Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.5 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 315 7167951 7123257 2026-06-05T15:47:40Z Andreas003 7485 Fraktsiooni ja europartei eristamine 7167951 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest erakonnast; kunagise erakonna kohta vaata artiklit [[Rahvuslik Keskerakond]]}} {{Partei | nimi = Eesti Keskerakond | logo = Logo_of_the_Estonian_Centre_Party_(2023).svg | staatus = Eesti erakond | juht = [[Mihhail Kõlvart]] | peasekretär = [[Anneli Ott]] | asutamine = 12. oktoober 1991 | lõpetamine = | peakorter = [[Narva maantee]] 31, [[Tallinn]] | ideoloogia = [[sotsiaalliberalism]]<br>[[konservatism]]<br>[[populism]] | koalitsioon = | europarlament = [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]] (2026–)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Member Country: Estonia |url=https://ecrgroup.eu/ecr/country/estonia |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=[[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-14 |pealkiri=Keskerakond alustab läbirääkimisi liitumiseks ECR-iga |url=https://www.err.ee/1609967630/keskerakond-alustab-labiraakimisi-liitumiseks-ecr-iga |väljaanne=[[ERR]]}}</ref><br>[[Uueneva Euroopa fraktsioon]] (2019–2024)<br>[[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon]] (2004–2019) | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = {{Koostis|7|101|green}}<ref name="Keskerakonna fraktsioon">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Keskerakonna fraktsioon |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-keskerakonna-fraktsioon/ |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> <br>[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] saadi 16 kohta. | liikmeid = 11 764 <small>(15.03.2026)</small><ref name="liikmete arv">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Keskerakond |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80053370 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=e-Äriregister |keel=et}}</ref> | värvid = {{color box|green|border=silver}} roheline | meediakanal = [[Kesknädal]] | kodulehekülg = [https://www.keskerakond.ee/ www.keskerakond.ee] | värvus = green | kohti2_kus = Euroopa Parlamendis | kohti2 = {{Koostis|2|7|green}} | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]] (2004–2024)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakonna volikogu otsustas lahkuda europarlamendi ALDE parteist |url=https://www.err.ee/1609453772/keskerakonna-volikogu-otsustas-lahkuda-europarlamendi-alde-parteist |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> }} '''Eesti Keskerakond''' on [[Eesti]] [[erakond]], mis loodi 12. oktoobril 1991 [[Rahvarinne|Rahvarinde]] baasil. Alates 1990. aastate lõpust kuni 2019. aasta kevadeni püsis erakonna populaarsus stabiilselt suhteliselt kõrge. Partei pikaajalise liidri [[Edgar Savisaar]]e vahetas 2016. aastal välja [[Jüri Ratas]]. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai Keskerakond 23,1% häältest ja 26 kohta [[Riigikogu]]s.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hääletamis- ja valimistulemus |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Vabariigi Valimisteenistus |keel=et}}</ref> Keskerakonda on tihti seostatud [[korruptsioon]]iga. Erakond on mõistetud süüdi kolmes kaasuses, viimane neist [[Porto Franco]] asjas.<ref name="porto-franco">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-07 |pealkiri=Riigikohus jättis Tederi, Korbi ja Keskerakonna süüdimõistva otsuse jõusse |url=https://www.err.ee/1609598825/riigikohus-jattis-tederi-korbi-ja-keskerakonna-suudimoistva-otsuse-jousse |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Keskerakond lahkus 2024. aastal [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit|Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidust]] (ALDE). [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] kuulub Keskerakonnast [[Jana Toom]] [[Renew Europe]]'i fraktsiooni ning [[Jaak Madison]] [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid|Euroopa Konservatiivide ja Reformistide]] fraktsiooni.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakonna volikogu otsustas lahkuda europarlamendi ALDE parteist |url=https://www.err.ee/1609453772/keskerakonna-volikogu-otsustas-lahkuda-europarlamendi-alde-parteist |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jana TOOM |url=https://www.europarl.europa.eu/meps/en/124700/JANA_TOOM/home |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=European Parliament |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaak Madison (ECR) |url=https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/CRE-10-2025-06-17_ET.html |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=European Parliament |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Keskerakond kasvas välja [[Rahvarinne|Rahvarindest]]<ref name="Saarts214">[[Tõnis Saarts]]. ''Persistence and decline of political parties: the case of Estonia''. ''[[East European Politics]]'', 2015, kd 31, nr 2, lk 214.</ref> ja asutati 12. oktoobril 1991. Esimeheks sai [[Edgar Savisaar]]. Kuni 17. aprillini 1993 kandis partei nime ''Eesti Rahva-Keskerakond''.<ref name=info>[https://web.archive.org/web/20180209141034/http://www.erakonnad.info/erakond/reg/k.html Eesti Keskerakond (K)]. Erakonnad.info</ref> [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta Riigikogu valimistel]] osaleti [[valimisliit|valimisliidu]] [[Valimisliit Rahvarinne|Rahvarinne]] nimekirjas, mis sai 12,5% häältest.<ref name=info /> [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 6 omavalitsuses.<ref>Koostajad: [[Alo Heinsalu]], [[Arne Koitmäe]], [[Leino Mandre]], [[Mihkel Pilving]], [[Priit Vinkel]]; toimetaja: [[Gerli Eero]]. [https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/misc/Valimised_Eestis_1992-2015.pdf ''Valimised Eestis 1992–2015 : statistikat ja selgitusi'']. [[Vabariigi Valimiskomisjon]], 2015. Lk 99.</ref> 1994. aastal liitus Keskerakonnaga [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]. [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] saadi 14,2% häältest ja 16 kohta parlamenti<ref name=info /> ning osaleti valitsuskoalitsiooni loomises ([[Tiit Vähi teine valitsus]]).<ref name=Saarts214 /> [[Pilt:Edgar Savisaar2.jpg|pisi|püsti|[[Edgar Savisaar]], erakonna esimees aastatel 1991–1995 ja 1996–2016]] 1995. aastal leidis aset ka nn [[lindiskandaal]], kus partei liidrit ja sel ajal [[siseminister|siseministri]] ametis olnud Savisaart süüdistati teiste poliitikutega peetud erakõneluste lindistamises. Savisaar sunniti tagasi astuma. Järgnes sisetüli erakonnas ja uueks juhiks valiti [[Andra Veidemann]]. Partei tuumik jäi aga lojaalseks Savisaarele ning jätkunud sisevastuolud lõppesid sellega, et Veidemanni leer lahkus 1996. aastal Keskerakonnast ja asutas uue partei ([[Arengupartei]]). Keskerakonna etteotsa naasis Savisaar. Kuigi skandaal oli andnud tõsise löögi erakonna mainele ja populaarsusele, hakkas selle toetus peagi taastuma.<ref name=info /><ref>Tõnis Saarts 2015, lk 219, 221–222.</ref> [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1996. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga kaheksas ja valimisliidus kahes omavalitsuses.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 101.</ref> 1997. aastal liitus Keskerakonnaga [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] ning 1998. aastal [[Erakond Eesti Rohelised]] ja osa [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] liikmeid.<ref name=info /> On hinnatud, et alates 1990. aastatest kuni vähemalt 2012. aastani oli Eesti parteisüsteemi peamine poliitiline ja ideoloogiline konflikt vastasseis Keskerakonna ja [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] kui vastavalt Rahvarinde ja [[Eesti Komitee]] peamiste järglasparteide vahel. Keskerakonnaga ühte leeri on selles vastasseisus paigutatud ka [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] ja [[Rahvaliit]]u.<ref>[[Mari-Liis Jakobson]], [[Ilze Balcere]], [[Oudekki Loone]], [[Anu Nurk]], [[Tõnis Saarts]], [[Rasa Zakeviciute]]. [https://web.archive.org/web/20180628021652/https://oef.org.ee/fileadmin/media/valjaanded/uuringud/Populism_research_report.pdf ''Populism in the Baltic States. A Research Report'']. [[Tallinna Ülikool|Tallinn University Institute of Political Science and Governance]] / [[Avatud Eesti Fond|Open Estonia Foundation]], november 2012. Lk 24.</ref> Alates 1990. aastate lõpust on toetus erakonnale olnud stabiilselt suhteliselt kõrge, kuid valitsuse moodustamises on osaletud suhteliselt harva, sest [[parempoolsus|parempoolsed]] erakonnad on tavaliselt teatanud, et nad ei taha Savisaarega koostööd teha ja eelistavad koalitsiooni sõlmimisel teisi parteisid.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 214, 218.</ref> [[1999. aasta Riigikogu valimised]] Keskerakond võitis, saades 23,4% häältest ja 28 kohta parlamenti.<ref name=info /> [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1999. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 65-s ja valimisliidus 6 omavalitsuses.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 103.</ref> [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2002. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 157 omavalitsuses.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 107.</ref> 2002.–2003. aastal osaleti valitsuskoalitsioonis ([[Siim Kallase valitsus]]).<ref name=Saarts214 /> 2003. aastal oli Keskerakond taas [[2003. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] edukaim partei, saades 25,4% häältest ja 28 kohta.<ref name=info /> 2004. aastal avaldasid mõned tuntud keskerakondlased rahulolematust parteis levinud [[Euroskeptitsism|Euroopa Liidu vastaste hoiakute]] ja Savisaare [[Autoritarism|autoritaarse]] juhtimisstiiliga. Konflikt lõppes nende erakonnast lahkumise ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] astumisega. Keskerakonna populaarsusele ja mainele põhjustas see siiski vaid ajutise tagasilöögi. Keskerakond on oma tegutsemisajal läbi elanud veel teisigi skandaale, kuid neilgi on partei populaarsusele olnud suhteliselt väike mõju. [[Politoloog]] [[Tõnis Saarts]]i hinnangul on skandaale, tagasilööke, sisemisi kriise ja negatiivset [[meedia]]kajastust aidanud üle elada erakonna arvukas lojaalne tuumikvalijaskond, mille olemasolu tuleneb sellest, et Keskerakond esindab Eesti poliitika peamisi [[sotsiaalne lõhe|sotsiaalseid lõhesid]] (etnilist ja sotsiaal-majanduslikku konflikti), ning Savisaare [[karisma]]atilisest isiksusest ja isiklikust populaarsusest.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 219–220, 223.</ref> [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 168 omavalitsuses ja valituks osutus 510 nende kandidaati.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 109.</ref> 2005. aastal ühines Keskerakonnaga [[Eesti Pensionäride Erakond]].<ref name=info /> Aastatel 2005–2007 kuulus Keskerakond taas valitsuskoalitsiooni ([[Andrus Ansipi esimene valitsus]]).<ref name=Saarts214 /> [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] sai Keskerakond 26,1% häältest ja 29 kohta Riigikokku.<ref name=info /> [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 204 omavalitsuses, valituks sai 524 kandidaati.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 111.</ref> 2000. aastatel laiendati parteiorganisatsiooni, nii linnades kui maapiirkondades ehitati üles tugev kohalike osakondade võrgustik. 2000. aastatel jäädi liikmete arvult maha vaid Rahvaliidust, hiljem saadi selles osas aga Eesti suurimaks erakonnaks.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 221.</ref> [[Pilt:Public opening event of EU2017EE Prime Minister Jüri Ratas (35446233582).jpg|pisi|püsti|[[Jüri Ratas]], erakonna esimees aastatel 2016–2023]] [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] saadi 23,3% häältest ja 26 kohta parlamenti.<ref name=info /> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 192 omavalitsuses, valituks osutus 428 kandidaati.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 113.</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] saadi 24,8% häältest ja 27 kohta.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu valimised 2015. Hääletamis- ja valimistulemus hetkeseisuga |url=http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon |keel=et}}</ref> 2016. aastal sai partei esimeheks [[Jüri Ratas]]<ref name=info /> ning Keskerakond moodustas koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ja [[Isamaa (erakond)|IRL]]-iga uue valitsuskoalitsiooni ([[Jüri Ratase esimene valitsus]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD ja VIDEO: valitsus andis ametivande |url=https://www.err.ee/577872/fotod-ja-video-valitsus-andis-ametivande |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] said Keskerakonna nimekirjad üleriigiliselt kokku 27,3% häältest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimistulemus |url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Vabariigi Valimisteenistus |keel=et}}</ref> [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai Keskerakond 23,1% häältest ja 26 kohta Riigikokku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hääletamis- ja valimistulemus |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Vabariigi Valimisteenistus |keel=et}}</ref> Loodi [[Jüri Ratase teine valitsus|uus valitsus]] koos [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] ja [[Isamaa (erakond)|Isamaaga]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jüri Ratase valitsus andis ametivande |url=https://www.err.ee/934718/juri-ratase-valitsus-andis-ametivande |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Partei populaarsus pärast valimisi ja valitsuse moodustamist langes, eriti mitte-eestlaste seas. [[Kantar Emor]]i maikuu küsitluse järgi oli Keskerakonna toetajaid 15,3%, mis oli madalaim tulemus pärast 1990. aastaid. Tõnis Saartsi hinnangul tingis selle EKRE kaasamine võimuliitu, mis oli eriti vastuvõetamatu partei venekeelsetele valijatele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakonna toetus kukkus ajalooliselt madalale |url=https://poliitika.postimees.ee/6681566/keskerakonna-toetus-kukkus-ajalooliselt-madalale |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Politoloog Tõnis Saarts: nii järsk mainekaotus peaks Keskerakonna liidrid kindlasti murelikuks tegema |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politoloog-tonis-saarts-nii-jarsk-mainekaotus-peaks-keskerakonna-liidrid-kindlasti-murelikuks-tegema?id=86189737 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] sai Keskerakond 14,4% häältest, mis andis ühe saadikukoha ([[Jana Toom]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hääletamis- ja valimistulemus |url=https://ep2019.valimised.ee/et/election-result/index.html |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Vabariigi Valimisteenistus |keel=et}}</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] sai Keskerakond Riigikokku 16 kohta, mis tekitas erakonnas rahulolematust. Jüri Ratas teatas seejärel, et ei kandideeri järgmisel kongressil enam esimeheks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakond valis uueks juhiks Mihhail Kõlvarti |url=https://www.err.ee/1609095764/keskerakond-valis-uueks-juhiks-mihhail-kolvarti |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2023. aasta 10. septembril Paides toimunud erakonna 20. erakorralisel kongressil valiti partei esimeheks [[Mihhail Kõlvart]], vastaskandidaat oli [[Tanel Kiik]].<ref name=ERR10092023>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakond valis uueks juhiks Mihhail Kõlvarti |url=https://www.err.ee/1609095764/keskerakond-valis-uueks-juhiks-mihhail-kolvarti |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2024. aastal mõisteti Keskerakond kolmandat korda süüdi kriminaalkorras.<ref name="porto-franco" /> Erakonnale mõisteti ühe miljoni [[euro]] suurune trahv.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Keskerakond sai maksegraafiku miljonitrahvi aasta jooksul tasumiseks |url=https://www.err.ee/1609623380/keskerakond-sai-maksegraafiku-miljonitrahvi-aasta-jooksul-tasumiseks |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ideoloogia ja vaated == Keskerakonna [[ideoloogia]]t on eri autorid iseloomustatud kui [[tsentrism|tsentristlikku]],<ref>[[Andrejs Plakans]] (2011). ''A Concise History of the Baltic States''. Cambridge University Press. Lk 424.</ref> [[vasaktsentrism|vasaktsentristlikku]],<ref>[[Micael Castanheira]], [[Gaëtan Nicodème]], [[Paola Profeta]] (2010). "On the Political Economics of Taxation", ''Public choice e political economy''. FrancoAngeli. Lk 94.</ref><ref>[[Allan Sikk]] (2011). "The Case of Estonia", ''Party Politics in Central and Eastern Europe: Does EU membership matter?''. Routledge. Lk 60.</ref> [[vasakpoolsus|vasakpoolset]],<ref>Mari-Liis Jakobson jt 2012, lk 24.</ref> [[populism|populistlikku]]<ref>[[Janusz Bugajski]], [[Ilona Teleki]] (2007). ''Atlantic Bridges: America's New European Allies''. Rowman & Littlefield. Lk 192.</ref><ref>[[Mel Huang]] (2005). "Estonia", ''Eastern Europe: An Introduction to the People, Lands and Culture''. ABC-CLIO. Lk 89.</ref><ref>"Estonian Centre Party", ''A Political and Economic Dictionary of Eastern Europe'' (1. trükk). Cambridge International Reference on Current Affairs, 2002. Lk 201.</ref> või populistlike tendentsidega<ref>Mari-Liis Jakobson jt 2012, lk 25, 59.</ref> ja/või [[sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalset]].<ref name="World and Its Peoples">{{cite book|title=World and Its Peoples|url=https://books.google.com/books?id=aMEnNczUZLsC&pg=PA1060|year=2010|publisher=Marshall Cavendish|isbn=978-0-7614-7896-6|page=1060}}</ref><ref name="Bakke2010">{{cite book|author=Elisabeth Bakke|chapter=Central and East European party systems since 1989|editor=Sabrina P. Ramet|title=Central and Southeast European Politics since 1989|url=https://books.google.com/books?id=oFXdiS25N78C&pg=PA79|year=2010|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-139-48750-4|page=79}}</ref> Tõnis Saartsi kirjelduse kohaselt on erakond järginud mitmetahulist ideoloogiat, mis on omapärane segu [[vasakpopulism]]ist ja sotsiaalliberalismist.<ref name=Saarts214 /> Alates 1990. aastatest on Keskerakonda Saartsi hinnangul toetanud [[Üleminekuperiood (1990–1992)|üleminekuperioodil]] kaotajaks jäänud ja vaesemad inimesed. Partei on edukalt esindanud [[sotsiaal-majanduslik lõhe|sotsiaal-majanduslikku lõhet]]. Alates 2000. aastatest on Keskerakond aina enam muutunud [[Eesti venelased|venekeelse vähemuse]] parteiks.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 216–217.</ref> Keskerakonna [[Riigikogu fraktsioon|parlamendifraktsioon]] on oma [[maailmavaade]]t nimetanud [[tsentrism|tsentristlikuks]].<ref name="Keskerakonna fraktsioon" /> Partei endise esimehe [[Jüri Ratas]]e sõnul on nende tulevikuvisioon "tugeva keskklassiga õiglane riik".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ratas: valitsuse otsustest peab võitma vaikiv enamus, mitte jõukas vähemus |url=https://www.err.ee/868776/ratas-valitsuse-otsustest-peab-voitma-vaikiv-enamus-mitte-joukas-vahemus |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2024. aastal, pärast [[Jaak Madison]]i erakonnaga liitumist, on erakond liikunud [[konservatism|konservatiivsema]] maailmavaate suunas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-22 |pealkiri=Jaak Madison liitus Keskerakonnaga |url=https://www.err.ee/1609431442/jaak-madison-liitus-keskerakonnaga |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Juhtimine ja organisatsioon == Tõnis Saartsi 2015. aastal antud hinnangu järgi oli Keskerakond kogu oma eksisteerimisaja vältel olnud juhikeskne ja ühtne partei, millega liitunud rühmad on säilitanud küll oma identiteedi, kuid tsentraliseerivad tendentsid on domineerinud ja erakonna sidusus aja jooksul kasvanud. Alates 1991. kuni 2016. aastani peaaegu vahetpidamata parteid juhtinud Edgar Savisaar kontrollis nii poliitikaotsuseid ja erakonna strateegiat kui parteisisestele administratiivsetele ametikohtadele määramisi ja kandidaatide valikut. Kuigi Savisaare autoritaarne juhtimisstiil on tekitanud vastuseisu, peetakse partei sees väga oluliseks tema rolli erakonna lagunemise ärahoidmisel.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 212, 220–222.</ref> [[Fail:Mihhail-Kolvart.JPG|pisi|püsti|[[Mihhail Kõlvart]], erakonna esimees alates 2023. aastast]] === Esimees === 10. septembril 2023 toimunud erakorralisel kongressil valiti erakonna esimeheks Mihhail Kõlvart, kes sai 543 häält. Vastaskandidaat Tanel Kiik sai 489 häält.<ref name=ERR10092023 /> 11. septembril kinnitas Keskerakonna juhatus Kõlvarti ettepanekul partei aseesimeesteks Lauri Laatsi, Jaak Aabi, Jana Toomi ja [[Jaan Toots]]i.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakonna juhatus kinnitas aseesimehed, peasekretäriks sai Anneli Ott |url=https://www.err.ee/1609097144/keskerakonna-juhatus-kinnitas-aseesimehed-peasekretariks-sai-anneli-ott |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Juhatus === 10. septembril 2023 toimunud erakorralisel kongressil valiti erakonna juhatuse liikmeteks [[Jüri Ratas]], [[Jaak Aab]], [[Lauri Laats]], [[Taavi Aas]], [[Vadim Belobrovtsev]], [[Vladimir Svet]], [[Jana Toom]], [[Jaan Toots]], [[Andrei Korobeinik]], [[Marika Tuus-Laul]], [[Jaanus Karilaid]], [[Maria Jufereva-Skuratovski]], [[Andre Hanimägi]] ja [[Mihkel Undrest]]. Põhikirjast tulenevalt kuuluvad juhatusse ka erakonna esimees, volikogu esimees, riigikogu fraktsiooni esimees ja noortekogu esimees.<ref name=ERR10092023 /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Juhatus |url=https://vana.keskerakond.ee/et/erakonna-liikmed/juhatus.html |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Keskerakond |keel=et}}</ref> === Volikogu === 2026. aasta märtsis valiti Keskerakonna volikogu esimeheks tagasi [[Erki Savisaar]] ning aseesimeestena jätkasid [[Annika Vaikla]] ja [[Karl Õmblus]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Erki Savisaar valiti tagasi Keskerakonna volikogu esimeheks |url=https://keskerakond.ee/uudised/ |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Keskerakond |keel=et}}</ref> === Aukohus === 2023. aasta Keskerakonna kongress valis aukohtu esimeheks tagasi [[Kalle Klandorf]]i.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakond valis oma uueks juhiks Mihhail Kõlvarti |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7852122/keskerakond-valis-oma-uueks-juhiks-mihhail-kolvarti |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> === Peasekretär === 11. septembril 2023 kinnitas Keskerakonna juhatus Mihhail Kõlvarti ettepanekul partei peasekretäriks [[Anneli Oti]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakonna juhatus kinnitas aseesimehed, peasekretäriks sai Anneli Ott |url=https://www.err.ee/1609097144/keskerakonna-juhatus-kinnitas-aseesimehed-peasekretariks-sai-anneli-ott |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Riigikogu fraktsioon === 2019. aastal valitud [[XIV Riigikogu]]s kuulusid Eesti Keskerakonna 25-liikmelisse fraktsiooni selle esimees [[Kersti Sarapuu]], aseesimehed [[Valeri Korb]] ja [[Erki Savisaar]] ning liikmed [[Dmitri Dmitrijev]], [[Enn Eesmaa]], [[Helmut Hallemaa]], [[Jaanus Karilaid]], [[Mihhail Korb]], [[Siret Kotka]], [[Igor Kravtšenko]], [[Heimar Lenk]], [[Oudekki Loone]], [[Aadu Must]], [[Anneli Ott]], [[Eevi Paasmäe]], [[Toomas Paur]], [[Mihhail Stalnuhhin]], [[Märt Sults]], [[Karin Tammemägi]], [[Tiit Terik]], [[Marika Tuus-Laul]], [[Viktor Vassiljev]], [[Vladimir Velman]], [[Toomas Vitsut]] ja [[Toomas Väinaste]].<ref name="riigikogu">{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu fraktsioon: Eesti Keskerakonna fraktsioon |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-keskerakonna-fraktsioon/ |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> 2023. aasta kevadel valitud [[XV Riigikogu]] Eesti Keskerakonna 16-liikmelise fraktsiooni esimees oli [[Tanel Kiik]], aseesimehed [[Andrei Korobeinik]] ja [[Vadim Belobrovtsev]] ning liikmed [[Jaak Aab]], [[Enn Eesmaa]], [[Andre Hanimägi]], [[Aleksei Jevgrafov]], [[Maria Jufereva-Skuratovski]], [[Jaanus Karilaid]], [[Ester Karuse]], [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]], [[Lauri Laats]], [[Tõnis Mölder]], [[Jüri Ratas]], [[Kersti Sarapuu]] ja [[Aleksandr Tšaplõgin]].<ref name="riigikogu" /> 2024. aasta septembris lahkusid Keskerakonnast fraktsiooni liikmed Jaanus Karilaid ja Tõnis Mölder ning liitusid [[Isamaa Erakond|Isamaaga]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paaliste |eesnimi=Margus |perekonnanimi2=Saarniit |eesnimi2=Alexandra |kuupäev=2023-09-16 |pealkiri=Jaanus Karilaid lahkub Keskerakonnast ja liitub uue erakonnaga |url=https://www.postimees.ee/7856260/jaanus-karilaid-lahkub-keskerakonnast-ja-liitub-uue-erakonnaga |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-22 |pealkiri=Tõnis Mölder lahkub Keskerakonnast ja liitub Isamaaga |url=https://www.postimees.ee/7860308/tonis-molder-lahkub-keskerakonnast-ja-liitub-isamaaga |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> 15. novembril teatas fraktsiooni liige [[Maria Jufereva-Skuratovski]] erakonnast lahkumisest ning 2024. aasta jaanuaris lahkusid erakonnast ka Tanel Kiik, Jaak Aab, Andre Hanimägi, Ester Karuse, Enn Eesmaa, Kersti Sarapuu ja Jüri Ratas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Joakit |eesnimi=Ekvard |kuupäev=2023-11-15 |pealkiri=Keskerakond laguneb totaalselt. Maria Jufereva-Skuratovski astub Reformierakonda |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120247825/keskerakond-laguneb-totaalselt-maria-jufereva-skuratovski-astub-reformierakonda |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Aleksander Krjukov, Urmet Kook |kuupäev=2024-01-05 |pealkiri=Kuus riigikogu keskerakondlast lahkus parteist, neist neli liitub sotsidega |url=https://www.err.ee/1609213009/kuus-riigikogu-keskerakondlast-lahkus-parteist-neist-neli-liitub-sotsidega |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Jüri Ratas lahkus Keskerakonnast ja liitub Isamaaga |url=https://www.err.ee/1609236363/juri-ratas-lahkus-keskerakonnast-ja-liitub-isamaaga |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2025. aasta aprilli seisuga kuuluvad Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni [[Lauri Laats]], [[Vadim Belobrovtsev]], [[Vladimir Arhipov]], [[Aleksei Jevgrafov]], [[Andrei Korobeinik]], [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]] ja [[Aleksandr Tšaplõgin]].<ref name="Keskerakonna fraktsioon" /> === Liikmeskond === 2018. aasta 17. augusti seisuga kuulus Keskerakonda 14 789 inimest, olles nii suurima liikmete arvuga Eesti partei.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Parteide liikmete arv kuivab kokku, ainsana on tänavu liikmeskonda suurendanud EKRE |url=https://poliitika.postimees.ee/6135312/parteide-liikmete-arv-kuivab-kokku-ainsana-on-tanavu-liikmeskonda-suurendanud-ekre |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> 2026. aasta 15. märtsi seisuga oli erakonnal 11 764 liiget.<ref name="liikmete arv" /> === Meedia === Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja [[Seitse Päeva]] kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud [[nädalaleht]] [[Kesknädal]].{{lisa viide}} == Välissuhted == [[Pilt:Yana TOOM - Estonian part - Citizens’ Corner debate on Europe’s anti-discrimination law- Closer to failure or adoption? (17058645490).jpg|pisi|püsti|[[Jana Toom]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige]] [[Fail:Jaak Madison, European Council meeting, 30-31 May 2022 (cropped).jpg|pisi|püsti|[[Jaak Madison]], Euroopa Parlamendi liige]] 2004. aastal sõlmis Keskerakond koostööleppe Venemaa võimuerakonna [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaaga]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Leping Ühtse Venemaaga murendab Keskerakonna |url=http://www.postimees.ee/101204/esileht/152303.php |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Postimees |keel=et |arhiivimisaeg=2005-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050125152955/http://www.postimees.ee/101204/esileht/152303.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Lepingu sõlmimist on hiljem kritiseeritud nii Keskerakonna sees kui ka teiste parteide poolt. Osutades [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjalisele rünnakule Ukraina vastu]] kuulutas Keskerakonna volikogu 5. märtsil 2022 koostööleppe kehtetuks. Samas toonitati, et sisuliselt ei toiminud see lepe juba ammu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakond kinnitab veel kord Ühtse Venemaa koostööprotokolli kehtetust |url=https://www.err.ee/1608517943/keskerakond-kinnitab-veel-kord-uhtse-venemaa-koostooprotokolli-kehtetust |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakonna volikogu tühistas koostööleppe Ühtse Venemaaga |url=https://www.err.ee/1608522005/keskerakonna-volikogu-tuhistas-koostooleppe-uhtse-venemaaga |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Keskerakond oli [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit|Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu]] liige kuni 2024. aastani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakonna volikogu otsustas lahkuda europarlamendi ALDE parteist |url=https://www.err.ee/1609453772/keskerakonna-volikogu-otsustas-lahkuda-europarlamendi-alde-parteist |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Erakonna Euroopa Parlamendi saadik [[Jana Toom]] kuulub [[Renew Europe]]'i fraktsiooni.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jana TOOM |url=https://www.europarl.europa.eu/meps/en/124700/JANA_TOOM/home |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=European Parliament |keel=en}}</ref> [[Jaak Madison]] kuulub [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid|Euroopa Konservatiivide ja Reformistide]] fraktsiooni.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaak Madison (ECR) |url=https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/CRE-10-2025-06-17_ET.html |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=European Parliament |keel=et}}</ref> == Populaarsus == 2010. aasta augustis toetas Keskerakonda 74% mitte-eestlastest valijatest ja 14% eestlastest valijatest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakond on venelaste seas endiselt populaarseim |url=http://www.postimees.ee/?id=305551 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai Keskerakond 23,3% häältest ja 26 kohta Riigikogus. Veebruaris 2015 toetas Keskerakonda 9,9% eestlastest ja 73,2% muudest rahvustest kodanikest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Toompeale mahub kuus erakonda |url=http://poliitika.postimees.ee/3097873/toompeale-mahub-kuus-erakonda |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> 2019. aasta maikuus toetas Keskerakonda 15% rahvastikust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakonna toetus langes rekordmadalale |url=https://www.err.ee/939008/keskerakonna-toetus-langes-rekordmadalale |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2020. aasta jaanuaris toetas Keskerakonda 23% valimisõiguslikest kodanikest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Urmet Kook |kuupäev=2026-01-23 |pealkiri=Kantar Emor: Keskerakonna toetus tõusis seitsme aasta kõrgeimale tasemele |url=https://www.err.ee/1609917533/kantar-emor-keskerakonna-toetus-tousis-seitsme-aasta-korgeimale-tasemele |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Kohtulahendid == 2025. aasta veebruaris jättis [[Riigikohus]] jõusse [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]] otsuse, mille kohaselt mõisteti Keskerakond, selle endine peasekretär [[Mihhail Korb]] ja ärimees [[Hillar Teder]] süüdi [[Mõjuvõimuga kauplemine|mõjuvõimuga kauplemises]]. Hillar Tederit karistati aasta ja viie kuu ning Mihhail Korbi aasta ja kahe kuu pikkuse [[tingimisi vangistus|tingimisi vangistusega]]. Keskerakond peab maksma miljon eurot. Karistus määrati juhtumi eest 2020. aasta veebruaris, mil Hillar Teder pakkus Eesti Keskerakonnale annetust ja soovis vastuteeneks, et erakonna peasekretär Mihhail Korb kasutaks mõjuvõimu Tallinna linnapea [[Mihhail Kõlvart]]i üle. Teder soovis jõuda kiiresti kompromissini temaga seotud [[OÜ Porto Franco]] ja linnavalitsuse vahel [[servituut|servituudi]] tasu vaidluses, sest see mõjutas 100 miljoni euro suuruse [[laenuleping]]u sõlmimist.<ref name="porto-franco" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=KESKERAKOND SÜÜDI! Riigikohus jõustas Porto Franco juhtumi osalistele miljonieurose karistuse ja tingimisi vangistuse |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120355266/keskerakond-suudi-riigikohus-joustas-porto-franco-juhtumi-osalistele-miljonieurose-karistuse-ja-tingimisi-vangistuse |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> == Vaata ka == * [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]] * [[Keskerakonna JK]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.keskerakond.ee/ Keskerakonna koduleht] {{Teemalehed}} * [https://www.delfi.ee/artikkel/33451201 Kohtutäitur arestis kõik Keskerakonna arved], ''Delfi'', 28. september 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/37592555 Endine keskerakondlane: Keskpartei on nagu NLKP], ''Delfi'', 31. detsember 2010 * [https://www.ohtuleht.ee/817911/peeter-olesk-mis-on-keskerakonna-ideoloogia Peeter Olesk. Mis on Keskerakonna ideoloogia?], ''Õhtuleht'', 20. juuli 2017 {{Eesti erakonnad}} [[Kategooria:Eesti erakonnad|Keskerakond]] [[Kategooria:Eesti Keskerakond| ]] bq3inv95ht4uiwx9e2mm5wm3f8pzm8r 0 522 7168171 7167203 2026-06-06T07:33:58Z ~2026-29913-35 229773 /* Isiklikku */ 7168171 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} {{Infokast president | nimi = Toomas Hendrik Ilves | pilt = Finno-Ugric Capital of Culture (23868412959) (cropped).jpg | pildiallkiri = Toomas Hendrik Ilves (2016) | amet = 4. [[Eesti president]] | ametiajaalgus = 9. oktoober 2006 | ametiajalõpp = 10. oktoober 2016 | eelmine = [[Arnold Rüütel]] | järgmine = [[Kersti Kaljulaid]] | amet2 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige Eestist | ametiajaalgus2 = 2004 | ametiajalõpp2 = 2006 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus3 = 1999 | ametiajalõpp3 = 2002 | eelmine3 = [[Raul Mälk]] | järgmine3 = [[Kristiina Ojuland]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = 1996 | ametiajalõpp4 = 1998 | eelmine4 = [[Siim Kallas]] | järgmine4 = [[Raul Mälk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1953|12|26}} | sünnikoht = [[Stockholm]], [[Rootsi]] | surmaaeg = | surmakoht = | alma_mater = [[Columbia Ülikool]]<br>[[Pennsylvania Ülikool]] | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (kuni 2006) | abikaasa = [[Evelin Int-Lambot]] (2004–2015)<br>[[Ieva Kupče]] (2016–2023) | vanemad = [[Endel Ilves]] [[Irene Ilves]] | lapsed = [[Luukas Kristjan Ilves]] [[Juulia Kristiine Ilves]] [[Kadri Keiu Ilves]] [[Hans Hendrik Ilves]] | sugulased = [[Andres Ilves]] (vend)<br>[[Hans Rebane]] (vanaonu) | elukutse = | tegevusala = poliitik, diplomaat | tunnustus = [[Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk]] (2006)<br>[[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]] (2008)<br>''[[Toomas Hendrik Ilves#Tunnustus_ja_tiitlid|Loend...]]'' | autogramm = Toomas Hendrik Ilves Signature.svg | moodul = }} '''Toomas Hendrik Ilves''' (sündinud [[26. detsember|26. detsembril]] [[1953]] [[Stockholm]]is) on Eesti [[poliitik]] ja [[diplomaat]], endine ajakirjanik, [[Eesti president|Eesti president]] aastatel 2006–2016. Aastatel 2004–2006 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta samasse ametisse teiseks viieaastaseks ametiajaks. Pärast teise ametiaja lõppu läks ta külalisteadurina tööle [[Stanfordi Ülikool]]i. == Elulugu == Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike [[Endel Ilves|Endel]] (1923–1991) ja Irene Ilvese (1927–2018)<ref>{{netiviide |pealkiri=Eile suri Toomas Hendrik Ilvese ema |väljaanne=Postimees |aeg=2018-12-26 |url= https://www.postimees.ee/6485407/eile-suri-toomas-hendrik-ilvese-ema |vaadatud=2018-12-27}}</ref> perekonnas. Isa Endel õppis [[Stockholmi Tehnikaülikool]]is inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis [[Stockholmi Ülikool]]is keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/235195 Eesti emad]</ref> Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad [[USA]] kodanikeks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus.<ref>{{Netiviide |url=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A7666AE1A96C5B5CC2257220000FD33B |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-08-24 |arhiivimisaeg=2009-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090827004502/http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A7666AE1A96C5B5CC2257220000FD33B |url-olek=ei tööta }}</ref> === Hariduskäik === * 1972–1976 USA-s [[Columbia ülikool]] – [[psühholoogia]] * 1978 [[Pennsylvania ülikool]] lõpetas samal erialal [[magistrikraad]]iga === Ametikohad === * 1974–1979 [[Columbia Ülikool]]i [[psühholoogia]]osakonna assistent-uurija * 1979–1981 [[New Jersey]]s Avatud Hariduse Keskuse [[inglise keel]]e õpetaja ja asedirektor * 1981–1982 Kanadas [[Vancouver]]i kirjanduskeskuse direktor * 1984–1988 [[Raadio Vaba Euroopa]] uurimisinstituudi<ref>Toomas Mattson, [https://web.archive.org/web/20110507084211/http://uus.www.postimees.ee/310104/esileht/siseuudised/125220.php Toomas Hendrik Ilves: olime Kampfgruppe Estland], Postimees, 30.01.2004</ref> teadur-analüütik,<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=12678412 Ilves: ma ei ole CIA agent!], delfi.ee, 13. aprill 2006</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110728062917/http://www.osaarchivum.org/files/holdings/300/8/3/text/13-13-127.shtml Eastern Europe, China, and the World Communist Movement in 1986], RADIO FREE EUROPE Research, 3 January 1987</ref> * 1988–1993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor * 1993–1996 Eesti [[suursaadik]] USA-s, [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s * 1996–1998 ja 1999–2002 [[Eesti välisminister|Eesti välisminister]] * 1999 [[Riigikogu]] liige * 2003 [[Euroopa Parlamendi vaatlejaliige]] * 2004–2006 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige * 2006–2016 [[Eesti president]] === Poliitiline karjäär === 1997. aasta lõpus astus Ilves [[Eesti Talurahva Erakond]]a, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Parempoolsed]]. Ilves oli liitumisel tekkinud [[Rahvaerakond|Rahvaerakonna]] asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999, mil Rahvaerakond ühines [[Mõõdukad|Mõõdukatega]], tekkinud erakonna Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni 2002 esimees. Hiljem muutis Rahvaerakond Mõõdukad oma nime [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks]]. [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Ilves Sotsiaaldemokraatliku Erakonna [[valimisnimekiri|nimekirja]] esinumbrina ja osutus valituks. Europarlamendi liikmena kuulus Ilves [[Euroopa Sotsialistide Partei]]sse. ==== Esimene ametiaeg Eesti presidendina ==== [[Pilt:Toomas Hendrik Ilves 2006.jpg|pisi|Toomas Hendrik Ilves "Laulame Ilvese presidendiks" toetuskontserdil, 2006]] [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|2006. aasta presidendivalimistel]] oli Toomas Hendrik Ilves presidendikandidaat 29. augustil [[Riigikogu]]s toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3 häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud [[Ene Ergma]] (65 häält), ei võtnud valimistest osa [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ega [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev president [[Arnold Rüütel]], üles alles [[valimiskogu]]s. Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. Ajakirjanik [[Argo Ideon]] avaldas [[Wikileaks]]i kaudu avalikkuse ette jõudnud USA välisministeeriumi memodele tuginedes 28. jaanuaril 2011 ajalehes [[Postimees]] artikli "Ilves USA saadikule: Eesti presidendi koht on vaesevõitu ja võimuta". Sellest selgub, et Ilves kritiseeris USA diplomaatidega kohtudes Keskerakonna juhti [[Edgar Savisaar]]t, keda ta nimetas "Eesti [[Hugo Chávez]]iks" ja "odavaks populistiks". Avaldatud ettekannete järgi olla Ilves 2006. aasta juunis kohtumisel tolleaegse USA suursaadikuga Aldona Wosiga öelnud, et tegelikult ta ei tahagi presidendiametit. Ettekande koostajad järeldasid, et peamised põhjused, miks ta kandideeris Arnold Rüütli vastu, oli see, et Ilvese sõnul pole Rüütli presidendiks olemise ajal sisuliselt riigipead olnudki ja Ilves usub, et tema on ainuke, kes suudab Rüütlit võita.<ref name="postimees">[http://poliitika.postimees.ee/?id=379120&redir= postimees.ee] vaadatud 28.01.11</ref> Presidendi sõnul on tegemist memo koostaja tõlgendusega.<ref name="postimees" /> ==== Teine ametiaeg Eesti presidendina ==== [[2011. aasta Eesti presidendivalimised|2011. aastal]] oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat [[Indrek Tarand]]. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks.<ref>[http://www.postimees.ee/544580/president-ilvese-poolt-haaletas-73-saadikut "President Ilvese poolt hääletas 73 saadikut"] Postimees, 29.08.2011 (vaadatud 29.08.2011)</ref> Pärast [[Paul Krugman]]i Eesti majanduspoliitikat kritiseeriva blogipostituse "Estonian Rhapsody" avaldamist [[New York Times]]´i arvamuslehel ründas Ilves Krugmani teravalt ööl vastu 7. juunit [[Twitter]]i kaudu, märkides muuhulgas: "Let's sh*t on East Europeans: their English is bad, won't respond & actually do what they've agreed to & reelect govts that are responsible."<ref>http://twitter.com/#!/IlvesToomas</ref> Sündmus leidis laialdast kajastamist meedias.<ref>[http://www.huffingtonpost.com/2012/06/06/estonia-krugman-toomas-hendrik-ilves_n_1575937.html "President Of Estonia Slams Paul Krugman: 'Smug, Overbearing & Patronizing' "] Huffington Post, 07.06.2012 (vaadatud 07.06.2012)</ref> === Tegevus pärast presidendiametit === Aprillil 2025 liitus Ilves erakonnaga [[Volt Europa]]. Ta on täpsustanud, et ei kavatse aktiivselt parteipoliitikas osaleda ega kandideeri kindlasti valimistel. Ilvese sõnul jääb tema panus piirduma artiklite kirjutamise ja kõnede pidamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609682333/ilves-ma-voltis-aktiivset-parteipoliitikat-tegema-ei-hakka Ilves: ma Voltis aktiivset parteipoliitikat tegema ei hakka]. ERR, 10. aprill 2025.</ref> == Visiidid == {{Vaata|Toomas Hendrik Ilvese presidendivisiidid}} ==Teosed== === Raamatud === * "Eesti jõudmine" 2006 (kõnede ja kirjutiste kogumik), koostaja Ilvese nõunik [[Olari Koppel]], ISBN 9985312759 * "Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja-kirjutisi 2006-2011" [[Varrak]] 2011, ISBN 9789985323830 === Filmid === Ilves mängis kõrvalosas 2007 esilinastunud filmis "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]". Filmis mängis teisigi Eesti avaliku elu tegelasi.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 342</ref> 2024. aastal esilinastus [[Jaan Tootsen]]i tehtud portreefilm "[[Kikilipsuga mässaja]]".<ref>[https://kultuur.err.ee/1609524340/poff-i-paevik-kikilipsuga-massaja-on-ilmselt-aasta-parim-kodumaine-komoodia "PÖFF-i päevik | "Kikilipsuga mässaja" on ilmselt aasta parim kodumaine komöödia"] ERR kultuur, 18. november 2024</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1118668/galerii-kikilipsuga-massaja-esilinastus-toi-kinno-toomas-hendrik-ilvese-koos-lastega "GALERII | "Kikilipsuga mässaja" esilinastus tõi kinno Toomas Hendrik Ilvese koos lastega"] Õhtuleht, 15. november 2024</ref> == Tunnustus ja tiitlid == * 1998 [[Norra Kuninglik Teeneteorden|Norra Kuningliku Teeneteordeni]] I klass<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/9782-toomas-hendrik-ilves</ref> * 1998 [[Kreeka Auordeni suurrist]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/9844-toomas-hendrik-ilves</ref> * 2001 Prantsusmaa [[Auleegioni orden|Auleegioni ordu]] suurohvitserikraad<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/9920-toomas-hendrik-ilves</ref> * 2004 [[Kolme Tähe orden|Läti Vabariigi Kolme Tähe orden]] * 2004 [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1108}}</ref> * 2006 [[Maarjamaa Risti teenetemärk|Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|703}}</ref> * 2006 Suurbritannia [[Bathi orden]]i rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) * 2007 [[Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden]] (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) * 2007 [[Soome Vabariigi Valge Roosi orden]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10207-toomas-hendrik-ilves</ref> * Läti üliõpilasorganisatsiooni [[Austrums]] auliige * 2007 [[Gruusia Kuldvillaku Orden]] (üle antud Vabariigi Presidendi riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) * 2007 Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007)<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 120</ref> * 2007 [[Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett]] (üle antud Vabariigi Presidendi riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007) * 2008 [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]] (andmise otsus 2007, üle antud 2008)<ref>{{EVkavaler|17615}}</ref> * 2008 [[Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist]] (üle antud kuninganna Beatrixi riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008) * 2008 [[Leedu Vytautas Suure ordeni kett]] * 2009 [[Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist]] * 2009 Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i kett * 2010 [[Gruusia Püha Jüri Võidu Orden]] (üle antud president Mihheil Saakašvili töövisiidi ajal Eestisse 20. jaanuaril 2010) * 2010 [[pressivaenlane]] * 2011 [[Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni kett]] * 2011 [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]] * 2011 [[Kasahstani Sõpruse (Dostyk) ordeni I klass]] * 2013 [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi eriklass]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10501-toomas-hendrik-ilves</ref> * 2013 [[ettevõtluse sõber]] * 2013 [[Maksumaksja sõber]] * 2014 [[Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni Suurrist]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10583-toomas-hendrik-ilves</ref> * 2016 [[pressivaenlane]] * 2018 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2024 Aastate eurooplane (Euroopa Komisjoni Eesti esindus andis tiitli president Ilvesele märkimisväärse panuse eest Eesti teekonda Euroopa Liidus viimase 20 aasta jooksul). == Isiklikku == [[Pilt:Ilvesed Laulupeol 2009.jpg|pisi|Toomas Hendrik Ilves perega 2009. aasta [[XXV üldlaulupidu|üldlaulupeol]]]] Toomas Hendrik Ilvese vanaonu ja ema kasuisa vend [[Hans Rebane]] oli Eesti välisminister.<ref>[https://web.archive.org/web/20141006084936/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/toomas-hendrik-ilves-polvneb-kommunistist.d?id=13502434 Toomas Hendrik Ilves], [[Kesknädal]], 9. august 2006</ref> Toomas Hendrik Ilvese vanaema oli rahvuselt [[karaiimid|karaiim]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilvese-vanaema-nimekaim-vene-teenistuses.d?id=13572493 |pealkiri=Ilvese vanaema nimekaim Vene teenistuses |vaadatud=2012-12-13 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006084153/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilvese-vanaema-nimekaim-vene-teenistuses.d?id=13572493 |url-olek=ei tööta }}</ref> USA-s elades õppis Ilves 13-aastaselt [[Fortran]]is programmeerimist oma matemaatikõpetajalt. Hiljem õppis ta programmeerimist ka ülikoolis. Ta on avaldanud arvamust, et kõik inimesed peaksid programmeerida oskama.<ref>Marian Männi [http://www.postimees.ee/2813034/video-vaata-millest-raakis-ilves-maailmapangas "Video: vaata, millest rääkis Ilves Maailmapangas"] Postimees, 1. juuni 2014 (vaadatud 9. detsembril 2014)</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=usyHrXZq6z8 Ilvese kõne Microsofti Jaapani peakorteris 6. märtsil 2014], filmis Tõnu Samuel; YouTube, 9. märts 2014 (vaadatud 9. detsembril 2014)</ref> Ameerikas sõlmitud abielust psühholoog [[Merry Bullock]]iga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed [[Luukas Kristjan Ilves]] (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine Ilves (sündinud 1992).{{lisa viide}} Luukas Kristjan avaldas pärast keskkooli lõpetamist soovi kohe Eesti kaitseväkke aega teenima minna, kuid Eesti kaitseatašee USAs soovitas tal ülikooli astuda. Aastal 2009 lõpetas ta [[Stanfordi Ülikool]]i filosoofia ja rahvusvaheliste suhete alal ning läks seejärel aega teenima.{{lisa viide}} Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves [[Evelin Ilves|Evelin Int-Lambotiga]]. 9. jaanuaril 2003 sündis neil tütar Kadri Keiu. 17. aprillil 2015 teatas Presidendi Kantselei, et paar on otsustanud oma abielu lahutada.{{lisa viide}} 7. detsembril 2015 teatas Eesti meedia, et Ilves kihlus lätlanna [[Ieva Ilves|Ieva Kupcega]].<ref>http://menu.err.ee/v/uudised/inimesed/251a1853-d0e5-409a-8911-184ad04e94f2/president-ilves-kihlus-latlanna-ieva-kupcega</ref> 2. jaanuaril 2016 sõlmiti [[Halliste kirik]]us toimunud laulatusel Ilvese ja Ieva Kupce abielu.<ref>{{netiviide |pealkiri=Halliste kirikus algas president Toomas Hendrik Ilvese ja Ieva Kupce laulatus |väljaanne=Postimees |aeg=2016-01-02 |url= http://www.postimees.ee/3454091/halliste-kirikus-algas-president-toomas-hendrik-ilvese-ja-ieva-kupce-laulatus |vaadatud=2016-01-02}}</ref> 28. novembril teatati, et neil sündis poeg Hans Hendrik Ilves.{{lisa viide}} Detsembris 2023 teatati abielu lahutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609202071/ieva-ja-toomas-hendrik-ilves-lahutasid-abielu "Ieva ja Toomas Hendrik Ilves lahutasid abielu"] ERR, 21. detsember 2023</ref> Sõltumatult kinnitamata, aga tema uus kaaslane võib olla töötaja ilgeimais äris ehk voodiäris<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ieva Ilves Toomas Hendriku uuest kaaslasest: teda oli märgata juba meie abielu ajal |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1138587/ieva-ilves-toomas-hendriku-uuest-kaaslasest-teda-oli-margata-juba-meie-abielu-ajal |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>. BBC ajakirjanik [[Andres Ilves]] on Toomas Hendrik Ilvese vend. Toomas Hendrik Ilves oli [[Wellesto]] liige. == Ärma talu skandaal == {{Vaata|Ärma talu#Ärma talu skandaal}} 12. oktoobril 2016 puhkes skandaal kui ajaleht Postimees kirjutas, et [[Ärma talu|OÜ Ermamaa]] sai 2006. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 000 eurot toetust ja peab vastavalt 2012. aastal vastu võetud EASi otsusele sellest tagastama ainult 10% ehk 19 039 eurot. See oli märkimisväärne, sest teistelt ajavahemikus 2004–2006 turismi jaoks toetust saanud, kuid turismiga mitte tegelenud ettevõtjatelt küsiti toetus täielikult tagasi. EAS põhjendas Ermamaale tehtud erandit asjaoluga, et talus on presidendi ametisoleku aja jooksul võõrustatud arvukalt väliskülalisi ja mitteametlikke külalisi. == Vaata ka == * [[Ärma talu]] * [[Presidendi sõnavõistlus]] == Viited == {{viited}} == Kõned == [[Pilt:Toomas Hendrik Ilves 2012-05.jpg|pisi|Toomas Hendrik Ilves kõnelemas Filosoofia ja Kirjanduse Assotsiatsiooni 36. aastakonverentsi vastuvõtul 2012. aastal]] * [https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/koned/index.html president.ee: Kõned] * [http://www.vm.ee/est/kat_46/1612.html Eesti välispoliitika minevik, olevik ja tulevik] Tartu Ülikooli aulaloeng, 30. aprill 1998 * [http://www.epl.ee/artikkel/449418 Toomas Hendrik Ilves: Igaühest ei pea saama eestlast] EPL, 22. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=77196 Presidendi kõne Tartu rahulepingu 89. aastapäeval] Postimees, 2. veebruar 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/459983 Toomas Hendrik Ilves: Kui jätame kõik selle, mis vale] EPL, 25. veebruar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=302286 Ilves: meie ees seisab iseseisva elu tähtsaim valik] Postimees, 20. august 2010 * [https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/koned/5995-vabariigi-president-jaan-tonissoni-instituudi-juubelikonverentsil-21045011-tallinnas/index.html Vabariigi president Jaan Tõnissoni Instituudi juubelikonverentsil 21.04.5011 Tallinnas] ** [http://www.postimees.ee/?id=423029&print=1 President Ilves: vabakond on parim kaitsesüst autoritaarsuse vastu] Postimees * [http://uudised.err.ee/v/arvamus/fd231f27-460d-45f6-ba5b-4e44daf70f57 Toomas Hendrik Ilvese kõne vabariigi aastapäeval] ERR, 24. veebruar 2014 * [https://cepa.org/alexei-navalny-and-the-wests-schroderizatsiya/ Kazimir Pulanski fondi Vabaduse Rüütli autasu omistamisel Aleksei Navalnõile 5. oktoobril 2021] == Välislingid == {{commonscat}} {{vikitsitaat}} * [https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/24 Toomas Hendrik Ilves] Vabariigi Presidendi Kantselei kodulehel * [http://www.facebook.com/pages/Toomas-Hendrik-Ilves/124969523859 Toomas Hendrik Ilvese leht Facebookis] * [https://twitter.com/IlvesToomas Toomas Hendrik Ilves Twitteris] * [https://www.postimees.ee/1567081/ "Ilves pani sõnad kaante vahele"] Postimees * [[Kalev Kesküla]]: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69265495/ "Ilvese esiisade seas parunit polnudki!"] Eesti Ekspress, 12. oktoober 2006 * [[Urmet Kook]]: [https://epl.delfi.ee/artikkel/51069176/ "Toomas Hendrik Ilves: lõpetame hala, et oleme väikesed ja meist ei sõltu midagi"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2006 * [[Arvo Uustalu]]: [https://www.ohtuleht.ee/309662 "Presidendi jõulutemp: Ilves jättis Halliste kirikusse vippide telejumalateenistusele minemata"] Õhtuleht, 29. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=63059 "Ilves: USA ja Euroopa peavad tugevdama ühtekuuluvustunnet"] Postimees, 29. detsember 2008 * [[Priit Pullerits]]: [http://www.postimees.ee/?id=65907 "President Ilves annab nõu president Obamale"] Postimees, 7. jaanuar 2009 * [[Kerttu Kaldoja]]: [https://epl.delfi.ee/artikkel/51191109/ "President Ilves sõidab Vaiko Eplikuga Poola mainekat auhinda vastu võtma"] EPL, 23. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=79001 "President kutsub inimesi üles koolitundi andma"] Postimees, 6. veebruar 2009 * [[Sulev Valner]], [[Sulev Oll]]: [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23968033/ "Toomas Hendrik Ilves: Valitsus peab juhtima riiki, mitte mõtlema valimislubadustest"] Maaleht, 9. aprill 2009 * [[Aivar Viidik]], Sulev Oll: [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/26261397/ "President: Eestit ei või muuta rahvuspargiks"] Maaleht, 15. oktoober 2009 (intervjuu) * [[Kärt Anvelt]], [[Vallo Toomet]]: [https://epl.delfi.ee/artikkel/51292155/ "President: meie peamine probleem seisneb meie enesehinnangus"] Eesti Päevaleht, 19. veebruar 2011 (intervjuu) * [http://www.muurileht.ee/intervjuu-toomas-hendrik-ilves/ "Intervjuu: Toomas Hendrik Ilves"] Müürileht, märts 2014 * [[Peeter Järvelaid]]: [https://parnu.postimees.ee/2778026/peeter-jarvelaid-presidendi-institutsioon-eesti-kultuuris "Presidendi institutsioon Eesti kultuuris"] Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk 19. * [[Sten Tamkivi]]: [https://www.diplomaatia.ee/artikkel/toomas-hendrik-ilves-e-riik-ei-ole-muinasjutumaa-ega-teerajaja-e-riik-on-teenused-mis-aitavad-loi/ "Toomas Hendrik Ilves: e-riik ei ole muinasjutumaa ega teerajaja, e-riik on teenused, mis aitavad lõimida Euroopat"] Diplomaatia, oktoober 2017 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120257364/toomas-hendrik-ilves-70-koige-tahtsam-on-et-eesti-ei-sulguks-endasse-kahjuks-naen-ohumarke "Toomas Hendrik Ilves 70: kõige tähtsam on, et Eesti ei sulguks endasse. Kahjuks näen ohumärke"] Eesti Ekspress, 26. detsember 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Siim Kallas]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=1996–1998 | järgnev=[[Raul Mälk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raul Mälk]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=1999–2002 | järgnev=[[Kristiina Ojuland]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Arnold Rüütel]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=2006–2016 | järgnev=[[Kersti Kaljulaid]]}} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{Eestipresident}} {{JÄRJESTA:Ilves, Toomas Hendrik}} [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Kanadas]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Pennsylvania ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Austrumsi liikmed]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] ch972pgjyp758oenie8kjqc5hooh4mm 7168244 7168171 2026-06-06T09:41:34Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-29913-35|~2026-29913-35]] ([[User talk:~2026-29913-35|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2026-33123-40|~2026-33123-40]]. 7167203 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} {{Infokast president | nimi = Toomas Hendrik Ilves | pilt = Finno-Ugric Capital of Culture (23868412959) (cropped).jpg | pildiallkiri = Toomas Hendrik Ilves (2016) | amet = 4. [[Eesti president]] | ametiajaalgus = 9. oktoober 2006 | ametiajalõpp = 10. oktoober 2016 | eelmine = [[Arnold Rüütel]] | järgmine = [[Kersti Kaljulaid]] | amet2 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige Eestist | ametiajaalgus2 = 2004 | ametiajalõpp2 = 2006 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus3 = 1999 | ametiajalõpp3 = 2002 | eelmine3 = [[Raul Mälk]] | järgmine3 = [[Kristiina Ojuland]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = 1996 | ametiajalõpp4 = 1998 | eelmine4 = [[Siim Kallas]] | järgmine4 = [[Raul Mälk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1953|12|26}} | sünnikoht = [[Stockholm]], [[Rootsi]] | surmaaeg = | surmakoht = | alma_mater = [[Columbia Ülikool]]<br>[[Pennsylvania Ülikool]] | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (kuni 2006) | abikaasa = [[Evelin Int-Lambot]] (2004–2015)<br>[[Ieva Kupče]] (2016–2023) | vanemad = [[Endel Ilves]] [[Irene Ilves]] | lapsed = [[Luukas Kristjan Ilves]] [[Juulia Kristiine Ilves]] [[Kadri Keiu Ilves]] [[Hans Hendrik Ilves]] | sugulased = [[Andres Ilves]] (vend)<br>[[Hans Rebane]] (vanaonu) | elukutse = | tegevusala = poliitik, diplomaat | tunnustus = [[Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk]] (2006)<br>[[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]] (2008)<br>''[[Toomas Hendrik Ilves#Tunnustus_ja_tiitlid|Loend...]]'' | autogramm = Toomas Hendrik Ilves Signature.svg | moodul = }} '''Toomas Hendrik Ilves''' (sündinud [[26. detsember|26. detsembril]] [[1953]] [[Stockholm]]is) on Eesti [[poliitik]] ja [[diplomaat]], endine ajakirjanik, [[Eesti president|Eesti president]] aastatel 2006–2016. Aastatel 2004–2006 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta samasse ametisse teiseks viieaastaseks ametiajaks. Pärast teise ametiaja lõppu läks ta külalisteadurina tööle [[Stanfordi Ülikool]]i. == Elulugu == Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike [[Endel Ilves|Endel]] (1923–1991) ja Irene Ilvese (1927–2018)<ref>{{netiviide |pealkiri=Eile suri Toomas Hendrik Ilvese ema |väljaanne=Postimees |aeg=2018-12-26 |url= https://www.postimees.ee/6485407/eile-suri-toomas-hendrik-ilvese-ema |vaadatud=2018-12-27}}</ref> perekonnas. Isa Endel õppis [[Stockholmi Tehnikaülikool]]is inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis [[Stockholmi Ülikool]]is keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/235195 Eesti emad]</ref> Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad [[USA]] kodanikeks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus.<ref>{{Netiviide |url=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A7666AE1A96C5B5CC2257220000FD33B |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-08-24 |arhiivimisaeg=2009-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090827004502/http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A7666AE1A96C5B5CC2257220000FD33B |url-olek=ei tööta }}</ref> === Hariduskäik === * 1972–1976 USA-s [[Columbia ülikool]] – [[psühholoogia]] * 1978 [[Pennsylvania ülikool]] lõpetas samal erialal [[magistrikraad]]iga === Ametikohad === * 1974–1979 [[Columbia Ülikool]]i [[psühholoogia]]osakonna assistent-uurija * 1979–1981 [[New Jersey]]s Avatud Hariduse Keskuse [[inglise keel]]e õpetaja ja asedirektor * 1981–1982 Kanadas [[Vancouver]]i kirjanduskeskuse direktor * 1984–1988 [[Raadio Vaba Euroopa]] uurimisinstituudi<ref>Toomas Mattson, [https://web.archive.org/web/20110507084211/http://uus.www.postimees.ee/310104/esileht/siseuudised/125220.php Toomas Hendrik Ilves: olime Kampfgruppe Estland], Postimees, 30.01.2004</ref> teadur-analüütik,<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=12678412 Ilves: ma ei ole CIA agent!], delfi.ee, 13. aprill 2006</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110728062917/http://www.osaarchivum.org/files/holdings/300/8/3/text/13-13-127.shtml Eastern Europe, China, and the World Communist Movement in 1986], RADIO FREE EUROPE Research, 3 January 1987</ref> * 1988–1993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor * 1993–1996 Eesti [[suursaadik]] USA-s, [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s * 1996–1998 ja 1999–2002 [[Eesti välisminister|Eesti välisminister]] * 1999 [[Riigikogu]] liige * 2003 [[Euroopa Parlamendi vaatlejaliige]] * 2004–2006 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige * 2006–2016 [[Eesti president]] === Poliitiline karjäär === 1997. aasta lõpus astus Ilves [[Eesti Talurahva Erakond]]a, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Parempoolsed]]. Ilves oli liitumisel tekkinud [[Rahvaerakond|Rahvaerakonna]] asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999, mil Rahvaerakond ühines [[Mõõdukad|Mõõdukatega]], tekkinud erakonna Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni 2002 esimees. Hiljem muutis Rahvaerakond Mõõdukad oma nime [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks]]. [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Ilves Sotsiaaldemokraatliku Erakonna [[valimisnimekiri|nimekirja]] esinumbrina ja osutus valituks. Europarlamendi liikmena kuulus Ilves [[Euroopa Sotsialistide Partei]]sse. ==== Esimene ametiaeg Eesti presidendina ==== [[Pilt:Toomas Hendrik Ilves 2006.jpg|pisi|Toomas Hendrik Ilves "Laulame Ilvese presidendiks" toetuskontserdil, 2006]] [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|2006. aasta presidendivalimistel]] oli Toomas Hendrik Ilves presidendikandidaat 29. augustil [[Riigikogu]]s toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3 häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud [[Ene Ergma]] (65 häält), ei võtnud valimistest osa [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ega [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev president [[Arnold Rüütel]], üles alles [[valimiskogu]]s. Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. Ajakirjanik [[Argo Ideon]] avaldas [[Wikileaks]]i kaudu avalikkuse ette jõudnud USA välisministeeriumi memodele tuginedes 28. jaanuaril 2011 ajalehes [[Postimees]] artikli "Ilves USA saadikule: Eesti presidendi koht on vaesevõitu ja võimuta". Sellest selgub, et Ilves kritiseeris USA diplomaatidega kohtudes Keskerakonna juhti [[Edgar Savisaar]]t, keda ta nimetas "Eesti [[Hugo Chávez]]iks" ja "odavaks populistiks". Avaldatud ettekannete järgi olla Ilves 2006. aasta juunis kohtumisel tolleaegse USA suursaadikuga Aldona Wosiga öelnud, et tegelikult ta ei tahagi presidendiametit. Ettekande koostajad järeldasid, et peamised põhjused, miks ta kandideeris Arnold Rüütli vastu, oli see, et Ilvese sõnul pole Rüütli presidendiks olemise ajal sisuliselt riigipead olnudki ja Ilves usub, et tema on ainuke, kes suudab Rüütlit võita.<ref name="postimees">[http://poliitika.postimees.ee/?id=379120&redir= postimees.ee] vaadatud 28.01.11</ref> Presidendi sõnul on tegemist memo koostaja tõlgendusega.<ref name="postimees" /> ==== Teine ametiaeg Eesti presidendina ==== [[2011. aasta Eesti presidendivalimised|2011. aastal]] oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat [[Indrek Tarand]]. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks.<ref>[http://www.postimees.ee/544580/president-ilvese-poolt-haaletas-73-saadikut "President Ilvese poolt hääletas 73 saadikut"] Postimees, 29.08.2011 (vaadatud 29.08.2011)</ref> Pärast [[Paul Krugman]]i Eesti majanduspoliitikat kritiseeriva blogipostituse "Estonian Rhapsody" avaldamist [[New York Times]]´i arvamuslehel ründas Ilves Krugmani teravalt ööl vastu 7. juunit [[Twitter]]i kaudu, märkides muuhulgas: "Let's sh*t on East Europeans: their English is bad, won't respond & actually do what they've agreed to & reelect govts that are responsible."<ref>http://twitter.com/#!/IlvesToomas</ref> Sündmus leidis laialdast kajastamist meedias.<ref>[http://www.huffingtonpost.com/2012/06/06/estonia-krugman-toomas-hendrik-ilves_n_1575937.html "President Of Estonia Slams Paul Krugman: 'Smug, Overbearing & Patronizing' "] Huffington Post, 07.06.2012 (vaadatud 07.06.2012)</ref> === Tegevus pärast presidendiametit === Aprillil 2025 liitus Ilves erakonnaga [[Volt Europa]]. Ta on täpsustanud, et ei kavatse aktiivselt parteipoliitikas osaleda ega kandideeri kindlasti valimistel. Ilvese sõnul jääb tema panus piirduma artiklite kirjutamise ja kõnede pidamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609682333/ilves-ma-voltis-aktiivset-parteipoliitikat-tegema-ei-hakka Ilves: ma Voltis aktiivset parteipoliitikat tegema ei hakka]. ERR, 10. aprill 2025.</ref> == Visiidid == {{Vaata|Toomas Hendrik Ilvese presidendivisiidid}} ==Teosed== === Raamatud === * "Eesti jõudmine" 2006 (kõnede ja kirjutiste kogumik), koostaja Ilvese nõunik [[Olari Koppel]], ISBN 9985312759 * "Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja-kirjutisi 2006-2011" [[Varrak]] 2011, ISBN 9789985323830 === Filmid === Ilves mängis kõrvalosas 2007 esilinastunud filmis "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]". Filmis mängis teisigi Eesti avaliku elu tegelasi.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 342</ref> 2024. aastal esilinastus [[Jaan Tootsen]]i tehtud portreefilm "[[Kikilipsuga mässaja]]".<ref>[https://kultuur.err.ee/1609524340/poff-i-paevik-kikilipsuga-massaja-on-ilmselt-aasta-parim-kodumaine-komoodia "PÖFF-i päevik | "Kikilipsuga mässaja" on ilmselt aasta parim kodumaine komöödia"] ERR kultuur, 18. november 2024</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1118668/galerii-kikilipsuga-massaja-esilinastus-toi-kinno-toomas-hendrik-ilvese-koos-lastega "GALERII | "Kikilipsuga mässaja" esilinastus tõi kinno Toomas Hendrik Ilvese koos lastega"] Õhtuleht, 15. november 2024</ref> == Tunnustus ja tiitlid == * 1998 [[Norra Kuninglik Teeneteorden|Norra Kuningliku Teeneteordeni]] I klass<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/9782-toomas-hendrik-ilves</ref> * 1998 [[Kreeka Auordeni suurrist]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/9844-toomas-hendrik-ilves</ref> * 2001 Prantsusmaa [[Auleegioni orden|Auleegioni ordu]] suurohvitserikraad<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/9920-toomas-hendrik-ilves</ref> * 2004 [[Kolme Tähe orden|Läti Vabariigi Kolme Tähe orden]] * 2004 [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1108}}</ref> * 2006 [[Maarjamaa Risti teenetemärk|Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|703}}</ref> * 2006 Suurbritannia [[Bathi orden]]i rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) * 2007 [[Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden]] (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) * 2007 [[Soome Vabariigi Valge Roosi orden]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10207-toomas-hendrik-ilves</ref> * Läti üliõpilasorganisatsiooni [[Austrums]] auliige * 2007 [[Gruusia Kuldvillaku Orden]] (üle antud Vabariigi Presidendi riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) * 2007 Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007)<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 120</ref> * 2007 [[Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett]] (üle antud Vabariigi Presidendi riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007) * 2008 [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]] (andmise otsus 2007, üle antud 2008)<ref>{{EVkavaler|17615}}</ref> * 2008 [[Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist]] (üle antud kuninganna Beatrixi riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008) * 2008 [[Leedu Vytautas Suure ordeni kett]] * 2009 [[Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist]] * 2009 Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i kett * 2010 [[Gruusia Püha Jüri Võidu Orden]] (üle antud president Mihheil Saakašvili töövisiidi ajal Eestisse 20. jaanuaril 2010) * 2010 [[pressivaenlane]] * 2011 [[Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni kett]] * 2011 [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]] * 2011 [[Kasahstani Sõpruse (Dostyk) ordeni I klass]] * 2013 [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi eriklass]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10501-toomas-hendrik-ilves</ref> * 2013 [[ettevõtluse sõber]] * 2013 [[Maksumaksja sõber]] * 2014 [[Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni Suurrist]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10583-toomas-hendrik-ilves</ref> * 2016 [[pressivaenlane]] * 2018 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2024 Aastate eurooplane (Euroopa Komisjoni Eesti esindus andis tiitli president Ilvesele märkimisväärse panuse eest Eesti teekonda Euroopa Liidus viimase 20 aasta jooksul). == Isiklikku == [[Pilt:Ilvesed Laulupeol 2009.jpg|pisi|Toomas Hendrik Ilves perega 2009. aasta [[XXV üldlaulupidu|üldlaulupeol]]]] Toomas Hendrik Ilvese vanaonu ja ema kasuisa vend [[Hans Rebane]] oli Eesti välisminister.<ref>[https://web.archive.org/web/20141006084936/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/toomas-hendrik-ilves-polvneb-kommunistist.d?id=13502434 Toomas Hendrik Ilves], [[Kesknädal]], 9. august 2006</ref> Toomas Hendrik Ilvese vanaema oli rahvuselt [[karaiimid|karaiim]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilvese-vanaema-nimekaim-vene-teenistuses.d?id=13572493 |pealkiri=Ilvese vanaema nimekaim Vene teenistuses |vaadatud=2012-12-13 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006084153/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilvese-vanaema-nimekaim-vene-teenistuses.d?id=13572493 |url-olek=ei tööta }}</ref> USA-s elades õppis Ilves 13-aastaselt [[Fortran]]is programmeerimist oma matemaatikõpetajalt. Hiljem õppis ta programmeerimist ka ülikoolis. Ta on avaldanud arvamust, et kõik inimesed peaksid programmeerida oskama.<ref>Marian Männi [http://www.postimees.ee/2813034/video-vaata-millest-raakis-ilves-maailmapangas "Video: vaata, millest rääkis Ilves Maailmapangas"] Postimees, 1. juuni 2014 (vaadatud 9. detsembril 2014)</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=usyHrXZq6z8 Ilvese kõne Microsofti Jaapani peakorteris 6. märtsil 2014], filmis Tõnu Samuel; YouTube, 9. märts 2014 (vaadatud 9. detsembril 2014)</ref> Ameerikas sõlmitud abielust psühholoog [[Merry Bullock]]iga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed [[Luukas Kristjan Ilves]] (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine Ilves (sündinud 1992).{{lisa viide}} Luukas Kristjan avaldas pärast keskkooli lõpetamist soovi kohe Eesti kaitseväkke aega teenima minna, kuid Eesti kaitseatašee USAs soovitas tal ülikooli astuda. Aastal 2009 lõpetas ta [[Stanfordi Ülikool]]i filosoofia ja rahvusvaheliste suhete alal ning läks seejärel aega teenima.{{lisa viide}} Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves [[Evelin Ilves|Evelin Int-Lambotiga]]. 9. jaanuaril 2003 sündis neil tütar Kadri Keiu. 17. aprillil 2015 teatas Presidendi Kantselei, et paar on otsustanud oma abielu lahutada.{{lisa viide}} 7. detsembril 2015 teatas Eesti meedia, et Ilves kihlus lätlanna [[Ieva Ilves|Ieva Kupcega]].<ref>http://menu.err.ee/v/uudised/inimesed/251a1853-d0e5-409a-8911-184ad04e94f2/president-ilves-kihlus-latlanna-ieva-kupcega</ref> 2. jaanuaril 2016 sõlmiti [[Halliste kirik]]us toimunud laulatusel Ilvese ja Ieva Kupce abielu.<ref>{{netiviide |pealkiri=Halliste kirikus algas president Toomas Hendrik Ilvese ja Ieva Kupce laulatus |väljaanne=Postimees |aeg=2016-01-02 |url= http://www.postimees.ee/3454091/halliste-kirikus-algas-president-toomas-hendrik-ilvese-ja-ieva-kupce-laulatus |vaadatud=2016-01-02}}</ref> 28. novembril teatati, et neil sündis poeg Hans Hendrik Ilves.{{lisa viide}} Detsembris 2023 teatati abielu lahutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609202071/ieva-ja-toomas-hendrik-ilves-lahutasid-abielu "Ieva ja Toomas Hendrik Ilves lahutasid abielu"] ERR, 21. detsember 2023</ref> BBC ajakirjanik [[Andres Ilves]] on Toomas Hendrik Ilvese vend. Toomas Hendrik Ilves oli [[Wellesto]] liige. == Ärma talu skandaal == {{Vaata|Ärma talu#Ärma talu skandaal}} 12. oktoobril 2016 puhkes skandaal kui ajaleht Postimees kirjutas, et [[Ärma talu|OÜ Ermamaa]] sai 2006. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 000 eurot toetust ja peab vastavalt 2012. aastal vastu võetud EASi otsusele sellest tagastama ainult 10% ehk 19 039 eurot. See oli märkimisväärne, sest teistelt ajavahemikus 2004–2006 turismi jaoks toetust saanud, kuid turismiga mitte tegelenud ettevõtjatelt küsiti toetus täielikult tagasi. EAS põhjendas Ermamaale tehtud erandit asjaoluga, et talus on presidendi ametisoleku aja jooksul võõrustatud arvukalt väliskülalisi ja mitteametlikke külalisi. == Vaata ka == * [[Ärma talu]] * [[Presidendi sõnavõistlus]] == Viited == {{viited}} == Kõned == [[Pilt:Toomas Hendrik Ilves 2012-05.jpg|pisi|Toomas Hendrik Ilves kõnelemas Filosoofia ja Kirjanduse Assotsiatsiooni 36. aastakonverentsi vastuvõtul 2012. aastal]] * [https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/koned/index.html president.ee: Kõned] * [http://www.vm.ee/est/kat_46/1612.html Eesti välispoliitika minevik, olevik ja tulevik] Tartu Ülikooli aulaloeng, 30. aprill 1998 * [http://www.epl.ee/artikkel/449418 Toomas Hendrik Ilves: Igaühest ei pea saama eestlast] EPL, 22. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=77196 Presidendi kõne Tartu rahulepingu 89. aastapäeval] Postimees, 2. veebruar 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/459983 Toomas Hendrik Ilves: Kui jätame kõik selle, mis vale] EPL, 25. veebruar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=302286 Ilves: meie ees seisab iseseisva elu tähtsaim valik] Postimees, 20. august 2010 * [https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/koned/5995-vabariigi-president-jaan-tonissoni-instituudi-juubelikonverentsil-21045011-tallinnas/index.html Vabariigi president Jaan Tõnissoni Instituudi juubelikonverentsil 21.04.5011 Tallinnas] ** [http://www.postimees.ee/?id=423029&print=1 President Ilves: vabakond on parim kaitsesüst autoritaarsuse vastu] Postimees * [http://uudised.err.ee/v/arvamus/fd231f27-460d-45f6-ba5b-4e44daf70f57 Toomas Hendrik Ilvese kõne vabariigi aastapäeval] ERR, 24. veebruar 2014 * [https://cepa.org/alexei-navalny-and-the-wests-schroderizatsiya/ Kazimir Pulanski fondi Vabaduse Rüütli autasu omistamisel Aleksei Navalnõile 5. oktoobril 2021] == Välislingid == {{commonscat}} {{vikitsitaat}} * [https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/24 Toomas Hendrik Ilves] Vabariigi Presidendi Kantselei kodulehel * [http://www.facebook.com/pages/Toomas-Hendrik-Ilves/124969523859 Toomas Hendrik Ilvese leht Facebookis] * [https://twitter.com/IlvesToomas Toomas Hendrik Ilves Twitteris] * [https://www.postimees.ee/1567081/ "Ilves pani sõnad kaante vahele"] Postimees * [[Kalev Kesküla]]: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69265495/ "Ilvese esiisade seas parunit polnudki!"] Eesti Ekspress, 12. oktoober 2006 * [[Urmet Kook]]: [https://epl.delfi.ee/artikkel/51069176/ "Toomas Hendrik Ilves: lõpetame hala, et oleme väikesed ja meist ei sõltu midagi"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2006 * [[Arvo Uustalu]]: [https://www.ohtuleht.ee/309662 "Presidendi jõulutemp: Ilves jättis Halliste kirikusse vippide telejumalateenistusele minemata"] Õhtuleht, 29. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=63059 "Ilves: USA ja Euroopa peavad tugevdama ühtekuuluvustunnet"] Postimees, 29. detsember 2008 * [[Priit Pullerits]]: [http://www.postimees.ee/?id=65907 "President Ilves annab nõu president Obamale"] Postimees, 7. jaanuar 2009 * [[Kerttu Kaldoja]]: [https://epl.delfi.ee/artikkel/51191109/ "President Ilves sõidab Vaiko Eplikuga Poola mainekat auhinda vastu võtma"] EPL, 23. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=79001 "President kutsub inimesi üles koolitundi andma"] Postimees, 6. veebruar 2009 * [[Sulev Valner]], [[Sulev Oll]]: [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23968033/ "Toomas Hendrik Ilves: Valitsus peab juhtima riiki, mitte mõtlema valimislubadustest"] Maaleht, 9. aprill 2009 * [[Aivar Viidik]], Sulev Oll: [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/26261397/ "President: Eestit ei või muuta rahvuspargiks"] Maaleht, 15. oktoober 2009 (intervjuu) * [[Kärt Anvelt]], [[Vallo Toomet]]: [https://epl.delfi.ee/artikkel/51292155/ "President: meie peamine probleem seisneb meie enesehinnangus"] Eesti Päevaleht, 19. veebruar 2011 (intervjuu) * [http://www.muurileht.ee/intervjuu-toomas-hendrik-ilves/ "Intervjuu: Toomas Hendrik Ilves"] Müürileht, märts 2014 * [[Peeter Järvelaid]]: [https://parnu.postimees.ee/2778026/peeter-jarvelaid-presidendi-institutsioon-eesti-kultuuris "Presidendi institutsioon Eesti kultuuris"] Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk 19. * [[Sten Tamkivi]]: [https://www.diplomaatia.ee/artikkel/toomas-hendrik-ilves-e-riik-ei-ole-muinasjutumaa-ega-teerajaja-e-riik-on-teenused-mis-aitavad-loi/ "Toomas Hendrik Ilves: e-riik ei ole muinasjutumaa ega teerajaja, e-riik on teenused, mis aitavad lõimida Euroopat"] Diplomaatia, oktoober 2017 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120257364/toomas-hendrik-ilves-70-koige-tahtsam-on-et-eesti-ei-sulguks-endasse-kahjuks-naen-ohumarke "Toomas Hendrik Ilves 70: kõige tähtsam on, et Eesti ei sulguks endasse. Kahjuks näen ohumärke"] Eesti Ekspress, 26. detsember 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Siim Kallas]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=1996–1998 | järgnev=[[Raul Mälk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raul Mälk]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=1999–2002 | järgnev=[[Kristiina Ojuland]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Arnold Rüütel]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=2006–2016 | järgnev=[[Kersti Kaljulaid]]}} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{Eestipresident}} {{JÄRJESTA:Ilves, Toomas Hendrik}} [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Kanadas]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Pennsylvania ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Austrumsi liikmed]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 79zrrxnpcm8g4e8irrn2239lcmuvtc4 0 606 7168254 7135609 2026-06-06T10:07:18Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7168254 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on kristluse rajajast, samanimeliste kohta vaata lehekülge [[Jeesus (täpsustus)]].}} {{Persoon | nimi =Jeesus | pilt =Christ Pantocrator Deesis mosaic Hagia Sophia.jpg | pildisuurus = | pildi info = | sünninimi = | sünniaeg = ajavahemikus 7–2 eKr | sünnikoht = [[Petlemm]], [[Heroodese tetrarhia]], [[Rooma impeerium]] | surmaaeg =[[7. aprill]] [[30]] või [[3. aprill]] [[33]] [[pKr]] (30–39-aastaselt) | surmakoht = [[Jeruusalemm]], [[Juudamaa]], [[Rooma impeerium]] | rahvus = [[juut]] | vanemad = [[Maarja]], [[Joosep (Maarja abikaasa)|Joosep Naatsaretist]] }} '''Jeesus''' ([[aramea keel]]es יהשוה ''Ješua'' või ''Ješu''; [[vanakreeka keel|kreekapäraselt]] Ἰησοῦς ''Iesus'') ehk '''Jeesus Naatsaretist''' (sündis tõenäoliselt enne aastat [[4 eKr]], millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr [[Petlemm]]as [[Juudamaa]]l; suri tõenäoliselt kas [[7. aprill]]il [[30]] või [[3. aprill]]il [[33]] [[pKr]] [[Jeruusalemm]]as) oli karismaatiline [[juudid|juudi]] [[jutlus|rändjutlustaja]], [[usuõpetaja]], tervendaja, [[märter]] ja [[prohvet]], kelle tegevuse tulemusena tekkis [[kristlus]].<ref>Gerd Theissen, Anette Merz: "Der historische Jesus. Ein Lehrbuch." 4. Auflage. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, 2011.</ref> Kristlaste jaoks on ta '''Jeesus Kristus''', [[Kolmainsus]]e üks isik ('''Jumal-Poeg'''). Alates [[28]]. aastast esines ta avalikult [[Galilea]]s ja [[Juudamaa]]l. [[Johannese evangeelium]]i kronoloogia alusel kolm aastat<ref>Jh 2:13, Jh 5:1, Jh 6:4</ref> hiljem hukkasid [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] sõdurid ta Rooma prefekti [[Pontius Pilatus]]e käsul ja [[Sanhedrin]]i nõudel. [[Uus testament]] on [[algkristlus]]e usudokumendina [[ajalooline Jeesuse-uurimine|ajaloolise Jeesuse-uurimise]] tähtsaim [[allikas (ajalugu)|allikas]]. Uue testamendi järgi kutsus Jeesus õpilased, kuulutas juutidele [[jumalariik]]i ning kutsus neid [[meeleparandus]]ele. [[Jeesus väljaspool kristlust|Väljaspool kristlust]] peetakse Jeesust tavaliselt pühameheks, [[judaism|judaistid]] peavad teda aga valemessiaks. == Kronoloogia == Järgnev tabel tugineb [[Peeter Roosimaa]] uurimusele "Jeesuse tegevuse kronoloogiast."<ref name="4PdS9" /> Roosimaa järgi on ainus ajalooliselt kindel väide, et [[28]]. aasta oli Jeesuse avaliku tegevuse esimene aasta. {| class="wikitable" !Sündmus !Oletatav aeg |- |Jeesuse sündimine |8–6 aastal eKr |- |Jeesus kaheteistaastaselt Jeruusalemmas |5.–7. aastal pKr |- |Jeesuse avaliku tegevuse algus |27./28. aasta talv |- |Teekond läbi Samaaria Galileasse |28. aasta lõpp |- |Teekond põhja poole |29. aasta suvi |- |Jeesus lehtmajade pühadel Jeruusalemmas |29. aasta september/oktoober |- |Jeesus ida pool Jordanit |29./30. aasta talv |- |Jeesuse surm |30. aasta kevadpühad |} == Nimi == [[Pilt:Good shepherd 02b close.jpg|pisi|Jeesus [[hea karjane|hea karjasena]]. [[varakristlus|Varakristlik]] [[fresko]]maal, umbes 250 pKr. [[Callixtuse katakombid]] [[Rooma]]s]] Jeesuse sünnipärane nimi on [[eesti keel|eestipärases]] kirjaviisis "Jeesus". [[Heebrea keel]]es tähendab see: '[[Jahve]] on päästmine'. Tema nimi pidi iseloomustama tema elu ülesannet: "Ta (''[[Maarja|neitsi Maarja]]'') toob ilmale poja ja sa pead temale nimeks panema Jeesus".<ref>Mt 1:21</ref> Nimi 'Jeesus' tuletub heebreakeelsest nimest ישוע‎ ('Yeshua'), mille varasem nimevorm on יהושע ('Yehoshua'), eestipäraselt [[Joosua]]. == Lisanimed ja tiitlid == === Kristus === Tiitel "[[Kristus]]" ([[kreeka keel]]es ''Χριστός'' ''Khristós'', [[ladina keel|ladinapäraselt]] ''Christus'') on vaste mõistele "[[messias]]" ([[heebrea keel]]es משיח ''mašíah'', 'võitu, [[võidmine|võitud]] isik; salvitu'), mis oli algselt [[vana testament|vana testamendi]] [[salvimine|salvitud]] [[kuningas|kuningate]] ja [[ülempreester|ülempreestrite]] [[tiitel]]. Messias täitis nii preestri kui ka kuninga funktsioone. === Muud tiitlid ja lisanimed === Jeesuse muud nimed on kas religioossed tiitlid (Pantokraator, 'Kõigeväeline', 'Valitseja'; Päästja) või päritolu ja tegevuskoha järgi pandud nimed (Jeesus Naatsaretist, Jeesus Galileast ehk Naatsaretlane ehk Galilealane) või omistatud nimed (Hea Karjane, ka põlastav Puusepa Kasupoeg). Jeesus ise nimetas ennast kõige sagedamini Inimese Pojaks. == Allikad ja allikakriitika == [[Pilt:Karl_von_Piloty_Nero_R%C3%B3ma_%C3%A9g%C3%A9s%C3%A9t_szeml%C3%A9li.jpg|pisi|Keiser [[Nero]] vaatab [[64]]. aastal põlevat [[Rooma]]t. Väidetavalt süüdistati Rooma põlengus hiljem kristlasi ja süüdistusega seoses mainiti Kristust ühes varasemas mitte-kristlikus allikas. Carl Theodor von Piloty maal [[1861]] ]] Jeesus ei jätnud endast maha kirjutisi ja andis oma õpetuse edasi suulise kuulutusena. Peaaegu kogu ajalooline teadmine tema kohta pärineb tema jüngritelt, kes pärast tema surma jutustasid oma mälestusi temast, kogusid neid ja kirjutasid üles. Jeesuse kui ajaloolise tegelase kohta on peamiseks allikaks uue testamendi [[evangeelium]]id, mis on kreeka keeles kirja pandud ajal, mil Jeesusest võis veel olla säilinud elav mälestus. Evangeeliumitest ja kristlikust traditsioonist sõltumatuid ajalooallikaid Jeesuse kohta on säilinud väheseid. Üksikud antiikaja mittekristlikud juudi, kreeka ja rooma autorid mainivad Jeesust, eelkõige tema Kristuse tiitlit ja tema hukkamist: aastast [[64]] pKr. [[Tacitus]], Annaalid 15.44; aastast [[117]] pKr. [[Plinius Noorem|Plinius]], kirjast [[Trajanus]]ele Epistlid x. 96.; [[1. sajand]]il [[Flavius Josephus]]. Allikakriitika skeptikud peavad Jeesust puhtmüütiliseks tegelaseks. Vanim teadaolev Jeesuse "biograafia" sisaldus arvatavasti [[Natsareenide evangeelium]]is (seda on nimetatud ka Kaheteistkümne [[apostel|apostli]] evangeeliumiks), mida on maininud [[Epiphanios]]. Esimesed kristlased, sealhulgas [[Paulus]], piirdusid usuga Kristuse kuulutusse ja ristisurma. Hiljem kogudustes käibele tulnud Kristuse elulookirjeldusi olid mõjutanud [[judaism]]i eeskujud (vana testamendi "Jumala sulase" ja [[esseenid]]e "õiglusõpetaja"), idamaiste usundite [[mütoloogia|mütoloogilised]] kujutlused ([[viljakusjumalus]]te suremise ja surnuist ülestõusmise iga-aastane rütm) ning [[gnostitsism|gnostilised]] lunastusmüsteeriumid. === Kristlikud allikad === Teated Jeesuse kohta pärinevad valdavalt neljast kanoonilisest [[evangeelium]]ist, mõned ka [[Pauluse kirjad]]est, mõnest [[apokrüüf]]ist ning eraldi pärimusena säilinud ütlustest (''[[agrapha]]''). Need tekstid pärinevad juudi päritolu algkristlastelt, kes uskusid Jeesuse Kristuse ülestõusmisse (Mk 16:6<ref name="g99So" />; Ap 2:32<ref name="vH7DM" />) ning sidusid oma mälestused Jeesusest piibellike, legendaarsete ja sümboolsete elementidega. Nendega tahtsid nad kuulutada kaasaegsetele Jeesust kui tõotatud messiat, mitte fikseerida ja vahendada biograafilisi teadmisi tema kohta. Need kirjutised sisaldavad siiski ka ajaloolisi andmeid. Ajavahemikus [[50]]–[[64]] kirjutatud Pauluse kirjad peaaegu ei maini Jeesuse elulooseiku, kuid tsiteerivad mõningaid tema sõnu ja ütlusi tema kohta [[Jeruusalemma algkogudus]]est, mida vastavad andmed evangeeliumides kinnitavad. Ka [[Jaakobuse kiri]] vihjab sageli Jeesuse enda ütlustele ning mõne eksegeedi arvates võib ta olla allikaks nende kohta, kui ta pärineb Jeesuse vennalt.<ref name="vWflr" /> Kui niisugused kohad nagu Mk 13:2<ref name="M4TkZ" />; Mt 22:7<ref name="KBXmV" />; Lk 19:43–44<ref name="1VEHD" /> vihjavad [[Jeruusalemma tempel|Jeruusalemma templi]] hävitamisele aastal [[70]], siis valmisid kolm [[sünoptilised evangeeliumid|sünoptilist evangeeliumi]] pärast seda. Varasemat valmimist (umbes [[64]]) peavad mõned uurijad võimalikuks ainult [[Markuse evangeelium]]i puhul. Seega ei kuulunud evangeeliumite autorid Jeesuse esimeste järgijate hulka, kuid nad tundsid pealtnägijaid, kellelt said pärimuse Jeesuse kohta.<ref name="YW3vr" /> '''Matteuse evangeelium''' Matteust peeti sajandeid esimeseks, kes kirjutas evangeeliumi Kristusest. Tema nimi on ilmselt lühivorm heebrea nimest Mattitja. Matteus kirjutas oma jutustuse Palestiinas. Leidub tõendeid, mis osutavad sellele, et algselt kirjutas Matteus oma evangeeliumi rahvapärases heebrea keeles ning tõlkis selle hiljem kreeka keelde. [[Hieronymus]] kirjutab oma teoses "Kuulsatest meestest" (''De viris inlustribus'') III peatükis: "Matteus, kes on ka Leevi, tolliametnikust apostel, valmistas esimesena nende jaoks Juudamaal, kes ümberlõikamisest olid saand usklikuks, Kristuse evangeeliumi heebrea tähtede ja sõnadega." Hieronymus lisab, et evangeeliumi heebreakeelne tekst oli tema ajal ([[4. sajand|4.]] ja [[5. sajand]]il) hoiul Kaisarea raamatukogus. '''Luuka evangeelium''' [[Apostlite teod|Apostlite tegude raamatu]] kirjutaja (kes oli samuti [[Luukas]]) oli varem koostanud "esimese raamatu"- [[Luuka evangeelium]]i. Apostlite tegude raamatu sündmustik lõpeb tõenäoliselt aastal [[61]], mil Luukas viibis Roomas koos [[Paulus]]ega, kes ootas keisri kohut. Võib arvata, et oma evangeeliumi kirjutas Luukas millalgi ajavahemikul aastatel [[50]]–[[60]] Kaisareas pärast seda, kui ta oli naasnud Pauluse kolmanda misjonireisi lõppedes koos temaga Filipist ning kui Paulust hoiti kaks aastat Kaisareas vangis, enne kui ta viidi oma edasikaebuse tõttu Rooma. Kuna Luukas oli sel ajal [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]], oli tal hea võimalus kõike, mis puudutab Jeesuse elu ja teenistust, 'algusest peale hoolega uurida'. === Mittekristlikud allikad === {{vaata|Mittekristlikud allikad Jeesuse kohta}} Juudi ajaloolane Flavius Josephus mainib Jeesust oma teoses "[[Antiquitates Judaicae]]" (umbes [[93]]–[[94]]) kaks korda. Esimest kohta ([[Testimonium Flavianum]]; 18,63–64) peeti varem täielikult hilisemaks lisanduseks, tänapäeval peetakse seda ainult kristlaste poolt töödelduks. Selle oletatavalt ehtne tuum kirjeldab Jeesust suursuguste juutide poolt süüdistatuna ja Pilatuse poolt ristisurma mõistetud tarkuseõpetajana, kelle pooldajad jäid talle ustavaks. Teine koht (20,200) räägib [[Jaakobus (Jeesuse vend)|Jaakobuse]] hukkamisest ning nimetab teda Jeesuse, "keda nimetatakse Kristuseks", vennaks. Mõned ajaloolased kahtlevad selles, et judaist teda nõnda nimetada võis, teised näevad siin tagasiviidet esimesele kohale.<ref name="dRcyR" /> Tacitus teatab umbes 117 oma "[[Annaalid (Tacitus)|Annaalides]]" kristlastest (''Christianos''), kelle süüks [[Nero]] [[64]]. aastal olevat Rooma süütamise ajanud, ning märgib:<ref name="Mg39B" /> ''auctor nominis eius Christus Tiberio imperitante per procuratorem Pontium Pilatum supplicio adfectus erat;'' ("selle nime ajendaja Kristus oli [[Tiberius]]e valitsemise ajal [[prokuraator]] Pontius Pilatuse käsul hukatud;") Pole selge, kas see teade tugineb Rooma või kristlikele allikatele. Võib-olla sai Tacitus sellest teada riigi idaosas asevalitsejaks olles.<ref name="8CiQd" /> [[Suetonius]] kirjutas umbes 120 keiser [[Claudius]]e eluloos, et keiser "ajas juudid, kes Chrestuse õhutusel pidevalt mässasid, Roomast välja" (''Iudaeos impulsore Chresto assidue tumultuantis Roma expulit.'') (49).<ref name="01TJc" /> Pole teada, kas ta pidas silmas Jeesust ja oletas, et ta on rahutuste õhutaja. Teised juudi ja rooma allikad kujutavad endast ainult ääremärkusi või poleemikat neile teadaoleva kristliku pärimuse kohta. Paljude [[kristlikud reliikviad|kristlike reliikviate]] kõrval on üheks enim uurimis- ja kõneainet pakkuvaks väidetavalt ehtne [[Torino surilina|Jeesuse surilina]]. Alates 19. sajandist on üheks oluliseks allikaks kujunenud arheoloogilised leiud. == Dogmaatika == {{vaata|Kristoloogia}} [[Pilt:Kolmainsus.png|pisi|Kolmainsuse diagramm läänekristluses]] === Jumal-Poeg === Kolmainsust tunnustavad kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala Poeg ja Kolmainsuse üks isik (Jumal-Poeg), kes on sündinud, kuid mitte loodud. Jumal-Poeg on olemuselt ja loomuselt ühtne Jumal-Isa ja [[Püha Vaim]]uga. Katoliikliku ja luterliku teoloogia järgi lähtub Püha Vaim Jumal-Isast ja Jumal-Pojast, õigeusu teoloogia järgi Püha Vaim Jumal-Pojast ei lähtu ([[Filioque]]). [[Kalchedoni kirikukogu]]l sõnastatud dogma alusel on Jeesus tõeline Jumal ja tõeline inimene, kelle jumalik ja inimlik loomus on segunematud ning teineteisest lahutamatud.<ref>[http://kjt.ee/2016/04/kaks-ja-pool-sajandit-ajaloolise-jeesuse-uuringuid/ Jaan Lahe: Kaks ja pool sajandit ajaloolise Jeesuse uuringuid. Kirik ja Teoloogia. 8. aprill 2016]</ref> === Päritolu === Kolmainsust tunnustavad kristlased usuvad, et Jeesus sündis Jumal-Isast: Püha Vaim eostas ta ja [[Maarja]] rasedusega sai Jeesus inimeseks ([[inkarnatsioon]]). === Ülestõusmine surnuist === Kristlaste usu alus on, et Jeesus ärkas surnuist uuesti ellu. Katoliiklased tunnustavad, et Jeesus läks lihalikul kujul Taevasse. === Transsubstantsiatsioon === Katoliiklased tunnustavad, et Jeesus on [[armulaud|armulauas]] tegelikul kujul. == Vana testamendi ettekuulutused == Juutide seas on arusaam prohveti, poliitilise valitseja ja ülempreestri (messias) tulekust tulevikus, kes põlvneb kuningas [[Taavet]]ist. Messia saabumisega algab juutidel uus ajastu. Esimese ettekuulutuse annab [[Mooses]] [[Iisrael]]i rahvale [[Viies Moosese raamat|5. Moosese raamatus]]<ref>5Ms 18:15</ref>: {{cquote|'' Issand, su Jumal, äratab sulle sinu keskelt, su vendade hulgast, ühe prohveti, minu sarnase - teda te peate kuulama!''}} Prohvet [[Naatan]] kuulutas kuningas [[Taavet]]ile:<ref>2Sm 7:12-13</ref> {{cquote|'' Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks.''}} Mitu ettekuulutust on [[Jesaja raamat]]u 1., 7. ja 11. peatükis. {{cquote|'' Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja. Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim.''<ref>Js 11:1-2</ref>}} [[Kiri heebrealastele]] tsiteerib [[Jeremija raamat]]u tsitaati: {{cquote|''Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu: mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende vanematega sel päeval, kui ma võtsin nad kättpidi, et viia nad välja Egiptusemaalt - selle mu lepingu nad murdsid, kuigi ma olin nad võtnud enese omaks, ütleb Issand -, vaid leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks.''<ref>Jr 31:31-33</ref>}} Mõned ettekuulutused on [[Hesekieli raamat]]us<ref>Hs 37:24-27</ref> ja [[Miika raamat]]us.<ref>Mi 5:2</ref> == Jeesuse sünd == [[Pilt:Saint_Bernard_Catholic_Church_(Corning,_Ohio)_-_stained_glass,_Presentation_of_the_Lord_detail_-_Mary_%26_Joseph.jpg|pisi| Maarja ja Joosep. [[Ohio]] Saint Bernardi katoliku kiriku [[vitraaž]]]] Jeesus sündis Petlemmas neitsi Maarja pojana. Kristlased usuvad, et Jeesuse isa on Jumal ja kasuisa [[Joosep (Maarja abikaasa)|Joosep]]. Teave Jeesuse sündimise kohta tugineb Matteuse ja Luuka evangeeliumitel. Mõlemad evangeeliumid annavad Jeesuse sugupuu. Matteuse evangeeliumi järgi sai Maarja enne Jeesuse sündimist ettekuulutuse. Luuka evangeeliumi järgi asetati Jeesus pärast sündimist [[sõim (loomakasvatus)|sõime]] ja esmalt tulid teda kummardama karjased. Matteuse evangeeliumi järgi tulid hiljem Jeesust kummardama Idamaa tähetargad, kes nägid taevas tähte, mille järel [[Herodes]] lasi Petlemmas hukata poisslapsed. Jeesuse vanemad põgenesid eelnevalt [[Egiptus]]esse. === Sündimise kuupäeva probleem === Luuka evangeeliumi järgi sündis Jeesus ajal, mil [[Rooma keiser]] oli [[Augustus]] ([[27 eKr]]–[[14]] pKr) ja Süüria maavalitseja oli Küreenius (Quirinus, [[6]]–[[12]] pKr), Matteuse evangeeliumi järgi sündis Jeesus, kui Herodes oli Juudamaa kuningas ([[37 eKr]]– 4 eKr). Luuka evangeeliumi järgi sündis Jeesus Küreeniuse korraldatud rahvaloenduse ajal. Alates neljandast sajandist tähistatakse Jeesuse sünnipäeva [[25. detsember|25. detsembril]] (esimesel [[jõulupüha]]l). Jeesuse ristilöömist tähistatakse [[Suur reede|Suurel Reedel]]. [[Dionysius Exiguus]] pakkus [[525]] oma kalendriarvestuses välja, et Jeesus võis sündida aastal [[1 eKr]] ja alates [[6. sajand]]ist loetakse kristlikku ajaarvamist alates Jeesuse sünnist. Ajaarvamise aluseks on Luuka evangeelium, mille järgi oli Jeesus oma avalikku tegevust täitma asudes umbes 30 aastat vana ja ta asus avalikult tegutsema Rooma keiser [[Tiberius]]e (14–[[37]]) 15. valitsemisaastal. === Jeesuse vanemad ja põlvnemine === {{vaata|Maarja|Joosep (Maarja abikaasa)}} Jeesuse ema oli Maarja. Matteuse evangeeliumi järgi oli Maarja kihlatud Joosepiga. Katoliiklased usuvad, et Jeesus oli neitsi Maarja ainus laps ning evangeeliumites mainitud Jeesuse vennad on Joosepi lapsed esimesest abielust. Joosep oli Naatsaretis elav [[puusepp]]. Kristlased peavad Maarja kihlatut Joosepit Jeesuse kasuisaks, kes pole Jeesuse bioloogiline isa, kuid kes kasvatas Jeesuse üles. Matteuse evangeeliumi järgi kavatses Joosep Maarja rasedusest teada saades saata ta vanemate juurde tagasi, et teda mitte avalikult häbistada. Joosepile ilmus unes ingel, kes käskis tal Maarja enda juurde jätta. Katoliikliku teoloogia alusel oli Joosep lesk ja tal olid esimesest abielust pojad, keda evangeeliumites nimetatakse Jeesuse vendadeks. Luuka evangeeliumi järgi elas Joosep Naatsaretis, kuid oli pärit Petlemmast, kuhu ta rahvaloenduse tõttu läks. Matteuse evangeeliumis olev Jeesuse sugupuu algab [[Aabraham]]ist, Luuka evangeeliumis [[Aadam]]ast. Mõlemal sugupuul on Jeesuse ühised esivanemad Aabraham, [[Iisak]], [[Jaakob]], [[Juuda]] ja [[Taavet]]. Erinevad teoloogid on püüdnud seletada erinevusi sugupuudes. Ühe versiooni järgi võib Matteuse evangeeliumis olla Maarja põlvnemine ja Luuka evangeeliumis Joosepi põlvnemine. === Rahvuskuuluvus === Jeesus oli rahvuselt juut, põlvnedes Juuda suguharust Taaveti soost. Kaasaegse piibliteaduse alusel oli Jeesuse emakeel [[aramea keel]]e galilea murre. == Jeesuse lapsepõlv == Evangeeliumid annavad Jeesuse lapsepõlve kohta vähe teavet. Apokrüüfilised kirjutised kajastavad rohkem Jeesuse lapsepõlve, kuid neid ei tunnustata kanooniliselt Jeesus elas Naatsaretis. Ta lõigati juudi kombe kohaselt 8 päeva pärast sündimist ümber. Vanemad viisid ta 40 päeva pärast sündi Jeruusalemma templisse ja ohverdasid esmapoja sünni puhul kaks tuvi.<ref>5 Ms 12</ref> Templis õnnistasid Jeesust Siimeon ja naisprohvet Hanna. Matteuse evangeeliumi järgi tuli Jeesuse vanematel asuda [[Egiptus]]esse, kuna Herodes lasi Petlemmas hukata sündinud poisslapsed. Egiptusest Naatsaretti tagasipöördununa õppis Jeesus selgeks puusepa ameti. Jeesus läks koos vanematega 12-aastaselt paasapühade ajal Jeruusalemma ja jäi templisse, kust vanemad ta kolm päeva hiljem üles leidsid. == Jeesuse avalik tegevus == [[Pilt:Carl joseph Begas 04.jpg|pisi| [[Carl Joseph Begas]]. [[Mäejutlus]]. [[1820]]]] Johannese evangeeliumi kronoloogia alusel tegutses Jeesus kolm aastat. Tema avalik tegevus algas ristimisega. Jeesuse avalik üleskutse oli: "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!"<ref>Mk 1:15</ref> === Jeesuse ristimine === Jeesuse ristis [[Ristija Johannes]] [[Jordan]]i jões vette kastmisega. Jeesus ristiti arvatavasti Jordani jõe läänekaldal Ainonis.<ref>Jh 3:23</ref> Ristimise järel laskus Jumala Vaim tuvi kujul tema peale. Ristimisele järgnes [[Jeesuse kõrbekiusatus]], mille ajal Jeesus viibis 40 päeva kõrbes. === Apostlite valimine === Jeesus valis oma jüngrite seast 12 apostlit, kellele ta andis meelevalla eksortsismiks, parandada haigusi ja nõtrust.<ref>Mt 10:1</ref> Sünoptiliste evangeeliumite järgi kutsus Jeesus oma jüngriks esmalt [[Peetrus]]e. [[Johannese evangeelium]]i järgi oli Jeesuse esimeseks jüngriks Peetruse vend [[Andreas]]. === Mäejutlus === Jeesuse pikim järjepidev sõnum evangeeliumites on [[mäejutlus]], mille pikem versioon on Matteuse evangeeliumis ja lühem Luuka evangeeliumis. Mäejutluses sisaldub ka [[meieisapalve]]. === Tähendamissõnad === {{vaata|Jeesuse tähendamissõnad}} Jeesus õpetas valdavalt näitlikustatud tähendamissõnade kaudu. === Tervendamised === === Imeteod === === Suhted variseride ja saduseridega === Jeesuse õpetuse peamised taunijad olid [[variserid]]. == Jeesuse kannatuslugu ja surm == [[Pilt:Michelangelo%27s_Pieta_5450.jpg|pisi|Maarja Jeesuse surnukehaga. [[Michelangelo]] skulptuur "Pietà", [[Rooma Peetri kirik]]]] Kõik uue testamendi evangeeliumid kajastavad Jeesuse kannatuslugu ja surma. === Vandenõu === Kui Jeesus oli [[Laatsarus Betaaniast|Laatsaruse]] surnuist üles äratanud, uskusid paljud juudid temasse ja Jeesuse populaarsus kasvas.<ref>Jh 11:45</ref> Judaismi ülempreestrid, rahvavanemad ja variserid kutsusid ajendatuna Laatsaruse ülesäratamisest ülempreester [[Kaifas]]e eesistumisel kokku [[Sanhedrin]]i, kus otsustati Jeesus surma mõista. Sanhedrini liikmete peamised argumendid Jeesuse hukkamiseks olid: "Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie pühapaiga kui ka rahva".<ref>Jh 11:48</ref> Ülempreester Kaifase otsus Suurkohtu arutelu järel oli: "Teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub."<ref>Jh 11:50</ref> Sanhedrini liikmed soovisid, et Jeesust ei vahistataks avalikult ega pühade ajal.<ref>Mt 26:5</ref> Jünger [[Juudas Iskariot]] oli valmis Jeesust reetma. Ülempreestrid pakkusid Juudale Jeesuse reetmise eest 30 hõberaha, mille järel Juudas otsis sobivat hetke, kui Jeesuse läheduses poleks rahvahulka.<ref>Mt 26:15</ref> === Jeesuse viimne õhtusöömaaeg === Jeesuse viimne õhtusöömaaeg oli Jeesuse viimane söömaaeg enne surma. Kristlased mälestavad Jeesuse viimset õhtusöömaaega armulauaga. Jeesuse viimne õhtusöömaaeg toimus Jeruusalemmas ühe hoone ülemisel korrusel.<ref>Mk 14:13-15</ref> Jeesus sõi koos 12 apostliga. Ta kuulutas ette, et üks tema jüngritest reedab ta, kõik jüngrid hülgavad ta kannatusajal ja Peetrus salgab Jeesuse, kuigi Peetrus oli kinnitanud, et on valmis Jeesuse eest surema. Johannese evangeeliumis on Jeesuse viimne söömaaeg pikemalt kirjeldatud. Evangeeliumi järgi pesi Jeesus jüngrite jalgu, tõotas [[Püha Vaim]]u tulekut, õpetas ja julgustas jüngreid. === Jeesuse vangistamine === Jeesus siirdus viimse õhtusöömaaja järel Õlimäele Ketsemani aeda palvetama. Ta võttis endaga kaasa Peetruse, [[Jaakobus (Sebedeuse poeg)|Jaakobuse]] ja [[Johannes (apostel)|Johannese]], kes jäid aga Jeesuse palvetamise ajal magama, mistõttu Jeesus pidi neid kaks korda äratama. Jünger Juudas Iskariot juhatas ülempreestrite saadetud väesalga aeda Jeesust vangistama. Sünoptiliste evangeeliumite järgi andis Juudas vangistajatele märgi, et Jeesus on see isik, keda ta suudleb. Johannese evangeeliumi järgi küsis Jeesus vangistajatelt keda nad otsivad. Vangistajad vastasid, et Jeesust Naatsaretist ja kui Jeesus kinnitas, et tema see ongi, taganesid vangistajad ja kukkusid maha. Jeesuse vangistamise ajal haaras Peetrus mõõga ja raius ülempreester Kaifase sulasel Malkusel kõrva ära. Jeesus tervendas Malkuse kõrva. === Kohtupidamine === Väesalk viis vangistatud Jeesuse esmalt preester Annase ette, kes küsitles teda õpetuse kohta ja kus kohtusulane Jeesust esmakordselt ka lõi. Annas saatis Jeesuse Sanhedrini ette, mida viis läbi ülempreester Kaifas oma majas.<ref>Jh 18</ref> Jeesuse vastu esitati mitmeid süüdistusi, kuid valetunnistajate ütlused ei ühtinud, mistõttu süüdistused ei leidnud tõendamist. Lõpuks küsis Kaifas, kas Jeesus on messias. Jeesus vastas: "Mina olen see.".<ref>Mk 14:62</ref> Jeesuse vastusest ajendatuna kuulutas Kaifas, et Jeesus sai hakkama pühaduseteotusega ja Sanhedrini liikmete enamus leidis, et vastavalt Moosese seadusele tuleb Jeesus surma mõista.<ref>3 Ms 24:16</ref> Vastava otsuse järel Jeesust alandati. Kohtuotsuse järel kahetses Juudas Iskariot Jeesuse reetmist ja tahtis raha ülempreestritele tagasi anda, kuid nende keeldumise järel sooritas enesetapu. Sanhedrin saatis surma mõistetud Jeesuse Rooma prokuraatori Pontius Pilatuse ette. Pilatuse kohtupidamine toimus Herodese palee pretooriumis. Sanhedrini liikmed süüdistasid Pilatuse ees Jeesust selles, et ta tekitab juutide seas rahulolematust, keelab Rooma keisrile maksta pearaha ja väitvat end kuninga olevat.<ref>Lk 23:2</ref> Pilatus küsitles Jeesust, huvitudes eelkõige kolmandast süüdistusest kuningaksolemise kohta, kuid Jeesuse vastuse järel ei pidanud teda poliitiliselt ohtlikuks ega leidnud Jeesusel surmasüüd. Ta saatis Luuka evangeeliumi järgi Jeesuse [[Herodes Antipas]]e ette. Kui Herodes Antipas Jeesuse tagasi Pilatuse juurde saatis, lasi Pilatus Jeesust piitsadega peksta ja tõi ta taas rahvahulga ette. Ta pakkus kohalviibinud rahvale võimalust valida, kas vabastada paasapühade puhul Jeesus või [[Barabas]]. Rahvahulga nõudel vabastas Pilatus Barabase. Kohtupidamisse sekkus ka Pilatuse naine, kes saatis abikaasale sõnumi.<ref>Mt 27:19</ref> Kohtupidamise arenedes hakkas kogunenud rahvahulk nõudma Jeesusele surmanuhtlust ristilöömise läbi. Pilatus ei leidnud Jeesusel surmanuhtlust nõudvat süüd ja pesi avalikult oma käsi, näidates et temal kohtuotsuse langetamisel süüd pole. Rahvahulk nõudis Jeesuse surma, sest Jeesus oli kuulutanud end kuningaks ja hakanud vastu Rooma keisrile. Kui Pilatus oleks Jeesuse vabastanud, poleks ta Rooma keisri sõber.<ref>Jh 19:12</ref> Rahvahulga viimase väite alusel mõistis Pilatus Jeesuse surma. === Jeesuse ristilöömine === {{vaata|Jeesuse ristilöömine}} Rooma prefekt Pontius Pilatus mõistis Jeesuse surma ristilöömise läbi. Kohtuotsuse järel viisid Rooma sõdurid Jeesuse hukkamispaika Kolgata mäel. Kuna Jeesus oli eelnevast piitsutamisest nõrkenud, kandis ristipuud hukkamispaika sõdurite nõudel [[Siimon Küreenest]]. Jeesus löödi risti koos kahe süüdimõistetuga. Johannese evangeeliumi järgi naelutati Jeesuse risti külge Pilatuse kirjutatud silt ladina-, kreeka- ja heebreakeelse tekstiga: "Jeesus Naatsaretlane juutide kuningas."<ref>Jh 19:3</ref> Jeesus löödi risti kell 9 juudi ajaarvestuse järgi.<ref>Mk 15:25</ref> Ristilöömise järel jagasid Rooma sõdurid Jeesuse riided omavahel ja heitsid liisku. Osad ülempreestrid, juutide vanemad, sõdurid ning üks süüdimõistetu teotasid ristilöödud Jeesust. Johannese evangeeliumi järgi olid Jeesuse risti juures Maarja ja apostel Johannes. Jeesus ütles Maarjale, et Johannes on tema poeg ja Johannesele, et Maarja on tema ema, mispeale Johannes võttis Maarja oma leibkonda.<ref>Jh 19:26</ref> === Jeesuse surm === Jeesus suri enne juudi sabati algust kell 3 päeval ristilöömise läbi. Johannese evangeeliumi kronoloogia ja apostel Pauluse<ref>1Ko 15:20</ref> järgi suri Jeesus 14. [[Nisan]]i päeval, teiste evangeeliumite järgi 15. Nisani päeval. Astronoomilise arvestuse alusel suri Jeesus tõenäoliselt kas 7. aprillil 30. või 3. aprillil 33. aastal pKr. Vahetult enne surma hüüdis Jeesus: "Mu Jumal, Mu Jumal, miks sa mu maha jätsid!"<ref>Mt 27:46</ref> Mõned risti juures seisjad tõlgendasid Jeesuse hüüet, et ta hüüab appi prohvet [[Eelija]]t. Jeesusele pakuti enne surma valude leevendamiseks äädikat, kuid Jeesus keeldus seda joomast. Jeesuse viimased sõnad olid kas: "Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!"<ref>Lk 23:46</ref> ja "See on lõpetatud."<ref>Jh 19:30</ref> Jeesuse surma kinnituseks pistis üks Rooma sõdur oma odaga Jeesuse külje läbi, mispeale küljest purskus verd ja vett. Vahetult enne Jeesuse surma toimus pimenemine. Jeesuse surma järel kärises Jeruusalemma templi eesriie lõhki ja toimus maavärin. === Jeesuse matmine === Kui Jeesus oli surnud, soovis [[Joosep Arimaatiast]] Pontius Pilatuselt luba Jeesuse matmiseks. Joosep mattis Jeesuse hädakorras lähenevate paasapühade tõttu oma perekonna hauakambrisse Kolgata lähedale aeda. [[Nikodeemus]] tõi Jeesuse surilinadesse mähkimiseks sada naela [[mürr]]i.<ref>Jh 19:39</ref> Judaismi rahvavanemate nõudel lasi Pilatus sabatil haua ette paigutada suure kivi, mis pitseeriti ja pani hauda valvama kaks sõdurit. == Jeesuse ülestõusmine surnuist ja taevasseminek == [[Pilt:Ascension_(Candia,_15th_c.).jpg|pisi|Kristuse taevasseminek. Ikoonimaal]] Kristluse põhisõnumiks religioonina on uskumine, et Jeesus kui Jumala poeg taaselustus surnuist. === Jeesuse ülestõusmine === Jeesus tõusis surnuist üles juudi ajaarvestuse järgi nädala esimesel päeval enne koitu, mille tagajärjel veeres hauakambri ette paigutatud pitseeritud kivirahn hauakambri ava eest ära.<ref>Lk 24:1</ref> Judaismi ajaarvestuse järgi tõusis Jeesus surnuist kolmandal päeval pärast surma. Jeesuse ülestõusmise esimesed tunnistajad olid [[Maarja Magdaleena]] ja Jaakobuse ema Maarja, kes kavatsesid minna matmisprotseduuri lõpuni viima vastavalt Moosese seadustele.<ref>Mt 28:1; Mk 16:1</ref> Jeesus ilmus esmalt Maarja Magdaleenale, kes pidas teda aednikuks. Jeesus andis Maarja Magdaleenale korralduse minna jüngritele uudist teatama.<ref>Mk 16:9</ref> Jeesus kohustas jüngreid minema Galileasse. Seejärel ilmus Jeesus jünger Kleopasele ja tema kaaslasele Emmause teel, kes kuulutasid uudist teistele jüngritele.<ref>Lk 24:13-30</ref> Peetrus ja Johannes olid esimesed apostlid 12 määratud apostlite seast, kes olid Jeesuse taaselustumise tunnistajaks, kui nende juurde saabunud naiste teate järgi läksid koos hauakambri juurde. Peetrus sisenes hauakambrisse, kus leidis maast surilinad ja eemal kägardatud higirätiku.<ref>Jh 20:7</ref> Jüngrite jaoks oli teade Jeesuse taaselustumisest esialgu mõistusele vastuvõetamatu ja nad uskusid seda alles siis, kui kohtusid Jeesusega, kes neid sõitles uskmatuse pärast.<ref>Mk 16:13-14</ref> Apostel [[Toomas]] ei viibinud teistega koos ja tema uskus Jeesuse taaselustumist, kui sai oma käega Jeesuse haavu katsuda.<ref>Jh 20:24-29</ref> Jüngritega Galileas kohtudes andis Jeesus neile misjonikäsu:<ref>Mt 28:19-20</ref> {{cquote|'' Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad,ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastulõpuni.''}} Jeesus kohtus jüngritega veel Tiberiase järve ääres.<ref>Jh 21:1</ref> Juutide seas levib arusaam, et jüngrid varastasid Jeesuse surnukeha.<ref>Mt 28:13</ref> === Jeesuse taevasseminek === Kristliku traditsiooni järgi läks Jeesus taevasse 40 päeva pärast taaselustumist. Jeesuse taevasseminek toimus [[Betaania]]s Õlimäel.<ref>Lk 24:50-51; Ap 1:12</ref> Enne taevasseminekut õnnistas Jeesus oma jüngreid, mille järel varjas pilv ta jüngrite silme eest.<ref>Ap 1:9</ref> == Jeesuse taastulek == Kristlased ootavad Jeesuse taastulekut. Jeesuse taastuleku aega ei tea ükski inimene: "Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud."<ref>Ap 1:7</ref> Taevasse läinud Jeesust varjas pilv, mistõttu tagasipöörduv Jeesus tuleb eeldatavasti samuti pilvest: "See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat."<ref>Ap 1:11</ref> Jeesuse taastulek toimub pärast seda, kui tema sõnum on jõudnud kõikide rahvasteni. Enne taastulekut ilmub mitmeid valemessiaid ja antikristus.<ref>Mt 24:21; 24</ref> [[Algkristlus|Algkristlased]] eeldasid, et Kristus tuleb tagasi tema jüngrite eluajal.<ref>Mt 16:28; Mt 24:34; Mk 13:30; Lk 21:32</ref> Hiljem on Kristuse taastulekut arvatut toimuvat aastal [[500]], kui tinglikult möödus 500 aastat Jeesuse sünnist, aastal [[1000]], kui tinglikult möödus 1000 aastat Jeesuse sünnist ja [[1033]], kui möödus 1000 aastat Jeesuse surmast ja surnuist ülestõusmisest. == Jeesus teistes usundites == [[Muslim]]id peavad Jeesust ([[araabia keel]]es ''Isa'', mitte segi ajada eesti sõnaga ''isa'') [[asketism|askeetlikuks]] [[prohvet]]iks. [[Judaism]] ja [[mandalus]] peavad teda [[valemessias|valemessiaks]]. [[Baha'i usk]] peab teda [[Jumal]]a ilminguks. [[Hinduism]] peab teda [[avataara]]ks. Paljud ''[[New Age]]''<nowiki>'</nowiki>i õpetuste pooldajad peavad teda [[guru]]ks. == Vaata ka == * [[Jeesuse sugulased]] * [[Jeesuse kirgastamine]] * [[Messiasaladus]] * [[Jumala Tall]] * [[Jeesuse lapsepõlvelood]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="4PdS9">Peeter Roosimaa. ''Jeesuse tegevuse kronoloogiast''. https://web.archive.org/web/20150210213321/http://usuteadus.ee/wordpress/wp-content/uploads/2008%20%2857%29/Roosimaa.pdf</ref> <ref name="g99So">''Ta on üles äratatud''</ref> <ref name="vH7DM">''Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.''</ref> <ref name="vWflr">[[James H. Charlesworth]]. ''The Historical Jesus, An Essential Guide'', Nashville 2008, lk 41.</ref> <ref name="M4TkZ">''"Kas sa pead silmas neid suuri hooneid? Ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!"''</ref> <ref name="KBXmV">''Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.''</ref> <ref name="1VEHD">''Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.''</ref> <ref name="YW3vr">[[Richard Bauckham]]. ''Jesus and the Eyewitnesses. The Gospels as Eyewitness Testimony'', William B. Eerdman Company 2006, ISBN 0-8028-3162-1.</ref> <ref name="dRcyR">Uurimisloo kohta üldiselt: [[Alice Whealey]]: ''Josephus on Jesus: The Testimonium Flavianum Controversy from Late Antiquity to Modern Times'', Verlag Peter Lang, New York 2003, ISBN 0-8204-5241-6; teate kohta Jaakobusest samas, lk 2–4.</ref> <ref name="Mg39B">[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.02.0077%3Abook%3D15%3Achapter%3D44 Tacitus, ''Annales'' 15,44]</ref> <ref name="8CiQd">[[Harald Fuchs]]. ''Tacitus über die Christen.'' – ''[[Vigiliae Christianae]]'', 4 (1950), lk 72–73.</ref> <ref name="01TJc">[http://www.perseus.tufts.edu/cgi-bin/ptext?doc=Perseus%3Atext%3A1999.02.0132&layout=&loc=claud.+25 Suetonius. ''Claudius'', 25,4]</ref> }} == Kirjandus == * [[Wilhelm Bousset]]: "Jeesuse elu ja õpetus." Tõlkinud J. Palla. Järelsõna S. Aaslava. Tartu: [[Eesti Kirjanduse Selts]] [[1932]] * [[John Drane]]: "Jeesus". Tõlkinud [[Guido Reinvalla]]. EELK Usuteaduse Instituudi õppekirjandus 3. Tallinn: Logos [[1996]] * [[Gerhard Kroll]]: "Jeesuse jälgedel." [[Johannes Esto ühing]], 2002 * [[Ernest Renan]]: "Jeesuse elu." Tõlkinud Kristiina Ross. Eessõna [[Lauri Leesi]]. Tallinn: Perioodika 1996 * [[Ain Riistan]]: "Ajalooline Jeesus: teaduse probleem religiooni kontekstis." Dissertationes Theologiae Universitatis Tartuensis 22. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[2011]]. == Välislingid == {{commonskat|Jesus Christ}} {{Vikitsitaat}} * [http://www.newadvent.org/cathen/08375a.htm Varased allikad Jeesusest] (inglise keeles) * [http://www.cassiopaea.org/cass/Laura-Knight-Jadczyk/lost_gospel.htm Jeesuse legendi kujunemisest] (inglise keeles) [[Kategooria:Uue testamendi inimesed]] [[Kategooria:Jeesus| ]] 7sb9s2z2bb6pyquklv7kr0mdfniofds 0 694 7167943 7165493 2026-06-05T15:06:08Z Velirand 67997 /* R */ 7167943 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[teater|teatri]][[näitleja]]id. {{tähed}} ==A== [[Andreas Aabel]] - [[Hauk Aabel]] - [[Per Aabel]] - [[Andreas Aadel]] - [[Argo Aadli]] - [[Lydia Aadre]] - [[Enoch Aagaard]] - [[Ida Aalberg]] - [[Agnes Aaliste]] - [[Viive Aamisepp]] - [[Georg Aan]] - [[Ott Aardam]] - [[Henn Aare]] - [[Inna Aare]] - [[Irja Aarma]] - [[Jüri Aarma]] - [[Reet Aarma]] - [[Mart Aas]] - [[Marta Aasa]] - [[Loore Aaslav-Kaasik]] - [[Ants Aasmaa]] - [[Irja Aav]] - [[Murel Aav]] - [[Tõnu Aav]] - [[Evald Aavik]] (1941) - [[Evald Aavik (1924–2001)]] - [[Vaso Abašidze]] - [[George Abbott]] - [[Aleksandr Abdulov]] - [[Ervin Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Hovhannes Abeljan]] - [[Maia Adari]] - [[Olga Adari]] - [[Rudolf Adelmann]] - [[Karl Ader]] - [[Voldemar Ader]] - [[Isabelle Adjani]] - [[Kais Adlas]] - [[Raivo Adlas]] - [[Regimantas Adomaitis]] - [[Enn Adusson]] - [[Ilse Adusson]] - [[Ljubov Agapova]] - [[Ksenia Agarkova]] - [[Galina Agu]] - [[Ada Ahi]] - [[Dajan Ahmet]] - [[Liisa Aibel]] - [[Marika Aidla]] - [[Lembit Aimre]] - [[Linda Ainla]] - [[Elmo Ainula]] - [[Anti Ainumäe]] - [[Riina Airenne]] - [[Silvi Ait]] - [[Ira Ajango]] - [[Eneken Aksel]] - [[Alide Alaküla]] - [[Ellen Alaküla]] - [[Robert Alamaa]] - [[Randar Alango]] - [[Rudolf Alari]] - [[Nata Albring-Kruusmann]] - [[Alan Alda]] - [[Ivan Aleksejev]] - [[Urmas Alender]] - [[Voldemar Alev]] - [[Martin Algus]] - [[Armin Alla]] - [[Illi Allabert]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Ljuba Aller]] - [[Elise Allik]] - [[Peeter Allik]] - [[Alli Alliksoo]] - [[Andrus Allikvee]] - [[Hanna Allsaar]] - [[Otto Aloe]] - [[Milli Altermann]] - [[Theodor Altermann]] - [[Anna Alt-Jakobson]] - [[Anna Altleis]] - [[Jaan Altleis]] - [[Ādolfs Alunāns]] - [[Kaarli Aluoja]] - [[Hannes Ambos]] - [[Romualds Ancāns]] - [[Ants Ander]] - [[Anu Ander]] - [[Lehte Ander]] - [[Ago Anderson]] - [[Rein Andre]] - [[Valve Andre]] - [[Karin Andrekson]] - [[Paula Andrekson]] - [[Ludmilla Andrianova]] - [[Ingrīda Andriņa]] - [[Ain Anger]] - [[Endel Ani]] - [[Eva Annast]] - [[Helgi Annast]] - [[Sergi Annilo]] -- [[Maria Annus]] - [[Rednar Annus]] - [[Rein Anon]] - [[Nadežda Antipenko]] - [[Maria Antipp]] - [[Maimu Anto]] - [[André Antoine]] - [[Lembit Anton]] - [[Eugen Antoni]] - [[Ljubov Antoni]] - [[Jenny Anvelt]] - [[Astrid Arak]] - [[Sirje Arbi]] - [[Fanny Ardant]] - [[Aleksander Arder]] - [[Pierre Arditi]] - [[Helmi Aren]] - [[Rein Aren]] - [[Väino Aren]] - [[Anu Arendi]] - [[Juta Arg]] - [[Valentin Arhipenko]] - [[Jan Arlazorov]] - [[Toivo Arnover]] - [[Inge Arro]] - [[Aleksander Arry]] - [[Ines Aru]] - [[Leida Aru]] - [[Jaanika Arum]] - [[Virve Aruoja]] - [[Heino Arus]] - [[Tiit Aruvee]] - [[Fred Astaire]] - [[Raissa Aštemenko]] - [[Julia Aug]] - [[Erki Aule]] - [[Edmund Aumere]] - [[Merle Aunpuu]] - [[Aleksander Aur]] - [[Ajjar Ausma]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] - [[Gustav Avesson]] - [[Anatoli Avilotšev]] - [[Valentina Avilotševa]] - [[Dan Aykroyd]] ==B== [[Bronius Babkauskas]] - [[Lauren Bacall]] - [[Aggio Bachmann]] - [[Tõnu Bachmann]] - [[Laurence Badie]] - [[Maie Baldesport]] - [[Svetlana Balojan]] - [[Hans Baltser]] - [[Donatas Banionis]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Oleg Baranov]] - [[Antanas Barčas]] - [[Etta Moten Barnett]] - [[Aleksandr Basihhin]] - [[Eino Baskin]] - [[Roman Baskin]] - [[Ruts Bauman]] - [[Laura Baumverk]] - [[Anastassia Bedredinova]] - [[Nathalie Behm]] - [[Doris Belack]] - [[Igor Beljajev]] - [[Aleksandr Beljavski]] - [[Duncan Bell]] - [[John Belushi]] - [[Liis Bender]] - [[Peter Benson]] - [[Nikolai Bentsler]] - [[Regina Berg]] - [[Ants Berger]] - [[Sarah Bernhardt]] - [[Karl Birkhan]] - [[Sophie Birkhan]] - [[August Blaubrik]] - [[Vaclovas Blėdis]] - [[Boris Blinov]] - [[Jelena Blinova]] - [[Marika Blossfeldt]] - [[Roberts Blossom]] - [[Leili Bluumer]] - [[Sofja Blücher]] - [[Benedicta Boccoli]] - [[Lydia Bock]] - [[Humphrey Bogart]] - [[Veera Bogatõrjova]] - [[Anton Bome]] - [[John Wilkes Booth]] - [[Vladimir Borissov]] - [[Liidia Borzenkova]] - [[Pierre Brice]] - [[Peeter Briedis]] - [[Aleksandr Buldakov]] - [[Olga Bunder]] - [[Rolan Bõkov]] - [[Afaq Bəşirqızı]] ==C== [[Larry the Cable Guy]] - [[Sarah Wayne Callies]] - [[Ian Carmichael]] - [[Bab Christensen]] - [[Halfdan Christensen]] - [[Andrei Christiansen]] - [[Colin Clive]] - [[Herardo Contreras]] - [[Dominic Cooper]] - [[Steven Cree]] - [[Benedict Cumberbatch]] - [[Constance Cummings]] - [[Zbigniew Cybulski]] ==D== [[Arlene Dahl]] - [[Timothy Dalton]] - [[Renata Dancewicz]] - [[Dārta Daneviča]] - [[Ingeborga Dapkūnaitė]] - [[Danielle Darrieux]] - [[Aleksandr Demjanenko]] - [[Aleksander Dener]] - [[Pavel Derevjanko]] - [[Karin Devis-Kaasik]] - [[Viivi Dikson]] - [[Mihhail Djatšihhin]] - [[Rita Dolgihh]] - [[Margarita Dombrovskaja]] - [[Alexandr Domowoy]] - [[Svetlana Dorošenko]] - [[Maija Doveika]] - [[Lelde Dreimane]] - [[Ben Drui]] - [[Haim Drui]] - [[Medea Džapharidze]] - [[Lidia Duplevsky]] - [[Eleonora Duse]] - [[Andres Dvinjaninov]] - [[Natalja Dõmtšenko]] ==E== [[Ija Eberlein]] - [[Toomas Edur]] - [[Olev Eek]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Andrus Eelmäe]] - [[Lembit Eelmäe]] - [[Ivo Eensalu]] - [[Marika Eensalu]] - [[Enno Eesmaa]] - [[Epp Eespäev]] - [[Elle Eha]] - [[Valve Ehala]] - [[Helmi Einer]] - [[Aino Einla]] - [[Gösta Ekman seenior]] - [[Anna Ekston]] - [[Rainer Elhi]] - [[Kitty Eller]] - [[Kai Elling]] - [[Kristel Elling]] - [[Rauno Elp]] - [[Herta Elviste]] - [[Michael Emerson]] - [[Eino Ende]] - [[Richard Ende]] - [[Aili Engelberg]] - [[Rudolf Engelberg]] - [[Roland Engman]] - [[Elvira Ennok]] - [[Heino Ennok]] - [[Mitrofan Enson]] - [[Peg Entwistle]] - [[Elita Erkina]] - [[Andero Ermel]] - [[Theodor Ers]] - [[Iivi Ervin]] - [[Ants Eskola]] - [[Olev Eskola]] - [[David Essex]] - [[Mihkel Essmann]] - [[Richard Ester]] - [[Ita Ever]] ==F== [[Manolo Fábregas]] - [[Gottfried Falk]] - [[Semjon Farada]] - [[Viktor Fedortšenko]] - [[Sergei Fedossejev]] - [[Katarzyna Figura]] - [[Albert Filozov]] - [[Veera Fjodorova]] - [[Dario Fo]] - [[Bryn Fôn]] - [[Irina Fomina]] - [[Henry Fonda]] - [[Antonie Formanová]] - [[Philip Franks]] - [[Jaan Freimann]] - [[Dwight Frye]] - [[Sergei Furmanjuk]] ==G== [[Tamara Gaenko]] - [[Jevgeni Gaitšuk]] - [[Janusz Gajos]] - [[Michel Galabru]] - [[Viktor Galinsky]] - [[Vladislav Galkin]] - [[Peter Gallagher]] - [[Janis Garancis]] - [[Valeri Garkalin]] - [[Stephen Gately]] - [[Ira Generalova]] - [[Heinrich George]] - [[Estelle Getty]] - [[Venera Gilmutdinova]] - [[Annie Girardot]] - [[Hilda Gleser]] - [[Aleksandr Goloborodko]] - [[Lidia Golovataja]] - [[Jekaterina Gradova]] - [[Ariana Grande]] - [[Richard Griffiths]] - [[Lauren Grinberg]] - [[Liliana Grodnikova]] - [[Margus Grosnõi]] - [[Gustaf Gründgens]] - [[Ellen Grünfeldt]] - [[Elzė Gudavičiūtė]] - [[Maria Gurjev]] - [[Rostislav Gurjev]] - [[Viktor Gurjev]] - [[Anatoli Gussev]] - [[Harry Gustavson]] - [[Robert Gutman]] - [[Vidrik Gutman]] ==H== [[Liis Haab]] - [[Ahto Haabjärv]] - [[Jaan Haabjärv]] - [[Alar Haak]] - [[Maarja Haamer]] - [[Juss Haasma]] - [[Aino Haav]] - [[Maire Haava]] - [[Markus Habakukk]] - [[Verner Hagus]] - [[Uko Halla]] - [[Priit Hallap]] - [[Arvi Hallik]] - [[Alide-Johanna Halliste]] - [[Tšulpan Hamatova]] - [[Jasmin Hamid]] - [[Mati Hammer]] - [[Rene Hammer]] - [[Enn Hango]] - [[Ravo Hanura]] - [[Teet Hanschmidt]] - [[Benno Hansen]] - [[Kristjan Hansen]] - [[Leopold Hansen]] - [[Mall Hansen]] - [[Johan Hansing]] - [[Meelis Hansing]] - [[Wilhelmine Hansing]] - [[Anatoli Hanson]] - [[Heikki Haravee]] - [[Chris Hardwick]] - [[Robert Hardy]] - [[Alvi Hargel]] - [[Jaan Hargel]] - [[Leonid Haritonov]] - [[Dmitri Hartšenko]] - [[Helen Hayes]] - [[Terje Heido]] - [[Jaak Hein]] - [[Valentina Hein]] - [[Viive Hein]] - [[Uno Heinapuu]] - [[Marian Heinat]] - [[Kersti Heinloo]] - [[Norbert Heinloo]] - [[Anu Heinsalu]] - [[Ekke Märten Hekles]] - [[Helle-Reet Helenurm]] - [[Tiit Helimets]] - [[Mare Hellam]] - [[Hilda Hellas]] - [[Ludmilla Hellat-Lemba]] - [[Julius Helsblum]] - [[Neeme Henk]] - [[Gerd Michael Henneberg]] - [[Katharine Hepburn]] - [[Ago Herkül]] - [[Imbi Herm]] - [[Evald Hermaküla]] - [[Endla Hermann]] - [[Ülle Hertmann-Knop]] - [[Agate Hiielo]] - [[Siina Hiievälja]] - [[Elfriede Hilden]] - [[Valdur Himbek]] - [[Mercedes Hink]] - [[Aavo Hinno]] - [[Lea Holst]] - [[Emmy Holz]] - [[Agnes Holt]] - [[Vladislav Horuženko]] - [[Ludmilla Hussar]] - [[Aado Hõimre]] - [[Lembit Härm]] - [[Martin Härm]] - [[Tiit Härm]] - [[Viiu Härm]] - [[Edkar Härmson]] ==I== [[Tiina Ideon]] - [[Hermann Iila]] - [[Ella Ilbak]] - [[Andres Ild]] - [[Linda Ilja]] - [[Aleksandr Iljin]] - [[Mihhail Iljon]] - [[Kaja Ilmjärv]] - [[Helgi Ilo]] - [[Valeri Iltšik]] - [[Marie Ilves]] - [[Tamara Imre]] - [[Aita Indrikson]] - [[Villem Indrikson]] - [[Tanel Ingi]] - [[Kaarel Ird]] - [[Jeremy Irons]] - [[Ingrid Isotamm]] - [[Ludmilla Issakova]] - [[Klára Issová]] - [[Andrei Izmestjev]] - [[Ingrid Iter]] - [[Guido Ivandi]] - [[Oleg Ivanov]] -[[Kati Ivaste]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] ==J== [[Adeele Jaago]] - [[Marta Jaago]] - [[Tiina Jaaksoo (laulja)|Tiina Jaaksoo]] - [[Anna Jaamets]] - [[Henn Jaaniste]] - [[Margus Jaanovits]] - [[Erich Jaansoo]] - [[Allan Jaas]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Juri Jakovlev]] - [[Viktor Jakovlev]] - [[Jelena Jakovleva]] - [[Peeter Jalakas]] - [[Helle Jalonen]] - [[Kevin James]] - [[Valter Janno]] - [[Vello Janson]] - [[Viesturs Jansons]] - [[Mari Jászai]] - [[Kalina Jędrusik]] - [[Nikolai Jegorov (näitleja)|Nikolai Jegorov]] - [[Tatjana Jegoruškina]] - [[Juri Jekimov]] - [[Stanislav Jermakov]] - [[Vladimir Jermolajev]] - [[Dan Jeršov]] - [[Jiřina Jirásková]] - [[Eike Joasoo]] - [[Ida Johannes]] - [[Kalju Johannson]] - [[Aire Johanson]] - [[Gustav Johanson]] - [[Jaak Johanson]] - [[Jaan Johanson]] - [[Jaanus Johanson]] - [[Uku Joller]] - [[Tanel Jonas]] - [[Ado Joonas]] - [[Leida-Marie Joonson]] - [[Mait Joorits]] - [[Janek Joost]] - [[Haja Judeikin]] - [[Triin Jugapuu]] - [[Felix Juhandi]] - [[Aleksander Juhani]] - [[Laine Juhansoo]] - [[Amanda Juhkamson]] - [[Aljo Juhkum]] - [[Karl Jungholz]] - [[Orm Jungholz]] - [[Lii Jõe]] - [[Jaak Jõekallas]] - [[Mare Jõgeva]] - [[Ants Jõgi]] - [[Arli Jõgi]] - [[Elsa Jõgi]] - [[Julie Jõgi]] - [[Rudolf Jõks]] - [[Toomas Jõõger]] - [[Endel Jägala]] - [[Eduard Järs]] - [[Julius Järve]] - [[Malle Järve]] - [[Andres Järvela]] - [[Leontine Järvepera]] - [[Arne Järvesaar]] - [[Jüri Järvet]] - [[Lemme Järvi]] - [[Tatjana Järvi]] - [[Ene Järvis]] - [[Ninel Järvson]] - [[Merle Jääger]] - [[Udo Jääger]] - [[Helene Jürgens]] - [[Leida Jürgens]] - [[Peeter Jürgens]] - [[Grete Jürgenson]] - [[Lennart-Hans Jürgenson]] - [[Milvi Jürgenson]] - [[Juhan Jürgo]] - [[Meta Jürgo]] - [[Karolin Jürise]] - [[Aili Jürissaar]] - [[Ain Jürisson]] - [[Veiko Jürisson]] - [[Mikk Jürjens]] - [[Elmar Jürmann]] - [[Vello Jürna]] ==K== [[Anu Kaal]] - [[Johannes Kaal]] - [[Ellen Kaarma]] - [[Harri Kaasik]] - [[Katri Kaasik-Aaslav]] - [[Vaike Kaasik]] - [[Maie Kaasikmäe]] - [[Mihkel Kabel]] - [[Karl Kadak]] - [[Simo Andre Kadastu]] - [[Aksel Kahr]] - [[Rauno Kaibiainen]] - [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Epp Kaidu]] - [[Artuss Kaimiņš]] - [[Erich Kajandi]] - [[Veera Kala]] - [[Marie Kalbek]] - [[Märt Kalbus]] - [[Konstantin Kald]] - [[Mati Kalda]] - [[Piret Kalda]] - [[Paul Kalde]] - [[Kalle Kaldma]] - [[Tiit Kaldma]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Zoja Kalevi-Silla]] - [[Johannes Kaljola]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Erika Kaljusaar]] - [[Galina Kaljuste]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Ruudu Kalk]] - [[Karl Kalkun]] - [[Karl Kalkun]] - [[Kait Kall]] - [[Aksel Kallas]] - [[Kalju Kallas]] - [[Vera Kallas]] - [[Aivar Kallaste]] - [[Harry Kallaste]] - [[Juhan Kallaste]] - [[Mihkel Kallaste]] - [[Vivian Kallaste]] - [[Laura Kalle]] - [[Imbi Kallikorm]] - [[Oudi Kalm]] - [[Rudolf Kalm]] - [[Ida Kalme]] - [[Hanno Kalmet]] - [[Henrik Kalmet]] - [[Karl-Andreas Kalmet]] - [[Leo Kalmet]] - [[Madis Kalmet]] - [[Maria Teresa Kalmet]] - [[Toomas Kalmet]] - [[Rēzija Kalniņa]] - [[Ivars Kalniņš]] - [[Joan Kalt]] - [[Mari Kamp]] - [[Mart Kampus]] - [[Anu Kanarik]] - [[Liia Kanemägi]] - [[Mari Kangilaski]] - [[Rein Kangro]] - [[Guido Kangur]] - [[Villu Kangur]] - [[Helmi Kann]] - [[Karli Kannelmäe]] - [[Paul Kannuluik]] - [[Loviise Kapper]] - [[Tiina Kapper]] - [[Kalju Karask]] - [[Nikolai Karatšentsov]] - [[Eha Kard]] - [[Harald Kard]] - [[Peeter Kard]] - [[Ann Karden]] - [[Tiina Kareda]] - [[Peeter Karell]] - [[Jüri Karindi]] - [[Katrin Karisma]] - [[Herta Karjamets]] - [[Feliks Kark]] - [[Tõnu Kark]] - [[Kaarel Karm]] - [[Karin Karm]] - [[Priit Karm]] - [[Alina Karmazina]] - [[Aita Karo]] - [[Väino Karo]] - [[Eliisabet Karotom]] - [[Liis Karpov]] - [[Sten Karpov]] - [[Jelena Karpova]] - [[Marta Karring]] - [[Eedo Karrisoo]] - [[Auguste Karro]] - [[Hansi Karro]] - [[Harry Karro]] - [[Maks Karro]] - [[Voldemar Karro]] - [[Ott Kartau]] - [[Aino Kartul]] - [[Lehte Karula]] - [[Vaike Karusoo]] - [[Naima Kasak]] - [[Aiki Kase]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Anne Kasemets]] - [[Kaire Kasetalu]] - [[Vladimir Kasimir]] - [[Erni Kask]] - [[Irina Kask]] - [[Jaanus Kask]] - [[Teet Kask]] - [[Tõnis Kask]] - [[Valentine Kask]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Linda Kasuk]] - [[Leia Kasumets]] - [[Igor Kašintsev]] - [[Artur Kattai]] - [[Helgi Kattai]] - [[Tõnis Kattai]] - [[Tõnu Kattai]] - [[Aleksander Kauler]] - [[Oiva Kauppinen]] - [[Larissa Kaur]] - [[Sirje Kaur]] - [[Albina Kausi]] - [[Enn Keerd]] - [[Lembit Kees]] - [[Marie Kei]] - [[Hannes Kelder]] - [[Aleksander Keller]] - [[Gene Kelly]] - [[Guido Kenner]] - [[Ireen Kennik]] - [[Maimu Kents]] - [[Johannes Kepp]] - [[Ago-Endrik Kerge]] - [[Raido Keskküla]] - [[Elvi Kesküla]] - [[Marina Kesler]] - [[Sirje Kets]] - [[Arnold Kettman]] - [[Elise Kevend]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[August Kiho]] - [[Jaan Kiho]] - [[Vaike Kiik]] - [[Voldemar Kiin]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Joosep Kiiver]] - [[Aleksander Kikas]] - [[Eduard Kikas]] - [[Lea Kikas]] - [[Kiira Kikerpuu]] - [[Aleksander Kikinov]] - [[Gunnar Kilgas]] - [[Paul Kilgas]] - [[Tõnu Kilgas]] - [[Kaarel Kilvet]] - [[Jaune Kimmel]] - [[Artur Kink]] - [[Lauri Kink]] - [[Virve Kiple]] - [[Merilin Kirbits]] - [[Vallo Kirs]] - [[Verni Kirs]] - [[Alden Kirss]] - [[Olev Kitsas]] - [[Lulu Kitzberg-Pappel]] - [[Avo Kittask]] - [[Enn Kivi]] - [[Heino Kivi]] - [[Mihkel Kivilaan]] - [[Elmar Kivilo]] - [[Katrin Kivimägi]] - [[Ants Kivirähk]] - [[Arnold Kivirähk]] - [[Ingrid Kivirähk]] - [[Garibaldi Kivisalu]] - [[Diana Klas]] - [[Ada Klein]] - [[Aleksander Kleius]] [[Maria Klenskaja]] - [[Vladimir Klepinin]] - [[Aleksander Klink]] - [[Eva Klink]] - [[Rein Klink]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Milan Kňažko]] - [[T.R. Knight]] - [[Olga Knipper-Tšehhova]] - [[Anti Kobin]] - [[Meta Kodanipork]] - [[Jüri Koger]] - [[Heli Kohv]] - [[Katrin Kohv]] - [[Milvi Koidu]] - [[Külli Koik]] - [[Liisi Koik]] - [[Märt Koik]] - [[Artur Koit]] - [[Jaan Kolberg]] - [[Jaan Tristan Kolberg]] - [[Linda Kolde]] - [[Eva Koldits]] - [[Mart Koldits]] - [[Todor Kolev]] - [[Ants Kollo]] - [[Peeter Kollom]] - [[Stanislav Kolodub]] - [[Soila Komi]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Luule Komissarov]] - [[Hanno Kompus]] - [[Ita Kongas]] - [[Ülle Konovalov]] - [[Amalie Konsa]] - [[Linda Konsap]] - [[Herardo Kontreras]] - [[Erna Konts]] - [[Leida Koorits]] - [[Malle Koost]] - [[Gerda Kopp]] - [[Helju Koppa]] - [[Einari Koppel]] - [[Elvi Koppel]] - [[Jaak Koppel]] - [[Milvi Koppel]] - [[Teet Koppel]] - [[Lauli Koppelmaa]] - [[Jekaterina Kordas]] - [[Mark Koritko]] - [[Erna Korjus]] - [[Maile Korjus]] - [[Martin Kork]] - [[Kalev Korkma]] - [[Marika Korolev]] - [[Ants Korv]] - [[Enn Kose]] - [[Kädi Kosenkranius]] - [[Tatjana Kosmõnina]] - [[Vassili Kossatkin]] - [[Lidia Kostandi]] - [[Sonja Koževnikova]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Rudolf Kraav]] - [[Tarvo Krall]] - [[Saima Kranig]] - [[Liisu Krass]] - [[Anni Kreem]] - [[Toomas Kreen]] - [[Uno Kreen]] - [[Kersti Kreismann]] - [[Valentina Kremen]] - [[Tiia Kriisa]] - [[Tatjana Krikun]] - [[Maimu Krinal]] - [[Tiina Kripsaar]] - [[Priit Kripson]] - [[Madli Kristjuhan]] - [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Grigori Kromanov]] - [[Endel Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Ewa Krzyżewska]] - [[Theodor Krull]] - [[Viktor Krull]] - [[Berta Krumm]] - [[Hendrik Krumm]] - [[Piret Krumm]] - [[Arnold Krupp]] - [[Ernst Kruuda]] - [[Hugo Kruuda]] - [[Ants Kruusement]] - [[Arvo Kruusement]] - [[Priit Kruusement]] - [[Vilja Kruusement]] - [[Elli Kubjas]] - [[Veli Kudres]] - [[Salme Kuik]] - [[Aino Kukepuu]] - [[Vello Kukesoo]] - [[Jaana Kukk]] - [[Laura Kukk]] - [[Terje Kukk]] - [[Tiina Kukli]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Joanna Kulig]] - [[Adja Kuljus]] - [[Riivo Kuljus]] - [[Galina Kulkina]] - [[Arnold Kull]] - [[Elle Kull]] - [[Juhan Kull]] - [[Kärt Kull]] - [[Hannes Kulla]] - [[Katrin Kullamaa]] - [[Heino Kulvere]] - [[Katrin Kumpan]] - [[Helle Kuningas]] - [[Neeme Kuningas]] - [[Tiina Kuningas]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Irina Kuptšenko]] - [[Nadia Kurem]] - [[Raivo Kuremaa]] - [[Vambola Kurg]] - [[Eduard Kurnim]] - [[Jaan Kurnikoff]] - [[Tinka Kurti]] - [[Alma Kurtna]] - [[Igor Kurve]] - [[Alo Kurvits]] - [[Kitty Kuskova]] - [[Voldemar Kuslap]] - [[Jenny Kuslapuu]] - [[Antonina Kusminina]] - [[Vladimir Kuzmin]] - [[Ilze Ķuzule-Skrastiņa]] - [[Laine Kuulma]] - [[Vally Kuurman]] - [[Claire Kuus]] - [[Edmar Kuus]] - [[Heljo Kuusemets]] - [[Ilmar Kuusemets]] - [[Niina Kuusik]] - [[Paul Kuusik]] - [[Tiit Kuusik]] - [[Ivo Kuusk]] - [[August Kuuskemaa]] - [[Betty Kuuskemaa]] - [[Linda Kuusma]] - [[Aleksander Kõiv]] - [[Eino Kõiv]] - [[Kaarel Kõive]] - [[Milvi Kõnnusaar]] - [[Kaie Kõrb]] - [[Ludmilla Kõrts]] - [[Mati Kõrts]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Harry Kõrvits]] - [[Viiu Kõrvits]] - [[Andrus Kämbre]] - [[Ants Känd]] - [[Kirill Käro]] - [[Volli Käro]] - [[Ervin Kärvet]] - [[Aasa Käsi]] - [[Risto Kübar]] - [[Jüri Kühn]] - [[Aino Külvand]] - [[Eduard Külvet]] - [[Aksel Küngas]] - [[Amanda Hermiine Künnapas]] - [[Feliks Künnapuu]] - [[Riho Kütsar]] - [[Alfred Kütt]] - [[Jakob Küüts]] ==L== [[Aadu Laabus]] - [[Marta Laan]] - [[Ants Laande]] - [[Piret Laanelepp]] - [[Aare Laanemets]] - [[Ave Laanoja]] - [[Aleksander Laar]] - [[Ly Laar]] - [[Adolf Laas]] - [[Helle Laas]] - [[Paul Laasik]] - [[Voldemar Laason]] - [[Lia Laats]] - [[Väino Laes]] - [[Lembit Lahe]] - [[Anna Laht]] - [[Arvo Laid]] - [[Milvi Laid]] - [[Tatjana Laid]] - [[Silvia Laidla]] - [[Ants Lainevool]] - [[Leida Laius]] - [[Anu Lamp]] - [[Elsa Lamp]] - [[Tõnn Lamp]] - [[Johannes Lampson]] - [[Karin Lamson]] - [[Alma Landberg]] - [[Nathan Lane]] - [[Hope Lange]] - [[Anne Langston]] - [[Angela Lansbury]] - [[Lilli Laoniidu]] - [[Alfred Laos]] - [[Arne Laos]] - [[Rein Laos]] - [[Roland Laos]] - [[Vladimir Laptev]] - [[Tont Laretei]] - [[Aleksander Larin]] - [[Ly Lasner]] - [[Jüri Lass]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[Juri Latko]] - [[Alice Lattik]] - [[Amandus Lattik]] - [[Erki Laur]] - [[Hugo Laur]] - [[Mart Laur]] - [[Miroslav Laur]] - [[Piret Laurimaa]] - [[Arno Lauring]] - [[Ants Lauter]] - [[Jaan Leemets]] - [[Asta Lees]] - [[Kristel Leesmend]] - [[Mare Leet]] - [[Kai Leete]] - [[Voldemar Leetjärv]] - [[Liia Leetmaa]] - [[Rete Leetna]] - [[Aili Leetva]] - [[Fatme Helge Leevald]] - [[Veera Leever]] - [[Juta Lehiste]] - [[Leonid Lehtla]] - [[Magda Lehtla]] - [[Uno Leies]] - [[Siiri Leinatamm]] - [[Aime Leis]] - [[Aadu Leissar]] - [[Johanna-Marie Leissar]] - [[Mall Leissar]] - [[Reet Leissar]] - [[Frédérick Lemaître]] - [[Herta Lember]] - [[Vaadu Lember]] - [[eduard Lemmiste]] - [[Urmas Lennuk]] - [[Jevgeni Leonov]] - [[Astrid Lepa]] - [[Ester Lepa]] - [[Margus Lepa]] - [[Andres Lepik]] - [[Iivi Lepik]] - [[Leida Lepik (näitleja)|Leida Lepik]] - [[Triin Lepik]] - [[Kadri Lepp]] - [[Nieves Lepp]] - [[Tõnis Lepp]] - [[Agnes Lepp-Kaasik]] - [[Rea Lest]] - [[Leida Levald]] - [[Tiiu Levald]] - [[Pirjo Levandi]] - [[Martin Libene]] - [[Nadeschda Libene]] - [[Lydia Liblikmann]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Arnis Līcītis]] - [[Katre Lidmets]] - [[Līga Liepiņa]] - [[Harijs Liepiņš]] - [[Pēteris Liepiņš]]] - [[Karl Liigand]] - [[Oskar Liigand]] - [[Arnold Liiger]] - [[Eduard Liiger]] - [[Ellen Liiger]] - [[Albert Liik]] - [[Edmund Liim]] - [[Juha Liira]] - [[Hilja Liiv]] - [[Salme Liiv (näitleja)|Salme Liiv]] - [[Senta Liiv]] - [[Ants Liivak]] - [[Maria Lee Liivak]] - [[Lembit Liivamägi]] - [[Aleksander Lilbok]] - [[Artur Lill]] - [[Ella Lill]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Pille Lill]] - [[Aino Lilla]] - [[Helga Lilleorg]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[Valentin Lind]] - [[Kaja Lindal]] - [[Lisl Lindau]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Mart Lindebaum]] - [[Liis Lindmaa]] - [[Artur Linnamägi]] - [[Tõnno Linnas]] - [[Eva Linnumägi]] - [[osvald Lipp]] - [[Sergius Lipp]] - [[Teodor Lipp]] - [[Hella Lippasaar]] - [[Susy Lipp-Jakobson]] - [[Ly Lippur]] - [[Eugenia Litvinova]] - [[Ülo Lodeson]] - [[Epp Lohk]] -- [[Helmuth Lohner]] - [[Oiva Lohtander]] - [[Valdeko Loigu]] - [[Uno Loit]] - [[Anu Lomp]] - [[August Lomp]] - [[Lydia Loo]] - [[Raine Loo]] - [[Verner Loo]] - [[Virve Loodsalu]] - [[Priit Loog]] - [[Niini Loona]] - [[Maire Loorents]] - [[Lilian Looring]] - [[Marje Loorits]] - [[Venno Loosaar]] - [[Ida Loo-Talvari]] - [[Helena Lotman]] - [[Asta Lott]] - [[Salme Lott]] - [[Jon Lovitz]] - [[Elmar Luhats]] - [[Lena Barbara Luhse]] - [[Kata-Riina Luide]] - [[Juhan Luik]] - [[Markus Luik]] - [[Milvi Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Vilma Luik]] - [[Natalia Lukaševitš]] - [[Pille Lukin]] - [[Ella Lukk-Kudu]] - [[Liivika Lukkering]] - [[Jüri Lumiste]] - [[Olga Lund]] - [[Inga Lunge]] - [[Dita Lūriņa]] - [[Lydia Lust]] - [[Meta Luts]] - [[Tiit Luts]] - [[Valter Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Lilli Lutter]] - [[Väino Luup]] - [[Veera Luur]] - [[Toomas Lõhmuste]] - [[Karin Lätsim]] - [[Vaike Lätt]] - [[Elmar Lätti]] - [[Tanel Lään]] - [[Amanda Lääne]] - [[August Lääne]] - [[Johannes Lükki]] - [[Bernhard Lülle]] - [[Ago Lüüdik]] - [[Kristjan Lüüs]] ==M== [[Martin Maagen]] - [[Anne Maasik]] - [[Elsa Maasik]] - [[Maie Maasik]] - [[Õie Maasik]] - [[Wilhelm Maddy]] - [[Linda Madis]] - [[Mart Madiste]] - [[Kleer Maibaum-Vihmar]] - [[Kaido Maidla]] - [[Riina Maidre]] - [[Raimu Maiksar]] - [[Vjatšeslav Maimussov]] - [[Teo Maiste]] - [[Paul Maivel]] - [[Lembit Majas]] - [[Vello Makke]] - [[Eva Malleus]] - [[Hilda Malling]] - [[Franz Malmsten]] - [[Hugo Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Rein Malmsten]] - [[Priit Manavald]] - [[Heino Mandri]] - [[Karl Mantzius]] - [[Gertrud Elisabeth Mara]] - [[Nancy Marchand]] - [[Maimu Mardi]] - [[Eve Maremäe]] - [[Anne Margiste]] - [[David Margulies]] - [[Ingrid Margus]] - [[Elmar Maripuu]] - [[Enna Maripuu]] - [[Nikolai-Feodor Maripuu]] - [[Theo Maripuu]] - [[Lehte Mark]] - [[Anna Markova]] - [[Anna Markus]] - [[Jüri Markus]] - [[Leo Martin]] - [[Mare Martin]] - [[Valli Martin]] - [[Aksy Martinson]] - [[Elena Martinson]] - [[Elmar Martinson]] - [[Erich Martinson]] - [[Maire Martinson]] - [[Viktor Marvin]] - [[Therese Masing]] - [[Ella Masing-Grünberg]] - [[Algimantas Masiulis]] - [[Märten Matsu]] - [[Marko Matvere]] - [[Julianna Rose Mauriello]] - [[Gørild Mauseth]] - [[Ian McKellen]] - [[Maggie McNamara]] - [[Vassili Medvedev]] - [[Virve Meerits]] - [[Aleksander Meermann]] - [[Jaanus Mehikas]] - [[Eva Meil]] - [[Ellu Meister]] - [[Zoja Mellov]] - [[Aarne Melts]] - [[Helene Meltsas]] - [[Māra Mennika]] - [[Ludvig Menning]] - [[Idina Menzel]] - [[Märt Meos]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Vello Merimaa]] - [[Alfred Mering]] - [[Mai Mering]] - [[Triinu Meriste]] - [[Agne Merit]] - [[Karl Merits]] - [[Lydia Merits-Sepa]] - [[Maria Merjanskaja]] - [[Nil Merjanski]] - [[Helena Merzin]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Laine Mesikäpp]] - [[Maarika Mesipuu-Veebel]] - [[Raivo Mets]] - [[Elise Metsanurk]] - [[Märten Metsaviir]] - [[Harald Metsis]] - [[Marje Metsur]] - [[Lea Michele]] - [[August Michelson]] - [[Juri Mihhejev]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Hans Miilberg]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Mart Mikk]] - [[Tõnu Mikk]] - [[Benno Mikkal]] - [[Enno Mikkelsaar]] - [[Olga Mikk-Krull]] - [[Marina Mikk-Murakin]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Margus Mikomägi]] - [[Silja Miks]] - [[Martin Mill]] - [[Sirje Minhof]] - [[Peeter Mirski]] - [[Bruno Mitt]] - [[Helene Mitt]] - [[Manivalde Mitt]] - [[Margo Mitt]] - [[Oskar Mitt]] - [[Maarja Mitt-Pichen]] - [[Jevgeni Moissejenko]] - [[Margarita Monakova]] - [[Margarita Monakova]] - [[Felix Moor]] - [[Julianne Moore]] - [[Terese Mugasto]] - [[Truuta Muld]] - [[Radner Muratov]] - [[Mai Murdmaa]] - [[Hilje Murel]] - [[Jaan Muri]] - [[Natalja Murina]] – [[Maret Mursa]] - [[Raido Murss]] - [[Anu Murss-Põldar]] - [[Mati Murumaa]] - [[Taavet Mutsu]] - [[Maarja Mõts]] - [[Leida Mõttus]] - [[Polli Mõtus]] - [[Jass Kalev Mäe]] - [[Ain Mäeots]] - [[Outi Mäenpää]] - [[Madis Mäeorg]] - [[Paul Mäeots]] - [[Lauri Mäesepp]] - [[Lembit Mägedi]] - [[Aarne Mägi]] - [[Aleksander Mägi (näitleja)|Aleksander Mägi]] - [[Alice Mägi]] - [[Arvi Mägi]] - [[Laine Mägi]] - [[Lembo Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Maigret Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Paul Mägi]] - [[Tõnis Mägi]] - [[Viktor Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tiina Mälberg]] - [[Vadim Mälk]] - [[Maarika Mälksoo]] - [[Aleksander Mälton]] - [[Reet Mändmets]] - [[Tarmo Männard]] - [[Mai Männiko]] - [[Ilmar Märks]] - [[Erika Määrits]] - [[Ellen Mölder]] - [[Milvi Mölder]] - [[Pauline Mölder]] - [[Mari Möldre]] - [[Hilda Möldroo]] - [[Hartius Möller]] - [[Tuuli Maarja Möller]] - [[Ida Möller-Tüür]] - [[Jaan Mürk]] - [[Thomas Mürk]] - [[Armilde Müür]] ==N== [[Ernst-Eduard Naaris]] - [[Helju Nael]] - [[Elvi Nander]] - [[Jane Napp]] - [[Ilja Nartov]] - [[Heinrich Nau]] - [[Karmel Naudre]] - [[Patricia Neal]] - [[Lauri Nebel]] - [[Eve Neem]] - [[Kersti Neem]] - [[Eero Neemre]] - [[Jevgeni Neff]] - [[Gerd Neggo]] - [[Natalja Negoda]] - [[Veera Nelus]] - [[Marek Nepomnjaštši]] - [[Helmi Nerep]] - [[Ilmar Nerep]] - [[Mihhail Netšajev]] - [[Katrin Nielsen]] - [[Hans Nieländer]] [[Annet Nieuwenhuijzen]] - [[Ellen Niglas]] - [[Karmo Nigula]] - [[Laura Niils]] - [[Eduard Niilus]] - [[Jüri Niin]] - [[Aleksander Niine (näitleja)|Aleksander Niine]] - [[Tõnis Niinemets]] - [[Arno Niitof]] - [[Vjatšeslav Nikkinen]] - [[Vitali Nikolajev]] - [[Juri Nikulin]] - [[Rufina Noor]] - [[Taisto Noor]] - [[Allan Noormets]] - [[Andres Noormets]] - [[Ants Nopri]] - [[Eva Novek]] - [[Egon Nuter]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Laura Nõlvak]] - [[Maris Nõlvak]] - [[Endel Nõmberg]] - [[Artur Nõmmik]] - [[Enn Nõmmik]] - [[Renee Nõmmik]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Ella Nõmtak]] - [[Milli Nõmtak]] - [[Kaili Närep]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Saara Nüganen]] - [[Lena Nyman]] ==O== [[Marta Ohaka]] - [[Andres Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Helga Ojalo]] - [[Madis Ojamaa]] - [[Eduard Ojamets]] - [[Indrek Ojari]] - [[Tiit Ojasoo]] - [[Age Oks]] - [[Andres Oks]] - [[Aleksandr Okunev]] - [[Rahel Olbrei]] - [[Liina Olmaru]] - [[Rein Olmaru]] - [[Asta Olo]] - [[Timothy Olyphant]] - [[Kati Ong]] - [[Katrin Oolo]] - [[Margus Oopkaup]] - [[Helmi-Marie Oot]] - [[Raivo Opsola]] - [[Ain Orav]] - [[Aksel Orav]] - [[Illart Orav]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Maimu Orgussaar]] - [[Juri Orlov (näitleja)|Juri Orlov]] - [[Liina Orlova]] - [[Ljubov Orlova]] - [[Svetlana Orlova]] - [[Alexis Ormusson]] - [[Kalju Orro]] - [[Peter O'Toole]] - [[Andres Ots]] - [[Artur Ots]] - [[Asta Ots]] - [[Georg Ots]] - [[Jori Ots]] - [[Karl Ots]] - [[Senta Ots]] - [[Toomas Ots]] - [[Marika Otsa]] - [[Kuno Otsus]] - [[Velda Otsus]] - [[Benita Otti]] - [[Heino Otto]] ==P== [[Heljo Paas]] - [[Reet Paavel]] - [[Voldemar Paavel]] - [[Dovydas Pabarčius]] - [[Linda Paberit]] - [[Talvo Pabut]] - [[Endel Padrik]] - [[Paula Padrik]] - [[Olaf Paesüld]] - [[Voldemar Pahkla]] - [[Ants Pahla]] - [[Maria Paimre]] - [[Ella Pajo]] - [[Louise Elisabeth Pajo]] - [[Maimu Pajusaar]] - [[Ester Pajusoo]] - [[Rein Pakk]] - [[Meelis Pakri]] - [[Herman Palang]] - [[Voldemar Paldre]] - [[Aivo Paljasmaa]] - [[Arkadi Pallo]] - [[Erna Pallo]] - [[Mari Palm]] - [[Marika Palm]] - [[Mati Palm]] - [[Bernhard Palmberg]] - [[Tiina Palmer]] - [[Merle Palmiste]] - [[Ksenia Palmre]] - [[Külli Palmsaar]] - [[Tauno Palo]] - [[Tiit Palu]] - [[Hele Palumaa]] - [[Anne Paluver]] - [[Maret Pank (laulja)|Maret Pank]] - [[Leonid Pankin]] - [[Liidia Panova]] - [[Voldemar Panso]] - [[Alma Papp]] - [[Ülo Papp]] - [[Koidula Pappel]] - [[Marje Parikas]] - [[Harri Paris]] - [[Dagmar Parmas]] - [[Kai Parmas]] - [[Johann Parmi]] - [[Marie Parrik]] - [[Leida Parrol]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Sergei Paršin]] - [[Elmerice Parts]] - [[Enn Parve (näitleja)|Enn Parve]] - [[Raimo Pass]] - [[Nikolai Pastuhhov]] - [[Jevgeni Pavlov]] - [[Eduards Pāvuls]] - [[Eduard Pea]] - [[Priit Pedajas]] - [[Taavi Pedriks]] - [[Malle Peedo]] - [[Leida Peekmann]] - [[Boris Peensaar]] - [[Ao Peep]] - [[Helend Peep]] - [[Maret Peep]] - [[Emma Peeri]] - [[Marju Peerna]] - [[Karin Peetri]] - [[Valdo Peetri]] - [[Salme Peetson]] - [[Ragne Pekarev]] - [[Terje Pennie]] - [[Richard Peramets]] - [[Agnessa Peterson]] - [[Lembit Peterson]] - [[Mare Peterson]] - [[Maria Peterson]] - [[Marius Peterson]] - [[Nata Peterson]] - [[Otto Peterson]] - [[Aina Petersons]] - [[Juri Petrov]] - [[Vjatšeslav Petrov]] - [[Ferdinand Pettai]] - [[Kaljo Pettai]] - [[Gérard Philipe]] - [[Härm Pihl]] - [[Helle Pihlak]] - [[Miika Pihlak]] - [[Ella Piho]] - [[Ene Piir]] - [[Olga Piiroja]] - [[Hilda Piir-Rosenthal]] - [[Silva Pijon]] - [[Athalie Pilden]] - [[Ants Piller]] - [[Netty Pinna]] - [[Paul Pinna]] - [[Signe Pinna]] - [[Joseph Pirchan]] - [[Astrid Pirn]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Rudolf Plakk]] - [[Christopher Plummer]] - [[Sergei Podekrat]] - [[Kaarel Pogga]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Adele Polisinsky]] - [[Andrei Poljakov]] - [[Aleksei Polujan]] - [[Marika Poobus]] - [[Madli Poola]] - [[Endel Poom]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Elanda Porrmann]] - [[Tiia Porss]] - [[Natalie Portman]] - [[Taavet Poska]] - [[Vilma Poska]] – [[Pete Postlethwaite]] - [[Elena Poznjak-Kõlar]] - [[Voldemar Praakel]] - [[Michael Praed]] - [[Margus Prangel]] - [[Tarmo Prangel]] - [[Aleksandra Pranno]] - [[Anu Presjärv]] - [[Linnar Priimägi]] - [[Priit Prillup]] - [[Sergei Prilutski]] - [[Jaak Prints]] - [[Žanna Prohhorenko]] - [[August Promen]] - [[Ain Prosa]] - [[Arnold Pruuli]] - [[Valter Prügi]] - [[Uldis Pūcītis]] - [[Mihhail Pugovkin]] – [[Hillar Puhm]] - [[Peep Puis]] - [[Ieva Puķe]] - [[Eduard Pukk]] - [[Theodor Puks]] - [[Liisa Pulk]] - [[Hans Pulst]] - [[Kristi Pumbo]] - [[Mia Pumbo]] - [[August Puna]] - [[Hedi Pundonen]] - [[Oskar Punga]] - [[Jenny Pungar]] - [[Helga Purre]] - [[Lulo Purre]] - [[Alice Puss-Stamm]] - [[Polina Puškaruk]] - [[Ahti Puudersell]] - [[Ellu Puudist]] - [[Helmi Puur]] - [[Sirje Puura]] - [[Väino Puura]] - [[Uno Puusaag]] - [[Jaan Puusepp]] - [[Mare Puusepp (näitleja)|Mare Puusepp]] - [[Sergi Puusepp]] - [[Andres Puustusmaa]] - [[Inge Põder]] - [[Julius Põder]] - [[Lembit Põder]] - [[Elli Põder-Roht]] - [[Meelis Põdersoo]] - [[Üllar Põld]] - [[Karl-Robert Põlde]] - [[Kristian Põldma]] - [[Alari Põldoja]] - [[Olev Põldoja]] - [[Aleksandra Põldots]] - [[Dan Põldroos]] - [[Priit Põldroos]] - [[Oskar Põlla]] - [[Nikolai Põlluaas]] - [[Eduard Põltsamaa]] - [[Priit Põltsamaa]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Irina Pähn]] - [[Steffi Pähn]] - [[Leontine Päiv]] - [[Marie Päiv]] - [[Eha Pärg]] - [[Eero Pärgmäe]] - [[Viktor Päri]] - [[Aaro Pärn]] - [[Andres Pärn]] - [[Endel Pärn]] - [[Katrin Pärn]] - [[Maarius Pärn]] - [[Malle Pärn]] - [[Teele Pärn]] - [[Irina Pärtel]] - [[Piret Päär]] - [[Alide Päärson]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] - [[Valdek Pütsep]] - [[Aleksander Püvi]] ==R== [[Enn Raa]] - [[Helle Raa]] - [[Tõnu Raadik]] - [[Andres Raag]] - [[Arvo Raag]] - [[Kaljo Raag]] - [[Helvi Raamat]] - [[Rita Raave]] - [[Elza Radziņa]] - [[Ande Rahe]] - [[Anneli Rahkema]] - [[Aino Raid]] - [[Kaarin Raid]] - [[Jane Raidma]] - [[Ott-Henrik Raidmets]] - [[Irene Raiend]] - [[Jüri Raiend]] - [[Magda Raik]] - [[Riide Raik]] - [[Arvo Raimo]] - [[Claude Rains]] - [[Thea Raist]] - [[Ernst Raiste]] - [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] - [[Mirko Rajas]] - [[Christopher Rajaveer]] - [[Yvonne Raksnevitš]] - [[Eduard Ralja]] - [[Tereza Ramba]] - [[Franca Rame]]- [[Leida Rammo]] - [[Leida Rammul]] - [[Ringo Ramul]] - [[Eve Randkivi]] - [[Iivi Randla]] - [[Adele Randoja]] - [[Evald Randoja]] - [[Juhan Randoja]] - [[Aleksander Randviir]] - [[Tiiu Randviir]] - [[Faina Ranevskaja]] – [[Dagmar Rang]] - [[Johannes Ranna]] - [[Aili Rannaste]] - [[Ülo Rannaste]] - [[Irina Ranniku]] - [[Rein Ranniku]] - [[Karin Rask]] - [[Louise Rasmussen]] - [[Vjatšeslav Razbegajev]] - [[Priit Ratas]] - [[Elsa Ratassepp]] - [[Jaan Ratassepp]] - [[Rudolf Ratassepp]] - [[Valdeko Ratassepp]] - [[Jaan Ratnik]] - [[Otto Raud (näitleja)|Otto Raud]] - [[Heino Raudam]] - [[Ott Raudheiding]] - [[Priit Raudkivi (näitleja)]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Geeni Raudsepp]] - [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Sirje Raudsik]] - [[Päären Raudvee]] - [[Evi Rauer]] - [[Piret Rauk]] - [[Illaria Raukas]] - [[Ott Raukas]] - [[Mauri Raus]] - [[Sander Raus]] - [[Alfred Rebane]] - [[Johannes Rebane]] - [[Mati Rebane]] - [[Milli Rebane]] - [[Sander Rebane]] - [[Tiina Rebane]] - [[Ly Rebbas]] - [[Vanessa Redgrave]] - [[Eddie Redmayne]] - [[Salme Reek]] - [[Anne Reemann]] - [[Ranet Rees]] - [[Jarmo Reha]] - [[Leino Rei]] - [[Linda Reial]] - [[Magda Reiart]] - [[Susy Reiart]] - [[Anu Reidak]] - [[Helmi Reilas]] - [[Reet Reiljan]] - [[August Reiman]] - [[Liina Reiman]] - [[Hilda Reimann]] - [[Elisabet Reinsalu]] - [[Nelly Rein]] - [[Ester Reinart]] - [[Tiiu Reinau]] - [[Carl Reiner]] - [[Klinta Reinholde]] - [[Riina Reinik]] - [[Veljo Reinik]] - [[Elina Reinold]] - [[Anti Reinthal]] - [[René Reinumägi]] - [[Linda Reinup]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Astrid Relve]] - [[Salme Remmelgas]] - [[Annely Renel]] - [[Kalju Renel]] - [[Aleksander Resta]] - [[Don Rickles]] - [[Alan Rickman]] - [[Kaur Riismaa]] - [[August Riismann]] - [[Heino Rikas]] - [[Tiina Rinne]] - [[Elga Rips]] - [[Aino Ripus]] - [[Valve Ristma]] - [[Elts Ristmägi]] - [[Liia Ritsing]] - [[Mait Robas]] - [[Aleksei Rodionov]] - [[Igor Rogatšov]] - [[Oleg Rogatšov]] - [[Veera Rogožina]] - [[Jaanus Rohumaa]] - [[Juliette Roletsky]] - [[Adele Roman]] - [[Jussi Romot]] - [[Ago Roo]] - [[Johannes Rooberg]] - [[Robert Rood]] - [[Pille Roomere]] - [[Ilmar Roomets]] - [[Lydia Roos]] - [[Peeter Roos]] - [[Jüri Roosaar]] - [[Aime Roosileht]] - [[Andres Roosileht]] - [[Herbert Roosman]] - [[Reet Rootare]] - [[Heiki Roots]] - [[Martin Roots]] - [[Riho Rosberg]] - [[Frieda Marie Rosenberg]] - [[Helgur Rosental]] - [[Valentin Ross]] - [[Valentina Rossar]] - [[Julius Rossfeldt]] - [[Ludvig Rost]] - [[Siim Rulli]] - [[Ilse Rumbalu]] - [[Aimi Rumessen]] - [[Maaja Rumessen]] - [[Linda Rummo]] - [[Elly Rump]] - [[Felix Rump]] - [[Marta Rungi]] - [[Éva Ruttkai]] - [[Paul Ruubel]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Tene Ruubel]] - [[Aarne Ruus]] - [[Erik Ruus]] - [[Karin Ruus]] - [[Anu Ruusmaa]] - [[Nikolai Rõbnikov]] - [[Jaan Rõõmussaar]] - [[Hele Rähn]] - [[Vambola Rähn]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Riho Räni]] - [[Gita Ränk]] - [[Maila Rästas]] - [[Peeter Rästas]] - [[Illar Rätsep]] - [[Tõnis Rätsep]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Toomas Rätsepp]] - [[Kristiin Räägel]] - [[Tiina Rääk]] - [[Lensi Römmer]] - [[Aigi Rüütel]] - [[Ken Rüütel]] -[[Raivo Rüütel]] ==S== [[Aare Saal]] - [[Indrek Saar]] - [[Johannes Saar (näitleja)|Johannes Saar]] - [[Maire Saar]] - [[Tõnu Saar]] - [[Kalju Saareke]] - [[Niko Saarela]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Liisa Saaremäel]] - [[Ilo-Ann Saarepera]] - [[Liina Saari]] - [[Elfriede Saarik]] - [[Anni Saariste]] - [[Anneli Saaristo]] - [[Yrjö Saarnio]] - [[Sulev Saarup]] - [[Şabāḩ]] - [[Hilda Sabbe]] - [[Ernie Sabella]] - [[Reinhold Sachker]] - [[Aivo Sadam]] - [[Maie Saealle]] - [[Tiia Saealle]] - [[Alexius Sagor]] - [[Reimo Sagor]] - [[Karl Sakrits]] - [[Madara Saldovere]] - [[Külliki Saldre]] - [[Viljo Saldre]] - [[Dimitri Saliste]] - [[Ago Saller]] - [[Helgi Sallo]] - [[Krišjānis Salmiņš]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Elmar Salulaht]] - [[Inga Salurand]] - [[Haili Sammelselg]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jaan Sammul]] - [[Nadežda Samsonova]] - [[Otto Sander]] - [[Vaike Saral]] - [[Helmi Sarap]] - [[Salme Sarapuu]] - [[Sampo Sarkola]] - [[Arnold Sarv]] - [[Kristjan Sarv]] - [[Margaret Sarv]] - [[Meelis Sarv]] - [[Aleks Sats]] - [[Katrin Saukas]] - [[Ellen Saul]] - [[Hans Saul]] - [[Jaan Saul]] - [[Tõnis Saul]] - [[Margit Saulep]] - [[Larissa Savankova]] - [[Konstantin Savi]] - [[Leonid Savitski]] - [[Irina Savuskan]] - [[Ija Savvina]] - [[Henessi Schmidt]] - [[Paul-Erich Schneider]] - [[Eevi Schütz]] - [[Kārlis Sebris]] - [[Oskar Seeman]] - [[Sepo Seeman]] - [[Aino Seep]] - [[Henno Sein]] - [[Kaisa Selde]] - [[Natalja Seleznjova]] - [[Oskar Seliaru]] - [[Tambet Seling]] - [[Enno Selirand]] - [[Heino Seljamaa]] - [[Lydia Seller]] - [[Linda Sellistemägi]] - [[Selma Björnsdóttir]] - [[Ülo Selter]] - [[Angelina Semjonova]] - [[August Sepp]] - [[Endel Sepp]] - [[Hilja Sepp]] - [[Kustav Sepp]] - [[Ott Sepp]] - [[Paul Sepp]] - [[Selma Sepp]] - [[Peep Seppik]] - [[Johannes Richard Sepping]] - [[Karin Sepre]] - [[Olev Serg]] - [[Anna Sergejeva]] -[[Alice Serman]] - [[Hilda Sestov]] - [[Julius Sestov]] - [[Wallace Shawn]] - [[Jaan Willem Sibul]] - [[Júlia Sigmond]] - [[Richard-Voldemar Siig]] - [[Jenny Siimon]] - [[Johannes Siimsen]] - [[Samuel Siirak]] - [[Arnold Sikkel]] - [[Piret Sikkel]] - [[Anni Silbermann]] - [[Eili Sild]] - [[Tarmo Sild]] - [[Kaja Sildna]] - [[Ilmar Silla]] - [[Mall Sillandi]] - [[Nadežda Sillar]] - [[Errart Sillart]] - [[Ants Simm]] - [[Aivar Simmermann]] - [[Endel Simmermann]] - [[Maret Simmo]] - [[J. K. Simmons]] - [[Rain Simmul]] - [[Piret Simson]] - [[Larissa Sintsova]] - [[Valve Sirel]] - [[Vjatšeslav Sirin]] - [[Elise Sisask]] - [[Sergei Sitnikov]] - [[Larissa Skljanskaja-Uher]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Zinaida Slavina]] - [[Ināra Slucka]] - [[Grigori Služitel]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Tamara Solodnikova]] - [[Vitali Solomin]] - [[Jelena Solovjova]] - [[Tatjana Solovkina]] - [[Linnar Solvi]] - [[Arthur Sommer]] - [[Carly Rose Sonenclar]] - [[Mae Sonin]] - [[Maimu Sonn]] - [[Leida Soom]] - [[Mare Soomre]] - [[Eda Soomus]] - [[Lembit Soone]] - [[Tamara Soone]] - [[Hilda Sooper]] - [[Helje Soosalu]] - [[Valter Soosõrv]] - [[Ago Soots]] - [[Anna Soots]] - [[Sophie Sooäär]] - [[Aarne Soro]] - [[Arnold Spirka]] - [[Eero Spriit]] - [[Elonna Spriit]] - [[Grażyna Szapołowska]] - [[Rūta Staliliūnaitė]] - [[Konstantin Stanislavski]] - [[Zefira Stankevitš]] - [[Igor Starõgin]] – [[Alma Steinberg]] - [[Nils Mattias Steinberg]] - [[Peter Andreas Christoph Johann Steinsberg]] - [[Margot Stevenson]] - [[Patrick Stewart]] - [[Dean Stockwell]] - [[Imants Strads]] - [[Priit Strandberg]] - [[Barbra Streisand]] - [[Oleg Striženov]] - [[Albin Strutzkin]] - [[David Suchet]] - [[Agnieszka Suchora]] - [[Viktor Suhhorukov]] - [[Anneli Suits]] - [[Maret Suits]] - [[Tiina Suits]] - [[Tiit Sukk]] - [[Simeoni Sundja]] - [[August Sunne]] - [[Väino Suri]] - [[Astra Irene Susi]] - [[Hugo Sutt]] - [[Katrin Sutt]] - [[Toomas Suuman]] - [[Maie Suurallik]] - [[Arno Suurorg]] - [[Nikolai Suursööt (näitleja)|Nikolai Suursööt]] - [[Enn Suve]] - [[Ida Suvero]] - [[Mihhail Svetin]] - [[Tarvo Sõmer]] - [[Inna Sõrmus]] - [[Selma Sõõro]] - [[Voldemar Sõõro]] - [[Alfred Sällik]] - [[Grete Sällik]] - [[Andres Särev]] - [[Anna Särev]] - [[Valter Särg]] - [[Veera Särgava]] - [[Leila Säälik]] - [[Kaarel Söödor]] - [[Magda Söödor]] - [[Heiko Sööt]] - [[Meeli Sööt]] - [[Galina Süvalep]] - [[Kulno Süvalep]] ==Š== [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]] - [[Juri Šestakov]] - [[Leonid Ševtsov]] - [[Lilia Šinkarjova]] - [[Nady Šprenk-Dorn]] - [[Oleg Štšigorets]] - [[Feliks Šubin]] - [[David Šur]] ==Z== [[Aleksei Zahharov]] - [[Jassi Zahharov]] - [[Eda Zahharova]] - [[Maria Zahharova-Bruns]] - [[Vladimir Zeldin]] – [[Vladimir Zemljanikin]] - [[Ferenc Zenthe]] - [[Lya Zernant]] - [[Valeri Zolotuhhin]] - [[Julia Zozulja]] - [[Andrei Zubkov]] ==Ž== [[Jelena Žigadlo]] - [[Juris Žigurs]] - [[Aleksandr Žilenko]] - [[Juri Žilin]] - [[Olesja Žurakivska]] ==T== [[Indrek Taalmaa]] - [[Inna Taarna]] - [[Nadežda Taarna]] - [[Oleg Tabakov]] - [[Garmen Tabor]] - [[Margus Tabor]] - [[Andres Tabun]] - [[Kai Tabun]] - [[Tarmo Tagamets]] - [[Marvi Taggo]] - [[Rein Taidla]] - [[Toomas Taimla]] - [[Viktor Taimre]] - [[Georg Taleš]] - [[Agu Tali]] - [[Alli Tali]] - [[Leo Talimaa]] - [[Lydia Tall]] - [[Asta Talpsepp]] - [[Jullo Talpsepp]] - [[Valentina Taluma]] - [[Aino Talvi]] - [[Aarne Talvik]] - [[Leelo Talvik]] - [[Merle Talvik]] - [[Kadri Tamberg]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Aino Tamm]] - [[Aleksander Tamm]] - [[Anna Tamm]] - [[Arno Tamm]] - [[Herbert Tamm]] - [[Julius Tamm]] - [[Katariina Tamm]] - [[Kiiri Tamm]] - [[Mary Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Salme Tamm]] - [[Signe Tamm]] - [[Sulev Tamm]] - [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]] - [[Meeta Tammai]] - [[Karin Tammaru]] - [[Mariann Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Leili Tammel]] - [[Alli Tammemets]] - [[Paul Tammeveski]] - [[Kalev Tammin]] - [[August Tammisaar]] - [[Diana Tammisto]] - [[Meeli Tammu]] - [[Aasa Tammur]] - [[Ilmar Tammur]] - [[Indrek Tamre]] - [[Elo Tamul]] - [[Kadi Taniloo]] - [[Linda Tanni]] - [[Jaan Tappel]] - [[Martin Taras]] - [[Georgi Taratorkin]] - [[Kaarel Targo]] - [[Eero Tari]] - [[Villu Tari]] - [[Ludmilla Tarm]] - [[Lia Tarmo]] - [[Ruut Tarmo]] - [[Maria Tarre]] - [[Marta Tarto]] - [[Harry Tarvo]] - [[Merike Tatsi]] - [[Ellen Tauden]] - [[Tiina Tauraite]] - [[Urve Tauts]] - [[Anna Techner]] - [[Hugo Techner]] - [[Toni Tecuceanu]] - [[Aleksander Teder (näitleja)|Aleksander Teder]] - [[Alma Teder]] - [[Heigo Teder]] - [[Hella Teder]] - [[Margo Teder]] - [[Ross Teder]] - [[Lii Tedre]] - [[Peeter Tedre]] - [[Eduard Tee]] - [[Eido Tee]] - [[Kalju Tee]] - [[Kristi Teemusk]] - [[Külli Teetamm]] - [[Aleksander Teetsov]] - [[Olly Teetsov]] - [[Harry Teffel]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Tõnu Tepandi]] - [[Taavi Teplenkov]] - [[Jaanus Tepomees]] - [[Virve Tepp]] - [[Sulev Teppart]] - [[Alfred Teras]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Valentine Tern]] - [[Erika Tetzky]] - [[Ida Thomson]] - [[Malachi Throne]] - [[Aino Tigane]] - [[Eva Tihane]] - [[Jüri Tiidus]] - [[Klaudia Tiidus]] - [[Klaudia Tiitsmaa]] - [[Elsa Tiitsman]] - [[Piia Tiitus]] - [[Juta Tikandt]] - [[Mairi Tikerpalu]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Tiina Tikk]] - [[Friedrich Tilk]] - [[Silvia Tilk]] - [[Ursel Tilk]] - [[Ella Timmer]] - [[Eduard Tinn]] - [[Olev Tinn]] - [[Ülle Tinn]] - [[Juta Tints]] - [[Doris Tislar]] - [[Oleg Titov]] - [[Asta Tofer]] - [[Valdur Tohera]] - [[Ants Toiger]] - [[Aare Toikka]] - [[Anni Toi-Puskar]] - [[Jani Toivola]] - [[Eduard Toman]] - [[Kersti Tombak]] - [[Felix Tomberg]] - [[Kärt Tomingas]] - [[Aivar Tommingas]] - [[Mare Tommingas]] - [[Harald Tomson]] - [[Jaan Tomson]] - [[Toomas Tondu]] - [[Ann-Ester Toom]] - [[Helgi Toom]] - [[Kaarel Toom]] - [[Taimo Toomast]] - [[Magda Toome]] - [[Mart Toome]] - [[Jaan Tooming]] - [[Ilmar Toomla]] - [[Sirje Toomla]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Hendrik Toompere seenior]] - [[Maie Toompere]] - [[Ülle Toompuu]] - [[Linda Toomsalu]] - [[Enn Toona]] - [[Liki Toona]] - [[Reeda Toots]] - [[Evald Tordik]] - [[Heino Torga]] - [[Erika Torger]] - [[August Torim]] - [[Olga Torokoff-Tiideberg]] - [[August Torop]] - [[Tiit Tralla]] - [[Raivo Trass]] - [[Jüri Trei]] - [[Lee Trei]] - [[Malle Treial]] - [[Agnes Treier]] - [[Halka Třešňáková]] - [[Carl Treumundt]] - [[Emmy Treumundt]] - [[Jördis Triebel]] - [[Karl Triipus]] - [[Aleksander-Harald Trilljärv]] - [[Elmar Trink]] - [[Mait Trink]] - [[Boriss Troškin]] - [[Aida Truu]] - [[Hilda Truu]] - [[Mai Truupõld]] - [[Valdo Truve]] - [[Jelena Tšaulina]] - [[Sergei Tšerkassov]] - [[Galina Tšernjavskaja]] - [[Olga Tšitšerova]] - [[Linda Tubin]] - [[Taago Tubin]] - [[Veiko Tubin]] - [[Kadri Tudre]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Voldemar Tuisk]] - [[Andres Tukk]] - [[Ülle Tundla]] - [[Eduard Turban]] - [[Fausti Turban]] - [[Anna Turp]] - [[Sam Tutty]] - [[Ruuben Tuudur]] - [[Vello Tuulik]] - [[Anne Tuuling]] - [[Margus Tuuling]] - [[Guido Tuvi]] - [[Tiina Tõnis]] - [[Taavi Tõnisson]] - [[Epp Tõniste]] - [[Juhan Tõnopa]] - [[Annika Tõnuri]] - [[Regina Tõško]] - [[Siiri Tähe]] - [[Jaan Tätte]] - [[Veikko Täär]] - [[Eduard Türk]] - [[Maria Türk]] - [[Anne Türnpu]] - [[Triin Tüvi]] ==U== [[Paul Udal]] - [[Are Uder]] - [[Alla Udovenko]] - [[Airi Udras]] - [[Tõnis Uibo]] - [[Väino Uibo]] - [[Alfred Uibopuu]] - [[Ilmar Uibopuu]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Mihhail Uljanov]] - [[Ülle Ulla]] - [[Eha Undo]] - [[Olli Ungvere]] - [[Katariina Unt]] - [[Svetlana Unt]] - [[Jevgenija Uralova]] - [[Silvia Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Jevgeni Urbanski]] - [[Leida-Marie Urbel]] - [[Voldemar-Siegfried Urbel]] - [[Hedvig Urbla]] - [[Ain Urbsoo]] - [[Mari Urbsoo]] - [[Nina Urgant]] - [[Nero Urke]] - [[Inge Urmi]] - [[Jaan Urvet]] - [[Ia Uudelepp]] - [[Ella Uuehendrik]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Eino Uuli]] - [[Eevi Uus]] - [[Joosep Uus]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]] - [[Heino Uustal]] - [[Ragnar Uustal]] - [[Elve Uustalu]] ==V== [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marika Vaarik]] - [[Els Vaarman]] - [[Anu Vabamäe]] - [[Arvo Vabamäe]] - [[Janek Vadi]] - [[Laine Vaga]] - [[Kalju Vaha]] - [[Aita Vaher]] - [[Alfred Vaher]] - [[Ingrit Vaher]] - [[Johannes Vaher]] - [[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]] - [[Heli Vahing]] - [[Mart Vahtel]] - [[Elar Vahter]] - [[Roland Vahtmaa]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Britta Vahur]] - [[Eeva Vahur]] - [[Risto Vaidla]] - [[Carita Vaikjärv]] - [[Mati Vaikmaa]] - [[Ants Vain]] - [[Arnold Vaino]] - [[Heino Vaks]] - [[Oskar Valdes]] - [[Tõnu Valdma]] - [[Viire Valdma]] - [[Villu Valdmaa]] - [[Enn Valdre]] - [[Silva Valdt]] - [[Anne Valge]] - [[Edgar Valge]] - [[Imbi Valgemäe]] - [[Eduard Valgma]] - [[Ritva Valkama]] - [[Katrin Valkna]] - [[Helja Valler]] - [[Alo Vallimäe]] - [[Eldor Valter]] - [[Evi Vanamölder]] - [[Helene Vannari]] - [[Paul Varandi]] - [[Made Varango]] - [[Olli Vare]] - [[Hilja Varem]] - [[Sergo Vares]] - [[Kaupo Varik]] - [[Uno Vark]] - [[Natalja Varlei]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Elli Varts]] - [[Roman Varts]] - [[Harri Vasar]] - [[Viivika Vasar]] - [[Karl Vasko]] - [[Jekaterina Vassiljeva]] - [[Valentina Vassiljeva]] - [[Uldis Vazdiks]] - [[Eduard Vedler]] - [[Thea Veelma]] - [[Ragne Veensalu]] - [[Kaido Veermäe]] - [[Anne Veesaar]] - [[Erivan Veesaar]] - [[Niina Veesaar]] - [[Dolores Vegman]] - [[Boleslaus Veidebaum]] - [[Herta Veidenbaum]] - [[Vootele Veikat]] - [[Ferdinand Veike]] - [[Martin Veinmann]] - [[Fritz Velberg]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Ivo Velmet]] - [[Alma Veltmann]] - [[Mihkel Vendel]] - [[Rasmus Vendel]] - [[Melitta Vennikas]] - [[Elts Ventsel]] - [[Ermu Verme]] - [[Marika Vernik]] - [[Heikki-Rein Veromann]] - [[Õiela Verrev]] - [[Karl Verry]] - [[Iiris Vesik]] - [[Aime Veskimäe]] - [[Jevgeni Vesnik]] – [[Silvia Vestmann]] - [[Luule Veziko]] - [[Asta Vihandi]] - [[Oskar Vihandi]] - [[Ülo Vihma]] - [[Ingomar Vihmar]] - [[Erich Viidas]] - [[Kaili Viidas]] - [[Lydia Viidas]] - [[Juhan Viiding]] - [[Kristo Viiding]] - [[Aleksander Viikholm]] - [[Olari Viikholm]] - [[Aleksander Viilma]] - [[Ants Viir]] - [[Helene Viir]] - [[Krista Viirand]] - [[Juta Viire]] - [[Tiiu Viires]] - [[Toomas Viires]] - [[Virve Viires]] - [[Johannes Viirg]] - [[Aarne Viisimaa]] - [[Heli Viisimaa]] - [[Teesi Viisimaa]] - [[Vello Viisimaa]] - [[Karl Viitol]] - [[Arnold Vikat]] - [[Edgar Vilba]] - [[Ain Vilbre]] - [[Ülo Vilimaa]] - [[Aleksandra Viljur]] - [[Kustas Viljur]] - [[Tuuli Vilks]] - [[Jaan Villard]] - [[Ellenide Viller]] - [[Epp Viller]] - [[Voldemar Viller]] - [[Asta Willmann]] - [[Erna Villmer]] - [[Anne Vilt]] - [[Aleksander Vimm]] - [[Gunta Virkava]] - [[Lully Wirkhaus]] - [[Tenno Vironi]] - [[Hilja Viru]] - [[Hilda Visnap]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Hendrik Vissel]] - [[Vizma Vitols]] - [[Georgi Vitsin]] - [[Jevgeni Vlassov]] - [[Jüri Vlassov]] - [[Ilme Vohu]] - [[Margarita Voites]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Peeter Volmer]] - [[Ants Vomm]] - [[Mare Voog]] - [[Sergei Vorobjov]] - [[Tatjana Voronina]] - [[Mizzi Vorontsova]] - [[Pavel Vorožtsov]] - [[Tarvo Vridolin]] - [[Endel Vunk]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Alice Võrno]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Vladimir Võssotski]] - [[Hermann Vähi]] - [[Minni Vähi]] - [[Ülo Vähi]] - [[Villu Vähk]] - [[Katrin Välbe]] - [[Helene Väli]] - [[Mare Väli]] - [[Natali Väli]] - [[Velvo Väli]] - [[Udo Väljaots]] - [[Olga Vääter]] ==W== [[Kari Wahlgren]] - [[Marie Walcamp]] - [[Kirsti Wallasvaara]] - [[Christoph Waltz]] - [[Zoë Wanamaker]] - [[Hugo Weaving]] - [[Martin Weinek]] - [[Stein Winge]] - [[Noah Wyle]] ==Õ== [[Birgit Õigemeel]] - [[Karl Õigus]] - [[Hans Kristian Õis]] - [[Mihkel Õnnis]] - [[Imre Õunapuu]] - [[Inge Õunapuu]] - [[Rait Õunapuu]] - [[Lembit Õunroos]] ==Ä== [[Xəlil Əbcəlilev]] ==Ö== ==Ü== [[Albert Üksip]] - [[Aarne Üksküla]] - [[Kristjan Üksküla]] - [[Siina Üksküla]] - [[Erich Ülevain]] - [[Maren Ülevain]] - [[Gertrud Üppis]] ==Y== [[Susannah York]] ==Vaata ka== *[[Eesti näitlejate loend]] *[[Filminäitlejate loend]] [[Kategooria:Teatri loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Teatrinäitlejad| ]] 1or6erf3hu72cn3kzsbywoquxq4ccqr 0 1000 7168036 7029373 2026-06-05T19:16:12Z ~2026-16412-16 224901 7168036 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; Eesti muusiku kohta vaata artiklit [[Põhja-Korea (muusik)]] }} {{Riik | riiginimi = Korea Rahvademokraatlik Vabariik | omastav = Põhja-Korea | nimi1_keel = korea | nimi1 = 조선민주주의인민공화국 | nimi1_latin = Chosŏn Minjujuŭi Inmin Konghwaguk | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of North Korea.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = North Korea in its region.svg | riigikeel = [[korea keel|korea]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Pyongyang]] | riigipea_ametinimi2 = Tööpartei esimene sekretär | riigipea_nimi2 = [[Kim Chŏng-un]] | riigipea_ametinimi = riigipea | riigipea_nimi = [[Kim Il-sŏng]] (igavene president, surnud 1994) | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Pak Thae-song]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 9. september 1948 | valuuta = [[Põhja-Korea vonn]] (KPW) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +9 | hümn = "[[A ch'im un pinnara, i kangsan ungum e|A ch'im un pinnara, <br>i kangsan ungum e]]" | usund = | tippdomeen = [[.kp]] | telefonikood = 850 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta =638 $ | rok-i_kood = PRK | märkused = }} [[Pilt:Korea, North-CIA WFB Map-et.png|pisi|Kaart]] '''Põhja-Korea''' (ametlikult '''Korea Rahvademokraatlik Vabariik''') on riik [[Aasia]]s [[Korea poolsaar]]e põhjaosas, 38. [[laiuskraad]]ist põhja pool. Lõunas piirneb see [[Lõuna-Korea]]ga (238&nbsp;km umbes 4&nbsp;km laiust piiritsooni), millega kuni [[1948]]. aastani moodustas ühise riigi. Põhjas piirneb Põhja-Korea peamiselt [[Hiina]]ga (1416&nbsp;km maismaapiiri) ja lühike piirilõik (19&nbsp;km) on tal ka [[Venemaa]]ga. ==Nimi== Põhja-Korea kõige tavalisem kohalik nimi on ''Buk Chosŏn'' 'Põhja- Chosŏn' (북조선, 北朝鮮). [[Lõuna-Korea]]s kasutatakse Põhja-Korea kohta tavaliselt nime ''Buk Han'' 'Põhja-Han' (북한; 北韓). Sõna ''Han'' on lühend sõnast ''Hanguk'', mis tähendab tervet Korea poolsaart Lõuna-Koreas. ==Riik== Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv [[totalitaarne riik]]. Riiki juhib diktaator [[Kim Chŏng-un]], kes on ainsa partei [[Korea Tööpartei]] Keskkomitee esimees ja [[Korea Rahvaarmee]] ülemjuhataja. Ta päris võimu oma isalt [[Kim Chŏng-il]]ilt pärast tolle surma. Tema vanaisa [[Kim Il-sŏng]] on kuulutatud riigi igaveseks presidendiks. Riigis valitseb tema [[isikukultus]]. == Haldusjaotus == {{vaata|Põhja-Korea haldusüksused}} Sarnaselt [[Lõuna-Korea]] haldusjaotusega kasutatakse Põhja-Koreas ''do'' 'de, ''si'' 'de, ''gun'' 'ide ja ''eup'' 'ide süsteemi. Kuid erinevus on ainult provintsistaatusega linnades, mida on kaks ja neid kutsutakse ''jikhal-si''deks (ainsuses ''jikhal-si'' 직할시). == Ajalugu == [[1910]]. aastast kuni [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] lõpuni oli Põhja-Korea [[Jaapan]]i [[okupatsioon|okupeeritud]]. Maailmasõda lõppes Jaapani lüüasaamisega. Nii nagu [[Saksamaa]] ja [[Austria]] jagati pärast sõda liitlaste vahel [[okupatsioonitsoon]]ideks, nii jagati ka Korea 38. paralleeli mööda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[USA]] okupatsioonitsooniks. Läbirääkimised nende ühise valitsemise teemal ebaõnnestusid ja mais [[1948]] kuulutas Lõuna-Korea välja [[iseseisvus]]e. [[9. september|9. septembril]] 1948 kuulutas ka Põhja-Korea välja iseseisvuse. Riigijuhiks sai [[Kim Il-sŏng]]. Nõukogude Liidu innustusel algatas Põhja-Korea [[1950]] [[Korea sõda|Korea sõja]], milles Põhja-Koread toetasid Nõukogude Liit ja [[Hiina]] ning Lõuna-Koread toetasid USA ja [[ÜRO]]. Sõda oli ohvriterohke ja lõppes territoriaalsete muutusteta. Põhja-Korea kuulutas NSV Liidu eeskujul märtsis [[1946]] välja maareformi, millega rikastelt maaomanikelt ja Jaapani kollaborantidelt võõrandati kogu maa ilma kompensatsioonita ja jagati talupoegadele. Kui Lõuna-Korea sõja käigus Põhja-Korea maa-ala osaliselt vallutas, püüti seal maareformi tagasi keerata, mis osutus talupoegade seas ülimalt ebapopulaarseks ja suurendas nende lojaalsust Põhja-Koreale. Põhja-Korea eelisarendas [[tööstus]]t. Juba 1959. aastal saavutati majanduse 1949. aasta (Korea sõja eelne) tase. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli Põhja-Koreas kõrgem kui Lõuna-Koreas kuni 1976. aastani. Hiljem hakkas majandus stagneeruma. Pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]] lõppes kogu nõukogude välisabi ja Põhja-Korea majandus varises kokku. [[1994]]–[[1998]] valitses riigis [[näljahäda]], millesse suri 2,8 miljonit inimest. == Rahvastik == 99,998% Põhja-Korea rahvastikust moodustavad [[korealased]]. Peale korealaste elab Põhja-Koreas väikesearvuline [[Hiinlased|hiinlaste]] kogukond. Muude rahvuste esindajaid, eelkõige [[jaapanlased|jaapanlasi]], on üksikuid. == Raketiprogramm == Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on sellele vastu.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/464510 ÜRO ei jõudnud Põhja-Korea raketikatsetuse suhtes ühisele seisukohale]</ref> Hoolimata mõne riigi vastuseisust tegi Põhja-Korea [[5. aprill]]il [[2009]] raketikatsetuse, mis seda jälginud riikide andmetel ebaõnnestus.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/464487 Põhja-Korea raketikatsetus: õnnestumine või altminek?]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://i.gizmodo.com/5199611/north-korea-intercontinental-ballistic-missile-fails-miserably |pealkiri=North Korea Intercontinental Ballistic Missile Fails Miserably |vaadatud=2009-04-08 |arhiivimisaeg=2009-04-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090407000105/http://i.gizmodo.com/5199611/north-korea-intercontinental-ballistic-missile-fails-miserably |url-olek=ei tööta }}</ref> Hiljem on Põhja-Korea teinud mitu edukat raketikatsetust, sealhulgas lasknud rakette kosmosesse. ==Vaata ka== *[[Büroo 39]] *[[Korea lõhenemine]] *[[Põhja-Korea riigipeade loend]] *[[Põhja-Korea jalgpallikoondis]] *[[Põhja-Korea tuumarelvad]] *[[Korean Central Television]] *[[Põhja-Korea 2016. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Põhja-Korea pass]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus}} * [http://www.postimees.ee/?id=56146 Miljonid põhjakorealased vajavad kiiresti toiduabi] Postimees, 8. detsember 2008 * [[Janika Vaikjärv]]. [https://ekspress.delfi.ee/d?id=27689465 Klassiekskursioon Põhja-Koreasse] Ekspress.ee, 21. juuni 2009 * [[Kaivo Kopli]]. [https://epl.delfi.ee/d?id=51172232 Uus nõrk valitseja vana kaardiväe kammitsais] EPL.ee, 29. juuni 2009 * [http://www.bbc.com/news/world-asia-33815049 Põhja-Korea uus ajavöönd 'imperialismist' lahtiütlemiseks] [[BBC News Online]], 7. august 2015 <small>(''inglise keeles'')</small> * [[Andrei Hvostov]]: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120332261/andrei-hvostov-pohja-korea-soduritega-ukrainas-on-ainult-kaks-lahendust-kangelassurm-voi-vangilaager Põhja-Korea sõduritega Ukrainas on ainult kaks lahendust – kangelassurm või vangilaager] Eesti Ekspress, 28. oktoober 2024 {{Aasiariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Põhja-Korea| ]] eyj2237ts2xrr1lxkrl0ymhgwaespex 0 1027 7167952 7152431 2026-06-05T15:49:38Z Andreas003 7485 7167952 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Eesti erakonnast; Läti erakonna kohta vaata artiklit [[Reformierakond (Läti)]].}} {{Partei | partei_nimi = Eesti Reformierakond | partei_logo = Flag of the Estonian Reform Party.svg | partei_staatus = Eesti erakond | esimees = [[Kristen Michal]] | peasekretär = [[Kristo Enn Vaga]] | ajaleht = [[Paremad Uudised]]<br />[[Reformikiri]] | spekter = | ideoloogia = [[liberalism]] | kodulehekülg = [https://reform.ee reform.ee] | värvus = orange | koalitsioon = | kohti Riigikogus = {{Koostis|37|101|orange}} | liikmeid = 8966 <small>(01.05.2026)</small> | asutamine = 1994 | peakorter = Tallinn | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]] }} '''Eesti Reformierakond''' on [[13. november|13. novembril]] [[1994]] asutatud [[liberalism|liberaalset]] maailmavaadet esindav [[Eesti]] [[partei]], mille eelkäijaks oli [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]. Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine [[turg|turul]] toimuvasse. Reformierakond kuulub [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]se. [[Pilt:Siim Kallas, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|püsti|Erakonna auesimees [[Siim Kallas]]]] == Ajalugu == === Kronoloogia === {{ajakohasta|alaosa}} ==== Asutamine ==== Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus [[Tallinn]]as kaks poliitilist kogunemist: [[Eesti Pank|Eesti Panga]] toonase presidendi [[Siim Kallas]]e ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatliku Partei]] (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. Siim Kallase algatusrühm tõi erakonda ettevõtjaid ja avaliku elu tegelasi: [[Igor Gräzin]], [[Rein Lang]] jt. Samuti astus erakonda seni parteitut poliitikut, nagu [[Valve Kirsipuu]], [[Uno Mereste]], [[Ignar Fjuk]], [[Toomas Savi]]. ELDP poolelt astusid uude erakonda [[Paul-Eerik Rummo]], [[Meelis Atonen]], [[Kristiina Ojuland]], [[Heiki Kranich]], [[Tiit Käbin]], [[Toomas Vilosius]], [[Andres Lipstok]], [[Daimar Liiv]], [[Henn Sarv]], [[Aap Neljas]], [[Andres Taimla]] jt. ELDP-l oli ka juba Eesti poliitikas osalemise kogemus: liikmed omaaegsest [[Rahvarinne|Rahvarindest]] ja [[Loomeliitude Kultuurinõukogu]]st, kontakt [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalse Internatsionaaliga]] (vaatlejaliige alates 1990. aastast), töö [[Eesti Kongress]]is ja [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] viimases koosseisus, osalemine [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta parlamendivalimistel]] ning [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsuses]], erakonna presidendikandidaadi [[Lennart Meri]] valimine Vabariigi Presidendiks, samuti ühenduse Noored Liberaalid tegevus. ==== 1995–1999 ==== 8. jaanuaril 1995 toimunud Reformierakonna peakoosolekul kinnitati erakonna uus programm "Eesti Kodu", põhikiri ning valimisnimekiri. Valiti erakonna uus juhatus. Erakonna esimeheks valiti tagasi Siim Kallas. Erakonna presidendikandidaadiks 1996. aasta valimistel kuulutati teiseks tähtajaks president Lennart Meri. 10. mail 1997 toimus Reformierakonna üldkoosolek, kus võeti seoses Mittetulundusühingute seaduse jõustumisega vastu uus erakonna põhikiri ja muudeti erakonna programmi. Erakonna esimeheks valiti järgmiseks kaheks aastaks Siim Kallas. 11. detsembril 1998 [[Bonn]]is toimunud nõukogu istungil võeti Eesti Reformierakond [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]e (ELDR) täisliikmeks. 15. mail 1999 toimunud Reformierakonna korralisel üldkogul valiti erakonna esimeheks taas Siim Kallas. Erakonna peasekretäriks sai [[Eero Tohver]]. ==== 2000–2004 ==== 2001. aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. Üle Eesti toimunud presidendituuril osalesid kandidaatidena Siim Kallas, [[Märt Rask]], Toomas Vilosius ja Toomas Savi. Alates sellest ajast on Reformierakonna valimisnimekirjad moodustunud erakonnasiseste eelvalimiste tulemusena. 2002. aasta märtsis kirjutasid Reformierakonna ja [[Vene Balti Erakond Eestis|Vene Balti erakonna]] (VBEE) juhid alla koostööleppe.<ref>[https://www.postimees.ee/1924765/reformierakond-ja-vene-balti-erakond-solmivad-koostooleppe "Reformierakond ja Vene Balti Erakond sõlmivad koostööleppe"] Postimees, 4. märts 2002</ref> Kavas oli ühinemine, mis aga sisevastuolude tõttu ei õnnestunud.<ref>[https://www.postimees.ee/1946575/eesti-venelaste-parteimangud "Eesti venelaste parteimängud"] Postimees, 17. juuni 2002</ref> VBEE esimees [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]] visati erakonnast välja ja hiljem ühines VBEE [[Vene Erakond Eestis|Vene erakonnaga Eestis]].<ref>[https://web.archive.org/web/20140903123625/http://www.erakonnad.info/erakond/reg/vana/vbee.html Vene Balti Erakond Eestis (VBEE)] erakonnad.info</ref> Kevadel 2003 valis Reformierakonna üldkogu taas esimeheks Siim Kallase. Erakonna aseesimeesteks said Meelis Atonen, Märt Rask ja Andrus Ansip. Reformierakonna peasekretäriks nimetati Kristen Michal. Mais 2004 asus Eesti Reformierakonna esimees [[Siim Kallas]] tööle Eesti volinikuna [[Euroopa Komisjon]]is. 2004. aasta sügisel tööd alustanud Euroopa Komisjoni uues koosseisus sai Siim Kallasest Euroopa Komisjoni asepresident. Kuna Kallas asus tööle [[Brüssel]]isse, oli [[Andrus Ansip]] vastavalt Reformierakonna juhatuse otsusele alates 2004. aasta suvest Eesti Reformierakonna esimene aseesimees, kes vajaduse korral täidab erakonna esimehe ülesandeid. 2004. aasta sügisel valiti aseesimeheks Kristiina Ojuland, sest Märt Rask nimetati [[Riigikohtu esimees|Riigikohtu esimeheks]] ja ta pidi erakonnast lahkuma. Novembris toimunud erakonna üldkogul valiti Reformierakonna esimeheks Andrus Ansip. Siim Kallasest sai erakonna auesimees. ==== 2005–2009 ==== 2. novembril 2006 avaldas Reformierakond oma uue kampaaniasõnumi ja valimislubaduse viia Eesti 15 aastaga (aastaks 2022) Euroopa viie jõukaima riigi hulka. Kampaania tunnuslause võeti kasutusele erakonna üldvalimiste kogu valimisprogrammi kohta.<ref name="viisteist">{{netiviide |autor=Henri Arras |pealkiri=Reformierakond alustab kampaaniat "Viime Eesti viie jõukaima Euroopa riigi hulka!" (pressiteade) |väljaandja=Eesti Reformierakond |aeg=2006-11-02 |url=http://www.reform.ee/uudised/reformierakond-alustab-kampaaniat-viime-eesti-viie-joukaima-euroopa-riigi-hulka |online=2015-01-21}}</ref> Lubadus sai väga palju tähelepanu, kui Reformierakonna peamine kampaanianägu Andrus Ansip selle 2007. aasta aprilli lõpus populariseeris. Aprillis 2007 nimetas Reformierakonna juhatus presidendikandidaatideks Paul-Eerik Rummo, [[Laine Jänes]]e ja [[Toomas Hendrik Ilves]]e. 23. septembril 2007 valiti 174 valijamehe häälega Eesti Vabariigi presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Presidendivalimiste käigus oli toimunud oluline muutus poliitikamaastikul, kus ühel poolel hoidsid kokku [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlit]] toetanud Keskerakond ja [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] (sõlmisid omavahel nn KeRa lepingu) ning teisel poolel Ilvest toetanud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]], [[ISAMAA Erakond|Isamaa ja Res Publica liit]] ning Reformierakond. 23. aprillil 2008 valiti Reformierakonna aseesimeheks Jürgen Ligi. 15. novembril 2008 toimus Tallinnas [[Swissôtel Tallinn|Swissôteli]] konverentsikeskuses majanduskonverents Restart, kus Reformierakonna kutsel esinesid Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Rootsi majandusanalüütik Johnny Munkhammar, iga-aastase majandusvabaduse indeksi koostamise eest vastutaja, endine USA asevälisminister [[Terry Miller]] [[Heritage Foundation]]ist, Rootsi Riigikassa peadirektor Bo Lundgren, innovatsioonikonsultant Pekka Roine, Eesti justiitsminister Rein Lang ja ettevõtja [[Viljar Arakas]]. 2009. aasta detsembris toimunud üldkogul valiti erakonna esimeheks ligi tuhande häälega tagasi Andrus Ansip. Erakonna juhatuse koosseis uuenes poole võrra. ==== 2010– ==== 8. märtsil 2010 tähistas Reformierakonna juures tegutsev [[Liberalismi Akadeemia]] Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamise 20. aastapäeva. Aasta Liberaaliks 2010 valiti rahandusminister Jürgen Ligi. Mais 2010 alustas Reformierakond üle-eestilise laienemiskampaaniaga, mille eesmärgiks oli kutsuda inimesi erakonda astuma. Liikmeskond kasvas selle tulemusena 7500-lt 10 000-ni. Aprillis 2011 nimetas erakonna juhatus ametisse uue peasekretäri, kelleks sai Martin Kukk. Juunis valiti volikogu esimeheks justiitsminister Kristen Michal. Sellele järgnenud erakonna üldkogul valiti erakonnale uus juhatus ja kinnitati järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senine esimees Andrus Ansip. Augustis suudeti esimest korda taasiseseisvunud Eestis valida president ära parlamendis. Presidendiks valiti Toomas Hendrik Ilves, kelle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget. 13. novembril liberalismi päeva tähistamisele pühendatud Liberalismi Akadeemia seminaril kuulutati aasta liberaaliks 2011 ajakirjanik [[Anvar Samost]]. 21. märtsil 2012 kogunenud juhatus nimetas erakonna välissekretäriks Priit Kallakase. [[Pilt:Plakat, 12. november 2012.JPG|pisi|Meeleavalduseks valmistatud plakat, mis viitas irooniliselt peaminister [[Andrus Ansip]]i väitele, et [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]i algatanud [[Silver Meikar]] heideti parteist välja, kuna rahva kannatus oli katkenud]] Mais 2012 puhkes [[Reformierakonna rahastamisskandaal]] ehk nn Silvergate, kui [[Silver Meikar]] andis avalikkusele teada, et annetas erakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea. Alates Silver Meikari kirjutise ilmumisest maikuus püsis Eesti Reformierakond meediatähelepanu keskmes kuni septembrini.<ref>Oliver Kahu: [http://uudised.err.ee/index.php?06263433 "Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus"] ERR Uudised, 13. oktoober 2012 (vaadatud 13. novembril 2012)</ref> Pärast varjatud annetuste väljatulekut tekkis ka kodanikuliikumine [[Aitab valelikust poliitikast|Aitab Valelikust Poliitikast]], mille raames viidi läbi poliitilisi meeleavaldusi ja arutelukoosolekuid. 16. novembril tähistati liberalismi päeva seminariga, kus kuulutati aasta liberaaliks 2012 peaministri majandusnõunik, Tallinna Ülikooli inimgeograafia külalisõppejõud ja tõlkija [[Kalev Kukk]]. Samuti esitleti Liberalismi Akadeemia kirjastatud teost "Vabaduse raamat. 111 teost liberaalsest vaimuloost". Novembris valiti Reformierakonna Tallinna piirkonna juhiks [[Valdo Randpere]]. === Rahastamisskandaal === [[Pilt:Valeliku poliitika vastane meeleavaldus Tartus.JPG|pisi|Erakonna 18. sünnipäeval 2012. aastal toimus Tartus raekoja platsil erakonna kontori ees "valeliku poliitika vastane meeleavaldus".]] {{vaata|Reformierakonna rahastamisskandaal}} [[Silver Meikar]] teatas 2012. aasta mais, et annetas aastatel 2009–2010 Eesti Reformierakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea.<ref name="lilloraha">Silver Meikar. [http://arvamus.postimees.ee/849254/silver-meikar-erakondade-rahastamisest-ausalt/?redir= "Silver Meikar: erakondade rahastamisest. Ausalt"] Postimees, 22. mai 2012.</ref> Riigiprokuratuur alustas samal päeval kriminaalmenetlust, et kontrollida Postimehes ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.<ref>[http://www.postimees.ee/849684/riigiprokuratuur-alustas-meikari-vaidete-kontrollimiseks-kriminaalmenetlust "Riigiprokuratuur alustas Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust"] Postimees, 22. mai 2012.</ref> Järgmised viis kuud oli erakond meedia tähelepanu keskmes.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06263433 "Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus"] ERR, 13. oktoober 2012 </ref> Oktoobris uurimine lõpetati, sest tekkis "sõna sõna vastu" olukord.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/reformierakonna-rahastamise-kriminaalasi-lopetati-taielikult?id=65111192 Reformierakonna rahastamise kriminaalasi lõpetati täielikult] Delfi, 15.10.2012</ref> === Valimised ja valitsemised === ==== VIII Riigikogu (1995–1999) ==== 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87&nbsp;531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni [[Koonderakonna ja Maarahva Ühendus]]ega. Riigikogu esimeheks valiti reformierakondlane Toomas Savi. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks. Valitsusse kuulusid Reformierakonnast veel [[Andres Lipstok]] majandus-, [[Toomas Vilosius]] sotsiaal-, [[Jaak Aaviksoo]] haridus-, [[Märt Rask]] sise- ning [[Kalev Kukk]] teede- ja sideministrina. Novembris 1996 otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda. Siirduti opositsiooni ja loodi saadikuühendus Ühinenud Opositsioon. ==== Kohalikud valimised 1996 ==== Reformierakonna jaoks esimestel kohalikel valimistel osaleti 22 nimekirjaga, lisaks oldi kolmes valimisliidus. Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest. ==== IX Riigikogu (1999–2003) ==== 7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17. märtsil sõlmis Reformierakond [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Rahvaerakond Mõõdukad|Mõõdukatega]] koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär [[Heiki Kranich]] keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja [[Toivo Asmer]] portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati [[Signe Kivi]]. Riigikogu esimeheks valiti Reformierakonna aseesimees Toomas Savi. 2001. aasta detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga. See samm tõi jõulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise, kuna ei õnnestunud säilitada riigi ja kohalike võimude lahusust. 2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Reformierakonna esimees Siim Kallas sai peaministriks. Välisministriks sai Kristiina Ojuland, keskkonnaministrina jätkas Heiki Kranich, justiitsministrina Märt Rask, kultuuriministrina Signe Kivi, portfellita regionaalministrina Toivo Asmer. 2013. aastal kirjutas ajakirjanik Katariina Krjutškova Äripäevas Reformierakonna 1999. aasta riigikogu valimiskampaania rahastamisest. Tal õnnestus saada enda kasutusse Reformierakonna tollast kampaaniat 2,1 miljoni krooniga rahastada aidanud ettevõtte R-Hooldus pangakonto väljavõte. Sellest dokumendist selgub, et 15 aastat tagasi aitasid Reformierakonna võimule salapärased abilised, kes tassisid partei kassase sularahapakke. R-Hoolduse rahastatud valimiskampaaniast on möödas 15 aastat, kuid ikka veel ei julge asjaosalised avalikustada, kes olid toonased rahastajad. Jätkuv varjamine viitab sellele, et see aastaid tagasi kasutatud rahastamisskeem on oluline ka praegu.<ref>{{Netiviide|autor=Aivar Hundimägi|url=https://www.err.ee/332425/aivar-hundimagi-saladus-nimega-r-hooldus|pealkiri=Aivar Hundimägi: saladus nimega R-Hooldus|väljaanne=ERR Uudised|aeg=23.04.2013|vaadatud=15.09.2022}}</ref> ==== Kohalikud valimised 1999 ==== 17. oktoobril 1999 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osales Reformierakond 16 oma nimekirjaga ning neljas valimisliidus. Nii linnapea kui ka volikogu esimehe koht saadi seitsmes linnas, ainult volikogu esimehe koht viies linnas ja ainult linnapea koht kahes linnas. ==== Kohalikud valimised 2002 ==== 2002. aasta oktoobris toimunud kohalikel valimistel osales Reformierakond oma valimisnimekirjaga 55 omavalitsuses üle Eesti. Et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud, siis osalesid paljud Reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades. Reformierakond sai võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides, Rakveres aga ka paljudes väikelinnades ja valdades. 2004. aasta oktoobris sõlmis Reformierakond Tallinnas uue võimuliidu Res Publica ja Rahvaliiduga. Linnakoalitsioonist lahkus Keskerakond. Reformierakondlastest abilinnapeadena asusid ametisse [[Peep Aaviksoo]], [[Tatjana Muravjova]] ja [[Ülle Rajasalu]]. Linnaosavanematena jätkasid tööd [[Keit Pentus]], Hanno Pevkur ja Taavi Rõivas, lisandusid [[Remo Holsmer]] ning [[Triinu Rajasalu]]. 2005. aasta märtsis muutus taas kord linnavõim Tallinnas. Reformierakond asus opositsiooni ning linna hakkas juhtima Keskerakonna ja Res Publica koalitsioon. ==== X Riigikogu (2003–2007) ==== 2003. aasta märtsis sai Reformierakond Riigikogu valimistel 87 551 häält. See oli 17,7 protsenti kõikidest antud häältest ning andis 19 kohta parlamendis. Aprillis 2003 sõlmis Reformierakond valitsusleppe Res Publica ja Rahvaliiduga. Valitsuses asusid tööle majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, välisminister Kristiina Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet, kaitseminister [[Margus Hanson]] ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. 2005. aasta märtsis lagunes peaminister Juhan Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. Peaministriks sai presidendi ettepanekul ja Riigikogu otsuse järel 12. aprillil 2005 Reformierakonna esimees Andrus Ansip, kes juhtis valitsust, kuhu lisaks Reformierakonnale kuulusid veel Keskerakond ja Rahvaliit. Teised Reformierakonna ministrid: välisminister Urmas Paet, kaitseminister Jaak Jõerüüt, justiitsminister Rein Lang ja rahvastikuministrina jätkas Paul-Eerik Rummo. Oktoobris 2005 astus ametist tagasi kaitseminister Jaak Jõerüüt, ministrikohused võttis üle Jürgen Ligi. ==== Euroopa Parlamendi valimised 2004 ==== Juunis 2004 toimunud Euroopa Parlamendi valimistel osutus üheks valituks kuuest Reformierakonna kandidaat Toomas Savi. Ta sai Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni liikmeks ning kuulus europarlamendi arengukomisjoni. ==== Kohalikud valimised 2005 ==== 2005. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel olid Reformierakonna valimisnimekirjad väljas 151 omavalitsuses 2113 kandidaadiga ja volikogudesse pääseti 127 omavalitsuses. Kokku sai erakond 83 953 häält ehk 16,9%. Reformierakond säilitas võimupositsiooni Tartus, Võrus, Valgas, Jõgeval, Viljandis, Keilas, Raplas, Kärdlas ja Kuressaares. ==== XI Riigikogu (2007–2011) ==== [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimiste]] eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami, sealhulgas tänavaplakatitega enne aktiivse valimiskampaania algust.{{lisa viide}} Valimislubadused keskendusid palkade ja toetuste suurendamisele. Peamine valimisloosung oli "Visioon 15 aastaks", milles Reformierakond "viib Eesti viie rikkama/jõukama riigi hulka Euroopa Liidus",<ref name="Ansip_2006">{{netiviide |autor=Aivar Pau |pealkiri=Ansip: Eesti võiks kuuluda Euroopa viie rikkama riigi hulka |väljaandja=[[Eesti Rahvusringhääling]] |aeg=2006-03-07 |url= https://www.err.ee/441859/ansip-eesti-voiks-kuuluda-euroopa-viie-rikkama-riigi-hulka |online=2020-07-12 |tsitaat=Peaminister Andrus Ansipi sõnul võiks Eesti seada sihiks jõuda Euroopa Liidu viie rikkama riigi hulka...}}</ref><ref name="paremad_uudised_2007">{{netiviide |pealkiri=Kuu Pähkel |failitüüp=PDF |väljaanne=Paremad Uudised |väljaandja=Eesti Reformierakond |aeg=2007-08-28 |url= https://www.reform.ee/UserFiles/File/Paremad_Uudised_08_2007.pdf |online=2020-07-12 |tsitaat=Eesti teise kvartali majanduskasv oli üle seitsme protsendi. Selline kasvutempo on piisav, et jõuaksime viieteistkümne aastaga viie rikkama Euroopa riigi sekka.}}<!--Kui link ei ole enam saadaval, saab lisada selle arhiiviurli: https://web.archive.org/web/20171201131427/https://www.reform.ee/UserFiles/File/Paremad_Uudised_08_2007.pdf --></ref><ref name="Postimees_6515382">{{netiviide |autor=Jürgen Ligi |pealkiri=Kiuslik küsimus Reformierakonnale: miks me veel viie rikkaima hulgas pole? |väljaanne=Postimees |aeg=2019-02-05 |url= https://arvamus.postimees.ee/6515382/kiuslik-kusimus-reformierakonnale-miks-me-veel-viie-rikkaima-hulgas-pole |online=2020-07-12 |tsitaat=Visioon 15 aastaks: Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka!}} (vt. foto kampaaniaplakatist)</ref> ning mille üheks kriteeriumiks seati [[SKT elaniku kohta|sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]].<ref name="ohtuleht">{{netiviide |autor=Andres Põld |pealkiri=Ansip: andke aega ja me jõuame soomlastele järele! |väljaanne=Õhtuleht |aeg=2012-05-10 |url= https://www.ohtuleht.ee/476266/ansip-andke-aega-ja-me-jouame-soomlastele-jarele |online=2020-07-12}}</ref> Sõltumata kampaaniasõnastusest, mis viitas 15 aastaks seatud visioonile,<ref name="Postimees_6515382"/> mille suurem eesmärk oli Reformierakonnal viia Eesti viie rikkama riigi hulka Euroopa Liidus konkreetse ajalise lubaduseta, hakkas loosung erakonna valimismaterjalide<ref name="paremad_uudised_2007"/> najal elama oma elu, sest ajakirjandus, avalikkus ja valimistejärgselt opositsiooni sattunud Keskerakond tõlgendasid loosungit, justkui lubanuks Reformierakond, et Eesti jõuaks 15 järjestikuse aastaga viie rikkaima riigi hulka (aastaks 2022).<ref name="ohtuleht"/><ref name="EPL_70260843">{{netiviide |autor=Urmas Jaagant |pealkiri=Reformierakonna "Viie rikkaima riigi hulka!" rehkendusest on pool tegemata |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=2014-12-01 |url= https://epl.delfi.ee/eesti/reformierakonna-viie-rikkaima-riigi-hulka-rehkendusest-on-pool-tegemata?id=70260843 |online=2020-07-12}}</ref> 4. märtsil 2007 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 153 041 häält ehk 27,8%, mis andis 31 kohta Riigikogus. 2. aprillil 2007 sõlmisid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingu. Loodud valitsuse juhiks sai Andrus Ansip, välisministrina jätkas Urmas Paet ja justiitsministrina Rein Lang, kultuuriministriks sai Laine Jänes, sotsiaalministriks Maret Maripuu ning Jaanus Tamkivist sai keskkonnaminister. Veebruaris 2009 astus Maret Maripuu tagasi ning sotsiaalministriks sai Hanno Pevkur. Juunis 2009 lahkusid Sotsiaaldemokraadid valitsuskoalitsioonist, rahandusministriks sai Jürgen Ligi. ==== Euroopa parlamendi valimised 2009 ==== 7. juunil 2009 toimusid europarlamendi valimised ning Reformierakonnast osutus valituks Kristiina Ojuland. Reformierakond sai 60877 häält ehk 15,3%. ==== Kohalikud valimised 2009 ==== 18. oktoobril 2009 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai Reformierakond 110 275 häält. Kõige suurem toetus oli Reformierakonnal Saaremaal (32,8%), järgnes Põlvamaa (31,9%) ja Tartu (30,88%). Nimeliselt pälvisid rohkem hääli linnapea Urmas Kruuse Tartus, Kalle Jents Viljandis ja Urve Tiidus Kuressaares ning Rapla vallavanem Aare Heinvee. ==== XII Riigikogu (2011–2015) ==== 6. märtsil 2011 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 164 255 häält ehk 28,6% kogu häälte arvust, saades Riigikogus 33 kohta. Uue võimuliidu otsustas Reformierakond pärast läbirääkimisi sõlmida senise valitsuspartneri Isamaa ja Res Publica Liiduga, kellega kahe peale omatakse Riigikogus 56 kohta. Loodud valitsuse juhina jätkas Andrus Ansip, välisministrina Urmas Paet, rahandusministrina Jürgen Ligi, sotsiaalministrina Hanno Pevkur, kultuuriministriks sai Rein Lang, justiitsministriks Kristen Michal ja Keit Pentusest sai keskkonnaminister. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks valiti Jaanus Tamkivi, aseesimeesteks Valdo Randpere ja Remo Holsmer. Riigikogu aseesimeheks esitati Laine Randjärv. 6. detsembril teatas oma tagasiastumisest justiitsminister Kristen Michal. Justiitsministriks sai Hanno Pevkur ja sotsiaalministriks Taavi Rõivas. Kristen Michali Riigikogu liikme volitused taastati, Riigikogu Reformierakonna fraktsioonist lahkus asendusliige Terje Trei. Taavi Rõivase asemel sai Riigikogu liikmeks [[Tiina Lokk]]-Tramberg. ==== XIII Riigikogu (2015–2019) ==== Reformierakond võitis 2015. aasta [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]] 158 971 häälega (27,7%) ning sai 30 mandaati.<ref>{{Netiviide|url=http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html|pealkiri=Riigikogu valimistulemused 2015|väljaanne=rk2015.vvk.ee|vaadatud=05.03.2019}}</ref> ==== Kohalikud valimised 2017 ==== 2017. aastal toimunud [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] oli Reformierakond peale Keskerakonda ja valimisliite kolmas 113 538 häälega (19,5%).<ref>{{Netiviide|url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html|pealkiri=Valimistulemus|väljaanne=kov2017.valimised.ee|vaadatud=05.03.2019}}</ref> ==== XIV Riigikogu (2019–2023) ==== Reformierakond võitis 2019. aasta [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]] 162 364 häälega (28,9%) ning sai 34 mandaati.<ref>{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/news/rk2019/tulemused/|pealkiri=Valimistulemused|väljaanne=Delfi.ee|vaadatud=05.03.2019|arhiivimisaeg=24.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190824104658/https://www.delfi.ee/news/rk2019/tulemused/|url-olek=ei tööta}}</ref> '''XIV Riigikogu (2023-)''' Reformierakond võitis 2023. aasta Riigikogu valimised 190 646 häälega (31,2%) ning sai 37 mandaati.<ref>{{Viide |pealkiri=2023. aasta Riigikogu valimised |kuupäev=2026-03-17 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2023._aasta_Riigikogu_valimised&oldid=7113672 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-04-13}}</ref> '''Kohalikud valimised 2025''' 2025. aastal toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai Reformierakond 58 982 häält (10,0%).<ref>{{Viide |pealkiri=2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised |kuupäev=2026-02-19 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2025._aasta_kohaliku_omavalitsuse_volikogude_valimised&oldid=7095558 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-04-13}}</ref> == Juhtkond == === Esimees ja juhatus === Erakonna esimees on alates 8. septembrist 2024 [[Kristen Michal]], enne teda juhtis erakonda 14. aprillist 2018 kuni 8. septembrini 2024 [[Kaja Kallas]].<ref name="reform18">https://reform.ee/reformierakonna-uueks-esimeheks-valiti-kristen-michal/ Reformierakond, 08.09.2024 (vaadatud 12.05.2026)</ref> Erakonna aseesimehed on [[Hanno Pevkur]], [[Jürgen Ligi]] ja [[Maris Lauri]]. 8. juunil 2025 ametisse astunud erakonna juhatusse kuuluvad lisaks esimehele [[Andres Sutt]], [[Antti Leigri]], [[Eerik-Niiles Kross]], [[Erkki Keldo]], [[Hanno Pevkur]], [[Heidy Purga]], [[Jürgen Ligi]], [[Mart Võrklaev]], [[Signe Riisalo]], [[Urmas Klaas]], [[Urmas Kruuse]], [[Urmas Paet]] ja [[Õnne Pillak]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-08-09 |pealkiri=Juhatus ja liikmed {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/erakond/juhtimine/erakonna-juhatus/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}</ref> Kuni 18. oktoobrini 2022 kuulus juhatusse ka [[Keit Pentus-Rosimannus]], kes oli ka üks erakonna asemeestest. 18. oktoobril 2022 teatas Keit Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedia vahendusel, et lahkub poliitikast, sh astub tagasi rahandusministri ametikohalt, keskendub paariks kuuks vanemapuhkusele ja asub tegema ettevalmistusi [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liikme kuulamisteks.<ref>[https://www.postimees.ee/7628965/keit-pentus-rosimannus-astub-ministrikohalt-tagasi-ja-lahkub-poliitikast Einmann, Andres. Keit Pentus-Rosimannus astub ministrikohalt tagasi ja lahkub poliitikast.] Postimees, 18. oktoober 2022.</ref> Reformierakonna peasekretär on alates 7. november 2025 [[Kristo Enn Vaga]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Reformierakonnal on uus peasekretär: ametisse asub Riigikogu liige Kristo Enn Vaga {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/reformierakonnal-on-uus-peasekretar-ametisse-asub-riigikogu-liige-kristo-enn-vaga/ |vaadatud=2026-02-18 |keel=et}}</ref>. Erakonna auesimees on [[Siim Kallas]].<ref>[http://www.reform.ee/et/reformierakond/erakond/Organisatsioon/auesimees-siim-kallas Auesimees]. Reformierakonna koduleht (vaadatud 11.09.2011.)</ref> ==== Esimeeste loend ==== * 1994–2004 [[Siim Kallas]] * 2004–2014 [[Andrus Ansip]] * 2014–2017 [[Taavi Rõivas]] * 2017–2018 [[Hanno Pevkur]] * 2018–2024 [[Kaja Kallas]] * 2024– [[Kristen Michal]] === Volikogu === Reformierakonna volikogu moodustavad erakonna esindajad [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] ja [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]], kõik [[Riigikogu]] liikmed, ministrid ning maakondlike piirkondlike organisatsioonide esimehed. Reformierakonna volikogu esimees on [[Urmas Klaas]]. === Peasekretärid === * 1995–1999 [[Heiki Kranich]] * 1999–2003 [[Eero Tohver]] * 2003–2011 [[Kristen Michal]] * 2011–2016 [[Martin Kukk]] * 2016–2017 [[Reimo Nebokat]] * 2017–2018 [[Tõnis Kõiv]] * 2018 [[Kert Valdaru]] * 2018–2022 [[Erkki Keldo]] * 2022–2025 [[Timo Suslov]] * 2025– [[Kristo Enn Vaga]] == Struktuur == 2020. aasta märtsis olid Reformierakonnas järgmised ringkondlikud organisatsioonid * Tallinna ringkondlik organisatsioon * Tartu linna ringkondlik organisatsioon * Harju- ja Raplamaa ringkondlik organisatsioon * Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkondlik organisatsioon * Lääne-Virumaa ringkondlik organisatsioon * Ida-Virumaa ringkondlik organisatsioon * Järva- ja Viljandimaa ringkondlik organisatsioon * Jõgeva- ja Tartumaa ringkondlik organisatsioon * Põlva-, Valga-, Võrumaa ringkondlik organisatsioon * Pärnumaa ringkondlik organisatsioon == Kriitika == * [[Keskkonnakirves]] 2008 * [[Maksumaksja vaenlane]] 2014 == Vaata ka == * [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://reform.ee/ Reformierakonna koduleht] {{Teemalehed}} * [https://www.aripaev.ee/uudised/2017/11/25/nimed-reformierakonna-suurimast-saladusest "Nimed Reformierakonna suurimast saladusest"] Äripäev, 25. november 2017 * [[Tõnis Saarts]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/rahvusliberalism-ideoloogia-keskmisele-eestlasele/ Rahvusliberalism – ideoloogia keskmisele eestlasele]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 25. november 2010 * [[Tõnis Saarts]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/neoliberalismist-rahvusliberalismi/ Neoliberalismist rahvusliberalismi. Reformierakonna ideoloogilised transformatsioonid]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 5. detsember 2014 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=26438117&l=fplead Reform sattus rahastamise tõttu väljapressimise ohvriks?], Delfi, 22. oktoober 2009 {{Eesti erakonnad}} [[Kategooria:Eesti erakonnad|Reformierakond]] [[Kategooria:Eesti Reformierakond| ]] idsfaxukl581chadyq7jxh4jgaa0si0 7167953 7167952 2026-06-05T15:51:12Z Andreas003 7485 7167953 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Eesti erakonnast; Läti erakonna kohta vaata artiklit [[Reformierakond (Läti)]].}} {{Partei | partei_nimi = Eesti Reformierakond | partei_logo = Flag of the Estonian Reform Party.svg | partei_staatus = Eesti erakond | esimees = [[Kristen Michal]] | peasekretär = [[Kristo Enn Vaga]] | ajaleht = [[Paremad Uudised]]<br />[[Reformikiri]] | spekter = | ideoloogia = [[liberalism]] | kodulehekülg = [https://reform.ee reform.ee] | värvus = orange | koalitsioon = | kohti Riigikogus = {{Koostis|37|101|orange}} | liikmeid = 8966 <small>(01.05.2026)</small> | asutamine = 1994 | peakorter = Tallinn | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]] | europarlament = [[Uueneva Euroopa fraktsioon]] }} '''Eesti Reformierakond''' on [[13. november|13. novembril]] [[1994]] asutatud [[liberalism|liberaalset]] maailmavaadet esindav [[Eesti]] [[partei]], mille eelkäijaks oli [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]. Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine [[turg|turul]] toimuvasse. Reformierakond kuulub [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]se. [[Pilt:Siim Kallas, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|püsti|Erakonna auesimees [[Siim Kallas]]]] == Ajalugu == === Kronoloogia === {{ajakohasta|alaosa}} ==== Asutamine ==== Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus [[Tallinn]]as kaks poliitilist kogunemist: [[Eesti Pank|Eesti Panga]] toonase presidendi [[Siim Kallas]]e ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatliku Partei]] (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. Siim Kallase algatusrühm tõi erakonda ettevõtjaid ja avaliku elu tegelasi: [[Igor Gräzin]], [[Rein Lang]] jt. Samuti astus erakonda seni parteitut poliitikut, nagu [[Valve Kirsipuu]], [[Uno Mereste]], [[Ignar Fjuk]], [[Toomas Savi]]. ELDP poolelt astusid uude erakonda [[Paul-Eerik Rummo]], [[Meelis Atonen]], [[Kristiina Ojuland]], [[Heiki Kranich]], [[Tiit Käbin]], [[Toomas Vilosius]], [[Andres Lipstok]], [[Daimar Liiv]], [[Henn Sarv]], [[Aap Neljas]], [[Andres Taimla]] jt. ELDP-l oli ka juba Eesti poliitikas osalemise kogemus: liikmed omaaegsest [[Rahvarinne|Rahvarindest]] ja [[Loomeliitude Kultuurinõukogu]]st, kontakt [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalse Internatsionaaliga]] (vaatlejaliige alates 1990. aastast), töö [[Eesti Kongress]]is ja [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] viimases koosseisus, osalemine [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta parlamendivalimistel]] ning [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsuses]], erakonna presidendikandidaadi [[Lennart Meri]] valimine Vabariigi Presidendiks, samuti ühenduse Noored Liberaalid tegevus. ==== 1995–1999 ==== 8. jaanuaril 1995 toimunud Reformierakonna peakoosolekul kinnitati erakonna uus programm "Eesti Kodu", põhikiri ning valimisnimekiri. Valiti erakonna uus juhatus. Erakonna esimeheks valiti tagasi Siim Kallas. Erakonna presidendikandidaadiks 1996. aasta valimistel kuulutati teiseks tähtajaks president Lennart Meri. 10. mail 1997 toimus Reformierakonna üldkoosolek, kus võeti seoses Mittetulundusühingute seaduse jõustumisega vastu uus erakonna põhikiri ja muudeti erakonna programmi. Erakonna esimeheks valiti järgmiseks kaheks aastaks Siim Kallas. 11. detsembril 1998 [[Bonn]]is toimunud nõukogu istungil võeti Eesti Reformierakond [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]e (ELDR) täisliikmeks. 15. mail 1999 toimunud Reformierakonna korralisel üldkogul valiti erakonna esimeheks taas Siim Kallas. Erakonna peasekretäriks sai [[Eero Tohver]]. ==== 2000–2004 ==== 2001. aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. Üle Eesti toimunud presidendituuril osalesid kandidaatidena Siim Kallas, [[Märt Rask]], Toomas Vilosius ja Toomas Savi. Alates sellest ajast on Reformierakonna valimisnimekirjad moodustunud erakonnasiseste eelvalimiste tulemusena. 2002. aasta märtsis kirjutasid Reformierakonna ja [[Vene Balti Erakond Eestis|Vene Balti erakonna]] (VBEE) juhid alla koostööleppe.<ref>[https://www.postimees.ee/1924765/reformierakond-ja-vene-balti-erakond-solmivad-koostooleppe "Reformierakond ja Vene Balti Erakond sõlmivad koostööleppe"] Postimees, 4. märts 2002</ref> Kavas oli ühinemine, mis aga sisevastuolude tõttu ei õnnestunud.<ref>[https://www.postimees.ee/1946575/eesti-venelaste-parteimangud "Eesti venelaste parteimängud"] Postimees, 17. juuni 2002</ref> VBEE esimees [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]] visati erakonnast välja ja hiljem ühines VBEE [[Vene Erakond Eestis|Vene erakonnaga Eestis]].<ref>[https://web.archive.org/web/20140903123625/http://www.erakonnad.info/erakond/reg/vana/vbee.html Vene Balti Erakond Eestis (VBEE)] erakonnad.info</ref> Kevadel 2003 valis Reformierakonna üldkogu taas esimeheks Siim Kallase. Erakonna aseesimeesteks said Meelis Atonen, Märt Rask ja Andrus Ansip. Reformierakonna peasekretäriks nimetati Kristen Michal. Mais 2004 asus Eesti Reformierakonna esimees [[Siim Kallas]] tööle Eesti volinikuna [[Euroopa Komisjon]]is. 2004. aasta sügisel tööd alustanud Euroopa Komisjoni uues koosseisus sai Siim Kallasest Euroopa Komisjoni asepresident. Kuna Kallas asus tööle [[Brüssel]]isse, oli [[Andrus Ansip]] vastavalt Reformierakonna juhatuse otsusele alates 2004. aasta suvest Eesti Reformierakonna esimene aseesimees, kes vajaduse korral täidab erakonna esimehe ülesandeid. 2004. aasta sügisel valiti aseesimeheks Kristiina Ojuland, sest Märt Rask nimetati [[Riigikohtu esimees|Riigikohtu esimeheks]] ja ta pidi erakonnast lahkuma. Novembris toimunud erakonna üldkogul valiti Reformierakonna esimeheks Andrus Ansip. Siim Kallasest sai erakonna auesimees. ==== 2005–2009 ==== 2. novembril 2006 avaldas Reformierakond oma uue kampaaniasõnumi ja valimislubaduse viia Eesti 15 aastaga (aastaks 2022) Euroopa viie jõukaima riigi hulka. Kampaania tunnuslause võeti kasutusele erakonna üldvalimiste kogu valimisprogrammi kohta.<ref name="viisteist">{{netiviide |autor=Henri Arras |pealkiri=Reformierakond alustab kampaaniat "Viime Eesti viie jõukaima Euroopa riigi hulka!" (pressiteade) |väljaandja=Eesti Reformierakond |aeg=2006-11-02 |url=http://www.reform.ee/uudised/reformierakond-alustab-kampaaniat-viime-eesti-viie-joukaima-euroopa-riigi-hulka |online=2015-01-21}}</ref> Lubadus sai väga palju tähelepanu, kui Reformierakonna peamine kampaanianägu Andrus Ansip selle 2007. aasta aprilli lõpus populariseeris. Aprillis 2007 nimetas Reformierakonna juhatus presidendikandidaatideks Paul-Eerik Rummo, [[Laine Jänes]]e ja [[Toomas Hendrik Ilves]]e. 23. septembril 2007 valiti 174 valijamehe häälega Eesti Vabariigi presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Presidendivalimiste käigus oli toimunud oluline muutus poliitikamaastikul, kus ühel poolel hoidsid kokku [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlit]] toetanud Keskerakond ja [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] (sõlmisid omavahel nn KeRa lepingu) ning teisel poolel Ilvest toetanud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]], [[ISAMAA Erakond|Isamaa ja Res Publica liit]] ning Reformierakond. 23. aprillil 2008 valiti Reformierakonna aseesimeheks Jürgen Ligi. 15. novembril 2008 toimus Tallinnas [[Swissôtel Tallinn|Swissôteli]] konverentsikeskuses majanduskonverents Restart, kus Reformierakonna kutsel esinesid Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Rootsi majandusanalüütik Johnny Munkhammar, iga-aastase majandusvabaduse indeksi koostamise eest vastutaja, endine USA asevälisminister [[Terry Miller]] [[Heritage Foundation]]ist, Rootsi Riigikassa peadirektor Bo Lundgren, innovatsioonikonsultant Pekka Roine, Eesti justiitsminister Rein Lang ja ettevõtja [[Viljar Arakas]]. 2009. aasta detsembris toimunud üldkogul valiti erakonna esimeheks ligi tuhande häälega tagasi Andrus Ansip. Erakonna juhatuse koosseis uuenes poole võrra. ==== 2010– ==== 8. märtsil 2010 tähistas Reformierakonna juures tegutsev [[Liberalismi Akadeemia]] Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamise 20. aastapäeva. Aasta Liberaaliks 2010 valiti rahandusminister Jürgen Ligi. Mais 2010 alustas Reformierakond üle-eestilise laienemiskampaaniaga, mille eesmärgiks oli kutsuda inimesi erakonda astuma. Liikmeskond kasvas selle tulemusena 7500-lt 10 000-ni. Aprillis 2011 nimetas erakonna juhatus ametisse uue peasekretäri, kelleks sai Martin Kukk. Juunis valiti volikogu esimeheks justiitsminister Kristen Michal. Sellele järgnenud erakonna üldkogul valiti erakonnale uus juhatus ja kinnitati järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senine esimees Andrus Ansip. Augustis suudeti esimest korda taasiseseisvunud Eestis valida president ära parlamendis. Presidendiks valiti Toomas Hendrik Ilves, kelle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget. 13. novembril liberalismi päeva tähistamisele pühendatud Liberalismi Akadeemia seminaril kuulutati aasta liberaaliks 2011 ajakirjanik [[Anvar Samost]]. 21. märtsil 2012 kogunenud juhatus nimetas erakonna välissekretäriks Priit Kallakase. [[Pilt:Plakat, 12. november 2012.JPG|pisi|Meeleavalduseks valmistatud plakat, mis viitas irooniliselt peaminister [[Andrus Ansip]]i väitele, et [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]i algatanud [[Silver Meikar]] heideti parteist välja, kuna rahva kannatus oli katkenud]] Mais 2012 puhkes [[Reformierakonna rahastamisskandaal]] ehk nn Silvergate, kui [[Silver Meikar]] andis avalikkusele teada, et annetas erakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea. Alates Silver Meikari kirjutise ilmumisest maikuus püsis Eesti Reformierakond meediatähelepanu keskmes kuni septembrini.<ref>Oliver Kahu: [http://uudised.err.ee/index.php?06263433 "Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus"] ERR Uudised, 13. oktoober 2012 (vaadatud 13. novembril 2012)</ref> Pärast varjatud annetuste väljatulekut tekkis ka kodanikuliikumine [[Aitab valelikust poliitikast|Aitab Valelikust Poliitikast]], mille raames viidi läbi poliitilisi meeleavaldusi ja arutelukoosolekuid. 16. novembril tähistati liberalismi päeva seminariga, kus kuulutati aasta liberaaliks 2012 peaministri majandusnõunik, Tallinna Ülikooli inimgeograafia külalisõppejõud ja tõlkija [[Kalev Kukk]]. Samuti esitleti Liberalismi Akadeemia kirjastatud teost "Vabaduse raamat. 111 teost liberaalsest vaimuloost". Novembris valiti Reformierakonna Tallinna piirkonna juhiks [[Valdo Randpere]]. === Rahastamisskandaal === [[Pilt:Valeliku poliitika vastane meeleavaldus Tartus.JPG|pisi|Erakonna 18. sünnipäeval 2012. aastal toimus Tartus raekoja platsil erakonna kontori ees "valeliku poliitika vastane meeleavaldus".]] {{vaata|Reformierakonna rahastamisskandaal}} [[Silver Meikar]] teatas 2012. aasta mais, et annetas aastatel 2009–2010 Eesti Reformierakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea.<ref name="lilloraha">Silver Meikar. [http://arvamus.postimees.ee/849254/silver-meikar-erakondade-rahastamisest-ausalt/?redir= "Silver Meikar: erakondade rahastamisest. Ausalt"] Postimees, 22. mai 2012.</ref> Riigiprokuratuur alustas samal päeval kriminaalmenetlust, et kontrollida Postimehes ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.<ref>[http://www.postimees.ee/849684/riigiprokuratuur-alustas-meikari-vaidete-kontrollimiseks-kriminaalmenetlust "Riigiprokuratuur alustas Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust"] Postimees, 22. mai 2012.</ref> Järgmised viis kuud oli erakond meedia tähelepanu keskmes.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06263433 "Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus"] ERR, 13. oktoober 2012 </ref> Oktoobris uurimine lõpetati, sest tekkis "sõna sõna vastu" olukord.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/reformierakonna-rahastamise-kriminaalasi-lopetati-taielikult?id=65111192 Reformierakonna rahastamise kriminaalasi lõpetati täielikult] Delfi, 15.10.2012</ref> === Valimised ja valitsemised === ==== VIII Riigikogu (1995–1999) ==== 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87&nbsp;531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni [[Koonderakonna ja Maarahva Ühendus]]ega. Riigikogu esimeheks valiti reformierakondlane Toomas Savi. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks. Valitsusse kuulusid Reformierakonnast veel [[Andres Lipstok]] majandus-, [[Toomas Vilosius]] sotsiaal-, [[Jaak Aaviksoo]] haridus-, [[Märt Rask]] sise- ning [[Kalev Kukk]] teede- ja sideministrina. Novembris 1996 otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda. Siirduti opositsiooni ja loodi saadikuühendus Ühinenud Opositsioon. ==== Kohalikud valimised 1996 ==== Reformierakonna jaoks esimestel kohalikel valimistel osaleti 22 nimekirjaga, lisaks oldi kolmes valimisliidus. Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest. ==== IX Riigikogu (1999–2003) ==== 7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17. märtsil sõlmis Reformierakond [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Rahvaerakond Mõõdukad|Mõõdukatega]] koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär [[Heiki Kranich]] keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja [[Toivo Asmer]] portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati [[Signe Kivi]]. Riigikogu esimeheks valiti Reformierakonna aseesimees Toomas Savi. 2001. aasta detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga. See samm tõi jõulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise, kuna ei õnnestunud säilitada riigi ja kohalike võimude lahusust. 2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Reformierakonna esimees Siim Kallas sai peaministriks. Välisministriks sai Kristiina Ojuland, keskkonnaministrina jätkas Heiki Kranich, justiitsministrina Märt Rask, kultuuriministrina Signe Kivi, portfellita regionaalministrina Toivo Asmer. 2013. aastal kirjutas ajakirjanik Katariina Krjutškova Äripäevas Reformierakonna 1999. aasta riigikogu valimiskampaania rahastamisest. Tal õnnestus saada enda kasutusse Reformierakonna tollast kampaaniat 2,1 miljoni krooniga rahastada aidanud ettevõtte R-Hooldus pangakonto väljavõte. Sellest dokumendist selgub, et 15 aastat tagasi aitasid Reformierakonna võimule salapärased abilised, kes tassisid partei kassase sularahapakke. R-Hoolduse rahastatud valimiskampaaniast on möödas 15 aastat, kuid ikka veel ei julge asjaosalised avalikustada, kes olid toonased rahastajad. Jätkuv varjamine viitab sellele, et see aastaid tagasi kasutatud rahastamisskeem on oluline ka praegu.<ref>{{Netiviide|autor=Aivar Hundimägi|url=https://www.err.ee/332425/aivar-hundimagi-saladus-nimega-r-hooldus|pealkiri=Aivar Hundimägi: saladus nimega R-Hooldus|väljaanne=ERR Uudised|aeg=23.04.2013|vaadatud=15.09.2022}}</ref> ==== Kohalikud valimised 1999 ==== 17. oktoobril 1999 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osales Reformierakond 16 oma nimekirjaga ning neljas valimisliidus. Nii linnapea kui ka volikogu esimehe koht saadi seitsmes linnas, ainult volikogu esimehe koht viies linnas ja ainult linnapea koht kahes linnas. ==== Kohalikud valimised 2002 ==== 2002. aasta oktoobris toimunud kohalikel valimistel osales Reformierakond oma valimisnimekirjaga 55 omavalitsuses üle Eesti. Et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud, siis osalesid paljud Reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades. Reformierakond sai võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides, Rakveres aga ka paljudes väikelinnades ja valdades. 2004. aasta oktoobris sõlmis Reformierakond Tallinnas uue võimuliidu Res Publica ja Rahvaliiduga. Linnakoalitsioonist lahkus Keskerakond. Reformierakondlastest abilinnapeadena asusid ametisse [[Peep Aaviksoo]], [[Tatjana Muravjova]] ja [[Ülle Rajasalu]]. Linnaosavanematena jätkasid tööd [[Keit Pentus]], Hanno Pevkur ja Taavi Rõivas, lisandusid [[Remo Holsmer]] ning [[Triinu Rajasalu]]. 2005. aasta märtsis muutus taas kord linnavõim Tallinnas. Reformierakond asus opositsiooni ning linna hakkas juhtima Keskerakonna ja Res Publica koalitsioon. ==== X Riigikogu (2003–2007) ==== 2003. aasta märtsis sai Reformierakond Riigikogu valimistel 87 551 häält. See oli 17,7 protsenti kõikidest antud häältest ning andis 19 kohta parlamendis. Aprillis 2003 sõlmis Reformierakond valitsusleppe Res Publica ja Rahvaliiduga. Valitsuses asusid tööle majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, välisminister Kristiina Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet, kaitseminister [[Margus Hanson]] ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. 2005. aasta märtsis lagunes peaminister Juhan Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. Peaministriks sai presidendi ettepanekul ja Riigikogu otsuse järel 12. aprillil 2005 Reformierakonna esimees Andrus Ansip, kes juhtis valitsust, kuhu lisaks Reformierakonnale kuulusid veel Keskerakond ja Rahvaliit. Teised Reformierakonna ministrid: välisminister Urmas Paet, kaitseminister Jaak Jõerüüt, justiitsminister Rein Lang ja rahvastikuministrina jätkas Paul-Eerik Rummo. Oktoobris 2005 astus ametist tagasi kaitseminister Jaak Jõerüüt, ministrikohused võttis üle Jürgen Ligi. ==== Euroopa Parlamendi valimised 2004 ==== Juunis 2004 toimunud Euroopa Parlamendi valimistel osutus üheks valituks kuuest Reformierakonna kandidaat Toomas Savi. Ta sai Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni liikmeks ning kuulus europarlamendi arengukomisjoni. ==== Kohalikud valimised 2005 ==== 2005. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel olid Reformierakonna valimisnimekirjad väljas 151 omavalitsuses 2113 kandidaadiga ja volikogudesse pääseti 127 omavalitsuses. Kokku sai erakond 83 953 häält ehk 16,9%. Reformierakond säilitas võimupositsiooni Tartus, Võrus, Valgas, Jõgeval, Viljandis, Keilas, Raplas, Kärdlas ja Kuressaares. ==== XI Riigikogu (2007–2011) ==== [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimiste]] eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami, sealhulgas tänavaplakatitega enne aktiivse valimiskampaania algust.{{lisa viide}} Valimislubadused keskendusid palkade ja toetuste suurendamisele. Peamine valimisloosung oli "Visioon 15 aastaks", milles Reformierakond "viib Eesti viie rikkama/jõukama riigi hulka Euroopa Liidus",<ref name="Ansip_2006">{{netiviide |autor=Aivar Pau |pealkiri=Ansip: Eesti võiks kuuluda Euroopa viie rikkama riigi hulka |väljaandja=[[Eesti Rahvusringhääling]] |aeg=2006-03-07 |url= https://www.err.ee/441859/ansip-eesti-voiks-kuuluda-euroopa-viie-rikkama-riigi-hulka |online=2020-07-12 |tsitaat=Peaminister Andrus Ansipi sõnul võiks Eesti seada sihiks jõuda Euroopa Liidu viie rikkama riigi hulka...}}</ref><ref name="paremad_uudised_2007">{{netiviide |pealkiri=Kuu Pähkel |failitüüp=PDF |väljaanne=Paremad Uudised |väljaandja=Eesti Reformierakond |aeg=2007-08-28 |url= https://www.reform.ee/UserFiles/File/Paremad_Uudised_08_2007.pdf |online=2020-07-12 |tsitaat=Eesti teise kvartali majanduskasv oli üle seitsme protsendi. Selline kasvutempo on piisav, et jõuaksime viieteistkümne aastaga viie rikkama Euroopa riigi sekka.}}<!--Kui link ei ole enam saadaval, saab lisada selle arhiiviurli: https://web.archive.org/web/20171201131427/https://www.reform.ee/UserFiles/File/Paremad_Uudised_08_2007.pdf --></ref><ref name="Postimees_6515382">{{netiviide |autor=Jürgen Ligi |pealkiri=Kiuslik küsimus Reformierakonnale: miks me veel viie rikkaima hulgas pole? |väljaanne=Postimees |aeg=2019-02-05 |url= https://arvamus.postimees.ee/6515382/kiuslik-kusimus-reformierakonnale-miks-me-veel-viie-rikkaima-hulgas-pole |online=2020-07-12 |tsitaat=Visioon 15 aastaks: Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka!}} (vt. foto kampaaniaplakatist)</ref> ning mille üheks kriteeriumiks seati [[SKT elaniku kohta|sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]].<ref name="ohtuleht">{{netiviide |autor=Andres Põld |pealkiri=Ansip: andke aega ja me jõuame soomlastele järele! |väljaanne=Õhtuleht |aeg=2012-05-10 |url= https://www.ohtuleht.ee/476266/ansip-andke-aega-ja-me-jouame-soomlastele-jarele |online=2020-07-12}}</ref> Sõltumata kampaaniasõnastusest, mis viitas 15 aastaks seatud visioonile,<ref name="Postimees_6515382"/> mille suurem eesmärk oli Reformierakonnal viia Eesti viie rikkama riigi hulka Euroopa Liidus konkreetse ajalise lubaduseta, hakkas loosung erakonna valimismaterjalide<ref name="paremad_uudised_2007"/> najal elama oma elu, sest ajakirjandus, avalikkus ja valimistejärgselt opositsiooni sattunud Keskerakond tõlgendasid loosungit, justkui lubanuks Reformierakond, et Eesti jõuaks 15 järjestikuse aastaga viie rikkaima riigi hulka (aastaks 2022).<ref name="ohtuleht"/><ref name="EPL_70260843">{{netiviide |autor=Urmas Jaagant |pealkiri=Reformierakonna "Viie rikkaima riigi hulka!" rehkendusest on pool tegemata |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=2014-12-01 |url= https://epl.delfi.ee/eesti/reformierakonna-viie-rikkaima-riigi-hulka-rehkendusest-on-pool-tegemata?id=70260843 |online=2020-07-12}}</ref> 4. märtsil 2007 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 153 041 häält ehk 27,8%, mis andis 31 kohta Riigikogus. 2. aprillil 2007 sõlmisid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingu. Loodud valitsuse juhiks sai Andrus Ansip, välisministrina jätkas Urmas Paet ja justiitsministrina Rein Lang, kultuuriministriks sai Laine Jänes, sotsiaalministriks Maret Maripuu ning Jaanus Tamkivist sai keskkonnaminister. Veebruaris 2009 astus Maret Maripuu tagasi ning sotsiaalministriks sai Hanno Pevkur. Juunis 2009 lahkusid Sotsiaaldemokraadid valitsuskoalitsioonist, rahandusministriks sai Jürgen Ligi. ==== Euroopa parlamendi valimised 2009 ==== 7. juunil 2009 toimusid europarlamendi valimised ning Reformierakonnast osutus valituks Kristiina Ojuland. Reformierakond sai 60877 häält ehk 15,3%. ==== Kohalikud valimised 2009 ==== 18. oktoobril 2009 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai Reformierakond 110 275 häält. Kõige suurem toetus oli Reformierakonnal Saaremaal (32,8%), järgnes Põlvamaa (31,9%) ja Tartu (30,88%). Nimeliselt pälvisid rohkem hääli linnapea Urmas Kruuse Tartus, Kalle Jents Viljandis ja Urve Tiidus Kuressaares ning Rapla vallavanem Aare Heinvee. ==== XII Riigikogu (2011–2015) ==== 6. märtsil 2011 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 164 255 häält ehk 28,6% kogu häälte arvust, saades Riigikogus 33 kohta. Uue võimuliidu otsustas Reformierakond pärast läbirääkimisi sõlmida senise valitsuspartneri Isamaa ja Res Publica Liiduga, kellega kahe peale omatakse Riigikogus 56 kohta. Loodud valitsuse juhina jätkas Andrus Ansip, välisministrina Urmas Paet, rahandusministrina Jürgen Ligi, sotsiaalministrina Hanno Pevkur, kultuuriministriks sai Rein Lang, justiitsministriks Kristen Michal ja Keit Pentusest sai keskkonnaminister. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks valiti Jaanus Tamkivi, aseesimeesteks Valdo Randpere ja Remo Holsmer. Riigikogu aseesimeheks esitati Laine Randjärv. 6. detsembril teatas oma tagasiastumisest justiitsminister Kristen Michal. Justiitsministriks sai Hanno Pevkur ja sotsiaalministriks Taavi Rõivas. Kristen Michali Riigikogu liikme volitused taastati, Riigikogu Reformierakonna fraktsioonist lahkus asendusliige Terje Trei. Taavi Rõivase asemel sai Riigikogu liikmeks [[Tiina Lokk]]-Tramberg. ==== XIII Riigikogu (2015–2019) ==== Reformierakond võitis 2015. aasta [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]] 158 971 häälega (27,7%) ning sai 30 mandaati.<ref>{{Netiviide|url=http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html|pealkiri=Riigikogu valimistulemused 2015|väljaanne=rk2015.vvk.ee|vaadatud=05.03.2019}}</ref> ==== Kohalikud valimised 2017 ==== 2017. aastal toimunud [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] oli Reformierakond peale Keskerakonda ja valimisliite kolmas 113 538 häälega (19,5%).<ref>{{Netiviide|url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html|pealkiri=Valimistulemus|väljaanne=kov2017.valimised.ee|vaadatud=05.03.2019}}</ref> ==== XIV Riigikogu (2019–2023) ==== Reformierakond võitis 2019. aasta [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]] 162 364 häälega (28,9%) ning sai 34 mandaati.<ref>{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/news/rk2019/tulemused/|pealkiri=Valimistulemused|väljaanne=Delfi.ee|vaadatud=05.03.2019|arhiivimisaeg=24.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190824104658/https://www.delfi.ee/news/rk2019/tulemused/|url-olek=ei tööta}}</ref> '''XIV Riigikogu (2023-)''' Reformierakond võitis 2023. aasta Riigikogu valimised 190 646 häälega (31,2%) ning sai 37 mandaati.<ref>{{Viide |pealkiri=2023. aasta Riigikogu valimised |kuupäev=2026-03-17 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2023._aasta_Riigikogu_valimised&oldid=7113672 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-04-13}}</ref> '''Kohalikud valimised 2025''' 2025. aastal toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai Reformierakond 58 982 häält (10,0%).<ref>{{Viide |pealkiri=2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised |kuupäev=2026-02-19 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2025._aasta_kohaliku_omavalitsuse_volikogude_valimised&oldid=7095558 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-04-13}}</ref> == Juhtkond == === Esimees ja juhatus === Erakonna esimees on alates 8. septembrist 2024 [[Kristen Michal]], enne teda juhtis erakonda 14. aprillist 2018 kuni 8. septembrini 2024 [[Kaja Kallas]].<ref name="reform18">https://reform.ee/reformierakonna-uueks-esimeheks-valiti-kristen-michal/ Reformierakond, 08.09.2024 (vaadatud 12.05.2026)</ref> Erakonna aseesimehed on [[Hanno Pevkur]], [[Jürgen Ligi]] ja [[Maris Lauri]]. 8. juunil 2025 ametisse astunud erakonna juhatusse kuuluvad lisaks esimehele [[Andres Sutt]], [[Antti Leigri]], [[Eerik-Niiles Kross]], [[Erkki Keldo]], [[Hanno Pevkur]], [[Heidy Purga]], [[Jürgen Ligi]], [[Mart Võrklaev]], [[Signe Riisalo]], [[Urmas Klaas]], [[Urmas Kruuse]], [[Urmas Paet]] ja [[Õnne Pillak]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-08-09 |pealkiri=Juhatus ja liikmed {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/erakond/juhtimine/erakonna-juhatus/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}</ref> Kuni 18. oktoobrini 2022 kuulus juhatusse ka [[Keit Pentus-Rosimannus]], kes oli ka üks erakonna asemeestest. 18. oktoobril 2022 teatas Keit Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedia vahendusel, et lahkub poliitikast, sh astub tagasi rahandusministri ametikohalt, keskendub paariks kuuks vanemapuhkusele ja asub tegema ettevalmistusi [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liikme kuulamisteks.<ref>[https://www.postimees.ee/7628965/keit-pentus-rosimannus-astub-ministrikohalt-tagasi-ja-lahkub-poliitikast Einmann, Andres. Keit Pentus-Rosimannus astub ministrikohalt tagasi ja lahkub poliitikast.] Postimees, 18. oktoober 2022.</ref> Reformierakonna peasekretär on alates 7. november 2025 [[Kristo Enn Vaga]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Reformierakonnal on uus peasekretär: ametisse asub Riigikogu liige Kristo Enn Vaga {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/reformierakonnal-on-uus-peasekretar-ametisse-asub-riigikogu-liige-kristo-enn-vaga/ |vaadatud=2026-02-18 |keel=et}}</ref>. Erakonna auesimees on [[Siim Kallas]].<ref>[http://www.reform.ee/et/reformierakond/erakond/Organisatsioon/auesimees-siim-kallas Auesimees]. Reformierakonna koduleht (vaadatud 11.09.2011.)</ref> ==== Esimeeste loend ==== * 1994–2004 [[Siim Kallas]] * 2004–2014 [[Andrus Ansip]] * 2014–2017 [[Taavi Rõivas]] * 2017–2018 [[Hanno Pevkur]] * 2018–2024 [[Kaja Kallas]] * 2024– [[Kristen Michal]] === Volikogu === Reformierakonna volikogu moodustavad erakonna esindajad [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] ja [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]], kõik [[Riigikogu]] liikmed, ministrid ning maakondlike piirkondlike organisatsioonide esimehed. Reformierakonna volikogu esimees on [[Urmas Klaas]]. === Peasekretärid === * 1995–1999 [[Heiki Kranich]] * 1999–2003 [[Eero Tohver]] * 2003–2011 [[Kristen Michal]] * 2011–2016 [[Martin Kukk]] * 2016–2017 [[Reimo Nebokat]] * 2017–2018 [[Tõnis Kõiv]] * 2018 [[Kert Valdaru]] * 2018–2022 [[Erkki Keldo]] * 2022–2025 [[Timo Suslov]] * 2025– [[Kristo Enn Vaga]] == Struktuur == 2020. aasta märtsis olid Reformierakonnas järgmised ringkondlikud organisatsioonid * Tallinna ringkondlik organisatsioon * Tartu linna ringkondlik organisatsioon * Harju- ja Raplamaa ringkondlik organisatsioon * Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkondlik organisatsioon * Lääne-Virumaa ringkondlik organisatsioon * Ida-Virumaa ringkondlik organisatsioon * Järva- ja Viljandimaa ringkondlik organisatsioon * Jõgeva- ja Tartumaa ringkondlik organisatsioon * Põlva-, Valga-, Võrumaa ringkondlik organisatsioon * Pärnumaa ringkondlik organisatsioon == Kriitika == * [[Keskkonnakirves]] 2008 * [[Maksumaksja vaenlane]] 2014 == Vaata ka == * [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://reform.ee/ Reformierakonna koduleht] {{Teemalehed}} * [https://www.aripaev.ee/uudised/2017/11/25/nimed-reformierakonna-suurimast-saladusest "Nimed Reformierakonna suurimast saladusest"] Äripäev, 25. november 2017 * [[Tõnis Saarts]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/rahvusliberalism-ideoloogia-keskmisele-eestlasele/ Rahvusliberalism – ideoloogia keskmisele eestlasele]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 25. november 2010 * [[Tõnis Saarts]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/neoliberalismist-rahvusliberalismi/ Neoliberalismist rahvusliberalismi. Reformierakonna ideoloogilised transformatsioonid]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 5. detsember 2014 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=26438117&l=fplead Reform sattus rahastamise tõttu väljapressimise ohvriks?], Delfi, 22. oktoober 2009 {{Eesti erakonnad}} [[Kategooria:Eesti erakonnad|Reformierakond]] [[Kategooria:Eesti Reformierakond| ]] e4a49z8gfe79lp6ou84lzdhkees0uh5 0 1112 7168215 7154135 2026-06-06T08:40:56Z Tonisee 1211 /* Välislingid */ 7168215 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib planeedist; astroloogia kohta vaata artiklit [[Saturn (astroloogia)]]; filmiauhinna kohta vaata artiklit [[Saturn (auhind)]]; kino kohta vaata artiklit [[Saturn (kino)]]; Eesti puksiirlaeva kohta vaata [[Saturn (laev)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Saturn (täpsustus)]].}} {{Infokast planeet |sümbol = [[Pilt:Saturn_symbol (bold).svg|24px|alt=♄|Saturni astronoomiline sümbol]] |pilt = [[Pilt:Saturn during Equinox.jpg|300px]] |pildiallkiri = Saturn pildistatuna [[Cassini–Huygens|Cassinilt]] juulis 2008 |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 10,086 [[Astronoomiline ühik|aü]] |periheel = 9,024 aü |keskmine_kaugus_päikesest = 9,5 aü |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = 0,05555 |tiirlemisperiood = 29,5 Maa [[aasta]]t |sünoodiline_periood = |orbitaalkiirus = 9,68 km/s |orbiidi_kalle = 2,485° |diameeter = 120 600 km<br>9,4 Maa diameetrit |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = 4,27×10¹⁰ km²<br>83 Maa pindala |ruumala = 8,2713×10¹⁴ km³ |mass = 5,6846 * 10²⁶ [[kilogramm]]i<br>95 Maa massi |tihedus = 0,687 g/cm³ |raskuskiirendus = 10,44 m/s² |paokiirus = 35,5 km/s |pöörlemisperiood = 10 tundi 32 minutit 15 sekundit |pöörlemiskiirus = 9,87 km/s |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = 146 |spektriklass = |albeedo = 0,342 |atmosfäär = |avastaja = |avastamise_aeg = }} '''Saturn''' on kuues planeet [[Päike]]sest ja [[Päikesesüsteem]]i suuruselt teine planeet. See on [[hiidplaneet]], mis on Maast üheksa korda suurema läbimõõduga. Saturni kõige iseloomulikum tunnus on tema rõngad. Saturn on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis on veest hõredam (ligi 30%) ja kuigi Saturni tuum on veest oluliselt tihedam, on planeedi keskmine tihedus vaid 0,69 g/cm³ gaasilise väliskihi tõttu.<ref name="Beautiful" /> Saturni mass on 95 Maa massi<ref name="Fact Sheet" />. [[Planeet|Planeedile]] on antud nimi [[Vana-Rooma]] põllutöö ja viljakasvu jumala [[Saturnus]]e järgi, kelle sirp meenutab Saturni [[astronoomia|astronoomilist]] sümbolit (♄).<ref name="Characteristics" /><ref name="General" /> Saturn koosneb tuumast, mille moodustavad arvatavasti [[raud]], [[nikkel]] ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist [[vesinik]]ku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela [[heelium]]i vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht.<ref name="Gaseous" /> Planeet näib helekollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi [[magnetväli|magnetvälja]] tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev [[Elekter|elektrivool]]. Saturni magnetväli on Maa magnetväljast pisut nõrgem ning moodustab ainult 1/20 Jupiteri magnetväljast.<ref name="Magnetic field" /> Planeedi atmosfäär on üldjuhul ühetooniline ja tema värvide kontrastsus on väike, kuid aeg-ajalt võib esineda selgeid ja kaua kestvaid atmosfäärinähtusi.<ref name="Science" /> Saturnil võib tuul puhuda kiirusega 1800&nbsp;km/h, mis on suurem kiirus kui [[Jupiter]]il, aga väiksem kui [[Neptuun]]il.<ref name="Science" /> Planeedil on silmapaistev rõngaste süsteem, mis koosneb üheksast rõngast ja kolmest katkendlikust kaarest. Rõngaste süsteem koosneb peamiselt jääosakestest ja vähesel määral väiksematest kividest (''rocky debris'' – kiviprahist) ja tolmust. Saturnil on 146<ref name="SaturnMoons" /><ref name="SaturnMoonsNasa" /> teadaolevat kuud, millest 53-le on antud ametlik nimi. Nende hulka ei ole arvatud väikesi "kuukesi" (väikesed looduslikud satelliidid) Saturni rõngastes. Saturni suurim kuu [[Titan]], mis on ühtlasi Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu ja suurem kui planeet [[Merkuur]], on ainus kuu Päikesesüsteemis, mis suudab hoida märkimisväärset atmosfääri.<ref name="The Story" /> Enamik Saturni kuudest on traditsiooniliselt nimetatud Titaanide järgi [[Kreeka mütoloogia]]st. ==Füüsikalised omadused== [[Pilt:Saturn, Earth size comparison.jpg|pisi|Maa võrrelduna Saturniga]] Saturn on hiidplaneet ja see koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Planeedil puudub tahke pind, aga arvatakse, et sel võib olla tahke tuum<ref name="Processes" />. Planeedi pöörlemisest tingituna on Saturn poolustelt kokku surutud sferoid. Ekvatoriaal- ja polaarne raadius erinevad peaaegu 10% (60 268&nbsp;km vs. 54 364&nbsp;km)<ref name="Fact Sheet" />. Saturn on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis on veest hõredam (ligi 30%) ja kuigi Saturni tuum on veest oluliselt tihedam, on planeedi keskmine tihedus vaid 0,69 g/cm³ gaasilise väliskihi tõttu.<ref name="Beautiful" /> Jupiteri mass on 318 Maa massi ja Saturni mass on 95 Maa massi<ref name="Fact Sheet" />. See tähendab, et Saturn ja Jupiter moodustavad 92% Päikesesüsteemi planeetide kogumassist.<ref name="The Mass" /> ===Sisemine struktuur=== [[Pilt:Saturn diagram.svg|pisi|400px|Diagramm Saturni sisemusest]] Planeedi põhiliseks koostisosaks on vesinik, mis veeldub tiheduse tõustes üle 0,01 g/cm³. Selle tiheduseni jõutakse raadiuse juures, mille sisse jääb 99,9% Saturni massist. Temperatuur, rõhk ja tihedus tõusevad ühtlaselt sügavuse kasvades, mis planeedi sügavamates kihtides põhjustab vesiniku ülemineku metalliliseks.<ref name="Evolution" /> Standardne planeetide mudel viitab sellele, et Saturni sisemine struktuur sarnaneb Jupiteri omaga, millel on väike kivituum ümbritsetud vesinikust ja heeliumist ning vähesel määral erinevatest lenduvatest madala keemistemperatuuriga osakestest.<ref name="Beyond" /> Selline tuum sarnaneb Maa keemilise koostisega, kuid on tihedam. Prantsusmaa astronoomid Didier Saumon ja Tristan Guillot uurisid planeedi gravitatsioonilist liikumist võrdluses planeedi siseehituse füüsikalise mudeliga ja jõudsid 2004. aastal järeldusele, et Saturni tuuma mass peaks olema 9–22 Maa massi.<ref name="Looking" /><ref name="Shock" /> Saturni tuuma ümbritseb tihe vedela metallilise vesiniku kiht, millele järgneb vedel molekulaarse vesiniku kiht, mis on küllastunud heeliumiga ja kõrguse kasvades tasapisi läheb üle gaasilisse olekusse. Saturni atmosfäär on 100&nbsp;km paksune.<ref name="Introduction" /><ref name="Maritime" /><ref name="Interior" /> Temperatuur planeedi tuumas küündib 11 700&nbsp;°C. Ühtlasi kiirgab Saturn 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse, kui seda Päikeselt saabub. Enamik kiirguvast energiast pärineb aeglasest gravitatsioonilisest kokkusurumisest (Kelvini-Helmholtzi mehhanism), mis aga ei pruugi seletada kogu Saturnilt kiirgava soojuse hulka. Saturni soojusenergia genereerimises võib täiendavat rolli mängida mehhanism, mis seisneb heeliumi piiskade "välja sadestumises" sügavale planeedi sisemusse. Selle protsessi käigus eraldub soojus läbi hõõrdumise, mis tekib heeliumi piiskade langemisel läbi madalama tihedusega vesiniku. Selle protsessi tulemusena on planeedi väline kiht jäänud heeliumivabaks<ref name="Cambridge" /><ref name="Worldbook" /> ning need langenud piisad võivad olla akumuleerunud tuuma ümbritsevaks heeliumi kihiks. ===Atmosfäär=== Saturni atmosfäär koosneb 96,3% ulatuses molekulaarsest vesinikust ja 3,25% heeliumist.<ref name="Universe" /> Sellel tasemel on heeliumi osakaal oluliselt väiksem võrreldes tema osakaaluga Päikese koostises.<ref name="Beyond" /> Heeliumist raskemate elementide osakaal ei ole täpselt teada, kuid eeldatakse, et see on sarnane nende elementide esmase tasakaaluga Päikesesüsteemi tekkimisel. Raskemate elementide, millest suur osa asetseb Saturni tuuma ümbruses, kogumass moodustab hinnanguliselt 19–31 Maa massi.<ref name="Outside" /> Saturni atmosfääris on tuvastatud väikestes kogustes ka ammoniaaki, atsetüleeni, etaani, propaani, fosfiini ja metaani.<ref name="Bulletin" /><ref name="Atmosphere" /><ref name="Proceedings" /> Ülemise kihi pilved koosnevad ammooniumi kristallidest; madalama taseme pilved koosnevad tõenäoliselt kas ammoonium vesiniksulfiidist (NH₄SH) või veest.<ref name="Deep" /> Ülemistes atmosfäärikihtides põhjustab Päikese ultraviolettkiirgus metaani fotokeemilist lagunemist, mis annab tõuke süsivesinike keemilisteks ahelreaktsioonideks, mille saadusi viivad alla hoovused ja difusioon. Seda fotokeemilist tsüklit kujundab Saturni aastaaegade käik.<ref name="Proceedings" /> Pilvede koostis varieerub sõltuvalt nende kõrgusest ja rõhust. Ülemistes pilvekihtides, kus temperatuur on 100–160 K (−173,15 kuni −113,5&nbsp;°C ) ja rõhk 0,5–2 baari vahemikus, koosnevad pilved jäätunud ammoniaagi osakestest. Veest ja jääst koosnevad pilved algavad tasemel, kus rõhk on 2,5 baari ja ulatuvat 9,5 baari tasemeni, temperatuurivahemikuks on 290–253 K (16,85 kuni −20,15&nbsp;°C). Madalamates kihtides, kus rõhk on 10–20 baari ja temperatuur 270–330K (−3,15 kuni 56,85&nbsp;°C), on piirkond, kus veepiisku moodustab ammoniaagi vesilahus.<ref name="Cassini" /> Saturni tavapäraselt ühesuguses atmosfääris on näha pikaajalisi ovaale ja teisi kujundeid, mis on omased ka Jupiterile.<ref name="Hubble" /><ref name="Pattern" /> Saturni tuuled on kiiruse poolest Päikesesüsteemis Neptuuni järel teisel kohal. Voyageri andmed näitavad tuult kiirusega kuni 500&nbsp;m/s (1800&nbsp;km/h).<ref name="Science Summary" /> Infrapunapildid näitavad, et Saturni lõunapoolusel on soe polaarvorteks (polaartsüklon), mis on meie Päikesesüsteemis ainulaadne. Kui temperatuur Saturnil on tavaliselt −185&nbsp;°C, siis temperatuur vorteksis võib tõusta kuni −122&nbsp;°C tasemeni, mis on ühtlasi kõige soojem koht Saturnil.<ref name="Polar" /> See lõunapooluse torm võib olla miljardite aastate vanune. Suuruse poolest on see õhukeeris võrreldav Maaga ja sealsed tuuled puhuvad kiirusega keskmiselt 153&nbsp;m/s (550&nbsp;km/h).<ref name="South Pole" /> [[Pilt:Saturn's double aurorae (captured by the Hubble Space Telescope).jpg|pisi|200px|Saturni polaaralade virmalised]] Põhjapooluse arktilise tsükloni ümber püsiv heksagonaalne muster on põhjustanud mitmeid spekulatsioone. Suurem osa astronoome usuvad, et selle põhjustab atmosfääris eksisteeriv seisulaine. Katseliselt on hulknurkseid kujundeid suudetud tekitada laboratooriumis vedelike diferentsiaalse pöörlemise abil.<ref name="Pattern" /><ref name="Hexagon" /> ===Magnetosfäär=== Saturnil on lihtsa kujuga sümmeetriline dipoolne magnetväli. Magnetvälja tugevus ekvaatoril on 0,2 gaussi (20 µT), mis on hinnanguliselt 1/20 Jupiteri magnetväljast ja ühtlasi pisut nõrgem kui Maa magnetväli.<ref name="Magnetic field" /> Selle tulemusel on Saturni magnetosfäär ka palju väiksem kui Jupiteril, ulatudes vaid 1,1 miljoni km-ni. Tõenäoliselt on Saturni magnetväli genereeritud sarnaselt Jupiteri magnetväljaga – vedelas metallilise vesiniku kihis toimuvate liikumistega (metallilise vesiniku dünamo).<ref name="Atmos" /> Saturni poolustel esineb virmalisi nii nagu ka Jupiteri poolustel.<ref name="Windows" /> ==Orbiit ja pöörlemine== [[Pilt:PIA20517-Saturn&Rings-CassiniSpacecraftScene-20161028.jpg|pisi|160px|Saturn ja tema rõngad oktoobris 2016]] Keskmine kaugus Päikese ja Saturni vahel on 1,4 miljardit kilomeetrit (9 AU). Keskmise kiirusega 9,69&nbsp;km/s kulub Saturnil tiiru tegemiseks ligikaudu 29,5 Maa aastat.<ref name="Fact Sheet" /><ref name="Orbit" /> Kuna Saturni orbiit on pisut ekstsentriline, muutub planeedi kaugus Päikesest 155 miljoni kilomeetri ulatuses.<ref name="Fact Sheet" /> Saturni pöörlemiskiirust arvestatakse kolmes tsoonis, millest esimene, ekvaatoril asetsev Süsteem I, pöörleb perioodiga 10 tundi 14 minutit 00 sekundit. Süsteem II pöörlemisperiood on 10 tundi 38 minutit 25,4 sekundit ja süsteem III oma 10 tundi 39 minutit 22,4 sekundit. Saturni sisemuse pöörlemisperiodi ei ole suudetud täpselt määratleda, sest planeedi magnetiline pöörlemiskiirus ja planeedi enda pöörlemiskiirus ei ole täpselt kooskõlas seoses kuu [[Enceladus]] mõjuga.<ref name="Geysers" /><ref name="Plasma Disc" /> Viimane ennustus Cassini 2007. aasta andmete põhjal on 10 tundi 32 minutit 35 sekundit. ==Kuud ja rõngad== ===Kuud=== {{Pikemalt artiklis|Saturni kuud}} [[Pilt:PIA18283-SaturnRings-TethysHyperionPrometheus-20140714.jpg|pisi|Saturni kuud [[Tethys (kuu)|Tethys]], [[Hyperion (kuu)|Hyperion]] ja [[Prometheus (kuu)|Prometheus]]]] Saturnil on 2023. aasta seisuga teada 146 kaaslast, millest viiekümne kolmele on antud ametlik nimi<ref name="SaturnMoons" /><ref name="SaturnMoonsNasa" />. Lisaks on teadlased Saturni rõngastest avastanud kümneid või isegi sadu "kuukesi", mille diameeter on 40–500 meetrit ning mida ei arvestata kuudena. Saturni suurim kuu, Titaan, moodustab üle 90% Saturni ümber tiirlevast massist. Saturni suuruselt teine kuu, [[Rhea (kuu)|Rhea]], omab väga hõredat atmosfääri<ref name="Rhea" /><ref name="Thin" /><ref name="Tenuous" /> ja algselt arvati, et see võib omada ka oma rõngaid<ref name="Rhea rings" />. 2010. aastal selgus, et Rheal siiski ei ole oma rõngasüsteemi<ref name="Sad Story" /><ref name="No Rings" />. Mitmed Saturni kuud on väikesed: 14 kuud on diameetriga 10–50&nbsp;km ja 34 kuu diameeter on vähem kui 10 kilomeetrit<ref name="Known" />. Enamik Saturni kuudest on traditsiooniliselt nimetatud Titaanide järgi Kreeka mütoloogiast. Titaan on Päikesesüsteemi ainus kuu, millel on tihe atmosfäär ja kus toimuvad keemilised protsessid. Lisaks on see ainus kuu, millel on [[etaan]]ist ja [[metaan]]ist koosnevad järved<ref name="Lakes" />. ===Rõngad=== {{Pikemalt artiklis|Saturni rõngad}} Saturni rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Rõngad avastas [[Galileo Galilei]], kes 1610. aastal märkas oma teleskoobi abil Saturni küljes kahte moodustist,<ref name="Saturn" /> kuid ta ei suutnud välja selgitada millega on tegemist. Hüpoteese oli palju, kuid esimesena eristas rõngad 1655. aastal hollandi astronoom [[Christiaan Huygens]] suurema fookuskaugusega teleskoobiga, öeldes et Saturn on "ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puuduta teda kuskil ning on ekliptika suhtes kaldu".<ref name="Saturn" /> Saturni rõngad on nimetatud nende avastamise järgi tähestikulises järjekorras. Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui nad sinna satuvad, siis nad purunevad. Saturni rõngad asuvad just sellises vahemikus ning see on viinud arvamuseni, et materjal, millest muidu oleks tekkinud mõned kuud, on jäänud rõngastesse. Rõngad ulatuvad 6630–120 700&nbsp;km-ni Saturni ekvaatorist ja on keskmiselt 20 meetri paksused. Rõngad koosnevad 93% jäätunud veeosakestest, kus on ka väikestes kogustes metaani ja ammoniaaki ning ülejäänud 7% moodustab amorfne süsinik. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini<ref name="Composition" />. [[Pioneer 11]] piltide põhjal jõudsid uurijad arvamusele, et F-rõngast "karjatatakse": kaks kuud, Prometheus ja [[Pandora (kuu)|Pandora]] tiirlevad teine teisel pool rõngast<ref name="Sheperd" /><ref name="Prometheus" />. Saturni kuud [[Pan (kuu)|Pan]] ja [[Atlas (kuu)|Atlas]] tekitavad orbiidil lineaarseid tiheduslaineid, mis on võimaldanud nende massi täpselt mõõta, ning teadlaste arvates sarnanevad need Pandora ja Prometheusega<ref name="New Discoveries" />. [[Pilt:Saturn's rings dark side mosaic.jpg|pisi|keskel|1000px|Saturni rõngad]] ==Saturni uurimise ajalugu== {{Pikemalt artiklis|Saturni uurimise ajalugu}} Saturn on üks viiest planeedist, mida on võimalik näha palja silmaga<ref name="Without" /><ref name="Naked Eye" /> ning seetõttu on selle olemasolu teatud iidsetest aegadest saati. See on viiest palja silmaga nähtavast planeedist kaugeim ja tähtis tegelane mitmes mütoloogias. [[Rooma mütoloogia]]s oli Saturnus nimetatud Kreeka jumala Kronose järgi ning mõlemas mütoloogias oli ta põllutööjumal. ===Eurooplaste vaatlused (17.–19. sajand)=== Saturni rõngaste nägemiseks on vaja head teleskoopi ning seetõttu avastati need 1610. aastal, mil Galileo Galilei neid esimesena vaatles. Galilei pidas oma avastust kaheks kuuks, kuni Hollandi astronoom Christiaan Huygens selle hüpoteesi ümber lükkas, kasutades Saturni vaatlemisel võimsamat teleskoopi. Huygens avastas ka esimese Saturni kaaslase, Titaani, millele Giovanni Cassini vaatlustega lisandusid [[Iapetus]], Rhea, Tethys ja [[Dione]]. 1675. aastal avastas Cassini, rõngastes 4700&nbsp;km laiuse tühja ala, mida tänapäeval tuntakse [[Cassini pilu]]na<ref name="Division" />. Järgmine suurem avastus tehti 1789. aastal, mil [[William Herschel]] avastas veel kaks kuud, [[Mimas (kuu)|Mimase]] ja Enceladuse<ref name="Herschel" />. 1848. aastal avastasid Briti astronoomid veel ühe kuu, mis sai nimeks Hyperion. 1899. aastal avastas [[William Henry Pickering]] [[Phoebe]]<ref name="Pickering" />, mis ei pöörle Saturniga sünkroonitult. Phoebe on esimene selline kuu ja sel kulub Saturni ümber tiiru tegemiseks üle aasta<ref name="Phoebe" />. ===Uurimine kosmosesondidega=== ====Pioneer 11==== [[Pilt:P11saturnb.jpg|pisi|250px|Pioneer 11 foto Saturnist]] {{Pikemalt artiklis|Pioneer 11}} Esimese kosmoseaparaadina lendas Saturnist mööda planeetidevaheline automaatjaam Pioneer 11, möödudes planeedist septembris 1979 20 000&nbsp;km kauguselt. Pioneer 11 pildistas planeeti ja mõnda kuud, kuid piltide kvaliteet oli pinnavormide eristamiseks liiga madal. Kosmoseaparaat uuris ka Saturni rõngaid ning avastas F-rõnga. Lisaks Saturni uurimisele, mõõtis Pioneer 11 Titaani temperatuuri. ====Voyagerid==== Järgmine kosmoseaparaat, mis külastas Saturni, oli planeetidevaheline automaatjaam [[Voyager 1]], mis lendas novembris 1980 Saturnist mööda<ref name="First Voyager" />. Voyager 1 tegi planeedist, selle rõngastest ja kuudest esimesed kõrge lahutusvõimega fotod ning nendelt piltidelt nähti esimest korda mitmete kuude pinnavorme. Voyager 1 möödus Titaanist väga lähedalt ning saatis selle atmosfääri kohta tähtsat infot. Voyager 1 uuringud viitasid, et Titaani atmosfäär on läbipaistmatu, ja seetõttu pole kosmoseaparaatidel võimalik selle pinda pildistada. Pärast Saturnist möödalendu võttis Voyager 1 kursi Päikesesüsteemist välja. Peaaegu aasta hiljem, augustis 1981, saabus Saturni juurde [[Voyager 2]]<ref name="Second Voyager" />, mis jätkas eelmise Voyageri algatatud uuringuid ja tegi veel fotosid Saturni kuudest. Voyager 2 avastas, et Saturni atmosfääris ja rõngastes toimub muutusi. Paraku kiilus Voyager 2 kaameramast kinni ja mitu esialgu plaanitud pildistamist jäi ära. Voyager 2 kasutas Saturni möödalendu oma trajektoori korrigeerimiseks gravitatsioonilise lingutamise abil, et suunduda pärast Saturni juurest lahkumist Uraanile. Planeetidevahelised automaatjaamad Voyager avastasid möödalendudel mitu uut kuud, kinnitasid mitme kuu olemasolu ning avastasid rõngastes [[Maxwelli pilu]] ja [[Keeleri pilu]]. ====Cassini-Huygens==== {{pikemalt artiklis|Cassini-Huygens}} [[Pilt:Enceladus geysers June 2009.jpg|pisi|250px|Enceladuse geisrid]] [[Pilt:Earth-Moon system as seen from Saturn (PIA17171).jpg|pisi|300px|Maa (tähistatud noolega) vaadatuna Saturni orbiidilt]] 1. juulil 2004 sisenes Saturni orbiidile kosmoseaparaat Cassini, mis oli planeete ja selle kuusid asunud uurima juba enne orbiidile sisenemist<ref name="Entered" /><ref name="In Orbit" />. Cassini möödalendudel Titaanist tegi automaatjaam radaripilte suurtest järvedest, milles on saari ja mägesid. Cassini lendas orbiidile jäämise järel Titaanist kaks korda mööda ja 25. detsembril 2004 eraldus sond Huygens oma emalaevast<ref name="Huygens Away" /> ja sisenes 14. jaanuaril 2005 Titaani atmosfääri, edastades selle kohta infot laskumise ajal ning ka pärast maandumist<ref name="Landed" />. Cassini jätkas Huygensi eraldumise järel oma uuringuid ning möödus veel mitu korda Titaanist ja teistest kuudest. Alates 2005. aastast jälgisid teadlased Saturni äikest, mille võimsus on Maal esinevast äikesest 1000 korda suurem<ref name="Thunderbolt and Lightning" />. 2006. aastal teatas NASA, et Cassini leidis tõendeid vedela vee reservuaaride olemasolust Saturni kuul Enceladusel, mis purskavad geisritena. Enceladuselt on leitud üle 100 geisri ja NASA arvates võivad sellel Saturni kaaslasel olla suure tõenäosusega olla sobivad tingimused eluks<ref name="Life" /><ref name="Sweetest" />. Cassini fotod viisid ka teiste märkimisväärsete avastusteni. Fotode abil avastati G ja E-rõnga vahelt veel üks rõngas ja juulis 2006 leiti Titaani põhjapooluselt [[Kaspia meri|Kaspia mere]] suurune meri<ref name="Caspian" /><ref name="Largest Lake" />. Oktoobris 2006 tuvastas Cassini Saturni lõunapoolusel möllava tormi, mille diameeter on 8000&nbsp;km<ref name="Storm" />. Aastatel 2004–2009 avastas Cassini kaheksa uut kaaslast. Saturni tehiskaaslase põhimissioon lõppes 2008. aastal<ref name="Quick Facts" />, mil see oli teinud 74 tiiru ümber Saturni. Cassini missiooni pikendati 2010. aastani ja seejärel 2017. aastani, et uurida ühe Saturni aasta jooksul planeedi aastaaegu<ref name="Season" />. Cassini missioon lõppes 15. septembril 2017, mil see sisenes Saturni atmosfääri ja põles ära<ref name="The End" />. ==Vaata ka== *[[Saturni kaaslaste skandinaavia grupp]] *[[J1407 b]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="Beautiful">"Saturn – The Most Beautiful Planet of our solar system".Preserve Articles. January 23, 2011.</ref> <ref name="Fact Sheet">Williams, David R. (September 7, 2006). "[https://web.archive.org/web/20100106203847/http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/saturnfact.html Saturn Fact Sheet]". NASA.</ref> <ref name="Characteristics">Brainerd, Jerome James (November 24, 2004). "[http://www.astrophysicsspectator.com/tables/Saturn.html Characteristics of Saturn]". The Astrophysics Spectator.</ref> <ref name="General">"[http://scienceray.com/astronomy/general-information-about-saturn-2/1/ General Information About Saturn]". Scienceray. July 28, 2011.</ref> <ref name="Gaseous">Brainerd, Jerome James (October 27, 2004). "[http://www.astrophysicsspectator.com/topics/planets/GiantGaseousPlanets.html Giant Gaseous Planets]". The Astrophysics Spectator.</ref> <ref name="Magnetic field">Russell, C. T.; Luhmann, J. G. (1997). "[https://web.archive.org/web/20130412231011/http://www-ssc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/sat_mag.html Saturn: Magnetic Field and Magnetosphere]". UCLA – IGPP Space Physics Center.</ref> <ref name="Science">"The Planets ('Giants')". [http://en.wikipedia.org/wiki/Science_(TV_Channel) Science Channel. June 8, 2004].</ref> <ref name="SaturnMoons">Scott S. Sheppard [https://sites.google.com/carnegiescience.edu/sheppard/moons/saturnmoons Saturn moons. 13. aprill 2024]</ref> <ref name="SaturnMoonsNasa">Nasa Saturni kaaslaste leht [https://science.nasa.gov/saturn/moons/ Saturn Moons. 13. aprill 2024].</ref> <ref name="The Story">Munsell, Kirk (April 6, 2005). "[https://web.archive.org/web/20051202030828/http://saturn.jpl.nasa.gov/news/features/saturn-story/moons.cfm The Story of Saturn]". NASA Jet Propulsion Laboratory; California Institute of Technology.</ref> <ref name="Processes">Melosh, H. Jay (2011). [http://books.google.com/books?id=3bQD1DJgliIC&pg=PA5 Planetary Surface Processes.] Cambridge Planetary Science 13. Cambridge University Press. p. 5. ISBN 0-521-51418-5.</ref> <ref name="The Mass">[http://www.earthhistory.org.uk/the-old-world-destroyed/solar-system A New Approach to Earth History:The solar nebula hypothesis]</ref> <ref name="Evolution">Fortney, Jonathan J.; Nettelmann, Nadine (May 2010). "The Interior Structure, Composition, and Evolution of Giant Planets". Space Science Reviews 152 (1–4): 423–447. arXiv:0912.0533.</ref> <ref name="Beyond">Guillot, Tristan et al. (2009). "Saturn's Exploration Beyond Cassini-Huygens". In Dougherty, Michele K.; Esposito, Larry W.; Krimigis, Stamatios M.,. Saturn from Cassini–Huygens. Springer Science+Business Media B.V. p. 745. arXiv:0912.2020.Bibcode:2009sfch.book..745G. doi:10.1007/978-1-4020-9217-6_23. ISBN 978-1-4020-9216-9.</ref> <ref name="Looking">Fortney, Jonathan J. (2004). "Looking into the Giant Planets".Science 305 (5689): 1414–1415.doi:10.1126/science.1101352. PMID 15353790.</ref> <ref name="Shock">Saumon, D.; Guillot, T. (July 2004). "Shock Compression of Deuterium and the Interiors of Jupiter and Saturn". The Astrophysical Journal 609 (2): 1170–1180. arXiv:astro-ph/0403393. Bibcode:2004ApJ...609.1170S.doi:10.1086/421257.</ref> <ref name="Introduction">Faure, Gunter; Mensing, Teresa M. (2007). [http://books.google.com/books?id=U4FZp6f6q6MC&pg=PA337 Introduction to planetary science: the geological perspective]. Springer. p. 337.ISBN 1-4020-5233-2.</ref> <ref name="Maritime">"[http://www.nmm.ac.uk/server/show/conWebDoc.286 Saturn]". National Maritime Museum.</ref> <ref name="Interior">"[http://www.windows2universe.org/saturn/interior/S_int_structure_overview.html Structure of Saturn's Interior]". Windows to the Universe.Archived from the original on 2011-08-21.</ref> <ref name="Cambridge">de Pater, Imke; Lissauer, Jack J. (2010). [http://books.google.com/books?id=a_ijoTgDhnEC&pg=PA254 Planetary Sciences](2nd ed.). Cambridge University Press. pp. 254–255. ISBN 0-521-85371-0.</ref> <ref name="Worldbook">"[https://web.archive.org/web/20101229031643/http://www.nasa.gov/worldbook/saturn_worldbook.html NASA – Saturn]". NASA. 2004.</ref> <ref name="Universe">Saturn. [https://web.archive.org/web/20130223024842/http://www.universeguide.com/Saturn.aspx Universe Guide]. Retrieved 29 March 2009.</ref> <ref name="Outside">Guillot, Tristan (1999). "[https://web.archive.org/web/20120120134152/http://www.preservearticles.com/201101233659/saturn-the-most-beautiful-planet-of-our-solar-system.html Interiors of Giant Planets Inside and Outside the Solar System]". Science 286 (5437): 72–77.Bibcode:1999Sci...286...72G. doi:10.1126/science.286.5437.72.PMID 10506563.</ref> <ref name="Bulletin">Courtin, R. et al. (1967). "The Composition of Saturn's Atmosphere at Temperate Northern Latitudes from Voyager IRIS spectra". Bulletin of the American Astronomical Society 15: 831.Bibcode:1983BAAS...15..831C.</ref> <ref name="Atmosphere">Cain, Fraser (January 22, 2009). "[http://www.universetoday.com/24029/atmosphere-of-saturn/ Atmosphere of Saturn]". Universe Today.</ref> <ref name="Proceedings">Guerlet, S.; Fouchet, T.; Bézard, B. (November 2008). Ethane, acetylene and propane distribution in Saturn's stratosphere from Cassini/CIRS limb observations. In Combes, C. "SF2A-2008: Proceedings of the Annual meeting of the French Society of Astronomy and Astrophysics". "SF2A-2008: Proceedings of the Annual meeting of the French Society of Astronomy and Astrophysics Eds.: C. Charbonnel: 405. Bibcode:2008sf2a.conf..405G</ref> <ref name="Deep">Martinez, Carolina (September 5, 2005). "[https://web.archive.org/web/20200520095556/https://www.nasa.gov/mission_pages/cassini/whycassini/cassini-090505-clouds.html Cassini Discovers Saturn's Dynamic Clouds Run Deep]". NASA.</ref> <ref name="Cassini">Dougherty, Krimigis; Esposito, Esposito; Krimigis, Stamatios M. (2009)."Saturn from Cassini-Huygens". In Dougherty, Stamatios M.; Esposito, Larry W; Krimigis, Stamatios M. Saturn from Cassini-Huygens. Edited by M.K. Dougherty (Springer): 162. Bibcode:2009sfch.book.....D. doi:10.1007/978-1-4020-9217-6. ISBN 1-4020-9216-4</ref> <ref name="Hubble">Pérez-Hoyos, S.; Sánchez-Laveg, A.; French, R. G.; J. F., Rojas (2005). "Saturn's cloud structure and temporal evolution from ten years of Hubble Space Telescope images (1994–2003)". Icarus 176 (1): 155–174.Bibcode:2005Icar..176..155P. doi:10.1016/j.icarus.2005.01.014.</ref> <ref name="Pattern">Ball, Philip (May 19, 2006). "Geometric whirlpools revealed". Nature. doi:10.1038/news060515-17. Bizarre geometric shapes that appear at the centre of swirling vortices in planetary atmospheres might be explained by a simple experiment with a bucket of water but correlating this to Saturn's pattern is by no means certain.</ref> <ref name="Science Summary">Hamilton, Calvin J. (1997). "[http://www.solarviews.com/eng/vgrsat.htm Voyager Saturn Science Summary]". Solarviews.</ref> <ref name="Polar">"[https://web.archive.org/web/20110921212018/http://www.mcpstars.org/node/353 Warm Polar Vortex on Saturn]". Merrillville Community Planetarium. 2007.</ref> <ref name="South Pole">"[http://apod.nasa.gov/apod/ap061113.html A Hurricane Over the South Pole of Saturn]". NASA. NASA. November 13, 2006. Retrieved 2013-05-01.</ref> <ref name="Hexagon">Aguiar, Ana C. Barbosa; Read, Peter L.; Wordsworth, Robin D; Salter, Tara; Hiro Yamazaki, Y. (April 2010). "[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0019103509004382 A laboratory model of Saturn's North Polar Hexagon]". Icarus206 (2): 755–763. Bibcode:2010Icar..206..755B.doi:10.1016/j.icarus.2009.10.022. Retrieved 20 February 2013. Laboratory experiment of spinning disks in a liquid solution forms vortices around a stable hexagonal pattern similar to that of Saturn's.</ref> <ref name="Atmos">McDermott, Matthew (2000). "[http://library.thinkquest.org/C005921/Saturn/satuAtmo.htm Saturn: Atmosphere and Magnetosphere]". Thinkquest Internet Challenge.</ref> <ref name="Windows">http://www.windows2universe.org/saturn/saturn.html</ref> <ref name="Orbit">Cain, Fraser (January 26, 2009). "[http://www.universetoday.com/24168/orbit-of-saturn/ Orbit of Saturn]". Universe Today.</ref> <ref name="Geysers">"[https://web.archive.org/web/20081207134416/http://saturn.jpl.nasa.gov/news/press-release-details.cfm?newsID=733 Enceladus Geysers Mask the Length of Saturn's Day]" (Press release). NASA Jet Propulsion Laboratory. March 22, 2007.</ref> <ref name="Plasma Disc">Gurnett, D. A. et al. (2007). "The Variable Rotation Period of the Inner Region of Saturn's Plasma Disc". Science 316 (5823): 442–5.Bibcode:2007Sci...316..442G. doi:10.1126/science.1138562.PMID 17379775.</ref> <ref name="Rhea">[https://www.sciencedaily.com/releases/2010/11/101128222041.htm Science Daily:Thin air: Oxygen atmosphere found on Saturn's moon Rhea]</ref> <ref name="Thin">[http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-1333294/Oxygen-Saturn-moon-Nasa-spacecraft-discovers-Rhea-atmosphere-rich-O2.html Daily Mail:Oxygen found on Saturn moon: Nasa spacecraft discovers Rhea has thin atmosphere rich in O2]</ref> <ref name="Tenuous">{{Netiviide |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/cassini/whycassini/cassini20101126.html |pealkiri=NASA:Thin Air - Cassini Finds Ethereal Atmosphere at Rhea |vaadatud=2017-04-07 |arhiivimisaeg=2012-08-05 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120805070417/http://www.nasa.gov/mission_pages/cassini/whycassini/cassini20101126.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Rhea rings">{{Netiviide |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/cassini/media/rhea20080306.html |pealkiri=NASA:Saturn's Moon Rhea Also May Have Rings |vaadatud=2017-04-07 |arhiivimisaeg=2017-04-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170408082555/https://www.nasa.gov/mission_pages/cassini/media/rhea20080306.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Sad Story">[http://planetary.org/blogs/emily-lakdawalla/2010/2714.html Planetary Society:"A very sad story": No rings for Rhea after all]</ref> <ref name="No Rings">[https://www.universetoday.com/69931/ring-around-rhea-probably-not/ Universe Today:Ring Around Rhea? Probably Not]</ref> <ref name="Known">{{Netiviide |pealkiri=Saturn's Known Satellites |url=http://home.dtm.ciw.edu/users/sheppard/satellites/satsatdata.html |vaadatud=2017-04-07 |arhiivimisaeg=2019-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190222093826/http://home.dtm.ciw.edu/users/sheppard/satellites/satsatdata.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Lakes">[https://web.archive.org/web/20090704184912/http://voanews.com/english/archive/2007-01/2007-01-03-voa56.cfm VOA News:Methane Lakes Found on Saturn's Largest Moon]</ref> <ref name="Saturn">36 http://www2.jpl.nasa.gov/saturn/back.html</ref> <ref name="Composition">Poulet F.; Cuzzi J.N. (2002). "The Composition of Saturn's Rings". Icarus 160 (2): 350. Bibcode:2002Icar..160..350P. doi:10.1006/icar.2002.6967.</ref> <ref name="Sheperd">[https://astronomynow.com/2015/08/24/origin-of-saturns-f-ring-and-its-shepherd-moons-revealed/ Astronomy Now:Origin of Saturn’s F Ring and its shepherd moons revealed]</ref> <ref name="Prometheus">[http://earthsky.org/space/origin-of-saturns-f-ring-and-shepherd-satellites EarthSky:Origin of Saturn’s F ring and shepherd moons]</ref> <ref name="New Discoveries">[https://www.sciencedaily.com/releases/2005/02/050225110106.htm Science Daily:NASA's Cassini Spacecraft Continues Making New Discoveries]</ref> <ref name="Without">{{Netiviide |url=https://www.reference.com/science/planets-can-seen-telescope-4ca392bc71f2562#full-answer |pealkiri=Reference.com:Which planets can be seen without a telescope? |vaadatud=2017-04-08 |arhiivimisaeg=2017-04-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170409200518/https://www.reference.com/science/planets-can-seen-telescope-4ca392bc71f2562#full-answer |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Naked Eye">[http://www.nakedeyeplanets.com/ The Naked Eye Planets]</ref> <ref name="Division">[https://solarsystem.nasa.gov/planets/saturn/rings NASA Solar System:Saturn Rings]</ref> <ref name="Herschel">[http://www.space.com/17432-william-herschel.html Space.com:William Herschel Biography]</ref> <ref name="Pickering">[https://www.britannica.com/biography/William-Henry-Pickering Britannica:William Henry Pickering]</ref> <ref name="Phoebe">[https://www.britannica.com/place/Phoebe-astronomy Britannica:Phoebe]</ref> <ref name="First Voyager">{{Netiviide |url=https://www.nasa.gov/feature/35th-anniversary-of-the-voyager-1-saturn-flyby |pealkiri=NASA:35th Anniversary of the Voyager 1 Saturn Flyby |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-06-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170617202215/https://www.nasa.gov/feature/35th-anniversary-of-the-voyager-1-saturn-flyby/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Second Voyager">[http://www.space.com/33847-voyager-2-saturn-flyby-35-years.html Space.com:Happy Anniversary, Voyager 2! NASA Probe Flew by Saturn 35 Years Ago]</ref> <ref name="Entered">[http://www.esa.int/Our_Activities/Space_Science/Cassini-Huygens/Cassini-Huygens_enters_orbit_around_the_ringed_planet ESA:Cassini-Huygens enters orbit around the ringed planet]</ref> <ref name="In Orbit">{{Netiviide |url=http://edition.cnn.com/2004/TECH/space/07/01/cassini.orbit/index.html?eref=sitesearch |pealkiri=CNN:Cassini enters Saturn orbit |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170419103845/http://edition.cnn.com/2004/TECH/space/07/01/cassini.orbit/index.html?eref=sitesearch |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Huygens Away">[http://www.esa.int/Our_Activities/Space_Science/Cassini-Huygens/Huygens_sets_off_with_correct_spin_and_speed ESA:Huygens sets off with correct spin and speed]</ref> <ref name="Landed">[http://www.imperial.ac.uk/space-and-atmospheric-physics/research/missions-and-projects/space-missions/cassini/events/huygens/ Imperial College London:Huygens Probe Release]</ref> <ref name="Thunderbolt and Lightning">[https://www.sciencedaily.com/releases/2006/02/060215090726.htm Science Daily:Astronomers Find Giant Lightning Storm At Saturn]</ref> <ref name="Life">[http://www.dailygalaxy.com/my_weblog/2011/06/saturns-enceladus-moves-to-top-of-most-likely-to-have-life-list.html Daily Galaxy:Saturn's Enceladus Moves to Top of "Most-Likely-to-Have-Life" List]</ref> <ref name="Sweetest">[http://www.nature.com/news/2011/110531/full/news.2011.337.html Nature:Enceladus named sweetest spot for alien life]</ref> <ref name="Caspian">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/6449081.stm BBC News:Probe reveals seas on Saturn moon]</ref> <ref name="Largest Lake">[https://www.newscientist.com/article/dn11271-titans-largest-lake-rivals-earths-caspian-sea/ New Scientist:Titan’s largest lake rivals Earth’s Caspian Sea]</ref> <ref name="Storm">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/6135450.stm BBC News:Huge 'hurricane' rages on Saturn]</ref> <ref name="Quick Facts">[https://saturn.jpl.nasa.gov/mission/about-the-mission/quick-facts/ JPL:Cassini About the Mission]</ref> <ref name="Season">[https://spaceflightnow.com/news/n1002/04cassini/ Spaceflight Now:Cassini gets another extended mission until 2017]</ref> <ref name="The End">[https://saturn.jpl.nasa.gov/mission/grand-finale/overview/ JPL:The Grand Finale Toolkit]</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Saturn (planet)}} {{vikitsitaadid}} * [https://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html Saturn] {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Saturn| ]] 5ip2gff1hytbi7ix1sa19vno1de431y 0 1148 7168209 7164838 2026-06-06T08:31:26Z ~2026-33486-06 231101 /* 18. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus */ 7168209 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülgi [[Tallinn (täpsustus)]] ja [[Reval (täpsustus)]]}} {{EestiAsula | nimi = Tallinn | hääldus = | pilt = Old Town of Tallinn, Tallinn, Estonia - panoramio (58 cropped).jpg | pildilaius = 260 | lipp = Flag of Tallinn.svg | lipu_link = [[Tallinna lipp]] | vapp = Tallinn wapen.svg | vapi_link = [[Tallinna vapp]] | pindala = | elanikke = 461 371 (01.01.2026) | maakond = Harju | osm = pind }}{{viita}}'''Tallinn''' on [[Eesti Vabariik|Eesti]] [[pealinn]]. See paikneb [[Läänemeri|Läänemere]] idaosas asuva [[Soome laht|Soome lahe]] lõunakaldal, [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres. Ühtlasi on Tallinn Eesti suurim linn ja [[Põhja-Eesti]]s paikneva [[Harju maakond|Harju maakonna]] halduskeskus. 1238. aastast pärineb Tallinna enne 20. sajandit maailmas üldlevinud nime<ref>[https://teatmik.eki.ee/teatmik/eesti-nimed-voorkeelses-tekstis/ Ajaloolised eksonüümid] EKI teatmik. Vaadatud 19.01.2024.</ref> (algselt [[alamsaksa keel]]est pärit nimekuju) '''Reval''' esimene teada olev mainimine (koos linnakodanikega, [[ladina keel]]es ''civitas Revaliensis''). 15. mail 1248 sai Tallinn [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]]. 1285. aastal sai Tallinnast [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige – kõige põhjapoolsem [[hansalinn]] – mis viis mõjuvõimu kiirele kasvule Läänemere kaubanduses ning 14.–16. sajandil arenes Tallinnast strateegilise asukoha tõttu [[Põhja-Euroopa]] oluline idakaubandust juhtiv sadamalinn. Tallinna [[Tallinna vanalinn|vanalinn]], mis koosneb kõrgendikul asuvast [[Toompea]]st ja [[Tallinna all-linn|all-linnast]], moodustab oma [[Tallinna kõrgehitised#Vanalinna tornistik|tornistiku]] ja [[Tallinna linnamüür|linnamüüriga]] ühe Euroopa kõige paremini säilinud [[keskaeg]]se sadamalinna, mille kaitsesüsteemid kuulusid oma aja tugevaimate hulka. Praegustes piirides on Vanalinn kujunenud välja 14. sajandi keskpaigaks. Vanalinna piirkond on lisatud 1997. aastal [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref>{{Netiviide |url=http://whc.unesco.org/en/list/822 |pealkiri=Historic Centre (Old Town) of Tallinn |väljaanne=[[UNESCO maailmapärandi nimistu]] |aeg=7. detsember 1997 |vaadatud=9. juunil 2018 |keel=inglise}}</ref> 2011. aastal oli Tallinn koos Soome ajaloolise pealinna [[Turu]]ga [[Euroopa kultuuripealinn]]. Tallinna pindala on 159,31&nbsp;km². Haldusjaotuse järgi jaguneb Tallinn kaheksaks linnaosaks. Linnaosad koosnevad omakorda [[asum]]itest, mida on kokku 84. Linna piires on veel [[Ülemiste järv|Ülemiste]] ja [[Harku järv|Harku]] järv ning [[Aegna]] saar. [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmeil elas Tallinnas 1. jaanuari 2019 seisuga 453 033 inimest. See tähendab, et iga kolmas Eesti elanik on end tallinlaseks registreerinud. Linna elanikkonna enamuse moodustavad nüüdisajal [[eestlased]]. Kesklinnast lääne pool asuvad [[Kalamaja]], [[Pelgulinn]]a, [[Lilleküla]] ja [[Tondi]] asum, neist kaugemal [[Paljassaare]] ([[Paljassaare poolsaar]]el) ja [[Kopli]] ([[Kopli poolsaar]]el), Harku järvest lõunas [[Väike-Õismäe]] ja [[Mustamäe]], mis asuvad kunagistel [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park [[Kadrioru park|Kadriorg]], mille kohal paekaldal asuvad [[Ülemiste]] ja [[Lasnamäe]], kaugemal kirdes, [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] orus, [[Kose (Tallinn)|Kose]] ja [[Pirita]], [[Viimsi poolsaar]]el lõpeb linn [[Merivälja]] ja [[Mähe]] [[aedlinn]]aga. Edelas, laialdasel [[liivik]]ualal, paikneb [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] aedlinn, kus eristatakse [[Rahumäe]]d, [[Männiku asum|Männikut]], [[Hiiu]]t, [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäed]], [[Pääsküla]], [[Liiva (Tallinn)|Liivat]] ja muid paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist [[Mustjõe asum|Mustjõe]], [[Tondi asum|Tondi]] ja [[Mustamäe]] piirkonnas, 1967. aasta generaalplaani alusel aga 1970ndatel [[Väike-Õismäe]]l ja [[Lasnamäe]]l. == Nimed == [[Fail:Danmarks flag 1219 Lorentzen.jpg|pisi|1219. aasta [[Lindanise lahing|lahing Lindanise (Tallinna) all]], kus legendi kohaselt ilmus taanlastele taevast appi [[Skandinaavia rist|ristilipp]] ehk ''[[Dannebrog]]'' ([[Christian August Lorentzen|C. A. Lorentzeni]] maal, 1809).]] Linnustatud [[Toompea pank|Toompea klindi saarlava]] lähedal paiknenud muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks, mille lähikonnas asus lisaks sadamakoht. [[Kõrgkeskaeg]]ne nimi ''Lindanise'' (''Lydanise'', ''Lyndanise'', ''Lyndanisse'', ''Lindanäs'' vms) viitab taanlaste poolt [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdade]] käigus 1219. aastal hõivatud [[muinaseestlased|muinaseestlaste]] linnusele praeguse [[Toompea]] kohal. [[Keskaeg]]se linna alates 13. sajandist rohkem tuntud nimi oli ''Reval'', mis tuletati linna ümbritsenud muinaseestlaste maakonna [[Revälä]] ([[Ladina keel|ladinapäraselt]] ''Revalia'') nimest. See kohalike [[Baltisakslased|sakslaste]] eelistatud ja paljudesse teistesse keeltesse (sh vene keelde kujul ''Revel' ''(''Ревель'')) levinud nimi oli kuni iseseisva Eesti riigi sünnini 1918. aastal Tallinna ametlik nimi. Rahvusvaheliselt (eriti [[Saksamaa]]l) oli ''Reval'' kohati ametlikult kasutusel kuni [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lõpuni. On arvatud, et kohanimi ''Tallinn(a)'' tähendas varem "taani linnust" (oletatav nimekuju ''tani(n)lidna'', hiljem ''tallina''). See nimekuju esines esimest korda 1536. aastal kirja pandud sõnapaaris ''tallyna lynhall'' ja pärineb Tallinna eestlaste truudusvandest [[Saksa ordu]] [[Liivi ordu maameister|Liivimaa maameistrile]] [[Hermann von Brüggeney]]le,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mittesakslaste truudusvanne |url=http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana-Liivimaa_siseolud_15_sajandil_Aadel,_vaimulikud,_talupojad/Mittesakslaste_truudusvanne/?max |vaadatud=2018-06-09 |arhiivimisaeg=2018-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180612140145/http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana-Liivimaa_siseolud_15_sajandil_Aadel,_vaimulikud,_talupojad/Mittesakslaste_truudusvanne/?max |url-olek=ei tööta }}</ref> mille on üles kirjutanud raesekretär [[Johann Sulstorp]] ("Mynno toyuetann nynck wannu ssell surell owsall nynck wegkewell yssandell yssandell Harmen Brüggeney, teysse nyme kaess Hassenkamp Mester Saxa ordens lifflandi maell myn armall yssandell nynck selle awsall tallyna lynhall wagka nynck sanna kuelya olla kuy mynd jummall awitacko ninck theme kallis euangelium").<ref>https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/13/tallinn/</ref> Esimest korda kasutas Pühavaimu koguduse pastor [[Johannes Kohsen]] selgetähelist ''Tallinna'' nime eestikeelses matuselaulus, mille kirjutas 7. detsembril 1670 Niguliste pastori [[Gotthard von Renteln]]i katkusurma puhul.<ref>https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/05/30/oeh-wahta-tallinna</ref> [[Eesti]] riigi loomisel 1918. aastal võeti vastse riigi pealinna nimeks seni ainult eesti keeles pruugitud nimi ''Tallinna'', alates 1933. aastast ''Tallinn''. Tallinna teadaoleva esmamainimise ajaks on peetud aastat 1154, mil [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] kuninga [[Roger II]] õukondlane araablane [[Muḩammad al-Idrīsī]] joonistas maailmakaardile Läänemere idakaldal paikneva asula ''qlwry'' või ''flwry''. Seda on loetud ka kui ''Kaleverü'' või ''Qaleweny'', millega sarnane (ja eeldatavasti Tallinna kohal paiknenud asulaga seonduv) nimekuju ''Kolõvan'' (''Колывань'') esineb [[vanavene keel|vanavene]] kroonikate ehk [[leetopiss]]ide hilis[[keskaeg]]setes ümberkirjutustes. Kohanime ''Kolõvan'' lähteks on pakutud eesti rahvuseeposest "[[Kalevipoeg]]" tuntud mütolooogilise tegelase [[Kalev (mütoloogia)|Kalevi]] nime. == Ajalugu == {{Vaata|Tallinna ajalugu}} === Tallinn muinasajal === 2009. aasta [[Arheoloogilised väljakaevamised|väljakaevamistel]] [[Vabaduse väljak]]ul leiti [[kiviaeg]]se asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500–5500 aastat.<ref name="WufJ8" /> Mainitud on veel küttide võimalikke laagrikohti [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] (Kivisilla eeslinn, praegune [[Tornimäe (Tallinn)|Tornimäe]]) ja [[Liivalaia tänav]]a kandis. === Keskaegne Tallinn === Mõned varasemad uurijad on oletanud, et [[Liivimaa ristisõda|vallutuseelsel]] ajal oli Tallinna kohal [[Lindanise linnus|muinaslinnus]] ja [[sadam]] koos nendega liituva [[turg|turukoha]], kauba-asula, vene ja skandinaavia [[kaubahoov]]ide ja [[kirik (pühakoda)|kirikutega]]. Väljakaevamistel pole siiski leitud kindlaid arheoloogilisi leide selle kohta, samuti ei maini kirjalikud allikad midagi peale muinaslinnuse. Vanimad leiud jäävad muinas- ja keskaja piirimaile ning nende kuulumist ühte või teise ajajärku pole võimalik kindlaks määrata.<ref>[[Heiki Valk]], [[Anti Selart]] (2012). Muutused ja järjepidevus 13. sajandi Liivimaal. Teoses: Eesti ajalugu. II. Lk 74–75</ref> [[Lindanise lahing|1219. aastal hõivasid]] [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] käigus Tallinna [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar II]] väed, kes kindlustasid Toompea ning rajasid ka [[dominiiklased|dominiiklaste]] ordu esialgse puukiriku. All-linnas tekkis [[Oleviste kirikukihelkond|Oleviste]] ja [[Niguliste kirikukihelkond]]i hõlmav kindlustatud tuumik. Sellest väljapoole jäid [[skandinaavia kaubahoov|skandinaavia]] ja [[vene kaubahoov]]id kirikuga Sulevimäel, [[Ventseli kabel]] ning [[Püha Johannese hospidal]]. Linna asutamisajaks võib lugeda{{lisa viide}} 1230. aastat, mil mõneks ajaks linna hõivanud mõõgavendade ordu kutsus Ojamaalt (Gotlandilt) 200 Saksa kaupmeest, kes seadsid end sisse Toompea jalamil<ref>[[Erki Russow]]. [https://teadus.postimees.ee/6679710/tallinn-800-lubecki-naised-tallinnas Tallinn 800: Lübecki naised Tallinnas]. [[Postimees]], 11. mai 2019</ref><ref>[[Tiina Kala]], [[Lea Kõiv]], [[Kalmer Mäeorg]], Enn Marandi, Urmas Oolup. [https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Linnavalitsus-labi-aegade Tallinna Linnavalitsus läbi aegade]. Tallinna linna koduleht, 2013</ref> ning kellele kindlustati kodanikustaatus ja vastavad õigused.{{lisa viide}} 15. mail 1248 võeti kasutusele [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigus]], pole teada, mis õigust oli enne rakendatud, see võis olla [[Riia õigus]] või ''ius estonicum''. Hoolimata sellest, et Tallinn asus aastail 1219–1227 ja 1238–1346 Taani kuninga, 1227–1237 [[mõõgavendade ordu]] ja 1346–1347 [[Liivimaa ordu]] maadel ning et Toompeal [[Tallinna toomkirik|toomkirikus]] paiknes ka [[Rooma-Katoliku Kirik]]u [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]] residents, oli Tallinn tegelikult Lübecki õiguse alusel iseseisev. Toompeal ja [[Toompea linnus]]es kehtis seevastu aga [[maa- ja rüütliõigus]]. 1265. aastal andis Taani kuninga [[Erik V]] ema ja Eestimaa asevalitseja [[Margrete Sambor]] käsu Tallinna esimese teadaoleva kaitseehitise, [[Margareti müür]]i, ehitamiseks. Linna elu ja ehitustegevus hoogustus, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrvale kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete kui ka elamutena. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute asetus, mis on peaaegu muutumatuna säilinud siiani. Aastaiks 1310–1320 oli all-linn kujunenud välja nüüdse vanalinna piires, ulatudes põhja pool praeguse Tolli tänavani ning lõunaküljes [[Harju värav]]a ees asetsenud vallikraavini. Loode-kagu pool piirnes linna hoonestus [[Tsistertslaste ordu]] ja [[Jutlustajate Vendade Ordu]] (dominiiklaste) kloostri kruntidega.<ref name="1oj5Q">[[Rasmus Kangropool]], All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn XIV(XVIII)]], Estopol, Tallinn 2003, lk 26</ref> 1355. aastaks oli all-linn ümbritsetud täies ulatuses linnamüüriga, mis oli ühtlasi linna piir. Linnale kuulus ka maa-alasid väljaspool all-linna (linnamüüri). 1319. aastal kehtestas Taani kuningas Tallinnas kooliprivileegi, mis andis toomkiriku juhtidele ([[toomkapiitel]]) koolipidamise ainuõiguse ja keelas teiste koolide asutamise. Samal aastal on esimest korda mainitud ka [[Tallinna Toomkool]]i. Pärast 1343. aastal toimunud [[Jüriöö ülestõus]]u, mille Liivi ordu oli maha surunud, läksid ordu kätte Eestimaa hertsogkonna kõik tähtsamad Taani linnused: Tallinn ja [[Rakvere]] 1343. ning [[Narva]] 1345. aastal. Taani kuningas [[Valdemar IV]] müüs oma Eesti valdused 1346. aastal [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herike]]le umbes nelja tonni hõbeda (19 000 [[Kölni mark|Kölni marga]]) eest. Saksa ordu pantis need valdused 1347. aastal [[Liivi ordu]]le. [[13. sajand]]il astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ja [[Hansa Liit]]u. Keskaegne Tallinn ongi tuntud eelkõige kui [[hansalinn]], millele anti Hansa laokoha õigus 1346. aastal. Linna kaupmeeste kätte koondus oluline osa [[Lääne-Euroopa]] ja [[Novgorod]]i vahelisest [[transiitkaubandus]]est. Pärast [[Visby]] purustamist Taani poolt 1361. aastal kasvas Tallinna roll Läänemere idaosa kaubanduses ja poliitikas veelgi. [[Keskaeg]]a jäävat ajavahemikku [[15. sajand]]i algusest kuni [[16. sajand]]i keskpaigani võib pidada õitsvaks kuldajaks, mil Tallinnast sai Hansa Liidu idakaubanduse juhtiv linn. [[16. sajand]]i keskel elas Tallinnas linnamüürist seespool arvatavasti 7000–8000 elanikku. Neile lisandus veel [[linnasaras]]es paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. 14. septembril 1524 pandi toime Tallinnas [[pildirüüste]]d. Mitmesajast sakslasest ja eestlasest koosnev märatsev rahvahulk tungis [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[Tallinna Püha Katariina kirik|Püha Katariina]], [[Oleviste kirik|Oleviste]] ja [[Pühavaimu kirik]]usse, purustas seal [[pühapilt]]e ja kujusid ning [[altar]]eid ja [[reliikvia]]id, mida peeti vana usu sümboleiks. 1525. aasta algul otsustas Tallinn eelistada uut (luterlikku) usutunnistust vanale, kuid see võeti ametlikult vastu alles [[1530. aastad|1530. aastail]], pärast seda, kui [[Lübeck]] oli loobunud [[katoliiklus]]est [[protestantlus]]e kasuks. Tallinna kaubanduse allakäik 16. sajandi teises pooles oli põhjustatud Hansa kaubanduse üldisest soikumisest ja kauplemissuhete muutumisest. Langust põhjustas teatud määral ka Lübecki ja Tallinna vaen. Umbes 1516. aastast hiljem püüdsid Tallinn ja mingil määral ka Tartu takistada lübecklaste vahetut kauplemist Liivi linnade tagamaadel. Tüli tulemusena suundusid Lübecki laevad Tallinnast mööda, otse [[Narva ajalugu#Liivi orduriigis|Narva]] ja [[Viiburi]], ning halvenesid linnade suhted. === Tallinn varauusajal === [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal]] 1558. aastal algas [[Vana-Liivimaa]] ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel [[Vene-Liivi sõda]], mis lõppes 1561. aastal. [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu]] viimane [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]] ei suutnud kaitsta Põhja-Eestit Moskva tsaaririigi ja tsaar [[Ivan Julm]]a vägede eest. See ajendas [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond]]i 4. juunil 1561 vanduma truudust [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]]. 6. juunil andsid Tallinna all-linn ja [[Tallinna kodanik|kodanikud]] Rootsi kuningale [[Erik XIV]]-le [[Ustavusvanne|ustavusvande]] ja tunnistasid vabatahtlikult Rootsi kuninga võimu Tallinna üle. Pärast mõnetist piiramist alistus ka [[Toompea eeslinn|Toompeal]] asunud endine [[Liivi ordu]] [[Tallinna ordulinnus]]. Rootsi kuninga võimu tunnistamise järel moodustati Rootsi kuningale alluvaist Põhja-Eesti aladest [[Eestimaa provints]], mille keskuseks sai Tallinn, kus asus ka [[Eestimaa kuberner#Eestimaa kubernerid 1561–1674|Eestimaa kuberner]]. [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastase sõja]] ajal, 1569. aasta juulis, saabus [[Tallinna laht|Tallinna lahele]] Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis 13 päeva pommitas ägedasti [[Tallinna reid|reidilt]] linna, riisus [[Tallinna sadam|sadama]] täiesti tühjaks ja sai sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva. 1570. aastal algas Põhja-Eestis uuesti sõjategevus, milles osalesid Rootsi väed ning [[Liivimaa kuningas]] [[Magnus]], kes oli võimu nimel kogu Liivimaal Venemaa vasalliks hakanud. Sõjaga kaasnes [[Tallinna piiramine (1570–1571)|esimene]] ja [[Tallinna piiramine (1577)|teine]] Tallinna piiramine, mille käigus rüüstati Tallinna eeslinnu ja ümberkaudseid maid ning purustati ka [[Pirita klooster]]. Hilisemates Rootsi-Poola sõdades oli sõjategevus Lõuna-Eestis ja Lätis, Tallinnani see ei ulatunud. [[Fail:Revali muldkindlustused enne 1710. aastat.jpg|pisi|vasakul|Linna muldkindlustused enne 1710. aastat]] Rootsi kuningriigi koosseisus arenes Tallinna ja teiste mereäärsete linnade kaubandus turvaliselt ja jõudsalt, kuna Läänemeri oli muutunud Rootsi "sisemereks". Rootsi võimu kaitse all arenes kaubandus ka [[Narva]]s, sest sealt kulges piki [[Narva jõgi|Narva jõge]] kaubatee [[Pihkva]]sse, [[Novgorod]]i ja [[Moskva]]sse. Elavneva Venemaa-kaubanduse tagajärjel suurenes Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Tallinna asemel Narva Rootsi kuningriigi [[Läänemereprovintsid]]e pealinnaks.<ref name="pUlC1">[https://web.archive.org/web/20200704044522/http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1558-1710_Rootsi_aeg/Kaubandus_ja_t%C3%B6%C3%B6stus/ 1558–1710. Rootsi aeg. Kaubandus ja tööstus], www.estonica.org (vaadatud 24. august 2011)</ref> 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] sõjategevus jõudis Tallinna alles 15. augustil 1710, mil Vene väed piirasid linna ümber, tõkestades toiduainete sisseveo ja joogivee saamise [[Ülemiste järv]]est. 45 päeva kestnud piiramise (ilma sõjategevuseta) jooksul hukkus [[katk]]u ja nälga enamik (90%) linna [[garnison]]i ja linnaelanikke. 29. septembril 1710 alistusid Tallinn, Eestimaa rüütelkond ja [[Tallinna Rootsi garnison]] Vene tsaar [[Peeter I]] vägedele. Rootsi kuningriik loovutas Tallinna ja teised alad ametlikult [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigile]] [[Uusikaupunki rahu]]ga 1721. aastal. Tallinn ja Paldiski omasid Venemaa jaoks põhilist tähtsust [[Tallinna sõjasadam|sõjalise meresadamana]] keisririigi läänepiiril. === 18. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus === Lüübekist üle Paldiski Tallinnasse reisinud ja Tallinna tütarlaste õppeasutuses tööle asuda plaaninud Johann Theophil Ludwig Orlich (1769. aastal 29-aastane) kirjeldas tollast kubermangu pealinna Tallinna nii: "Linna kaubandus õitses ja selle sadam oli päris hea. Seal oli püsivalt osa Vene sõjalaevastikust ja oli ka [[laevatehas]]. Sadamas oli mõnisada alust, millest suurem osa tuli Inglismaalt /.../ See, kes tuli maad mööda, pidi märkama, et eeslinn oli küll suur, kuid selle moodustasid peamiselt madalad majad ja elanikkond tundus olevat talupoegade ja tavaliste venelaste segu. Ja kõigele lisaks paistsid venelased silma oma trotsiga. /.../ Tallinna kaupmehed olid enamasti sakslased. Neil olid Peeter I aegadest pärit teatud eesõigused, mis tõstsid nad peaaegu aadlikega samasse klassi. Kodanlaste hulka arvatud magistraadi liikmed võisid osta aadlimõisaid ja neil oli õigus pidada söögikohta ehk kõrtsi. /.../ kodanlased said suurt tulu välismaa kaupade müügist ja Venemaa toodetega kauplemisest, kuid veel rohkem rikastusid nad viljamüügiga /.../ Läänemere teisel kaldal olevatesse merelinnadesse. Paljud kaupmehed tegid äri ka maamõisnikega. Selline kauplemine oli mõisnikele enamasti kahjulik."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=978-9985-3-5762-0 |koht=Tallinn |lehekülg=73-74 |keel=eesti}}</ref> 1775. aastal kehtestati Venemaa keisririigis uus halduskorralduse seadus. Selle alusel moodustati 1783. aastal [[Tallinna kubermang]]u asemele Tallinna [[asehalduskord]], mida juhtis [[kindralkuberner]]. Asehalduskord lõppes pärast [[Katariina II]] surma 1796. aastal, mil [[Venemaa keiser]] [[Paul I]] taastas endised haldusvormid ja moodustas Eestimaa kubermangu, mille [[kubermangulinn]] oli endiselt Tallinn. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] viimasel veerandil, keisrinna [[Katariina II]] valitsemisajal, kehtestati [[Läänemere kubermangud]]e linnades vene keele õpetamise kohustus. Riigi rahastatavaid koole hakati nimetama [[rahvakool]]ideks. [[Fail:Map of Tallinn, 1810.jpg|pisi|Tallinna kaart aastal 1810]] Tallinna arengut piiras [[Riia sõjakuberner]]i ja Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneri markii [[Filippo Paulucci]] 14. aprilli 1825 ehitusmäärus, mis kitsendas ehitustegevust [[Tallinna kindlus]]es ja eeslinnades. Tallinna kindluse ümbrus oli jaotatud neljaks kindluse-eelseks piirkonnaks (''Festungs-Distanzen''). Tallinna kui Venemaa keisririigi [[Balti laevastik]]u baasi kindlustamiseks ehitati [[Tallinna sõjasadam|sõjasadama]] kaitseks Tallinna lahe äärde keiser [[Nikolai I]] korraldusel aastail 1829–1840 [[Kaitsekasarm]]. Ehituspiirangud tühistati alles pärast 1. jaanuari 1858, mil Tallinn kustutati Venemaa kindluste nimekirjast. 19. sajandil asutati [[Drümpelmanni masinatehas]] (1828), [[Jürgensi masinatehas]] (1858), [[Friedrich Wiegand]]i [[Wiegandi masinatehas|masinatehas]] (1859), [[Franz Krull]] [[AS Franz Krull|Krulli masinaehitustehas]] (1865), [[Makarovi saeveski|Makarovi]] ja [[Grafi saeveski]] (1876), V. [[Roseni masinatehas]] (1877), [[Tallinna pärmivabrik]] (1878), [[Neudorfi mehaanikatöökoda]] koos malmivaluga (1878), [[Lutheri vabrik|Lutheri mööblivabrik]] (1880), E. [[Lausmanni masinatehas]] (1881), [[Eduard Johanson]]i [[Tallinna paberivabrik E. J. Johanson]] (1887), [[Volta tehas|Volta masinatehas]] (1899), [[Tallinna Katusepapivabrik]] (1898), [[Ülemiste paberivabrik]]u (1826–1893) asemele E. [[Osse ja Ko tselluloosivabrik]] (1894–1912) ja [[Dvigatel|Dvigateli vagunitehas]] (1899). [[Fail:План города Ревеля 1876.png|pisi|left|Tallinna linna plaan 1876. aastast]] Tööstuse arengule aitas kaasa ka [[raudtee]]võrgu areng. [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitati [[Balti raudtee]], mis ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad Narva ja [[Gattšina]] kaudu [[Peterburi]] ja Venemaa sisekubermangudega. [[Balti jaam]] ei olnud esialgu tupikjaam, vaid läbisõidujaam, kust raudtee läks edasi [[Admiraliteedi bassein]]ist möödudes [[Tallinna sadam]]asse. Samal ajajärgul hakati arendama ka [[ühistransport]]i, 24. augustil 1888 [[Trammiliiklus Tallinnas|avati Tallinnas]] [[hoburaudtee]].<ref name="cYgjb">[https://web.archive.org/web/20200227193531/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem/hobutramm Hobutrammivagunid], ajaluguyhistransport.eu</ref> 20. sajandi alguses töötas keisririigi Admiraliteet välja sõjalaevastiku uuendamise plaani, mille tulemusena asutati Tallinnas, kui [[Balti laevastik]]u põhibaasis, uued laevaehitus- ja remonditehased: [[Bekkeri laevatehas]] – [[Bekkeri sadam]]as; [[Vene-Balti laevaehitustehas]], [[Vene-Balti sadam]]as [[Kopli poolsaar]]el; [[Noblessneri laevatehas]] – [[Peetri sadam]]as. 20. sajandi alguses olid [[1905. aasta revolutsioon Eestis|Eestis]], sh Tallinnas töölismeeleavaldused. [[Fail:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|Pharuse kaart Tallinna linnast 1910]] 20. sajandi alguses muutus Eesti ja Tallinna elanikkond endisest [[seisuslik ühiskond|seisuslikust ühiskonnast]] [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonnaks]]. 19. sajandi lõpul alanud Venemaa keisririigi [[Venestusaeg|venestamispoliitika]] tulemusena nõrgenes senine [[baltisaksa aadelkond|baltisaksa aadelkonna]] ülemkihi võim. Vene linnaseadusega said Tallinnas linnakodaniku õigused ka eestlastest elanikud. Selle tulemusel valiti 1906. aastal esimest korda vene ja eesti linnavolikogu koalitsiooni kandidaat [[Voldemar Lender]] (linnapea 1906–1913). === Tallinn 20. sajandil === [[Pilt:Estonia puiestee 13 endine Vene Riigipanga Reveli kontor 20101103.JPG|pisi|left|Endise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoone. Hoone valmis 1909, arhitekt [[Aleksander Jaron]]. Selles hoones moodustati 24. veebruaril 1918 [[Eesti Ajutine Valitsus]]. Kuni 1935. aastani oli see maja [[Eesti Pank|Eesti Panga]] peahoone, taas Eesti Panga kasutuses aastast 1992]] 1918. aasta 24. veebruarile eelnenud ööl teatati enamlastele, et pärast [[Brest-Litovski rahuleping|Brest-Litovskis]] katkestatud rahukõnelusi on Eestimaa loovutatud Saksa vägedele. Suur osa enamlasi põgenes seda uudist kuuldes linnast 24. veebruari pärastlõunal. Enamlaste põgenemise ja Saksa vägede saabumise vahele jäänud lühikese võimuvaakumi jooksul moodustati [[Estonia teatrihoone]] lähedal asuvas pangahoones ajutine võimukeskus. Tallinnas loeti [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifest]] esimest korda ette 25. veebruari hommikul. [[Pärnu]]s oli seoses Saksa vägede saabumisega Päästekomitee nimel Eesti Vabariik välja kuulutatud juba 23. veebruaril.<ref name=":0" /> [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. 19. novembril 1918 tunnustas Saksamaa volinik [[August Winnig]] Eesti Vabariiki ''de facto'' kuni rahukonverentsini. 22. novembril 1918 pani [[Punaarmee]] toime esimese katse vallutada [[Jaanilinn]]a ja Narvat, kuid Saksa väed lõid [[Kulgu lahing]]u käigus rünnaku tagasi ja seejärel taandusid. 28. novembril 1918 alanud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] taandus [[Eesti Rahvavägi]] 1919. aasta jaanuari alguseks Tallinnast 40&nbsp;km kaugusele ning läksid seejärel vastupealetungile. 12. detsembril saabus Tallinna [[reid]]ile [[Liepaja]]st Suurbritannia sõjalaevastik admiral [[Edwyn Alexander-Sinclair]]i juhtimisel, kes turvas linna [[Nõukogude Venemaa]] [[Balti laevastik]]u eest. Tallinnast sai iseseisva Eesti Vabariigi pealinn. 1924. aastal püüti läbi viia [[1. detsembri riigipöördekatse]]t. [[Pilt:TLA 1465 1 897 Zeppelin Tallinna kohal. Vaade Tornide väljakule 24 09 1930.jpg|pisi|[[Saksa Riik|Saksa Riigi]] õhulaev [[LZ 127 Graf Zeppelin|Graf Zeppelin]] [[Vanasadam]]a kohal 24. septembril 1930. Esiplaanil uudishimulikud linnakodanikud [[Tornide väljak]]ul]] 1930. aastate teisel poolel töötas [[Tallinna Linnavalitsus]] välja uued linnaarenduse põhimõtted, kuna tänavad omasid ilmelt ebaühtlast, isegi korratut kuju, kuna üksteise kõrvale on ehitatud väga erineva kõrgusega hooneid. Et seda tulevikus vältida ja anda ehitustegevusele vastav suund, töötas Tallinna linnavalitsus välja peatänavate ruumilise mõju kujundamise projektid, määrates kindlaks ehitatavate hoonete kõrgused. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1940. aasta Eesti okupeerimisel]] ja sellele järgnenud annekteerimisel oli Tallinnal kui pealinnal ja riigi haldusasutuste hõivamisel eriline koht. Tallinnas viidi läbi 21. juunil 1940 nõukogude võimu kehtestamist toetav "töörahva manifestatsioon" [[Vabaduse väljak]]ul ning meeleavaldus [[Kadrioru loss]]i ees. Tallinnas Laial tänaval asunud NSV Liidu saatkonna rõdult tervitasid "tööliskolonne" NSV Liidu saatkonna töötajad ja eesti kommunistid. 1940. aastal liideti Tallinna linnaga [[Nikolai von Glehn]]i väljaarendatud [[Nõmme linn|Nõmme]]. Saksa väed sisenesid Eesti territooriumile 1941. aasta 7. juulil operatsiooni "[[Operatsioon Barbarossa|Barbarossa]]" raames. Eesti Omakaitse vabatahtlike üksuste toel hõivasid Saksa üksused 28. augustil Tallinna. Septembris 1941 [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivägede]] poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks Tallinnas ametisse seatud [[Eesti Omavalitsus]]t asus juhtima [[Hjalmar Mäe]]. 1944. aasta 9. märtsi õhtul ja ööl vastu 10. märtsi toimunud õhurünnak, mida tunneme [[märtsipommitamine|märtsipommitamise]] nime all, tekitas Tallinnas märkimisväärseid purustusi. Sealhulgas hävis täielikult 1400 elumaja ning kannata sai veel üle 3000. Peavarju kaotas umbes 20 000 elanikku.<ref>Sulev Vedler, Tarmo Vahter: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/tana-10-aastat-tagasi-vene-kindral-mina-pommitasin-tallinna?id=69074721 "TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Vene kindral: mina pommitasin Tallinna"] Eesti Ekspress, 29. august 2014</ref> [[Fail:Pikk Hermann ja Aleksander Nevski katedraal Niguliste kiriku tornist 1974.jpg|pisi|left|[[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornis lehviv [[Eesti NSV lipp]] 1974. aastal. <small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 19. septembril 1944 toimus [[Sakala tänav]]al [[Eesti Maapank (1926–1940)|Eesti Maapanga]] hoones [[Otto Tiefi valitsus]]e esimene istung. [[Otto Tief|Tief]] luges ette deklaratsiooni, kus teatati [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]] likvideerimisest ning uue valitsuse tegevusse astumisest. Samal ajal alustasid mitmesugused eestlastest koosnevad relvaformeeringud Tallinnas tegevust ja võtsid mitmel pool linnas võimu enda kätte, ühtlasi takistati sakslastel strateegiliste objektide õhkimist. 20. septembri pärastlõunal võttis [[Toompea loss]]i eestlastest valvemeeskond [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornist maha haakristiga lipu ja heiskas sinimustvalge. 21. septembri õhtupoolikul linna tabanud Nõukogude õhurünnak oli tugevaimaks pommilöögiks Tallinnale pärast 9. märtsi pommitamist. Nõukogude okupatsiooniväed jõudsid [[Kolmas Riik|Saksa]] vägedest maha jäetud Tallinna 22. septembril. [[Fail:A. H. Tammsaare monumendi avamine 78 (03).jpg|pisi|left|[[A. H. Tammsaare mälestusmärk|A. H. Tammsaare mälestusmärgi]] avamine 1978. aastal. <small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 1949. aasta kevadel toimus [[Märtsiküüditamine|uus massiküüditamine]], mille käigus saadeti Eestist välja üle 20 000 inimese. Tallinlasi oli nende hulgas umbes 1000. Küüditamisele järgnes 1950. aasta märtsis [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum]], mis viis lõpule poliitilise pöörde. [[Industrialiseerimine|Industrialiseeritud]] ehitusviis aitas leevendada eluruumipuudust, mille põhjuseks oli linna kiire kasv. Lisaks loomulikule [[Iive|iibele]] umbes 2000 inimest aastas kolis linna igal aastal veel umbes 9000 inimest, kes said tööd tänu tööstuse arendamisele. Neile uutele elanikele oli vaja leida elamispind. Pärast sõda immigreerus Tallinna inimesi ka teistest liiduvabariikidest. 1934. aastal moodustasid eestlased 85,6% rahvastikust. Esimese sõjajärgse rahvaloenduse ajaks 1959. aastal oli nende osakaal vähenenud 60,2% peale. [[Fail:Õismäe lennukilt 92.jpg|pisi|Arhitektid [[Mart Port]] ja [[Malle Meelak]] avaldasid 1968. aastal [[Väike-Õismäe]] elurajooni planeeringu, mille järgi alustati hoonestamist 1973. aastal, detailprojekteerimine kestis 1968–1977. [[Järveotsa tee]] ehitusplaneering, mille koostasid arhitektid [[Kalju Luts]] ja [[Inessa Põldma]], valmis 1984. aastal. Asum projekteeriti mahutama 45 000 elanikku 11 500 korterisse. <small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 1980. aastal toimusid [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas olümpiamängude purjetamisvõistlused]]. Tänu sellele ehitati Tallinna mitu uut taristuhoonet ja muud -rajatist. Tallinn sai [[Viru hotell]]i lähedusse uue peapostkontori ja 26-korruselise [[Olümpia hotell|Olümpia]] hotelli, lisaks ehitati välja [[Pirita tee]] ühes [[Pirita sild|Pirita jõe uue sillaga]]. Pirita linnaosa sai rikkamaks telefonikeskjaama, rannahoone ja kloostrivaremetesse kujundatud vabaõhulava võrra. Tallinna sadama lähistele ehitati [[Tallinna linnahall]]: peaaegu 5000 pealtvaatajakohaga kontserdisaali ja 1981. aastal valminud 3000 pealtvaatajakohaga jäähalliga. Osalt seoses olümpiamängude eel toimuvate ehitustöödega hakkas teistest Nõukogude Liidu piirkondadest pärit inimeste juurdevool 1970. aastatel uuesti kasvama. 1979. aastaks oli eestlaste osakaal Tallinna elanike hulgas vaid 52%. 1987. aasta 23. augustil avaldas üle 2000 inimese Toompea nõlval [[Hirvepark|Hirvepargis]] meelt [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i vastu ([[Hirvepargi miiting]]). [[Tallinna vanalinna päevad]]est kasvasid välja [[Öölaulupidu|öölaulupeod]]. Vanalinna päevade viimasel, 14. juuni õhtul, mis on ühtlasi 1941. aasta [[Juuniküüditamine|juuniküüditamise]] aastapäev, kogunes [[Tallinna lauluväljak]]ule üle 100 000 inimese. Mõni päev hiljem nimetas [[Heinz Valk]] toimunut kultuurilehes [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] [[Laulev revolutsioon|laulvaks revolutsiooniks]]. Sellega sai iseseisvusliikumine endale nime ning missiooni jääda rahumeelseks. 23. juunil tunnistas [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] sinise, musta ja valge eesti rahvusvärvideks. 11. septembril korraldas [[Rahvarinne]] Lauluväljakul ürituse "[[Eestimaa laul]]", millest võttis osa 250 000 – 300 000 inimest. Seal nõuti esimest korda avalikult Eesti [[iseseisvus]]e taastamist. 16. novembril võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] suure häälteenamusega vastu [[suveräänsusdeklaratsioon]]i, millega kinnitati Eesti seaduste ülimuslikkust NSV Liidu seaduste ees. 3. märtsil toimus Eestis referendum, millest võttis osa 83% elanikest ning 77% neist, sealhulgas märkimisväärne osa mitte-eestlastest, olid iseseisvuse poolt. Sellest lähtuvalt otsustati kuulutada [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti iseseisvus]] taastatuks. Taasiseseisvumise otsuse võttis parlament vastu 20. augustil 69 poolthäälega ja ilma ühegi vastuhääleta. Esimene [[Lääne-Euroopa]] riik, mis uut riiki tunnustas, oli [[Island]]. Seetõttu kannab Tallinnas asuv [[Välisministeerium]]i esine plats praegu [[Islandi väljak]]u nime. == Loodus == [[Pilt:Map Estonia - Tallinna linn.png|pisi|]] Tallinn asub Soome lahe lõunakaldal Loode-Eestis. Tallinna geograafiline kese asub [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] äärse [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul, linna kogupindala on 159,3&nbsp;km². Linna halduspiiresse jäävad [[Ülemiste järv|Ülemiste]] ja [[Harku järv]] ning [[Aegna]] saar. Linna kõrgeim punkt (66,6 m<ref name="dxTw8" /> üle merepinna) on [[Pääsküla prügimägi|Pääsküla prügimäel]]. Tallinna ranniku pikkus on 46 kilomeetrit ning see hõlmab kolme suurt poolsaart: [[Kopli poolsaar|Kopli]], [[Paljassaare poolsaar|Paljassaare]] ja [[Kakumäe poolsaar|Kakumäe]]. Tallinnas asub mitu avalikku randa: [[Pirita rand|Pirita]], [[Stroomi rand|Stroomi]], Kakumäe, Harku ja [[Pikakari rand|Pikakari]].<ref>Tallinn Annual Report 2011</ref> === Geoloogiline ehitus === Tallinn asub [[Põhja-Eesti rannikumadalik|rannikumadaliku]] ja [[Harju lavamaa]] ning neid eraldava [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti paekalda]] alal. Lasnamäel moodustab [[paekallas]] kuni 30&nbsp;m kõrguse [[Pank (geoloogia)|panga]], mis Nõmme ja Ülemiste piirkonnas on aga liiva alla mattunud. Paekallast läbib neli pinnakattesse mattunud [[ürgorg]]u: Harku (143,2&nbsp;m), Lilleküla-Pelguranna (123,4&nbsp;m), Kesklinna (81&nbsp;m) ja Mähe (129,3&nbsp;m). Orud on täitunud [[Jääaeg|jääaja]] [[moreen]]i, glatsiofuviaalse liiva ja [[kruus]]a ning jääjärvelise savi ja mereliivaga.<ref>{{Netiviide|autorid=Hella Kink & Maire-Liis Hääl|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1385_1376.html|pealkiri=Linna allikad Tallinnas|aeg=|vaadatud=}}</ref> Tallinna alune maapind koosneb eri vanuse ja koostisega kivimitest ja setetest. Kõige nooremad on [[Kvaternaar]]i setted. Mõned neist on väärtuslikud, sest aitavad kaasa [[Põhjaveekiht|põhjaveekihi]] tekkele. Väärtuslikud on ka liiv ja kruus, sest neid kasutatakse palju ehitustel. Tugev settekivipinnas, millesse on tekkinud hiljem mattunud ürgorud, pärineb [[Ediacara|ediakaara]], [[kambrium]]i ja [[ordoviitsium]]i ajast. Paljandeid moodustavad kaks kõvemate settekivimite kihti: ordoviitsiumi lubjakivi, mis moodustab Põhja-Eesti panga, ja sellest allpool lasuv kambriumi liivakivi, mis moodustab panku Rocca al Mares, Kalamajas jms. Settekivipinnase all on kivistised [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbilt]], mis pärinevad [[paleoproterosoikum]]ist ehk on oluliselt vanemad kui eelnimetatud kihid. Need kivimid ei paljastu kuskil Eestis.<ref>{{Netiviide|autorid=Vaher, Rein; Miindel, Avo; Raukas, Anto; Tavast, Elvi|url=http://www.kirj.ee/public/Estonian_Journal_of_Earth_Sciences/2010/issue_1/earth-2010-1-37-48.pdf|pealkiri=Ancient buried valleys in the city of Tallinn and adjacent area|väljaanne=Estonian Journal of Earth Sciences.|aeg=2010|vaadatud=}}</ref> === Kliima === {{Ilmakast | asukoht = Tallinn-Harku | aeg = 1991–2020 | laius = 100 <!--Kõrgeim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne maksimumtemp. --> |jaan_max = -0.7 |jaan_absoluut_max = 9.2 |veebr_max = -1 |veebr_absoluut_max = 8.7 |märts_max = 2.8 |märts_absoluut_max = 15.9 |aprill_max = 9.5 |aprill_absoluut_max = 27.2 |mai_max = 15.4 |mai_absoluut_max = 31.4 |juuni_max = 19.2 |juuni_absoluut_max = 31.1 |juuli_max = 22.2 |juuli_absoluut_max = 34.3 |aug_max = 21 |aug_absoluut_max = 34.2 |sept_max = 16.1 |sept_absoluut_max = 28 |okt_max = 9.5 |okt_absoluut_max = 20 |nov_max = 4.1 |nov_absoluut_max = 13.7 |dets_max = 1.2 |dets_absoluut_max = 11.6 |aasta_max = 9.9 |aasta_absoluut_max = 34.3 <!--Madalaim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne miinimumtemp. --> |jaan_min = -5.5 |jaan_absoluut_min = -29.4 |veebr_min = -6.2 |veebr_absoluut_min = -27.3 |märts_min = -3.7 |märts_absoluut_min = -21.2 |aprill_min = 0.7 |aprill_absoluut_min = -12 |mai_min = 5.2 |mai_absoluut_min = -5 |juuni_min = 9.8 |juuni_absoluut_min = 0 |juuli_min = 13.1 |juuli_absoluut_min = 4.0 |aug_min = 12.3 |aug_absoluut_min = 3.2 |sept_min = 8.4 |sept_absoluut_min = -4.1 |okt_min = 3.7 |okt_absoluut_min = -10.5 |nov_min = -0.2 |nov_absoluut_min = -18.8 |dets_min = -3.1 |dets_absoluut_min = -24.3 |aasta_min = 2.9 |aasta_absoluut_min = -29.4 <!-- Kuu keskmine temperatuur --> |jaan_keskmine = -2.9 |veebr_keskmine = -3.6 |märts_keskmine = -0.6 |aprill_keskmine = 4.8 |mai_keskmine = 10.2 |juuni_keskmine = 14.5 |juuli_keskmine = 17.6 |aug_keskmine = 16.5 |sept_keskmine = 12 |okt_keskmine = 6.5 |nov_keskmine = 2.0 |dets_keskmine = -0.9 |aasta_keskmine = 6.4 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Kuu keskmine sademete hulk --> <!-- NB! Kasuta kas cm-i või mm-i, mitte mõlemat läbisegi --> |jaan_sademed = 56 |veebr_sademed = 40 |märts_sademed = 37 |aprill_sademed = 35 |mai_sademed = 37 |juuni_sademed = 68 |juuli_sademed = 82 |aug_sademed = 85 |sept_sademed = 58 |okt_sademed = 78 |nov_sademed = 66 |dets_sademed = 59 |aasta_sademed = 700 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> |aasta_sademed_cm = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Sademetega päevi kuus --> |u_sajupäevi = |jaan_sajupäevi = |veebr_sajupäevi = |märts_sajupäevi = |aprill_sajupäevi = |mai_sajupäevi = |juuni_sajupäevi = |juuli_sajupäevi = |aug_sajupäevi = |sept_sajupäevi = |okt_sajupäevi = |nov_sajupäevi = |dets_sajupäevi = |aasta_sajupäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Kuus sadanud vihma kokku --> |jaan_vihm = |veebr_vihm = |märts_vihm = |aprill_vihm = |mai_vihm = |juuni_vihm = |juuli_vihm = |aug_vihm = |sept_vihm = |okt_vihm = |nov_vihm = |dets_vihm = |aasta_vihm = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Vihmasajuga päevi --> |u_vihmapäevi = |jaan_vihmapäevi = |veebr_vihmapäevi = |märts_vihmapäevi = |aprill_vihmapäevi = |mai_vihmapäevi = |juuni_vihmapäevi = |juuli_vihmapäevi = |aug_vihmapäevi = |sept_vihmapäevi = |okt_vihmapäevi = |nov_vihmapäevi = |dets_vihmapäevi = |aasta_vihmapäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Kuus sadanud lumi kokku (cm)--> |jaan_lumi = |veebr_lumi = |märts_lumi = |aprill_lumi = |mai_lumi = |juuni_lumi = |juuli_lumi = |aug_lumi = |sept_lumi = |okt_lumi = |nov_lumi = |dets_lumi = |aasta_lumi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- lumesajuga päevi --> |u_lumepäevi = |jaan_lumepäevi = |veebr_lumepäevi = |märts_lumepäevi = |aprill_lumepäevi = |mai_lumepäevi = |juuni_lumepäevi = |juuli_lumepäevi = |aug_lumepäevi = |sept_lumepäevi = |okt_lumepäevi = |nov_lumepäevi = |dets_lumepäevi = |aasta_lumepäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Päikesepaiste kestvus (h)--> |jaan_päikesetunnid = 29.7 |veebr_päikesetunnid = 58.8 |märts_päikesetunnid = 148.4 |aprill_päikesetunnid = 217.3 |mai_päikesetunnid = 306 |juuni_päikesetunnid = 294.3 |juuli_päikesetunnid = 312.1 |aug_päikesetunnid = 255.6 |sept_päikesetunnid = 162.3 |okt_päikesetunnid = 88.3 |nov_päikesetunnid = 29.1 |dets_päikesetunnid = 20.7 |aasta_päikesetunnid = 1922.7<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Keskmine õhuniiskus --> |jaan_õhuniiskus = 89 |veebr_õhuniiskus = 86 |märts_õhuniiskus = 80 |aprill_õhuniiskus = 72 |mai_õhuniiskus = 69 |juuni_õhuniiskus = 74 |juuli_õhuniiskus = 76 |aug_õhuniiskus = 79 |sept_õhuniiskus = 82 |okt_õhuniiskus = 85 |nov_õhuniiskus = 89 |dets_õhuniiskus = 89 |aasta_õhuniiskus = 81<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> |allikas = [[Riigi Ilmateenistus]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ |pealkiri=Temperatuur <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref><ref name="sademed-no">{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/ |pealkiri=Sademed <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohuniiskus/ |pealkiri=Õhuniiskus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref><ref name="sademed-no" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus |pealkiri=Päikesepaiste kestus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref> |kasutatud = 21. august 2022 }} [[Pilt:Tallinn-kliima.svg|pisi|püsti|Tallinna kliimadiagramm]] 3. jaanuaril 2010 oli Tallinnas [[lumikate|lumikatte]] paksus 62 sentimeetrit, mis oli pealinna uus ilmarekord. Seni oli lumikatte suurim paksus Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968. 31.12.1978 mõõdeti Tallinn-Harku ilmajaamas õhutemperatuur –32,2 °C, mis on püsinud senini linna külmarekordina. 29.07.2018 mõõdeti samas 34,2 °C, mis on peaaegu võrdne 1994. aasta kuumarekordiga (30.07.1994 mõõdeti 34,3 °C). === Veestik === [[Pilt:Lindakivi.JPG|pisi|[[Ülemiste järv]] ja selles asuv muistenditest tuntud [[Lindakivi]] [[rändrahn]]]] Tallinn asub [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] lõunarannikul. Tallinna laht asub [[Soome laht|Soome lahes]] ning on üks Eesti sügavamaid lahtesid suurima sügavusega ligi 100 meetrit. Tallinna lääneservas asub [[Harku järv]], mis on kunagine [[Läänemeri|Läänemere]] osa. Umbes 2000 aasta eest eraldus see maapinna kerkimise tõttu omaette veekoguks. Harku järvel harrastatakse kalapüüki, suplust ja veesporti. Tallinna kesklinna alt voolab läbi endine [[Härjapea jõgi]], mis 1936. aastal haisu tõttu torudega maa sisse suunati.<ref>{{Netiviide|url=http://forte.delfi.ee/news/maa/kunagine-harjapea-jogi-kas-sa-ikka-tead-mis-su-jalge-all-voolab?id=67437400|pealkiri=Kunagine Härjapea jõgi - kas sa ikka tead, mis su jalge all voolab|aeg=|vaadatud=}}</ref> See algas [[Ülemiste järv]]est ning voolas läbi kesklinna Tallinna lahte. Tegemist oli Tallinna veerikkaima jõega. Praegu annavad jõe maa-alusest olemasolust märku [[Maakri tänav]]a üleujutused sula ja suurvihmade aegu. Tallinnas Pirital suubub Tallinna lahte 99 kilomeetri pikkune [[Pirita jõgi]]. Osa Pirita jõe veest suubub Ülemiste järve. Pirita jõel on võimalik tegeleda veespordiga. Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas asub Ülemiste järv, mille pindala on 9,6&nbsp;km² ja sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste järvest saab Tallinn alates 14. sajandist vett. Ülemiste järve kõrval asub [[Tallinna lennujaam]], seetõttu on kahel korral tehtud järve jääle hädamaandumine ning ühel korral on purilendur kukkunud järve.<ref>{{Netiviide|url=https://tallinn.postimees.ee/239432/ulemiste-jarv-on-poola-lendureile-armuline|pealkiri=Ülemiste järv on Poola lendureile armuline|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://tallinn.postimees.ee/238944/lennukit-lahutab-ulemiste-kaldast-paarkummend-meetrit|pealkiri=Lennukit lahutab Ülemiste kaldast paarkümmend meetrit|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Haldusjaotus == === Tallinna linnaosad === {{vaata|Tallinna linnaosad}} Tallinn on jagatud kaheksaks [[linnaosa]]ks. Linnaosavalitsused on institutsioonid, mis oma linnaosas täidavad Tallinna seadusandluse põhjal neile kindlaks määratud funktsioone. Igat linnaosa juhib linnaosavanem. Linnaosavanema nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus [[linnapea]] ettepanekul.<ref>{{Netiviide|väljaanne=Riigi Teataja|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/117122010033|pealkiri=Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus|aeg=|vaadatud=}}</ref> Linnaosavalitsuste eesmärk on nõustada [[linnavalitsus]]t ja [[linnavolikogu]] linna piirkondade juhtimise osas.<ref name=":0" /> <gallery mode="packed" widths="120" heights="100"> Haabersti linnaosa vapp.svg|[[Haabersti linnaosa|Haabersti]] Kesklinn linnaosa vapp.svg|[[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]] Kristiine linnaosa vapp.svg|[[Kristiine linnaosa|Kristiine]] Lasnamäe linnaosa vapp.svg|[[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] Mustamäe linnaosa vapp.svg|[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] Nõmme linnaosa vapp.svg|[[Nõmme linnaosa|Nõmme]] Pirita linnaosa vapp.svg|[[Pirita linnaosa|Pirita]] Põhja-Tallinn COA.svg|[[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinn]] </gallery> === Tallinna asumid === [[Pilt:Tallinna asumid.png|pisi|Tallinna asumid]] {{vaata|Tallinna asumid}} Tallinna kaheksa linnaosa jagunevad kokku 84 [[Tallinna asumid|asumiks]]. Mitmes [[asum]]is on omakorda määratletud ka [[allasum]]id (näiteks [[Vanalinna asum]]i allasumid on [[Tallinna all-linn|all-linn]] ja [[Toompea allasum|Toompea]]).<ref name="asumite_raamat">[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. ''Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed''. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013. Lk 6. ISBN 9789949332151</ref> Asumite nüüdisaegsed nimed ja piirid pandi paika 1991. aastal. Siis püüdis Tallinna nime komisjon koostöös ajaloolastega taastada [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] eelset territoriaalset jaotust, kus see võimalikuks osutus.<ref name="asumite_raamat" /> == Arhitektuur == === Kultuurimälestised === [[Pilt:Old town of Tallinn 06-03-2012.jpg|pisi|Tallinna vanalinn 2012. aasta talvel]] Tallinn on silmapaistvalt rikas [[arhitektuur]]imälestiste poolest. [[Tallinna vanalinn]] on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Vanimad ehitismälestised on 13. sajandi alguses [[Toompea]]le püstitatud linnus ja [[Tallinna Toomkirik|toomkirik]]. Linnuse peatorn on [[Pikk Hermann]]. [[Tallinna all-linn]]a ümbritsev keskaegne [[Tallinna linnamüür|linnamüür]] on [[Põhja-Euroopa]] üks paremini säilinuid (2,35&nbsp;km pikkusest müürist on alles 1,85&nbsp;km, 46 värava- ja müüritornist 27). [[Keskaeg]]se Tallinna õitsenguajast – [[15. sajand]]ist – pärineb all-linna [[gooti stiil]]is hoonestus ja praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas suurejoonelised [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste]] ja [[Oleviste kirik]], mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud [[Tallinna Püha Katariina kirik|Püha Katariina kloostri kirik]] ja [[Pirita klooster|Pirita kloostri kirik]]. Enam-vähem ehedalt on säilinud [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Püha Vaimu kirik]], [[Tallinna raekoda|raekoda]], [[raeapteek]], [[Suurgildi hoone]] ning kaupmeeste ja käsitööliste [[elamu]]id. Alles on ka vähem mõjukate gildide hooned ([[Kanuti gildi hoone]] ja [[Oleviste gildi hoone]]), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vähem või rohkem ümber ehitatud. Alates [[1780. aastad|1780. aastatest]] värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates [[varaklassitsism]]ist ([[Toompea loss|kuberneriloss Toompeal]]) kuni [[modernism]]ini. Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad [[postmodernism]]i näited (lillepood [[Väike-Karja tänav]]as ja endine Raeköök Dunkri tänavas). <gallery> Vistas panorámicas desde Toompea, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 05.JPG|Tallinna punased katused Tallinn Raekoja plats in June.jpg|[[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] Toompea loss 2014.jpg|[[Toompea loss]] Reval-8425.jpg|[[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]] Pasaje de Santa Catarina, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|[[Katariina käik]] Columna de la Victoria de la Guerra de la Independencia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 15.JPG|[[Vabaduse väljak]] Vistas panorámicas desde la iglesia de San Olaf, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 48.JPG|[[Paks Margareeta]] Vistas panorámicas desde la iglesia de San Olaf, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 59.JPG|[[Pikk Hermann]] Torre de TV de Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 01.JPG|[[Tallinna teletorn]] Tallinna laululava.jpg|[[Tallinna lauluväljak]] Tallinna Linnahall.jpg|[[Tallinna Linnahall]] Tallinn harbor - Imperial airplane hangars.jpg|[[Patarei vangla]] </gallery> === Tallinna kõrgehitised === {{Vaata|Tallinna kõrgehitised}} Tallinn on üks kõige põhjapoolsemaid kõrghoonestatud linnasid maailmas. Kõigi linnaosade peale kokku asub Tallinnas üle 45-meetrilise kõrgusega: [[Pikk Hermann]], 10 kirikutorni ning 79 kõrghoonet (22 kesklinnas ja 57 äärelinnades) ja 8 kõrgrajatist (teletorn, korstnad, mastid). Seega asub linnas kokku 98 kõrgehitist. Tallinna linnapildis silma paistvate kõrgehitistena on märgatavad nii kogu vanalinna tornistik, lisaks südalinna büroohooned, kesklinna ärihooned ja tornelamud, kui ka äärelinnades kõrguvad korterelamud või tööstus- ja kommunikatsioonirajatised. Rajatistel võrreldes hoonetega võib olla teistsugune ja mitte sedajagu eriotstarbeliselt inimkeskne ülesanne; enamasti ei ole struktuurselt ka korruselisus nõnda määrav. Erinevalt mõnest muust maailma piirkonnast loendatakse Eestis korruseid maapinnast alates. Kuna kõik maa pinnakihist üle 45 meetri kõrgusega ehitiste ehitusprojektid ja detailplaneeringud tuleb seoses lennuliiklusohutusega kooskõlastada [[Lennuamet]]iga ning lisaks [[Muinsuskaitseamet]]i ja [[Tallinna Kultuuriväärtuste Amet]]iga, siis seab see kõrgus ka tavahoonete ülempiiri ja määrab kõrghoonete alampiiri. [[Pilvelõhkuja]]tena käsitletakse Tallinnas vaid ülikõrgeid ehk üle 124 meetri kõrgusi hooneid. Need on kõrgemad kui maa- ja meremärgina mõjuv [[Oleviste kirik]] (123,7&nbsp;m), kuigi siiani selliseid ei ole veel ehitatud. <!-- <imagemap> rect 30 1 73 318 [[Tallinna teletorn]] rect 84 200 123 318 [[Swissôtel Tallinn]] rect 126 200 152 318 [[Tornimäe elamu]] rect 183 207 216 318 [[Maakri 19/21]] poly 235 318 235 298 243 298 243 239 261 239 261 230 277 230 277 226 285 226 285 212 290 212 289 295 307 295 307 318 [[Radisson Blu Sky Hotel]] poly 317 318 317 289 322 289 322 257 357 222 358 222 362 226 362 260 374 281 374 318 [[SEB Pank]] rect 406 232 446 318 [[Olümpia hotell]] rect 490 237 524 318 [[City Plaza]] rect 682 247 732 318 [[Viru hotell]] desc top-right </imagemap>--> == Haridus == {{Vaata|Haridus Tallinnas}} === Ajalugu === Esimene kool rajati Tallinna 1266. aastal; see asus [[Tallinna toomkirik|Toomkiriku]] juures.<ref name=":1">Heino Rannap: [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]</ref> [[Tallinna Toomkool|Toomkool]] kindlustas järelkasvu kohalikele kirikuametnikele ning andis teatavat algharidust ka linnakodanike lastele.<ref name="haridusajalugu" /> Esimesed dokumenteeritud teated koolide tegevusest Tallinnas pärinevad 1319. aastast. Vaimuliku orduna Tallinnas tegutsenud [[dominiiklased]] lõid ka kloostrikooli, kuhu hakati ordusse astuda soovijate kõrval samuti vastu võtma ilmalikke isikuid.<ref name="haridusajalugu" /> 1428. aastal sai linna raad loa [[Tallinna linnakool (1428)|linnakooli]] asutamiseks [[Oleviste kirik]]u juurde.<ref name="haridusajalugu" /> 1600. aastal anti rae korraldusel välja Tallinna kooliõigus,<ref name=":1" /> mis reguleeris esialgu viieklassilise Tallinna linnakooli tegevust.<ref name="haridusajalugu" /> [[Pilt:Gustav Adolfi Gümnaasium.jpg|pisi|vasakul|püsti|[[Gustav Adolfi Gümnaasium]] on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud kool]] 1631. aastal avati Tallinna gümnaasium (praegune [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]). 17. sajandi keskpaigaks oli Tallinnas viis põhilist kooli: Tallinna gümnaasium, gümnaasiumi eelastmena tegutsev triviaalkool ehk väike linnakool, linnaelanike vaesematele kihtidele mõeldud Tallinna toomkool, Tütarlastekool ja Pühavaimu kiriku koguduse kool. Vaesemate laste (eriti orbude) koolitamiseks asutati 1725. aastal Tallinnas orbudemaja ja selle juurde [[Tallinna toomorbude kool|kool]], mis töötas 20. sajandi alguseni.<ref name="haridusajalugu" /> 1870. aastal täienes Eesti linnade alghariduse süsteem uue koolitüübiga – [[Linnakool (1873–1913)|linnakooliga]], mille ülesandeks oli alghariduse andmine kõikidest seisustest lastele. [[Tallinna linnakool|Tallinna 3-klassiline Linnakool]] avati 1873. aastal. Aastail 1887–1892 mindi kõikides ainetundides peale usuõpetuse järk-järgult üle venekeelsele õpetusele. 1893. aastast keelati emakeel linnas mitte ainult õppekeelena, vaid ka õpilaste suhtluskeelena koolis. [[1905. aasta revolutsioon]]i tulemusel tehti koolidele järeleandmisi eestikeelse õpetuse, muuhulgas eestikeelsete erakoolide tegevuse lubamisel.<ref name="haridusajalugu" /> 1930. aastast kehtestati kuueklassiline koolikohustus. Tugevama õpetajaskonnaga olid käsitletaval ajajärgul [[Tallinna 21. Kool|Tallinna Linna 21. Algkool]] ja Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium (praegune [[Tallinna Reaalkool]]) ning eragümnaasiumidest [[Jakob Westholmi Gümnaasium]].<ref name="haridusajalugu" /> Kui 1944. aastal õppis Tallinnas 9941 õpilast, siis 1949. aastal juba 22 034, seda põhiliselt venekeelse õpilaskonna kasvu tõttu. Põhikooliks oli 1950. aastate lõpuni seitsmeklassiline kool. 1950. aastal oli Tallinnas 19 põhikooli, millest 15 oli eesti õppekeelega.<ref name="haridusajalugu" /> [[Eesti taasiseseisvumine]] tõi kaasa sisuliselt uue hariduspoliitika väljaarendamise ning sellega ka muudatused Tallinna hariduselus. Tallinnas seni vaid riiklike haridusasutustena tegutsenud lasteaiad ja koolid läksid valdavalt üle kohaliku omavalitsuse haldamisele ning nende pidajaks sai Tallinna linn. Väga tähtsaks peeti oma ajaloolise nime taastamist või valitud õppesuuna (humanitaar-, reaal-, majandus- või kunstigümnaasium) asutuse nimetuses kajastamist. 1990. aastatel sai uue nime enamik õppeasutuse nimes numbrilist tähistust omanud lasteaedu ja koole. 1990. aastate keskpaigas sai alguse koolimajade renoveerimine.<ref name="haridusajalugu">{{Netiviide |pealkiri=Tallinna hariduse ajalugu |url=https://www.tallinn.ee/est/haridus/Tallinna-hariduse-ajalugu-2 |vaadatud=2018-06-21 |arhiivimisaeg=2018-06-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180621143351/https://www.tallinn.ee/est/haridus/Tallinna-hariduse-ajalugu-2 |url-olek=ei tööta }}</ref>[[Pilt:Eesti Kunstiakadeemia tulevane õppehoone Kotzebue 1-Põhja pst 7, Tallinn.jpg|pisi|[[Eesti Kunstiakadeemia]] õppehoone, mis valmis 2018. aastal]] === Üldharidus === 2016. aastal tegutses Tallinnas 83 üldhariduskooli kokku 45 792 õpilasega. Nendest koolidest 51 oli eestikeelse õppega, 8 muu õppekeelega ning 24 eesti ja mõne muu õppekeelega. Eesti keeles õppijaid oli Tallinna üldhariduskoolides 2016. aastal 32 761, muus keeles õppijaid 13 031 ja eesti viipekeeles õppijaid 16.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20200426030732/https://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes] 2017</ref> === Kõrgharidus === Tallinna kõrgemates õppeasutustes kokku õppis 2016. aastal 29 112 üliõpilast, neist 25 487 Eesti kodanikku. Kõige populaarsem õppevaldkond on ärindus ja haldus ning populaarsuselt teine arvutiteadused.<ref name=":0" /> Tallinnas tegutsevad [[Tallinna Ülikool]], [[Tallinna Tehnikaülikool]], [[Eesti Kunstiakadeemia]], [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]], [[Sisekaitseakadeemia]], [[Tallinna Tehnikakõrgkool]], [[Eesti Mereakadeemia]], [[Estonian Business School]] ja [[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]]. Tallinna ülikoolidest on võrdluses parim Tallinna Tehnikaülikool, mis asub 364. kohal Euroopas. Järgneb Tallinna Ülikool, mis on Euroopas 618. kohal.<ref>[http://www.webometrics.info/en/Europe Ranking Web of Universities]</ref> == Kultuur == === Kultuuriüritused === [[Pilt:The Boondocks at TMW17 - 1.jpg|pisi|[[Tallinn Music Week]] 2017]] Iga viie aasta tagant juulis toimub [[Tallinna lauluväljak]]ul [[üldlaulupidu]], mis on üks maailma suurimaid kooriüritusi. Laulupeo ajal on laulukaare all esinejaid umbes 30 000 ja pealtvaatajaid 80 000. Eestlasi nimetatakse laulurahvaks ning enne Eesti taasiseseisvumist toimusid Tallinnas [[Öölaulupidu|öölaulupeod]], kus lauldi isamaalisi laule. Rekordarv pealtvaatajaid oli 1988. aasta septembris toimunud laulupeol, kus Tallinna lauluväljakule kogunes ligi 300 000 inimest. Laulupeoga samal ajal toimub alati ka [[tantsupidu]], mille etendused leiavad aset [[Kalevi Keskstaadion]]il. Alates 1982. aastast toimuvad Tallinna vanalinnas [[Tallinna vanalinna päevad]]. 1997. aastast peetakse sügiseti [[Tallinna Pimedate Ööde filmifestival]]i (PÖFF), millest on kujunenud üks Põhja-Euroopa suurimaid filmifestivale. 2014. aastal kinnitati PÖFF 15. filmifestivalina mittespetsialiseeritud võistlusprogrammidega festivali nimistusse.<ref>Merike Teder: [https://kultuur.postimees.ee/2901375/poff-kinnitati-maailma-olulisemate-filmifestivalide-hulka "PÖFF kinnitati maailma olulisemate filmifestivalide hulka"] kultuur.postimees.ee, 28. august 2014</ref> Kevaditi toimuv [[Tallinn Music Week]] on kasvanud üheks regiooni suuremaks linnafestivaliks. Linnas elavate rahvusvähemuste kultuuri ja traditsiooni tutvustamiseks toimuvad linnavalitsuse korraldatavad rahvuskultuuride päevad.<ref>{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/kultuur/rahvuskultuuride-paevad |pealkiri=Rahvuskultuuride päevad |väljaandja=[[Tallinna linnavalitsus]] |aeg=20. jaanuar 2022 |vaadatud=2. augustil 2022 |arhiivimisaeg=2022-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220907153957/https://www.tallinn.ee/et/kultuur/rahvuskultuuride-paevad |url-olek=ei tööta }}</ref> {{Vaata ka|Tallinna kultuuriürituste loend}} === Muuseumid === Tallinnas on üle 60 galerii ja muuseumi. Enamik neist asub Tallinna kesklinnas ja selle ümbruses. <gallery> Lennusadam 2015.jpg|[[Lennusadam]] ja [[Tallinna vesilennukite angaar|vesilennukite angaarid]], kus tegutseb [[Eesti Meremuuseum]] Museo Estonio de Historia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|Sissepääs [[Eesti Ajaloomuuseum]]i hoonesse [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] Iglesia de San Nicolás, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 06.JPG|[[Niguliste muuseum]] on üks [[Eesti Kunstimuuseum]]i filiaale Kadrioru loss a*.jpg|[[Kadrioru loss]]is tegutseb [[Kadrioru kunstimuuseum]], mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinn Ethnografisches Museum Rocca al Mare Taverne 2.JPG|[[Eesti Vabaõhumuuseum]]is on eksponeeritud ligi 80 hoonet. [[Kolu kõrts]] </gallery> === Muusika === Alates 2022. aastast kuulub Tallinn muusikalinnana [[UNESCO loovlinnade võrgustik]]ku. 2020. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud Tallinna muusikavaldkonna kaardistuse põhjal tegutses 2018. aasta andmetel Tallinnas 1692 muusikavaldkonna asutust, organisatsiooni ja ettevõtet, milles kokku oli hõivatud 2329 töötajat. Muusikavaldkonna kogutulu oli 151,3 miljonit eurot ning kasum 9,78 miljonit eurot.<ref>[https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2020/Tallinna-muusikavaldkonna-kaardistamine-2020]</ref> === Teatrid === Tallinnas asuvatest teatritest ühed tuntuimad on [[Eesti Draamateater]] ja [[Tallinna Linnateater]]. Linnateater on populaarne oma suvelavastuste poolest, mis toimuvad nende [[Tallinna Linnateatri Lavaauk|lavaaugus]]. Populaarne oli ka üsna uudse ja eksperimentaalse lähenemisviisiga [[Teater NO99]], mis tegutses aastatel 2005–2019. [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperis Estonia]] on võimalik näha [[ballett]]e, [[ooper]]eid ja [[operett]]e. Peamiselt lasteetendusi pakub [[NUKU teater ja muuseum|NUKU teater]]. Tallinnas asub ka Eesti ainus kutseline venekeelne teater, [[Südalinna Teater]]. == Majandus == Tallinna SKP elaniku kohta oli 2015. aastal 25 697,5 eurot. Teenuste osatähtsus SKP-s oli 81,5% ning tööstuse ja ehituse osatähtsus 18,4%. Tegevusala järgi on Tallinnas enim hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtteid. Järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ettevõtted ning ehitusettevõtted. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Tallinnas 2015. aasta seisuga 44 414. Tallinna linna eksport miljonites oli 2016. aastal 5464 eurot ja import 8053 eurot.<ref name=":0" /> === Turism === [[Pilt:Luna Luna Kadrioru Lõbustuspargis.jpg|pisi|[[Luna Luna]] [[Kadriorg|Kadrioru]] [[Lõbustuspark|lõbustuspargis]] Tallinnas]] [[Pilt:Таллинн. 3.jpg|pisi|[[Tallink]]i [[parvlaev]]ad [[Vanasadam]]as]] Turistide arv Tallinnas on viimase kümnendi{{millal}} jooksul kiirelt kasvanud. Aasta jooksul külastab Tallinna umbes 4,3 miljonit turisti.<ref>{{Netiviide |url=http://www.airport-business.com/2016/10/piret-murk-dubout-ceo-lennart-meri-tallinn-airport-interview/ |pealkiri="Tallinn investing to enhance customer experience and business and operational opportunities" |vaadatud=2018-07-09 |arhiivimisaeg=2020-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200808003806/http://www.airport-business.com/2016/10/piret-murk-dubout-ceo-lennart-meri-tallinn-airport-interview/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Majutusasutusi oli Tallinnas 2016. aastal 128 ja voodikohti ligi 15 000. Kõige enam käib Tallinnas turiste [[Soome]]st, [[Venemaa]]lt, [[Saksamaa]]lt ja [[Aasia]] riikidest.<ref name=":0" /> Tallinna vanalinn kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse ning on linna populaarseim vaatamisväärsus. Veel on populaarsed vaatamisväärsused [[Tallinna Lennusadam]], [[Tallinna teletorn]], [[Kadrioru park]], [[Toompea]] ja [[Vabaõhumuuseum]].<ref>[https://www.tripadvisor.com/Attractions-g274958-Activities-c47-Tallinn_Harju_County.html Tallinn Landmarks] tripadvisor.com</ref> [[Tallinna reisisadam]] (Vanasadam) on üks Läänemere suurema külastatavusega sadamaid. 2013. aastal külastas seda enam kui 520 000 kruiisilaeva reisijat.<ref>[http://www.ts.ee/uudised?art=383 "Tänavune kruiisihooaeg tõi Tallinna esmakordselt üle poole miljoni reisija"] Tallinna Sadam</ref> Turistide jaoks on Tallinn loonud [[Tallinn Card]]i, mille raames saab soodsalt külastada paljusid muuseume ja vaatamisväärsusi, sõita ühissõidukitega ning tutvuda Tallinnaga muid soodustusi kasutades.<ref>[https://www.tripadvisor.com/Attractions-g274958-Activities-c47-Tallinn_Harju_County.html Tallinn Card] tripadvisor.com</ref> Tallinna ametlik turismiinfo veebileht on VisitTallinn, kust leiab infot nii vaatamisväärsuste, tegevuste kui ka söögi- ja joogivõimaluste kohta.<ref>[https://www.visittallinn.ee/est VisitTallinn]</ref> === Infotehnoloogia === Tallinnas on väga hästi arenenud [[infotehnoloogia]] sektor, mistõttu on Tallinna nimetatud Läänemere [[Silicon Valley]]ks.<ref>[http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F00614F935550C708DDDAB0994DD404482&legacy=true&status=nf "The Baltic Life: Hot Technology for Chilly Streets"] nytimes.com, 2005</ref><ref>[https://www.dw.com/en/is-estonia-the-new-silicon-valley/av-18352176 Is Estonia the new Silicon Valley?] DW, 01.04.2015</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180712154814/https://www.channelweb.co.uk/crn-uk/blog-post/3011944/estonia-europes-unexpected-silicon-valley Estonia - Europe's unexpected Silicon Valley] Channelweb, juuni 2017</ref> Paljudest Tallinnast alguse saanud [[idufirma]]dest on tuntuim [[Skype]]. Tallinn on edetabelis "[[Startup Ecosystem Rankings 2019]]" 83. kohal.<ref>{{Netiviide|autor=Aivar Pau|url=https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse|pealkiri=Eesti sai üleilmselt startup-raportilt tõsise hoiatuse|väljaanne=[[Postimees]]|aeg=20. aprill 2019, 09:31|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190420124502/https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse|arhiivimisaeg=2019-04-20}}</ref> Tallinnas asub [[NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus]]. 2013. aastal avaldati "[[Tallinna manuaal]]", mis on NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse palvel kirjutatud akadeemiline uurimus selle kohta, kuidas [[rahvusvaheline õigus]] rakendub [[küberkuritegu]]de ja [[kübersõda|-sõdade]] korral.<ref>{{Raamatuviide|autorid=Schmitt, Michael N (Gen. ed.)|pealkiri=Tallinn Manual on the International Law Applicable to Cyber Warfare.|aasta=2013|koht=New York, United States of America|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=}}</ref> 2017. aastal avaldati "Tallinn 2.0", mis oli "Tallinna manuaali" laiendus.<ref>[[Kalev Leetaru]]: [https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2017/02/09/what-tallinn-manual-2-0-teaches-us-about-the-new-cyber-order/#3bd08c07928b "What Tallinn Manual 2.0 teaches us about the new cyber order"] Forbes, 9. veebruar 2017</ref> Tallinnas NATO küberkaitsekeskuses toimub kord aastas rahvusvaheline õppus [[Locked Shields]], mis on maailma suurim selle valdkonna õppus. Näiteks 2018. aastal kaasas see üle 1000 eksperdi enam kui 30 riigist. Õppuse käigus harjutatakse läbi olulisemate riigiteenuste süsteemide kaitsmist [[Küberrünne|küberrünnaku]] korral.<ref>{{Netiviide|url=https://news.err.ee/826079/locked-shields-exercise-begins-at-nato-cyberdefense-center-in-tallinn|pealkiri=Locked Shields exercise begins at NATO cyberdefense center in Tallinn|väljaanne=ERR|aeg=25.04.2018|vaadatud=}}</ref> 27. juunil 2018 tehti Tallinnast [[Rotermanni kvartal|Rotermanni ärikvartalist]] maailma esimene [[5G]]-telefonikõne: [[Eesti majandus- ja taristuminister]] [[Kadri Simson]] helistas [[Tampere]]sse Soome poliitikule [[Anne Berner]]ile.<ref>{{Netiviide|autor=Sten Hankewitz|url=http://estonianworld.com/technology/the-worlds-first-5g-phone-call-made-in-tallinn/|pealkiri=The world's first 5G phone call made in Tallinn|väljaanne=Estonian World|aeg=2018-06-28|vaadatud=}}</ref> Tallinnas asub [[Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet]]i (eu-LISA) peakontor. == Meedia == Tallinna linna pressiteenistus on [[Raepress]], mis korraldab meediakanalite kaudu linnaelanike teavitamist linnavalitsuse liikmete ja linna ametiasutuste tegevusest nii eesti kui ka vene keeles. Tallinna elu uudiseid kajastavad eestikeelne ajaleht [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]] ja venekeelne ajaleht [[Stolitsa (ajaleht)|Stolitsa]]. Tallinna linnale kuulub digitaalne telekanal [[Tallinna Televisioon]] (TTV, Tallinna TV). Tallinna TV haldaja on kanaliga samanimeline linna sihtasutus Tallinna Televisioon. Tallinna TV stuudiona kasutatakse Tallinna kesklinnas [[Solarise keskus]]es asuvat Tallinna linna pressikeskust. == Rahvastik == {{Vaata| Tallinna rahvastik}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Linnaelanike arv !scope="col"|1372 !scope="col"|1709 !scope="col"|1710 !scope="col"|1772 !scope="col"|1816 !scope="col"|1820 !scope="col"|1834 !scope="col"|1851 !scope="col"|1871 !scope="col"|1881 |- | 3250 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 15 000 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 2000 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 6954 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 000 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 902 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 15 300 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 24 000 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 29 162 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 45 900 |- !scope="col"|1897 !scope="col"|1913 !scope="col"|1918 !scope="col"|1922 !scope="col"|1925 !scope="col"|1934 !scope="col"|1959 !scope="col"|1989 !scope="col"|1996 !scope="col"|2001 |- | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 58 800 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 116 012 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 105 789 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 122 421 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 119 800 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 137 792 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 283 071 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 478 974 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 427 500 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 399 685 |- !scope="col"|2002 !scope="col"|2003 !scope="col"|2004 !scope="col"|2005 !scope="col"|2006 !scope="col"|2007 !scope="col"|2008 !scope="col"|2009 !scope="col"|2010 !scope="col"|2011 |- | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 398 434 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 377 890 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 392 306 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 401 502 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 403 505 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 399 096 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 401 372 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 404 005 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 406 703 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 411 980 |- !scope="col"|2012 !scope="col"|2013 !scope="col"|2014 !scope="col"|2015 !scope="col"|2016 !scope="col"|2017 !scope="col"|2020 !scope="col"|2022 !scope="col"|2023 |- | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 416 144 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 419 830 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 429 899 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 434 426 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 439 517 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 443 623 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 443 926 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 445 005 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 458 398 |} Pärast [[Põhjasõda]] oli Tallinnas vaid umbes 2000 elanikku, vähesuse põhjustas [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramise]] ajal levinud [[katk]]uepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] seoses alanud sõjatööstuse kiire arenguga linnas. 1917. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000{{lisa viide}}. [[1930. aastad|1930. aastatel]] oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga [[Nõmme linn|Nõmme]] (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati [[Mustamäe]], 1973 [[Väike-Õismäe]] ja 1978 [[Lasnamäe]] linnaosa ehitamist. 2017. aasta 1. juuli seisuga elas Haaberstis 45 043, Kesklinnas 62 347, Kristiines 33 126, Lasnamäel 119 355, Mustamäel 67 708, Nõmmel 39 372, Pirital 18 480 ja Põhja-Tallinnas 59 814 inimest.<ref name=":0" /> [[2011. aasta Eesti rahvaloendus]]e andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. Statistikaameti andmetel seisuga 1. jaanuar 2013 on Tallinna elanike arv 406 359.<ref name="PW1Pb" /> 1. aprilli 2016 seisuga oli Tallinnas 440 597 registreeritud elanikku.<ref name="MWbkc" /> 1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinnas 443 926 elanikku.<ref name="Tallinn-arvudes">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn arvudes |url=https://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes |vaadatud=2018-07-13 |arhiivimisaeg=2020-04-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200426030732/https://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes |url-olek=ei tööta }}</ref> 2016. aastal oli sisseränne Tallinna 8889 ja väljaränne 7821 inimest. Oodatav eluiga sünnimomendil oli 2015. aastal 78,60. Loomulik iive Tallinnas 2016. aastal oli 810.<ref name=":0" /> === Rahvuslik koosseis === Aastatel 1944–1988 toimus Eestis suur tööstuse arendamine. NSV Liidu maadest sisse rännanud tööjõud suunati elama Tallinna uuselamurajoonidesse ([[Mustamäe]], [[Väike-Õismäe]], [[Lasnamäe]]). Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud [[Maardu]] ja [[Saue]]ga üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning tänu sellele on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus ligi 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli [[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] andmetel 400 378, nendest [[eestlased|eestlasi]] 215 114 (53,7%), [[venelased|venelasi]] 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Rahvastikuregistri järgi oli 1. jaanuari 2017 seisuga Tallinna elanikest eestlasi 237 195 (53,3%), venelasi 167 993 (37,7%), ukrainlasi 15 202 (3,4%) ja muudest rahvustest inimesi 24 855 (5,6%).<ref name=":0" /> 50,8% rääkis emakeelena [[eesti keel]]t, 45,4% [[vene keel]]t ja 1,2% [[ukraina keel]]t. Tallinna elanikest oli [[Eesti kodanik]]ke 77,4%, määratlemata kodakondsusega isikuid 8,9%, Venemaa kodanikke 7,9%, Ukraina kodanikke 1,1%, Soome kodanikke 1,0%, Läti kodanikke 0,4%, Valgevene kodanikke 0,3%, Leedu kodanikke 0,3%, Saksamaa kodanikke 0,3%, teiste riikide kodanikke 1,8%. Naisi oli Tallinna rahvastikus 242 633 ja mehi 200 990. Inimesi vanuses 0–14 oli 68 401, 15–64-aastasi 280 199 ning vanuses 65 ja vanemad 77 938.<ref name=":0" /> 1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinna elanike seas eestlasi 234 195 (52,8%), venelasi 167 993 (37,1%), ukrainlasi 15 202 (3,6%) ja valgevenelasi 7226 (1,6%).<ref name="Tallinn-arvudes" /> Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ja [[Harju maakond]]a rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel{{millal}} suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas [[Pirita]] ja [[Nõmme]]. {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rahvuslik koosseis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses !rowspan="2"| !!colspan="2"| Eestlasi!! colspan="2" | Venelasi!! colspan="2" | Sakslasi!! colspan="2" | Muid !! rowspan="2" | Kokku |- !arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!% |- |1820 ||4486 || 34,8 || 2304 || 17,9 || 5540 || 42,9 || 572 || 4,4 ||12 902 |- |1871 ||15 097 || 51,8 || 3300 || 11,3 || 10 020 || 34,4|| 745 || 2,5 ||29 162 |- |1881 ||26 324 || 57,4 || 5111 || 11,1 || 12 737 || 27,8|| 1798 || 3,7 ||45 880 |- |1897 ||40 406 || 68,7 || 6008 || 10,2 || 10 297 || 17,5|| 2099 || 3,6 ||58 810 |- |1913 ||83 113 || 71,6 || 13 275 || 11,4 || 12 424 || 10,7|| 7200 || 6,3 ||116 012 |- |1917 ||90 000 || 57,7 || 40 000 || 25,6 || 13 000 || 8,3|| 13 350 || 8,4 ||<ref name="p9bLL" /> 156 350 |- |1918 ||86 035 || 81,3 || 5188 || 4,9 || 7691 || 7,3|| 6875 || 6,5 ||105 789 |- |1922 ||102 568 || 83,8 || 7513 || 6,2 || 6906 || 5,6|| 5434 || 4,4 ||<ref name="cP90c" /> 122 421 |- |1934 ||117 918 || 85,6 || 7888 || 5,7 || 6575 || 4,8|| 7883 || 3,9 ||137 792 |} {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1959–2021 !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1959<ref name="Yfpbn" /> !colspan="2" |1970<ref name="LPgz0" /><ref name="Yfpbn" /> !colspan="2" |1979<ref name="MEIsw" /> !colspan="2" |1989<ref name="9ICRh" /> !colspan="2" |2000<ref name="P7ser" /> !colspan="2" |2011<ref name="auvwl" /> !colspan="2" |2021<ref name="hahha" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- |- |align="left"|[[eestlased]] | 169 697 | 60,24 | 201 908 | 55,67 | 222 218 | 51,86 | 227 245 | 47,44 | 215 114 | 53,73 | 217 601 | 55,34 | 233 520 | 53,33 |- |align="left"|[[venelased]] | 90 594 | 32,16 | 127 103 | 35,04 | 162 714 | 37,97 | 197 187 | 41,17 | 146 208 | 36,52 | 144 721 | 36,80 | 149 883 | 34,23 |- |align="left"|[[ukrainlased]] | 7277 | 2,58 | 13 309 | 3,67 | 17 507 | 4,09 | 22 856 | 4,77 | 14 699 | 3,67 | 11 565 | 2,94 | 15 450 | 3,53 |- |align="left"|[[valgevenelased]] | 3683 | 1,31 | 7158 | 1,97 | 10 261 | 2,39 | 12 515 | 2,61 | 7938 | 1,98 | 6229 | 1,58 | 6154 | 1,41 |- |align="left"|[[soomlased]] | 1650 | 0,59 | 2852 | 0,79 | 2996 | 0,70 | 3271 | 0,68 | 2436 | 0,61 | 2062 | 0,52 | 3431 | 0,78 |- |align="left"|[[juudid]] | 3714 | 1,32 | 3750 | 1,03 | 3737 | 0,87 | 3620 | 0,76 | 1598 | 0,40 | 1460 | 0,37 | 1405 | 0,32 |- |align="left"|[[tatarlased]] | 745 | 0,26 | 1055 | 0,29 | 1500 | 0,35 | 1975 | 0,41 | 1265 | 0,32 | 1012 | 0,26 | 1033 | 0,26 |- |align="left"|[[leedulased]] | 594 | 0,21 | 852 | 0,23 | 905 | 0,21 | 1052 | 0,22 | 949 | 0,24 | 795 | 0,20 | 1092 | 0,25 |- |align="left"|[[poolakad]] | 759 | 0,27 | 947 | 0,26 | 1084 | 0,25 | 1240 | 0,26 | 936 | 0,23 | 768 | 0,20 | 940 | 0,21 |- |align="left"|[[lätlased]] | 702 | 0,25 | 1007 | 0,28 | 1259 | 0,29 | 1032 | 0,22 | 827 | 0,21 | 628 | 0,16 | 1500 | 0,34 |- |align="left"|[[sakslased]] | – | – | – | – | 332 | 0,08 | 516 | 0,11 | 516 | 0,13 | 492 | 0,13 | 1219 | 0,28 |- |align="left"|muud | 2199 | 0,78 | 2765 | 0,76 | 4023 | 0,94 | 6458 | 1,35 | 7892 | 1,97 | 5889 | 1,50 | 17873 | 4,08 |-style="white-space:nowrap" ! Kokku ! 281 714 ! 100 ! 362 706 ! 100 ! 428 537 ! 100 ! 478 974 ! 100 ! 400 378 ! 100 ! 393 222 ! 100 ! 437 817 ! 100 |} === Religioon === Eesti on usklikute osakaalult tagantpoolt kolmas riik maailmas. Kogu rahvast on usklikke vaid 16%.<ref>{{Netiviide|url=https://www.telegraph.co.uk/travel/maps-and-graphics/most-religious-countries-in-the-world/|pealkiri=Mapped: The world's most (and least) religious countries|väljaanne=The Telegraph|vaadatud=}}</ref> Tallinlastest pidas 2011. aasta rahvaloenduse andmeil omaks mõnd usku 116 596 inimest ehk peaaegu neljandik. Suurem osa Tallinna usklikest inimestest on kristlased, kokku 112 663. Levinumad on õigeusklikud (76 390), luterlased (28 134) ja katoliiklased (2098). Muudest uskudest inimesi on Tallinnas 3287.<ref name=":02">Tallinn arvudes 2017</ref> == Tervishoid == Tallinnas asub [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] (PERH), mis on Eesti suurim aktiivraviasutus. Selle peahoone asub [[Mustamäe]]l. PERH tegeleb igasuguste raviteenustega peale sünnitusabi ja silmakirurgia. [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] (ITK) moodustati 2001. aastal mitme haigla ja polikliiniku liitmisel ning selle peakorpus asub Tallinna kesklinnas [[Ravi tänav]]al. [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] (LTKH) on samuti kujunenud pärast mitme raviasutuse liitmist. Selle hulka kuulub nüüd näiteks [[Paldiski maantee]]l asuv nakkuskliinik ja [[Sõle tänav]]al asuv [[Pelgulinna sünnitusmaja]]. == Sport == [[Pilt:1978 CPA 4899.jpg|120px|pisi|Tallinnas toimunud [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregatti]] tähistanud postmark]] 2015. aastal oli Eesti Statistikaameti andmetel Tallinnas harrastussportlasi 69 679. Populaarseimad spordialad noorte seas olid ujumine, jalgpall, võimlemine ja korvpall. Tallinnas oli 2015. aasta seisuga kokku 553 spordiklubi ja 51 spordialaliitu. 2017. aasta seisuga sai Tallinna linnalt toetust 148 spordiklubi.<ref name=":0" /> Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on [[FC Flora]], [[FC Levadia]] ja [[JK Nõmme Kalju]]. [[Korvpalli Meistriliiga]]s mängivad korvpalliklubid [[BC Kalev/Cramo]], [[TTÜ KK]] ja [[Tallinna Kalev]]. === Rajatised === Spordihalle ja -saale oli Tallinnas 2016. aastal kokku 290, staadione 61, ujulaid 39, välipalliväljakuid 100, jäähalle ja -liuvälju 5 ning tennisekeskusi 12.<ref name=":0" /> Tallinna spordiehitistest on tuntumad [[A. Le Coq Arena]], [[Saku Suurhall]], [[Kadrioru staadion]], [[Kalevi Keskstaadion]], [[Kalevi spordihall]], [[Kalevi siseujula|Kalevi ujula]] ja [[Tondiraba jäähall]]. 2016. aastal sai Tallinnas kasutada kokku 47,3&nbsp;km terviseradasid.<ref name=":0" /> === Üritused === Tallinnal on terviseliikumisprogramm, mis kannab nime "[[Tallinn liigub!]]". Selle eesmärk on pöörata tähelepanu liikumise vajalikkusele ja suurendada liikumisharrastajate osakaalu, et iga tallinlane liiguks päevas vähemalt 60 minutit. Programmi üritused on sobivad igale vanusele ja tasemele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/est/sport/Tallinn-Liigub|pealkiri=Tallinn Liigub!|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-07-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180706162511/https://www.tallinn.ee/est/sport/Tallinn-Liigub|url-olek=ei tööta}}</ref> 2016. aastal toimus selle programmi raames 306 üritust.<ref name=":0" /> 1980. aastal toimus Tallinnas [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregatt]]. Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises]]. Iga aasta septembri alguses toimub [[Tallinna Maraton]], mille raames lisaks täispikale maratonile toimub ka poolmaraton ning 10 kilomeetri pikkune sügisjooks.<ref>{{Netiviide|url=http://www.jooks.ee/et/tallinna-maraton/|pealkiri=Tallinna Maraton|aeg=|vaadatud=}}</ref> 4. augustil 2018 toimus Tallinnas IRONMANI triatlon.<ref>{{Netiviide|url=http://eu.ironman.com/et-ee/triathlon/events/emea/ironman/tallinn.aspx#axzz5KSmXikfd|pealkiri=IRONMAN Tallinn|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-07-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180706163124/http://eu.ironman.com/et-ee/triathlon/events/emea/ironman/tallinn.aspx#axzz5KSmXikfd|url-olek=ei tööta}}</ref> == Transport ja taristu == {{Vaata|Tallinna ühistransport|Tallinna ühistranspordiliinid}} [[Pilt:Ülemiste.JPG|pisi|[[Ülemiste järv]]e äärne [[Tallinna lennujaam]] ning raud- ja maanteede [[liitmik]]]] Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Seal asub [[Tallinna lennujaam|Lennart Meri Tallinna lennujaam]], [[Vanasadam|Tallinna reisisadam]] ja [[Balti jaam]]. Tallinnast said alguse ajaloolised [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi]], [[Tallinna–Riia postimaantee|Tallinna–Riia]], [[Tallinna–Tartu postimaantee|Tallinna–Tartu]] ja [[Tallinna–Haapsalu postimaantee|Tallinna–Haapsalu]] [[postimaantee]]d. Tallinnast saavad alguse [[Tallinna–Narva tee]], [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee]] ja [[Tallinna–Pärnu–Ikla tee]]. Tallinnast lõunas kulgeb [[Tallinna ringtee]]. Linnast saavad alguse mitmed linnalähirongide ja muud rongiliinid. Kavas on [[Rail Baltic]]u rajamine, mille üheks otspunktiks oleks [[Ülemiste raudteejaam]]. Uuritakse võimalusi ka [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli]] rajamiseks. [[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Tallink Star]] [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]] ]] Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas ühis[[transport]] kõigile linnaelanikele [[tasuta ühistransport|tasuta]]. Lisaks töötavad liinitaksoliinid ja linnalähirongid. Ühistransporti korraldab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. [[Trammiliiklus Tallinnas|Tallinna trammiliikluse]] algusajaks loetakse 1888. aastat, kui avati hobutrammiliiklus Vanaturu kaelast Kadriorgu, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond. Tänapäeval on trammiliine neli ([[1 (Tallinna trammiliin)|1]], [[2 (Tallinna trammiliin)|2]], [[3 (Tallinna trammiliin)|3]], [[4 (Tallinna trammiliin)|4]]). Trammide koguarv oli 2018. aasta veebruari seisuga 70 ja trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatus 39 kilomeetrini. [[Trollibussiliiklus Tallinnas]] algas 1965. aastal. Alates 2017. aastast töötab Tallinnas neli trolliliini ([[1 (Tallinna trolliliin)|1]], [[3 (Tallinna trolliliin)|3]], [[4 (Tallinna trolliliin)|4]], [[5 (Tallinna trolliliin)|5]]), maksimaalselt on trolliliine olnud üheksa. [[Fail:Tallinna_siluett_aastal_2021.png|pisi|keskel|500px|[[Tallinna reid]] ja linna siluett (juuli 2021)]] == Linna juhtimine == {{vaata|Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnakantselei|Tallinna linnavolikogu}} Tallinna linna täitevvõimu juht on [[Tallinna linnapea]], kelleks on alates 8. detsembrist 2025 [[Peeter Raudsepp (ärijuht)|Peeter Raudsepp]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-12-08 |pealkiri=Volikogu kinnitas Tallinna linnapeaks Peeter Raudsepa |url=https://www.err.ee/1609879795/volikogu-kinnitas-tallinna-linnapeaks-peeter-raudsepa |vaadatud=2025-12-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Linnapea juhib [[Tallinna linnavalitsus|linnavalitsust]]. Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu on [[Tallinna linnavolikogu]], mis alates 2009. aastast on 79-liikmeline. [[Pilt:Tallinna linnaosad.png|pisi|Tallinna linnaosad]] Tallinn jaguneb [[Tallinna linnaosad|kaheksaks haldusüksuseks ehk linnaosaks]], mille juhtimiseks on moodustatud linnaosavalitsused. Need on: * [[Haabersti linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Anna Levandi]]. * [[Tallinna Kesklinna Valitsus]]. Linnaosa vanem on [[Sander Andla]]. * [[Kristiine linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Renata Lukk]]. * [[Lasnamäe linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Julianna Jurtšenko]]. * [[Mustamäe linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Marja-Liisa Veiser]]. * [[Nõmme linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Karmo Kuri]]. * [[Pirita linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Doris Raudsepp]]. * [[Põhja-Tallinna linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Külli Tammur]]. == Tallinn kunstis == === Tallinn kujutavas kunstis === <gallery> Nicholas Pocock - View of Revel, Capital of Esthonia - B1975.4.1708 - Yale Center for British Art.jpg|[[Nicholas Pocock]] (1740–1821), "View of Revel" (joonistus ja akvarell-[[laveering]], dateerimata) Tallinn Vaade linnale 1816.jpg|Vaade linnale ja sadamale [[Kadriorg|Kadrioru]] rannast, tundmatu autor (1816, hilisem ümbertrükk postkaardile) Aivazovsky_-_Reval_1845.jpg|[[Ivan Aivazovski]], "Reval" (1845) Vaade Tallinnale Maarjamäelt (endis, Aleksei Bogoljubov, AM 6723 G 3868.jpg|[[Aleksei Bogoljubov]], "Vaade Tallinnale Maarjamäelt" (endise suhkruvabriku juurest, 1863) Konstantin Karlsonn - A View of Tallinn from Nõmme.jpg|[[Konstantin Karlsson]], "Vaade Tallinnale Nõmmelt" Lilly Walther. Tallinna vaade. 1913. TKMA0202.jpg|[[Lilly Walther]], "Tallinna vaade" (1913) Nikolai Triik. View on Tallinn.TKM 0234M.jpg|[[Nikolai Triik]], "Tallinna vaade" (1915) Herbert Lukk. Vaade üle Tallinna sadama poole. 1918.jpg|[[Herbert Lukk]], "Vaade üle Tallinna sadama poole" (1918) Tallinna sadam, Nikolai Kull, TKM TR 9537 M 1915.jpg|Nikolai Kull, "Tallinna sadam" (1928) Rünnak, Nikolai Kull, TKM TR 2104 M 383.jpg|[[Nikolai Kull]], "Rünnak" (1943) </gallery> == Sümbolid ja tähtpäevad == [[Pilt:Tallinna Raekoja tuulelipud.jpg|pisi|püsti|[[Tallinna raekoda|Tallinna raekoja]] tuulelipud. Kaugemal paistab [[Vana Toomas]], mis on üks Tallinna sümboleid]] Tallinna sümbolid on [[Tallinna vapp|vapp]] (täis-, suur- ja väikevapp), [[Tallinna lipp|linnalipp]] ja [[Tallinna logo|logo]]. Mitteametlikud sümbolid on ka [[Vana Toomas]], kilukarbi siluett, Linda kuju, [[Jaan Koort|Koorti]] «[[Metskits (skulptuur)|Metskits]]», [[Estonia (teater)|Estonia teater]] ja [[Kolm Õde (hooned)|Kolm Õde]].<ref name="3kW0O" /> Tallinna kaitsepühak on [[püha Viktor]], [[Vana-Rooma]] sõdur [[Marseille]]st, ristiusu [[märter]], kes hukati keiser [[Maximianus]]e käsul. Linn tähistab kahte tähtpäeva: 15. mail on [[Tallinna päev|Tallinna linna päev]] ja 22. detsembril on [[Tallinna vapipäev]]. == Tallinna teenetemärgid == * [[Tallinna teenetemärk]] (alates 1995) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest. * [[Tallinna vapimärk]] (alates 1997) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena. * [[Tallinna raemedal]] (alates 2004) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest. <gallery> Tallinna raemedal.jpg|Tallinna raemedal Tallinna teenetemärk.jpg|Tallinna teenetemärk Tallinna teenetemärgid.jpg|Tallinna teenetemärgid Tallinna vapimärk.jpg|Tallinna vapimärk Tallinna vapimärgi miniatuurmärk.jpg|Tallinna vapimärgi miniatuurmärk </gallery> == Tallinna linna ametimärgid == * Tallinna linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk * Linnavolikogu esimehe ametikett * [[Tallinna linnapea ametikett]] == Suhted teiste linnadega == Seisuga 16. juuli 2018 on Tallinnal suhted 28 linnaga väljaspool Eestit.<ref>[https://web.archive.org/web/20180716223842/https://www.tallinn.ee/est/valissuhted/Tallinna-suhted-teiste-linnadega Tallinna suhted teiste linnadega] 16.07.2018</ref> {{veergude loend|laius=25em| * {{riigi ikoon|USA}} [[Annapolis]], USA * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]], Saksamaa * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Dartford]], Suurbritannia * {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Firenze]], Itaalia * {{riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]], Belgia * {{riigi ikoon|Holland}} [[Groningen]], Holland * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Hangzhou]], Hiina * {{riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], Soome * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kiel]], Saksamaa * {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], Ukraina * {{riigi ikoon|Soome}} [[Kotka]], Soome * {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Malmö]], Rootsi * {{riigi ikoon|Venemaa}} <s>[[Moskva]], Venemaa</s> * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Newcastle upon Tyne]]/[[Gateshead]], Suurbritannia * {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Odessa]], Ukraina * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], Hiina * {{riigi ikoon|Venemaa}} <s>[[Peterburi]], Venemaa</s> * {{riigi ikoon|Läti}} [[Riia]], Läti * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Schwerin]], Saksamaa * {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Skopje]], Põhja-Makedoonia * {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]], Rootsi * {{riigi ikoon|Gruusia}} [[Thbilisi]], Gruusia * {{riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]], Kanada * {{riigi ikoon|Soome}} [[Turu]], Soome * {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Veneetsia]], Itaalia * {{riigi ikoon|Austria}} [[Viin]], Austria * {{riigi ikoon|Leedu}} [[Vilnius]], Leedu }} == Vaata ka == {{veergude loend|laius=25em| * [[Tallinna aeg]] * [[Tallinna Aukodanike Kogu]] * [[Tallinna Hipodroom]] * [[Tallinna hotellide loend]] * [[Tallinna jalgrattateed]] * [[Tallinna kalmistud|Tallinna kalmistute loend]] * [[Tallinna kunstikogu]] * [[Tallinna Loomaaed]] * [[Tallinna muuseumipühapäev]] * [[Tallinna parkide loend]] * [[Tallinna restoranide loend]] * [[Tallinna sadamate loend]] * [[Tallinna tunnelite loend]] * [[Tallinna turgude loend]] * [[Tallinna vallkindlustused]] * [[Tallinna veevarustussüsteem]] * [[Tallinna Visioonikonverents]] * [[Tallinn Card]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="WufJ8">Villu Kadakas: [http://www.postimees.ee/?id=111369&print=1 "Pringlikütid Vabaduse väljakul"] Postimees, 25. aprill 2009 – ''Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr''</ref> <ref name="dxTw8">http://forte.delfi.ee/news/militaaria/vordlev-skeem-kui-lahingud-aleppo-all-panna-ule-tallinna-mootkavasse?id=76083323</ref> <ref name="PW1Pb">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV022&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+MAAKONNA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 Statistikaameti andmed]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="MWbkc">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-elanike-arv Tallinna elanike arv]</ref> <ref name="p9bLL">Tallinna Statistiline Aastaraamat 1924, lk 16</ref> <ref name="cP90c">[http://www.lu.lv/materiali/studiju-centri/jsc/resursi/293-300.pdf «Revali elanikkond» 1929 ã. (Vesti Dnja. 1929. 25 oktoober. lk 2)]</ref> <ref name="Yfpbn">Tallinn : lühientsüklopeedia. Tallinn, 1979, lk 27</ref> <ref name="LPgz0">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972, lk 75</ref> <ref name="MEIsw">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="9ICRh">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="P7ser">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="auvwl">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="hahha">https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus</ref> <ref name="3kW0O">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee:8080/leht/98/09/21/tln/uudised.htm |pealkiri=Tallinna tunnuslause ja logo rahva ees |vaadatud=2003-05-19 |arhiivimisaeg=2003-05-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20030519051505/http://www.postimees.ee:8080/leht/98/09/21/tln/uudised.htm |url-olek=töötab }}</ref> }} == Kirjandus == * "Entsüklopeedia Tallinn", 1. ja 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-167-4 * [[Edgar V. Saks]]. Tallinna muistne nimi. Võitleja, märts 1959, nr 3, lk 9. * Maailma suurusi ja kuulsusi Tallinnas. Päevaleht, 23. juuli 1939, nr 196, lk 4. == Välislingid == {{commonskat}} {{vikisõnastikus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.tallinn.ee/ Tallinna linna koduleht] {{Eesti linnad}} {{Harjumaa}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Tallinn| ]] s3y507npfksq24ycs9n1grwdeajoxz9 0 3902 7168180 7158662 2026-06-06T07:46:16Z ~2026-33486-06 231101 Ajalugu, viited 7168180 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{EestiAsula | nimi = Paldiski | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} [[Pilt:Paldiski, maja, kus elas ja töötas Amandus Adamson.jpg|pisi|[[Amandus Adamson]]i ateljee ]] '''Paldiski''' (aastani 1933 ''Baltiiski port'') on [[linn]] Harju maakonnas [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]. Ajalooline rootsi päritolu nimi oli kuni 1762 ''Rågövik,'' ka ''Roggersvik, Rogerwiek.'' Linnaõigused sai 1783. aastal. Alates [[2017. aasta haldusreform]]ist on Paldiski [[vallasisene linn]]. Pärast Venemaa sõjaväe lahkumist Paldiskist kuulus see aastatel 1994–1996 linnaosana [[Keila]] linna koosseisu. Aastatel 1996–2017 oli Paldiski linna staatuses iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus. Linna mandriosa asub [[Pakri poolsaar]]el. Paldiski linna koosseisu kuuluvad ka [[Suur-Pakri|Suur]]- ja [[Väike-Pakri]] saar. Paldiski linna [[tunnuslause]] on "Rohelise energia linn". Poolsaare põhjaossa on rajatud ka [[Pakri tuulepark]] ja [[Paldiski tuulepark]] ning [[Pakri päikeseelektrijaam]]. Linnal on [[Tallinn]]aga nii [[elektrirong]]i- kui ka [[buss]]iühendus. Paljud linna elanikud käivad Tallinnas tööl. Linnas asuvad [[Paldiski Lõunasadam]] ja [[Paldiski Põhjasadam]]. Paldiskis asub kujur [[Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum]]. Poolsaare tipus asub [[Pakri tuletorn]]. == Ajalugu == Muistse asustuse jäljed on Paldiski ümbruses olemas juba [[1. aastatuhat|1. aastatuhandest]]. [[17. sajand]]il ehitasid rootslased sinna sadama rootsipärase nimega Rågövik, nimetatud ka Rogerwiekiks. Pärast Eestimaa okupeerimist [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] 1710. aastal ja rahulepingu sõlmimist Rootsiga alustas Vene keiser [[Peeter I]] 1718. aastal kindlustatud süvasadama ja [[lainemurdja]]te ehitust, mis aga tema surmaga katkes. [[Pakri poolsaar]]ele ehitati [[Peetri kindlus]]e hoone, [[kasarm]]ud, linna garnisoni ohvitseridele majad ja majandushooned, sõjaväeasula, laevatehas ja tsaari maja. Ehitasid sõdurid, kohalikud elanikud ja sunnitöölised.<ref name="SjYNE" /> Zetterberg kirjutab Paldiski ajaloo kohta põgusalt järgmist: "Suure Põhjasõja ajal, kui Venemaa oli 1710 okupeerinud suure osa Baltikumist, andis Peeter I 1715. aastal välja määruse ehitada selleaegsesse Rogerwieki (rts Rågövik) merekindlus. Enne seda määrust oli ta uurinud ka teist võimalust, Haapsalu. Aeglased ehitustööd olid veel pooleli, kui keiser õnnistas Rogerwieki 1723. aasta suvel. Ehitustööd jäid katki, kui Peeter I suri, kuid siis jätkati neid suure hooga. Katariina II ajal 18. sajandi teisel poolel toodi töödele appi muuseas paar tuhat sunnitöölist Siberist. 1762. aastal nimetati Rogerwiek Paldiskiks. Ehituse viletsat seisukorda võis keisrinna oma silmaga näha, kui käis Paldiskis 1764. aasta suvel. Kasvanud kulude tõttu käskis ta tööd lõpetada, kuid tasahilju neid siiski veel jätkati."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=978-9985-3-5762-0 |koht=Tallinn |lehekülg=70 |keel=eesti}}</ref> Vene valitsejaist käisid peale Peeter I Paldiskis ka [[Jelizaveta Petrovna]] 1746., [[Katariina II]] 1764. ja [[Nikolai II]] 1912. aastal. Jelizaveta Petrovna valitsusajal ehitused lõpetati ja 1762. aastal hakkas asula vene keeles kandma nime Baltiiski Port (''Балтийский Порт''), eestikeelses tõlkes 'Balti sadam'. [[Pakri laht|Pakri lahel]] oli teiste võimalike sadamakohtade ees kolm suurt eelist: ta on praktiliselt jäävaba, väga sügav (oluline suurte sõjalaevade jaoks) ning kaitstud tormide eest [[Pakri saared|Pakri saartega]].<ref name="ZoU6u" /> Aastal 1783 sai sadama juures olev asula linnaõigused. Linna juhtis [[foogtikohus]]. [[File:Иллюстрация к статье «Балтийский порт». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|Krahv [[Burchard Christoph von Münnich]]i kavandatud Paldiski sadama kaitserajatiste plaan]] 1763. aastal määrati [[Läänemere sadamate peadirektor]]iks krahv [[Burchard Christoph von Münnich]], kes kontrollis arengus seisma jäänud [[Tallinna sadam]]a seisukorda. Kuni selle ajani oli [[Tallinna sõjasadam]]a asutamisel põhirõhk Peeter I soovi arvestades Paldiski suunal, kus oli laevastikule tormide eest varjumiseks soodsam kliima. Tallinna sadama olukorda arutanud komisjon otsustaski rakendada kõik jõud ja vahendid uute kivi[[pulvärk]]idega sadama rajamiseks Tallinna, säilitades seejuures Paldiski kohana, kuhu laevad saaksid tormi eest pakku minna. Tallinna sadam tuli ehitada [[Johann Ludwig Luberas von Pott]]i projekti järgi endisest lääne poole ning mahutama pidi ta 10 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaeva]], 10 [[fregatt]]i ja mõned väiksemad laevad. Sadamamüüride kõrguseks nähti ette 19 jalga (umbes 5,8 m) veepinnast. 1770. aastal Lüübekist Paldiskisse reisinud Johann Theophil Ludwig Orlich, kellest sai Tallinna õppeasutuse õpetaja, kirjeldas Paldiskit nii: "Paldiski paiknes tasandikul, niitude ja põõsaste keskel. Väiksed kaitsevallid olid olemas, kuid muidu oli maastik avatud. Majad olid kõik ühekorruselised. "Põllumajandus ja mere naabrus andsid elanikele toidu, toiduained olid soodsad ja neid oli palju," kirjutas Orlich. Pika merereisi ja kasinate toidukordade järel pakkus suurt rahuldust mitmekülgselt kaetud kõrtsilaud, head ja mõistliku hinnaga joogid ning tagasihoidlikud ja abivalmis inimesed. Otse naeruväärselt vähese raha eest sai metsloomapraadi ja kala. Ja veel üks tähelepanek: Paldiski elanikud rääkisid valdavalt saksa ja eesti keelt. "Kui feldmarssal krahv von Münnichi ja Peeter Suure omal ajal tehtud plaanid poleks nurjunud, oleks Paldiski sadamast saanud üks suuremaid ja paremaid kogu Euroopas," kirjutas Orlich. Von Münnich oli juhatanud ehitustöid Paldiskis, kuid surnud juba 1767. aastal."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=978-9985-3-5762-0 |koht=Tallinn |lehekülg=71 |keel=eesti}}</ref> 1775. aastal viidi pärast [[Pugatšovi ülestõus]]u mahasurumist ja sellest osavõtnute karistamist Paldiskisse sunnitöölisena [[Salavat Julajev]]. Talle on linnas püstitatud [[Salavat Julajevi mälestussammas|mälestussammas]]. Paldiski sai Venemaa keisririigi [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonnas]] [[linnaõigused]] 1783. aastal<ref>[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-4-384-392_20240510152419.pdf Paldiski linna ajaloost asehalduskorra ajal], Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, Köide 19, 1970 nr 4</ref> ja oli aastatel 1783–1796 [[Paldiski kreis]]i maakonnakeskus. Paldiski kreisi kuulusid [[Risti kihelkond]], [[Harju-Madise kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Hageri kihelkond]], [[Kullamaa kihelkond]], [[Märjamaa kihelkond]]. Pärast [[asehaldurkond]]ade likvideerimist 1796. aastal taastati endine ühine [[Harju kreis]]. [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Vene-Rootsi sõjas]] (1788–1790) 17. märtsini (6. märts vkj) 1790 väike Rootsi eskaader ([[fregatt|fregatid]] ''Jarramas'' ja ''Ulla Fersen'' ning [[kutter]][[prikk]] ''Husar'') tungis kapten [[Olof Rudolf Cederström]]i (1764–1833) juhtimisel Paldiski sadamasse.<ref>{{Netiviide |url=http://www.bruzelius.info/Nautica/Naval_History/SE/TiS(1894)_p385.html |pealkiri=Ur Generalamiralen Excellensen Grefve R. Cederströms efterlemnade papper. Attacken på Roggersvik. |vaadatud=2023-09-10 |arhiivimisaeg=2024-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241204210620/http://www.bruzelius.info/Nautica/Naval_History/SE/TiS(1894)_p385.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Laevadelt maabus varahommikul umbes 50–60-meheline (teistel andmetel 110-meheline<ref>[http://runeberg.org/nfat/0961.html Rågö. Nordisk familjebok 1899. Lk 1905]</ref>) dessant, mis hävitas sadamas olevad varusid, rikkus sadamakindlustistes olevaid suurtükke, põletas maha 400 [[mastipuu]]d ja lahkus enne, kui kohale jõudis maavägi Tallinnast. Paldiski garnisoni komandant de Roberty anti sõjakohtu alla, kuid [[Katariina II]] andis talle siiski armu. [[Pilt:RIGBY(1842) Baltic letters, p1.165 BALTISPORT (Pakri Cliff, Paldiski).jpg|pisi|Baltiiski Port, Pakri (1840)]] 1870. aastal valmis Paldiski–[[Keila]]–[[Tallinn|Tallinna]]–[[Tapa]]–[[Narva]]–[[Gattšina]]–[[Tosno]] [[raudtee]] ehk [[Balti raudtee]]. [[Paldiski raudteejaam]] oli selle läänepoolseks lõppjaamaks. [[Pilt:Vene keisri Nikolai II ja saksa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4-5.juulil, 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg., AM F 26042-25.jpg|pisi|left|Venemaa keisri Nikolai II ja Saksamaa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4.–5. juulil 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg]] 5. juulil 1912 toimus [[Läänemeri|Läänemerel]] ajalooline kohtumine<ref name="TWeXw" /> Vene keisri ja Saksa keisri vahel. [[Wilhelm II]] jõudis jahil [[Hohenzollern (laev)|SMY Hohenzollern II]] sõjalaeva [[Moltke (ristleja)|Moltke]] saatel Paldiski [[reid]]ile. [[Nikolai II]] vastu tulnud jahil [[Standart (laev)|Štandart]] peeti lõuna 50 inimesele ja läbirääkimised poliitilisest olukorrast Euroopas, mis siiski ei mänginud hiljem rolli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ärahoidmisel. Paldiskis võttis Wilhelm II vastu [[Viiburi polk|Viiburi polgu]] – mille patroon ta oli – paraadi.<ref name="3Rs7K" /> === Esimene maailmasõda === 1910. aastal allutati Paldiski kindlus Venemaa meredepartemangule. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal paiknesid Paldiskis kui manööverbaasis väeosad, mis tagasid Venemaa Põhjarinde [[12. armee (Venemaa Keisririik)|12. armee]] ja [[Balti laevastik]]u mereväe tegevuse ohutust. === Paldiski Eesti ajal === Vabadussõja ajal asusid Paldiskis Traalimise Ekspeditsioon (hilisem [[Traalerite Divisjon]]) ja [[Tankide Klass]]. Alates 1921. aastast viibisid suviti Paldiskis soomusrongid, tehes linnalähedastel laskeplatsidel laskeharjutusi. Linnaelu juhtisid [[Paldiski linnapea]], [[Paldiski linnavalitsus]] ja [[Paldiski linnavolikogu]]. 1921. aastal asutati [[Paldiski vabasadam]]. 1933. aastal nimetati Baltiski ümber Paldiskiks. Alates 1. maist 1938 oli Paldiski [[kolmanda astme linn]]. 1939. aasta kevadel olid linna uute nimedena kaalumisel Paeneeme ja Pakre.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19390503.1.7 Uus nimi Paldiskile]<, Virumaa Teataja (1925-1944), nr 51, 3. mai 1939</ref> 1939. aasta septembris valis linnavolikogu linna uueks nimeks Lahe. Seda ei jõutud aga ametlikult kinnitada. 1934. aastal valiti linnavolikogusse 12 saadikut. Osavõtt oli 58,9%. Viis aastat hiljem oli samuti volikogus 12 saadikut. === Teine maailmasõda === ==== Paldiski pärast baaside lepingut ==== 1939. aastal Eestile peale sunnitud [[baaside leping]]u järgi said [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[punaarmee]] ja [[NSV Liidu merevägi|merevägi]] õiguse baaside rajamiseks [[Saaremaa]]le, [[Hiiumaa]]le ja Paldiskisse. Esimesed Nõukogude Liidu transpordilaevad saabusid Paldiskisse kohe oktoobris 1939. Samal ajal saabusid ka Nõukogude Liidu [[24. allveelaevade divisjon]]i kuus M-tüüpi allveelaeva (Maljutka). [[Paldiski sõjamerebaas]] (Paldiski SMB) moodustati 1940. aasta jaanuaris. Baasi ülem oli [[1. järgu kapten]] [[Stepan Grigorjevitš Kutšerov]], baasi koosseisus: [[30. allveelaevade brigaad]]; 3. [[miiniristleja]]te divisjoni eskadron; 3. [[torpeedokaater|torpeedokaatrite]] [[divisjon]]; Paldiski veerajooni valve; PSMB kaldakaitse; õhutõrjebaasid ja tugiteenistused. 1940. aastal viidi PSMB üksused üle Tallinna, kuna Paldiski väikelinnas puudus sellise sõjalise kontingendi jaoks infrastruktuur (kütus, remondivõimalused, elamud isikkoosseisule jne). Puuduste likvideerimiseks ja sõjamerejõududele vajaliku materiaaltehnilise baasi loomiseks asutati [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] (PBL) ülema asetäitja ehituse alal ametikoht. Ehitustööde teostamiseks Eestis asutati ka spetsiaalsed ehitusosakonnad ja nende liiniallosakonnad. Eestis tegutsenud 1. ehitusosakonna ülem oli A. Jevstignejev ja pea[[insener]] А. Kuzmin. Paldiski piirkonnas läbiviidavate ehitustööde teostamiseks aga spetsialiseeritud ehitusettevõte 01 (''особое линейное строительство 01''), ülem N. Zagvozdkin, peainsener S. Kalašnikov. Ehitustegevuse tulemused olid aga tagasihoidlikud ning 1940. aasta maiks oli ette valmistatud ainult neli kasarmuelamut, millest igaühes oli kohti 326 inimesele, leivatehas ja neli [[arteesia kaev]]u. Paldiski SMB [[Tallinna SMB]] koosseisus tegutses kuni 1940. aasta [[juunipööre|juunipöördeni]], pärast Eesti annekteerimist muudeti Tallinn Punalipulise Balti laevastiku peabaasiks ja Paldiski SMB likvideeriti 6. septembril 1940.<ref name="Csu6o" /> 1939. aasta sügisel alustas ka PBL PSMB kaitsepiirkonnas kindlustusehitiste ehitamist, kaitsepiirkonna ([[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]], hiljem [[Läänemere rannikukaitse komandandi valitsus]] (''управление коменданта БО БВМБ'')), mille staap asus Saaremaal [[Kuressaare]]s ja ülem oli [[brigaadikomandör]]/[[kindralmajor]] S. Kabanov. Kaitsepiirkonna koosseisus olid algselt PBL patareide baasil moodustatud 11., 12., 21., 26. ja 27. rannakaitse suurtükipatareid, 12. raudteepatarei, 83. ja 202. üksikud seniit-õhutõrjesuurtükiväe divisjonid. Paldiski piirkonnal oli ka suur tähtsus kogu PBL Läänemere rannikukaitsesüsteemis, kuhu kuulusid peale [[Paldiski kindlustatud rajoon|Paldiski]] ja [[Tallinna kindlustatud rajoon]]i ka veel [[Suur-Pakri]] saar, [[Väike-Pakri]] saar, [[Osmussaar]], [[Hiiumaa]] ja Saaremaa. 31. märtsil 1941 kinnitati Paldiski Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega vabariikliku alluvusega linnaks. Samast päevast kinnitati ametisse Paldiski linna täitevkomitee järgmises koosseisus: esimees Mihhail Niilus, esimehe asetäitja Georgi Svirsdin, sekretär Aleksander Raidma; liikmed: Lev Reznikov, Pavel Krom ja Nikolai Opperman. === Paldiski Nõukogude ajal === Pärast Teise maailmasõja lõppu muudeti Paldiski uuesti Balti laevastiku baasiks. Algul olid [[Paldiski Põhjasadam]]as [[kaater|kaatrite]] baasid ja [[Paldiski Lõunasadam]]as [[allveelaev]]ade baas. Peale laevastiku oli Pakri poolsaarel veel ka [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalvekordon]], piirivalvesalga staap, ehituspataljoni rood, õhutõrje raketiüksus, rannakaitsepatareid tulejuhtimistorniga<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Paldiski-Majaka-29-tulejuhtimistorn.pdf Rannapatarei tulejuhtimistorn Paldiski linnas Harjumaal], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015</ref> ning Balti laevastiku distsiplinaarpataljon, [[hospidal]] ning sõjaväepolikliinik, 94. õhutõrjeraketibrigaadi raketiväeosad ja isegi [[ballistiline rakett|ballistilised raketid]], millest üks asus [[Leetse mõis]]as. Paldiskis olid ka maaväe üksused ([[144. diviis]]i tagalaladu). 1950. aastate alguses ehitati Paldiskisse ühekorruselised ühe- ja kahekorterilised kokkupandavad [[Kilpmaja|kilpmaja]]d, mis monteeriti kokku mahapõletatud hoonete asemele Nõukogude (praegune nimi [[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri tänav]]), Kingissepa ([[Muuli tänav (Paldiski)|Muuli]]), Oktoobri ([[Pakri tänav|Pakri]]) ja Lauristini ([[Rae tänav (Paldiski)|Rae]]) tänava piirkonnas. Selsamal perioodil moodustus Punaarmee ([[Tuule tänav (Paldiski)|Tuule]]) ja Põhja ([[Põhja tänav (Paldiski)|Põhja]]) tänava rajoon. 1958. aastal ehitati [[Paldiski haigla]]hoone, 1962. aastal elektrifitseeriti [[Keila–Paldiski raudteelõik]] ning avati elektrirongiliiklus. 1960. aastate alguses ehitati viiekorruselised [[paneelelamu]]d Osipovi ([[Sadama tänav (Paldiski)|Sadama]]) tänaval, Lauristini (Rae) tänaval ning 1960. aastate lõpus kaubamajahoone. Linna lõunaosas asetses tööstustsoon, mis hõlmas mehaanikatehast, leivatehast, automajandit ja muid ettevõtteid. 1980. aastate alguses rajati linna ka [[Marat (ettevõte)|Tallinna Trikotaaži Tootmiskoondis (TTTK) Marati]] üks tsehh. Paldiski põhjaosas Nõukogude ([[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri]]), Kingissepa ([[Muuli tänav (Paldiski)|Muuli]]), Lauristini (Rae), Oktoobri (Pakri), Balti ([[Pargi tänav (Paldiski)|Pargi]]), Adamsoni ([[Amandus Adamsoni tänav (Paldiski)|Adamsoni]]), Punaarmee (Tuule), Põhja (Põhja), Sadovaja ([[Aia tänav (Paldiski)|Aia]]) ja Južnaja ([[Lõuna tänav (Paldiski)|Lõuna]]) tänavat, 32. kvartalit, Majatšnaja ([[Majaka tänav (Paldiski)|Majaka]]), Salavat Julajevi ([[Salavat Julajevi tänav]]) ja Meere ([[Mere tänav (Paldiski)|Mere]]) tänavate piirkonnas kujunesid elurajoonid. Paldiskis elas 1951. aastal üle 3500 inimese, 1967. aastal 8000 inimest ja 1980. aastate alguses aga ligikaudu 10 000 inimest.<ref>[https://dea.digar.ee/article/paldiski/2010/01/29/15 Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost]. Paldiski linnaleht nr 4/73 2010</ref> ==== Tuumaallveelaevade õppekeskus ==== {{Vaata| Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus}} [[Pilt:Paldiski abandoned military buildings.jpg|pisi|püsti|Mahajäetud nõukogude sõjaväehooned Paldiskis 1990. aastail]] 1962. aastal loodi Paldiskisse [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväe]] [[tuumaallveelaev]]ade Õppekeskus nr 93 (sõjaväeosa nr 56190 [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]]. 1964. aastal suleti linn koos Pakri saartega ja [[kinnine linn|salastati]]. Isegi linna elanike arv (umbes 14 000) oli riigisaladus. Paldiskist sai Nõukogude garnisonilinn. Linna ehitati üks kolmest NSV Liidu tuumaallveelaevade allveelaevnike väljaõppekeskusest koos tuumaallveelaeva maketiga, mis oli varjatud allveelaevnike õppekorpuse hoonega (Pentagon). Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kokkuvarisemist lahkus Nõukogude sõjavägi 1994 Paldiskist ja linn avati. ==== Paldiski tuumareaktorid ==== Esimene [[tuumareaktor]] viidi [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]]se 1967. aastal ja käivitati 10. aprillil 1968. See reaktor jäi õppevahendiks ligi 19 aastaks.<ref name="r9Wsk" /> Reaktorid eemaldati ning evakueeriti Paldiskist 26. septembril 1995. 2005–2008 läbi viidud Euroopa Liidu projekti "Paldiski sarkofaagide pikaajaline ohutu hoiustamine ja sellega seotud demonteerimistööd" raames paigaldati hoiustamistingimuste parandamiseks ja korrosioonikindluse tõstmise eesmärgil reaktorisektsioone ümbritsevatesse betoonsarkofaagidesse õhukuivatussüsteem, paigaldati reaktorisektsioonidele võimaliku saaste lekkimise operatiivseks avastamiseks seiresüsteem ja renoveeriti reaktoreid ümbritsev peahoone, parandades nii hoone ilmastikukindlust.<ref name="EIS25">{{Netiviide |autor=Saarik, Krista., Laastik, Liina., Lauk, Rene, Valge, Joel. |url=https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a001388c-e921-4737-ad98-6d782810df9b |pealkiri=SELETUSKIRI keskkonnaministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023" juurde |väljaanne=Eelnõude infosüsteem |aeg=5.03.2019 |vaadatud=5.03.2019}}</ref> Aastatel 2014–2015 teostatud Euroopa Liidu projekt "Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud" selgitas välja reaktorisektsioonide lammutamise sobivaima viisi ja maksumuse ning Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks vajaliku lõppladustuspaiga tüübid koos maksumusega.<ref name="EIS25"/> Paldiski objekti valitsejaks on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]].<ref name="EIS25"/> ==== Allveelaevade baas ==== Pärast Teise maailmasõja lõppu väljaehitatud Paldiski Lõunasadamas baseerusid esimestel aastatel Whiskey-tüüpi ([[NATO]] koodnimetus) diiselallveelaevad, mida ehitati aastatel 1951–1957. Paldiskis dislotseerusid PBL [[37. allveelaevade divisjon]]i 157. brigaad, sama divisjoni 22. ja 40. brigaad asusid [[Liepāja]]s. Paldiskis asus ka NSV Liidu sõjamerelaevastiku õppekeskus, mille koosseisus olevad laevad kuulusid Balti laevastiku koosseisu, erinevalt õppekeskusest, mis oli [[Põhjamere laevastik]]u alluvuses. Paldiskis on nähtud ka väikeseid, umbes 30 meetri pikkuseid Piranha-tüüpi luure-[[diversioon]]iallveelaevu. Need on veeväljasurvega 150–220 tonni, meeskonnas on 4 inimest pluss 6 allveediversanti, kes vajaduse korral laevast välja lastakse. Seesuguste allveelaevade põhibaas oli [[Liepāja]]s. ==== Intsidendid allveelaevadega ==== Kinnitamata andmetel on Eesti vetes uppunud 3 M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) ja 1 Whiskey-tüüpi allveelaev. Üks vana Whiskey-tüüpi allveelaev uppus [[1970. aastad|1970. aastate]] keskel poolel teel Paldiskist Tallinna. See laev oli kasutusest maha võetud ja määratud vanarauaks. 1956. aasta oktoobris sõitis üks Tallinna poolt tulnud miiniristleja [[Suurupi väin]]as pooleks Paldiskist lahkunud M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) pardanumbriga M-200. Laev vajus põhja, kuid tänu veekindlatele vaheseintele jäi osa meeskonnast laevas ellu. [[Soome]] ja [[Rootsi]] pakkusid abi laeva ülestõstmisel, kuid Nõukogude Liit keeldus abist, soovides sõjasaladust hoida. Selleks ajaks, kui nad ise laeva said üles tõstetud, oli meeskond lämbunud. Poolekssõidetud allveelaeva meeskonnast on 28 meest maetud Paldiskisse ühiskalmistule.<ref name="p8PAG" /> Paldiskis töötanud laevastikuajaloo uurija [[Voldemar Grossberg]]i andmetel pääses sellest laevaõnnetusest siiski 7 meeskonnaliiget. 1956. aastal puhkes tulekahju allveelaeval M-257, kust 32 meeskonnaliikmest pääses samuti 7. Samal aastal oli plahvatus laeval M-259. Kogu meeskond hukkus koos laevaga. 28. oktoobril 1981 sattus segastel asjaoludel Paldiskis paiknenud Whiskey-tüüpi diiselallveelaev [[S-363]] Rootsi lähedal [[Karlskrona]] sissesõiduteel [[kari]]le. 1968. aasta 27. detsembri [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega laiendati Tallinna, Keila ja Paldiski linna piire. Seejuures Paldiski linnale lisati 2800 hektarit koos 110 või 241 inimesega [[Klooga külanõukogu]]st. === Paldiski taasiseseisvunud Eestis === [[Fail:Paldiski vaade Pakri tuletornist.jpg|pisi|Vaade Paldiskile Pakri tuletornist 2025. aastal]] 9. märtsil 1994 võttis Riigikogu vastu Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse, mille kohaselt [[Suur-Pakri saar|Suur-Pakri]] ja [[Väike-Pakri saar]]e ning [[Pakri poolsaar]]e maa-ala otsustati jagada [[Padise vald|Padise]] ja [[Keila vald|Keila valla]] ning [[Keila]] linna haldusterritooriumiks, lähtudes majanduslikust otstarbekusest, ajalooliselt väljakujunenud haldusterritoriaalsest korraldusest. Sama seaduse kohaselt Paldiski linna maa-ala liideti Keila linna haldusterritooriumiga Keila linna Paldiski linnaosaks. 1996. aasta 20. oktoobril toimunud kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel taastati Paldiski kui iseseisva linna staatus. == Rahvastik == {| class="wikitable" !Aasta !Rahvaarv 1. jaanuari seisuga<ref name="stat.ee" /> |- |2001 |4246 |- |2002 |4226 |- |2003 |4230 |- |2004 |4224 |- |2005 |4207 |- |2006 |4190 |- |2007 |4170 |- |2008 |4154 |- |2009 |4133 (registreeritud elanikke 4400<ref name="BrILW" /> ) |- |2010 |4125 |} 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanike seas venelasi 53,4%, eestlasi 32,8% ja muid rahvusi 13,7%. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanike seas [[venelased|venelasi]] 52,19%, [[eestlased|eestlasi]] 29,66% ja muid rahvusi 18,85%. 1989. aastal moodustasid eestlased Paldiski elanikest 2,4%. 1992. aastal elas linnas 7703 inimest. 22.–26. märtsini 1994 viidi läbi elanike registreerimine ja anketeerimine. Tulemus oli 4576 linnaelanikku. Ilmselt jättis aga tuhatkond ennast kirja panemata. {| class="wikitable" !Aasta !Rahvaarv |- |1782 |209 |- |1874 |837 |- |1897 |900 |- |1913 |1309 |- |1922 |1053 |- |1930 |1136 |- |1934 |841 |- |1938 |686 |- |1940 |726 |- |1951 |3500 |- |1959 |3387 |- |1965 |4039 |- |1969 |5081 |- |1976 |7287 |- |1979 |7311 (alalised elanikud) |- |1989 |7690 (alalised elanikud) |- |1991 |7572 (alalised elanikud) |- |2000 |4262 |- |2003 |4230 |- |2010 |4125 |- |2019 |3529 |} == Haridus == [[Pilt:Paldiski linnavalitsuse endine hoone.jpg|pisi|Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009]] Paldiskis tegutsevad [[Paldiski ühisgümnaasium]] ja [[Paldiski vene põhikool]]. Ühisgümnaasiumi hoones asub ka [[Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool|Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kooli]] Paldiski õppekoht. 20. sajandi algul oli linnas ka [[Paldiski merekool]]. == Liiklus == [[Pilt:Paldiski raudteejaama peahoone.jpg|pisi|Paldiski jaamahoone (2013)]] Linna jõuab [[Tallinna–Paldiski tee]], mis on üks Eesti põhimaanteid. Linna lõunaosas saab alguse [[Paldiski–Padise tee]], millega liitub ka [[Paldiski lõunasadama tee]]. Linna põhjaosas asub [[Paldiski majaka tee]], mis ühendab südalinna poolsaare tipus asuva Pakri tuletorniga. Linnas asuvad [[Paldiski Lõunasadam]] ja [[Paldiski Põhjasadam]]. Läbi Paldiski kulgeb maagaasi torujuhe [[Balticconnector]] ning selle juures asub [[veeldatud gaas|veeldatud gaasi]] terminal ([[Paldiski LNG-terminal]]). Linnas asub [[Paldiski raudteejaam]], mis on [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Keila–Paldiski raudtee]] ääres ja jääb 48&nbsp;km kaugusele [[Balti jaam]]ast. == Religioon == Linnas tegutsevad [[EELK]] [[Paldiski Nikolai kogudus]] ([[Paldiski Nikolai kirik]]us), [[EAÕK]] [[Paldiski Püha Georgi kogudus]] ([[Paldiski Püha Georgi kirik]]us), MPEÕK [[Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus]] ([[Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik]]us), [[EKNK Paldiski Kogudus]] ning [[EMK Paldiski kogudus]]. <gallery> Pilt:Paldiski Georgi õigeusu kirik.jpg|Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Pilt:Paldiski Nikolai kirik.jpg|Paldiski Nikolai kirik Pilt:Paldiskisergi1.jpg|Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik </gallery> == Juhtimine == === Linnapead === {{vaata|Paldiski linnapea}} * [[Karl Friedrich Kalk]], aastatel 1836–1863 Paldiski [[Paldiski foogtikohus|foogtikohtunik]] * [[Mihhail Demin]] (1841–1876), Paldiski [[Paldiski foogtikohus|foogtikohtunik]] 1873–1876 *1876–1880 [[Nikolai Demin]], Paldiski kohtufoogti kohusetäitja *1880–1898 [[Nikolai Demin]], Paldiski linnapea ja linnavanem *1898–1906 [[Theodor Fabian]], Paldiski linnavanem, foogtikohtunik 1883–1887 * –1912, W. Johannson,<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1912/07/31/6 Kodumaa ringwaade. Baltiski linnaametnikud hakkavad linnavalitsusest välja astuma], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 173, 31 juuli 1912</ref> Paldiski [[linnavanem]] * 1912<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1912/10/02/10 Kodumaalt. Baltiskist. Uus linnavanem], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 224, 2 oktoober 1912</ref>–1914, [[Karl Klesti]], Paldiski [[linnavanem]] * [[1917. aasta Eestis|1917]]–[[1940. aasta Eestis|1940]] [[Johannes Odres]], Paldiski [[linnapea]] ja Paldiski [[linnavanem]]. Aselinnapea Edgar Lemberg (1909-1985). * märts 1941- Mihhail Niilus, Paldiski Linna RSN Täitevkomitee esimees *1941–1944 Julius Schwan (1880–1967), linnapea * Anton Filimonov, (1902- ) Paldiski linna RSN Täitevkomitee esimees * Vladimir Konšin, Paldiski linna RSN TK esimees 29. märtsini 1994. * 1996–2000 [[Jaan Mölder]] (1994–1996, Keila linna Paldiski linnaosa vanem, valiti ametisse 5. mail 1994) * 2000–2001 [[Mati Kadak]] * 2001–2008 [[Kaupo Kallas]] * 2008–2009 Jaan Mölder * 2009–2010 [[Mare Leiten]] * 2010–2013 Kaupo Kallas * 2013 [[Stanislav Tšerepanov]] * 2013–2014 [[Jaanus Ilumets]] * 2014–2017 [[Tiit Peedu]] === Linnavolikogu esimehed === * 1996–1999 [[Anne Taklaja]] (1994–1996, halduskogu esimees) * 1999–2000 [[Ain Verbo]] * 2000–2001 Anne Taklaja * 2001–2002 [[Mati Kadak]] * 2002–2008 [[Jaan Mölder]] * 2008–2009 Mati Kadak * 2009–2010 [[Kaupo Kallas]] * 2010–2013 [[Nikolai Pitšugov]] * 2013–2017 Kaupo Kallas == Vaata ka == * [[Paldiski Põhikool]] * [[Paldiski raamatukogu]] * [[Paldiski tänavate loend]] * [[Paldiski linnavolinike loend]] * [[Biodiesel Paldiski]] * [[Paldiski juga]] * [[Paldiski lipp]] * [[Paldiski linnakalmistu]] * [[Paldiski vapp]] * [[Pallaste mõis]] * [[Leetse-Lepiku talu kalmistu]] * [[Paldiski allveelaevnike kalmistu]] * [[Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/ppe-55733 Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name="BrILW">[http://www.postimees.ee/?id=165532 Paldiski elanike arvu kasv ei too kriminaalmenetlust]</ref> <ref name="SjYNE">[http://www.moles.ee/02/May/13/12-1.php Знакомый, но неизвестный город]</ref> <ref name="ZoU6u">[https://web.archive.org/web/20141023181328/http://www.paldiski.net/index.php?cid=3&smid=2&lid=1] Paldiski ajalugu</ref> <ref name="TWeXw">[http://www.eha.ee/raamatud/Tuna/lk104-106%20fotoarhiiv%20Tuna_vene.pdf Свидание двух императоров, foto]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="3Rs7K">[http://roogevik.ucoz.ru/publ/3-1-0-15 Встреча двух императоров в Палдиски 04.07.1912г]</ref> <ref name="Csu6o">{{Netiviide |url=http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |pealkiri=Полковник В.М. Курмышов. Развертывание военно-морских баз и береговой обороны в Прибалтике в феврале 1940 – июне 1941 года. ВИЖ № 2/2005 |vaadatud=2010-03-31 |arhiivimisaeg=2007-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="r9Wsk">{{Netiviide |url=http://arhiiv.postimees.ee/leht/00/08/15/alv1.htm |pealkiri=Õppekeskus nr 93 |vaadatud=2001-08-18 |arhiivimisaeg=2001-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010818053353/http://arhiiv.postimees.ee/leht/00/08/15/alv1.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="p8PAG">[http://newsru.com/world/30aug2004/submar.html В Эстонии перезахоронили 28 советских подводников, погибших в 1956 году.]</ref> }} == Kirjandus == * K-e. "Uus Eesti" küsib: Kas Paldiski sureb välja? [[Uus Eesti]], 26. september 1935, nr 9, lk 2. * Merkur. Paldiskist – unustatud linnast. Päevaleht, 9. juuli 1939, nr 182, lk 4. * Paldiski otsib uut nime. Uus Eesti, 4. august 1939, nr 208, lk 9. * Paldiski uueks nimeks "Lahe". Uus Eesti, 19. september 1939, nr 255, lk 2. == Välislingid == {{commonscat|Paldiski}} {{vikitsitaadid}} * [http://roogevik.ucoz.ru/ Палдиски – маленький уголок Эстонии] * [http://www.estonia360.ee/paldiski_pohjasadam/ 360° aeropanoraam / aerofoto] * [http://alara.ee/wp-content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf Euroopa Liidu projekti "Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud" lõpparuanne, 28. detsember 2015] * Dmitri Pastuhhov. [https://www.err.ee/1090691/insight-sadamalinn-paldiski-elanikud-nouavad-ligipaasu-merele ""Insight": sadamalinn Paldiski elanikud nõuavad ligipääsu merele"] ERR, 16. mai 2020 * [https://teejuht.esap.ee/pohja-eesti/paldiski/ Paldiski], Eesti Sõjaajaloo Teejuht {{Lääne-Harju vald}} {{Eesti linnad}} [[Kategooria:Paldiski| Paldiski]] [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] 4izia3wi1rzp8iwk6lmxl9ca9iyqmuu 0 4382 7168095 7125043 2026-06-05T22:05:41Z Ollin Masa 227337 Pilt 7168095 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|kalendrikuust}} {{Oktoobrikalender}} '''Oktoober''' ehk '''rehekuu''' ehk '''viinakuu''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendris]] [[aasta]] kümnes [[kuu (kalender)|kuu]]. Selles on 31 [[päev]]a. [[File:Oktoobrikuu pihlakas.jpg|thumb|Pihlakas on oktoobrikuine pilgupüüdja ]] [[Pilt:John_Everett_Millais_-_Chill_October.JPG|pisi|[[John Everett Millais]], "Jahe oktoober" (1870)]] Oktoobri viimasel pühapäeval minnakse üle talveajale ehk [[vööndiaeg|vööndiajale]].{{lisa viide}} == Nimi == Oktoobri rahvapärased nimetused on olnud ka '''kooljakuu''', '''hingekuu''', '''kosjakuu''', '''kolletamiskuu''', '''lehelanguskuu''' ehk '''lehevarisemiskuu''', '''porikuu''', '''roojakuu''', '''orjakuu''' (teotööliste öise rehepeksuaja järgi), '''sügisekuu''', '''simunakuu'''.<ref>[[Mall Hiiemäe]]. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 99.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commonscat|October}} {{Vikitsitaadid}} {{Aasta kuud}} [[Kategooria:Kuud]] conk9tnfksvn38nc7bzzw4yg2e2vvxt 0 6548 7168099 6909578 2026-06-05T22:09:37Z Ollin Masa 227337 Pilt 7168099 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib usust kui religioossest või sarnasest hoiakust; sõna teiste tähenduste kohta vaata artikleid [[Religioon]], [[Usund]], [[Uskumine]], [[Uskumus]], [[Uskumus (usundilugu)]] ja [[Uskkond]]; teiste tähenduste kohta vaata [[Usk (täpsustus)]]}} [[Pilt:Emma_Gaggiotti_Richards_(1825-1912)_-_Faith_-_RCIN_403586_-_Royal_Collection.jpg|pisi|[[Emma Gaggiotti Richards]], "Usu allegooria" (1840ndad)]] '''Usk''' on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik. Erinevalt [[uskumus]]est eeldab usk tavaliselt mõne õpetava süsteemi olemasolu (nt mõni [[religioon]], filosoofiline või poliitiline koolkond), millele tahetakse olla lojaalne ka ilma mõistliku seletuseta. Usk teisesse inimesse või asjasse sisaldab samuti lojaalsuse ideed.<ref>[http://wikidiff.com/faith/confidence Confidence vs Faith - What's the difference?]</ref> '''Religioosne usk''' vastab eksistentsiaalsete küsimustele<ref>{{Netiviide |url=http://www.webpages.uidaho.edu/engl_258/Lecture%20Notes/existential_questions.htm |pealkiri=Existential questions |vaadatud=2015-03-29 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402095924/http://www.webpages.uidaho.edu/engl_258/Lecture%20Notes/existential_questions.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ("Mis on minu elu mõte?", "Kas [[Jumal]] on olemas?", "Mis juhtub minuga pärast surma?") ja läheb kaugemale empiirilise maailma tõenditest. [[Religioon]] on õpetus, mis vastab nendele küsimustele teatud viisil. [[Tanah]]i ja [[judaism]]i alus on usk ainujumalasse ([[monoteism]]). ==Kristlik usk== Piiblis tähendab usk [[ustavus]]t [[Jumal]]ale. [[Kristlus]]es on usu sisu fikseeritud [[usutunnistus]]es. === Uue Testamendi usukäsitlus === [[Uus Testament|Uues Testamendis]] sõnale "usk" vastav [[kreeka keel|kreeka]] sõna ''&pi;ί&sigma;&tau;&iota;&sigmaf;'' (''pistis'') tähendab algselt [[kindlus (psühholoogia)|kindlus]]t, [[usaldus]]t või kindlat [[veendumus]]t. Uue Testamendi järgi on usk usaldus [[Jumala ilmutus|Jumala ilmutuss]]e, lootus Jumala tõotustesse, mis ta [[Pühakiri|Pühakirjas]] on andnud. Uue Testamendi autorid eeldavad, et nende arusaam usust põhineb [[Vana Testament|Vanal Testamendil]]. ====Johannese usukäsitlus==== Peale selle võrdsustab Uus Testament usku Jumalasse usuga [[Jeesus Kristus|Jeesusesse]]. Seda rõhutab eriti [[Johannese evangeelium]], milles Jeesus ütleb: ''[[Jumal-Isa|Isa]] ei mõista kellegi üle kohut, vaid on andnud kohtumõistmise täiesti [[Jumal-Poeg|Poja]] kätte, et kõik austaksid Poega, nõnda nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa ka Isa, kes on tema läkitanud.'' ([[Johannese evangeelium 5|5]]:22, 23). Küsimuse peale ''"Mida me peame ette võtma, et teha Jumala tegusid?"'' vastab Jeesus Johannese evangeeliumis: ''"See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud."'' ([[Johannese evangeelium 6|6]]:28,29) ====Pauluse usukäsitlus==== Usu tähtsuses seoses lepinguga, mis Jumalaga on sõlmitud, ütleb [[Kiri heebrealastele]]: ''Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.'' ([[Kiri heebrealastele 11|11]]:1) Sõna ''&pi;ί&sigma;&tau;&iota;&sigmaf;'' on tõlgitud kui "usk", on tavaline [[antiikaeg]]setel [[papüürus]]ele kirjutatud äridokumentidel. Selle sõnaga peetakse silmas, et tagatised vahetatakse, mis tagavad, et lepingus kirjeldatav omand antakse üle. Edasi illustreerib Kiri heebrealastele (11:6) usu tähendust ja praktilist tähtsust: ''Aga ilma usuta on võimatu olla'' Jumalale ''meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad''. ==Vaata ka== *[[müüt]] *[[ustavus]] *[[usaldus]] *[[uskumus]] *[[kindlus (psühholoogia)|kindlus]] *[[uskumine]] *[[usutavus]] *[[religioon]] *[[usund]] *[[uskkond]] *[[ebausk]] *[[lahkusk]] *[[usupuhastus]] *[[ususõda]] *[[usuteadus]] *[[arvamus]] {{pooleli}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://arvamus.postimees.ee/405074/lea-altnurme-eestlased-usulises-poordes Lea Altnurme: eestlased usulises pöördes, postimees.ee, 20. märts 2011] * [https://www.katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/388-1-1-1-inimene-on-jumalakõlblik Usk - eesti keelde tõlgitud katekismusest] [[Kategooria:Religioon]] nwylotd5jcy2ixnsfj2qqarvu7jn0f5 0 7257 7168154 6097799 2026-06-06T07:00:59Z Kuriuss 38125 7168154 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Raili Keiv.jpg|pisi|332x332px|Raili Keiv. Portselanist ja betoonist serviis. Foto: Katrin Press]] '''Tarbekunst''', ka '''rakenduskunst''', vanemas kirjanduses ka '''kunstkäsitöö''', on [[kunst]]iharu, mis hõlmab tarbeesemete kunstilist kujundamist. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt järgmisi alasid: *[[keraamika]] *[[klaasikunst]] *[[metallehistöö]] *[[nahkehistöö]] *[[puitehistöö]] *[[sepis]] *[[tarbegraafika]] *[[tekstiilikunst]] *[[vaibakunst]] Tarbekunst on üks vanemaid kunstiliike, mis hõlmab tarbe- ja dekoratiivesemete kunstilist kujundamist.<ref name="Ene">(1996). Eesti Entsüklopeedia, lk. 274-275. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti.</ref><ref>2006 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tarbekunst1 04.10.2017</ref> Tarbekunst erineb disainist selle poolest, et tarbekunstis on tähtis tööprotsessi käigus valmiva objekti esteetiline välimus, mis tihti lähtub kunstniku enda huvidest ja väljavaadetest. Erinevalt kujutavast kunstist on tarbekunsti esemetel lisaks esteetilisele välimusele ka praktiline funktsioon.<ref ="Oxford">Chilvers, Ian (2004). The Oxford Dictionary of Art. Oxford University Press, Oxford.</ref> Tarbekunsti erialasid nimetatakse vastavalt materjalidele tekstiili-, metalli-, naha- ja klaasikunstiks, keraamikaks ja puitehistööks. Paljudel erialadel on omakorda alaliike, näiteks metallehistöö hõlmab [[Kullassepakunst|kullassepa-]] ja pronksikunsti, sepist jm.<ref name="Ene" /> [[Fail:Raili Keiv2.jpg|pisi|225x225px|Raili Keiv. Keraamika. Foto: Matthew Coleman]] ==Eesti tarbekunsti ajalugu== [[Fail:Taska köide.jpg|pisi|262x262px|Eduard Taska, raamatuköide]] Eesti tarbekunst kui iseseisev kunstiala arenes välja 1920.–1930. aastatel.<ref name="Leili" /><ref name="Merike" /><ref name="Kai">[[Merike Alber]], [[Kai Lobjakas]], [[Airi Ligi]], [[Anna Tiivel]]. "Ajamustrid. Töid Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudest". [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]]. Tallinn 2008</ref> Professionaalse eesti tarbekunsti eelduseks oli eesti soost haritlaskonna teke XIX sajandil.<ref name="Leili">[[Leili Keerend]]. "Nõukogude Eesti tarbekunst". Tallinna Riiklik Kunstimuuseum. Tallinn 1970</ref> Samuti määrasid rahvusliku tarbekunsti arengus suurt osa poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud tegurid ning kunsti loojate ja kasutajate konkreetsed võimalused. Esimeste tarbekunsti teoste inspiratsiooniallikaks oli rahvakunst, mille vanu mustreid stiliseeriti ja moderniseeriti.<ref name="Merike">Merike Alber. "Eesti tarbekunsti ja disaini klassika 1900-1940". Tallinn 2008</ref> Eesti tarbekunstialase hariduse oluline osa oli 1914. aastal asutatud [[Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool]] (1924.aastast [[Riigi Kunsttööstuskool]]), mis pidi ette valmistama korralikke käsitöölisi vabrikutesse ning käsitöö- ja joonistusõpetajaid.<ref name="Leili" /><ref name="Merike" /><ref name="Kai" /> Kunsttööstuskool kasvas üle tarbekunstikooliks ja 1938. aastal rajati selle juurde [[Riigi Kõrgem Kunstikool.]] Aastatel 1920–1930 pandi alus eesti tarbekunsti üksikutele erialadele, kujundati välja vajalik tootmisbaas ja kasvatati kaader. 1930. aastatel tekkisid esimesed tarbekunstnike ühingud, hakati süstemaatiliselt korraldama näitusi. Samasse aastakümnesse langevad ka esimesed vastutusrikkad esinemised välisnäitustel. [[1937. aasta Pariisi maailmanäitus]]elt toodi koju mitmeid aurahasid ja diplomeid<ref name="Leili" />, kuid juba enne maailmanäitust oli eesti nahkehistöö tuntud välismaal. Eesti nahkehistöö rajaja [[Eduard Taska]] firmakauplused tegutsesid mitmes riigis, eesti tarbekunsti suurmeister [[Adamson-Eric]] oli saanud tellimusi välismaalt ning meie nimekaim kujur ja keraamikakunsti rajaja [[Jaan Koort]] kutsuti [[Nõukogude Liit]]u Gželi keraamikatehase kunstiliseks juhiks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu jäi eesti tarbekunsti areng seisma, sest paljud tootmisbaasid hävisid või pidid tooraine puudusel töö lõpetama.<ref name="Leili" /> Sõja ohvriks langes ligi pool eesti tarbekunstnikest ja [[Märtsipommitamine Tallinnas|pommitamisel märtsis 1944]] hävis peaaegu kogu [[Eesti Kunstimuuseum]]i tarbekunstikogu, mistõttu on sõjaeelsest tarbekunstist säilinud vähe näiteid.<ref name="Leili" /><ref name="Merike" /> ==Eesti esimesed kutselised tarbekunstnikud== [[Soome suurvürstiriik|Soome]] oli sajandi alguseks valmis koolitama üld- ja tarbekunstihuvilisi. [[Alma Juhanson]] (alates 1935 Koskel), [[Juuli Suits]] ja [[Vanda Johanson]] (alates 1939 Juhansoo) olid kolm Tartu neidu, kes alustasid XX sajandi alguses õpinguid põhjanaabrite juures. Nad olid ka tihedalt seotud esimeste süsteemsete naiskäsitööle spetsialiseerunud koolide loomise, arendamise ja nendes õpetamisega. „Kutsetööks vajalikud oskused ja teadmised loovad aluse naiste tõelisele iseseisvusele, võtmekohasele rakendusele ühiskonnas ja tema kujunemisele isiksuseks.“ Juhanson innustas eestlannasid otsima õppimisvõimalusi, mida koolide loomisel rakendada, jagas näpunäiteid ning levitas sõna Soome käsitöö- ja majapidamiskoolide ja pedagoogiliste kursuste kohta. Kõige viljakam oli ta oma õpingute lõpuperioodil, luues portselanimaale, keraamilised vaase, tikandeid jne. Tema teoseid peeti väljapaistvateks ja kaasaegseteks. 1942. aastal aga ta hukati süüdistatuna spionaažis ning lõviosa tema kavanditest kadus või hävines. Suits keraamikuna ei jätnud olulist jälge eesti tarbekunsti, sest olude sunnil ei saanud ta õpitud erialale jäägitult pühenduda. Keraamikaga tegelemine nõudis ka suuremaid väljaminekuid kui tekstiilikunst. Tema viljakamad tegevusaastad keraamiku, skulptor-plaketisti, tekstiilikunstniku ja kriitikuna jäid XX sajandi esimesse veerandisse. Suitsu raskeimad aastad olid aga 1926–1936, mil ta pidi elatuma vaid oma raamatute müügist. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi valduses on mõned tema keraamilised nõud, portreeplaketid ja tema kavandi järgi kootud gobelääntehnikas kaminasirm.<ref>[[Erika Pedak]]. "Eesti professionaalse tekstiilikunsti sünd ja kujunemine 1940. aastani". Tartu 2008</ref> ==Mõisteid== *[[Aaderdamine]] *[[Sidumisbatika]] ==Vaata ka== *[[Rakenduskunstnike Ühing]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Kai Lobjakas]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1526:tarbekunst-t-stuskunst-ja-disain&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3151 Tarbekunst, tööstuskunst ja disain]. Sirp, 16. märts 2007 [[Kategooria:Tarbekunst| ]] 172ag8ta8j4riepz09sxlfw2g3yr5jo 0 7827 7168285 7167062 2026-06-06T10:36:28Z Velirand 67997 /* A */ 7168285 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] hqm1qin1jnuwtqsdabnen3paylfd9s5 0 8646 7168287 7157506 2026-06-06T10:37:09Z Ojassaar 206682 /* P */ 7168287 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'') *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Anas americana'') *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased *[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'') *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sgk [[flamingolased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'') *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'') *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia'') *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'') *[[kanakull]] (''Accipiter gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua'') *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'') *[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'') *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'') *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Anas clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'') *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Anas querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Accipiter albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Anas discors'') *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] acqipq5c3xkdyns2lu98sss6i41t5mm 0 8882 7167954 6909296 2026-06-05T15:52:46Z Andreas003 7485 7167954 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{keeletoimeta}} {{Partei | partei_nimi = Norra Töölispartei | partei_nimi_keeles = Det Norske Arbeiderparti | partei_logo = | partei_staatus = | esimees = [[Jonas Gahr Støre]] | asutamine = [[1887]] | peakorter = Youngstorget 2 A, [[Oslo]] | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | ajaleht = | liikmeid = 43 952 <small>(2024)</small> | kodulehekülg = http://arbeiderpartiet.no | colorcode = red | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] }} '''Norra Töölispartei''' ehk '''Norra Tööpartei''' ehk '''Norra Tööerakond''' ([[norra keel]]es ''Det Norske Arbeiderparti''; DNA) on [[Norra]] erakond, mille ideoloogia on [[sotsiaaldemokraatia]]. Erakond asutati [[1887]]. aastal, suurimaks parteiks sai [[1927]]. Partei lõhenes [[1921]], sest läks [[Komintern]]i alla. [[1923]]. aastal eraldus Norra Tööpartei Kominternist ja [[1927]] taasühendati. Nad ütlesid lahti [[kommunism]]i rajamise soovist [[1930. aastad|1930. aastatel]]. [[1961]] asutasid vasaksotsialistid Sotsialistliku Rahvapartei. Tööerakonna esimene valitsus oli [[1928]]. aastal (kaks nädalat). Pikim valitsusaeg kestis [[1935]]–[[1965]], välja arvatud [[okupatsioon]]iaeg [[1940]]–[[1945]] ja üks kuu [[1963]]. aastal. Norra Tööpartei on ehitanud modernse [[heaoluriik|heaoluriigi]].{{lisa viide}} Norra Tööpartei põhiväärtused on [[vabadus]], [[demokraatia]] ja sotsiaalne [[õiglus]]. Siiski on erakonna juhitud valitsused viimastel aastakümnetel privatiseerinud avalike teenuseid ja ettevõtteid, soodustanud konkurentsi ja majanduse dereguleerimist, teisisõnu on hakanud pooldama turumajandust enam kui [[20. sajand]]i algupoolel. <!---See näitab, et Norra Tööpartei ajab koos [[Tony Blair]]i [[Uus Tööpartei|Uue Tööparteiga]] keinslikku majanduspoliitikat.---> NTP pooldab Norra liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. 15. septembril 2005 toimunud üldvalimiste eel näitasid Norra arvamusuuringud, et NTP on favoriidiks tõusnud ja moodustab tõenäoliselt pärast [[Punaroheline koalitsioon (Norra)|punarohelise]] [[enamusvalitsus]]e koos [[Sotsialistlik Vasakpartei|Sotsialistliku Vasakpartei]] (Sotsialistliku Rahvapartei järeltulija) ja [[Keskpartei (Norra)|Norra Keskparteiga]]. Valimistel saadigi esikoht ja moodustatigi vastav valitsus. == Tööerakonna peaministrid == *[[Christopher Hornsrud]] ([[26. jaanuar]] – [[15. veebruar]] [[1928]] *[[Johan Nygaardsvold]] ([[1935]]&ndash;1945) *[[Einar Gerhardsen]] ([[1945]]&ndash;1951) *[[Oscar Torp]] ([[1951]]&ndash;1955) *Einar Gerhardsen ([[1955]]&ndash;[[1965]]) *[[Trygve Bratteli]] ([[1971]]&ndash;[[1972]]) *Trygve Bratteli ([[1973]]&ndash;1976) *[[Oddvar Nordli]] ([[1976]]&ndash;1981) *[[Gro Harlem Brundtland]] ([[4. veebruar]] – [[14. oktoober]] [[1981]]) *Gro Harlem Brundtland ([[1986]]&ndash;[[1989]]) *Gro Harlem Brundtland ([[1990]]&ndash;1996) *[[Thorbjørn Jagland]] ([[1996]]&ndash;[[1997]]) *[[Jens Stoltenberg]] ([[2000]]&ndash;[[2001]]; [[2005]]&ndash;[[2013]]) *[[Jonas Gahr Støre]] ([[2021]]–) == Valimistulemused == {|class=wikitable !Aasta!!%!!Kohad |- |1894||0,3||0 (114-st) |- |1897||0,6||0 (114-st) |- |1900||5,2||0 (114-st) |- |1903||12,1||4 (117-st) |- |1906||15,9||11 (123-st) |- |1909||21,5||11 (123-st) |- |1912||26,2||23 (123-st) |- |1915||32,0||19 (123-st) |- |1918||31,6||18 (126-st) |- |1921||21,3||29 (150-st) |- |1924||18,4||24 (150-st) |- |1927||36,8||59 (150-st) |- |1930||31,4||47 (150-st) |- |1933||40,1||69 (150-st) |- |1936||42,5||70 (150-st) |- |1945||41,0||76 (150-st) |- |1949||45,7||85 (150-st) |- |1953||46,7||77 (150-st) |- |1957||48,3||78 (150-st) |- |1961||46,8||74 (150-st) |- |1965||43,1||68 (150-st) |- |1969||46,5||74 (150-st) |- |1973||35,3||62 (155-st) |- |1977||42,3||76 (155-st) |- |1981||37,1||65 (155-st) |- |1985||40,8||71 (157-st) |- |1989||34,3||63 (165-st) |- |1993||36,9||67 (165-st) |- |1997||35,0||65 (165-st) |- |2001||24,3||43 (165-st) |- |2005||32,7||61 (169-st) |- |2009||35,4||64 (169-st) |- |2013||30,8||55 (169-st) |- |2017||27,4||49 (169-st) |} == Partei juhid == *[[Anders Andersen]] ([[1887]]–1888) *[[Hans G. Jensen]] ([[1888]]–1889) *[[Christian Holtermann Knudsen]] ([[1889]]–1890) *[[Carl Jeppesen]] ([[1890]]–1892) *[[Ole Georg Gjøsteen]] ([[1892]]–1893) *[[Gustav A. Olsen Berg]] ([[1893]]–1894) *Carl Jeppesen ([[1894]]–1897) *[[Ludvig Meyer]] ([[1897]]–1900) *Christian Holtermann Knudsen ([[1900]]–1903) *Christopher Hornsrud ([[1903]]–1906) *[[Oscar Nissen]] ([[1906]]–1911) *Christian Holtermann Knudsen ([[1911]]–1918) *[[Kyrre Grepp]] ([[1918]]–1922) *[[Emil Stang]] ([[1922]]–1923) *Oscar Torp ([[1923]]–1945) *Einar Gerhardsen ([[1945]]–1965) *Trygve Bratteli ([[1965]]–1975) *[[Reiulf Steen]] ([[1975]]–1981) *Gro Harlem Brundtland ([[1981]]–1992) *Thorbjørn Jagland ([[1992]]–2002) *Jens Stoltenberg ([[2002]]–2013) *[[Jonas Gahr Støre]] ([[2013]]–) [[Kategooria:Norra parteid]] laqebgyzyfsws30urhbzy1pyb4b1ypw 0 9000 7168307 7014715 2026-06-06T11:27:46Z NOSSER 8097 /* Rootsi suurtükiväe ülemana ja abielu Beata De la Gardiega */ 7168307 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | prefiks = | nimi = Lennart Torstenson | sufiks = | pilt = Lennart Torstenson 1.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | täisnimi = | sünninimi = | muud_nimed = | hüüdnimi = | sünniaeg = | sünnikoht = [[Västergötland]], Rootsi kuningriik | surmaaeg = | surmakoht = [[Stockholm]], Rootsi kuningriik | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = [[feldmarssal]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud =[[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)]], [[Kolmekümneaastane sõda]], [[Torstensoni sõda]] | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = [[Torstenson]]id | muu_töö = | allkiri = | veebileht = | moodul = }}'''Lennart Torstenson''' ([[17. august]] [[1603]] [[Forstena mõis]] – [[7. aprill]] [[1651]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi]] väejuht ja [[krahv]]. == Elukäik ja sõjaväeline karjäär == === Sünd ja päritolu === Lennart Torstenson sündis Forstena mõisas [[Västergötland]]is [[Torsten Lennartsson]]i (surnud [[1631]]) ja Märta Nilsdotter Posse (surnud [[1627]]) pojana. === Gustav II Adolfi paažina === 15-aastaselt sai temast noore kuninga [[Gustav II Adolf]]i [[paaž]]. [[1628]]–[[1629]] võttis ta osa [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|Rootsi-Poola sõja]] [[Preisimaa hertsogiriik|Preisi]] sõjakäikudest. Räägitakse, et ühes lahingus saatis kuningas Torstensoniga ühele ohvitserile käsku. Teel märkas ta, et vaenlane on muutnud oma positsioone ja muutis kuninga käsku. Kui ta naasis kuninga juurde, oli viimane juba märganud muutusi. Kui Torstenson rääkis kuningale, mida ta oli teinud, tõstis kuningas juba käe, kuid siis muutis meelt ja ütles: "Lennart, see oleks võinud maksta sulle elu, kuid võib-olla sobiksidki sa paremini kindraliks kui õukonda paažiks." === Rootsi suurtükiväe ülemana ja abielu Beata De la Gardiega === Aastal 1629 määrati Torstenson Rootsi suurtükiväe ülemaks, mis tema juhatusel võitis [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] [[Breitenfeldi lahing (1631)|Breitenfeldi]] ja [[Lechi lahing (1632)|Lechi lahingu]]. Samal aastal langes ta vaenlase kätte vangi ja teda hoiti [[Ingolstadt]]is vangis peaaegu terve aasta. Ta abiellus [[8. detsember|8. detsembril]] [[1633]] [[Stockholm]]is vabapreili Beata De la Gardiega (1612–1680), kes oli Ekholmi vabahärra [[Johan De la Gardie]] (1582–1642) ja tema esimese naise [[Steninge loss|Steninge]] vabaproua Catharina Christiernsdotter Oxenstierna (maetud 1625) tütar. Abielust sündis [[Anders Torstenson]] (1641–1686), Rootsi riigimees, [[Eestimaa kindralkuberner]] 1674–1681, [[Alavere mõisn]]ik 1671–1686. 1635. aastal läänistas kuninganna [[Kristiina]] Lennart Torstensonile [[Järvamaa]]l [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla]] ja [[Paide linnuselään]]i [[Paide kihelkond|Paide kihelkonna]] [[Mäo mõis|Mäo]] mõisa.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17162 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Mäo (Paide khk)]</ref><ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17107 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Aruküla (Koeru khk)]</ref>, 1636. aastal sai Lennart Torstenson Paide linna<ref>[https://runeberg.org/nfaq/0248.html Lennart Torstenson], Nordisk familjebok, Stockholm, Expeditionen af Nordisk familjebok, Stockholm, Gernandts boktryckeri-aktiebolag, 1893 s 487-488 (rootsi keeles)</ref>. Ta näitas oma sõjameheoskusi ka [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] [[Wittstocki lahing]]us, [[Pommeri]] aktiivsel kaitsmisel [[1637]]–[[1638]], [[Chemnitzi lahing]]us ja sissetungil Tšehhimaale aastal [[1639]]. Kuna ta oli vangistuses kahjustanud oma tervist, siis [[1641]] naasis ta Rootsi, kus temast sai [[Rootsi Riiginõukogu]] liige. 1641. aastal päris Lennart Torstenson [[Johan De la Gardie]] väimeeste vahelise päranduse jagamise lepinguga [[Harjumaa]]l [[Alavere mõis]]a<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16708 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Alavere mõis (Kose khk)]</ref> ja ka kogu [[Raasiku mõis]]a ala<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16608 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Raasiku mõis (Harju-Jaani khk)]</ref>, koos hilisema [[Peningi mõis]]a<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16587 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Peningi mõis (Harju-Jaani khk)]</ref> ja [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõis]] aladega. === Tegevus Rootsi vägede ülemjuhatajana === [[Pilt:Lennart Torstenson, 1603-51 - Nationalmuseum - 40308.tif|thumb|Krahv Lennart Torstenson]] [[Johan Banér]]i ootamatu surma tõttu [[1641]]. aasta mais määrati Lennart Torstensson Kolmekümneaastases sõjas Rootsi vägede ülemaks [[Saksamaa]]l ja [[Rootsi Pommeri]] [[Pommeri kindralkuberner|kindralkuberner]]iks. Sellega kaasnes ka ülendamine [[feldmarssal]]iks. [[1642]]. aastal marssis ta vägedega läbi [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi]] ja [[Sileesia]] [[Määrimaa]]le, vallutades kõik olulised kindlused, mis jäid teele. Tagasiteel läbi [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] ta samahästi kui põrmustas keiserliku armee teises [[Breitenfeldi lahing (1642)|Breitenfeldi lahingus]] [[23. oktoober|23. oktoobril]] 1642. [[1643]] vallutas ta teist korda Määrimaa, kuid kutsuti ootamatult sõdima [[Taani-Norra]] vastu. Tema kiire ja ootamatu tegevus [[Torstensoni sõda|Torstensoni sõjas]] (1643–1645) halvas Taani maapoolse kaitsetegevuse, kuigi Torstensoni enda positsioon [[Jüütimaa]]l oli [[Christian IV]] poolt oskuslikult juhitud Taani laevastiku tõttu ebakindel. Feldmarssal Lennart Torstenssoni väed liikusid Määrimaalt, Taani territooriumile [[Holsteini hertsogkond|Holsteini]]s 12. detsembril ja jaanuari 1644 lõpuks oli [[Jüüti poolsaar]] tema valduses. Veebruaris 1644 okupeeris Rootsi feldmarssal [[Gustaf Horn|Gustav Horn]] 10 600-mehelise armeega suurema osa Taani provintsidest [[Skåne maakond|Skåne]], [[Halland]]i ja [[Blekinge]], välja arvatud kindluslinnad [[Malmö]] ja [[Kristianstad]]. [[1644]]. aastal juhtis oma armee kolmandat korda Saksamaa südaaladele ja kohtus keiserliku väega [[Jüterbogi lahing]]us [[23. november|23. novembril]]. [[1645]]. aasta novembri algul tungis ta [[Böömimaa]]le ja saavutas [[24. veebruar]]il võidu [[Jankau lahing]]us. Sellega oli avatud tee [[Viin]]i. Kuigi tal õnnestus vallutada üks [[Doonau]] sild, oli tema kurnatud sõjavägi võimetu edasi tungima. Sama aasta detsembris oli [[podagra]] tõttu liikumisvõimetuks jäänud Torstenson sunnitud vägede juhatamise üle andma ja naasis Rootsi. === Hilisem elu ja surm === [[1647]] sai ta krahvitiitli.<ref>{{netiviide | Autor=| Pealkiri=(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 6| URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA6,M1}}</ref> [[1648]]–[[1651]] oli ta Västergötlandi, [[Dalsland]]i, [[Värmland]]i ja [[Halland]]i kindralkuberner. [[1647]]. aastal ostis ta [[Taube]]delt 24 000 [[riigitaaler|riigitaalri]] eest [[Maardu mõis]]a, mis kuulus seejärel Torstensonidele [[1662]]. aastani.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16515 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Maardu mõis (Jõelähtme khk)]</ref> Ta suri [[7. aprill]]il [[1651]] ja maeti Stockholmi [[Riddarholmeni kirik]]usse. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commons|Lennart Torstenson}} {{Rootsi Pommeri asehaldurid ja kindralkubernerid}} {{JÄRJESTA:Torstenson, Lennart}} [[Kategooria:Rootsi inimesed]] [[Kategooria:Rootsi sõjaväeinsenerid]] [[Kategooria:Rootsi feldmarssalid]] [[Kategooria:Rootsi krahvid]] [[Kategooria:Koeru Aruküla mõisnikud]] [[Kategooria:Maardu mõisnikud]] [[Kategooria:Mäo mõisnikud]] [[Kategooria:Kindralkubernerid]] [[Kategooria:Sündinud 1603]] [[Kategooria:Surnud 1651]] bahqm8v7sutp5enwk8cqqxvzl4wexgj 0 9251 7168238 7142153 2026-06-06T09:07:26Z NOSSER 8097 /* Karula-Vietalva suguvõsaliin */ 7168238 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} [[File:Tiesenhauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|thumb|Tiesenhauseni suguvõsa vabahärravapp]] '''Tiesenhausen''' (ka '''Tisenhusen''', leedu k. '''Tyzenhauzai''', poola k. '''Tyzenhauz''', läti k. '''Tīzenhauzeni''') on [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaal]]ist pärinev<ref>Otto Schnettler, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1734062f-bb58-4dd1-b0d8-cd7b5827124e/content Westfalen und Livland]. [[Münster]] (Westf.), 1916, s. 14</ref> [[Baltisakslased|baltisaks]]a [[aadlisuguvõsa]]. Suguvõsa esivanemana on esimest korda [[1210]]. (sõjakäik [[Sakala]]sse) ja [[1224]]. aastal ([[Otepää piiskopilinnus]]e ehitamisest [[Ugandi]]s) [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mainitud [[Albert von Buxhövden|piiskop Albert]]i ja [[Hermann von Buxhövden|piiskop Hermann]]i õemeest, [[Turaida stiftifoogt]] [[Engelbertus de Tisenhusen]] ([[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] [[Turaida stiftifoogt]] 1210/1211) ning tema järglasi Johann (Hans) von Tiesenhausenit (surn. 1279 [[Aizkraukle lahing]]us), [[Koknese piiskopilinnus|Koknese linnus]]e valdajat ning selle poega Johann (Hans) von Tiesenhausenit (u 1280 – 1342), [[Riia peapiiskop]]i vasall, [[Koknese piiskopilinnus|Koknese linnus]]e valdajat. [[Pilt:TKM 4515G, Ordulipp käes langeb Johann von Tiesenhausen Aizkraukle lahingus, Friedrich Ludwig von Maydell.jpg|pisi|left|Ordulipp käes, langeb Johann von Tiesenhausen Aizkraukle lahingus leedulaste vastu. [[Friedrich Ludwig von Maydell]]i [[ofort]] (1842)]] [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|thumb|Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp]] Hans (Johann) von Tiesenhauseni (mainitud allikates 1306, 1327)<ref name=":14" />) kahest pojast põlvnesid Tiesenhausenite suguvõsa (Engelbrechtist (mainitud allikated 1338, 1367) Liivimaa [[Ērgļi vasallilinnus|Ērgļi]] ja Bartolomäusist (mainitud allikates 1312, 1397) [[Bērzaune vasallilinnus|Bērzaune]] peaharud<ref name=":14">Tiesenhausen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=412 seite 395]</ref> [[1556]]. aastal on Tiesenhausenite suguvõsaajaloo üles märkinud Berzaunest pärit Heinrich von Tiesenhausen kirjeldanud oma suguvõsa suurust ja varandust, mainides, et Tiesenhauseneid on 96 meessoost isikut, kes haldasid [[Bērzaune vasallilinnus|Berzaune]], [[Ērgļi vasallilinnus|Ērgļi]], [[Konguta vasallilinnus|Konguta]], [[Rannu vasallilinnus|Rannu]], [[Kavilda vasallilinnus|Kavilda]] ja [[Vaabina vasallilinnus]]eid (Bersohn, Erla, Kongota, Randen, Kawelecht, Ülzen) ning lisaks kuulusid neile üle terve Liivimaa 40 mõisat<ref>O. M. von Stackelberg, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft I (Estland), Görlitz (Sileesia) 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=408 seite. 391]</ref>. Orduriigi lõpuks kuulus [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkon]]nas Tiesenhausenitele 7 suuremast [[vasallilinnus]]est 4. ==Ērgļi peaharu== Tiesenhausenite [[Ērgļi vasallilinnus|Ērgļi]] (saksa keeles ''Erla'') peaharule pani aluse Hans (Johann) von Tiesenhauseni poeg Engelbrecht von Tiesenhausen (mainitud allikates 1338, 1367)<ref name=":14" />), kellele kuulusid [[Ērgļi vasallilinnus|Ērgļi]] ja [[Koknese vasallilinnus|Koknese]] vasallilinnus. Suguvõsa peaharu jagunes mitmeks väiksemaks liiniks. Ērgļi peaharust pärinevatele Tiesenhausenitele kuulusid eri aegadel [[Konguta vasallilinnus|Konguta]], [[Rannu vasallilinnus|Rannu]], [[Tapa mõis|Tapa]], [[Porkuni mõis|Porkuni]], [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Harmi mõis|Harmi]], [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Paunküla mõis|Paunküla]], [[Karula mõis|Karula]], [[Rakvere mõis|Rakvere]] ja paljud teised mõisad Eestis, Tallinnas [[Rataskaevu tänav]]a maja nr 20 ning [[Ērgļi mõis]], [[Koknese mõis]], [[Jumurda mõis]], [[Sausneja mõis]] ja [[Vietalva mõis]] Lätis. === Suguvõsa liikmeid === [[Pilt:Ergli vasallilinnus 1.jpg|thumb|Vaade [[Ērgļi vasallilinnus]]e linnusetornile ja mõisale (19. sajand)]] *Engelbrecht von Tiesenhausen (sünd. 1370, mainitud allikates 1408, 1434)<ref name=":16" />, [[rüütel]], Liivimaa [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkon]]na [[Ērgļi vasallilinnus]]est *Engelbrecht von Tiesenhausen (1410–1479/1486), Ērgļi mõisnik<ref name=":16" />, [[Ērgļi vasallilinnus]]est *Johann/[[Hans von Tiesenhausen]] (surn. 1497), suguvõsa [[Karula mõis (Haljala)|Karula]]-[[Vietalva mõis|Vietalva]] suguvõsaliin, Liivimaa [[Vietalva mõis|Vietalva]], [[Odziena mõis|Odziena]], Stareni, Limehni ja Ruschendorffi mõisnik *Diedrich von Tiesenhausen, Liivimaa [[Konguta vasallilinnus|Konguta]] suguvõsaliin<ref name=":14" /> *Bertram von Tiesenhausen, Liivimaa [[Rannu vasallilinnus|Rannu]] suguvõsaliin<ref name=":14" /> *Detleff von Tiesenhausen (mainitud allikates 1486, 1515, surn. ~1523<ref name=":16">Tiesenhausen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=414 seite 397]</ref>), rüütel, Liivimaa [[Ērgļi vasallilinnus|Ērgļi]] suguvõsaliin<ref name=":15">Tiesenhausen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=413 seite 396]</ref> * Detleff von Tiesenhausen (mainitud allikates 1523, 1556), Ērgļi mõisnik, meeskohtunik<ref name=":16" /> * [[Georg von Tiesenhausen]] (surnud 1530), [[Katoliku kirik|katoli]]iklik [[Tallinna piiskop|Tallinna]] [[1525]]–1530 ja [[Saare-Lääne piiskop]] [[1527]]–1530 *Christoffer von Tiesenhausen (u 1480 – suri enne 1535), [[Kuremaa mõis|Kuremaa]]{{lisa viide}}, Liivimaa [[Sausnēja mõis|Sausnēja]] (saksa k. ''Saussen'')<ref name=":15" /> suguvõsaliin, [[Odziena mõis]]nik *Johann von Tiesenhausen (suri 1577 Võnnus), Ērgļi mõisnik<ref name=":16" /> *Georg von Tiesenhausen (surn. 1608), [[Kuramaa hertsog]]i kantsler (1579–1606?), [[Salatsi piiskopilinnus|Salatsi linnusest]] * Detleff von Tiesenhausen (1548–1635), [[Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)|Poola]] sõjaväelane (oberstwachtmeister), Narva [[Linnusekohus|linnusekoh]]tu president, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] [[Jama asehaldur]], Ērgļi, Porkuni mõisnik<ref name=":16" />, Liivimaa Āķi (Ahken), Neuhofi ja [[Tolka mõis]]nik<ref>Katalog der Familienkundlichen Ausstellung zu Reval 1933. − [[Beiträge zur Kunde Estlands]]. Hrsg. O. Greiffenhagen. Band XVIII. Heft 4/5. Reval: Franz Kluge, 1932/34. Lk 193−268. Siin: [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content lk 222].</ref> *[[Reinhold von Tiesenhausen]], suguvõsa [[Tapa mõis|Tapa]]-[[Jumurda mõis|Jumurda]] suguvõsaliin, Liivimaa [[Jumurda mõis]]nik<ref name=":15" /> * vabahärra [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1592–1662)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] (1592–1662), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), [[Eestimaa maanõunik]], [[Porkuni mõis|Porkuni]], [[Kohala mõis|Kohala]] ja [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], Liivimaa [[Ērgļi vasallilinnus|Ērgļi]] ja Akenhofi mõisnik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Tiesenhausen#TAB_10 Hans Henrik von Tiesenhausen, friherre von Tiesenhausen, friherre till Erla, herre till Tolks, Borckholm, Nyhof, Pannkull och Laket, f. 1592, generalmajor af Kavalleriet; landtråd i Livland; friherre 1654 d. 7 Maj och skulle skrifva sig friherre till sitt gamla arfvegods Erla; † 1662 i Reval.], www.adelsvapen.com</ref><ref>Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 [https://runeberg.org/schkling/0311.html s. 303]</ref>, *[[vabahärra]] [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1628–1710)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] (1628–1710), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Ērgļi mõis|Ērgļi]] ja [[Rakvere ajalugu|Rakvere]] vabahärra, [[Rakvere mõis|Rakvere]], [[Porkuni mõis|Porkuni]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], [[Andja mõis|Andja]], [[Vana-Harmi mõis|Vana-Harmi]] ja [[Lagedi mõis]]nik, [[mõisate reduktsioon]]iaegse [[Eestimaa reduktsioonikomisjon]]i kuninglik komissar<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Tiesenhausen#TAB_11 Hans Heinrich Tiesenhausen, född 1628 död omkring 1710. Friherre till Erla, herre till Wesenberg, Tolks, Borkholm, Nyhof, Pannkull och Laket; kungl. kommissarie vid Estländska Reduktionen; öfverstlöjtnant och landtråd i-Estland], www.adelsvapen.com</ref> *vabahärra [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654-1724)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] (1654–1724), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), [[Ērgļi mõis|Ērgļi]], [[Rakvere mõis|Rakvere]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Paunküla mõis|Paunküla]], [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], [[Harmi mõis|Harmi]], Andja, [[Lagedi mõis]]nik * vabahärra [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1685–1736)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] (1685–1736), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1728–1731, suguvõsa Eesti [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]] suguvõsaliin * vabahärra [[Jakob Johann von Tiesenhausen]] (1686–1749), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1724–1725, suguvõsa Eestimaa [[Rakvere mõis|Rakvere]] suguvõsaliin === Kose-Uuemõisa suguvõsaliin === :Suguvõsa Harjumaa [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]] (saksa k ''Haus Neuenhof'') liin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=416 Tiesenhausen, Haus Neuenhof], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, seite 399, Görlitz, 1931</ref> *A Vabahärra [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1685–1736)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] (1685–1736), [[Ērgļi vasallilinnus|Ērgļist]], Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1728–1731, [[Ērgļi mõis]]nik Liivimaal ning [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], [[Kirimäe karjamõis|Kirimäe]] ja [[Aruvalla mõis]]nik Eestimaal.[[Pilt:Engelbrecht Karl Konstantin von Tiesenhausen.jpg|pisi|vabahärra [[Engelbrecht von Tiesenhausen (1835–1886)|Engelbrecht von Tiesenhausen]], [[Paide Püha Risti kogudus]]e ja [[Anna kogudus]]e [[pastor]]]] **B1 Hans Heinrich von Tiesenhausen (suri 1747), Uuemõisa mõisnik **B2 [[Gustav Johann von Tiesenhausen]] (1725–1782), Venemaa sõjaväelane (polkovnik), Uuemõisa, Aruvalla, Võhmuta, Aavere, Vana-Harmi ja [[Kirimäe karjamõis|Kirimäe]] mõisnik ***C Hans Friedrich von Tiesenhausen (1751–1784), Venemaa sõjaväelane (major), Uuemõisa, Aruvalla, Võhmuta, Aavere, [[Kirimäe karjamõis|Kirimäe]] mõisnik ****D1 ''Karl'' Gustav Andreas von Tiesenhausen (1779–1854), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Virumaa meeskohtunik, Uuemõisa, [[Idavere mõis|Idavere]], Aruvalla, Kirimäe mõisnik<ref name=":1">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=417 seite 400]</ref><ref>{{BBLD|GND1204003645|Tiesenhausen, Karl* Gustav Andreas v. (1779-1854)}}</ref>; *****E [[Hermann von Tiesenhausen|''Hermann'' Gustav Andreas von Tiesenhausen]] (1801–1871), [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], kreisisaadik<ref name=":1" /><ref>{{BBLD|GND1204004080|Tiesenhausen, Hermann* Gustav Andreas v. (1801-1871)}}</ref> ******F1 [[Engelbrecht von Tiesenhausen (1835–1886)|Engelbrecht von Tiesenhausen]] (1835–1886), keiserliku ihukaitseväe Leedu polgu ohvitser, [[Paide Püha Risti kogudus]]e ja [[Anna kogudus]]e [[pastor]] ******F2 [[Paul von Tiesenhausen (1837–1876)|Paul von Tiesenhausen]] (1837–1876), Venemaa sõjaväelane (kaardiväeleitnant), maalikunstnik ****D2 ''Hans'' Ludwig von Tiesenhausen (1780–1871), Uuemõisa, Aruvalla, Võhmuta, Oru ja [[Kaiavere mõis]]nik Liivimaal<ref name=":1" /> === Rakvere suguvõsaliin === : Suguvõsa Eestimaa [[Rakvere mõis|Rakvere]] (saksa k ''Haus Wesenberg'') liin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=418 Tiesenhausen, Haus Wesenberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, seite 401, Görlitz, 1931</ref> *A Vabahärra [[Jakob Johann von Tiesenhausen]] (1686–1749), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]], [[Eestimaa maanõunik]]<ref name=":2">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=419 seite 402]</ref>., [[Rakvere mõis|Rakvere]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Andja mõis|Andja]] ja [[Aseri mõis]]nik **B1 [[Magnus Detlof von Tiesenhausen]] (1728–1804), [[Porkuni mõis|Porkuni]] ja [[Põdrangu mõis]]nik, Holsteini kammerhärra, Virumaa [[Kreisimarssal|kreisimarssal]]<ref name=":2" /> **B2 [[Jakob Johann von Tiesenhausen (1729–1784)|Jakob Johann von Tiesenhausen]] (1729–1784), [[Rakvere mõis|Rakvere]] ja [[Tudulinna mõis]]nik<ref name=":2" /> ***C1 Karl Gustav von Tiesenhausen (1758–1816), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten)<ref name=":3">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=420 seite 403]</ref>, Hauseni suguvõsaliini esiisa ***C2 [[Jakob Johann von Tiesenhausen (1761–1813)|Jakob Johann von Tiesenhausen]] (1761–1813), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Rakvere mõisnik<ref name=":3" /> ****D Adelhard Johann von Tiesenhausen (1807Rakvere–1889[[Pajusi mõis|Pajusi]]), Venemaa sõjaväelane ([[Kornet (auaste)|kornet]]), Rakvere,[[Koonu mõis|Koonu]],[[Unukse mõis|Unukse]],[[Saksi mõis]]nik<ref name=":4">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=421 seite 404]</ref> *****E1 Jakob Christoph ''Peter'' von Tiesenhausen (1834–1921), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[polkovnik]])<ref name=":5" /> *****E2 Reinhold (Roman) von Tiesenhausen (1843–1934), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[polkovnik]]), [[Meriküla mõis (Vaivara)|Meriküla]], [[Tudulinna mõis]]nik<ref name=":5" /> ******F1 Adelhard Alexander von Tiesenhausen (1879–1922 Tallinn), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alamleitnant)<ref name=":7">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=422 seite 407]</ref> ******F2 [[Roman von Tiesenhausen]] (1882–1944), Venemaa keisririigi<ref name=":7" />, Vabadussõja-aegse [[Balti pataljon]]i sõjaväelane <ref>[http://www.ra.ee/apps/georgi/html/mitte-eestlaste_elulood.html Roman von Tiesenhausen], www.ra.ee</ref> *****E3 Otto Hermann von Tiesenhausen (1845–1925)<ref name=":6">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=423 seite 406]</ref>, 1879 abielus Adda von Tiesenhauseniga (sünd von [[Richter]]) (1854–1935)<ref>[https://www.kirmus.ee/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=1066 Adda von Tiesenhausen (1854 – 1935)], utlib.ut.ee/eeva</ref> ******F ''Alexander'' Roman Ernst von Tiesenhausen (1880–1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabirittmeister), Kaiavere mõisnik<ref name=":7" /> *****E4 Ernst von Tiesenhausen (1850–1934), [[Väimela mõis]]a ja [[Aadana mõis]]ate<ref>[https://www.meediateek.ee/en/photo/view?id=759864&pid=57741 Korporatsioon "Estonia" liikmete ühisfoto], www.meediateek.ee</ref> valdaja, [[Vohnja mõis]]nik ******F ''Paul'' Eduard Otto Adelhard von Tiesenhausen (1881 – 9. jaanuar 1919 Tartu), tapeti bolševike poolt [[Tartu Krediidikassa massimõrv|Tartus]]<ref name=":6" /> *****E5 Woldemar Engelbrecht von Tiesenhausen (1856–1910), Venemaa sõjaväelane (husaariohvitser), mõisnik [[Peterburi kubermang]]us<ref name=":6" /> ***C3 [[Johann Diedrich von Tiesenhausen]] (1767–1834), Venemaa sõjaväelane (major), Virumaa kreisikohtunik, Rakvere ja [[Tudulinna mõis]]nik<ref name=":3" /> ****D1 [[Christoph von Tiesenhausen|''Christoph'' Karl Diedrich von Tiesenhausen]] (sünd. 1798), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[rittmeister]]) ****D2 [[Georg von Tiesenhausen (1811–1850)|''Georg'' Diedrich von Tiesenhausen]] (1811–1850), Venemaa keisririigi sõjaväelane (Venemaa [[Õukond|õukon]]na ratsakaardiväe [[polkovnik]]) ****D3 [[Jakob von Tiesenhausen|Karl ''Jakob'' Reinhold von Tiesenhausen]] (1816 [[Kohtla mõis|Kohtla]] – 1902 ), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[kindralmajor]])<ref name=":4" /> *****E1 Georg Engelbrecht von Tiesenhausen (1857–1920), [[Käravete mõis]]nik *****E2 Paulus Friedrich Jakob von Tiesenhausen (1869–1919), [[Kuuda leprosoorium]]i arst *****E3 Vabahärra [[Gerhard Diedrich Jakob von Tiesenhausen|Gerhard von Tiesenhausen]] (1878 – 1916 Tiraspol), arhitekt ******F Vabahärra [[Hans-Diedrich von Tiesenhausen]] (1913–2000), Saksamaa allveelaevakomandör ****D4 ''Diedrich'' Johann Georg von Tiesenhausen (1825–1894), kreisikohtunik, [[Sõmeru mõis]]nik<ref name=":5">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=422 seite 405]</ref> ***C4 Georg Magnus Adam von Tiesenhausen (1782–1835), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik)<ref name=":3" /> **B3 Gustav Adam von Tiesenhausen (1733– ~1756), [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstirii]]gi sõjaväelane (rittmeister), Aseri mõisaomanik<ref>[https://www.etera.ee/zoom/12858/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,2355,2706,2566 Trauerode über das Absterben des weiland Hochwohlgebohrnen Freyherrn Herrn Gustav Adam von Tiesenhausen, Erbherrn auf Asserien, Rittmeisters in Königlich Churfürstlich Sächsischen Diensten. 1756]</ref> === Tapa-Jumurda suguvõsaliin === *[[Reinhold von Tiesenhausen]] (mainitud allikates 1507, 1523, surn. 1527<ref name=":8" />), suguvõsa [[Tapa mõis|Tapa]]-[[Jumurda mõis|Jumurda]] (saksa k ''Haus Taps-Jummerdehn'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=425 Tiesenhausen, Haus Taps-Jummerdehn], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, seite 399, Görlitz, 1931</ref>, Liivimaa [[Jumurda mõis]]nik * Wolter von Tiesenhausen (mainitud allikates 1619, 1629, 1649), Jumurda, [[Vana-Puka mõis|Puka mõis]]nik ja hiljem Tapa mõisnik<ref name=":8">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=425 seite 408]</ref> **Adam Johann von Tiesenhausen (mainitud allikates 1650, 1681), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Tapa mõisnik<ref name=":8" /> ***Wolter Heinrich von Tiesenhausen (mainitud allikates 1688, 1694), Prantsuse sõjaväelane (kindralleitnant), Tapa mõisnik<ref name=":8" /> ***Erich Johann von Tiesenhausen (maetud 1728 [[Ambla kalmistu|Ambla]]), Tapa mõisnik, kelle pärija Margarethe Charlotte (1684–1755), abiellus major Berndt Wolmar von Brandtiga<ref name=":8" /> === Karula-Vietalva suguvõsaliin === [[Hans von Tiesenhausen]] (surn. 1497), suguvõsa [[Karula mõis (Haljala)|Karula]]-[[Vietalva mõis|Vietalva]] (saksa k ''Haus Karrol-Fehteln'') suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=426 Tiesenhausen, Haus Karrol-Fehteln], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931, seite 409</ref>, Liivimaa [[Vietalva mõis|Vietalva]], [[Odziena mõis|Odziena]], Stareni, Limehni ja Ruschendorffi mõisnik *[[Georg von Tiesenhausen]] (surn. 1530), [[Tallinna piiskop]] [[1525]]–1530 ja [[Saare-Lääne piiskop]] [[1527]]–1530 *Röttger von Tiesenhausen (mainitud allikates 1555, 1582), Saaremaa [[Haeska mõis (Valjala)|Haeska]] jt mõisnik<ref name=":9">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=426 seite 409]</ref> *Röttger von Tiesenhausen ''vanem'' (mainitud allikates 1621<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16878 Karula mõis (Haljala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>, 1643), [[Eestimaa maanõunik]], [[Karula mõis (Haljala)|Karula]], [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa]] ja Liivimaa [[Ārciemsi mõis]]nik<ref name=":9" /> *Röttger von Tiesenhausen ''noorem'' (mainitud allikates 1633, 1638, maetud Tallinnas 1652)<ref name=":10">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=426 seite 410]</ref>, [[Karula mõis (Haljala)|Karula]], [[Seli mõis]]nik ja Liivimaa [[Ārciemsi mõis]]nik **Röttger von Tiesenhausen (surn. ~1671), Rootsi kammerhärra<ref name=":10" /> **Diedrich von Tiesenhausen (surn. ~1671), Rootsi sõjaväelane (major)<ref name=":10" /> **Otto von Tiesenhausen, Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Ārciemsi mõisnik<ref name=":10" /> **Christoph Friedrich von Tiesenhausen, Rootsi sõjaväelane (rittmeister), meeskohtunik, Karula ja [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa mõis]]nik<ref name=":10" /> ==Bērzaune peaharu== [[Pilt:POL COA Bawół I.svg|pisi|150px|Berzaune suguvõsaliini Tiesenhausenite vapp]] Tiesenhausenite [[Vidzeme]] Võnnu [[Bērzaune vasallilinnus|Bērzaune]] (saksa keeles ''Bersohn'') peaharule pani aluse Ergli Engelbrecht von Tiesenhauseni vend [[Bartholomeus von Tiesenhausen|Bartholomeus]], kellele kuulus [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkon]]na [[Bērzaune vasallilinnus]]. See suguvõsa peaharu jagunes omakorda mitmeteks väikesteks liinideks. Berzaune peaharust (saksa k ''Haus Berson'') liin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=427 Tiesenhausen, Haus Berson], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931, seite 401</ref> pärinevatele Tiesenhausenitele kuulusid eri aegadel muude seas [[Orina mõis|Orina]], [[Valtu mõis|Valtu]], [[Kiiu mõis|Kiiu]], [[Lõusa mõis|Lõusa]], [[Kavilda vasallilinnus|Kavilda]], [[Järvakandi mõis|Järvakandi]] ja paljud teised mõisad Eestis ning [[Bērzaune mõis]], [[Tirza mõis]], [[Kalsnava mõis]], [[Vējava mõis]] ja [[Adulienase mõis]] Lätis. === Suguvõsa liikmeid === *Bartholomeus von Tiesenhausen/Bartholomäus von Tisenhusen (mainitud allikates 1312, 1397)<ref name=":14" /> – surn. umb.<ref name=":10" /> 1407 [[Kärkna klooster]]), [[Bērzaune vasallilinnus]]e läänihärra, rüütel, [[Turaida stiftifoogt]] 1360-1361, [[Dzērbene piiskopilinnus]]e pandivaldaja *Peter von Tiesenhausen (1397–1435), [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] [[Tartu stift]]i vasall, [[Bērzaune vasallilinnus]]e läänihärra, rüütel ning hiljem Taani kuninga [[Pommeri Erik]]u teenistuses <ref name=":21">[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931, {{BSB|00000600,00430|seite 413}}</ref> *Frommhold von Tiesenhausen (mainitud allikates 1453, 1480, surn. 1484), [[Bērzaune vasallilinnus]]e läänihärra<ref name="seite-411">Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=428 seite 411]</ref> *Frommhold von Tiesenhausen (surn. pärast 1522<ref name=":21" />, maetud [[Tartu toomkirik]]usse), [[Bērzaune vasallilinnus|Bērzaune]], [[Kalsnava vasallilinnus|Kalsnava]], [[Tirza vasallilinnus|Tirza]], [[Kavilda vasallilinnus|Kavilda]], [[Vaabina vasallilinnus]]e, [[Vääna mõis|Vääna]], [[Restu mõis|Restu]], [[Uderna mõis|Uderna]], Wadtzi, [[Päidla mõis]]a läänihärra<ref name="seite-411" />, *Reinhold von Tiesenhausen (surn. 1541 [[Rannu vasallilinnus|Rannu]])<ref name=":21" />, [[Bērzaune mõis|Bērzaune]]-[[Vējava mõis|Vējava]]-[[Eleja mõis|Eleja]] (saksa k. ''Berson-Fehgen-Elley'') suguvõsaliin<ref name=":15" /> * [[Barbara von Tiesenhausen]] (surnud 1553), traagilise saatusega aadlineiu (vt. [[Rannu vasallilinnus#Rannu Tiesenhausenite omandusena alates XV sajandi II poolest|Rannu vasallilinnus]]e lugu) *[[Fabian von Tiesenhausen]] (mainitud allikates 1507, surn. umb. [[1558]]<ref name=":21" />/1559, [[Tirza vasallilinnus|Tirza]], [[Vaabina vasallilinnus|Vaabina]], [[Järvakandi vasallilinnus|Järvakandi]], [[Kiiu vasallilinnus]]e, [[Vääna mõis|Vääna]], [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]], [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Lõusa mõis]]nik *[[Heinrich von Tiesenhausen (surnud 1600)|Heinrich von Tiesenhausen]] (u 1520 – 1600), lipuhärra, riigimees - [[Riia peapiiskop]]i [[Wilhelm von Brandenburg]]i nõunik, [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkon]]na lipkonna pealik (sõjajõudude ülemjuhataja) [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]], peapiiskopkonna administraator, [[Liivimaa hertsogkond|Poola Liivimaa]] administraator [[Jan Hieronimowicz Chodkiewicz]] nõunik<ref>[http://books.google.ee/books?id=5RP2WiMSi_MC&pg=PA1311&dq=Schloss+Bersohn&hl=en&sa=X&ei=KYrNUrmqK5Lb4QTJooC4Ag&ved=0CEcQ6AEwBA#v=onepage&q=Schloss%20Bersohn&f=false Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums, lk 1311]</ref>, [[Bērzaune vasallilinnus|Bērzaune]], [[Kalsnava vasallilinnus|Kalsnava]], [[Kavilda vasallilinnus|Kavilda]], [[Vaabina vasallilinnus|Vaabina]] ja [[Lubāna piiskopilinnus|Lubāna linnus]]est ja ajaloolane *Johann von Tiesenhausen (1557–1602), [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkon]]na peamees<ref>[[Enn Tarvel]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1962-3-258-270_20240430141510.pdf?v=a57b8491d1d8 Veel kord Sigismund Augusti privileegi autentsusest], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]], 11 köide. Ühiskonnateaduste seeria 1962 nr 3, lk 265</ref> ja [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|1600–1611 Rootsi-Poola sõja]] ajal<ref>[[Hendrik Sepp|Henrik Sepp]], Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul., [[Ajalooline Ajakiri]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/25140 1932 nr. 2], lk 100 </ref> 1592. aastast, [[Bērzaune vasallilinnus|Bērzaune linnus]]est, Berzaune, [[Devēne mõis|Devēne]], [[Grostona mõis|Grostona]], ''Selgofsky'', [[Mārsnēni mõis|Mārsnēni]], [[Ļaudona mõis|Ļaudona]] ja [[Lubāna mõis]]nik (1625)<ref>[http://books.google.ee/books?id=GgzVAAAAMAAJ&pg=PA292&dq=Schloss+Bersohn&hl=en&sa=X&ei=KYrNUrmqK5Lb4QTJooC4Ag&ved=0CDIQ6AEwAQ#v=onepage&q=Schloss%20Bersohn&f=false Livländische Beiträge, von Bock, lk 294]</ref> *[[Peter von Tiesenhausen]], [[Vana-Liivimaa]] aadlik ja vaimulik, Tartu [[toomhärra]] [[1550]]–[[1558]] * Engelbrecht von Tiesenhausen, Liivimaa [[Restu mõis|Restu]], [[Vara mõis]]nik *[[Karl Adolf von Tiesenhausen]] (1605–1652), [[Liivimaa maanõunik]] 1650−1652, Liivimaa [[Restu mõis|Restu]], [[Vara mõis|Vara]], [[Luke mõis (Läti)|Luke mõisnik]] ... *A [[Fabian von Tiesenhausen|Fabian von Tiesenhausen vanem]] (surnud umb.<ref name=":22" /> 1558/[[1559]]{{lisa viide}} Tallinnas<ref name="seite-411" />, maetud Järvakandi)), [[Vaabina vasallilinnus|Vaabina]], [[Tirza vasallilinnus]]e, [[Kiiu mõis|Kiiu]], [[Järvakandi mõis|Järvakandi]], [[Lõusa mõis|Lõusa]] ja [[Vaabina mõis|Vaabina]] mõisaomanik **B1 Kaspar von Tiesenhausen, [[Kiiu mõis]]a ja [[Kiiu vasallilinnus]]e ning [[Tirza vasallilinnus|Tirza linnus]]e mõisnik ja [[Haapsalu asehaldur]], [[Tirza mõis|Tirza]]-[[Vecaduliena mõis|Vecaduliena]]- [[Eleja mõis|Eleja]] (saksa k. ''Tirsen-Adlehn'') suguvõsaliin **B2 [[Fabian von Tiesenhausen (surnud 1558)|Fabian von Tiesenhausen noorem]] (surnud [[1558]] Taanis), [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkonna]] peamees 1557<ref name=":22" />, 1558. aastal saadik [[Taani]]s<ref name=":0" /> [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] ajal läbirääkimistel Taani kuningaga Liivimaa Taani kuninga protektsiooni alla võtmiseks, [[Järvakandi mõis|Järvakandi]], [[Valtu mõis]]nik<ref name=":22" /> ***C1 [[Kaspar von Tiesenhausen]]<ref name=":22" /> (mainitud allikates 1582), Kiiu (saksa k. ''Kyda'') suguvõsaliin<ref name=":15" />, [[Nabe vasallilinnus]]e läänivaldaja, [[Haapsalu asehaldurite loend|Haapsalu asehaldur]] ***C2 [[Frommhold von Tiesenhausen]]<ref name=":22" /> (mainitud 1579, maetud 1641 Tallinnas), [[Valtu mõis|Valtu]], [[Undla mõis|Undla]] [[Hulja mõis|Hulja]] ja [[Arbavere mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]]<ref name=":0" /> ****D Fabian von Tiesenhausen (1589–1649, maetud Tallinnas 1650), [[Valtu mõis|Valtu]], [[Undla mõis|Undla]] ja [[Hulja mõis]]a [[Pärushärra|pärushärra]], Harju meeskohtunik<ref name=":0">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, seite [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=429 412]</ref> *****E [[Frommhold von Tiesenhausen]]<ref name=":22" /> (1627–1694), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1659–1663, [[Valtu mõis|Valtu]], [[Hertu mõis|Hertu]], [[Hulja mõis|Hulja]] ja [[Undla mõis]]nik<ref name=":0" /> ******F1 Hans Heinrich von Tiesenhausen, Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa maanõunik, Valtu mõisnik<ref name=":0" /> *******G Riigikrahv [[Berend Heinrich von Tiesenhausen]] (1703–1789), vt [[Tiesenhausen#Riigikrahv von Tiesenhauseni suguvõsaliin|Riigikrahv von Tiesenhauseni suguvõsaliin]] ******F2 Fabian von Tiesenhausen<ref name=":22" /> (sünd. ~1653, surn. pärast 1708<ref name=":17">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16680 Valtu mõis (Rapla khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa maanõunik, [[Kandle mõis|Kandle]]<ref name=":0" />, [[Undla mõis]]nik ******F3 Berend Johann von Tiesenhausen, Valtu mõisnik ***C3 Elert von Tiesenhausen/Eilart von Tysenhusen (surn. †1601), [[Eestimaa maanõunik]] 1594–1597<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/72960875/vana-urik-tahab-tagasi-jarvamaale Vana ürik tahab tagasi Järvamaale ], Maaleht, 16.11.2015</ref> ja [[Paide asehaldur]] (1601), [[Järvakandi mõis]]nik<ref name=":22">[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931, {{BSB|00000600,00431|seite 414}}</ref> **B3 [[Johann von Tiesenhausen]]<ref name=":22" /> (mainitud allikates 1524), [[Vaabina mõis]]a ja [[Vaabina vasallilinnus]] ja [[Nabe vasallilinnus]]e omanik ning [[Jaunpilsi kihelkond|Jaunpilsi kihelkonna]] ''Neuenhofi'' mõisnik, ***C4 [[Gotthard Johann von Tiesenhausen]]/Tyzenhauz (sünd c. 1590 – surn. u 1641), Tiesenhausenite [[Poola]] suguvõsaliini<ref name=":22" /> ja [[krahv]] [[Tyzenhaus]]ide esivanem, [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu]] [[kastellaan]] (1621–1634), titulaarne [[Tartu vojevood]] (1634–1640) **B4 [[Reinhold von Tiesenhausen]]<ref name=":22" />, [[Vääna mõis|Vääna]] ja [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] mõisnik ... *A [[Georg Reinhold von Tiesenhausen]] (1650 (1652<ref name=":19">Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Hannover-Döhren: Hirschheydt, 1971 seite [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000345?page=599 599]</ref>)–1734), sõjaväelane [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] ja Rootsi teenistuses (kapten, [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] rittmeister ja ooberstleitnant [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjas]]<ref> Adam Lewenhaupt, [https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/LewenhauptA/titlar/KarlXIIsOfficerare/sida/702/faksimil Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar (1920)], s. 702</ref>, [[Liivimaa maamarssal]] 1710 ja [[Liivimaa maanõunik|maanõunik]] 1710–1721, Gravenhof ja [[Lakši mõis]]nik<ref>[https://bbld.de/0000000410272413 Tiesenhausen, Georg Reinhold v. (1650-1734)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref> **B1 Carl (Karl) Magnus von Tiesenhausen (1691–1743), Riia maakohtu assessor, [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtu]] liige, [[Vecvāle mõis]]a rentnik<ref>[https://bbld.de/GND1201501865 Tiesenhausen, Carl (Karl) Magnus v. (1691-1743)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref> ***C1 Georg Caspar von Tiesenhausen (1729–1811), Liivimaa ülemmaakohtu assessor, [[Valgjärve mõis|Valgjärve]] ja [[Kõrgepalu mõis]]nik[[File:Baron Heinrich Tiesenhausen.jpeg|pisi|[[Heinrich von Tiesenhausen]] (1843–1914), [[Liivimaa maanõunik]] 1884−1914, resideeriv maanõunik 1887−1902]] ****D parun Georg Adolph von Tiesenhausen (1773–1821), Venemaa sõjaväelane (suurtükiväeleitnant), Valgjärve ja Kõrgepalu mõisnik *****E1 parun Julius Heinrich von Tiesenhausen (sünd. 1804), Valga sillakohtunik ******F parun [[Heinrich von Tiesenhausen|''Heinrich'' Engelbrecht Magnus von Tiesenhausen]] (1843–1914), [[Liivimaa Talurahva Rentpank|Liivimaa Talurahva Rentpanga]] sekretär 1868–1870, [[Liivimaa maanõunik]] 1884−1914, [[Liivimaa Maakrediitselts]]i ülemdirektor 1884−1887, [[Inciemsi mõis]] ja [[Krüüdneri mõis]]ate kaasomanik <ref>[https://bbld.de/0000000023898926 Tiesenhausen, Heinrich* Engelbrecht Magnus Bar. v. (1843-1914)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref> *****E2 parun ''Eduard'' Caspar von Tiesenhausen (1807–1878), Võnnu maakohtu assessor, kihelkonnakohtunik, kreisisaadik, [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtu]] viitsepresident, Valgjärve ja Kõrgepalu mõisnik ***C2 Karl Reinhold von Tiesenhausen (1730–1768), sillakohtu adjunkt<ref name=":18">Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Hannover-Döhren: Hirschheydt, 1971 seite [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000345?page=600 600]</ref> ****D Karl Ernst von Tiesenhausen (1759–1838), Venemaa keisririigi sõjaväelane, kameraalõuenõunik, Liivimaa Lakši mõisnik<ref name=":18" /> *****E Karl Robert ''Friedrich'' von Tiesenhausen (1804–1871), [[Liivimaa Maakrediitselts]]i ülemdirektsiooni vanemsekretär<ref name=":18" /> **B2 Georg Friedrich von Tiesenhausen (1692–1740), [[Vecvāle mõis]]nik *Friedrich Wilhelm von Tiesenhausen (u 1636–1700), Rootsi sõjaväelane ([[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] ooberstleitnant), [[Liivimaa maanõunik]]<ref>[https://www.geni.com/people/Friedrich-Wilhelm-von-Tiesenhausen/6000000010223767076 Friedrich Wilhelm von Tiesenhausen], www.geni.com</ref> **[[Jürgen von Tiesenhausen]] (ka Georg, u 1660 – 1710), [[Rootsi]] sõjaväelane, ohvitser [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonnas]] [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] === Tirza-Vecaduliena-Eleja suguvõsaliin === *A Kaspar von Tiesenhausen, [[Kiiu mõis]]a ja [[Kiiu vasallilinnus]]e ning [[Tirza vasallilinnus|Tirza linnus]]e mõisnik ja [[Haapsalu asehaldur]], [[Tirza mõis|Tirza]]-[[Vecaduliena mõis|Vecaduliena]]- [[Eleja mõis|Eleja]] (saksa k. ''Tirsen-Adlehn'') suguvõsaliin<ref name=":15" /> **B Fabian von Tiesenhausen (surn. 1601), Liivimaa [[Vecaduliena mõis|Vecaduliena]] ja [[Jaunaduliena mõis]]nik ***C1 Wilhelm von Tiesenhausen (sünd. u 1565/1595), Vecaduliena mõisnik ****D Wilhelm von Tiesenhausen (surn. 1656) *****E1 Wilhelm Fabian von Tiesenhausen (sünd. 1646/1648 – 1727), Vecaduliena mõisnik *****E2 Adam Johann von Tiesenhausen (sünd. 1632/1654 – 1690), Rootsi sõjaväelane (major), Tapa mõisnik ******F Otto Johann von Tiesenhausen (u 1694 – 1729), Rootsi sõjaväelane (kapten) *******G Adam ''Johann'' von Tiesenhausen (1718–1800), sõjaväelane (leitnant), Vecaduliena, Jaunaduliena ja [[Päinurme mõis]]nik ********H1 Otto (Anton) Johann von Tiesenhausen (1752–1830), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), [[Narva komandant]] 1791−1799, Habbula ja [[Peterburi kubermang]]u [[Ingerimaa]] Annenhofi mõisnik <ref>[https://bbld.de/GND1194214770 Tiesenhausen, Otto (Anton*) Johann v. (1752-1830)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref> *********I Carl Magnus Friedrich von Tiesenhausen (1793–1813 Leipzigi lahingus), Venemaa sõjaväelane ********H2 Gotthard Georg von Tiesenhausen (sünd. 1763), Venemaa sõjaväelane (major) ***C2 Johann von Tiesenhausen (sünd. u 1565/1601), Vecaduliena mõisnik === Orina-Riidaku suguvõsaliin === :Suguvõsa [[Orina mõis|Orina]]-[[Riidaku mõis|Riidaku]] (saksa k ''Haus Orgena-Ridaka'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=432 Tiesenhausen, Haus Orgena-Ridaka], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931, seite 415</ref> *Frommhold von Tiesenhausen (1690–17..), [[Orina mõis|Orina]], [[Valtu mõis|Valtu]] ja [[Undla mõis]]nik, sõjaväelane (leitnant) ja [[meeskohtunik]]<ref name=":11">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=433 seite 416]</ref>. Fabian von Tiesenhauseni (sünd. ~1653, surn. pärast 1708) poeg *Fabian Georg von Tiesenhausen (1715, maetud 1769 Tallinnas), Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), [[Eestimaa sõjakuberneride loend|Tallinna ülemkomandant]], [[Lautna mõis]]nik<ref name=":11" /> **Jacob Joseph Maria von Tiesenhausen (1745–1795), Venemaa sõjaväelane (kapten), [[Paatsalu mõis|Paatsalu]], [[Illuste mõis|Illuste]], [[Pivarootsi mõis|Pivarootsi]], [[Voore mõis|Voore]], [[Virtsu mõis]]nik<ref name=":11" /> ***Berend Johann von Tiesenhausen (1771–1822), Paatsalu mõisnik<ref name=":12">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=434 seite 417]</ref> ***Fabian Georg von Tiesenhausen (1781–1820), Venemaa mereväeohvitser ([[2. järgu kapten]])<ref name=":12" /> ****[[Parun]] (1854) Hermann Karl Georg von Tiesenhausen (1819–1910), kolleegiumiassessor<ref name=":13">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=435 seite 418]</ref> ***Karl Adolf von Tiesenhausen (1783–1830), Venemaa keisririigi mereväeleitnant, [[Riidaku mõis]]nik<ref name=":12" /> ***Hans Heinrich von Tiesenhausen (1786–1860), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten)<ref name=":12" /> ===Riigikrahv von Tiesenhauseni suguvõsaliin === [[File:Tiesenhauseni suguvõsa krahvivapp.jpg|thumb|Tiesenhauseni suguvõsa krahvivapp]] [[Pilt:Pavel IvanivichTiesenhausenгSokolov.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1815, krahv [[Paul von Tiesenhausen]] (1774–1864)]] : Suguvõsa riigikrahv von Tiesenhausen (saksa k ''Reichgrafen v. Tiesenhausen'') suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=435 Reichgrafen v. Tiesenhausen], seite 418</ref> *A [[Riigikrahv]] [[Berend Heinrich von Tiesenhausen]] (1703–1789), Venemaa keisririigi riigitegelane, Eestimaa rüütelkonna peamees 1741–1744, 1759. aastast krahv. **B riigikrahv [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1741–1815)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] (1741–1815), Venemaa riigitegelane, keisri kammerhärra ja Paul I õukonnaülem, [[Kiiu mõis|Kiiu]]<ref>Ivar Sakk, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50990566/perekond-kellele-kuulus-rakvere-linn Perekond, kellele kuulus Rakvere linn], Eesti Päevaleht, 14.08.2004</ref>, [[Sausti mõis|Sausti]], [[Valtu mõis|Valtu]], [[Alu mõis|Alu]], [[Hertu mõis|Hertu]] ja [[Rapla mõis]]nik<ref name=":17" /> ***C1 Krahv [[Paul von Tiesenhausen]] (1774–1864), Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimkaa rüütelkonna peamees]] 1815 ****D1 krahv Alexander ''Eduard'' von Tiesenhausen (1809–1884), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), suurvürsti tiibadjutant, [[Selli mõis|Selli]], [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]], [[Kõrvetaguse mõis]]nik *****E1 krahv Paul Andreas ''Alfred'' von Tiesenhausen (1839–1909), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) *****E2 krahv Viktor Eduard Engelbrecht von Tiesenhausen (1842–1907), Venemaa keisririigi senaator *****E3 krahv Nikolai Hans Heinrich von Tiesenhausen (1848–1921), Selli, Ohukotsu, Kõrvetaguse mõisnik, maetud [[Rapla kalmistu]]le<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=04GgzRGmjgLO Rapla kalmistu, Vana osa], www.kalmistud.ee</ref> ****D2 krahv Ferdinand Paul von Tiesenhausen (1811–1870), Venemaa keisririigi sõjaväelane (porutšik)<ref name=":20">Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, 1931, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=437 seite 420]</ref> ****D3 krahv Hans Heinrich Peter von Tiesenhausen (1815–1860), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister)<ref name=":20" /> *****E krahv [[Woldemar Paul von Tiesenhausen|Woldemar von Tiesenhausen]] (1845–1915), [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] peamees 1884–1886, [[Eestimaa maanõunik]], [[Sausti mõis|Sausti]] ja [[Malla mõis]]nik ***C2 krahv [[Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhausen|Ferdinand von Tiesenhausen]] (1782–1805), Venemaa keiser [[Aleksander I]] tiibadjutant, langes [[Austerlitzi lahing]]us, oli abielus kindralfeldmarssal [[Mihhail Kutuzov]]i tütre Jelizavetaga, maetud [[Tallinna Toomkirik]]usse. ===Poola haru=== *[[Antoni Tyzenhaus]] (Anton von Tiesenhausen) (1733–1785)<ref>{{BBLD|0000000080273914|Tyzenhaus (Tiesenhausen), Antoni (Anton v.) (1733-1785)}}</ref> (pl [[:pl:Antoni Tyzenhauz|Antoni Tyzenhauz]]), [[Rzeczpospolita]] Leedu Suurvürstiriigi riigiametnik ja finantsist *Krahv [[Konstantin Tyzenhaus]] (1782–1853), ornitoloog. ==Viited== {{viited}} {{commonskat|House of Tiesenhausen}} ==Kirjandus== *Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Band 1.2: Estland, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=408 lk 391–422] [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=463 Parandused lk.48-49] *Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1935, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000345/images/index.html?seite=598 lk 598–600] *Eduard von Tiesenhausen: ''Zur Erinnerung an den hundertjährigen Besitz der Güter Weissensee und Hohenheyde in der Familie von Tiesenhausen im Jahre 1852 : ein Beitrag zur Tiesenhausenschen Familiengeschichte'', Riga: Müllerschen Buchdruckerei, 1852 *Astaf von Transehe-Roseneck: ''Der Güterbesitz der von Tiesenhausen in Livland 1224-1919'', Hannover-Döhren: von Hirschheydt, 1964 *Astaf von Transehe-Roseneck: ''Familien-Geschichte v. Tiesenhausen'' == Välislingid == *[http://www.tiesenhausen.de Perekonna koduleht] *[https://www.geni.com/family-tree/index/6000000007376627799 Tiesenhausenite sugupuu Genis] *[http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=2836&prop_id=257 Ērgļi vasallilinnus] (läti keeles) *[http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=2819&prop_id=257 Bērzaune vasallilinnus] (läti keeles) *[[Ivar Sakk]]: [http://www.epl.ee/artikkel/271806 Perekond, kellele kuulus Rakvere linn], [[Eesti Päevaleht]] 14. august 2004 [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Tiesenhausenid| ]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Riia peapiiskopkonna vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Peterburi kubermangu aadlisuguvõsaraamatutesse kantud suguvõsad]] 3gpks87b05mq5uhetd6zwgzpdi0er7f 0 11724 7168117 7167813 2026-06-06T03:50:42Z Andres 5 /* V */ 7168117 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks. ''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]]. ''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis: *''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage *''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane *''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica *''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina *[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa *[[aadria piimputk]] (''Peucedanum rablense''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]], Alpide kaguosa *[[aadria rapuntsel]] (''Phyteuma persicifolium''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Alpide kaguosa *[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika abuutilon]] (''Abutilon mauritianum''), sgk [[kassinaerilised]] *[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika *[[aafrika ahvihein]] (''Wedelia mossambicensis'') *[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]] *[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika *[[aafrika baklažaan]] ehk aafrika pommu (''Solanum macrocarpon''), sgk [[maavitsalised]], Lääne-Aafrika päritolu kultuurtaim *[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika *[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika gunnera]] (''Gunnera perpensa''), [[rohttaim]], sgk [[gunneralised]], Ida- ja Lõuna-Aafrika, Madagaskar *[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika keskosa *[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]] *[[aafrika klotsik]] (''Corpuscularia lehmannii''), [[sukulent]], sgk [[kivilehelised]], Ida-Kapimaa *[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii''), [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika kriinum]] (''Crinum macowanii'') *[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'') *[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'') *[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'') *[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'') *[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'') *[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'') *[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'') *[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'') *[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'') *[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'') *[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'') *[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'') *[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'') *[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'') *[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'') *[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'') *[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]] *[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'') *[[aaloelehine tääkliilia]] ehk aaloeleheline tääkliilia (''Yucca aloifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'') *[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond *[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'') *[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'') *[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'') *[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'') *[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'') *[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'') *[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'') *[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'') *[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'') *[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'') *[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'') *[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'') *[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'') *[[aasia sinerõigas]] (''Isatis glauca''), sgk [[ristõielised]] *[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]] *[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus''), sgk [[tulikalised]] *[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'') *[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'') *[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'') *[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]] *[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'') *[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]] *[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline *[[aasluste]] (''Bromus commutatus'') *[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane *[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline *[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]] *[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'') *[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'') *[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'') *[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'') *[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati *''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed *[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'') *''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[abroonia]] (''Abronia''), perekond *[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond *''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia *''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]] *''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s *''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s *[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]] *[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond *[[adoonis]] (''Adonis''), perekond *[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'') *[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond *[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]] *[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aed-leeklill]] ehk aedfloks (''Phlox paniculata''), sgk [[siniladvalised]] *[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] *[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]] *[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]] *[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]] *[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim *[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]] *[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]], *[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]] *[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]] *[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]] *[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]] *[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]] *[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond *[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane *[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond *[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu *[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[ahtalehine mustikas]] (''Vaccinium angustifolium''), sgk [[kanarbikulised]] *[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] *[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]] *[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]] *[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]] *[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[akantoliimon]] *akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]] *[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]] *[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'') *[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]] *[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum) *[[aleksandrisenna]] *[[alkanna]] (''Alkanna'') *''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] *[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline *[[allikasammal]] (''Philonotis''), perekond, sgk [[pungsamblalised]] *[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[allikkerss]] (''Nasturtium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]] *[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]] *''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] *[[alokaasia]] *[[alpi hanerohi]] (''Arabis alpina''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[alpi kaljukress]] (''Hornungia alpina''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]] *[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]] *[[alpi puia]] (''Puya alpestris''), sgk [[bromeelialised]] *[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]] *[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] *[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'') *[[alpi litterkõdrik]] ehk alpi litterhein (''Noccaea caerulescens''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]] *[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]] *[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]] *[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]] *[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *''[[Alyssum handelii]]'', sgk [[ristõielised]] *[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]] *[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond *[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]] *[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'') *[[amasoonase kopaiivapuu]] *[[ambrapuu]] (''Liquidambar'') *[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'') *[[ameerika agaav]] (''Agave americana'') *[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]] *[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]] *[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'') *ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]] *[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]] *[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'') *[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]] *[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]] *[[amorfa]] (''Amorpha'') *[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]] *[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]] *[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]] *[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'') *[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond *[[ananass]] (''Ananas comosus'') *[[ananass (perekond)]] (''Ananas'') *[[andiira]] (''Andira inermis'') *[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]] *[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[angervars]] (''Vincetoxicum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond *[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[ankurtürn]] (''Colletia''), sgk [[türnpuulised]] *[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]] *[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]] *[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'') *[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'') *[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]] *[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]] *[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]] *[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond *''[[Arabis flaviforma]]'', sgk [[ristõielised]] *arahhis vt [[maapähkel]] *[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond *[[arekapalm]] (''Areca''), perekond *[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond *[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]] *[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]] *''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] *[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas *[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]] *[[aroonia]] (''Aronia'') *[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]] *[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]] *[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]] *[[aruluste]] (''Brachypodium'') *[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[arundinaaria]] (''Arundinaria'') *[[arundo]] (''Arundo'') *[[asandi]] (''Ferula narthex'') *[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]] *[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'') *[[askleepia]] *[[asolla]] (''Azolla'') *[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts *[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond *[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'') *[[astel-ankurtürn]] (''Colletia hystrix''), sgk [[türnpuulised]] *[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]] *[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts *[[atlasküpress]] *[[aubrieeta]] (''Aubrieta''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[aukuuba]] *[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'') *[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'') *[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'') *[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'') *[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'') *[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]] *[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond *[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]] *[[avoonia]] (''Avonia'') ==B== *[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]] *''[[Badula]]'', perekond, sgk [[nurmenukulised]], peamiselt Maskareenidel ja Madagaskaril *''[[Badula balfouriana]]'', [[puu]], sgk [[nurmenukulised]], Rodriguese saare endeem *[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]] *[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane *''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]] *''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal *[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]] *[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond *[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]] *[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]] *[[bartraamia]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kerakupralised]] *[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond *[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]] *[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]] *[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]] *[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]] *[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[berliini pappel]] (''Populus berolinensis''), puu, sgk [[pajulised]], Eestis tavaline *[[bermuuda jänesekapsas]] (''Oxalis pes-caprae''), sgk [[jänesekapsalised]] *[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *''[[Biscutella coronopifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]] *''[[Boechera cusickii]], sgk [[ristõielised]] *''[[Boechera lyallii]], sgk [[ristõielised]]'' *[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'') *''[[Borodinia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] *[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'') *''[[Brassica insularis]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'') *[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[bromeelialised]] (''Bromeliaceae''), sugukond *[[bruhhialised]] (''Bruchiaceae''), sugukond *[[bruunialehine kevadik]] (''Draba bruniifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[bubinga]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[budleia]] (''Buddleja'') *[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]] ==C== *''[[Calepina]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Calepina irregularis]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] *''[[Capsella grandiflora]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] *''[[Chlorococcales]]'', selts *''[[Chlorodendrales]]'', selts *''[[Cladophorales]]'', selts *''[[Cochlearia polonica]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]] *[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] ==D== *[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] *[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]] *[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[deutsia]] (''Deutzia'') *[[diervilla]] (''Diervilla'') *[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]] *[[dodopalm]] (''Acanthophoenix''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] *''[[Draba oligosperma]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] ==E== *[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]] *[[ebakübesammal]] (''Pseudephemerum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]] *[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]] *[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]] *[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'') *[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]] *[[eebenipuulised]], sugukond *[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[ehmik]] (''Thuidium''), perekond, sgk [[ehmikulised]] *[[ehmikulised]] (''Thuidiaceae''), sugukond. *[[ekmea]] (''Aechmea''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]] *[[elulõng]] (''Clematis'') *[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]] *[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts *[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond *[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[enelas]] (''Spiraea'') *[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Epimedium setosum]]'', sgk [[kukerpuulised]] *[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'') *[[erekollane krookus]] (''Crocus xluteus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline *[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Erysimum aurantiacum]]'', sgk [[ristõielised]] *[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]] *''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]] *[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]] *[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]] ==F== *[[fibiigia]] (''Fibigia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]] *Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]] *[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane *[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]] *[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]] *[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]] *[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]] *[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]] ==G== *[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[gallia koerasinep]] (''Erucastrum gallicum''), sgk [[ristõielised]] *[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' *[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]] *''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem *[[gibraltari ibeeris]] (''Iberis gibraltarica''), sgk [[ristõielised]] *[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa *[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] * †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae'' *[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]] *[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]] *[[Gregori ahvileivapuu]] (''Adansonia gregorii''), sgk [[kassinaerilised]], Austraalia endeem *[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[grööni laglerohi]] (''Boechera holboellii''), sgk [[ristõielised]] *[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]] *[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]] *[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]] ==H== *[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *habras aloina vt [[rabe aloina]] *[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]] *[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]] *haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]] *[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]] *[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond *[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[haldjatiib]] ehk epimeedium (''Epimedium''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[hall haab]] ehk hall pappel (''Populus ×canescens''), sgk [[pajulised]] *[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall kogelejarohi]] (''Berteroa incana''), sgk [[ristõielised]] *[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]] *[[hall lõunasinep]] (''Hirschfeldia incana''), sgk [[ristõielised]] *[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna *[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[hallikas harakalatv]] (''Erysimum diffusum''), sgk [[ristõielised]] *[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane. *[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline. *[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond *[[hanekress]] (''Schivereckia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]] *[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]] *[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond *[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]] *[[haraline harakalatv]] (''Erysimum repandum''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised *[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'') *[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]] *[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'') *[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised *[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]] *[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]] *[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]] *[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s *[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]] *[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas *[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]] *[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]] *[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]] *[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]] *[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim *[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline *[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]] *[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]] *[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt *[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline *[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria) *[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]] *[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]] *[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]] *[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]] *[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]] *[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik keerispea]] (''Phacelia tanacetifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]] *[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]] *[[harilik kirburohi]] (''Polygonum'' persicaria), sgk [[tatralised]] *[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik koerahammas]] (''Erythronium dens-canis''), sgk [[liilialised]] *[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]] *[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]] *[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage *[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]] *[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]] *[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]] *[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]] *[[harilik kurekell]] (''Aquilegia vulgaris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]] *[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lakkleht]] (''Orthilia secunda''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]] *[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik *[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik liivrohi]] (''Cardaminopsis arenosa''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]] *[[harilik linnukapsas]] (''Lapsana communis''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]] *[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]] *[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]] *[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub *[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]] *[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]] *[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]] *[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]] *[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]] *[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt *[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]] *[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[harilik murtudsüda]] (''Lamprocapnos spectabilis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline *[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] *[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]] *[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline *[[harilik nelgipuu]] (''Syzygium aromaticum''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]] *[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis *[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena *[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]] *[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline. *[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]] *[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim *[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]] *[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]] *[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]] *[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]] *[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline *[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]] *[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]] *[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline *[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]] *[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik seenlill]] (''Monotropa hypopitys''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]] *[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim *[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias *[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[harilik sinerõigas]] (''Isatis tinctoria''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] *[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline *[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline. *[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]] *[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]] *[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]]) *[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline *[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]] *[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] *[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]] *[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]] *[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]] *[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim *[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tuhkpuu]] (''Cotoneaster scandinavicus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]] *[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s *[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]] *[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus''), puu, sgk [[türnpuulised]], Eestis tavaline *[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim *[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]] *[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]] *[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]] *[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud. *[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]] *[[harilik varakevadik]] ehk varane kevadik (''Erophila verna'', ''Draba verna''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]] *[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]] *[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]] *[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]] *[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]] *[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik voolmerohi]] ehk voolme-ristirohi (''Jacobaea vulgaris'', ''Senecio jacobaea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]] *[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik võõrkress]] ''(Cardaria draba),'' sgk [[ristõielised]] *[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[harilik öölill]] (''Hesperis matronalis''), sgk [[ristõielised]] *[[harkhammas]] (''Dichodontium''), perekond, sgk [[ongströömialised]] *[[harjakas tahuksammal]] (''Meesia longiseta''), sgk [[tahuksamblalised]] *[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim *[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]] *[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]] *[[harkjas särjesilm]] (''Ranunculus peltatus'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''peltatus''), sgk [[tulikalised]] *[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'') *[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]] *[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond *[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk *[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]] *[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla *[[helgik]] (''Schistostega pennata''), sammal, sgk [[helgikulised]] *[[helgik (perekond)|helgik]] (''Schistostega''), perekond, sgk [[helgikulised]] *[[helgikulised]] (''Schistostegaceae''), sugukond *[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hellik]] (''Funaria''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[hellikulaadsed]] (''Funariales''), selts *[[hellikulised]] (''Funariaceae''), sugukond *[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[helvik]] (''Marchantia''), sgk [[helvikulised]] *[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hevea]] (''Hevea'') *[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'') *[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[hiidkupar]] (''Buxbaumia''), perekond, sgk [[hiidkupralised]] *[[hiidkupralaadsed]] (''Buxbaumiales''), selts *[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond *[[hiid-sargapuu]] (''Entandrophragma excelsum''), [[puu]], sgk [[meelialised]] *hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]] *[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]] *[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]] *[[hiigel-tääkliilia]] (''Yucca gigantea''), sgk [[asparilised]] *[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim *[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'') *[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]] *[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]] *[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]] *[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]] *[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]] *[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]] *[[hiiretudrik]] (''Myagrum perfoliatum''), sgk [[ristõielised]] *[[hiiretõlkjas]] (''Euclidium syriacum''), sgk [[ristõielised]] *[[hiiretõlkjas (perekond)|hiiretõlkjas]] (''Euclidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond *[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline *[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]] *[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]] *[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]] *[[hispaania tooneputk]] (''Thapsia garganica''), sgk [[sarikalised]] *[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]] *[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]] *[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond *[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]] *[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]] *''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]] *''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] *[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond *[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]] *[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]] *[[humalapuu]] (''Ptelea'') *[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]] *[[humalpöök]] (''Ostrya'') *[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]] *[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond *[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]] *[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]] *[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond *[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond *[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'') *[[hõbehaab]] ehk hõbepappel (''Populus alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]] *[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'') *[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]] *[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuud]] (''Ginkgoopsida''), klass *[[hõlmikpuulaadsed]] (''Ginkgoales''), selts *[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond *[[hõlmikpuutaimed]] (''Ginkgophyta''), hõimkond *[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[hõlmine leivapuu]] (''Artocarpus altilis''), sgk [[mooruselised]] *[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane. *[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]] *[[häbeuba]] (''Clitoria''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]] *[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]] *[[hüatsint]] (''Hyacinthus''), perekond, sgk [[hüatsindilised]] *[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] *[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]] *''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]] ==I== *[[ibeeris]] (''Iberis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Iberis carnosa]]'', sgk [[ristõielised]] *[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]] *[[idahüatsint]] (''Hyacinthus orientalis''), sgk [[hüatsindilised]] *[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]] *[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]] *[[ida-mariõunapuu]] (''Malus baccata''), sgk [[roosõielised]] *[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-suitsrohi]] (''Conringia orientalis''), sgk [[ristõielised]] *[[ida-unilook]] (''Sisymbrium orientale''), sgk [[ristõielised]] *[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]] *[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]] *[[iileks]] (''Ilex'') *[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]] *[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]] *[[imar]] (''Polypodium''), perekond *[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond *[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]] *[[imelillelised]] ehk ööõielised (''Nyctaginaceae''), sugukond *[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts *[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]] *[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] *[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]] *[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts *[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond *[[inkaliilia]] ehk alströmeeria (''Alstroemeria''), perekond, sgk [[inkaliilialised]] ==J== *[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]] *[[jaapani juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum japonicum''), sgk [[juudapuulehikulised]] *[[jaapani kameelia]] (''Camellia japonica''), sgk [[teepõõsalised]] *[[jaapani kerria]] (''Kerria japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]] *[[jaapani metsmagun]] (''Hylomecon japonicum''), sgk [[magunalised]] *[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]] *[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]] *[[jaapani roheõis]] (''Chloranthus japonicus'') , sgk [[roheõielised]] *[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]] *[[jaapani vaiguseemnik]] (''Pittosporum tobira''), sgk [[vaiguseemnikulised]] *[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]] *[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond *[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki) *[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'') *[[jamalaki-nelgipuu]] (''Syzygium samarangense''), sgk [[mürdilised]] *[[jasmiin]] (''Jasminum''), perekond, sgk [[iminõgeselised]] *[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi''), sgk [[männilised]] *[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas *[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised *[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]] *[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]] *[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond *[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]] *[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]] *[[jumalapuu]] (''Ailanthus'') *[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas *[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'') *[[juudinõges]] (''Parietaria'') *[[juunosidrunipuu]] (''Citrus ×junos''), sgk [[ruudilised]]) *[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]] *[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]] *[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]] *[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]] *[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]] *[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond *[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]] *[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[jõhvsamblalised]] (''Ditrichaceae''), sugukond *[[jõhvsammal]] (''Ditrichum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]] *[[jäik harakalatv]] (''Erysimum marschallianum''), sgk [[ristõielised]] *[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond *[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]] *[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]] *[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised *[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane *[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]] ==K== *[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[kaarkollakas]] (''Barbarea vulgaris'' subsp. ''arcuata''), [[läänekollakas|läänekollaka]] alamliik, sgk [[ristõielised]] *[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias *[[kaelus-litterhein]] (''Thlaspi perfoliatum''), sgk [[ristõielised]] *[[kaelus-litterkõdrik]] (''Noccaea perfoliata''), sgk [[ristõielised]] *[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]] *[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne *[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]] *[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]] *[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass *[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]] *[[kahevärvine paju]] ehk kahevärviline paju (''Salix phylicifolia''), sgk [[pajulised]] *[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim *[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline. *[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]] *[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]] *[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]] *[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]] *[[kaksikhambake]] (''Dicranella''), perekond, sgk [[kaksikhambakeselised]] *[[kaksikhambakeselised]] (''Dicranellaceae''), sugukond *[[kaksikhambalaadsed]] (''Dicranales''), selts *[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond *[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond *[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond *[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud *''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]] *[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'') *[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'') *[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]] *[[kalju-kuldkilbik]] (''Aurinia saxatilis''), sgk [[ristõielised]] *[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]] *[[kaljukress (perekond)|kaljukress]] (''Hornungia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]] *[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]] *[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]] *[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kallaskerss]] (''Rorippa ×anceps''), sgk [[ristõielised]] *[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]] *[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]] *[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]] *[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]] *[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]] *[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]] *[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised *[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]] *[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]] *[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline *[[kanahari]] (''Phedimus''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]] *[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts *[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond *[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]] *[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el *[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond *[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]] *[[kanna (ilutaim)]] (''Canna''), perekond, sgk [[kannalised]] *[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]] *[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond *[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]] *[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] *[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond *[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]] *[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts *[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kapsas]] *[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]] *[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond *[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]] *[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]] *[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]] *[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]] *[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]] *[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]] *[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'') *[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]] *[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]] *[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond *[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]] *[[karevetikalised]] (''Cladophoraceae''), sugukond *[[karevetikas]] (''Cladophora''), perekond, sgk [[karevetikalised]] *[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]] *[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]] *[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]] *[[karukakar]] (''Arctotheca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]] *[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]] *[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karusamblad]] (''Polytrichopsida''), klass *[[karusamblalaadsed]] (''Polytrichales''), selts *[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond *[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]] *[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]] *[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]] *[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]] *[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]] *[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]] *[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]] *[[karvane piiphein]] ''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]] *[[karvane päevakübar]] (''Rudbeckia hirta''), sgk [[korvõielised]] *[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]] *[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[karvane unilook]] (''Sisymbrium loeselii''), sgk [[ristõielised]]) *[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]] *[[karvsammal]] (''Trichodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[karvvetikas]] (''Aegagropila''), perekond, sgk [[karevetikalised]] *[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]] *[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum''). sammal, sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond *[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]] *[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts *[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond *[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]] *[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond *[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]] *[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]] *[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]] *[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'') *[[katiksammal]] (''Pterogonium''), perekond, sgk [[hiissamblalised]] *[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]] *[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond *[[kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]] *[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]] *[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim *[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]] *[[kaunis veigela]] (''Weigela florida''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati *[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]] *[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass *[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]] *[[keerik]] (''Tortula''), perekond *[[keermikvetikas]] (''Spirogyra''), perekond, sgk ''[[Zygnemataceae]]'' *[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]] *[[kerakupralaadsed]] (''Bartramiales''), selts *[[kerakupralised]] (''Bartramiaceae''), sugukond *[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]] *[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond *[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast *[[kerria]] (''Kerria''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]] *[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]] *[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]] *[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]] *[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]] *[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]] *[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]] *[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] *[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]] *[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]] *[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass *[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]] *[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]] *[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]] *[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]] *[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]] *[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]] *[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond *[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond *[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]] *[[kilpfibiigia]] (''Fibigia clypeata''), sgk [[ristõielised]] *[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond *[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]] *[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]] *[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]] *[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]] *[[kirju salvei]] (''Salvia viridis''), sgk [[huulõielised]] *[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]] *[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]] *[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]] *[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond *[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]] *[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[kivilehelised]] (''Aizoaceae''), sugukond *[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]] *[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts *[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond *[[kiviroosik]] (''Cistus''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] *[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass *[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]] *[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond *[[koeranaeris]] (''Bryonia''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[koerasinep]] (''Erucastrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]] *[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'') *[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]] *[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline. *[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'') *[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'') *[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika *[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim *[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]] *[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]] *[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]] *[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]] *[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]] *[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane *[[kollane reseeda]] (''Reseda lutea''), sgk [[reseedalised]] *[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline *[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]] *[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane *[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]] *[[kolmetine jürilill]] (''Cardamine trifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'') *[[kolmevöödiline havisaba]] (''Dracaena trifasciata'', varem ''Sansevieria trifasciata''), sgk [[asparilised]] *[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]] *[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'') *[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts *[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond *[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]] *[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]] *[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]] *[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline *[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts *[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]] *[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond *[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond *[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]] *[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline *[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond *[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane *[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]] *[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]] *[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]] *[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]] *[[korispoor]] (''Chorispora''), sgk [[ristõielised]] *[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]] *[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'') *[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]] *[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]] *[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[krookus]] (''Crocus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kruvipuulised]] (''Pandanaceae''), sugukond *[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond *[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond *[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond *[[kuldkakar]] (''Osteospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond *[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas *[[kuldkilbik]] (''Aurinia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuldlakk]] (''Erysimum xcheiri''), sgk [[ristõielised]] *[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]] *[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]] *[[kuldsõstar]] (''Ribes aureum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]] *[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuldvihm]] (''Laburnum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]] *[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim *[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas *[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]] *[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]] *[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all *[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'') *[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised *[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]]' *[[kurdlehine kibuvits]] (''Rosa rugosa''), sgk [[roosõielised]] *[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]] *[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[kurdõhik]] (''Exserthoteca]]''), perekond, sgk [[õhikulised]] *[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]] *[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]] *[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond *[[kurgirohulaadsed]] (''Boraginales''), selts *[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], [[melon]]i teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond *[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]] *[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuukõdrik]] (''Biscutella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'') *[[kuu-ristlill]] (''Ricotia lunaria''), sgk [[ristõielised]] *[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]]) *[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond *[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]] *[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond *[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]] *[[kõrbesinep]] (''Zilla''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]] *[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]] *[[kõrge maasikas]] (''Fragaria moschata''), sgk [[roosõielised]] *[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]] *[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l *[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond *[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline *[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[kõrvikpriimula]] (''Primula auricula''), sgk [[nurmenukulised]] *[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond *[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud *[[kõva nisu]] (''Triticum durum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kõverharjak]] (''Campylopus''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]] *[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]] *[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane *[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]] *[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käharik]] (''Rhytidiadelphus''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]] *[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]] *[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]] *[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]] *[[kännik]] (''Tetraphis''), perekond, sgk [[kännikulised]] *[[känniksamblad]] (''Tetraphidopsida''), klass *[[kännikulaadsed]] (''Tetraphidales''), selts *[[kännikulised]] (''Tetraphidaceae''), sugukond *[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]] *[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]] *[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käoking]] (''Aconitum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond *[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]] *[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]] *[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]] *[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]] *[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]] *[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane *[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]] *[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]] *[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]] *[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond *[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]] *[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]] *[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]] ==L== *[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]] *[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond *[[laglerohi]] (''Boechera''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]] *[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]] *[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond *[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]] *[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]] *[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'') *[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]] *[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]] *[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]] *[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]] *[[lamav kress]] ehk lamav teekress (''Lepidium coronopus''', sün. ''Coronopus squamatus''), sgk [[ristõielised]] *[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] *[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]] *[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane *[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline *[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane *[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]] *[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lapiksammal]] (''Distichium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] *[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]] *[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]] *[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]] *[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]] *[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]] *[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud *[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]] *[[lehmakapsas]] (''Turritis glabra''), sgk [[ristõielised]] *[[lehmakapsas (perekond)|lehmakapsas]] (''Turritis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[lehtertapp]] *[[lehtsamblad]] (''Bryopsida''), klass *[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond *[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond *[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]] *[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond *[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]] *[[lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]] *[[lemmelill (perekond)|lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]] *[[lemmelillelised]] (''Tofieldiaceae''), sugukond *[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[lepiklill (perekond)|lepiklill]] (''Chrysosplenium''), sgk [[kivirikulised]] *[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]] *[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]] *[[levkoi]] (''Matthiola''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[lihav lõhiksammal]]? *[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] *[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]] *[[liht-ängelhein]] (''Thalictrum simplex''), sgk [[tulikalised]] *[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani''), sgk [[männilised]] *[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond *[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]] *[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]] *[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]] *[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liiv-koeratubakas]] (''Crepis tectorum''), sgk [[korvõielised]] *[[liivmagun]] (''Papaver argemone''), sgk [[magunalised]] *[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[liiv-pirnipuu]] (''Pyrus pyrifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]] *[[liivrohi]] (''Cardaminopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]] *[[liivtuder]] ''(Camelina microcarpa)'', sgk [[ristõielised]] *[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]] *[[lilla sinisinep]] (''Moricandia arvensis''), sgk [[ristõielised]] *[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[lillkapsas]] *[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]] *[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond *[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond *[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]] *[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[linnutuder]] (''Neslia''), sgk [[ristõielised]] *[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[litterkõdrik]] (''Noccaea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond *[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond *[[lodjap-põisenelas]] (''Physocarpus opulifolius''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]]) *[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]] *[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]] *[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline *[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]] *[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]] *[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'') *[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]] *[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane *[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]] *[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]] *[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lontkress]] (''Warea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]] *[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[loodhellik]] (''Entosthodon''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]] *[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond *[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts *[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]] *[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane *[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti *[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]] *[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]] *[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond *[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] *[[lumekupp]] (''Eranthis''), sgk [[tulikalised]] *[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[lumikilbik (perekond)|lumikilbik]] (''Hormathophylla''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lumikilbik]] (''Hormathophylla longicaulis''), sgk [[ristõielised]] *[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]] *[[lumilehikulaadsed]] (''Hedwigiales''), selts *[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond *[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]] *[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'') *[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]] *[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]] *[[lõhiskuparsamblad]] (''Andreaeopsida''), klass *[[lõhiskupralaadsed]] (''Andreaeales''), selts *[[lõhiskupralised]] (''Andreaeaceae''), sugukond *[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]] *[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]] *[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] *[[lõhnav kummel]] ehk ubinhein (''Matricaria discoidea''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]] *[[lõhnav maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]] *[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]] *[[lõhnav pappel]] (''Populus suaveolens''), puu, sgk [[pajulised]] *[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond *[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]] *[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[lõuna-jumalakäpp]] (''Orchis mascula'' subsp. ''speciosa''), [[jumalakäpp|jumalakäpa]] alamliik, sgk [[käpalised]] *[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond *[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]] *[[lõunasinep]] (''Hirschfeldia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]] *[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast *[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'') *[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]] *[[läikiv tuhkpuu]] (''Cotoneaster lucidus''), sgk [[roosõielised]] *[[läiklehine mahoonia]] (''Mahonia aquifolium''), sgk [[kukerpuulised]] *[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas *[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]] *[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika] *[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]] *[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]] *[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond *[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]] *[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]] *[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]] ==M== *[[Maacki kikkapuu]] (''Euonymus hamiltonianus'' var. ''maackii'') *[[Maacki kukekannus]] (''Delphinium maackianum'') *[[Maacki kuslapuu]] (''Lonicera maackii''). *[[Maacki lauk]] (''Allium maackii'') *[[Maacki lõosilmik]] (''Eritrichium incanum'' var. ''maackii'') *[[Maacki upsujuur]] (''Veratrum maackii'') *[[maadia]] (''Madia''), perekond *[[maadjas enelas]] (''Spiraea decumbens'') *[[maadjas fuksia]] (''Fuchsia procumbens]]'' *[[maadjas jänesekapsas]] (''Oxalis depressa'') *[[maadjas kortsleht]] (''Alchemilla decumbens'') *[[maadjas leeklill]] (''Phlox pulvinata'') *[[maadjas litterkõdrik]] ehk maadjas litterhein (''Noccaea stilosa'') *[[maadjas luudpõõsas]] ehk laiuv luudpõõsas (''Cytisus decumbens'') *[[maadjas piilea]] (''Pilea depressa'') *[[maadjas poorleht]] (''Myoporum debile'') *[[maadjas ronitatar]] (''Muehlenbeckia adpressa'') *[[maadjas siilikkaktus]] (''Echinopsis chamaecereus'') *[[maadjas talihali]] (''Gaultheria humifusa'') *[[maadjas tuhkpuu]] (''Cotoneaster congestus'') *[[maadjas turdleht]] (''Crassula setulosa'' var. ''curta'') *[[maadjas viigikaktus]] (''Opuntia humifusa'') *[[maagiline niando]] (''Alchornea floribunda'') *[[maagiline töbipuu]] (''Premna serratifolia'') *[[maajalg]] (''Glechoma'') *[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond *[[maakarikas]] (''Geocalyx''), perekond *[[maakia]] (''Maackia''), perekond *[[maakäpp]] (''Rhizanthella]]''), perekond *[[maalõug]] (''Asarina procumbens'') *[[maalõug (perekond)|maalõug]] ehk asariin (''Asarina''), perekond *[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]] *[[maapalm]] (''Geonoma''), perekond *[[maapirn]] ehk mugul-päevalill ehk topinambur (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[maarika]] (''Trimezia''), perekond *[[maaristik]] (''Trifolium subterraneum'') *[[maarjahein (perekond)|maarjahein]] (''Anthoxanthum''), sgk [[kõrrelised]] *[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm *[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maarjaohakas]] (''Silybum''), perekond *[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]] *[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika *[[maasikas]] (''Fragaria''), perekond *[[maasikfüüsal]] (''Physalis pubescens'') *[[maasik-guajaavipuu]] (''Psidium cattleyanum'') *[[maasik-kuukaktus]] ehk [[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]] *[[maasikmaran]] (''Potentilla megalantha'') *[[maasik-näsakaktus]] (''Mammillaria dioica'') *[[maasikvaarikas]] (''Rubus illecebrosus'') *[[maataimed]] (''Embryophyta'') *[[maavigna]] ehk maa-lehmahernes (''Vigna subterranea'') *[[maaviljaline viigipuu]] (''Ficus geocarpa'') *[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts *[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond *[[maaõielised]] (''Balanophoraceae'') *[[maaõis]] (''Balanophora''), perekond *[[Macarthuri aleksandripalm]] (''Ptychosperma macarthurii'') *[[Macartney kibuvits]] (''Rosa bracteata'') *[[Macaulay' emajuur]] (''Gentiana ×macaulayi'') *[[Macklini liilia]] (''Lilium mackliniae'') *[[MacNabi küpress]] (''Cupressus macnabiana'') *[[madagaskari ahvileivapuu]] (''Adansonia madagascariensis'') *[[madagaskari ahvilill]] (''Mimulus madagascariensis'') *[[madagaskari akaatsia]] (''Acacia dodonaeifolia'') *[[madagaskari dombeia]] (''Dombeya ×cayeuxii'') *[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]] *[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]] *[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]] *[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]] *[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]] *[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]] *[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond *[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]] *[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]] *[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]] *[[magnoolialaadsed]] (''Magnoliales''), selts *[[magnoolialised]] (''Magnoliaceae''), sugukond *[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond *[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]] *[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]] *[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[mahoonia]] (''Mahonia''), sgk [[kukerpuulised]] *[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]] *[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond *[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]] *[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]] *[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia *[[malkolmia]] (''Malcolmia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts *[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond *''[[Mamiellales]]'', selts *[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]] *[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]] *[[mangostanipuu]] ehk harilik gartsiinia (''Garcinia mangostana''), sgk [[kluusialised]] *[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]] *[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]] *[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond *[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]] *''[[Marcus-kochia]]'', sgk ristõielised *''[[Marcus-kochia littorea]]'', sgk ristõielised *[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]] *''[[Megacarpaea]]'', perekond *[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]] *[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]] *[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]] *[[mennikpunane ekmea]] (''Aechmea miniata''), sgk [[bromeelialised]] *[[mennikpunane kastilleeja]] (''Castilleja miniata''), sgk [[soomukalised]] *[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]] *[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul *[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]] *[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond *[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]] *[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]] *[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline *[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[meri-malkolmia]] (''Malcolmia maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]] *[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'') *[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]] *[[meripuju]] (''Artemisia maritima'') *[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]] *[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[meri-särjesilm]] (''Ranunculus baudotii'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''baudotii''), sgk [[tulikalised]] *[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'') *[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]] *[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints) *[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima') *[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline *[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]] *[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]] *[[mets-jürilill]] (''Cardamine impatiens''), sgk [[ristõielised]] *[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[mets-kassinaeris]] (''Malva sylvestris''), sgk [[kassinaerilised]] *[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[metskerss]] (''[[Rorippa sylvestris]]''), sgk [[ristõielised]] *[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mets-kibuvits]] (''Rosa majalis''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]] *[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]] *[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]] *[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline *[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline *[[metsmagun]] (''Hylomecon''), perekond sgk [[magunalised]] *[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] *[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]] *[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]] *[[metstulikas]] (''Ranunculus cassubicus''), sgk [[tulikalised]] *[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline *[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]] *[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]] *[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] *[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]] *[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]] *[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mitmeõiene tulikas]] (''Ranunculus polyanthemos''), sgk [[tulikalised]] *[[moosesepõõsas]] (''Dictamnus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]] *[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]] *[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugultulikas]] (''Ranunculus bulbosus''), sgk [[tulikalised]] *[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]] *[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse *[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast *[[munakupar]] (''Diphyscium''), perekond, sgk [[munakupralised]] *[[munakupralaadsed]] (''Diphysciales''), selts *[[munakupralised]] (''Diphysciaceae''), sugukond *[[mungalill (perekond)|mungalill]] (''Tropaeolum''), perekond, sgk [[mungalillelised]] *[[mungalillelised]] (''Tropaeolaceae''), sugukond *[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]] *[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]] *[[murtudsüda]] (''Lamprocapnos''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]] *[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'') *[[muskushibisk]] (''Abelmoschus''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[muskus-kassinaeris]] (''Malva moschata''), sgk [[kassinaerilised]] *[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond *[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas *[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]] *[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]] *[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l *[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]] *[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]] *[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas *[[must mooruspuu]] (''Morus nigra''), sgk [[mooruselised]] *[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]] *[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]] *[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]] *[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]] *[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]] *[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]] *[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond *[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'') *[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[mustpeasamblalaadsed]] (''Catoscopiales''), selts *[[mustpeasamblalised]] (''Catoscopiaceae''), sugukond *[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[mustpeasammal (perekond)|mustpeasammal]] (''Catoscopium''), perekond, sgk [[mustpeasamblalised]] *[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[muutväät]] (''Boquila trifoliolata''), sgk [[mapupuulised]] *[[muutväät (perekond)|muutväät]] (''Boquila''), perekond, sgk [[mapupuulised]] *[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]] *[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]] *[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]] *[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'') *[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu *[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]] *[[mägikapsas]] (''Brassica repanda''), sgk [[ristõielised]] *[[mägilevkoi]] (''Matthiola fruticulosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]] *[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'') *[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]] *[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]] *[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub *[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]] *[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]]) *[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]] *[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond *[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]] *[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts *[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]] *[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]] *[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond *[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond *[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[mütshellik]] (''Physcomitrium''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[mütshellikuke]] (''Physcomitrella''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]] *[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]] *[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[müür-niklirohi]] ehk müür-kilbirohi (''Odontarrhena muralis'', ''Alyssum murale''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]] *[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]] ==N== *[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[naaskelleht]] (''Subularia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]] *[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond *[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts *[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond *[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]] *[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'') *[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]] *[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]] *[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]] *[[niklirohi]] (''Odontarrhena''), perekond, sgk [[ristõielised]] * [[nipapalm]] (''Nypa fruticans''), sgk [[palmilised]] *[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]] *[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma *''[[Noccaea densiflora]]'', sgk [[ristõielised]] *[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]] *[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]] *[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend *[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]] *[[nurmlauk]] (''Allium vineale'') *[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]] *[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond *[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nuttsammal]] (''Ptychostomum''), perekond, sgk [[pungsamblalised]] *[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]] *[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]] *[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]] *[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond *[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes *[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]] *[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]] *[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]] *[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]] *[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]] *[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]] *[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]] *[[nõtke jürilill]] (''Cardamine flexuosa''), [[ristõielised]] *[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]] *[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]] *[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]] *[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond *[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]] *[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond *[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]] ==O== *[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts *[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'') *[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]] *[[Oederi põiksammal]] ehk Oederi põikkupar (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *''[[Oedogoniales]]'', selts *[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]] *[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]] *[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]] *[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]] *[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]] *[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oivaline korallpõõsas]] (''Medinilla magnifica''), sgk [[roodlehelised]] *[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'') *[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]] *[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]] *[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]] *[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline *[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass *[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts *[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond *[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik *[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]] *''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]'' *[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]] *[[orlaia]] (''Orlaya''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]] *[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond *[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]] ==P== *[[paabunelk]] (''Dianthus pavonius'') *[[paabupõõsas]] (''Calliandra''), perekond *[[paabuülane]] (''Anemone pavoniana'') *[[paakspuu (perekond)|paakspuu]] (''Frangula''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[paapua eukalüpt]] (''Eucalyptus papuana'') *[[paapua paldaopuu ]](''Dracontomelon dao'') *[[paapua õõsmugul]] (''Hydnophytum papuanum'') *[[paapuaseeder]] (''Papuacedrus''), perekond *[[paarisõieline tulp]] (''Tulipa bifloriformis'') *[[paarisõiene habekanarbik]] (''Leucopogon biflorus'') *[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim *[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[paatina-piimalill]] (''Euphorbia aeruginosa'') *[[paatjas kolmiklill]] (''Trillium sulcatum'') *[[paatkeel]] (''Rhynchostele'') *[[paavianilill]] (''Babiana''). *[[paavsti-tähtkaktus]] (''Astrophytum ornatum'') *[[Paawi hobukastan]] (''Aesculus pavia'') *[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[padikevadik]] (''Draba rosularis''), sgk [[ristõielised]] *[[padipõõsas]] (''Calocephalus brownii'', sünonüüm ''Leucophyta brownii'') [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond *[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]] *[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline *[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paindvili]] (''Carrichtera annua''), sgk [[ristõielised]] *[[paindvili (perekond)|paindvili]] (''Carrichtera''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts *[[pajulehine enelas]] (''Spiraea salicifolia''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond *[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond *[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond *[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]] *[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]] *[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond *[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] *[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]] *[[palsampappel]] ehk palsamipappel (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]] *[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]] *[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]] *[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]] *[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]] *''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]] *[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paradiisilinnulill]] (''Strelitzia''), sgk [[paradiisilinnulillelised]] *[[paradiisilinnulillelised]] (''Strelitziaceae''), sugukond *[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]] *[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[parma kannike]], sgk [[kannikeselised]] *[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]] *[[pavoonia]] (''Pavonia''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond *[[peasalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''capitata''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[peekerlill]] (''Penstemon''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'') *[[peenlook]] (''Descurainia''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]] *[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]] *[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]] *[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]] *[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'') *[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]] *[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]] *[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] *''[[Peltaria angustifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *[[penihammas]] (''Cynodontium''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]] *[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond *[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]] *[[persoonia]] (''Persoonia''), perekond, sgk [[prootealised]] *''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]] *[[Perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'') *[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *''[[Physaria ovalifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]] *[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]] *[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]] *[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]] *[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]] *[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond *[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]] *[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]] *[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]] *[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]] *[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[pikalehine päikselill]] ehk pikaleheline päikeselill ehk kahvatu päikselill (''Heliophila coronopifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]] *[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]] *[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]] *[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond *[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]] *[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni *[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]] *[[pisilina]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]], Eestis haruldane *[[pisilina (perekond)|pisilina]] (''Radiola''), perekond, sgk [[linalised]] *[[pisisamblalaadsed]] (''Pottiales''), selts *[[pisisamblalised]] (''Pottiaceae''), sugukond *[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]] *[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]] *[[pleuriidium]] (''Pleuridium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[plumeeria]] (''Plumeria''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[podoolia kevadik]] (''Draba podolica''), sgk [[ristõielised]] *[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]] *[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]] *[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]] *[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'') *[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'') *[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond *[[poola merisalat]] (''Cochlearia polonica''), sgk ristõielised *[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt *[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond *[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'') *[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond *[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]] *[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena *[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]] *[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond *''[[Polyscias rodriguesiana]]'', sgk [[araalialised]], Rodriguese saare endeem *[[prantsuse tamarisk]] (''Tamarix gallica''), sgk [[tamariskilised]] *[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass *[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]] *[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'') *[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim *[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]] *''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts *[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pugukupar]] (''Oncophorus''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[pugukupralised]] (''Oncophoraceae''), sugukond *[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[puia]] (''Puya''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]] *[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]] *[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[puksrohi]] (''Pachysandra''), perekond, sgk [[pukspuulised]] *[[punaharjak]] (''Ceratodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]] *[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[punane haldjatiib]] (''Epimedium ×rubrum''), sgk [[kukerpuulised]] *[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'') *[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]] *[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.) *[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik *[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]] *[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane *[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]] *[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]] *[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]] *[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline *[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]] *[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]] *[[punavars (perekond)|punavars]] (''Phoenicaulis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[punavars]] (''Phoenicaulis cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]] *[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[pung-kirburohi]] (Polygonum viviparum), sgk [[tatralised]] *[[punglehik]] (''Discelium''), perekond, sgk [[punglehikulised]] *[[punglehikulised]] (''Disceliaceae''), sugukond *[[pungsamblalaadsed]] (''Bryales''), selts *[[pungsamblalised]] (''Bryaceae''), sugukond *[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal, sgk [[pungsamblalised]] *[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]] *[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]] *[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]] *[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]] *[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]] *[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põiksammal]] (''Plagiopus''), perekond, sgk [[kerakupralised]] *[[põisik]] (''Splachnum''), perekond, sgk [[põisikulised]] *[[põisikulaadsed]] (''Splachnales''), selts *[[põisikulised]] (''Splachnaceae''), sugukond *[[põisjas kerakilbik]] (''Alyssoides utriculata''), sgk [[ristõielised]] *[[põiskõdrake]] (''Physaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põld-harakalatv]] (''Erysimum cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]] *[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]] *[[põldjalakas]] (''Ulmus minor''), puu, sgk [[jalakalised]] *[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]] *[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]] *[[põld-konnatatar]] (''Fallopia convolvulus''), sgk [[tatralised]] *[[põldkress]] (''Lepidium campestre''), sgk [[ristõielised]] *[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]] *[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-litterhein]] (''Thlaspi arvense''), sgk [[ristõielised]] *[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline *[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]] *[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]] *[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]] *[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]] *[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] ' *[[põldsinep]] (''Sinapis arvensis''), sgk [[ristõielised]] *[[põldtuder]] (''Camelina sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]] *[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] *[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]] *[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[põõsas-kuldkakar]] (''Osteospermum fruticosum''), sgk [[korvõielised]] *[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]] *[[põõsas-tuliürt]] (''Phlomis fruticosa''), sgk [[huulõielised]] *[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond *[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[päikeselill]] (''Heliophila''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass *[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]] *[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond *[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]] *[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]] *[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts *[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond *[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]] *[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] *[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]] *[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]] *[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] *[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]] *[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]] *[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] *[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]] *[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]] *[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]] *[[püstkollakas]] (''Barbarea stricta''), sgk [[ristõielised]] *[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]] *''[[Pyramimonadales]]'', selts *[[püvilill]] (''Fritillaria''), perekond ==R== *[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]] *[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond *[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]] *[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]] *[[rabarber (perekond)|rabarber]] (''Rheum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]] *''[[Raffenaldia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Raffenaldia primuloides]]'', sgk [[ristõielised]] *[[raffiapalm]] (''Raphia''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]] *[[rahnikulaadsed]] (''Grimmiales''), selts *[[rahnikulised]] (''Grimmiaceae''), sugukond *[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]] *rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]] *[[raitlill]] (''Rafflesia''), perekond, sgk [[raitlillelised]] *[[raitlillelised]] (''Rafflesiaceae''), sugukond *[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]] *[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]] *[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]] *[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]] *[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-ogamalts]] ehk ogamalts (''Salsola kali''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum''), sgk [[sarikalised]] *[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]] *[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]] *[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]] *[[rand-tömpkaanik]] ? *[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]] *[[rannikas]] (''Glaux maritima''), sgk [[nurmenukulised]] või [[mürsiinelised]] *[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], [[USA]] *[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]] *[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond *[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas *[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]] *[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]] *[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond *[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]] *[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond *[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]] *[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond *[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]] *[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond *[[rihu-peenlook]] (''Descurainia sophia''), sgk [[ristõielised]] *[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]] *[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond *[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]] *[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud *[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma *[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[ristlill]] (''Ricotia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond *[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]] *[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]] *[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha) on kanarbikulaadsete seltsi kanarbikuliste *[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'') *rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]] *[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]] *[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha''), sgk [[kanarbikulised]] *[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]] *[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane *[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]] *[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]] *[[roheõielised]] (''Chloranthaceae''), sugukond *[[roheõis]] (''Chloranthus''), perekond, sgk [[roheõielised]] *[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]] *[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]] *[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline *[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]] *[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane *[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal *[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]] *[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]] *[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all *[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]] *[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]] *[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts *[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond *[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]] *''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline *[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]] *[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rulluv ripssammal]] ? *[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]] *[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]] *[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]] *[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]] *[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt *[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond *[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond *[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]] ==S== *[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane *[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem *[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]] *[[saarvaher]] (''Acer negundo''), puu, sgk [[seebipuulised]] *[[sabaseemnik]] (''Urospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]] *[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]] *[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]] *[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]] *[[saialiljas karukakar]] (''Arctotheca calendula''), sgk [[korvõielised]] *[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sala-jürilill]] (''Cardamine occulta''), sgk [[ristõielised]] *[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]] *[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]] *[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]] *[[sale tanukeel]] (''Hemipilia cucullata''), sgk [[käpalised]] *[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'') *''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]] *[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[salukõdrik]] ehk ristlauk (''Alliaria petiolata''), sgk [[ristõielised]] *[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]] *[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]] *[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]] *[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus') *[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]] *[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]] *''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]] *[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts *[[sammal-hanerohi]] (''Arabis bryoides''), sgk [[ristõielised]] *[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond *[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]] *[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika *[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond *[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[sargapuu]] (''Entandrophragma''), perekond, sgk [[meelialised]] *[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond *[[sarikibeeris]] (''Iberis umbellata''), sgk [[ristõielised]] *[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]] *[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane *[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]] *[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]] *[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]] *[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts *[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond *[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]] *[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond) *[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond *[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]] *[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts *[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]] *[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]] *[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts *[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond *[[seligeeria]] (''Seligeria''), sgk [[seligeerialised]] *[[seljarohi]] (''Mercurialis''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'') *[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]] *[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]] *[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'') *[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]] *[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[siginiit-nuttsammal]] ehk siginiit-pungsammal (''Ptychostomum moravicum'', varem ''Bryum flaccidum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'') *[[sile kuukõdrik]] (''Biscutella laevidata''), sgk [[ristõielised]] *[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]] *[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]] *[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinerõigas]] (''Isatis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]] *[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]] *[[Sinilill (perekond)|sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') *[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]] *[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas *[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati *[[sinipuia]] (''Puya berteroniana''), sgk [[bromeelialased]], Tšiili endeem *[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[jõhvsamblalised]], Eestis haruldane *[[sinisammal (perekond)|sinisammal]] (''Saelania''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[sinisinep]] (''Moricandia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika *[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[sirge harakalatv]] (''Erysimum strictum''), sgk [[ristõielised]] *[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]] *[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond *[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]] *[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]] *''[[Sisymbrium irio]]'', sgk [[ristõielised]] *[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]] *[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]] *[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[skorpionsamblalised]] (''Scorpidiaceae''), sugukond *[[skorpionsammal]] (''Scorpidium''), perekond, sgk [[skorpionsamblalised]] *[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane *[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised *[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]] *[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]] *[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]] *[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]] *[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]] *[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]] *[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]] *[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline *[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]] *[[soolik-peenlook]] ehk unilook (''Descurainia tanacetifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]] *[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]] *[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]] *[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]] *[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]] *[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]] *[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]] *[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline *[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]] *[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]] *[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]] *[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond *[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sootulikas]] (''Ranunculus flammula),'' sgk [[tulikalised]] *[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]] *[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline *[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]] *[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]] *[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]] *[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]] *[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]] *''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]] *[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'') *[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]] *[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]] *[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]] *[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]] *[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai *[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]] *[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'') *[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]] *[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]] *[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]] *[[suur lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), sgk [[teelehelised]] *[[suur läätspuu]] (''Caragana arborescens''), sgk [[liblikõielised]] *[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]] *[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]] *[[suur rusujuur]] (''Lithospermum officinale'), sgk [[karelehelised]] *[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]] *[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]] *[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]] *[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]] *[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane *[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]] *[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]] *[[suurelehine brunnera]] (''Brunnera macrophylla''), sgk [[karelehelised]] *[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]] *[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]] *[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]] *[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]] *[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]] *[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]] *[[suureõieline kivikress]] (''Aethionema grandiflorum''), sgk [[ristõielised]] *[[suureõieline magnoolia]] (''Magnolia grandiflora''), sgk [[magnoolialised]] *[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõieline orlaia]] (''Orlaya grandiflora''), sgk [[sarikalised]] *[[suureõieline sabaseemnik]] (''Urospermum dalechampii''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]] *[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]] *[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]] *[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond *[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] *[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]] *[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]] *[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond *[[säbrusammal]] (''Dicranoweisia''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]] *[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] *[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'') *[[söödav muskushibisk]] ehk okra ehk baamia (''Abelmoschus esculentus''), sgk [[kassinaerilised]], kultuurtaim *[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]] *[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]] *[[süüria kadakas]] (''Juniperus drupacea''), sgk [[küpressilised]] ==Z== *''[[Zanthoxylum paniculatum]]'', puu, sgk [[ruudilised]], Rodriguese saare endeem *''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s == Ž == *[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]] ==T== *[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'') *[[taevassinine lauk]] (''Allium caeruleum''), sgk [[liilialised]] *[[tahuksamblalised]] (''Meesiaceae''), sugukond *[[tahuksammal]] (''Meesia''), perekond, sgk [[tahuksamblalised]] *[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[talvine lumekupp]] (''Eranthis hyemalis''), sgk [[tulikalised]] *[[tamarindipuu]] (''Tamarindus indica''), sgk [[liblikõielised]] *[[tamarisk]] (''Tamarix''), perekond, sgk [[tamariskilised]] *[[tamariskilised]] (''Tamaricaceae''), sugukond *[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]] *[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]] *[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]] *[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]] *[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]] *[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]] *[[tanukalaadsed]] (''Encalyptales''), selts *[[tanukalised]] (''Encalyptaceae''), perekond *[[tanukas]] (''Encalypta''), perekond, sgk [[tanukalised]] *[[tarasarik]] (''Polyscias''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]] *[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]] *[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[tatari krambe]] (''Crambe tataria''), sgk [[ristõielised]] *[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]] *[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]] *[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond *[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]] *[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]] *[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond *[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[teemantlill]] (''Ionopsidum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]] *[[teepõõsalised]] (''Theaceae''), sugukond *[[teepõõsas]] ehk hiina teepõõsas ehk teekameelia (''Camellia sinensis''), sgk [[teepõõsalised]] *[[teepõõsas (perekond)|teepõõsas]] (''Camellia'')], perekond, sgk [[teepõõsalised]] *[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]] *[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]] *[[Thunbergi kukerpuu]] ''(Berberis thunbergii''), sgk [[kukerpuulised]] *[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]] *[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]] *[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens''), perekond, sgk [[tiivikulised]] *[[tiivikulised]] (''Fissidentaceae''), sugukond *[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[timmia]] (''Timmia''), perekond, sgk [[timmialised]] *[[timmialaadsed]] (''Timmiales''), selts *[[timmialised]] (''Timmiaceae''), sugukond *[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond *[[tipmine puksrohi]] (''Pachysandra terminalis''), sgk [[pukspuulised]] *[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]] *[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] *[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tooneputk]] (''Thapsia''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]] *[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]] *[[torkav karuohakas]] (''Carduus acanthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]] *[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]] *[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *''[[tremaatodon]] (''Trematodon''), perekond, sgk [[bruhhialised]] *''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] *''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]] *[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]] *[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]] *[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]] *[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed *[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]] *[[tugev kurdõhik]] (''Exserthoteca crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]] *[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal) *[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]] *[[tuliastel]] (''Pyracantha''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts *[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond *[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]] *[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]] *[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]] *[[tuliürt]] (''Phlomis''), sgk [[huulõelised]] *[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'') *[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]] *[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]] *[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]] *[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[tupp-kilbirohi]] (''Alyssum alyssoides''), sgk [[ristõielised]] *[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]] *[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]] *[[turbasamblad]] (''Sphagnopsida''), klass *[[turbasamblalaadsed]] (''Sphagnales''), selts *[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sugukond *[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]] *''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]] *[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]] *[[turdleht]] (''Crassula''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[turkmeenia kilpkõdrik]] (''Peltaria turkmena''), sgk [[ristõielised]] *[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]] *[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]] *[[tutikulaadsed]] (''Orthotrichales''), selts *[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond *[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]] *[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]] *[[tõlkjas (perekond)|tõlkjas]] (''Bunias''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]] *[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[tõmmuhammas]] (''Kiaeria''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika *[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]] *[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] *[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]] *[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[Tähtkarvane hanerohi]] (''Arabis ferdinandi-coburgii''), sgk [[[ristõielised]] *[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]] *[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]] *[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]] *[[tömbilehine tiivik]] ehk tömbitipuline tiivik (''Fissidens arnoldii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'') *[[tömpkaanik]] (''Amblystegium''), perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond, *[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline ==U== *[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond *[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]] *[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]] *[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]] *[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond *[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] *[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'') *[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'') *[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]] *[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts *[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond *[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane *''[[Ulvophyceae]]'', klass *[[ungari sirel]] (''Syringa josikaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]] *[[unisoolik (perekond)|unisoolik]] (''Hugueninia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]] *[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati *[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] ==V== *[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]] *[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'') *[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]] *[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'') *[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'') *[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[vahemere küpress]] (''Cupressus sempervirens''), sgk [[küpressilised]] *[[vahemere piimalill]] (''Euphorbia chacarias''), sgk [[piimalillelised]] *[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]] *[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]] *[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond *[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]] *[[vaiguseemnik]] (''Pittosporum''), perekond, sgk [[vaiguseemnikulised]] *[[vaiguseemnikulised]] (''Pittosporaceae''), sugukond *[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]] *[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]] *[[valge kannike]] (''Viola alba''), sgk [[kannikeselised]] *[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]] *[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]] *[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge moosesepõõsas]] (''Dictamnus albus''), sgk [[ruudilised]] *[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast *[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]] *[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]] *[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]] *[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]] *[[valge siumari]] (''Actaea pachypoda''), sgk [[tulikalised]] *[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]] *[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]] *[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all *[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]] *[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]] *[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[valvikulised]] *[[valvikulised]] (''Leucobryaceae''), sugukond *[[varakevadik (perekond)|varakevadik]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[varjukivirik]] (''Saxifraga umbrosa''), sgk [[kivirikulised]] *[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'') *[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[varretu ohakas]] ehk äiavarvas (''Cirsium acaule''), sgk [[korvõielised]] *[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]] *[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]] *[[veerpallirohi (perekond)|veerpallirohi]] (''Anastatica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]] *[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]] *''[[Vella]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]] *[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]] *[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]] *[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]] *[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]] *[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]] *[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'') *[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]] *[[verev tuliastel]] (''Pyracantha coccinea''), sgk [[roosõielised]] *[[verev viirpuu]] ehk siberi viirpuu (''Crataegus sanguinea''), sgk [[roosõielised]] *[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]] *[[verkjas paju]] (''Salix starkeana''), sgk [[pajulised]] *[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]] *[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond *[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]] *[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]] *[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]] *[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]] *[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond *[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]] *[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond *[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'') *[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]] *[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]] *[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]] *[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]] *[[vesi-naaskelleht]] (''Subularia aquatica''), sgk [[ristõielised]] *[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]] *[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]] *[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]] *[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond *[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]] *[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond *[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond *[[vesisulg]] (''Hottonia''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'') *[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]] *[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] *[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] *[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]] *[[viigikaktus]] ehk ämmakeel (''Opuntia''), sgk [[kaktuselised]] *[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]] *[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]] *[[viinapuulaadsed]] (''Vitales''), selts *[[viinapuulised]] (''Vitaceae''), sugukond *[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]] *[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]] *[[vildik]] (''Aulacomnium''), perekond, sgk [[vildikulised]] *[[vildikulaadsed]] (''Aulacomniales''), selts *[[vildikulised]] (''Aulacomniaceae''), sugukond. *[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]] *[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]] *[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]] *[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]] *[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[villpööris]] (''Eriobotrya''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]] *[[Vilmorini ebaküdoonia]] (''Chaenomeles × vilmoriniana'') *[[vinapuu]] (''Dysoxylum'') perekond, sgk [[meelialised]] *[[viola wikipedia]] *[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]] *[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]] *''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]] *[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]] *[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]] *[[volga unilook]] (''Sisymbrium volgense''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis haruldane *[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]] *''[[Volvocales]]'', selts *[[vooljas pargitatar]] ehk vooljas konnatatar ehk vooljas kirburohi ehk jaapani kirburohi (''Reynoutria japonica''), sgk [[tatralised]] *[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]'' *[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond *[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond *[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]] *[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[võiseemnik]] (''Vitellaria paradoxa''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]] *[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond *[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võsa-konnatatar]] (''Fallopia'' dumetorum), sgk [[tatralised]] *[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]] *[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]] *[[võsund-kontpuu]] (''Cornus sericea)'', põõsas, sgk [[kontpuulised]] *[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[võõrkress]] (''Cardaria''), sgk [[ristõielised]] *[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[võõr-liivsinep]] (''Diplotaxis tenuifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike hiiresaba]] (''Myosurus minimus''), sgk [[tulikalised]] *[[väike igihali]] (''Vinca minor''), sgk [[koerakoolulised]] *[[väike kirburohi]] (''Polygonum minus), sgk [[tatralised]]'' *[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'') *[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]] *[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]] *[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane *[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]] *[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]] *[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] *[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]] *[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]] *[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]] *[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]] *[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[värd-karukell]] (''Pulsatilla ×wolfgangiana''), sgk [[tulikalised]] *[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]] *[[värdülane]] (''Anemone ×lipsiensis''), sgk [[tulikalised]] *[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[värvibiksa]] (''Bixa orellana'') *[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]] *[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]] *[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]] *[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]] *[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]] *[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[väävelkollane jumikas]] (''Centaurea sulphurea''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], pärismaine Lääne-Euroopas *[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]] *[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]] *[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]] ==W== *[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane *[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]] *[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane *[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] ==Õ== *[[õhik (sammal)|õhik]] (''Neckera''), perekond, sgk [[õhikulised]] *[[õhikulised]] (''Neckeraceae''), sugukond *[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]] *[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]] *[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond *[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]] *[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]] *[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond *[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]] *[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *[[õun-kibuvits]] (''Rosa villosa''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[õun-surmapuu]] (''Hippomane mancinella''), sgk [[piimalillelised]] ==Ä== *[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]] *[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[ämblikliilia]] (''Hymenocallis''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]] *[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]] *[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]] ==Ö== *[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]] *[[öölill]] (''Hesperis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]] ==Ü== *[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[üdikapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''medullosa'') *[[üheaastane kannatuslill]] (''Passiflora gracilis'') *[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane raihein]] (''Lolium multiflorum'' var. ''westerwoldicum'') *[[üheaastane seljarohi]] (''Mercurialis annua'') *[[üheaastane seller]] (''Apium annuum'') *[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised *[[üheemakaline põisenelas]] (''Physocarpus monogynus'') *[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]] *[[üheemakane viirpuu]] (''Crataegus monogyna'') *[[üheidulehelised]] (''Liliopsida''), klass *[[üheksalehine jänesekapsas]] (''Oxalis enneaphylla'') *[[üheksalehine jürilill]] (''Cardamine enneaphyllos'') *[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[ühekülgne peekerlill]] (''Penstemon unilateralis'') *[[ühekülgne ribiraag]] (''Pleurothallis secunda'') *[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]] *[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]] *[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[ümaralehine alpikann]] (''Cyclamen coum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]] *[[ümaralehine kivikress]] (''Aethionema rotundifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]] *[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline *[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[ümaralehine uibuleht]] (''Pyrola rotundifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane *[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]] *[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised *[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati *[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]] ==Välislingid== *[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend] {{JÄRJESTA:}} [[Kategooria:Taimed| Taimede loend]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] 1pr19qo2333s3laftnh0amsf92w3x8k 0 11779 7167885 6941945 2026-06-05T13:00:14Z Andreas003 7485 7167885 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Partei | partei_nimi = Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei | partei_nimi_keeles = Lietuvos socialdemokratų partija | partei_logo = LSDP Logo.svg | partei_staatus = | esimees = [[Gintautas Paluckas]] | asutamine = [[1896]] | peakorter = 1 B. Radvilaitės g., [[Vilnius]] | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | ajaleht = | liikmeid = 21 146 <small>(2014)</small> | kodulehekülg = http://www.lsdp.lt | colorcode = red | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] }} '''Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei''' ([[leedu keel]]es ''Lietuvos socialdemokrat&#371; partija'', lühend LSDP) on vasaktsentristlik [[Leedu]] erakond. Partei loomise ajaks loetakse [[1896]]. aastat. Alates 5. maist 2025 on partei esimees Gintautas Paluckas. [[29. mai]]st [[2021]] kuni 5. maini 2025 oli partei eesotsas [[Vilija Blinkevičiūtė]]. Partei kuulub [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistide Parteisse]] ja [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikku Internatsionaali]]. == Ajalugu == ===LSDP eelkäijad=== Leedu Demokraatlik Tööpartei moodustati [[8. detsember|8. detsembril]] [[1990]], kui [[Leedu Kommunistlik Partei]] reorganiseeriti sotsiaaldemokraatlikuks erakonnaks. LDTP võitis [[1992]]. aasta valimistel [[Seim (Leedu)|Leedu Seimis]] enamuse ja oli võimul [[1996]]. aastani. Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei taasloodi [[12. august]]il [[1989]] [[1. mai]]l [[1896]] [[Vilnius]]es asutatud erakonna õigusjärglasena. Erakond võitles demokraatia ja sotsiaalse õigluse kinnistumise, õigusriigi ning sotsiaalselt reguleeritava turu eest. 2001. aastal ühinesid parteid Leedu Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks. ===Pärast ühinemist=== [[2001. aasta Leedu parlamendivalimised|2001. aasta parlamendivalimiste]] järel moodustas LSDP valitsuskoalitsiooni sotsiaalliberaalse [[Uus Tee|Uue Teega]]. Pärast [[2004. aasta Leedu parlamendivalimised|2004. aasta valimisi]] (LSDP osales valimisliidus [[Töö Leedu Hüvanguks]]) oli erakonnal 141-kohalises seimis 20 kohta. Kuni 2006. aasta juunini osaleti valitsuskoalitsioonis koos [[Uus Liit (sotsiaalliberaalid)|Uue Liidu]], [[Tööpartei (Leedu)|Tööpartei]] ning [[Talupoegade ja Uue Demokraatia Liit|Talupoegade ja Uue Demokraatia Liiduga]]. [[31. mai]]l [[2006]] lagunes senine koalitsioon Tööpartei valitsusest lahkumise tõttu ja [[1. juuni]]l astus [[Algirdas Brazauskas]]e valitsus tagasi. Ajutise valitsuse moodustas seejärel LSDP liige [[Zigmantas Balčytis]]. [[4. juuli]]l [[2006]] kinnitas seim peaministriks LSDP aseesimehe [[Gediminas Kirkilas]]e ja [[18. juuli]]l vannutati tema uus valitsus ametisse. Uude koalitsiooni kuulus neli erakonda: LSDP, Talupoegade ja Uue Demokraatia Liit, [[Liberaalide ja Keskliit]] ning Tööpartei lagunemisel tekkinud [[Kodanikedemokraatia Partei]]. [[2008. aasta Leedu parlamendivalimised|2008. aasta valimistel]] sai LSDP 25 kohta seimis, kuid jäeti valitsusse kaasamata. [[2012. aasta Leedu parlamendivalimised|2012. aasta parlamendivalimistel]] tuli LSDP võitjaks ja sai seimis 38 kohta. ==LSDP väärtused== Pärast ühinemist on erakonna põhiväärtused [[vabadus]], sotsiaalne [[õiglus]] ja [[solidaarsus]]. ==Välislingid== *[http://www.lsdp.lt Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei koduleht] [[Kategooria:Leedu parteid]] r5imsv9ozf8ffx2n832je2hsj7c1m31 0 13542 7168120 6457133 2026-06-06T04:05:49Z Andres 5 /* Uruki ajajärk */ 7168120 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} [[Pilt:Cities of Sumer (en).svg|pisi|Sumer]] '''Sumeri ajalugu''' on ülevaade [[Sumer]]i riigi tekkimisest ja kujunemisest. '''Varane Sumer''' ~ 3500-2700 e.m.a ([[Uruk]] 3000-2800; [[Džemdet-Nasr]] 2900-2700 e.m.a) '''Vana-Sumer''' 2700-2300 e.m.a ([[Ur]] I, [[Lagash]]) [[Akad]] 2275-2094 e.m.a Sumeri kronoloogias ja nimetustes on teadlaste vahel 100 aastani ulatuvad lahkarvamused. === Ülevaade === [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhande]] teisel poolel eKr ilmusid Sumeri alale arvatavasti akgeufratlased ehk ubaidlased (Al-Ubaidi küla järgi, kust on leitud vanimad mälestised), keda peetakse sumerite esivanemateks. Ubaidlased kuivendasid sood, tehes maa põlluharimiseks kõlblikuks. Nad kuivendasid maa ning hakkasid kuduma, nahka ja metalli töötlema, müüri laduma ning saviesemeid valmistama. [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]] arenes Lõuna-Mesopotaamias [[niisutuspõllundus]]. Mõnedest küladest said linnad, esimesed olid [[Eridu]] ja [[Uruk]]. Umbes 3500 e.m.a tekkis Sumeri kultuur. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande]] alguses eKr oli Sumeris 12 [[linnriik]]i: [[Adab]], [[Akšak]], [[Bad-tibira]], [[Uruk]] ([[Piibel|Piiblis]] [[Erek]]), [[Kiš]], [[Lagaš]], [[Larak]], [[Larsa]], [[Nippur]], [[Sippar]], [[Umma]] ja [[Ur]]. Tähtsamad linnad olid Ur ja Uruk Alam-Mesopotaamias, neist põhja pool Lagaš, veel põhja pool semi linnad Kiš ja [[Mari (Mesopotaamia)|Mari]]. Uruki, Kiši ja Eridu esimeste teadaolevate dünastiate nimekirjad ulatuvad tagasi [[30. sajand eKr|30.]] ja [[29. sajand eKr|29. sajandini eKr]], millest pole peaaegu midagi teada. Umbes [[28. sajand eKr|2800 eKr]] tekkis [[Vana-Sumeri riik]]. Esimene teadaolev Sumeri valitseja on [[Etana]], kes elas umbes [[2800 eKr]] ning oli Kiši kuningas. Tema järglane, Uruki kuningas [[Meskiaggašer]] rajas [[28. sajand eKr|28. sajandil eKr]] Kišist lõuna pool võistleva [[dünastia]] ning saavutas võimu kogu [[Vahemeri|Vahemere]] ja [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägede]] vahelise piirkonna üle. Järgmine valitseja oli tema poeg [[Enmerkar]] (umbes [[2750 eKr]]). Seejärel tõusis troonile tema väepealik [[Lugalbanda]]. Lugalbanda valitsemisaja lõppedes sai Sumeri juhtivaks valitsejaks Kiši Etana dünastia kuningas [[Enmebaragesi]] (umbes [[2700 eKr]]), kes saavutas võidu [[Eelam]]i üle. Sumeri kultuurikeskuseks sai [[Nippur]]. [[27. sajand eKr|27. sajandil eKr]] tõstis mässu Uruki valitseja [[Gilgameš]], kellest hiljem sai [[Müüt|müü]]dikangelane. Ta võitis Kiši väe ning saavutas võimu piirkonna üle. Uri kuningas [[Mesanepeda]] sai Sumeri valitsejast võitu ning rajas Uri 1. dünastia (umbes 2600–2400 eKr). Tollest ajast on välja kaevatud tähtsaid mälestisi. Umbes 2500 eKr laiendas Adabi kuningas Lugalanemundu Sumerit Pärsia lahest kuni Vahemere ning Tauruse ja Z̄āgrose mägedeni. Sumeri linnade vahelised konfliktid nõrgestasid maad. Alates [[25. sajand eKr|25. sajandist eKr]] tugevnes Lagaš (valitseja Ur-Nanše umbes 2500 eKr). Lagaši valitseja Eanatum (umbes 2450 eKr) alistas kogu Lõuna-Mesopotaamia. Eanatum põlistas oma võidu Umma üle "raisakotkasteeli" näol. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandest eKr]] on Sumeri asulatest leitud [[india]] pitsereid, mis osutavad sidemetele [[Induse kultuur]]iga. Umbes 2330 eKr vallutas [[Sargon I]] kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai [[Akad]] (Agade). Sellest sai alguse [[Akadi dünastia]]. Akadimaa ja ülejäänud Sumeri vahelisi lahkhelisid ära kasutades vallutasid Sumeri ja Akadimaa ning tegid sellele dünastiale lõpu [[gutid]] (umbes 2220 eKr). Tegemist oli Z̄āgrose mägedest pärineva hõimuga. [[22. sajand eKr|22. sajand]]i eKr teisel poolel domineeris Lõuna-Mesopotaamias Lagaš, mida valitses guttide hõimust pärinev ''ensi'' Gudea, kes tegeles innukalt ehitamisega. Ta laskis ehitada hiigeltempli, kasutades naabermaadest pärinevat materjali. Lagašlased jäid guttide võimule lojaalseks, kuid teised linnad eesotsas [[Uri]] ja [[Uruk]]iga tõstsid mässu ning tegid 22. sajandi lõpuks eKr guttide võimule lõpu: 2115 eKr saavutas Uruki valitseja Utuhegal guttide üle võidu. 2109 eKr ühendas kogu Mesopotaamia Uri 3. dünastia (selle rajas kindral Ur-Nammu), mis valitses [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande lõpuni eKr]] ([[Uus-Sumeri riik]]). [[Uri dünastia]] valitsejad nimetasid end "Sumeri ja Akadi kuningateks", hiljem "nelja ilmakaare valitsejateks", mis näitas nende pretensiooni maailmavalitsemisele. Mõnikord nimetasid nad end jumalateks. Uus-Sumeri riigi ajast on säilinud sadu tuhandeid dokumente, mis sisaldavad tööliste nimekirju, tööpäevade arvutusi, tehtud tööde loetelusid jms. Uus-Sumeri riik kestis sadakond aastat (2047–1940 eKr). [[21. sajand eKr]] oli Sumeris stabiilsuse ja õitsengu aeg. [[20. sajand eKr|20. sajand]]i alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas [[amoriidid]] ja ida poolt [[eelamlased]] ning riik lagunes. Tekkisid väikeriigid [[Assuri]], [[Babülon]]i, [[Ešnunna]], Deri ja Susa (Shūsh) ümber. 20. sajandil eKr oli Sumeri linnade vahel palju sõdu, algul Isini ja Larsa vahel, hiljem Larsa ja Babüloni vahel. Umbes [[19. sajand eKr|1900 eKr]] amoriidid vallutasid [[Mesopotaamia]] ning nende pealinnaks sai [[Babülon]]. [[18. sajand eKr|1790 eKr]] sai Babüloonia kuningaks [[Hammurapi]] ning järgmisel 30 aasta jooksul sai sellest Mesopotaamia tugevaim võim. Sellega lõppes Sumeri ajalugu ja algas [[Babüloonia]] ajalugu, kuigi [[sumeri kultuur]] etendas Babüloonia ühiskonnas keskset osa. == Sumeri ajalugu täpsemalt == Sumeri kronoloogias on teadlaste vahel 100 aastani ulatuvad lahkarvamused. Sumeris kestis neoliitikum umbes 5900. aastani eKr. Sumeri ajalugu jaotatakse järgmisteks perioodideks: *Sāmarrā' kultuur *Ubaidi ajajärk umbes 5400–4300 eKr *Uruki ajajärk umbes 4300–3200 eKr *Vana-Sumeri ajajärk umbes 3200–2350 eKr *Vana-Akadi ajajärk umbes 2300–2100 eKr *Uus-Sumeri ajajärk umbes 2100–2000 eKr Sumeri kõrgkultuur sündis niisutuspõllunduse ja kaubavahetuse vajadustest. Põlluharimine leiutati Mesopotaamia naaberaladel, kuid sumeri kõrgkultuur – arvatavalt maailma vanim tsivilisatsioon – sai alguse püüetest hoida kontrolli all Eufrati ja Tigrise üleujutusi. Enne Ubaidi ajajärku oli piirkonnas Samarra ja Halafi kultuur. ==== Ubaidi ajajärk ==== : [[2600 eKr|2600]]–[[2400 eKr]]. Tollest ajast on välja kaevatud tähtsaid mälestisi. Umbes [[2500 eKr]] laiendas Adabi kuningas [[Lugalanemundu]] Sumerit [[Pärsia laht|Pärsia lahest]] kuni [[Vahemeri|Vahemere]] ning [[Taurus]]e ja [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedeni]]. Sumeri linnade vahelised konfliktid nõrgestasid maad. Alates [[25. sajand eKr|25. sajandist eKr]] tugevnes Lagaš (valitseja [[Ur-Nanše]] umbes [[2500 eKr]]). Lagaši valitseja [[Eanatum]] (umbes [[2450 eKr]]) alistas kogu Lõuna-Mesopotaamia. Eanatum põlistas oma võidu Umma üle "raisakotkasteeli" näol. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandest eKr]] on Sumeri asulatest leitud india pitsereid, mis osutavad sidemetele [[Induse kultuur]]iga. Umbes [[2330 eKr]] vallutas [[Sargon I]] kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai [[Akad]] (Agade). Sellest sai alguse Akadi dünastia. Akadimaa ja ülejäänud Sumeri vahelisi lahkhelisid ära kasutades vallutasid Sumeri ja Akadimaa ning tegid sellele dünastiale lõpu [[gutid]] (umbes 2220 eKr). Tegemist oli [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedest]] pärineva hõimuga. [[22. sajand eKr|22. sajandi]] teisel poolel domineeris Lõuna-Mesopotaamias Lagaš, mida valitses guttide hõimust pärinev ''ensi'' [[Gudea]], kes tegeles innukalt ehitamisega. Ta laskis ehitada hiigeltempli, kasutades naabermaadest pärinevat materjali. Lagašlased jäid guttide võimule lojaalseks, kuid teised linnad eesotsas Uri ja Urukiga tõstsid mässu ning tegid 22. sajandi lõpuks eKr guttide võimule lõpu: [[2115 eKr]] saavutas Uruki valitseja [[Utuhegal]] guttide üle võidu. [[2109 eKr]] ühendas kogu Mesopotaamia [[Uri 3. dünastia]] (selle rajas kindral [[Ur-Nammu]]), mis valitses 3. aastatuhande lõpuni eKr ([[Uus-Sumeri riik]]). Selle dünastia valitsejad nimetasid end "Sumeri ja Akadi kuningateks", hiljem "nelja ilmakaare valitsejateks", mis näitas nende pretensiooni maailmavalitsemisele. Mõnikord nimetasid nad end jumalateks. Uus-Sumeri riigi ajast on säilinud sadu tuhandeid dokumente, mis sisaldavad tööliste nimekirju, tööpäevade arvutusi, tehtud tööde loetelusid jms. Uus-Sumeri riik kestis sadakond aastat ([[2047 eKr|2047]]–[[1940 eKr]]). [[21. sajand eKr]] oli Sumeris stabilsuse ja õitsengu aeg. [[20. sajand eKr|20. sajandi]] alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas [[amoriidid]] ja ida poolt [[eelam]]lased ning riik lagunes. Tekkisid väikeriigid [[Assur]]i, [[Babülon]]i, [[Ešnunna]], [[Der]]i ja [[Susa]] (Shūsh) ümber. [[20. sajand eKr|20. sajandil eKr]] oli Sumeri linnade vahel palju sõdu, algul Isini ja Larsa vahel, hiljem Larsa ja Babüloni vahel. Umbes [[1900 eKr]] amoriidid vallutasid Mesopotaamia ning nende pealinnaks sai Babülon. [[1790]] sai [[Babüloonia]] kuningaks [[Hammurabi]] ning järgmisel 30 aasta jooksul sai sellest Mesopotaamia tugevaim võim. Sellega lõppes Sumeri ajalugu ja algas [[Babüloonia]] ajalugu, kuigi sumeri kultuur etendas Babüloonia ühiskonnas keskset osa. == Sumeri ajalugu täpsemalt == [[Sumeri kronoloogia]]s on teadlaste vahel 100 aastani ulatuvad lahkarvamused. Sumeris kestis [[neoliitikum]] umbes [[5900 eKr|5900. aastani eKr]]. Sumeri ajalugu jaotatakse järgmisteks perioodideks: *Sāmarrā' kultuur *Ubaidi ajajärk umbes [[5400 eKr|5400]]–[[4300 eKr]] *Uruki ajajärk umbes [[4300 eKr|4300]]–[[3200 eKr]] *Vana-Sumeri ajajärk umbes [[3200 eKr|3200]]–[[2350 eKr]] *Vana-Akadi ajajärk umbes [[2300 eKr|2300]]–[[2100 eKr]] *Uus-Sumeri ajajärk umbes [[2100 eKr|2100]]–[[2000 eKr]] Sumeri [[kõrgkultuur]] sündis niisutuspõllunduse ja kaubavahetuse vajadustest. [[Põlluharimine]] leiutati [[Mesopotaamia]] naaberaladel, kuid sumeri kõrgkultuur – arvatavalt maailma vanim tsivilisatsioon – sai alguse püüetest hoida kontrolli all [[Eufrat]]i ja [[Tigris]]e üleujutusi. Enne Ubaidi ajajärku oli piirkonnas [[Samarra kultuur|Samarra]] ja [[Halafi kultuur]]. ===Ubaidi ajajärk=== {{vaata|Ubaidi ajajärk}} [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] hakkasid Mesopotaamias elama põlluharijarahvad]] ning arvukad kultuurid sulasid kokku vähesteks. Tekkis palju väikesi ajajärgule nime andnud [[Ubaid]]i sarnaseid linnu. Sel ajal tekkisid esimest korda [[kaubandus]] ja ebaisikulised suhted inimeste vahel ([[ühiskond]]). Ehitati esimesed [[jumalanna]] [[Ninhursag]]i [[tempel|templid]]. Ubaidi ajajärgu [[keraamika]]le on iseloomulik [[geomeetriline ornamentika]]. Arvatakse, et aastatuhande teisel poolel ilmusid Sumeri alale alg-eufratlased ehk ubaidlased, keda peetakse sumerite esivanemateks. Ubaidlased kuivendasid sood, tehes maa põlluharimiseks kõlblikuks. Nad kuivendasid maa ning hakkasid kuduma, nahka ja metalli töötlema, müüri laduma ning saviesemeid valmistama. ===Uruki ajajärk=== {{Vaata|Uruki periood}} Hakkasid kujunema esimesed linnad. Elanikke võis olla kuni 10 000. Sel ajal kujunes esimene [[kirjasüsteem]], mille tekkimisega seostatakse üleminekut [[ajalooline ajastu|ajaloolist ajastut]]. Et linnades olid templid kasutusel [[ladu]]dena, siis kirja oli tarvis raamatupidamiseks. See piktograafiline kiri on vanem nii hiina kui ka egiptuse kirjast. Sel ajal võeti kasutusele [[ratas]], [[puri]] ja [[ader]]. * Linnad: [[Uruk]], [[Ur]] * Jumalad: [[An (jumal)|An]]; [[Inanna]] (akadi [[Ištar]]) ===Vana-Sumeri ajajärk=== See ajajärk jaotatakse Jemdet Nasri perioodiks (kuni umbes [[2900 eKr|2900. aastani eKr]] ja varadünastiliseks perioodiks (umbes [[2900 eKr|2900]]–[[2300 eKr]]). Sumer koosnes mitmest linnriigist. Iga linnriiki juhtis kohalik preesterkond. Need linnriigid võitlesid omavahel ülemvõimu pärast Mesopotaamias. [[Sumeri kuningate nimistu]] teatab ilma suurema usaldatavuseta, kuidas valitsejad, kelle tiitlid olid ''en'', ''[[ensi]]'' või ''[[lugal]]'', valitsesid sadu aastaid, et siis kaotada võim mõnele naabrile. Oli kümneid vähemalt 10 000 elanikuga linnu, mille asukad töötasid päeval põllul ja tulid õhtul linna tagasi. Põlluharimise kohustusest vabad inimesed tegutsesid templis või pidasid linlastena uusi ameteid: pottsepad, sõdurid, kaupmehed jne. Kaubandusele Akadimaal asuva [[Kiš]]iga lisandus kaubandus kaugemate riikidega ([[Ebla]] [[Süüria]]s), [[Meluhha]] Induse orus, [[Dilmun]] tänapäeva [[Bahrein]]is, [[Magan]] tänapäeva [[Omaan]]is). [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]] arenes Lõuna-Mesopotaamias [[niisutuspõllundus]]. Mõnedest küladest said linnad, esimesed olid [[Eridu]] ja [[Uruk]]. Umbes [[3500 eKr]] tekkis Sumeri kultuur. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande]] alguses eKr oli Sumeris 12 [[linnriik]]i: [[Adab]], [[Akšak]], [[Bad-tibira]], [[Uruk]] ([[Piibel|Piiblis]] [[Erek]]), [[Kiš]], [[Lagaš]], [[Larak]], [[Larsa]], [[Nippur]], [[Sippar]], [[Umma]] ja [[Ur]]. Tähtsamad linnad olid Ur ja Uruk Alam-Mesopotaamias, neist põhja pool Lagaš, veel põhja pool semi linnad Kiš ja [[Mari (Mesopotaamia)|Mari]]. Uruki, Kiši ja Eridu esimeste teadaolevate dünastiate nimekirjad ulatuvad tagasi [[30. sajand|30.]] ja [[29. sajand eKr|29. sajandini eKr]], millest pole peaaegu midagi teada. Umbes [[2800 eKr]] tekkis [[Vana-Sumeri riik]]. Esimene teadaolev Sumeri valitseja on [[Etana]], kes elas umbes [[2800 eKr]] ning oli Kiši kuningas. Tema järglane, Uruki kuningas [[Meskiaggašer]] rajas [[28. sajand eKr|28. sajandil eKr]] Kišist lõuna pool võistleva dünastia ning saavutas võimu kogu [[Vahemeri|Vahemere]] ja [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägede]] vahelise piirkonna üle. Järgmine valitseja oli tema poeg [[Enmerkar]] (umbes [[2750 eKr]]). Seejärel tõusis troonile tema väepealik [[Lugalbanda]]. Lugalbanda valitsemisaja lõppedes sai Sumeri juhtivaks valitsejaks Kiši Etana dünastia kuningas [[Enmebaragesi]] (umbes [[2700 eKr]]), kes saavutas võidu [[Eelam]]i üle. Sumeri kultuurikeskuseks sai [[Nippur]]. [[27. sajand eKr|27. sajandil eKr]] tõstis mässu Uruki valitseja [[Gilgameš]], kellest hiljem sai müüdikangelane. Ta võitis Kiši väe ning saavutas võimu piirkonna üle. Uri kuningas [[Mesanepeda]] sai Sumeri valitsejast võitu ning rajas Uri 1. dünastia (umbes [[2600 eKr|2600–[[2400 eKr]]). Tollest ajast on välja kaevatud tähtsaid mälestisi. Umbes [[2500 eKr]] laiendas Adabi kuningas [[Lugalanemundu]] Sumerit [[Pärsia laht|Pärsia lahest]] kuni [[Vahemeri|Vahemere]] ning [[Taurus]]e ja [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedeni]]. Sumeri linnade vahelised konfliktid nõrgestasid maad. Alates [[25. sajand eKr|25. sajandist eKr]] tugevnes Lagaš (valitseja [[Ur-Nanše]] umbes [[2500 eKr]]). Lagaši valitseja [[Eanatum]] (umbes [[2450 eKr]]) alistas kogu Lõuna-Mesopotaamia. Eanatum põlistas oma võidu [[Umma (linn)|Umma]] üle "raisakotkasteeli" näol. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandest eKr]] on Sumeri asulatest leitud india pitsereid, mis osutavad sidemetele [[Induse kultuur]]iga. * Valitsejad: **[[Enmerkar]] ([[Uruk]], umbes [[2700 eKr]]) **[[Lugalbanda]] ([[Uruk]] umbes 2700 eKr) **[[Gilgameš]] ([[Uruk]], umbes 2700 eKr) **[[Ur-Nungal]] **[[Uru-inim-gina]] **[[Ur-Nanšes]] ([[Lagaš]], umbes [[2350 eKr]]) **[[Lugalzagesi]] (Umma valitseja, ühendas Sumeri umbes [[2300 eKr]] * Linnad: [[Ur]], [[Uruk]], [[Lagaš]], [[Girsu]], [[Umma (linn)|Umma]], [[Šuruppak]], [[Adab]], [[Nippur]] * [[Kiilkiri]] ([[foneetiline kiri]]) ===Vana-Akadi ajajärk=== Umbes [[2330 eKr]] vallutas [[Sargon I]] kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Agade ([[Akad]]). Sellest sai alguse Akadi dünastia. Sargon I vallutas [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vahelise ala. [[Naramsin]] tegi hiljem veel suuremaid vallutusi ning pretendeeris seetõttu jumalikkusele. Teda trumpas siiski üle [[Girsu]] valitseja [[Gudea]], kes läks ajalukku paljude temast tehtud skulptuuridega. * Valitsejad: **[[Sargon I]] ([[Akad]]; [[2334 eKr|2334]]–[[2279 eKr]]) **[[Naramsin]] (Akad; [[2254 eKr|2254]]–[[2218 eKr]]) **[[Gudea]] ([[Girsu]]) **[[Utu-hegal]] ([[Uruk]]) * Linnad: [[Akad]], [[Lagaš]], [[Girsu]] ===Guttide võim=== Akadimaa ja ülejäänud Sumeri vahelisi lahkhelisid ära kasutades vallutasid Sumeri ja Akadimaa ning tegid sellele dünastiale lõpu [[gutid]] (umbes 2220 eKr). Tegemist oli [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedest]] pärineva hõimuga. [[22. sajand eKr|22. sajandi]] teisel poolel domineeris Lõuna-Mesopotaamias Lagaš, mida valitses guttide hõimust pärinev ''ensi'' [[Gudea]], kes tegeles innukalt ehitamisega. Ta laskis ehitada hiigeltempli, kasutades naabermaadest pärinevat materjali. Lagašlased jäid guttide võimule lojaalseks, kuid teised linnad eesotsas Uri ja Urukiga tõstsid mässu ning tegid 22. sajandi lõpuks eKr guttide võimule lõpu: [[2115 eKr]] saavutas Uruki valitseja [[Utuhegal]] guttide üle võidu. ===Uus-Sumeri ajajärk=== [[2109 eKr]] ühendas [[Uri 3. dünastia]] (selle rajas kindral [[Ur-Nammu]]), mis valitses 3. aastatuhande lõpuni eKr, kogu Mesopotaamia ([[Uus-Sumeri riik]]). Selle dünastia valitsejad nimetasid end Sumeri ja Akadi kuningateks, hiljem nelja ilmakaare valitsejateks, mis näitas nende pretensiooni maailmavalitsemisele. Mõnikord nimetasid nad end jumalateks. Uus-Sumeri riigi ajast on säilinud sadu tuhandeid dokumente, mis sisaldavad tööliste nimekirju, tööpäevade arvutusi, tehtud tööde loetelusid jms. Uus-Sumeri riik kestis sadakond aastat ([[2047 eKr|2047]]–[[1940 eKr]]). [[21. sajand eKr]] oli Sumeris stabiilsuse ja õitsengu aeg. See oli Sumeri viimane õitsenguaeg. Sumeri riigi pindala oli sel ajal kõige suurem. Uue haldusevormi tõttu oli valitsemine stabiilsem. Võim Mesopotaamia üle libises sumeritel käest ära. Akadimaa linnad tugevnesid, lõpuks aga valitses Babülooniat [[Babülon]]. *Valitsejad: **[[Ur-Nammu]] ([[Ur]]; ([[2112 eKr]]–[[2095 eKr]] **[[Šulgi]] ([[2094 eKr]]–[[2047 eKr]]) **[[Išbi-Erra]] ([[Isin]]; umbes 2017 eKr) *Linnad: [[Ur]] *Vaenlased: [[amoriidid]], [[akadlased]], [[Eelam]] ===Sumeri allakäik=== [[20. sajand eKr|20. sajandi]] alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas [[amoriidid]] ja ida poolt [[eelam]]lased ning riik lagunes. Tekkisid väikeriigid [[Assur]]i, [[Babülon]]i, [[Ešunna]], [[Der]]i ja [[Susa]] ([[Shūsh]]) ümber. [[20. sajand eKr|20. sajandil eKr]] oli Sumeri linnade vahel palju sõdu, algul Isini ja Larsa vahel, hiljem Larsa ja Babüloni vahel. Umbes [[1900 eKr]] amoriidid vallutasid Mesopotaamia ning nende pealinnaks sai Babülon. [[1790 eKr]] sai [[Babüloonia]] kuningaks [[Hammurabi]] ning järgmisel 30 aasta jooksul sai sellest Mesopotaamia tugevaim võim. Sellega lõppes Sumeri ajalugu ja algas [[Babüloonia]] ajalugu, kuigi sumeri kultuur etendas Babüloonia ühiskonnas keskset osa. [[Kategooria:Sumer|Ajalugu]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajalugu]] hs4bgkm6qv4t0mt4hcoe7rddsdzbct4 0 13563 7168122 368832 2026-06-06T04:07:05Z Andres 5 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Sumeri ajalugu#Uruki ajajärk]] → [[Uruki periood]] 7168122 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Uruki periood]] 3yfbb816w1vnxumjnhtuywer36h7une 0 14136 7167955 6909333 2026-06-05T15:53:17Z Andreas003 7485 7167955 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} {{Partei | partei_nimi = Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei | partei_nimi_keeles = Sveriges socialdemokratiska arbetareparti | partei_logo = 2022 Stockholm City Council election (cropped).svg | partei_staatus = | esimees = [[Magdalena Andersson]] | asutamine = [[1889]] | peakorter = Sveavägen 68, [[Stockholm]] | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | ajaleht = | liikmeid = 78 257 <small>(2023)</small> | kodulehekülg = [http://www.socialdemokraterna.se socialdemokraterna.se] | colorcode = red | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] }} '''Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei''' ([[rootsi keel]]es ''Sveriges socialdemokratiska arbetareparti'', lühidalt ka ''Socialdemokraterna'', lühendid '''S''' ja '''SAP''') on [[Rootsi]] suurim partei. Partei asutati [[1889]]. aastal. [[1917]] toimus lõhenemine, mille tulemusel asutasid kommunistid ja revolutsionäärid eraldi partei, tänase [[Vasakpartei (Rootsi)|Rootsi Vasakpartei]]. Töölispartei on võimul olnud aastatel 1917–1920, 1921–1923, 1925–1926, 1932–1936, 1936–1976, 1982–1991, 1994–2006, 2014–tänapäev. Partei logoks on punane roos, mille kujundas [[Fredrik Ström]] 1900. aastate alguses. Partei esimees oli alates 2012. aastast [[Stefan Löfven]]. 4. novembril 2021 valisid Rootsi sotsiaaldemokraadid oma uueks esimeheks rahandusminister [[Magdalena Andersson]]i. ==Partei ideoloogia== Ideoloogiliselt on partei [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]]. Partei on täisliige [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikus Internatsionaalis]] ja seda toetavad sinikraetöötajad, intellektuaalid ja avaliku sektori töötajad. Töölispartei saab palju tuge Rootsi Ametiühingute Föderatsioonilt (rootsi keeles lühend ''LO''). Partei programm kombineerib valitsuse suunatud majanduse ja [[heaoluriik|heaoluriigi]] põhimõtteid. ==Partei liikmeskond== 2014. aastal oli parteil umbes 100 000 liiget. Partei ühendab umbes 2500 üle riigi asuvat kohalikku haru. ==Partei organisatsiooniline struktuur== Rootsi sotsiaaldemokraatlikus liikumises on eri sihtrühmadele suunatud iseseisvaid organisatsioone. Rahvuslik Föderatsioon Sotsiaaldemokraatlikud Naised Rootsis (rootsi keeles ''S-kvinnor'') koondab sotsiaaldemokraatlikke naisi. Rootsi Sotsiaaldemokraatlike Noorte Liiga (rootsi keeles ''Sveriges Socialdemokratiska Ungdomsförbund'' või ''SSU'') koondab noorte liikumist. Sotsiaaldemokraatlikud Üliõpilased (rootsi keeles ''Socialdemokratiska Studentförbundet'') koondab sotsiaaldemokraatidest üliõpilasi. Kristlik Vennaskond (rootsi keeles ''Broderskap'') korraldab kristlikke sotsiaaldemokraate. ==RSDTP valimistel== Partei on [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistide Partei]] liige. [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised (Rootsi)|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] saadi 5 kohta Rootsile määratud 19-st (23,9% häältest). [[2006. aasta Rootsi parlamendivalimised|2006. aasta Rootsi parlamendivalimistel]] saadi 35,2% häältest (130 kohta 349-st), mis on Töölispartei nõrgim tulemus oma ajaloos. Erakond kaotas võimu [[Mõõdukas Koalitsioonipartei|Mõõduka Koalitsioonipartei]] juhitud parem- ja keskparteide blokile [[Allianss Rootsi Eest]]. Partei liider [[Göran Persson]] teatas valimiskaotuse selgumise järel oma tagasiastumisest liidri kohalt. [[17. märts]]ist [[2007]] kuni 25. märtsini 2011 oli partei esimees [[Mona Sahlin]], esimene naine partei juhi ametikohal. Pärast teda oli ametis [[Håkan Juholt]], kes astus tagasi jaanuaris 2012. Seejärel sai erakonnajuhiks Stefan Löfven, kelle juhtimisel tuldi pärast 2014. aasta valimisi taas võimule, seda hoolimata kesisest valimistulemusest (113 kohta 349-st). Moodustati vähemusvalitsus [[Roheline Partei (Rootsi)|rohelistega]], valitsus tegi koostööd Vasakparteiga. 2018. aasta parlamendivalimistel saadi järjekordselt ajaloo nõrgim tulemus – 28,26% häältest (100 kohta 349-st). Pärast nelja kuu pikkuseks veninud valitsuskriisi astus ametisse Löfveni teine vähemusvalitsus, kus sotsiaaldemokraadid ja rohelised on võimul tänu poliitblokke ületavale koostööle [[Keskpartei (Rootsi)|Keskpartei]] ja [[Liberaalne Rahvapartei|liberaalidega]].<ref>[https://www.err.ee/897641/rootsis-sunnib-taas-sotsiaaldemokraatide-ja-roheliste-vahemusvalitsus Rootsis sünnib taas sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus]. ERR. 11.01.2019</ref> 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel saadi 5 kohta Rootsile määratud 21-st (23,48% häältest). == Sotsiaaldemokraatidest peaministrid == *[[Hjalmar Branting]] ([[1920]], [[1921]]–[[1923]], [[1924]]–[[1925]]) *[[Rickard Sandler]] ([[1925]]–[[1926]]) *[[Per Albin Hansson]] ([[1932]]–[[1936]], [[1936]]–[[1946]]) *[[Tage Erlander]] ([[1946]]–[[1969]]) *[[Olof Palme]] ([[1969]]–[[1976]], [[1982]]–[[1986]]) *[[Ingvar Carlsson]] ([[1986]]–[[1991]], [[1994]]–[[1996]]) *[[Göran Persson]] ([[1996]]–[[2007]]) *[[Stefan Löfven]] ([[2014]]–) == Teised võtmeliikmed == *[[August Palm (sotsialist)|August Palm]] *[[Alva Myrdal]] ja [[Gunnar Myrdal]] == Endised ministrid == *[[Sten Andersson]] *[[Pierre Schori]] *[[Anna Lindh]] *[[Jan O. Karlsson]] ==Viited== {{Viited}} == Välislingid== *[http://www.socialdemokraterna.se/ Partei koduleht] (rootsi keeles) [[Kategooria:Rootsi parteid]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatlikud parteid]] dmahhu9y5514q08xho86pgl2cl5io5y 0 14718 7168212 7155966 2026-06-06T08:40:09Z Tonisee 1211 Parandasin katkised lingid Akadeemia arhiivinumbritele 7168212 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} '''"Kasvu piirid"''' (originaalpealkiri ''"The Limits to Growth"''<ref>Meadows, D.H., Meadows, D.L., Randers, J., Behrens III, W.W. (1972) The Limits to Growth. A Potomac Associates Book, Pan Books London and Sidney.</ref>) on [[Rooma Klubi]] [[aruanne|poolt]] avaldatud [[raamat]] aastast 1972, kokkuvõte Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlaste uuringust inimkonna võimalike arengute kohta aastatel 1900–2100. Uurimisrühm oli suurem, kuid kokkuvõtte autorid on [[Donella H. Meadows]], [[Dennis L. Meadows]], [[Jørgen Randers]] ja [[William W. Behrens III]]. Uurimisrühm professor D. Meadowsi juhtimisel uuris [[Jay Forrester]]i globaalse arengu mudeli World3 abil, kuidas viis peamist tegurit – [[rahvastik]], [[põllumajandustoodang]], [[tööstustoodang|tööstustoodang,]] [[saastamine]] ja taastumatud [[loodusressursid]] – kujundavad ja muudavad inimkonna käekäiku. Analüüsiti globaalset arengut ja muutujate vastasmõju. Kõik need viis vaadeldud komponenti: * rahvaarv, * toidu toodang, * industrialiseerimine, * saaste ja * taastumatute loodusvarade tarbimine on inimkonna ajaloo kestel kasvanud eksponentsiaalselt ning võivad jõuda oma kasvu võimalikku tippu planeedi piiratud võimaluste juures. Meie ülesandeks saab kohanemine uue maailma ja selle poolt pakutavate võimalustega. Raamat selgitab lihtsas arusaadavas keeles teadustöö kokkuvõtet ja selle taga seisvaid loogikaid. "Kasvu piirid" tõlkis eesti keelde [[Andres Kuusk]] ja see ilmus järjeloona [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] 2022. aasta numbrites 5-9.<ref>{{Netiviide |url=https://www.akad.ee/issues/2022-05/ |pealkiri=Donella H. Meadows, Dennis L. Meadows, Jørgen Randers, William W. Behrens III. Kasvu piirid: Rooma Klubi projekti „Inimkonna ohud“ aruanne. Tõlkinud Andres Kuusk. Akadeemia, nr 5, 6, 7, 8, 9 2022. |vaadatud=2026-06-06}}</ref> Tõlke viimase osaga kaasneb [[Jüri Engelbrecht]]i artikkel "Tuleviku modelleerimine "Kasvu piiride" ainetel".<ref>[https://www.akad.ee/issues/2022-09/ Jüri Engelbrecht. Tuleviku modelleerimine "Kasvu piiride" ainetel. Akadeemia, 2022, 9, 1675-1687.]</ref> A. Kuuse originaalne tõlge 2018. aastast on leitav [[Tartu Observatoorium]]i virtuaalses muuseumis.<ref> [https://muuseum.to.ee/Motle/HTML/kasvu-piirid.htm Kasvu piirid, tõlkinud A. Kuusk.]. Tõravere 2018. PDF.</ref> Hiljem andis [[Eesti Rooma Klubi]] "Kasvu piirid" tõlke välja ka eraldi raamatuna, koostaja ja toimetaja [[Tuuli Stewart]], eessõna kirjutanud [[Gunter Pauli]].<ref>[https://www.facebook.com/commerce/products/kasvu-piirid-uuring-%E2%80%9Cinimkond-teel-ummikusse%E2%80%9C-aruanne-rooma-klubile/5975118925860870/?ref=mini_shop_storefront Kasvu piirid. Uuring “Inimkond teel ummikusse.“ Aruanne Rooma Klubile. Eesti Rooma Klubi, Tallinn 2022.]</ref> Raamatus on graafiline lisaleht kirjeldatud komponentide dünaamikaga. Eesti keeles on Rooma Klubi aruannetest piiratud tiraažiga ilmunud veel "Seneca efekt", Ugo Bardi, 2018. Globaalprobleemide selgituste Eestisse toojad on ilmselt [[Lembit Valt]] ja [[Edgar Savisaar]] kokkuvõtliku raamatukesega "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" (Tallinn 1983).<ref>{{Raamatuviide|autor=Lembit Valt, Edgar Savisaar|pealkiri="Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid"|aasta=1983|koht=Tallinn}}</ref> ==Raamatu peatükid== * I. Eksponentsiaalse kasvu olemus * II. Eksponentsiaalse kasvu piirid * III. Kasv maailmasüsteemis * IV. Tehnoloogia ja kasvu piirid * V. Globaalse tasakaalu seisund '''Esimeses''' peatükis näidatakse, kuidas igal hetkel proportsionaalne kasv on loomult [[positiivne tagasiside]], mille tulemuseks on [[eksponentsiaalne kasvamine]]. Eksponentsiaalset kasvu saab pidurdada ainult [[negatiivne tagasiside]] – kasvu pidurdavate tegurite tugevnemine protsessi või nähtuse kasvades. '''Teises''' peatükis selgitatakse, et lõplike ressursside korral ei saa eksponentsiaalne kasv kesta igavesti. Lõpliku suurusega planeedil Maa ei saa lõputult kasvada inimeste arv, haritava maa pindala, kaevandatavate maavarade hulk. Paljude oluliste maavarade tuntud varusid jätkub senise tarbimise kasvu tempo juures mõnekümneks kuni sadakonnaks aastaks. Elutegevusega kaasnev saastamine kasvab niisamuti kui tootmine ja vähendab järjest kasvavas ulatuses keskkonna eluks kõlblikkust. '''Kolmandas''' peatükis analüüsitakse nimetatud viie komponendi/nähtuse vastastikuseid seoseid, süsteemis olevaid tagasiside ahelaid ja nende iseärasusi. Globaalseid protsesse kujundavaks oluliseks asjaoluks on viivitus [[Negatiivne tagasiside|negatiivse tagasiside ahelates]]. See teeb võimalikuks, et üks või teine protsess võib ületada jätkusuutliku taseme, millele vältimatult järgneb taandareng (näide - mastaapne kalapüük [[Araali meri|Araali merest]]. Juurdekasvu ületav püük oli mõnda aega võimalik, aga nii püüti meri kaladest tühjaks, st populatsioon hävis.) Globaalse arengu mudeliga arvutati kaheksa parameetri ajaline kulg kuni 2100. aastani eeldusel, et inimühiskond toimib 21. sajandil samal viisil kui 20. sajandil, mida iseloomustas juhitamatu eksponentsiaalne kasv. Need kaheksa suurust olid: # rahvastik (inimeste koguarv) # tööstustoodang inimese kohta ($ ekvivalent inimese kohta aastas) # toit inimese kohta (teravilja kilogrammi ekvivalent inimese kohta aastas) # saaste (suhtena 1970. aasta tasemesse) # taastumatud ressursid (protsent 1900. aastal alles olevatest varudest) # sündimuse üldkordaja (sünde 1000 inimese kohta aastas) # suremuse üldkordaja (surmi 1000 inimese kohta aastas) # teenuseid inimese kohta ($ ekvivalent inimese kohta aastas) Ressursside lõppemise ja saaste kuhjumise tõttu asendub senine kasv peagi [[Taandareng|taandarenguga]]. Kõik vaadeldavad kaheksa parameetrit saavutavad mõni varem, mõni hiljem juba 21. sajandi esimesel poolel oma maksimaalse väärtuse ja hakkavad siis kiiresti kahanema. Seda arengustsenaariumi nimetasid autorid standardmudeliks. '''Neljandas''' peatükis analüüsitakse, kas ja kuidas tehnoloogia areng saaks ühiskonna globaalset arengut mõjutada. Erinevatest oletustest tulevikutehnoloogiate kohta järeldusid küll erinevad globaalse arengu stsenaariumid, kuid reeglina suutsid need stsenaariumid arengu kriitilisi hetki edasi lükata, aga mitte vältida. '''Viiendas''' peatükis analüüsitakse globaalse tasakaalu võimalusi. Inimkonna stabiilne edasikestmine on võimalik, aga selleks peab inimkond otsustavalt muutma oma senist elukorraldust. Ilma väliste piiranguteta aga selleks valmis ei olda ei isiklikul ega ka riiklikul tasandil. Raamatus näidatakse võimalikke stsenaariume inimkonna arenguks ning selgitatakse nende taga seisvaid põhjus-tagajärg seoseid. Näidatakse, millal ökoloogilistest ja sotsiaal-majanduslikest näivalt omavahel seostamatutest ilmingutest saavad [[globaalprobleemid]] ja millal need [[21. sajand]]il pinnale tõusevad. Uuringus on suuremat tähelepanu pööratud muutustele [[põllumajandus]]es, [[veekasutus]]es ja [[energeetika]]s, kuid ka rahvastiku/populatsiooni kasvus ja selle poolt kasutatavates ressurssides nüüd ja tulevikus. Raamatul on olnud väga suur mõju [[säästev areng|säästva arengu]] ja majanduse [[nullkasv]]u mõistete levikule, väike (kui üldse) mõju aga inimeste igapäevasele käitumisele ja riikide strateegiakavadele (sh Eesti) - eesmärgiks ja mõõdikuks on endiselt [[majanduskasv]]. Uuringu aruanne levis kiiresti ja on leidnud rohket vastukaja. Kahetuhandendaks aastaks oli raamat tõlgitud rohkem kui 30 keelde ja müüdud rohkem kui 30 miljonit eksemplari.<ref>{{Netiviide |url=https://www.estudiomc.es/documentos/revisiting-the-limits-to-growth.pdf |pealkiri=Matthew R. Simmons: Revisiting the Limits to Growth: Could the Club of Rome Have Been Correct, After All? Oktober 2000. |vaadatud=2023-01-03 }}</ref> =="Kasvu piirid – 20/30/40/50 aastat hiljem"== Uuringu aruande jätkuväljaanne "Üle piiride" (originaalpealkiri "Beyond the Limits"<ref>Donella Meadows, Dennis Meadows, and Jørgen Randers (1992) Beyond the Limits. Chelsea Green Publishing Company.</ref>) ilmus 1992. aastal. Selles raamatus näitasid autorid, et "Kasvu piiride" ilmumisest möödunud kahekümne aastaga on inimkond ületanud mitmed jätkusuutliku edasikestmise piirid. Donnella H. Meadows, Jorgen Randers ja Dennis Meadows avaldasid 2004. aastal raamatu "Kasvu piirid – 30 aastat hiljem" (originaalpealkiri "Limits to Growth: The 30 Year Update"<ref>Donella Meadows, Jørgen Randers, and Dennis Meadows (2004) Limits to Growth – the 30 year update. Chelsea Green Publishing Company, White River Junctions, Vermont.</ref>). Selles raamatus leiavad autorid, et kolmekümne aasta kestel pärast "Kasvu piiride" avaldamist on inimkonna areng olulisel määral järginud "Kasvu piiride" standardstsenaariumit – juhitamatu kasv, mida pidurdab ainult ressursside piiratusest tingitud negatiivne tagasiside. "Kasvu piiride" ilmumise 40. aastapäevaks esitas [[Jørgen Randers]] Rooma Klubile aruande "2052. Globaalse arengu prognoos järgnevaks neljakümneks aastaks".<ref>Jørgen Randers (2012). 2052. A Global Forecast for the Next Forty Years. A report to the Club of Rome commemorating the 40th anniversary of The Limits to Growth. Chelsea Green Publishing Company, White River Junctions, Vermont.</ref> Selles analüüsis esitab Randers ühiskonna funktsioneerimise olulised näitajad "Kasvu piiride" avaldamisest möödunud neljakümne aasta vältel ning prognoosib inimkonna käitumist järgneva neljakümne aasta kestel. Raamat sisaldab ka teiste autorite selle teemaga seotud kirjutisi. Suureks erinevuseks kasvu piiride temaatika eelmistest kolmest raamatust on inimtegevusest põhjustatud [[kliimamuutus]]te ja sellega kaasnevate probleemide oluliseks pidamine. Möödunud sajandi teisel poolel ületas inimkond jätkusuutliku keskkonnakasutuse piiri ning 2004. aastaks oli [[ökoloogiline jalajälg]] umbes 1,4–1,5. Inimkonna viimine tasakaalus elukorraldusele (kliimamuutuste vältimine, ületarbimise peatamine) nõuab demokraatlikele ühiskonnakorraldustele omase umbes viieaastase perspektiivi asemel kaugemate eesmärkide seadmist. '''2022'''. "Kasvu piirid" 50. aastapäevaks valmis aruanne, mida on tõlgitud ligi 50 keelde ja avaldatud on nii seda toetavaid kui ka kritiseerivaid artikleid, teadustöid ja analüüse. Uurimisrühma juht Dennis Meadows oli selleks ajaks pidanud üle 2000 loengu aruande ja selle selgituste teemal. Teravdunud on tähelepanu muudatuste sisule, lokaalsusele ja tähendusele inimeste, kogukondade ning riikide käekäigus. Oodatud pidurdajad – teaduse ja tehnoloogia areng ning inimkonna teadlikkus eesseisvast muutusest ei ole osutunud tegelikult toimivateks, mõne muutuste põhjuse likvideerimiseks on võib-olla juba liiga hilja, väidavad "Kasvu piiridele" järgnenud analüüsid 20/30/40 aastat hiljem. Kunagise uuringu 50. aastapäevaks andis Rooma Klubi välja mitu uut analüüsi<ref>{{Raamatuviide|autor=Ed. Ugo Bardi, Carlos Alvares Pereira|pealkiri=Limits and Beyond: 50 years on from The Limits to Growth, what did we learn and what´s next?|aasta=2022}}</ref><ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Club of Rome|pealkiri=Earth for all - A survival guide to humanity|aasta=2022}}</ref> ning on aruannet on korduvalt avalikult esitletud, kuid neile ei ole järgnenud riiklikke ega ühenduste strateegiate muudatusi. Rooma Klubi 2022. aastal avaldatud raamat "''Earth for All: A Survival Guide for Humanity''"<ref name=":0" /> avaldati eesti keeles pealkirja all "Meie kõigi Maa"<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sandrine Dixson-Declève, Owen Gaffney, Jayati Ghosh, Jørgen Randers, Johan Rockström and Per Espen Stoknes |pealkiri=Meie kõigi Maa: inimkonna ellujäämise teejuht |kirjastus=Varrak |aasta=2024 |isbn=978-9985-3-6197-9 |koht=Tallinn}}</ref> 2024. aastal. == "Meie kõigi Maa" == Tuginedes võimsatele tänapäevastele arvutimudelitele, pakuvad autorid välja viis erakorralist pööret, mille abil on võimalik saavutada ühe põlvkonna jooksul kõigi heaolu planeedi piirides. Raamat käsitleb kaht peamist stsenaariumit: „Liiga vähe liiga hilja“ ja „Hiigelhüpe“. Esimese puhul on küsimus, kui jätkub senine majandamissüsteem, siis kas sellest piisab, et vältida sotsiaalset või planeedi süsteemide kokkuvarisemist. „Hiigelhüppe“ puhul küsitakse aga, mis kaasneb, kui muuta majandussüsteemi nii, et luua jätkusuutlik ühiskond. „Hiigelhüpe“ näeb ette viit erakorralist pööret, mis tõukaks üleilmse majanduse hävingult kestlikkusele: # kaotada '''vaesus'''; # tegeleda tohutu '''ebavõrdsusega;''' # võimestada '''naisi;''' # muuta '''toidusüsteem''' tervislikuks inimestele ja ökosüsteemidele; # minna üle puhtale '''energiale.''' Need viis pööret ei ole eraldivõetuna kuigi uued, kuid „Meie kõigi maa“ on esmakordne püüe siduda neid koos süsteemi, mis tooks põhjapaneva muutuse. Autorid ei väida, et tegemist on täpse tulevikuplaaniga, kuid rõhutavad, et suuremahulise investeerimisega neisse valdkondadesse tuleks alustada kohe. Autorite oluline järeldus on, et hoolimata hoiatustest ja tõsiasjadest, on soovitatav ja oluline suhtuda tulevikku optimistlikult ning eesmärk inimheaolu planeedi piirides on veel saavutatav. ==Vaata ka== * [[postkapitalism]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commonscat|The Limits to Growth}} * [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:709396/438544/page/1 "Kasvu piirid", 2022]. Eesti Rooma Klubi (ERK) trükis. Müügil raamatupoodides ja [https://roomaklubi.com/ ERK kodulehel] * "Limits and Beyond. 50 years on from The Limits to Growth, what did we learn and what´s next?", ed. Ugo Bardi, Carlos Alvares Pereira, 2022 * "Earth for all - A survival guide to humanity", Club of Rome, 2022 * 'Kasvu piirid' [[Tartu Observatoorium|Tartu Observatooriumi]] virtuaalses muuseumis. [[Andres_Kuusk|A. Kuusk]]. [https://muuseum.to.ee/Motle/HTML/kasvu-piirid.htm Tutvustus ja eestikeelse tõlke PDF-fail A5 formaadis.] *[http://collections.dartmouth.edu/teitexts/meadows/diplomatic/meadows_ltg-diplomatic.html Skaneeritud 1972. a. väljaanne] *[https://donellameadows.org/archives/a-synopsis-limits-to-growth-the-30-year-update/ Kokkuvõte raamatust Limits to Growth: The 30 Year Update] *[http://www.peakoil.net/uhdsg/UppsalaProtocol.html Uppsala Protocol: näide, kuidas käituda ühe ressursi limiidi puhul] [[Kategooria:Raamatud]] [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] [[Kategooria:Keskkonnameedia]] [[Kategooria:Futuroloogia]] 7neam2rhdxf18vrbtq74w45pb62s20u 0 15162 7168158 7074516 2026-06-06T07:07:27Z Kuriuss 38125 7168158 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib [[Maa (planeet)|Maa]] pinnavormidest; sõna teiste tähenduste kohta vaata [[reljeef (täpsustus)]].}} [[Pilt:Aafrika.jpg|pisi|Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud [[reljeefivarjutus]]t]] '''Reljeef''' ehk '''pinnamood''' on vaadeldava maa-ala [[pinnavorm]]ide kogum. Leidub ka definitsioon, mis väidab, et reljeef on maapinna ebatasasuste kogum.{{lisa viide}} See ei ole siiski eriti õnnestunud, sest võib viia väärale järeldusele, et tasandikud ei kuulugi reljeefi hulka. Reljeefi- ehk pinnavormid võivad olla kas looduslikud või inimtekkelised ehk antropogeensed. Looduslikud protsessid, mis muudavad reljeefi, liigitatakse kolme rühma: geoloogilised protsessid ([[laam]]ade liikumine, [[murrang]]ud ja [[kurrutus]], [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]]), [[erosioon]] ([[vesi|vee]] ja [[tuul]]e kulutus ning [[maalihe|maalihked]]) ning maavälised protsessid ([[meteoriit]]ide langemine). Maapind tõuseb üldiselt geoloogiliste protsesside tulemusel ja selles osas on kõige tähtsam [[orogenees]] ehk mäestike teke. Seevastu erosiooni tagajärjel kantakse pinnast ära kõrgematelt kohtadelt madalamatele, sageli [[meri|merre]]. Reljeefist sõltub suurel määral piirkonna sobivus inimasustuseks. Üldiselt on madalamad, [[sete]]tega kaetud tasandikud selleks sobivamad kui järsud kaljused [[mägismaa]]d. Tasandikud on ka [[põllumajandus]]e jaoks sobivamad. Reljeef on oluline [[sõjandus]]es. Mägist piirkonda on märksa raskem vallutada ja märksa kergem kaitsta. Reljeefist võib sõltuda sõjavägede suutlikkus piirkondi vallutada ja enda käes hoida ning vägesid ja varustust ühest kohast teise transportida. Reljeef on tähtis ka [[ilmaennustamine|ilmaennustamise]] seisukohalt. Kaks lähestikku paiknevat ala võivad olla üsna erineva aastase keskmise sademete hulgaga või erineva [[sademed|sademete]] langemise ajaga, kui nad asuvad merepinnast eri kõrgusel või kui nende vahel on mäeahelik, mis sademeid kinni peab. ==Vaata ka== *[[Pinnamoe profiiljoon]] [[Kategooria:Geomorfoloogia]] i8w29glac57g561wxc5prro0d016zzf 0 15338 7167980 7167747 2026-06-05T16:58:07Z Ojassaar 206682 /* T */ 7167980 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 3jawsrviqaf2pah2hslwh6gifpsmkuj 7167982 7167980 2026-06-05T17:01:09Z Ojassaar 206682 /* S */ 7167982 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 6ljwbhibpcf1zghg4ete5nidwnf57rb 7167984 7167982 2026-06-05T17:03:17Z Ojassaar 206682 /* K */ 7167984 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 0a72vb5qem6wzz8qslfvi8l1r8sqe07 7167986 7167984 2026-06-05T17:08:57Z Ojassaar 206682 /* H */ 7167986 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] q50k99pq3q4pcojitlhcoks7sxz9sa9 7167988 7167986 2026-06-05T17:12:59Z Ojassaar 206682 /* S */ 7167988 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 07a6ace6l5jm2fy79v13aggj3kzrz2y 7167989 7167988 2026-06-05T17:15:21Z Ojassaar 206682 /* T */ 7167989 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] pwes36366t4zmjztewldaufz1xp8biy 7167991 7167989 2026-06-05T17:21:17Z Ojassaar 206682 /* H */ 7167991 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] fokamc6evf4nxgfe2tmw56a4n1fet3o 7167992 7167991 2026-06-05T17:28:46Z Ojassaar 206682 /* S */ 7167992 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] iptialo629rit35r1t7yoexny6e9sua 7167995 7167992 2026-06-05T17:32:00Z Ojassaar 206682 /* H */ 7167995 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] iyxgt6xg38wsy5w8rl4faoppoe99si7 7167999 7167995 2026-06-05T17:33:56Z Ojassaar 206682 /* S */ 7167999 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] aqen3vsgw3fjfdbtwek7fj5uj2dupv3 7168002 7167999 2026-06-05T17:43:47Z Ojassaar 206682 /* K */ 7168002 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] hm8brbop37gjt7org3yzx9xjzw3jkfu 7168003 7168002 2026-06-05T17:45:19Z Ojassaar 206682 /* O */ 7168003 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 81j8woz1r90gtbs9t3oe6khe8nbhaxq 7168006 7168003 2026-06-05T17:47:39Z Ojassaar 206682 /* T */ 7168006 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] d4lzy40snc1mgbav7q4z3mvopewabwu 7168008 7168006 2026-06-05T17:50:25Z Ojassaar 206682 /* H */ 7168008 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 64g4rvlecnujhqtc7u917bfkooepgct 7168009 7168008 2026-06-05T17:52:04Z Ojassaar 206682 /* R */ 7168009 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] k02fooyihux0bdzgycn1efs355561wm 7168010 7168009 2026-06-05T17:55:15Z Ojassaar 206682 /* H */ 7168010 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 5zb1yk517tmw5s9pdhqbafjuawr10b7 0 17981 7168146 6885379 2026-06-06T06:46:39Z Kuriuss 38125 7168146 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}} {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{See artikkel| räägib sõidukist; telesaate kohta vaata artiklit [[Buss (saade)]]}} [[Pilt:Erster Benzin-Omnibus der Welt.jpg|pisi|Benz-Omnibus, 1896]] [[Pilt:Arriva T6 nearside.JPG|pisi|Kahekorruseline buss [[London]]is]] [[Pilt:Autosan Sancity 12 LF - rear.jpg|pisi|Tänapäevased linnabussid on enamasti madala põhjaga. Pildil [[Autosan]] Sancity 12LF]] [[Pilt:El Gouna Bus R01.jpg|pisi|Dekoreeritud autobuss [[Egiptus]]es]] '''Buss''' ehk '''autobuss''' (ladina ''automobile omnibus'' – 'iseliikuja kõigile') on teedel ja tänavatel liikuv, suurema hulga inimeste veoks mõeldud [[sõiduk]], milles on vähemalt kümme istekohta (juhiiste kaasa arvatud). Busse liigitatakse [[Lähibuss|lähiliinibussideks]], [[Kaugbuss|kaugliinibussideks]] ja [[turismibuss]]ideks. Kaugliinibussides on enamasti [[konditsioneer]], [[külmik]], [[videosalvesti]] ja [[kuvar]]id, [[Wi-fi]], [[käimla]]. Mõningates kaugliinibussides on reisijatele ka magamiskohad. Elektriga sõitvaid busse nimetatakse trollideks ehk [[trollibuss]]ideks. ==Vaata ka== *[[Bussijuht]] *[[Koolibuss]] *[[Lõõtsbuss]] *[[Mikrobuss]] *[[Poebuss]] *[[Scania OmniLink]] *[[Väikebuss]] ==Välislingid== {{vikisõnastikus|buss}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Bussid| ]] ih39z864l7k639qnoak9exb4imdihly 0 18478 7168111 6981744 2026-06-05T23:09:53Z Moonowned 189892 /* Publitsistikaartiklid */ 7168111 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Infokast muusik | nimi = Tõnu Trubetsky | pilt = Tõnu Trubecki h. Pogoń Litewska.png | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1963|4|24}} | hääleliik = bariton | amet = laulja, kirjanik, filmirežissöör, näitleja }} [[File:The Flowers Of The Universe.jpg|thumb|Tõnu Trubetsky (vasakult teine) koos ansambliga [[The Flowers of the Universe]] (2. detsember 2017)]] '''Tõnu Trubetsky''' (sündinud [[24. aprill]]il [[1963]] [[Tallinn]]as), esinejanimi ka '''Tony Blackplait''', on eesti [[muusik]], [[kirjanik]] ja [[filmilavastaja]]. Ta on lõpetanud [[1981]]. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20120903015352/http://www.32kk.edu.ee/vilistlased/index.php?lend=VIII Tallinna 32. Keskkooli vilistlaste nimekirjad lendude kaupa] Tallinna 32. Keskkool.</ref> 1980. aastatel oli Trubetsky üks Eesti [[punk]]liikumise eestvedajaid. Ta on olnud punk[[bänd]]ide [[The Flowers of Romance]], [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]], [[The Flowers of the Universe]], [[Vürst Trubetsky & J. M. K. E.]], [[The Un Concern]], [[Felis Ultramarinus]] jne [[vokalist]] ja [[Operatsioon Õ]] [[kitarrist]]. Kirjandusse tuli Trubetsky 1989. aastal luulekoguga "[[Pogo (Tõnu Trubetsky luulekogu)|Pogo]]", mis ilmus [[luulekassett|luulekassetis]] "[[Kassett '88]]" koos [[Karl Martin Sinijärv]]e, [[Ringo Ringvee]] ja [[Märt Väljataga]]ga. Hiljem on ta avaldanud peamiselt proosat, samuti ülevaatlikke aimeteoseid [[anarhism]]i ja pungi ajaloost. [[Pilt:The_Flowers_of_Romance_in_Tikkurila_2006-02-10.jpg|pisi|Tõnu Trubetsky esinemas Vantaas ansambliga [[The Flowers of Romance]] (10. 2. [[2006]]).]] Tõnu Trubetsky on [[Trubetskoi]]de vürstisuguvõsa järeltulija.<ref>[https://web.archive.org/web/20131030072418/http://www.genealogy.euweb.cz/russia/trubets2.html Trubetskoide genealoogia] (inglise keeles)</ref><ref>[https://www.geni.com/surnames/trubecki Trubecki Genealogy and Trubecki Family History Information]</ref> ==Muusikaline tegevus== === Trubetsky Rock’n’Roll Circus === {{vaata|Trubetsky Rock’n’Roll Circus}} [[Trubetsky Rock’n’Roll Circus]] on Tõnu Trubetsky asutatud unikaalne ja eklektiline [[kaasaegne tsirkus]] ja [[meelelahutus]]etendus, mis ühendab [[muusika]], [[teater|teatri]], [[mustkunst]]i ja [[ufoloogia]]. Esimest korda peeti seda [[15. juuli]]l [[2010]] [[Tartu]]s Genialistide Klubis. Üritus tõi kokku erinevaid [[kunst]]ivorme ja artiste, pakkudes publiku jaoks erakordset kogemust.<ref name="trubetsky">[https://www.last.fm/event/4212013++TRUBETSKY+ROCK%E2%80%99N%E2%80%99ROLL+CIRCUS!+J%C3%95ULUTURNEE+2015 TRUBETSKY ROCK’N’ROLL CIRCUS! JÕULUTURNEE 2015] Last.fm, 18. 12. 2015.</ref> Esimesel etendusel astusid üles * [[Roy Strider]] – kirjanik ja muusik, * [[Oudekki Loone]] – poliitik ja aktivist, * [[Aleksander Müller]] – muusik ja näitleja, * [[Matti Moguči|Matti Moguczij]] – luuletaja, * [[Tormi Kevvai]] – muusik, * [[Charlekas]] – mustkunstnik, * [[Fish on Fire]] – ansambel, * [[Vennaskond]] – punkansambel. Selle ürituse käigus toimus kaks kontserti tsirkuselaval, mis sisaldasid muusikalisi etteasteid ja [[performance]]-kunsti. Esimene etendus jäi ka viimaseks avalikuks esinemiseks Aleksander Müllerile ja Matti Moguczile koos Trubetsky Rock’n’Roll Circus'i ja Vennaskonnaga.<ref name="trubetsky" /> Trubetsky Rock’n’Roll Circuse toimumiskohad: * 15. juuli 2010: [[Tartu]], Genialistide Klubi. Esinesid Roy Strider, Oudekki Loone, Aleksander Müller, Matti Moguczij, Tormi Kevvai, mustkunstnik Charlekas, Fish on Fire ja Vennaskond. * 27. november 2010: [[Viljandi]], Puhas Kuld. Esinesid Vennaskond, [[Telly Addicts]], [[The Flowers of Romance]], Charlekas ja [[Paha Polly]].<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20101127.1.13&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Klubis Puhas Kuld kell 20 "Trubetsky Rock ’n’ Roll Circus". Lossi tänav 15, Viljandi] Sakala, nr. 228, 27 november 2010.</ref> * 23. detsember 2010: Tartu, Genialistide Klubi. Esinesid Vennaskond, Telly Addicts, Charlekas, The Flowers of Romance, [[Pornostation Slit]] (Soome) ja Paha Polly. * 30. detsember 2010: [[Tallinn]], Tapper. Esinesid Vennaskond, mustkunstnik [[Erich Udras]], Telly Addicts, Paha Polly ja The Flowers of Romance. * 5. august [[2011]]: [[Ulvi]] või [[Põlula]], Metsiku Piisoni Saloon. Esinesid [[The Flowers of the Universe]], [[Viper Arms]], [[Fungus Liver]] ja [[Miip]].<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/516304/trubetsky-rock-n-roll-circus-kutsub-piisonisalooni Trubetsky Rock’n’Roll Circus kutsub piisonisalooni] Virumaa Teataja, 2. 8. 2011.</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/518902/trubetsky-rock-n-roll-circus-polulas-totaalne-sou-metsiku-laane-stiilis Trubetsky Rock’n’roll Circus Põlulas, totaalne sõu Metsiku Lääne stiilis] Virumaa Teataja, 4. 8. 2011.</ref> * 29. märts [[2012]]: Tallinn, Von Glehn. Esinesid The Flowers of Romance ja Charlekas. * 18. detsember [[2015]]: Tallinn, [[Rock Café]]. Esinesid Vennaskond, Charlekas, [[ufoloog]] [[Igor Volke]], [[The Princes]], [[Rusty Roaders]] ja [[Kloun Ummi]].<ref>[https://www.rada7.ee/intervjuu-tonu-trubetsky-tsirkus-ufo-d-ja-habemega-naised/ Evert Palmets. Intervjuu: Tõnu Trubetsky tsirkus, U.F.O.-d ja habemega naised] Rada7, 15. 12. 2015.</ref><ref name="trubetsky" /> * 18. detsember [[2023]]: [[Riia]], Rīgas Cirks. Esinesid: The Princes<ref>https://www.facebook.com/ThePrincesOfficial</ref>, Igor Volke<ref>https://para-web.fandom.com/et/wiki/Igor_Volke</ref>, Charlekas<ref>https://www.facebook.com/Charlekas.Magic</ref>, The Wild Cats<ref>https://www.wikiwand.com/en/Draft%3AThe_Wild_Cats</ref> Trubetsky Rock'n'Roll Circus on inspireeritud [[1990]]. aastal toimunud kurikuulsast turneest [[Kuldhamba Ajastu]], mille korraldas "fantoomteatraal" [[Jaan Vaag]], [[Helmut Vaag]]i poeg. Turnee ajaks ühinesid Vennaskond, [[Onu Bella]] ja Aleksander Müller ning sündmus ise oli tähelepanuväärne oma anarhistliku atmosfääri ning ainulaadsete etteastetega. See turnee algas suveräänses [[Eesti NSV]]-s ja lõppes Eesti Vabariigis, sümboliseerides üleminekut [[sotsialism]]ist [[kapitalism]]i.<ref name="trubetsky" /> Trubetsky Rock'n'Roll Circus jätkab seda [[traditsioon]]i, tuues kokku erinevaid [[kultuur]]i- ja kunstivorme ning luues platvormi, kus artistid saavad vabalt väljendada oma loomingulisust ning [[anarhist]]likku vaimu. Tsirkus on austusavaldus kadunud artistidele Aleksander Müllerile ja Matti Moguczijle, kes on jätnud sügava jälje Eesti kultuurimaastikule.<ref name="trubetsky" /> ==Poliitiline tegevus== Poliitilistelt vaadetelt on Trubetsky [[individualistlik anarhism|individualistlik anarhist]].{{lisa viide}} Ta kandideeris [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] nimekirjas [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] ja sama erakonna nimekirjas [[2009. aasta Euroopa parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa parlamendi valimistel]].<ref>[http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=21723335 Tõnu Trubetsky kandideerib europarlamenti]</ref> Ta oli erakonna liige 2010. aasta alguseni. 3. augustil 2010 astus ta [[Eesti Keskerakond]]a.<ref>[http://www.postimees.ee/?id=296177 Tõnu Trubetsky vahetas rohelised Keskerakonna vastu]</ref> 20. novembril 2010 teatati, et Trubetsky astus erakonnast välja, tuues põhjenduseks liitumisele järgnenud tagakiusamise ja vaimse terrori.<ref>http://www.postimees.ee/?id=345034</ref> Hiljem selgus, et see "Keskerakonda astumine" oli bluff.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/35372821/kojamees-kas-tonu-trubetsky-uldse-astus-keskerakonda Stella K. Wadowsky. Kojamees: Kas Tõnu Trubetsky üldse astus Keskerakonda?] Kroonika, 23. 11. 2010.</ref><ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82294394/tonu-trubetsky-tunnistab-pole-kunagi-ametlikult-keskerakonda-astunudki Tõnu Trubetsky tunnistab: pole kunagi ametlikult Keskerakonda astunudki!] Kroonika, 26. 11. 2010.</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Tõnu Trubetsky Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas [[Valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa]]). Ta kogus 347 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-3.html Valimisringkond nr. 3. Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa] Riigikogu valimised 2015</ref> === Liivimaa Rojalistlik Partei === {{vaata|Rojalism}} [[14. juuni]]l [[2019]] asutas Tõnu Trubetsky koos [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskonna]] jt mõttekaaslastega Liivimaa Rojalistliku Partei (Līvõmō Rojālistõd Partij). Asutamiskongress toimus [[Sangaste loss]]is. Kongressi õhkkond oli elav ja lõi soodsa pinnase tulevasteks ettevõtmisteks. Kongressile järgnes Vennaskonna [[Lyffland Tuur 2019]] järjekorras 2. kontsert.<ref name="arvo-uusta">[https://www.ohtuleht.ee/967297/tonu-trubetsky-paneb-liivimaa-tuuriga-aluse-rojalistide-parteile Arvo Uustalu. Tõnu Trubetsky paneb Liivimaa tuuriga aluse rojalistide parteile] Õhtuleht, 16. 6. 2019.</ref><ref name="tonu-trube">[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/86547643/tonu-trubetsky-paneb-liivimaa-tuuriga-aluse-rojalistide-parteile Tõnu Trubetsky paneb Liivimaa tuuriga aluse rojalistide parteile] Kroonika, 17. 6. 2019.</ref> Tõnu Trubetsky on kantud rahvastikuregistrisse kui [[liivlane]] ning tal on tugevad perekondlikud sidemed liivlastega, eriti läbi oma vanaema Lydia Trubecka (Morapu), kes sündis [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigis]] [[Dundaga piiskopilinnus|Dondangeni lossis]].<ref>https://www.geni.com/people/Lydia-Trubecka-h-Pogo%C5%84-Litewska/6000000016262512778</ref><ref name="ReferenceA">[https://dea.digar.ee/?a=d&d=linnalehtt20190621.2.22.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Arvo Uustalu. TÕNU TRUBETSKY paneb Vennaskonna Liivimaa tuuriga aluse rojalistide parteile] Linnaleht, 21. 6. 2019.</ref> Liivimaa Rojalistliku Partei eesmärgiks on luua Eestimaa Kuningriik, Põhja-Liivimaa Kuningriik ning Saaremaa Kuningriik ([[Eestimaa rüütelkond|Eesti-]], [[Liivimaa rüütelkond|Liivi-]] ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkondade]] põhjal), et muuhulgas toetada ja säilitada liivlaste kultuuri ning identiteeti. Trubetsky usub, et üks viis, kuidas liivlased saavad oma kultuuri säilitada, on luua tugev kultuuriline ühendus [[Läti]] ja [[Eesti]] vahel.<ref>https://althistory.fandom.com/wiki/Kingdom_of_Estonia_(Vanguard)?file=Flag_copy_3.png</ref> Tõnu Trubetsky suguvõsa pärineb [[Veneetsia vabariik|Veneetsia Vabariigist]] ja tal on "sinine" veri läbi oma esiisa [[Pietro I Orseolo]] ([[928]]-[[987]])<ref>https://gw.geneanet.org/blackplait_w?lang=en&p=pietro+i&n=orseolo&oc=0&type=tree</ref> ja [[Palemon]]i ([[1032]])<ref>https://www.geni.com/people/Palemon/6000000016776291037</ref><ref>https://gw.geneanet.org/blackplait_w?lang=en&p=palemon&n=orseolo&oc=0&type=tree</ref>, kes rajas [[Leedu suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Samogiitia Suurvürstiriigi]].<ref>[http://www.virumaateataja.ee/?id=193985 Tony Blackplait. Leedu pealinn Vilnius kuulus Wilnona Poolale]. Virumaa Teataja, 27. 11. 2009.</ref> Trubetsky usub, et ajalooline [[baltisaksa]] keel ja kultuur on samuti oluline osa [[Liivimaa]] ajaloost.<ref name="arvo-uusta" /> Trubetsky nentis (2019), et viimastel aastatel on kahjuks [[viin]] ja [[õlu]] olnud Liivimaa kõige tugevamaks ühendajaks, tuues inimesi üle piiri kokku ja luues tugevaid sotsiaalseid sidemeid.<ref name="ReferenceA" /> Trubetsky jätkab ([[2024]]) vaimse ja kultuurilise Uus-Liivimaa idee edendamist ja plaanib suuremaid kokkutulekuid ning partei põhikirja täiustamist. [[Roy Strider]], Vennaskonna kitarrist, toetas/toetab samuti kultuurilise Põhja-Liivimaa arengut, muuhulgas kirjutades (2024) romaani "[[Sherlock Holmes Riias]]", mis ühendab erinevaid ajaloolisi ja kultuurilisi elemente Eestist ja Lätist.<ref name="ReferenceA" /> Trubetsky panus väikeste rahvaste toetamisel on olnud märkimisväärne,<ref>[https://ypsilon.postimees.ee/7893210/vene-okupatsioon-karjala-tahab-eralduda-ja-iseseisvust VENE OKUPATSIOON ⟩ Karjala tahab eralduda ja iseseisvust]. Postimees, 9. november 2023.</ref><ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120248367/tonu-trubetsky-kas-ingeri-sunnib-uuesti-ukrainas Tõnu Trubetsky: kas Ingeri sünnib uuesti Ukrainas?]. Maaleht, 23. november 2023.</ref><ref>[https://ypsilon.postimees.ee/7903037/preisimaa-2024-konigsbergi-eraldumine-venemaast-voib-sunnitada-neljanda-baltimaa PREISIMAA 2024 ⟩ Königsbergi eraldumine Venemaast võib sünnitada neljanda Baltimaa]. Postimees, 27 november 2023.</ref><ref>[https://ypsilon.postimees.ee/7916558/siberi-kuningriik-norgenev-moskva-keskvoim-annab-siberile-voimaluse-iseseisvuda SIBERI KUNINGRIIK ⟩ Nõrgenev Moskva keskvõim annab Siberile võimaluse iseseisvuda]. Postimees, 12. detsember 2023.</ref><ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120264440/tonu-trubetsky-karjala-dekoloniseerimisel-ei-ole-takistuseks-vaid-vene-keel-muutused-peavad-algama-majandusest Tõnu Trubetsky: Karjala dekoloniseerimisel ei ole takistuseks vene keel, muutused peavad algama majandusest]. Maaleht, 27. jaanuar 2024.</ref> ning ta näeb (2024) Liivimaa Rojalistliku Partei näol võimalust edendada liivlaste kultuuri ja identiteeti ka tulevikus.<ref name="arvo-uusta" /><ref name="tonu-trube" /><ref name="ReferenceA" /> == Looming == === Kirjandusteosed === * "[[Pogo (Tõnu Trubetsky luulekogu)|Pogo]]" (luulekogu, [[1989]], [[Eesti Raamat]], ISBN 5450001975) * "Inglid ja kangelased" (Tõnu Trubetsky & [[Anti Pathique]], [[1992]], Vennaskond) * "[[Anarhia (Tõnu Trubetsky luulekogu)|Anarhia]]" (luulekogu, [[1994]], [[Tiritamm]], ISBN 9985550110) * "Daam sinises" (Tõnu Trubetsky & Anti Pathique, 1994, Vennaskond) * "Mina ja George" (sarjas "Seiklusjutte maalt ja merelt", [[1996]], Vennaskond) * "Trubetsky" ([[2000]], [[Olion]], ISBN 9985661990) * "Inglid ja kangelased" (Tõnu Trubetsky, Anti Pathique, [[Juhan Habicht]], [[2002]], [[Kirjastuskeskus]], ISBN 998594481X) * "Anarhistid" ([[2003]], Kirjastuskeskus, ISBN 9985944887) * "Susi jutud" ([[2007]], [[Ajakirjade Kirjastus]], ISBN 978-9985-9805-1-4) * "Anarhia ENSV-s. Eesti punk 1976–1990" (Tony Blackplait & Cat Bloomfield, [[2009]], [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], ISBN 978-9985-3-1875-1)<ref>{{Netiviide |url=http://www.tapper.ee/events/upcoming/120/eesti-punk-1976%E2%80%941990.html |pealkiri=EESTI PUNK 1976 - 1990 |vaadatud=2009-07-15 |arhiivimisaeg=2009-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090620090741/http://www.tapper.ee/events/upcoming/120/eesti-punk-1976%E2%80%941990.html |url-olek=ei tööta }}</ref> * "Haaknõela külm helk. Eesti punk 1972–1990" (Tõnu Trubetsky & Kalev Lehola; [[2012]]; Kunst; ISBN 978-9949-486-28-1 {trükis}; ISBN 978-9949-486-29-8 {epub})<ref>{{Netiviide |url=http://www.cityout.ee/muusika/articles/rock_cafe_haaknoela_kulm_helk |pealkiri=Haaknõela külm helk – Eesti punk 1972-1990 |vaadatud=2013-09-16 |arhiivimisaeg=2012-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120822022230/http://www.cityout.ee/muusika/articles/rock_cafe_haaknoela_kulm_helk |url-olek=ei tööta }}</ref> * "«Hukkunud Alpinisti» hotelli müsteerium" (Tõnu Trubetsky, Tõnu Trubetsky, Tom Claude Trubetsky, sarjas „Mirabilia”, 2013, Līgo, ISBN 978-9949-33-313-4) <ref>[https://www.apollo.ee/hukkunud-alpinisti-hotelli-musteerium.html «Hukkunud Alpinisti» hotelli müsteerium]</ref> * "Vaikne hooaeg. Eesti punk 1990–1999" (Tõnu Trubetsky & Kalev Lehola, 2018, Vaiguviiul, ISBN 978-9949-88-749-1) === Publitsistikaartiklid === *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=hommikuleht19930208.2.20.1&e=-------en-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Viva Suzi Quatro! (interview Suzi Quatroga)] Hommikuleht, 8. veebruar 1993 *[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/5351131/teddy-boyd Teddy Boyd] Eesti Naine, 13. märts 2003 *[http://www.virumaateataja.ee/?id=193985 Tony Blackplait: Leedu pealinn Vilnius kuulus Wilnona Poolale] Virumaa Teataja, 27. november 2009 *[http://opleht.ee/2015/10/tonu-trubetsky-eesti-band-mis-sundis-new-yorgis Tõnu Trubetsky: Eesti bänd, mis sündis New Yorgis] Õpetajate Leht, 26, oktoober 2015 *[https://elu24.postimees.ee/6734676/tonu-trubetsky-metallica-valis-oige-loo-oleksin-ise-sama-otsuse-teinud Tõnu Trubetsky: Metallica valis õige loo, oleksin ise sama otsuse teinud] Postimees, 20. juuli 2019 *[https://arvamus.postimees.ee/7850677/ajalugu-eesti-vabariik-sundis-vaali-kulas-1905-aasta-revolutsioonikatse AJALUGU ⟩ Eesti Vabariik sündis Vaali külas: 1905. aasta revolutsioonikatse] Postimees, 9. september 2023 *[https://teejuhid.postimees.ee/7880003/tonu-trubetsky-uliinimene-inimkonna-tulevik-voi-fantaasia Tõnu Trubetsky: üliinimene: inimkonna tulevik või fantaasia?] Postimees, 21. oktoober 2023 *[https://ypsilon.postimees.ee/7893210/vene-okupatsioon-karjala-tahab-eralduda-ja-iseseisvust VENE OKUPATSIOON ⟩ Karjala tahab eralduda ja iseseisvust] Postimees, 9. november 2023 *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120248367/tonu-trubetsky-kas-ingeri-sunnib-uuesti-ukrainas Tõnu Trubetsky: kas Ingeri sünnib uuesti Ukrainas?] Maaleht, 23. november 2023 *[https://ypsilon.postimees.ee/7903037/preisimaa-2024-konigsbergi-eraldumine-venemaast-voib-sunnitada-neljanda-baltimaa PREISIMAA 2024 ⟩ Königsbergi eraldumine Venemaast võib sünnitada neljanda Baltimaa] Postimees, 27 november 2023 *[https://neanky.ee/uudised/197 Kiss 50: Glam Rocki ajatu kaja]. Neanky, 8 detsember 2023 *[https://ypsilon.postimees.ee/7916558/siberi-kuningriik-norgenev-moskva-keskvoim-annab-siberile-voimaluse-iseseisvuda SIBERI KUNINGRIIK ⟩ Nõrgenev Moskva keskvõim annab Siberile võimaluse iseseisvuda] Postimees, 12. detsember 2023 *[https://kultuur.postimees.ee/7918845/50-aastat-kissi-tonu-trubetsky-vaatab-tagasi-glammroki-hiiule 50 AASTAT KISSI ⟩ Tõnu Trubetsky vaatab tagasi glämmroki hiiule] Postimees, 15 detsember 2023 *[https://ypsilon.postimees.ee/7927339/partisaniliikumine-venemaal-ja-valgevenes-on-tekkinud-sojavastane-meelsus PARTISANILIIKUMINE ⟩ Venemaal ja Valgevenes on tekkinud sõjavastane meelsus] Postimees, 30 detsember 2023 *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120264440/tonu-trubetsky-karjala-dekoloniseerimisel-ei-ole-takistuseks-vaid-vene-keel-muutused-peavad-algama-majandusest Tõnu Trubetsky: Karjala dekoloniseerimisel ei ole takistuseks vene keel, muutused peavad algama majandusest] Maaleht, 27. jaanuar 2024 *[https://arvamus.postimees.ee/7957879/tonu-trubetsky-kas-voiksime-kasutada-taas-rusikat-ja-jalga TÕNU TRUBETSKY ⟩ Kas võiksime kasutada taas rusikat ja jalga?] Postimees, 11. veebruar 2024 *[https://arvamus.postimees.ee/8071714/tonu-trubetsky-kuulutame-kassid-eestis-puhaks-loomaks TÕNU TRUBETSKY ⟩ Kuulutame kassid Eestis pühaks loomaks!] Postimees, 4. august 2024 *[https://arvamus.postimees.ee/8118316/tonu-trubetsky-da-band-mida-ei-unustata-urmas-alender-ja-ricky-delin TÕNU TRUBETSKY ⟩ DA – bänd, mida ei unustata: Urmas Alender ja Ricky Delin] Postimees, 19. oktoober 2024 *[https://arvamus.postimees.ee/8194537/tonu-trubetsky-laanemere-pohjas-peidab-end-seletamatu-saladus Tõnu Trubetsky ⟩ Läänemere põhjas peidab end seletamatu saladus] Postimees, 23. veebruar 2025 *[https://arvamus.postimees.ee/8223745/ajalugu-aasta-mil-moisad-polesid-ning-mets-ja-maa-pidi-saama-meitele AJALUGU ⟩ Aasta, mil mõisad põlesid ning mets ja maa pidi saama meitele] Postimees, 4. aprill 2025 *[https://arvamus.postimees.ee/8246338/tonu-trubetsky-merivalja-ufo-ehk-objekt-m-uus-realistlik-vaatenurk TÕNU TRUBETSKY ⟩ Merivälja UFO ehk Objekt M: uus realistlik vaatenurk] Postimees, 10. mai 2025 *[https://arvamus.postimees.ee/8251345/tonu-trubetsky-kuidas-eestis-hertsogiriiki-loodi Tõnu Trubetsky ⟩ Kuidas Eestis hertsogiriiki loodi] Postimees, 24. mai 2025 *[https://arvamus.postimees.ee/8263865/tonu-trubetsky-iseseisev-saaremaa-hertsogiriik-luhiajaline-euroopa-monarhia-esimese-maailmasoja-varjus TÕNU TRUBETSKY ⟩ Iseseisev Saaremaa Hertsogiriik – lühiajaline Euroopa monarhia Esimese maailmasõja varjus] Postimees, 7. juuni 2025 *[https://arvamus.postimees.ee/8468021/tonu-trubetsky-kuidas-napoleon-vabastas-1812-aastal-leedu-suurvurstiriigi TÕNU TRUBETSKY ⟩ Kuidas Napoleon vabastas 1812. aastal Leedu Suurvürstiriigi?] Postimees, 10. mai 2026 === Filmid === ====Režissöörina==== * "[[Vennaskond. Millennium]]" (1998, VHS, 90 min, [[Faama Film]]/[[Eesti Tõsielufilm]]/[[Trubetsky Pictures]]) {Film oli esindatud Soome filmifestivalil Pirkanmaan Viro-Viikko 10. – 17.10.1999} * "[[Vennaskond. Ma armastan Ameerikat]]" (2001, VHS, 140 min, [[DayDream Productions]]/Kaljukotkas/Trubetsky Pictures) * "[[Vennaskond. Sügis Ida-Euroopas]]" (2004, 2DVD, 185 min, Vennaskond/DayDream/Trubetsky Pictures) * "[[Vennaskond. New York]]" (2006, DVD, 140 min, Trubetsky Pictures) * "[[Pirates of Destiny]]" (2007, DVD, 150 min, Trubetsky Pictures) * "The Swindle Continues" (2012, DVD, 176 min, Trubetsky Pictures) * "New York Tour" (2012, DVD, 120 min, Trubetsky Pictures) ====Näitleja, animaatori või muusika autorina/interpreedina==== * "Serenaad" (animaator, rež. [[Rao Heidmets]], [[1987]]) * "Magus planeet" (animaator, rež. [[Aarne Ahi]], 1987) * "Sõda" (animaator, rež. [[Hardi Volmer]] & [[Riho Unt]], 1987) * "Hysteria" (näitleja, rež. [[Pekka Karjalainen]], 1992) * "Ma armastasin sakslast" (näitleja, rež. [[Ain Prosa]], 1998) * "Lihtne lugu, lõpuga" (muusika: Vennaskond, rež. Ain Prosa, 1999) * "ETV kuld. Rock" (ETV, koostaja Vahur Kersna, 2002) * "Moguči" (muusika: Vennaskond, rež. [[Toomas Griin]] & [[Jaak Eelmets]], 2004) * "200 % Punk" (Psychoterror, Ameli, Landyši, Figi, Snog Na Golovu, The Flowers of Romance, Drugly Cats, Dërgaţ!, Bezdeĺniki, Eläkeläiset; DVD, 40 min, stripe code: 4607127823824, 2007) * "Sex Pistols. There’ll Always Be an England" (rež. Julien Temple, 2007; mitte tiitrites, rahva hulgas punase tagiga) * "Tervitusi Nõukogude Eestist!" (rež. Urmas E. Liiv, 2007) * "Märkamisaeg. Öölaulupidu Tallinna Lauluväljakul 19.08.08" (ERR, 2008) * "Punklaulupidu" (rež. [[Erle Veber]], 2008) * "Disko ja tuumasõda" (rež. Jaak Kilmi & Kiur Aarma, 2009) * "Uus Maailm" (rež. Jaan Tootsen, 2011) === Heliplaadid === ==== Vennaskond ==== {{vaata|Vennaskond (ansambel)}} * 27 albumit [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskonnaga]] ==== Vürst Trubetsky & J.M.K.E. ==== {{vaata|Vürst Trubetsky & J.M.K.E.}} # ''Rotipüüdja'' (2000, MC, CD, Kaljukotkas/Melodija) ==== The Flowers of Romance ==== {{vaata|The Flowers of Romance}} # ''Sue Catwoman'' (2004, CDEP, MFM Records) # ''Sue Catwoman'' (2004, CD, The Flowers Of Romance) # ''Paris'' (2006, CD, Līgo) ==== The Flowers of the Universe ==== {{vaata|The Flowers of the Universe}} # ''The Glamrocker’s Guide to the Galaxy'' (2015, CD, Līgo) # ''From Here to Eternity'' (2016, CD, Līgo) ==== The Wild Cats ==== # ''Behind Bars'' (1986, 7’’, Go Cats Go) # ''Apeman Boogie'' (2002, CD maxi-single, Hellskitchen Records) # ''Sue Catwoman'' (2004, CD, The Flowers of Romance) # ''Paris'' (2006, CD, Līgo) # ''Take and Give'' (2008, CD, Hellskitchen Records) # ''The Glamrocker’s Guide to the Galaxy'' (2015, CD, Līgo) # ''From Here to Eternity'' (2016, CD, Līgo) # ''We Come in Peace'' (2020, LP, Līgo)<ref>[https://www.plaadimees.shop/et/a/the-wild-cats-.-we-come-in-peace-lp THE WILD CATS - We Come in Peace LP]</ref><ref>[https://www.lasering.ee/we-come-in-peace-lp.html We Come in Peace LP]</ref> # ''Press Space Bar'' (2025, LP, Līgo)<ref>[https://vennaskond1984.com/pood/vinuulid/the-wild-cats-press-space-bar-2025-lp/ The Wild Cats – Press Space Bar 2025 LP]</ref><ref>[https://neanky.ee/uudised/209#/galerii/507 The Wild Cats avaldab uue LP (vinüülplaadi) "Press Space Bar" juba märtsis 2025!]</ref><ref>[https://jupiter.err.ee/1609620806/the-wild-cats Terevisioon: The Wild Cats]</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=JNsPrrGk_8c&ab_channel=TheWildCats The Wild Cats - Press Space Bar]</ref><ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120365007/tonu-trubetsky-meil-on-raideris-kirjas-et-kaks-olut-ja-rohkem-ei-tohi Tõnu Trubetsky: meil on raideris kirjas, et kaks õlut ja rohkem ei tohi]</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=uvkpwTcLTi0&ab_channel=DelfiTasku Ikooniline Tõnu Trubetsky: mulle ei maitse vesi]</ref> == Tunnustus == * 1996 [[Suure Vankri auhind]] * 2022 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]] [[File:Tõnu Trubetsky’s Graduation Certificate. April 18, 1997.png|thumb|222px|Tõnu Trubetsky lõputunnistus. [[18. aprill]] [[1997]].]] ==Isiklikku== Tal on kokku viis last: Tõnu Trubetsky Jr, Madeleine Angelique Trubetsky, Edyta Ingrida Trubetsky, Tom Claude Trubetsky ja tütar [[Reginleif Trubetsky]] (fotograaf). ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{commonskat}} *{{MusicBrainz nimi|id=291dfbf1-2e65-422d-a96f-f24a320efabd|nimi=Tõnu Trubetsky}} * [https://www.facebook.com/TrubetskyRocknRollCircus/ Facebook: Trubetsky Rock’n’Roll Circus] * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20101127.1.13&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Klubis Puhas Kuld kell 20 « Trubetsky Rock ’ n ’ Roll Circus ». Lossi tänav 15 , Viljandi .] Sakala, nr. 228, 27 november 2010. * [https://virumaateataja.postimees.ee/516304/trubetsky-rock-n-roll-circus-kutsub-piisonisalooni Trubetsky Rock’n’Roll Circus kutsub piisonisalooni] Virumaa Teataja, 2. 8. 2011. * [https://virumaateataja.postimees.ee/518902/trubetsky-rock-n-roll-circus-polulas-totaalne-sou-metsiku-laane-stiilis Trubetsky Rock’n’roll Circus Põlulas, totaalne sõu Metsiku Lääne stiilis] Virumaa Teataja, 4. 8. 2011. * [https://www.rada7.ee/intervjuu-tonu-trubetsky-tsirkus-ufo-d-ja-habemega-naised/ Evert Palmets. Intervjuu: Tõnu Trubetsky tsirkus, U.F.O.-d ja habemega naised] Rada7, 15. 12. 2015. * [https://www.facebook.com/events/1119916488033179/ TRUBETSKY ROCK’N’ROLL CIRCUS! JÕULUTURNEE 2015] Facebook, 18. 12. 2015. * [https://www.last.fm/event/4212013++TRUBETSKY+ROCK%E2%80%99N%E2%80%99ROLL+CIRCUS!+J%C3%95ULUTURNEE+2015 TRUBETSKY ROCK’N’ROLL CIRCUS! JÕULUTURNEE 2015] Last.fm, 18. 12. 2015. *[https://epl.delfi.ee/artikkel/50898103/tonu-trubetsky-motted-sojast Tõnu Trubetsky mõtted sõjast] Eesti Päevaleht, 12. 10. 2001. *[http://web.archive.org/web/20090117192703/http://www.urbanistika.ee/docs/City_in_Literature_Trubetskys_Version_LauraUibopuu.pdf Laura Uibopuu. City in Literature – Trubetsky’s Version] Estonian Academy of Arts, 2006. * [https://www.postimees.ee/296296/agu-uudelepa-arvates-on-trubetsky-aus-inimene-kes-ei-lase-endaga-mangida Tõnu Lilleorg. Agu Uudelepa arvates on Trubetsky aus inimene, kes ei lase endaga mängida] Postimees, 5. 8. 2010. * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51281421/tonu-trubetsky-eesti-maailmapilt-on-valedest-labi-imbunud Priit Simson. Tõnu Trubetsky: Eesti maailmapilt on valedest läbi imbunud] Eesti Päevaleht, 21. 8. 2010. * [https://www.kuma.ee/portfolio/tonu-trubetsky-september-2010/ Mati Palmet. TÕNU TRUBETSKY: Keskerakond ongi Eesti kõige pungim erakond] Kuma, 9. 2010. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/35372821/kojamees-kas-tonu-trubetsky-uldse-astus-keskerakonda Stella K. Wadowsky. Kojamees: Kas Tõnu Trubetsky üldse astus Keskerakonda?] Kroonika, 23. 11. 2010. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82294394/tonu-trubetsky-tunnistab-pole-kunagi-ametlikult-keskerakonda-astunudki Tõnu Trubetsky tunnistab: pole kunagi ametlikult Keskerakonda astunudki!] Kroonika, 26. 11. 2010. * [https://virumaateataja.postimees.ee/516304/trubetsky-rock-n-roll-circus-kutsub-piisonisalooni Trubetsky Rock’n’Roll Circus kutsub piisonisalooni] Virumaa Teataja, 2. 8. 2011. * [https://virumaateataja.postimees.ee/518902/trubetsky-rock-n-roll-circus-polulas-totaalne-sou-metsiku-laane-stiilis Trubetsky Rock’n’roll Circus Põlulas, totaalne sõu Metsiku Lääne stiilis] Virumaa Teataja, 4. 8. 2011. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/63818466/tonu-trubetsky-kriipsutan-alla-et-koik-mis-ma-siin-intervjuus-raagin-on-tosi Tõnu Trubetsky: kriipsutan alla, et kõik, mis ma siin intervjuus räägin, on tõsi] Kroonika, 24. 1. 2012. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/64560546/trubetsky-eesti-punkbandid-said-kuulsaks-pettuse-labi Trubetsky: Eesti punkbändid said kuulsaks pettuse läbi] Kroonika, 19. 6. 2012. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/515317/tonu-trubetsky-paikeseprille-kannan-et-prozektor-silma-ei-paistaks Tõnu Trubetsky: päikeseprille kannan, et prožektor silma ei paistaks] Õhtuleht, 30. 3. 2013. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/66022096/palju-onne-eesti-esianarhist-tonu-trubetsky-sai-50-aastaseks Palju õnne! Eesti esianarhist Tõnu Trubetsky sai 50-aastaseks] Kroonika, 24. 4. 2013. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/550723/tonu-trubetsky-see-polegi-paha-et-meie-maa-on-metsistunud Katrin Lust. Tõnu Trubetsky: see polegi paha, et meie maa on metsistunud] Õhtuleht, 22. 10. 2013. * [https://tervis.goodnews.ee/tonu-trubetsky-tervises-valitsegu-reegliparasus/ Jaan-Ivo Lukas. Tõnu Trubetsky: Tervises valitsegu reeglipärasus] GoodNews, 23. 10. 2013. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/553165/trubetsky-kirjutas-jarje-hukkunud-alpinisti-hotellile Katrin Lust. Trubetsky kirjutas järje ««Hukkunud Alpinisti» hotellile»] Õhtuleht, 11. 11. 2013. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/556077/trubetsky-esitleb-vennaskonna-kontserdil-varsket-raamatut Kaspar Käänik, Trubetsky esitleb Vennaskonna kontserdil värsket raamatut] Õhtuleht, 4. 12. 2013. * [https://www.temuki.ee/archives/609 Igor Garšnek. VASTAB TÕNU TRUBETSKY] Teater. Muusika. Kino., 6. 2014. * [https://www.kuulutaja.ee/tonu-trubetsky-plaanis-on-korraldada-turnee-vennaskond-30/ Hillar Kohv. TÕNU TRUBETSKY: PLAANIS ON KORRALDADA TURNEE „VENNASKOND 30“] Kuulutaja, 29. 8. 2014. * [https://www.rada7.ee/intervjuu-tonu-trubetsky-tsirkus-ufo-d-ja-habemega-naised/ Evert Palmets. Intervjuu: Tõnu Trubetsky tsirkus, U.F.O.-d ja habemega naised] Rada7, 15. 12. 2015. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/723146/tonu-trubetsky-olen-pungi-ammu-unustanud Tõnu Trubetsky: olen pungi ammu unustanud] Õhtuleht, 17. 3. 2016. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/770652/tonu-trubetsky-poleks-meil-kontsert-ara-jaanud-poleks-mattaga-tol-paeval-onnetust-juhtunud- Kais Allkivi. Tõnu Trubetsky: "Poleks meil kontsert ära jäänud, poleks Mättaga tol päeval õnnetust juhtunud."] Õhtuleht, 15. 11. 2016. * [https://epl.delfi.ee/artikkel/78484055/tonu-trubetsky-elan-ja-elatun-ainult-vennaskonnast-on-raske-aga-mitte-voimatu Tõnu Trubetsky: elan ja elatun ainult Vennaskonnast. On raske, aga mitte võimatu] Eesti Päevaleht, 10. 6. 2017. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/818924/kuulsus-kutsub-kulla-tonu-trubetsky-soovitab-kuhu-minna-tallinnas Henry Linnard. KUULSUS KUTSUB KÜLLA | Tõnu Trubetsky soovitab: kuhu minna Tallinnas?] Õhtuleht, 27. 7. 2017. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/821369/tonu-trubetsky-salakirg-mind-paelub-losside-sunge-miljoo Henry Linnard. Tõnu Trubetsky salakirg: mind paelub losside sünge miljöö] Õhtuleht, 10. 8. 2017. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/847569/fotod-ja-usutlus-vennaskond-33-trubetsky-ja-pathique-pangaroov-pole-kuritegu-kui-keegi-ei-saa-viga Indrek Spungin & Denes Kattago. VENNASKOND 33. Trubetsky ja Pathique: pangarööv pole kuritegu, kui keegi ei saa viga!] Õhtuleht, 20. 12. 2017. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/847634/kuula-glammrokkbandil-flowers-of-the-universe-algas-uus-elu KUULA! Glämmrokkbändil Flowers of the Universe algas uus elu] Õhtuleht, 20. 12. 2017. * [https://online.le.ee/2017/12/26/anvar-samost-jataks-kunstnikele-nende-vaated-ja-halvad-teod/ Anvar Samost. Anvar Samost: jätaks kunstnikele nende vaated ja halvad teod] Lääne Elu, 26. 12. 2017. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/853041/suur-galerii-erakordne-hulk-armastatud-lauljaid-esines-eesti-levimuusika-ajaloo-naituse-heaks Annika Erg. SUUR GALERII | Erakordne hulk armastatud lauljaid esines Eesti levimuusika ajaloo näituse heaks] Õhtuleht, 19. 1. 2018. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/854623/tana-toeline-staaride-paraad-mis-seos-on-vennaskonna-terminaatori-ja-dingo-vahel Denes Kattago. TÄNA TÕELINE STAARIDE PARAAD! Mis seos on Vennaskonna, Terminaatori ja Dingo vahel?] Õhtuleht, 27. 1. 2018. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/865418/video-the-flowers-of-the-universe-sai-valmis-uue-singli VIDEO | The Flowers Of The Universe sai valmis uue singli] Õhtuleht, 16. 3. 2018. * [https://sirp.ee/s1-artiklid/film/isa-poeg-ja-puha-vaim/ Andra Teede. Isa, poeg ja püha vaim] Sirp, 27. 4. 2018. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/904045/vaata-the-flowers-of-the-universe-avaldas-uue-video VAATA | The Flowers of the Universe avaldas uue video] Õhtuleht, 27. 10. 2018. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/909008/tonu-trubetskylt-ilmub-uus-raamat Terttu Jazepov. Tõnu Trubetskylt ilmub uus raamat] Õhtuleht, 28. 11. 2018. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/909987/video-the-flowers-of-the-universei-lugu-mis-eesti-laulule-ei-paasenud VIDEO | The Flowers of the Universe'i lugu, mis "Eesti laulule" ei pääsenud] Õhtuleht, 4. 12. 2018. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/910976/galerii-tonu-trubetsky-raamatuesitlus-toi-kohale-vaarika-seltskonna GALERII | Tõnu Trubetsky raamatuesitlus tõi kohale väärika seltskonna] Õhtuleht, 11. 12. 2018. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/964841/tonu-trubetsky-suhtleb-teispoolsusega-kui-keegi-tahab-teada-mis-seal-toimub-tasub-kindlasti-minu-poole-poorduda Terttu Jazepov. Tõnu Trubetsky suhtleb teispoolsusega: kui keegi tahab teada, mis seal toimub, tasub kindlasti minu poole pöörduda] Õhtuleht, 29. 5. 2019. *[https://www.ohtuleht.ee/967297/tonu-trubetsky-paneb-liivimaa-tuuriga-aluse-rojalistide-parteile Arvo Uustalu. Tõnu Trubetsky paneb Liivimaa tuuriga aluse rojalistide parteile] Õhtuleht, 16. 6. 2019. *[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/86547643/tonu-trubetsky-paneb-liivimaa-tuuriga-aluse-rojalistide-parteile Tõnu Trubetsky paneb Liivimaa tuuriga aluse rojalistide parteile] Kroonika, 17. 6. 2019. *[https://www.facebook.com/Vennaskond/posts/10161824117725084/ Arvo Uustalu. Trubetsky paneb Liivimaa tuuriga aluse rojalistide parteile] Facebook, 18. 6. 2019. *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=linnalehtt20190621.2.22.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Arvo Uustalu. TÕNU TRUBETSKY paneb Vennaskonna Liivimaa tuuriga aluse rojalistide parteile] Linnaleht, 21. 6. 2019. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/87143833/rahast-metallicast-ja-kallima-surmast-tonu-trubetsky-leinast-ei-saa-korvale-viilida-see-tuleb-lihtsalt-labi-teha Jaanus Hämarsoo. Rahast, Metallicast ja kallima surmast | Tõnu Trubetsky: leinast ei saa kõrvale viilida, see tuleb lihtsalt läbi teha] Kroonika, 15. 8. 2019. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/973784/tonu-trubetsky-mulle-heideti-ette-et-peale-elukaaslase-surma-kontserdi-andsin Tõnu Trubetsky: mulle heideti ette, et peale elukaaslase surma kontserdi andsin] Õhtuleht, 15. 8. 2019. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/87161755/ootamatu-sidemees-vanad-sobrad-metallica-solist-james-hetfield-isiklikult-palus-marko-asmeril-neile-tartu-kontserdiks-vennaskonda-vahendada OOTAMATU SIDEMEES | Vanad sõbrad! Metallica solist James Hetfield isiklikult palus Marko Asmeril neile Tartu kontserdiks Vennaskonda vahendada] Kroonika, 18. 8. 2019. * [https://sky.ee/rockfm/ponev-fakt-just-sellist-saladust-peidavad-tonu-trubetsky-legendaarsed-kandilised-prillid Hendrik Ouemaa. Põnev fakt: just sellist saladust peidavad Tõnu Trubetsky legendaarsed kandilised prillid!] Sky, 22. 1. 2020. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/881510/ol-arhiivist-tonu-trubetsky-suhtlen-hukkunud-kallimaga-sensitiivi-toel-edasi Kais Allkivi. Tõnu Trubetsky: suhtlen hukkunud ...] Õhtuleht, 24. 4. 2020. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/1000278/volbriohtu-live-tonu-trubetsky-ja-rein-t-rebane-korraldasid-veebikontserdi-noorte-bandioppe-toetuseks Volbriõhtu live: Tõnu Trubetsky ja Rein T. Rebane korraldasid veebikontserdi noorte bändiõppe toetuseks] Õhtuleht, 30. 4. 2020. * [https://www.ohtuleht.ee/1008227/pildialbum-tonu-trubetsky-vurstide-suguvosast-anarhist Kristjan Väli. PILDIALBUM | Tõnu Trubetsky, vürstide suguvõsast anarhist] Õhtuleht, 25. 8. 2020. * [https://voima.fi/artikkeli/2020/ei-virossa-juuri-puhuttaisi-anarkismista-ilman-meita-punkin-pioneeri-tonu-trubetsky-on-jattanyt-lahtemattoman-jaljen-virolaiseen-kulttuuriin/ ”Ei Virossa juuri puhuttaisi anarkismista ilman meitä” – punkin pioneeri Tõnu Trubetsky on jättänyt lähtemättömän jäljen virolaiseen kulttuuriin] Voima, 7. 10. 2020. * [https://sky.ee/president-tunnustab-punki-tonu-trubetsky-saab-iseseisvuspaeva-eel-presidendilt-teenetemargi President tunnustab punki! Tõnu Trubetsky saab iseseisvuspäeva eel presidendilt teenetemärgi] Sky, 21. 2. 2022. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/1065019/fotod-tonu-trubetsky-pillas-teenetemargi-maha-president-alar-karis-korjas-selle-ules FOTOD | Tõnu Trubetsky pillas teenetemärgi maha ...] Õhtuleht, 22. 6. 2022. * [https://www.ohtuleht.ee/mystika/1070927/hommikusook-staariga-tonu-trubetsky-raagin-palju-surnutega-meediumi-kaudu-mul-on-raudsed-toendid-et-teispoolsusega-saab-suhelda- Anu Saagim & Brandon Teder. „HOMMIKUSÖÖK STAARIGA“ | Tõnu Trubetsky: „Räägin palju surnutega meediumi kaudu. Mul on raudsed tõendid, et teispoolsusega saab suhelda.“] Õhtuleht, 4. 10. 2022. * [https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/1071360/ol-tv-tonu-trubetsky-olen-elu-usna-kergesti-votnud-ei-ole-isegi-mingeid-eesmarke-seadnud-ning-elan-nagu-linnuke-oksal Anu Saagim & Brandon Teder. „HOMMIKUSÖÖK STAARIGA“ | Tõnu Trubetsky: olen elu üsna kergesti võtnud, ei ole isegi mingeid eesmärke seadnud ning elan nagu linnuke oksal] Õhtuleht, 8. 10. 2022. * [https://kultuur.postimees.ee/7760556/appi-ma-vajan-vennaskonda-tonu-trubetsky-60 Alvar Loog. APPI! MA VAJAN VENNASKONDA ⟩ Tõnu Trubetsky 60] Postimees, 24.04.2023. * [https://kultuur.postimees.ee/7760172/tonu-trubetsky-60-postimehe-tootajad-meenutavad-liigutavalt-vennaskonna-hitte TÕNU TRUBETSKY 60! ⟩ Postimehe töötajad meenutavad liigutavalt Vennaskonna hitte] Postimees, 24.04.2023. * [https://www.ohtuleht.ee/melu/1091767/suur-galerii-tonu-trubetsky-rokkis-kirjandustanava-festivali-publiku-poordesse Timofei Sarap & Teet Malsroos. SUUR GALERII | Tõnu Trubetsky rokkis kirjandustänava festivali publiku pöördesse!] Õhtuleht, 10.09.2023. * [https://sky.ee/rockfm/30-aastat-soprust-trubetsky-ja-summer-uhise-hiti-kirjutamisest-sonad-saabusid-oosel-ning 30 aastat sõprust! Trubetsky ja Summer ühise hiti kirjutamisest: sõnad saabusid öösel ning hommikul mindi stuudiosse salvestama] Rock FM, 20. 5. 2024. === Muud === * [https://web.archive.org/web/20090620090741/http://www.tapper.ee/events/upcoming/120/eesti-punk-1976%E2%80%941990.html "EESTI PUNK 1976—1990"] Rockclub Tapper, 19.06.2009. * [https://www.youtube.com/watch?v=bzvh8B_oYJ8&list=PLfIJvuW3c_N2jlszw7DlkA7PkTilW0fKJ&index=20&ab_channel=kultuurimeeter Inimese mõõde - Tõnu Trubetsky] YouTube, 25.12.2013. * [https://books.google.ee/books?id=9rUfDQAAQBAJ&pg=PA90&lpg=PA90&dq=%22T%C3%B5nu+Trubetsky%22&source=bl&ots=eReXrYmnK0&sig=ACfU3U3y3c_iQHjeFavhiay_V-ryGDDEoA&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjt5aaojpaHAxWBBxAIHVSwBsU4RhDoAXoECAcQAw#v=onepage&q=%22T%C3%B5nu%20Trubetsky%22&f=false Airi Alina Allaste. Subkultuurid: Elustiilide uurimused] TLÜ Kirjastus. Tallinn. 2013. * [https://www.osta.ee/ajakiri-naisteleht-19-06-2019-uno-loop-tonu-trubetsky-215352317.html AJAKIRI "NAISTELEHT" 19.06.2019.UNO LOOP,TÕNU TRUBETSKY] * [http://www.flickr.com/photos/eemeez/2564523195 Elvis Kõll. Trubetsky Is Coming (photo)] * [https://www.apollo.ee/hukkunud-alpinisti-hotelli-musteerium.html «Hukkunud Alpinisti» hotelli müsteerium] * [http://myspace.com/tfor The Flowers of Romance. MySpace] * [http://www.disagreement.net/reviews/flowersofromance_paris.html The Flowers of Romance - Paris] * [https://www.discogs.com/artist/703790-T%C3%B5nu-Trubetsky Tõnu Trubetsky. Discogs] * [https://annaabi.ee/t%C3%B5nu-trubetsky-o.html TÕNU TRUBETSKY - 39 ÕPPEMATERJALI] * [https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/3512 Tõnu Trubetsky. Eesti Filmi Andmebaas] * [https://www.imdb.com/name/nm1873566/ Tõnu Trubetsky. IMDb] * [https://rahvaraamat.ee/a/authors/t%C3%B5nu-trubetsky/1505614/et Tõnu Trubetsky. Kirjaniku tooted] * [https://luuletus.ee/luuletajad/T%C3%B5nu_Trubetsky/ Tõnu Trubetsky luuletused. Kokku 10 luuletust] * [https://ruja.ee/Teema/111/ Tõnu Trubetsky. Ruja] * [https://www.vanaraamat.ee/?otsi=T%C3%B5nu+Trubetsky Tõnu Trubetsky. Vanaraamat] * [https://podcast.ee/eesti-eso/42-tonu-trubetsky-vennaskonnajutud-norra-lapseroovlid-tulnukad-californias/ #42 Tõnu Trubetsky. Vennaskonnajutud. Norra lapseröövlid. Tulnukad Californias.] Eesti Eso, 11.02.2022. {{JÄRJESTA:Trubetsky, Tõnu}} [[Kategooria:Tõnu Trubetsky| ]] [[Kategooria:Eesti anarhistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Vennaskond]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 1ypg0g2ka5gxgbnxqz1jfqxvvgu33l1 0 20981 7167979 7061153 2026-06-05T16:51:06Z Nimelik 60716 /* Heli sumbumine */ 7167979 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| üldmõistest| Naisenime| Heli (eesnimi)|Jõhvi segakoori| Heli (Jõhvi koor)| Põltsamaa segakoori| Heli (Põltsamaa koor)}} '''Heli''' on üldises füüsikalises tähenduses [[akustika]]s vaadeldavate [[elastsuslaine]]te ([[deformatsioonilaine]]te, [[helilaine]]te) levik [[elastne keskkond|elastses keskkonnas]] (gaasis, vedelikus, tahkises või plasmas (seal on tavalise heli analoog [[ioonhelilaine]]d ehk [[ioonheli]])). Gaasis ja vedelikus on helilained ainult [[pikilaine]]d, tahkises ka [[ristlaine]]d). Elastsuslained põhinevad keskkonna osakeste võnkliikumisel. Kitsamas tähenduses mõistetakse '''heli''' all [[meeleelundid|meeleelundite]] abil tajutavat ([[kuulmine|kuuldavat]]) heli. Inimene kuuleb heli sagedusega ligikaudu [[16–20 herts|Hz]] kuni 16 000–20 000 Hz. Sellest madalamat heli nimetatakse [[infraheli]]ks, sellest kõrgemat heli [[ultraheli]]ks (kuni 1 GHz) või [[hüperheli]]ks (üle 1 GHz, 10⁹–10¹³ Hz, gaasidel 10⁹ Hz). Hüperheli sagedust piirab aine ehitus: gaasides peab elastsuslaine pikkus olema suurem molekulide keskmise vaba tee pikkusest, vedelikes ja tahkistes suurem kahekordsest molekulide või aatomite vahekaugusest. Infraheli sagedusel alumine piir praktiliselt puudub: looduses esineb helivõnkumisi, mille sagedus on mõni tuhandik hertsi. Hüperhelilaineid kristallides käsitletakse mõnikord [[kvaasiosake]]ste [[foono­n]]ite kaudu. '''Heliks''' nimetatakse ka [[heliaisting]]ut. Kuuldavate helide seas on [[häälik]]ud, millest koosneb [[suuline kõne]], ja [[muusikaline heli|muusikalised helid]], millest koosneb [[muusika]]. Muusikalised helid sisaldavad tavaliselt mitut tooni ehk sageduskomponenti (kindlate sagedustega laineid <math>f_i</math>), mõnikord ka laia sageduste diapasooniga mürakomponente. == Füüsika == === Helilaine === {{Vaata|Helilaine|Võnkumine}} [[Pilt:Soundwaves.png|pisi|Õhus levivad helilained koosnevad vahelduvatest tihenemise ja hõrenemise piirkondadest]] [[Helilaine]]d on [[võnkumine|võnkumise]] näide. Iga võnkumine on seotud süsteemi tasakaalu häirimisega ja avaldub selles, et süsteemi omadused kalduvad tasakaaluväärtustest kõrvale ning seejärel tulevad algväärtuse juurde tagasi. Helivõnkumise puhul on see omadus [[rõhk]] keskkonna punktis, ja selle kõrvalekallet tasakaaluväärtusest nimetatakse [[helirõhk|helirõhuks]]. Kui elastse keskkonna osakesi ühes kohas (näiteks kolvi abil) järsult nihutada, siis selles kohas rõhk tõuseb. Tänu osakestevahelistele elastsetele sidemetele kandub rõhk edasi naaberosakestele, mis omakorda mõjutavad järgmisi, ja kõrgema rõhu piirkond otsekui kulgeb läbi elastse keskkonna. Rõhu tõusu järel tekib madala rõhu piirkond, ja nii tekib vahelduvate tihenemise ja hõrenemise piirkondade jada, mis levib keskkonnas laine kujul. Elastse keskkonna iga osake sooritab seejuures asukoha võnkumist. Elastse keskkonna osakeste võnkliikumise kiirust (kiirusvektori moodulit) nimetatakse [[võnkumiskiirus]]eks ja seda mõõdetakse ühikutes [[meeter sekundis|m/s]] või [[sentimeeter sekundis|cm/s]]. ===Võnkumise sumbumine=== {{Vaata ka|Sumbumine}} Reaalsete võnkesüsteemide energia muutub, sest osa energiast kulub töö tegemiseks hõõrdejõudude vastu või energia kiirgamiseks ümbritsevasse keskkonda. Elastses keskkonnas võnkumised aja jooksul sumbuvad. [[Sumbumine|Sumbumise]] kirjeldamiseks kasutatakse [[sumbumus]]t (S), [[logaritmiline dekrement|logaritmilist dekrementi]] (D) ja [[hüvetegur]]it (Q). Sumbumus (S) näitab, kui kiiresti võnkumise amplituud väheneb aja jooksul (eksponentsiaalse sumbumise korral). Kui tähistada ajavahemikku, mille jooksul amplituud väheneb [[Euleri arv|e]] = 2,718 korda, sümboliga <math>\tau</math>, siis : <math>S=\frac{1}{\tau}</math>. Logaritmiline dekrement (D) kirjeldab, kui palju amplituud ühe võnke jooksul väheneb (eksponentsiaalse sumbumise korral). See arvutatakse võnkeperioodi (T) ja sumbumisaja <math>\tau</math> suhtena: : <math>D=\frac{T}{\tau}</math>. === Sundvõnkumine ===​ {{Vaata|Sundvõnkumine }} Kui kadudega võnkesüsteemidele rakendada perioodiliselt muutuvat välist jõudu, siis tekib [[sundvõnkumine]], mille käitumine jäljendab mingil määral välise jõu muutusi. Sundvõnkumise sagedus (pärast üleminekuprotsessi vaibumist) ei sõltu süsteemi parameetritest. Amplituud seevastu sõltub süsteemi massist, mehaanilisest takistusest ja jäikusest. Nähtust, mille korral nihke amplituud saavutab maksimaalse väärtuse, nimetatakse mehaaniliseks [[resonants]]iks. Kiiruse amplituudi maksimum on sundvõnkumise sagedusel, mis langeb kokku mehaanilise süsteemi sumbumatu omavõnkumise sagedusega ([[omavõnkesagedus]]ega). Kui välise mõjutuse sagedus on [[resonantssagedus]]est oluliselt väiksem, tasakaalustab välist harmooniliselt muutuvat jõudu peaaegu täielikult elastsusjõud. Kui ergastussagedus on resonantssagedusele lähedane, etendavad peamist osa hõõrdejõud. Juhul kui välise mõjutuse sagedus on resonantssagedusest tunduvalt suurem, määrab võnkesüsteemi käitumise mass (inertsijõud). ===Akustiline impedants=== Keskkonna omadust juhtida akustilist energiat iseloomustab [[akustiline impedants]]. Keskkonna akustiline impedants on keskkonnas tekkiva helirõhu amplituudi ja osakeste võnkumiskiiruse amplituudi suhe. Mida suurem on akustiline impedants, seda suurem on helirõhu amplituud (tihenemise ja hõrenemise aste) osakeste võnkumise sama amplituudi juures. [[Tasalaine]] korral on keskkonna akustiline impedants (Z)v õrdne keskkonna tiheduse (<math>\rho</math>) ja helilainete levimiskiiruse (c) korrutisega: : <math>Z = \rho c</math>. Keskkonna akustilist impedantsi mõõdetakse paskalsekundites meetri kohta (Pa·s/m). Keskkonna akustilist impedantsi saab määrata helilainete neeldumise, [[heli murdumine|murdumise]] ja peegeldumise põhjal. ===Helirõhk=== [[Helirõhk]] keskkonnas on vahe rõhu hetkväärtuse vahel mingis keskkonna punktis helivõnkumise olemasolu korral ja staatilise rõhu vahel samas punktis selle puudumise korral. Teiste sõnadega, helirõhk on muutuv täiendav rõhk, mille helivõnkumine keskkonnas tekitab. Muutuva helirõhu maksimaalset absoluutväärtust (helirõhu amplituudi) tasapinnalise harmoonilise helilaine korral ideaalses elastses keskkonnas saab arvutada osakeste võnkeamplituudi kaudu: : <math>P=2\pi f\rho cA</math>, kus *P on maksimaalne helirõhk (helirõhu amplituud); *f on sagedus; *c on heli levimiskiirus; *𝜌 on keskkonna tihedus; *A on keskkonna osakeste võnkeamplituud. Tasalaine puhul muutub helirõhu väärtus poole lainepikkuse (λ/2) pärast maksimaalsest (positiivsest) minimaalseks (negatiivseks). Rõhkude vahe nendes kahes punktis on 2P. Helirõhku mõõdetakse [[paskal]]ites. Rõhk, mida laine levik avaldab keskkonna osakestele, tuleneb elastsusjõudude ja inertsijõudude mõjust. Inertsijõud tekivad osakeste [[kiirendus]]test, mille väärtus perioodi jooksul kaks korda null (kui osake on tasakaaluasendis) ja kaks korda absoluutväärtuselt maksimaalne (kui osake on äärmusasendis). Kiirendus muudab perioodi jooksul kaks korda märki ja on nihkega vastassuunaline. Kiirenduse ja rõhu maksimaalsed väärtused ei lange antud osakese puhul ajaliselt kokku. Hetkel, kui kiirenduse absoluutväärtus on maksimaalne (võrdub kiirenduse amplituudiga), on rõhu muutumise kiirus null. Kiirenduse amplituud 𝑎 on määratud avaldisega : <math>a=\omega^2A=(2\pi f)^2A</math>, kus *𝐴 on osakese võnkeamplituud (absoluutväärtuselt maksimaalne nihe tasakaaluasendist); *𝑓 on sagedus; *ω=2πf on [[nurksagedus]]. ===Heli kiirgusrõhk=== {{Vaata ka|Heli kiirgusrõhk}} Kui helilained põrkuvad takistusele või keskkonnapiirile, ei avalda need takistusele mitte ainult muutuvat helirõhku, vaid ka püsivat keskmist rõhku. Helilainete levikul tekkivad keskkonna tihendus- ja hõrenduspiirkonnad põhjustavad vahelduvaid rõhumuutusi võrreldes ümbritseva keskkonna staatilise rõhuga, kuid lainete impulsi ülekandumise ja mittelineaarsete efektide tõttu tekib lisaks ka püsiv rõhukomponent. Seda püsivat keskmist rõhku nimetatakse [[heli kiirgusrõhk|heli kiirgusrõhuks]]. Kiirgusrõhk avaldub eelkõige siis, kui helilaine energia neeldub või peegeldub. Kiirgusrõhu toimel võivad ultrahelilainete jõudmisel vedeliku ja õhu piirile tekkida vedelikufontäänikesed ning pinnalt eralduda tilgad. Seda nähtust kasutatakse näiteks [[ravim]]ite [[aerosool]]ide ja [[nebulisaator]]ite valmistamisel. Kiirgusrõhku rakendatakse ka ultrahelivõngete võimsuse mõõtmisel [[ultrahelikaalud]]es (radiatsioonijõu meetodil). ===Helilainete siht=== Vedelikus ja gaasilises keskkonnas levivad helilained [[pikilaine]]tena, st osakeste võnkumise siht langeb kokku laine levimise sihiga. [[Tahkis]]tes tekivad lisaks [[pikideformatsioon]]idele ka [[elastne nihkedeformatsioon|elastsed nihkedeformatsioonid]], mis põhjustavad [[ristlaine]]te tekkimist; sel juhul võnguvad osakesed laine levimise sihiga risti. Pikilained levivad tunduvalt kiiremini kui ristlained. === Heli füüsikalised parameetrid === [[Füüsika]]liselt saab heli iseloomustada näiteks tema [[kestus]]e ja [[Helirõhk|helirõhu]] amplituudiga või [[osakese siire|osakese siirde]] amplituudiga või [[osakese kiirus|osakese kiiruse]] amplituudiga või [[Osakese kiirendus|kiirenduse]] amplituudiga). [[Lihtheli]] iseloomustab ka tema [[sagedus]]. Keskkonnas levimisel võib heli ([[helilaine]]t) kirjeldada näiteks tema [[lainepikkus]]e ja levimiskiirusega ehk [[helikiirus]]ega. ====Helispekter==== {{Vaata ka|Helispekter}} [[Pilt:Comparison-of-sounds.svg|pisi|Helisignaalide kujude (vasakul) ja vastavate spektrite näited: a–c – diskreetsed; d – pidev]] Heli on üldjuhul eri [[sagedus]]tega lainete kogum, kuigi analüüsis vaadeldakse sageli ühte konkreetset sageduskomponenti. [[Heli intensiivsus]]e jaotus sageduse järgi ([[helispekter]]) <math>dI/df</math> võib olla kas pidev või diskreetne, viimase puhul esinevad selged maksimumid sagedustel <math>f_1, f_2, \ldots</math>. [[Sagedusanalüüs]]iga lahutatakse heli üksikuteks [[lihtheli]]deks (toonilisteks komponentideks). Diskreetse spektri saab selle esitada [[deltafunktsioon]]ide summana <math>\sum I_i\delta(f-f_i)</math>, mis vastab sageduste ja nende panuste loetelule <math>(f_i, I_i)</math>. [[Müra]]dele on iseloomulik [[pidev spekter]], kus [[akustiline energia]] on jaotunud laias sagedusvahemikus; sageli sisaldab see ka üksikuid diskreetseid komponente. [[Muusikaline heli|Muusikalisel helil]] on tavaliselt [[joonspekter]], mis koosneb [[põhisagedus]]est ja selle harmoonilistest kordsetest: põhisagedus määrab tajutava helikõrguse, harmooniliste amplituudide jaotus aga [[tämber|tämbri]]. [[Kõne]] spektris esinevad [[formant|formandid]] – suhteliselt püsivad sageduskomponentide piirkonnad, mis vastavad kindlatele foneetilistele elementidele. ==== Heli intensiivsus ==== {{Vaata|Heli intensiivsus}} [[Heli intensiivsus]] on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab helilainega levimise suunas ülekantavat võimsust pindalaühiku kohta. See arvestab kogu sagedusvahemikku, nimelt <math>I = \int (dI/df)\,df</math>. Eristatakse hetkelist heli intensiivsust <math>I(t)</math> ja mingi ajavahemiku keskmist heli intensiivsust <math>\langle I(t)\rangle</math>. Heli intensiivsus sõltub [[helirõhk|helirõhu]] [[amplituud]]ist või osakeste [[võnkumiskiirus]]est, keskkonna [[laine­takistus]]est ja laine kujust. Vastav subjektiivne tunnus on [[helivaljus]], mis sõltub ka sagedusest ja muudest teguritest. ==== Helikestus ==== {{Vaata ka|Helikestus}} [[Helikestus]] on ajavahemik, mille jooksul helilained läbivad antud ruumipunkti. See vastab heliallika võnkumise kestusele. Siin ei võeta arvesse heli peegeldusi ja [[järelheli]]. Helikestust mõõdetakse sekundites. Selle subjektiivne vaste on [[helivältus]]. ==== Helikiirus ==== [[Pilt:Akustika.jpg|pisi|[[binauraalne efekt|Binauraalsel efektil]] põhinevad heliseirevahendid]] {{Vaata ka|Helikiirus}} Helikiirus on helilainete levimise kiirus mingis keskkonnas. Helikiirus on gaasides tavaliselt väiksem kui vedelikes ja tahkistes. Õhus sõltub helikiirus temperatuurist ning normaaltingimustes on see ligikaudu 340 m/s. Helikiirust gaasides ja vedelikes saab arvutada valemiga : <math>c = \sqrt{\frac{1}{\beta\rho}}</math>, kus <math>\beta</math> on keskkonna [[adiabaatiline kokkusurutavus]] ja <math>\rho</math> tihedus. Gaasides ja vedelikes levivad helilained üksnes pikilainetena, mille kiirus sõltub keskkonna kokkusurutavusest ja tihedusest. Tahkistes võivad levida lisaks pikilainetele ka ristlained ja [[akustiline pinnalaine|akustilised pinnalained]]; nende levimiskiirus sõltub [[elastsuskonstant]]ide ja tiheduse kombinatsioonist. Kristallilistes tahkistes võib helikiirus olla [[anisotroopia|anisotroopne]], st sõltuda laine levimissihist [[kristallograafiline telg|kristallograafiliste telgede]] suhtes. ===Heliallikad=== {{Vaata ka|Heliallikas}} [[Heliallikas]] on [[keha]] või protsess, mis tekitab elastses keskkonnas [[häiritus]]e, s.o rõhu või [[mehaaniline pinge|mehaanilise pinge]] kõrvalekalde [[tasakaaluasend]]ist või osakeste [[lokaalne nihe|lokaalse nihke]]. Tavaliselt on heliallikaks mehaaniliselt võnkuv keha, mis ergastab ümbritsevat keskkonda (näiteks õhku). Sel põhimõttel töötab enamik [[muusikainstrument]]e ja teisi tehislikke [[helikiirgur]]eid, samuti näiteks [[helihark]], [[kõlar]] ja [[inimhääl]]; ka [[hääleaparaat]] on heliallikas. Näiteks [[keelpillid]]es võnguvad [[pillikeel|keel]]ed ja [[kõlalaud|kõlalauad]], [[valjuhääldi]]tes [[difuusor]]id ning [[telefon]]ides [[membraan (tehnika)|membraan]]id. Heliallikatena kasutatakse ka [[piesoelektriline plaat|piesoelektrilisi plaate]]. Mehhanismid ja seadmed on olulised [[mürasaaste]] allikad. Heliallikates võidakse kasutada ka piiratud õhu- või veemahte, näiteks [[orelivile]]des ja [[vile]]des. Viledes tekib võnkumine püsiva gaasivoolu toimel. [[Puhkpillid]]es kujuneb heli õhuvoolu ja instrumendi vastastikuse toime tulemusel. Looduses tekib heli näiteks [[tuul]]e toimel, kui tahkiste ümber moodustuvad ja eralduvad [[keeris]]ed (näiteks hoonete servade ümber). Samuti võib heli tekkida õhu- või veevoolus keeriste moodustumisel ning vaba vedelikupinna (näiteks laineharjade) ebastabiilsuse korral; sellega kaasnevad pritsmed, mullide teke ning õhu ja vedeliku piiri kiired deformatsioonid. Võnkumine võib tekkida [[löök|löögist]] ([[klaverikeel]]ed, [[kell (helitekitaja)|kell]]ad). [[Plahvatus]]ed ja [[varing]]ud on madalsagedusliku heli ja infraheli allikad. Võnkumine võib tekkida [[elektrivool]]u võnkumise muundamisel mehaaniliseks võnkumiseks ([[elektroakustiline muundur|elektroakustilised muundurid]]). Tehnikas kasutatakse heli tekitamiseks [[heligeneraator]]eid, [[koherentne heli|koherentse heli]] saamiseks [[helilaser]]eid ehk [[foononlaser]]eid ehk [[akustiline laser|akustilisi lasereid]] ehk [[saser]]eid. ===Helivastuvõtjad=== Helivastuvõtjad on seadmed ja elundid, mis võtavad vastu [[helienergia]]t ja muundavad selle teisteks energiavormideks. Nende seas on [[kuulmiselund]]id. Tehnikas kasutatakse peamiselt [[elektroakustiline muundur|elektroakustilisi muundureid]]: [[mikrofon]]e õhus, [[hüdrofon]]e vees ja [[geofon]]e maakoores. Lisaks seadmetele, mis taasesitavad [[helisignaal]]i ajalist struktuuri, on olemas [[mõõteriist]]ad, millega mõõdetakse ajaliselt keskmistatud laineomadusi (näiteks [[Rayleigh' ketas]], [[akustiline radiomeeter]]). ===Heli lainenähtused=== Mõnikord esineb [[heli dispersioon]], mida põhjustavad aines toimuvad füüsikalised protsessid ning heli levik piiratud ruumides kui [[lainejuht]]ides. Helilainete levikul avalduvad kõikidele lainetele iseloomulikud nähtused, nagu [[interferents]] ja [[difraktsioon]]. Kui takistuste ja keskkonna ebaühtluste mõõtmed on lainepikkusest palju suuremad, allub heli levik peegelduse ja murdumise seadustele ning seda saab kirjeldada [[geomeetriline akustika|geomeetrilise akustika]] raames. ===Heli sumbumine=== Kauguse kasvades heli sumbub: selle amplituud ja heli intensiivsus vähenevad. Seda põhjustavad lainelise leviku geomeetrilised seaduspärasused (energia jaotumine üha suuremale pinnale) ja helienergia pöördumatu muundumine teisteks energiavormideks, peamiselt soojuseks. Analoogne mõiste on ka [[helineelduvus]]. ===Mittelineaarsed helinähtused=== Suure amplituudiga helilained ei säilita enam täpselt harmoonilist kuju: laine moondub järk-järgult, tihendused levivad hõrendustest kiiremini, mistõttu algselt harmoonilise helilaine kuju moondub ja võib kujuneda [[lööklaine]]ks. Tekivad täiendavad sageduskomponendid ehk harmoonikud. Sellised nähtused kuuluvad [[mittelineaarne akustika|mittelineaarse akustika]] valdkonda, kuhu kuuluvad ka [[heli mittelineaarne neeldumine]], helilainete vastastikmõju tahkistes ning [[akustiline kavitatsioon]]. Mittelineaarne käitumine on eriti oluline suurte amplituudide, piiratud ruumide ja lainejuhtide korral. ===Heli pöördumatu mõju=== Võimsates [[heliväli|heliväljades]] tekivad näiteks akustilise kavitatsiooni ja soojuse toimel aine pöördumatud muutused, millel põhineb [[ultrahelitehnoloogia]]. === Ultraheli === {{vaata|Ultraheli}} [[Ultraheli]] on kõrge [[sagedus]]ega helivõnkumine. Inimkõrv aistib [[elastsuslaine]]id sagedusega vahemikus ligikaudu 16 Hz – 20 kHz; kõrgema sagedusega võnkumine on ultraheli. Ultraheli peegeldumisel põhinevad [[ultrahelidefektoskoopia]] ja diagnostilised [[ultraheliuuring]]ud. Kui keskkonnas levib üheaegselt mitu helilainet, toimub nende superpositsioon ehk liitumine. Ühe sagedusega lainete liitumist nimetatakse interferentsiks. Helilainete lõikumisel võib keskkonna punktides võnkumine kas tugevneda või nõrgeneda, sõltuvalt faaside vahekorrast. Ühesuguse faasi korral amplituud suureneb, vastasfaasi korral väheneb. ====Ultrahelilainete neeldumine==== Et ultraheli levib viskoosses ja soojusjuhtivas keskkonnas, kus on ka muid sisemise hõõrdumise põhjusi, toimub [[lainete neeldumine]]. Kui laine allikast eemaldub, siis laine amplituud ja energia vähenevad, sest osa ultraheli energiast neeldub keskkonnas. Suurem osa neeldunud energiast muundub soojuseks, väiksem osa põhjustab keskkonnas pöördumatuid struktuurimuutusi. Ultraheli tungimissügavus tähendab sügavust, mille korral ultraheli tugevus väheneb poole võrra. See suurus on pöördvõrdeline neeldumisega: mida tugevamalt keskkond ultraheli neelab, seda lühem on vahemaa, mille läbimisel ultraheli intensiivsus poole võrra väheneb. Kui keskkonnas on ebaühtlusi, toimub [[heli hajumine]], mis võib oluliselt muuta ultraheli leviku lihtsat pilti ja lõpuks põhjustada laine nõrgenemist ka esialgses levimissuunas. Keskkondade piirpinnal (nt marrasknahk – pärisnahk – sidekirme – lihas) toimub ultrahelilainete [[heli murdumine|murdumine]]. ====Ultraheli liikuvad ja seisulained==== Kui ultrahelilained keskkonnas levides ei peegeldu, tekivad [[liikuvad lained]]. Energiakadude tõttu osakeste võnkeamplituud kaugemal kiirgavast allikast väheneb. Kui ultrahelilainete levimisteel on erineva akustilise impedantsiga kudesid, siis ultrahelilained osaliselt peegelduvad. Kui langevad ja peegelduvad ultrahelilained liituvad, võivad tekkida [[seisulaine]]d. Seisulainete tekkimiseks peab kiirguri ja peegeldava pinna vaheline kaugus olema täisarv [[poollainepikkus]]i. === Infraheli === {{vaata|Infraheli}} madalam, kui inimese kõrv suudab aistida. Infraheli sagedusvahemiku ülempiiriks peetakse tavaliselt 16–25 Hz. Kokkuleppeline alampiir on 0,001 Hz. Praktilist huvi võivad pakkuda ka võnkumised sagedusega kümnendikud või isegi sajandikud hertsist, st perioodidega kümnete sekundite suurusjärgus. Et infraheli tekib samamoodi nagu kuuldav heli, allub see samadele seaduspärasustele ning selle kirjeldamisel kasutatakse sama matemaatilist aparatuuri (välja arvatud helitasemega seotud mõisted). Infraheli neeldub keskkonnas nõrgalt ja võib seetõttu levida allikast väga kaugele. Väga suure [[lainepikkus]]e tõttu on infraheli puhul eriti väljendunud [[difraktsioon]]. Meres tekkivat infraheli on mainitud ühe võimaliku põhjusena, miks leitakse ilma meeskonnata laevu.<ref>Мезенцев В. А. В тупиках мистики. М.: Московский рабочий 1987.</ref> ===Katsed ja demonstratsioonid=== Heli seisulainete demonstreerimiseks kasutatakse [[Rubensi toru]]. Heli levimiskiiruse erinevus avaldub ilmekalt siis, kui hingatakse õhu asemel sisse [[heelium]]i ja räägitakse seda välja hingates: hääl muutub kõrgemaks. Kui aga gaasiks on [[väävelheksafluoriid]] SF₆, kõlab hääl madalamalt. Asi on selles, et gaasid on ligikaudu ühtemoodi kokkusurutavad, mistõttu väga väikese tihedusega heeliumis on heli levimiskiirus võrreldes õhuga suurem, kuna aga gaasi kohta väga suure tihedusega väävelheksafluoriidis on see väiksem. Et resonaatoriks oleva suuõõne mõõtmed jäävad muutumatuks, muutub resonantssagedus: mida suurem on heli levimiskiirus, seda kõrgem on resonantssagedus, kui muud tingimused jäävad samaks. Heli levimiskiirusest vees saab visuaalse ettekujutuse katses, kus vaadeldakse valguse difraktsiooni ultrahelil vees. Vees on heli levimiskiirus võrreldes õhuga suurem, sest kuigi vee tihedus on oluliselt suurem (mis iseenesest vähendaks helikiirust), on vesi väga väikese kokkusurutavusega. Seetõttu on vee [[ruumelastsusmoodul]] palju suurem kui õhul ning see asjaolu ületab tiheduse mõju, nii et heli levib vees mitu korda kiiremini kui õhus. 2014. aastal esitleti seadet, mis suudab helilainete abil tõsta sentimeetrise läbimõõduga esemeid.<ref>[http://www.popmech.ru/science/15940-akusticheskiy-silovoy-luch-prityagivaet-predmety-na-rasstoyanii/ Акустический «силовой луч» притягивает предметы на расстоянии], popmech.ru, 8.5.2014.</ref><ref>Bob Yirka. [https://phys.org/news/2014-05-acoustic-tractor.html#google_vignette Researchers build acoustic tractor beam], phys.org, 6.5.2014.</ref><ref>Christine E. M. Démoré1, Patrick M. Dahl, Zhengyi Yang, Peter Glynne-Jones, Andreas Melzer, Sandy Cochran, Michael P. MacDonald, Gabriel C. Spalding. Acoustic Tractor Beam. – ''Phys. Rev. Lett.'', 2014, 112, 174302.</ref>. ==Psühhofüüsika== === Heli aistimine === Bioloogiliselt suudavad helisid aistida kõik [[selgroogsed]], enamik [[lülijalgsed|lülijalgseist]] ning sporaadiliselt mõned muud loomarühmad. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene aistida [[õhk|õhus]] levivaid helisid võnkesagedusega 16 – 20 000 [[Hz]] (väikelapsed isegi kuni 40 000&nbsp;Hz<ref>Eiskop-Sillart. Ilmar Eiskop ja Aleksander Sillart. "Akustika ja helitehnika". Tallinn, Valgus 1988. 20</ref>). Kuuldepiiridest kõrgema ja madalama sagedusega heli nimetatakse vastavalt [[ultraheli]]ks ja [[infraheli]]ks. Heliaistingud ja -tajud on inimese jaoks [[nägemisaisting]]ute ja -tajude järel tähtsuselt teisel kohal{{lisa viide}}. Inimese [[keel (keeleteadus)|keel]]e- ja [[Kõne (keeleteadus)|kõne]]võime sõltub olulisel määral helide tajumise ja mõistmise võimest ja seetõttu ei ole sünnipäraselt täieliku kuulmispuudega inimene (kurttumm) enamasti võimeline normaalselt kõnelema. ==== Heliaistingu omadused ==== Kui heli läbib inimese [[kuulmiselund]]id, teiseneb füüsikaline heli [[füsioloogiline heli|füsioloogiliseks heliks]] ehk tekib [[kuulmine]]. Füsioloogiline heli muundub psüühiliseks ehk [[muusikaline heli|muusikaliseks heliks]]. Tekib [[helitaju]]. Heli muusikaliste omaduste peamine erinevus heli füüsikalistest omadustest seisneb selles, et inimkõrv ei taju väga väikesi muutusi heli füüsikalistes omadustes. Alles muutuste jõudmisel teatud piirini registreerib inimene selle muutusena ka muusikalistes omadustes. See seaduspära on omane ka teistele [[aisting]]uliikidele ja on psühholoogias tuntud kui [[Weberi seadus]]: ärrituse suuruse muut, mis on vajalik ärrituse suuruse muutumise märkamiseks, on kindlas suhtes ärrituse varasema suurusega. Seetõttu on erinevaid võnkesagedusi palju rohkem kui erinevaid helikõrgusi, erinevaid võnkeintensiivsusi on palju rohkem kui helitugevusi jne. Näiteks võnkeintensiivsuse kasvamise 10, 100, 1000 jne korda registreerib kõrv selle muutusena heli tugevuses 1, 2, 3 jne ühiku võrra. Muutusi võnkesagedustes 16 hertsilt 32 hertsile, 64&nbsp;hertsile, 128&nbsp;hertsile jne tajub kõrv muutustena heli kõrguses 1, 2, 3 jne [[oktav]]i võrra. Seega tajub kõrv heli muutusi logaritmilise skaala järgi. {{brClear}} {| class="wikitable" |+ |- ! Füüsikalised omadused ! [[Muusikaline heli|Muusikalised omadused]] |- | [[Helikestus]] ehk võnkumise [[kestus]] | [[Helivältus]] |- | [[Helisagedus]] ehk [[võnkesagedus]] | [[Helikõrgus]] |- | [[Heli intensiivsus]] | [[Helitugevus]] ehk [[helivaljus]] |- | [[Helispekter]] ehk [[heli koostis]] | [[Tämber]] ehk kõlavärv |} {{brClear}} === Helivaljus, kuuldelävi ja valulävi === {{vaata|Helivaljus}} [[Helivaljus]] on heli subjektiivselt tajutav tugevus (kuulmisaistingu absoluutne tugevus), [[heli intensiivsus]]e subjektiivne vaste. Helivaljus sõltub peamiselt helirõhust ning helivõnkumise amplituudist ja sagedusest. Esimeses lähenduses määrab helivaljuse laine amplituud, täpsemalt aga efektiivne helirõhk, sagedus ja võnkumise kuju. Helivaljust mõjutavad ka heli spektraalne koostis, ruumiline paiknemine, tämber, helivõnkumise mõju kestus, inimese kuulmisanalüsaatori individuaalne tundlikkus ja teised tegurid. Inimese kõrv on kõige tundlikum sagedusvahemikus 1–5 kHz. Selles piirkonnas on [[kuuldelävi]] heli intensiivsuse poolest ligikaudu : <math>10^{-12}\ \text{W/m}^2</math>, ja helirõhu järgi umbes : <math>2\times10^{-5}\ \text{Pa}</math>. Sellele vastab umbes 0 [[detsibell|dB]]. Kuuldava heli ülemine tugevuspiir ehk [[valulävi]] sõltub sagedusest vähe ja on suurusjärgus : <math>1\ \text{W/m}^2</math>. Sellele vastab umbes 130 dB. === Helikõrgus === {{vaata|Helikõrgus}} Esimeses lähenduses määrab [[helikõrgus]]e sagedus. Helikõrgust võivad peale sageduse mõjutada ka helirõhk ja teised tegurid. === Heli muusikas === [[Pilt:Overtone.jpg|pisi|[[Keha]] (pillikeele, [[heliallikas|heliallika]]) kui terviku [[võnkumine]] annab [[põhisagedus]]e. Sama keha osade samaaegne võnkumine põhjustab kõrgemaid [[võnkesagedus|võnkesagedusi]]; nendele vastavaid helisid nimetatakse [[ülemheli]]deks]] [[Muusika]]s eristatakse [[muusikaline heli|muusikalist heli]] ja [[müra]]. Erinevalt mürast iseloomustab muusikalist heli lisaks [[helivältus]]ele ja [[helitugevus]]ele selgelt eristatav [[helikõrgus]] ning kindel [[tämber]]. [[Helikõrgus]] sõltub heli [[põhitoon]]i [[sagedus]]est, [[tämber]] heli [[helispekter|spektr]]ist (osahelide vahekordadest) ning [[helitugevus]] heli [[heli intensiivsus|intensiivsus]]est. Muusikalise heli allikas on enamasti [[elastne keha]], mis on võimeline [[võnkumine|võnkuma]] samaaegselt nii tervikuna (tekitades [[põhisagedus]]e) kui ka osadena (tekitades [[ülemheli]]d). [[Elastne keha|Elastse keha]] [[võnkumine|võnkumisel]] tekkival helil on neli põhiomadust: *koostis – võnkumiste ja osahelide jaotus, mis määrab heli [[tämber|tämbri]]; *amplituud – võnkumise ulatus, mis seostub [[helitugevus]]ega; *kestus – võnkumise ajalisus, mis vastab [[helivältus]]ele; *sagedus – võngete arv ajaühikus, mis määrab [[helikõrgus]]e. Elastse keha võnkumine levib ümbritsevas [[elastne keskkond|elastses keskkonnas]] (nt õhus) [[helilaine]]na. [[Kuulmiselund]]is teiseneb see [[kuulmisaisting]]uks ehk [[füsioloogiline heli|füsioloogiliseks heliks]]. ==Filosoofia== Peale küsimuste, mis käivad ka teiste [[sekundaarne kvaliteet|sekundaarsete kvaliteetide]] kohta (näiteks kas helid on [[subjektiivsus|subjektiivsed]]), esitatakse [[filosoofia]]s nende kohta ka spetsiifilisi küsimusi. Helid kuuluvad [[kuulmistaju]] [[sisu (vaimufilosoofia)|sisu]]sse. Aga kas need on [[indiviid]]id, [[sündmus]]ed, heli tekitavate objektide [[omadus]]ed või [[dispositsioon (filosoofia)|dispositsioon]]id? Kui sündmused, siis mis tüüpi? Mis [[suhe (filosoofia)|suhtes]] on helid ja heli tekitavad objektid? Vastuseid on viljakas rühmitada küsimuse kaudu, kus heli on või kas ta on üldse kuskil. Proksimaalsed teooriad paigutavad helid kuulja juurde, mediaalsed teooriad (nagu tavaline akustika) heli tekitaja ja kuulja vahele, distaalsed teooriad heli tekitaja juurde. Mitteruumiliste teooriate järgi ei ole helid mitte kuskil.<ref name="stan">[[Roberto Casati]], [[Jerome Dokic]], [[Elvira Di Bona]]. [https://plato.stanford.edu/entries/sounds/ Sounds], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]], 2020.</ref> ===Proksimaalsed teooriad=== ====Helid on aistingud==== Ühe proksimaalse teooria järgi, mida toetab [[tajupsühholoogia]], on helid [[aisting]]ud, seega kuulja [[seisund]]id või omadused. Näiteks D. L. C. Maclachlani järgi<ref>D. L. C. Maclachlan. ''Philosophy of Perception'', Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall 1989, lk 26.</ref> on [[otsene taju|otseselt tajutavad]] helid aistingud. Tõepoolest, inimesed kuulevad subjektiivseid helisid ka siis, kui keegi neid ei tekita, näiteks [[tinnitus]]e korral. Neid võivad põhjustada [[sisekõrv]]a mehaanilised omadused või ajuprotsessid. Need elamused arvatakse loomulikult helide, alla, sest neid tajutakse kuulmise kaudu. Kui määratleda helid kuulmise objektidena, siis need on kuulmistaju kvalitatiivsed aspektid. [[Tajufilosoofia]] [[kaudne realism|kaudse realismi]] järgi me kuuleme distaalseid sündmusi ja objekte, kuuldes vahetuid, proksimaalseid objekte. Helid on sel juhul kuulmistaju vahetud objektid.<ref name="stan" /> {{Pooleli|aasta=2025|kuu=detsember}} == Vaata ka == * [[Akusmaatiline heli]] * [[Akustika]] * [[Muusikaakustika]] * [[Machi arv]] * [[Granulaarne helisüntees]] * [[Doppleri efekt]] * [[Teine heli]] * [[Sageduskoste]] * [[Audiovorming]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * J. W. S. Rayleigh. ''The Theory of Sound'', 1894. **Стретт Дж. В. Теория звука, 2 kd, 2. trükk, М. 1955. *[[Brian O'Shaughnessy]]. The Location of Sound. – ''Mind'', 1957, 66(264): 471–490. *R. W. B. Stephens, A. E. Bate. ''Acoustics and Vibrational Physics'', 2. trükk, London: Edward Arnold 1966. *Исакович М. А. Общая акустика, М. 1973. *E. Skudrzyk. ''The Foundations of Acoustics: Basic Mathematics and Basic Acoustics'', Springer 1971. **Скучик Е. Основы акустики, 2 kd, М. 1976. *Philip M. Morse, K. Uno Ingard, ''Theoretical Acoustics'', Princeton University Press 1986, ISBN 0-691-08425-4 * Eiskop-Sillart. Ilmar Eiskop ja Aleksander Sillart. "[[Akustika ja helitehnika]]". Tallinn, Valgus 1988. *Allan D. Pierce. ''Acoustics: An Introduction to its Physical Principles and Applications'', Acoustical Society of America 1989, ISBN 0-88318-612-8. *M. Crocker (toim). ''Encyclopedia of Acoustics'', Interscience 1994. *L. E. Kinsler, A. R. Frey, A. B. Coppens, J. V. Sanders. ''Fundamentals of Acoustics'', 4. trükk, Wiley 1999. *Heinrich Kuttruff. ''Akustik: Eine Einführung'', S. Hirzel Verlag: Stuttgart 2004, ISBN 3-7776-1244-8. *D. R. Raichel. ''The Science and Applications of Acoustics'', 2. trükk, Springer 2006, ISBN 0-387-30089-9 *Thomas D. Rossing, Richard F. Moore, Paul A. Wheeler. ''The Science of Sound'', 3. trükk, Pearson Education Limited 2014, ISBN 1-292-03957-4 == Välislingid == {{Vikisõnaraamatus|heli}} {{Vikitsitaadid}} *И. П. Голямина. [http://www.femto.com.ua/articles/part_1/1222.html Звук]. – А. М. Прохоров (peatoimetaja). [[Fizitšeskaja entsiklopedija|Физическая энциклопедия]], 5 kd — М.: Советская энциклопедия (1.—2. köide); Большая Российская энциклопедия (3.—5. köide), 1988—1999, ISBN 5-85270-034-7. *[http://artparking.org/en/artspazone/festivals/worldofsound/ Iga-aastane festival "World of sound" Peterburis Venemaal] *[http://www.freesound.org/ The Freesound Project] [[Kategooria:Heli| Heli]] [[Kategooria:Kuulmine]] [[Kategooria:Muusika]] [[Kategooria:Akustika]] o44fqwrmpq8gjmgnymody7f90njdyoc 0 21914 7168243 7152188 2026-06-06T09:39:53Z Eiusmod 200998 /* Kala */ Vale viide asendatud õige veebiviitega 7168243 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda on oluliselt mõjutanud kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid. == Kala == [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ave-1997/ Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] Arheoloogilised Välitööd Eestis, 1998</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see "väärikas tiitel [[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> == Must leib == [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> == 19. sajandi taluköök == Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u.<ref>{{cite web |url=https://nami-nami.ee/retsept/8246/%C3%9Chepajatoit |title=Ühepajatoit |website=Nami-Nami |language=et }}</ref> [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> == 20. sajandi köök == [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. 1920. aastatel hakati Eestit kõnekeeles kutsuma kartulivabariigiks.{{lisa viide}} [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja nii-öelda Eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> == Eesti köök 21. sajandil == [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Hamburger]]]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Toidud kultuuripärandi nimistus == [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] 94jcsl6c3xj61srdbnr8xeym1d02l13 7168245 7168243 2026-06-06T09:41:47Z Eiusmod 200998 /* Kala */ pdf 7168245 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda on oluliselt mõjutanud kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid. == Kala == [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] Arheoloogilised Välitööd Eestis, 1998</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see "väärikas tiitel [[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> == Must leib == [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> == 19. sajandi taluköök == Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u.<ref>{{cite web |url=https://nami-nami.ee/retsept/8246/%C3%9Chepajatoit |title=Ühepajatoit |website=Nami-Nami |language=et }}</ref> [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> == 20. sajandi köök == [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. 1920. aastatel hakati Eestit kõnekeeles kutsuma kartulivabariigiks.{{lisa viide}} [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja nii-öelda Eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> == Eesti köök 21. sajandil == [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Hamburger]]]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Toidud kultuuripärandi nimistus == [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] td8m81f8koj5dpnkfxj5n0ds71juxlb 7168255 7168245 2026-06-06T10:09:58Z Neptuunium 58653 viiteid on siin piisavalt 7168255 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda on oluliselt mõjutanud kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid. == Kala == [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] Arheoloogilised Välitööd Eestis, 1998</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see "väärikas tiitel [[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> == Must leib == [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> == 19. sajandi taluköök == Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u.<ref>{{cite web |url=https://nami-nami.ee/retsept/8246/%C3%9Chepajatoit |title=Ühepajatoit |website=Nami-Nami |language=et }}</ref> [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> == 20. sajandi köök == [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. 1920. aastatel hakati Eestit kõnekeeles kutsuma kartulivabariigiks.{{lisa viide}} [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja nii-öelda Eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> == Eesti köök 21. sajandil == [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Hamburger]]]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Toidud kultuuripärandi nimistus == [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] n4gb2iiohw244dmx8d08lszgv7589cx 7168271 7168255 2026-06-06T10:21:16Z Neptuunium 58653 selline viide ei kõlba + igasugu muid parandusi ja täiendusi (siin on veel palju teha) 7168271 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda on oluliselt mõjutanud kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid. == Iseloomulikud toiduliigid == === Kala === [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] Arheoloogilised Välitööd Eestis, 1998</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel "[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> === Must leib === [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> == Ajalooline areng == === Traditsiooniline taluköök === Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u. [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> === 20. sajand === [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja nii-öelda Eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> === Globaliseerumine ja "Uus Eesti köök" === [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud "uus Eesti köök" on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus == [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] kumtrw0ozgkebztkpiikdyj02fl9284 7168274 7168271 2026-06-06T10:22:49Z Neptuunium 58653 /* Globaliseerumine ja "Uus Eesti köök" */ 7168274 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda on oluliselt mõjutanud kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid. == Iseloomulikud toiduliigid == === Kala === [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] Arheoloogilised Välitööd Eestis, 1998</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel "[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> === Must leib === [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> == Ajalooline areng == === Traditsiooniline taluköök === Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u. [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> === 20. sajand === [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja nii-öelda Eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> === Üleilmastumine ja "Uus Eesti köök" === [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud "uus Eesti köök" on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus == [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] 5fxv7bz27xxgn4s8vu2hw1q9v460zyv 7168319 7168274 2026-06-06T11:50:10Z Eiusmod 200998 /* Kala */ 7168319 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda on oluliselt mõjutanud kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid. == Iseloomulikud toiduliigid == === Kala === [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] Arheoloogilised Välitööd Eestis, 1997</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel "[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> === Must leib === [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> == Ajalooline areng == === Traditsiooniline taluköök === Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u. [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> === 20. sajand === [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja nii-öelda Eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> === Üleilmastumine ja "Uus Eesti köök" === [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud "uus Eesti köök" on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus == [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] r65x3ms2cfehnzgf3c5hn69x909jndi 7168321 7168319 2026-06-06T11:52:26Z Eiusmod 200998 /* Kala */ Ajakiri 7168321 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda on oluliselt mõjutanud kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid. == Iseloomulikud toiduliigid == === Kala === [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] [https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ Arheoloogilised Välitööd Eestis], 1997</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel "[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> === Must leib === [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> == Ajalooline areng == === Traditsiooniline taluköök === Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u. [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> === 20. sajand === [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja nii-öelda Eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> === Üleilmastumine ja "Uus Eesti köök" === [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud "uus Eesti köök" on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus == [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] 4fkxr8n447d8ofjc6hchhs5zof2hvtm 0 23304 7168123 7154356 2026-06-06T04:10:15Z Andres 5 /* Kopterimudeleid */ 7168123 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:ES-PWC AW139 in flight Tallinn (cropped).jpg|pisi| [[PPA]] [[ES-PWC]] [[AW139]] ]] [[Pilt:Bits & Pieces - BP374 - Test flight of Pescara's helicopter - 1922 - EYE FLM7760 - OB105716.ogv|pisi|Algelise helikopteri katsetus 1922]] [[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8.jpg|pisi|[[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|Eesti piirivalve]] merepäästetreening [[Mil Mi-8]] kopteriga 2008. aastal]] '''Kopter''' ehk '''helikopter''' ([[vanakreeka keel]]est ἕλιξ ''hélix'', omastavas käändes ἕλῐκος ''hélikos'' 'keere, spiraal' + πτερόν ''pterón'' 'tiib') on [[õhk|õhust]] raskem lennuaparaat, mille tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev [[tiivik]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 136</ref> Rootor ehk tiivik koosneb selle võllil asuva kaldketta abil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest [[laba|labadest]]. Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate pöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate [[telg]]edega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). <ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]]. Enamik tänapäeva suuremaid koptereid on [[reaktiivmootor|gaasiturbiinmootoriga]], väiksemad on valdavalt [[kolbmootor]]iga. Kopteriga saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väike, rippuvat kopterit saab pöörata lausa paigal. Paigalt tõusta ja selle kohal rippuda annab võimaluse kopterit kasutada raskemini ligipääsetavate rajatiste püstitamisel [[kraana]]na, [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (näiteks [[dessant|dessandid]], [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonid jne)<ref name=Tehnikaleksikon/>. == Ajalugu == [[Fail:Taketombo.jpg|thumb|250px|Tänapäevased ''taketonbo'' bambuskopterid (vasakul puidust, paremal plastist)]] [[Fail:Leonardo da Vinci helicopter.jpg|thumb|250px|right|[[Leonardo kopter|Leonardo kopter]] ]] Maailma esimeseks helikopteri põhimõttel töötavaks mehhanismiks peetakse umbes 320 [[pKr]] kirjeldatud Hiinas [[Jin-dünastia]] ajal levinud [[bambus]]est valmistatud mänguasja "bambuskiil" ([[hiina keel]]es 竹蜻蜓 ''zhuqingting'', [[jaapani keel]]es 竹蜻蛉 ''taketonbo''). Euroopas visandas esimese helikopterilaadse masina põhimõtte [[Leonardo da Vinci]]. 19. sajandi lõpupoolel tehti mitmeid kohmakaid katseid algeliste lennumasinate konstrueerimisega, millega sai juhitamatult teha mõned hüpped maapinna kohal. Sõna "helikopter" võttis [[1861]]. aastal kasutusele [[Prantsusmaa|Prantsuse]] leiutaja [[Gustave de Ponton d'Amécourt]], kes demonstreeris avalikkusele väikest [[aurumasin]]a jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis lennumasinates esimesena kasutusele uudse kerge metallina [[alumiinium]]i, ei olnud tema mudel võimeline maapinnalt õhku tõusma. [[15. aprill]]il [[1877]] katsetas [[Itaalia]] insener [[Enrico Forlanini]] veidi üle kolme kilogrammi kaaluvat aurumasina jõul töötavat kopteri mudelit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumasin, mida toitis [[aurukatel]]. [[Ungari]] insener [[Ján Bahýl]] (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal [[sisepõlemismootor]]iga kopteri mudeli, mis tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 meetri kõrgusele ja läbis üle 1,5 km. 1930. aastate algul ehitasid [[Louis Breguet]] ja [[Rene Dorandi]] masina Gyroplane-Laboratoire, mis oli esimene inimest kandev ja juba pikemat aega lendav kopter. Esimese kasutuskõlbliku lennus juhitava helikopteri ehitas 1936. aastal [[Henrich Focke]] (1890–1979) [[Saksamaa]]l. Henrich Focke ehitatud kopteriga Focke-Wulf Fw 61 saavutati lennukõrgus 3200 meetrit, pikim lend üle 230 kilomeetri lennukiirusega 120 km/h. Esimene seeriakopter Focke-Achgeli Fa-223 ehitati 1941. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal Saksamaal, millele järgnes Fletner Fi-282 sari 1943. aastal. Esimese tänapäeval levinud skeemiga kopteri konstrueeris ameeriklane [[Igor Sikorsky]] (1880–1972). 1939. aastal ehitatud Sikorsky VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga helikopter, selle esmalend oli 1939. aastal. 2024. aasta seisuga on kaks [[Euroopa]] suuremat kopteritootjat [[Airbus Helicopters SAS]] ([[Marseille]], [[Marignane]], [[La Courneuve]], [[Donauwörth]], [[Kassel]], [[Albacete]] jne) ja [[Leonardo S.p.A]] ([[Rooma]], [[Świdnik]] jne). {{kas | Praegu on maailmas levinumad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ettevõtte [[Bell Helicopters]] }}{{lisa viide}} (eri tüüpi koptereid on kasutuses kokku umbes 21 000), Sikorsky, Mil, Kaman ja teiste ettevõtete kopterid. [[Pilt:HH-43 Huskie of IIAF.jpg|thumb|Kaman HH-43 Huskie]] == Sõjaväekopterid == Vt [[:Kategooria:Sõjaväehelikopterid|Sõjaväehelikopterid]], [[ründekopter]], [[Transportkopter|transportkopter]] ==Kopterimudeleid== *[[AgustaWestland AW109S Grand]] *[[Bell 206]] *[[Bell UH-1Y Venom]] *[[Eurocopter AS350 Écureuil]] *[[HAL Dhruv]] *[[Kamov Ka-60]] *[[Mil Mi-8]], [[Mil Mi-26]] *[[Sikorsky S-76]] ==Ajaloolisi mudeleid== <gallery> Gyroplane-Laboratoire1.jpg|Breguet ja Dorand Gyroplane-Laboratoire 1. Esimene pikema lennuajaga stabiilne juhitav helikopter. 1935 Fw 61 V.JPG|Focke-Wulf Fw 61 (1936, esimene autorotatsioonis pöörlevate rootoritega helikopter, mis saab maanduda ka seisva mootoriga Fa223 modell.png|Focke-Achgelis Fa-223, esimene seeriatootmisse jõudnud helikopter. 1941 Bell 47-OH-13 inflight bw.jpg|Bell 47, esimene tsiviilkopter. 1946 Helikopter Mi-8 86.jpg|Maailmas üsna levinud kopter Mi-8. Pamiir 1986 Han-Tengri 04.jpg|Mi-8 Han-Tengri taustal. 2004 </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonscat|Helicopters}} * [http://www.cybercom.net/~copters/helo_aero.html Kopteri aerodünaamika] (inglise keeles) [[Kategooria:Helikopterid| ]] bu2gln7ywy1td6icrtidp4c0tcnx6f4 7168177 7168123 2026-06-06T07:40:33Z Kuriuss 38125 7168177 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:ES-PWC AW139 in flight Tallinn (cropped).jpg|pisi| [[PPA]] [[ES-PWC]] [[AW139]] ]] [[Pilt:Bits & Pieces - BP374 - Test flight of Pescara's helicopter - 1922 - EYE FLM7760 - OB105716.ogv|pisi|Algelise helikopteri katsetus 1922]] [[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8.jpg|pisi|[[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|Eesti piirivalve]] merepäästetreening [[Mil Mi-8]] kopteriga 2008. aastal]] '''Kopter''' ehk '''helikopter''' ([[vanakreeka keel]]est ἕλιξ ''hélix'', omastavas käändes ἕλῐκος ''hélikos'' 'keere, spiraal' + πτερόν ''pterón'' 'tiib') on [[õhk|õhust]] raskem lennuaparaat, mille tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev [[tiivik]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 136</ref> Rootor ehk tiivik koosneb selle võllil asuva kaldketta abil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest [[laba|labadest]]. Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Ühe tiivikuga kopterid liigitatakse [[saba]]s asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate pöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate [[telg]]edega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). <ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]]. Enamik tänapäeva suuremaid koptereid on [[reaktiivmootor|gaasiturbiinmootoriga]], väiksemad on valdavalt [[kolbmootor]]iga. Kopteriga saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti püsida õhus paigal.<ref name=Tehnikaleksikon/> Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väike, isegi õhus paigal püsivat kopterit saab pöörata. Paigalt tõusta ja selle kohal rippuda annab võimaluse kopterit kasutada raskemini ligipääsetavate rajatiste püstitamisel [[kraana]]na, [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (näiteks [[dessant|dessandid]], [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonid jne)<ref name=Tehnikaleksikon/>. == Ajalugu == [[Fail:Taketombo.jpg|thumb|250px|Tänapäevased ''taketonbo'' bambuskopterid (vasakul puidust, paremal plastist)]] [[Fail:Leonardo da Vinci helicopter.jpg|thumb|250px|right|[[Leonardo kopter|Leonardo kopter]] ]] Maailma esimeseks helikopteri põhimõttel töötavaks mehhanismiks peetakse umbes 320 [[pKr]] kirjeldatud Hiinas [[Jin-dünastia]] ajal levinud [[bambus]]est valmistatud mänguasja "bambuskiil" ([[hiina keel]]es 竹蜻蜓 ''zhuqingting'', [[jaapani keel]]es 竹蜻蛉 ''taketonbo''). Euroopas visandas esimese helikopterilaadse masina põhimõtte [[Leonardo da Vinci]]. 19. sajandi lõpupoolel tehti mitmeid kohmakaid katseid algeliste lennumasinate konstrueerimisega, millega sai juhitamatult teha mõned hüpped maapinna kohal. Sõna "helikopter" võttis [[1861]]. aastal kasutusele [[Prantsusmaa|Prantsuse]] leiutaja [[Gustave de Ponton d'Amécourt]], kes demonstreeris avalikkusele väikest [[aurumasin]]a jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis lennumasinates esimesena kasutusele uudse kerge metallina [[alumiinium]]i, ei olnud tema mudel võimeline maapinnalt õhku tõusma. [[15. aprill]]il [[1877]] katsetas [[Itaalia]] insener [[Enrico Forlanini]] veidi üle kolme kilogrammi kaaluvat aurumasina jõul töötavat kopteri mudelit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumasin, mida toitis [[aurukatel]]. [[Ungari]] insener [[Ján Bahýl]] (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal [[sisepõlemismootor]]iga kopteri mudeli, mis tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 meetri kõrgusele ja läbis üle 1,5 km. 1930. aastate algul ehitasid [[Louis Breguet]] ja [[Rene Dorandi]] masina Gyroplane-Laboratoire, mis oli esimene inimest kandev ja juba pikemat aega lendav kopter. Esimese kasutuskõlbliku lennus juhitava helikopteri ehitas 1936. aastal [[Henrich Focke]] (1890–1979) [[Saksamaa]]l. Henrich Focke ehitatud kopteriga Focke-Wulf Fw 61 saavutati lennukõrgus 3200 meetrit, pikim lend üle 230 kilomeetri lennukiirusega 120 km/h. Esimene seeriakopter Focke-Achgeli Fa-223 ehitati 1941. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal Saksamaal, millele järgnes Fletner Fi-282 sari 1943. aastal. Esimese tänapäeval levinud skeemiga kopteri konstrueeris ameeriklane [[Igor Sikorsky]] (1880–1972). 1939. aastal ehitatud Sikorsky VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga helikopter, selle esmalend oli 1939. aastal. 2024. aasta seisuga on kaks [[Euroopa]] suuremat kopteritootjat [[Airbus Helicopters SAS]] ([[Marseille]], [[Marignane]], [[La Courneuve]], [[Donauwörth]], [[Kassel]], [[Albacete]] jne) ja [[Leonardo S.p.A]] ([[Rooma]], [[Świdnik]] jne). {{kas | Praegu on maailmas levinumad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ettevõtte [[Bell Helicopters]] }}{{lisa viide}} (eri tüüpi koptereid on kasutuses kokku umbes 21 000), Sikorsky, Mil, Kaman ja teiste ettevõtete kopterid. [[Pilt:HH-43 Huskie of IIAF.jpg|thumb|Kaman HH-43 Huskie]] == Sõjaväekopterid == Vt [[:Kategooria:Sõjaväehelikopterid|Sõjaväehelikopterid]], [[ründekopter]], [[Transportkopter|transportkopter]] ==Kopterimudeleid== *[[AgustaWestland AW109S Grand]] *[[Bell 206]] *[[Bell UH-1Y Venom]] *[[Eurocopter AS350 Écureuil]] *[[HAL Dhruv]] *[[Kamov Ka-60]] *[[Mil Mi-8]], [[Mil Mi-26]] *[[Sikorsky S-76]] ==Ajaloolisi mudeleid== <gallery> Gyroplane-Laboratoire1.jpg|Breguet ja Dorand Gyroplane-Laboratoire 1. Esimene pikema lennuajaga stabiilne juhitav helikopter. 1935 Fw 61 V.JPG|Focke-Wulf Fw 61 (1936, esimene autorotatsioonis pöörlevate rootoritega helikopter, mis saab maanduda ka seisva mootoriga Fa223 modell.png|Focke-Achgelis Fa-223, esimene seeriatootmisse jõudnud helikopter. 1941 Bell 47-OH-13 inflight bw.jpg|Bell 47, esimene tsiviilkopter. 1946 Helikopter Mi-8 86.jpg|Maailmas üsna levinud kopter Mi-8. Pamiir 1986 Han-Tengri 04.jpg|Mi-8 Han-Tengri taustal. 2004 </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonscat|Helicopters}} * [http://www.cybercom.net/~copters/helo_aero.html Kopteri aerodünaamika] (inglise keeles) [[Kategooria:Helikopterid| ]] sftw96w8e3cccrvn5k2byd2onoh13k1 0 23444 7168202 6616813 2026-06-06T08:25:05Z Raamaturott 56450 7168202 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1513. aasta''' ('''MDXIII''') oli [[16. sajand]]i 13. aasta. == Sündmused maailmas == * [[9. märts]] – Pärast [[Julius II]] surma valiti uueks paavstiks [[Leo X]]. [[Pilt:Juan_Ponce_de_Le%C3%B3n.jpg|pisi|150px|Juan Ponce de León]] * [[2. aprill]] – Hispaania konkistadoor [[Juan Ponce de León]] avastas [[igavese nooruse allikas|igavese nooruse allika]] otsinguil [[Florida]], kuid ei taibanud, et see on osa [[Põhja-Ameerika]] mandrist. * [[6. juuni]] – [[Cambrai liiga sõda]]: Milano väed koos [[Šveitsi palgasõdurid|Šveitsi palgasõduritega]] alistasid [[Novara lahing]]us prantslased ning sundisid nad [[Milano hertsogiriik|Milano hertsogiriigist]] ja Itaaliast taanduma. * [[16. august]] – Cambrai liiga sõda: [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] väed võitsid [[Guinegate'i lahing]]us (Kannuste lahingus) Prantsusmaa ratsaväge. * [[9. september]] – Cambrai liiga sõda: Inglased võitsid [[Floddeni lahing]]us šotlasi. Hukkus Šotimaa kuningas [[James IV]]. Uueks Šotimaa kuningaks sai [[James V]]. * [[25. september]] – Hispaania maadeuurija [[Vasco Núñez de Balboa]] jõudis esimese eurooplasena üle [[Panama maakitsus]]e [[Vaikne ookean|Vaikse ookeanini]]. * [[7. oktoober]] – Cambrai liiga sõda: [[Bartolomeo d'Alviano]] juhitud [[Venezia vabariik|Venezia]] väed saavutasid [[La Motta lahing]]us otsustava võidu [[Ramón de Cardona]] ja [[Fernando d'Ávalos]]i juhitud Hispaania vägede üle. == Sündinud == * ... == Surnud == * [[21. veebruar]] – [[Julius II]], paavst * [[9. september]] – [[James IV]], Šotimaa kuningas [[Kategooria:1513| 1513]] 9nem49vtgvzsmwf9o4mjhn81q087he9 0 24143 7167956 7152223 2026-06-05T15:53:52Z Andreas003 7485 7167956 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Partei | partei_nimi = Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei | partei_nimi_keeles = Česká strana sociálně demokratická | partei_logo = [[Fail:Logo_of_the_Social_Democracy_(Czech_Republic).svg|pisi]] | partei_staatus = | esimees = [[Jiří Nedvěd]] | asutamine = [[1878]] (osana Austria Sotsiaaldemokraatlikust Parteist)<br>[[1893]] (iseseisva parteina) | peakorter = Hybernská 7<br>110 00 Praha 1<br>Tšehhi Vabariik | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | ajaleht = | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | liikmeid = 19 000 <small>(2018)</small> | kodulehekülg = http://www.cssd.cz | värvus = #f47920 | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] }} '''Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei''' ([[tšehhi keel]]es ''Česká strana sociálně demokratická'', lühend ''ČSSD'') on [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]] [[partei]] [[Tšehhi Vabariik|Tšehhi Vabariigis]]. [[1878]] asutati Tšehhi-Slaavi Sotsiaaldemokraatlik Partei Austrias (''Sociálně-demokratická strana českoslovanská v Rakousku''), mis oli osa [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|Austria Sotsiaaldemokraatlikust Parteist]]. [[1893]] erakond iseseisvus ja võttis enda nimeks Tšehhi-Slaavi Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (''Českoslovanská sociálně demokratická stranu dělnická''). Pärast [[Tšehhoslovakkia]] iseseisvumist [[1928]] liitus erakond [[Slovakkia Sotsiaaldemokraatlik Partei|Slovakkia Sotsiaaldemokraatliku Partega]] ja võttis enda nimeks Tšehhoslovakkia Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (''Českoslovanská sociálně demokratická stranu dělnická''). See erakond kuulus [[1923]]–1938 Leiboristlikku ja Sotsiaaldemokraatlikku Internatsionaali. [[1938]]–1941 oli erakonna nimi Rahvuslik Tööpartei (''Národní strana práce'') ja ta kuulus [[Tšehhi Rahvuslik Sotsiaalne Partei|Tšehhi Rahvuslikku Sotsiaalsesse Parteisse]]. [[1941]] keelustati Tšehhis kõik erakonnad. [[1945]] erakond taastati nime all Tšehhoslovakkia Sotsiaaldemokraatia (''Československá sociální demokracie''). [[1948]] ühines ta [[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Parteiga]]. Samal aastal moodustati Tšehhi sotsiaaldemokraatide eksiilerakond, mille peakorter asus [[London]]is. [[1990]] taastati endine nimi Tšehhoslovakkia Sotsiaaldemokraatia. Alates [[1993]] kannab erakond nime Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei. Pärast [[1989]]. aastat moodustas ČSSD esimest korda valitsuse [[1998]]. aastal, eesotsas peaminister [[Miloš Zeman]]iga (1998–2002). Hilisemate peaministrite [[Vladimír Špidla]] (2002–2004), [[Stanislav Gross]]i (2004–2005) ja [[Jiří Paroubek]]i (2005–2006) juhtimisel püsis ČSSD võimul 2006. aastani. ČSSD võitis [[1998]]. ja [[2002]]. aasta üldvalimised, pälvides vastavalt 74 ja 70 kohta 200-st alamkojas. 2002. aasta valimiste järel moodustas ČSSD koalitsiooni kahe väiksema parteiga: [[Kristlik-Demokraatlik Liit – Tšehhoslovakkia Rahvapartei|Kristlik-Demokraatliku Liidu – Tšehhoslovakkia Rahvaparteiga]] ning [[Vabaduse Liit – Demokraatlik Liit|Vabaduse Liidu – Demokraatliku Liiduga]]. [[2006. aasta Tšehhi Vabariigi parlamendivalimised|2006. aasta Tšehhi Vabariigi parlamendivalimistel]] sai ČSSD 32,3% häältest, mis andis 74 kohta. Üldarvestuses oli partei teine [[Kodanike Demokraatlik Partei (Tšehhi)|Kodanike Demokraatliku Partei]] järel. Valimised põhjustasid Tšehhi Vabariigi sisepoliitikas vasakpoolsete (ČSSD ning [[Čechy ja Morava Kommunistlik Partei|Čechy ja Morava Kommunistliku Partei]]) ning parem- ja keskparteide (Kodanike Demokraatlik Partei, Kristlik-Demokraatliku Liidu – Tšehhoslovakkia Rahvapartei ja [[Roheline Partei (Tšehhi)|Rohelise Partei]]) vahel patiseisu. ČSSD esimehed on olnud Miloš Zeman (1993–2001), Vladimír Špidla ([[2001]]–2004), Stanislav Gross ([[2004]]–2005), [[Bohuslav Sobotka]] (esimehe kohusetäitja [[2005]]–2006), Jiří Paroubek (2006–2011), Bohuslav Sobotka (2011–2017), [[Milan Chovanec]] (esimehe kohusetäitja 2017–2018), [[Jan Hamáček]] (2018–2021) ja [[Roman Onderka]] (esimehe kohusetäitja 2021). ČSSD kuulub [[1990]]. aastast [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikku Internatsionaali]] ning [[2003]]. aastast [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistlikku Parteisse]]. == Välislingid == * [http://www.cssd.cz Koduleht] [[Kategooria:Tšehhi parteid]] qdek0qpo1jaihrwlz0wr363ikl8b092 0 24231 7167958 6926501 2026-06-05T15:54:20Z Andreas003 7485 7167958 wikitext text/x-wiki {{Partei | partei_nimi = Sotsiaaldemokraadid | partei_nimi_keeles = Socialini Demokrati | partei_logo = Socialni demokrati Logo.svg | partei_staatus = | esimees = [[Tanja Fajon]] | asutamine = [[1993]] | peakorter = [[Ljubljana]] | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | ajaleht = | liikmeid = 12 109 (2013) | kodulehekülg = [http://www.socialnidemokrati.si/ socialnidemokrati.si] | colorcode = red | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] }} '''Sotsiaaldemokraadid''' ([[sloveeni keel]]es ''Socialini Demokrati'', lühend '''SD''') on vasakpoolne poliitiline partei [[Sloveenia]]s. Selle liider on [[Tanja Fajon]]. [[2004]]. aastal oli parteil 11 liiget [[Sloveenia]] parlamendis ja mitu ministrit valitsuses. Pärast sama aasta parlamendivalimist sai partei 10 kohta parlamendis. Võitis 10,2% häältest ja üldtulemuselt kolmas partei. Kuulub opositsiooni. Partei muutis [[2005]]. aasta [[2. aprill]]il oma nime, enne oli see Sotsiaaldemokraatide Ühendatud Nimekiri. [[Euroopa Parlament]]i sai partei 2014. aasta valimistel ühe koha. Kuulub [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse]]. ==Saadikud Sloveenia parlamendis== <timeline> ImageSize = width:400 height:200 PlotArea = width:310 height:150 left:50 bottom:20 AlignBars = justify DateFormat = yyyy Period = from:0 till:30 TimeAxis = orientation:vertical ScaleMajor = unit:year increment:2 start:0 PlotData= bar:Kohti color:coral width:30 mark:(line,white) align:left fontsize:S bar:1990 color: magenta from:start till:14 text:14 bar:1992 from:start till:14 text:14 bar:1996 from:start till:9 text:9 bar:2000 from:start till:11 text:11 bar:2004 from:start till:10 text:10 bar:2008 from:start till:29 text:29 bar:2011 from:start till:10 text:10 bar:2014 from:start till:6 text:6 </timeline> ==Välislingid== *[http://www.socialnidemokrati.si Koduleht] [[Kategooria:Sloveenia parteid]] ov0y7mofb3ikm3dbl9j7otahalvrbhl 0 24932 7168236 7147823 2026-06-06T09:06:45Z Velirand 67997 /* Mõ */ 7168236 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (M)''' Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab M-tähega. ==Ma== ''Vaata [[Biograafiad (Ma)]]'' ==Mb== *[[Paul Biyoghé Mba]], Gaboni poliitik (1953–) *[[Amama Mbabazi]], Uganda jurist ja poliitik (1949–) *[[Kevin Mbabu]], Šveitsi jalgpallur (1995–) *[[Martial Mbandjock]], prantsuse sprinter (1985–) *[[Françoise Mbango Etone]], Kameruni kergejõustiklane (1976–) *[[Kylian Mbappé]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Sghaïr Ould M'Bareck]], Mauritaania poliitik (1954–) *[[Abdoul Mbaye]], Senegali pangandustegelane ja poliitik (1953–) *[[Thabo Mbeki]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1942–) *[[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur (1994–) *[[Raïs M'Bolhi]], Alžeeria jalgpallur (1986–) *[[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1959–2024) *[[Réginald Mbu Alidor]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Samuel Mbugua]], Keenia endine poksija (1946–) *[[Nangolo Mbumba]], Namiibia poliitik (1941–) ==Mc== *[[Rachel McAdams]], Kanada näitleja ja aktivist (1978–) *[[John McAfee]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (1945–2021) *[[Mary McAleese]], Iirimaa poliitik (1951–) *[[Kenneth McArthur]], Lõuna-Aafrika Vabariik (1881–1960) *[[Christa McAuliffe]], USA õpetaja ja astronaut (1948–1986) *[[Charlie McAvoy]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Jack McBain]], USA jäähokimängija (2000–) *[[Nicko McBrain]], inglise muusik (1952–) *[[Danny McBride]], USA näitleja (1976–) *[[Jake McCabe]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1993–) *[[John McCain]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1936–2018) *[[Storrs McCall]], Kanada filosoof (1930–) *[[David McCallum]], šoti päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2023) *[[Michael McCallum]], Jamaica poksija (1956–2025) *[[Chuck McCann]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1934–2018) *[[Colum McCann]], iiri kirjanik ja kirjandusteadlane (1965–) *[[Jared McCann]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Madeleine McCann]], teadmata kadunuks jäänud inglise tüdruk (2003–) *[[Jenny McCarthy]], USA modell ja näitleja (1972–) *[[Joseph McCarthy]], Ameerika senaator, kommunistliku tegevuse vastase komisjoni esimees (1908–1957) *[[Beth McCarthy-Miller]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (1963–) *[[Joe McCartin]], Iirimaa endine poliitik (1939–) *[[Paul McCartney]], Briti muusik (1942–) *[[Stella McCartney]], Briti moelooja (1971–) *[[Winsor McCay]], USA karikaturist ja animaator (1867–1934) *[[Anne McClain]], Ameerika Ühendriikide maaväe kolonelleitnant, insener ja NASA astronaut (1979–) *[[Rue McClanahan]], USA näitleja (1934–2010) *[[Barbara McClintock]], ameerika bioloog (1902–1992) *[[Wilbert McClure]], USA poksija (1938–2020) *[[Edie McClurg]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1951–) *[[Elmer Verner McCollum]], ameerika biokeemik ja toitumisteadlane (1879–1967) *[[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja (1969–) *[[Mitch McConnell]], USA poliitik (1942–) *[[John McCook]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1944–) *[[Eric McCormack]], Kanada-Ameerika näitleja ja produtsent (1963–) *[[John McCormack (poksija)|John McCormack]], Šotimaa ja Suurbritannia endine poksija (1935–) *[[Andy McCoy]], soome muusik (1962–) *[[Bert McCracken]], Ameerika Ühendriikide laulja ja muusik (1982–) *[[John McCrae]], Kanada luuletaja ja sõjaväelane (1872–1918) *[[Mindy McCready]], USA kantrilaulja (1975–2013) *[[Steven McCrory]], Ameerika Ühendriikide poksija (1964–2000) *[[Michael McCullagh]], Iirimaa poksija (1922–2001) *[[Ernest McCulloch]], Kanada rakubioloog (1926–2011) *[[Colleen McCullough]], Austraalia kirjanik (1937–2015) *[[Wayne McCullough]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa endine poksija (1970–) *[[Jennette McCurdy]], USA näitleja ja muusik (1992–) *[[Mildred McDaniel]], USA kergejõustiklane (1933–2004) *[[Connor McDavid]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Val McDermid]], šoti kriminaalromaanikirjanik (1955–) *[[Sean McDermott]], Iirimaa jalgpallur (1993–) *[[James McDivitt]], USA astronaut (1929–) *[[Martin McDonagh]], iiri näitekirjanik ja filmirežissöör (1970–) *[[Ryan McDonagh]], USA jäähokimängija (1989–) *[[Kevin McDonald]], Kanada näitleja (1961–) *[[William McDougall]], USA psühholoog (1871–1938) *[[John McDowell]], Lõuna-Aafrika filosoof (1942–) *[[Josh McDowell]], USA kirjanik, kristluse apologeet ja evangelist (1939–) *[[Malcolm McDowell]], inglise näitleja (1943–) *[[Antonio McDyess]], USA korvpallur (1974–) *[[John McEnroe]], tennisist (1959–) *[[Helen McEntee]], Iirimaa poliitik (1986–) *[[Ian McEwan]], Briti kirjanik (1948–) *[[Pat McFadden]], Suurbritannia poliitik (1965–) *[[Bobby McFerrin]], USA laulja (1951–) *[[Kate McGarrigle]], Kanada folklaulja (1946–2010) *[[Frank McGee]], Kanada jäähokimängija (1882–1916) *[[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Colin McGinn]], Briti filosoof (1950–) *[[John McGinn]], šoti jalgpallur (1994–) *[[Niall McGinn]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1987–) *[[Tye McGinn]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[David McGoldrick]], Iirimaa jalgpallur (1987–) *[[Triin-Karoliina McGonigle]], eesti ujuja (1978–) *[[Rose McGowan]], itaalia päritolu Ameerika näitleja (1973–) *[[Ryan McGowan]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Tracy McGrady]], USA korvpallur (1979–) *[[Lynne McGranger]], Austraalia näitleja (1953–) *[[Bob McGrath]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1932–2022) *[[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija (2002–) *[[Tom McGrath]], USA animaator, näitleja, lavastaja ja stsenarist (1964–) *[[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur (1998–) *[[Allan McGregor]], šoti jalgpallur (1982–) *[[Callum McGregor]], šoti jalgpallur (1993–) *[[Ewan McGregor]], šoti näitleja (1971) *[[Mairead McGuinness]], Iirimaa poliitik (1959–) *[[Evelyn McHale]], Ameerika Ühendriikide raamatupidaja (1923–1947) *[[Joel McHale]], USA näitleja (1971–) *[[Rory McIlroy]], Põhja-Iirimaa golfimängija (1989–) *[[Tim McInnerny]], Suurbritannia näitleja (1956–) *[[David McIntyre]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Rose McIver]], Uus-Meremaa näitleja (1988–) *[[Matt McKay]], Austraalia jalgpallur (1983–) *[[Daniel McKeague]], USA näitleja *[[Brian McKeever]], Kanada suusataja (1979–) *[[Ian McKellen]], inglise teatri- ja filminäitleja (1939–) *[[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (1998–) *[[Terence McKenna]], ameerika etnobotaanik, filosoof, psühhonaut ja kirjanik (1946–2000) *[[Weston McKennie]], USA jalgpallur (1998–) *[[Alasdair Mckenzie]], prantsuse alpinist (2004–) *[[Benjamin McKenzie]], USA filminäitleja (1978–) *[[Bret McKenzie]], Uus-Merema muusik ja produtsent (1976–) *[[George McKenzie]], Suurbritannia poksija (1900–1941) *[[James McKenzie]], Suurbritannia poksija (1903–1931) *[[Mark McKenzie]], USA jalgpallur (1999–) *[[Scott McKenzie]], USA laulja ja laulukirjutaja (1939–2012) *[[Emma McKeon]], Austraalia ujuja (1994–) *[[William McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1843–1901) *[[Emma McClarkin]], Suurbritannia poliitik (1978–) *[[John McLaughlin]], briti kitarrist ja helilooja (1942–) *[[Mignon McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (1913–1983) *[[Paul McLaughlin]], iiri ja Eesti filosoof (1974–) *[[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja (1999–) *[[Kenny McLean]], šoti jalgpallur (1992–) *[[Hugh McLeod]], Briti kirikuloolane (1944–) *[[Keith McLeod]], endine Ameerika Ühendriikide korvpallur (1979–) *[[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane (1994–) *[[Suzanne McLeod]], inglise kirjanik *[[Patrick McLoughlin]], Suurbritannia poliitik (1957) *[[Marshall McLuhan]], Kanada meediauurija (1911–1980) *[[Frank McLynn]], Briti kirjanik (1941–) *[[Julian McMahon]], Austraalia päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–2025) *[[Chris McManus]], Briti psühholoog (?–) *[[Kyron McMaster]], Briti Neitsisaarte tõkkejooksja (1997–) *[[Sean McMeekin]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (1974–) *[[Brandon McMillan]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Cecily McMillan]], USA kodanikuaktivist (1989–) *[[Larry McMurtry]], USA kirjanik ja stsenarist (1936–2021) *[[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Paddy McNair]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1995–) *[[Ronald McNair]], Ameerika Ühendriikide füüsik ja NASA astronaut (1950–1986) *[[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (1932–2022) *[[Kevin McNally]], Briti näitleja (1956–) *[[Maggie McNamara]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1928–1978) *[[Brianna McNeal]] USA tõkkejooksja (1991–) *[[Dwight McNeil]] inglise jalgpallur (1999–) *[[Steve McQueen]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1930–1980) *[[Patricia McPherson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (sündinud 1954) *[[Alister McRae]], Šoti rallisõitja (1970–) *[[Colin McRae]], Šoti rallisõitja (1968–2007) *[[Jimmy McRae]], Šoti rallisõitja (1943–) *[[Martha McSally]], endine Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja poliitik (1966–) *[[Ian McShane]], Briti näitleja (1942–) *[[Calum McSwiggan]], Briti juutuuber, blogija ja ajakirjanik (1990–) *[[John McTaggart Ellis McTaggart]], Briti filosoof (1866–1925) *[[Richard McTaggart]], Šotimaa ja Suurbritannia poksija (1935–2025) *[[Blind Willie McTell]], USA muusik (1898–1959) *[[Scott McTominay]], šoti jalgpallur (1996–) *[[Esther McVey]], Suurbritannia poliitik (1967–) *[[Christine McVie]], Briti laulja, laulukirjutaja ja klahvpillimängija (1943–2022) *[[Grady McWhiney]], ameerika ajaloolane (1928–2006) *[[John McWhorter]], USA keeleteadlane (1965–) ==Md== *[[Zakes Mda]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1948–) ==Me== {{vaata|Biograafiad (Me)}} ==Mg== *[[Grigol Mgaloblišvili]], Gruusia diplomaat ja poliitik (1973–) == Mi == {{vaata|Biograafiad (Mi)}} ==Mj== *[[Andrei Mjagkov]], vene teatri- ja filminäitleja (1938–2021) *[[Grigori Mjassojedov]], vene maalikunstnik (1834–1911) *[[Viktor Mjatšin]], vene ettevõtja ja insener (1961–) *[[Johan Mjällby]], rootsi jalgpallur (1971–) ==Mk== *[[Zweli Mkhize]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja arst (1956–) *[[Henrikh Mkhitarjan]], armeenia jalgpallur (1989–) *[[Lilith Mkrttšhjan]], armeenia maletaja (1982–) *[[Tigran Mkrttšhjan]], Armeenia diplomaat, ajaloolane ja politoloog (1978–) ==Ml== *[[Nikolai Mladenov]], Bulgaaria poliitik (1972–) *[[Filip Mladenović]], serbia jalgpallur (1991–) *[[Mladen Mladenović]], horvaadi endine jalgpallur (1964–) *[[Ratko Mladić]], Serbia sõjaväelane (1943–) *[[Leonid Mletšin]], vene ajakirjanik (1957–) *[[Zdeněk Mlynář]], Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik (1930–1997) ==Mm== *[[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist (1998–) ==Mn== *[[Zohrab Mnatshakanjan]], Armeenia diplomaat ja poliitik (1966–) *[[Steven Mnuchin]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1962–) ==Mo== ''Vaata [[Biograafiad (Mo)]]'' ==Mp== *[[Patrick Mphephu]], Venda president (1924–1988) ==Mr== *[[Mr. Thug]], Brasiilia muusik (1990–) *[[Jason Mraz]], USA laulja ja muusik (1977–) *[[Petr Mrázek]], tšehhi jäähokimängija (1992–) *[[Jevgeni Mravinski]], vene dirigent (1903–1988) *[[Miljan Mrdaković]], serbia jalgpallur (1982–2020) *[[Sławomir Mrożek]], poola näitekirjanik (1930–2013) *[[Marcin Mroziński]], poola laulja (1985–) ==Ms== *[[Mstislav II]], Kiievi suurvürst (suri 1170) *[[Mstislav Mstislavitš]], Toropetsi, Novgorodi ja Galiitsia vürst (suri 1228) *[[Mstislav Vladimirovitš (Tšernihivi vürst)|Mstislav Vladimirovitš]], Tmutarakani ja Tšernihivi vürst (suri 1036) *[[Mstislav Vladimirovitš Suur]], Kiievi suurvürst (1076–1132) *[[Mswati III]] ==Mt== *[[Mihheil Mtšedlišvili]], gruusia maletaja (1979–) ==Mu== ''Vaata [[Biograafiad (Mu)]]'' ==Mw== *[[Mwambutsa I]], Burundi kuningas (18. sajand) *[[Mwambutsa IV]], Burundi kuningas (1912–1977) *[[Levy Mwanawasa]], Sambia poliitik (1948–2008) *[[Enock Mwepu]], endine Sambia jalgpallur (1998–) ==Mõ== *[[Jüri Mõis]], Eesti ärimees ja poliitik (1956–) *[[Tiina Mõis]], eesti ärijuht (1957–) *[[Mihkel Mõisnik]], eesti tõlkija *[[Aive Mõistlik]], eesti haridustegelane (1957–) *[[Anu Mõistlik]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Astra Mõistlik]], eesti moekunstnik *[[Ave Maria Mõistlik]], eesti aktivist ja ajakirjanik (1980–) *[[Malle Mõistlik]], eesti võrkpallur, sulgpallur ja sporditegelane (1943–2005) *[[Marit Mõistlik]], pianist *[[Merilin Mõistlik]] (1980–) *[[Vally Mõistlik]], eesti korvpallur ja Linnateatri asutajaliige (1928–2019) *[[Ülle Mõistlik]], eesti orienteeruja (1938–) *[[Olev Mõistus]], eesti arst (1914–1944) *[[Tõnu Mõistus]], eesti maamajanduse spetsialist (1957–) *[[Raigo Mõlder]], eesti autorallisõitja (kaardilugeja) (1982–) *[[Andrei Mõlnikov]], vene kunstnik ja pedagoog (1919–2012) *[[Julija Mõnnakmäe]], eesti võrkpallur (1990–) *[[Vitali Mirnõi]], ukraina jalgpallur (1992–) *[[Melisbek Mõrzakmatov]], Kõrgõzstani poliitik (1969–) *[[Anastassija Mõskina]], vene tennisist (1981–) *[[Eduard Mõslovski]], vene alpinist ja treener (1937–2023) *[[Erich Mõtlik]], eesti ujuja, veepallur, treener ja spordipedagoog (1912–1998) *[[Roman Mõtlik]], eesti jalgpallur (1911–?) *[[Enno Mõts]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Maarja Mõts]], eesti näitleja (1997–) *[[Paul-Olev Mõtsküla]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1934–2023) *[[Mats Mõtslane]] (Mart Kiirats), Eesti kirjanik ja poliitik (1884–1956) *[[Susanna Viktoria Mõtsmees]], eesti muusik (1998–) *[[Harri Mõtsnik]], eesti vaimulik (1928–2013) *[[Ott Mõtsnik]], eesti jalgpallur (1963–) *[[Johannes Mõtte]], Eesti kohtunik (1898–1939) *[[Aaro Mõttus]], eesti jurist, õppejõud ja endine riigiametnik (1972–) *[[Ain Mõttus]], eesti maadleja (1954–2002) *[[Aleksander Mõttus]], eesti õpetaja (1859–1932) *[[Alfred Mõttus]], Eesti arst, tervishoiutegelane ja poliitik (1886–1942) *[[Andrus Mõttus]], eesti vaimulik (1971–) *[[Arvo Mõttus]], eesti maadleja ja treener (1926–2010) *[[August Mõttus]], Loomaarstide Koja esimees (1908–1992) *[[Elo Mõttus]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Hans Mõttus]], Eesti arst ja sõjaväelane (1898–1942) *[[Jaan Mõttus]], Eesti poliitik (1891–1942) *[[Marin Mõttus]], eesti tõlkija ja diplomaat (1960–) *[[Matti Mõttus]], eesti keskkonnafüüsik (1976–) *[[Mihkel Mõttus]], eesti muusik (1987–) *[[Aarne Mõtus]], eesti tarbekunstnik ja graafik (1900–1987) *[[Leo Mõtus]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Liili Mõtuste]], soome rahvusest Eesti graafik ja skulptor (1950–2008) ==Mä== ''Vaata [[Biograafiad (Mä)]]'' ==Mö== *[[August Ferdinand Möbius]], saksa matemaatik (1790–1868) *[[Dietmar Mögenburg]], Lääne-Saksamaa endine kõrgushüppaja (1961–) *[[Aavo Mölder]], eesti põllumajandusteadlane (1944–) *[[Ants Mölder]], eesti skulptor (1939–2009) *[[Arseni Mölder]], eesti skulptor (1919–2009) *[[August Mölder]], eesti õpetaja (1887–1971) *[[August Mölder (advokaat)|August Mölder]], eesti advokaat (1889–1974) *[[Bruno Mölder]], eesti filosoof ja tõlkija (1975–) *[[Gunnar Mölder]], eesti vaimulik (1931–1994) *[[Helene Mölder]], eesti maalikunstnik (1911–1989) *[[Holger Mölder]], eesti politoloog (1962–) *[[Igor Mölder]], Eesti ettevõtja ja investor (1977–) *[[Jaan Mölder]], Eesti omavalitsustegelane (1960–) *[[Jaan Mölder juunior]], Eesti rallisõitja (1987–) *[[Janika Mölder]], eesti iluvõimleja ja treener (1970–) *[[Kerdo Mölder]], eesti laulja (1982–) *[[Krista Mölder]], eesti fotograaf (1972–) *[[Leevi Mölder]], eesti keemiateadlane (1933–) *[[Mait Mölder]], eesti luterlik vaimulik (1976–) *[[Martin Mölder]], eesti politoloog (1983–) *[[Meelis Mölder]], eesti geofüüsik (1961–) *[[Richard Mölder]], eesti trompetist ja dirigent (1922–1975) *[[Signe Mölder]], eesti kunstnik (1918–2006) *[[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]], eesti jurist ja kohalik poliitik (1969–) *[[Tiina Mölder]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–) *[[Tõnis Mölder]], Eesti poliitik (1989–) *[[Vassili Mölder]], eesti kirjanik (1878–1943) *[[Mirjam Mölder-Mikfelt]], eesti kunstnik (1985–) *[[Hans Möldermann]], eesti kunstnik, raamatuillustraator ja karikaturist (1867–1914) *[[Aile Möldre]], eesti infoteadlane (1958–) *[[Alari Möldre]], eesti jurist (1968–) *[[Erich Möldre]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1899–1963) *[[Hugo-Johannes Möldre]], Eesti sõjaväelane, jurist ja politseiametnik (1896–1983) *[[Mari Möldre]], eesti näitleja (1890–1974) *[[Mari Möldre (muusik)|Mari Möldre]], eesti arhitekt ja tšellist (1992–) *[[Aleksander Möldroo]], eesti graafik ja teatrikunstnik (1905–1991) *[[Hermen thor Mölen]], Narva kaupmees ja bürgermeister (suri 1559) *[[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja (1982–) *[[Harald Möll]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1920–1993) *[[Josua Möllenbeck]], Eesti vaimulik ja juhuluuletaja (suri 1650) *[[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]], Eesti vaimulik (1595–1656) *[[Michael Möllenbeck noorem|Michael Möllenbeck]], Eesti vaimulik, eelmise poeg (1635–1679) *[[Michael Möllenbeck]], saksa kettaheitja (1969–2022) *[[Aleksandr Möller-Zakomelski]], Venemaa parun ja jalaväekindral (1844–1928) *[[Hartius Möller]], eesti näitleja (1885–1942) *[[Hinrich Möller]], Saksa politseiametnik (1906–1974) *[[Oscar Möller]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Otto von Möller]], baltisaksa päritolu Venemaa mereväeohvitser (1764–1848) *[[Per Stig Møller]], Taani poliitik (1942–) *[[Tuuli Maarja Möller]], eesti näitleja (1998–) *[[Rudolf Möllerson]], Eesti diplomaat (1892–1940) *[[Evald Möls]], eesti geoloog (1905–1964) *[[Tõnu Möls]], eesti matemaatik ja ökoloog (1939–2019) *[[Batkhuyagiin Möngöntuul]], mongoolia maletaja (1987–) *[[Kristian Mørch]], grööni vaimulik (1930–2017) *[[Berit Mørdre Lammedal]], norra murdmaasuusataja (1940–2016) *[[Eduard Mörike]], saksa kirjanik (1804–1875) *[[Peter Christian Möring]], Haapsalu kullassepp *[[Arvid Mörne]], rootsikeelne Soome kirjanik (1876–1946) *[[Hanno Möttölä]], soome korvpallur (1976–) *[[Karl Mööl]], eesti jalgpallur (1992–) ==Mü== *[[Erich Mückenberger]], Saksa DV riigitegelane (1910–1998) *[[Mehmet Müezzinoğlu]], Türgi poliitik (1955–) *[[Ferdinand Mühlau]], saksa teoloog (1839–1914) *[[Taimo Mühlbaum]], eesti kirjastustegelane (1929–1993) *[[August Mühlberg]], eesti poliitik (kommunist) (sündis 1888) *[[Karl Mühlberg (poliitik)|Karl Mühlberg]], eesti poliitik (kommunist) (sündis 1890) *[[Johann Mühlegg]], Saksa-Hispaania murdmaasuusataja (1970–) *[[Bengt von zur Mühlen]], saksa filmiprodutsent, dokumentalist ja ajalooalaste teoste autor (1932–2016) *[[Bernhard von zur Mühlen]], Eesti vaimulik (sündis 1903) *[[Heinz von zur Mühlen]], baltisaksa ajaloolane (1914–2005) *[[Konrad von zur Mühlen]], baltisaksa vaimulik (1868–1945) *[[Ralph von zur Mühlen]], Eesti vaimulik (1873–1947) *[[Viktor von zur Mühlen]], baltisaksa päritolu põllumees, Eesti ohvitser ja poliitik (1879–1950) *[[Ferdinand Mühlhausen]], eesti helilooja (1864–1944) *[[Kristi Mühling]], eesti kanneldaja (1971–) *[[Peep Mühls]], eesti suhtekorraldaja *[[Aleksander Mülber]], eesti kunstnik (1897–1931) *[[Johannes Mülber]], eesti fotograaf (1889–1938) *[[Mert Müldür]], türgi jalgpallur (1999–) *[[Marleen Mülla]], eesti kergejõustiklane, teivashüppaja (2001–) *[[Peter Müllenberg]], hollandi poksija (1987–) *[[Aleksander Müller]], eesti luuletaja ja muusik (1947–2013) *[[Arp Müller]], eesti raadioajakirjanik, saatejuht ja toimetaja (1978–) *[[August Eberhard Müller]], saksa helilooja, organist ja dirigent (1767–1817) *[[Georg Müller]], vaimulik Eestis (suri 1608) *[[Georg Elias Müller]], saksa psühholoog (1850–1934) *[[Gerd Müller]], saksa jalgpallur (1945–2021) *[[Gerhard Müller]], saksa teoloog, kirikuajaloolane ja vaimulik (1929–) *[[Heino Müller]], eesti metallikunstnik (1935–2012) *[[Heinrich Müller]], Saksamaa riigiametnik (sündis 1900) *[[Helmar Müller]], saksa kergejõustiklane (1939–2023) *[[Hermann Müller]], Saksamaa poliitik (1876–1931) *[[Herta Müller]], Rumeenia päritolu saksa kirjanik (1953–) *[[Ivan Müller]], klarnetist ja leiutaja (1786–1854) *[[Johan Müller]], Eesti poliitik (1889–1981) *[[Johannes Peter Müller]], saksa füsioloog, anatoom, ihtüoloog ja herpetoloog (1801–1858) *[[Jonas Müller]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) *[[Jutta Müller]], Saksamaa iluuisutaja ja iluuisutamistreener (1928–2023) *[[Kalle Müller]], eesti raamatukujundaja ja ettevõtja (1963–) *[[Karl Müller]], eesti majandusteadlane (1877–1935) *[[Karl Alexander Müller]], Šveitsi füüsik (1927–2023) *[[Ludwig Müller]], saksa teoloog ja kirikutegelane (1883–1945) *[[Madis Müller]], Eesti majandustegelane (1977–) *[[Margarete Müller]], Saksa DV riigitegelane (1931–2024) *[[Mihkel Müller]], eesti maadleja (1887–1970) *[[Mirco Müller]], Šveitsi jäähokimängija (1995–) *[[Nicolai Müller]], saksa jalgpallur (1987–) *[[Paul Müller]], eesti kunstnik ja illustraator (1895–1970) *[[Paul Hermann Müller]], Šveitsi keemik (1899–1965) *[[Peter Müller]], Šveitsi mäesuusataja (1957–) *[[Peter Müller (poksija)|Peter Müller]], Šveitsi poksija (1928–) *[[Thomas Müller]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Johan Müllerson]], eesti arst (1870–1942) *[[Rein Müllerson]], eesti õigusteadlane (1944–) *[[Ründo Mülts]], eesti koduloo-uurija ja muuseumiomanik (1991–) *[[Christoph von Münchhausen]], Läänemaa stiftifoogt 1557–1561 *[[Ernst von Münchhausen]], Kuldiga komtuur (suri 1550) *[[Heinrich von Münchhausen]], orduvasall 16. sajandil *[[Jasper von Münchhausen]], Bremeni komtuur 16. sajandil *[[Andrei Mündel]], Meremäe vallavanem (1895–1979) *[[Burchard Christoph von Münnich]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1683–1767) *[[Ferenc Münnich]], Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1886–1967) *[[Jasper von Münster]], Liivi ordu maamarssal (suri 1577) *[[Johann von Münster]], Riia toomhärra (suri 1589) *[[Hugo Münsterberg]], saksa päritolu USA psühholoog (1863–1916) *[[Johann von Münsterberg]], Münsterbergi, Oelsi ja Bernstadti hertsog (1509–1565) *[[Ebe Müntel]], eesti pianist (1976–) *[[Mait Müntel]], eesti füüsik (1977–) *[[Johanna Münter]], eesti laulja *[[Otto Münther]], eesti kirjanik, kriitik ja ajakirjanik (1864–1929) *[[Augustin Müristaja]], eesti jurist (1895–1964) *[[Harri Mürk]], Kanada ja eesti keeleteadlane (1954–2009) *[[Herman Mürk]], eesti atmosfäärifüüsik (1908–1988) *[[Jaan Mürk]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht (1908–1997) *[[Johannes Mürk]], eesti majandustegelane ja poliitik (1874–1946) *[[Peeter Mürk]], eesti tõstja (1911–1974) *[[Valter Mürk]], eesti poksija ja meremees (1909–1965) *[[Johann Ludwig Müthel]], saksa õigusteadlane (1764–1812) *[[Adolf Mützelburg]], saksa kirjanik (1831–1882) *[[Bernd Mützelburg]], endine Saksamaa diplomaat (1944–) *[[Hans Mützelfeldt|Hans-Joachim Mützelfeldt]], Saksamaa sõjaväelane (1916–1945) *[[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (1938–2022) *[[Heiki Müür]], eesti majandusteadlane (1932–1996) *[[Jüri Müür]], eesti filmirežissöör (1929–1984) *[[Margus Müür]], eesti kirjanik (1978–) *[[Märt Müür]], eesti ajakirjanik ja režissöör (1942–2021) *[[Meeli Müüripeal]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Karl Müürisepp]], eesti mäeinsener ja geoloog (1907–1996) *[[Mart Müürisepp]], eesti näitleja (1991–) *[[Merje Müürisepp]], eesti arhitekt (1975–) *[[Johannes-August Müürman]], revolutsionäär (1894–1938) *[[Helju Müürsepp]], eesti rahvatantsujuht (1926–2016) *[[Ilmar Müürsepp]], eesti loomakasvatusteadlane (1931–2025) *[[Mare Müürsepp]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1958–) *[[Martin Müürsepp]], eesti korvpallur (1974–) *[[Peeter Müürsepp]], eesti mehaanikateadlane ja teadusajaloolane (1918–1999) *[[Peeter Müürsepp juunior|Peeter Müürsepp]], eesti teadusfilosoof (1961–) *[[Riina Müürsepp]], eesti koolijuht ja haridustegelane (1955–) ==My== *[[Mỹ Tâm]], vietnami laulja (1981–) *[[Mike Myers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1963–) *[[Richard B. Myers]], endine USA sõjaväelane (1942–) *[[Tyler Myers]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Roger Myerson]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1951–) *[[André Myhrer]], Rootsi mäesuusataja (1983–) *[[Kai Mykkänen]], Soome poliitik (1979–) *[[Vincas Mykolaitis-Putinas]], leedu vaimulik, proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (1893–1967) *[[Alannah Myles]], Kanada laulja (1958–) *[[Johann Heinrich Maximilian Mylius]], Eesti vaimulik (1721–1779) *[[Mika Myllylä]], Soome murdmaasuusataja (1969–2011) *[[Väinö Myllyrinne]], pikim soomlane (1909–1963) *[[Tomokazu Myōjin]], jaapani endine jalgpallur (1978–) *[[Lars Myrberg]], rootsi poksija (1964–) *[[Alva Myrdal]], Rootsi poliitik, diplomaat ja kirjanik (1902–1986) *[[Ferg Myrick]], USA korvpallur (1991–) *[[Magne Myrmo]], Norra suusataja (1943–2025) *[[Myron]] *[[Jonas Stephan Mystadius]], Eesti vaimulik (1607–1688) *[[Rey Mysterio]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1974–) *[[Jonni Myyrä]], soome odaviskaja (1892–1955) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|M, Biograafiad]] tkkvygyi0c1fa9kr0qak4z10oe2fk70 7168237 7168236 2026-06-06T09:07:08Z Velirand 67997 /* Mõ */ 7168237 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (M)''' Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab M-tähega. ==Ma== ''Vaata [[Biograafiad (Ma)]]'' ==Mb== *[[Paul Biyoghé Mba]], Gaboni poliitik (1953–) *[[Amama Mbabazi]], Uganda jurist ja poliitik (1949–) *[[Kevin Mbabu]], Šveitsi jalgpallur (1995–) *[[Martial Mbandjock]], prantsuse sprinter (1985–) *[[Françoise Mbango Etone]], Kameruni kergejõustiklane (1976–) *[[Kylian Mbappé]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Sghaïr Ould M'Bareck]], Mauritaania poliitik (1954–) *[[Abdoul Mbaye]], Senegali pangandustegelane ja poliitik (1953–) *[[Thabo Mbeki]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1942–) *[[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur (1994–) *[[Raïs M'Bolhi]], Alžeeria jalgpallur (1986–) *[[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1959–2024) *[[Réginald Mbu Alidor]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Samuel Mbugua]], Keenia endine poksija (1946–) *[[Nangolo Mbumba]], Namiibia poliitik (1941–) ==Mc== *[[Rachel McAdams]], Kanada näitleja ja aktivist (1978–) *[[John McAfee]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (1945–2021) *[[Mary McAleese]], Iirimaa poliitik (1951–) *[[Kenneth McArthur]], Lõuna-Aafrika Vabariik (1881–1960) *[[Christa McAuliffe]], USA õpetaja ja astronaut (1948–1986) *[[Charlie McAvoy]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Jack McBain]], USA jäähokimängija (2000–) *[[Nicko McBrain]], inglise muusik (1952–) *[[Danny McBride]], USA näitleja (1976–) *[[Jake McCabe]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1993–) *[[John McCain]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1936–2018) *[[Storrs McCall]], Kanada filosoof (1930–) *[[David McCallum]], šoti päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2023) *[[Michael McCallum]], Jamaica poksija (1956–2025) *[[Chuck McCann]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1934–2018) *[[Colum McCann]], iiri kirjanik ja kirjandusteadlane (1965–) *[[Jared McCann]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Madeleine McCann]], teadmata kadunuks jäänud inglise tüdruk (2003–) *[[Jenny McCarthy]], USA modell ja näitleja (1972–) *[[Joseph McCarthy]], Ameerika senaator, kommunistliku tegevuse vastase komisjoni esimees (1908–1957) *[[Beth McCarthy-Miller]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (1963–) *[[Joe McCartin]], Iirimaa endine poliitik (1939–) *[[Paul McCartney]], Briti muusik (1942–) *[[Stella McCartney]], Briti moelooja (1971–) *[[Winsor McCay]], USA karikaturist ja animaator (1867–1934) *[[Anne McClain]], Ameerika Ühendriikide maaväe kolonelleitnant, insener ja NASA astronaut (1979–) *[[Rue McClanahan]], USA näitleja (1934–2010) *[[Barbara McClintock]], ameerika bioloog (1902–1992) *[[Wilbert McClure]], USA poksija (1938–2020) *[[Edie McClurg]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1951–) *[[Elmer Verner McCollum]], ameerika biokeemik ja toitumisteadlane (1879–1967) *[[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja (1969–) *[[Mitch McConnell]], USA poliitik (1942–) *[[John McCook]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1944–) *[[Eric McCormack]], Kanada-Ameerika näitleja ja produtsent (1963–) *[[John McCormack (poksija)|John McCormack]], Šotimaa ja Suurbritannia endine poksija (1935–) *[[Andy McCoy]], soome muusik (1962–) *[[Bert McCracken]], Ameerika Ühendriikide laulja ja muusik (1982–) *[[John McCrae]], Kanada luuletaja ja sõjaväelane (1872–1918) *[[Mindy McCready]], USA kantrilaulja (1975–2013) *[[Steven McCrory]], Ameerika Ühendriikide poksija (1964–2000) *[[Michael McCullagh]], Iirimaa poksija (1922–2001) *[[Ernest McCulloch]], Kanada rakubioloog (1926–2011) *[[Colleen McCullough]], Austraalia kirjanik (1937–2015) *[[Wayne McCullough]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa endine poksija (1970–) *[[Jennette McCurdy]], USA näitleja ja muusik (1992–) *[[Mildred McDaniel]], USA kergejõustiklane (1933–2004) *[[Connor McDavid]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Val McDermid]], šoti kriminaalromaanikirjanik (1955–) *[[Sean McDermott]], Iirimaa jalgpallur (1993–) *[[James McDivitt]], USA astronaut (1929–) *[[Martin McDonagh]], iiri näitekirjanik ja filmirežissöör (1970–) *[[Ryan McDonagh]], USA jäähokimängija (1989–) *[[Kevin McDonald]], Kanada näitleja (1961–) *[[William McDougall]], USA psühholoog (1871–1938) *[[John McDowell]], Lõuna-Aafrika filosoof (1942–) *[[Josh McDowell]], USA kirjanik, kristluse apologeet ja evangelist (1939–) *[[Malcolm McDowell]], inglise näitleja (1943–) *[[Antonio McDyess]], USA korvpallur (1974–) *[[John McEnroe]], tennisist (1959–) *[[Helen McEntee]], Iirimaa poliitik (1986–) *[[Ian McEwan]], Briti kirjanik (1948–) *[[Pat McFadden]], Suurbritannia poliitik (1965–) *[[Bobby McFerrin]], USA laulja (1951–) *[[Kate McGarrigle]], Kanada folklaulja (1946–2010) *[[Frank McGee]], Kanada jäähokimängija (1882–1916) *[[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Colin McGinn]], Briti filosoof (1950–) *[[John McGinn]], šoti jalgpallur (1994–) *[[Niall McGinn]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1987–) *[[Tye McGinn]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[David McGoldrick]], Iirimaa jalgpallur (1987–) *[[Triin-Karoliina McGonigle]], eesti ujuja (1978–) *[[Rose McGowan]], itaalia päritolu Ameerika näitleja (1973–) *[[Ryan McGowan]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Tracy McGrady]], USA korvpallur (1979–) *[[Lynne McGranger]], Austraalia näitleja (1953–) *[[Bob McGrath]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1932–2022) *[[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija (2002–) *[[Tom McGrath]], USA animaator, näitleja, lavastaja ja stsenarist (1964–) *[[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur (1998–) *[[Allan McGregor]], šoti jalgpallur (1982–) *[[Callum McGregor]], šoti jalgpallur (1993–) *[[Ewan McGregor]], šoti näitleja (1971) *[[Mairead McGuinness]], Iirimaa poliitik (1959–) *[[Evelyn McHale]], Ameerika Ühendriikide raamatupidaja (1923–1947) *[[Joel McHale]], USA näitleja (1971–) *[[Rory McIlroy]], Põhja-Iirimaa golfimängija (1989–) *[[Tim McInnerny]], Suurbritannia näitleja (1956–) *[[David McIntyre]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Rose McIver]], Uus-Meremaa näitleja (1988–) *[[Matt McKay]], Austraalia jalgpallur (1983–) *[[Daniel McKeague]], USA näitleja *[[Brian McKeever]], Kanada suusataja (1979–) *[[Ian McKellen]], inglise teatri- ja filminäitleja (1939–) *[[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (1998–) *[[Terence McKenna]], ameerika etnobotaanik, filosoof, psühhonaut ja kirjanik (1946–2000) *[[Weston McKennie]], USA jalgpallur (1998–) *[[Alasdair Mckenzie]], prantsuse alpinist (2004–) *[[Benjamin McKenzie]], USA filminäitleja (1978–) *[[Bret McKenzie]], Uus-Merema muusik ja produtsent (1976–) *[[George McKenzie]], Suurbritannia poksija (1900–1941) *[[James McKenzie]], Suurbritannia poksija (1903–1931) *[[Mark McKenzie]], USA jalgpallur (1999–) *[[Scott McKenzie]], USA laulja ja laulukirjutaja (1939–2012) *[[Emma McKeon]], Austraalia ujuja (1994–) *[[William McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1843–1901) *[[Emma McClarkin]], Suurbritannia poliitik (1978–) *[[John McLaughlin]], briti kitarrist ja helilooja (1942–) *[[Mignon McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (1913–1983) *[[Paul McLaughlin]], iiri ja Eesti filosoof (1974–) *[[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja (1999–) *[[Kenny McLean]], šoti jalgpallur (1992–) *[[Hugh McLeod]], Briti kirikuloolane (1944–) *[[Keith McLeod]], endine Ameerika Ühendriikide korvpallur (1979–) *[[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane (1994–) *[[Suzanne McLeod]], inglise kirjanik *[[Patrick McLoughlin]], Suurbritannia poliitik (1957) *[[Marshall McLuhan]], Kanada meediauurija (1911–1980) *[[Frank McLynn]], Briti kirjanik (1941–) *[[Julian McMahon]], Austraalia päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–2025) *[[Chris McManus]], Briti psühholoog (?–) *[[Kyron McMaster]], Briti Neitsisaarte tõkkejooksja (1997–) *[[Sean McMeekin]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (1974–) *[[Brandon McMillan]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Cecily McMillan]], USA kodanikuaktivist (1989–) *[[Larry McMurtry]], USA kirjanik ja stsenarist (1936–2021) *[[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Paddy McNair]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1995–) *[[Ronald McNair]], Ameerika Ühendriikide füüsik ja NASA astronaut (1950–1986) *[[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (1932–2022) *[[Kevin McNally]], Briti näitleja (1956–) *[[Maggie McNamara]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1928–1978) *[[Brianna McNeal]] USA tõkkejooksja (1991–) *[[Dwight McNeil]] inglise jalgpallur (1999–) *[[Steve McQueen]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1930–1980) *[[Patricia McPherson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (sündinud 1954) *[[Alister McRae]], Šoti rallisõitja (1970–) *[[Colin McRae]], Šoti rallisõitja (1968–2007) *[[Jimmy McRae]], Šoti rallisõitja (1943–) *[[Martha McSally]], endine Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja poliitik (1966–) *[[Ian McShane]], Briti näitleja (1942–) *[[Calum McSwiggan]], Briti juutuuber, blogija ja ajakirjanik (1990–) *[[John McTaggart Ellis McTaggart]], Briti filosoof (1866–1925) *[[Richard McTaggart]], Šotimaa ja Suurbritannia poksija (1935–2025) *[[Blind Willie McTell]], USA muusik (1898–1959) *[[Scott McTominay]], šoti jalgpallur (1996–) *[[Esther McVey]], Suurbritannia poliitik (1967–) *[[Christine McVie]], Briti laulja, laulukirjutaja ja klahvpillimängija (1943–2022) *[[Grady McWhiney]], ameerika ajaloolane (1928–2006) *[[John McWhorter]], USA keeleteadlane (1965–) ==Md== *[[Zakes Mda]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1948–) ==Me== {{vaata|Biograafiad (Me)}} ==Mg== *[[Grigol Mgaloblišvili]], Gruusia diplomaat ja poliitik (1973–) == Mi == {{vaata|Biograafiad (Mi)}} ==Mj== *[[Andrei Mjagkov]], vene teatri- ja filminäitleja (1938–2021) *[[Grigori Mjassojedov]], vene maalikunstnik (1834–1911) *[[Viktor Mjatšin]], vene ettevõtja ja insener (1961–) *[[Johan Mjällby]], rootsi jalgpallur (1971–) ==Mk== *[[Zweli Mkhize]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja arst (1956–) *[[Henrikh Mkhitarjan]], armeenia jalgpallur (1989–) *[[Lilith Mkrttšhjan]], armeenia maletaja (1982–) *[[Tigran Mkrttšhjan]], Armeenia diplomaat, ajaloolane ja politoloog (1978–) ==Ml== *[[Nikolai Mladenov]], Bulgaaria poliitik (1972–) *[[Filip Mladenović]], serbia jalgpallur (1991–) *[[Mladen Mladenović]], horvaadi endine jalgpallur (1964–) *[[Ratko Mladić]], Serbia sõjaväelane (1943–) *[[Leonid Mletšin]], vene ajakirjanik (1957–) *[[Zdeněk Mlynář]], Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik (1930–1997) ==Mm== *[[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist (1998–) ==Mn== *[[Zohrab Mnatshakanjan]], Armeenia diplomaat ja poliitik (1966–) *[[Steven Mnuchin]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1962–) ==Mo== ''Vaata [[Biograafiad (Mo)]]'' ==Mp== *[[Patrick Mphephu]], Venda president (1924–1988) ==Mr== *[[Mr. Thug]], Brasiilia muusik (1990–) *[[Jason Mraz]], USA laulja ja muusik (1977–) *[[Petr Mrázek]], tšehhi jäähokimängija (1992–) *[[Jevgeni Mravinski]], vene dirigent (1903–1988) *[[Miljan Mrdaković]], serbia jalgpallur (1982–2020) *[[Sławomir Mrożek]], poola näitekirjanik (1930–2013) *[[Marcin Mroziński]], poola laulja (1985–) ==Ms== *[[Mstislav II]], Kiievi suurvürst (suri 1170) *[[Mstislav Mstislavitš]], Toropetsi, Novgorodi ja Galiitsia vürst (suri 1228) *[[Mstislav Vladimirovitš (Tšernihivi vürst)|Mstislav Vladimirovitš]], Tmutarakani ja Tšernihivi vürst (suri 1036) *[[Mstislav Vladimirovitš Suur]], Kiievi suurvürst (1076–1132) *[[Mswati III]] ==Mt== *[[Mihheil Mtšedlišvili]], gruusia maletaja (1979–) ==Mu== ''Vaata [[Biograafiad (Mu)]]'' ==Mw== *[[Mwambutsa I]], Burundi kuningas (18. sajand) *[[Mwambutsa IV]], Burundi kuningas (1912–1977) *[[Levy Mwanawasa]], Sambia poliitik (1948–2008) *[[Enock Mwepu]], endine Sambia jalgpallur (1998–) ==Mõ== *[[Jüri Mõis]], Eesti ärimees ja poliitik (1956–) *[[Tiina Mõis]], eesti ärijuht (1957–) *[[Mihkel Mõisnik]], eesti tõlkija (1969–) *[[Aive Mõistlik]], eesti haridustegelane (1957–) *[[Anu Mõistlik]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Astra Mõistlik]], eesti moekunstnik *[[Ave Maria Mõistlik]], eesti aktivist ja ajakirjanik (1980–) *[[Malle Mõistlik]], eesti võrkpallur, sulgpallur ja sporditegelane (1943–2005) *[[Marit Mõistlik]], pianist *[[Merilin Mõistlik]] (1980–) *[[Vally Mõistlik]], eesti korvpallur ja Linnateatri asutajaliige (1928–2019) *[[Ülle Mõistlik]], eesti orienteeruja (1938–) *[[Olev Mõistus]], eesti arst (1914–1944) *[[Tõnu Mõistus]], eesti maamajanduse spetsialist (1957–) *[[Raigo Mõlder]], eesti autorallisõitja (kaardilugeja) (1982–) *[[Andrei Mõlnikov]], vene kunstnik ja pedagoog (1919–2012) *[[Julija Mõnnakmäe]], eesti võrkpallur (1990–) *[[Vitali Mirnõi]], ukraina jalgpallur (1992–) *[[Melisbek Mõrzakmatov]], Kõrgõzstani poliitik (1969–) *[[Anastassija Mõskina]], vene tennisist (1981–) *[[Eduard Mõslovski]], vene alpinist ja treener (1937–2023) *[[Erich Mõtlik]], eesti ujuja, veepallur, treener ja spordipedagoog (1912–1998) *[[Roman Mõtlik]], eesti jalgpallur (1911–?) *[[Enno Mõts]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Maarja Mõts]], eesti näitleja (1997–) *[[Paul-Olev Mõtsküla]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1934–2023) *[[Mats Mõtslane]] (Mart Kiirats), Eesti kirjanik ja poliitik (1884–1956) *[[Susanna Viktoria Mõtsmees]], eesti muusik (1998–) *[[Harri Mõtsnik]], eesti vaimulik (1928–2013) *[[Ott Mõtsnik]], eesti jalgpallur (1963–) *[[Johannes Mõtte]], Eesti kohtunik (1898–1939) *[[Aaro Mõttus]], eesti jurist, õppejõud ja endine riigiametnik (1972–) *[[Ain Mõttus]], eesti maadleja (1954–2002) *[[Aleksander Mõttus]], eesti õpetaja (1859–1932) *[[Alfred Mõttus]], Eesti arst, tervishoiutegelane ja poliitik (1886–1942) *[[Andrus Mõttus]], eesti vaimulik (1971–) *[[Arvo Mõttus]], eesti maadleja ja treener (1926–2010) *[[August Mõttus]], Loomaarstide Koja esimees (1908–1992) *[[Elo Mõttus]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Hans Mõttus]], Eesti arst ja sõjaväelane (1898–1942) *[[Jaan Mõttus]], Eesti poliitik (1891–1942) *[[Marin Mõttus]], eesti tõlkija ja diplomaat (1960–) *[[Matti Mõttus]], eesti keskkonnafüüsik (1976–) *[[Mihkel Mõttus]], eesti muusik (1987–) *[[Aarne Mõtus]], eesti tarbekunstnik ja graafik (1900–1987) *[[Leo Mõtus]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Liili Mõtuste]], soome rahvusest Eesti graafik ja skulptor (1950–2008) ==Mä== ''Vaata [[Biograafiad (Mä)]]'' ==Mö== *[[August Ferdinand Möbius]], saksa matemaatik (1790–1868) *[[Dietmar Mögenburg]], Lääne-Saksamaa endine kõrgushüppaja (1961–) *[[Aavo Mölder]], eesti põllumajandusteadlane (1944–) *[[Ants Mölder]], eesti skulptor (1939–2009) *[[Arseni Mölder]], eesti skulptor (1919–2009) *[[August Mölder]], eesti õpetaja (1887–1971) *[[August Mölder (advokaat)|August Mölder]], eesti advokaat (1889–1974) *[[Bruno Mölder]], eesti filosoof ja tõlkija (1975–) *[[Gunnar Mölder]], eesti vaimulik (1931–1994) *[[Helene Mölder]], eesti maalikunstnik (1911–1989) *[[Holger Mölder]], eesti politoloog (1962–) *[[Igor Mölder]], Eesti ettevõtja ja investor (1977–) *[[Jaan Mölder]], Eesti omavalitsustegelane (1960–) *[[Jaan Mölder juunior]], Eesti rallisõitja (1987–) *[[Janika Mölder]], eesti iluvõimleja ja treener (1970–) *[[Kerdo Mölder]], eesti laulja (1982–) *[[Krista Mölder]], eesti fotograaf (1972–) *[[Leevi Mölder]], eesti keemiateadlane (1933–) *[[Mait Mölder]], eesti luterlik vaimulik (1976–) *[[Martin Mölder]], eesti politoloog (1983–) *[[Meelis Mölder]], eesti geofüüsik (1961–) *[[Richard Mölder]], eesti trompetist ja dirigent (1922–1975) *[[Signe Mölder]], eesti kunstnik (1918–2006) *[[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]], eesti jurist ja kohalik poliitik (1969–) *[[Tiina Mölder]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–) *[[Tõnis Mölder]], Eesti poliitik (1989–) *[[Vassili Mölder]], eesti kirjanik (1878–1943) *[[Mirjam Mölder-Mikfelt]], eesti kunstnik (1985–) *[[Hans Möldermann]], eesti kunstnik, raamatuillustraator ja karikaturist (1867–1914) *[[Aile Möldre]], eesti infoteadlane (1958–) *[[Alari Möldre]], eesti jurist (1968–) *[[Erich Möldre]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1899–1963) *[[Hugo-Johannes Möldre]], Eesti sõjaväelane, jurist ja politseiametnik (1896–1983) *[[Mari Möldre]], eesti näitleja (1890–1974) *[[Mari Möldre (muusik)|Mari Möldre]], eesti arhitekt ja tšellist (1992–) *[[Aleksander Möldroo]], eesti graafik ja teatrikunstnik (1905–1991) *[[Hermen thor Mölen]], Narva kaupmees ja bürgermeister (suri 1559) *[[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja (1982–) *[[Harald Möll]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1920–1993) *[[Josua Möllenbeck]], Eesti vaimulik ja juhuluuletaja (suri 1650) *[[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]], Eesti vaimulik (1595–1656) *[[Michael Möllenbeck noorem|Michael Möllenbeck]], Eesti vaimulik, eelmise poeg (1635–1679) *[[Michael Möllenbeck]], saksa kettaheitja (1969–2022) *[[Aleksandr Möller-Zakomelski]], Venemaa parun ja jalaväekindral (1844–1928) *[[Hartius Möller]], eesti näitleja (1885–1942) *[[Hinrich Möller]], Saksa politseiametnik (1906–1974) *[[Oscar Möller]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Otto von Möller]], baltisaksa päritolu Venemaa mereväeohvitser (1764–1848) *[[Per Stig Møller]], Taani poliitik (1942–) *[[Tuuli Maarja Möller]], eesti näitleja (1998–) *[[Rudolf Möllerson]], Eesti diplomaat (1892–1940) *[[Evald Möls]], eesti geoloog (1905–1964) *[[Tõnu Möls]], eesti matemaatik ja ökoloog (1939–2019) *[[Batkhuyagiin Möngöntuul]], mongoolia maletaja (1987–) *[[Kristian Mørch]], grööni vaimulik (1930–2017) *[[Berit Mørdre Lammedal]], norra murdmaasuusataja (1940–2016) *[[Eduard Mörike]], saksa kirjanik (1804–1875) *[[Peter Christian Möring]], Haapsalu kullassepp *[[Arvid Mörne]], rootsikeelne Soome kirjanik (1876–1946) *[[Hanno Möttölä]], soome korvpallur (1976–) *[[Karl Mööl]], eesti jalgpallur (1992–) ==Mü== *[[Erich Mückenberger]], Saksa DV riigitegelane (1910–1998) *[[Mehmet Müezzinoğlu]], Türgi poliitik (1955–) *[[Ferdinand Mühlau]], saksa teoloog (1839–1914) *[[Taimo Mühlbaum]], eesti kirjastustegelane (1929–1993) *[[August Mühlberg]], eesti poliitik (kommunist) (sündis 1888) *[[Karl Mühlberg (poliitik)|Karl Mühlberg]], eesti poliitik (kommunist) (sündis 1890) *[[Johann Mühlegg]], Saksa-Hispaania murdmaasuusataja (1970–) *[[Bengt von zur Mühlen]], saksa filmiprodutsent, dokumentalist ja ajalooalaste teoste autor (1932–2016) *[[Bernhard von zur Mühlen]], Eesti vaimulik (sündis 1903) *[[Heinz von zur Mühlen]], baltisaksa ajaloolane (1914–2005) *[[Konrad von zur Mühlen]], baltisaksa vaimulik (1868–1945) *[[Ralph von zur Mühlen]], Eesti vaimulik (1873–1947) *[[Viktor von zur Mühlen]], baltisaksa päritolu põllumees, Eesti ohvitser ja poliitik (1879–1950) *[[Ferdinand Mühlhausen]], eesti helilooja (1864–1944) *[[Kristi Mühling]], eesti kanneldaja (1971–) *[[Peep Mühls]], eesti suhtekorraldaja *[[Aleksander Mülber]], eesti kunstnik (1897–1931) *[[Johannes Mülber]], eesti fotograaf (1889–1938) *[[Mert Müldür]], türgi jalgpallur (1999–) *[[Marleen Mülla]], eesti kergejõustiklane, teivashüppaja (2001–) *[[Peter Müllenberg]], hollandi poksija (1987–) *[[Aleksander Müller]], eesti luuletaja ja muusik (1947–2013) *[[Arp Müller]], eesti raadioajakirjanik, saatejuht ja toimetaja (1978–) *[[August Eberhard Müller]], saksa helilooja, organist ja dirigent (1767–1817) *[[Georg Müller]], vaimulik Eestis (suri 1608) *[[Georg Elias Müller]], saksa psühholoog (1850–1934) *[[Gerd Müller]], saksa jalgpallur (1945–2021) *[[Gerhard Müller]], saksa teoloog, kirikuajaloolane ja vaimulik (1929–) *[[Heino Müller]], eesti metallikunstnik (1935–2012) *[[Heinrich Müller]], Saksamaa riigiametnik (sündis 1900) *[[Helmar Müller]], saksa kergejõustiklane (1939–2023) *[[Hermann Müller]], Saksamaa poliitik (1876–1931) *[[Herta Müller]], Rumeenia päritolu saksa kirjanik (1953–) *[[Ivan Müller]], klarnetist ja leiutaja (1786–1854) *[[Johan Müller]], Eesti poliitik (1889–1981) *[[Johannes Peter Müller]], saksa füsioloog, anatoom, ihtüoloog ja herpetoloog (1801–1858) *[[Jonas Müller]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) *[[Jutta Müller]], Saksamaa iluuisutaja ja iluuisutamistreener (1928–2023) *[[Kalle Müller]], eesti raamatukujundaja ja ettevõtja (1963–) *[[Karl Müller]], eesti majandusteadlane (1877–1935) *[[Karl Alexander Müller]], Šveitsi füüsik (1927–2023) *[[Ludwig Müller]], saksa teoloog ja kirikutegelane (1883–1945) *[[Madis Müller]], Eesti majandustegelane (1977–) *[[Margarete Müller]], Saksa DV riigitegelane (1931–2024) *[[Mihkel Müller]], eesti maadleja (1887–1970) *[[Mirco Müller]], Šveitsi jäähokimängija (1995–) *[[Nicolai Müller]], saksa jalgpallur (1987–) *[[Paul Müller]], eesti kunstnik ja illustraator (1895–1970) *[[Paul Hermann Müller]], Šveitsi keemik (1899–1965) *[[Peter Müller]], Šveitsi mäesuusataja (1957–) *[[Peter Müller (poksija)|Peter Müller]], Šveitsi poksija (1928–) *[[Thomas Müller]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Johan Müllerson]], eesti arst (1870–1942) *[[Rein Müllerson]], eesti õigusteadlane (1944–) *[[Ründo Mülts]], eesti koduloo-uurija ja muuseumiomanik (1991–) *[[Christoph von Münchhausen]], Läänemaa stiftifoogt 1557–1561 *[[Ernst von Münchhausen]], Kuldiga komtuur (suri 1550) *[[Heinrich von Münchhausen]], orduvasall 16. sajandil *[[Jasper von Münchhausen]], Bremeni komtuur 16. sajandil *[[Andrei Mündel]], Meremäe vallavanem (1895–1979) *[[Burchard Christoph von Münnich]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1683–1767) *[[Ferenc Münnich]], Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1886–1967) *[[Jasper von Münster]], Liivi ordu maamarssal (suri 1577) *[[Johann von Münster]], Riia toomhärra (suri 1589) *[[Hugo Münsterberg]], saksa päritolu USA psühholoog (1863–1916) *[[Johann von Münsterberg]], Münsterbergi, Oelsi ja Bernstadti hertsog (1509–1565) *[[Ebe Müntel]], eesti pianist (1976–) *[[Mait Müntel]], eesti füüsik (1977–) *[[Johanna Münter]], eesti laulja *[[Otto Münther]], eesti kirjanik, kriitik ja ajakirjanik (1864–1929) *[[Augustin Müristaja]], eesti jurist (1895–1964) *[[Harri Mürk]], Kanada ja eesti keeleteadlane (1954–2009) *[[Herman Mürk]], eesti atmosfäärifüüsik (1908–1988) *[[Jaan Mürk]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht (1908–1997) *[[Johannes Mürk]], eesti majandustegelane ja poliitik (1874–1946) *[[Peeter Mürk]], eesti tõstja (1911–1974) *[[Valter Mürk]], eesti poksija ja meremees (1909–1965) *[[Johann Ludwig Müthel]], saksa õigusteadlane (1764–1812) *[[Adolf Mützelburg]], saksa kirjanik (1831–1882) *[[Bernd Mützelburg]], endine Saksamaa diplomaat (1944–) *[[Hans Mützelfeldt|Hans-Joachim Mützelfeldt]], Saksamaa sõjaväelane (1916–1945) *[[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (1938–2022) *[[Heiki Müür]], eesti majandusteadlane (1932–1996) *[[Jüri Müür]], eesti filmirežissöör (1929–1984) *[[Margus Müür]], eesti kirjanik (1978–) *[[Märt Müür]], eesti ajakirjanik ja režissöör (1942–2021) *[[Meeli Müüripeal]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Karl Müürisepp]], eesti mäeinsener ja geoloog (1907–1996) *[[Mart Müürisepp]], eesti näitleja (1991–) *[[Merje Müürisepp]], eesti arhitekt (1975–) *[[Johannes-August Müürman]], revolutsionäär (1894–1938) *[[Helju Müürsepp]], eesti rahvatantsujuht (1926–2016) *[[Ilmar Müürsepp]], eesti loomakasvatusteadlane (1931–2025) *[[Mare Müürsepp]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1958–) *[[Martin Müürsepp]], eesti korvpallur (1974–) *[[Peeter Müürsepp]], eesti mehaanikateadlane ja teadusajaloolane (1918–1999) *[[Peeter Müürsepp juunior|Peeter Müürsepp]], eesti teadusfilosoof (1961–) *[[Riina Müürsepp]], eesti koolijuht ja haridustegelane (1955–) ==My== *[[Mỹ Tâm]], vietnami laulja (1981–) *[[Mike Myers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1963–) *[[Richard B. Myers]], endine USA sõjaväelane (1942–) *[[Tyler Myers]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Roger Myerson]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1951–) *[[André Myhrer]], Rootsi mäesuusataja (1983–) *[[Kai Mykkänen]], Soome poliitik (1979–) *[[Vincas Mykolaitis-Putinas]], leedu vaimulik, proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (1893–1967) *[[Alannah Myles]], Kanada laulja (1958–) *[[Johann Heinrich Maximilian Mylius]], Eesti vaimulik (1721–1779) *[[Mika Myllylä]], Soome murdmaasuusataja (1969–2011) *[[Väinö Myllyrinne]], pikim soomlane (1909–1963) *[[Tomokazu Myōjin]], jaapani endine jalgpallur (1978–) *[[Lars Myrberg]], rootsi poksija (1964–) *[[Alva Myrdal]], Rootsi poliitik, diplomaat ja kirjanik (1902–1986) *[[Ferg Myrick]], USA korvpallur (1991–) *[[Magne Myrmo]], Norra suusataja (1943–2025) *[[Myron]] *[[Jonas Stephan Mystadius]], Eesti vaimulik (1607–1688) *[[Rey Mysterio]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1974–) *[[Jonni Myyrä]], soome odaviskaja (1892–1955) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|M, Biograafiad]] bwuq2jwkpxm5d5l4gssp0azuza20hu8 7168239 7168237 2026-06-06T09:07:29Z Velirand 67997 /* Mõ */ 7168239 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (M)''' Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab M-tähega. ==Ma== ''Vaata [[Biograafiad (Ma)]]'' ==Mb== *[[Paul Biyoghé Mba]], Gaboni poliitik (1953–) *[[Amama Mbabazi]], Uganda jurist ja poliitik (1949–) *[[Kevin Mbabu]], Šveitsi jalgpallur (1995–) *[[Martial Mbandjock]], prantsuse sprinter (1985–) *[[Françoise Mbango Etone]], Kameruni kergejõustiklane (1976–) *[[Kylian Mbappé]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Sghaïr Ould M'Bareck]], Mauritaania poliitik (1954–) *[[Abdoul Mbaye]], Senegali pangandustegelane ja poliitik (1953–) *[[Thabo Mbeki]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1942–) *[[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur (1994–) *[[Raïs M'Bolhi]], Alžeeria jalgpallur (1986–) *[[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1959–2024) *[[Réginald Mbu Alidor]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Samuel Mbugua]], Keenia endine poksija (1946–) *[[Nangolo Mbumba]], Namiibia poliitik (1941–) ==Mc== *[[Rachel McAdams]], Kanada näitleja ja aktivist (1978–) *[[John McAfee]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (1945–2021) *[[Mary McAleese]], Iirimaa poliitik (1951–) *[[Kenneth McArthur]], Lõuna-Aafrika Vabariik (1881–1960) *[[Christa McAuliffe]], USA õpetaja ja astronaut (1948–1986) *[[Charlie McAvoy]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Jack McBain]], USA jäähokimängija (2000–) *[[Nicko McBrain]], inglise muusik (1952–) *[[Danny McBride]], USA näitleja (1976–) *[[Jake McCabe]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1993–) *[[John McCain]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1936–2018) *[[Storrs McCall]], Kanada filosoof (1930–) *[[David McCallum]], šoti päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2023) *[[Michael McCallum]], Jamaica poksija (1956–2025) *[[Chuck McCann]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1934–2018) *[[Colum McCann]], iiri kirjanik ja kirjandusteadlane (1965–) *[[Jared McCann]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Madeleine McCann]], teadmata kadunuks jäänud inglise tüdruk (2003–) *[[Jenny McCarthy]], USA modell ja näitleja (1972–) *[[Joseph McCarthy]], Ameerika senaator, kommunistliku tegevuse vastase komisjoni esimees (1908–1957) *[[Beth McCarthy-Miller]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (1963–) *[[Joe McCartin]], Iirimaa endine poliitik (1939–) *[[Paul McCartney]], Briti muusik (1942–) *[[Stella McCartney]], Briti moelooja (1971–) *[[Winsor McCay]], USA karikaturist ja animaator (1867–1934) *[[Anne McClain]], Ameerika Ühendriikide maaväe kolonelleitnant, insener ja NASA astronaut (1979–) *[[Rue McClanahan]], USA näitleja (1934–2010) *[[Barbara McClintock]], ameerika bioloog (1902–1992) *[[Wilbert McClure]], USA poksija (1938–2020) *[[Edie McClurg]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1951–) *[[Elmer Verner McCollum]], ameerika biokeemik ja toitumisteadlane (1879–1967) *[[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja (1969–) *[[Mitch McConnell]], USA poliitik (1942–) *[[John McCook]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1944–) *[[Eric McCormack]], Kanada-Ameerika näitleja ja produtsent (1963–) *[[John McCormack (poksija)|John McCormack]], Šotimaa ja Suurbritannia endine poksija (1935–) *[[Andy McCoy]], soome muusik (1962–) *[[Bert McCracken]], Ameerika Ühendriikide laulja ja muusik (1982–) *[[John McCrae]], Kanada luuletaja ja sõjaväelane (1872–1918) *[[Mindy McCready]], USA kantrilaulja (1975–2013) *[[Steven McCrory]], Ameerika Ühendriikide poksija (1964–2000) *[[Michael McCullagh]], Iirimaa poksija (1922–2001) *[[Ernest McCulloch]], Kanada rakubioloog (1926–2011) *[[Colleen McCullough]], Austraalia kirjanik (1937–2015) *[[Wayne McCullough]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa endine poksija (1970–) *[[Jennette McCurdy]], USA näitleja ja muusik (1992–) *[[Mildred McDaniel]], USA kergejõustiklane (1933–2004) *[[Connor McDavid]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Val McDermid]], šoti kriminaalromaanikirjanik (1955–) *[[Sean McDermott]], Iirimaa jalgpallur (1993–) *[[James McDivitt]], USA astronaut (1929–) *[[Martin McDonagh]], iiri näitekirjanik ja filmirežissöör (1970–) *[[Ryan McDonagh]], USA jäähokimängija (1989–) *[[Kevin McDonald]], Kanada näitleja (1961–) *[[William McDougall]], USA psühholoog (1871–1938) *[[John McDowell]], Lõuna-Aafrika filosoof (1942–) *[[Josh McDowell]], USA kirjanik, kristluse apologeet ja evangelist (1939–) *[[Malcolm McDowell]], inglise näitleja (1943–) *[[Antonio McDyess]], USA korvpallur (1974–) *[[John McEnroe]], tennisist (1959–) *[[Helen McEntee]], Iirimaa poliitik (1986–) *[[Ian McEwan]], Briti kirjanik (1948–) *[[Pat McFadden]], Suurbritannia poliitik (1965–) *[[Bobby McFerrin]], USA laulja (1951–) *[[Kate McGarrigle]], Kanada folklaulja (1946–2010) *[[Frank McGee]], Kanada jäähokimängija (1882–1916) *[[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Colin McGinn]], Briti filosoof (1950–) *[[John McGinn]], šoti jalgpallur (1994–) *[[Niall McGinn]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1987–) *[[Tye McGinn]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[David McGoldrick]], Iirimaa jalgpallur (1987–) *[[Triin-Karoliina McGonigle]], eesti ujuja (1978–) *[[Rose McGowan]], itaalia päritolu Ameerika näitleja (1973–) *[[Ryan McGowan]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Tracy McGrady]], USA korvpallur (1979–) *[[Lynne McGranger]], Austraalia näitleja (1953–) *[[Bob McGrath]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1932–2022) *[[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija (2002–) *[[Tom McGrath]], USA animaator, näitleja, lavastaja ja stsenarist (1964–) *[[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur (1998–) *[[Allan McGregor]], šoti jalgpallur (1982–) *[[Callum McGregor]], šoti jalgpallur (1993–) *[[Ewan McGregor]], šoti näitleja (1971) *[[Mairead McGuinness]], Iirimaa poliitik (1959–) *[[Evelyn McHale]], Ameerika Ühendriikide raamatupidaja (1923–1947) *[[Joel McHale]], USA näitleja (1971–) *[[Rory McIlroy]], Põhja-Iirimaa golfimängija (1989–) *[[Tim McInnerny]], Suurbritannia näitleja (1956–) *[[David McIntyre]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Rose McIver]], Uus-Meremaa näitleja (1988–) *[[Matt McKay]], Austraalia jalgpallur (1983–) *[[Daniel McKeague]], USA näitleja *[[Brian McKeever]], Kanada suusataja (1979–) *[[Ian McKellen]], inglise teatri- ja filminäitleja (1939–) *[[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (1998–) *[[Terence McKenna]], ameerika etnobotaanik, filosoof, psühhonaut ja kirjanik (1946–2000) *[[Weston McKennie]], USA jalgpallur (1998–) *[[Alasdair Mckenzie]], prantsuse alpinist (2004–) *[[Benjamin McKenzie]], USA filminäitleja (1978–) *[[Bret McKenzie]], Uus-Merema muusik ja produtsent (1976–) *[[George McKenzie]], Suurbritannia poksija (1900–1941) *[[James McKenzie]], Suurbritannia poksija (1903–1931) *[[Mark McKenzie]], USA jalgpallur (1999–) *[[Scott McKenzie]], USA laulja ja laulukirjutaja (1939–2012) *[[Emma McKeon]], Austraalia ujuja (1994–) *[[William McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1843–1901) *[[Emma McClarkin]], Suurbritannia poliitik (1978–) *[[John McLaughlin]], briti kitarrist ja helilooja (1942–) *[[Mignon McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (1913–1983) *[[Paul McLaughlin]], iiri ja Eesti filosoof (1974–) *[[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja (1999–) *[[Kenny McLean]], šoti jalgpallur (1992–) *[[Hugh McLeod]], Briti kirikuloolane (1944–) *[[Keith McLeod]], endine Ameerika Ühendriikide korvpallur (1979–) *[[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane (1994–) *[[Suzanne McLeod]], inglise kirjanik *[[Patrick McLoughlin]], Suurbritannia poliitik (1957) *[[Marshall McLuhan]], Kanada meediauurija (1911–1980) *[[Frank McLynn]], Briti kirjanik (1941–) *[[Julian McMahon]], Austraalia päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–2025) *[[Chris McManus]], Briti psühholoog (?–) *[[Kyron McMaster]], Briti Neitsisaarte tõkkejooksja (1997–) *[[Sean McMeekin]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (1974–) *[[Brandon McMillan]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Cecily McMillan]], USA kodanikuaktivist (1989–) *[[Larry McMurtry]], USA kirjanik ja stsenarist (1936–2021) *[[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Paddy McNair]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1995–) *[[Ronald McNair]], Ameerika Ühendriikide füüsik ja NASA astronaut (1950–1986) *[[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (1932–2022) *[[Kevin McNally]], Briti näitleja (1956–) *[[Maggie McNamara]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1928–1978) *[[Brianna McNeal]] USA tõkkejooksja (1991–) *[[Dwight McNeil]] inglise jalgpallur (1999–) *[[Steve McQueen]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1930–1980) *[[Patricia McPherson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (sündinud 1954) *[[Alister McRae]], Šoti rallisõitja (1970–) *[[Colin McRae]], Šoti rallisõitja (1968–2007) *[[Jimmy McRae]], Šoti rallisõitja (1943–) *[[Martha McSally]], endine Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja poliitik (1966–) *[[Ian McShane]], Briti näitleja (1942–) *[[Calum McSwiggan]], Briti juutuuber, blogija ja ajakirjanik (1990–) *[[John McTaggart Ellis McTaggart]], Briti filosoof (1866–1925) *[[Richard McTaggart]], Šotimaa ja Suurbritannia poksija (1935–2025) *[[Blind Willie McTell]], USA muusik (1898–1959) *[[Scott McTominay]], šoti jalgpallur (1996–) *[[Esther McVey]], Suurbritannia poliitik (1967–) *[[Christine McVie]], Briti laulja, laulukirjutaja ja klahvpillimängija (1943–2022) *[[Grady McWhiney]], ameerika ajaloolane (1928–2006) *[[John McWhorter]], USA keeleteadlane (1965–) ==Md== *[[Zakes Mda]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1948–) ==Me== {{vaata|Biograafiad (Me)}} ==Mg== *[[Grigol Mgaloblišvili]], Gruusia diplomaat ja poliitik (1973–) == Mi == {{vaata|Biograafiad (Mi)}} ==Mj== *[[Andrei Mjagkov]], vene teatri- ja filminäitleja (1938–2021) *[[Grigori Mjassojedov]], vene maalikunstnik (1834–1911) *[[Viktor Mjatšin]], vene ettevõtja ja insener (1961–) *[[Johan Mjällby]], rootsi jalgpallur (1971–) ==Mk== *[[Zweli Mkhize]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja arst (1956–) *[[Henrikh Mkhitarjan]], armeenia jalgpallur (1989–) *[[Lilith Mkrttšhjan]], armeenia maletaja (1982–) *[[Tigran Mkrttšhjan]], Armeenia diplomaat, ajaloolane ja politoloog (1978–) ==Ml== *[[Nikolai Mladenov]], Bulgaaria poliitik (1972–) *[[Filip Mladenović]], serbia jalgpallur (1991–) *[[Mladen Mladenović]], horvaadi endine jalgpallur (1964–) *[[Ratko Mladić]], Serbia sõjaväelane (1943–) *[[Leonid Mletšin]], vene ajakirjanik (1957–) *[[Zdeněk Mlynář]], Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik (1930–1997) ==Mm== *[[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist (1998–) ==Mn== *[[Zohrab Mnatshakanjan]], Armeenia diplomaat ja poliitik (1966–) *[[Steven Mnuchin]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1962–) ==Mo== ''Vaata [[Biograafiad (Mo)]]'' ==Mp== *[[Patrick Mphephu]], Venda president (1924–1988) ==Mr== *[[Mr. Thug]], Brasiilia muusik (1990–) *[[Jason Mraz]], USA laulja ja muusik (1977–) *[[Petr Mrázek]], tšehhi jäähokimängija (1992–) *[[Jevgeni Mravinski]], vene dirigent (1903–1988) *[[Miljan Mrdaković]], serbia jalgpallur (1982–2020) *[[Sławomir Mrożek]], poola näitekirjanik (1930–2013) *[[Marcin Mroziński]], poola laulja (1985–) ==Ms== *[[Mstislav II]], Kiievi suurvürst (suri 1170) *[[Mstislav Mstislavitš]], Toropetsi, Novgorodi ja Galiitsia vürst (suri 1228) *[[Mstislav Vladimirovitš (Tšernihivi vürst)|Mstislav Vladimirovitš]], Tmutarakani ja Tšernihivi vürst (suri 1036) *[[Mstislav Vladimirovitš Suur]], Kiievi suurvürst (1076–1132) *[[Mswati III]] ==Mt== *[[Mihheil Mtšedlišvili]], gruusia maletaja (1979–) ==Mu== ''Vaata [[Biograafiad (Mu)]]'' ==Mw== *[[Mwambutsa I]], Burundi kuningas (18. sajand) *[[Mwambutsa IV]], Burundi kuningas (1912–1977) *[[Levy Mwanawasa]], Sambia poliitik (1948–2008) *[[Enock Mwepu]], endine Sambia jalgpallur (1998–) ==Mõ== *[[Jüri Mõis]], Eesti ärimees ja poliitik (1956–) *[[Tiina Mõis]], eesti ärijuht (1957–) *[[Mihkel Mõisnik]], eesti tõlkija (1969–) *[[Aive Mõistlik]], eesti haridustegelane (1957–) *[[Anu Mõistlik]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Astra Mõistlik]], eesti moekunstnik (1983–) *[[Ave Maria Mõistlik]], eesti aktivist ja ajakirjanik (1980–) *[[Malle Mõistlik]], eesti võrkpallur, sulgpallur ja sporditegelane (1943–2005) *[[Marit Mõistlik]], pianist *[[Merilin Mõistlik]] (1980–) *[[Vally Mõistlik]], eesti korvpallur ja Linnateatri asutajaliige (1928–2019) *[[Ülle Mõistlik]], eesti orienteeruja (1938–) *[[Olev Mõistus]], eesti arst (1914–1944) *[[Tõnu Mõistus]], eesti maamajanduse spetsialist (1957–) *[[Raigo Mõlder]], eesti autorallisõitja (kaardilugeja) (1982–) *[[Andrei Mõlnikov]], vene kunstnik ja pedagoog (1919–2012) *[[Julija Mõnnakmäe]], eesti võrkpallur (1990–) *[[Vitali Mirnõi]], ukraina jalgpallur (1992–) *[[Melisbek Mõrzakmatov]], Kõrgõzstani poliitik (1969–) *[[Anastassija Mõskina]], vene tennisist (1981–) *[[Eduard Mõslovski]], vene alpinist ja treener (1937–2023) *[[Erich Mõtlik]], eesti ujuja, veepallur, treener ja spordipedagoog (1912–1998) *[[Roman Mõtlik]], eesti jalgpallur (1911–?) *[[Enno Mõts]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Maarja Mõts]], eesti näitleja (1997–) *[[Paul-Olev Mõtsküla]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1934–2023) *[[Mats Mõtslane]] (Mart Kiirats), Eesti kirjanik ja poliitik (1884–1956) *[[Susanna Viktoria Mõtsmees]], eesti muusik (1998–) *[[Harri Mõtsnik]], eesti vaimulik (1928–2013) *[[Ott Mõtsnik]], eesti jalgpallur (1963–) *[[Johannes Mõtte]], Eesti kohtunik (1898–1939) *[[Aaro Mõttus]], eesti jurist, õppejõud ja endine riigiametnik (1972–) *[[Ain Mõttus]], eesti maadleja (1954–2002) *[[Aleksander Mõttus]], eesti õpetaja (1859–1932) *[[Alfred Mõttus]], Eesti arst, tervishoiutegelane ja poliitik (1886–1942) *[[Andrus Mõttus]], eesti vaimulik (1971–) *[[Arvo Mõttus]], eesti maadleja ja treener (1926–2010) *[[August Mõttus]], Loomaarstide Koja esimees (1908–1992) *[[Elo Mõttus]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Hans Mõttus]], Eesti arst ja sõjaväelane (1898–1942) *[[Jaan Mõttus]], Eesti poliitik (1891–1942) *[[Marin Mõttus]], eesti tõlkija ja diplomaat (1960–) *[[Matti Mõttus]], eesti keskkonnafüüsik (1976–) *[[Mihkel Mõttus]], eesti muusik (1987–) *[[Aarne Mõtus]], eesti tarbekunstnik ja graafik (1900–1987) *[[Leo Mõtus]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Liili Mõtuste]], soome rahvusest Eesti graafik ja skulptor (1950–2008) ==Mä== ''Vaata [[Biograafiad (Mä)]]'' ==Mö== *[[August Ferdinand Möbius]], saksa matemaatik (1790–1868) *[[Dietmar Mögenburg]], Lääne-Saksamaa endine kõrgushüppaja (1961–) *[[Aavo Mölder]], eesti põllumajandusteadlane (1944–) *[[Ants Mölder]], eesti skulptor (1939–2009) *[[Arseni Mölder]], eesti skulptor (1919–2009) *[[August Mölder]], eesti õpetaja (1887–1971) *[[August Mölder (advokaat)|August Mölder]], eesti advokaat (1889–1974) *[[Bruno Mölder]], eesti filosoof ja tõlkija (1975–) *[[Gunnar Mölder]], eesti vaimulik (1931–1994) *[[Helene Mölder]], eesti maalikunstnik (1911–1989) *[[Holger Mölder]], eesti politoloog (1962–) *[[Igor Mölder]], Eesti ettevõtja ja investor (1977–) *[[Jaan Mölder]], Eesti omavalitsustegelane (1960–) *[[Jaan Mölder juunior]], Eesti rallisõitja (1987–) *[[Janika Mölder]], eesti iluvõimleja ja treener (1970–) *[[Kerdo Mölder]], eesti laulja (1982–) *[[Krista Mölder]], eesti fotograaf (1972–) *[[Leevi Mölder]], eesti keemiateadlane (1933–) *[[Mait Mölder]], eesti luterlik vaimulik (1976–) *[[Martin Mölder]], eesti politoloog (1983–) *[[Meelis Mölder]], eesti geofüüsik (1961–) *[[Richard Mölder]], eesti trompetist ja dirigent (1922–1975) *[[Signe Mölder]], eesti kunstnik (1918–2006) *[[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]], eesti jurist ja kohalik poliitik (1969–) *[[Tiina Mölder]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–) *[[Tõnis Mölder]], Eesti poliitik (1989–) *[[Vassili Mölder]], eesti kirjanik (1878–1943) *[[Mirjam Mölder-Mikfelt]], eesti kunstnik (1985–) *[[Hans Möldermann]], eesti kunstnik, raamatuillustraator ja karikaturist (1867–1914) *[[Aile Möldre]], eesti infoteadlane (1958–) *[[Alari Möldre]], eesti jurist (1968–) *[[Erich Möldre]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1899–1963) *[[Hugo-Johannes Möldre]], Eesti sõjaväelane, jurist ja politseiametnik (1896–1983) *[[Mari Möldre]], eesti näitleja (1890–1974) *[[Mari Möldre (muusik)|Mari Möldre]], eesti arhitekt ja tšellist (1992–) *[[Aleksander Möldroo]], eesti graafik ja teatrikunstnik (1905–1991) *[[Hermen thor Mölen]], Narva kaupmees ja bürgermeister (suri 1559) *[[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja (1982–) *[[Harald Möll]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1920–1993) *[[Josua Möllenbeck]], Eesti vaimulik ja juhuluuletaja (suri 1650) *[[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]], Eesti vaimulik (1595–1656) *[[Michael Möllenbeck noorem|Michael Möllenbeck]], Eesti vaimulik, eelmise poeg (1635–1679) *[[Michael Möllenbeck]], saksa kettaheitja (1969–2022) *[[Aleksandr Möller-Zakomelski]], Venemaa parun ja jalaväekindral (1844–1928) *[[Hartius Möller]], eesti näitleja (1885–1942) *[[Hinrich Möller]], Saksa politseiametnik (1906–1974) *[[Oscar Möller]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Otto von Möller]], baltisaksa päritolu Venemaa mereväeohvitser (1764–1848) *[[Per Stig Møller]], Taani poliitik (1942–) *[[Tuuli Maarja Möller]], eesti näitleja (1998–) *[[Rudolf Möllerson]], Eesti diplomaat (1892–1940) *[[Evald Möls]], eesti geoloog (1905–1964) *[[Tõnu Möls]], eesti matemaatik ja ökoloog (1939–2019) *[[Batkhuyagiin Möngöntuul]], mongoolia maletaja (1987–) *[[Kristian Mørch]], grööni vaimulik (1930–2017) *[[Berit Mørdre Lammedal]], norra murdmaasuusataja (1940–2016) *[[Eduard Mörike]], saksa kirjanik (1804–1875) *[[Peter Christian Möring]], Haapsalu kullassepp *[[Arvid Mörne]], rootsikeelne Soome kirjanik (1876–1946) *[[Hanno Möttölä]], soome korvpallur (1976–) *[[Karl Mööl]], eesti jalgpallur (1992–) ==Mü== *[[Erich Mückenberger]], Saksa DV riigitegelane (1910–1998) *[[Mehmet Müezzinoğlu]], Türgi poliitik (1955–) *[[Ferdinand Mühlau]], saksa teoloog (1839–1914) *[[Taimo Mühlbaum]], eesti kirjastustegelane (1929–1993) *[[August Mühlberg]], eesti poliitik (kommunist) (sündis 1888) *[[Karl Mühlberg (poliitik)|Karl Mühlberg]], eesti poliitik (kommunist) (sündis 1890) *[[Johann Mühlegg]], Saksa-Hispaania murdmaasuusataja (1970–) *[[Bengt von zur Mühlen]], saksa filmiprodutsent, dokumentalist ja ajalooalaste teoste autor (1932–2016) *[[Bernhard von zur Mühlen]], Eesti vaimulik (sündis 1903) *[[Heinz von zur Mühlen]], baltisaksa ajaloolane (1914–2005) *[[Konrad von zur Mühlen]], baltisaksa vaimulik (1868–1945) *[[Ralph von zur Mühlen]], Eesti vaimulik (1873–1947) *[[Viktor von zur Mühlen]], baltisaksa päritolu põllumees, Eesti ohvitser ja poliitik (1879–1950) *[[Ferdinand Mühlhausen]], eesti helilooja (1864–1944) *[[Kristi Mühling]], eesti kanneldaja (1971–) *[[Peep Mühls]], eesti suhtekorraldaja *[[Aleksander Mülber]], eesti kunstnik (1897–1931) *[[Johannes Mülber]], eesti fotograaf (1889–1938) *[[Mert Müldür]], türgi jalgpallur (1999–) *[[Marleen Mülla]], eesti kergejõustiklane, teivashüppaja (2001–) *[[Peter Müllenberg]], hollandi poksija (1987–) *[[Aleksander Müller]], eesti luuletaja ja muusik (1947–2013) *[[Arp Müller]], eesti raadioajakirjanik, saatejuht ja toimetaja (1978–) *[[August Eberhard Müller]], saksa helilooja, organist ja dirigent (1767–1817) *[[Georg Müller]], vaimulik Eestis (suri 1608) *[[Georg Elias Müller]], saksa psühholoog (1850–1934) *[[Gerd Müller]], saksa jalgpallur (1945–2021) *[[Gerhard Müller]], saksa teoloog, kirikuajaloolane ja vaimulik (1929–) *[[Heino Müller]], eesti metallikunstnik (1935–2012) *[[Heinrich Müller]], Saksamaa riigiametnik (sündis 1900) *[[Helmar Müller]], saksa kergejõustiklane (1939–2023) *[[Hermann Müller]], Saksamaa poliitik (1876–1931) *[[Herta Müller]], Rumeenia päritolu saksa kirjanik (1953–) *[[Ivan Müller]], klarnetist ja leiutaja (1786–1854) *[[Johan Müller]], Eesti poliitik (1889–1981) *[[Johannes Peter Müller]], saksa füsioloog, anatoom, ihtüoloog ja herpetoloog (1801–1858) *[[Jonas Müller]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) *[[Jutta Müller]], Saksamaa iluuisutaja ja iluuisutamistreener (1928–2023) *[[Kalle Müller]], eesti raamatukujundaja ja ettevõtja (1963–) *[[Karl Müller]], eesti majandusteadlane (1877–1935) *[[Karl Alexander Müller]], Šveitsi füüsik (1927–2023) *[[Ludwig Müller]], saksa teoloog ja kirikutegelane (1883–1945) *[[Madis Müller]], Eesti majandustegelane (1977–) *[[Margarete Müller]], Saksa DV riigitegelane (1931–2024) *[[Mihkel Müller]], eesti maadleja (1887–1970) *[[Mirco Müller]], Šveitsi jäähokimängija (1995–) *[[Nicolai Müller]], saksa jalgpallur (1987–) *[[Paul Müller]], eesti kunstnik ja illustraator (1895–1970) *[[Paul Hermann Müller]], Šveitsi keemik (1899–1965) *[[Peter Müller]], Šveitsi mäesuusataja (1957–) *[[Peter Müller (poksija)|Peter Müller]], Šveitsi poksija (1928–) *[[Thomas Müller]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Johan Müllerson]], eesti arst (1870–1942) *[[Rein Müllerson]], eesti õigusteadlane (1944–) *[[Ründo Mülts]], eesti koduloo-uurija ja muuseumiomanik (1991–) *[[Christoph von Münchhausen]], Läänemaa stiftifoogt 1557–1561 *[[Ernst von Münchhausen]], Kuldiga komtuur (suri 1550) *[[Heinrich von Münchhausen]], orduvasall 16. sajandil *[[Jasper von Münchhausen]], Bremeni komtuur 16. sajandil *[[Andrei Mündel]], Meremäe vallavanem (1895–1979) *[[Burchard Christoph von Münnich]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1683–1767) *[[Ferenc Münnich]], Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1886–1967) *[[Jasper von Münster]], Liivi ordu maamarssal (suri 1577) *[[Johann von Münster]], Riia toomhärra (suri 1589) *[[Hugo Münsterberg]], saksa päritolu USA psühholoog (1863–1916) *[[Johann von Münsterberg]], Münsterbergi, Oelsi ja Bernstadti hertsog (1509–1565) *[[Ebe Müntel]], eesti pianist (1976–) *[[Mait Müntel]], eesti füüsik (1977–) *[[Johanna Münter]], eesti laulja *[[Otto Münther]], eesti kirjanik, kriitik ja ajakirjanik (1864–1929) *[[Augustin Müristaja]], eesti jurist (1895–1964) *[[Harri Mürk]], Kanada ja eesti keeleteadlane (1954–2009) *[[Herman Mürk]], eesti atmosfäärifüüsik (1908–1988) *[[Jaan Mürk]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht (1908–1997) *[[Johannes Mürk]], eesti majandustegelane ja poliitik (1874–1946) *[[Peeter Mürk]], eesti tõstja (1911–1974) *[[Valter Mürk]], eesti poksija ja meremees (1909–1965) *[[Johann Ludwig Müthel]], saksa õigusteadlane (1764–1812) *[[Adolf Mützelburg]], saksa kirjanik (1831–1882) *[[Bernd Mützelburg]], endine Saksamaa diplomaat (1944–) *[[Hans Mützelfeldt|Hans-Joachim Mützelfeldt]], Saksamaa sõjaväelane (1916–1945) *[[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (1938–2022) *[[Heiki Müür]], eesti majandusteadlane (1932–1996) *[[Jüri Müür]], eesti filmirežissöör (1929–1984) *[[Margus Müür]], eesti kirjanik (1978–) *[[Märt Müür]], eesti ajakirjanik ja režissöör (1942–2021) *[[Meeli Müüripeal]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Karl Müürisepp]], eesti mäeinsener ja geoloog (1907–1996) *[[Mart Müürisepp]], eesti näitleja (1991–) *[[Merje Müürisepp]], eesti arhitekt (1975–) *[[Johannes-August Müürman]], revolutsionäär (1894–1938) *[[Helju Müürsepp]], eesti rahvatantsujuht (1926–2016) *[[Ilmar Müürsepp]], eesti loomakasvatusteadlane (1931–2025) *[[Mare Müürsepp]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1958–) *[[Martin Müürsepp]], eesti korvpallur (1974–) *[[Peeter Müürsepp]], eesti mehaanikateadlane ja teadusajaloolane (1918–1999) *[[Peeter Müürsepp juunior|Peeter Müürsepp]], eesti teadusfilosoof (1961–) *[[Riina Müürsepp]], eesti koolijuht ja haridustegelane (1955–) ==My== *[[Mỹ Tâm]], vietnami laulja (1981–) *[[Mike Myers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1963–) *[[Richard B. Myers]], endine USA sõjaväelane (1942–) *[[Tyler Myers]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Roger Myerson]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1951–) *[[André Myhrer]], Rootsi mäesuusataja (1983–) *[[Kai Mykkänen]], Soome poliitik (1979–) *[[Vincas Mykolaitis-Putinas]], leedu vaimulik, proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (1893–1967) *[[Alannah Myles]], Kanada laulja (1958–) *[[Johann Heinrich Maximilian Mylius]], Eesti vaimulik (1721–1779) *[[Mika Myllylä]], Soome murdmaasuusataja (1969–2011) *[[Väinö Myllyrinne]], pikim soomlane (1909–1963) *[[Tomokazu Myōjin]], jaapani endine jalgpallur (1978–) *[[Lars Myrberg]], rootsi poksija (1964–) *[[Alva Myrdal]], Rootsi poliitik, diplomaat ja kirjanik (1902–1986) *[[Ferg Myrick]], USA korvpallur (1991–) *[[Magne Myrmo]], Norra suusataja (1943–2025) *[[Myron]] *[[Jonas Stephan Mystadius]], Eesti vaimulik (1607–1688) *[[Rey Mysterio]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1974–) *[[Jonni Myyrä]], soome odaviskaja (1892–1955) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|M, Biograafiad]] eqp51layztx9m0v5l3g1qlundfkuqn3 0 25449 7168159 3488497 2026-06-06T07:13:29Z Kuriuss 38125 7168159 wikitext text/x-wiki '''Füüsiline isik''' on inimene [[õigussubjekt]]ina. '''Füüsilise isiku õigusvõime''' on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal inimesel on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. '''Füüsilise isiku teovõime''' on võime teha kehtivaid [[tehing]]uid. Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Piiratud teovõimega on alla 18-aastasel isik (alaealisel) ja isik, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Isikuid võidakse liigitada mitmeti, näiteks kodakondsuse järgi: # [[kodanik]]ud, # [[välismaalane|välismaalased]], # [[topeltkodakondsusega isik]]ud, # [[kodakondsuseta isik]]ud. ==Vaata ka== *[[Juriidiline isik]] [[Kategooria:Õigusteadus]] muichp6krlopt2qwb4d2usptkzgfr6h 0 26999 7167959 6322977 2026-06-05T15:55:06Z Andreas003 7485 7167959 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=detsember|aasta=2017}}{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} {{Partei | partei_nimi = Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei | partei_nimi_keeles = Sozialdemokratische Partei Österreichs | partei_logo = Logo SPÖ.svg | partei_staatus = | esimees = [[Pamela Rendi-Wagner]] | asutamine = [[1888]]–[[1889]] | peakorter = Löwelstraße 18, [[Viin]] | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | liikmeid = 205.224 <small>(2014)</small> | ajaleht = | kodulehekülg = http://www.spoe.at | colorcode = red | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] }} '''Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei''' ([[saksa keel]]es ''Sozialdemokratische Partei Österreichs''; lühend ''SPÖ'') on [[Austria]] [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]] poliitiline [[partei]]. Asutati [[1889]]. aastal '''Austria Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei''' (''Sozialdemokratische Arbeiterpartei Österreichs'') nime all. ASDP on üks tähtsamatest Austria parteidest [[konservatism|konservatiivse]] [[Austria Rahvapartei]] kõrval. Partei oli edukas 1920. aastatel, aga 1930. aastate algupoolel kiusasid parempoolsed selle liikmeid. Nii [[austrofašism|austrofašistliku]] [[diktatuur]]i (1934–1938) kui ka [[Kolmas Riik|Saksa]] [[okupatsioon]]i ajal oli partei keelatud ja selle liikmeid kiusati pidevalt taga, kuid pärast Austria vabastamist Saksa okupatsioonist tõusis partei sõjajärgse Austria [[poliitika]]s tähtsaks jõuks. ==ASDP praegune poliitiline olukord Austrias== Jooksvalt hoiab ASDP Austria [[president|presidenditooli]] [[Heinz Fischer]]i näol, omab 69 kohta [[Austria Nationalrat|Nationalratis]] ja 23 kohta [[Austria Liidunõukogu|Bundesratis]], tehes parteist tugevuselt teise partei. ASDP on valitsenud sõjajärgset Austriat aastatel [[1945]]–[[1966]] ja [[1971]]–[[1999]]. Sellest ajast ollakse [[opositsioon]]is. Partei võitis 2002. aasta Austria parlamendivalimistel (Nationalrati) 36,5% häältest ja 69 kohta 183-st. Sellele eelnenud [[1999. aasta Austria parlamendivalimised|1999. aasta Austria parlamendivalimistel]] 33,1% häältest ja 65 kohta 183-st. Liidumaa tasandil domineerib ASDP [[Viin|Viinis]], kus kõik linnapead 1919-1934 ja uuesti alates 1945. aastast on olnud ASDP liikmed, [[Burgenland|Burgenlandis]] (kõik kubernerid (''Landeshauptmann'') alates 1964) ja [[Kärnteni liidumaa|Kärntenis]] (1945-1989 ja uuesti alates 2013). [[Salzburgi liidumaa|Salzburgis]] oli ASDP võimul 2004-2013 ja [[Steiermargi liidumaa|Steiermargis]] 2005-2015. ASDP on esindatud kõikide liidumaade parlamentides (''Landtag''), valitsuskoalitsiooni kuulub Burgenlandis, Kärntenis, Alam-Austrias, Ülem-Austrias, Steiermargis ja Viinis. ==Partei rahvusvahelised kuuluvused== ASDP kuulub [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistliku Internatsionaali]] ja [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse]]. Omab [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] 7 kohta ja on suurim Austria partei Euroopa Parlamendis. ==Partei esimehed pärast 1945. aastat== *[[Adolf Schärf]] (1945–1957) *[[Bruno Pittermann]] (1957–1967) *[[Bruno Kreisky]] (1967–1983) *[[Fred Sinowatz]] (1983–1988) *[[Franz Vranitzky]] (1988–1997) *[[Viktor Klima]] (1997–2000) *[[Alfred Gusenbauer]] (2000–2008) *[[Werner Faymann]] (2008–2016) *[[Christian Kern]] (2016–2018) *[[Pamela Rendi-Wagner]] (2018–) [[Kategooria:Austria parteid]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatlikud parteid]] lm3pot4755lg36nozqpd9q1n2c07n9o 0 27587 7168152 6084955 2026-06-06T06:54:00Z Kuriuss 38125 7168152 wikitext text/x-wiki [[File:Patches the cat.jpg|pisi|[[Kodukass]] (''Felis catus'') on üks tavalisemaid koduloomi]] '''Koduloom''' on [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]], -[[alamliik]] või [[varieteet]], kelle [[inimene]] on [[kodustamine|kodustanud]] ja sageli ka [[tõuaretus]]ega [[geneetika|geneetiliselt]] arendanud. Koduloomad liigitatakse [[produktiivloom]]adeks (neilt saadakse [[liha]], [[piim]]a, [[vill]]a, [[nahk]]a jms), [[tööloom]]adeks ([[veoloom|veo-]] või [[valveloom]]ad jt) ning [[lemmikloom]]adeks. Need kategooriad osaliselt kattuvad ning eri koduloomade funktsioonid on ajaloo vältel muutunud: nii näiteks on [[kodukass|kasside]] tähtsus arenenud riikide närilisetõrjes nüüd üliväike ning ka [[hobune|hobuseid]], kes on kuulunud kõiki kolme kategooriasse, peetakse kogu maailmas üha vähem töö- ja rohkem lemmikloomana. ==Vaata ka== *[[koduloomade loend]] *[[kodulind]] *[[metsloom]] *[[jahiloom]] *[[loomakasvatus]] *[[kalakasvatus]] *[[lemmikloomad]] *[[toaloom]] *[[kariloom]] *[[produktiivloom]] *[[lihaloom]] *[[lüpsiloom]] *[[karusloom]] *[[katseloom]] *[[akvaariumikalad]] *[[loomaaed]] *[[tsirkuseloomad]] {{Commons|Domesticated animals}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Koduloomad| Koduloomad]] 69muwatcpi2xkft9girnh7wtqc36f7u 0 28423 7168227 7000601 2026-06-06T08:59:20Z Toomas.valja 151182 Quasar ei ole akronüüm fraasist "quasi-stellar radio source". Lühendvorm sobib ehk paremini 7168227 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}} [[Pilt:Artist's_rendering_ULAS_J1120+0641.jpg|pisi|300px|Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk<ref name="A8ik6" />]] '''Kvasar''' ([[inglise keel|ingliskeelsest]] sõnast ''quasar'' (lühendvorm sõnadest ''quasi-stellar radio source'' 'kvaasistellaarne ([[täht (astronoomia)|tähe]]taoline) [[raadiokiirgus]]e allikas') on väga energiline ja [[aktiivne galaktikatuum]]. Kvasarid on ülieredad ja algselt vaadeldi neid punktisarnaste (nagu [[Täht (astronoomia)|tähed]]) [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilise]] [[energia]] allikatena, millel on suur [[punanihe]], mitte hajutatud allikatena nagu [[galaktika]]d. Kuigi kvasarite olemus oli 1980. aastatel veel vaidluse all, on nüüdseks jõutud konsensusele, et kvasarid on kokkusurutud alad massiivsete galaktikate keskmes, mis ümbritsevad sealseid [[Ülimassiivne must auk|ülimassiivseid musti auke]]. Nende suurus jääb vahemikku, mis on musta augu [[Schwarzschild|Schwarzschildi raadiusest]] 10 – 10 000 korda suurem. Kvasarid saavad energiat musta auku ümbritsevast spiraalsest kettast. ==Ülevaade== [[Pilt:Quasar viewed from Hubble.jpg|pisi|Kvasari tuum ([[Hubble'i teleskoop]])]] Kvasaritel on väga suur punanihe, mis tuleneb [[Universumi paisumine|Universumi paisumisest]] Maa ja kvasari vahel.<ref name="grupen_cowan2005" /> Nad on ühed kõige heledamad ja energiarikkamad teadaolevad objektid universumis. Nad kipuvad asuma noorte aktiivsete galaktikate keskmetes ja kiirgavad energiat kuni 1000 korda võimsamalt kui [[Linnutee]]. [[Hubble'i seadus|Hubble’i seadusega]] kombineerides vihjab punanihe, et kvasarid on väga kauged objektid ja pärinevad seega väga varasest Universumist. Kõige heledamad kvasarid kiirgavad hulgas, mis ületab keskmiste galaktikate võimsuse ja on võrdne triljoni (10¹²) [[Päike|Päikesega]]. Kiirgus jaotub peaaegu ühtlaselt üle elektromagnetkiirguse spektri, röntgenikiirgusest sügavale infrapunasesse, piigiga UV-nähtava vahemikus. Mõned kvasarid on tugevad raadio- ja gammakiirguse kiirgajad. Varastel optilistel piltidel nägid kvasarid välja nagu üksikud valguspunktid, tähtedest eristatavad ainult oma kummalise spektri tõttu. Infrapunateleskoopide ja [[Hubble'i teleskoop|Hubble’i teleskoobi]] abil on täheldatud kvasareid ümbritsevaid "peremeesgalaktikaid".<ref name="ZSwmf" /> Need galaktikad on üldiselt liiga tumedad, et neid kvasari heleduse kõrval näha, aga eritehnikate abil on seda saavutatud. Enamikku kvasareid ei ole võimalik väikeste teleskoopidega näha, kuid [[3C 273]], keskmise [[Tähesuurus|näilise tähesuurusega]] 12,9, on erand. See asub 2,44 miljardi [[valgusaasta]] kaugusel ja on üks kaugeimaid objekte, mida saab amatöörvarustusega vaadelda. Mõnede kvasarite puhul võib täheldada [[heledus]]e muutumist, mis on kiire spektri nähtavas osas ja veelgi kiirem röntgenikiirguse alas. Kiired muutused seavad kvasarite suurusele ülempiiri; kvasarid ei ole kuigi palju suuremad kui [[Päikesesüsteem]].<ref name="Hqn9n" /> Sellest võib järeldada kvasarite erakordselt suurt [[energiatihedus]]t.<ref name="lFVBh" /> Heleduse muutumise mehhanism kätkeb arvatavasti meie poole suunatud energiajugade [[Relativistlik kiirgumine|relativistlikku kiirgumist]]. Suurima teadaoleva punanihkega (seisuga juuni 2011) kvasar on [[ULAS J1120+0641]], mille punanihe on 7,085, mis tähendab, et [[kaasaliikuv kaugus]] (arvestab Universumi paisumist) Maast on ligikaudu 29 miljardit valgusaastat. Usutakse, et kvasareid varustab energiaga kaugete galaktikate tuumades olevate supermassiivsete mustade aukudesse lisanduv aine. See teeb neist tavaklassi objektide – [[Aktiivne galaktika|aktiivsete galaktikate]] helendavad versioonid. Kuna valgus ei suuda põgeneda supermassiivsetest mustadest aukudest kvasarite keskmes, toodetakse pääsenud energia väljaspool [[sündmuste horisont]]i gravitatsiooniliste pingete ja sissetuleva aine üüratu hõõrdumise abil.<ref name="jstor.org" /> Kvasarite kesksed massid (10⁶–10⁹ Päikese massi) on mõõdetud kajakaardistamise abil. Mõnikümmend lähedalasuvat suur galaktikat, millel ei paista olevat kvasarist tuuma, omavad siiski sarnast musta auku oma keskmes. Selle põhjal arvatakse, et kõigil suurtel galaktikatel on selline must auk, kuid vähesed kiirgavad ja on nähtavad kvasaritena. On vähetõenäoline, et musta auku kogunev aine kukub sinna otse, pigem omab ta mingisugust [[pöördemoment]]i augu ümbruses ja koguneb nii [[juurdekasvu ketas]]teks. Kvasareid saab süüdata tavagalaktikatest pärinev aine. On oletatud, et [[Andromeeda galaktika|Andromeeda]] ja Linnutee galaktika kokkupõrkel 3–5 miljardi aasta pärast võib tekkida uus kvasar.<ref name="jstor.org" /><ref name="Zvndq" /><ref name="uKQYi" /> == Omadused == [[Pilt:PKS 1127-145 X-rays.jpg|pisi|Chandra röntgenikiirguse observatooriumi pilt kvasarist PKS 1127-145, väga hele röntgen- ja nähtava kiirguse allikas, mis on Maast umbes 10 miljardi valgusaasta kaugusel. Kvasarist väljaulatuva röntgenikiirguse joa pikkus on vähemalt miljon valgusaastat. Vaatlemise kuupäev: 28. mai, 2000. Instrument: ACIS<ref name="tmXij" />]] Praeguseks on teada enam kui 200 000 kvasarit, neist enamik SDSS (Sloan Digital Sky Survey) uuringutest. Kõikide uuritud kvasarite spektrite punanihked jäävad 0,056 ja 7,085 vahele. Kui rakendada punanihetel Hubble’i seadust, ilmneb, et kvasarid on 600 miljoni<ref name="RWWjA" /> kuni 28 miljardi valgusaasta kaugusel (kaasaliikuva kauguse mõistes). Hiiglaslike vahemaade ja valguse lõpliku kiiruse tõttu näeme me neid ja neid ümbritsevat ruumi nii, nagu need eksisteerisid väga noores Universumis. Enamik kvasareid asub enam kui kolme [[miljard]]i valgusaasta kaugusel. Kuigi kvasarid näivad Maalt vaadelduna ähmased, on nende nägemine tõestuseks, et kvasarid on ühed heledaimad objektid vaadeldavas universumis. Maa pealt vaadeldavas taevas on heledaimaks kvasariks [[3C 273]], mis asub [[Neitsi (tähtkuju)|Neitsi]] [[tähtkuju]]s. Selle [[näiv tähesuurus]] on 12,8 (piisavalt ere, et vaadelda läbi keskmise suurusega amatöör[[Teleskoop|teleskoobi]]), aga [[absoluutne tähesuurus]] −26,7. Ligikaudu 33 valgusaasta kauguselt oleks see objekt taevas sama ere kui meie [[Päike]]. Seega on selle kvasari eredus umbes 2*10¹² (2, millele järgneb 12 nulli) korda suurem Päikese omast, või umbes sada korda suurem keskmise hiidgalaktika, nagu meie Linnutee, koguvalgusest. See aga eeldaks, et kvasar kiirgab energiat igas suunas. Aktiivsed galaktikate tuumad on tavaliselt aga seotud võimsate ühesuunaliste mateeria- ja energiapursetega ja ei pea seega kiirgama igas suunas. Universumis, mis sisaldab sadu miljardeid galaktikaid, millest enamikul oli aktiivne tuum miljardeid aastaid tagasi ja mis on meist miljardite valgusaastate kaugusel, on statistiliselt kindel, et tuhanded sellised pursked on suunatud meie poole, mõned neist otsesuunalisemalt kui teised. Paljudel juhtudel kehtib seos, et mida eredam kvasar, seda otsesemalt on purse suunatud meie poole. Hüpereredale kvasarile [[APM 08279+5255]] määrati tema avastamisel aastal 1998 [[Absoluutne tähesuurus|absoluutseks tähesuuruseks]] −32,2, kuid kõrglahutusega pildistamisel Hubble’i teleskoobi ja 10 m [[Kecki teleskoop|Kecki teleskoobiga]] ilmnes, et see süsteem on moonutatud [[Gravitatsiooniläätsed|gravitatsiooniläätse]] poolt. Selle efekti uurimisel tuli välja, et kvasari absoluutne tähesuurus on suurendatud ~10 korda. Sellest hoolimata on see oluliselt eredam teistest lähedalolevatest kvasaritest. Varajases universumis esines kvasareid palju sagedamini. See avastus esimese kvasari avastaja [[Maarten Schmidt]]i poolt aastal 1967 oli üks esimesi tugevaid tõendeid [[Fred Hoyle]]’i statsionaarse kosmoloogia vastu ja [[Suure Paugu Teooria|Suure Paugu]] teooria poolt. Kvasarid osutavad aladele, kus toimub kiire massiivsete mustade aukude kasvamine ([[Juurdekasv (astrofüüsika)|juurdekasvu]] tõttu). Need mustad augud kasvavad koos tähtede massidega nende peremeesgalaktikates viisil, mida praegusel ajal veel ei mõisteta. Üks idee seisneb selles, et kvasaritelt pursatavad mateeriajoad, kiirgus ja tuuled lülitavad välja uute tähtede loomise peremeesgalaktikas. Need joad, mis mõne galaktikaparve keskmes asuvatel kvasaritel toodavad ülitugevat kiirgust, omavad piisavalt energiat, et takistada [[galaktikaparv]]es oleval kuumal gaasil jahtumist ja keskgalaktikale langemist, lülitades sellega tähtede tootmisprotsessi välja. On avastatud, et kvasarite eredus varieerub väga erinevatel perioodidel. On leitud kvasareid, mille eredus muutub igas kuus, nädalas, päevas või isegi tunnis. See tähendab, et kvasarid toodavad ja eraldavad energiat väga väikesest alast. Mõne nädala jooksul eredust muutev kvasar ei saa olla suurema läbimõõduga kui mõni valgusnädal. Suurte energiakoguste tootmine väikesest alast nõuab aga palju efektiivsemat energiaallikat kui tähti toitev tuumasüntees. Musta augu poole kukkuvate objektide vallandatav gravitatsioonienergia on seni ainus teadaolev protsess, mis suudab selliseid energiakoguseid pidevalt toota ([[supernoova]]d ja [[Gammakiirgus|gammakiirte pursked]] on ka selliseks energiatootmiseks suutelised, kuid maksimaalselt vaid mõneks nädalaks). Musti auke pidasid mõned astronoomid 1960. aastatel liiga eksootiliseks ja pakuti välja, et punanihked tulenesid mõnest teisest (teadmata) protsessist, millest tulenevalt kvasarid ei oleks tegelikult nii kauged kui Hubble’i seadusest järelduks. See "punanihke väitlus" kestis mitu aastat. Mitmed tõendid (peremeesgalaktikate nägemine, gravitatsiooniläätsed) näitavad nüüd, et kvasarite punanihked tulenevad siiski Hubble’i paisumisest, ja kvasarid on tegelikult nii võimsad kui algselt arvati.<ref name="keel2009" /> [[Pilt:Quasar HE 1104-1805.jpg|pisi|vasakul|Gravitatsiooniläätse poolt moonutatud kvasar HE 1104–1805<ref name="2Kpv0" />]] Kvasaritel on kõik samad omadused, mis on aktiivsetel galaktikatel, aga kvasarid on võimsamad: nende [[kiirgus]] on osaliselt mittesoojuslik (ei tulene [[Must keha|mustast kehast]]), ja umbes 10%-l on avastatud ka jugasid ja sagaraid sarnaselt raadiogalaktikate vastavate nähtustega, mis kannavad olulist (kuid vähemõistetud) osa energiast kõrge energiaga (s.o valguse kiiruse lähedase kiirusega liikuvate) osakeste (kas [[elektron]]ide ja [[prooton]]ite või elektronide ja [[positron]]ide) näol. Kvasarid kiirgavad elektromagnetlaineid [[Elektromagnetiline kiirgus|igal uurimist võimaldaval lainepikkusel]] – raadio-, infrapuna-, optilisel, ultraviolett-, röntgeni- ja isegi gammakiirgusel. Enamik kvasareid on eredaimad iseenda taustsüsteemi suhtes UV-lainepikkuste ümbruses (u 1216 [[Ongström|ongströmit]] (121,6&nbsp;nm) ümbruses, vesiniku [[Lymani jada|Lyman-alfa]] kiirguspiigi juures), kuid kvasarite hiiglaslike punanihete tõttu on maapealsed uuringud mõõtnud suurimat eredust isegi 9000 ongströmit (900&nbsp;nm) juures, varases infrapunases. Vähestel kvasaritel on mõõdetud tugevat raadiokiirgust, mis tuleneb ligi valguse kiirusel liikuvatest väljapursatud mateeriajugadest. Sellised kvasarid näivad, kui piki juga vaadelda, [[blasar]]itena (''blazing quasi-stellar object'' – 'lõõskav tähesarnane objekt') ja neil on tihti piirkondi, mis näivad keskmest eemalduvat kiiremini kui valguse kiirus (superluminaalne paisumine). See on aga [[Erirelatiivsusteooria|erirelatiivsusest]] tulenev optiline illusioon. Kvasarite punanihkeid mõõdetakse tugevatest spektrijoontest, mis on nende optilises ja UV-spektris ülekaalus. Need jooned on üldisest spektrist eredamad, mistõttu kutsutakse neid emissioonijoonteks. Nende laiused ulatuvad mitme protsendini valguse kiirusest. Joonte laiused tulenevad Doppleri nihetest, mida põhjustavad jooni andvate gaaside ülikiire liikumine. Eredaimad on vesiniku- (peamiselt Lymani ja [[Balmeri jada]]de omad), heeliumi-, süsiniku-, magneesiumi-, raua- ja hapnikujooned. Emiteerivad aatomid varieeruvad neutraalsetest tugevalt ioniseerituteni. Selline lai ionisatsiooni ulatus näitab, et gaas saab tugevat kiiritust kvasari poolt, mitte ei ole pelgalt kuum, ega ole kiiritatud tähtede poolt, mis ei ole võimelised tootma nii laia ulatust. == Kiirguse teke == Kuna kvasaritel on kõigile aktiivsetele galaktikatele ühised omadused, siis saab nende kiirgamist võrrelda väiksemate aktiivsete galaktikatega, mida "toidavad" väiksemad supermassiivsed mustad augud. Selleks, et genereerida 10⁴⁰ [[Watt|W]] võimsusega valgust (tüüpiline kvasari heledus), peaks super massiivne must auk tarbima 10 tähe massi väärtuses ainet aastas. Heledaimad teadaolevad kvasarid "õgivad" 1000 päikese massi väärtuses ainet aastas. Suurima teadaoleva oleva tarbimiseks hinnatakse 600 Maa massi minutis. Kvasarid lülituvad "sisse ja välja" sõltuvalt enda ümbrusest ja kuna nad ei saa sellisel kiirusel "toitumist" jätkata 10 miljardit aastat, siis pärast lähedal asuva gaasi ja tolmu ära tarbimist muutub ta tavaliseks galaktikaks. Kvasarid annavad vihjeid [[suure paugu teooria]]s reionisatsiooni lõppemise kohta. Vanimad kvasarid (punanihe ≥ 6) demonstreerivad [[Gunni-Petersoni efekt|Gunni-Petersoni efekti]] ning nende ees toimub neeldumine, mis viitab sellele, et tol ajal oli galaktikate vahel [[neutraalne gaas]]. Noorematel kvasaritel puudub neeldumispiirkond, kuid nende spektris on terava tipuline ala, mida tuntakse ka Lymani-alfa joontena. See näitab, et galaktikate vaheline mateeria on vahepeal reioniseeritud [[plasma]]ks, ja et neutraalne gaas eksisteerib vaid väikestes gaasipilvedes. Kvasarid annavad tõendeid [[heelium]]ist raskemate elementide kohta, mis omakorda näitab, et galaktikates toimus massiivne tähtede moodustumise faas. Loodi III generatsiooni tähed Suure Paugu ja esimeste vaadeldud kvasarite tekke vahele jääval ajal. Praeguseks veel kinnitamata vaatluse käigus 2005. aastal võidi [[NASA]] [[Spitzeri kosmoseteleskoop|Spitzeri kosmoseteleskoobiga]]<ref name="HAiDV" /> vaadelda nendelt kvasaritelt pärinevat valgust. Kvasarid võivad olla suured röntgenikiirguse allikad, nagu kõik (varjamata) aktiivsed galaktikad. Raadiosagedusel kiirgavad kvasarid võivad tekitada röntgenikiirgust ja gammakiirgust madalama energiaga footonite [[Comptoni pöördhajumine|Comptoni pöördhajumise]] tõttu raadiosagedusel kiirgavate elektronide vahel kiirgusjoas.<ref name="Dooling" /> == Vaatlusajalugu == Esimesed kvasarid avastati raadioteleskoopide abil 1950. aastate lõpus. Need registreeriti raadiolaineallikatena, millel puudus visuaalne kujutis. Väikseid teleskoope ja [[Lovelli teleskoop]]i interferomeetrina kasutades tõestati, et vaatlusobjektidel on väga väike nurksuurus.<ref name="jbo" /> 1960. aastaks oli selliseid objekte salvestatud sadu ja need avaldati kolmandas Cambridge'i kataloogis. Lõpuks, 1960. aastal suudeti raadiolaine allikas [[3C 48]] siduda visuaalse objektiga. Astronoomid avastasid objekti, mida nad nimetasid ähmaseks siniseks täheks, täpselt sama koha peal, kust levisid raadiolained. Samuti suudeti saada antud objekti spekter, mis sisaldas palju teadmata laiu kiirgusjooni. Astronoom [[John Gatenby Bolton|John Bolton]] pakkus välja, et spektri puhul võib tegemist olla suure punanihkega, aga suure hälbe tõttu normaalsest spektrist seda versiooni ei tunnustatud. Läbimurre saabus 1962. aastal, kui järjekordse raadiolaine allika 3C 273 mõõtmisel saadi Hale'i teleskoobi abil optiline spekter. Saadud spekter sisaldas taas samasuguseid laiu kiirgusjooni. Maarten Schmidt, kes spektri avastas, mõistis, et tegemist oli vesinikspektraaljoonte punanihkega 15,8% juures. See avastus näitas, et antud allikas eemaldus meist umbes 47 000&nbsp;km/s.<ref name="arp1967" /> Tänu Schmidti avastusele toimus läbimurre kvasarite vaatluses ja see võimaldas teiste raadiolaine allikate spektrite punanihke määramist. Nagu oli ennustanud J. Bolton, oli ka esimesena avastatud objekti 3C 48 puhul tegemist punanihkega (37%). Mõistet "kvasar" kasutas esimesena Hiinas sündinud USA [[astrofüüsik]] Hong-Yee Chiu ajakirja Physics Today 1964. aasta artiklis, kus ta kirjeldas uuritavaid raadiolaine allikaid järgmiselt: {{Tsitaat|Siiani oleme kasutanud pikka lohisevat väljendit "tähetaoline raadiolaine allikas" (''quasi-stellar radio source'') objektide kohta, mille olemus on meile täpselt teadmata. On raske luua mingit lühikest nomenklatuuri nii, et see võtaks lühidalt kokku kõik nende vajalikud omadused ja mugavuse huvides kasutan ülejäänud artiklis sellest pikast väljendist tehtud lühendit "kvasar" (quasar).|Hong-Yee Chiu in ''Physics Today'', May, 1964}} Hiljem avastati, et ainult umbes 10% kvasaritest on tugevad raadiolainete allikad ehk nad on nii-öelda "raadiovaljud". Sellest alates on "tähetaolised objektid" või siis kvasarid jagatud kahte rühma: 1) raadiovaljud ja 2) raadiovaiksed. 1960. aastate jooksul oli üheks suurimaks väitlusteemaks kvasarite kaugus. Arvati, et kvasarite punanihe polnud tingitud universumi paisumisest vaid pigem on tegemist valguse väljumisega gravitatsiooniaugust. Siiski tekitas küsimusi tõik, et täht, mis oleks vajaliku massiga sellise gravitatsiooniaugu tekitamiseks, oleks ebastabiilne ja ületaks [[Hayasi piir]]i.<ref name="4CL74" /> Samuti ilmneb kvasarite spektraaljoontes "keelatud" kiirgusjooni, mida varem on nähtud ainult kuumades väikse tihedusega gaasudukogudes, mis on liiga laiali hajunud, et üldse mahtuda ja tekitada vajaliku tugevusega gravitatsiooniauku.<ref name="alBhL" /> Samuti oli probleem ideega kosmiliselt kaugetest kvasaritest. Üks tugev argument selle vastu oli fakt, et kvasaritest tulenev energia ületas kaugelt kõik võimalikud energiatootmisprotsessid, kaasa arvatud [[termotuumareaktsioon]]id. Mõned arvasid, et kvasarid koosnesid siiani teadmata stabiilsest [[antiaine]] vormist, mis tingis kvasarite võimatult suure heleduse. Teised spekuleerisid, et kvasarid on [[Ussiauk|ussiaugu]] [[Valge auk|valge augu]] ots. Viimased väited lükkas ümber nn juurdekasvu ketta teooria, mis lõpuks 1970. aastatel edukalt modelleeriti. Viimased väited muutusid selle valguses üsna tähtsusetuteks ja tänapäeval on teooria kosmiliselt kaugetest kvasaritest väga levinud. 1979. aastal kinnitati gravitatsioonilise läätse teooria, millele pani aluse [[Albert Einstein|Einsteini]] [[Üldrelatiivsusteooria|üldine relatiivsusteooria]], kui saadi pildid topeltkvasarist 0957+561.<ref name="tRBHz" /> 1980. aastatel loodi ühendatud mudelid kvasaritest, mis klassifitseeriti kui kindlad osad aktiivsetest galaktikatest, ja lepiti kokku, et paljudel juhtudel eristab neid teistest galaktika tüüpidest ainult vaatleja vaatlusnurk.<ref name="y3G2A" /> Kvasarite suur heledus on tingitud nende keskel asuvatest supermassiivsetest mustadest aukudest, mis võivad muuta 10% keha [[mass]]ist energiaks. Võrdluseks: termotuumareaktsioonid Päikse-sarnastes tähtedes muudavad energiaks 0,7% massist. See mehhanism seletab ka, miks kvasarid olid rohkem levinud varajases universumis. Nimelt, energia tootmine lõppeb kui kvasari tuumas olev must auk tarbib ära kõik läheduses oleva gaasi ja tähetolmu. See kinnitab asjaolu võimalikkust, et samast protsessist on läbi käinud enamik galaktikaid, sh meie enda Linnutee galaktika. Kuna musta augu lähedal olev gaas ja tolm on tarbitud, siis nüüd on meie galaktika jõudnud vaiksesse perioodi ja kvasarit kui sellist Linnutee südames enam ei eksisteeri. ==Vaata ka== * [[Kvasarite loend]] * [[Suur kvasarirühm]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="A8ik6">{{cite news|title=Most Distant Quasar Found|url=http://www.eso.org/public/news/eso1122/|accessdate=4. juulil 2011|newspaper=ESO Science Release}}</ref> <ref name="grupen_cowan2005">{{cite book | author=Grupen, Claus; Cowan, Glen | title=Astroparticle physics | pages=11–12 | publisher=Springer | year=2005 | isbn=3540253122}}</ref> <ref name="ZSwmf">[http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/1996/35/image/a/ Hubble Surveys the "Homes" of Quasars] Hubblesite News Archive, 1996-35</ref> <ref name="Hqn9n">{{cite web|url=http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/1996/35/text/ |title=Hubble Surveys the "Homes" of Quasars |publisher=HubbleSite |date=19. november 1996 |accessdate=1.07.2011}}</ref> <ref name="lFVBh">{{cite web |url=http://neutrino.aquaphoenix.com/un-esa/astrophysics/astro-chapter7.html |title=7. HIGH-ENERGY ASTROPHYSICS ELECTROMAGNETIC RADIATION |publisher=Neutrino.aquaphoenix.com |date= |accessdate=1.07.2011 |archive-date=7.07.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110707154332/http://neutrino.aquaphoenix.com/un-esa/astrophysics/astro-chapter7.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="jstor.org">http://www.jstor.org/pss/3971408</ref> <ref name="Zvndq">{{Netiviide |url=http://www.galaxydynamics.org/papers/GreatMilkyWayAndromedaCollision.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-08 |arhiivimisaeg=2008-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081217134733/http://www.galaxydynamics.org/papers/GreatMilkyWayAndromedaCollision.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uKQYi">http://www.cfa.harvard.edu/~tcox/localgroup/lg.pdf</ref> <ref name="tmXij">http://chandra.harvard.edu/photo/2002/1127/</ref> <ref name="RWWjA">{{cite web|url=http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/1994/1994/42/text/ |title=Hubble Uncovers a Hidden Quasar in a Nearby Galaxy (Cygnus A)|publisher=HubbleSite |date=21. september 1994 |accessdate=1.07.2011}}</ref> <ref name="keel2009">{{cite web | first=William C. | last=Keel | date=oktoober 2009 | title=Alternate Approaches and the Redshift Controversy | publisher=The University of Alabama | url=http://www.astr.ua.edu/keel/galaxies/arp.html | accessdate=27.09.2010}}</ref> <ref name="2Kpv0">{{cite news|title=http://www.spacetelescope.org/images/heic1116a/|url=http://www.spacetelescope.org/images/heic1116a/|accessdate=4. novembril 2011|newspaper=ESA/Hubble Press Release|archive-date=2011-11-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20111107175930/http://www.spacetelescope.org/images/heic1116a/|url-status=dead}}</ref> <ref name="HAiDV">{{cite web |url=http://www.nasa.gov/centers/goddard/news/topstory/2005/universe_objects.html |title=NASA Goddard Space Flight Center: News of light that may be from population III stars |publisher=Nasa.gov |date= |accessdate=1.07.2011 |archive-date=16.04.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110416191522/http://www.nasa.gov/centers/goddard/news/topstory/2005/universe_objects.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="Dooling">{{cite web |author=Dooling D |title=BATSE finds most distant quasar yet seen in soft gamma rays Discovery will provide insight on formation of galaxies |url=http://science.nasa.gov/NEWHOME/HEADLINES/ast24nov99_1.htm |access-date=2011-11-09 |archive-date=2009-07-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090723104615/http://science.nasa.gov/newhome/headlines/ast24nov99_1.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="jbo">{{cite web | url=http://www.jb.man.ac.uk/public/story/mk1quasars.html | title=The MKI and the discovery of Quasars | publisher=[[Jodrell Bank Observatory]] | accessdate=23.11.2006}}</ref> <ref name="arp1967">{{cite journal | author=Schmidt Maarten | title=3C 273: a star-like object with large red-shift | url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1963-03-16_197_4872/page/1040 | journal=Nature | year=1963 | volume=197 | issue=4872 | pages=1040–1040 | bibcode=1963Natur.197.1040S | doi = 10.1038/1971040a0|issn = 0028-0836}}</ref> <ref name="4CL74">{{cite journal | author=S. Chandrasekhar | title=The Dynamic Instability of Gaseous Masses Approaching the Schwarzschild Limit in General Relativity | url=https://archive.org/details/sim_astrophysical-journal_1964-08-15_140_2/page/416 | journal=Astrophysical Journal | year=1964 | volume=140 | issue=2 | pages=417–433 | doi=10.1086/147938|bibcode = 1964ApJ...140..417C}}</ref> <ref name="alBhL">{{cite journal | author=J. Greenstein and M. Schmidt | title=The Quasi-Stellar Radio Sources 3C&nbsp;48 and 3C&nbsp;| url=https://archive.org/details/sim_astrophysical-journal_1964-07-01_140_1/page/n5 | journal=Astrophysical Journal | year=1964 | volume=140 | issue=1 | pages=1–34 | doi=10.1086/147889 |bibcode = 1964ApJ...140....1G}}</ref> <ref name="tRBHz">{{cite web|url=http://www.astr.ua.edu/keel/agn/q0957.html |title=Active Galaxies and Quasars – Double Quasar 0957+561 |publisher=Astr.ua.edu |date= |accessdate=1.07.2011}}</ref> <ref name="y3G2A">{{cite web|url=http://adsabs.harvard.edu.ep.fjernadgang.kb.dk/full/1989ApJ...336..606B |title=Peter J. Barthel, Is every Quasar beamed?, The Astrophysical Journal, 336:606–611, 1989 |publisher=Adsabs.harvard.edu.ep.fjernadgang.kb.dk |date= |accessdate=1.07.2011}}</ref> }} [[Kategooria:Taevakehad]] axezso3ekxjbxjtg66a3rda9qncf8s8 0 28653 7167960 7166468 2026-06-05T15:55:44Z Andreas003 7485 7167960 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Partei | partei_nimi = Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei | partei_nimi_keeles = Suomen Sosialidemokraattinen Puolue | partei_logo = Sozialdemokratische Partei Finnlands Logo.svg | partei_staatus = | esimees = [[Antti Lindtman]] | peasekretär = [[Mikkel Näkkäläjärvi]] | asutamine = [[1899]] | peakorter = Saariniemenkatu 6, [[Helsingi]] | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | kohti1_kus = [[Eduskunta|Eduskunnas]] | kohti1 = 43 | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | ajaleht = [[Demokraatti]] | liikmeid = 29 000 <small>(2024)</small> | kodulehekülg = http://www.sdp.fi | värvus = red | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] }} '''Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei''' (lühend: ''SDP'', [[soome keel|soome]] ''Suomen Sosialidemokraattinen Puolue'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Finlands Socialdemokratiska Parti'') on [[Soome]] [[erakond]]. Partei asutati [[1899]]. aastal '''Soome Töörahvaparteina'''. Praeguse nime sai erakond [[1903]]. aastal. == Üldiseloomustus == Erakonna ideoloogia on [[sotsiaaldemokraatia]]. Partei on [[konservatism|konservatiivse]] [[Rahvuslik Koonderakond|Rahvusliku Koonderakonna]] ja [[põhjala agraartsentrism|agraartsentristliku]] [[Soome Keskerakond|Keskerakonna]] kõrval Soome kolme mõjukama partei hulgas. SDP sotsiaaldemokraatlikku poliitikat peetakse mõõdukamaks kui Soome teise [[vasakpoolsus|vasakpoolse]] partei [[Vasakliit|Vasakliidu]] poliitikat. Pärast [[1918]]. aastal toimunud [[Soome kodusõda]] kaotas partei toetajaid. Aastal 1919 sai SDP 37,98% häältest ja 80 kohta parlamendis. Suuruselt teine partei parlamendis oli 43 kohaga Maalaisliitto. Parlamendi ja kohalikel valimistel on SDP saanud tavaliselt umbes neljandiku häältest. SDP-l on umbes 29 600 liiget. Partei esimees on alates [[2014]]. aasta maist [[Antti Rinne]]. SDP kandidaat [[Tarja Halonen]] valiti presidendiks [[2000. aasta Soome presidendivalimised|2000.]] ja [[2006. aasta Soome presidendivalimised|2006. aasta valimistel]]. SDP kuulus aastatel 2003–2007 Keskerakonna juhitud [[koalitsioonivalitsus]]se koos [[Rootsi Rahvapartei]]ga. Pärast [[2007. aasta Soome parlamendivalimised|2007. aasta Eduskunna valimisi]] oli partei opositsioonis. [[2011]]–2014 osales Sotsiaaldemokraatlik Partei [[Jyrki Kataineni valitsus|Jyrki Kataineni kuue partei koalitsioonivalitsuses]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sdp.fi/fi/|pealkiri=SDP koduleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019|arhiivimisaeg=30.05.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200530064515/https://sdp.fi/fi/|url-olek=ei tööta}}</ref> == SDP aated == SDP eesmärk on vaba, võrdne ja solidaarselt õiglane ühiskond. == Esimehed == [[Fail:Sozialdemokratische Partei Finnlands Logo.svg|pisi|100px|Logo 2010–2020]] [[Fail:Sanna Marin M-7403 07.jpg|pisi|Soome peaminister aastatel 2019–2023 oli Sanna Marin]] [[Fail:Antti Rinne (cropped).jpg|pisi|Erakonna esimees aastatel 2014–2020 Antti Rinne]] {| class="wikitable" |+ Esimehed<ref>[https://web.archive.org/web/20160205062506/http://www.sdp.fi/fi/component/content/article/30-sdp/tutustu/taustat/4171-puoluekokoukset-puheenjohtajat-ja-puoluesihteerit-1899 SDP:n puheenjohtajat ja puoluesihteerit] (SDP)</ref> ! Esimees ! Ametis |- |[[N. R. af Ursin]]|| 1899–1900 |- |[[J. A. Salminen]] || 1900 |- |[[K. F. Hellsten]] || 1900–1903 |- |[[Taavi Tainio]] || 1903–1905 |- |[[Emil Perttilä]] || 1905–1906 |- |[[Edvard Valpas-Hänninen]] || 1906–1909 |- |[[Matti Paasivuori]] || 1909–1911, 1913–1917 ja 1926–1930 |- |[[Otto Ville Kuusinen]] || 1911–1913 |- |[[Kullervo Manner]] || 1917–1918 |- |[[Väinö Tanner]] || 1918–1926 ja 1957–1963 |- |[[Kaarlo Harvala]] || 1930–1942 |- |[[Väinö Salovaara]] || 1942–1944 |- |[[Onni Hiltunen]] || 1944–1946 |- |[[Emil Skog]] || 1946–1957 |- |[[Rafael Paasio]] || 1963–1975 |- |[[Kalevi Sorsa]] || 1975–1987 |- |[[Pertti Paasio]] || 1987–1991 |- |[[Ulf Sundqvist]] || 1991–1993 |- |[[Paavo Lipponen]] || 1993–2005 |- |[[Eero Heinäluoma]] || 2005–2008 |- |[[Jutta Urpilainen]] || 2008–2014 |- |[[Antti Rinne]] || 2014–2020 |- |[[Sanna Marin]] || 2020–2023 |- |[[Antti Lindtman]] || 2023– |} == SDP presidendid ja peaministrid == '''Presidendid''' * [[Mauno Koivisto]] (1982–1994) * [[Martti Ahtisaari]] (1994–2000) *[[Fail:Jutta Urpilainen A4.jpeg|pisi|Soome [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] volinik Jutta Urpilainen]][[Tarja Halonen]] (2000–2012) '''Peaministrid'''<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://valtioneuvosto.fi/tietoa/historiaa/hallitukset-ja-ministerit/raportti/-/r/v2|pealkiri=Valtioneuvosto|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019|arhiivimisaeg=8.03.2019|arhiivimisurl=https://archive.today/20190308201732/https://valtioneuvosto.fi/tietoa/historiaa/hallitukset-ja-ministerit/raportti/-/r/v2|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[Väinö Tanner]] (1926–1927) * [[Karl-August Fagerholm]] (1948–1950, 1956–1957 ja 1958–1959) * [[Rafael Paasio]] (1966–1968 ja 1972) * [[Mauno Koivisto|Mauno Koivsto]] (1968–1970 ja 1979–1982) * [[Kalevi Sorsa]] (1972–1975, 1977–1979 ja 1982–1987) * [[Paavo Lipponen]] (1995–2003) * [[Antti Rinne]] (2019) * [[Sanna Marin]] (2019-2023) == Tulemused valimistel == Parlamendivalimistel on erakonna populaarsus enamasti olnud veidi alla või üle 20%. [[2019. aasta Soome parlamendivalimised|2019. aasta valimistel]] sai SDP 17,73 protsenti häältest ja 40 kohta Eduskunnas. [[2015. aasta Soome parlamendivalimised|2015. aasta valimistel]] sai SDP 16,51 protsenti häältest ja 34 kohta Eduskunnas. [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] on kaks SDP esindajat, kes kuuluvad [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis|sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni]] (S&D), praegu on need [[Eero Heinäluoma]] ja [[Miapetra Kumpula-Natri]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vaalit.yle.fi/epv2019/fi/candidates|pealkiri=Yle tulospalvelu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.sosialidemokraatit.fi Ametlik lehekülg] (''soome keeles'') [[Kategooria:Soome parteid]] 4di8i5ngygi0h0rz01xrq8yyubvpoto 0 30574 7167922 6622625 2026-06-05T14:36:05Z Andreas003 7485 7167922 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=juuni|aasta=2026}} {{Infokast partei | nimi = Keskpartei | logo = C v1.svg | nimi_keeles = Centerpartiet | värvus = green | staatus = Keskpartei logo | asutamine = 1913 | juht = [[Elisabeth Thand Ringqvist]] | europarlament = [[Uueneva Euroopa fraktsioon]] | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]] }} '''Keskpartei''' ([[rootsi keel|rootsi]] ''Centerpartiet'', rootsi lühend ''C'') on [[Rootsi]] [[põhjala agraartsentrism|maapartei]], kuid [[Euroopa]] kontekstis võib [[erakond]]a pidada [[sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalse]] mõtteviisi kandjaks, mis keskendub [[põllumajandus]]-, [[keskkond|keskkonna]]- ja maaküsimustele. Pikaajalised teemad on vastasseis [[tuumaenergia]] kasutamisele ja ettepanekud detsentraliseerida poliitiline võim. ==Partei asend Rootsi poliitikas== Kunagi Rootsi poliitikas suurt rolli mänginud Keskpartei on langenud tänaseks [[Riksdag]]i (Rootsi parlament) esindatuse järgi suuruselt neljandale kohale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-01 |pealkiri=The parties in the Riksdag |url=https://www.riksdagen.se/en/members-and-parties/the-parties-in-the-riksdag/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=[[Riksdag]]}}</ref> Parteisse kuulub üle 20&nbsp;000 inimese.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Berglund |eesnimi=Hedda |kuupäev=2024-10-23 |pealkiri=Medlemsras för Liberalerna – störst tapp bland riksdagspartierna |url=https://www.svt.se/nyheter/inrikes/medlemsras-for-liberalerna-storst-tapp-bland-riksdagspartierna |väljaanne=[[SVT Nyheter]]}}</ref> Partei peamine valijaskond on maaelanikud. Küllaltki vähe on farmereid ja ärimehi. == Ajalugu == Partei asutati [[1913]]. aastal Põllumeeste Liidu (''Bondeförbundet'') nime all; [[1922]]. aastal liitus see [[Rahvuslik Farmerite Liit|Rahvusliku Farmerite Liiduga]] (''Jordbrukarnas Riksförbund''). [[1957]]. aastal võttis partei endale praeguse nime. Partei oli Rootsi [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|sotsiaaldemokraatide]] lähim liitlaspartei tervelt 25 aastat ning moodustas nendega valitsuse [[1936]]–[[1945]] ja [[1951]]–[[1957]]. Aastast [[1957]] kuulub erakond Rootsis parem- ja keskparteide blokki, mille eesmärk on võtta Rootsis [[sotsialism|sotsialistlike]] parteide ja [[Rootsi Roheline Partei|roheliste]] blokilt võim. Partei kuulus parem- ja keskparteide bloki valitsustesse [[1976]]–[[1982]] ja [[1991]]–[[1994]]. Rootsi peaminister [[Thorbjörn Fälldin]] kuulus samuti Keskparteisse. Partei lahkus paremparteide valitsusest [[1994]]. aastal ja moodustas liidu sotsidega aastani 1998. Keskpartei sõlmis [[2006. aasta Rootsi parlamendivalimised|2006. aasta Rootsi parlamendivalimiste]] eel koostööleppe [[Kristlikud Demokraadid (Rootsi)|Kristlike Demokraatide]], [[Mõõdukas Koalitsioonipartei|Mõõduka Koalitsiooniparteiga]] ja [[Liberaalne Rahvapartei|Liberaalse Rahvaparteiga]]. Kuna nendel valimistel võitsid vastava koostöölepingu sõlminud parteid enamuse, tuli Keskpartei võimule. [[2018. aasta Rootsi parlamendivalimised|2018. aasta Rootsi parlamendivalimistel]] kogus Keskpartei 8,6% häältest ja 31 kohta 349-st. [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus partei 10,78% häältest ja 2 koha 20-st Rootsile eraldatud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] kohast. Kummalgi valimisel kehtis 4% üleriigiline [[valimiskünnis]]. == Liidrid == *[[Erik Eriksson i Spraxkya|Erik Eriksson]] (1916–1920) *[[Johan Andersson i Raklösen|Johan Andersson]] (1920–1924) *[[Johan Johansson i Kälkebo|Johan Johansson]] (1924–1928) *[[Olof Olsson i Kullenbergstorp|Olof Olsson]] (1928–1934) *[[Axel Pehrsson-Bramstorp]] (1934–1949) *[[Gunnar Hedlund]] ([[1949]]–1971) *[[Thorbjörn Fälldin]] ([[1971]]–1985) *[[Karin Söder]] ([[1985]]–1987) *[[Olof Johansson]] ([[1987]]–1998) *[[Lennart Daléus]] ([[1998]]–2001) *[[Maud Olofsson]] ([[2001]]–[[2011]]) *[[Annie Lööf]] ([[2011]]–2023) *[[Muharrem Demirok]] (2023–2025) *[[Anna-Karin Hatt]] (2025) *[[Elisabeth Thand Ringqvist]] (alates 2025) == Liikmesus == *[[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]] *[[Uueneva Euroopa fraktsioon]] ==Välislingid== *[http://www.centerpartiet.se/ Centerpartieti koduleht] (''rootsi keeles'') == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Rootsi parteid]] [[Kategooria:Agraarparteid]] o3xn9dtzuv7kwpvbs5pp1hb2ivgsstd 0 32114 7167961 7154887 2026-06-05T15:58:53Z Andreas003 7485 7167961 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Partei | partei_nimi = Põlissoomlased | partei_nimi_keeles = Perussuomalaiset | partei_logo = PS vertical logo.png | partei_staatus = | esimees = [[Riikka Purra]] | peasekretär = [[Harri Vuorenpää]] | asutamine = [[1995]] | peakorter = Iso Roobertinkatu 4, 00120 [[Helsingi]] | ideoloogia = [[rahvuslus]]<br>[[sotsiaalne konservatism]]<br>[[rahvuslik konservatism]]<br>[[populism]] | koalitsioon = | kohti1_kus = [[Eduskunta|Eduskunnas]] | kohti1 = 46 | europarlament = [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]] | ajaleht = [[Perussuomalainen]] | liikmeid = 15 700 (2024) | kodulehekülg = https://www.perussuomalaiset.fi/ | värvus = blue }} '''Põlissoomlased''' ([[soome keel]]es '''Perussuomalaiset''', [[rootsi keel]]es '''Sannfinländarna''') on euroskeptiline, populistlik, konservatiivne ja rahvuslik [[Soome]] [[partei]]. Partei asutasid [[1995]]. aastal endised [[Soome Maapartei]] liikmed. Partei esimees on alates 2021. aastast [[Riikka Purra]]. Partei presidendikandidaat [[2006. aasta Soome presidendivalimised|2006]] ja [[2012. aasta Soome presidendivalimised|2012. aasta Soome presidendivalimistel]] oli [[Timo Soini]] ning [[2018. aasta Soome presidendivalimised|2018. aasta Soome presidendivalimisel]] [[Laura Huhtasaari]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.suomenuutiset.fi/laura-huhtasaaren-kolmas-sija-presidentinvaalissa-on-perussuomalaisten-kaikkien-aikojen-paras-sijoitus/|pealkiri=Suomenuutiset.fi|väljaanne=|aeg=17.3.2020|vaadatud=}}</ref> Partei on sisserände vastu ja toetab traditsioonilisi väärtusi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.perussuomalaiset.fi/|pealkiri=Perussuomalaiset.fi|väljaanne=|aeg=17.3.2020|vaadatud=}}</ref> [[Fail:Jussi Halla-aho in Brussels 2014 (cropped).jpg|pisi|[[Jussi Halla-aho]], erakonna esimees 2017–2021]] Erakond asutas uue noorteorganisatsiooni 2020. aastal, kuna eelmise noorteorganisatsiooni aseesimees kuulutas end Eestis fašistiks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://maailm.postimees.ee/6908694/eestis-fasismi-toetanud-polissoomlaste-uks-noortejuhte-astus-tagasi|pealkiri=Postimees.ee|väljaanne=|aeg=17.3.2020|vaadatud=}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.perussuomalaiset.fi/ Partei koduleht] * [[Heiki Suurkask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/446554 Matside võit ehk Timo Soini näide], EPL, 29. oktoober 2008 [[Kategooria:Soome parteid]] aonhovkpm483s5imcwikn44gitt6j4g 0 34165 7168104 4177340 2026-06-05T22:16:41Z Ollin Masa 227337 7168104 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fredis Refunjol.jpg|pisi|Fredis Refunjol (2010)]] '''Fredis Refunjol''' (sündinud [[19. detsember|19. detsembril]] [[1950]] [[Aruba]]l) on alates [[11. mai]]st [[2004]] [[Aruba]] [[Aruba kuberner|kuberner]]. Enne poliitikukarjääri töötas ta aastatel 1973–1983 õpetajana. Refunjol on abielus, tal on kolm last. {{JÄRJESTA:Refunjol, Fredis}} [[Kategooria:Aruba inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] 88jv4crpws1hosagfmuibc9zsjosuab 0 34217 7167962 6909331 2026-06-05T16:00:01Z Andreas003 7485 7167962 wikitext text/x-wiki {{Partei | nimi = Liberaalid | nimi_keeles = Liberalerna | logo = Liberals (Sweden) logo.svg | logo_suurus = 220px | staatus = Rootsi erakond | esimees = [[Nyamko Sabuni]] | peasekretär = | asutamine = 5. august 1934 | peakorter = | ideoloogia = [[Sotsiaalliberalism]] | koalitsioon = | europarlament = [[Uueneva Euroopa fraktsioon]] | kohti Riigikogus = | liikmeid = 9799 (2023) | ajaleht = | kodulehekülg = [http://www.liberalerna.se/ www.liberalerna.se] | värvus = | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]] }} '''Liberaalid''' ([[rootsi keel]]es ''Liberalerna'', [[lühend]] ''L'') on [[Rootsi]] [[liberalism|liberaalne]] [[erakond]]. Ta on asutatud [[1902]]. Partei tunnuslause on: "sotsiaalne vastutus ilma [[sotsialism]]ita". Partei kuulub Rootsi parem- ja keskerakondade blokki. Üldises Rootsi poliitilises spektris asub partei [[paremtsentrism|paremtsentris]]. == Programm == Ametlik programm deklareerib partei sotsiaalliberalismi esindajaks. Selle all mõtleb partei [[vaba turumajandus]]t kombineerituna ulatuslike riiklike sotsiaalprogrammidega. Partei toetab soolist võrdõiguslikust ja välisabi [[arengumaad]]ele. Partei pooldab välisabi andmist 0,70% Rootsi [[SKP]]-st. See on ÜRO soovitus ja Rootsi on üks väheseid riike, mis seda täidab. Välispoliitiliselt toetab partei Rootsi kuulumist [[Euroopa Liit]]u ja pooldab liitumist [[NATO]]-ga. [[Palestiina]]-konfliktis pooldab ta [[Iisrael]]i. Partei muutis Rootsi demokraatlikuks [[1917]]–[[1920]] võimul olnud [[Nils Edén]]i liberaalide ja [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|sotsiaaldemokraatide]] segavalitsuse ajal. Esimesed demokraatlikud valimised toimusid Rootsis [[1921]]. Partei kritiseeris sotsiaaldemokraate ettevõtete riigistamise pärast. Oldi sotside vastasrinnas, kuid samal ajal kriitiline ka parempoolse Mõõduka Koalitsioonipartei suhtes. Läbi aja on partei nihkunud paremale ja toetab maksupoliitikas Rootsi maksukoormuse (ligemale 50% SKP-st) langetamist. Partei baseerub valdavalt haritud keskklassile. == Rahvusvahelised kontaktid == Partei on [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalse Internatsionaali]] täisliige. [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] kuulub partei [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus|Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse]] ja sealtkaudu EP gruppi [[Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest]]. == Ajalugu == [[1902]]–[[1923]] kandis erakond nime Liberaalne Koondpartei. Seejärel partei lõhenes [[kuiv seadus|kuiva seaduse]] küsimuses. Kuiva seaduse pooldajad asutasid Vabameelse Rahvapartei, vastased Liberaalse Partei. [[1934]] ühendati mõlemad parteid ja nimeks pandi Rahvapartei. Nii sündis partei tänasel kujul. 1990 lisati nimesse sõna "Liberaalne". 2015. aastast kannab partei praegust nime – Liberaalid. == Valitsemisaastad == *[[1976]]–[[1978]] [[Mõõdukas Koalitsioonipartei|Mõõduka Koalitsioonipartei]], Liberaalse Rahvapartei ja [[Keskpartei (Rootsi)|Keskpartei]] [[koalitsioon]]ivalitsus. Peaministriks sai [[Thorbjörn Fälldin]] Keskparteist. Valitsus lagunes maksupoliitiliste erimeelsuste tõttu. *1978 [[Ola Ullsten]] moodustas liberaalide vähemusvalitsuse. *[[1979]] tehti katse taastada kolmeparteiline paremtsentristlik koalitsioonivalitsus. *[[1980]] moodustas tsentristliku valitsuse Keskparteiga. Samal aastal said parem- ja keskparteid valimistel lüüa ja võimu võtsid tagasi sotsid [[Olof Palme]] juhtimisel. *[[1991]]–[[1994]] võimul koos Mõõduka Koalitsiooniparteiga, Keskpartei ja [[Kristlik-Demokraatlik Liit (Rootsi)|Kristlik-Demokraatliku Liiduga]]. Peaminister oli [[Carl Bildt]] Mõõdukast Koalitsiooniparteist. *[[2006]]–[[2014]] võimul koos Mõõduka Koalitsiooniparteiga, Keskpartei ja Kristlik-Demokraatliku Liiduga. Peaminister oli [[Fredrik Reinfeldt]] Mõõdukast Koalitsiooniparteist. == Viimased valimised == Partei võitis 2018. aasta Rootsi parlamendivalimistel 20 kohta 349-st (5,49% häältest). 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel võitis partei 1 koha 20-st (4,13% häältest). == Partei liidrid alates 1935 == * [[1935]] [[Gustav Andersson of Rasjön]] * [[1944]] [[Bertil Ohlin]] * [[1967]] [[Sven Wedén]] * [[1969]] [[Gunnar Helén]] * [[1975]] [[Per Ahlmark]] * [[1978]] [[Ola Ullsten]] * [[1983]] [[Bengt Westerberg]] * [[1995]] [[Maria Leissner]] * [[1997]] [[Lars Leijonborg]] * [[2007]] [[Jan Björklund]] * [[2019]] [[Nyamko Sabuni]] == Välislingid == *[http://www.liberalerna.se/ Liberaalid] ametlik lehekülg (rootsi, inglise ja teistes keeltes) *[http://www.riksdagen.se/sv/ledamoter-partier/Folkpartiet/ Rootsi parlament: Liberaalid] (rootsi keeles) [[Kategooria:Liberaalsed parteid]] [[Kategooria:Rootsi parteid]] gerjooqqic64th3nwysufzyy02re0r6 0 34673 7168314 6974149 2026-06-06T11:43:37Z NOSSER 8097 /* Nimi */ 7168314 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Aruküla | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Aruküla''' on küla [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]], [[Heltermaa]] ja [[Suuremõisa (Pühalepa)|Suuremõisa]] vahel. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Pühalepa vald]]a. Küla piirneb merega umbes 1,5 kilomeetri ulatuses lõunas ja idas. Külast põhja jääb [[Vahtrepa]], läände [[Hilleste]] ja [[Valipe]], lõunasse [[Soonlepa]] ja [[Sarve]] ning itta Heltermaa küla. Küla lääneosa kuulub [[Sarve maastikukaitseala]] koosseisu. ==Nimi== Kohanimi lähtub [[eesti keel|eestikeelsest]] sõnast 'aru' (kõrge kuiv maa). <ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Aruküla}}</ref> Kohanime on esmamainitud [[1688]] kujul ''Arråküllaby'' ja ''Arrokülla''. ==Elanike arv== Arukülas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 19 inimest. <ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-09-04 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |110 || 1959 |- |108 || 1970 |- |- || 1979 |- |- || 1989 |- |24 || 2000 |- |19 || 2011 |- |29|| 2019 |- |22|| 2021 |} ==Talud== '''Aruküla talud 1939''' <ref>Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1 || Hansu || Alas |- | 2 || Mäehansu || Alas |- | 3 || Tõu || Ebrok |- | 4 || Pendi-Jürna || Ebrok |- | 5 || Tuisu || Hanikat |- | 6 || Rehepapi || Havi |- | 7 || Tõnise || Helisma |- | 8 || Pihla || Kallas |- | 9 || Laasi || Kari |- | 10 || Tooma-Simona || Kauber |- | 11 || Leufeldi || Kauber |- | 12 || Veeru || Kauber |- | 13 || Hinso || Koppel |- | 14 || Luua || Köster |- | 15 || Dampfi || Lees |- | 16 || Peet Leesma || Lees-Leesma |- | 17 || Lepisto || Leppisto |- | 18 || Kivilaane || Liiva |- | 19 || Matse || Liiva |- | 20 || Simuna || Liiva |- | 21 || Pärtovi || Liiva |- | 22 || Mardi || Maar |- | 23 || Postilaasi || Mägi |- | 24 || Valgu || Mägi |- | 25 || Posti-Mihkli || Mägi |- | 26 || Nõmme || Nõmm |- | 27 || Passi || Pass |- | 28 || Pere || Salme |- | 29 || Küla || Pruunlep |- | 30 || Ankru || Roosileht |- | 31 || Pinka || Saarnak |- | 32 || Jürna || Salin |- | 33 || Salina || Salin |- | 34 || Tupsu || Salme |- | 35 || Tõnise-Andruse || Soonik |- | 36 || Murru || Sülluste |- | 37 || Vanakordoni || Türnpu |- | 38 || Otsa || Valling |- | 39 || Võsa || Väli |} ==Ajalugu== Aruküla kuulus ajalooliselt [[Soonlepa mõis]]a alla. Küla on esmamainitud 1688. aastal (''Arråküllaby, Arrokülla, Arroby''). [[1725]]. aasta Läänemaa adrarevisjonis oli küla ''Dorff Arroküll''.<ref name="EKNR" /> Heltermaa sidejaoskond kandis [[1964]]–[[1970]] Aruküla sidejaoskonna nime. Aruküla kuulus [[1977]]–[[1997]] Heltermaa koosseisu. ==Taristu== Küla läbivad [[Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee]] ja [[Heltermaa–Sarve–Aruküla tee]]. == Viited == {{viited}} {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] kqw2j1pwczfnxwd71enw0yhj1fcmayr 0 35660 7168197 7157047 2026-06-06T08:18:38Z Velirand 67997 /* V */ 7168197 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sõjaväelane|sõjaväelasi]]. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Ferdinand Aab]] *[[Ola Aabakken]], Norra kindralleitnant *[[Ilmar Aakre]] *[[Urmas Aal]], Eesti kapten *[[Oskar Aalde]], Eesti leitnant *[[Valdeko Aalperk]], Eesti leitnant *[[Manivald Aaman]], Nõukogude Liidu ja Venemaa kindralmajor *[[Herbert Aamisepp]], Eesti leitnant *[[Ruut Aarelo]], Eesti leitnant *[[Aleksander Aaremäe]], Eesti kapten *[[Eduard Aartee]] *[[‎Voldemar Aasoja]] *[[Ago Aava]] *[[Richard Aavik]] *[[Voldemar Aaviste]] *[[Henn Aavola]] *[[Sani Abacha]] *[[Robert Abadžjan]] *[[Athar Abbas]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Karl Abel]] *[[Bernhard Abrams]] *[[Salomon Adam]] *[[Dmitri Adams]] *[[Miervaldis Ādamsons]] *[[Jaan Adel]] *[[Fabian von Aderkas]] *[[Friedrich Wilhelm Karl von Aderkas]] *[[Aleksander Adojaan]] *[[Henn Agur]] *[[Georg Ahlemann]] *[[Eduard Ahman]] *[[Izmail Ahmetov]] *[[Sergei Ahromejev]] *[[Johannes Aia]] *[[Eduard Aindt]] *[[Hans Ainson]] *[[Hans Karl Ainson]] *[[August Aints]] *[[Aksel Airo]] *[[Hulusi Akar]] *[[Richard Aks]] *[[Jaan Aksel]] *[[Georgij Alafuzoff]] *[[Olavi Alakulppi]] *[[Vello Alas]] *[[Apti Alaudinov]] *[[Henrik Otto von Albedyl]] *[[Afonso de Albuquerque]] *[[Herman Aleksandrov]] *[[Mihhail Vassiljevitš Aleksejev]] *[[Vladimir Aleksejev]] *[[Rutter Alev]] *[[Edwyn Alexander-Sinclair]] *[[Maksud Alihhanov-Avarski]] *[[Jēkabs Alksnis (sõjaväelane)|Jēkabs Alksnis]] *[[Ludwig Nicolaus von Allart]] *[[August Allik]] *[[Jaan Allik]] *[[Johannes Allikas]] *[[Karl Allikas]] *[[Oleksi Almaziv]] *[[Robert Altpere]] *[[Aleksandr Altunin]] *[[Andres Ambros]] *[[Mihhail Ananitsch]] *[[Eduard Anari]] *[[Roberts Ancāns]] *[[Avdy Andresson]] *[[Peeter Animägi]] *[[Reinhold von Anrep-Elmpt]] *[[Ansomardi]] *[[Žanis Ansons]] *[[Karl-Richard Ant]] *[[Tarmo Anton]] *[[Pavel Antsiborenko]] *[[Johan Anvelt]] *[[Kārlis Aperāts]] *[[Fjodor Apraksin]] *[[Sadao Araki]] *[[Aleksei Araktšejev]] *[[Karl Arengu]] *[[Gheorghe Argeșanu]] *[[Aleksander Arol]] *[[Johannes Aro]] *[[Andrei von Arpshofen]] *[[Karl Woldemar von Arpshofen]] *[[Aleksander Arro]] *[[Johannes Arro]] *[[Eduard Artna]] *[[Karl Aru]] *[[Arvi Asi]] *[[Peeter Asmus]] *[[Albert Assor]] *[[Leonhard Augjärv]] *[[Franz Augsberger]] *[[Hans Aumeier]] *[[Jevgeni Aunapu]] *[[Eduard Ausmees]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Aleksei Avdejev]] *[[Andrei Averjanov]] *[[Tõnis Avingo]] ==B== *[[Hamazasp Babadžanjan]] *[[Erich von dem Bach]] *[[Pietro Badoglio]] *[[Théoneste Bagosora]] *[[Hovhannes Bagramjan]] *[[Bai Chongxi]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Aleksandr Balašov]] *[[August Balder]] *[[Theodor von Balk]] *[[Juri Balujevski]] *[[Ehud Barak]] *[[Volodõmõr Baranjuk]] *[[Eduard von Baranoff]] *[[Konstantin von Baranoff]] *[[Serhi Baranov]] *[[Michael Andreas Barclay de Tolly]] *[[Maciej Bardel]] *[[Julius Bartels]] *[[Paul Bassen-Spiller]] *[[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] *[[Ivan Bašmanov]] *[[Vladimir Bezobrazov]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Rudolph Felix Bauer]] *[[Peter-Eduard Bauman]] *[[Joachim Baumgarten]] *[[Ernst Bauming]] *[[Francis Beaufort]] *[[Bernhard Beek]] *[[Peeter Beljakov]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[João Belo]] *[[Paul Leopold Johann Stephan von Benckendorff]] *[[Tibor Benkő]] *[[Agur Benno]] *[[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]] *[[Gregor von Berg]] *[[Gottlob Berger]] *[[Martin-Friedrich Bergmann]] *[[Krišjānis Berķis]] *[[Pavel Bermondt-Avalov]] *[[Jan Berzin]] *[[Sergei Besseda]] *[[Joseph Beyrle]] *[[Hans Bigler]] *[[Adam Otto Wilhelm von Bistram]] *[[Karl Heinrich Georg von Bistram]] *[[Nils Bielke (1644–1716)|Nils Bielke]] *[[Bruno Bloom]] *[[Vassili Blücher]] *[[Aleksei Bobrinski]] *[[Aleksei Bobrinski (1826)]] *[[Vladimir Bobrinski]] *[[Timotheus Eberhard von Bock]] *[[Alexander von Bodisco]] *[[Herman Jensen Bohn]] *[[Petro Bolbotšan]] *[[Tadeusz Bór-Komorowski]] *[[Richard Gustav Borgelin]] *[[Paul Borkmann]] *[[Mehis Born]] *[[Kuno-Hans von Both]] *[[Dési Bouterse]] *[[Georg von Bradke]] *[[Omar Bradley]] *[[Walther von Brauchitsch]] *[[Aleksander Braun]] *[[John C. Breckinridge]] *[[Peter Bredal]] *[[Herbert Brede]] *[[Feliks Breede]] *[[Philip Breedlove]] *[[Johannes Brenner]] *[[Carsten Breuer]] *[[Magnus Gabriel Bernhard von Brevern]] *[[Pontus Alexander Ludwig von Brevern de la Gardie]] *[[Brita Olofsdotter]] *[[Ivar Brok]] *[[Eivin Bruun]] *[[Rudolf Bruus]] *[[Juri Budanov]] *[[Semjon Budjonnõi]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Wilhelm Burgdorf]] *[[Aleksander Burk]] *[[Ernst Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Harald Busch]] *[[Gerhard Buschmann]] *[[Žanis Butkus]] *[[Arthur Buxhoevden]] *[[Friedrich von Buxhoeveden]] *[[Franz Böhme]] *[[Karl von Bülow]] *[[Rudolf von Bünau]] *[[John By]] *[[Conrad Peter von Bylow]] ==C== *[[Karl Gustav von Cahdeus]] *[[Dan Caine]] *[[Moussa Dadis Camara]] *[[Otto Carius]] *[[Carl Eduard]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Alexander Cellarius]] *[[Albinas Čepas]] *[[Alexej Čepička]] *[[Jonas Černius]] *[[William Charles Chamberlain]] *[[Marian Chodacki]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Michael Claesson]] *[[Carl von Clausewitz]] *[[Patrick Cleburne]] *[[Michael Clemmesen]] *[[Robert Clive]] *[[Leonardo Conti]] *[[Manuel Contreras]] *[[Peter Cosgrove]] *[[Gago Coutinho]] *[[Walter Cowan]] *[[Christopher Cradock]] *[[Xawery Czernicki]] *[[Herberts Cukurs]] ==D== *[[Jan Henryk Dąbrowski]] *[[Erik Dahlberg]] *[[Artūrs Dālbergs]] *[[Miguel Dalmao]] *[[Artūrs Dannebergs]] *[[Ants Dauman]] *[[Don S. Davis]] *[[Ernest J. Dawley]] *[[Jacob Casimir De la Gardie]] *[[Pontus Fredrik De la Gardie]] *[[Léon Degrelle]] *[[Vladimir Dejev]] *[[Wilhelm van Delden]] *[[Dmõtro Deljatõtskõi]] *[[Nikolai Demidov]] *[[Anton Denikin]] *[[Johann von Derfelden (1849–1913)]] *[[Johann von Derfelden vanem]] *[[Aleksander Derrik]] *[[José Eduvigis Díaz]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Eduard Dietl]] *[[Sepp Dietrich]] *[[Friedrich Ferdinand Gustav von Ditmar]] *[[Woldemar Adolph von Ditmar]] *[[Aleksei Djumin]] *[[Jakov Dolgorukov]] *[[Vladimir Dolgorukov (1708−1761)|Vladimir Petrovitš Dolgorukov]] *[[Otto Gustav Douglas]] *[[Ottomar Douglas]] *[[Robert Douglas]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Abram Dragomirov]] *[[Vladimir Drake]] *[[Mõhhailo Drapatõi]] *[[Alexander von Drenteln (1820–1888)|Alexander von Drenteln]] *[[Alexander von Drenteln (1868–1925)|Alexander von Drenteln]] *[[Heinrich Johann von Drenteln]] *[[Martin Dzúr]] *[[Vladimir Džunkovski]] *[[Joseph Dunford]] *[[Gottfried Dunkel]] *[[Nadežda Durova]] *[[Aleksandr Dvornikov]] *[[Karl Dönitz]] *[[Evald-Reinhold Döring]] *[[Carl Gustaf Dücker]] ==E== *[[Georg Eberhardt]] *[[Julius Edor]] *[[Martin Eellend]] *[[Julius Eerme]] *[[Adolf Ehrnrooth]] *[[Johan Casimir Ehrnrooth]] *[[Adolf Eichmann]] *[[Theodor Eicke]] *[[Evald Ein]] *[[Osvald Einer]] *[[Aleksander Einseln]] *[[Oskar von Ekesparre]] *[[Martin Ekström]] *[[Alois Eliáš]] *[[Julius Ellandi]] *[[Kalle Eller]] *[[Oskar Eller]] *[[Boris Engelhardt]] *[[Arved Engmaa]] *[[Karin Enström]] *[[Vladimir Eplik]] *[[Priidik Eras]] *[[Birger Eriksen]] *[[Andrei Erikson]] *[[August Erikson]] *[[Hans Eriksson]] *[[Nigul Ermaste]] *[[Aarne Ermus]] *[[Johannes Ernits (kapten)]] *[[Karl Err]] *[[Mark Esper]] *[[Alexander von Essen]] *[[Diedrik von Essen]] *[[Hans Henrik von Essen]] *[[Magnus Gustav von Essen]] *[[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] *[[Otto Wilhelm von Essen]] *[[Paul von Essen]] *[[Peter Essen]] *[[Reinhold Wilhelm von Essen]] *[[Margus Ets]] *[[Ilmar Evert]] ==F== *[[Jānis Fabriciuss]] *[[Erich von Falkenhayn]] *[[Nikolaus von Falkenhorst]] *[[Jürgen Fahrensbach|Jürgen Farensbach]] *[[Hermann Faltis]] *[[Ivan Fedjuninski]] *[[Hermann Fegelein]] *[[Ferenc Feketehalmy-Czeydner]] *[[August Feldman]] *[[Alexander von Feldmann]] *[[Tõnis Feldmann]] *[[Georg Feofanov]] *[[Peeter Feofanov]] *[[Wilhelm von Fermor]] *[[Fabian von Fersen]] *[[Hans von Fersen]] *[[Reinhold Johann von Fersen]] *[[Pavel Filatjev]] *[[Nikolai Fischer]] *[[Olfert Fischer]] *[[Villiam Fiskar]] *[[Ralf Fisker]] *[[Siegfried Fleischer]] *[[Henrik Klasson Fleming]] *[[Herman Persson Fleming]] *[[Lars Ivarsson Fleming]] *[[Per Hermansson Fleming]] *[[Michael T. Flynn]] *[[Aleksandr Fomin]] *[[Francisco Franco]] *[[Otto von Freymann]] *[[Ferdinand von Freymann]] *[[Bernd Freytag von Loringhoven]] *[[Werner von Fritsch]] *[[Friedrich Fromm]] *[[Carl Gustaf Frölich]] *[[Rembert von Funcken]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Vladimir Galkin]] *[[Mihhail Galkin-Vraskoi]] *[[Yoav Gallant]] *[[Paul Gallas]] *[[Jorma Gallen-Kallela]] *[[Jan Gamarnik]] *[[Benny Gantz]] *[[Giuseppe Garibaldi]] *[[Tadeusz Gąsiorowski]] *[[Sadio Gassama]] *[[Ivan Gaza]] *[[Reinhard Gehlen]] *[[Valeri Geletei]] *[[Fjodor Georg]] *[[Nikolai Georg]] *[[Valeri Gerassimov]] *[[Ludwig Friedrich Leopold von Gerlach]] *[[Ottomar Gern]] *[[Guy Gibson]] *[[Filipp Golikov]] *[[Mihhail Mihhailovitš Golitsõn]] *[[Avtomon Golovin]] *[[Peeter Golubov]] *[[Rüdiger von der Goltz]] *[[Kārlis Goppers]] *[[Alexander Gordon]] *[[Nikolai Gorlinski]] *[[Guillaume Gouffier]] *[[Gaspard Gourgaud]] *[[Leonid Govorov]] *[[Herbert Grabbi]] *[[Anton Grasser]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Albert Grauen]] *[[Johannes Green]] *[[Nathanael Greene]] *[[Samuel Greigh]] *[[Valentin Grenz]] *[[Peter Gresser]] *[[Andrei Gretško]] *[[Ivan Grigorovitš]] *[[Eduard Grosschmidt]] *[[Georg Friedrich von Grotenhielm]] *[[Leslie Groves]] *[[Leonard Grandell]] *[[Claës Gripenberg]] *[[Arthur von Grünewaldt]] *[[Johann Georg von Grünewaldt]] *[[Gu Zhutong]] *[[Guanqiu Jian]] *[[Heinz Guderian]] *[[Luís Vaz Pereira Pinto Guedes]] *[[François Guillemot de Villebois]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Andrei Guruljov]] *[[August Gustavson]] *[[Valfried Gutman]] *[[Viktor Gvozd]] *[[Georg Gärtner]] *[[Sverker Göranson]] *[[Hermann Göring]] *[[Yaşar Güler]] *[[Carl Carlsson Gyllenhielm]] ==H== *[[Eerik Haabjärv]] *[[Enn Haare]] *[[Karl Haas]] *[[Sergei Habalov]] *[[Leonid Habarov]] *[[Karl Habermann]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Goran Hadžić]] *[[Siegfried Haenicke]] *[[Khalifa Haftar]] *[[Alexander Haig]] *[[Svante Hakamäki]] *[[Franz Halder]] *[[Johann-Bernhard Haljaste]] *[[Bernhard Haltrik]] *[[Dan Halutz]] *[[Valdur Hannula]] *[[Osvald Hansen]] *[[Paul Hanson]] *[[Hans Harjakas]] *[[Jaan Harju]] *[[Arthur Harris]] *[[Jacob Johann Hastfer]] *[[Jaak Haud]] *[[Aksel Heidemann]] *[[Jaan Heido]] *[[August Hein]] *[[Harry Hein]] *[[Enn Heinaru]] *[[Axel Erik Heinrichs]] *[[Otto Heinze]] *[[Mikko Heiskanen]] *[[Robert Helde]] *[[Alexander von Helffreich]] *[[Jaan Heljuste]] *[[Nikolai Helk]] *[[Jüri Hellat]] *[[Toomas Hellat]] *[[Vambola Hellat]] *[[Harry Henn]] *[[Mihkel Hennoste]] *[[Martin Herem]] *[[Pierre Héring]] *[[Adolf Herm]] *[[Johannes Herm]] *[[Johann Herman]] *[[Arthur Herodes]] *[[Niilo Hersalo]] *[[Lodewijk van Heyden]] *[[Carl Hilpert]] *[[Einar Himma]] *[[Heinrich Hindreus]] *[[‎Paul Hinno]] *[[Arnold Hinnom]] *[[August Hint]] *[[Hans Hirvelaan]] *[[Adolf Hitler]] *[[Andri Hnatov]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Johan Holberg]] *[[Herbert Hold]] *[[Mihkel Holland]] *[[Ernst Emil Holstein]] *[[Paul Friedrich August von Holstein-Oldenburg]] *[[Heinrich Homann]] *[[Peeter Hoppe]] *[[Viktor Horenko]] *[[Evert Horn]] *[[Gustaf Evertsson Horn]] *[[Henning Rudolf Horn]] *[[Henrik Horn (1618–1693)|Henrik Horn]] *[[Krister Klasson Horn af Åminne]] *[[Konstanty Horoch]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Hun Manet]] *[[Johan Hunt]] *[[Martin Hunt]] *[[George E. Huthsteiner]] *[[Aleksander Häelme]] *[[Gustav Hägglund]] *[[Anders Eriksson Hästehufvud]] *[[Zakir Həsənov]] ==I== *[[Helmuth Ibrus]] *[[Otto Heinrich Igelström]] *[[Ivan Iljitšov]] *[[Elmar Ilp (ohvitser)|Elmar Ilp]] *[[Aleksander Ilves (1896–1943)|Aleksander Ilves]] *[[Aleksander Ilves (1900–1987)|Aleksander Ilves]] *[[Roland Ilves]] *[[Vikenti Ilvest]] *[[Karl Iman]] *[[August Ingermann]] *[[Aleksander Inno]] *[[Anton Irv]] *[[Ismail Isakov]] *[[Sven Ise]] *[[Pjotr Ivašutin]] ==J== *[[Leo Jaago]] *[[Evald Jaagus]] *[[Janne Jaakkola]] *[[Aleksander Jaakson]] *[[Oskar Jaakson]] *[[Hans Jaanhold]] *[[Hugo Jaanson]] *[[Lui Jaanson]] *[[Thomas Jonathan Jackson]] *[[Erwin Jaenecke]] *[[Aivar Jaeski]] *[[Jona Jakir]] *[[Ludvig Jakobsen]] *[[August Jakobson (sõjaväelane)|August Jakobson]] *[[Oskar Jalajas]] *[[Johannes Jalak]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Sulim Jamadajev]] *[[Vladimir Janus]] *[[Czesław Jarnuszkiewicz]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Dmitri Jazov]] *[[Władysław Jaxa-Rożen]] *[[Aleksander Jea]] *[[Arseni Jefimov]] *[[Aleksandr Jegorov]] *[[Vladimir Jeremejev]] *[[Andrei Jerjomenko]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Martin Jervan]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Alfred Jodl]] *[[Joseph Joffre]] *[[Adolf Johannes]] *[[Antoine de Jomini]] *[[Gustav Jonson]] *[[Otto Joost]] *[[Nikolai Judenitš]] *[[Peeter Juhalain]] *[[Arnold Juhans]] *[[Lembit Juhari]] *[[Jaan Junkur]] *[[Jonas Juodišius]] *[[Ivo Jurak]] *[[August Jurs]] *[[Nikolai Jõeste]] *[[August Jõgi]] *[[Feliks Jänes]] *[[Valdo Jänes]] *[[Aleksander Järv]] *[[Tõnu Järv]] *[[Margus Järve]] *[[Juhan Järver]] *[[Niels Järverand]] *[[Thomas Jörist]] *[[Aleksander Jürgen]] *[[Jüri Jürgen]] *[[Valdur Jürissaar]] *[[Albert Jürisson]] *[[Juhan Jüriste]] ==K== *[[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]] *[[Ilmar Kaasik]] *[[Sergei Kabanov]] *[[Jaan Kadever]] *[[Mart Kaerma]] *[[Enn Kailvee]] *[[Muhoozi Kainerugaba]] *[[Voldemar Kaio]] *[[Johannes Kajak]] *[[‎August Kala]] *[[Mihhail Kalašnikov]] *[[Johannes Kaldma]] *[[Boris Kaljuveri]] *[[Valdo Kallion]] *[[Hans Kalm]] *[[Andreas Kalmus]] *[[Aron Kalmus]] *[[Leonīds Kalniņš]] *[[Oleg Kalugin]] *[[Aadu Kalve]] *[[Sergei Kamenev]] *[[Villem Kanarik]] *[[Konstantin Kanep]] *[[Karl Kanger]] *[[Evald Kangro]] *[[‎Peeter Kangro]] *[[Valentin Kanits]] *[[Peeter Kann]] *[[Juljus Kannelaud]] *[[Johannes Kant]] *[[Vladimir Kappel]] *[[Friedrich Kapsi]] *[[Harald Kapsta]] *[[Aivo Kapten]] *[[Stanisław Kara]] *[[Otto Karell]] *[[Alo Karemaa]] *[[‎Mati Karge]] *[[Villem Karineem]] *[[Voldemar Karing]] *[[Gunnar Karlson]] *[[Jaanus Karm]] *[[Evald Karotoom]] *[[Paul Karu]] *[[Vahur Karus]] *[[Vladas Karvelis]] *[[Elias Kasak]] *[[Artur Kaschan]] *[[Artur Kase]] *[[August Kasekamp]] *[[Manivald Kasepõld]] *[[Rudolf Kask]] *[[Juhani Kaskeala]] *[[Julius Kasper]] *[[Peeter Kass]] *[[Rudolf Kaste]] *[[Anatoli Kazmirtšuk]] *[[Juhan Kattai]] *[[Mihkel Kattai]] *[[Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars]] *[[Hugo Kauler]] *[[Paul-Albert Kausch]] *[[Pjotr Kaverin]] *[[Torashirō Kawabe]] *[[Rudolf Kehkla]] *[[Wilhelm Keitel]] *[[Juhan Kelk]] *[[August Keng]] *[[Tiiu Kera]] *[[Anto Kergand]] *[[Karl Kerjan]] *[[Johannes Kert]] *[[Eduard Kesk]] *[[Nikolai Keskküla]] *[[Heinz Keßler]] *[[Karl Kevend]] *[[Archibald Keyserling]] *[[Arshad Sami Khan]] *[[Jaan Kibena]] *[[Oleksandr Kihtenko]] *[[Meelis Kiili]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Karl-Friedrich Kildmaa]] *[[Władysław Kiliński]] *[[Tavid Kiljako]] *[[Hans Kink]] *[[Tõnis Kint]] *[[Arnold Kiple]] *[[Rudolf Kirhenštein]] *[[Igor Kirillov (kindral)|Igor Kirillov]] *[[Richard Kirschbaum]] *[[Harald Kirsipuu]] *[[August Kitsapea]] *[[Hans Kitvel]] *[[Roomet Kiudmaa]] *[[Artur Kiudorf]] *[[August Kivi]] *[[Ervin Kivi]] *[[Otto Kivima]] *[[Arnold Kivimäe (sõjaväelane)|Arnold Kivimäe]] *[[Olev Kivioja]] *[[August Kivitare]] *[[Roberts Kļaviņš]] *[[Kajari Klettenberg]] *[[Pavel Klimenko]] *[[Jevgeni Klimovitš]] *[[Alexander von Kluck]] *[[Kurt Knispel]] *[[Karl von Knorring]] *[[Arno Kodu]] *[[Ragnar Koemets]] *[[Viktor Koern]] *[[Elmar Koger]] *[[Vilhelm Kohal]] *[[Voldemar Karl Koht‎]] *[[Allo Koik]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Johannes Koitmets]] *[[Richard Kokk]] *[[Pavel Kolesnik]] *[[André Kolingba]] *[[Hugo Kolk]] *[[Leonid Kolle]] *[[Aleksandr Koltšak]] *[[Aleksandr Komarovski]] *[[Aado Kommendant]] *[[Otto Kommussaar]] *[[Daniel Konarzewski]] *[[Igor Konašenkov]] *[[Ivan Konev]] *[[Eduard Kongas]] *[[Karl Kool]] *[[Johannes Koort]] *[[Laos Koort]] *[[Tiidu Kore]] *[[Artur Korjus]] *[[August Kork]] *[[Lavr Kornilov]] *[[Igor Korobov]] *[[Izmail Korostovets]] *[[Fjodor Korotkov]] *[[Arseni Korp]] *[[Karl Kortelainen]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Fjodor Kostjajev]] *[[Pjotr Koševoi]] *[[Ivan Kožedub]] *[[Otto von Kotzebue]] *[[Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Andri Kovaltšuk]] *[[Hugo Kraas]] *[[Ernst Kramm]] *[[Joel Simon Krapifsky]] *[[Pjotr Krasnov]] *[[Peeter Kraus]] *[[Hans Krebs (kindral)|Hans Krebs]] *[[Solveig Krey]] *[[Tanel Kriggul]] *[[Karl Kriisk]] *[[Aksel Kristian]] *[[Osvald Krivain]] *[[Semjon Krivošein]] *[[Gustav Kromel]] *[[Ain Krondel]] *[[Eugen Krooni]] *[[Janusz Krugły]] *[[Leonhard Krull]] *[[Rudolf Krupp]] *[[Otto Wilhelm von Krusenstern]] *[[Andrejs Krustiņš]] *[[Vassõl Krutov]] *[[Jaan Kruus]] *[[Jesper Kruus]] *[[Jaan Kruusma]] *[[Johannes Kruut]] *[[Nikolai Krõlov]] *[[Teo Krüüner]] *[[Eduard-Alfred Kubbo]] *[[Petras Kubiliūnas]] *[[Aldo Kudevita]] *[[Heino Kuivjõgi]] *[[Vladimir Kukel]] *[[Marian Kukiel]] *[[Aleksander Kukk]] [http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA125,M1 Google Books] *[[Jaak Kukk]] *[[Karli Kukk]] *[[August Kuklane]] *[[Hugo Kulbok]] *[[Voldemar Kuldvere]] *[[Artur Kulgma]] *[[Aleksander Kulgver]] *[[Grigori Kulik]] *[[Viktor Kulikov]] *[[Ernst Kull (sõjaväelane)]] *[[Feliks-Juhan Kull]] *[[Sergi Kultšõtskõi]] *[[Elmar Kumari]] *[[Mario Kunasek]] *[[Jakob Kunder]] *[[Leo Kunnas]] *[[Gustav Kunnos]] *[[Julius Kuperjanov]] *[[Jānis Kurelis]] *[[Henn-Ants Kurg]] *[[Friedrich Kurg]] *[[Aleksei Kurgvel]] *[[Ludvig Kurist]] *[[Semjon Kurkotkin]] *[[Aleksei Kuropatkin]] *[[Andrei Kurotškin]] *[[Klaus Kursell]] *[[Emil Kursk]] *[[Ants Kurvits]] *[[Jaan Kurvits]] *[[Jüri Kurvits]] *[[Oskar Kurvits]] *[[Peeter Kurvits]] *[[Nikolai Kusmin (kartograaf)|Nikolai Kusmin]] *[[Tamur Kusnets]] (1975–) *[[Mihhail Kutuzov]] *[[Margus Kuul]] *[[Roman Kuul]] *[[Jaak Kuuse]] *[[Eino Kuusela]] *[[Eduard Kuuskor]] *[[Anton Kuuspalu]] *[[Mati Kuusvere]] *[[Albert Kuusk]] *[[Oskar Kvell]] *[[Juhan Kõdar]] *[[August Kõhelik]] *[[Erich Kõiv]] *[[Elmar Kõlu]] *[[Jüri Kõrge]] *[[August Kõrgma]] *[[Harald Kõrvne]] *[[Jaan Kõue]] *[[Tarmo Kõuts]] *[[Kalle Köhler]] *[[Ludwig Körber]] *[[Oskar Käbala]] *[[Theodor Käärik]] *[[Otto Wilhelm von Königsmarck]] *[[Ants Kübar]] *[[Vassili Külaots]] *[[Jaak Külmoja]] *[[Margot Künnapuu]] *[[Chris Kyle]] ==L== *[[Romann Laamann]] *[[William Laanekõrb]] *[[Ants Laaneots]] *[[Joosep Laar]] *[[Julius Laas]] *[[Artur Laats]] *[[Jyri Laats]] *[[Juhan Labidas]] *[[Kazys Ladiga]] *[[Ruben Lagus]] *[[Avo Laido]] *[[Johann Laidoner]] *[[Einar Laigna]] *[[Sergius Laks]] *[[Frederick W. Lander]] *[[Alar Laneman]] *[[Elmar Lang]] *[[Karl Lang]] *[[Troadi Lango]] *[[Paul Lanno]] *[[Guillebert de Lannoy]] *[[Heinrich Laretei]] *[[Andres Larka]] *[[Jean de Lattre de Tassigny]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Emil Laur]] *[[Karl-Johann Laurits]] *[[Leo Laurson]] *[[Aleksandr Lebed]] *[[Anatoli Lebed]] *[[Dimitri Lebedev]] *[[Feofan Lebedev]] *[[Juri Lebid]] *[[Robert E. Lee]] *[[Jüri Leek]] *[[Jaagup Leeman]] *[[Oliver Leese]] *[[Benno Leesik]] *[[Meinhard Leetmaa]] *[[Georg Leets]] *[[Sergei Leets]] *[[Artur Leis]] *[[Tõnis Leisner]] *[[August Leisk]] *[[Ernst Leithammel]] *[[Hans Björnsson Lejon]] *[[Henno Lender]] *[[Anders Lennartsson]] *[[Johan Lepik]] *[[Jaan Lepp]] *[[Harry Lessel]] *[[Richard Lessel]] *[[Blas de Lezo y Olavarrieta]] *[[Hendrik Lettens]] *[[Janina Lewandowska]] *[[Li Shangfu]] *[[Robert Lichton]] *[[Jānis Liepiņš (kindral)|Jānis Liepiņš]] *[[Wilhelm Heinrich von Lieven]] *[[Eduard Liibus]] *[[Nikolai Liidemann]] *[[Oskar Liik]] *[[Herman Liikane]] *[[Paul Liitoja]] *[[Peeter Liivak]] *[[Viktor Liivak]] *[[Karla Liivola]] *[[Paul Lill]] *[[Eduard Lillak]] *[[Paul Lilleleht]] *[[Axel Lillie]] *[[Ernst Limberg]] *[[Lin Biao]] *[[Harald Lindjärv]] *[[Anders Lindkvist]] *[[Peeter Lindsaar]] *[[Juhan Lindström]] *[[Kurt-Arved Linneberg]] *[[Rudolf Linnuste]] *[[Rudolf Lints]] *[[Karl Lipand]] *[[Elmar Lipping]] *[[Johannes Lippus]] *[[Wilhelm List]] *[[Aleksander Litwinowicz]] *[[Jakov Ljahhov]] *[[Vladimir Ljahhov]] *[[Gustav von Lode]] *[[Vello Loemaa]] *[[Arnold Loit]] *[[Harald Lokk]] *[[Osvald Lokk]] *[[Johan Lombak]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Leopold Loodus]] *[[Eerik Loorits]] *[[Joonas Loot]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Artur Lossmann]] *[[Johann Ludwig Luberas von Pott]] *[[Johan Ludri]] *[[Hendrik Lugeveer]] *[[Jaan Lugus]] *[[Osvald Luhari]] *[[Rein Luhaväli]] *[[Hans Luiga]] *[[Oskar Luiga]] *[[Aleksander Luik]] *[[Arnold Luik]] *[[Albert Lukas]] *[[Jaan Lukas]] *[[Gerhard Lukk]] *[[Risto Lumi]] *[[Raivo Lumiste]] *[[Einar Lundborg]] *[[Oskar Luppe]] *[[Alfred Luts]] *[[Theodor Luts]] *[[Jaan Lutsar]] *[[August Luur]] *[[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]] *[[Andri Lõssenko]] *[[Mõkola Lõtvõn]] *[[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwen]] *[[Ulrich Friedrich Woldemar von Löwendahl]] *[[Woldemar Hermann von Löwenstern]] *[[Gerhard Johann von Löwenwolde]] *[[Aado Lüüs]] *[[Liam Lynch]] ==M== *[[Berthold Maack]] *[[August Maanidi]] *[[Richard Maasing]] *[[Märt Maavere]] *[[Maḩmūd al-Mabḩūḩ]] *[[Patrice de Mac Mahon]] *[[Douglas MacArthur]] *[[August von Mackensen]] *[[Eberhard von Mackensen]] *[[Julius Made]] *[[Juhan Madise]] *[[Herman Madsen]] *[[August Mae]] *[[Jaan Mahlapuu]] *[[Johann Mahlapuu]] *[[Jaan Maide]] *[[Aleksander Maidla]] *[[Herman Maim]] *[[Alfons Mais]] *[[Juhan Maisma]] *[[Paul Maitla]] *[[Oleg Makarevitš]] *[[Stepan Makarov]] *[[Oskar Makke]] *[[Pál Maléter]] *[[Rodion Malinovski]] *[[Tadeusz Malinowski]] *[[Lauri Malmberg]] *[[Oskar Mamers]] *[[Mamuka Mamulašvili]] *[[Eduard Mandri]] *[[Elmar Mandri]] *[[Aleksandr Manevski]] *[[Nils Assersson Mannersköld]] *[[Christoph Hermann von Manstein]] *[[Erich von Manstein]] *[[Ernst Sebastian von Manstein]] *[[Marcellin Marbot]] *[[Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg]] *[[Villem Marder]] *[[Leonhard Mardna]] *[[Evald Mardo]] *[[Louis Margueron]] *[[Eduard Marguste]] *[[Oleg Marnot]] *[[Rudolf Marnot]] *[[Manuel António Marreiros]] *[[Hans-Joachim Marseille]] *[[Johannes Martins]] *[[Valter Martma]] *[[Mihkel Martsoo]] *[[Ivan Maslennikov]] *[[Vladimir Massorin]] *[[Valdo Matela]] *[[Jerry Mateparae]] *[[Fjodor Matisen]] *[[Ernst Otto Matisoo]] *[[Nikolai Matjašin]] *[[Aleksandr Matrossov]] *[[Ants Matsalo]] *[[Kurt Matson]] *[[Erich Matteus]] *[[James Mattis]] *[[Gustav Matvei]] *[[Georg Johan Maydell]] *[[Artur Meerits]] *[[Artur Meerits (kaitseväelane)|Artur Meerits]] *[[Lev Mehlis]] *[[Peeter Mei]] *[[Mart Meier]] *[[Eugen Meindl]] *[[Jean-Louis-Ernest Meissonier]] *[[Berend Mellin]] *[[‎Eduard Melts]] *[[Friedrich von Löwis of Menar]] *[[Villem Mend]] *[[Paul Menesius]] *[[Gustav von Mengden]] *[[Sergei Menjailo]] *[[Aleksandr Menšikov]] *[[Charles-André Merda]] *[[Ain Mere]] *[[Valev Mere]] *[[Tiit Meren]] *[[Kirill Meretskov]] *[[Andrus Merilo]] *[[August Meriloo]] *[[Toomas Meritam]] *[[Ilmar Merivälja]] *[[Vsevolod Merkulov]] *[[Edgar Mesikep]] *[[Eduard Metstak]] *[[Johan Mey]] (Juhan Mei) *[[Kasimir von Meyendorff (1749–1813)]] *[[Karl Wilhelm von Meyer]] *[[Johann von Michelsohnen]] *[[Eustaatius Miido]] *[[Ernst Miil]] *[[Karl Miil]] *[[Mihail Mikk]] *[[Johannes Mikkola]] *[[Roman Mikulec]] *[[Rudolf Mikumägi]] *[[Erhard Milch]] *[[Vasile Milea]] *[[Remi Milk]] *[[Aleksander Miller]] *[[Eugen Miller]] *[[Mark Milley]] *[[Rochus Misch]] *[[Mihhail Mizintsev]] *[[Oleg Mitjajev (sõjaväelane)|Oleg Mitjajev]] *[[Aleksander Mitnits]] *[[Ratko Mladić]] *[[Walter Model]] *[[Berend Johann von Mohrenschildt]] *[[Mihhail Moissejev]] *[[Kurt Mollin]] *[[Erich Osvald Moor]] *[[Kristjan Moora]] *[[Emanuel Moravec]] *[[Andrei Mordvitšev]] *[[Kirill Moskalenko]] *[[Valentin Moskalenko]] *[[Jaak Mossin]] *[[Urmas Muld]] *[[Eduard Mullart]] *[[Osvald Mullas]] *[[Olli-Matti Multamäki]] *[[Heinrich Multer]] *[[Jakob Munner]] *[[Rustam Muradov]] *[[Vello Muruma]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Artur Mutli]] *[[Karl Mutso]] *[[Victor Mutt]] *[[Enno Mõts]] *[[Hans Mõttus]] *[[Johann Mäe]] *[[Valdo Mäeste]] *[[Rudolf Mägi]] *[[Ferdinand-Voldemar Mänd]] *[[Tõnis Männiste]] *[[Jaan Märtson]] *[[Erich Möldre]] *[[Hugo-Johannes Möldre]] *[[Aleksandr Möller-Zakomelski]] *[[Otto von Möller]] *[[Viktor von zur Mühlen]] *[[Hans Mützelfeldt|Hans-Joachim Mützelfeldt]] *[[Richard B. Myers]] ==N== *[[Batista Tagme Na Waie]] *[[Jaan Naaris]] *[[Pavel Nahhimov]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Kesago Nakajima]] *[[Charles John Napier]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Henrik Johan Nauckhoff]] *[[Mitrofan Nedelin]] *[[Heinrich Carl Timoleon von Neff]] *[[Horatio Nelson]] *[[Eduard Neps]] *[[Arnold Nero]] *[[Oleg Netšiporenko]] *[[Edgar Ney]] *[[Walter Nicolai]] *[[Carl Gustaf Nieroth]] *[[Theodor von Nieroth (1871–1952)]] *[[Jerzy Niezbrzycki]] *[[Arnold Niggol]] *[[Arvi Niglas]] *[[Harri Niidre]] *[[Meinhard Niinepuu]] *[[Richard Niineste]] *[[Samuel Nilsson]] *[[Hiroyoshi Nishizawa]] *[[Robert Nivelle]] *[[Laurent Nkunda]] *[[Alexander von Nolcken]] *[[Heimar Nolcken]] *[[Raivo Noorhani]] *[[Arnold Normak]] *[[Artur Normak]] *[[Johannes Norman]] *[[António José Severim de Noronha]] *[[Vassili Norov]] *[[Aarne Norralt]] *[[Karl Nortmaa]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Harald Nugiseks]] *[[Andres Nuiamäe]] *[[Harald Nuiamäe]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Martin Nurk]] *[[Otto Nurmberg]] *[[William Nurmet]] *[[Albert Nuude]] *[[Mart Nuudi]] *[[Evald Nõmm]] *[[Alfred Nõmmik]] *[[August Nõmmik]] ==O== *[[Nikolai Ogarkov]] *[[Eduard Ohtra]] *[[Frits Oja]] *[[Jüri Ojatalu]] *[[Hugo Okasmaa]] *[[Aleksander Voldemar Oklon]] *[[Friedrich-Alfred Olbrei]] *[[Friedrich Olbricht]] *[[Nikolai Olem]] *[[Peeter Ollen]] *[[Sven-Erik Olsson]] *[[Peeter Olt]] *[[Paul Onno]] *[[Rudolf Oole]] *[[Paul Oras]] [http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA279,M1 Google Books] *[[Johannes Orasmaa]] *[[Jaan Org]] *[[Adolf Orgna]] *[[Leo Orgussaar|Leo Orgusaar]] *[[Artur Orlov]] *[[Igor Ossipov]] *[[Fabian Gottlieb von der Osten-Sacken]] *[[Georg von der Osten-Sacken]] *[[Johann Ostrat]] *[[Johannes Ostrat]] *[[Ken Ostrat]] *[[Andranik Ozanjan]] *[[Voldemārs Ozols]] *[[Minoru Ōta]] *[[Aaru Ots]] *[[Jüri Ots]] *[[Kalev Ots]] *[[Albert-Johannes Ottisaar]] *[[Harry Ottmaa]] ==P== *[[Evald Paal]] *[[Vladimir Padrino]] *[[Aaro Pajari]] *[[Oskar Pajusoo]] *[[Carl Magnus von der Pahlen]] *[[Peter Ludwig von der Pahlen]] *[[Aleksander Paldrok]] *[[Johann Pallo]] *[[Richard Palm]] *[[Veiko-Vello Palm]] *[[Jaan Palo]] *[[Johannes Pals]] *[[Arseni Palu]] *[[Oskar Palu]] *[[Jakob Palvadre]] *[[Vassili Panjuškin]] *[[Franz von Papen]] *[[Arnold Pappel]] *[[Karl Parek]] *[[Hans Paris]] *[[Kaarel Parisalu]] *[[Boris Parm]] *[[Udo Parrest]] *[[Karl Parts]] *[[Mihhail Paškov]] *[[Harry Patch]] *[[Alexander von Patkul]] *[[Friedrich Wilhelm von Patkul]] *[[Karl Gustav von Patkul]] *[[Reinhold Ludwig von Patkul]] *[[Woldemar von Patkul]] *[[Hermann Paucker]] *[[Ilmar Paul]] *[[Johann Paul]] *[[Elmar Paulman]] *[[Fjodor Paulman]] *[[Filippo Paulucci]] *[[Friedrich Paulus]] *[[Petr Pavel]] *[[Oleksandr Pavljuk]] *[[Dmitri Pavlov]] *[[Ljudmõla Pavlõtšenko]] *[[Georg Paykull]] *[[Valter Pedak]] *[[Harry Pedaste]] *[[Joachim Peiper]] *[[Tadeusz Pełczyński]] *[[Aimable Pélissier]] *[[Peng Dehuai]] *[[Mārtiņš Peniķis]] *[[Daniil Penko]] *[[Oleg Penkovski]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Artur Perna]] *[[August Pess]] *[[Arnold Pesti]] *[[‎Albert Pesur]] *[[Albert Peters]] *[[Harald Peterson]] *[[Račo Petrov]] *[[Vassili Petrov]] *[[Kristjan Pett]] *[[Kurt Pflugbeil]] *[[Bronisław Pieracki]] *[[Eduard Pihlak]] *[[Abel Pihu]] *[[Mihkel Piigert]] *[[Nikolai Piigert]] *[[Urmas Piigert]] *[[Paul Piirisild]] *[[Mart Piirsalu]] *[[Albert Pike]] *[[August Pikkoja]] *[[Georg Ludwig Pilar von Pilchau]] *[[Józef Piłsudski]] *[[Anton Pilve]] *[[Siegfried Pinding]] *[[Friedrich-Karl Pinka]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Valter Pint]] *[[Sergei Pintšuk]] *[[Aadu Pirk]] *[[Evald-Johann Pirnimäe]] *[[Tadeusz Piskor]] *[[Johan Pitka]] *[[Boriss Pjankov]] *[[Ihor Plahhuta]] *[[Daniel Plau]] *[[Hugo Ploomipuu]] *[[Aleksandr Pokrõškin]] *[[Andrei Poljanski]] *[[Oskar Pollisinski]] *[[Stepan Poltorak]] *[[Alfred Pontak]] *[[Arnold Poolus]] *[[Nikolai Popov (sõjaväelane)|Nikolai Popov]] *[[Boleslaw Popowicz]] *[[Anton Pori]] *[[Otto Pork]] *[[Paul Porre]] *[[Leo Poska]] *[[Voldemar Post]] *[[Richard Potter]] *[[Augustinas Povilaitis]] *[[Francis Gary Powers]] *[[Slobodan Praljak]] *[[Rudolf Prants]] *[[Karl Prees]] *[[Jakob Prei]] *[[Denõss Prokopenko]] *[[Vladimir Pronitšev]] *[[Valter Proosa]] *[[Nikolai Protassov]] *[[Nikolai Prževalski]] *[[Joosep Pruun]] *[[Ari Puheloinen]] *[[Aleksander Pulk]] *[[Johannes Pulma]] *[[Artur Pungas]] *[[Sergei Punin]] *[[Alfred Johannes Pupp]] *[[Juhan Purga]] *[[Arnold Purre]] *[[Viktor Puskar]] *[[Voldemar Puss]] *[[Eduard Putmaker]] *[[Herbert Puupill]] *[[Verner Hans Puurand]] *[[Endel Puusepp]] *[[Ludvig Puusepp]] *[[Oskar Puusepp]] *[[Ernst Põdder]] *[[Jaan Põder]] *[[Oskar Põder]] *[[Rein Põder (sõjaväelane)|Rein Põder]] *[[Edgar Põdra]] *[[Andrei Põld]] *[[Voldemar Pärlin]] *[[Lembit Pärn]] *[[Karl Pärnoja]] *[[Antoni Pärtel]] *[[Konstantin Päts]] *[[Aleksander Pürgvee]] *[[‎Edmund Püss]] *[[Verner Püss]] ==Q== *[[Vidkun Quisling]] ==R== *[[Tony Radakin]] *[[Nicolae Rădescu]] *[[Rumen Radev]] *[[Oleksandr Radijevskõi]] *[[Justus Heinrich von Radingh]] *[[Erich Raeder]] *[[Julius Raev]] *[[Mart Rahumaa]] *[[Eduard Raia]] *[[Boris Raid]] *[[Villem Raid]] *[[Lembit Raidal]] *[[Herbert Raidna]] *[[Eduard Raig]] *[[Rein Rajasalu]] *[[William Rakfeldt]] *[[Heinrich Ramel]] *[[Manivald Randla]] *[[Oskar Randmaa]] *[[Leo Rannit]] *[[Fjodor Raskolnikov]] *[[Stasys Raštikis]] *[[Aleksandr Razvozov]] *[[Aleksander Ratas]] *[[August Ratiste]] *[[Roman Ratušnõi]] *[[Johannes Raudmets]] *[[‎Johannes Raudmäe]] *[[Osvald Raudne]] *[[Ants Raudsepp]] *[[Hans Raudsepp]] *[[Jüri Raudsepp (sõjaväelane)|Jüri Raudsepp]] *[[Kirill Raudsepp (sõjaväelane)|Kirill Raudsepp]] *[[Theodor Raudsepp]] *[[Oskar-Aleksander Raudvere]] *[[Heinrich Rautsmann]] *[[Bipin Rawat]] *[[Ludomił Rayski]] *[[Alfons Rebane]] *[[Paul Rebane]] *[[Aho Rebas]] *[[Hain Rebas]] *[[Eero Rebo]] *[[Walter Reder]] *[[Jack Reed]] *[[Nikolai Reek]] *[[Oskar Reemet]] *[[Emil Rehfeldt]] *[[Ants Rehtlane]] *[[August Rei]] *[[Heino Reigo]] *[[Valter Reili]] *[[Feliks Reimann]] *[[Gustav Oskar Reimann]] *[[Rudolf Reimann]] *[[Aleksander Reimets]] *[[Endel Reinas]] *[[Erik Reinhold]] *[[Johannes Reinola]] *[[Erich Reinumägi]] *[[Edvin Reinvaldt]] *[[Ago Reio]] *[[Eduard Reissaar]] *[[Konstantin Reitel]] *[[Maks Reiter]] *[[Ain Rekkard]] *[[Otto Ernst Remer]] *[[Johannes Remmel]] *[[Paul Georg Edler von Rennenkampff]] *[[Harri Rent]] *[[Nikolai Repnin]] *[[Albert Repson]] *[[David Richards]] *[[Voldemar Rieberg]] *[[Hans Riiberg]] *[[Harald Riipalu]] *[[Aleksander Riisenberg]] *[[Karl Rimm]] *[[Jaan Rink]] *[[Koit Rink]] *[[Jānis Rinks]] *[[Nikolai Riuhkrand]] *[[Aleksandr Rjabenko]] *[[Sergei Roginski]] *[[Edmund Rokk]] *[[Rudolf Rokk]] *[[Konstantin Rokossovski]] *[[Aleksandr Romantšuk]] *[[Erwin Rommel]] *[[Aleksander Roninson]] *[[Jaan Roo]] *[[Urmas Roosimägi]] *[[Harald Roots]] *[[Viktor Roovere]] *[[Franz von Roques]] *[[Konstantin Rosée]] *[[Bengt Friedrich von Rosen]] *[[Conrad de Rosen]] *[[Jaak Rosenbaum]] *[[Erich Rosenberg]] *[[Werner von Rosenfeldt]] *[[Rudolf Rosimannus]] *[[Kaupo Rosin]] *[[Hermann Rossländer]] *[[Tadeusz Rozwadowski]] *[[Tõnis Rotberg]] *[[Pavel Rotmistrov]] *[[Konrad Rotschild]] *[[Stanisław Rouppert]] *[[Cornelius Possiet de Roussier]] *[[Alfred Ruben]] *[[Hans-Ulrich Rudel]] *[[Paul Rudi]] *[[Mihhail Rumjantsev (sõjaväelane)|Mihhail Rumjantsev]] *[[Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski]] *[[Gerd von Rundstedt]] *[[Valdemaras Rupšys]] *[[Władysław Rusin]] *[[Jenő Oszkár Ruszkay-Ranzenberger]] *[[Hando Ruus]] *[[Peeter Ruus]] *[[Oskar Ruut]] *[[Pavlo Rõbalko]] *[[Karl Rägo]] *[[Tarmo Ränisoo]] *[[Hermann Rätsepp]] *[[Ernst Röhm]] *[[Karl Gustav von Rönne]] *[[Eduard Rüütel]] *[[Józef Rybak]] *[[Edward Rydz-Śmigły]] *[[Axel Ryning]] *[[Erik Eriksson Ryning]] ==S== *[[Eero Saag]] *[[Felix Saar]] *[[Kristjan Saar]] *[[Kustav Saar]] *[[Ludvig Saar]] *[[Valeri Saar]] *[[Martin Saarla]] *[[Villem Saarsen]] *[[Valeri Sablin]] *[[Reinhold Sabolotnõi]] *[[August Sae]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Sergei Saks]] *[[Pärtel Salmar]] *[[Johannes Salu]] *[[Aleksander Saluoja]] *[[Anton Saluste]] *[[Hermann Salza]] *[[Paul Sammet]] *[[Aleksandr Samoilo]] *[[Vladimir Samon]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Martin Sandberger]] *[[Johan August Sandels]] *[[José Sanjurjo]] *[[Amadou Sanogo]] *[[Johannes Santpank]] *[[August Sarapuu]] *[[Meelis Sarapuu]] *[[Henn Sarmiste]] *[[Eduard von Sass]] *[[Artur Saueselg]] *[[Grigori Savonenkov]] *[[Nadija Savtšenko]] *[[Curtis Scaparrotti]] *[[Gerhard von Scharnhorst]] *[[Friedrich von Scheurmann]] *[[Wolmar Anton von Schlippenbach]] *[[Johan Schmidt]] *[[Ferdinand Schmiedehelm]] *[[Ferdinand Schörner]] *[[Boris Schtschepotjev]] *[[Friedrich Theodor Schubert]] *[[Berend Johann von Schulmann]] *[[Martin Schultz von Ascheraden]] *[[August-Voldemar Schvartz]] *[[Igor Schvede]] *[[Norman Schwarzkopf]] *[[Georg von Schwengeln]] *[[Kay-Achim Schönbach]] *[[August Schönberg]] *[[Anton von Schönfeld]] *[[James Scott]] *[[Robert Falcon Scott]] *[[Uriel Sebree]] *[[Aleksander Seiman]] *[[Aleksander Selvet]] *[[Edmund Sepik]] *[[Kalev I. Sepp]] *[[Riidu Sepp]] *[[Artjom Sergejev]] *[[Igor Sergejev]] *[[Igor Sergun]] *[[Ivan Serov]] *[[Joseph Orville Shelby]] *[[William Tecumseh Sherman]] *[[Vidrik Sibul]] *[[Jacob Johann von Sievers]] *[[Joachim Christian von Sievers]] *[[Aarne Sihvo]] *[[Hjalmar Siilasvuo]] *[[Hugo Siim]] *[[Johannes Siir]] *[[Herdis Sikka]] *[[Valdeko Sikka]] *[[Johannes Sikkar]] *[[Aleksander Silberg]] *[[Joosep Sild]] *[[Johannes Sildam]] *[[Karl Ernst von Silfwerharnisk]] *[[Artūrs Silgailis]] *[[Eduard Sillaots]] *[[Rein Sillar]] *[[Arthur Sillard]] *[[August Siller]] *[[Ants Silm]] *[[Mihkel Simmo]] *[[Aleksander Simon]] *[[Osvald Sinipalu]] *[[Enno Sinivee]] *[[Arnold Sinka]] *[[Indrek Sirel]] *[[Artur Sirk]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Mikael Skillt]] *[[Otto Skorzeny]] *[[Sergei Skripal]] *[[Kazys Skučas]] *[[Carl Gustaf Skytte]] *[[Nikolai Slavin]] *[[Henry Warner Slocum]] *[[Józef Smoleński]] *[[Jakov Smuškevitš]] *[[Aleksander Sobolev]] *[[Leonid Sobolev]] *[[Juri Sodol]] *[[Jaan Soe]] *[[Arnold Soinla]] *[[Roman Sokk]] *[[Sergei Sokolov]] *[[Vassili Sokolovski]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Qāsem Soleymānī]] *[[Vassili Sollogub]] *[[Christer Somme]] *[[Karl Soo]] *[[Georg Sooden]] *[[Johannes Soodla]] *[[Enn Soodre]] *[[Ernst Soomuste]] *[[Jaan Soots]] *[[Oivo Soots]] *[[Kazimierz Sosnkowski]] *[[Manuel Gregório de Sousa Pereira de Sampaio]] *[[Teodors Spāde]] *[[Maximilian von Spee]] *[[Ronald Speirs]] *[[Göran von Sperling]] *[[Ulrich von Sperreuter]] *[[Aleksei Spiridov]] *[[Otto Sponheimer]] *[[Wolfgang Späte]] *[[Stanisław Szeptycki]] *[[Zygmunt Franciszek Szystowski]] *[[Wacław Stachiewicz]] *[[Berndt Otto Stackelberg (1662–1734)|Berndt Otto Stackelberg vanem]] *[[Berndt Otto Stackelberg (1703–1787)|Berndt Otto Stackelberg noorem]] *[[Bernhard Caspar von Stackelberg]] *[[Ernst Johann von Stackelberg]] *[[Ferdinand Olaf von Stackelberg]] *[[Georg von Stackelberg (surnud 1687)]] *[[Georg von Stackelberg (1775–1837)]] *[[Georg von Stackelberg (1808–1858)]] *[[Heinrich Caspar von Stackelberg]] *[[Justus Friedrich von Stackelberg]] *[[Wolmar von Stackelberg]] *[[Jakob Staël von Holstein]] *[[Jakob Johann Stael von Holstein]] *[[Johan Stahl]] *[[Arvid Eriksson Stålarm]] *[[Anton Stamm]] *[[Filipp Starikov]] *[[Claus von Stauffenberg]] *[[Ieronim Stebnitski]] *[[Felix Steiner]] *[[Fabian Gotthard von Steinheil]] *[[Rudolf Steinpick]] *[[Erik Stenbock]] *[[Magnus Stenbock]] *[[Peter Stenbock]] *[[August Stern]] *[[Karl Stern]] *[[Otto Sternbeck]] *[[Hermann-Hans-Joachim Stockeby]] *[[Hyazinth von Strachwitz]] *[[Bruno Streckenbach]] *[[Fritz Streletz]] *[[Friedrich Strobel]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Gustavo Stroessner]] *[[Nils Stromberg]] *[[Arkadi Strugatski]] *[[Bernhard Heinrich von Stryk]] *[[Kurt Student]] *[[Georg Stumme]] *[[Svante Stensson Sture]] *[[Anatoli Stössel]] *[[Prabowo Subianto]] *[[Yos Sudarso]] *[[Ants Sudemäe]] *[[Pavel Sudoplatov]] *[[Nikolai Suits]] *[[Amet-Han Sultan]] *[[Heiki Suomalainen]] *[[Hans Surén]] *[[Sergei Surovikin]] *[[Vladimir Surovtsev]] *[[Martin Susi]] *[[Urmas Susi]] *[[Lauri Sutela]] *[[Richard Sutt]] *[[August Suup]] *[[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov]] *[[Viktor Suvorov]] *[[Pjotr Svjatopolk-Mirski]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Kazimierz Świtalski]] *[[Andrei Sõtševoi]] *[[Meelis Säre]] *[[Oskar Särev]] *[[Otto Särgava]] *[[Gustav Sääsk]] *[[Friedrich-Martin Süllaots]] *[[Jan Syrový]] ==Š== *[[Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev]] *[[Boriss Šapošnikov]] *[[Jevgeni Šapošnikov]] *[[Sergi Šaptala]] *[[Leonid Šebaršin]] *[[Boriss Šeremetev]] *[[Juli Šokalski]] *[[Vassili Šorin]] *[[Grigori Štern]] *[[Aleksei Štšastnõi]] *[[Pjotr Šuiski]] *[[Vassili Vassiljevitš Šuiski]] *[[Pavel Andrejevitš Šuvalov]] *[[Pjotr Šuvalov]] ==Z== *[[Matvei Zahharov]] *[[Kordjan Zamorski]] *[[Jan Zamoyski]] *[[Ferdynand Zarzycki]] *[[Lucjan Żeligowski]] *[[Valeri Zentsov]] *[[Zhang Xueliang]] *[[Zhang Youxia]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[Joachim Ziegler]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Mihhail Zinovjev]] *[[Ebrāhīm Z̄olfaqārī]] *[[Viktor Zolotov]] *[[Terenti Zubov]] *[[Joachim Friedrich von Zöge]] ==Ž== *[[Gennadi Židko]] *[[Vincas Žilys]] *[[Vladimir Žoga]] *[[Silvestras Žukauskas]] *[[Georgi Žukov]] ==T== *[[Boris Taar]] *[[Jakob Tabur]] *[[Julius Taeker]] *[[Alo Tael]] *[[Evald Taidur]] *[[Johannes-Rudolf Taimsalu]] *[[Aleksander Takel]] *[[Jaan Taklaja]] *[[Peeter Tali]] *[[Karl Tallo]] *[[Karl Talpak]] *[[Arnold Talvet]] *[[Elmar Tambek]] *[[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] *[[Endrik Tamm]] *[[Ilmar Tamm]] *[[Karl Tamm]] *[[Konstantin Tamm]] *[[Raivo Tamm]] *[[Kaarel Tammekand]] *[[Karl-Voldemar Tammekand]] *[[Tiit Tammela]] *[[Richard Tammemägi]] *[[Juhan Tammistu]] *[[Aleksander Tamson]] *[[Ülo Tamre]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Johannes Taras]] *[[Jaak Tarien]] *[[Alo Tarjo]] *[[Heinrich Tarto]] *[[Jean-François Tartu]] *[[Arvo Taru]] *[[Jacob Johan Taube]] *[[Johann von Taube]] *[[Magnus Karl von Taube]] *[[Otto Reinhold Taube]] *[[Aleksander Taumi]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Aleksander Teder]] *[[Leonhard Teder]] *[[Paul Albert Teder]] *[[Richard Teder]] *[[Veljo Teder]] *[[Aleksander Teiss]] *[[Eduard Teiter]] *[[Johannes Teksal]] *[[Carl Friedrich Tenner]] *[[Artur Tenno]] *[[Mihhail Teplinski]] *[[Martin Terras]] *[[Riho Terras]] *[[Karl Terrav]] *[[Thein Sein]] *[[Heinrich von Thurn]] *[[Otto Tief]] *[[Johann Diedrich von Tiesenhausen]] *[[Kaspar von Tiesenhausen]] *[[Enn Tietenberg]] *[[Artur Tiganik]] *[[Suune Tihane]] *[[Karl Tiitso]] *[[Ernst Tiivel]] *[[Karl Tikk]] *[[Aleksander Tilgre]] *[[Johannes Till]] *[[Semjon Timošenko]] *[[Alfred von Tirpitz]] *[[August Tiru]] *[[Märt Tiru]] *[[Erich Johann Friedrich Toffer]] *[[Hideki Tōjō]] *[[Fjodor Tolbuhhin]] *[[Karl Wilhelm von Toll]] *[[Mihhail Tolstõhh]] *[[August Tomander]] *[[Rein Tomback]] *[[Richard Tomberg]] *[[Johannes Toming]] *[[William Tomingas]] *[[Paul Toom]] *[[Viktor Toom]] *[[Rein Tooma]] *[[Jüri Toomepuu]] *[[Tõnu Toomepuu]] *[[Aldo Toomepuu]] *[[Hardu Toomet]] *[[Heldur Toomet]] *[[Hannes Toomsalu]] *[[August Reinhold Tomingas]] *[[Claes Åkesson Tott]] *[[Pekka Toveri]] *[[Konstantin Trakmann]] *[[August Traksmaa]] *[[Heinrich Trankmann]] *[[Nikolai Trankmann]] *[[Moussa Traoré]] *[[Herman Treial]] *[[Rudolf Treial]] *[[Toivo Treima]] *[[Herman Treufeldt]] *[[Otto Treufeldt]] *[[Vladimir Triandafillov]] *[[Vladimir Tributs]] *[[Ludvig Triik]] *[[‎Paul Triik]] *[[Nikolai Trikovski]] *[[Gian Giacomo Trivulzio]] *[[Verner Trossi]] *[[Andrei Trošev]] *[[Gennadi Trošev]] *[[Ivan Jurjevitš Trubetskoi]] *[[Sergei Trubetskoi]] *[[Richard Truly]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Oleg Tsokov]] *[[Aleksandr Tšaiko]] *[[Vassili Tšapajev]] *[[Vladimer Tšatšibaia]] *[[Anatoli Tšepiga]] *[[Ivan Tšernjahhovskõi]] *[[Vassili Tšitšagov]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Vassili Tšuikov]] *[[Mihhail Tuhhatševski]] *[[Jaan Tuhkru]] *[[Karla Tuim]] *[[Mart Tuisk]] *[[Robert Tuisk]] *[[Karl Tulff]] *[[Hengo Tulnola]] *[[Harald Tummeltau]] *[[Gustav Johan von Tunderfelt]] *[[Wiljo Einar Tuompo]] *[[Enn Tupp]] *[[Dainis Turlais]] *[[Leopold Tuul]] *[[Rudolf Tuul]] *[[Juhan Tuuling]] *[[Karl Tuvikene]] *[[Dmõtro Tõmtšuk]] *[[August Tõnishof]] *[[Aleksander Tõnisson]] *[[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)|Jaan Tõnisson]] *[[Lembit Tõns]] *[[Herman Tõnurist]] *[[Ralf Tõnurist]] *[[Juhan Tõrvand]] *[[Lauri Törni]] *[[Eduard Tähe]] ==U== *[[Roman Ubakivi (1916–2000)|Roman Ubakivi]] *[[Roman Ubakivi (sõjaväelane)|Roman Ubakivi]] *[[Jeronimas Uborevičius]] *[[Otto Ūdentiņš]] *[[Otto Uin]] *[[Hermann Ewert von Ulrich]] *[[Karl Gustav von Ulrich]] *[[Oskar Uluots]] *[[Arnold-Gustav Under]] *[[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] *[[Roman Ungern von Sternberg]] *[[Józef Unrug]] *[[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]] *[[Johan Unt]] *[[Kristaps Upelnieks]] *[[Sergei Urba]] *[[Enn Urbalu]] *[[Richard Uritam]] *[[Semjon Uritski]] *[[Elmar-Arthur Urm]] *[[Mitsuru Ushijima]] *[[Jaan Usin]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Kustas Utuste]] *[[Mihkel Uudla]] *[[Aleksander Uuk]] *[[Rudolf Uuk]] *[[Henno Uus]] ==V== *[[Rein Vaabel]] *[[Jukums Vācietis]] *[[Milán Václavík]] *[[Peeter Vaga]] *[[Rudolf Vaharo]] *[[Georg Vaher]] *[[Maurus Vahtrik]] *[[Osvald Vaidlo]] *[[August Vainlo]] *[[Villem Vainsalu]] *[[Hans Valdmann]] *[[Nikolai Valge]] *[[Riivo Valge]] *[[Karl Valk]] *[[Hans Vanaveski]] *[[Aleksei Vandam]] *[[Vello Vare]] *[[August Vares]] *[[Eerik Varrak]] *[[Aleksander Varvas]] *[[Hans Vasar]] *[[Aleh Vasilkoŭski]] *[[August Vask]] *[[August Vassil]] *[[Aleksandr Vassilevski]] *[[Nikolai Vatutin]] *[[Artur Veborn]] *[[Aleksander Veelma]] *[[Helmut Veem]] *[[Rudolf Veidebach]] *[[Johannes Veidermann]] *[[Aleksander Veiderpass]] *[[Voldemārs Veiss]] *[[Johannes Vellerind]] *[[Otto Vellingk]] *[[Jakob Vende]] *[[Richard Vennikas]] *[[Paul Vent]] *[[Juhan Vermet]] *[[Aleksander Vernik]] *[[Kusta Vesilo]] *[[Georg Vestel]] *[[Gustav Viard]] *[[Johannes Vibur]] *[[Anton de Vieira]] *[[Rudolf Vienberg]] *[[Rudolf Viest]] *[[Karl Viil]] *[[Artur Viilip]] *[[Aleksander Viires]] *[[Aleksander Viiret]] *[[Harald Viirsalu]] *[[Mihhail Viktorov]] *[[Aleksander Viljamson]] *[[Andrei Vilkitski]] *[[Maidor Vill]] *[[Paul Villemi]] *[[Eduard-Richard Villmann]] *[[Juhan Vint]] *[[Nikolai Viralu]] *[[Johan Bernhard Virgin]] *[[Hans Virrit]] *[[Nikolai Viru]] *[[Harry Visman]] *[[Valdur Visnapuu]] *[[Albert Camille Vital]] *[[Vincas Vitkauskas]] *[[Sergei Vjazmitinov]] *[[Tiit Vohta]] *[[Andrei Voložinski]] *[[Ülar Vomm]] *[[Boris Voogas]] *[[Pavel Voronov]] *[[Igor Vorontšenko]] *[[Kliment Vorošilov]] *[[Friedrich Vreemann]] *[[Vassili Võrk]] *[[Vladimir Võssotski (admiral)|Vladimir Võssotski]] *[[August Võsu]] *[[Ferdinand Võsu]] *[[Aarne Võting]] *[[Viktor Väin]] *[[Arthur Väkram]] *[[Mihail Väli]] *[[Neeme Väli]] *[[Toomas Väli (sõjaväelane)|Toomas Väli]] *[[Enn Väljak]] *[[Eduard Värsi]] *[[Akseli Olli Väänänen]] ==W== *[[Hans Wachtmeister (1641–1714)]] *[[Rudolf Walden]] *[[Aleksander Warma]] *[[Ture Eriksson Wassmann]] *[[Wei Fenghe]] *[[Constantin von Weiss]] *[[Ezer Weizmann]] *[[George H. Wells]] *[[Martin Wetzer]] *[[Adam van der Weyde]] *[[Reginald Wingate]] *[[Richard Winters]] *[[Erwin von Witzleben]] *[[Peter Wittgenstein]] *[[Michael Wittmann]] *[[Wolmar Wrangel]] *[[Hans Georg Hermann von Wrangell]] *[[Michael von Wrangell]] ==Õ== *[[Olev Õun]] *[[Arnold Õunapuu]] *[[Ernst Õunapuu]] == Ö == *[[Hugo Österman]] == Ü == *[[Riho Ühtegi]] *[[Aavo Ürgsoo]] *[[Jaan Üts]] *[[Rudolf Ütt]] == Y == *[[Hiromichi Yahara]] [[Kategooria:Sõjaväelased| ]] [[Kategooria:Sõjanduse loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] hch2vuiezuu6izgiedc7ux4ba2fl2tl 1 37520 7168083 7152191 2026-06-05T21:32:04Z Eiusmod 200998 /* Viitamata ja keeleliselt paha */ uus alaosa 7168083 wikitext text/x-wiki Tahaks viiteid kasutatud kirjandusele! Nii ei oma asjad väärtust, kui ei ole :) : Kui oskad, lisa viiteid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) : Viited on mingitele raamatutele, ja nad ei ole tekstisisesed viited. Kõigepealt peaks muutma nad tekstisisesteks viideteks, et näha mis kust tulnud on, ja siis kui keegi neid raamatuid on lugenud, võiks üle kontrollida. Paremad oleksid viited mida inimesed Internetis näeksid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 08:17 (EET) ::Raamatuviited on tavaliselt usaldatavamad. ---- Wimbergi luulekogu pealkiri ongi "Eesti köökk". Aga ma pole kindel, et see peaks kirjanduse loetelus olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) ---- " 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. " Millel põhineb selline väide? See on küll kahtlane. Nt rukkileib, pudrud, hernesupp, verivorst on väga laialdaselt söödavad ja ka saadaval väga paljudes söögikohtades ning neid ei sööda ainult peredes pühade ajal. : Väide on üldsõnaline ja peab arvatavasti silmas seda, et ei piirduta traditsiooniliste eesti toitudega. Võid selle koha ümber teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2014, kell 10:19 (EET) :Mis asi on tähtsust kaotamas? Kirjas on, et eri aegadel olid toidud erinevad, mis see traditsiooniline köök siis on, mis säilib läbi aegade, ja mis asi nüüd tähtsust kaotab? Rahvustoite vist süüakse tänapäevani, ja mitte ainult pidulikel juhtudel, kuigi neid palju ei ole. Kuid kui niimoodi väita, siis see nagu tähendab et traditsioonilist ei olegi. Kas keegi kujutab ette et pizza ja spaghetti Itaaliast ühel päeval ära kaovad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. jaanuar 2025, kell 14:02 (EET) ::Mõte on vist selles, et rahvustoidud on vaid väike osa toidulauast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2025, kell 09:14 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk ..." Šašlõkk oli Eestis tuntud juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 10:32 (EET) :See on väga veider, et räägitakse šašlõkist nagu see oleks eriti omane Eestile. Šašlõkk on teatud liiki kebab, peetakse nagu normaalseks et igal pool süüakse kebabit, pizzat, hamburgerit ja sellest pole põhjust rääkida. Eestis pizzat ja hamburgerit ei olnud, mis oli ebanormaalne, mõningaid muid asju nagu burrito ei saa siiamaani osta. Võibolla tasuks siis rääkida kui omapärast, mis siin puudub. Toiduvalik on tänaseni väga nõukogudeaegne, kuigi muid toite on lisandunud. Näiteks ärge kuskil lääneriikides rääkige et sööte rassolnikut, kuigi hapukurgisupp on Poola päritolu, seda ei teata ja seetõttu seda peetakse mingisuguseks rämpsuks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 3. jaanuar 2025, kell 18:10 (EET) ==Moodne eesti köök?== Kas kulinaarias eksisteerib ikka mõiste [[moodne eesti köök]] (ehk? [[uus eesti köök]], [[modernne eesti köök]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2018, kell 09:22 (EEST) :Jah võibolla eksisteerib küll, aga kui see on samasugune nagu igalpool mujal, siis ei ole millestki rääkida. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. detsember 2024, kell 01:37 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk" Šašlõkk levis Eestis laiemalt juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. veebruar 2019, kell 10:17 (EET) == Eesti köök täna == Tundub et kõik on see mida ka kuskil mujal süüakse, kuid valik on piiratum. Jah ei see ei ole vene köök, ta on osaliselt läänest pärit. Kommunistid tulge nüüd ja upitage see üles. Ja globalistid tulge ka, ja kritiseerige et miks me veel tarakanne ei söö. On midagi ainuomast, nagu kapsapiirakas, kuid see on pigem ajalugu, üks ainult Eestis säilinud osa vanast läänemeresoome toidust. Võrdleme Itaalia, Prantsuse, Hispaania, Portugali, Hiina, India, Tex-mex köökidega, isegi Rootsi, vaatame igal pool mujal. Kui rikkad nad on, täis igasugust eripärast, kuigi kõik ei ole meie maitse. Mina palju ei taha, toit olgu lihtsalt naturaalne ja värske. Aga kui võrrelda, lihtsalt kui näeme asju nii nagu nad on, siis võibolla teeme midagi väärtuslikku. Eripära on, ma söön kiluleiba kohviga, üks ameeriklane ütles, et tema kunagi niimoodi ei söö. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 11. märts 2025, kell 11:22 (EET) Pizzad ja hamburgerid on osa paljude maade toidutavast, Eestis said need tuntuks suhteliselt hiljuti, Tex-mex ei ole veel palju siia jõudnud. Köögi rikkalikkuse määrab ka see, palju on selles mujalt pärit üldlevinud toite. Berlusconi kunagi kritiseeris soome kööki, öeldes et soomlased isegi ei tea mis on ''prosciutto''. Soomlased olid nii solvunud, et tegid Pizza Berlusconi, mis sisaldas ''prosciutto't''. Kui küsid kelleltki mis iganes lääneriigist, mis on ''prosciutto'', siis nad oskavad vähemalt midagi öelda. Küsi Eestis, ja keegi vist midagi ei tea. Siin Vikipeedias ei olnud isegi sellest artiklit, ma kirjutasin selle. Kuskil võiks kirjutada rohkem üldlevinud teiste maade toitudest. Vanad traditsioonilised toidud jäävad, kuid ka maailmas üldlevinud toitudest teevad eestlased arvatavasti oma valiku. Traditsioon on muutuv, kuigi võib püsida osaliselt samana. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 12. märts 2025, kell 14:15 (EET) ---- Taastasin eelneva, sest leian, et kommentaarid on asjakohased. Küsimus on ju artikli teema piiritlemises. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 13:51 (EET) : Minu meelest ei ole taastamine põhjendatud. Kommenteerisin ennist pikemalt siin: [[Vikipeedia arutelu:Arutelulehekülg]]. Asi ei ole mitte selles, et ei võiks arutada teema piiritlemise üle, vaid selles, et teema piiritlemise kohta ei olnud kirjas midagi pealtnäha konstruktiivset. Valdav osa neist kommentaaridest ei ütle teema piiritlemise kohta midagi ning selle natukse kohta, mis ütleb, tuleks küsida, kust kasutaja seda võtab. Samas on kommentaari sisu põhjal üsna ilmne, et ta ei võta seda kuskilt, vaid ta lihtsalt mõlgutab omi mõtteid. Nende kommentaaride tagasipanemine minu meelest ainult julgustab uusi kasutajaid arutelulehti veelgi väärkasutama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2025, kell 15:33 (EET) ::Nii et milles see kriitika on, et ei ole midagi pealtnäha konstruktiivset. Ja samas Te ütlete et ma ei võta seda kuskilt, see näitab et Te ei ole seda isegi põhjalikult vaadanud, nii et see pealtnäha on väga pealiskaudne. Tehke väike otsing selle kohta mida ma kirjutasin, ja Te leiate selle kohta lugemist küll. Kuigi mitte nii palju eesti keeles. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 17:03 (EET) ::: Vikipeedias on selline põhimõte, et artiklisse kirjutatakse ainult selliseid asju, mida saab vahetult usaldusväärsete allikate abil tõendada, ilma seejuures eri allikate materjalist ise uut teadmist sünteesimata. Seega, kui rääkida sellest, kuidas artikli teemat piiritleda, siis alustada tuleks allikatest. ::: Vabandust, aga minu meelest ei ole õigupoolest eespool kirjas midagi sellist, mille kohta üldse oleks mõtet tõendavaid allikaid otsida. See on selline ebamäärane ja ilmselt naljaga pooleks kirjutatud kommentaar. Ma ei kujuta ette, kuidas selle põhjal artiklit parandada või täiendada saaks. ::: Peale selle, kui kellelegi tundub mõni viitamata väide kahtlane ja ta selle välja võtab, siis ei tuleks seda niisama tagasi panna ([[Eri:Erin/6836236]]), vaid tuleks lisada ka viide usaldusväärsele allikale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2025, kell 22:14 (EET) ::::Uuesti, aruteluleheküljel ei pea viiteid lisama, kui midagi artiklisse kirjutatakse, siis peab. Te räägite jälle ja jälle millestki mis Teile pealtnäha tundub, ilma mingite kindlate põhjusteta midagi eemaldada. Ma saan aru et Te soovite öelda mida Te arvate ja mis Teile tundub, ja seda on Teil ka võimaldatud. Kuid ma vabandan, Te olete seda juba korduvalt öelnud, ei maksa seda sellel leheküljel enam korrata, kõigi pärast kes seda lehekülge loevad, tänan. ::::PS Teie poolt viidatud [[Eri:Erin/6836236]], seal oli meil küsimus sõnastamises, me lahendasime selle ja jõudsime ilusti kokkuleppele, see on osa artikli muutmisest. Te viitate ainult esialgsele teksti kustutamisele, ja mitte kogu muutmisele, see on kontekstist väljavõtmine. ::::[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. märts 2025, kell 23:21 (EET) ::::: Siin on kas tahtlik või tahtmatu möödarääkimine. Mina ei ole öelnud, et arutelusse peab viited lisama. Viited tuleks muidugi lisada eeskätt artiklisse, aga arutelus peaks samas olema ikkagi selge, millise osa üle artiklis või milliste allikate ümber jutt käib. Asi ei ole mitte minu arvamuses, vaid selles, kuidas Vikipeedia arutelulehti on tavaks kasutada. Oled nüüd küll algseid kommentaare mõnevõrra lühendanud, aga paraku pole jätkuvalt kuigivõrd aimatav, kuidas on või olid need kommentaarid seotud selle artikli sisuga. Ma eemaldasin need kommentaarid samuti mõeldes lugejatele-toimetajatele, kes seda arutelulehte edaspidi kasutavad. Ma panen jätkuvalt ette kogu eelnev teema siit eemaldada, kuna see ei puutu selgesti selle artikli sisusse. ::::: Muudatuse [[Eri:Erin/6836236]] kohta: minu märkus oli üldine, sisulise vaidluse korral on vaja lisada viited, mitte lihtsalt otsida vähem kahtlust äratavat sõnastust. Nüüd hiljem on viide lisatud, aga paistab, et refereeritud on ebatäpselt, allikast ei tule hästi välja, kas kõik nimetatud toidud on tegelikult tänapäeval tähtsal kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. märts 2025, kell 21:23 (EET) ::::::Vaidluse korral on vaja lisada viiteid, kas Te retoorikat natuke tunnete? See on sissejuhatuses, sissejuhatuses on lühidalt öeldud millest on kirjutises räägitud, see mainib asju mis on hiljem kirjutises viidatud. Ma vabandan aga ma ei soovi rohkem Teie nõuandeid, ja palun ärge rohkem siin kirjutage. Ma panen ette kogu see mõttetu arutelu siit kustutada, kuid mitte minu algsed kommentaarid. '''Ma keeldun jätkamast seda arutelu, ükskõik mida Te veel siia kirjutate. ma vabandan aga mul on tähtsamat teha.''' [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 22:55 (EET) ---- Ma ei ole nõus teise kasutaja seisukohaga, et nõukogudeaegseid toiduained valmistatakse täna uuesti ainult sellepärast, et vanemad inimesed soovivad meenutada oma noorust. Viitest on selgelt näha, kui paljud täna müüdavad toiduained on koopiad nõukogudeaegsetest toodetest, võibolla võib isegi öelda et enamus. See ei tulene ainult kellegi nostalgiast, see tuleneb rohkem sellest et tehnoloogia on jäänud samaks ning mingit muud tehnoloogiat ei tunta. Kuid ma ei muutnud midagi, kui asju ei taheta näha nii nagu nad on, siis mina midagi teha ei saa. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 13:00 (EET) -- ''Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga'' – millistel allikatel põhineb köögi "kihistuste" jutt? Keeleliselt kõlab see väga veidralt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 15:52 (EEST) == Viitamata ja keeleliselt paha == Kuriuss, omades küll respekti Sinu suhtes, soovin siiski öelda et artiklis on 23 viidet, ja nagu ma olen vaadanud, kõik tundub olevat hästi viidatud. Keeleliselt on seda varem ka väga palju lihvitud mitmete inimeste poolt. Muidgi alati saab paremini, aga kus on see mõistlik piir et rohkem pole vaja? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 00:32 (EEST) 10kdv3wp4lv05mkz4qtkqnh9xpfmzap 7168085 7168083 2026-06-05T21:35:59Z Eiusmod 200998 /* Viitamata ja keeleliselt paha */ 7168085 wikitext text/x-wiki Tahaks viiteid kasutatud kirjandusele! Nii ei oma asjad väärtust, kui ei ole :) : Kui oskad, lisa viiteid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) : Viited on mingitele raamatutele, ja nad ei ole tekstisisesed viited. Kõigepealt peaks muutma nad tekstisisesteks viideteks, et näha mis kust tulnud on, ja siis kui keegi neid raamatuid on lugenud, võiks üle kontrollida. Paremad oleksid viited mida inimesed Internetis näeksid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 08:17 (EET) ::Raamatuviited on tavaliselt usaldatavamad. ---- Wimbergi luulekogu pealkiri ongi "Eesti köökk". Aga ma pole kindel, et see peaks kirjanduse loetelus olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) ---- " 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. " Millel põhineb selline väide? See on küll kahtlane. Nt rukkileib, pudrud, hernesupp, verivorst on väga laialdaselt söödavad ja ka saadaval väga paljudes söögikohtades ning neid ei sööda ainult peredes pühade ajal. : Väide on üldsõnaline ja peab arvatavasti silmas seda, et ei piirduta traditsiooniliste eesti toitudega. Võid selle koha ümber teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2014, kell 10:19 (EET) :Mis asi on tähtsust kaotamas? Kirjas on, et eri aegadel olid toidud erinevad, mis see traditsiooniline köök siis on, mis säilib läbi aegade, ja mis asi nüüd tähtsust kaotab? Rahvustoite vist süüakse tänapäevani, ja mitte ainult pidulikel juhtudel, kuigi neid palju ei ole. Kuid kui niimoodi väita, siis see nagu tähendab et traditsioonilist ei olegi. Kas keegi kujutab ette et pizza ja spaghetti Itaaliast ühel päeval ära kaovad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. jaanuar 2025, kell 14:02 (EET) ::Mõte on vist selles, et rahvustoidud on vaid väike osa toidulauast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2025, kell 09:14 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk ..." Šašlõkk oli Eestis tuntud juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 10:32 (EET) :See on väga veider, et räägitakse šašlõkist nagu see oleks eriti omane Eestile. Šašlõkk on teatud liiki kebab, peetakse nagu normaalseks et igal pool süüakse kebabit, pizzat, hamburgerit ja sellest pole põhjust rääkida. Eestis pizzat ja hamburgerit ei olnud, mis oli ebanormaalne, mõningaid muid asju nagu burrito ei saa siiamaani osta. Võibolla tasuks siis rääkida kui omapärast, mis siin puudub. Toiduvalik on tänaseni väga nõukogudeaegne, kuigi muid toite on lisandunud. Näiteks ärge kuskil lääneriikides rääkige et sööte rassolnikut, kuigi hapukurgisupp on Poola päritolu, seda ei teata ja seetõttu seda peetakse mingisuguseks rämpsuks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 3. jaanuar 2025, kell 18:10 (EET) ==Moodne eesti köök?== Kas kulinaarias eksisteerib ikka mõiste [[moodne eesti köök]] (ehk? [[uus eesti köök]], [[modernne eesti köök]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2018, kell 09:22 (EEST) :Jah võibolla eksisteerib küll, aga kui see on samasugune nagu igalpool mujal, siis ei ole millestki rääkida. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. detsember 2024, kell 01:37 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk" Šašlõkk levis Eestis laiemalt juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. veebruar 2019, kell 10:17 (EET) == Eesti köök täna == Tundub et kõik on see mida ka kuskil mujal süüakse, kuid valik on piiratum. Jah ei see ei ole vene köök, ta on osaliselt läänest pärit. Kommunistid tulge nüüd ja upitage see üles. Ja globalistid tulge ka, ja kritiseerige et miks me veel tarakanne ei söö. On midagi ainuomast, nagu kapsapiirakas, kuid see on pigem ajalugu, üks ainult Eestis säilinud osa vanast läänemeresoome toidust. Võrdleme Itaalia, Prantsuse, Hispaania, Portugali, Hiina, India, Tex-mex köökidega, isegi Rootsi, vaatame igal pool mujal. Kui rikkad nad on, täis igasugust eripärast, kuigi kõik ei ole meie maitse. Mina palju ei taha, toit olgu lihtsalt naturaalne ja värske. Aga kui võrrelda, lihtsalt kui näeme asju nii nagu nad on, siis võibolla teeme midagi väärtuslikku. Eripära on, ma söön kiluleiba kohviga, üks ameeriklane ütles, et tema kunagi niimoodi ei söö. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 11. märts 2025, kell 11:22 (EET) Pizzad ja hamburgerid on osa paljude maade toidutavast, Eestis said need tuntuks suhteliselt hiljuti, Tex-mex ei ole veel palju siia jõudnud. Köögi rikkalikkuse määrab ka see, palju on selles mujalt pärit üldlevinud toite. Berlusconi kunagi kritiseeris soome kööki, öeldes et soomlased isegi ei tea mis on ''prosciutto''. Soomlased olid nii solvunud, et tegid Pizza Berlusconi, mis sisaldas ''prosciutto't''. Kui küsid kelleltki mis iganes lääneriigist, mis on ''prosciutto'', siis nad oskavad vähemalt midagi öelda. Küsi Eestis, ja keegi vist midagi ei tea. Siin Vikipeedias ei olnud isegi sellest artiklit, ma kirjutasin selle. Kuskil võiks kirjutada rohkem üldlevinud teiste maade toitudest. Vanad traditsioonilised toidud jäävad, kuid ka maailmas üldlevinud toitudest teevad eestlased arvatavasti oma valiku. Traditsioon on muutuv, kuigi võib püsida osaliselt samana. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 12. märts 2025, kell 14:15 (EET) ---- Taastasin eelneva, sest leian, et kommentaarid on asjakohased. Küsimus on ju artikli teema piiritlemises. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 13:51 (EET) : Minu meelest ei ole taastamine põhjendatud. Kommenteerisin ennist pikemalt siin: [[Vikipeedia arutelu:Arutelulehekülg]]. Asi ei ole mitte selles, et ei võiks arutada teema piiritlemise üle, vaid selles, et teema piiritlemise kohta ei olnud kirjas midagi pealtnäha konstruktiivset. Valdav osa neist kommentaaridest ei ütle teema piiritlemise kohta midagi ning selle natukse kohta, mis ütleb, tuleks küsida, kust kasutaja seda võtab. Samas on kommentaari sisu põhjal üsna ilmne, et ta ei võta seda kuskilt, vaid ta lihtsalt mõlgutab omi mõtteid. Nende kommentaaride tagasipanemine minu meelest ainult julgustab uusi kasutajaid arutelulehti veelgi väärkasutama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2025, kell 15:33 (EET) ::Nii et milles see kriitika on, et ei ole midagi pealtnäha konstruktiivset. Ja samas Te ütlete et ma ei võta seda kuskilt, see näitab et Te ei ole seda isegi põhjalikult vaadanud, nii et see pealtnäha on väga pealiskaudne. Tehke väike otsing selle kohta mida ma kirjutasin, ja Te leiate selle kohta lugemist küll. Kuigi mitte nii palju eesti keeles. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 17:03 (EET) ::: Vikipeedias on selline põhimõte, et artiklisse kirjutatakse ainult selliseid asju, mida saab vahetult usaldusväärsete allikate abil tõendada, ilma seejuures eri allikate materjalist ise uut teadmist sünteesimata. Seega, kui rääkida sellest, kuidas artikli teemat piiritleda, siis alustada tuleks allikatest. ::: Vabandust, aga minu meelest ei ole õigupoolest eespool kirjas midagi sellist, mille kohta üldse oleks mõtet tõendavaid allikaid otsida. See on selline ebamäärane ja ilmselt naljaga pooleks kirjutatud kommentaar. Ma ei kujuta ette, kuidas selle põhjal artiklit parandada või täiendada saaks. ::: Peale selle, kui kellelegi tundub mõni viitamata väide kahtlane ja ta selle välja võtab, siis ei tuleks seda niisama tagasi panna ([[Eri:Erin/6836236]]), vaid tuleks lisada ka viide usaldusväärsele allikale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2025, kell 22:14 (EET) ::::Uuesti, aruteluleheküljel ei pea viiteid lisama, kui midagi artiklisse kirjutatakse, siis peab. Te räägite jälle ja jälle millestki mis Teile pealtnäha tundub, ilma mingite kindlate põhjusteta midagi eemaldada. Ma saan aru et Te soovite öelda mida Te arvate ja mis Teile tundub, ja seda on Teil ka võimaldatud. Kuid ma vabandan, Te olete seda juba korduvalt öelnud, ei maksa seda sellel leheküljel enam korrata, kõigi pärast kes seda lehekülge loevad, tänan. ::::PS Teie poolt viidatud [[Eri:Erin/6836236]], seal oli meil küsimus sõnastamises, me lahendasime selle ja jõudsime ilusti kokkuleppele, see on osa artikli muutmisest. Te viitate ainult esialgsele teksti kustutamisele, ja mitte kogu muutmisele, see on kontekstist väljavõtmine. ::::[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. märts 2025, kell 23:21 (EET) ::::: Siin on kas tahtlik või tahtmatu möödarääkimine. Mina ei ole öelnud, et arutelusse peab viited lisama. Viited tuleks muidugi lisada eeskätt artiklisse, aga arutelus peaks samas olema ikkagi selge, millise osa üle artiklis või milliste allikate ümber jutt käib. Asi ei ole mitte minu arvamuses, vaid selles, kuidas Vikipeedia arutelulehti on tavaks kasutada. Oled nüüd küll algseid kommentaare mõnevõrra lühendanud, aga paraku pole jätkuvalt kuigivõrd aimatav, kuidas on või olid need kommentaarid seotud selle artikli sisuga. Ma eemaldasin need kommentaarid samuti mõeldes lugejatele-toimetajatele, kes seda arutelulehte edaspidi kasutavad. Ma panen jätkuvalt ette kogu eelnev teema siit eemaldada, kuna see ei puutu selgesti selle artikli sisusse. ::::: Muudatuse [[Eri:Erin/6836236]] kohta: minu märkus oli üldine, sisulise vaidluse korral on vaja lisada viited, mitte lihtsalt otsida vähem kahtlust äratavat sõnastust. Nüüd hiljem on viide lisatud, aga paistab, et refereeritud on ebatäpselt, allikast ei tule hästi välja, kas kõik nimetatud toidud on tegelikult tänapäeval tähtsal kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. märts 2025, kell 21:23 (EET) ::::::Vaidluse korral on vaja lisada viiteid, kas Te retoorikat natuke tunnete? See on sissejuhatuses, sissejuhatuses on lühidalt öeldud millest on kirjutises räägitud, see mainib asju mis on hiljem kirjutises viidatud. Ma vabandan aga ma ei soovi rohkem Teie nõuandeid, ja palun ärge rohkem siin kirjutage. Ma panen ette kogu see mõttetu arutelu siit kustutada, kuid mitte minu algsed kommentaarid. '''Ma keeldun jätkamast seda arutelu, ükskõik mida Te veel siia kirjutate. ma vabandan aga mul on tähtsamat teha.''' [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 22:55 (EET) ---- Ma ei ole nõus teise kasutaja seisukohaga, et nõukogudeaegseid toiduained valmistatakse täna uuesti ainult sellepärast, et vanemad inimesed soovivad meenutada oma noorust. Viitest on selgelt näha, kui paljud täna müüdavad toiduained on koopiad nõukogudeaegsetest toodetest, võibolla võib isegi öelda et enamus. See ei tulene ainult kellegi nostalgiast, see tuleneb rohkem sellest et tehnoloogia on jäänud samaks ning mingit muud tehnoloogiat ei tunta. Kuid ma ei muutnud midagi, kui asju ei taheta näha nii nagu nad on, siis mina midagi teha ei saa. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 13:00 (EET) -- ''Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga'' – millistel allikatel põhineb köögi "kihistuste" jutt? Keeleliselt kõlab see väga veidralt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 15:52 (EEST) == Viitamata ja keeleliselt paha == Kuriuss, omades küll respekti Sinu suhtes, soovin siiski öelda et artiklis on 23 viidet, ja nagu ma olen vaadanud, kõik tundub olevat hästi viidatud. Keeleliselt on seda varem ka väga palju lihvitud, mitmete inimeste poolt. Muidgi alati saab paremini, aga kus on see mõistlik piir et rohkem pole vaja? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 00:32 (EEST) mu8m84v4bsc172a00kbj2u5r5pkkjlc 7168088 7168085 2026-06-05T21:46:39Z Eiusmod 200998 /* Viitamata ja keeleliselt paha */ Kättesaadav 7168088 wikitext text/x-wiki Tahaks viiteid kasutatud kirjandusele! Nii ei oma asjad väärtust, kui ei ole :) : Kui oskad, lisa viiteid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) : Viited on mingitele raamatutele, ja nad ei ole tekstisisesed viited. Kõigepealt peaks muutma nad tekstisisesteks viideteks, et näha mis kust tulnud on, ja siis kui keegi neid raamatuid on lugenud, võiks üle kontrollida. Paremad oleksid viited mida inimesed Internetis näeksid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 08:17 (EET) ::Raamatuviited on tavaliselt usaldatavamad. ---- Wimbergi luulekogu pealkiri ongi "Eesti köökk". Aga ma pole kindel, et see peaks kirjanduse loetelus olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) ---- " 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. " Millel põhineb selline väide? See on küll kahtlane. Nt rukkileib, pudrud, hernesupp, verivorst on väga laialdaselt söödavad ja ka saadaval väga paljudes söögikohtades ning neid ei sööda ainult peredes pühade ajal. : Väide on üldsõnaline ja peab arvatavasti silmas seda, et ei piirduta traditsiooniliste eesti toitudega. Võid selle koha ümber teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2014, kell 10:19 (EET) :Mis asi on tähtsust kaotamas? Kirjas on, et eri aegadel olid toidud erinevad, mis see traditsiooniline köök siis on, mis säilib läbi aegade, ja mis asi nüüd tähtsust kaotab? Rahvustoite vist süüakse tänapäevani, ja mitte ainult pidulikel juhtudel, kuigi neid palju ei ole. Kuid kui niimoodi väita, siis see nagu tähendab et traditsioonilist ei olegi. Kas keegi kujutab ette et pizza ja spaghetti Itaaliast ühel päeval ära kaovad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. jaanuar 2025, kell 14:02 (EET) ::Mõte on vist selles, et rahvustoidud on vaid väike osa toidulauast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2025, kell 09:14 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk ..." Šašlõkk oli Eestis tuntud juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 10:32 (EET) :See on väga veider, et räägitakse šašlõkist nagu see oleks eriti omane Eestile. Šašlõkk on teatud liiki kebab, peetakse nagu normaalseks et igal pool süüakse kebabit, pizzat, hamburgerit ja sellest pole põhjust rääkida. Eestis pizzat ja hamburgerit ei olnud, mis oli ebanormaalne, mõningaid muid asju nagu burrito ei saa siiamaani osta. Võibolla tasuks siis rääkida kui omapärast, mis siin puudub. Toiduvalik on tänaseni väga nõukogudeaegne, kuigi muid toite on lisandunud. Näiteks ärge kuskil lääneriikides rääkige et sööte rassolnikut, kuigi hapukurgisupp on Poola päritolu, seda ei teata ja seetõttu seda peetakse mingisuguseks rämpsuks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 3. jaanuar 2025, kell 18:10 (EET) ==Moodne eesti köök?== Kas kulinaarias eksisteerib ikka mõiste [[moodne eesti köök]] (ehk? [[uus eesti köök]], [[modernne eesti köök]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2018, kell 09:22 (EEST) :Jah võibolla eksisteerib küll, aga kui see on samasugune nagu igalpool mujal, siis ei ole millestki rääkida. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. detsember 2024, kell 01:37 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk" Šašlõkk levis Eestis laiemalt juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. veebruar 2019, kell 10:17 (EET) == Eesti köök täna == Tundub et kõik on see mida ka kuskil mujal süüakse, kuid valik on piiratum. Jah ei see ei ole vene köök, ta on osaliselt läänest pärit. Kommunistid tulge nüüd ja upitage see üles. Ja globalistid tulge ka, ja kritiseerige et miks me veel tarakanne ei söö. On midagi ainuomast, nagu kapsapiirakas, kuid see on pigem ajalugu, üks ainult Eestis säilinud osa vanast läänemeresoome toidust. Võrdleme Itaalia, Prantsuse, Hispaania, Portugali, Hiina, India, Tex-mex köökidega, isegi Rootsi, vaatame igal pool mujal. Kui rikkad nad on, täis igasugust eripärast, kuigi kõik ei ole meie maitse. Mina palju ei taha, toit olgu lihtsalt naturaalne ja värske. Aga kui võrrelda, lihtsalt kui näeme asju nii nagu nad on, siis võibolla teeme midagi väärtuslikku. Eripära on, ma söön kiluleiba kohviga, üks ameeriklane ütles, et tema kunagi niimoodi ei söö. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 11. märts 2025, kell 11:22 (EET) Pizzad ja hamburgerid on osa paljude maade toidutavast, Eestis said need tuntuks suhteliselt hiljuti, Tex-mex ei ole veel palju siia jõudnud. Köögi rikkalikkuse määrab ka see, palju on selles mujalt pärit üldlevinud toite. Berlusconi kunagi kritiseeris soome kööki, öeldes et soomlased isegi ei tea mis on ''prosciutto''. Soomlased olid nii solvunud, et tegid Pizza Berlusconi, mis sisaldas ''prosciutto't''. Kui küsid kelleltki mis iganes lääneriigist, mis on ''prosciutto'', siis nad oskavad vähemalt midagi öelda. Küsi Eestis, ja keegi vist midagi ei tea. Siin Vikipeedias ei olnud isegi sellest artiklit, ma kirjutasin selle. Kuskil võiks kirjutada rohkem üldlevinud teiste maade toitudest. Vanad traditsioonilised toidud jäävad, kuid ka maailmas üldlevinud toitudest teevad eestlased arvatavasti oma valiku. Traditsioon on muutuv, kuigi võib püsida osaliselt samana. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 12. märts 2025, kell 14:15 (EET) ---- Taastasin eelneva, sest leian, et kommentaarid on asjakohased. Küsimus on ju artikli teema piiritlemises. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 13:51 (EET) : Minu meelest ei ole taastamine põhjendatud. Kommenteerisin ennist pikemalt siin: [[Vikipeedia arutelu:Arutelulehekülg]]. Asi ei ole mitte selles, et ei võiks arutada teema piiritlemise üle, vaid selles, et teema piiritlemise kohta ei olnud kirjas midagi pealtnäha konstruktiivset. Valdav osa neist kommentaaridest ei ütle teema piiritlemise kohta midagi ning selle natukse kohta, mis ütleb, tuleks küsida, kust kasutaja seda võtab. Samas on kommentaari sisu põhjal üsna ilmne, et ta ei võta seda kuskilt, vaid ta lihtsalt mõlgutab omi mõtteid. Nende kommentaaride tagasipanemine minu meelest ainult julgustab uusi kasutajaid arutelulehti veelgi väärkasutama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2025, kell 15:33 (EET) ::Nii et milles see kriitika on, et ei ole midagi pealtnäha konstruktiivset. Ja samas Te ütlete et ma ei võta seda kuskilt, see näitab et Te ei ole seda isegi põhjalikult vaadanud, nii et see pealtnäha on väga pealiskaudne. Tehke väike otsing selle kohta mida ma kirjutasin, ja Te leiate selle kohta lugemist küll. Kuigi mitte nii palju eesti keeles. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 17:03 (EET) ::: Vikipeedias on selline põhimõte, et artiklisse kirjutatakse ainult selliseid asju, mida saab vahetult usaldusväärsete allikate abil tõendada, ilma seejuures eri allikate materjalist ise uut teadmist sünteesimata. Seega, kui rääkida sellest, kuidas artikli teemat piiritleda, siis alustada tuleks allikatest. ::: Vabandust, aga minu meelest ei ole õigupoolest eespool kirjas midagi sellist, mille kohta üldse oleks mõtet tõendavaid allikaid otsida. See on selline ebamäärane ja ilmselt naljaga pooleks kirjutatud kommentaar. Ma ei kujuta ette, kuidas selle põhjal artiklit parandada või täiendada saaks. ::: Peale selle, kui kellelegi tundub mõni viitamata väide kahtlane ja ta selle välja võtab, siis ei tuleks seda niisama tagasi panna ([[Eri:Erin/6836236]]), vaid tuleks lisada ka viide usaldusväärsele allikale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2025, kell 22:14 (EET) ::::Uuesti, aruteluleheküljel ei pea viiteid lisama, kui midagi artiklisse kirjutatakse, siis peab. Te räägite jälle ja jälle millestki mis Teile pealtnäha tundub, ilma mingite kindlate põhjusteta midagi eemaldada. Ma saan aru et Te soovite öelda mida Te arvate ja mis Teile tundub, ja seda on Teil ka võimaldatud. Kuid ma vabandan, Te olete seda juba korduvalt öelnud, ei maksa seda sellel leheküljel enam korrata, kõigi pärast kes seda lehekülge loevad, tänan. ::::PS Teie poolt viidatud [[Eri:Erin/6836236]], seal oli meil küsimus sõnastamises, me lahendasime selle ja jõudsime ilusti kokkuleppele, see on osa artikli muutmisest. Te viitate ainult esialgsele teksti kustutamisele, ja mitte kogu muutmisele, see on kontekstist väljavõtmine. ::::[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. märts 2025, kell 23:21 (EET) ::::: Siin on kas tahtlik või tahtmatu möödarääkimine. Mina ei ole öelnud, et arutelusse peab viited lisama. Viited tuleks muidugi lisada eeskätt artiklisse, aga arutelus peaks samas olema ikkagi selge, millise osa üle artiklis või milliste allikate ümber jutt käib. Asi ei ole mitte minu arvamuses, vaid selles, kuidas Vikipeedia arutelulehti on tavaks kasutada. Oled nüüd küll algseid kommentaare mõnevõrra lühendanud, aga paraku pole jätkuvalt kuigivõrd aimatav, kuidas on või olid need kommentaarid seotud selle artikli sisuga. Ma eemaldasin need kommentaarid samuti mõeldes lugejatele-toimetajatele, kes seda arutelulehte edaspidi kasutavad. Ma panen jätkuvalt ette kogu eelnev teema siit eemaldada, kuna see ei puutu selgesti selle artikli sisusse. ::::: Muudatuse [[Eri:Erin/6836236]] kohta: minu märkus oli üldine, sisulise vaidluse korral on vaja lisada viited, mitte lihtsalt otsida vähem kahtlust äratavat sõnastust. Nüüd hiljem on viide lisatud, aga paistab, et refereeritud on ebatäpselt, allikast ei tule hästi välja, kas kõik nimetatud toidud on tegelikult tänapäeval tähtsal kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. märts 2025, kell 21:23 (EET) ::::::Vaidluse korral on vaja lisada viiteid, kas Te retoorikat natuke tunnete? See on sissejuhatuses, sissejuhatuses on lühidalt öeldud millest on kirjutises räägitud, see mainib asju mis on hiljem kirjutises viidatud. Ma vabandan aga ma ei soovi rohkem Teie nõuandeid, ja palun ärge rohkem siin kirjutage. Ma panen ette kogu see mõttetu arutelu siit kustutada, kuid mitte minu algsed kommentaarid. '''Ma keeldun jätkamast seda arutelu, ükskõik mida Te veel siia kirjutate. ma vabandan aga mul on tähtsamat teha.''' [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 22:55 (EET) ---- Ma ei ole nõus teise kasutaja seisukohaga, et nõukogudeaegseid toiduained valmistatakse täna uuesti ainult sellepärast, et vanemad inimesed soovivad meenutada oma noorust. Viitest on selgelt näha, kui paljud täna müüdavad toiduained on koopiad nõukogudeaegsetest toodetest, võibolla võib isegi öelda et enamus. See ei tulene ainult kellegi nostalgiast, see tuleneb rohkem sellest et tehnoloogia on jäänud samaks ning mingit muud tehnoloogiat ei tunta. Kuid ma ei muutnud midagi, kui asju ei taheta näha nii nagu nad on, siis mina midagi teha ei saa. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 13:00 (EET) -- ''Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga'' – millistel allikatel põhineb köögi "kihistuste" jutt? Keeleliselt kõlab see väga veidralt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 15:52 (EEST) == Viitamata ja keeleliselt paha == Kuriuss, omades küll respekti Sinu suhtes, soovin siiski öelda et artiklis on 23 viidet, ja nagu ma olen vaadanud, kõik tundub olevat hästi viidatud. Keeleliselt on seda varem ka väga palju lihvitud, mitmete inimeste poolt. Muidgi alati saab paremini, aga kus on see mõistlik piir et rohkem pole vaja? Ainult üks allikas Kaseküla argeoloogilistest uuringutest ei ole kättesaadav veebis, võibolla õnnestub kellelgi see asendada millegi veebis kättesaadavaga. Selliseid allikaid on võimatu kontrollida, mõned ei ole võibolla isegi raamatukogus kättesaadavad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 00:32 (EEST) ojhm76877jpz74vksaxyyrbbmlr5qct 7168093 7168088 2026-06-05T21:57:24Z Eiusmod 200998 /* Viitamata ja keeleliselt paha */ Kaseküla 7168093 wikitext text/x-wiki Tahaks viiteid kasutatud kirjandusele! Nii ei oma asjad väärtust, kui ei ole :) : Kui oskad, lisa viiteid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) : Viited on mingitele raamatutele, ja nad ei ole tekstisisesed viited. Kõigepealt peaks muutma nad tekstisisesteks viideteks, et näha mis kust tulnud on, ja siis kui keegi neid raamatuid on lugenud, võiks üle kontrollida. Paremad oleksid viited mida inimesed Internetis näeksid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 08:17 (EET) ::Raamatuviited on tavaliselt usaldatavamad. ---- Wimbergi luulekogu pealkiri ongi "Eesti köökk". Aga ma pole kindel, et see peaks kirjanduse loetelus olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) ---- " 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. " Millel põhineb selline väide? See on küll kahtlane. Nt rukkileib, pudrud, hernesupp, verivorst on väga laialdaselt söödavad ja ka saadaval väga paljudes söögikohtades ning neid ei sööda ainult peredes pühade ajal. : Väide on üldsõnaline ja peab arvatavasti silmas seda, et ei piirduta traditsiooniliste eesti toitudega. Võid selle koha ümber teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2014, kell 10:19 (EET) :Mis asi on tähtsust kaotamas? Kirjas on, et eri aegadel olid toidud erinevad, mis see traditsiooniline köök siis on, mis säilib läbi aegade, ja mis asi nüüd tähtsust kaotab? Rahvustoite vist süüakse tänapäevani, ja mitte ainult pidulikel juhtudel, kuigi neid palju ei ole. Kuid kui niimoodi väita, siis see nagu tähendab et traditsioonilist ei olegi. Kas keegi kujutab ette et pizza ja spaghetti Itaaliast ühel päeval ära kaovad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. jaanuar 2025, kell 14:02 (EET) ::Mõte on vist selles, et rahvustoidud on vaid väike osa toidulauast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2025, kell 09:14 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk ..." Šašlõkk oli Eestis tuntud juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 10:32 (EET) :See on väga veider, et räägitakse šašlõkist nagu see oleks eriti omane Eestile. Šašlõkk on teatud liiki kebab, peetakse nagu normaalseks et igal pool süüakse kebabit, pizzat, hamburgerit ja sellest pole põhjust rääkida. Eestis pizzat ja hamburgerit ei olnud, mis oli ebanormaalne, mõningaid muid asju nagu burrito ei saa siiamaani osta. Võibolla tasuks siis rääkida kui omapärast, mis siin puudub. Toiduvalik on tänaseni väga nõukogudeaegne, kuigi muid toite on lisandunud. Näiteks ärge kuskil lääneriikides rääkige et sööte rassolnikut, kuigi hapukurgisupp on Poola päritolu, seda ei teata ja seetõttu seda peetakse mingisuguseks rämpsuks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 3. jaanuar 2025, kell 18:10 (EET) ==Moodne eesti köök?== Kas kulinaarias eksisteerib ikka mõiste [[moodne eesti köök]] (ehk? [[uus eesti köök]], [[modernne eesti köök]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2018, kell 09:22 (EEST) :Jah võibolla eksisteerib küll, aga kui see on samasugune nagu igalpool mujal, siis ei ole millestki rääkida. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. detsember 2024, kell 01:37 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk" Šašlõkk levis Eestis laiemalt juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. veebruar 2019, kell 10:17 (EET) == Eesti köök täna == Tundub et kõik on see mida ka kuskil mujal süüakse, kuid valik on piiratum. Jah ei see ei ole vene köök, ta on osaliselt läänest pärit. Kommunistid tulge nüüd ja upitage see üles. Ja globalistid tulge ka, ja kritiseerige et miks me veel tarakanne ei söö. On midagi ainuomast, nagu kapsapiirakas, kuid see on pigem ajalugu, üks ainult Eestis säilinud osa vanast läänemeresoome toidust. Võrdleme Itaalia, Prantsuse, Hispaania, Portugali, Hiina, India, Tex-mex köökidega, isegi Rootsi, vaatame igal pool mujal. Kui rikkad nad on, täis igasugust eripärast, kuigi kõik ei ole meie maitse. Mina palju ei taha, toit olgu lihtsalt naturaalne ja värske. Aga kui võrrelda, lihtsalt kui näeme asju nii nagu nad on, siis võibolla teeme midagi väärtuslikku. Eripära on, ma söön kiluleiba kohviga, üks ameeriklane ütles, et tema kunagi niimoodi ei söö. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 11. märts 2025, kell 11:22 (EET) Pizzad ja hamburgerid on osa paljude maade toidutavast, Eestis said need tuntuks suhteliselt hiljuti, Tex-mex ei ole veel palju siia jõudnud. Köögi rikkalikkuse määrab ka see, palju on selles mujalt pärit üldlevinud toite. Berlusconi kunagi kritiseeris soome kööki, öeldes et soomlased isegi ei tea mis on ''prosciutto''. Soomlased olid nii solvunud, et tegid Pizza Berlusconi, mis sisaldas ''prosciutto't''. Kui küsid kelleltki mis iganes lääneriigist, mis on ''prosciutto'', siis nad oskavad vähemalt midagi öelda. Küsi Eestis, ja keegi vist midagi ei tea. Siin Vikipeedias ei olnud isegi sellest artiklit, ma kirjutasin selle. Kuskil võiks kirjutada rohkem üldlevinud teiste maade toitudest. Vanad traditsioonilised toidud jäävad, kuid ka maailmas üldlevinud toitudest teevad eestlased arvatavasti oma valiku. Traditsioon on muutuv, kuigi võib püsida osaliselt samana. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 12. märts 2025, kell 14:15 (EET) ---- Taastasin eelneva, sest leian, et kommentaarid on asjakohased. Küsimus on ju artikli teema piiritlemises. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 13:51 (EET) : Minu meelest ei ole taastamine põhjendatud. Kommenteerisin ennist pikemalt siin: [[Vikipeedia arutelu:Arutelulehekülg]]. Asi ei ole mitte selles, et ei võiks arutada teema piiritlemise üle, vaid selles, et teema piiritlemise kohta ei olnud kirjas midagi pealtnäha konstruktiivset. Valdav osa neist kommentaaridest ei ütle teema piiritlemise kohta midagi ning selle natukse kohta, mis ütleb, tuleks küsida, kust kasutaja seda võtab. Samas on kommentaari sisu põhjal üsna ilmne, et ta ei võta seda kuskilt, vaid ta lihtsalt mõlgutab omi mõtteid. Nende kommentaaride tagasipanemine minu meelest ainult julgustab uusi kasutajaid arutelulehti veelgi väärkasutama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2025, kell 15:33 (EET) ::Nii et milles see kriitika on, et ei ole midagi pealtnäha konstruktiivset. Ja samas Te ütlete et ma ei võta seda kuskilt, see näitab et Te ei ole seda isegi põhjalikult vaadanud, nii et see pealtnäha on väga pealiskaudne. Tehke väike otsing selle kohta mida ma kirjutasin, ja Te leiate selle kohta lugemist küll. Kuigi mitte nii palju eesti keeles. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 17:03 (EET) ::: Vikipeedias on selline põhimõte, et artiklisse kirjutatakse ainult selliseid asju, mida saab vahetult usaldusväärsete allikate abil tõendada, ilma seejuures eri allikate materjalist ise uut teadmist sünteesimata. Seega, kui rääkida sellest, kuidas artikli teemat piiritleda, siis alustada tuleks allikatest. ::: Vabandust, aga minu meelest ei ole õigupoolest eespool kirjas midagi sellist, mille kohta üldse oleks mõtet tõendavaid allikaid otsida. See on selline ebamäärane ja ilmselt naljaga pooleks kirjutatud kommentaar. Ma ei kujuta ette, kuidas selle põhjal artiklit parandada või täiendada saaks. ::: Peale selle, kui kellelegi tundub mõni viitamata väide kahtlane ja ta selle välja võtab, siis ei tuleks seda niisama tagasi panna ([[Eri:Erin/6836236]]), vaid tuleks lisada ka viide usaldusväärsele allikale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2025, kell 22:14 (EET) ::::Uuesti, aruteluleheküljel ei pea viiteid lisama, kui midagi artiklisse kirjutatakse, siis peab. Te räägite jälle ja jälle millestki mis Teile pealtnäha tundub, ilma mingite kindlate põhjusteta midagi eemaldada. Ma saan aru et Te soovite öelda mida Te arvate ja mis Teile tundub, ja seda on Teil ka võimaldatud. Kuid ma vabandan, Te olete seda juba korduvalt öelnud, ei maksa seda sellel leheküljel enam korrata, kõigi pärast kes seda lehekülge loevad, tänan. ::::PS Teie poolt viidatud [[Eri:Erin/6836236]], seal oli meil küsimus sõnastamises, me lahendasime selle ja jõudsime ilusti kokkuleppele, see on osa artikli muutmisest. Te viitate ainult esialgsele teksti kustutamisele, ja mitte kogu muutmisele, see on kontekstist väljavõtmine. ::::[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. märts 2025, kell 23:21 (EET) ::::: Siin on kas tahtlik või tahtmatu möödarääkimine. Mina ei ole öelnud, et arutelusse peab viited lisama. Viited tuleks muidugi lisada eeskätt artiklisse, aga arutelus peaks samas olema ikkagi selge, millise osa üle artiklis või milliste allikate ümber jutt käib. Asi ei ole mitte minu arvamuses, vaid selles, kuidas Vikipeedia arutelulehti on tavaks kasutada. Oled nüüd küll algseid kommentaare mõnevõrra lühendanud, aga paraku pole jätkuvalt kuigivõrd aimatav, kuidas on või olid need kommentaarid seotud selle artikli sisuga. Ma eemaldasin need kommentaarid samuti mõeldes lugejatele-toimetajatele, kes seda arutelulehte edaspidi kasutavad. Ma panen jätkuvalt ette kogu eelnev teema siit eemaldada, kuna see ei puutu selgesti selle artikli sisusse. ::::: Muudatuse [[Eri:Erin/6836236]] kohta: minu märkus oli üldine, sisulise vaidluse korral on vaja lisada viited, mitte lihtsalt otsida vähem kahtlust äratavat sõnastust. Nüüd hiljem on viide lisatud, aga paistab, et refereeritud on ebatäpselt, allikast ei tule hästi välja, kas kõik nimetatud toidud on tegelikult tänapäeval tähtsal kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. märts 2025, kell 21:23 (EET) ::::::Vaidluse korral on vaja lisada viiteid, kas Te retoorikat natuke tunnete? See on sissejuhatuses, sissejuhatuses on lühidalt öeldud millest on kirjutises räägitud, see mainib asju mis on hiljem kirjutises viidatud. Ma vabandan aga ma ei soovi rohkem Teie nõuandeid, ja palun ärge rohkem siin kirjutage. Ma panen ette kogu see mõttetu arutelu siit kustutada, kuid mitte minu algsed kommentaarid. '''Ma keeldun jätkamast seda arutelu, ükskõik mida Te veel siia kirjutate. ma vabandan aga mul on tähtsamat teha.''' [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 22:55 (EET) ---- Ma ei ole nõus teise kasutaja seisukohaga, et nõukogudeaegseid toiduained valmistatakse täna uuesti ainult sellepärast, et vanemad inimesed soovivad meenutada oma noorust. Viitest on selgelt näha, kui paljud täna müüdavad toiduained on koopiad nõukogudeaegsetest toodetest, võibolla võib isegi öelda et enamus. See ei tulene ainult kellegi nostalgiast, see tuleneb rohkem sellest et tehnoloogia on jäänud samaks ning mingit muud tehnoloogiat ei tunta. Kuid ma ei muutnud midagi, kui asju ei taheta näha nii nagu nad on, siis mina midagi teha ei saa. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 13:00 (EET) -- ''Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga'' – millistel allikatel põhineb köögi "kihistuste" jutt? Keeleliselt kõlab see väga veidralt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 15:52 (EEST) == Viitamata ja keeleliselt paha == Kuriuss, omades küll respekti Sinu suhtes, soovin siiski öelda et artiklis on 23 viidet, ja nagu ma olen vaadanud, kõik tundub olevat hästi viidatud. Keeleliselt on seda varem ka väga palju lihvitud, mitmete inimeste poolt. Muidgi alati saab paremini, aga kus on see mõistlik piir et rohkem pole vaja? Ainult üks asi, allikas Kaseküla argeoloogilistest uuringutest ei ole kättesaadav veebis, võibolla õnnestub kellelgi see asendada millegi veebis kättesaadavaga. Selliseid allikaid on võimatu kontrollida, näiteks selles viites viidatud ajakirja 1998. aasta number on Tartu Ülikooli raamatukogu poolt skaneeritud, kuid seda artiklit selles ei ole.[https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ave-1998/] [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 00:32 (EEST) qf2f1hn3tmkx5mkfyz9voc7ulwtifck 7168109 7168093 2026-06-05T22:55:19Z Eiusmod 200998 /* Viitamata ja keeleliselt paha */ 7168109 wikitext text/x-wiki Tahaks viiteid kasutatud kirjandusele! Nii ei oma asjad väärtust, kui ei ole :) : Kui oskad, lisa viiteid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) : Viited on mingitele raamatutele, ja nad ei ole tekstisisesed viited. Kõigepealt peaks muutma nad tekstisisesteks viideteks, et näha mis kust tulnud on, ja siis kui keegi neid raamatuid on lugenud, võiks üle kontrollida. Paremad oleksid viited mida inimesed Internetis näeksid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 08:17 (EET) ::Raamatuviited on tavaliselt usaldatavamad. ---- Wimbergi luulekogu pealkiri ongi "Eesti köökk". Aga ma pole kindel, et see peaks kirjanduse loetelus olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) ---- " 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. " Millel põhineb selline väide? See on küll kahtlane. Nt rukkileib, pudrud, hernesupp, verivorst on väga laialdaselt söödavad ja ka saadaval väga paljudes söögikohtades ning neid ei sööda ainult peredes pühade ajal. : Väide on üldsõnaline ja peab arvatavasti silmas seda, et ei piirduta traditsiooniliste eesti toitudega. Võid selle koha ümber teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2014, kell 10:19 (EET) :Mis asi on tähtsust kaotamas? Kirjas on, et eri aegadel olid toidud erinevad, mis see traditsiooniline köök siis on, mis säilib läbi aegade, ja mis asi nüüd tähtsust kaotab? Rahvustoite vist süüakse tänapäevani, ja mitte ainult pidulikel juhtudel, kuigi neid palju ei ole. Kuid kui niimoodi väita, siis see nagu tähendab et traditsioonilist ei olegi. Kas keegi kujutab ette et pizza ja spaghetti Itaaliast ühel päeval ära kaovad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. jaanuar 2025, kell 14:02 (EET) ::Mõte on vist selles, et rahvustoidud on vaid väike osa toidulauast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2025, kell 09:14 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk ..." Šašlõkk oli Eestis tuntud juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 10:32 (EET) :See on väga veider, et räägitakse šašlõkist nagu see oleks eriti omane Eestile. Šašlõkk on teatud liiki kebab, peetakse nagu normaalseks et igal pool süüakse kebabit, pizzat, hamburgerit ja sellest pole põhjust rääkida. Eestis pizzat ja hamburgerit ei olnud, mis oli ebanormaalne, mõningaid muid asju nagu burrito ei saa siiamaani osta. Võibolla tasuks siis rääkida kui omapärast, mis siin puudub. Toiduvalik on tänaseni väga nõukogudeaegne, kuigi muid toite on lisandunud. Näiteks ärge kuskil lääneriikides rääkige et sööte rassolnikut, kuigi hapukurgisupp on Poola päritolu, seda ei teata ja seetõttu seda peetakse mingisuguseks rämpsuks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 3. jaanuar 2025, kell 18:10 (EET) ==Moodne eesti köök?== Kas kulinaarias eksisteerib ikka mõiste [[moodne eesti köök]] (ehk? [[uus eesti köök]], [[modernne eesti köök]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2018, kell 09:22 (EEST) :Jah võibolla eksisteerib küll, aga kui see on samasugune nagu igalpool mujal, siis ei ole millestki rääkida. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. detsember 2024, kell 01:37 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk" Šašlõkk levis Eestis laiemalt juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. veebruar 2019, kell 10:17 (EET) == Eesti köök täna == Tundub et kõik on see mida ka kuskil mujal süüakse, kuid valik on piiratum. Jah ei see ei ole vene köök, ta on osaliselt läänest pärit. Kommunistid tulge nüüd ja upitage see üles. Ja globalistid tulge ka, ja kritiseerige et miks me veel tarakanne ei söö. On midagi ainuomast, nagu kapsapiirakas, kuid see on pigem ajalugu, üks ainult Eestis säilinud osa vanast läänemeresoome toidust. Võrdleme Itaalia, Prantsuse, Hispaania, Portugali, Hiina, India, Tex-mex köökidega, isegi Rootsi, vaatame igal pool mujal. Kui rikkad nad on, täis igasugust eripärast, kuigi kõik ei ole meie maitse. Mina palju ei taha, toit olgu lihtsalt naturaalne ja värske. Aga kui võrrelda, lihtsalt kui näeme asju nii nagu nad on, siis võibolla teeme midagi väärtuslikku. Eripära on, ma söön kiluleiba kohviga, üks ameeriklane ütles, et tema kunagi niimoodi ei söö. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 11. märts 2025, kell 11:22 (EET) Pizzad ja hamburgerid on osa paljude maade toidutavast, Eestis said need tuntuks suhteliselt hiljuti, Tex-mex ei ole veel palju siia jõudnud. Köögi rikkalikkuse määrab ka see, palju on selles mujalt pärit üldlevinud toite. Berlusconi kunagi kritiseeris soome kööki, öeldes et soomlased isegi ei tea mis on ''prosciutto''. Soomlased olid nii solvunud, et tegid Pizza Berlusconi, mis sisaldas ''prosciutto't''. Kui küsid kelleltki mis iganes lääneriigist, mis on ''prosciutto'', siis nad oskavad vähemalt midagi öelda. Küsi Eestis, ja keegi vist midagi ei tea. Siin Vikipeedias ei olnud isegi sellest artiklit, ma kirjutasin selle. Kuskil võiks kirjutada rohkem üldlevinud teiste maade toitudest. Vanad traditsioonilised toidud jäävad, kuid ka maailmas üldlevinud toitudest teevad eestlased arvatavasti oma valiku. Traditsioon on muutuv, kuigi võib püsida osaliselt samana. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 12. märts 2025, kell 14:15 (EET) ---- Taastasin eelneva, sest leian, et kommentaarid on asjakohased. Küsimus on ju artikli teema piiritlemises. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 13:51 (EET) : Minu meelest ei ole taastamine põhjendatud. Kommenteerisin ennist pikemalt siin: [[Vikipeedia arutelu:Arutelulehekülg]]. Asi ei ole mitte selles, et ei võiks arutada teema piiritlemise üle, vaid selles, et teema piiritlemise kohta ei olnud kirjas midagi pealtnäha konstruktiivset. Valdav osa neist kommentaaridest ei ütle teema piiritlemise kohta midagi ning selle natukse kohta, mis ütleb, tuleks küsida, kust kasutaja seda võtab. Samas on kommentaari sisu põhjal üsna ilmne, et ta ei võta seda kuskilt, vaid ta lihtsalt mõlgutab omi mõtteid. Nende kommentaaride tagasipanemine minu meelest ainult julgustab uusi kasutajaid arutelulehti veelgi väärkasutama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2025, kell 15:33 (EET) ::Nii et milles see kriitika on, et ei ole midagi pealtnäha konstruktiivset. Ja samas Te ütlete et ma ei võta seda kuskilt, see näitab et Te ei ole seda isegi põhjalikult vaadanud, nii et see pealtnäha on väga pealiskaudne. Tehke väike otsing selle kohta mida ma kirjutasin, ja Te leiate selle kohta lugemist küll. Kuigi mitte nii palju eesti keeles. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 17:03 (EET) ::: Vikipeedias on selline põhimõte, et artiklisse kirjutatakse ainult selliseid asju, mida saab vahetult usaldusväärsete allikate abil tõendada, ilma seejuures eri allikate materjalist ise uut teadmist sünteesimata. Seega, kui rääkida sellest, kuidas artikli teemat piiritleda, siis alustada tuleks allikatest. ::: Vabandust, aga minu meelest ei ole õigupoolest eespool kirjas midagi sellist, mille kohta üldse oleks mõtet tõendavaid allikaid otsida. See on selline ebamäärane ja ilmselt naljaga pooleks kirjutatud kommentaar. Ma ei kujuta ette, kuidas selle põhjal artiklit parandada või täiendada saaks. ::: Peale selle, kui kellelegi tundub mõni viitamata väide kahtlane ja ta selle välja võtab, siis ei tuleks seda niisama tagasi panna ([[Eri:Erin/6836236]]), vaid tuleks lisada ka viide usaldusväärsele allikale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2025, kell 22:14 (EET) ::::Uuesti, aruteluleheküljel ei pea viiteid lisama, kui midagi artiklisse kirjutatakse, siis peab. Te räägite jälle ja jälle millestki mis Teile pealtnäha tundub, ilma mingite kindlate põhjusteta midagi eemaldada. Ma saan aru et Te soovite öelda mida Te arvate ja mis Teile tundub, ja seda on Teil ka võimaldatud. Kuid ma vabandan, Te olete seda juba korduvalt öelnud, ei maksa seda sellel leheküljel enam korrata, kõigi pärast kes seda lehekülge loevad, tänan. ::::PS Teie poolt viidatud [[Eri:Erin/6836236]], seal oli meil küsimus sõnastamises, me lahendasime selle ja jõudsime ilusti kokkuleppele, see on osa artikli muutmisest. Te viitate ainult esialgsele teksti kustutamisele, ja mitte kogu muutmisele, see on kontekstist väljavõtmine. ::::[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. märts 2025, kell 23:21 (EET) ::::: Siin on kas tahtlik või tahtmatu möödarääkimine. Mina ei ole öelnud, et arutelusse peab viited lisama. Viited tuleks muidugi lisada eeskätt artiklisse, aga arutelus peaks samas olema ikkagi selge, millise osa üle artiklis või milliste allikate ümber jutt käib. Asi ei ole mitte minu arvamuses, vaid selles, kuidas Vikipeedia arutelulehti on tavaks kasutada. Oled nüüd küll algseid kommentaare mõnevõrra lühendanud, aga paraku pole jätkuvalt kuigivõrd aimatav, kuidas on või olid need kommentaarid seotud selle artikli sisuga. Ma eemaldasin need kommentaarid samuti mõeldes lugejatele-toimetajatele, kes seda arutelulehte edaspidi kasutavad. Ma panen jätkuvalt ette kogu eelnev teema siit eemaldada, kuna see ei puutu selgesti selle artikli sisusse. ::::: Muudatuse [[Eri:Erin/6836236]] kohta: minu märkus oli üldine, sisulise vaidluse korral on vaja lisada viited, mitte lihtsalt otsida vähem kahtlust äratavat sõnastust. Nüüd hiljem on viide lisatud, aga paistab, et refereeritud on ebatäpselt, allikast ei tule hästi välja, kas kõik nimetatud toidud on tegelikult tänapäeval tähtsal kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. märts 2025, kell 21:23 (EET) ::::::Vaidluse korral on vaja lisada viiteid, kas Te retoorikat natuke tunnete? See on sissejuhatuses, sissejuhatuses on lühidalt öeldud millest on kirjutises räägitud, see mainib asju mis on hiljem kirjutises viidatud. Ma vabandan aga ma ei soovi rohkem Teie nõuandeid, ja palun ärge rohkem siin kirjutage. Ma panen ette kogu see mõttetu arutelu siit kustutada, kuid mitte minu algsed kommentaarid. '''Ma keeldun jätkamast seda arutelu, ükskõik mida Te veel siia kirjutate. ma vabandan aga mul on tähtsamat teha.''' [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 22:55 (EET) ---- Ma ei ole nõus teise kasutaja seisukohaga, et nõukogudeaegseid toiduained valmistatakse täna uuesti ainult sellepärast, et vanemad inimesed soovivad meenutada oma noorust. Viitest on selgelt näha, kui paljud täna müüdavad toiduained on koopiad nõukogudeaegsetest toodetest, võibolla võib isegi öelda et enamus. See ei tulene ainult kellegi nostalgiast, see tuleneb rohkem sellest et tehnoloogia on jäänud samaks ning mingit muud tehnoloogiat ei tunta. Kuid ma ei muutnud midagi, kui asju ei taheta näha nii nagu nad on, siis mina midagi teha ei saa. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 13:00 (EET) -- ''Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga'' – millistel allikatel põhineb köögi "kihistuste" jutt? Keeleliselt kõlab see väga veidralt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 15:52 (EEST) == Viitamata ja keeleliselt paha == Kuriuss, omades küll respekti Sinu suhtes, soovin siiski öelda et artiklis on 23 viidet, ja nagu ma olen vaadanud, kõik tundub olevat hästi viidatud. Keeleliselt on seda varem ka väga palju lihvitud, mitmete inimeste poolt. Muidugi alati saab paremini, aga kus on see mõistlik piir et rohkem pole vaja? Ainult üks asi, allikas Kaseküla argeoloogilistest uuringutest ei ole kättesaadav veebis, võibolla õnnestub kellelgi see asendada millegi veebis kättesaadavaga. Selliseid allikaid on võimatu kontrollida, näiteks selles viites viidatud ajakirja 1998. aasta number on Tartu Ülikooli raamatukogu poolt skaneeritud, kuid seda artiklit selles ei ole.[https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ave-1998/] [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 00:32 (EEST) kfzsjrsbwy4uqwvkgfv4i7o0y8qtpce 7168247 7168109 2026-06-06T09:44:55Z Eiusmod 200998 /* Viitamata ja keeleliselt paha */ Vastus 7168247 wikitext text/x-wiki Tahaks viiteid kasutatud kirjandusele! Nii ei oma asjad väärtust, kui ei ole :) : Kui oskad, lisa viiteid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) : Viited on mingitele raamatutele, ja nad ei ole tekstisisesed viited. Kõigepealt peaks muutma nad tekstisisesteks viideteks, et näha mis kust tulnud on, ja siis kui keegi neid raamatuid on lugenud, võiks üle kontrollida. Paremad oleksid viited mida inimesed Internetis näeksid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 08:17 (EET) ::Raamatuviited on tavaliselt usaldatavamad. ---- Wimbergi luulekogu pealkiri ongi "Eesti köökk". Aga ma pole kindel, et see peaks kirjanduse loetelus olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) ---- " 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. " Millel põhineb selline väide? See on küll kahtlane. Nt rukkileib, pudrud, hernesupp, verivorst on väga laialdaselt söödavad ja ka saadaval väga paljudes söögikohtades ning neid ei sööda ainult peredes pühade ajal. : Väide on üldsõnaline ja peab arvatavasti silmas seda, et ei piirduta traditsiooniliste eesti toitudega. Võid selle koha ümber teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2014, kell 10:19 (EET) :Mis asi on tähtsust kaotamas? Kirjas on, et eri aegadel olid toidud erinevad, mis see traditsiooniline köök siis on, mis säilib läbi aegade, ja mis asi nüüd tähtsust kaotab? Rahvustoite vist süüakse tänapäevani, ja mitte ainult pidulikel juhtudel, kuigi neid palju ei ole. Kuid kui niimoodi väita, siis see nagu tähendab et traditsioonilist ei olegi. Kas keegi kujutab ette et pizza ja spaghetti Itaaliast ühel päeval ära kaovad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. jaanuar 2025, kell 14:02 (EET) ::Mõte on vist selles, et rahvustoidud on vaid väike osa toidulauast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2025, kell 09:14 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk ..." Šašlõkk oli Eestis tuntud juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 10:32 (EET) :See on väga veider, et räägitakse šašlõkist nagu see oleks eriti omane Eestile. Šašlõkk on teatud liiki kebab, peetakse nagu normaalseks et igal pool süüakse kebabit, pizzat, hamburgerit ja sellest pole põhjust rääkida. Eestis pizzat ja hamburgerit ei olnud, mis oli ebanormaalne, mõningaid muid asju nagu burrito ei saa siiamaani osta. Võibolla tasuks siis rääkida kui omapärast, mis siin puudub. Toiduvalik on tänaseni väga nõukogudeaegne, kuigi muid toite on lisandunud. Näiteks ärge kuskil lääneriikides rääkige et sööte rassolnikut, kuigi hapukurgisupp on Poola päritolu, seda ei teata ja seetõttu seda peetakse mingisuguseks rämpsuks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 3. jaanuar 2025, kell 18:10 (EET) ==Moodne eesti köök?== Kas kulinaarias eksisteerib ikka mõiste [[moodne eesti köök]] (ehk? [[uus eesti köök]], [[modernne eesti köök]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2018, kell 09:22 (EEST) :Jah võibolla eksisteerib küll, aga kui see on samasugune nagu igalpool mujal, siis ei ole millestki rääkida. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. detsember 2024, kell 01:37 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk" Šašlõkk levis Eestis laiemalt juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. veebruar 2019, kell 10:17 (EET) == Eesti köök täna == Tundub et kõik on see mida ka kuskil mujal süüakse, kuid valik on piiratum. Jah ei see ei ole vene köök, ta on osaliselt läänest pärit. Kommunistid tulge nüüd ja upitage see üles. Ja globalistid tulge ka, ja kritiseerige et miks me veel tarakanne ei söö. On midagi ainuomast, nagu kapsapiirakas, kuid see on pigem ajalugu, üks ainult Eestis säilinud osa vanast läänemeresoome toidust. Võrdleme Itaalia, Prantsuse, Hispaania, Portugali, Hiina, India, Tex-mex köökidega, isegi Rootsi, vaatame igal pool mujal. Kui rikkad nad on, täis igasugust eripärast, kuigi kõik ei ole meie maitse. Mina palju ei taha, toit olgu lihtsalt naturaalne ja värske. Aga kui võrrelda, lihtsalt kui näeme asju nii nagu nad on, siis võibolla teeme midagi väärtuslikku. Eripära on, ma söön kiluleiba kohviga, üks ameeriklane ütles, et tema kunagi niimoodi ei söö. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 11. märts 2025, kell 11:22 (EET) Pizzad ja hamburgerid on osa paljude maade toidutavast, Eestis said need tuntuks suhteliselt hiljuti, Tex-mex ei ole veel palju siia jõudnud. Köögi rikkalikkuse määrab ka see, palju on selles mujalt pärit üldlevinud toite. Berlusconi kunagi kritiseeris soome kööki, öeldes et soomlased isegi ei tea mis on ''prosciutto''. Soomlased olid nii solvunud, et tegid Pizza Berlusconi, mis sisaldas ''prosciutto't''. Kui küsid kelleltki mis iganes lääneriigist, mis on ''prosciutto'', siis nad oskavad vähemalt midagi öelda. Küsi Eestis, ja keegi vist midagi ei tea. Siin Vikipeedias ei olnud isegi sellest artiklit, ma kirjutasin selle. Kuskil võiks kirjutada rohkem üldlevinud teiste maade toitudest. Vanad traditsioonilised toidud jäävad, kuid ka maailmas üldlevinud toitudest teevad eestlased arvatavasti oma valiku. Traditsioon on muutuv, kuigi võib püsida osaliselt samana. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 12. märts 2025, kell 14:15 (EET) ---- Taastasin eelneva, sest leian, et kommentaarid on asjakohased. Küsimus on ju artikli teema piiritlemises. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 13:51 (EET) : Minu meelest ei ole taastamine põhjendatud. Kommenteerisin ennist pikemalt siin: [[Vikipeedia arutelu:Arutelulehekülg]]. Asi ei ole mitte selles, et ei võiks arutada teema piiritlemise üle, vaid selles, et teema piiritlemise kohta ei olnud kirjas midagi pealtnäha konstruktiivset. Valdav osa neist kommentaaridest ei ütle teema piiritlemise kohta midagi ning selle natukse kohta, mis ütleb, tuleks küsida, kust kasutaja seda võtab. Samas on kommentaari sisu põhjal üsna ilmne, et ta ei võta seda kuskilt, vaid ta lihtsalt mõlgutab omi mõtteid. Nende kommentaaride tagasipanemine minu meelest ainult julgustab uusi kasutajaid arutelulehti veelgi väärkasutama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2025, kell 15:33 (EET) ::Nii et milles see kriitika on, et ei ole midagi pealtnäha konstruktiivset. Ja samas Te ütlete et ma ei võta seda kuskilt, see näitab et Te ei ole seda isegi põhjalikult vaadanud, nii et see pealtnäha on väga pealiskaudne. Tehke väike otsing selle kohta mida ma kirjutasin, ja Te leiate selle kohta lugemist küll. Kuigi mitte nii palju eesti keeles. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 17:03 (EET) ::: Vikipeedias on selline põhimõte, et artiklisse kirjutatakse ainult selliseid asju, mida saab vahetult usaldusväärsete allikate abil tõendada, ilma seejuures eri allikate materjalist ise uut teadmist sünteesimata. Seega, kui rääkida sellest, kuidas artikli teemat piiritleda, siis alustada tuleks allikatest. ::: Vabandust, aga minu meelest ei ole õigupoolest eespool kirjas midagi sellist, mille kohta üldse oleks mõtet tõendavaid allikaid otsida. See on selline ebamäärane ja ilmselt naljaga pooleks kirjutatud kommentaar. Ma ei kujuta ette, kuidas selle põhjal artiklit parandada või täiendada saaks. ::: Peale selle, kui kellelegi tundub mõni viitamata väide kahtlane ja ta selle välja võtab, siis ei tuleks seda niisama tagasi panna ([[Eri:Erin/6836236]]), vaid tuleks lisada ka viide usaldusväärsele allikale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2025, kell 22:14 (EET) ::::Uuesti, aruteluleheküljel ei pea viiteid lisama, kui midagi artiklisse kirjutatakse, siis peab. Te räägite jälle ja jälle millestki mis Teile pealtnäha tundub, ilma mingite kindlate põhjusteta midagi eemaldada. Ma saan aru et Te soovite öelda mida Te arvate ja mis Teile tundub, ja seda on Teil ka võimaldatud. Kuid ma vabandan, Te olete seda juba korduvalt öelnud, ei maksa seda sellel leheküljel enam korrata, kõigi pärast kes seda lehekülge loevad, tänan. ::::PS Teie poolt viidatud [[Eri:Erin/6836236]], seal oli meil küsimus sõnastamises, me lahendasime selle ja jõudsime ilusti kokkuleppele, see on osa artikli muutmisest. Te viitate ainult esialgsele teksti kustutamisele, ja mitte kogu muutmisele, see on kontekstist väljavõtmine. ::::[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. märts 2025, kell 23:21 (EET) ::::: Siin on kas tahtlik või tahtmatu möödarääkimine. Mina ei ole öelnud, et arutelusse peab viited lisama. Viited tuleks muidugi lisada eeskätt artiklisse, aga arutelus peaks samas olema ikkagi selge, millise osa üle artiklis või milliste allikate ümber jutt käib. Asi ei ole mitte minu arvamuses, vaid selles, kuidas Vikipeedia arutelulehti on tavaks kasutada. Oled nüüd küll algseid kommentaare mõnevõrra lühendanud, aga paraku pole jätkuvalt kuigivõrd aimatav, kuidas on või olid need kommentaarid seotud selle artikli sisuga. Ma eemaldasin need kommentaarid samuti mõeldes lugejatele-toimetajatele, kes seda arutelulehte edaspidi kasutavad. Ma panen jätkuvalt ette kogu eelnev teema siit eemaldada, kuna see ei puutu selgesti selle artikli sisusse. ::::: Muudatuse [[Eri:Erin/6836236]] kohta: minu märkus oli üldine, sisulise vaidluse korral on vaja lisada viited, mitte lihtsalt otsida vähem kahtlust äratavat sõnastust. Nüüd hiljem on viide lisatud, aga paistab, et refereeritud on ebatäpselt, allikast ei tule hästi välja, kas kõik nimetatud toidud on tegelikult tänapäeval tähtsal kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. märts 2025, kell 21:23 (EET) ::::::Vaidluse korral on vaja lisada viiteid, kas Te retoorikat natuke tunnete? See on sissejuhatuses, sissejuhatuses on lühidalt öeldud millest on kirjutises räägitud, see mainib asju mis on hiljem kirjutises viidatud. Ma vabandan aga ma ei soovi rohkem Teie nõuandeid, ja palun ärge rohkem siin kirjutage. Ma panen ette kogu see mõttetu arutelu siit kustutada, kuid mitte minu algsed kommentaarid. '''Ma keeldun jätkamast seda arutelu, ükskõik mida Te veel siia kirjutate. ma vabandan aga mul on tähtsamat teha.''' [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 22:55 (EET) ---- Ma ei ole nõus teise kasutaja seisukohaga, et nõukogudeaegseid toiduained valmistatakse täna uuesti ainult sellepärast, et vanemad inimesed soovivad meenutada oma noorust. Viitest on selgelt näha, kui paljud täna müüdavad toiduained on koopiad nõukogudeaegsetest toodetest, võibolla võib isegi öelda et enamus. See ei tulene ainult kellegi nostalgiast, see tuleneb rohkem sellest et tehnoloogia on jäänud samaks ning mingit muud tehnoloogiat ei tunta. Kuid ma ei muutnud midagi, kui asju ei taheta näha nii nagu nad on, siis mina midagi teha ei saa. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 13:00 (EET) -- ''Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga'' – millistel allikatel põhineb köögi "kihistuste" jutt? Keeleliselt kõlab see väga veidralt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 15:52 (EEST) == Viitamata ja keeleliselt paha == Kuriuss, omades küll respekti Sinu suhtes, soovin siiski öelda et artiklis on 23 viidet, ja nagu ma olen vaadanud, kõik tundub olevat hästi viidatud. Keeleliselt on seda varem ka väga palju lihvitud, mitmete inimeste poolt. Muidugi alati saab paremini, aga kus on see mõistlik piir et rohkem pole vaja? Ainult üks asi, allikas Kaseküla argeoloogilistest uuringutest ei ole kättesaadav veebis, võibolla õnnestub kellelgi see asendada millegi veebis kättesaadavaga. Selliseid allikaid on võimatu kontrollida, näiteks selles viites viidatud ajakirja 1998. aasta number on Tartu Ülikooli raamatukogu poolt skaneeritud, kuid seda artiklit selles ei ole.[https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ave-1998/] [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 00:32 (EEST) :See artikkel oli ajakirja 1997. aasta numbris, mitte 1997. aasta nagu oli kirjutatud. Parandasin. Samuti nüüd on artiklis ainult veebiviited, mis on kõik kontrollitavad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 12:44 (EEST) t0g8js9qgfm39p6ped8egwzbedvqbny 7168248 7168247 2026-06-06T09:45:21Z Eiusmod 200998 /* Viitamata ja keeleliselt paha */ 7168248 wikitext text/x-wiki Tahaks viiteid kasutatud kirjandusele! Nii ei oma asjad väärtust, kui ei ole :) : Kui oskad, lisa viiteid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) : Viited on mingitele raamatutele, ja nad ei ole tekstisisesed viited. Kõigepealt peaks muutma nad tekstisisesteks viideteks, et näha mis kust tulnud on, ja siis kui keegi neid raamatuid on lugenud, võiks üle kontrollida. Paremad oleksid viited mida inimesed Internetis näeksid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 08:17 (EET) ::Raamatuviited on tavaliselt usaldatavamad. ---- Wimbergi luulekogu pealkiri ongi "Eesti köökk". Aga ma pole kindel, et see peaks kirjanduse loetelus olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) ---- " 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. " Millel põhineb selline väide? See on küll kahtlane. Nt rukkileib, pudrud, hernesupp, verivorst on väga laialdaselt söödavad ja ka saadaval väga paljudes söögikohtades ning neid ei sööda ainult peredes pühade ajal. : Väide on üldsõnaline ja peab arvatavasti silmas seda, et ei piirduta traditsiooniliste eesti toitudega. Võid selle koha ümber teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2014, kell 10:19 (EET) :Mis asi on tähtsust kaotamas? Kirjas on, et eri aegadel olid toidud erinevad, mis see traditsiooniline köök siis on, mis säilib läbi aegade, ja mis asi nüüd tähtsust kaotab? Rahvustoite vist süüakse tänapäevani, ja mitte ainult pidulikel juhtudel, kuigi neid palju ei ole. Kuid kui niimoodi väita, siis see nagu tähendab et traditsioonilist ei olegi. Kas keegi kujutab ette et pizza ja spaghetti Itaaliast ühel päeval ära kaovad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. jaanuar 2025, kell 14:02 (EET) ::Mõte on vist selles, et rahvustoidud on vaid väike osa toidulauast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2025, kell 09:14 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk ..." Šašlõkk oli Eestis tuntud juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 10:32 (EET) :See on väga veider, et räägitakse šašlõkist nagu see oleks eriti omane Eestile. Šašlõkk on teatud liiki kebab, peetakse nagu normaalseks et igal pool süüakse kebabit, pizzat, hamburgerit ja sellest pole põhjust rääkida. Eestis pizzat ja hamburgerit ei olnud, mis oli ebanormaalne, mõningaid muid asju nagu burrito ei saa siiamaani osta. Võibolla tasuks siis rääkida kui omapärast, mis siin puudub. Toiduvalik on tänaseni väga nõukogudeaegne, kuigi muid toite on lisandunud. Näiteks ärge kuskil lääneriikides rääkige et sööte rassolnikut, kuigi hapukurgisupp on Poola päritolu, seda ei teata ja seetõttu seda peetakse mingisuguseks rämpsuks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 3. jaanuar 2025, kell 18:10 (EET) ==Moodne eesti köök?== Kas kulinaarias eksisteerib ikka mõiste [[moodne eesti köök]] (ehk? [[uus eesti köök]], [[modernne eesti köök]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2018, kell 09:22 (EEST) :Jah võibolla eksisteerib küll, aga kui see on samasugune nagu igalpool mujal, siis ei ole millestki rääkida. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. detsember 2024, kell 01:37 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk" Šašlõkk levis Eestis laiemalt juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. veebruar 2019, kell 10:17 (EET) == Eesti köök täna == Tundub et kõik on see mida ka kuskil mujal süüakse, kuid valik on piiratum. Jah ei see ei ole vene köök, ta on osaliselt läänest pärit. Kommunistid tulge nüüd ja upitage see üles. Ja globalistid tulge ka, ja kritiseerige et miks me veel tarakanne ei söö. On midagi ainuomast, nagu kapsapiirakas, kuid see on pigem ajalugu, üks ainult Eestis säilinud osa vanast läänemeresoome toidust. Võrdleme Itaalia, Prantsuse, Hispaania, Portugali, Hiina, India, Tex-mex köökidega, isegi Rootsi, vaatame igal pool mujal. Kui rikkad nad on, täis igasugust eripärast, kuigi kõik ei ole meie maitse. Mina palju ei taha, toit olgu lihtsalt naturaalne ja värske. Aga kui võrrelda, lihtsalt kui näeme asju nii nagu nad on, siis võibolla teeme midagi väärtuslikku. Eripära on, ma söön kiluleiba kohviga, üks ameeriklane ütles, et tema kunagi niimoodi ei söö. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 11. märts 2025, kell 11:22 (EET) Pizzad ja hamburgerid on osa paljude maade toidutavast, Eestis said need tuntuks suhteliselt hiljuti, Tex-mex ei ole veel palju siia jõudnud. Köögi rikkalikkuse määrab ka see, palju on selles mujalt pärit üldlevinud toite. Berlusconi kunagi kritiseeris soome kööki, öeldes et soomlased isegi ei tea mis on ''prosciutto''. Soomlased olid nii solvunud, et tegid Pizza Berlusconi, mis sisaldas ''prosciutto't''. Kui küsid kelleltki mis iganes lääneriigist, mis on ''prosciutto'', siis nad oskavad vähemalt midagi öelda. Küsi Eestis, ja keegi vist midagi ei tea. Siin Vikipeedias ei olnud isegi sellest artiklit, ma kirjutasin selle. Kuskil võiks kirjutada rohkem üldlevinud teiste maade toitudest. Vanad traditsioonilised toidud jäävad, kuid ka maailmas üldlevinud toitudest teevad eestlased arvatavasti oma valiku. Traditsioon on muutuv, kuigi võib püsida osaliselt samana. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 12. märts 2025, kell 14:15 (EET) ---- Taastasin eelneva, sest leian, et kommentaarid on asjakohased. Küsimus on ju artikli teema piiritlemises. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 13:51 (EET) : Minu meelest ei ole taastamine põhjendatud. Kommenteerisin ennist pikemalt siin: [[Vikipeedia arutelu:Arutelulehekülg]]. Asi ei ole mitte selles, et ei võiks arutada teema piiritlemise üle, vaid selles, et teema piiritlemise kohta ei olnud kirjas midagi pealtnäha konstruktiivset. Valdav osa neist kommentaaridest ei ütle teema piiritlemise kohta midagi ning selle natukse kohta, mis ütleb, tuleks küsida, kust kasutaja seda võtab. Samas on kommentaari sisu põhjal üsna ilmne, et ta ei võta seda kuskilt, vaid ta lihtsalt mõlgutab omi mõtteid. Nende kommentaaride tagasipanemine minu meelest ainult julgustab uusi kasutajaid arutelulehti veelgi väärkasutama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2025, kell 15:33 (EET) ::Nii et milles see kriitika on, et ei ole midagi pealtnäha konstruktiivset. Ja samas Te ütlete et ma ei võta seda kuskilt, see näitab et Te ei ole seda isegi põhjalikult vaadanud, nii et see pealtnäha on väga pealiskaudne. Tehke väike otsing selle kohta mida ma kirjutasin, ja Te leiate selle kohta lugemist küll. Kuigi mitte nii palju eesti keeles. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 17:03 (EET) ::: Vikipeedias on selline põhimõte, et artiklisse kirjutatakse ainult selliseid asju, mida saab vahetult usaldusväärsete allikate abil tõendada, ilma seejuures eri allikate materjalist ise uut teadmist sünteesimata. Seega, kui rääkida sellest, kuidas artikli teemat piiritleda, siis alustada tuleks allikatest. ::: Vabandust, aga minu meelest ei ole õigupoolest eespool kirjas midagi sellist, mille kohta üldse oleks mõtet tõendavaid allikaid otsida. See on selline ebamäärane ja ilmselt naljaga pooleks kirjutatud kommentaar. Ma ei kujuta ette, kuidas selle põhjal artiklit parandada või täiendada saaks. ::: Peale selle, kui kellelegi tundub mõni viitamata väide kahtlane ja ta selle välja võtab, siis ei tuleks seda niisama tagasi panna ([[Eri:Erin/6836236]]), vaid tuleks lisada ka viide usaldusväärsele allikale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2025, kell 22:14 (EET) ::::Uuesti, aruteluleheküljel ei pea viiteid lisama, kui midagi artiklisse kirjutatakse, siis peab. Te räägite jälle ja jälle millestki mis Teile pealtnäha tundub, ilma mingite kindlate põhjusteta midagi eemaldada. Ma saan aru et Te soovite öelda mida Te arvate ja mis Teile tundub, ja seda on Teil ka võimaldatud. Kuid ma vabandan, Te olete seda juba korduvalt öelnud, ei maksa seda sellel leheküljel enam korrata, kõigi pärast kes seda lehekülge loevad, tänan. ::::PS Teie poolt viidatud [[Eri:Erin/6836236]], seal oli meil küsimus sõnastamises, me lahendasime selle ja jõudsime ilusti kokkuleppele, see on osa artikli muutmisest. Te viitate ainult esialgsele teksti kustutamisele, ja mitte kogu muutmisele, see on kontekstist väljavõtmine. ::::[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. märts 2025, kell 23:21 (EET) ::::: Siin on kas tahtlik või tahtmatu möödarääkimine. Mina ei ole öelnud, et arutelusse peab viited lisama. Viited tuleks muidugi lisada eeskätt artiklisse, aga arutelus peaks samas olema ikkagi selge, millise osa üle artiklis või milliste allikate ümber jutt käib. Asi ei ole mitte minu arvamuses, vaid selles, kuidas Vikipeedia arutelulehti on tavaks kasutada. Oled nüüd küll algseid kommentaare mõnevõrra lühendanud, aga paraku pole jätkuvalt kuigivõrd aimatav, kuidas on või olid need kommentaarid seotud selle artikli sisuga. Ma eemaldasin need kommentaarid samuti mõeldes lugejatele-toimetajatele, kes seda arutelulehte edaspidi kasutavad. Ma panen jätkuvalt ette kogu eelnev teema siit eemaldada, kuna see ei puutu selgesti selle artikli sisusse. ::::: Muudatuse [[Eri:Erin/6836236]] kohta: minu märkus oli üldine, sisulise vaidluse korral on vaja lisada viited, mitte lihtsalt otsida vähem kahtlust äratavat sõnastust. Nüüd hiljem on viide lisatud, aga paistab, et refereeritud on ebatäpselt, allikast ei tule hästi välja, kas kõik nimetatud toidud on tegelikult tänapäeval tähtsal kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. märts 2025, kell 21:23 (EET) ::::::Vaidluse korral on vaja lisada viiteid, kas Te retoorikat natuke tunnete? See on sissejuhatuses, sissejuhatuses on lühidalt öeldud millest on kirjutises räägitud, see mainib asju mis on hiljem kirjutises viidatud. Ma vabandan aga ma ei soovi rohkem Teie nõuandeid, ja palun ärge rohkem siin kirjutage. Ma panen ette kogu see mõttetu arutelu siit kustutada, kuid mitte minu algsed kommentaarid. '''Ma keeldun jätkamast seda arutelu, ükskõik mida Te veel siia kirjutate. ma vabandan aga mul on tähtsamat teha.''' [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 22:55 (EET) ---- Ma ei ole nõus teise kasutaja seisukohaga, et nõukogudeaegseid toiduained valmistatakse täna uuesti ainult sellepärast, et vanemad inimesed soovivad meenutada oma noorust. Viitest on selgelt näha, kui paljud täna müüdavad toiduained on koopiad nõukogudeaegsetest toodetest, võibolla võib isegi öelda et enamus. See ei tulene ainult kellegi nostalgiast, see tuleneb rohkem sellest et tehnoloogia on jäänud samaks ning mingit muud tehnoloogiat ei tunta. Kuid ma ei muutnud midagi, kui asju ei taheta näha nii nagu nad on, siis mina midagi teha ei saa. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 13:00 (EET) -- ''Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga'' – millistel allikatel põhineb köögi "kihistuste" jutt? Keeleliselt kõlab see väga veidralt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 15:52 (EEST) == Viitamata ja keeleliselt paha == Kuriuss, omades küll respekti Sinu suhtes, soovin siiski öelda et artiklis on 23 viidet, ja nagu ma olen vaadanud, kõik tundub olevat hästi viidatud. Keeleliselt on seda varem ka väga palju lihvitud, mitmete inimeste poolt. Muidugi alati saab paremini, aga kus on see mõistlik piir et rohkem pole vaja? Ainult üks asi, allikas Kaseküla argeoloogilistest uuringutest ei ole kättesaadav veebis, võibolla õnnestub kellelgi see asendada millegi veebis kättesaadavaga. Selliseid allikaid on võimatu kontrollida, näiteks selles viites viidatud ajakirja 1998. aasta number on Tartu Ülikooli raamatukogu poolt skaneeritud, kuid seda artiklit selles ei ole.[https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ave-1998/] [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 00:32 (EEST) :See artikkel oli ajakirja 1997. aasta numbris, mitte 1998. aasta nagu oli kirjutatud. Parandasin. Samuti nüüd on artiklis ainult veebiviited, mis on kõik kontrollitavad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 12:44 (EEST) 8ngjut7jkxuzwvevqcbjs7bwiqr4sw6 0 39017 7167966 7166211 2026-06-05T16:18:21Z Andreas003 7485 7167966 wikitext text/x-wiki {{Partei | partei_nimi = Sozialdemokratische Partei Deutschlands | partei_nimi_keeles = Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei | partei_logo = Sozialdemokratische Partei Deutschlands, Logo um 2000.svg | partei_staatus = | esimees = [[Bärbel Bas]]<br />[[Lars Klingbeil]] | asutamine = [[1875]] | peakorter = Willy-Brandt-Haus<br />D-10911 Berlin [[Berliin]] | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | ajaleht = | liikmeid = 358.322 <small>(10.04.2025)</small> | kodulehekülg = [http://www.spd.de/ spd.de] | colorcode = red | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] }} '''Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei''' ([[saksa keel]]es ''Sozialdemokratische Partei Deutschlands'', [[lühend]] ''SPD'', eesti keeles ''SSDP'') on üks [[Saksamaa]] kahest peamisest erakonnast. Aastast [[1998]] kuni [[2009]]. aasta oktoobrini kuulus SSDP valitsuskoalitsiooni. Partei tunnuslause on "Uuendamise jõud" (saksa keeles: ''Kraft der Erneuerung''). Partei ideoloogiliseks aluseks on [[sotsiaaldemokraatia]]. See erakond asutati [[1863]]. aastal. SSDP kasvas välja töölisliikumisest, olles praeguse parteiga võrreldes [[sotsialism|sotsialistlikum]]. [[1959]]. aasta [[Godesbergi programmi]]ga hüljati [[marksism|marksistlikud]] põhimõtted ja [[klassipartei]] kontseptsioon. SSDP oli [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigis]] võimul ka [[1969]]–[[1982]]. Parteisse on kuulunud [[liidukantsler]]id [[Willy Brandt]] (1969–[[1974]]), [[Helmut Schmidt]] (1974–1982), [[Gerhard Schröder]] ([[1998]]–[[2005]]) ja [[Olaf Scholz]] ([[2021]]–[[2025]]), samuti [[liidupresident|liidupresidendid]] [[Gustav Heinemann]] (1969–1974), [[Johannes Rau]] ([[1999]]–[[2004]]) ja [[Frank-Walter Steinmeier]] ([[2017]]–). SSDP on nii [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistliku Internatsionaali]] kui ka [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] asutajaliige. Teise maailmasõja järel on SSDP traditsiooniliselt olnud tugevaim suurlinnades ja Põhja-Saksamaal, eriti suurtes tööstuspiirkondades, näiteks Ruhri linnastu. Väiksemates linnades on partei tugevaim samuti peamiselt Põhja-Saksamaal ja peamiselt ajalooliselt luterlikes piirkondades. Lõuna-Saksamaal on SSDPl vähe kandepinda väljaspool suurlinnu. Pärast Gerhard Schröderit on parteid juhtinud [[Franz Müntefering]] ([[21. märts]]ist 2004 [[15. november|15. novembrini]] 2005) ja [[Matthias Platzeck]] (15. novembrist 2005 [[10. aprill]]ini [[2006]]). Kui Platzeck tervislikel põhjustel ametist tagasi astus, asus esimehe kohuseid täitma [[Rheinland-Pfalz]]i peaminister [[Kurt Beck]]. Beck valiti erakonna esimeheks [[14. mai]]l 2006 toimunud parteipäeval. Franz Müntefering naasis partei esimehe kohale pärast Kurt Becki tagasiastumist [[7. september|7. septembril]] [[2008]]. [[13. november|13. novembril]] [[2009]] valiti partei esimeheks [[Sigmar Gabriel]]. [[2005]]. lahkus parteist kauaaegne esimees (1995–1999) [[Oskar Lafontaine]], kes moodustas koos rühma SSDP poliitikas pettunutega uue vasakerakonna [[Töö ja Sotsiaalse Õigluse Partei]]. [[Bärbel Bas]] ja [[Lars Klingbeil]] on erakonna esimehed olnud alates 2025. aastast. ==Valimised== SSDP on alates [[27. oktoober|27. oktoobrist]] 1998 olnud Saksamaa valitsuses ja liidukantsler oli 1998–2005 oli Gerhard Schröder. [[2005. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2005. aasta Saksamaa parlamendivalimiste]] järel moodustas SSDP [[Bundestag]]is (Saksa parlamendi alamkojas) 222 kohaga (34,2% häältest) suuruselt teise [[fraktsioon (parlamendis)|fraktsiooni]] [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] ja [[Kristlik Sotsiaalne Liit|Kristliku Sotsiaalse Liidu]] ühisfraktsiooni järel, jäädes valimistel neile alla 1% häälte ja 4 kohaga. Valimiste tulemusena moodustati [[koalitsioon]] Kristlik-Demokraatliku Liidu, Kristliku Sotsiaalse Liidu ja SSDP vahel. [[Saksamaa liidukantsler|Liidukantsler]]iks sai Kristlik-Demokraatliku Liidu esimees [[Angela Merkel]]. == Välislingid == *[http://www.spd.de Partei koduleht] ''(saksa keeles)'' [[Kategooria:Saksamaa parteid]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatlikud parteid]] iphfjszrwkeuxmq1lr2cxcsgzboet7w 0 40188 7168129 7060645 2026-06-06T04:33:37Z Taurus404 80079 7168129 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Slobodan Milošević | omakeelne_nimi = Слободан Милошевић | pilt = Stevan Kragujević, Slobodan Milošević, portret.jpg | pildiallkiri = Slobodan Milošević (1988) | amet = [[Serbia ja Montenegro president|Jugoslaavia Föderaalvabariigi president]] | ametiajaalgus = 23. juuli 1997 | ametiajalõpp = 7. oktoober 2000 | eelmine = [[Zoran Lilić]] | järgmine = [[Vojislav Koštunica]] | amet2 = [[Serbia president]] | ametiajaalgus2 = 11. jaanuar 1991 | ametiajalõpp2 = 23. juuli 1997 | eelmine2 = ''Ametikoht loodi'' | järgmine2 = [[Milan Milutinović]] | amet3 = [[Serbia Sotsialistlik Vabariik|Serbia Sotsialistiku Vabariigi]] Presiidiumi president | ametiajaalgus3 = 8. mai 1989 | ametiajalõpp3 = 11. jaanuar 1991 | eelmine3 = [[Ljubiša Igić]] (kt) | järgmine3 = ''Ametikoht kaotati'' | amet4 = [[Serbia Kommunistide Liiga]] president | ametiajaalgus4 = 28. mai 1986 | ametiajalõpp4 = 24. mai 1989 | eelmine4 = [[Ivan Stambolić]] | järgmine4 = Bogdan Trifunović | sünninimi = | sünniaeg = 20. august 1941 | sünnikoht = [[Požarevac]], [[Sõjaväeülema Piirkond Serbias|Serbia]] | surmaaeg = 11. märts 2006 <br/> (64-aastaselt) | surmakoht = [[Haag]], [[Holland]] | rahvus = | partei = [[Jugoslaavia Kommunistide Liiga]] (1959–1990) <br/> [[Serbia Sotsialistlik Partei]] (1990–) | abikaasa = [[Mirjana Marković]] (1971–) | vanemad = | lapsed = 2 last (sh [[Marko Milošević]]) | sugulased = [[Borislav Milošević]] (vend) <br/> [[Milisav Koljenšić]] (onu) | elukoht = [[Požarevac]], [[Serbia]] (matmispaik) | haridus = | alma_mater = [[Belgradi Ülikooli õigusteaduskond|Belgradi Ülikool]] <br/> (õigusteadus, 1966) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Slobodan Milosevic Signature.svg | moodul = }} '''Slobodan Milošević''' [slob'odan mil'ooševitš] ([[serbia keel|serbia]] ''Слободан Милошевић'' [[20. august]] [[1941]] [[Požarevac]] – [[11. märts]] [[2006]] [[Haag]]) oli [[Jugoslaavia]] ja [[Serbia]] poliitik. Aastatel [[1989]]–1997 oli Milošević [[Serbia president]], aastatel [[1997]]–2000 Jugoslaavia president. Ta juhtis ühtlasi [[Serbia Sotsialistlik Partei|Serbia Sotsialistlikku Parteid]] alates selle rajamisest [[1990]]. aastal. Sotsialistliku partei eellase, [[Serbia Kommunistlik Partei|Serbia Kommunistliku Partei]] liidriks sai Milošević [[1987]]. aastal. [[Haagi tribunal]] süüdistas Miloševići [[sõjaroim]]ades ja [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastastes kuritegudes]]. ==Elulugu== Milošević õppis [[Belgradi ülikool]]is õigusteadust. Kuni 1980. aastateni ei näidanud ta üles suuremat huvi poliitika vastu ja piirdus ametnikutööga. Aastatel 1984–1986 oli ta aga Belgradi kommunistide juht. Varases poliitkarjääris sai tuge Serbia presidendilt [[Ivan Stambolić]]ilt, kelle ta ise hiljem kõrvale tõrjus. Partei juhiks kerkis Milošević 1980. aastate lõpu [[natsionalism]]ipuhangu turjal. [[1987]]. aasta kuulsas kõnes [[Priština]] lähistel oli ta albaanlastest korravalvuritelt nuuti saanud serblastele kuulutanud, et "Nüüdsest peale pole kellelgi õigust teid peksta!". Aastal 1989 tühistas ta Serbia presidendina [[Kosovo]] autonoomia, mille provints oli saanud [[1974]]. aastal. Miloševići süüks pannakse Jugoslaavia vabariikide vahel tekkinud pingeid, mis viisid riigi lagunemisele. Milošević seisis vastu [[Sloveenia]] ja [[Horvaatia]] autonoomiataotlustele ning 1991. aasta juunis kuulutasid need endid iseseisvaks. Milošević leidis, et lagunevas Jugoslaavias tuleb piirid ümber korraldada. Järgnes sõjategevus, mis Sloveenias kestis kümme päeva, Horvaatias aga 1992. aasta jaanuarini, nõudes 20 000 inimelu. Pool miljonit põgenes kodudest. [[ÜRO]] vastas [[majandussanktsioonid]]ega Serbiale. 1991. aasta septembris kuulutas end iseseisvaks ka [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] ja 1992. aasta aprillis [[Bosnia ja Hertsegoviina]]. Viimasele vastasid iseseisvushääletust boikoteerinud [[Bosnia serblased]] relvavõitlusega. Verine sõda kestis üle kolme aasta. Serblasi süüdistati ulatuslikes [[sõjakuriteod|sõjakuritegudes]], Serbia omandas [[paaria]]riigi maine. 1995. aastal, pärast Horvaatia vastulööki ja võitu serblaste [[Krajina vabariik|Krajina vabariigi]] üle, edukat rünnakut Bosnia serblastele ning [[NATO]] õhurünnakuid, nõustus Milošević läbirääkimistega ja kirjutas alla [[Daytoni rahuleping|Daytoni rahuleppele]]. Milošević loobus [[Suur-Serbia]] ambitsioonist, taotles rahusobitaja mainet ja saavutas selle, et osa Serbiale kehtestatud sanktsioone tühistati. 1996. ja 1997. aasta talvel tulid serblased tänavatele protestima võimude katsete vastu võltsida kohalike omavalitsuste valimiste tulemusi. Esialgu peksti need laiali, kuid kolme kuu möödudes andis Milošević opositsioonile järele. 1997. aasta suvel valis parlament Miloševići, kellele põhiseadus kolmandat ametiaega [[Serbia president|Serbia presidendina]] ei võimaldanud, [[Jugoslaavia president|Jugoslaavia presidendiks]]. Aastal 1998 arenes [[Kosovo]] iseseisvusliikumine relvastatud vastasseisuks Jugoslaavia armeega. [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] ja NATO survel tõmbas Milošević osa armeejõududest Kosovost välja, kuid keeldus Kosovole [[autonoomia]]t andvast rahuleppest ning alustas 1999. aasta märtsis ulatuslikku rünnakut [[Kosovo Vabastusarmee]] vastu. NATO vastas õhurünnakutega Serbiale, Milošević omakorda nõudis Kosovo etnilist puhastamist, sundides sajad tuhanded põgenikuteele. Maikuus esitas [[Haagi tribunal]] Miloševićile süüdistuse sõjaroimades ja inimsusvastastes kuritegudes. Juunis alistus Milošević pommikampaaniale ja tõmbas väed Kosovost välja. Sanktsioonide all kannatavas Jugoslaavias asus suuremat autonoomiat taotlema [[Montenegro]]. [[Bill Clinton]] andis [[Luure Keskagentuur]]ile volitused tegutseda Miloševići võimult tõukamise nimel. 2000. aastal laskis Milošević kohendada [[põhiseadus]]t, võimaldamaks enesele veel kahte ametiaega. Ka nägid muudatused ette presidendi otsevalimist. 24. septembril toimunud presidendivalimised ta aga kaotas [[Serbia Demokraatlik Opositsioon|Serbia Demokraatlikule Opositsioonile]], kaheksateistkümnest parteist koosnevale [[koalitsioon]]ile, mida juhtis [[Vojislav Koštunica]]. Milošević ei tunnistanud kaotust, kuid astus massimeeleavalduste järel oktoobris tagasi. Milošević vahistati 1. aprillil [[2001]]. 28. juunil andis Serbia valitsus Miloševići välja [[Haagi tribunal]]ile. Milošević suri vangistuses 2006. aastal. ==Isiklikku== Milošević oli abielus [[Mirjana Marković]]iga, kelle mõju abikaasale ning kontakte [[Josip Broz Tito|Tito]] võimuešelonidega peeti märkimisväärseteks. Miloševićil ja Markovićil on kaks last: Marija ja Marko. Slobodan Miloševići vend [[Borislav Milošević]] (1936–2013) oli publitsist ja diplomaat. {{Commons|Category:Slobodan Milošević}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev = [[Petar Gračanin]]|nimi = [[Serbia president]]|aeg = [[1989]]–[[1997]]|järgnev = [[Milan Milutinović]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev = [[Zoran Lilić]]|nimi = [[Jugoslaavia president]]|aeg = [[1997]]–[[2000]]|järgnev = [[Vojislav Koštunica]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Miloševic, Slobodan}} [[Kategooria:Jugoslaavia presidendid]] [[Kategooria:Sõjakuritegudes süüdistatud]] [[Kategooria:Belgradi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2006]] [[Kategooria:Serbia presidendid]] q7yh6ffctaubecvg9261eaw3x96jmvx 0 42355 7167967 7103121 2026-06-05T16:19:01Z Andreas003 7485 7167967 wikitext text/x-wiki {{allikad}}{{toimeta}}{{Kaasajasta}} {{Partei | nimi = Isamaa Erakond | logo = Isamaa logo.svg | juht = [[Urmas Reinsalu]] | peasekretär = [[Andres Metsoja]] | europarlament = [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]] | liikmeid = {{increase}} 7291 <small>(01.03.2026)</small> | kodulehekülg = [https://isamaa.ee/ isamaa.ee] | ideoloogia = [[konservatism]], [[rahvuslus]], [[kristlik demokraatia]], [[majanduslik liberalism]] | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = {{Koostis|8|101|#109CE4}} | kohti2_kus = Euroopa parlamendis | kohti2 = {{Koostis|2|7|#109CE4}} | asutamine = 2006 | peakorter = [[Paldiski maantee]] 13, Tallinn | värvus = #109CE4 | meediakanal = Eesti uudised | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Rahvapartei]] }} [[Pilt:Building at Wismari 11, Tallinn.jpg|pisi|Erakonna Tallinna piirkonna kontor asus Wismari 11, arhitekt [[Erich Jacoby]] projekteeritud majas]] '''Isamaa''' (varem ''Erakond Isamaa ja Res Publica Liit'', [[lühend]] '''IRL'''; ametlikult '''ISAMAA Erakond''', ka ''Isamaa erakond'' ja ''Isamaa Erakond'') on [[Rahvuslik konservatism|rahvuslik konservatiivne]] [[partei]], mille algust võib lugeda aastast 1992 (Rahvusliku Koonderakonna Isamaa moodustamisest) ja mis praegusel kujul sündis erakondade [[Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica|Res Publica]] ühinemisel 2006. aastal. Erakonnal oli [[Äriregister|Äriregistri]] andmeil 18. detsembri 2018 seisuga 8525 liiget. 2020. aasta lõpu seisuga kuulus erakonda 7797 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1223326/isamaast-astus-valja-mitu-tuntud-diplomaati "Isamaast astus välja mitu tuntud diplomaati"] ERR, 30. detsember 2020</ref> Isamaa on Euroopa konservatiivseid, paremtsentristlikke ja kristlik-demokraatlikke erakondi ühendava [[Euroopa Rahvapartei]] liige. Oma põhikirja järgi on erakond "Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit." Traditsioonilisel parem-vasakskaalal peetakse Isamaad paremtsentristlikuks erakonnaks, erakonna põhikirjas<ref name="bhieo" /> sätestatud alalhoidliku maailmavaate all peetakse üldaktsepteeritult silmas [[konservatism]]i. == Päritolu == Isamaa alguspunkt on 1989. aastas, kui patriootlikult ja demokraatlikult meelestatud noored haritlased lõid [[Ühendus Res Publica|ühenduse Res Publica]]. Aasta varem, 1988 lõid Eesti iseseisvuslased [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] ning demokraatia ja vabaturumajanduse pooldajad kaks kristlik-demokraatlikku ühendust. Eeskätt need rühmitused lõid aastal 1992 valimised võitnud [[Valimisliit Isamaa|valimisliidu Isamaa]] ning moodustasid 1995 erakonna Isamaaliit. [[Ühendus Res Publica]] andis 2002. aastal veel ühe võrse – erakonna Ühendus Vabariigi Eest Res Publica. Isamaa on ajapikku hõlvatud paarkümmend paremtsentristlikku, konservatiivset või kristlik-demokraatlikku poliitilist liikumist, erakonda ja ühendust või nende liikmeid. Liitunute hulgas on järgmised erakonnad ja muud poliitilised ühendused või nende liikmed: * EDP – [[Eesti Demokraatlik Partei]], mis sai alguse [[Sinine Erakond|Sinise Erakonnana]] 1994 ning aastal 2000 nimetati ümber EDP-ks (liikmed said üle minna isikliku avalduse alusel, mitte ''in corpore''). * EKDE – [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]], mis loodi 24. juulil 1988 ja mille tegevus lõppes novembris 1992, mil moodustas koos veel kolme erakonnaga [[RKE Isamaa]]. Esimees oli [[Aivar Kala]], pikemalt on kunagistest EKDE liikmetest poliitikasse jäänud nt [[Toivo Jürgenson]] ning [[Andrus Villem]]. * EKDL – [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit]], mis loodi 29. augustil 1989 ja mille tegevus lõppes novembris 1992 Isamaa asutamisega. EKDL võttis malli Saksa sõsarerakondadelt ning kuulus [[Kristlik-Demokraatlik Internatsionaal|Kristlik-Demokraatlikku Internatsionaali]]. Erakonna esimees oli [[Illar Hallaste]], liikmetest on pikemalt poliitikasse jäänud konservatiivid Mart Laar ja Trivimi Velliste, aga ka näiteks sotsiaaldemokraat [[Vootele Hansen]]. * EKRE – [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]], mis loodi 9. juunil 1990 ja mille tegevus lõppes novembris 1992 Isamaa asutamisega. See erakond oli kristluse suhtes skeptiline, toetus maausule. Esimees oli Enn Tarto, tollastest liikmetest on pikemalt poliitikasse jäänud [[Kaido Kama]]. * R – [[Rahvaerakond]], mis loodi aprillis 1998, mil sellega liitusid 1994 Isamaast eraldunud [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] ning [[Eesti Talurahva Erakond]]. Hiljem liitus [[Mõõdukad|Mõõdukatega]]. Esimees [[Toomas Hendrik Ilves]]. * EREE – [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]], mis eraldus sügisel 1993 ERSP-st, juht [[Ants Erm]]. Tegevus lõppes 1999. aastaks. * ERSP – [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]], mis loodi 20. augustil 1988. Esimeheks sai erakonna loomise eestvedaja [[Lagle Parek]], tuumiku moodustasid aktiivsed teisitimõtlejad, kes olid juba aastakümneid Nõukogude võimuga avalikus opositsioonis püsinud, aasta varem [[Hirvepargi miiting]]u korraldanud ning kuulusid [[MRP-AEG]]-sse. ERSP põhikiri ja ülesehitus said teenäitajaks vast kõigile hilisematele erakondadele. Tegevus lõppes 2. detsembril 1995, mil ERSP moodustas koos Isamaaga Isamaaliidu. Hiljemgi Eesti poliitikas väljapaistnud ERSP-lased on [[Tunne Kelam]], [[Avo Üprus]], [[Jüri Adams]], [[Jaanus Raidal]]. * Isamaa – [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]], mis loodi 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE, EKRE, EKDL ja VKE. Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai [[Reformierakond]]) olid 1992. a valimistel esinenud [[valimisliit Isamaa|valimisliiduna Isamaa]], nende valimisvõidu tulemuseks oli [[Mart Laari I valitsus]]. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimees. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. * Isamaaliit – [[Erakond Isamaaliit]], mis loodi 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, [[Tõnis Lukas]]. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999–2001. 4. juunil 2006 otsustas erakonna suurkogu moodustada koos Res Publicaga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit. * KK – [[Konservatiivide Klubi]], mis loodi sügisel 1999 konservatiivsete vaadetega ühendusea, juht [[Mart Helme]]. 2002 ühines [[Põllumeeste Kogu]]ga, nii sündis [[Rahvuslik Konservatiivne Partei – Põllumeeste Kogu]]. * MRP-AEG – [[Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp]] – 15. augustil 1987 [[Lagle Parek]]i eestvedamisel loodud organisatsioon, mille eesmärk oli [[Molotov-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi pakti]] avalikustamine ja seeläbi Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse kinnitamine. 23. augustil 1987 korraldas Hirvepargis miitingu, mis kujunes teise rahvusliku ärkamise üheks avalöögiks. MRP-AEG tuumik moodustas augustis 1988 ERSP. * Res Publica – seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon muudeti 8. detsembril 2001 erakonnaks [[Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica]]. Aastal 2004 nimetati ümber [[Erakond Res Publica|Erakonnaks Res Publica]]. Erakonda on eri aegadel juhtinud [[Rein Taagepera]], [[Juhan Parts]], [[Taavi Veskimägi]]; Juhan Parts oli peaminister 2003–2005. 4. juunil 2006 otsustas erakonna üldkogu moodustada koos Isamaaliiduga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit. * RKL – [[Rahvuslaste Keskliit]] – 1993 sügisel ERSP-st eraldunud rahvuslaste grupp. Lõpetas tegevuse 1999. aastaks. RKL nimekirjas kandideerisid nt [[Tiit Madisson]] ja [[Vello Leito]]. * RKP-PK – [[Rahvuslik Konservatiivne Partei – Põllumeeste Kogu]], mis loodi 2002 (juht Mart Helme), kuid alguse sai 1992 Põllumeeste Koguna. Kevadel 2006 otsustas ühineda Isamaaliiduga (liikmed läksid üle isikliku avalduse alusel). * TEE – [[Tuleviku Eesti Erakond]], mis eraldus sügisel 1993 ERSP-st, juht [[Jaanus Raidal]]. 1999 muutus [[Eesti Iseseisvuspartei]]ks, mis vähemalt formaalselt on praeguseni olemas. * W – [[Vabariiklaste Koonderakond]], mis loodi 22. septembril 1990 ja mille tuumiku moodustasid [[Ühendus Res Publica|ühenduse Res Publica]] ning [[Eesti Töökollektiivide Liit|Eesti Töökollektiivide Liidu]] juhid ning [[Matti Päts]]i ümber kogunenud seltsing. Esimees oli [[Leo Starkov]]. Liikmete hulka kuulusid hilisemad IRL-i poliitikud [[Mart Nutt]] ja [[Jüri Luik]]. * VKE – [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]], mis eraldus Isamaast septembris 1994. Aprillis 1998 liitus koos Eesti Talurahva Erakonnaga [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonnaks]] (esimees Toomas Hendrik Ilves), mis 1999 lõpus liitus Mõõdukatega, millest hiljem on saanud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. * [[Ühendus Res Publica]] – konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud 17. augustil 1989. Nii Res Publica kui ka Isamaaliit võrsusid samade gruppide ja liikumiste pinnalt ning ka liikmeskond kattus osaliselt. Kujundati ümber erakonnaks 8. detsembril 2001; sellest tulenevalt pidid Res Publica juba varem erakonnastunud liikmed valima, millisesse erakonda kuuluma jäävad; see tõi kaasa teatava liikumise Isamaaliidust Res Publicasse. == Ajalugu == Ühinemiskavatsusest teatati 4. aprillil 2006. Algselt väljapakutud nimi oli ''Erakond Eesti Eest''. Ühinemise kiitsid 4. juunil 2006 heaks mõlema erakonna [[üldkogu]]d. Ametlikult registreeriti uus erakond 15. novembril 2006. 25. oktoobril 2006 allkirjastasid veel omavahel ametlikult liitumata Isamaaliit ja Res Publica ühinemislepingu erakonnaga [[Põllumeeste Kogu]]. Isamaa ja Res Publica Liidu esimeseks tõsiseks probleemiks kujunes ühise peaministrikandidaadi leidmine [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimisteks]]. Oktoobris 2006 süüdistas Res Publica esitatud kandidaat [[Jaak Aaviksoo]] Isamaaliitu surve avaldamises [[Mart Laar]]ile peaministrikandidaadi koha tagamiseks ja Res Publica huvide eiramises ühenderakonna juhtimisel. Kompromissina otsustas Jaak Aaviksoo oma kandidatuuri taandada ja Isamaaliit kohustus omalt poolt järgima ühinemislepingu ning ühenderakonna põhikirja tingimusi. 21. oktoobril 2006 kinnitas ühenderakonna volikogu Mart Laari ametlikult peaministrikandidaadiks. === 2007. aasta Riigikogu valimised === IRL kulutas valimiskampaaniaks 19,7 miljonit krooni, sealhulgas * telereklaamile 5,2 miljonit krooni * raadioreklaamile 0,8 miljonit krooni * ajalehe- ja ajakirjareklaamile 1,8 miljonit krooni * reklaamtrükistele 6 miljonit krooni * muudeks kuludeks 6 miljonit krooni [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] kogus erakond 98 203 häält ehk 17,9 protsendi valijate toetuse. See tähendas parteile 19 kohta Riigikogus. Võrreldes Isamaaliidu ja Res Publica tulemustega [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] kaotati kokku 16 kohta, seda peamiselt Res Publica tugevalt vähenenud populaarsuse tõttu. === 2011. aasta Riigikogu valimised === IRL sai Eesti 101-liikmelises [[Riigikogu]]s 23 mandaati. Mandaadi said: [[Mart Laar]], [[Juhan Parts]], [[Ken-Marti Vaher]], [[Urmas Reinsalu]], [[Tõnis Lukas]], [[Helir-Valdor Seeder]], [[Marko Mihkelson]], [[Ene Ergma]], [[Jaak Aaviksoo]], [[Marko Pomerants]], [[Aivar Kokk]], [[Annely Akkermann]], [[Margus Tsahkna]], [[Priit Sibul]], [[Tõnis Palts]], [[Toomas Tõniste]], [[Andres Herkel]], [[Erki Nool]], [[Siim Valmar Kiisler]], [[Sven Sester]], [[Kaia Iva]], [[Reet Roos]], [[Indrek Raudne]]. Riigikogu IRLi fraktsioonist arvati välja 2011. aasta lõpus Indrek Raudne. 2012. aasta lõpus lahkus Riigikogu IRLi fraktsioonist Tõnis Lukas, 2013. aasta juunis Mart Laar ning 2013. aasta detsembris lahkus Riigikogu IRLi fraktsioonist Andres Herkel. 2014. aasta jaanuarist kuni juunini asendas Riigikogu IRLi fraktsioonis Reet Roosi Lauri Vahtre. 2014. aasta seisuga kuuluvad Riigikogu IRLi fraktsiooni: Kaia Iva, Andres Jalak, Toomas Tõniste, Aivar Kokk, Andrus Saare, Annely Akkermann, Ene Ergma, Erki Nool, Juku-Kalle Raid, Kaja Kreisman, Liisa-Ly Pakosta, Margus Tsahkna, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Mart Nutt, Peeter Laurson, Priit Sibul, Lauri Vahtre, Siim Kabrits, Sven Sester, Tõnis Palts, Ülo Tulik. === [[2015. aasta Riigikogu valimised]] === IRL sai [[Riigikogu]]s vaid 14 mandaati ja oli nende valimiste suurim kaotaja. Mandaadi said Juhan Parts, Marko Mihkelson, Margus Tsahkna, Aivar Kokk, Viktoria Ladõnskaja, Urmas Reinsalu, Marko Pomerants, Andres Metsoja, Priit Sibul, Maire Aunaste, Helir-Valdor Seeder, Ken-Marti Vaher, Raivo Aeg ja Jaak Aaviksoo. === Nimemuutus === 2. juunil 2018 otsustas IRLi suurkogu erakonna nime muuta Isamaa erakonnaks. <b>Ajajoon</b><br> ''Isamaaliidu eelkäijad ja Isamaaga liitunud erakonnad'' * ''Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp'' (MRP-AEG) 1987-1988, Lagle Parek * ''Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei'' (ERSP) 1988-1995, Lagle Parek * ''Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond'' (EKDE) 1988-1992, Aivar Kala * ''Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit'' (EKDL) 1989-1992, Illar Hallaste * ''Ühendus Res Publica'' 1989-2001, Andres Herkel, Meelis Kitsing, Henrik Karmo, Maret Maripuu, Toomas Tauts * ''Eesti Konservatiivne Rahvaerakond'' (EKRE) 1990-1992, Enn Tarto * ''Vabariiklaste Koonderakond'' 1990, Leo Starkov <b>Rahvuslik Koonderakond Isamaa</b> (EKDE + EKRE + EKDL + VKE) 1992-1995<br> Esimees Mart Laar 21.10.1992-8.11.1994 [[Mart Laari esimene valitsus]], koalitsioonis RKEI, Mõõdukad, ERSP ja ELDP. Isamaa ministrid: justiitsminister Kaido Kama, Urmas Arumäe, kaitseminister Hain Rebas (ERSP), Jüri Luik, Indrek Kannik, Enn Tupp, majandusminister Ain Saarmann, Toomas Sildmäe, Toivo Jürgenson, rahandusminister Madis Üürike, Heiki Kranich (ELDP), Andres Lipstok (ELDP), välisminister Trivimi Velliste, Jüri Luik, energeetikaminister Arvo Niitenberg. : * 1992 omandireform, pangakrahh. : * 25.08.1993 proportsionaalne tulumaks 26%. : * 1993 Narva ja Sillamäe autonoomia referendum. : * 1993 jäägrikriis. : * 1993 relvaostuleping Iisraeliga. : * 1993 liitumine Euroopa Nõukoguga. : * 3.02.1994 liitumine NATO rahupartnerlusprogrammiga. : * 18.07.1994 vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga. : * 31.08.1994 lahkusid viimased Venemaa väeosad. Septembris 1994 eraldus Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond (VKRE 1994-1998). * ''Eesti Rahvuslik Eduerakond'' (EREE) 1993-1999, Ants Erm * ''Eesti Rahvuslaste Keskliit'' (ERKL) 1993-1999, Tiit Madisson * ''Tuleviku Eesti Erakond'' (TEE) 1993-1999, Jaanus Raidal * ''Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond'' (VKE) 1994-1998, Enn Tarto?, Sulev Alajõe? * ''Sinine Erakond'' 1994-2001, Jaan Laas; Eesti Demokraatlik Partei (EDP) 2001-2009, Jaan Laas; Libertas Eesti Erakond 2009-2010, Jaan Laas <b>Isamaaliit</b> (RKE Isamaa + ERSP) 1995-2006 <br> Esimehed Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas 25.03.1999-28.01.2002 [[Mart Laari teine valitsus]], koalitsioonis Isamaaliit, RE ja Mõõdukad, Isamaa ministrid: haridusminister Tõnis Lukas<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anna Teele Orav: tume ajajärk Eesti poliitikas. Eesti kõige populaarsem partei Isamaa kiidab poliitilise vägivalla heaks |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120421857/anna-teele-orav-tume-ajajark-eesti-poliitikas-eesti-koige-populaarsem-partei-isamaa-kiidab-poliitilise-vagivalla-heaks |vaadatud=2025-12-08 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref>, kaitseminister Jüri Luik, siseminister Jüri Mõis, Tarmo Loodus, teede- ja sideminister Toivo Jürgenson : * 1999. aasta negatiivne lisaeelarve, sest maksude laekumine oli prognoositust tublisti väiksem. : * 2000 kaotati tulumaks ettevõtete reinvesteeritud tulult. : * Kohustuslik kogumispension (II pensionisammas) ja pensionide indekseerimine. : * 31.08.2001 Eesti Raudtee erastamine. : * 2002 ID-kaardi rakendamine. : * 2004 valiti Euroopa Parlamenti Tunne-Väldo Kelam * ''Rahvaerakond'' 1998-1999, Toomas Hendrik Ilves * ''Konservatiivide Klubi'' 1999-2002, Mart Helme * ''Res Publica'' 2001-2008, Rein Taagepera, Juhan Parts, Taavi Veskimägi * ''Rahvuslik Konservatiivne Partei – Põllumeeste Kogu (RKP-PK) 2002-2006, Mart Helme <b>Isamaa ja Res Publica Liit</b> 2006-2018 <br> Esimees Mart Laar 26.05.2007-28.01.2012 Isamaa oli koalitsioonipartneriks [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises valitsuses]] 5.04.2007-6.04.2011. Koalitsioonis olid RE, Isamaa ja Res Publica Liit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Isamaa ministrid olid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kaitseminister Jaak Aaviksoo, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, siseminister Jüri Pihl (SDE), Marko Pomerants, regionaalminister Vallo Reimaa, Siim Valmar Kiisler <br> 2009 valiti Euroopa Parlamenti Tunne-Väldo Kelam. Isamaa oli koalitsioonipartneriks [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Andrus Ansipi kolmandas valitsuses]] 6.04.2011-26.03.2014. Koalitsioonis olid RE ja IRL. IRL-i ministrid: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kaitseminister Mart Laar, Urmas Reinsalu, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, siseminister Ken-Marti Vaher, Siim Valmar Kiisler. <br> 2014 valiti Euroopa Parlamenti Tunne-Väldo Kelam. Esimees Urmas Reinsalu 28.01.2012-6.06.2015 Isamaa oli koalitsioonipartneriks [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]] 9.04.2015-23.11.2016. Koalitsioonis olid RE, IRL ja SDE. Isamaa ministrid: justiitsminister Urmas Reinsalu, keskkonnaminister Marko Pomerants, rahandusminister Sven Sester, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Esimees Margus Tsahkna 6.06.2015-13.05.2017 Koos Sotsiaaldemokraatidega lahkus Isamaa Taavi Rõivase juhitud RE valitsusest ja aitas riiki juhtima Tallinnas kodakondsuseta valijate toel ainuvõimu omanud [[Jüri Ratase esimene valitsus|Keskerakonna]]. Isamaa ministrid: justiitsminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Margus Tsahkna, Jüri Luik, keskkonnaminister Marko Pomerants, Siim Kiisler, rahandusminister Sven Sester, Toomas Tõniste, sotsiaalminister Kaia Iva. : * Jüri Ratta esimese valitsuse maksutõusude kobareelnõu esitamise ja vastuvõtmise ajal oli rahandusministri portfell Isamaa käes. Esimees Helir-Valdor Seeder 13.05.2017-10.06.2023 * 2018 - maailmas ainulaadne küüruga ja selgeltnägemisvõimet eeldav tulumaks: maksuvaba tulu suurus sõltub aasta sissetulekust, mis selgub alles aasta lõpuks. Maksuvaba tulu sissetulekust sõltuvusse seadmisega asendati Mart Laari esimese valitsuse ajal sisse seatud proportsionaalne tulumaks varjatud astmelisusega, millega tekkis maailmas pretsedenditu astme maksumäära vähenemine tulu kasvades.<ref>[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/motlemise-stiilist-globaalne-tulumaksu-akrobaatika/ Artur Nilson. Mõtlemise stiilist – globaalne tulumaksu akrobaatika.] Sirp 31.01.2021.</ref> <b>Isamaa</b> 2018- Esimees Helir-Valdor Seeder 13.05.2017-10.06.2023 Isamaa oli koalitsioonipartneriks [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]] 29.04.2019-26.01.2021. Koalitsioonis olid KE, EKRE, Isamaa. Isamaa ministrid: justiitsminister Raivo Aeg, kaitseminister Jüri Luik, kultuuriminister Tõnis Lukas, rahvastikuminister Riina Solman, välisminister Urmas Reinsalu. : * Euroopa Parlamenti valiti Riho Terras. : * 10.09.2019 lükkas KE, EKRE ja Isamaa koalitsioon Riigikogus tagasi eelnõu "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks". : * Parteisisene ühendus Parempoolsed moodustati 23.07.2020. Märtsis 2022 heitis Isamaa eestseisus erakonnast välja Parempoolsete ühenduse juhtivad liikmed Lavly Perlingu, Siim Kiisleri, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Konsi. Parteisisese konflikti tekitas Parempoolsete rahulolematus Jüri Ratase valitsuse (kuhu kuulus ka Isamaa) plaanitud rahvahääletusega abielu teemal. Parempoolsed vastandusid äärmuslusele, toetuste ja raha lauskülvamisele, riigi sekkumisele isiklikku ellu, põhiseaduse avamisele päevapoliitilistel kaalutlustel ning seaduste kehtestamisele rahvahääletuse teel. : * Parempoolsete juhtivate liikmete erakonnast väljaheitmise järel otsustas Parempoolsete üldkogu Isamaa koosseisus tegevuse lõpetada ja luua uus erakond. : * 18. augustil 2022 asutati erakond Parempoolsed. : * 2021 - kohustusliku teise pensionisamba muutmine vabatahtlikuks. Selle tulemusel võeti II pensionisambast välja üle 1,3 miljardi euro, mis aitas Eestil tõusta inflatsiooni liidriks EL-is. Veerand väljavõetud rahast suunati tarbimisse, umbes kümnendik läks laenude tagasimaksmiseks ning veerand oli 2022. aasta seisuga jätkuvalt pangahoiusel.<ref>[https://www.eestipank.ee/blogi/teisest-pensionisambast-lahkusid-eelkoige-vaheste-saastudega-leibkonnad Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm. Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad.] Eesti Pank. Blogi 28.08.2023.</ref> Esimees Urmas Reinsalu 10.06.2023- : Jaanuaris 2024 astus erakonda Isamaa kauaaegne Keskerakonna esimees Jüri Ratas. : 2024 valiti Euroopa Parlamenti Jüri Ratas ja Riho Terras. === Annetused === 2018. aasta lõpus toetas erakonda 50 000 euroga ärimees [[Margus Linnamäe]], tema vend [[Aivar Linnamäe]] ja poliitik [[Reet Roos]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja "mingit roosat löga"|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> Erakonna suurrahastajaks on ettevõtja [[Parvel Pruunsild]], kes on vahemikus detsembrist 2016 kuni juulini 2022 annetanud oma koduparteile 778 000 eurot, mis on neljandik sel perioodil saadud annetustest.<ref name="EE2022" /> Sellega seoses on esitatud küsimusi ka Pruunsilla mõju osas erakonnale.<ref name="EE2022">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120044834/ekspressi-uurimus-tal-on-aega-voimu-ja-raha-kuidas-pururikkast-pankurist-sai-eesti-poliitika-suurim-doonor-ja-mojukaim-mees "EKSPRESSI UURIMUS | "TAL ON AEGA, VÕIMU JA RAHA." KUIDAS PURURIKKAST PANKURIST SAI EESTI POLIITIKA SUURIM DOONOR JA MÕJUKAIM MEES"] Eesti Ekspress, 2022</ref> Endine Isamaa liige [[Siim Kiisler]], kes 2022. aasta kevadel koos teiste parempoolsetega erakonnast välja heideti, on kritiseerinud erakonna uut vasakpopulistlikku suunda ja seostanud seda Pruunsilla mõjuga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120045502/endised-isamaalased-kes-jaavad-parast-pruunsilla-moju-paljastamist-isamaasse-noustuvad-manipuleerimisega "Endised isamaalased: kes jäävad pärast Pruunsilla mõju paljastamist Isamaasse, nõustuvad manipuleerimisega"] Delfi, 3. august 2022</ref> == Erakonna juhtimine == Erakonna kõrgeim otsustusorgan on Suurkogu. Erakonna suurkogul 26. mail 2007 valiti 986 poolthäälega erakonna esimeheks sellele ametikohale ainsana kandideerinud [[Mart Laar]], kes valiti ainsa kandidaadina ametisse tagasi 2009. aasta suurkogul. 2011. aastal teatas Mart Laar kirjas erakonnakaaslastele, et ei kandideeri 2012. aasta jaanuaris toimuva IRL-i suurkogul tagasi erakonna esimeheks.<ref name="qmm3Z" /> 28. jaanuaril 2012 toimunud uue erakonna esimehe valimistel osalesid Liisa Pakosta, Andres Herkel ja Urmas Reinsalu. Uueks erakonna esimeheks valiti [[Urmas Reinsalu]]. IRLi aseesimeheks said [[Ene Ergma]], [[Juhan Parts]] ning [[Tõnis Lukas]]. Alates 2012 lõpust oli Tõnis Lukase asemel aseesimeheks Margus Tsahkna. Ülejäänud IRLi eestseisuse liikmed olid Tunne Kelam, Liisa Pakosta, Priit Sibul, Siim Kiisler, Helir-Valdor Seeder, Ken-Marti Vaher, Marko Pomerants, Peeter Laurson, Aivar Kokk, Tarmo Kruusimäe, Erki Nool, Sven Sester, Tõnis Palts, Toomas Tõniste, Andrus Saare, Annely Akkermann, Andres Kõiv, Madis Kübar, Kaia Iva. 6. juunil 2015 toimunud suurkogul valiti erakonna esimeheks Margus Tsahkna. Aseesimeesteks valiti [[Marko Mihkelson]], [[Kaia Iva]] ja [[Siim Kiisler]].<ref name="gG2D4" /> 13. mail 2017 toimunud suurkogul valiti erakonna esimeheks [[Helir-Valdor Seeder]]. Aseesimeesteks valiti [[Viktoria Ladõnskaja]], [[Siim Kiisler]] ja [[Andres Metsoja]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/otseblogi-ja-fotod-irl-i-uueks-esimeheks-valiti-helir-valdor-seeder?id=78201156 IRL-i uueks esimeheks valiti Helir-Valdor Seeder], Delfi, 13. mai 2017</ref> 20. juunil 2021 valiti erakonna esimeheks tagasi Helir-Valdor Seeder. Eestseisusesse valiti Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Riina Solman, Priit Sibul, Tarmo Kruusimäe, Sven Sester, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heiki Hepner, Harri-Juhani Aaltonen, Marja-Liisa Veiser, Aivar Kokk, Juhani Jaeger, Andres Metsoja, Helen Hääl, Siim Valmar Kiisler, Mart Maastik, Kristjan Vanaselja, Kaspar Kokk, Mart Luik ja Indrek Luberg.<ref>[https://www.err.ee/1608252864/isamaa-esimeheks-valiti-tagasi-helir-valdor-seeder "Isamaa esimeheks valiti tagasi Helir-Valdor Seeder"] ERR, 20. juuni 2021</ref> 10. juunil 2023 toimunud üldkogul valiti Isamaa esimeheks Urmas Reinsalu. Esimeheks kandideerisid ka Tõnis Lukas ja Lea Danilson-Järg. Juhatusse valiti Aivar Kokk, Riho Terras, Mart Maastik, Riina Solman, Karl Sander Kase, Priit Sibul, Tarmo Kruusimäe, Kaspar Kokk, Gerry Konnov, Mihhail Lotman, Üllar Saaremäe, Heiki Hepner, Tõnis Palts, Andres Metsoja, Marja-Liisa Veiser, Sven Sester, Lea Danilson-Järg, Priit Humal, Harri Juhani Aaltonen ja Ründo Mülts.<ref>[https://www.err.ee/1609003649/galerii-isamaa-valis-esimeheks-urmas-reinsalu Isamaa valis esimeheks Urmas Reinsalu.] ERR 10. juuni 2023.</ref> === IRL peasekretärid === * 2010–2011 [[Ken-Marti Vaher]] * 2011–2012 [[Priit Sibul]] * 2012–2015 [[Tiit Riisalo]] * 2015–2017 [[Kert Karus]] * 2017–2023 Priit Sibul * 2023-... [[Andres Metsoja]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="bhieo">[http://www.irl.ee/mida-me-teeme/pohikiri IRL-i põhikirjas]</ref> <ref name="qmm3Z">http://www.postimees.ee/566064/mart-laar-ma-ei-kandideeri-enam-kunagi-irli-juhiks/</ref> <ref name="gG2D4">{{Netiviide |pealkiri=IRLi esimeheks valiti Margus Tsahkna |url=http://www.postimees.ee/v2/3216569/irli-esimeheks-valiti-margus-tsahkna |vaadatud=2016-11-07 |arhiivimisaeg=2016-11-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161108133415/http://www.postimees.ee/v2/3216569/irli-esimeheks-valiti-margus-tsahkna |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://isamaa.ee/ Erakonna koduleht] {{Teemalehed}} * [https://www.delfi.ee/artikkel/49933813/avalik-kiri-mart-laarile-kui-see-on-demokraatia-siis-on-ka-putinism-demokraatia "Avalik kiri Mart Laarile: Kui see on demokraatia, siis on ka putinism demokraatia"] EPL, 21. juuli 2011 * [[Peeter Ernits]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/63731526/kalakuningas-varbas-irli-umbkeelseid-vanausulisi Kalakuningas värbas IRLi umbkeelseid vanausulisi]. [[Maaleht]], 5. jaanuar 2012 * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/960868/helir-valdor-seeder-koalitsioon-on-nagu-breznevi-pakike-omal-ajal "Helir-Valdor Seeder: koalitsioon on nagu Brežnevi-pakike omal ajal"] ERR, 12. juuli 2019 * [https://www.err.ee/1608198871/politoloogid-isamaa-jaoks-pole-enam-haid-lahendusi "Politoloogid: Isamaa jaoks pole enam häid lahendusi"] ERR, 2. mai 2021 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/94364709/urmas-reinsalu-keskerakonna-ainuvoimu-lopetamiseks-tuleb-tallinnas-moodustada-uhinenud-opositsioon "Keskerakonna ainuvõimu lõpetamiseks tuleb Tallinnas moodustada Ühinenud Opositsioon"] Eesti Päevaleht, 22. august 2021 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96214077/jedinaja-isamaa-loe-kuidas-isamaa-puhastas-oma-ridu-sisevaenlastest-ehk-parempoolsetest-marodooridest "JEDINAJA ISAMAA! Loe, kuidas Isamaa puhastas oma ridu sisevaenlastest ehk Parempoolsetest marodööridest"] Eesti Ekspress, 24. märts 2022 * [[Urmas Jaagant]], [[Holger Roonemaa]], [[Joosep Tiks]], [[Sulev Vedler]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120044834/ekspressi-uurimus-tal-on-aega-voimu-ja-raha-kuidas-pururikkast-pankurist-sai-eesti-poliitika-suurim-doonor-ja-mojukaim-mees "EKSPRESSI UURIMUS: "Tal on aega, võimu ja raha." Kuidas pururikkast pankurist sai Eesti poliitika suurim doonor ja mõjukaim mees"] Eesti Ekspress, 3. august 2022 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120106112/katuserahad-on-kukesupp-isamaaga-seotud-mtud-saavad-valitsuselt-ule-miljoni-euro "Katuserahad on kukesupp. Isamaaga seotud MTÜd saavad valitsuselt üle miljoni euro"] Eesti Ekspress, 29. november 2022 {{Eesti erakonnad}} [[Kategooria:Eesti erakonnad]] [[Kategooria:Isamaa Erakond| ]] 1oqjoiquebkdtkb3r5rsves28hom4r9 0 45365 7168032 6693164 2026-06-05T19:04:33Z Velirand 67997 7168032 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zelenograd | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Зеленоград | pilt = Collage_Zelenograd.jpg | pildisuurus = 240px | lipp = Flag_of_Zelenograd_(Moscow).svg | lipu_link = [[Zelenogradi lipp]] | vapp = Zelenograd district of Moscow coa.png | vapi_link = [[Zelenogradi vapp]] | pindala = 37,2 | elanikke = 276 162 (2025) | asendikaardi_pilt = Msk zelao.png | osm = pind }} '''Zelenograd''' on linn [[Venemaa]]l 37 km [[Moskva]]st loodes, mis kuulub Moskva linna haldusalasse. Asub [[Shodnja]] jõe ääres. Asula rajati [[1960]]. aastal elektroonikatööstuse keskusena, linnaõigused sai [[1963]]. aastal. 1960–1963 oli linna nimi '''Krjukovo'''. Linnalähedane Krjukovo küla on tänapäeval linnaga liidetud. Linnas asub Moskva Elektroonilise Tehnika Instituut. == Välislingid == {{commons|Category:Zelenograd}} *http://www.zelao.ru/ *http://www.zelen.ru/ [[Kategooria:Venemaa linnad]] [[Kategooria:Moskva]] dnbqbax7dkg1ew9zjg5riu3r83sx3vy 10 47254 7167873 7162540 2026-06-05T12:33:16Z Andreas003 7485 Sorteeritud, lisatud mitu väärtust 7167873 wikitext text/x-wiki <includeonly> {{infokast | üleminestiil = border: 2px solid {{{colorcode|{{{värvus|black}}}}}}; border-width: 2px 0; padding: 7px; | ülemine = {{{partei_nimi|{{{nimi}}}}}} | alapealkiri = {{#if:{{{partei_nimi_keeles|{{{nimi_keeles|}}}}}}|''{{{partei_nimi_keeles|{{{nimi_keeles|}}}}}}''}} | alapealkiri2 = {{#if:{{{partei_logo|{{{logo|}}}}}}|{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{partei_logo|{{{logo|}}}}}}|size={{{logo_suurus|}}}|sizedefault=250x150px}}}} | alapealkiri3 = {{#if:{{{partei_staatus|{{{staatus|}}}}}}|''{{{partei_staatus|{{{staatus|}}}}}}''}} | päisestiil = border-top: 2px solid {{{colorcode|{{{värvus|black}}}}}}; | silt1 = {{#if:{{{juhi nimetus|}}}|{{{juhi nimetus}}}|Esimees}} | andmed1 = {{{juht|{{{esimees|}}}}}} | silt2 = Peasekretär | andmed2 = {{{peasekretär|}}} | silt3 = Peakorter | andmed3 = {{{peakorter|}}} | silt4 = Ideoloogia | andmed4 = {{{ideoloogia|}}} | silt5 = [[Poliitiline spekter]] | andmed5 = {{{spekter|}}} | silt6 = Liikmete arv | andmed6 = {{{liikmeid|{{{Liikmeid|}}}}}}{{{liikmeid_viide|}}} | silt7 = Noorteorganisatsioon | andmed7 = {{{noorteorganisatsioon|}}} | päis8 = {{#if:{{{koalitsioon|}}}{{{Eurparlament|{{{europarlament|}}}}}}{{{euroopa_tasandi_erakond|{{{Euroopa_tasandi_erakond|}}}}}}{{{valimisblokk|}}}|<div style="height:0px"></div>}} | silt9 = Europarlamendi fraktsioon | andmed9 = {{{Eurparlament|{{{europarlament|}}}}}} | silt10 = Europartei | andmed10 = {{{euroopa_tasandi_erakond|}}} | silt11 = Valimisblokk | andmed11 = {{{valimisblokk|}}} | silt12 = Koalitsioon | andmed12 = {{{koalitsioon|}}} | päis13 = {{#if:{{{kohti1|}}}{{{kohti2|}}}{{{kohti3|}}}{{{kohti4|}}}|<div style="height:0px"></div>}} | silt14 = Kohti {{#if:{{{Riigikogus|{{{kohti Riigikogus|}}}}}}|Riigikogus|{{{kohti1_kus}}}}} | andmed14 = {{{kohti1|{{{Riigikogus|{{{kohti Riigikogus|}}}}}}}}} | silt15 = Kohti {{{kohti2_kus}}} | andmed15 = {{{kohti2|}}} | silt16 = Kohti {{{kohti3_kus}}} | andmed16 = {{{kohti3|}}} | silt17 = Kohti {{{kohti4_kus}}} | andmed17 = {{{kohti4|}}} | päis18 = {{#if:{{{asutamine|}}}{{{lõpetamine|}}}{{{eelkäija|}}}{{{järglaserakond|}}}|<div style="height:0px"></div>}} | silt19 = Asutamine | andmed19 = {{{asutamine|}}} | silt20 = Lõpetamine | andmed20 = {{{lõpetamine|}}} | silt21 = Eelkäija | andmed21 = {{{eelkäija|}}} | silt22 = Järglane | andmed22 = {{{järglaserakond|}}} | päis23 = {{#if:{{{loosung|}}}{{{värvid|}}}{{{ajaleht|}}}{{{kodulehekülg|}}}|<div style="height:0px"></div>}} | silt24 = Loosung | andmed24 = {{{Loosung|{{{loosung|}}}}}} | silt25 = Värvid | andmed25 = {{{Värvid|{{{värvid|}}}}}} | silt26 = Meediakanal | andmed26 = {{{meediakanal|{{{ajaleht|}}}}}} | silt27 = Koduleht | andmed27 = {{{kodulehekülg|}}} | silt28 = Erakonna lipp | andmed28 = {{#if:{{{partei_lipp|{{{lipp|}}}}}}|{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{partei_lipp|{{{lipp|}}}}}}|size={{{lipp_suurus|}}}|sizedefault=250x150px}}}} }} </includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> 2iuihwn6zmao6cywq8asfi3q0mynioj 0 48271 7168072 6679367 2026-06-05T20:52:45Z Andreas003 7485 7168072 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Partei | partei_nimi = Hollandi Tööpartei | partei_nimi_keeles = Partij van de Arbeid | partei_logo = PvdA logo (2018–present).svg | partei_staatus = | esimees = [[Diederik Samsom]] | asutamine = [[1946]] | peakorter = Herengracht 54, [[Amsterdam]] | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | ajaleht = | liikmeid = | kodulehekülg = http://www.pvda.nl | colorcode = red | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] }} '''Hollandi Tööpartei''' ([[hollandi keel|hollandi]] ''Partij van de Arbeid'', lühend: '''PvdA''') on [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatliku]] suunitlusega [[Holland]]i [[partei]]. Loodi [[1946]]. aastal, kui liitusid [[sotsialism|sotsialistlik]] [[Hollandi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] (''SDAP''), väike [[sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalne]] Vabameelsete Demokraatlik Liiga (''VDB'') ja väikene [[sotsiaalprotestantism|sotsiaalprotestantlik]] Kristlik Demokraatlik Liit (''CDU''). ==Ajalugu== Tööpartei loojad tahtsid lõpetada ühiskonna jaotumist piilariteks (hollandi ''Verzuiling'') rahvapartei moodustamise kaudu (HSDTP esindas sotsialistliku piilarit, VDL esindas üldist piilarit, KDL protestantliku piilarit). 1946. aasta programm kombineeris sotsialistlike ideaale liberaalsete, religioonsete ja humanistlike ideedega. 1948. aastal lahkus osa liberaale HTP-st, kuna neid ei rahuldanud partei sotsialistlik diskursus. Seega eesmärk piilareid kaotada HTP-l ei õnnestunud. Lahkulöönud liberaalid moodustasid koos [[konservatism|konservatiivse]] Hollandi Vabaduseparteiga (PvdV) paremtsentristliku [[konservatiivliberalism|konservatiiv-liberaalse]] [[Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest]] (VVD). ==Esindatus valitavates kogudes== Parteil on 6 kohta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], mis on suurim esindus Hollandi parteidest. Hollandi parlamendi teises kojas on HTP-l 9 kohta 150-st, esimeses kojas 6 kohta 75 kohast. 2007–2010 kuulus Tööpartei KDÜ ja [[Kristlik Liit|Kristliku Liiduga]] KDÜ juhitavasse valitsusse. ==Rahvusvahelised suhted== Partei kuulub [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikku Internatsionaali]] ja [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse]]. ==Välislingid== *[http://www.pvda.nl/ HTP lehekülg] (''hollandi keeles'') [[Kategooria:Hollandi parteid]] 69h4ghf255f361u0i9z487lfse8nupt 7168073 7168072 2026-06-05T20:54:32Z Andreas003 7485 7168073 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Partei | partei_nimi = Hollandi Tööpartei | partei_nimi_keeles = Partij van de Arbeid | partei_logo = PvdA logo (2018–present).svg | partei_staatus = | esimees = [[Diederik Samsom]] | asutamine = [[1946]] | peakorter = Herengracht 54, [[Amsterdam]] | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | ajaleht = | liikmeid = | kodulehekülg = [https://www.pvda.nl pvda.nl] | colorcode = red | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] }} '''Hollandi Tööpartei''' ([[hollandi keel|hollandi]] ''Partij van de Arbeid'', lühend: '''PvdA''') on [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatliku]] suunitlusega [[Holland]]i [[partei]]. Loodi [[1946]]. aastal, kui liitusid [[sotsialism|sotsialistlik]] [[Hollandi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] (''SDAP''), väike [[sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalne]] Vabameelsete Demokraatlik Liiga (''VDB'') ja väikene [[sotsiaalprotestantism|sotsiaalprotestantlik]] Kristlik Demokraatlik Liit (''CDU''). ==Ajalugu== Tööpartei loojad tahtsid lõpetada ühiskonna jaotumist piilariteks (hollandi ''Verzuiling'') rahvapartei moodustamise kaudu (HSDTP esindas sotsialistliku piilarit, VDL esindas üldist piilarit, KDL protestantliku piilarit). 1946. aasta programm kombineeris sotsialistlike ideaale liberaalsete, religioonsete ja humanistlike ideedega. 1948. aastal lahkus osa liberaale HTP-st, kuna neid ei rahuldanud partei sotsialistlik diskursus. Seega eesmärk piilareid kaotada HTP-l ei õnnestunud. Lahkulöönud liberaalid moodustasid koos [[konservatism|konservatiivse]] Hollandi Vabaduseparteiga (PvdV) paremtsentristliku [[konservatiivliberalism|konservatiiv-liberaalse]] [[Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest]] (VVD). ==Esindatus valitavates kogudes== Parteil on 6 kohta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], mis on suurim esindus Hollandi parteidest. Hollandi parlamendi teises kojas on HTP-l 9 kohta 150-st, esimeses kojas 6 kohta 75 kohast. 2007–2010 kuulus Tööpartei KDÜ ja [[Kristlik Liit|Kristliku Liiduga]] KDÜ juhitavasse valitsusse. ==Rahvusvahelised suhted== Partei kuulub [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikku Internatsionaali]] ja [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse]]. ==Välislingid== *[http://www.pvda.nl/ HTP lehekülg] (''hollandi keeles'') [[Kategooria:Hollandi parteid]] cbr96szi4rewybqjri7on7kwigl2hdl 0 49425 7168179 6337029 2026-06-06T07:45:24Z Kuriuss 38125 7168179 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} '''Ohvitser''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''officium'', 'amet') on vastava [[auaste|auastmega]] isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu. == Eesti ohvitserid == Ohvitser on sõjaväejuht, kes on omandanud vastava ettevalmistuse ja kellele peamiselt tugineb Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja julgeoleku ning Vabariigi kehtiva seadusliku korra kaitse teostamine, milleks tema on kohustatud igal silmapilgul valmis olema oma elu ohverdama.<ref>[[Ohvitseride teenistuskäigu seadlus]] (OTS), RT 1938, 100, 871, § 6.</ref> Ohvitseride ametikohad on [[Sõjaväeline kõrgharidus|sõjaväelist kõrgharidust]] või [[kõrgharidus]]t ja sõjalist väljaõpet nõudvad sõjaväelise auastmega ametikohad. Ohvitseride ametikohad liigitatakse vastavalt [[haridus]]ele ja ülesannetele järgmiselt: 1) riviohvitserid – juhivad allüksusi ja üksusi või teenivad staapides; omavad ohvitseri sõjaväelist kõrgharidust. 2) erialaohvitserid – konkreetse valdkonna spetsialist (näiteks [[arst]], tehnik); vastaval erialal tsiviilkõrgharidus ja kursustel omandatud ohvitseri baasteadmised. === Ohvitseride põhiametikohad Eesti kaitseväes === 1) [[kindral]]i auastmega ametikoht – [[kaitseväe ülemjuhataja]] ametikoht 2) [[Kindralleitnant|kindralleitnandi]] auastmega ametikoht – [[kaitseväe juhataja]] ametikoht 3) [[kindralmajor]]i auastmega ametikoht – [[Kaitsejõudude Peastaabi ülem]]a ametikoht ja maaväe ülema ametikoht 4) [[brigaadikindral]]i auastmega ametikoht – õhuväe ülema ametikoht ja mereväe ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema ametikoht 5) [[kolonel]]i auastmega ametikoht – [[brigaad]]i (varem rahuaja kaitseringkonna) ülema ametikoht 6) [[Kolonelleitnant|kolonelleitnandi]] auastmega ametikoht – [[pataljoniülem]]a ametikoht 7) [[major]]i auastmega ametikoht – [[staabiohvitser]]i ametikoht 8) [[kapten]]i auastmega ametikoht – [[kompaniiülem]]a ametikoht 9) [[Leitnant|leitnandi]] auastmega ametikoht – [[rühmaülem]]a ametikoht Ohvitseride auastmed jagunevad noorem-, vanem- ja kõrgemate ohvitseride auastmeteks. '''[[Nooremohvitser]]ide auastmed''' ülenevas järjestuses: 1) maa- ja õhuväes – lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten 2) mereväes – lipnik, nooremleitnant, leitnant, vanemleitnant '''[[Vanemohvitser]]ide auastmed''' ülenevas järjestuses: 1) maa- ja õhuväes – major, kolonelleitnant, kolonel 2) mereväes – kaptenmajor, kaptenleitnant, mereväekapten '''Kõrgemate ohvitseride''' auastmed ülenevas järjestuses: 1) maa- ja õhuväes – brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral 2) mereväes – kommodoor, kontradmiral, viitseadmiral, admiral [[Kaitseväeteenistuse seadus]] § 22.§ 30. ==Vaata ka== * [[Kaadriohvitser]] *[[Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride loend]] *[[Kindral]] *[[Allohvitser]] *[[Sõdur]] *[[Ohvitseridekogu]] *[[Ohvitseri asetäitja]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Jakob Sepp|J. Sepp]]. Ohvitser. Tallinn, J. Pals, 1933. * Kui ohvitser võtab naist. [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]], 8. jaanuar 1934, nr. 2, lk. 5. * Kuidas elab Eesti ohvitser. [[Uus Eesti]], 27. september 1935, nr. 10, lk. 10. == Välislingid == {{Commonscat|Military officers}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.esm.ee/index.php?id=10659 Eesti ohvitserid 1918–1940] **[http://amphora1.carlsman.com/prosopos/ Ohvitseride andmekogu] *[http://www.mil.ee/?menu=maavagi&sisu=maaolakud Eesti Kaitseväe õlakud] *[http://www.ksk.edu.ee Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:13850 Ohvitserimõõga kandmine ja käsitsemine]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. * [https://ohvitser.ee/ Ohvitseri koduleht] [[Kategooria:Sõjaväelised auastmed]] [[Kategooria:Sõjaväeline kord]] spgt27fzrmef04zlod50chl9d89yhoy 0 53035 7168198 7166351 2026-06-06T08:20:15Z Tonisee 1211 /* Vaata ka */ 7168198 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Infokast planeet |nimi = Eris |sümbol = [[Pilt:Eris symbol (bold).svg|24px|⯰]] |pilt = Eris and dysnomia2.jpg |pildiallkiri = Eris keskel ja tema [[kaaslane (astronoomia)|kaaslane]] [[Dysnomia]] vasakul |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 14,60 miljardit [[kilomeeter|km]]<br>97,65 [[astronoomiline ühik|aü]] |periheel = 5,72 miljardit [[kilomeeter|km]]<br>37,91 [[astronoomiline ühik|aü]] |keskmine_kaugus_päikesest = |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = |tiirlemisperiood = 558,04 [[Maa (planeet)|Maa]] aastat |sünoodiline_periood = |orbitaalkiirus = |orbiidi_kalle = |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius =1163±6 km<ref>http://meetingorganizer.copernicus.org/EPSC-DPS2011/EPSC-DPS2011-137-8.pdf</ref> |polaarraadius = |pindala = |ruumala = |mass = |tihedus = |raskuskiirendus = |paokiirus = |pöörlemisperiood = |pöörlemiskiirus = |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = [[Dysnomia (kuu)|Dysnomia]] |spektriklass = |albeedo = 0,96 |atmosfäär = |avastaja = [[Michael E. Brown]]<br>[[Chad Trujillo]]<br>[[David L. Rabinowitz]] |avastamise_aeg = [[5. jaanuar]] [[2005]] }} '''Eris''' (ametlikult (136199) Eris; varasem tähistus '''2003 UB₃₁₃'''; [[Astronoomiamärgid|sümbol]]: [[File:Eris symbol (fixed width).svg|16px|⯰]])<ref>{{cite web |url= https://www.jpl.nasa.gov/infographics/what-is-a-dwarf-planet |author= JPL/NASA |date= 2015-04-22 |website= Jet Propulsion Laboratory |title= What is a Dwarf Planet? |access-date= 2022-01-19}}</ref> on [[Päikesesüsteem]]i [[kääbusplaneet]], [[Pluuto]]st pisut väiksem [[Neptuuni-tagused objektid|Neptuuni-tagune objekt]]. Ta on saanud nime vanakreeka jumalanna [[Eris]]e järgi. Selle avastasid [[Michael E. Brown]], [[Chad Trujillo]] ja [[David L. Rabinowitz]] [[5. jaanuar]]il [[2005]], [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2003]] tehtud ülesvõtete põhjal. Avastusest teatati [[29. juuli]]l 2005. Esialgsel hinnangul oli tegemist Pluutost suurema taevakehaga ning eeldades, et võrreldava suurusega taevakehi võidakse Päikesesüsteemis veelgi avastada, täpsustas [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] [[planeedi definitsioon]]i. Vastavalt [[24. august]]il [[2006]] heakskiidetud definitsioonile kvalifitseerus 2003 UB₃₁₃ [[kääbusplaneet|kääbusplaneediks]]. Enne seda otsust nimetasid selle avastanud [[Palomari Observatoorium]]i astronoomid ning [[NASA]] seda Päikesesüsteemi [[kümnes planeet|kümnendaks planeediks]]. Üks avastajatest Michael E. Brown on teatanud, et ta on rahul nimetusega "kääbusplaneet". 2003 UB₃₁₃ [[tiirlemine|tiirleb]] ümber [[Päike]]se piirkonnas, mida nimetatakse "[[hajusketas|hajutatud kettaks]]" (''scattered disc''). 2003 UB₃₁₃ [[afeel]] on 97,65 [[astronoomiline ühik|astronoomilist ühikut]] ehk 14,60 miljardit km ning [[periheel]] on 37,91 astronoomilist ühikut ehk 5,72 miljardit kilomeetrit. Praegu asub ta Päikesest 14,4 miljardi kilomeetri kaugusel. Tiirlemisperiood on 558,04 aastat. Eris on väga hästi valgust peegeldav taevakeha, mille pind on tõenäoliselt kaetud jäätunud [[metaan]]iga. [[Albeedo]] on koguni 86% ehk pealelangevast valgusest peegeldatakse tagasi 86%. Sellise albeedoga klassi kuulub vaid [[Saturn]]i kuu [[Enceladus]]. Tal on vähemalt üks [[planeedi kaaslane|looduslik kaaslane]]. Need kaks taevakeha on teadaolevalt kaugeimad Päikesesüsteemi taevakehad. Kääbusplaneedi kuu [[Dysnomia (kuu)|Dysnomia]] on saanud nime jumalanna Erise tütre järgi. Michael E. Brown teatas aprillis 2006, et [[Hubble'i kosmoseteleskoop]] on mõõtnud taevakeha [[diameeter|diameetriks]] 2400 km. Hispaanias [[raadioteleskoop|raadioteleskoobiga]] tehtud mõõtmised aga andsid Erise läbimõõduks 3100 kilomeetrit. M. Brown arvab ka, et see taevakeha on kaetud [[metaan]]ijääga nagu Pluutogi. Nõnda tundub 2003 UB₃₁₃ olevat Pluutoga sarnasem kui ükski varem teadaolev taevakeha. Ametliku nime andmine jäi ootama otsust, kas see taevakeha kvalifitseerub planeediks. '''Xena''' ("[[Sõjaprintsess Xena]]" järgi) on avastajate poolt antud tinglik nimi, '''Lila''' (ühe avastaja vastsündinud tütre järgi) on nimi, mis figureerib selle veebisaidi aadressis, kus uue taevakeha avastamisest teatati. Hoolimata kuuldustest ei ole avastajad esitanud Rahvusvahelisele Astronoomiaunioonile kumbagi nime. Kaaslase hüüdnimi Gabrielle pärineb "Sõjaprintsess Xena" teise tegelase nimest. == Vaata ka == * [[Astronoomiline nomenklatuur]] * [[Bode seadus]] * "[[Hajutatud ketas]]" * [[Neptuuni-tagused objektid]] * [[planeedi definitsioon]] * [[planeet X]] == Viited == {{viited}} {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Kääbusplaneedid]] hamo0mxsn896nki2z3rcpbz6fyzyhq2 7168199 7168198 2026-06-06T08:20:42Z Tonisee 1211 /* Vaata ka */ 7168199 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Infokast planeet |nimi = Eris |sümbol = [[Pilt:Eris symbol (bold).svg|24px|⯰]] |pilt = Eris and dysnomia2.jpg |pildiallkiri = Eris keskel ja tema [[kaaslane (astronoomia)|kaaslane]] [[Dysnomia]] vasakul |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 14,60 miljardit [[kilomeeter|km]]<br>97,65 [[astronoomiline ühik|aü]] |periheel = 5,72 miljardit [[kilomeeter|km]]<br>37,91 [[astronoomiline ühik|aü]] |keskmine_kaugus_päikesest = |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = |tiirlemisperiood = 558,04 [[Maa (planeet)|Maa]] aastat |sünoodiline_periood = |orbitaalkiirus = |orbiidi_kalle = |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius =1163±6 km<ref>http://meetingorganizer.copernicus.org/EPSC-DPS2011/EPSC-DPS2011-137-8.pdf</ref> |polaarraadius = |pindala = |ruumala = |mass = |tihedus = |raskuskiirendus = |paokiirus = |pöörlemisperiood = |pöörlemiskiirus = |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = [[Dysnomia (kuu)|Dysnomia]] |spektriklass = |albeedo = 0,96 |atmosfäär = |avastaja = [[Michael E. Brown]]<br>[[Chad Trujillo]]<br>[[David L. Rabinowitz]] |avastamise_aeg = [[5. jaanuar]] [[2005]] }} '''Eris''' (ametlikult (136199) Eris; varasem tähistus '''2003 UB₃₁₃'''; [[Astronoomiamärgid|sümbol]]: [[File:Eris symbol (fixed width).svg|16px|⯰]])<ref>{{cite web |url= https://www.jpl.nasa.gov/infographics/what-is-a-dwarf-planet |author= JPL/NASA |date= 2015-04-22 |website= Jet Propulsion Laboratory |title= What is a Dwarf Planet? |access-date= 2022-01-19}}</ref> on [[Päikesesüsteem]]i [[kääbusplaneet]], [[Pluuto]]st pisut väiksem [[Neptuuni-tagused objektid|Neptuuni-tagune objekt]]. Ta on saanud nime vanakreeka jumalanna [[Eris]]e järgi. Selle avastasid [[Michael E. Brown]], [[Chad Trujillo]] ja [[David L. Rabinowitz]] [[5. jaanuar]]il [[2005]], [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2003]] tehtud ülesvõtete põhjal. Avastusest teatati [[29. juuli]]l 2005. Esialgsel hinnangul oli tegemist Pluutost suurema taevakehaga ning eeldades, et võrreldava suurusega taevakehi võidakse Päikesesüsteemis veelgi avastada, täpsustas [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] [[planeedi definitsioon]]i. Vastavalt [[24. august]]il [[2006]] heakskiidetud definitsioonile kvalifitseerus 2003 UB₃₁₃ [[kääbusplaneet|kääbusplaneediks]]. Enne seda otsust nimetasid selle avastanud [[Palomari Observatoorium]]i astronoomid ning [[NASA]] seda Päikesesüsteemi [[kümnes planeet|kümnendaks planeediks]]. Üks avastajatest Michael E. Brown on teatanud, et ta on rahul nimetusega "kääbusplaneet". 2003 UB₃₁₃ [[tiirlemine|tiirleb]] ümber [[Päike]]se piirkonnas, mida nimetatakse "[[hajusketas|hajutatud kettaks]]" (''scattered disc''). 2003 UB₃₁₃ [[afeel]] on 97,65 [[astronoomiline ühik|astronoomilist ühikut]] ehk 14,60 miljardit km ning [[periheel]] on 37,91 astronoomilist ühikut ehk 5,72 miljardit kilomeetrit. Praegu asub ta Päikesest 14,4 miljardi kilomeetri kaugusel. Tiirlemisperiood on 558,04 aastat. Eris on väga hästi valgust peegeldav taevakeha, mille pind on tõenäoliselt kaetud jäätunud [[metaan]]iga. [[Albeedo]] on koguni 86% ehk pealelangevast valgusest peegeldatakse tagasi 86%. Sellise albeedoga klassi kuulub vaid [[Saturn]]i kuu [[Enceladus]]. Tal on vähemalt üks [[planeedi kaaslane|looduslik kaaslane]]. Need kaks taevakeha on teadaolevalt kaugeimad Päikesesüsteemi taevakehad. Kääbusplaneedi kuu [[Dysnomia (kuu)|Dysnomia]] on saanud nime jumalanna Erise tütre järgi. Michael E. Brown teatas aprillis 2006, et [[Hubble'i kosmoseteleskoop]] on mõõtnud taevakeha [[diameeter|diameetriks]] 2400 km. Hispaanias [[raadioteleskoop|raadioteleskoobiga]] tehtud mõõtmised aga andsid Erise läbimõõduks 3100 kilomeetrit. M. Brown arvab ka, et see taevakeha on kaetud [[metaan]]ijääga nagu Pluutogi. Nõnda tundub 2003 UB₃₁₃ olevat Pluutoga sarnasem kui ükski varem teadaolev taevakeha. Ametliku nime andmine jäi ootama otsust, kas see taevakeha kvalifitseerub planeediks. '''Xena''' ("[[Sõjaprintsess Xena]]" järgi) on avastajate poolt antud tinglik nimi, '''Lila''' (ühe avastaja vastsündinud tütre järgi) on nimi, mis figureerib selle veebisaidi aadressis, kus uue taevakeha avastamisest teatati. Hoolimata kuuldustest ei ole avastajad esitanud Rahvusvahelisele Astronoomiaunioonile kumbagi nime. Kaaslase hüüdnimi Gabrielle pärineb "Sõjaprintsess Xena" teise tegelase nimest. == Vaata ka == * [[Astronoomiline nomenklatuur]] * [[Bode seadus]] * "[[Hajutatud ketas]]" * [[Neptuuni-tagused objektid]] * [[Planeedi definitsioon]] * [[Planeet X]] == Viited == {{viited}} {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Kääbusplaneedid]] 5tf0jkfmtmbfxfki2mxbtkwb6bgt7ti 0 58493 7168017 6693144 2026-06-05T18:32:12Z Velirand 67997 7168017 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Moskva linnarajoonist. Muude tähenduste kohta vaata artiklit [[Taganka (täpsustus)]].}} {{Provints | nimi = Taganka rajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = Таганский район | lipp = Flag_of_Taganskoe_(municipality_in_Moscow).png | lipu_link = [[Taganka lipp]] | vapp = Coat of Arms of Taganskoe (municipality in Moscow).png | vapi_link = [[Taganka vapp]] | pindala = 7,92 | elanikke = 134535 | elanikke_seis = 2025 | asendikaart = Venemaa/Moskva (keskosa) }} '''Taganka rajoon''' ehk '''Taganski''' on [[munitsipaalringkond]] [[Moskva]]s [[Kesklinna haldusringkond|Kesklinna haldusringkonnas]]. Asub [[Moskva jõgi|Moskva]] ja [[Jauza]] jõe kaldal. == Transport == Tagankas on 7 [[Moskva metroo|metroojaama]]: Taganskaja koltsevaja, Taganskaja radialnaja, Marksistskaja, Proletarskaja, Ploštšad Iljitša, Rimskaja ja Kitai-gorod. == Välislingid == *http://www.uprtag.ru/ *http://tagansky.cao.granit.ru/ [[Kategooria:Moskva rajoonid]] brdgloc9t7qjwl9czzc315ibw03kp6p 14 64018 7168193 6663623 2026-06-06T08:13:35Z NOSSER 8097 7168193 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti sportlased|Korvpallurid, Eesti]] [[Kategooria:Korvpallurid]] [[Kategooria:Eesti korvpall]] {{commonskat|Basketball players from Estonia}} de5vbjosg8vnc33d8jg59on9g5ykfca 0 64498 7168293 6052945 2026-06-06T10:45:53Z Velirand 67997 7168293 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Budva vald | nimi1_keel = serbia | nimi1 = opština Budva / општина Будва | lipp = Flag of Budva, Montenegro.svg | lipu_link = [[Budva valla lipp]] | vapp = Budva-grb.gif | vapi_link = [[Budva valla vapp]] | pindala = 122 | elanikke = 27445 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimi = [[Budva]] | asendikaardi_pilt = Budva-Position.PNG }} '''Budva vald''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Montenegro]]s. Lisaks keskusele Budvale on vallas ka teisi asulaid, sealhulgas [[Bečić]]i, [[Sveti Stefan]]i ja [[Petrovac na Moru]] küla. == Välislingid == *http://www.budva.me {{CGR}} [[Kategooria:Montenegro vallad]] d25s5x8rv63ezx4b7chybtzzasxjp4t 0 64504 7168290 6052917 2026-06-06T10:44:14Z Velirand 67997 7168290 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bari vald | nimi1_keel = serbia | nimi1 = opština Bar / општина Бар | lipp = Flag_of_Bar,_Montenegro.svg | lipu_link = [[Bari valla lipp]] | vapp = Coat of Arms of Bar.png | vapi_link = [[Bari valla vapp]] | pindala = 598 | elanikke = 46171 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimi = [[Bar (Montenegro)|Bar]] | asendikaardi_pilt = Bar-Position.PNG }} '''Bari vald''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Montenegro]]s. == Välislingid == *[http://www.bar.me/ Valla koduleht] {{CGR}} [[Kategooria:Montenegro vallad]] o1mkyrt72za6pll61r5d5antwi6de8s 0 64505 7168289 6246931 2026-06-06T10:42:19Z Velirand 67997 7168289 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Nikšići vald | nimi1_keel = serbia | nimi1 = opština Nikšić / општина Никшић | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 2065 | elanikke = 66725 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimi = [[Nikšić]] | asendikaardi_pilt = Nikšić-Position.PNG }} '''Nikšići vald''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Montenegro]]s. == Välislingid == *[http://www.spfnk.me/ Valla koduleht] {{CGR}} [[Kategooria:Montenegro vallad]] ii0luw13qg9u6n1o4bo15gi11o3yc17 0 64509 7168294 6052959 2026-06-06T10:46:24Z Velirand 67997 7168294 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cetinje vald | nimi1_keel = serbia | nimi1 = Prijestonica Cetinje / Пријестоница Цетиње | lipp = | lipu_link = | vapp = Cetinje Coat-of-Arms.svg | vapi_link = | pindala = 910 | elanikke = 14494 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimi = [[Cetinje]] | asendikaardi_pilt = Cetinje-Position.PNG }} '''Cetinje vald''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Montenegro]]s. == Välislingid == * [http://www.cetinje.me/ Cetinje valla koduleht] {{CGR}} [[Kategooria:Montenegro vallad]] [[Kategooria:Cetinje vald| ]] s9d284inw24fnlp0e801ruy637wlwaj 0 64510 7168309 6246992 2026-06-06T11:29:39Z Velirand 67997 7168309 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Podgorica vald | nimi1_keel = serbia | nimi1 = opština Podgorica / општина Подгорица | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1441 | elanikke = 180186 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimi = [[Podgorica]] | asendikaardi_pilt = Podgorica-Position.PNG }} '''Podgorica vald''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Montenegro]]s. == Välislingid == *http://www.podgorica.me {{CGR}} [[Kategooria:Montenegro vallad]] p68ae083ggidwoh1ecpmryf21fo3cbk 0 64511 7168299 6246748 2026-06-06T10:49:59Z Velirand 67997 7168299 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Kotori vald | nimi1_keel = serbia | nimi1 = opština Kotor / општина Котор | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 335 | elanikke = 22746 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimi = [[Kotor (Montenegro)|Kotor]] | asendikaardi_pilt = Kotor-Position.PNG }} '''Kotori vald''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Montenegro]]s. == Välislingid == *[http://kotor.me/me Kotori valla koduleht] {{CGR}} [[Kategooria:Montenegro vallad]] eu7wye62i0ort3c3k46pnm85g0pgd9q 0 64513 7168297 6246667 2026-06-06T10:47:58Z Velirand 67997 7168297 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Herceg Novi vald | nimi1_keel = serbia | nimi1 = opština Herceg Novi / општина Херцег Нови | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 235 | elanikke = 30824 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimi = [[Herceg Novi]] | asendikaardi_pilt = Herceg_Novi-Position.PNG }} '''Herceg Novi vald''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Montenegro]]s. == Välislingid == *[http://www.hercegnovi.me/ Valla koduleht] {{CGR}} [[Kategooria:Montenegro vallad]] r3ql5677g9bjv5xrqebvnhyuofko8bd 0 64514 7168295 6246572 2026-06-06T10:47:18Z Velirand 67997 7168295 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Danilovgradi vald | nimi1_keel = serbia | nimi1 = opština Danilovgrad / општина Даниловград | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 501 | elanikke = 18617 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimi = [[Danilovgrad]] | asendikaardi_pilt = Danilovgrad-Position.PNG }} '''Danilovgradi vald''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Montenegro]]s. == Välislingid == *[http://www.danilovgrad.me/files/uvodna.htm Valla koduleht] {{CGR}} [[Kategooria:Montenegro vallad]] fx10572wmgpqv3tmnnq0romwx60d4yu 0 64526 7168298 6246744 2026-06-06T10:49:19Z Velirand 67997 7168298 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Kolašini vald | nimi1_keel = serbia | nimi1 = opština Kolašin / општина Колашин | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 897 | elanikke = 6700 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimi = [[Kolašin]] | asendikaardi_pilt = Kolašin-Position.PNG }} '''Kolašini vald''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Montenegro]]s. == Välislingid == *[http://www.kolasin.me/ Kolašini valla koduleht] {{CGR}} [[Kategooria:Montenegro vallad]] fx6nln9zotvhyb606pnsuqdbiswe027 0 64530 7168291 6052926 2026-06-06T10:44:46Z Velirand 67997 7168291 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Berane vald | nimi1_keel = montenegro | nimi1 = opština Berane | nimi2_keel = serbia | nimi2 = општина Беране | lipp = | lipu_link = | vapp = FinalniGrbBerane1.png | vapi_link = | pindala = 496 | elanikke = 24645 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimi = [[Berane]] | asendikaardi_pilt = Berane in Montenegro.svg | asendikaardi_pilt_seletus = | asendikaardi_pilt_laius = 200px }} '''Berane vald''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Montenegro]]s. 2013. loodi Berane valla aladest uus haldusüksus ([[Petnjica vald]]) ning Berane vald läks nii pindalalt kui ka rahvaarvust väiksemaks. == Välislingid == *[http://berane.me Berane valla koduleht] {{CGR}} [[Kategooria:Montenegro vallad]] scijq9btpki95tcho3sjx64x39k6kq3 0 64531 7168292 6052930 2026-06-06T10:45:18Z Velirand 67997 7168292 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bijelo Polje vald | nimi1_keel = serbia | nimi1 = opština Bijelo Polje / општина Бијело Поље | lipp = | lipu_link = | vapp = BijeloPoljeWeapon.png | vapi_link = | pindala = 924 | elanikke = 38662 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimi = [[Bijelo Polje]] | asendikaardi_pilt = Bijelo_Polje-Position.PNG }} '''Bijelo Polje vald''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Montenegro]]s. == Välislingid == *[http://www.bijelopolje.co.me/ Bijelo Polje valla koduleht] {{CGR}} [[Kategooria:Montenegro vallad]] bzjeyf8qekzcpqu7nhccn2kserdagiy 0 67314 7168048 7127907 2026-06-05T19:56:10Z ~2026-33248-88 231084 7168048 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ajakirjanikust; maratonijooksja kohta vaata artiklit [[Rein Pärn (maratoonar)]].}} '''Rein Pärn''' (sündinud [[10. juuli]]l [[1980]] Tallinnas {{lisa viide}}) on eesti [[ajakirjanik]]. Pärn õppis [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[režii õppetool]]is [[raadiorežii]] erialal, ülikooli lõpetas [[2003]]. aastal.{{lisa viide}} Ta on olnud [[Kuku Raadio]] toimetaja ja 2007. aasta [[ajakirjanike mitmevõistlus]]e võitja.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51215775/parim-ajakirjanikust-kumnevoistleja-on-rein-parn "Parim ajakirjanikust kümnevõistleja on Rein Pärn"] Eesti Päevaleht, 5. august 2007</ref> 2022. aasta seisuga oli ta Kuku Raadio mittekoosseisuline kaasautor.{{lisa viide}} 2024. aasta seisuga töötab ajalehe [[Postimees]] teadustoimetuses.<ref>[https://www.postimees.ee/contact Töötajad] postimees.ee (vaadatud 11. oktoober 2024)</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.epl.ee/artikkel/395238 Võidujumalanna Nike naeratas uustulnukale] * [https://kuku.pleier.ee/kontakt Kuku Raadio töötajad] {{JÄRJESTA:Pärn, Rein}} [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] elxkdzkoituci6vnewj7k8kklwo7pgg 0 67836 7168313 6564006 2026-06-06T11:42:50Z NOSSER 8097 7168313 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2006}} '''Aruküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Arroküll'') oli [[mõis]] ajaloolise [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonna]] maadel nüüdses [[Aruküla]] alevikus [[Raasiku vald|Raasiku valla]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]. [[Pilt:Arukyla Mois.jpg|pisi|Aruküla mõisa härrastemaja]] == Ajalugu == Aruküla kui küla oli Padise kloostri [[Raasiku mõis]]a osa, kuuludes [[Padise klooster|Padise kloostr]]ile ca 300 aastat. [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] kuulutati kirikumaad riigi omandiks, 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas [[Johan III]] maa koos Raasiku ja Aruküla kõrvalmõisaga kapten Johann de la Blanquele. 1660. aastal kinkis Johann de la Blanque testamendiga oma Raasiku ja Aruküla kõrvalmõisa krahv Pontus de la Gardie poegadele [[Johan De la Gardie]]le ja [[Jakob De la Gardie]]le. 1641. aastal pärast Johann de la Gardie surma sai Raasiku ja kõrvalmõisad tema väimees feldmarssal, krahv [[Lennart Torstenson]], 1677. aastast muudeti meeslään mõisaks. 1686. aastal asutati Aruküla mõis samanimelise [[Aruküla]] küla maadele. 1691. aastal päris mõisa ja kõrvalmõisad krahv Lennart Torstenssoni poeg, tallmeister ja hilisem Eestimaa kindralkuberner [[Anders Torstenson]]. [[Suur reduktsioon|Mõisate reduktsiooni]] ajal mõis redutseeriti ja 1691 renditi Gustav Adolf von Nierothile, kuid pidi rendivõlgade pärast Arukülast ja Raasikust lahkuma kindralkuberneri käsul ning Aruküla ja Raasiku mõisad immiteeriti kindral [[Otto Vellingk|Otto Wellingk]]ile. Kuni 18. sajandi alguseni on Raasiku, [[Peningi mõis|Peningi]] ja Aruküla mõisad ühtedes kätes, kogunimetusega Raasiku. Aruküla mõis loodi 17. sajandil [[Raasiku mõis]]a [[kõrvalmõis]]aks. 1724. aastal oberst krahv Karl Ulrich Torstenson ja ta õde Margaretha loovutasid Aruküla ja Raasiku, krahv ja feldmarssal [[Gustav Adam von Taube]]le. [[1726]]. aastal muudeti Aruküla ja Peningi reduktsioonikomisjon, eraldiseisvaks [[riigimõis]]aks ning feldmarssal krahv Gustav Adam von Taube loovutas osalise õiguse Kambi, Raasiku, Aruküla, Peningi, Mäo ja Vodja mõisatele parun [[Adam Friedrich von Stackelberg]]ile. [[1766]]. aastal sai mõisaomanikuks, [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] ning [[adrakohtunik]] [[Karl Gustav von Baranoff]] (1713–1796). [[Baranoff]]idele ([[Peter von Baranoff]] (1748–1807), [[Karl Georg von Baranoff]] (1770–1850), Peter Hermann von Baranoff (1799–1871)) kuulus mõis kuni võõrandamiseni [[1919]]. aastal<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16714 Aruküla mõis], [[Eesti Ajalooarhiiv]]i Kinnistute register </ref>. Mõisa viimane omanik enne mõisate riigistamist [[1919. aasta maareform]]iga oli [[Peter Paul Alexander von Baranoff]] (1843–1924), kes ise elas [[Uue-Peetri mõis|Uue-Peetri]] (Neu-Peterhof) mõisas. [[File:Arukyla-Mois-2019-August.jpg|pisi|Aruküla mõisahoone (2019)]] == Mõisaansambel == Säilinud mõisahoone valmis [[Karl Georg von Baranoff]]i ajal 1820. aastatel ühekorruselise pika [[klassitsistlik]]u kivihoonena. [[Kelpkatus]]ega hoone juures lisasid ilmekust eenduvatel külg[[risaliit]]idel asuvad madalad kolmnurk[[frontoon]]id. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku muudeti hoone väliskuju, lisades hoone keskosale puidust teise korruse. Mõisa südamest viis [[Lagedi–Peningi maantee]]le kaks alleedeks kujundatud teed, mis olid teineteise suhtes täisnurga all. Praeguseni on mõlemad teed küll olemas, kuid suurem liiklus on viidud asfalteeritud edelapoolsemale teele. [[1921]]. aastal alustas hoones tegevust kohalik kool. [[Aruküla Põhikool|Aruküla kool]] asus mõisahoones kuni [[1978]]. aastani, mil aleviku keskel valmis uus koolimaja. Samas toimusid tähtsamad kohalikud üritused ja asus raamatukogu. Mõisa härrastemaja oli ka kuni kohaliku rahvamaja valmimiseni 1939. aastal seltskonnaelu keskuseks, kus tegutsesid puhkpilliorkester ja koorid, tehti näitemängu ja rahvatantsu. 1983. aastal renoveeriti hoone [[Leonhard Lapin]]i projekti järgi. [[1992]]. aastal kolis nüüd [[Raasiku vald|Raasiku vallale]] kuuluvasse hoonesse [[Aruküla Vaba Waldorfkool]], mis jagab tänapäevani mõisahoonet [[1989]]. aastal loodud [[Pääsulind (Aruküla huvialakeskus)|Aruküla Huvialakeskusega Pääsulind]]. Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Säilinud on ka mõisa aida- ja tallihooned. [[Aruküla|Aruküla alevik]] tekkis mõisast põhja poole [[Aruküla raudteepeatus|Aruküla raudteepeatust]] mõisaga ühendava tee äärde. Tänapäeval on asula kasvanud piki teeäärt mõisahooneteni välja. {{commonskat|Aruküla manor}} ==Vaata ka== *[[Aruküla mõisa tiik]] *[[Eesti mõisate loend]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|129}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16714 Aruküla mõis], [[Eesti Ajalooarhiiv]]i Kinnistute register *[https://www.moisablogi.ee/post/arukula-mois Aruküla mõisa lugu Mõisablogis] {{Panoraampilt|Aruküla mõisahoone.JPG|1000px|Aruküla mõisahoone}} {{Harju-Jaani kihelkond}} {{Coordinate|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Raasiku vald]] [[Kategooria:Harju-Jaani kihelkond]] [[Kategooria:Baranoffide mõisad]] qcjqui4hjnz3f6nydket4xf5t92fkxo 0 70652 7168185 7159726 2026-06-06T07:54:22Z Sillerkiil 58396 /* Mujal maailmas */ 7168185 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on pruunkarust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Karu (täpsustus)]].}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Karu | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN |ID=41688 |nimi=Ursus arctos |hindaja=McLellan, B.N., Proctor, M.F., Huber, D. & Michel, S. |aasta=2017 |IUCN_aasta=2017 }}</ref> | pilt = Ours brun parcanimalierpyrenees 1.jpg | pildi_seletus = Pruunkaru (''Ursus arctos'') | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Karulased]] ''Ursidae'' | perekond = [[Karu (perekond)|Karu]] ''Ursus'' | liik = '''Pruunkaru''' | binaarne = ''Ursus arctos'' | binaarse_autor = [[Linnaeus|L.]] | levikukaart = Ursus arctos distribution.png | levikukaardi_seletus = Pruunkaru praegune ligikaudne leviala }} '''Pruunkaru''' ([[ladina keel]]es ''Ursus arctos''; käibekeeles ka lihtsalt ''karu'') on [[karulased|karulaste]] sugukonda [[karu (perekond)|karu]] perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim [[Eesti]]s elav [[Kiskjalised|kiskjaline]] ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Karu on [[omnivoor|kõigesööja]], kuid valdava osa tema toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu [[morfoloogia|morfoloogilise]] tunnuse poolest. 2022. aastal oli karu Eesti [[aasta loom]].<ref>[https://tartu.postimees.ee/7418091/pihlakas-on-aasta-puu-2022 Pihlakas on aasta puu 2022] Tartu Postimees, 28.12.2021 (vaadatud 28.12.2021)</ref> == Levik ja arvukus == Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast. Nad elasid kogu Põhja-Ameerikas lääne- ja keskosas kuni [[Hudsoni laht|Hudsoni lahe]] laiuskraadini põhjas ja [[Mehhiko]] põhjaosani lõunas. Euraasias elutsesid nad Lääne-Euroopast kuni Siberi idarannikuni ja [[Himaalaja]]ni; nad puudusid ainult [[Ees-India]]s ja [[Kagu-Aasia]]s. Aafrikas elasid nad [[Atlase mäed|Atlase mägedes]]. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Näiteks [[Suurbritannia]]s suri karu välja [[10. sajand]]il, [[Saksamaa]]l ja [[Põhja-Aafrika]]s [[Atlase mäestik]]us [[19. sajand]]il, [[Mehhiko]]s ja suures osas [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-st [[20. sajand]]il. Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes. Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv tunduvalt vähenenud. Suured asurkonnad on säilinud [[Alaska]]s, Lääne-[[Kanada]]s ja Põhja-[[Aasia]]s. Eriti ohustatud asurkondade suurendamiseks püütakse asustada ümber karusid teistest piirkondadest. Pruunkarusid on maailmas kokku hinnanguliselt 185 000 – 200 000. Karude arv nii mõneski riigis võib olla esitatud üsna ligikaudse hinnanguna, sest karud rändavad üle riigipiiride. === Euraasia === ==== Eesti ==== [[Pilt:Alutaguse karuvaatlusonn.jpg|pisi|Alutaguse karuvaatlusonn]] [[Fail:Karujäljed Kõrvemaal 2025. aasta kevadel.jpg|pisi|Karujäljed Kõrvemaal 2025. aasta kevadel]] [[Fail:Emakaru.jpg|pisi|Emakaru Kesk-Eestis. Foto: Eleri Lopp-Valdma]] [[Fail:Karu päkajälg Kõrvemaal 2025. aasta aprillis.jpg|pisi|Karu päkajälg Kõrvemaal 2025. aasta aprillis]] Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis.<ref>{{Netiviide|autor=Keskkonnaagentuur|url=https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-tegevusvaldkonnad/ulukid/valjaanded-ulevaated|pealkiri=Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021|vaadatud=29.12.2021|arhiivimisaeg=28.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211228233104/https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-tegevusvaldkonnad/ulukid/valjaanded-ulevaated|url-olek=ei tööta}}</ref> 2009. aastal hinnati karude arvuks vähemalt 700 isendit, neist vähemalt 140 on täiskasvanud emakarud;<ref name="ZUYUE" /> 2015. aasta seisuga pole nende arvukus oluliselt muutunud.<ref name="PM_3786757" /> 2020. aasta suvel oli karu üldarvukus vahemikus 900-950, varakevadel aga kuni 1000. Karu asurkonna seisundit võib pidada väga heaks.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Veeroja, Rauno; Männil, Peep; Jõgisalu, Inga; Kübarsepp, Marko|url=https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2021/07/SEIREARUANNE_2021.pdf|pealkiri=Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021|väljaanne=Keskkonnaagentuur|aeg=2021|vaadatud=2.02.2022}}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Karude hinnanguline arv on Eestis olnud järgmine:<ref name="PM_3786757" /><ref name="Villu_Päärt" /><ref name="eeWZh" /><ref>https://www.err.ee/968259/laanemaa-jahimehed-jaid-karulaskmise-lubadest-ilma</ref><ref name=":1"/> {| class="wikitable" |- !Aasta ||1954 ||1980 ||1985 ||1995 ||2001 ||2009 ||2015 ||2018 !2020 || 2022 |- ! Arvukus | 180 || 150 || 500 || 660 || 550 || 700 || 700 || 750 |950 ||900 |- |} Arvukus oli aga väga väike sajandi eest, kui Alutaguse metsades elas alla 30 looma.<ref name="Villu_Päärt" /> Geneetiliste uuringute tulemusena on leitud, et Eesti karud on eraldiseisvad Soomes ja Venemaa lääneosas elavatest karudest.<ref name="Villu_Päärt" /> ==== Albaania ==== [[Albaania]]s on umbes 250 pruunkaru (2006).<ref name="euronatur" /> ==== Austria ==== [[Austria]]s hävitati karud 19. sajandi keskpaigaks. [[Kärnten]]is kohati 1950.–1960. aastatel karusid, kes olid sisse rännanud endisest [[Jugoslaavia]]st. 1972. aastal asus [[Ötscher]]i piirkonda [[Alam-Austria]] edelaosas (piirkonda, kus viimased isendid 19. sajandil maha lasti) elama noor isane isend ([[Ötscheri karu]]). 1989. aastast lasti sellesse piirkonda lahti [[Horvaatia]]st pärit emakaru, ja 1991 sündis kolm karupoega. 1992. ja 1993. aastal jätkati karuprojekti, asustades Austriasse veel kaks karu. Tol ajal tulid esimesed teated suurematest kahjudest, näiteks murtud [[lammas]]telt ja laastatud [[kalatiik]]idest, mis häälestasid kohalikud elanikud karuprojekti vastu. Meedias hakati rääkima "probleemsetest karudest". Rajati "sekkumisvägi", kes peletas hoiatuslaskudega eemale asulate lähedusse ilmunud karud. Alates 1998. aastast nähti igal aastal noorloomi. Üksikud karud rändasid sisse [[Sloveenia]]st. Hiljuti oli Austrias 25–30 loomast koosnev väike, kuid stabiilne karude populatsioon. Enamik neist elas [[Alam-Austria]] ja [[Steiermark|Steiermargi]] piirialal, peamiselt [[Ötscher-Tormäueri looduspark|Ötscher-Tormäueri looduspargis]] ([[Põhja-Kalkalpen]]is tõendati 2008. aastani 35 isendit, 1999 oli karude arv maksimaalne (12) jooksul<ref name="Nn3kj" />), väike rühm ka Lõuna-[[Kärnten]]is, [[Karni Alpid]]es, [[Drauzug]]is ja [[Karavangid|Karavankides]]. 2002. aastal nähti peale selle [[Trento provints]]ist sisse rännanud isendit [[Tirool]]is. Veel üks Tirooli pruunkaru oli 2006. aastal Saksamaa piiri ületanud [[JJ1]]. Oktoobris 2008 nähti [[Stubaital]]is karu [[MJ4]], keda viimati kohati Lõuna-Tiroolis [[Sarntal]]is. Kuigi karud teevad vahel koduloomadele ja mesipuudele kahju, on austerlased nendega suuremalt jaolt leppinud. "{{kas|Karuadvokaadid}}" käivad karupiirkondades karude eest kostmas ja aitavad kahjusid klaarida. 2004. aastal kutsuti ellu "[[LIFE Nature Co-op Projekt]]", millega püütakse Euroopa Liidu toel pruunkarusid Alpidesse taasasustada. Selles osalevad Itaalia ([[Trento provints]], [[Friuli]]), Austria ([[Kärnten]], Põhja-Austria, Ülem-Austria ja Steiermark) ja Sloveenia. Projektiga püütakse Alpides elavatest pruunkaru populatsioonidest moodustada [[metapopulatsioon]], nii et loomad saaksid paljuneda ning tuleksid looduses iseseisvalt toime. Aastavahetusel 2007/2008 teatas [[Maailma Looduse Fond]]i Austria organisatsioon, et Austrias sündinud üle 30 pruunkarust on leitavad veel ainult neli. Teatavaks sai mitu illegaalset mahalaskmist (viimati detsembris 2007 noorloom, mille tegi kindlaks [[Bundeskriminalamt|Föderaalne Kriminaalamet]]), teiste asukoht on teadmata. Ilma kaitsemeetmeteta on pruunkarud Austrias ohustatud. ==== Hispaania ==== {{vaata|Kantaabria pruunkaru}} [[Hispaania]]s elab umbes 375<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karud loobuvad kliimamuutuste tõttu üha enam talveunest. Mis aitab ära hoida nende näljasurma? |url=https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120369333/karud-loobuvad-kliimamuutuste-tottu-uha-enam-talveunest-mis-aitab-ara-hoida-nende-naljasurma |vaadatud=2025-04-13 |väljaanne=Lemmikloom |keel=et}}</ref> pruunkaru kolmes asurkonnas. Hinnanguliselt 140 karu elab [[Somiedo looduspark|Somiedo looduspargis]] [[Astuuria]]s, [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägedes]] [[Oviedo]] linna lähedal. Väiksem asurkond (umbes 25 isendit) on Kantaabria mägedes [[Saja-Besaya looduspark|Saja-Besaya looduspargis]] umbes 200&nbsp;km ida pool [[Reinosa]] ja [[Torrelavega]] vahel [[Kantaabria]] provintsis. Mõlema piirkonna karude arvu peetakse stabiilseks, sest tegu on asustamata mägipiirkondadega, mida teed ei läbi. Kõige väiksem asurkond (umbes [[tosin]] isendit) elab [[Püreneed]]es Hispaania ja Prantsusmaa piirialal. Seda asurkonda peetakse väljasurevaks, sest seal pole pikka aega järelkasvu olnud. Kohalikud elanikud nõuavad karude ümberasustamist või hävitamist. ==== Itaalia ==== [[Itaalia]]s elab kolm väikest pruunkarude rühma. Pruunkarude koguarv seal on 50–60<ref name="euronatur" /> (2006). [[Adamello-Brenta looduspark|Adamello-Brenta looduspargis]] on 25 isendist koosnev asurkond, mis on väga ohustatud.<ref name="WWF Itaalia" /> Karude arvu suurendamiseks asustati sinna aastatel 1999–2002 kümme looma Sloveeniast. [[Abruzzo, Lazio ja Molise rahvuspark|Abruzzo, Lazio ja Molise rahvuspargi]] piirkonnas on umbes 30–50 karu.<ref name="WWF Itaalia" /> See asurkond erineb [[kolju]] ehituse poolest teistest pruunkarudest, mistõttu see võib tegu olla omaette [[alamliik|alamliigiga]] ([[apenniini pruunkaru]], ''[[Ursus arctos marsicanus]]'').<ref name="UCF46" /> Eraldi alamliigina kirjeldas seda esimesena Altobello (1921). Apenniini pruunkaru praegune levila paikneb [[Monti Sibillini]] ja [[Alto Molise]] ning [[Monti Simbruini]] külgaheliku ja [[Majella]] vahel. Suurima asustustihedusega ala vastab enam-vähem rahvuspargi territooriumile. Viimastel kümnenditel on registreeritud arvukalt [[salaküttimine|salaküttimise]] juhtumeid: aastatest 1980–2004 on teada 55 isendi hukkumine selle tagajärjel.<ref name="WWF Itaalia" /> Kolmas rühm elab [[Sloveenia]] piirialadel [[Friuli-Venezia Giulia]] maakonnas. ==== Läti ==== Suuremas osas [[Läti]]s hävitati pruunkaru täielikult 20. sajandi alguseks. 19. ja 20. sajandi vahetuseks oli säilinud vaid väike asurkond [[Vidzeme]]s [[Lubānsi järv]]e ümbruses. Viimased karud kütiti Lätis aastatel 1921–1926. Kõik karud, keda pärast seda Läti territooriumil on kohatud, on juhukülalised kas [[Eesti]]st või [[Venemaa]]lt. 1946. aastast on karude arvukus Lätis pisitasa suurenenud, seda peamiselt riigi kirdeosas. 2003. aasta seisuga arvati Lätis elavat umbes 10 karu, kuid see arv on aastati kõikuv. Pärast loodusliku asurkonna hävimist enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] ei ole pruunkaru Läti territooriumil teadaolevalt poeginud, seega on Läti pruunkaru levila marginaalne osa.<ref name="vHZvL" /> ==== Norra ==== 2009. aastal tehti [[Norra]]s väljaheidete DNA-analüüsi põhjal kindlaks 164 karu, mis on suurim arv seal selliste analüüside tegemise ajaloos.<ref name="Sy1Nf" /> ==== Prantsusmaa ==== [[Pilt:Ours brun parcanimalierpyrenees 3.jpg|pisi|püsti|Pruunkaru Prantsuse Püreneedes]] [[Prantsusmaa]]l elab umbes 10–20 pruunkaru Püreneedes. Kogu sealne asurkond põlvneb tervenisti sissetoodud loomadest. Viimane kohalik karu tapeti 2004. aastal. 1930. aastateni oli pruunkarude asurkond ka Prantsuse Alpides. ==== Rootsi ==== Rootsis hinnati karude populatsiooni suuruseks 2008. aastal 3221 isendit. Võrreldes 2007. aastaga oli karude arvukus suurenenud 4,8%.<ref name="8f3PZ" /> Karude püsiasustus on olemas [[Norrbotteni lään|Norrbotteni]], [[Västerbotteni lään|Västerbotteni]], [[Jämtlandi lään|Jämtlandi]], [[Västernorrlandi lään|Västernorrlandi]], [[Dalarna lään|Dalarna]] ja [[Gävleborgi lään]]is.<ref name="IkAg3" /> ==== Rumeenia ==== [[Rumeenia]]s on Euroopa suurim karude populatsioon.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Nick Huisman|url=http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|pealkiri=Bear-problems in Romania: who is to blame?|väljaanne=[[European Wilderness Society]]|aeg=8. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171006230425/http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|arhiivimisaeg=6. oktoober 2017}}</ref> Eeskätt [[Karpaadid|Karpaatide]] metsaaladel elab neljakohaline arv pruunkarusid: 1988. aastal oli neid umbes 7000. Et 1989. aastal hoogustati küttimist, on nende arv tunduvalt vähenenud. 2006. aastal hinnati karude arvukuseks umbes 6000.<ref name="Bnn6U" /> Pärast seda on arvukus taas suurenema hakanud ja 2012. aasta seisuga võis riigis elada umbes 9000 karu.<ref name="V1wLR" /> Rumeenia valitsus lubab küttida niinimetatud nuhtlusisendeid.<ref name=":0" /> ==== Saksamaa ==== [[Pilt:Zoo-nuernberg-2006-braunbaer2.jpg|pisi|Pruunkaru [[Nürnbergi loomaaed|Nürnbergi loomaaias]]]] Saksamaal ei ela looduses enam pruunkarusid. Juba keskajal tõrjuti nad metsastesse ja raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse. Viimane karu [[Harz]]is lasti maha 17. sajandil (tema auks on püstitatud [[karumonument]]), [[Tüüringi]]s 18. sajandi keskel ja [[Ülem-Sileesia]]s 1770. aastal. [[Baieri mets]]as tapsid vennad Forsterid [[Zwiesel]]i ümbruses ajavahemikus 1760–1800 veel umbes 60 karu. Teadaolevalt viimane pruunkaru Saksamaal tapeti 1835. aastal [[Ruhpolding]]is. Seoses sellega, et Austriasse on pruunkarusid sisse rännanud või asustatud, on saanud aktuaalseks võimalik karude asurkonna rajamine Saksamaale. 2005. aastal valis [[Saksamaa Looduskaitseliit]] pruunkaru [[aasta loom]]aks. Mais ja juunis 2006 nähti Saksamaal pruunkaru: [[JJ1]], keda ajakirjanduses hakati kutsuma Brunoks, liikus mitu nädalat Austria piiri lähedal. Ta murdis mõned koduloomad ja teda oli sageli näha asulate lähedal. Seepeale anti ajutine luba looma mahalaskmiseks, kuid avalikkuse survel see tühistati. Siis prooviti karu elusalt kinni püüda, kuid kolme nädala pärast sellest loobuti. 26. juunil lasti ta [[Spitzingsee]] lähedal maha. ==== Slovakkia ==== Slovakkias elab 700–900 karu, peamiselt Kesk- ja Põhja-Slovakkias.<ref name="bkuA8" /> ==== Soome ==== 2013. aastal hinnati enne jahihooaja algust Soome karude koguarvuks 1560–1680 isendit.<ref name="ZRYtz" /> Osa Soome karudest talvitub Venemaal, seetõttu ulatub suvel karude arv Soomes üle 2000. ==== Šveits ==== [[Šveits]]is lasti karu enne 2008. aasta juhtumit viimast korda 1904 [[Engadin]]is. Hiljem nähti karu veel 1923. aastal. Seoses Austria karude taasasustamise projektiga tehtud uurimuse järgi on Šveitsis veel karudele sobivaid elupaiku. Juulis 2005 rändas Itaaliast [[Trento provints]]ist [[Val Müstair]]i karu [[JJ2]], kellele pandi nimeks Lumpaz. See vallandas uue arutelu pruunkarude asurkonna rajamise võimalikkusest Šveitsis. [[Bundesamt für Umwelt|Föderaalne Keskkonnaamet]] koostas dokumendi "[[Konzept Bär]]", mis esitab põhiliselt positiivse seisukoha ning võtab arvesse võimalikke järelmeid ja riske, sealhulgas vajadust eriti agressiivsed loomad maha lasta.<ref name="eUETa" /> Karu [[JJ3]], kes oli [[JJ1]] ja JJ2 vend, kes oli sisse rännanud suvel 2007, tapeti aprillis 2008 [[Graubünden]]is, sest ta ei kartnud inimesi. Samal ajal liikus Graubündenis ka inimpelglik karu [[MJ4]], kes oli samuti sisse rännanud suvel 2007. Kevadel 2008 lahkus ta Šveitsist Itaaliasse. Seisuga oktoober 2009 ei olnud pärast seda karude viibimist Šveitsis tõendatud. ==== Valgevene ==== 2002. ja 2003. aastal hinnati Valgevene pruunkaru asurkonna suuruseks 140–180 isendit. Nad olid levinud peamiselt riigi põhjapiirkondades.<ref name="miIdN" /> ==== Venemaa ==== Venemaal elab umbes 120 000 isendit. === Ameerika === ==== Kanada ==== Kanadas elab umbes 25 000 isendit. Suurima karude arvuga piirkond on riigi lääneosas paiknev [[Briti Columbia]], kus arvatakse leiduvat umbes 16 000 karu. Ülejäänud asurkond elab [[Alberta]], [[Yukon]]i, [[Loodealad]]e, [[Nunavut]]i ja [[Ontario]] provintsis ning [[Manitoba provints]]i põhjaosas.<ref name="USA-Kanada" /> ==== USA ==== USA-s elab umbes 32 500 isendit, kuid nendest ligi 95% elab [[Alaska]] osariigis. Ülejäänud jagunevad suuresti nelja osariigi vahel: [[Montana]], [[Idaho]], [[Washingtoni osariik|Washington]] ja [[Wyoming]].<ref name="USA-Kanada" /> == Välimus ja kehaehitus == [[Pilt:Brown Bear us fish 2.jpg|pisi|Noor pruunkaru. Esi- ja tagakäpad on hästi näha]] [[Pilt:Kot Braunbär.JPG|pisi|Värsked karu [[väljaheited]]]] Nagu kõigil [[Karulased|karulastel]], on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende [[luustik]] tugevam kui teistel karulastel. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul [[peeniseluu]] ja lühike jupp[[saba]]. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm [[õlg]]ade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. === Pea ja kael === Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne [[pea]] esileulatuva [[koon]]uga. Võrreldes sageli sama värvi [[baribal]]iga on laup märgatavalt kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. [[Kukal]] on lühem kui [[jääkaru]]l. [[Kael]] pöördub hästi. === Hambad ja seedeelundid === Pruunkaru [[jäävhambad]] koosnevad 42 [[hammas|hambast]]. [[Hambavalem]] on 3/3-1/1-4/4-2/3: ülalõual on kummalgi kolm [[lõikehammas]]t, üks [[silmahammas]], neli [[eespurihammas]]t ja kaks [[purihammas]]t; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kaks. Nagu paljudel [[kiskjalised|kiskjalistel]], on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad [[hambakroon|kroonid]]. Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. [[Magu]] on ühe valendikuga. [[Pimesool]] puudub. [[Sooled|Sool]] on 7–10&nbsp;m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel. === Jäsemed === [[Pilt:Bear-footprint.jpg|pisi|[[Euroopa pruunkaru]] esikäpa [[jälg]] on umbes 16 cm, tagakäpa jälg umbes 26 cm pikkune]] [[Jäsemed]] on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Nii [[Küünarvars|küünarvarre]] [[luu]]d ([[küünarluu]] ja [[kodarluu]]) kui ka [[säär]]e luud ([[sääreluu]] ja [[pindluu]]) on lahus, mis tingib suure pööratavuse. Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis [[varvas]]t, mis lõpevad kuni 8&nbsp;cm pikkuste mittesissetõmmatavate [[küünis]]tega. Kõndimisel toetub pruunkaru kogu [[tald|tallaga]] nagu kõik karulased: ta on [[tallalkõndija]]. === Karvastik === Pruunkaru [[karvastik]] on tavaliselt tumepruun, kuid sel võib olla palju värvivarjundeid: võimalikud toonid ulatuvad kollakas- ja hallikaspruunist ja teistest [[pruun]]i varjunditest peaaegu [[must]]ani. [[Kaljumäestik]]us karudel on karvastiku ülaosa sageli valkjashallide tähnidega ([[inglise keel]]es ''grizzly''), mistõttu seda alamliiki nimetatakse [[grisli]]ks (''Ursus arctos horribilis''). Pruunkarul on üldiselt tihe [[aluskarv]], [[pealiskarv]]ad on pikad. Karvastik muutub vastavalt aastaaegadele. Talvekarv on tihe ja kare ning tundub tokerjana. [[Pilt:Kodiak Brown Bear.jpg|pisi|[[Kodiaki karu]] on pruunkaru suurimate mõõtmetega alamliik]] === Mõõtmed ja kaal === Pruunkaru kehapikkus (pea ja kere pikkus) on 100–280&nbsp;cm, [[õlakõrgus]] umbes 90–150&nbsp;cm. [[Sabapikkus]] on ainult 6–21&nbsp;cm. Kaal on levila eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Kõige raskemad pruunkarud on [[kodiaki karu]]d, kes elavad Alaska lõunarannikul ja lähedastel meresaartel, näiteks [[Kodiaki saar]]el. Nende kaal võib ulatuda 780 kiloni, kusjuures isaste keskmine kaal on ainult 389&nbsp;kg ja emastel 207&nbsp;kg. Alaska sisemaa pruunkarud on tunduvalt kergemad: isased kaaluvad keskmiselt 243, emased 117&nbsp;kg. Lõuna pool Põhja-Ameerikas (Kanadas ja USA põhiosa loodeosas) kaaluvad isased 140–190&nbsp;kg, emased 80–130&nbsp;kg. Põhja-Euroopas ja Siberis kaaluvad pruunkarud keskmiselt 150–200&nbsp;kg, Lõuna-Euroopas on nad tunduvalt kergemad, kõigest umbes 70&nbsp;kg. Aasias on nad mida ida poole, seda raskemad; [[Kamtšatka poolsaar]]el kaaluvad nad 140–320&nbsp;kg. Soomes [[Kuhmo linn|Kuhmos]] püüti 2006. aastal kinni 373 kilo kaaluv emakaru. Karule süstiti unerohtu, ta kaaluti, varustati raadiosaatjaga kaelarihmaga ja lasti uuesti lahti.<ref name="WpSvI" /> === Meeled === [[Nägemine]] on halb, [[kuulmine]] keskmine, [[haistmine]] väga hea. == Eluviis == [[Pilt:Brown bear (Ursus arctos arctos) standing.png|pisi|püsti|Tagajalgadel seisev karu]] === Toitumine === Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned, [[kala]]d, puude lehed ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad). Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel – enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. === Paljunemine === Karupojad sünnivad keset talve. Neid võib olla 1–5, kuid kõige sagedasem on 2 poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Imetamine kestab 4–5 kuud ja selle lõppedes on pojad 7–9&nbsp;kg raskused. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. === Elupaik === Pruunkaru elab metsades ja [[tundra]]tes. === Taliuinak === Pruunkaru taliuinaku kestus varieerub piirkonniti, enamasti vältab see 4–5 kuud. Taliuinakuks valmistudes tõuseb karu kehakaal kuni 35%. Talvitumiseks kasutab karu mäestikupiirkondades looduslikke koopaid, mujal pinnaselohke, varjulisi kohti tuulemurrus. Uinaku ajal karu ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur langeb 3–5 kraadi võrra. Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast (90%) saadakse rasvkoe lagundamisest. Tiined emased ka poegivad taliuinaku ajal. === Eluiga === Looduses võivad karud elada 30–35 aasta vanuseks. Vangistuses on karu elanud kuni 47-aastaseks. Tavaliselt surevad karud taliuinakus olles.<ref name="aBZwb" /> == Alamliigid == Laia levila tõttu eristatakse mitmeid [[alamliik]]e, mis erinevad näiteks kasvu, [[kolju]] kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu morfoloogilise tunnuse poolest. Geneetilised uuringud siiski ei toeta liigi jagamist paljudeks alamliikideks. Nõnda ei ole alamliikide arvu suhtes üksmeelt, kuid sagedamini nimetatakse järgmisi: * [[euroopa pruunkaru]] (''Ursus arctos arctos'') hõlmab asurkonnad [[Alpid]]es, [[Püreneed]]es, Ida- ja Lõuna-Euroopas ning [[Skandinaavia]]s. * süüria pruunkaru (''U. a. syriacus'') on suhteliselt väikest kasvu ja helepruuni karvkattega. Levinud Lähis-Idas ja Kaukaasias. On vaieldav, kas tegu on euroopa pruunkaru variandiga või eraldi alamliigiga. * siberi pruunkaru (''U. a. beringianus'') elab [[Venemaa]] Aasia-osas. * kamtšatka pruunkaru (''U. a. piscator'') elab [[Kamtšatka poolsaar]]el ja on suuremat kasvu kui siberi pruunkaru. Ta kehapikkus on kuni 2,5&nbsp;m ja kaal kuni 600&nbsp;kg. * atlase karu (''U. a. crowtheri'') elas Põhja-Aafrikas [[Atlase mäestik]]us. Suri välja küttimise tõttu 19. sajandi lõpus. * [[grislikaru]] (''U. a. horribilis'') elab Põhja-Ameerikas. Ta on tugevam ja raskem kui euroopa pruunkaru, teda peetakse ka agressiivsemaks. * kalifornia pruunkaru (''U. a. californicus'') on välja surnud. Karvkatte värvuse järgi kutsuti teda inglise keeles "Golden Bear" (kuldne karu). Ta elas [[California]] osariigis ja [[California poolsaar]]el. * mehhiko pruunkaru (''U. a. nelsoni'') oli levinud Mehhiko põhjaosas, tõenäoliselt suri välja 1960. aastatel. * mandžuuria pruunkaru (''U. a. manchuricus'') esineb [[Hiina]] kirdeosas ja [[Mongoolia]]s. * kodiaki karu (''U. a. middendorffi'') elab Kodiaki saarel ja naabersaartel Alaska lõunaranniku lähedal. Tänapäeval elavatest alamliikidest suurim, kaaluga kuni 750&nbsp;kg ja kehapikkusega kuni 2,70 meetrit. * tiibeti pruunkaru (''U. a. pruinosus'') esineb [[Tiibet]]is ja [[Sichuan]]is, sinakashalli karvkattega. * hokkaido pruunkaru (''U. a. yesoensis'') elab Jaapani [[Hokkaidō]] saarel. Geneetiliste uuringute tulemusena on leitud, et Euroopa karude ühine esivanem elas umbes 175 000 aasta eest ja et Euroopa asurkonna võib jaotada kaheks liiniks. Lääne-Euroopas elav liin tekkis umbes 70 000 aastat tagasi ning selle esindajad on levinud ka Põhja-Ameerikasse ja neile on lähedasemad jääkarud. Idaliin, mis tekkis umbes 25 000 aastat tagasi, on esindatud Baltimaades, Venemaal ja Skandinaavia põhjaosas. Pruunkaru lähim sugulane on jääkaru. Need liigid võivad ristuda ja ka sigimisvõimelisi järglasi anda.<ref name="UHExV" /> Geneetilised uuringud näitavad, et mõned pruunkaru [[populatsioon]]id on lähedasemad jääkarudele kui teistele pruunkarudele. Arvatakse, et jääkaru on arenenud pruunkarust suhteliselt hilja ja lahknemine toimus umbes 150 000 aastat tagasi.<ref name="EOJvF" /> <gallery> Grizzly Bear Yellowstone.jpg|[[Grislikaru]] Ursus arctos syriacus.jpg|[[Süüria pruunkaru]] Brown-bear-in-spring.jpg|[[Siberi pruunkaru]] Tibetan Blue Bear - Ursus arctos pruinosus - Joseph Smit crop.jpg|[[Tiibeti pruunkaru]] </gallery> == Karujaht == Karujahi hooaeg kestab Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. [[Keskkonnaamet]]i eriloaga võib [[nuhtlusisend]]eid küttida ka muul ajal. 2024. aastal anti Eestis luba 94 karu küttimiseks.<ref>https://www.keskkonnaamet.ee/uudised/keskkonnaamet-lubab-sel-aastal-kuttida-94-karu</ref> 2009. aastal anti luba 60 karu laskmiseks, kuid hooaja lõpuks lasti vaid 40–45 karu.<ref name="7XuJ5" /> 2010. aastal oli samuti lubatud lasta 60 karu, kuid kütiti 57 looma.<ref name="vKFH6" /><ref name="J27vN" /> 2011. aastal oli lubatud lasta 65 karu (lasti 53) ja 2012. aastal 60 karu (lasti 57).<ref name="1sxQT" /><ref name="Bv0bP" /><ref name="m9P57" /> {| class="wikitable" ! ! 1954 ! 1960 ! 1965 ! 1970 ! 1975 ! 1980 ! 1985 ! 1990 ! 1995 ! 1998 ! 2001 ! 2005 ! 2007 ! 2009 ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 ! 2017 ! 2018 ! 2019 ! 2020 ! 2021 ! 2024 |- bgcolor="#FFCC00" | Karude arv Eestis | 180 | 120 | 159 | 181 | 243 | 350 | 500 | 840 | 660 | 600 | 550 | 569 | 725 | 700 | 700 | 700 | | | | | 700 | 700 | 750 | 900 | 950 | 1000 | <950 |- bgcolor="#FFFAFA" | Kütitud karude arv | 0 | 0 | 2 | 1 | 1 | 6 | 24 | 55 | 34 | 37 | 27 | 23 | 27 | 45 | 57 | 53 | 57 | 38 | 36 | 49 | 55 | 54 | 60 | 67 | 92 | 85 |} Soomes kestab karujaht 20. augustist kuni 31. oktoobrini. Soomes kütiti aastatel 2003–2008 vastavalt 68, 72, 69, 77, 83 ja 84 karu. Rootsis oli 2012. aastal lubatud lasta 319 karu ja 22. novembriks oli lastud 302 karu.<ref name="GAZcp" /> Rootsis kestab karujaht 21. augustist 15. oktoobrini. 2023. aastal jagati välja 649 karujahi luba ja 2024. aastal 486 jahiluba. 2017. aastal loendati riigis umbes 2900 karu.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8081412/rootsis-algas-karujahihooaeg-valja-jagati-486-luba Rootsis algas karujahihooaeg, välja jagati 486 luba], Postimees, 21. august 2024</ref> == Sümboolika == [[Pilt:Flag of California.svg|pisi|[[California lipp|California lipul]] on varem osariigis elanud ja tänaseks välja surnud [[kalifornia pruunkaru]] (''U. a. californicus''), keda tunti karvkatte värvuse järgi ka kui kuldset karu]] Sageli kujutatakse karu vappidel, kus see sümboliseerib võimu ja jõudu. Näiteks on karu [[Berliin]]i sümboliks ja vapiloomaks. Isegi [[Berliini filmifestival]]i auhindadeks jagatakse karukujukesi. Teised tuntud linnad, kelle vapil on karu, on näiteks [[Madrid]] ja [[Bern]]. Karu on [[Soome]] rahvusloom. Tuntud [[arhetüüp]] on nn [[Vene karu]], millest on kujunenud üks Venemaa sümboleid. Ka [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] ametlikuks [[maskott|maskotiks]] oli [[karu]]poeg [[Miška]]. Karu on kasutanud [[maskott|maskotina]] näiteks mitu ülikooli ([[Browni Ülikool]], [[California Ülikool Los Angeleses]], [[California Ülikool Berkeleys]], [[Alberta Ülikool]] jt) ja spordiklubi ([[Brisbane Bears]], [[Chicago Bears]], [[Hershey Bears]], [[North Sydney Bears]] jm). [[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott on karu [[Lillekäpp]]. == Mütoloogia == Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel juba alates varasest [[paleoliitikum]]ist. [[Soomeugrilased|Soome-ugri rahvastel]] oli karu püha loom. Karu oli tabusõna, eesti keeles kutsuti karu näiteks ''mesikäpaks'' või ''metsaotiks''. Paljudel [[Siber]]i rahvastel on [[karukultus]]. Karu tapmise järel peetakse [[karupeied|karupeiesid]]. Väga oluline on karu ka [[indiaanlased|indiaani]] rahvastele. [[Suur Vanker]] on teistele rahvastele tihti tuntud hoopis kui Suur Karu. == Kultuur == [[Pilt:The Three Bears - Project Gutenberg eText 17034.jpg|pisi|Illustratsioon muinasjutule "[[Kolm karu]]"]] Karudega puututakse kokku juba varases lapsepõlves. [[Kaisukaru]] on üks tuntumaid laste mänguasju.<ref name="dZKO4" /> [[Lastekirjandus]]est on tuntud näiteks "[[Karupoeg Puhh (raamat)|Karupoeg Puhh]]" ja [[muinasjutt]] "[[Kolm karu]]". Eesti lastele on aidanud karusid tuttavamaks muuta "[[Karu-aabits]]" (1971), mille põhjal on valminud [[ETV]] lastesari "[[Mõmmi ja aabits]]". Tuntud on ka "[[Karumõmmi unelaul]]". [[AS Kalev]] toodab [[Mesikäpp (kommid)|Mesikäpa komme]], šokolaadi ja küpsiseid. Palju kasutatakse karusid kunstis. Kunstiprojektidest on üks tuntumaid "[[United Buddy Bears]]", maalidest [[Ivan Šiškin]]i "[[Hommik männimetsas]]". Ajalehe [[Postimees]] lugejatele on tuttav "[[Mürakarud]]e" koomiks. Palju on karusid kajastatud ka [[filmikunst]]is. Eesti üks esimesi mängufilme oli "[[Karujaht Pärnumaal]]". Hilisemast ajast on tuntud näiteks filmid "[[Karu süda (film)|Karu süda]]" (mis põhineb [[Nikolai Baturin]]i [[Karu süda|samanimelisel romaanil]]) ja "[[Vennad Karusüdamed]]". [[Valm]]ist on tuntuks saanud mõiste "[[karuteene]]", mis tähendab tegija poolt vaadatuna heade kavatsustega tehtud teenet või toimingut, mis aga teisele poolele tekitab hoopis halba. Mitmes Eesti linnas asub Karu tänav ja mitme järve nimi on Karujärv. Samas pole mitte kõik sarnased nimed karudega seotud – näiteks Valga maakonnas asunud endise [[Karula vald|Karula valla]] nimi on tekkinud saksakeelsete nimede eestipäraseks muutmisel.<ref name="PnS4L" /> 2008. aastal oli [[Karu (perekonnanimi)|perekonnanimi Karu]] Eestis populaarsuselt 27. kohal, [[Ott (perekonnanimi)|Ott]] levikult 246. kohal ja [[Medvedev]] (vene keeles 'karu') 288. kohal.<ref name="lNyrt" /> Nime tuntuim kandja, [[Dmitri Medvedev]], on endine [[Venemaa president]]. [[Ott (eesnimi)|Ott]] on ka levinud eesnimi. Mõni karu on saanud erilise tähelepanu osaliseks. Näiteks Eesti [[meedia]]s ja [[ühiskond|ühiskonnas]] tekitas elevust [[Ruhnu karu]], kes sattus 2006. aasta kevadel jääpangal [[Ruhnu]] saarele. <gallery> Utro v sosnovom lesu.jpg|Šiškini "[[Hommik männimetsas]]" (1889), kuhu karud maalis hoopis [[Konstantin Savitski]] Endine purskkaev karu kujuga Tartus, Kuperjanovi tänava pargis, 1. november 2011.jpg|Endine purskkaev karu kujuga [[Vaksali park|Vaksali pargis]] [[Tartu]]s Karujaht Pärnumaal 1914.ogg|Lõik esimesest Eesti mängufilmist "[[Karujaht Pärnumaal]]" Spielzeugmuseum tartu.jpg|[[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott on [[karu Lillekäpp]] </gallery> == Rünnakud == === Eestis === Eestis on karurünnakud haruldased. Valdavalt on rünnakud seotud [[Jaht (küttimine)|jahiga]],<ref>{{Netiviide |pealkiri=„See polnud rünnak, karu kaitses ennast!“ Ida-Viru jahimeeste seltsi sõnul tehti jahi käigus mitu viga |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120315309/see-polnud-runnak-karu-kaitses-ennast-ida-viru-jahimeeste-seltsi-sonul-tehti-jahi-kaigus-mitu-viga |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> kui karu on juba vigastatud ning inimene läheb loomale liiga lähedale. Probleeme põhjustavad ka [[Kämping|kämpingualad]], kuhu inimesed jätavad tihti toidujäätmeid, mis meelitab karusid seal käima ja harjutab neid sealt toitu leidma. Kui aga karu sealt enam toitu ei leia, võib ta muutuda inimeste suhtes agressiivseks. Samuti siis, kui looma [[taliuinak]] on häiritud<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-01-05 |pealkiri=Mati Kaal aasta loomast: Eesti karud on suhteliselt leebe loomuga |url=https://eeter.err.ee/1608456227/mati-kaal-aasta-loomast-eesti-karud-on-suhteliselt-leebe-loomuga |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> või läheduses on [[raibe]].<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Karu käitumine inimesega kohtumisel |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/Ulukid/suurkiskjad/Karu%20k%C3%A4itumine%20inimesega%20kohtumisel%202006.pdf}}</ref> Kõige ohtlikum olukord on see, kui inimene satub olema emakaru ja poegade vahele ning emakaru tajub, et ta pojad on ohustatud.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Karu rünnaku ohver: Kahe hüppega oli karu mul peal! |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/44457605/karu-runnaku-ohver-kahe-huppega-oli-karu-mul-peal |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Rünnakute oht suureneb koos karude arvukuse tõusuga.<ref name=":2" /> Inimese surmaga lõppenud karurünnak toimus Eestis 1705. aastal [[Karuse|Karusel]], kus jahil haavatud karu tappis 3–4 jahimeest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1910-1922) 26 november 1912 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateataja19121126.2.17&srpos=2&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-karuse+kirikuraamat------------ |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Hiljem on toimunud mittefataalsed rünnakud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karude rünnakutest {{!}} Looduskalender.ee |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/827 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.looduskalender.ee |arhiivimisaeg=2024-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240207210353/https://www.looduskalender.ee/n/node/827 |url-olek=ei tööta }}</ref> === Mujal maailmas === Süstemaatiliselt ja ühtlaselt kogutud üleilmseid andmeid karurünnakutest napib<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Inoue |eesnimi=Yukana |kuupäev=2025-11-09 |pealkiri=Japan’s bears have been on their killing spree for more than 100 years |url=https://www.japantimes.co.jp/news/2025/11/09/japan/society/bear-attacks-japan-wildlife/ |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=The Japan Times |keel=en}}</ref>, mõnedel andmetel moodustavad rünnakuga lõppenud kohtumised ligi 9% karu ja inimese kokkupuudetest.<ref name=":3" /> Fataalsetes kohtumistes esineb riigiti erinevusi: [[Jaapan|Jaapanis]] on inimese surmaga lõppenud rünnakuid rohkem kui mujal, alates 2008. aastast keskmiselt kolm surma aastas, [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s ligikaudu kaks surma aastas. Elanikkonna arvukust arvestades on inimese suremise võimalus karurünnakus ligikaudu 4,2 korda suurem Jaapanis kui USA-s ja kolm korda suurem kui kogu Põhja-Ameerikas.<ref name=":4" /> Eriti arvukalt esineb rünnakuid Jaapani kirdeosas [[Akita prefektuur|Akita prefektuuris]], kus 2025. aastal registreeriti 60 inimese ründamist, millest neli lõppes surmaga. Põhjuseks peetakse [[Kliimasoojenemine|kliimasoojenemisega]] vähenevat toidulauda (või, vastupidi, soojenemisega kaasnenud toiduküllusega<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Jaapanis nelja inimest tuuseldanud karu on endiselt vabaduses |url=https://www.err.ee/1610047705/jaapanis-nelja-inimest-tuuseldanud-karu-on-endiselt-vabaduses |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>), elanikkonna vananemisega vähenevat jahimeeste hulka ja viimasega kaasnevat suurenenud karude arvukust. Olukorra lahendamiseks kaasati seal [[kaitsevägi]] ja anti politseinikele luba kasutada [[vintpüss]]e.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-11-13 |pealkiri=Jaapani politsei sai loa kasutada karude vastu vintpüsse |url=https://www.err.ee/1609857090/jaapani-politsei-sai-loa-kasutada-karude-vastu-vintpusse |vaadatud=2025-11-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-11-06 |pealkiri=Jaapan saadab relvajõud karudega võitlema |url=https://www.err.ee/1609849647/jaapan-saadab-relvajoud-karudega-voitlema |vaadatud=2025-11-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Vaata ka == *[[Hiiumaa karu]] * [[Karutantsitaja]] * [[Jääkaru]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZUYUE">[http://uudised.err.ee/index.php?06173054 Alanud karujahi hooajal võib küttida 60 karu] ERR, 3. august 2009</ref> <ref name="PM_3786757">{{netiviide |autor=Eili Arula |pealkiri=Jõgeva- ja Tartumaal tohib küttida tosin karu |väljaanne=Tartu Postimees |aeg=2016-08-03 |url= http://tartu.postimees.ee/3786757/jogeva-ja-tartumaal-tohib-kuttida-tosin-karu |online=2016-08-30}}</ref> <ref name="Villu_Päärt">{{netiviide |autor=Villu Päärt (doktoritöö: Marju Keis) |pealkiri=Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees |väljaanne=Novaator |aeg=21.05.2013 |url= http://novaator.ee/ET/loodus/vene_karu_ja_eesti_karu_vahe_on_sees/ |online=2016-08-30}}</ref> <ref name="eeWZh">{{netiviide |autor=Tõnu Kann |pealkiri=Eestis elab hinnanguliselt 700 karu |väljaanne=Ilmajaam |väljaandja=Postimees |aeg=2010-09-27 |url= http://ilmajaam.postimees.ee/318509/eestis-elab-hinnanguliselt-700-karu |online=2016-08-30}}</ref> <ref name="euronatur">[http://www.euronatur.org/Verbreitung.437.0.html euronatur.org]</ref> <ref name="Nn3kj">Bären in Österreich vor dem Aussterben. – ''[[Salzburger Nachrichten]]'', 13. august 2008, lk 4.</ref> <ref name="WWF Itaalia">{{Netiviide |url=http://www.wwf.it/client/render.aspx?root=655&content=0 |pealkiri=Pruunkaru Maailma Looduse Fondi Itaalia organisatsiooni saidil |vaadatud=2009-12-06 |arhiivimisaeg=2008-11-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081121204323/http://www.wwf.it/client/render.aspx?root=655&content=0 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UCF46">A. Loy, P. Genov; M. Galfo; M. G. Jacobone, A. Vigna Taglianti. Cranial morphometrics of the Apennine brown bear (''Ursus arctos marsicanus'') and preliminary notes on the relationships with other southern European populations. – ''[[Italian Journal of Zoology]]'', 75 (1), 2008, lk 67–75.</ref> <ref name="vHZvL">Pilāts, Valdis ja Jānis Ozoliņš. (2003) Status of brown bear in Latvia. ''Acta Zoologica Lituanica'', Volumen 13, Numerus 1. (ISSN 1648-6919)</ref> <ref name="Sy1Nf">[https://web.archive.org/web/20150612035517/http://forskning.no/miljoovervakning-dna-rovdyr/2010/05/164-brunbjorn-pavist-i-norge 164 bjørner i Norge – mange hanner om binnene], forskning.no, 1. mai 2010</ref> <ref name="8f3PZ">{{Netiviide |url=http://www.jagareforbundet.se/Global/Bj%C3%B6rnjakten/1.pdf |pealkiri=Beslut om skyddsjakt på björn 2009 |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2011-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111105045118/http://www.jagareforbundet.se/Global/Bj%C3%B6rnjakten/1.pdf |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="IkAg3">{{Netiviide |url=http://www.naturvardsverket.se/sv/Start/Naturvard/Jakt-och-vilt/Jakt/Jakt-pa-bjorn/ |pealkiri=Jakt på björn |vaadatud=2012-11-23 |arhiivimisaeg=2012-10-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121011080707/http://www.naturvardsverket.se/sv/Start/Naturvard/Jakt-och-vilt/Jakt/Jakt-pa-bjorn/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Bnn6U">{{Netiviide |url=http://milvus.ro/Mammal_Conservation/large-carnivores/faq-about-wolves-and-bears-in-romania |pealkiri=FAQ – about Wolves and Bears in Romania - |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2013-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130801043210/http://milvus.ro/Mammal_Conservation/large-carnivores/faq-about-wolves-and-bears-in-romania |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="V1wLR">[https://web.archive.org/web/20130526205650/http://www.romania-insider.com/bear-attacks-in-romania-highlight-poor-management-of-europes-largest-bear-population/65939/ Bear attacks in Romania highlight poor management of Europe's largest bear population] romania-insider.com, 2012</ref> <ref name="bkuA8">[http://www.medvede.sk/index1.php?action=udaje Bears in Slovakia]</ref> <ref name="ZRYtz">{{Netiviide |url=http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/karhu/karhun_kanta_arviot.html |pealkiri=Karhun kanta-arviot |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2014-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140413171023/http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/karhu/karhun_kanta_arviot.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="eUETa">[http://www.nationalpark.ch/go/de/besuchen/museum-schmelzra/baerenausstellung/?keywords=Konzept%20B%C3%A4r Bärenausstellung]{{Kõdulink|aeg=aprill 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="miIdN">Sidorovich, Vadim Evgenevich. (2006). [https://web.archive.org/web/20140505035620/http://www.bio.bsu.by/zoology/files/brown_bear.pdf Ecological studies on brown bear (''Ursus arctos'') in Belarus: distribution, population trends and dietary structure.] ''[[Acta Zoologica Lituanica]]'', kd 16, nr 3, lk 187. (ISSN 1392-1657)</ref> <ref name="USA-Kanada">[https://web.archive.org/web/20130820122220/http://robertlindsay.wordpress.com/2012/10/13/an-overview-of-grizzly-bears-in-the-us-and-canada/ An Overview of Grizzly Bears in the US and Canada] 13. oktoober 2012</ref> <ref name="WpSvI">[https://web.archive.org/web/20170228093923/http://www.ts.fi/uutiset/kotimaa/1074153277/373kiloinen+karhu+sai+seurantapannan 373-kiloinen karhu sai seurantapannan] Turun Sanomat, 12.10.2006</ref> <ref name="aBZwb">[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65330934/karu-peitub-suremiseks-koopasse Karu peitub suremiseks koopasse]. Maaleht, 28. november 2012.</ref> <ref name="UHExV">[http://novaator.ee/ET/loodus/jaakaru_esiema_oli_pruun/ Jääkaru esiema oli pruun] Novaator, 08.07.2011</ref> <ref name="EOJvF">[http://novaator.ee/ET/loodus/jaakarud_tekkisid_usna_hiljuti/ Jääkarud tekkisid üsna hiljuti] Novaator, 02.03.2010</ref> <ref name="7XuJ5">[https://web.archive.org/web/20091105090607/http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/tanavu-kuttisid-jahimehed-ule-40-karu.d?id=26663515 Tänavu küttisid jahimehed üle 40 karu] Maaleht, 3. november 2009</ref> <ref name="vKFH6">[http://www.epl.ee/news/eesti/sel-aastal-tohivad-jaagrid-kuttida-60-karu.d?id=51279556 Sel aastal tohivad jäägrid küttida 60 karu] Eesti Päevaleht, 16. juuli 2010</ref> <ref name="J27vN">[https://web.archive.org/web/20150610195725/http://www.jahindusinfo.ee/karujahi-hooajal-kutiti-57-karu Karujahi hooajal kütiti 57 karu] Tartu Jahindusklubi</ref> <ref name="1sxQT">[http://www.postimees.ee/505354/tanavu-voib-lasta-65-mesikappa Tänavu võib lasta 65 mesikäppa] Postimees, 21.07.2011</ref> <ref name="Bv0bP">[https://web.archive.org/web/20190608043148/https://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/82-eesti-uudised/4289-algaval-karujahi-hooajal-tohib-kuttida-60-karu Algaval karujahi hooajal tohib küttida 60 karu] Võrumaa Teataja, 25. juuli 2012</ref> <ref name="m9P57">[http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/karujahi-hooajal-kutiti-57-karu/ Karujahi hooajal kütiti 57 karu] Keskkonnaamet</ref> <ref name="GAZcp">[http://www.sva.se/sv/Djurhalsa1/Vilda-djur/Rovdjur2/Licensjakt_pa_bjorn/Licensjakt-pa-bjorn-2012/ Licensjakt på björn 2012]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="dZKO4">[http://www.tarbija24.ee/1021066/onne-sunnipaevaks-kaisukaru/ "Õnne sünnipäevaks, kaisukaru!"]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} tarbija24.ee, 27. oktoober 2012</ref> <ref name="PnS4L">{{Netiviide |url=https://karula.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht |pealkiri=Karula vald |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2016-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160121012302/http://karula.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lNyrt">[https://web.archive.org/web/20110807135536/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/top-500-eesti-koige-levinumad-perekonnanimed.d?id=27677149 "TOP 500: Eesti kõige levinumad perekonnanimed"] Eesti Päevaleht, 24. aprill 2008</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus|pruunkaru}} {{commonskat|Ursus arctos}} {{vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} * Marju Korsten. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1123/5/korstenmarju.pdf Sipelgad pruunkaru (Ursus arctos) toidus Eestis], magistritöö, 2006 * Egle Vulla. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/900/5/vullaegle.pdf Pruunkaru (Ursus arctos) toitumine ja sügisene elupaigakasutus Eestis], magistritöö, 2006 * [[Ulvar Käärt]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457070 Uuring kummutas müüdi Eesti karude Vene päritolust] Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2009 * Ulvar Käärt. [http://www.epl.ee/archive/print.php?id=65305254 Karud kolivad üha lääne poole] Eesti Päevaleht, 23. november 2012 * [http://www.novaator.ee/ET/loodus/vene_karu_ja_eesti_karu_vahe_on_sees/ "Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees"] Novaator, 21. mai 2013 * Marek Vahula, Egle Tammeleht. Kas uinuv karu talub teise seltsi? Eesti Loodus, nr 2. 2014 [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Karulased]] [[Kategooria:Soome sümboolika]] m7imcu85001dwdufpez4yg85hbocf7x 0 71275 7168172 6793276 2026-06-06T07:34:10Z LeeMarx 59920 7168172 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Surju | pindala = | elanikke = 237 | maakond = Pärnu | vald = Saarde vald }} '''Surju''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Saarde vald|Saarde vallas]]. Küla EHAK-kood on 7807.<ref name="tehik-ehak">{{Netiviide |url=https://teabekeskus.tehik.ee/et/loendid/ehak/2025v3 |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2025v3 |väljaandja=TEHIK |kuupäev=1. juuni 2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Surju külas rahvastikuregistri järgi 237 inimest.<ref name="rr2025">{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025 |väljaandja=Siseministeerium |kuupäev=31. detsember 2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> [[Fail:Surju mõisa (Hof Surry) endine töölistemaja.jpg|pisi|Surju mõisa (Hof Surry) endine töölistemaja ja pais]] [[Fail:Surju Mõisa (Hof Surry) park.jpg|pisi|Surju mõisa park]] == Asend == Surju paikneb [[Saarde vald|Saarde valla]] lääneosas endise [[Surju vald|Surju valla]] keskuses. Küla asub [[Reiu jõgi|Reiu jõe]] keskjooksul [[Uulu]]–[[Valga]] maantee ääres.<ref name="EE">{{Netiviide |url=https://entsyklopeedia.ee/artikkel/surju1 |pealkiri=Surju |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Surju lähikonda jäävad [[Metsaääre]], [[Jaamaküla]], [[Ilvese]], [[Rabaküla]], [[Ristiküla (Saarde)|Ristiküla]] ja [[Kõveri]] küla. Saarde vald asub [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas ning valla keskus on [[Kilingi-Nõmme]].<ref name="saarde-tutvustus">{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] oli Surju [[Surju vald|Surju valla]] halduskeskus. 2017. aastal ühinesid senised [[Saarde vald|Saarde]] ja Surju vald ning moodustus praegune Saarde vald.<ref name="saarde-tutvustus" /> == Nimi ja kujunemine == Surjut on esimest korda mainitud [[1544]]. aastal nimekujudega ''Sorge'' ja ''Surge''. [[1601]]. aastal on mainitud Surju mõisat nimekujuga ''Suria''. [[Saksa keel|Saksakeelne]] nimekuju oli ''Surry''; [[1839]]. aastal esinesid nimekujud ''Surrie'' ja ''Post Surrie'', mis viitavad mõisale ja postijaamale.<ref name="knr">{{EKNR||Surju}}</ref> [[Andrus Saareste]] on Surju nime seostanud jõenimega: tema järgi olevat [[Reiu jõgi|Reiu jõge]], mille kaldal Surju paikneb, ülemjooksul kutsutud ''Suurjõeks''.<ref name="knr" /> Surju mõis rajati [[16. sajand]]il või teistel andmetel [[16. sajand|16.]] ja [[17. sajand]]i vahetuse paiku ning see sai nime varasemalt külalt. [[1819]]. aastast moodustas Surju mõis [[Uulu mõis]]aga ühise valduse.<ref name="knr" /> [[1920. aastad|1920. aastatest]] oli Surju asundus. Selle kõrval eksisteeris [[1970. aastad|1970. aastatel]] ka Surju küla; asundus ja küla liideti [[1977]]. aastal üheks külaks.<ref name="knr" /> Surju kujunes endise Surju valla tähtsaimaks asulaks. Surju valla arengukava järgi oli valla asustus koondunud valdavalt kitsa ribana piki Uulu–Valga maanteed ja Reiu jõge ning Surju küla oli valla administratiivne ja kultuurielu keskus.<ref name="surju-ak2015">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4300/9201/5019/lisa1.pdf |pealkiri=Surju valla arengukava aastateks 2015–2022 |väljaandja=Riigi Teataja |aasta=2015 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Rahvastik == [[2000]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Surjus 327 inimest.<ref name="EE" /> Surju valla arengukava järgi oli Surju küla elanike arv [[2007]]. aastal 323, [[2008]]. aastal 310, [[2009]]. aastal 301, [[2010]]. aastal 303, [[2011]]. aastal 297, [[2012]]. aastal 284, [[2013]]. aastal 280 ja [[2014]]. aastal 268. Samal ajal oli Surju küla endise Surju valla suurim asula: [[2014]]. aastal elas seal 27,7% valla rahvastikust.<ref name="surju-ak2015" /> Saarde valla arengukava 2026–2035 järgi elas Surju külas [[2018]]. aastal 262 ja [[2025]]. aastal 242 inimest.<ref name="saarde-ak2026">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4250/9202/5001/Lisa_1_Saarde_valla_arengukava_%202026_2035.pdf |pealkiri=Saarde valla arengukava 2026–2035 |väljaandja=Riigi Teataja |aasta=2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli külas 237 elanikku.<ref name="rr2025" /> {| class="wikitable" |+ Surju küla elanike arv |- ! Aasta ! Elanikke ! Allikas |- | 2000 | 327 | Rahvaloendus<ref name="EE" /> |- | 2007 | 323 | Surju valla andmed<ref name="surju-ak2015" /> |- | 2008 | 310 | Surju valla andmed<ref name="surju-ak2015" /> |- | 2009 | 301 | Surju valla andmed<ref name="surju-ak2015" /> |- | 2010 | 303 | Surju valla andmed<ref name="surju-ak2015" /> |- | 2011 | 297 | Surju valla andmed<ref name="surju-ak2015" /> |- | 2012 | 284 | Surju valla andmed<ref name="surju-ak2015" /> |- | 2013 | 280 | Surju valla andmed<ref name="surju-ak2015" /> |- | 2014 | 268 | Surju valla andmed<ref name="surju-ak2015" /> |- | 2018 | 262 | Saarde valla arengukava<ref name="saarde-ak2026" /> |- | 2025 | 242 | Saarde valla arengukava<ref name="saarde-ak2026" /> |- | 31.12.2025 | 237 | Rahvastikuregister<ref name="rr2025" /> |} == Haldusajalugu == Ajalooliselt kuulus Surju piirkond [[Pärnu kihelkond]]a. Surju valla arengukava järgi kuulus Surju piirkond, st praegused [[Metsaääre]], [[Rabaküla]], [[Ilvese]], Surju ja [[Jaamaküla]], kuni [[1939]]. aastani [[Uulu vald]]a ning alates 1939. aastast [[Tahkuranna vald]]a. Endise Surju valla territoorium kujunes välja [[1966]]. aastaks.<ref name="surju-ak2015" /> Surju valla omavalitsuslik staatus kinnitati [[12. detsember|12. detsembril]] [[1991]]. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega. Vald eksisteeris iseseisva kohaliku omavalitsusena kuni [[2017]]. aasta haldusreformini, kui Surju vald liideti Saarde vallaga.<ref name="surju-ak2015" /><ref name="saarde-tutvustus" /> == Surju mõis == Surju mõis oli [[Uulu mõis]]aga seotud kõrvalmõis või iseseisev mõisakeskus, mille saksakeelne nimi oli ''Surry''. Mõis rajati varasema Surju küla kohale ning andis nime hilisemale asundusele ja külale.<ref name="knr" /> Surju mõisa endistest hoonetest ja mõisapargist on kujunenud üks Surju tuntumaid ajaloolisi maamärke. Mõisa pargi ala on kaitse all Surju mõisa pargina.<ref name="eelis-park">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/park/-57775138 |pealkiri=Surju mõisa park |väljaandja=EELIS |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Loodus == Surju paikneb [[Pärnu madalik]]ul, mida iseloomustavad tasased metsased alad, sood ja rabad. Endist Surju valda läbis Reiu jõgi koos lisajõgedega; vallakeskuses olid paisjärv ja vana mõisapark.<ref name="surju-ak2015" /> Surju mõisa park on kaitsealune park. [[EELIS]]e andmetel on Surju mõisa pargi pindala 5,1 hektarit ning pargi kaitseala kannab keskkonnaregistri koodi KLO1200058.<ref name="eelis-park" /> == Haridus, kultuur ja teenused == Surjus tegutseb [[Surju Kool]], mille koosseisus on põhikool ja lasteaed. Alates [[1. september|1. septembrist]] [[2020]] tegutsevad Surju põhikool ja Surju lasteaed ühe asutusena.<ref name="saarde-lasteaiad">{{Netiviide |url=https://saarde.ee/haridus-noored/haridus/lasteaiad |pealkiri=Lasteaiad |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Külas asub [[Surju raamatukogu]], mis paikneb Surju teeninduskeskuse hoone esimesel korrusel.<ref name="surju-raamatukogu">{{Netiviide |url=https://raamatukogu.surju.ee/ |pealkiri=Surju Raamatukogu |väljaandja=Surju Raamatukogu |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Surjus tegutseb ka Surju Hooldekodu „Videvik”, mis osutab üldhooldusteenust eelisjärjekorras Saarde valla elanikele.<ref name="videvik">{{Netiviide |url=https://surjuhooldekodu.ee/ |pealkiri=Surju hooldekodu Videvik |väljaandja=Surju Hooldekodu Videvik |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> [[Eesti Entsüklopeedia]] andmetel olid Surjus 2000. aastate alguses põhikool, lasteaed, rahvamaja, raamatukogu, tervisekeskus, hooldekodu, apteek ja postkontor.<ref name="EE" /> == Tuntud inimesi == Surjus on sündinud poliitik ja endine rahandusminister [[Mart Opmann]]. == Vaata ka == * [[Surju mõis]] * [[Surju põhikool]] * [[Surju raudteejaam]] * [[Surju kalmistu]] * [[Surju õigeusu kalmistu]] * [[Surju vald]] * [[Reiu jõgi]] * [[Pärnu kihelkond]] * [[Uulu mõis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Surju Surju Eesti kohanimeraamatus] * [https://entsyklopeedia.ee/artikkel/surju1 Surju Eesti Entsüklopeedias] * [https://eelis.ee/park/-57775138 Surju mõisa park EELISes] * [https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025] * [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4300/9201/5019/lisa1.pdf Surju valla arengukava aastateks 2015–2022] * [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4250/9202/5001/Lisa_1_Saarde_valla_arengukava_%202026_2035.pdf Saarde valla arengukava 2026–2035] {{Saarde vald}} [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] [[Kategooria:Saarde vald]] [[Kategooria:Pärnu kihelkond]] 2cm467c0p1hre03zd8mbyvtpbeadpns 0 72035 7167969 7159340 2026-06-05T16:24:51Z Velirand 67997 /* L */ 7167969 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[tehnika|tehnikateadlasi]]'' {{tähed}} ==A== *[[Lembit Aadusoo]] *[[Johannes Aare]] *[[Jaan Aarmann]] *[[Andrus Aavik]] *[[Enno Abel]] *[[Hillar Aben]] *[[Ustus Agur]] *[[Enn Altosaar]] *[[Viktor Andrejev]] *[[Peter Andrekson]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Paul Annus]] *[[Hendrik Arro]] *[[Ilmar Arro]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Dan Asplund]] ==B== *[[Hanon Barabaner]] *[[Jefim Berkovitš]] *[[Kurt Beyer]] ==C== ==D== ==E== *[[Hans Albert Einstein]] ==F== *[[Helmuth Freymuth]] ==G== * [[Ejup Ganić]] * [[Konstantin Grimm]] ==H== *[[Johannes Heil]] *[[Vladimir Heinrichsen]] *[[Johannes Hint]] *[[Irina Hussainova]] *[[Kaido Hääl]] ==I== * [[Siim Idnurm]] ==J== *[[Eugen Juštšuk]] *[[Hans Jänes]] *[[Jaan Järvik]] *[[Leo Jürgenson]] ==K== *[[Paul Kaasik]] *[[Eduard Kanasaar]] *[[Kristo Karjust]] *[[Ülo Kask]] *[[Tõnu Keskküla]] *[[Kalju Kiis]] *[[Valve Kikas]] *[[Verner Kikas]] *[[Aleksander Kink]] *[[Sven Kinnunen]] *[[Heinrich Klaasen]] *[[Aleksander Klauson]] *[[Ilmar Kleis]] *[[Alar Konist]] *[[Tiit Koppel]] *[[Sergei Kovaljov (laevakonstruktor)|Sergei Kovaljov]] *[[Lembit Krumm]] *[[Maarja Kruusmaa]] *[[Valdek Kulbach]] *[[Priit Kulu]] *[[Jarek Kurnitski]] *[[Jakob Kübarsepp]] *[[Rein Küttner]] ==L== *[[Rein Laaneots]] *[[Juhan Laugis]] *[[Heinrich Laul]] *[[Jüri Laving]] *[[Jüri Lavrentjev]] *[[Mihkel Leibur]] *[[Heino Lepikson]] *[[Innar Liiv]] *[[Irene Lill]] *[[Eerik Lossmann]] *[[Heikki Lubi]] *[[Olev Luik]] *[[Rein Lüüs]] ==M== *[[Ottomar Maddison]] *[[Viacheslav Maksarov]] *[[Evald Maltenek]] *[[Oskar Martin]] *[[Kalju Meigas]] *[[Mait Mets]] *[[Peeter Metsar]] *[[Tiit Metusala]] *[[Virgo Mihkelsoo]] *[[Ilmar Mikk]] *[[Mart Min]] *[[Leo Mõtus]] *[[Mart Mägi]] *[[Heino Mölder]] ==N== * [[Hendrik Naar]] * [[Grigori Nekrassov]] * [[Dmitri Nešumajev]] * [[Uno Nigul]] * [[Arvo Niitenberg]] * [[Tavi Nirk]] * [[Mart Noorma]] * [[Karl Heinrich Norak]] * [[Henrik Norman]] * [[Edvin Nugis]] * [[Ülo Nurges]] *[[Ernst-Voldemar Nurk]] *[[Viive Nurm]] *[[Ilmar Nuut]] * [[Endrik Nõges]] ==O== * [[Hugo Arnold Oengo]] * [[Rein Oidram]] * [[Edgar Oit]] * [[Lydia Oit]] * [[Frits Oja]] * [[Vahur Oja]] * [[Eugen Ojamaa]] * [[Kalju Ojaste]] * [[Helle-Maire Ojaveer]] * [[Herma Olak]] * [[Friedrich-Alfred Olbrei]] * [[Werner Oldekop]] * [[Nikolai Oll]] * [[Konstantin Ollik]] * [[Alvar Olm]] * [[Jüri Olt]] * [[Sven Olving]] * [[Heiki Onton]] * [[Arvo Oorn]] * [[Riho Oras]] * [[Toomas Ordlik]] * [[Peeter Orle]] * [[Ivan Orlov]] * [[Georgi Oserov]] * [[Hendrik Otloot]] * [[Agu Ots]] * [[Arvo Ots]] * [[Avo Ots]] * [[Hans Ots]] * [[Vello Otsmaa]] * [[Raimond Otsman]] * [[Tauno Otto]] * [[Sergei Ovsjannikov]] ==P== *[[Leopold Paal]] *[[Malle Paalmann]] *[[Vladimir Paavel]] *[[Toivo Paavle]] *[[Aadu Paist]] *[[Aime Pajumägi]] *[[Valter Pakk]] *[[Uuno Pall]] *[[Ahto Palm-Leis]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Rein Paluoja]] *[[Karl Papello]] *[[Jazeps Paplavskis]] *[[Toivo Pappel]] *[[Jüri Papstel]] *[[Teet Parve]] *[[Toomas Parve]] *[[Jaan Past]] *[[Jüri-Rivaldo Pastarus]] *[[Olavi Paulus]] *[[Henno Pavelson]] *[[Tõivu Pedokand]] *[[Igor Penkov]] *[[Herman Perna]] *[[Aime Pesur]] *[[Jaak Peterson]] *[[Eduard Petlenkov]] *[[Elmo Pettai]] *[[Toomas Pihl]] *[[Arno-Toomas Pihlak]] *[[Artur Aleksander Pihlak]] *[[Ilmar Pihlak]] *[[Tõnu Pihu]] *[[Enn Piik]] *[[Tiit Pikka]] *[[Evald Piksarv]] *[[Meinhard Pille]] *[[Mehis Pilv]] *[[Arne Pilvet]] *[[Rein Pirn]] *[[Jüri Pirso]] *[[Mari Plakk]] *[[Arved Plaks]] *[[Elmu Potter]] *[[Lembit Poverus]] *[[Arvi Prikk]] *[[Juhan Pruuden]] *[[Karl Puidak]] *[[Tõnu Pukspuu]] *[[Tiit Purre]] *[[Märt Puusepp]] *[[Albrecht Põdrus]] *[[Robert Päsok]] *[[Maks Pääbo]] *[[Enn-Tiit Päärt]] *[[Jüri Pääsuke]] ==Q== *[[Qian Xuesen]] ==R== *[[Lembi-Merike Raado]] *[[Vitali Raag]] *[[Peeter Raesaar]] *[[Aimur Raja]] *[[Georg Rajasaar]] *[[Walter Rand]] *[[Heino Randma]] *[[Rein Randma]] *[[Rein Randmann]] *[[Ingmar Randvee]] *[[Tarmo Randvee]] *[[Leo Rannamägi]] *[[Erich Rannat]] *[[Lembit Rannu]] *[[August Ratassepp]] *[[Jaak Ratassepp]] *[[Toivo Rattasepp]] *[[Arved Raudkivi]] *[[Peeter Raudsepp (insener)|Peeter Raudsepp]] *[[Robert Raudsepp]] *[[Uusi Raukas]] *[[Vello Reedik]] *[[Meili Rei]] *[[Villem Aleksander Reinok]] *[[Karl Reintalu]] *[[Aimu Reintam]] *[[Otto Reinvald]] *[[Rein Reiska]] *[[Heino Relvik]] *[[Toomas Remi]] *[[Heino Remma]] *[[Andri Riid]] *[[Helmut Erik Riikoja]] *[[Jüri Riives]] *[[Endel Risthein]] *[[Aadu Ritso]] *[[Jaan Rohusaar]] *[[Aleksander Roninson]] *[[Ants Ronk]] *[[Ivar Rooks]] *[[Lembit Roosimölder]] *[[Argo Rosin]] *[[Heino Ross]] *[[Iren Rožnova]] *[[Lembit Ruga]] *[[Kusta Rumma (tehnikateadlane)|Kusta Rumma]] *[[Eugen Ruus]] *[[Ahto Räni]] *[[Hele-Mai Räni]] *[[Ülo Rätsep]] *[[Raimund Räämet]] *[[Leho Ründal]] *[[Jüri Rünkla]] *[[Ennu Rüstern]] ==S== *[[Elmar Saa]] *[[Erik Saare]] *[[Meinhard Saarkoppel]] *[[Endel Saarman]] *[[Boris Saimre]] *[[Johannes Sakeus]] *[[Heinar Sakkos]] *[[Tiiu Sakkos]] *[[Elmar-Oskar Sakkov]] *[[Eva Saks]] *[[Nony Salasoo]] *[[Andrus Salupere]] *[[Ülo Samlan]] *[[Olav Sammal]] *[[Väino Sammelselg]] *[[Georg Samolevski]] *[[Erich Hugo Sari]] *[[Lennart Sasi]] *[[Eduard Schults]] *[[Wladimir Segercrantz]] *[[Veiko Siimar]] *[[Hanno Sillamaa]] *[[Raigo Soidra]] *[[Allan Sumbak]] *[[Peep Sürje]] ==Š== ==Z== ==Ž== ==T== *[[Rein Talvik]] *[[Paul Tamkivi]] *[[Ivar Tammeraid]] *[[Heiki Tammoja]] *[[Mart Tamre]] *[[Harry Tani]] *[[Olev Tapupere]] *[[Mati Tarma]] *[[Jaak Tepandi]] *[[Tiit Tiidemann]] *[[Toomas Tiikma]] *[[Hugo Tiismus]] *[[Jaan Timusk]] *[[Trieu Minh Vu]] *[[Ülo Tärno]] *[[Heino Türkson]] *[[Leo Türn]] ==U== *[[Haljand Uuemõis]] ==V== *[[Lembit Vaik]] *[[Ants Vaimel]] *[[Jüri Vain]] *[[Leo Valdma]] *[[Vello Valdna]] *[[Juhan Valtin]] *[[Enn Velmre]] *[[August Velner]] *[[Harald-Adam Velner]] *[[Aarne Vesilind]] *[[Jüri Vilms]] *[[Aleksander Voldek]] *[[Hendrik Voll]] *[[Hans Võrk]] ==W== *[[Jerzy Woźnicki]] ==Õ== *[[Karl Õiger]] ==Ä== ==Ö== *[[Ilmar Öpik]] ==Ü== [[Kategooria:Tehnika loendid]] [[Kategooria:Tehnikateadlased| ]] 9e4xordgxrmfhrwzgd6fmxozv6roke2 0 72272 7167909 6683895 2026-06-05T14:12:29Z LeeMarx 59920 7167909 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Sigaste | pindala = | elanikke = 66 | maakond = Pärnu | vald = Saarde vald }} '''Sigaste''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Saarde vald|Saarde vallas]]. Küla EHAK-kood on 7790.<ref name="tehik-ehak">{{Netiviide |url=https://teabekeskus.tehik.ee/et/loendid/ehak/2025v3 |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2025v3 |väljaandja=TEHIK |kuupäev=1. juuni 2025 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Sigaste külas rahvastikuregistri järgi 66 inimest.<ref name="rr2025">{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025 |väljaandja=Siseministeerium |kuupäev=31. detsember 2025 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Asend == Sigaste paikneb [[Saarde vald|Saarde valla]] keskosas, [[Lodja]], [[Marana]], [[Saunametsa]], [[Kikepera]] ja [[Kalda]] piirkonna lähistel. Sigastele lähimad külad on Lodja lõunas ja Marana kagus; kaugemale põhja jääb Saunametsa. Küla läbib Lodja–Saunametsa tee. Muudest paikadest jäävad kagusse [[Kikepõhja]], lõunasse [[Pändi]] ning loodesse [[Riisselja]] endine küla ja raudteejaam.<ref name="knr-kaart">{{Netiviide |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/lisad/kaart_29.pdf |pealkiri=Eesti kohanimeraamatu kaart: Mõisaküla, Sindi, Kilingi-Nõmme |väljaandja=Eesti Keele Instituut |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Saarde vald asub [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas ning valla keskus on [[Kilingi-Nõmme]].<ref name="saarde-tutvustus">{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Nimi ja kujunemine == Sigastet on mainitud 1584. ja 1839. aastal külana. 1758. aastal on nimetatud [[Kikepera]] küla järel olevat hajatalu, kus elas ''Auf Sigaste Marcus Land Sigaste Hans''.<ref name="knr">{{EKNR||Sigaste}}</ref> Küla asus ajalooliselt [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonnas]] ja kuulus [[Kilingi mõis]]ale.<ref name="knr" /> Eesti kohanimede seas on Sigaste erandlik selle poolest, et külanime on sajandite vältel kirjutatud tänapäevasele kujule väga lähedaselt või samal kujul.<ref name="knr" /> Külanimi on tekkinud sõnast ''siga'' kas otse või isikunime vahendusel. Kohanime lõpp ''-ste'' tähistab sugunime. Sigaste nime käänatakse sisekohakäänetes, näiteks ''Sigastesse''.<ref name="knr" /> 1977. aasta külade reorganiseerimise käigus liideti Sigastega edelas olnud Lodja asundus ning kirdes paiknenud [[Kivilaane]] ja [[Kutja]].<ref name="knr" /> == Kivilaane, Kutja ja Pändi == Kivilaane on tänapäeval Sigaste osa. Kivilaanet on esmamainitud 1816. aastal, kui nimetati ''Kiwwilane'' talu. 1839. aastal on nimetatud ''Kiwwilane'' kõrtsi ja umbes 1900. aastal venekeelset nimekuju ''Кивиланы'' küla. Kivilaanest põhja jääb Mölke-nimeline koht.<ref name="knr" /> Kutja oli 1930. aastatel omaette küla. Nõukogude ajal arvati see [[Suitsuküla]] koosseisu. 1977. aastal Suitsuküla kaotati ning selle läänepoolne ots Kutja ühendati Sigastega.<ref name="knr" /> Sigastest lõunas paiknenud Pändit on esmamainitud 1797. aastal ''Bente'' taluna. Maailmasõdade vahelisel ajal oli Pändi omaette küla.<ref name="knr" /> == Rahvastik == 1959. aasta rahvaloenduse ajal elas Sigaste külas 110 inimest, 1970. aastal 74, 1979. aastal 114 ja 1989. aastal 84 inimest.<ref name="edk-parnumaa">{{Netiviide |url=https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/EDK/PDF%20failid/RU%2024%20PARN_T~1.pdf |pealkiri=Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika: Pärnumaa |väljaandja=Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus |aasta=2005 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Sigaste külas 90 inimest.<ref name="stat2000">{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-07/RV200404.pdf |pealkiri=2000. aasta rahva ja eluruumide loendus. XII. Pärnu maakonna rahvastik |väljaandja=Statistikaamet |aasta=2004 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Saarde valla 2025. aasta ülevaate järgi elas Sigaste külas 2018. aastal 79 ja 2025. aastal 73 inimest.<ref name="saarde-sonumid2025">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saardesonumid20251023.2.4 |pealkiri=Saarde vallal on uus arengukava |väljaanne=Saarde Sõnumid |kuupäev=23. oktoober 2025 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli külas 66 elanikku.<ref name="rr2025" /> {| class="wikitable" |+ Sigaste elanike arv |- ! Aasta ! Elanikke ! Allikas |- | 1959 | 110 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1970 | 74 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1979 | 114 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1989 | 84 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 2000 | 90 | Rahvaloendus<ref name="stat2000" /> |- | 2018 | 79 | Saarde valla ülevaade<ref name="saarde-sonumid2025" /> |- | 2025 | 73 | Saarde valla ülevaade<ref name="saarde-sonumid2025" /> |- | 31.12.2025 | 66 | Rahvastikuregister<ref name="rr2025" /> |} == Haldusajalugu == Ajalooliselt kuulus Sigaste [[Saarde kihelkond]]a ja [[Kilingi mõis]]a alale.<ref name="knr" /> Esimese Eesti Vabariigi ajal jäi Sigaste piirkond [[Pärnu maakond|Pärnu maakonda]] ning oli seotud [[Kilingi vald|Kilingi valla]] ja Kilingi mõisa ümbruse asustusega. Sigaste kõrval paiknenud Pändi oli maailmasõdade vahelisel ajal omaette küla.<ref name="knr" /> Nõukogude ajal toimunud 1977. aasta asulareformiga liideti Sigastega Lodja asundus, Kivilaane ja Kutja.<ref name="knr" /> 2005. aastal ühinesid Kilingi-Nõmme linn, senine Saarde vald ja Tali vald. Moodustunud Saarde vald jagunes vallasiseseks linnaks, Tihemetsa alevikuks ja külade hulka kuuluvateks asustusüksusteks.<ref name="uhinemisleping2005">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/893751 |pealkiri=Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja [[Surju vald]].<ref name="saarde-tutvustus" /> == Sigaste raudteepeatus == Läbi Sigaste kulges kuni 2008. aastani [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik]], mis oli osa ajaloolisest Tallinna–Pärnu–Riia raudteeühendusest. Külas asus [[Sigaste raudteepeatus]].<ref name="raudtee-eu">{{Netiviide |url=https://www.raudtee.eu/?main=1&sub=53&tlink=0 |pealkiri=Pärnu–Mõisaküla raudtee |väljaandja=Eesti kitsarööpmelised raudteed |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Pärnu–Mõisaküla raudteelõigul lõpetati reisirongiliiklus 1996. aastal ning raudtee võeti üles 2008. aastal.<ref name="hiiuleht-raudtee">{{Netiviide |url=https://hiiuleht.ee/kohas-kuhu-kunagi-toi-elu-raudtee/ |pealkiri=Kohas, kuhu kunagi tõi elu raudtee |väljaanne=Hiiu Leht |kuupäev=23. detsember 2020 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Veestik == Sigaste ojaks nimetatakse [[Kivioja (Pärnu jõgikond)|Kivioja]], mis on [[Reiu jõgi|Reiu jõe]] parempoolne lisajõgi. EELISe andmetel on Kivioja lähte kohanimi Sigaste küla ja suubumiskoht Kalda külas; oja suubub Reiu jõkke.<ref name="kivioja-eelis">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/veekogu/-2035028665 |pealkiri=Kivioja VEE1146500 |väljaandja=EELIS |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Kivioja põhitelje pikkus on EELISe järgi 9,4 km ja nimestikujärgne pikkus 11 km.<ref name="kivioja-eelis" /> Veekogu läbib ka [[Mägipõllu paisjärv]]e.<ref name="kivioja-eelis" /> Oja on seotud [[Reiu jõe loodusala]] ja [[Reiu jõe hoiuala]]ga.<ref name="kivioja-eelis" /> 1950. aastate paiku kaevati oja maaparanduse käigus sirgeks. Varasemal ajal leidus Kiviojas rohkem kalu, kuid hilisemad kopratammid on kalade liikumist ja kudemist mõjutanud. Tänapäeval on ojas kirjeldatud vähesel määral [[lepamaim]]u ja [[särg]]e esinemist. == Loodus == Sigaste küla põhja- ja loodeosa on seotud [[Kikepera looduskaitseala]]ga. Kaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja järgi asub kaitseala Pärnu maakonnas Saarde vallas muu hulgas Kanaküla, Oissaare ja Sigaste külas.<ref name="kikepera-rt">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/121042017003 |pealkiri=Kikepera looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=17. aprill 2017 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Kikepera looduskaitseala eesmärk on kaitsta ja taastada väärtuslikke metsa-, soo- ja niidukooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumisalasid.<ref name="kikepera-rt" /> EELISe andmetel on Kikepera looduskaitseala maismaa pindala 10 717 hektarit ja siseveekogude pindala 15,8 hektarit.<ref name="kikepera-eelis">{{Netiviide |url=https://www.eelis.ee/ala/1902870138 |pealkiri=Kikepera looduskaitseala KLO1000656 |väljaandja=EELIS |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Planeeringud == Kikepera tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade järgi asub planeeringuala Kikepera külas ja Sigaste küla loodenurgas ning Saunametsa küla põhjaosas.<ref name="tuulepark-ls">{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2024_02_19_Saarde_KOV_EP_LS_KSHP.pdf |pealkiri=Kikepera tuulepargi ja tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu kavandamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm |väljaandja=Saarde vald |kuupäev=19. veebruar 2024 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Sigaste raudteepeatus]] * [[Kivioja (Pärnu jõgikond)]] * [[Reiu jõgi]] * [[Kikepera looduskaitseala]] * [[Kilingi mõis]] * [[Saarde kihelkond]] * [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik]] * [[Kivilaane]] * [[Kutja]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Sigaste Sigaste Eesti kohanimeraamatus] * [https://eelis.ee/veekogu/-2035028665 Kivioja EELISes] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/121042017003 Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskiri Riigi Teatajas] * [https://www.eelis.ee/ala/1902870138 Kikepera looduskaitseala EELISes] * [https://www.raudtee.eu/?main=1&sub=53&tlink=0 Pärnu–Mõisaküla raudtee Eesti kitsarööpmeliste raudteede lehel] * [https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025] {{Saarde vald}} [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] [[Kategooria:Saarde vald]] [[Kategooria:Saarde kihelkond]] oo92utatqau67iwvvx0dhmkut6prnt0 0 72274 7168175 7163331 2026-06-06T07:37:05Z LeeMarx 59920 /* Rahvastik */ 7168175 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Tuuliku | pindala = 8,7 | elanikke = 1 | maakond = Pärnu }} '''Tuuliku''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Saarde vald|Saarde vallas]]. Küla paikneb [[Pärnumaa]] kaguosas ajaloolise [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] alal. Tuuliku küla [[Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator|EHAK]]-i kood on 8458.<ref name="ehak">{{Netiviide |url=https://teabekeskus.tehik.ee/et/loendid/ehak/2025v1 |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2025v1 |väljaandja=TEHIK |vaadatud=29.05.2026}}</ref> Küla nimi on seotud endise [[Tuuliku mõis]]aga, mis oli [[Tali mõis]]a [[kõrvalmõis]]. Mõisa [[saksa keel|saksakeelne]] nimi oli ''Thule''.<ref name="moisaportaal">{{Netiviide |url=https://www.mois.ee/pikknimt.shtml |pealkiri=Eesti mõisad: T |väljaandja=Eesti mõisaportaal |vaadatud=29.05.2026}}</ref> == Ajalugu == Tuuliku küla kujunemine on seotud [[Tali mõis]]a kõrvalmõisa ehk karjamõisaga. [[Eesti mõisaportaal]]i järgi oli [[Tuuliku mõis]] ehk ''Thule'' Tali mõisa kõrvalmõis [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l.<ref name="saarde-moisad">{{Netiviide |url=https://www.mois.ee/kihel/saarde.shtml |pealkiri=Saarde kihelkonna mõisad |väljaandja=Eesti mõisaportaal |vaadatud=29.05.2026}}</ref> [[Rahvusarhiiv]]i Eesti ala mõisate registris on Tuuliku mõisa saksakeelse nimena märgitud ''Thule'', eestikeelse nimena Tuuliku ning asukohana [[Pärnumaa]] [[Saarde kihelkond]].<ref name="moisaregister">{{RA mõisaregister|2456}}</ref> Rahvusarhiivi päriseksostetud talude andmebaasi järgi müüs parun [[Arthur von Krüdener]] [[30. märts]]il [[1873]] Tali mõisa Tuuliku ehk ''Thule'' karjamõisa [[Arthur von Günzel]]ile. Ostuhind oli 28 000 [[Vene rubla|rubla]] ja tehing kinnistati [[18. aprill]]il [[1873]].<ref name="talumaad">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/talumaad/index.php/farmland/view?id=4439 |pealkiri=Päriseksostetud talud: Tuuliku (Thule) karjamõis |väljaandja=Rahvusarhiiv |vaadatud=29.05.2026}}</ref> [[Rahvusarhiiv]]i kinnisturegistri järgi kinkis Arthur von Günzel [[20. juuni]]l [[1902]] [[Tali mõis]]a koos Tuule mõisamaakohaga oma pojale [[Konrad von Günzel]]ile. Tehing kinnistati [[13. veebruar]]il [[1903]].<ref name="tali-kinnistud">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17716 |pealkiri=Tali mõis |väljaandja=Rahvusarhiiv, kinnistute register |vaadatud=29.05.2026}}</ref> [[30. september|30. septembril]] [[1903]] müüdi Tali mõis [[Karl Gerhard Hermann von Samson-Himmelstjerna]]le; tehing kinnistati [[14. aprill]]il [[1903]].<ref name="tali-kinnistud" /> Tali mõis võõrandati [[1919. aasta maareform]]i käigus ja omandati [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigile]] [[maaseadus]]e alusel.<ref name="tali-kinnistud" /> == Rahvastik == 1959. aasta rahvaloenduse ajal elas Tuuliku külas 81 inimest, 1970. aastal 60, 1979. aastal 45 ja 1989. aastal 16 inimest.<ref name="edk-parnumaa">{{Netiviide |url=https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/EDK/PDF%20failid/RU%2024%20PARN_T~1.pdf |pealkiri=Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika: Pärnumaa |väljaandja=Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus |aasta=2005 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Tuuliku külas 16 inimest.<ref name="stat2000">{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-07/RV200404.pdf |pealkiri=2000. aasta rahva ja eluruumide loendus. XII. Pärnu maakonna rahvastik |väljaandja=Statistikaamet |aasta=2004 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Saarde valla rahvastikuülevaate järgi elas Tuuliku külas 2018. aastal 2 ja 2025. aastal 1 inimene.<ref name="rahvastik">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saardesonumid20251023.2.4 |pealkiri=Saarde valla rahvastiku ülevaade |väljaanne=Saarde Sõnumid |kuupäev=23. oktoober 2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli külas 1 elanik.<ref name="rr2025">{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025 |väljaandja=Siseministeerium |kuupäev=31. detsember 2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> {| class="wikitable" |+ Tuuliku küla elanike arv |- ! Aasta ! Elanikke ! Allikas |- | 1959 | 81 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1970 | 60 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1979 | 45 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1989 | 16 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 2000 | 16 | Rahvaloendus<ref name="stat2000" /> |- | 2018 | 2 | Saarde valla ülevaade<ref name="rahvastik" /> |- | 2025 | 1 | Saarde valla ülevaade<ref name="rahvastik" /> |- | 31.12.2025 | 1 | Rahvastikuregister<ref name="rr2025" /> |} == Pildid == <gallery> Nisupõld Tuuliku külas.jpg|Rukkipõld Tuuliku külas Salme talu vare Tuuliku külas.jpg|Salme talu vare Tuuliku külas Vare Tuuliku külas.jpg|Vare Tuuliku külas Vare Tuuliku külas 2.jpg|Tuuliku kõrtsi vare Vare Tuuliku külas 3.jpg|Vare Tuuliku külas Mesilastarud Tuuliku külas.jpg|Mesilastarud Tuuliku külas Vare Tuuliku külas 4.jpg|Vare Tuuliku külas Tuuliku küla teadetetahvel.jpg|Tuuliku küla teadetetahvel Heinalaut Tuuliku külas.jpg|Heinalaut Tuuliku külas Võssa kasvanud Rehemaa talu Tuuliku külas.jpg|Võssa kasvanud Rehemaa talu Tuuliku külas </gallery> == Vaata ka == * [[Tuuliku mõis]] * [[Tali mõis]] * [[Tali]] * [[Saarde kihelkond]] * [[Saarde vald]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.ra.ee/apps/talumaad/index.php/farmland/view?id=4439 Tuuliku ehk Thule karjamõis Rahvusarhiivi päriseksostetud talude andmebaasis] * [https://www.mois.ee/kihel/saarde.shtml Saarde kihelkonna mõisad Eesti mõisaportaalis] {{Saarde vald}} [[Kategooria:Saarde vald]] [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] kngytyca2vex4pgxrht89gmmuufw1vx 0 72275 7168181 6372780 2026-06-06T07:48:57Z LeeMarx 59920 7168181 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Tõlla | pindala = | elanikke = 52 | maakond = Pärnu | vald = Saarde vald }} '''Tõlla''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Saarde vald|Saarde vallas]]. Küla EHAK-kood on 8485.<ref name="ehak">{{Netiviide |url=https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/4e19c056-bb3f-4def-b3d4-abc9ab9084bf/1 |pealkiri=Tõlla küla |väljaandja=Statistikaameti klassifikaatorid |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Tõlla külas rahvastikuregistri järgi 52 inimest.<ref name="rr2025">{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025 |väljaandja=Siseministeerium |kuupäev=31. detsember 2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Asend == Tõlla paikneb [[Saarde vald|Saarde valla]] keskosas [[Kilingi-Nõmme]]st kagu pool. Küla keskus asub [[Tõlla–Kamali tee]] ääres [[Tõlla järv]]e vastas.<ref name="saarde-yp">{{Netiviide |url=https://saarde.kovtp.ee/documents/119303/397273/%C3%9Cldplaneeringu_seletuskiri.PDF/f53c830c-7eba-469e-87f6-f7e339d08f4c?version=1.0 |pealkiri=Saarde valla üldplaneeringu seletuskiri |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Tõlla lähikonda jäävad [[Kamali]], [[Kalita]], [[Saarde küla|Saarde]], [[Väljaküla (Saarde)|Väljaküla]], [[Jäärja]] ja [[Tihemetsa]] piirkond. Saarde vald asub [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas ning valla keskus on [[Kilingi-Nõmme]].<ref name="saarde-tutvustus">{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Nimi ja kujunemine == Tõllat on mainitud 1806. aastal nimekujul ''Tella Christ'', kui nimetati talupoega [[Uue-Kariste mõis]]a all. 1905. aastal on nimetatud ''Tölla'' talu [[Voltveti mõis]]a all. Küla on nimetatud talunime järgi. Tõlla oli kuni 1940. aastani suurtalu ning külaks kujunes see alles sovhoosiasula ehitamise järel.<ref name="knr">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Tõlla}}</ref> Pole kindel, kas 1806. aasta kirjapanek käib hilisema Tõlla talu kohta, kuid see on vanim teadaolev Tõlla lisanime kirjapanek selles kandis. Tõlla talu kuulus tõenäoliselt Voltveti mõisa alla, kus 19. sajandil esines mitu Tõlla lisanimega talupoega. 1905. aastal on nimetatud ka ''Tölla Soo'' nimelist sood. Nime lähtekohaks on isikunimi Tõll.<ref name="knr" /> Tõlla põhjaosa on tuntud Vanausse nime all. 1920.–1930. aastatel oli Vanausse omaette küla.<ref name="knr" /> == Neitsiküla ja Vanausse == 1977. aasta külade reorganiseerimise käigus liideti Tõllaga [[Neitsiküla]], mida on mainitud 1922. aastal.<ref name="knr" /> Tõlla põhjaosas paiknenud Vanausse oli maailmasõdadevahelisel ajal omaette küla. Hiljem kujunes see Tõlla küla osaks.<ref name="knr" /> == Rahvastik == 1959. aasta rahvaloenduse ajal elas Tõlla külas 153 inimest, 1970. aastal 134, 1979. aastal 159 ja 1989. aastal 169 inimest.<ref name="edk-parnumaa">{{Netiviide |url=https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/EDK/PDF%20failid/RU%2024%20PARN_T~1.pdf |pealkiri=Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika: Pärnumaa |väljaandja=Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus |aasta=2005 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Tõlla külas 109 inimest.<ref name="stat2000">{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-07/RV200404.pdf |pealkiri=2000. aasta rahva ja eluruumide loendus. XII. Vallaasulate rahvastik |väljaandja=Statistikaamet |aasta=2004 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Saarde valla arengukava 2026–2035 järgi elas Tõlla külas 2018. aastal 77 ja 2025. aastal 56 inimest.<ref name="saarde-ak2026">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4250/9202/5001/Lisa_1_Saarde_valla_arengukava_%202026_2035.pdf |pealkiri=Saarde valla arengukava 2026–2035 |väljaandja=Riigi Teataja |aasta=2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli külas 52 elanikku.<ref name="rr2025" /> {| class="wikitable" |+ Tõlla küla elanike arv |- ! Aasta ! Elanikke ! Allikas |- | 1959 | 153 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1970 | 134 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1979 | 159 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1989 | 169 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 2000 | 109 | Rahvaloendus<ref name="stat2000" /> |- | 2018 | 77 | Saarde valla arengukava<ref name="saarde-ak2026" /> |- | 2025 | 56 | Saarde valla arengukava<ref name="saarde-ak2026" /> |- | 31.12.2025 | 52 | Rahvastikuregister<ref name="rr2025" /> |} == Haldusajalugu == Ajalooliselt paiknes Tõlla [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonna]] alal. Eesti kohanimeraamatu järgi oli Tõlla seotud [[Vana-Kariste mõis]]a ja hiljem tõenäoliselt [[Voltveti mõis]]a maadega.<ref name="knr" /> Kuni 1940. aastani oli Tõlla suurtalu ning küla kujunes hilisema sovhoosiasula rajamise järel.<ref name="knr" /> 1977. aastal liideti Tõlla külaga Neitsiküla.<ref name="knr" /> 2005. aastal ühinesid Kilingi-Nõmme linn, senine Saarde vald ja Tali vald. Moodustunud Saarde vald jagunes vallasiseseks linnaks, Tihemetsa alevikuks ja külade hulka kuuluvateks asustusüksusteks.<ref name="uhinemisleping2005">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/893751 |pealkiri=Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja [[Surju vald]].<ref name="saarde-tutvustus" /> == Veestik == Tõlla külas asub [[Tõlla järv]], mida nimetatakse ka Tõlla paisjärveks. EELISe andmetel on Tõlla järv avalikult kasutatav paisjärv, mille keskkonnaregistri kood on VEE2071240.<ref name="tolla-jarv">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/veekogu/1607057719 |pealkiri=Tõlla järv VEE2071240 |väljaandja=EELIS |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Tõlla järv paikneb [[Tõlla jõgi|Tõlla jõel]]. EELISe andmetel on järve veepeegli pindala 5 hektarit, ametlik valgala pindala 31,5 km² ja kaldajoone pikkus 2400 meetrit.<ref name="tolla-jarv" /> == Tõlla kihid == Tõlla puurauk on [[silur]]i [[Jaani lade]]me [[Tõlla kihid|Tõlla kihtide]] stratotüüp. Kihid on saanud nime Tõlla järgi.<ref name="strat">{{Netiviide |url=https://stratigraafia.info/term/359 |pealkiri=Tõlla kihid |väljaandja=Stratigraafia.info |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Stratigraafia andmebaasi järgi kuuluvad Tõlla kihid [[Rīga kihistu]]sse, nende suhteline vanus on Jaani lade ning holostratotüübiks on Tõlla 1 puurauk sügavusvahemikus 117,20–127,00 meetrit.<ref name="strat" /> == Planeeringud == Saarde valla üldplaneeringu järgi on Tõlla küla keskus määratud miljööväärtuslikuks alaks. Miljööväärtuslik ala paikneb Tõlla–Kamali maantee ääres Tõlla järve vastas.<ref name="saarde-yp" /> == Vaata ka == * [[Tõlla järv]] * [[Tõlla jõgi]] * [[Tõlla kihid]] * [[Neitsiküla]] * [[Halliste kihelkond]] * [[Vana-Kariste mõis]] * [[Voltveti mõis]] * [[Saarde vald]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=T%C3%B5lla Tõlla Eesti kohanimeraamatus] * [https://eelis.ee/veekogu/1607057719 Tõlla järv EELISes] * [https://stratigraafia.info/term/359 Tõlla kihid stratigraafia andmebaasis] * [https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025] * [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4250/9202/5001/Lisa_1_Saarde_valla_arengukava_%202026_2035.pdf Saarde valla arengukava 2026–2035] {{Saarde vald}} [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] [[Kategooria:Saarde vald]] [[Kategooria:Halliste kihelkond]] eepua0g9nn1mno0njr173hjv0zqgc1t 7168182 7168181 2026-06-06T07:49:14Z LeeMarx 59920 /* Asend */ 7168182 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Tõlla | pindala = | elanikke = 52 | maakond = Pärnu | vald = Saarde vald }} '''Tõlla''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Saarde vald|Saarde vallas]]. Küla EHAK-kood on 8485.<ref name="ehak">{{Netiviide |url=https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/4e19c056-bb3f-4def-b3d4-abc9ab9084bf/1 |pealkiri=Tõlla küla |väljaandja=Statistikaameti klassifikaatorid |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Tõlla külas rahvastikuregistri järgi 52 inimest.<ref name="rr2025">{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025 |väljaandja=Siseministeerium |kuupäev=31. detsember 2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Asend == Tõlla paikneb [[Saarde vald|Saarde valla]] keskosas [[Kilingi-Nõmme]]st kagu pool. Küla keskus asub [[Tõlla–Kamali tee]] ääres [[Tõlla järv]]e vastas.<ref name="saarde-yp">{{Netiviide |url=https://saarde.kovtp.ee/documents/119303/397273/%C3%9Cldplaneeringu_seletuskiri.PDF/f53c830c-7eba-469e-87f6-f7e339d08f4c?version=1.0 |pealkiri=Saarde valla üldplaneeringu seletuskiri |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Tõlla lähikonda jäävad [[Kamali]], [[Kalita]], [[Saarde]], [[Väljaküla (Saarde)|Väljaküla]], [[Jäärja]] ja [[Tihemetsa]] piirkond. Saarde vald asub [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas ning valla keskus on [[Kilingi-Nõmme]].<ref name="saarde-tutvustus">{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Nimi ja kujunemine == Tõllat on mainitud 1806. aastal nimekujul ''Tella Christ'', kui nimetati talupoega [[Uue-Kariste mõis]]a all. 1905. aastal on nimetatud ''Tölla'' talu [[Voltveti mõis]]a all. Küla on nimetatud talunime järgi. Tõlla oli kuni 1940. aastani suurtalu ning külaks kujunes see alles sovhoosiasula ehitamise järel.<ref name="knr">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Tõlla}}</ref> Pole kindel, kas 1806. aasta kirjapanek käib hilisema Tõlla talu kohta, kuid see on vanim teadaolev Tõlla lisanime kirjapanek selles kandis. Tõlla talu kuulus tõenäoliselt Voltveti mõisa alla, kus 19. sajandil esines mitu Tõlla lisanimega talupoega. 1905. aastal on nimetatud ka ''Tölla Soo'' nimelist sood. Nime lähtekohaks on isikunimi Tõll.<ref name="knr" /> Tõlla põhjaosa on tuntud Vanausse nime all. 1920.–1930. aastatel oli Vanausse omaette küla.<ref name="knr" /> == Neitsiküla ja Vanausse == 1977. aasta külade reorganiseerimise käigus liideti Tõllaga [[Neitsiküla]], mida on mainitud 1922. aastal.<ref name="knr" /> Tõlla põhjaosas paiknenud Vanausse oli maailmasõdadevahelisel ajal omaette küla. Hiljem kujunes see Tõlla küla osaks.<ref name="knr" /> == Rahvastik == 1959. aasta rahvaloenduse ajal elas Tõlla külas 153 inimest, 1970. aastal 134, 1979. aastal 159 ja 1989. aastal 169 inimest.<ref name="edk-parnumaa">{{Netiviide |url=https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/EDK/PDF%20failid/RU%2024%20PARN_T~1.pdf |pealkiri=Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika: Pärnumaa |väljaandja=Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus |aasta=2005 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Tõlla külas 109 inimest.<ref name="stat2000">{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-07/RV200404.pdf |pealkiri=2000. aasta rahva ja eluruumide loendus. XII. Vallaasulate rahvastik |väljaandja=Statistikaamet |aasta=2004 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Saarde valla arengukava 2026–2035 järgi elas Tõlla külas 2018. aastal 77 ja 2025. aastal 56 inimest.<ref name="saarde-ak2026">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4250/9202/5001/Lisa_1_Saarde_valla_arengukava_%202026_2035.pdf |pealkiri=Saarde valla arengukava 2026–2035 |väljaandja=Riigi Teataja |aasta=2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli külas 52 elanikku.<ref name="rr2025" /> {| class="wikitable" |+ Tõlla küla elanike arv |- ! Aasta ! Elanikke ! Allikas |- | 1959 | 153 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1970 | 134 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1979 | 159 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1989 | 169 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 2000 | 109 | Rahvaloendus<ref name="stat2000" /> |- | 2018 | 77 | Saarde valla arengukava<ref name="saarde-ak2026" /> |- | 2025 | 56 | Saarde valla arengukava<ref name="saarde-ak2026" /> |- | 31.12.2025 | 52 | Rahvastikuregister<ref name="rr2025" /> |} == Haldusajalugu == Ajalooliselt paiknes Tõlla [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonna]] alal. Eesti kohanimeraamatu järgi oli Tõlla seotud [[Vana-Kariste mõis]]a ja hiljem tõenäoliselt [[Voltveti mõis]]a maadega.<ref name="knr" /> Kuni 1940. aastani oli Tõlla suurtalu ning küla kujunes hilisema sovhoosiasula rajamise järel.<ref name="knr" /> 1977. aastal liideti Tõlla külaga Neitsiküla.<ref name="knr" /> 2005. aastal ühinesid Kilingi-Nõmme linn, senine Saarde vald ja Tali vald. Moodustunud Saarde vald jagunes vallasiseseks linnaks, Tihemetsa alevikuks ja külade hulka kuuluvateks asustusüksusteks.<ref name="uhinemisleping2005">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/893751 |pealkiri=Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja [[Surju vald]].<ref name="saarde-tutvustus" /> == Veestik == Tõlla külas asub [[Tõlla järv]], mida nimetatakse ka Tõlla paisjärveks. EELISe andmetel on Tõlla järv avalikult kasutatav paisjärv, mille keskkonnaregistri kood on VEE2071240.<ref name="tolla-jarv">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/veekogu/1607057719 |pealkiri=Tõlla järv VEE2071240 |väljaandja=EELIS |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Tõlla järv paikneb [[Tõlla jõgi|Tõlla jõel]]. EELISe andmetel on järve veepeegli pindala 5 hektarit, ametlik valgala pindala 31,5 km² ja kaldajoone pikkus 2400 meetrit.<ref name="tolla-jarv" /> == Tõlla kihid == Tõlla puurauk on [[silur]]i [[Jaani lade]]me [[Tõlla kihid|Tõlla kihtide]] stratotüüp. Kihid on saanud nime Tõlla järgi.<ref name="strat">{{Netiviide |url=https://stratigraafia.info/term/359 |pealkiri=Tõlla kihid |väljaandja=Stratigraafia.info |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Stratigraafia andmebaasi järgi kuuluvad Tõlla kihid [[Rīga kihistu]]sse, nende suhteline vanus on Jaani lade ning holostratotüübiks on Tõlla 1 puurauk sügavusvahemikus 117,20–127,00 meetrit.<ref name="strat" /> == Planeeringud == Saarde valla üldplaneeringu järgi on Tõlla küla keskus määratud miljööväärtuslikuks alaks. Miljööväärtuslik ala paikneb Tõlla–Kamali maantee ääres Tõlla järve vastas.<ref name="saarde-yp" /> == Vaata ka == * [[Tõlla järv]] * [[Tõlla jõgi]] * [[Tõlla kihid]] * [[Neitsiküla]] * [[Halliste kihelkond]] * [[Vana-Kariste mõis]] * [[Voltveti mõis]] * [[Saarde vald]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=T%C3%B5lla Tõlla Eesti kohanimeraamatus] * [https://eelis.ee/veekogu/1607057719 Tõlla järv EELISes] * [https://stratigraafia.info/term/359 Tõlla kihid stratigraafia andmebaasis] * [https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025] * [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4250/9202/5001/Lisa_1_Saarde_valla_arengukava_%202026_2035.pdf Saarde valla arengukava 2026–2035] {{Saarde vald}} [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] [[Kategooria:Saarde vald]] [[Kategooria:Halliste kihelkond]] odgr86rj28suvq2263k7u0bauvdhtqt 0 74909 7168137 6753303 2026-06-06T05:59:05Z ~2026-33486-06 231101 Ajalugu, viited 7168137 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Loobu | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Loobu''' on küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Kadrina vald|Kadrina vallas]]. Seal on [[Lääne-Virumaa metskond|Lääne-Virumaa metskonna]] keskus. [[2000]]. aastal oli Loobus 51 elanikku.<ref>[https://andmed.stat.ee/et/stat/RL102 Rahva ja eluruumide loendus 2000]. Statistikaamet, vaadatud 25.11.2021.</ref> == Nimi == Küla nimi esineb esimest korda 1241. aastal kujul ''Lopœ''. Hiljem on kasutatud nimekujusid ''Loep'' (1442), ''Lope'' (1547), ''Loop'' (1586), ''Lopo'' (1615), ''Lop'' (1671), ''Loopo'' (1716) ja ''Lopo'' (1726) ning kohalikus pruugis ka ''Luobu''. [[Lauri Kettunen|Lauri Kettuse]] arvates tuleb külanimi muistsest isikunimest ja selle algne kuju oli ''Luupää'' või ''Loopää''. Ta juhtis tähelepanu soome [[perekonnanimi|perekonnanimele]] ''Loponen'' ja kohanimele ''Lopala'' ning vanasaksa nimedele ''Loppo'', ''Loppa'' ja ''Loba''.<ref name=Kohanimeraamat/> == Asukoht == Loobu küla asub kohas, kus [[Tallinna–Narva maantee]]lt keerab maantee lõunasse [[Tapa]] poole ([[Tapa–Loobu maantee]]). Küla läbib [[Loobu jõgi]]. Loobust läände jääb [[Läsna]], kagusse [[Arbavere]], itta [[Viitna]] ja kirdesse [[Sakussaare]]. Varem piirnes küla läänes [[Pikassaare]] ja [[Rehemäe (Kadrina)|Rehemäega]], mis liideti 1977. aastal Läsnaga. Küla järgi on nime saanud [[Loobu kihistu]].<ref name="stratigraafia.info"> [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=loobu+kihistu Loobu kihistu Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis] (vaadatud 07.04.2018)</ref> == Ajalugu == Küla asus [[15. sajand]]ini [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonnas]], hiljem [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkonnas]].<ref name=Kohanimeraamat>Eesti kohanimeraamat, lk 334.</ref> [[Paul Johansen]] oletas, et [[Loobu mõis]] tekkis [[17. sajand]]i lõpul Loobu jõe äärde [[vesiveski]] kõrvale. Loobu mõisa maa-ala kuulus algul [[Rakvere mõis]]ale ja eraldus sellest [[1739]]. Sajandi keskpaigaks mõisa kõrval olnud Loobu küla hääbus ja selle järelejäänud [[talu]]d arvati Läsna küla alla, mis jäi Loobu mõisa ainsaks külaks. Loobu küla rajati uuesti [[1922]] pärast mõisa likvideerimist.<ref name=Kohanimeraamat/> Inglanna Elizabeth Rigby (alates 1849 Lady Eastlake), kes sõitis 1838. aasta lõpus hoburakendiga Peterburist Tallinna külastama oma baltisakslasega abiellunud õde, märgib Loobut oma mälestustes nii: "Järgmine koht oli Loobu. Võõrastemaja tundus olevat ebatavaliselt kutsuv: aknad valged, puhas põrand kaetud värske liivaga. Suurim rõõm oli aga nurgas olev ehtne ja kallis seinakell, millelt sai lugeda: ''Thomas Hunter, Fenchurch-street''. Puuinglise keeles seletas peremees, et ta oli 20 aastat tagasi olnud mõned kuud Inglismaal ja õppinud seal üht-teist. Nii oli laual korralik lina, toas oli valmis vesi ja käterätikud."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=978-9985-3-5762-0 |koht=Tallinn |lehekülg=60 |keel=eesti}}</ref> [[28. juuli]]l [[1941]] toimus [[Loobu lahing]], milles [[metsavennad]] võitsid [[Punaarmee]]d.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Vahula |eesnimi=Marek |pealkiri=Läsna-Loobu ja lood. |kirjastus=Külaraamat |aasta=2024 |isbn=978-9916-9943-4-4 |koht=Tallinn |keel=eesti}}</ref> ==Viited== {{Viited}} {{Kadrina vald}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] [[Kategooria:Kadrina vald]] 1njx4tx7gupxmbsib1lzvalekf9xl2c 0 76035 7168138 7034122 2026-06-06T06:14:22Z Sillerkiil 58396 7168138 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ilmastikunähtusest, ooperi kohta vaata artiklit [[El Niño (ooper)]].}} [[Pilt:El-nino.png|pisi|[[Ookean]]ide pinnatemperatuuri kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest [[1997]]. aasta El Niño ajal]] '''El Niño''' on nähtus, mis seisneb [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga [[Peruu]] ja [[Ecuador]]i rannikul, [[põud|põuad]] [[Austraalia]]s jne. == Tekkemehhanism == El Niño sagedus on keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul (tavaliselt 4...7 aasta järel). El Niño nähtuse põhjustab püsivate [[tuul]]te suunamuutus. Tavaliselt puhuvad tuuled piki [[Lõuna-Ameerika]] rannikut lõunast põhja ning keeravad [[ekvaator]]ile lähenedes läände ehk avaookeani suunas. Vee ärakanne pinnakihist põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul [[tõusuhoovus]]e ehk külma ning [[toitaine]]terikka vee ookeanisügavustest ülespoole liikumise, mis muudab Vaikse ookeani idaosa heaks kalastuspiirkonnaks. El Niño korral muutub olukord vastupidiseks. Püsivad läänekaartetuuled toovad Lõuna-Ameerika läänerannikule vähemalt 3 °C<ref>{{Netiviide |pealkiri=El Niño – the unique climate phenomenon in the tropical Pacific |url=https://www.meteoswiss.admin.ch/weather/weather-and-climate-from-a-to-z/el-nino-the-unique-climate-phenomenon-in-the-tropical-pacific.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250719092808/https://www.meteoswiss.admin.ch/weather/weather-and-climate-from-a-to-z/el-nino-the-unique-climate-phenomenon-in-the-tropical-pacific.html |arhiivimisaeg=19. juuli 2025 |vaadatud=2025-12-06 |väljaanne=MeteoSwiss |keel=en}}</ref> soojema ning toitainetevaese vee, mille tõttu kaovad [[kalad]] ning muutub [[kliima]] mitmel pool maailmas.<ref name=":0" /> Teadlased ei ole siiani tuvastanud algset tegurit, mis [[Passaat|passaattuuled]] vaibuma paneb.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Jõudu koguv El Niño jätab Eesti suveilma puutumata |url=https://novaator.err.ee/1610047723/joudu-koguv-el-ni-o-jatab-eesti-suveilma-puutumata |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Nimetus == [[Fail:Sst_9798_animated.gif|pisi|Animatsioon 1997.–1998. aasta El Niñost, mis näitab merepinna äärmuslike temperatuuride anomaaliaid [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[Troopika|troopilise]] ala ida piirkonnas]] ''El Niño'' tähendab [[hispaania keel]]es "poiss" või "jõululaps". Nimi pärineb Ecuadori ja Peruu kaluritelt, kes andsid sellise nime soojale hoovusele, mis saabus tavaliselt [[jõulud]]e ajal ja kestis mitu kuud.<ref name=":0">[[Arko Olesk]]. [https://maailm.postimees.ee/1957273/el-nino-kulvab-taas-surma-uleujutusi-ja-poudu "El Nino külvab taas surma, üleujutusi ja põudu"]. Postimees. 12.8.2002</ref> Ka El Niñole vastupidine olukord võib olla ebanormaalselt tugev ning põhjustada Lõuna-Ameerika rannikul tavalisest veelgi kuivema ilma – [[La Niña]]. El Niño ja La Niña ebaregulaarset vaheldumist nimetatakse [[ENSO]] (ing k ''El Niño Southern Oscillation''). ==Vaata ka== *[[Põhja-Atlandi ostsillatsioon]] *[[La Niña]] == Viited == {{viited}} {{Commons|Category:ENSO|ENSO}} [[Kategooria:Okeanograafia]] [[Kategooria:Klimatoloogia]] [[Kategooria:Meteoroloogia]] 7td38046w5h5d7epeilbw4y1cjsi4zs 0 77491 7168168 4168673 2026-06-06T07:29:57Z Kuriuss 38125 7168168 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Vana-Jõgeva | pindala = | elanikke = | maakond = Jõgeva }} '''Vana-Jõgeva''' on küla [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]. Küla asub Jõgeva linna idapiiril, Tallinna–Tartu raudtee ja [[Pedja jõgi|Pedja jõe]] vahelisel alal. Küla lõunapoolses osas on kuus aedlinna: Pedja, Kalevi, Mesilase, Suve, Jõe ja Tulbi aedlinn.{{lisa viide}} Vana-Jõgeva nime kannab küla alates [[1977]]. aastast, varem oli Jõgeva küla. == Vaata ka == *[[Jõgeva|Jõgeva linn]] ==Viited== {{viited}} {{Jõgeva vald}} [[Kategooria:Jõgeva vald]] [[Kategooria:Jõgeva maakonna külad]] irow3ns3hsfag5rc1jow1jpr0hh7ski 0 84882 7168112 6904541 2026-06-06T00:08:59Z ~2026-33507-39 231094 🎬 Script bukan hanya tentang kata-kata, tetapi tentang bagaimana cerita hidup di hadapan penonton. Setiap adegan punya makna. Setiap dialog punya tujuan. Dan setiap detik adalah kesempatan untuk membuat orang tetap menonton. #ScriptWriting #Storytelling #ContentCreator #VideoScript 7168112 wikitext text/x-wiki (0@$&) Autoriõigus on [[autor]]ile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.<ref>{{netiviide| URL = http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/phimistete_selgitus.html| Pealkiri = Põhimõistete selgitus| Kasutatud = 2014-03-05| arhiivimisaeg = 2013-06-13| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130613180148/http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/phimistete_selgitus.html| url-olek = ei tööta}}</ref> Autoriõiguseks nimetatakse ka juriidiliste normide kogumit, mis autorite õigusi käsitlevad. Eestis käsitleb autorite õigusi ja nende kaitset [[autoriõiguse seadus]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/116062017008?leia Kehtiv Autoriõiguse seadus] Riigi Teataja, vastu võetud 11.11.1992</ref> Autoriõigus kaitseb teoseid. Autoriõiguse seaduse kohaselt loetakse teoseks "mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus" (AutÕS § 4 (2)). Autoriõigus kui juriidiline valdkond sai Euroopas alguse 17. sajandil, kui [[Inglismaa|Inglise]] parlament kehtestas 1662. aastal trükikodade litsentsimise seadusega (Licensing of the Press Act 1662) litsentsitud raamatute registri. Briti ja Ameerika autoriõigus ("''copyright''") keskendub peamiselt teoste kirjastajate õiguste kaitsele, Mandri-Euroopa (kuhu kuulub ka Eesti) autoriõigus (''droit d'auteur'') käsitleb õigusi ennekõike teose autori seisukohast. Algselt oli autori eksklusiivsete varaliste õiguste kehtivus lühike, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] näiteks 14 aastat, mida sai pikendada veel kord 14 aastaks. Tänapäeval on autoriõigust laiendatud üha suuremale hulgale kultuurivaldkondadele ning ka autorikaitse aega on oluliselt pikendatud, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] kehtivad eksklusiivsed varalised õigused üldjuhul 70 aastat pärast autori surma. Kaitstud õigustega teoste kõrval määratleb autoriõigus ka vaba kasutuse tingimused, mis on eri riikides üpriski erinevad. Vabalt (tasuta ja autori loata) on kasutatavad näiteks teosed, mille õiguste tähtaeg on möödunud või mis on autori poolt avaldatud [[vabakasutuslitsents]]i all (nt [[Creative Commons]]). Teatud tingimustel võivad olla vabalt kasutatavad [[orbteos]]ed ehk teosed, mille autorit pole võimalik leida. Anglosaksi maade õigustraditsioonis on erandiks ka ''[[fair use]]'' (USAs) ja ''[[fair dealing]]'' (Suurbritannias), mis annavad võimaluse kasutada kaitstud õigustega teoseid eesmärkidel, mille puhul ühiskonna huvid kaaluvad üles autori võimaliku kahju. ==Autori isiklikud õigused== Autori '''isiklikud''' ehk '''moraalsed õigused''' on autorist lahutamatud ja need tagavad autorile suure kontrolli oma teoste üle.<ref>{{netiviide | URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005| Väljaanne = Riigi Teataja |Pealkiri = Autoriõiguse seadus | Kasutatud = 2014-03-05}}</ref> Autori isiklikke õigusi ei ole võimalik müüa ega muul viisil võõrandada. Autori isiklikud õigused on järgmised: *õigus üldsuse ees esineda teose loojana ning nõuda teose kasutajatelt tema avalikku tunnistamist teose autoriks ('''õigus teose autorsusele'''); *õigus valida viis autorinime kasutamiseks, kas [[kodanikunimi|kodanikunimena]], [[varjunimi|varjunimena]] vms ('''õigus autorinimele'''); *õigus teha ise või lubada või keelata teistel isikutel teha teoses, teose pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ('''õigus teose puutumatusele'''); *õigus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid ('''õigus teose lisadele'''); *õigus vaidlustada mis tahes moonutusi või ebatäpsusi teoses, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ja õigus vaidlustada teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust ('''õigus autori aule ja väärikusele'''); *õigus ise otsustada, millal on teos üldsusele valmis esitamiseks ('''õigus teose avalikustamiseks'''); *õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada ('''õigus teose täiendamisele'''); *õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist ('''õigus teos tagasi võtta'''); *õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. ==Autori varalised õigused== Autori varaline õigus võimaldab teose autorile loodud teose eest saada sissetulekut. Varaline õigus on äriobjekt ehk varalise õiguse rahalisel loovutamisel ehk [[litsents]]i andmisel on õigus saada autoritasu. Varalised õigused jagunevad: *õigus teose reprodutseerimisele ehk kopeerimisele (hõlmab kõiki kopeerimisviise); *õigus teose levitamisele; *õigus teost avalikult esitada; *õigus teost tõlkida; *õigus teha teosest kohandusi; *õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke; *õigus teost üldsusele näidata või edastada; *õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks. ==Juriidiline isik ja autoriõigused== Advokaadibüroo [[Borenius]] hinnangul näitab [[Riigikohus|Riigikohtu]] lahend 3-2-1-155-11, et autoriõiguse mõistes saab autor olla vaid [[füüsiline isik]], kes on teose loonud. Küll võivad [[juriidiline isik|juriidilisele isikule]] kuuluda varalised õigused, näiteks lähevad need autoriõiguse seaduse § 32 alusel [[tööandja]]le üle juhul, kui autor on teose loonud oma otseste töökohustuste täitmise käigus. Isiklikud ehk moraalsed õigused jäävad aga autorile. [[Kollektiivne teos|Kollektiivse teose]] autoriõigused kuuluvad füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle algatusel ja juhtimisel konkreetne on teos loodud ning kes on selle välja andnud.<ref>idee@borenius ja Viive Kaur [https://web.archive.org/web/20130414101659/http://borenius.ee/2012/04/autor-voi-autorioiguse-omaja/ "Juriidiline isik – kas autor või autoriõiguse omaja?"] Borenius.ee, 24. aprill 2012 (vaadatud 19. detsembril 2012)</ref> ==Autoriõigus Eestis== ===Autoriõigus Eesti Vabariigi alguses ja enne seda=== Eestis kehtis 1940. aastani [[Venemaa 1911. aasta autoriõiguse seadus]]<ref name="TEA">[[TEA entsüklopeedia]] (e-väljaanne: https://web.archive.org/web/20140410204913/http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=4699 (vaadatud 16.07.2013)</ref>. Aastatel 1927–1940 kuulus Eesti [[Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon]]i liikmete hulka<ref name="TEA"/>. 1932. aastal loodi Eestis [[Autorikaitse Ühing]]<ref name="TEA"/>. ===Autoriõigus Nõukogude ajal=== Eesti NSV ajal eksisteeris [[NSV Liidu Riiklik Autoriõiguste Agentuur|NSV Liidu Riikliku Autoriõiguste Agentuuri]] (VAAP) [[NSV Liidu Riikliku Autoriõiguste Agentuuri Eesti Vabariiklik Osakond|Eesti Vabariiklik Osakond]]<ref name="TEA"/>. ===Pärast taasiseseisvumist=== 1991. aastal loodi [[Eesti Autorite Ühing]]<ref name="TEA"/>. ====Eesti autoriõiguse seadus==== {{Vaata| Autoriõiguse seadus}} ==Vaata ka== *[[copyleft]] *[[Autorikaitseühing]] *[[autoriõigusega kaasnevad õigused]] *[[autoriõiguse seadus]] *[[direktiiv 2001/29/EC|Euroopa Liidu direktiiv 2001/29/EC]] ehk autoriõiguse direktiiv või infoühiskonna direktiiv *[[direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul]] *[[makaagi selfi autoriõiguste vaidlus]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="TEA">[[TEA entsüklopeedia]] (e-väljaanne: http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=4699 (vaadatud 16.07.2013)}} == Kirjandus == * [[Lawrence Lessig]], [[Vaba kultuur|Vaba kultuur, ehk, Loovuse loomus ja tulevik]] (tõlkinud Jaagup Irve ja Raul Veede; toimetanud Raul Veede ja Eva Lepik; kaanepilt: Rein Tikk) Tartu: MTÜ Wikimedia Eesti: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. ISBN 978-9949-775-34-7 [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:324079 Eestikeelne trükifail] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.efu.ee/index.php?page=68 Autoriõigus] Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kodulehel *[http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=23030491 Plaadifirmade autoriõigusi pikendatakse 20 aasta võrra?] Delfi, 25. aprill 2009 *[http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik]. Tallinn, 2008. ISBN 978-9985-75-267-8 (PDF) *[[Eva Lepik]], Raul Veede. "[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/euroopa-autorioiguse-reformist-internetikasutaja-pilguga/ Euroopa autoriõiguse reformist internetikasutaja pilguga]" Sirp, 12. mai 2017 * [[Märt Väljataga]]: [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/ahistav-ja-utoopiline-autorioigus/ "Ahistav ja utoopiline autoriõigus"] Sirp, 6. august 2021 [[Kategooria:Autoriõigus| ]] gzg73xmjs011lg36yx5jeqhhd3fmtat 7168126 7168112 2026-06-06T04:25:33Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-33507-39|~2026-33507-39]] ([[User talk:~2026-33507-39|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 6904541 wikitext text/x-wiki [[Fail:Macaca nigra self-portrait large.jpg|pisi|See on üks foto, mille autoriõiguse üle toimus aastatel 2011–2016 vaidlus, kuna fotoaparaat kuulus inglasele [[David Slaterile]], aga pildistas fotol olev [[makaak]]]] '''Autoriõigus''' on [[autor]]ile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.<ref>{{netiviide| URL = http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/phimistete_selgitus.html| Pealkiri = Põhimõistete selgitus| Kasutatud = 2014-03-05| arhiivimisaeg = 2013-06-13| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130613180148/http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/phimistete_selgitus.html| url-olek = ei tööta}}</ref> Autoriõiguseks nimetatakse ka juriidiliste normide kogumit, mis autorite õigusi käsitlevad. Eestis käsitleb autorite õigusi ja nende kaitset [[autoriõiguse seadus]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/116062017008?leia Kehtiv Autoriõiguse seadus] Riigi Teataja, vastu võetud 11.11.1992</ref> Autoriõigus kaitseb teoseid. Autoriõiguse seaduse kohaselt loetakse teoseks "mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus" (AutÕS § 4 (2)). Autoriõigus kui juriidiline valdkond sai Euroopas alguse 17. sajandil, kui [[Inglismaa|Inglise]] parlament kehtestas 1662. aastal trükikodade litsentsimise seadusega (Licensing of the Press Act 1662) litsentsitud raamatute registri. Briti ja Ameerika autoriõigus ("''copyright''") keskendub peamiselt teoste kirjastajate õiguste kaitsele, Mandri-Euroopa (kuhu kuulub ka Eesti) autoriõigus (''droit d'auteur'') käsitleb õigusi ennekõike teose autori seisukohast. Algselt oli autori eksklusiivsete varaliste õiguste kehtivus lühike, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] näiteks 14 aastat, mida sai pikendada veel kord 14 aastaks. Tänapäeval on autoriõigust laiendatud üha suuremale hulgale kultuurivaldkondadele ning ka autorikaitse aega on oluliselt pikendatud, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] kehtivad eksklusiivsed varalised õigused üldjuhul 70 aastat pärast autori surma. Kaitstud õigustega teoste kõrval määratleb autoriõigus ka vaba kasutuse tingimused, mis on eri riikides üpriski erinevad. Vabalt (tasuta ja autori loata) on kasutatavad näiteks teosed, mille õiguste tähtaeg on möödunud või mis on autori poolt avaldatud [[vabakasutuslitsents]]i all (nt [[Creative Commons]]). Teatud tingimustel võivad olla vabalt kasutatavad [[orbteos]]ed ehk teosed, mille autorit pole võimalik leida. Anglosaksi maade õigustraditsioonis on erandiks ka ''[[fair use]]'' (USAs) ja ''[[fair dealing]]'' (Suurbritannias), mis annavad võimaluse kasutada kaitstud õigustega teoseid eesmärkidel, mille puhul ühiskonna huvid kaaluvad üles autori võimaliku kahju. ==Autori isiklikud õigused== Autori '''isiklikud''' ehk '''moraalsed õigused''' on autorist lahutamatud ja need tagavad autorile suure kontrolli oma teoste üle.<ref>{{netiviide | URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005| Väljaanne = Riigi Teataja |Pealkiri = Autoriõiguse seadus | Kasutatud = 2014-03-05}}</ref> Autori isiklikke õigusi ei ole võimalik müüa ega muul viisil võõrandada. Autori isiklikud õigused on järgmised: *õigus üldsuse ees esineda teose loojana ning nõuda teose kasutajatelt tema avalikku tunnistamist teose autoriks ('''õigus teose autorsusele'''); *õigus valida viis autorinime kasutamiseks, kas [[kodanikunimi|kodanikunimena]], [[varjunimi|varjunimena]] vms ('''õigus autorinimele'''); *õigus teha ise või lubada või keelata teistel isikutel teha teoses, teose pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ('''õigus teose puutumatusele'''); *õigus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid ('''õigus teose lisadele'''); *õigus vaidlustada mis tahes moonutusi või ebatäpsusi teoses, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ja õigus vaidlustada teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust ('''õigus autori aule ja väärikusele'''); *õigus ise otsustada, millal on teos üldsusele valmis esitamiseks ('''õigus teose avalikustamiseks'''); *õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada ('''õigus teose täiendamisele'''); *õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist ('''õigus teos tagasi võtta'''); *õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. ==Autori varalised õigused== Autori varaline õigus võimaldab teose autorile loodud teose eest saada sissetulekut. Varaline õigus on äriobjekt ehk varalise õiguse rahalisel loovutamisel ehk [[litsents]]i andmisel on õigus saada autoritasu. Varalised õigused jagunevad: *õigus teose reprodutseerimisele ehk kopeerimisele (hõlmab kõiki kopeerimisviise); *õigus teose levitamisele; *õigus teost avalikult esitada; *õigus teost tõlkida; *õigus teha teosest kohandusi; *õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke; *õigus teost üldsusele näidata või edastada; *õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks. ==Juriidiline isik ja autoriõigused== Advokaadibüroo [[Borenius]] hinnangul näitab [[Riigikohus|Riigikohtu]] lahend 3-2-1-155-11, et autoriõiguse mõistes saab autor olla vaid [[füüsiline isik]], kes on teose loonud. Küll võivad [[juriidiline isik|juriidilisele isikule]] kuuluda varalised õigused, näiteks lähevad need autoriõiguse seaduse § 32 alusel [[tööandja]]le üle juhul, kui autor on teose loonud oma otseste töökohustuste täitmise käigus. Isiklikud ehk moraalsed õigused jäävad aga autorile. [[Kollektiivne teos|Kollektiivse teose]] autoriõigused kuuluvad füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle algatusel ja juhtimisel konkreetne on teos loodud ning kes on selle välja andnud.<ref>idee@borenius ja Viive Kaur [https://web.archive.org/web/20130414101659/http://borenius.ee/2012/04/autor-voi-autorioiguse-omaja/ "Juriidiline isik – kas autor või autoriõiguse omaja?"] Borenius.ee, 24. aprill 2012 (vaadatud 19. detsembril 2012)</ref> ==Autoriõigus Eestis== ===Autoriõigus Eesti Vabariigi alguses ja enne seda=== Eestis kehtis 1940. aastani [[Venemaa 1911. aasta autoriõiguse seadus]]<ref name="TEA">[[TEA entsüklopeedia]] (e-väljaanne: https://web.archive.org/web/20140410204913/http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=4699 (vaadatud 16.07.2013)</ref>. Aastatel 1927–1940 kuulus Eesti [[Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon]]i liikmete hulka<ref name="TEA"/>. 1932. aastal loodi Eestis [[Autorikaitse Ühing]]<ref name="TEA"/>. ===Autoriõigus Nõukogude ajal=== Eesti NSV ajal eksisteeris [[NSV Liidu Riiklik Autoriõiguste Agentuur|NSV Liidu Riikliku Autoriõiguste Agentuuri]] (VAAP) [[NSV Liidu Riikliku Autoriõiguste Agentuuri Eesti Vabariiklik Osakond|Eesti Vabariiklik Osakond]]<ref name="TEA"/>. ===Pärast taasiseseisvumist=== 1991. aastal loodi [[Eesti Autorite Ühing]]<ref name="TEA"/>. ====Eesti autoriõiguse seadus==== {{Vaata| Autoriõiguse seadus}} ==Vaata ka== *[[copyleft]] *[[Autorikaitseühing]] *[[autoriõigusega kaasnevad õigused]] *[[autoriõiguse seadus]] *[[direktiiv 2001/29/EC|Euroopa Liidu direktiiv 2001/29/EC]] ehk autoriõiguse direktiiv või infoühiskonna direktiiv *[[direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul]] *[[makaagi selfi autoriõiguste vaidlus]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="TEA">[[TEA entsüklopeedia]] (e-väljaanne: http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=4699 (vaadatud 16.07.2013)}} == Kirjandus == * [[Lawrence Lessig]], [[Vaba kultuur|Vaba kultuur, ehk, Loovuse loomus ja tulevik]] (tõlkinud Jaagup Irve ja Raul Veede; toimetanud Raul Veede ja Eva Lepik; kaanepilt: Rein Tikk) Tartu: MTÜ Wikimedia Eesti: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. ISBN 978-9949-775-34-7 [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:324079 Eestikeelne trükifail] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.efu.ee/index.php?page=68 Autoriõigus] Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kodulehel *[http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=23030491 Plaadifirmade autoriõigusi pikendatakse 20 aasta võrra?] Delfi, 25. aprill 2009 *[http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik]. Tallinn, 2008. ISBN 978-9985-75-267-8 (PDF) *[[Eva Lepik]], Raul Veede. "[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/euroopa-autorioiguse-reformist-internetikasutaja-pilguga/ Euroopa autoriõiguse reformist internetikasutaja pilguga]" Sirp, 12. mai 2017 * [[Märt Väljataga]]: [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/ahistav-ja-utoopiline-autorioigus/ "Ahistav ja utoopiline autoriõigus"] Sirp, 6. august 2021 [[Kategooria:Autoriõigus| ]] d5kywcjnrqmegc86teant1ztbg3atqz 0 87148 7168084 7008942 2026-06-05T21:32:26Z Metsavend 738 7168084 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wieluń | hääldus = vj'elunʲ | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wieluń | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Welun | pilt = Image:Wieluń Collage.JPG | pildisuurus = 260px | lipp = POL Wieluń flag.svg | lipu_link = [[Wieluńi lipp]] | vapp = POL_Wieluń_COA.svg | vapi_link = [[Wieluńi vapp]] | pindala = 16,9 | elanikke = 20 141 (31.12.2024) | asendikaart = Poola }} '''Wieluń''' on linn [[Poola]] kaguosas [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Wieluńi maakond|Wieluńi maakonna]] ja [[Wieluńi vald|Wieluńi valla]] halduskeskus. Linn asub 100 km kaugusel [[Łódź]]ist. Wieluń oli esimene linn, mida Saksamaa [[Luftwaffe]] 1. septembril 1939 [[Saksamaa sissetung Poolasse|Poola sissetungi]] ajal ulatuslikult pommitas. Kuigi linnas ei olnud sõjaväelisi sihtmärke, baseerus Saksa luure väitel seal Poola ratsaväebrigaad. Pommitamise tagajärjel hävis 70% linnast, hukkus 127–500 tsiviilisikut. [[Pilt: Wielun kolegiata39.jpg |thumb|200px|left|Wieluńi katedraal]] [[Image:Zniszczenia1939 0.jpg|thumb|250px|left|Wieluńi kesklinn pärast pommitamist Saksa lennukitelt 1. septembril 1939]] {{brClear}} == Välislingid == {{Commons|Wieluń}} * [http://www.wielun.eu Linna koduleht] {{Łódźi vojevoodkond}} [[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]] 2vhe3e4y9pemdrh9e1rz38m5p88rnv3 0 94772 7168192 7146994 2026-06-06T08:10:58Z Kuriuss 38125 7168192 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}}{{Viitamata|aasta=2024|kuu=veebruar}} {{linn | nimi = Mödling | hääldus = ˈmøːdlɪŋ | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | pilt = Mödling.JPG | pildiallkiri = Mödling | pildilaius = | vapp = AUT Mödling COA.svg | vapi_link = [[Mödlingi vapp]] | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/5//N | pikkus = 16/16//E | asendikaardi_pilt = Mödling im Bezirk MD.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Mödlingi ringkonnas | asendikaart = Austria }} [[Fail:Rundflug um den Perchtoldsdorfer Wehrturm.webm|pisi|Droonilend Mödlingis, [[Perchtolsdorfis]] 2023. aastal]] '''Mödling''' on linn ''(Stadtgemeinde)'' [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal, samanimelise [[Mödlingi ringkond|ringkonna]] keskus, umbes 14 km [[Viin]]ist lõunas. Mödling asub [[Alam-Austria]] ''[[Industrieviertel]]i'' piirkonnas. Mödlingbachi oja, mis algab [[Wienerwald]]is, voolab läbi linna. [[Achau]] lähedal suubub see [[Schwechat]]i jõkke. Metsmaa hõlmab suure osa vallast, osa ''Föhrenbergest'' ('Männimäed'). Viinist otse lõuna pool ja Mödlingi ringkonna piires asub üks Euroopa suurimaid kaubanduskeskusi: [[Shopping City Süd]] (SCS). [[Pilt:Eichkogel01.jpg|thumb|right|220px|[[Eichkogel]] vaadatuna [[Pfaffstätten]]ist]] [[Pilt:Moedlinger Klause sl4.jpg|thumb|Vaade üle Mödlingi osadele]] [[Pilt:Mödling 8360.jpg|thumb|Ühe Mödlingi keskkooli sissepääs]] Viinamarju kasvatatakse [[Wienerwald]]i nõlvadel; piirkond kannab nime ''Thermenregion'', kust leiab palju ''[[Heuriger]]e'' (viimase aasta veini). [[Wiener Neudorf]] idas ja [[Maria Enzersdorf]] põhjas külgnevad Mödlingiga. Mödlingist lõunas on [[Gumpoldskirchen]], mida eraldab väga erilise taimestikuga [[Eichkogel]]. Läänes kulgeb kitsas tänav läbi [[Vorderbrühl]]i, mis on formaalselt omaette küla, ja viib [[Hinterbrühl]]i. Seda kitsast orgu kutsutakse Klauseniks, selle kohal on Mödlingi linnuse jäänused, mis kuulus kunagi tolleaegsele valitsevale perekonnale [[Babenbergid]]ele. Teisel pool Klausenit on Kalenderberg, mille kaugemal küljel asub [[Liechtensteini linnus (Maria Enzersdorf)|Liechtensteini linnus]]. Klauseni algust tähistab suur punastest tellistest akvedukt ''Erste Wiener Hochquellenwasserleitung''. ''[[Naturpark Föhrenberge]]'' järskudel kivistel orunõlvadel kasvab tüüpiline ''Wienerwald-Schwarzföhren'' ([[Must mänd|musta männi]], ''Pinus nigra'', [[Vorm (bioloogia)|vorm]] ''austriaca''). == Ajalugu == [[Pilt:Richza.jpg|thumb|right|220px|[[Richsa Česká]] fresko u 1252. aastast]] [[Pilt:Sundial in Mödling.jpg|thumb|right|220px|[[Päikesekell]] vanal hoonel Freiheitsplatzil (Vabaduse väljakul). Päikesekell on algselt pärit 1503. aastast, nagu näitab maal.]] Asula pärineb [[neoliitikum]]i ajastust. Sajandite jooksul arenes linna nimi ''Medilihhast'' ''Medelikchika'', ''Medlingiks'' ja lõpuks Mödlingiks. Need nimed pärinevad vanast slaavi keelest, mis tähendab 'aeglaselt voolavat vett'. Tänapäeval on seal omapärane vanalinn koos jalakäijate alaga. Linn oli [[Babenbergid]]e suguvõsa haru elukoht, mille tulemusel sai see hüüdnime ''Babenbergerstadt'' ('Babenbergide linn'). Kalenderbergilt on leitud neoliitikumi ajastu [[Hallstatti kultuur]]i esimeste asulate jälgi. Tänase raudteejaama lähedalt on leitud rooma münte ja rooma matmispaik. Pärast [[Karl Suur]]e võitu 803. aastal [[Avaarid (Euraasia)|avaaride]] üle tulid Mödlingi ümbrusse asunikud Baierist. "Goldene Stiege" piirkonnast (tänapäeva vanalinnale väga lähedal) on leitud umbes 500 avaaride hauda. Esimene iidne dokument, milles mainitakse "MEDILIHHA ULTRA MONTEM COMMIGENIUM", pärineb 8. septembrist 903, mil kaks (tollase roomakatoliku kiriku) piiskoppi vahetasid maid. 907. aastal näib asula aga olevat taas hävinud. Pärast [[Lechi lahing (955)|Lechfeldi lahingut]] alustas asundus tänapäeva Mödlingi piirkonnas uuesti. Pärast seda elatas Mödling mõnda aega toona valitsenud Babenbergide koja sugulast. 1177. aastal sai [[Heinrich II (Austria)|Heinrich II Jasomirgott]]i poeg [[Heinrich Vanem (Mödling)|Heinrich Vanem]] maaomanikuks piirkonnas, mis ulatus [[Liesing]]ist [[Piesting]]i ja [[Bruck an der Leitha]]ni. Seda saab lugeda vanadest dokumentidest, mida hoitakse lähedalasuvas Heiligenkreuzi kloostris. Heinrichi päevil domineerisid Mödlingi linnuses kunst ja kultuur; kuulus ''minnesinger'' [[Walther von der Vogelweide]] viibis seal rohkem kui korra. Spitalkirche ja tänane Püha Othmari kirik ehitati 15. sajandil, Karner (surnukamber) 12. sajandil. Isegi neil aegadel kasvatas Mödling viinamarju; [[Langenlois]]i järel oli see Alam-Austria suurim viinamarjakasvatuskogukond. 1343. aastal andis hertsog Albrecht II Mödlingile turuõiguse. 1529. aastal laastasid Osmanid Mödlingit esimest korda oma [[Viini piiramine (1529)|esimese Viini piiramise]] ajal. 1679. aastal suri palju kodanikke [[Must surm|Musta surma]]. Kui Osmanid [[Viini lahing|1683. aastal uuesti tulid]], tapeti peaaegu kõik Mödlingi kodanikud. Musta surma teine epideemia tõi surma vaid 22 elanikule, mistõttu ehitasid ellujäänud Freiheitsplatzile [[Maarja ja Püha Kolmainsuse sambad|Püha Kolmainsuse monumendi]] (''Dreifaltigkeits-'' või ''Pestsäule''). 19. sajandi alguses külastas [[Ludwig van Beethoven]] Mödlingis sageli oma lemmikkõrtsi "Kolm ronka". [[Arnold Schönberg]] elas Mödlingis aastatel 1918–1925 ja leiutas seal oma [[dodekafoonia]] kompositsioonitehnika. 18. novembril 1875 sai Mödling linnaks. Aastatel 1883–1932 sai Mödlingist alguse [[Mödlingi ja Hinterbrühli tramm]], Austria esimene elektriraudtee ja maailma esimene kauakestev õhuliinidega tramm. 1938. aastal, pärast [[anšluss]]i [[Natsi-Saksamaa]]sse, liideti Mödling vastloodud [[Viini ringkonnad|Viini 24. ringkonnaga]]. 1954. aastal sai see taas [[Alam-Austria]] osaks. 30. mail 2023 hukkus kohaliku haigla tulekahjus kolm inimest. == Liiklus == [[Pilt:OEBB 4020 262 Perchtoldsdorf.jpg|thumb|250px|Liini S2 lähirong teel Mödlingi, [[ÖBB klass 4020]]]] Mödling toimib oma piirkonna liiklussõlmena. Bussiliinid ühendavad linna ja [[Südbahn]]i ümbruskonnaga. Südbahn ühendab lähirongidega Mödlingit Viiniga, aga ka teiste kohalike keskustega, nagu [[Wiener Neustadt]]. Paljud bussiliinid lõpevad/algavad Mödlingi raudteejaamast: enamik neist viib (erinevatel viisidel) Viini, kuid sihtkohtadeks on ka teised ringkonna külad: [[Gießhübel]], [[Hinterbrühl]], [[Gaaden]], [[Guntramsdorf]] ja paljud teised. Lähim lennujaam on [[Viini rahvusvaheline lennujaam]]. Linn asub mitme suurema kiirtee (A2, A23, S1) lähedal. Kuni 1960. aastateni oli linn ühendatud Viini trammisüsteemiga, kuigi liin 360 katkestati pärast lähirongisüsteemi kasutuselevõttu Südbahnil. Ajalooliselt oli Mödling [[Mödlingi ja Hinterbrühli tramm|Austria esimese elektrifitseeritud trammiliini]] asukoht, mida kasutati peamiselt turistide jaoks. == Majandus == Vanasti asusid seal mitmed suured tööstusettevõtted tänu raudteeühendusele põhja/Viini ja lõunaga. Tänapäeval on enamik ettevõtteid [[Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad|väikesed või keskmise suurusega]]. Suuremad on kolinud Wiener Neudorfi ''Industriezentrum Niederösterreich Südi''. == Linnused == Mödlingi piirkonnas Wienerwaldis on palju vanu linnuseid (saksa: ''Burg'') ja varesid. [[Liechtensteini linnus (Maria Enzersdorf)|Liechtensteini linnus]] on kuulsaim ja suurim linnus. See kuulus jõukale perekonnale, kes asutas hiljem samanimelise riigi. Läheduses asub ka [[Mödlingi linnus]]e vare, mis on üks piirkonna vanimaid varesid. See pärineb 11. sajandist. Lisaks avaneb Kalenderbergilt Mustast tornist (''Schwarzer Turm'') vaade Mödlingi kesklinnale. Torn ehitati üle 200 aasta tagasi, kuid on siiani eravalduses. Viimaks, jalutuskäigul Musta torni ja Liechtensteini linnuse vahel võib mööduda 200-aastasest amfiteatrist, mis on peaaegu metsa maetud. See ehitati Musta torniga samal ajal ja oli kohaliku Mödlingi elanikkonna jaoks oluline kultuurikeskus. == Kultuur ja vaatamisväärsused == [[Pilt:Moedling Pedestrian Zone.JPG|thumb|Mödlingi jalakäijate tsoon]] [[Pilt:Mödling - Burgruine (b).JPG|thumb|Mödlingi linnuse vare]] [[Pilt:Mödling - Pestsäule.JPG|thumb|upright|[[Maarja ja Püha Kolmainsuse sambad|Maarja ja Püha Kolmainsuse sammas Mödlingis]]]] [[Pilt:Mödling - St.-Othmar-Kirche, Orgel (2).JPG|thumb|upright|Püha Othmari kiriku orel]] Hästisäilinud ja taaselustatud vanalinn on kaitstud [[Haagi konventsioon kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral|Haagi konventsiooniga]]. Raekojas on perekonnaseisuamet. Kauni keskkonna tõttu otsustavad paljud paarid just seal abielu sõlmida ja pulmi pidada. Schrannenplatz ja Kaiserin-Elisabeth-Strasse muudeti jalakäijate alaks 1976. aasta alguses. Läheduses on Eichkogeli looduskaitseala, kus on haruldane taimestik, nagu ''Knollen-Brandkraut'' ([[Mugul-tuliürt]]) ja teised ''Halbtrockenrasenil''. Klauseni kivimite vahel kasvavad haruldased taimed, nagu ''Mödlinger Federnelke'' ([[Dianthus plumarius]] subsp. ''neilreichii''), mille avastas juba 19. sajandi keskel botaanik [[August Neilreich]], või ''Deutsche Alant'' ([[Inula germanica]]). === Hooned === * Püha Othmari kirik ja surnukamber * ''Spitalkirche'' * Mödlingi linnuse vare * ''Husarentempel'' 'Kleine Anningeri' otsas * ''Schwarzer Turm'' * Amfiteater === Muuseumid === * ''Museum Mödling'' [[Thonetschlössl]]is * ''Volkskundemuseum'' * ''Stadtverkehrsmuseum'' * ''Essinger-Haus'' (kus elas varem kuulus maalikunstnik) * ''Beethoven-Gedenkstätte'' * ''Schönberg-Haus'' === Teatrid === * ''Stadttheater'' * ''Bühne Mayer'' * ''Mödlinger Puppenkiste'' (MÖP) * ''Theater im Bunker'' (endises õhutõrjevarjendis Vorderbrühlis) * ''Komödienspiele'' (''Stadttheater'' suvelavastused) === Koolid === * Alg- ja põhikoolid * ''Bundesgymnasium und Bundesrealgymnasium Franz-Keim-Gasse'' * ''Bundesgymnasium und wirtschaftskundliches Bundesrealgymnasium Untere Bachgasse'' * ''Höhere Technische Bundeslehr- und Versuchsanstalt'' * Viini ärikool Mödlingis, ''Handelsakademie der Wiener Kaufmannschaft'' * ''Höhere Lehranstalt für Mode & Bekleidungstechnik oder Produktmanagement & Präsentation'' * ''Beethoven Musikschule'' * ''Chorschule der Sängerknaben vom Wienerwald'' * ''Volkshochschule'' * ''Polytechnische Schule'' === Muud asutused === * ''Bezirkshauptmannschaft'' * ''Finanzamt'' * ''Bezirksgericht'' * ''Veterinärmedizinisches Institut'', millel on tähtsus väljaspool Mödlingi piirkonda == Tuntud inimesi == [[Pilt:Beethoven.jpg|thumb|150px|Ludwig van Beethoven, 1820]] [[Pilt:Maria Janitschek 1898.jpg|thumb|150px|[[Maria Janitschek]], 1898]] * [[Ludwig van Beethoven]] (1770–1827), helilooja, elas seal elu lõpul * [[Albert Drach]] (1902–1995), kirjanik ja jurist * [[Martin Gusinde]] (1886–1969), preester ja etnoloog * [[Paul Harather]] (* 1965), lavastaja, produtsent, autor * [[Manfred Hemm]] (* 1961), ooperilaulja * [[Alfred Maleta]], poliitik, Austria parlamendi alamkoja president * (Õnnistatud) [[Maria Restituta Kafka]] (1894–1943), nunn ja õde * [[Jan Romer]] (1869–1934), Poola kindral, õppis seal * [[Robert Lamezan de Salins]] (1869–1930), Poola ohvitser ja diplomaat * [[Josef Schöffel]], linnapea, ''Retter des Wienerwaldes'' * [[Arnold Schönberg]] (1874–1951), maalikunstnik ja helilooja, elas seal * [[Anton Wildgans]], poeet * [[Anton Webern]] (1883–1945), helilooja ja dirigent, omas Mödlingis stuudiot * [[Martin Bauer]], Austria mootorrattur võidusõitja * [[Maria Janitschek]] (1859–1927), kirjanik * Robert Müller (1877–1942), filmimänedžer, filmide levitaja ja produtsent * [[Egon Neumann]] (1894–1948), helilooja * [[Otto Brunner]] (1898–1982), ajaloolane * Peter Weiser (1926–2012), ajakirjanik ja Viini ''Konzerthausi'' peasekretär * [[Franz Koglmann]] (* 1947), džässmuusik * [[Herbert Kaufmann]] (* 1949), poliitik ja ''Flughafen Wien AG'' juhatuse liige * [[Bruno Liberda]] (* 1953), helilooja * [[Dieter Chmelar]] (* 1957), ajakirjanik, saatejuht ja koomik * [[Michael Spindelegger]] (* 1959), poliitik * [[Gery Keszler]] (* 1963), ''[[Life Ball]]'' asutaja ja korraldaja * [[Manfred Zsak]] (* 1964), jalgpallur * [[Ernst Aigner]] (* 1966), jalgpallur * [[Rupert Huber]] (* 1967), helilooja ja pianist * [[Michael Buchleitner]] (* 1969), takistus- ja pikamaajooksja * [[Karin Gayer]] (* 1969), kirjanik * [[Stephan Marasek]] (* 1970), jalgpallur * [[Marion Maruska]] (* 1972), tennisemängija * Thomas Aigner (* 1973), ajaloolane * [[Markus Scharrer]] (* 1974), jalgpallur * [[Christine Reiler]] (* 1982), Miss Austria 2007 * [[Lisa Makas]] (* 1992), jalgpallur == Sõpruslinnad == * [[Esch-sur-Alzette]], Luksemburg * [[Velletri]], Itaalia * [[Zemun]], Serbia * [[Offenbach]], Saksamaa * [[Puteaux]], Prantsusmaa * [[Köszeg]], Ungari * [[Vsetín]], Tšehhi * [[Saint-Gilles]], Belgia * [[Zottegem]], Belgia * [[Dabas]], Ungari '''Kavandatud sõpruslinn:''' * [[Gyál]], Ungari == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Mödlingi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Austria linnad]] [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] 224nhj8x2ludfe2mknlm052dwyc6yrd 0 96542 7168012 7152096 2026-06-05T18:05:42Z The Prince of Tartu 901 /* 2026 */ 7168012 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} ''See loend loetleb [[Loomingu Raamatukogu]]s alates [[1957]]. aastast ilmunud teosed.'' ==1957== *1. [[Pentti Haanpää]]. "Elu suurelt maanteelt". Soome keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]] *2. [[William Jacobs]]. "Säravad suled". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *3. [[Friedebert Tuglas]]. "Ühe Norra reisi kroonika". *4. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ivan Tšuprovi langemine". Vene keelest tõlkinud [[Paul Viiding]] *5. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *6. [[Aleksandr Kuprin|Aleksander Kuprin]]. "Tsirkuses". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *7. [[Alberto Moravia]]. "Rooma novelle". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *8. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *9. [[Konstantin Paustovski]]. "Suvepäevad". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *10. "Vanaisade vahelugemisi. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *11. [[Vera Panova]]. "Serjoža". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *12. [[Elsa Triolet]]. "Avignoni armastajad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|A. Gross]] *13. [[John Steinbeck]]. "Pärl". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Guy de Maupassant]]. "Valik novelle". Prantsuse keelest tõlkinud [[Nelly Toiger]] *15. [[Branislav Nušitš]]. "Humoreske ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]], [[Viktor Tomberg]] *16. [[Antanas Vienuolis]]. "Uppunu". Leedu keelest tõlkinud [[Aili Erleman]] *17. [[Halldór Laxness]]. "Hea preili ja härrasmaja". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *18. "Neljakümne aasta eest. Vanade eesti revolutsionääride mälestusi". *19. [[Kazimierz Brandys]]. "Olevikumälestusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. "40 luuletust. Põimik nõukogude rahvaste poeesiat". Koostanud [[Ralf Parve]], vene keelest tõlkinud [[Felix Kotta]] *21. [[Aleksander Siivas]]. "Lõpuni kindel: jooni [[Hans Heidemann]]i elust dokumentide alusel". *22. [[Karel Čapek]]. "Jutte ühest ja teisest taskust". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrejs Upīts|Andrej Upit]]. "Valik novelle". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *24. [[Erni Krusten]]. "Õnnetu armastus". ==1958== *1. "Kohtumine päikesega. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Kiira Sipjagina]] *2. [[Anton Hansen Tammsaare]]. "Elavad nukud". *3. [[Leonhard Frank]]. "Karl ja Anna. Michaeli tagasitulek". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *4. [[Egon Rannet]]. "Kadunud poeg". *5–6. [[Graham Greene]]. "Vaikne ameeriklane". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *7. [[Svetoslav Minkov]]. "Õlgveltveebel". Vene keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *8. [[Aleksei Tolstoi]]. "Siug". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Martin Andersen Nexø]]. "Tühjade kohtade reisijad". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]]. "Kolumbus kinnitab otsad". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *11. [[Heikki Lounaja]]. "Tema Majesteet ja teisi novelle ning teisi jutte". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Maamees naerab. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *13. "Kevadelaulud. Põimik eesti looduselüürikat". Koostanud [[Ralf Parve]] *14. [[Vercors]]. "Mere vaikus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *15. [[Jerzy Andrzejewski]]. "Kuldne rebane". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *16. [[Jaroslav Hašek]]. "Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]]. "Legendi järg: noormehe märkmeid". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *18. Anatoli Kuznetsov. "Legendi järg: noormehe märkmeid (II)". Vene keelest tõlkinud Kiira Sipjagina *19. [[Gottfried Keller]]. "Kolm Seldwyla juttu". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *20. [[John Galsworthy]]. "Forsyte'i pääsmine". Inglise keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *21. [[Vicente Blasco Ibáñez]]. "Valencia lood". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *22. [[Bernhard Seeger]]. "Kui lapsed ei ole enam lapsed: külajutte". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Sikemäe]] *23. [[Antoine de Saint-Exupéry]]. "Inimeste maa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Hange]] *24. [[Domenico Rea]]. "Pildikesi Napolist". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Heinrich Böll]]. "Jällenägemine puiesteel". Saksa keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *26. [[Lilli Promet]]. "Ainult puhtast armastusest: novelle ja laaste". *27. "Indoneesia jutte". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *28. [[Pavel Kohout]]. "Niisugune armastus". Tšehhi keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *29. [[Miervaldis Birze|Miervald Birze]]. "Kõigile õitsevad aedades roosid...: jutustus kolme nädala sündmustest". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *30. [[Artur Lundkvist]]. "Vindinge valss". Rootsi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *31. [[Mihhail Koltsov]]. "Ajaloost ja argipäevast: olukirjeldusi ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *32. [[Gilbert Keith Chesterton]]. "Isa Browni lugusid". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *33. [[Zsigmond Móricz]]. "Seitse kreutserit". Ungari keelest tõlkinud [[Paula Palmeos]] *34. [[Premendro Mitro]]. "Robinson Crusoe oli tüdruk". Venekeelse väljaande järgi tõlkinud [[Harald Joasoon]] *35. [[Øivind Bolstad]]. "Toska saare vembumees". Norra keelest tõlkinud E. Suurväli, [[Henrik Sepamaa]] *36. "Nimi pole see, mis kuulsaks teeb. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Einar Maasik]] ==1959== *1. [[Ludvik Aškenazy]] "Laste-etüüdid". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. "Merejutte". Tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] jt *3. [[Robert Burns]]. "Lõbusad kerjused: poeeme, luuletusi, epigramme". Inglise keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *4. [[William Saroyan]]. "Terves ilmas ja lausa taevas". Inglise keelest tõlkinud A. Bergman *5. [[Vera Inber]]. "Ööbik ja roos". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *6. "Rumeenia novelle". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7. [[Šolom Aleihhem]]. "Kuuskümmend kuus". Juudi keelest tõlkinud [[Aron Tamarkin]] *8. [[François Mauriac]]. "Ussipesa. I osa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *9. François Mauriac. "Ussipesa. II osa". Prantsuse keelest tõlkinud Hans Vanaveski *10. [[Arnold Zweig]]. "Vikerkaar". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *11. "Poiss ja päike. Armeenia novelle". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]] *12. [[Hans Kirk]]. "Tütarlaps tamburiiniga". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Sergei Antonov]]. "Uus töötaja". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *14. [[Manivald Kesamaa]] ja [[Herbert Mere]]. "Hiina tähtede all. I osa". *15. Manivald Kesamaa ja Herbert Mere. "Hiina tähtede all. II osa". *16. [[W. Somerset Maugham]]. "Värisev leht: novellid Lõunamere saartelt". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *17. [[Stepan Vassiltšenko]]. "Mustlanna". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *18. [[Bertolt Brecht]]. "Kalendrijutud". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Jaan Kross]] *19. [[Einar Maasik]]. "Koduküla teel". *20. [[Pierre Courtade]]. "Kõrgemad loomad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *21. [[Ivar Lo-Johansson]]. "Vili valmib nüüd Dakotas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *22. [[Aleksander Grin]]. "Punased purjed". Vene keelest tõlkinud O. Mamers *23–24. [[Ray Bradbury]]. "451° Fahrenheiti". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *25. [[Nikolai Gribatšov]]. "Augustikuu tähed". Vene keelest tõlkinud [[Vello Vent]] *26. "Saksad surevad, mõisad põlevad: valimik satiiri ja huumorit töölisajakirjandusest 1905–1917". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *27. [[William Heinesen]]. "Nõiutud valgus". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *28. [[Vance Palmer]]. "Laskem linnud vabadusse". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *29. [[Paul Guimard]]. "Le Havre'i tänav". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *30. [[Aleksander Dovženko]]. "Poeem merest". Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *31. [[Karlludwig Opitz]]. "Minu kindral: ühe staabiveltveebli distsipliinilage raport". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *32. [[Vassili Ardamatski]]. "Kohtumised". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *33. [[Sadek Hedajät]]. "Hadži-aga". Pärsia keelest tõlkinud [[Inna Genss]] *34. [[Theun de Vries]]. "Friisi postitõld". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *35. [[Aleksander Kozatšinski]]. "Roheline vanker". Vene keelest tõlkinud [[Henno Meriste]] *36. [[Veikko Huovinen]]. "Havukka-Aho mõtleja". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37. "Õlimüüja ja Lillehaldjas. Tundmatu autori teos XIV sajandist". Hiina keelest tõlkinud [[Leo Leesment]] *38. [[Ernö Urban]]. "Kaks vaati rummi". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Ernest Hemingway]]. "Mehed ilma naisteta". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Seppik]] *40. [[Sigurd Hoel]]. "Nad armastasid teineteist". Norra keelest tõlkinud [[Hendrik Sepamaa]] *41. [[Juri Nagibin]]. "Öine külaline". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *42. [[Marie Pujmanová]]. "Õde Alena". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Aafrika jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *44. [[Konstantin Simonov]]. "Kaugel idas". Vene keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]] *45. [[Angus Wilson]]. "Halb seltskond". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *46. [[Juliusz Słowacki]]. "Maria Stuart: ajalooline draama". Poola keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Aleksander Kurtna]] *47. [[Aleksander Rekemtšuk]]. "Suvepuhkuste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Alma Selge]] *48. [[John Osborne]]. "Vaata raevus tagasi". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *49. [[Ostap Višnja]]. "Jahimees muheleb". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *50. [[Miguel Ángel Asturias]]. "Nädalalõpp Guatemaalas". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *51. [[Katri Vala]]. "Maa rinnal". Soome keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *52. "Levanti. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Elvi Männik]] ==1960== *1. [[Mart Raud]]. "Igaviku lävel". *2. [[Vladimir Bill-Belotserkovski]]. "Bismarck ja neeger". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3. [[Wolfgang Borchert]]. "Ukse taga". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *4. [[Anton Tšehhov]]. "Orus". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *5. [[Tô Hoái]]. "Muong Gion". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *6. [[Johannes Barbarus]]. "Kolm juttu". *7. [[Halldór Stefánsson]]. "Tasu päästmise eest". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *8. [[Eduard Vilde]]. "Casanova jätab jumalaga". *9. [[John O'Hara]]. "Perekondlik koosviibimine". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *10. [[Venjamin Kaverin]]. "Tundmatu sõber". Vene keelest tõlkinud [[Helvi Einas]] *11. [[Olavi Siippainen]]. "Sinise jakiga tüdruk". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Spordilugusid". *13. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Rõõmus poiss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *14. [[Frigyes Karinthy]]. "Palun, härra õpetaja!" Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Tšõngõz Ajtmatov]]. "Džamilja". Vene keelest tõlkinud [[Ardo Sivadi]] *16. [[Sofja Vinogradskaja]]. "Esimesed aastad". Vene keelest tõlkinud [[Arnold Miller]] *17. [[Mark Twain]]. "Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *18. [[Rein Sepp]]. "Viimne üksiklane". *19. [[Carlo Montella]]. "Kiri Giuliale". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. [[Premtšand]]. "Kaotuse võit". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *21. [[Abram Chasins]] ja [[Villa Stiles]]. "Legend van Cliburnist". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22. [[Johannes R. Becher]]. "Luuletaja päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *23. [[Bruno Traven]]. "Tänukiri". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "Kuuldud jutustusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Mihhail Prišvin]]. "Phacelia". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *26. [[Jan Otčenášek]]. "[[Romeo, Julia ja pimedus]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Erskine Caldwell]]. "Tagasi Lavinia juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *28. "Laule Eestist". Koostanud [[Paul Rummo]] *29. [[Stephen Leacock]]. "Defektiivne detektiiv". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *30. [[Pavel Nilin]]. "Kohtumine Tiškoviga". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *31. [[Henriette van Eyk]]. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (I osa)". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] ja [[Valdek Kruuspere]] *32. Henriette van Eyk. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (II osa)". Hollandi keelest tõlkinud Rein Sepp ja Valdek Kruuspere *33. [[Aapeli]]. "Meie issanda sipelgad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *34–35. [[Olav Duun]]. "Olsøy poisid". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *36. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni seadus ja teisi administratiivalaseid uurimusi". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37. [[Sergei Lvov]]. "Päästke meie hinged!" Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *38. [[Friedrich Wolf]]. "Pariisi õngitseja". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *39. [[Uno Laht]]. "Selle suve värsid". *40. [[Henri Crespi]]. "Sigaret". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *41. [[Pál Szabó]]. "Teispool Doonaud, Tisza taga ...". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]], [[Rein Sepp]] *42. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Avarii. Sügisõhtul". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *43. [[Peter Karvaš]]. "Kesköö-missa". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *44. [[Aleksander Tvardovski]]. "Kaugused kauguste taga. Peatükke poeemist ja luuletusi". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] jt. *45. "Tolstoi läheduses. Mälestusi L. Tolstoist". Koostanud ja vene keelest tõlkinud [[Elvi Pillesaar]] *46. [[Anna Seghers]]. "Varjupaik ja teisi jutte". Saksa keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]] ja [[Viktor Tomberg]] *47. "Küla ilma meesteta. Iiri jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *48. [[Peer Schaldemose]]. "Vanemate patud". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *49. "Külalisi mitmes Eestis. Valimik reisimuljeid XVII–XX sajandist". Koostanud [[Ain Kaalep]] *50. [[Ivan Jefremov]]. "Cor Serpentis. Mao süda". Vene keelest tõlkinud [[Harald Joasoon]] *51. [[Sinclair Lewis]]. "Pajude allee". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *52. "Just nagu põgus nägemus. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]] ==1961== *1. [[Ludvik Aškenazy]]. "Armunud kastis". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. [[Pierre Gamarra]]. "Päikesekonservid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *3. [[Sakari Pälsi]]. "Mina olin veel väikene". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4. "Muusikalisi hetki". Koostanud [[Ain Kaalep]] *5. [[Ilja Ehrenburg]]. "Pariis". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *6. [[Corrado Alvaro]]. "Öised sõnad". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7–8. [[Olga Bergholz]]. "Päevased tähed". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Egon Erwin Kisch]]. "Pöörane reporter". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *10. [[Leon Kruczkowski]]. "Vabaduse esimene päev". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Tarjei Vesaas]]. "Imelik tunne". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *12. [[Mihhail Zoštšenko]]. "Kauba kvaliteet". Vene keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *13. [[Edward Morgan Forster]]. "Teine kuningriik". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Vladimir Bogomolov]]. "Ivan". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *15. [[Ernests Birznieks-Upītis]]. "Halli kivi jutud". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]], [[Enda Kallas]], [[Oskar Kuningas]] *16. "Naer pole ainult naljaasi. Valimik satiiri ja huumorit kodanliku Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Juhan Peegel]] *17. [[Rabindranath Tagore]]. "Lahendatud mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *18. [[Jaroslav Putík]]. "Südametunnistus: professor Oppenheimeri lugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Johannes Seilenthal]] *19. [[Gábor Goda]]. "Murdvaras". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *20–21. [[Veera Panova]]. "Sentimentaalne romaan". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *22. [[Ivo Andrić]]. "Janu". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *23. [[Armand Lanoux]]. "133-nda reisijad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|Aino Gross]] *24–25. [[Victor Stafford Reid]]. "Leopard". Inglise keelest tõlkinud [[Aita Kurfeldt]] *26. [[Janka Brõl]]. "Viimne kohtumine". Valgevene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *27–28. [[Françoise Mallet-Joris]]. "Valed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *29. [[Erik Asklund]]. "Manne". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *30. [[Evald Tammlaan]]. "Jänkimehe kroonika". *31. [[Fjodor Abramov]]. "Ilma isata". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–34. [[Jerome David Salinger]]. "[[Kuristik rukkis]]". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *35. "Vihm mere kohal. Venetsueela novelle". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–38. [[Martti Larni]]. "Ilus seakarjus ehk Majandusnõunik Minna Karlsson-Kanase mälestused". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Ólafur Jóhann Sigurðsson|Olafur Jóhann Sigurdsson]]. "Konstantinoopoli tähed". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–42. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Sõlmeks sõlmitud lõngad. Vene nõukogude luule valimik". Koostanud [[Aksel Tamm]], tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *44. [[Cezar Petrescu]]. "Dacia Felix". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *45. "Mõrtsukatöö Rue Morgue’il. Valik kriminaalnovelle". Koostanud [[Vidrik Kivilo]], tõlkinud Vidrik Kivilo ja [[Tatjana Hallap]] *46. [[Sherwood Anderson]]. "Mahavaikitud vale". Inglise keelest tõlkinud [[Rudolf Kulpa]] *47. [[Jacques-Stephen Alexis]]. "Romansse tähtedele". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Henno Rajandi]] *48. [[Max Frisch]]. "Härra Biedermann ja tulesüütajad". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49–51. [[Graham Greene]]. "Meie mees Havannas". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *52. "Oma maja. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]], [[Hans Luik]] ==1962== *1–2. [[Viktor Nekrassov]]. "Kira Georgijevna". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *3. [[John Bell Clayton]]. "Valge ring". Inglise keelest tõlkinud [[A. Bergmann]] *4. [[Ain Kaalep]]. "Samarkandi vihik". *5. [[Stanisław Dygat]]. "Käsualuse kättemaks". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Upendranath Ašk]]. "Mustad isandad". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *7–9. [[Konstantin Fedin]]. "Sanatoorium «Arcturus»". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10. [[James Aldridge]]. "Mõned mu parimad sõbrad on inglased". Inglise keelest tõlkinud [[V. Torro]] ja [[Vidrik Kivilo]] *11–12. [[Luchino Visconti]] jt. "Rocco ja tema vennad: filmistsenaarium". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *13. [[Minni Nurme]]. "Valus küsimus". *14. [[János Fülöp]]. "Botond". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Halldór Laxness]]. "Napoleon Bonaparte". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *16–17. [[Truman Capote]]. "Rohukannel". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *18. [[Vladimir Voinovitš]]. "Meie elame siin". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Ita Gassel]]. "Alphonsine". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heiti Kaarde]] *20–21. "13 lugu. Laaste ja jutte noortelt autoritelt". Koostanud [[Villem Gross]] *22. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy kosmoserändude päevikud". Poola keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *23–25. [[Folke Fridell]]. "Piiga hallis". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[John Morrison]]. "Pandaloopi prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Gross]] *27. [[Emmanuil Kazakevitš]]. "Päevavalgel". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *28–31. [[John Braine]]. "Tee ülesmäge". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *32. [[Regīna Ezera]]. "Latgale jutustusi". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]] ja [[Enda Kallas]] *33. [[Josef Reding]]. "Üksinda Paabelis". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Mits]] *34–36. [[O. Henry]]. "Kapsad ja kuningad". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37–38. "Tänapäeva tungalteri. Valimik huumorit ja satiiri Nõukogude Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Huko Lumet]] *39. [[Marcel Aymé]]. "Teise mehe pea". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *40. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *41. [[Ēvalds Vilks]]. "Ma ei või sind üksi jätta". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *42–43. [[Jiři Fried]]. "Ajahäda". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *44. [[Leonid Pervomaiski]]. "Armastuslaulu asemel". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *45. [[Lope Félix de Vega Carpio]]. "Sevilla täht". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *46. [[Juri Gontšarov]]. "Tervitus avamerelt". Vene keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], [[Jaan Kross]] *47. [[Betti Alver]]. "Mõrane peegel". *48–50. [[Joseph Kessel]]. "Lõvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51. [[Sergei Jessenin]]. "Lüürika". Koostanud [[August Sang]], vene keelest tõlkinud August Sang, [[Artur Alliksaar]], [[Jaan Kross]], [[Ellen Niit]], [[Debora Vaarandi]], [[Elem Treier]], [[Venda Sõelsepp]] *52. "Poolel teel Kuule. Valik nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud V. Soosaar, [[Hans Luik]] ==1963== *1–3. [[Iris Uurto]]. "Armastus ja kartus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4–5. [[Georgi Vladimov]]. "Rikas maak". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Alan Sillitoe]]. "Tublid naised". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *7. [[Bertolt Brecht]]. "Kolmekrossiooper". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *8–9. [[Vladimir Pozner]]. "Hukkamise paik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *10. [[Marie Under]]. "Kolmteist ballaadi". *11–12. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Üks päev Ivan Denissovitši elus". Vene keelest tõlkinud [[Lennart Meri]], [[Enn Sarv]] *13. [[Slavko Kolar]]. "Migudac ehk arguse apoloogia". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *14. [[Fjodor Knorre]]. "Omad lapsed". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *15–16. [[Justinas Marcinkevičius]]. "Mänd, mis naeris". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *17. [[Stefan Heym]]. "Batsill". Saksa keelest tõlkinud [[Villem Alttoa]], [[P. Suve]] *18. [[Ion Drutse]]. "Ühe doina jälgedes". Moldaavia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *19. [[Juhan Saar]]. "Värviline mõte". *20–22. [[Sara Lidman]]. "Mina ja mu poeg". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[Vassil Bõkav]]. "Kolmas rakett". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *25–26. [[Heinrich Böll]]. "…ega lausunud ühtegi sõna". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *27–28. [[Lucia Demetrius]]. "Viimane tauber". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *29. "Armas luiskaja. [[George Bernard Shaw|Bernard Shaw]]’ ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal koostanud Jerome Kilty". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *30. [[Imre Sarkadi]]. "Argus". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *31. [[Vladimir Maksimov]]. "Inimene on elus". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–33. [[Karel Michal]]. "Viirastused päise päeva ajal". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *34. [[Richard Wright (kirjanik)|Richard Wright]]. "Neli meest". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Ain Kaalep]] *35. [[André Maurois]]. "Kulla needus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–37. [[Joseph Conrad]]. "Pimeduse süda". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Anvelt]] *38. [[Allan Jokinen]]. "Kummituskoer". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Hans Christian Branner]]. "Punased hobused lumes". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–41. [[Maciej Patkowski]]. "Skorpionid". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *42. [[Jaan Kross]]. "Tuule-Juku". *43–46. [[Albert Camus]]. "Katk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *47. [[Venjamin Kaverin]]. "Viltune vihm". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–51. [[John Steinbeck]]. "Me tusameele talv". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *52. "Mõrv eesriide taga. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] ==1964== *1. [[Stig Dagerman]]. "Öö mängud". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *2. [[Vladimir Voinovitš]]. "Tahan olla aus". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *3–5. [[Alain-Fournier]]. "Suur Meaulnes". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], [[Nora Kaplinski]] *6. [[Aleksander Tvardovski]]. "Tjorkin teises ilmas". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] *7–8. "13 autorit. Eesti noorte autorite lühiproosat". *9. [[Johan Borgen]]. "Mesinädalad". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Krishan Chander|Krišan Tšandar]]. "Taevas on selge". Urdu keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–13. [[Juan Goytisolo]]. "Mõõn". Hispaania keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tatjana Hallap]] *14. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Füüsikud". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *15. [[Bill Naughton]]. "Hilisöö Watlingi maanteel". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *16–18. [[Ferenc Sánta]]. "20 tunni reportaaž". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *19. "Laulame ligi külada. Eesti rahvalaule". Koostanud [[Ruth Mirov]] *20–23. [[Erich Maria Remarque]]. "Lissaboni öö". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Per Olof Sundman]]. "Trummilööja". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *25. [[Edesio Alvarado]]. "Põgenik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *26. [[Josef Nesvabda]]. "Einsteini aju". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Unto Seppänen]]. "Seda sorti mees". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *28–29. [[Icchokas Meras]]. "Viik kestab silmapilgu". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Juri Kazakov]]. "Aadam ja Eeva". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *31–32. [[Jurij Brĕzan]]. "Ühe armastuse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *33–34. [[Vil Lipatov]]. "Võõras". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *35. [[Arvo Turtiainen]]. "Soome sari". Koostanud [[Paul Rummo]], soome keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], Paul Rummo, [[Jaan Kross]], [[Paul-Eerik Rummo]], [[Ain Kaalep]], [[Mats Traat]] *36. [[István Szabó]]. "Kõik niisama nagu vanasti". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *37. [[Sławomir Mrożek]]. "Elevant". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *38–39. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Asja huvides". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Aedniku aasta". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *42. [[Juhan Peegel]]. "Saaremaa motiive". *43. [[John Updike]]. "Vetelpäästja". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *44. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks". Taani keelest tõlkinud ja eessõna [[Henrik Sepamaa]] *45–46. [[Irina Grekova]]. "Naistejuuksur". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *47. [[Viktor Bezorudko]]. "Suhhi Mlõntsi musketärid". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *48–50. [[William Golding]]. "Kärbeste jumal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Italo Calvino]]. "Olematu rüütel". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ==1965== *1. [[Enn Vetemaa]]. "Monument". *2–5. [[John Braine]]. "Õnne tipul". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *6. [[Jānis Sudrabkalns]]. "Kas teie usute amulettidesse?" Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *7–8. [[Jerzy Stefan Stawiński|Jerzy S. Stawiński]]. "Adami jälil". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *9–10. [[Shūsaku Endō|Sjusaku Endo]]. "Meri ja mürk". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *11. [[Jacques Prévert]]. "Kuidas portreteerida lindu". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *12. [[Arthur Omre]]. "Armastuse auto". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Walter Macken]]. "Jumal lõi pühapäeva". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *14. [[William Faulkner]]. "Ümberpöörd". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *15–16. [[Andrei Bitov]]. "Kutsealune". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *17–18. [[Pär Lagerkvist]]. "Kääbus". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *19–21. [[Andrzej Szczypiorski]]. "Minevik". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Otia Iosseliani]]. "Mäng". Gruusia keelest tõlkinud [[Uno Ussisoo]] *23. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni kolmas seadus". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *24. [[Vassili Aksjonov]]. "Väikene vaal, tegelikkuse lakeerija". Vene keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *25–26. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sõnad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *27. [[Dimitrios Hadzis]]. "Õpetaja testament". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] *28. [[Jevgeni Švarts]]. "Draakon". Vene keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *29–31. [[Ernest Hemingway]]. "Pidu sinus eneses". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *32–35. [[Jorge Semprún]]. "Suur reis". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *36–38. [[Endre Fejes]]. "Vanarauahoov". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Milan Kundera]]. "Naljakad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *40. [[Hermann Hesse]]. "Klingsori viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Oskar Kuningas]] *41–42. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". *43. [[Leo Ågren]]. "Ballaad". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *44–46. [[Max Frisch]]. "Homo faber". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *47–48. [[Isaac Asimov]]. "Kadunud robot". Inglise keelest tõlkinud [[Ain Raitviir]] *49. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *50. [[Martin Walser]]. "Lennuk maja kohal". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *51. [[Mirdza Bendrupe]]. "Piibussaare". Läti keelest tõlkinud ja järelsõna [[Oskar Kuningas]] *52. "Kaheksas põgenemine. Uusimaid vene nõukogude novelle". Tõlkinud [[Hans Luik]] ==1966== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Neli novelli". *3. [[Jerome David Salinger]]. "Parim päev banaanikala püügiks". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *4. "Kõnelus gloobusega. Ukraina kaasaegset luulet". Valinud, tõlkinud ja eessõna [[Harald Rajamets]] *5–6. [[Vitali Sjomin]]. "Seitsmekesi majas". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *7. [[Artur Alliksaar]]. "Nimetu saar". *8–9. [[Veijo Meri]]. "Manillaköis". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *10. [[Utuy Tatang Sontani]]. "Dogerid". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *11–13. [[Kōbō Abe]]. "Neljas jääaeg". Jaapani keelest tõlkinud ja eessõna autor [[Agu Sisask]] *14. [[James Baldwin]]. "Keegi ei tea minu nime". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *15–16. [[Tarjei Vesaas]]. "Jääloss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *17–18. [[Peter Weiss]]. "Jean Paul Marat’ jälitamine ja tapmine Charentoni varjupaiga näitetrupi ettekandes härra de Sade’i juhtimisel". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *19–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22–23. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Lumevalgus...lumepimedus". – [[Enn Vetemaa]]. "Lumesõda". *24–25. [[Isaak Babel]]. "Odessa lood". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *26. [[Herman Melville]]. "Billy Budd, fokkmarsimadrus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *27–30. [[Karl Ristikivi]]. "Imede saar". *31–32. [[Bernard Malamud]]. "Idioodid kõigepealt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33. "Mina meesi... Valik eesti rahvalaule". Koostanud [[Ülo Tedre]] *34. [[Herbert George Wells]]. "Võlupood". Inglise keelest tõlkinud [[Aleksander Zirnask]] *35. [[Werner Bergengruen]]. "Surm Tallinnas: kurioosseid lugusid ühest vanast linnast". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *36. [[Peter Karvaš]]. "Suur parukas". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *37. [[Corey Ford]]. "Mötlemise õpetus". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Võhandu]] *38–39. [[Antti Hyry]]. "Kodus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *40–43. [[Franz Kafka]]. "Protsess". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], järelsõna [[Roger Garaudy]], prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *44. [[Kornel Filipowicz]]. "Antikangelase päevik". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *45. [[Albert Camus]]. "Võõras". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *46–48. [[Johannes Bobrowski]]. "Levini veski: 34 lauset minu vanaisa kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *49–52. [[Grigori Baklanov]]. "Juuli 1941". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ==1967== *1–2. [[Jules Feiffer]]. "Karmuella-armuella ja Nunnu". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Uno Laht]] *3. [[Margareta Ekström]]. "Kallaletung". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *4. [[Mati Unt]]. "Elu võimalikkusest kosmoses". *5–6. [[Fazil Iskander]]. "Kitstuuri tähtkuju". Vene keelest tõlkinud [[Henno Mereste]] *7. [[Carson McCullers]]. "Kurva kohviku ballaad". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8–10. [[Jaan Oks]]. "Vaevademaa". Eessõna [[Nigol Andresen]], järelsõna [[Friedebert Tuglas]] *11–13. [[Georges Conchon]]. "Metsik riik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *14. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ühepäevaliblikas". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *15. [[Arnošt Lustig]]. "Hingepalve Katarzyna Horowitzi eest". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *16. [[Enn Vetemaa]]. "Pillimees". *17. [[Sławomir Mrożek]]. "Tango". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *18. [[John Wain]]. "Onuke". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *19–20. [[Nikolai Dubov]]. "Põgenik". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *21–22. [[Paavo Haavikko]]. "Isiklikud asjad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *23. [[Anatole France]] (?). "Roosipuumööbel". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *24. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Tolmust ja värvidest]]". *25–26. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Tõotus". Saksa keelest tõlkinud [[Aino Toomaspoeg]] *27. [[Ivan Klíma]]. "Armastajad üheks ööks". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *28–29. "Kõne voolab voolavas maailmas. Valik uuemat soome lüürikat". Tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Ly Seppel]] *30. [[Ralph D. Paine]]. "Kadunud laevad". Inglise keelest tõlkinud [[Aadu Hint]] ja [[Herman Sergo]] *31. [[Vassili Grossman]]. "Mõned kurvad päevad". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *32–34. [[Rex Stout]]. "[[Uksekell helises]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *35–36. [[Charles Baudelaire]]. "Kurja lilled". Koostanud [[August Sang]], prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] jt *37. [[Mats Traat]]. "Irdinimene". *38–39. [[Arthur van Schendel]]. "Fregatt «Johanna Maria»". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *40–41. [[Bertolt Brecht]]. "Pagulasvestlused". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *42–43. [[Michael Frayn]]. "Plekkmehed". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *44–46. "Kuidas sünnivad kurgaanid. Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest". Tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *47–48. [[Luigi Pirandello]]. "Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy mälestused". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *50–52. [[Veniamin Kaverin]]. "Kaksikportree". Vene keelest tõlkinud [[Ruth Eliaser]] ==1968== *1. [[Arvo Valton]]. "Kaheksa jaapanlannat". *2–3. [[Jean Anouilh]]. "Becket ehk jumala au". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Kõiv]] *4. [[Elmer Diktonius]]. "Maine hellus". Rootsi keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *5–7. [[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]. "Ajastu ahistavad asjad". Vene keelest tõlkinud [[Matti Vaga]] *8. [[Georges Perec]]. "Asjad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *9–10. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]] *11–12. [[Saul Bellow]]. "Püüa päeva". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *13. [[Marie Under]]. "Uneretk". *14–16. [[Maurice Druon]]. "Zeusi mälestused". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *17. [[Willy Kyrklund]]. "Solange". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *18. [[Volter Kilpi]]. "«Albatrossi» lugu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Václav Havel]]. "Teade". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *20–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Saatuslikud munad". Vene keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *22–24. [[Agatha Christie]]. "Tuhkur hobune". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *25–26. [[Sándor Somogyi Tóth]]. "Olid ju prohvet, kullake". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *27. [[Jānis Ezeriņš]]. "Salakaubavedaja". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *28–29. [[Jaroslava Blažková]]. "Nailonkuu". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *30. [[Ott Kangilaski]]. "Jutulõng". *31–34. [[Truman Capote]]. "Külmavereliselt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *35–38. [[Karl August Hindrey]]. "Ja oli kunagi keegi...". Eessõna [[Ülo Tedre]] *39. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Romulus Suur". Saksa keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *40. [[Ališer Navoii]]. [Valik luuletusi]. Koostanud ja usbeki keelest tõlkinud [[August Sang]] *41–42. [[Jean Ribillard]]. "Isand M’Saudi elu ja mõtted". Esperanto keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *43. [[Aziz Nesin]]. "Hull pääses lahti". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *44. [[Hans Erich Nossack]]. "Lülituslaud". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *45. [[Viivi Luik]]. "Hääl". *46. [[Nikolai Jevdokimov]]. "Vajalik inimene". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *47–50. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Pär Lagerkvist]]. "Sibüll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1969== *1–2. [[Mati Unt]]. "Mõrv hotellis. Phaethon, päikese poeg". *3. [[Andrei Platonov]]. "Gradovi linn". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *4–5. [[Peter Weiss]]. "Juurdlus". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *6. [[Vassili Šukšin]]. "Vanja, kuidas sina siia said?" Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *7. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Tuhkatriinumäng". *8–10. [[Olli]]. "Kui Simson olnuks soomlane". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *11. [[Jevgen Gutsalo]]. "Belle Parisienne". Ukraina keelest tõlkinud [[Enn Mälgand]] ja [[Harald Rajamets]] *12–13. [[Paul Viiding]]. "Elu aseaine". *14–17. [[Rolf Hochhuth]]. "Asemik". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *18–19. "Pappa Jannseni postipaunast". *20–21. [[Mika Waltari]]. "Fine van Brooklyn". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Friedebert Tuglas]]. "Kirjandusloolisi pisivesteid". *23–26. [[Viktor Šklovski]]. "Sentimentaalne teekond". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *27. [[Samuel Beckett]]. "Õnnelikud päevad". Inglise keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Valdek Kruuspere]] *28–29. [[Albert Bels]]. "Uurija". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *30–33. [[William Golding]]. "Vaba langemine". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *34. [[Franz Grillparzer]]. "Vaene mängumees". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *35–36. [[Jacek Bocheński]]. "Tabu". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *37–39. [[James Joyce]]. "Dublinlased". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Jaak Rähesoo]] *40. [[Fazil Hüsnü Dağlarca]]. "Nelja tiivaga lind". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *41. [[Mahatma Gandhi]]. "Maailm on väsinud vihkamast". Inglise keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *42–44. [[Max Frisch]]. "Don Juan ehk armastus geomeetria vastu. Eluloomäng". Saksa keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Harald Rajamets]] *45–47. [[Norbert Wiener]]. "Inimolendite kasulik kasutamine. Küberneetika ja ühiskond". Inglise keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *48. [[André Gide]]. "Halvasti aheldatud Prometheus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *49–50. [[Veijo Meri]]. "Suguvõsa". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *51–52. [[Hans Henny Jahnn]]. "7 äraspidist juttu. Sõnakunsti üksildumine". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ==1970== *1. [[Vaino Vahing]]. "Lugu". *2. [[Harold Pinter]]. "Sünnipäevapidu". Inglise keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *3–5. [[Vassili Belov]]. "Igapäine asi". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *6. [[Marguerite Duras]]. "Moderato cantabile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *7–9. [[Aleksander Tassa]]. "Saalomoni sõrmus". *10–12. [[Jelizaveta Drabkina]]. "Talihari". Vene keelest tõlkinud [[Aleksander Klejnot]] *13. [[Erni Hiir]]. "Kui tulevad käod". *14. [[Hermann Hesse]]. "Unenäokingitus". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *15. [[Jaan Kross]]. "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". *16–19. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Agoonia". Vene keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *20–21. [[Eduard Petiška]]. "Golem ja teisi juudi legende ja lugusid vanast Prahast". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *22–23. [[Edgar Allan Poe]]. "Kaev ja pendel". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Aavik]] *24–26. [[Väinö Linna]]. "Must armastus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *27. [[Hando Runnel]]. "Avalikud laulud". *28. [[Natalja Baranskaja]]. "Nädalast nädalasse". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *29–30. "Leegajused. Soome-ugri rahvaste laule". Koostanud [[Udo Kolk]], [[Richard Ritsing]], [[Aino Valmet]] *31–33. [[Lars Gyllensten]]. "Sokratese surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *34–35. [[James D. Watson]]. "Kaksikspiraal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *36–39. [[Bertolt Brecht]]. "Mees on mees. Galilei elu. Arturo Ui". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *40–41. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *42. [[Dylan Thomas]]. "Piimmetsa vilus". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *43. [[Heimito von Doderer]]. "Jeeriku pasunad". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *44. [[Andris Jakubāns]]. "Hakkas sadama kell neli üksteist". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *45. [[Peter Handke]]. "Kaspar". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *46–47. [[Aleksandr Herzen]]. "Teiselt kaldalt". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–49. [[Ernst Penzoldt]]. "Squirrel". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *50. [[Milo Urban]]. "Vyšny Mlyni taga". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *51–52. [[Bernard Shaw]]. "Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] ==1971== *1. [[Andres Ehin]]. "Uks lagendikul". *2–3. [[Juri Oleša]]. "Kadedus". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *4. [[Jaan Kross]]. "Michelsoni immatrikuleerimine. Tosin üksikkõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel". *5–7. [[Arthur Miller]]. "Pärast pattulangemist. Hind". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8. [[István Örkény]]. "Tótid". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *9–11. [[Viljo Kojo]]. "Sinise kambri unenägu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12–13. [[August Strindberg]]. "Surmatants". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *14. [[Heinrich Mann]]. "Kobes". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], eessõna [[Nigol Andresen]] *15–16. [[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]]. "Tigu nõlvakul". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *17. [[Joel Sang]]. [[Jüri Üdi]]. [[Toomas Liiv]]. [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk". *18. [[Juozas Grušas]]. "Anupras kukkus kõrgelt". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *19–21. [[Pentti Holappa]]. "Pärija omadused". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Vésteinn Ludviksson]]. "Kaheksa torustikust kostvat häält". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *23–26. [[Michael Frayn]]. "Hommikupooliku lõpu poole". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *27. [[Pär Lagerkvist]]. "Ahasveeruse surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *28–29. [[Valmar Adams]]. "Sinu sekundid". *30. [[César Vallejo]]. "Inimlikud luuletused". Koostanud ja eessõna [[Ricardo Mateo]], hispaania keelest tõlkinud ja eessõna [[Ain Kaalep]] *31. [[Teet Kallas]]. "Verine padi". *32. [[Kåre Holt]]. "Vana tee «Armastuse» juurde". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *33–35. "Jenowewa. Helena. Mai Roos. Romaan ja Dudora". *36–38. [[Vassil Bõkav]]. "Sotnikov". Vene keelest tõlkinud [[Väino Ilus]] *39. "Lahtine laegas. Valimik aforisme". Soome keelest tõlkinud [[Endel Nirk]] *40–41. [[Tšõngõz Aitmatov]]. "Valge laev". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *42. [[John Osborne]]. "Luther". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *43. [[Gunnar Lunde]]. "Must naer". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *44. [[Fjodor Abramov]]. "Pelageja". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *45–47. [[William Faulkner]]. "Kui ma olin suremas". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *48–49. [[Fjodor Dostojevski]]. "Ülestähendusi põranda alt". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]], [[Lembe Hiedel]], järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *50–51. [[Andrei Bitov]]. "Apteekrisaar". Vene keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *52. [[Nelly Sachs]]. "Eeli". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], järelsõna [[Nigol Andresen]] ==1972== *1–2. [[Arvo Valton]]. "Õukondlik mäng". *3–4. [[Erich Segal]]. "Armastuse lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Hiedel]] *5–6. [[Jorge Luis Borges]]. "Hargnevate teede aed". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *7–8. [[Eugene O'Neill]]. "Pikk päevatee kaob öösse". Inglise keelest tõlkinud [[Minni Nurme]] *9–10. [[Sivar Arnér]]. "Pime ja valge". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *11. [[Anna Haava]]. "Väikesed pildid Eestist". *12.–13. [[Robert Musil]]. "Kolm naist". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *14. [[Donald Barthelme]]. "Tavatud kombed, koletud teod". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Enn Soosaar]] *15. [[Daniil Granin]]. "Kaks lugu". Vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]], [[Andres Jaaksoo]] *16–17. [[Jean Giraudoux]]. "Trooja sõda ei tule". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *18–19. "Uus Eestimaa kukulind ehk lõbu laulik". Kokku pannud [[Ülo Tedre]] *20–23. [[Ilja Ehrenburg]]. "Julio Jurenito". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *24–26. [[Sigurd Hoel]]. "Patused suvepäikese all". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *27. [[Lembit Vahak]]. "Karske õhtupoolik". *28. [[Georg Christoph Lichtenberg]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], [[Kersti Merilaas]] *29–31. [[Laurence J. Peter]] ja [[Raymond Hull]]. "Peteri printsiip". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *32–34. [[H. J. Eysenck]]. "Tunne oma võimeid". Inglise keelest tõlkinud [[Paul Kees]] *35–36. [[Pentti Haanpää]]. "Üheksa mehe saapad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37–39. [[Per Olof Sundman]]. "Ekspeditsioon". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. [[Albert Paris Gütersloh]]. "Austria-elamus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *41–42. [[Hando Runnel]]. "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks". *43. [[Isaak Babel]]. "Maria". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *44–45. [[Peter Brook]]. "Tühi ruum". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *46. [[Albert Schweitzer]]. "Aukartus elu ees". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *47–49. [[Valentin Rasputin]]. "Viimne tärmin". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *50. "Viiskümmend. Lüürikat eesti poeetide teekondadelt Nõukogude Liidus". Koostanud [[Ain Kaalep]] *51–52. [[Albert Camus]]. "Sisyphose müüt". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] ==1973== *1–2. [[Fernando Pessoa]]. "Autopsühhograafia". Portugali keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud [[Ain Kaalep]] *3–4. [[Joseph Heller]]. "Me pommitasime New Havenit". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *5. [[Juri Nagibin]]. "Metsavahimajas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Julian Stryjkowski]]. "Siirius". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Gunnar Kaarend]] *7. [[Kersti Merilaas]]. "Kaks viimast rida". *8–11. [[Saul Bellow]]. "Mr. Sammleri planeet". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *12–13. [[Tadeusz Różewicz]]. "Kartoteek. Veider vanake". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Aleksander Kabur]] *14. [[Veikko Huovinen]]. "Joodiku eetika". Soome keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *15. [[Vaino Vahing]]. "Sina". *16–17. [[Juha Mannerkorpi]]. "Närilised". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *18–19. [[Nathalie Sarraute]]. "Kas te kuulete neid?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *20–21. [[T. S. Eliot]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]], [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Mari Saat]]. "Katastroof". *23–24. [[Hrant Mathevosjan]]. "Koormahobused". Armeenia keelest tõlkinud [[Silvia Tobias]] *25–26. [[Andrei Platonov]]. "Džan". Vene keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *27–30. [[Miroslav Skála]]. "Pulmareis Jiljisse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *31–32. [[Kazys Saja]]. "Polüglott. Abstinent. Maniakk". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *33. [[Jüri Üdi]]. "Käekäik". *34–35. [[Ödön von Horvath]]. "Jumalata noorus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *36. [[Ernst Enno]]. "Minu sõbrad". *37–38. [[Marģers Zariņš]]. "Loojangu orel". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *39. [[Elias Canetti]]. "Marrakeši hääled". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *40. [[Richard Bach]]. "Johathan Livingston Merikajakas". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *41–44. [[August Kitzberg]]. "Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused". *45–46. [[Georg Büchner]]. "Dantoni surm". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *47–48. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kevadviretused". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *49–52. [[Hermann Hesse]]. "Stepihunt". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Mati Sirkel]] ==1974== *1–2. "Vainoköis. Valik Kodavere pajatusi". Koostanud [[Mall Hiiemäe]] *2. [[Ramón Gómez de la Serna]]. "Gregeriiad". Valinud ja hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *3. [[Daniil Granin]]. "Vihm võõras linnas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *4–5. [[Nikolai Baturin]]. "Varahilisel ajal". *6–7. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Teed ja kohtumised". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *8. [[Mats Traat]]. "Kohvioad". *9–10. [[Mkrtitš Armen]]. "Heghnari allikas". Armeenia keelest tõlkinud [[Sülvia Tobias-Börner]] *11–13. [[Günter de Bruyn]]. "Auhind". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *14. "Ärgem rääkigem raamidest! Kujutava kunsti motiive eesti luules". Koostanud [[Vaime Kabur]] *15. [[Anatole France]]. "Crainquebille". Koostanud [[Ott Ojamaa]], prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] jt *16. [[Ota Pavel]]. "Ilusate sokkude surm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Uno Laht]]. "Bordelli likvideerimine". *18–19. [[Saulius Šaltenis]]. "Pähklileib. Henrik Monte". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *20. [[Jerzy Szaniawski]]. "Professor Tutka lood". Poola keelest tõlkinud [[Gunnar Kaarend]] *21. [[Aleksandr Puškin]]. "Luulet. Uusi eestindusi". Vene keelest tõlkinud [[Kalju Kangur]] *22–23. [[Grõgir Tjutjunnõk]]. "Raudrohi". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]], [[Andres Jaaksoo]] *24. [[Eha Lättemäe]]. "Metsamarju. Mõtsamarju". *25–26. [[Vladimir Lidin]]. "Lillede kastmise tund". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *27–30. [[William Faulkner]]. "Isaac McCaslini lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *31. [[Arvo Valton]]. "Pööriöö külaskäik". *32. "Runo radadel. Nõukogude Karjala luulet". Valinud ja soome keelest tõlkinud [[Eha Lättemäe]] *33. [[Johann Wolfgang Goethe]]. "Aforisme". Valinud ja saksa keelest tõlkinud [[Mati Hint]] *34. [[Viivi Luik]]. "Salamaja piir". *35. [[Kristiina Pelto-Timperi]]. "Sirelisuru". Soome keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *36. [[Enn Vetemaa]]. "Püha Susanna ehk Meistrite kool". *37–39. [[Sven Fagerberg]]. "Valgeks võõbatud süda". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40–41. [[Vassili Aksjonov]]. "Teekond tühjade tünnidega". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *42–43. [[Luigi Pirandello]]. "Heinrich IV". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *44. [[Rein Saluri]]. "Külalised". *45–46. [[Rabindranath Tagore]]. "Aednik". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *47–48. [[Elisabeth Aspe]]. "Ennosaare Ain". *49–52. [[Jørgen-Frantz Jacobsen]]. "Barbara". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] ==1975== 1975. a. avanumbriks oli toimetusel ette valmistatud topeltnumber "Laustud sõna lagub: valik eesti vanasõnu". Alguses kõik laabus, saadi trükiluba, trükiti tiraaž valmis, saadi ka ilmumisluba ning valmistuti tiraaži ettetellijatele ja kaubandusvõrku laiali saatma. Viimasel hetkel keelati aga otse Moskvast ära raamatu trükikojast väljasaatmine, ametlikult põhjendades seda roppude sõnade hulgaga raamatus. Toonane LR-i toimetaja [[Jüri Ojamaa]] kahtlustas oma mälestustes<ref>[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:223222 Õpetajate Leht, nr 47–48, 24. detsember 2003, lk 16]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Digar.ee)</ref> aga, et tegelik põhjus oli sarja kuuluvate raamatute samas numbris avaldatud bibliograafia, mis sisaldas ka mitmete selleks ajaks põlu alla sattunud kirjanike teoseid. Tiraaž hävitati ja asendati kiirkorras "Niidermaadega". Samas on üksikud eksemplarid seda hävitatud raamatut säilinud (ilmselt tõid trükitöölised mõned raamatud salaja trükikojast välja) ning tegu on haruldaseima raamatuga "Loomingu raamatukogu" sarjas. *1–2. [[Vsevolod Ivanov]]. "Niidermaad". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]], [[Maiga Varik]], koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *3–4. [[Anatol Kudravets]]. "Mälestamispäev". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *5. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kutsikad". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *6. [[Anar]]. "Dante juubel". Tõlkinud [[Ly Seppel]] *7–8. [[Thornton Wilder]]. "San Luis Rey sild". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *9. [[Mati Unt]]. "Via regia". *10–11. [[Aleksandr Borin]]. "Avarii". Vene keelest tõlkinud [[Karl-Hanto Selmet]] *12–13. [[Antonin Artaud]]. "Esseid ja kirju". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–16. [[Redik Soar]]. "Esimesilt päevilt". *17–20. [[Konstantin Simonov]]. "Kakskümmend päeva sõjata". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *21. [[Mihhail Šolohhov]]. "Keeris". Vene keelest tõlkinud [[Otto Samma]] *22. [[Jüri Üdi]]. "Armastuskirjad". *23. [[Thomas Mann]]. "Seadus". Saksa keelest tõlkinud [[Lii Ojamaa]] *24. [[Roald Dahl]]. "Musi mopsti". Inglise keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *25–26. [[Jüri Jürison]]. "Eestimehe teekond ümber maailma «Askoldi» laeva peal". Kokku pannud [[Juhan Peegel]] *27. [[Italo Svevo]]. "Kaks novelli". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *28–31. [[Taisto Huuskonen]]. "Terasetorm Karjala kannasel". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *32–33. [[Pascal Lainé]]. "Irrevolutsioon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *34. [[Toomas Vint]]. "Ringmäng". *35. [[Kurt Vonnegut]]. "Õnne sünnipäevaks, Wanda June". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *36–37. [[Mykolas Sluckis]]. "Neidude pühapäev". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *38–39. [[Hjalmar Söderberg]]. "Doktor Glas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. "Trükkal J. W. Lackneri tapmine". Saksa keelest tõlkinud [[Aldo Roomere]] *41. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle häda mõistuse pärast". *42. [[August Strindberg]]. "Preili Julie". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *43–46. [[Veijo Meri]]. "Aleksis Stenvalli elu". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *47–52. [[Friedrich Wilhelm Willmann]]. "Juttud ja teggud". ==1976== *1. [[Riho Lahi]]. "Vanaisa jutud". *2. [[Jack London]]. "Lõke". Inglise keelest tõlkinud [[Ester Heinaste]] *3–4. [[Rabindranath Tagore]]. "Gitandžali". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *5. [[Bruno Traven]]. "Bandiitide tohter". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Viktor Tomberg]] *6. [[Arvo Valton]]. "Muinasjutt Grandi leidmisest". *7–9. [[Daniil Hrabrovitski]]. "Tule taltsutamine". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *10–11. [[Olev Remsu]]jev. "Homne karikakar". *12–13. [[Nikolai Baturin]]. "Oaas". *14. [[Hando Runnel]]. "Mõru ning mööduja". *15–16. [[Ulrich Plenzdorf]]. "Noore W. uued kannatused". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *17–20. [[Andres Saal]]. "Vambola". *21. [[Aleksandrs Čaks]]. "Minu armastus". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *22. [[Pierre Gascar]]. "Naised". Prantsuse keelest tõlkinud [[Imre Pullman]] *23–25. [[Otia Iosseliani]]. "Tähesadu". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *26. [[Romualdas Granauskas]]. "Loojanguvana". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *27. [[Paavo Haavikko]]. "Neliteist valitsejat. Rääkida, vastata, õpetada". Soome keelest tõlkinud [[Minni Nurme]], [[Eha Lättemäe]], [[Paul-Eerik Rummo]] *28–29. [[Evelyn Waugh]]. "Kallis kadunuke". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *30–31. [[Willy Sørensen]]. "Kummalised lood". Taani keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *32. [[Enn Vetemaa]]. "Roosiaed". *33. [[Karl Ernst von Baer]]. "[[Eestlaste endeemilistest haigustest]]". Ladina keelest tõlkinud [[Ülo Torpats]] *34–37. [[Boriss Balter]]. "Nägemiseni, poisid!" Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *38–39. [[Curzio Malaparte]]. "Kriket Poolas". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Retk Hispaaniasse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Aleksander Raid]] *42. [[Vladimir Anikanov]]. "Miniatuur". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *43. [[Eila Pennanen]]. "Saladus". Soome keelest tõlkinud ja eessõna [[Luule Sirp]] *44–45. [[L'udo Zúbek]]. "Varjatud allikas". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *46–47. [[Nikolai Tihhonov (kirjanik)|Nikolai Tihhonov]]. "Kahekordne vikerkaar". Vene keelest tõlkinud [[Endel Sõgel]], [[Maiga Varik]] *48. [[Jón Óskar]]. "Minu nägu ja sinu nägu". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *49. [[Ants Paikre]]. "Kirjeldamatu, asendamatu". *50. [[Jorge Luis Borges]]. "Kunsttükid". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *51. [[Riho Mesilane]]. "Veterinaari esimene nädal". *52. [[Kaissõn Kulijev]]. "Niikaua kui püsivad mäed". Balkaari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Andres Jaaksoo]] ==1977== *1. [[Asta Põldmäe]]. "Me". *2–3. [[Richard Brautigan]]. "Arbuusisuhkrus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4. "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi: valik «Noorte kirjandussündmusest '76»". *5–6. [[Anatoli Lunatšarski]]. "Vabastatud Don Quijote". Vene keelest tõlkinud ja eessõna [[Hans Luik]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *7–8. [[Maximilian Põdder]]. "Bob Ellerhein". *9. [[Juri Vlassov]]. "Välkvalge hetk". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Paavo Kivine]] *10–13. [[Ákos Kertész]]. "Makra". Ungari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Edvin Hiedel]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *14–15. [[Pu Songling]]. "Libarebased". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *16. [[Ustav Mikelsaar]]. "Ohver". *17–19. [[Juri Trifonov]]. "Teine elu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *20–21. [[Camilo José Cela]]. "Apelsin on talvine vili". Hispaania keelest tõlkinud [[Ants Viir]], [[Ott Ojamaa]] *22–23. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Ja ei olnud paremat venda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. "[[Dhammapada]]". Paali keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *25–26. [[Regīna Ezera]]. "Zooloogilised novellid". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27. [[Teet Kallas]]. "Insener Paberiti juhtum". *28–31. [[Carlo Cassola]]. "Bube pruut". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *32–33. [[Viktoria Tokareva]]. "Tüütu tüüp". Vene keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *34. "Vastutus: Soomerootsi novelle". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *35. [[Algirdas Pocius]]. "Hommikul, kui vaevas uni". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *36. [[Salvador Espriu]]. "Labürindi lõpp". Valinud ja katalaani keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ja [[Jüri Talvet]] *37–39. [[Jean-Pierre Chabrol]]. "Kuulus tugitool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *40. [[Nodar Dumbadze]]. "Päike". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *41–43. [[Anatoli Koni]]. "Mälestusi Vera Zassulitši kohtuasjast". Vene keelest tõlkinud [[Aino Lukas]] *44–45. [[Paul Kuusberg]]. "Linnukesega". *46–47. [[Joyce Carol Oates]]. "Neli suve". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]] *48. [[Stanisław Jerzy Lec]]. "Sugemata mõtted". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]] *49. [[Aino Pervik]]. "Umimetsades". *50–52. [[Günter Kunert]]. "Sorida laekais". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1978== *1–3. [[A. H. Tammsaare]]. "Mõtteid ja mõtisklusi". *4–5. [[Ronald David Laing]]. "Omadega puntras". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *6. [[Aulikki Oksanen]]. "Kirsivargad". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Eyvind Johnson]]. "Oli aasta 1914". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *9–10. [[Jordan Radičkov]]. "Püssirohuaabits". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Ludvig Holberg]]. "Mäeotsa Jeppe ehk mats mõisahärraks". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Daniil Granin]]. "Nimekaim". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *14. [[Hubert Matve]]. "Karedad lood". *15–17. [[Jean Cocteau]]. "Kolm näidendit". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], [[Häidi Kolle]], [[Henno Rajandi]] *18. [[Kalju Saaber]]. "Mees, naine ja bernhardiin". *19–20. [[Dibaš Kaintšin]]. "Kaktantši ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *21–22. [[Vojtĕch Steklač]]. "Hüvasti, mu arm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrei Balabuhha]]. "Eelkäijad". Vene keelest tõlkinud [[Astrid Kabur]] *24–26. [[Jawaharlal Nehru]]. "India avastamine". Inglise keelest tõlkinud [[Maret Kark]] *27–28. [[Vytautas Martinkus]]. "Tuulelipp perekonnapeoks". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *29. [[Boriss Lavrenjov]]. "Tuul". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Karindi]] *30–33. [[Jerome K. Jerome]]. "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *34. [[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]. "Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *35. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool". *36–37. [[Ingmar Bergman]]. "Stseenid ühest abielust". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *38. [[Timur Pulatov]]. "Valdused". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *39. [[Vahagn Grigorjan]]. "Lukkupandud tuba". Armeenia keelest tõlkinud [[Andres Jaaksoo]] *40. [[Katre Ligi]]. "Kõigest ei kõnni ära". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Tagasiside". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Ryunosuke Akutagawa]]. "Hammasrattad". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *45. [[Galina Kornilova]]. "Kesköised jalutuskäigud". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *46–47. [[Martin Walser]]. "Kõrvalhaak. Toalahing". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *48–49. [[Andrei Bitov]]. "Lahkuv Monahhov". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa|J. Aam]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *50–51. [[Nikolai Pärna]]. "Rütm, elu ja looming". *52. [[Vicente Aleixandre]]. "Südame ajalugu". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jüri Talvet]] ==1979== *1. [[Rein Saluri]]. "Mees teab". *2–3. [[Patrick White]]. "Hiilija öö. Kakaduud". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4–5. [[Juri Oleša]]. "Ei ühtki päeva reata". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *6. [[Günter Herburger]]. "Külakooliõpetaja Hofer. Suvistejuhtum". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *7. [[Imants Ziedonis]]. "Epifaaniad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *8. [[Pio Baroja]]. "Vagabund Elizabide". Hispaania keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] ja [[Jüri Talvet]] *9–10. [[Jerzy Broszkiewicz]]. "Lemuel Gulliveri kaks seiklust. Väljavõte vanast kroonikast". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11–13. [[Jakob Pärn]]. "Oma tuba, oma luba. Must kuub". *14–15. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *16. [[Viktor Konetski]]. "Viimast korda Antverpenis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17. "Lugusid vanast Tallinnast". Koostanud [[Isidor Goldman]] *18–19. "Leningradi vanad puud: Leningradi kirjanike lühijutte". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] jt, koostanud [[Vladimir Bahtin]] *20–21. [[Erno Paasilinna]]. "Kadunud armee". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *22. [[Juozas Aputis]]. "Ah, Teofilis!" Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Leonardo Sciascia]]. "Igati". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25–26. [[Ivan Maiski]]. "Bernard Shaw ja teised". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Aino Lukas]] *27. [[Lao-zi]]. "Daodejing. Kulgemise väe raamat". Hiina keelest tõlkinud ja eessõna [[Linnart Mäll]] *28–29. [[Ilja Ilf]], [[Jevgeni Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *30–32. [[Hans Scherfig]]. "Idealistid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–36. [[Konstantin Simonov]]. "Me ei saa enam kokku ...". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *37–38. "Üheksateist ööd: valitud lugusid araabia jutukogust «[[Tuhat üks ööd|Tuhat üks ööd»]]". Vene keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *39. [[Ike Volkov]]. "Sügis äärelinna teatris: luuletusi 1970–1976". *40–42. [[Vsevolod Meierhold]]. "Meierhold meierholdluse vastu". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Reet Reiljan]] *43–46. [[Mario Soldati]]. "Näitleja". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], luuletõlked [[Linda Ruud]] *47–48. [[Revaz Inanišvili]]. "Keegi jääb bussist maha. Helesinine lõngakera". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *49–51. [[Jüri Tuulik]]. "Vares" *52. [[Christopher Geiser]]. "Tuba hommikueinega". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1980== *1–2. "Purjetan punasta merda: valik regivärsilisi merelaule". Koostanud [[Hilja Kokamägi]] *3. [[Flannery O'Connor]]. "Tõusuteel kohtuvad kõik". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *4. [[Nikolai Bulgakov]]. "Ma lähen õue". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *5–8. [[Robert Merle]]. "Kaitstud mehed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *9–10. [[Harijs Gāliņš]]. "Surma oksjon". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *11–12. [[Stig Claesson]]. "Kes armastab Yngve Frejd". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13. [[Sergei Voronin]]. "Kümme juttu". Vene keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]], [[Mare Mauer]] *14. [[Anastass Mikojan]]. "Mälestusi Leninist". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *15–17. [[Raimondas Kašauskas]]. "Mootorratturid". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *18–19. [[Jaan Kross]]. "Kajalood". *20. [[Azorín]]. "Väikese filosoofi pihtimused". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *21–22. [[Sergei Zalõgin]]. "Minajutud". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *23–24. [[Alpo Ruuth]]. "Uudishimulikud". Soome keelest tõlkinud [[Malle Veisserik]] *25–26. "Sõna 1: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *27. [[Oralhan Bokejev]]. "Ardak".; [[Rollan Seisenbajev]]. "Rindelaulud".; [[Muhtar Magauin]]. "Hämarus": Kasahhi nüüdisproosat. Vene keelest tõlkinud [[Priit Sakkeus]] *28–29. [[Pavel Vežinov]]. "Barjäär". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *30. [[Aleksandr Grin]]. "Rotipüüdja". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *31–32. [[Juri Araktšejev]]. "Segadus". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *33. [[Andres Ehin]]. "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama". *34–35. [[Johannes Aavik|J. Randvere]]. "Ruth" *36–39. [[Herbert Ernest Bates|H. E. Bates]]. "Armastatud Lydia". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *40–41. "Bhagavadgītā". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *42–45. [[Gabriel García Márquez]]. "Kadunud aja meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *46–47. "Sõna 2: noorte loomingut". *48–49. [[Odisseas Elitis]]. "Õige on". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[Isaac Bashevis Singer]]. "Surnud moosekant". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] ==1981== *1. [[Mihkel Mutt]]. "Mehed". *2–3. [[Janusz Glowacki]]. "Paradiis". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *4–5. [[Federico Fellini]], [[Tonino Guerra]]. "Amarcord". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Herakles ja Augeiase tall". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]], värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]] *7–9. [[Viktor Astafjev]]. "Karjapoissi-karjapiigat". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *10. [[Wolfgang Kohlhaase]]. "Uusaasta Balzaciga". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *11–13. [[Vjatšeslav Kondratjev]]. "Saška". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Matti Mazajev]]. "Triumfivärav". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *16–17. [[John Fowles]]. "Eebenipuust torn". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *18–20. [[Ivan Bunin]]. "Suure paastu esmaspäev". Koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]], vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *21–22. [[Vilhelm Moberg]] "Kohtunik". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23. [[Anar]]. "Kontakt". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. [[Vladimirs Kaijaks]]. "Ämblik". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *25–26. [[Arvo Valton]]. "Arvidi maailmareis". *27–30. [[Fjodor Dostojevski]]. "Inimene on saladus". Vene keelest tõlkinud [[Peeter Torop]] *31. "Sõna 3: loominguliste kirjandusklubide liikmete loomingut". Koostaja [[Henn-Kaarel Hellat]] *32–33. [[Natalia Ginzburg]]. "See oli nii. Ambur". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], [[Merike Pau]] *34–35. [[Theodor Kallifatides]]. "Armastus". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *36. [[Juri Sbitnev]]. "Põdrajaht". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *37–38. [[Jón Helgason]]. "Sõnade jäljed tänaval". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *39. [[Saulius Tomas Kondrotas]]. "Kentaurivapi suguvõsa". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak|Tiiu Jõgi]]. *40. [[Rein Saluri]]. "Kala metsas". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Meie, allakirjutanud". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Juhani Peltonen]]. "Märtsiudu". Soome keelest tõlkinud [[Peep Nemvalts]] *45–46. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *47. "Sõna 4: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *48–51. [[Hermynia Zur Mühlen]]. "Lõpp ja algus". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *52. [[Jaan Kross]]. "Ülesõidukohad". ==1982== *1. [[Teet Kallas]]. "Arvi kamin". *2. [[Sergei Narovtšatov]]. "Absoluut". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3–4. [[Šāntideva]]. "Bodhitšarjāvatāra". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *5–7. [[Viktor Kazko]]. "Kohtupäev". Vene keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *8. [[Thomas Mann]]. "Mario ja võlur". Saksa keelest tõlkinud [[Vilma Jürisalu]] *9–10. "Lugupeetud vannutatud mehed: valik vene advokaatide kohtukõnesid". Vene keelest tõlkinud [[Aino-Eevi Lukas]] *11. <nowiki>[</nowiki>[[Endel Nirk]]<nowiki>]</nowiki>. "Krahviproua Genoveva pihtimused ehk ühe paljukannatanud naisterahva iseäralik ja väga tähelepanuväärne ajalik elukäik, tema enese poolt kõige tõepärasemalt jutustatud. Saksakeelsest käsikirjast ümber pannud ja trükki toimetanud E. N. Hermelin, eraõpetlane Kilplas" *12–13. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kuuskümmend küünalt". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Joaquín Grau]]. "Diktaatori surm". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *16–18. [[Aleksandr Žitinski]]. "Trepp". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *19. [[Hans Laansalu]]. "Tuuline saar". *20–21. [[Josef Frais]]. "Mehed maa-aluselt mandrilt". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *22. [[Banguolis Balaševičius]]. "Kümme tuhat Einsteini". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Grigori Baklanov]]. "Vähem vendade seast". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *25–26. [[Aivars Kalve]]. "Hüvastijätt". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27–29. [[Leonid Andrejev]]. "Saatana päevik". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Joan Didion]]. "Meie ühised palved". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33–35. "Grettir Ásmundripoja saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *36–37. [[Anatoli Agranovski]]. "Oma ala meister". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. "Sõna 5: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *40. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus ja teisi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *41–43. [[Maulana Fahruddin Ali Safi]]. "Inimlikud imetabasused". Pärsia-tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *44–46. [[James Aldridge]]. "Viimne pilguheit". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *47–48. [[Timo K. Mukka]]. "Laul Sipirja lastest". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *49. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Maateadus ja armastus". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50–51. [[Ernesto Sábato]]. "Tunnel". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *52. [[Juri Trifonov]]. "Äraspidi maja". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ==1983== *1. [[Joel Sang]]. "Abisõnad". *2–3. [[Stendhal]]. "Lamiel". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *4. [[Boriss Jekimov]]. "Tohuvabohu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *5–7. [[Virginia Woolf]]. "Tuletorni juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], [[Jaak Rähesoo]] *8–9. [[Leonid Zorin]]. "Peateema". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10–11. [[Elias Canetti]]. "Maailm peas". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *12–13. "[[Šukasaptati]]: papagoi seitsekümmend juttu". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *14–17. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Sissid". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *18. [[Valentin Tšernõhh]]. "Halamisest pole abi". Vene keelest tõlkinud [[Heli Speek]], [[Olev Remsu]] *19. [[Veera Saar]]. "Ira". *20–21. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *22–23. [[Peet Vallak]]. "Hinge taud". *24–25. [[Vadim Šefner]]. "Viie veaga noormees ehk ühe lihtsameelse pihtimus". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *26. [[Hugo Raudsepp]]. "Sinimandria". *27. [[Franz Kafka]]. "Öösel". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *28. [[Vladimir Majakovski]]. "Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga". Vene keelest tõlkinud [[Arvi Siig]] *29. "Sõna 6: noorte loomingut". Koostanud [[Mihkel Mutt]] *30–33. [[Lidia Seifullina]]. "Seaduserikkujad". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *34–35. [[Johan Bargum]]. "Eradetektiiv". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *36–39. [[Abel Posse]]. "Daimon". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *40. "Kui palju on maailmas värve: valik soome nüüdisluulet". Koostanud [[Endel Mallene]], soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] jt. *41–43. [[Vladimir Levi]]. "Kunst olla ise". Vene keelest tõlkinud [[Mare Mauer]], [[Vaime Kabur]] *44–45. [[Jean Giono]]. "Külajutud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *46. [[Danielius Mušinskas]]. "Õhtu, mille pani kirja Mickus". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *47–49. [[Doris Lessing]]. "Ellujäänu mälestused". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *50. [[Rezo Tšeišvili]]. "Luca Pacioli viimased eluaastad". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *51–52. [[Áron Tamási]]. "Talv orus". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] ==1984== *1–2. [[Gustav Suits]]. "Noor Kreutzwald". *3. [[Juri Bondarev]]. "Hetked". Vene keelest tõlkinud [[Rein Põder]] *4–5. [[Ilkka Pitkänen]]. "Pasi ja Lennu. Tavalised inimesed". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "[[Inglite Joanna]]". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *9. [[Kōbō Abe]]. "Härra S. Karma kuritöö". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *10–11. [[Māra Svīre]]. "Õdus õhtu kahekesi". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *12–13. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Õnneliku lõpuga lugu". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *14–15. [[Christiane Baroche]]. "Süvavesi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *16. [[Mihhail Roštšin]]. "Täiskasvanute maailm". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17–19. [[Fernando Namora]]. "Pühapäeva õhtupoolikul". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Daniil Granin]]. "Veel nähtav on me jälg". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *22–24. [[Dina Kalinovskaja]]. "Oo laupäev!" Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *25. [[Per Olov Enquist]]. "Vihmausside elust". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[Rosen Bosev]]. "Taevane maja". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Zaneva]] *27–28. [[Anatoli Kim]]. "Gurini utoopia". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *29–32. [[William Heinesen]]. "Kadunud moosekandid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–34. [[Mihhail Veller]]. "Ühesõiduhobu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]], [[Teet Kallas]] *35. [[Truman Capote]]. "Hommikueine [[Tiffany]] juures". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]], kommenteerinud [[Enn Soosaar]] *36. "Sõna 7". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *37. [[Jevgeni Bogat]]. "Kuristiku kohal. Õppetund". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. [[Mati Unt]]. "Räägivad". *40–41. [[Juri Štšerbak]]. "Väike jalgpallimeeskond". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *42. [[Octavio Paz]]. "Alati on olevik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jaan Kaplinski]], [[Asta Põldmäe]], [[Jüri Talvet]] *43.–46. [[Robert Walser]]. "Abiline". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *47. [[Juri Tšernjakov]]. "Punt". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *48. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus: teine raamat. Uusi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *49.–52. [[Mihály Sükösd]]. "Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] ==1985== *1–2. [[Valmar Adams]]. "Oomega: esseid ja murdmemuaare". *3. [[Karel Čapek]]. "[[RUR. Rossum's Universal Robots]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *4–5. [[Valeri Brjussov]]. "Viimased leheküljed naise päevikust. Mozart". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *6–7. [[Pentti Saarikoski]]. "On või ei ole. Euroopa serval". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *8–9. [[Anatoli Makarov]]. "Kevadtalveöö". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *10–11. "Täiskuutaeva all: valimik hiina ja jaapani luulet". Klassikalisest hiina keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *12–13. [[Boriss Šubin]]. "Doktor Tšehhov". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *14–16. [[Karin Boye]]. "Kallokaiin". Rootsi keelest tõlkinud [[Katrin Korv]] *17–18. [[Dale Wasserman]]. "[[Lendas üle käopesa (näidend)|Lendas üle käopesa]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19–21. [[Boriss Vassiljev]]. "Sõda algas homme". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *22. [[Paul Kuusberg]]. "Kes ta oli?" *23. [[Julio Cortázar]]. "Tseremooniad". Hispaania keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *24. [[Sattor Tursun]]. "Elu punaste küngaste jalamil". Tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *25–26. [[Marie Cardinal]]. "Võti väljaspool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ilotar Aavisto]] *27. [[Valter Udam]]. "Vastutus". *28–30. [[Viktors Lagzdiņš]]. "Mõrv metsatalus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31. [[Graham Greene]]. "Kaotaja teeb puhta töö". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *32. [[Ilja Varšavski]]. "Veel üks lask". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *33–34. [[Ryszard Klyć]]. "«Kakaduu»". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *35–38. [[Gertrude Stein]]. "Alice B. Toklase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *39. [[Stasys Kašauskas]]. "Meie, Aadama lapsed: irooniline proosa". Leedu keelest tõlkinud [[Valvi Strikaitienė]] *40–42. [[Onelio Jorge Cardoso]]. "Mulle meeldib meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *43–44. [[Kurt Tucholsky]]. "Pärast". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *45–47. [[Peter Seeberg]]. "Karjased. Novelle". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *48. [[John Cheever]]. "Oi mis paradiis see näib". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *49–50. [[Jüri Talvet]]. "Teekond Hispaaniasse". *51–52. "Sõna 8: noori tõlkijaid". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1986== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Valik kirju". *3–4. [[Märta Tikkanen]]. "Sajandi armastuslugu". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *5. [[Jevgeni Gabrilovitš]]. "Rääkige tõtt – nii, nagu asi on: stsenaarium". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–8. [[Mihkel Mutt]]. "Kallid generatsioonid". *9. [[Alberto Moravia]]. "Paradiis". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *10–11. [[Grigori Danilevski]]. "Vürstitar Tarakanova (1775–1776): ajalooline romaan". Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *12–13. [[Henri Troyat]]. "Leinav lumi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–15. "Sõna 9". Koostaja [[Toomas Haug]] *16–18. [[Liv Ullmann]]. "Muutumine". Norra keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *19. [[Jorge Amado]]. "Quincas Vesikuradi kolm surma". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Maxie Wander]]. "Tere hommikust, kallis: protokollid helilindilt". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *22–24. [[Vladimir Makanin]]. "Hingekosutus". Vene keelest tõlkinud [[Tiiu Laansoo]] jt *25–26. [[Per Gunnar Evander]]. "Ängi eluasemed". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *27. "Mustlane, ratsu, kuld, kurat ja surm: vene mustlasfolkloori". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]] *28–30. [[Susan Hill]]. "Kevadkirkal aastaajal". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31. [[Svava Jakobsdóttir]]. "Pidu ilumüüri ääres". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *32–33. [[Mihály Babits]]. "Kurgkaliif". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *34–37. [[Vladimír Páral]]. "Katapult: rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaan paradiisi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *38. [[Guram Dotšanašvili]]. "Water(po)loo ehk taastamistööd". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *39. [[Aleksandr Borin]]. "Lootusetu kohtuasi". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *40–42. [[Hermann Hesse]]. "Siddhartha. Hommikumaaränd". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]], [[Mati Sirkel]] *43–45. [[François Mauriac]]. "Ohvritall". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], värsid tõlkinud [[Indrek Hirv]] *46–47. [[Vladimir Levi]]. "Vestlus kirjades". Vene keelest lühendatult tõlkinud [[Mare Mauer]] *48. [[Elsa Morante]]. "Andaluusia sall". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], värsid tõlkinud [[Lauri Leesi]] *49–50. [[Hella Wuolijoki]]. "Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901–1904". Soome keelest lühendatult tõlkinud [[Linda Viiding]] *51. [[Nikolae Jesinenku]]. "Maja põleb!" Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *52. [[Rein Veidemann]]. "Elu keskpäev: esseid ja pihtimusi". ==1987== *1–2. [[Oskar Luts]]. "Kirjad Maariale. Harald teotseb". *3. [[Šolem Alejchem]]. "Ülemlaul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4. [[Ramūnas Klimas]]. "Kiečius, kuupaiste ja kaherublane portvein". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *5–6. [[Heinrich Böll]]. "Iiri päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *7–8. [[Dumitru Radu Popescu]]. "Iha". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9-11. [[Valentin Rasputin]]. "Raha Mariale. Tulekahi". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]], [[Boris Kabur]] *12–13. [[Enn Vetemaa]]. "Tulnuk". *14–15. [[Raija Siekkinen]]. "Elu keskpunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *16. [[Edmunds Rudzītis]]. "Möödakäijad ja läbikäijad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *17–18. [[Jorge Luis Borges]]. "Aleph". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *19–21. [[Pavel Gurevitš]]. "Müstika ja tänapäev". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *22. [[Hagar Olsson]]. "Siidimaal. Kojutulek". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Neitsi ja mustlane". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *25–26. "Valik I: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–30. [[Giorgio Bassani]]. "Finzi-Continide aed". Itaalia keelest tõlkinud [[Ülar Ploom]], luuletõlked [[Doris Kareva]] *31–33. [[Walter Matthias Diggelmann]]. "Aga kirsipuu on olemas". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *34. [[Jaak Jõerüüt]]. "Teateid surmast". *35. [[Fazil Iskander]]. "Tšegemi Carmen. Baarimees Adgur". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *36. [[John Milton]]. "Areopagitica: kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *37–38. [[Vennad Vainerid]]. "Allaaetud kassid ja koerad". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *39. [[Torgny Lindgren]]. "[[Mao tee kalju peal]]". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40–42. [[Karl Ristikivi]]. "[[Lohe hambad]]". *43–44. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]] *45. [[Indrek Hirv]]. "Uneraev". *46. [[Hugo Wormsbecher]]. "Koduõu". Saksa keelest tõlkinud [[Ela Vood]] *47–50. [[Arto Paasilinna]]. "Ulguv mölder". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Ruutsoo]] *51–52. [[Daphne du Maurier]]. "Õunapuu". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ==1988== *1–2. [[Uku Masing]]. "Ehatuule maa". *3–5. [[Carson McCullers]]. "Laulatuse lummas". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *6–7. "Aken sadama poole: norra novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]], [[Arvo Alas]] *8–10. [[Antti Tuuri]]. "Viisteist meetrit vasakule. Ühe müügiagendi lugu". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *11–12. [[George Orwell]]. "Loomade farm". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13. [[Sergei Kaledin]]. "Rahupaik". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *14–16. [[Ain Kalmus]]. "Juudas". *17. [[Dino Buzzati]]. "Merekoll". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *18–19. [[Aldous Huxley]]. "Pärast tulevärki". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *20. [[Gabriela Adameșteanu]]. "Anna endale üks vaba päev". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *21–22. [[Aapeli]]. "Pisikese Peetruse hoov". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *23–24. [[Günter Grass]]. "Kass ja hiir". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *25–26. "Valik II: artikleid eestluse ajaloost". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–29. [[Andrei Platonov]]. "Auk". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolm teed järve äärde". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *33–35. [[Jennifer Johnston]]. "Varjud me palgeil". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *36. [[Petrus Alfonsi]]. "Elutarkusest (Disciplina clericalis)". Ladina keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *37. [[Jaan Lattik]]. "Koolipoisid". *38. [[Max Frisch]]. "Sinihabe". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *39. [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi|R. N. Coudenhove-Kalergi]]. "Totaalne riik – totaalne inimene". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Anto]] *40–42. [[Mihhail Bulgakov]]. "Koera süda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *43. [[Kenkô]]. "Jõudeaja võrsed". Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *44–46. [[Hando Runnel]]. "Laulud eestiaegsetele meestele". *47–49. [[Tor Åge Bringsværd]]. "Pinocchio paberid". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50. [[Johannes Aavik]]. "Rahvustunde nõrkusest Eestis". *51–52. "Valik III: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1989== *1–2. [[Jakob Hurt]]. "Kõned ja kirjad". *3–6. [[Erik Virbsoo]]. "Lugusid möödunud aegadest". *7–9. [[Heino Susi]]. "Kojutulek". *10. [[Ana Blandiana]]. "Minevikuplaanid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *11–12. [[Marguerite Duras]]. "Armuke". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *13. [[Aleksandr Blok]]. "Keisrivõimu viimased päevad". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *14–15. [[Šolem Alejchem]]. "Piimamees Tevje". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16–17. "Ex Oriente: tõlkekogumik". Koostanud [[Jaan Kaplinski]] *18–19. [[Kiril Topalov]]. "Ole sa õnnistatud". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *20–23. [[Stig Dagerman]]. "Kes kõrvetada saanud ...". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *24–26. [[Käbi Laretei]]. "Peotäis mulda, lapike maad". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *27–28. [[Erich Fromm]]. "Armastuse kunst". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]] *29–30. [[Miguel de Unamuno]]. "Abel Sánchez: lugu kirest". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *31. [[Martin Walser]]. "Põgenev hobune". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *32–35. [[Rainer Maria Rilke]]. "Malte Laurids Brigge ülestähendused". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *36. "Mardiöö unenägu: valimik [[EYS Veljesto|EÜS «Veljesto»]] mardiooperite aariaid". Koostanud [[Pekka Erelt]] *37–39. [[John Maxwell Coetzee|J. M. Coetzee]]. "Barbarite ootel". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *40–41. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu I". *42–43. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu II". *44–46. [[Fazil Iskander]]. "Küülikud ja maod". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *47–48. [[Jean Genet]]. "Toatüdrukud. Palkon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *49–50. [[Yasunari Kawabata]]. "Lumine maa". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *51. [[Georges Simenon]]. "Kiri emale". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *51. [[Václav Havel]]. "Keskendumisraskused". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] ==1990== *1–2. [[Helmut Tarand]]. "Epitaaf" *3–5. [[Raymond Carver]]. "Üks hea asi: jutud". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *6. "Isad: [[Talmud]]i 4. osa 9. traktaat". Heebrea keelest tõlkinud [[Andres Gross]] ja [[Marju Lepajõe]] *7–9. [[Pier Paolo Pasolini]]. "Teoreem". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *10. [[Andres Küng]]. "Tuule lapsed: peatükke kaasajooksikluse ajaloost". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11. [[Njörður P. Njarðvik]]. "Surmamõistetud: ajalooline romaan". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Gorbatšovism". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *14–15. [[Mircea Eliade]]. "Mîntuleasa tänavas". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *16–18. [[Vassili Grossman]]. "Kõik voolab". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *19–21. [[Vladimir Nabokov]]. "Lužini kaitse". Tõlkinud [[Mare Mauer]] *22–23. [[Juan Carlos Onetti]]. "Ühele nimetule kalmule". Tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–25. [[Juli Daniel]]. "Lunastus: jutustused". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *26. [[Dr. Bertram]]. "Kolm Tartu balli". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *27–30. [[Graham Swift]]. "Sulgpall". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31–32. [[Joseph Roth]]. "Lõputu põgenemine: aruanne". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *33–36. [[Olli Jalonen]]. "Hotell elavatele". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *37–39. [[Juri Dombrovski]]. "Tõmmu daam: kolm novelli Shakespeare'ist". Vene keelest tõlkinud [[Urmas Rattus]] *40. [[John Banville]]. "Newtoni kiri: vahepala". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *41–42. [[Gustaf Fröding]]. "Valik luulet". Rootsi keelest tõlkinud [[Ants Oras]] *43–44. [[Jaan Rummo]]. "Kõneoskus". *45–46. [[Anita Brookner]]. "Hôtel du Lac". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *47. [[Endel Nirk]]. "Tabelinus: dramaatiline lugulaul viies jaos". *48–51. [[George Orwell]]. "[[1984 (Orwell)|1984]]". Inglise keelest tõlkinud [[Elias Treeman]] *52. [[Ilmar Talve]]. "See oli sel ajal kui...: vesteid ja sulekriipse paguluse algaegadest 1945–1954". ==1991== *1–3. [[Bernard Kangro]]. "Seitsmes päev" *4–6. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Katastroika". Vene keelest tõlkinud [[Jaak Hion]], [[Jüri Ojamaa]] *7–8. [[Vasile Voiculescu]]. "Maagiline armastus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9–10. [[Alexander Staël von Holstein]], [[Hermann von Keyserling]]. "India-reisid". Vene ja saksa keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]], [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Gustave Le Bon]]. "Hulkade psühholoogia". Prantsuse keelest tõlkinud K. Martinson *14–17. [[Luisa Josefina Hernández]]. "Igatsus Trooja järele". [Hispaania keelest] tõlkinud [[Marin Mõttus]] *18–21. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *22–25. [[Bobbie Ann Mason]]. "Maal sees". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Bô Yin Râ]]. "Raamat õnnest. Raamat sealpoolsusest". Saksa keelest tõlkinud [[Genadi Noa]] *27–28. [[Joseph Brodsky]]. "Täiel määral mitte keegi". Inglise keelest tõlkinud [[Juhan Kristjan Talve]], [[Kersti Unt]] *29–32. [[Kingsley Amis]]. "Roheline mees". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *33–35. [[Hando Runnel]]. "Isamaavajadus". *36–37. [[Jitshok Leib Perets]]. "Kui mitte veel kõrgemale ...". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *38–39. [[Antonio Tabucchi]]. "India nokturn". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *40. [[Elem Treier]]. "Anton Hansen Tammsaare kui saladus". *41–42. [[Jonas Gardell]]. "Tahan koju". Rootsi keelest tõlkinud [[Krõõt Kaljusto]] *43. [[Gabriel García Márquez]]. "Merehädalise jutustus". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *44–46. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Ela!" Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *47–48. [[Gabriele D'Annunzio]]. "Neitsi Orsola. Neitsi Anna". Itaalia keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *49. [[Pandelis Prevelakis]]. "Ühe linna kroonika". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[C. S. Lewis]]. "Lihtsalt kristlus". Inglise keelest tõlkinud K. Konsman ==1992== *1–2. [[Fanny de Sivers]]. "Mateeriasse kootud palve" *3–5. [[Mircea Eliade]]. "Maitreyi". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *6–8. [[Christoph Hein]]. "Tangomängija". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *9. [[Doris Kareva]]. "Maailma asemel". *10. [[Hector Hugh Munro|Saki]]. "Sredni Vashtar". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–13. [[Daniel Katz]]. "Kui vanaisa Soome suusatas". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *14–16. [[Alison Lurie]]. "Tõelised inimesed". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *17–18. [[Vladimir Nabokov]]. "Läbipaistvad asjad". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19. [[Abraham B. Jehošua]]. "Luuletaja kasvav vaikimine. Raketibaas 612". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *20–22. [[Antanas Škema]]. "Valge palakas". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23. [[Manuel Arboleda Roca Pérez]]. "Mälestuste otsija". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–26. [[Katrin Jakobi]]. "Suvekodumaa: novelle". *27–28. [[Romain Gary]]. "Kodanik Tuvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *29–32. [[Manolis Karagatsis]]. "Kastropirgose pealik". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–36. [[Paul Goma]]. "Kalidor: lapsepõlv Basarabias". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–39. [[Ernst Turmann]]. "Pikva". Saksa keelest tõlkinud [[Hanna Miller]] *40–43. [[Ruth Rendell]]. "Kui mõrtsukas on töö teinud". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *44. [[Indrek Hirv]]. "Võhumõõk". *45–48. [[Käbi Laretei]]. "Mineviku heli". Autori tõlge rootsi keelest *49–50. [[John Fowles]]. "Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *51–52. [[Annika Idström]]. "Kirjad Trinidadi". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] ==1993== *1–2. [[Karl Ristikivi]]. "Mälestusi ja reisikirju" *3–4. [[Saul Bellow]]. "Vargus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *5–6. [[Elza Stērste]]. "Armastusjutt ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *7–8. [[Giovanni Verga]]. "Talupoja au". Itaalia keelest tõlkinud [[Ellen Ilves]], [[Tiina Laats]], [[Merike Pau]], [[Ülar Ploom]], [[Kaia Sisask]], [[Malle Talvet]] *9–10. [[Ismail Kadare]]. "Loorikaravan". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]], [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Graham Greene]]. "Kümnes mees". Inglise keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *13. [[Liisi Ojamaa]]. "Myyrid & wärawad". *14–16. [[Henry James]]. "Kruvi keere". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *17–18. [[Elmar Salumaa]]. "Kierkegaard". *19–22. [[Edward Morgan Forster|E. M. Forster]]. "Maurice". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23. [[Antoine Chalvin]]. "Punapäine tüdruk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]] *24. [[José Donoso]]. "«Chattanooga choochoo»". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *25–26. [[Amos Oz]]. "Kurja nõu mägi". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *27–28. [[Cees Nooteboom]]. "Järgmine lugu". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *29–32. [[Manuel Puig]]. "Mingitud musikesed". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *33–36. [[Herbert Salu]]. "Surmatrummid ja pajupill: ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704". *37–39. [[Isaak Dinesen]]. "Aafrika äärel". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *40. [[Boriss Falkov]]. "Kolgas". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *41–43. [[Rein Veidemann]]. "Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993". *44–45. [[Erno Paasilinna]]. "Lugemist kõigile". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *46–47. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *48–50. [[Per Agne Erkelius]]. "Päevapiltnik". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *51–52. [[Bernd Nielsen-Stokkeby]]. "Mälestusi Eestimaalt: katkendeid". Saksa keelest tõlkinud [[Ursula Põks]] ==1994== *1–4. [[Daniel Palgi]]. "Murduvas maailmas: mälestusi". *5–7. [[Hermann Hesse]]. "Demian: Emil Sinclairi nooruse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *8–9. [[Josef Šmuel Agnon]]. "Teine nägu: jutte armastusest". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *10. [[Kathy Page]]. "Vana siddalane". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11. [[Jaan Kross]]. "Järelehüüd". *12–13. [[Marcel Schwob]]. "Monelle'i raamat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *14–15. [[André Kaminski]]. "Mina ja inimsööjad: novelle". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]] *16. [[Daniel Boulanger]]. "Kas te tunnete Maronne'i?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Kaia Sisask]] *17–19. [[Vassili Aksjonov]]. "Nukra nõia rännutee ehk žanriotsing". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *20–22. [[Lillian Hellman]]. "Pentimento: portreeraamat". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23–26. [[Juhani Salokannel]]. "Päästja". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *27–29. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Härra Stone ja rüütlite kaaslane". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Tiiman]] *30–32. [[Jens Bjørneboe]]. "Mooramees". Norra keelest tõlkinud [[Maarja Siiner]] *33–36. [[Heljo Mänd]]. "Roheline hääl". *37–39. [[Per Agne Erkelius]]. "Unistus Johannesest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40–42. [[Arvo Mägi]]. "Lugu lahti: valimik novelle aastaist 1949–89". *43. [[Isak Dinesen]]. "Varjud rohul". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *44–45. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *46–48. [[David Šahar]]. "Suvi prohvetite tänaval". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *49–51. [[Antti Tuuri]]. "Mehed koos naistega". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *52. [[Lars Andersson]]. "Katkukuninga legend". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1995== *1–2. "Kaksteist Eesti kirja: [[Maimu Berg]], [[Sirje Kiin]], [[Kauksi Ülle]], [[Kati Murutar]], [[Heljo Mänd]], [[Herta Laipaik]], [[Eeva Park]], [[Asta Põldmäe]], [[Valeria Ränik]], [[Maarja Talgre]], [[Leelo Tungal]], [[Tiia Toomet]]" *3. [[Michael Bullock]]. "Kaev ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Doris Kareva]], [[Anu Saluäär]] *5. [[Arthur Koestler]]. "Pühendatud". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *6–7. [[Jaan Kaplinski]]. "Jää ja Titanic". *8–9. [[Truman Capote]]. "Sünnipäevalapsed". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *10. [[Henry Miller]]. "Naeratus redeli jalamil". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–12. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *13. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale: luuletusi". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Ain Prosa]] *14. [[Marina Palei]]. "Ringkanali Cabiria". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *15–17. [[Lisa St Aubin de Terán]]. "Koja valvurid". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–20. [[Jerzy Kosiński]]. "Kirgas lind". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *21. [[Antonio Tabucchi]]. "Taevarand". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *22–23. [[Heinrich Böll]]. "Katharina Blumi kaotatud au ehk kuidas vägivald võib tekkida ja kuhu välja viia". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Turu]] *24. [[Yaşar Kemal]]. "Madu maha tappa!" Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *25–27. [[Graham Greene]]. "Armastusloo lõpp". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *28–30. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *31–34. [[Arthur Koestler]]. "Keskpäevapimedus". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Kiik]] *35. [[Hermann Hesse]]. "Fantaasiad". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *36. [[Rein Saluri]]. "Tobukesed: kolm nukrat janti". *37–38. [[Henry James]]. "Asperni kirjad". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. [[Herman Lindqvist]]. "Üks Euroopa puha" Rootsi keelest tõlkinud [[Kärt Siirak]] ==1996== *1. [[Eeva Park]]. "Palveränd" *2–4. [[Rosa Montero]]. "Hurm ja pimedus". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *5–6. [[Dag Solstad]]. "Üheteistkümnes romaan, kaheksateistkümnes raamat". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *7. [[Mihai Eminescu]]. "Cezara. Vaene Dionis". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *8–9. [[Daniil Harms]]. "Maaõlm". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *10. [[Jehuda Amichai]]. "Tagurpidi armastus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11. [[Indrek Hirv]]. "Põuasinine". *12–15. [[Jörn Donner]]. "President". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Jesmin]] *16–17. [[Eustathios]]. "Hysmine & Hysminias". Kreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18. [[Astrid Ivask]]. "Leiud". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *19. [[Kjell Westö]]. "Bruusi juhtum". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *20. [[Edzard Schaper]]. "Maailma lõpp Hiiumaal". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Lukas]] *21. [[Henry James]]. "Daisy Miller". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *22–23. [[Torgny Lindgren]]. "Kumalasemesi". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *24. [[Kathy Page]]. "Vabaduse teine kevad". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *25–26. [[Kerstin Ekman]]. "Koer". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] *27–30. [[Franz Kafka]]. "Kirjad Milenale". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *31–32. [[Mika Waltari]]. "Neli päevaloojakut: romaan romaanist". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *33–36. [[Tuula-Liina Varis]]. "Kilpkonn ja õlgmarssal". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]], [[Pentti Saarikoski]] luuletused tõlkinud [[Joel Sang]] *37. [[Arthur Schnitzler]]. "Kreeka tantsijatar". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *38. [[Mircea Eliade]]. "Doktor Honigbergeri saladus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. "«[[Loomingu Raamatukogu|Loomingu Raamatukogu»]] 40 aastat". ==1997== *1–3. [[Linnar Priimägi]]. "Kommentaarium". *4. "Isahirve öö: XX sajandi türgi luulet". Koostanud [[Ly Seppel]], türgi keelest tõlkinud Ly Seppel ja [[Andres Ehin]] *5–6. [[Willa Cather]]. "Kadunud daam". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *7–8. [[Ingmar Bergman]]. "Pühapäevalapsed". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *9–10. [[Joseph Roth]]. "Savoy hotell". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *11. [[Franz Kafka]]. "Kiri isale". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *12–13. [[Kurt Tucholsky]]. "Gripsholmi loss". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *14–15. [[Paul Sayer]]. "Hullumeelsuse mõnud". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *16. [[Andrus Kivirähk]]. "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel". *17–18. [[Aleksandros Papadiamandis]]. "Mõrtsukas". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Kjell Askildsen]]. "Suur tühi väli ja teisi novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *20. [[Géza Csáth]]. "Võluri surm ja teisi novelle". Ungari keelest tõlkinud [[Kaarel Veskis]] *21–26. [[George Du Maurier]]. "Trilby". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27. [[Timo K. Mukka]]. "Tabu". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *28–30. [[Ilona Laaman]]. "Vesi ahjus: Elu kommentaaridega". *31–34. [[Virginia Woolf]]. "Orlando". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *35. [[Olev Remsu]]. "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". *36. [[Nathanael West]]. "Preili Südamevalu". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *37–38. [[Iring Fetscher]]. "Sallivus: ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale. Ajalooline tagasivaade ja aktuaalsed probleemid". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *39–40. [[Ingeborg Johansen]]. "Joaveski". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] ==1998== *1–3. [[Leonid Trett]]. "A. H. Tammsaare, nagu teda tundsin" *4–6. [[Anne Brontë]]. "Agnes Grey". Inglise keelest tõlkinud [[Ragne Kepler]] ja [[Anne Lange]] *7–8. [[Stig Dagerman]]. "Saksamaa sügis". Rootsi keelest tõlkinud [[Juhan Talve]] *9–10. [[Géza Ottlik]]. "Katused varavalges". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *11–12. [[Milan Kundera]]. "Romaanikunst". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *13–16. [[Virginia Woolf]]. "Proua Dalloway". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *17–19. [[Enel Melberg]]. "Üheteistkümnes päev". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ja [[Mari Tuulik]] *20. [[Indrek Hirv]]. "Fuugamust". *21–22. [[Ingmar Bergman]]. "Erakõnelused". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *23–26. [[Paul Sayer]]. "Jumala laps". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27–28. [[Villy Sørensen]]. "Ragnarok: jumalate lugu". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *29–30. [[Sergei Dovlatov]]. "Riiklik kaitseala". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *31–32. [[Sherwood Anderson]]. "Mees, kellel pea töötas". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *33–34. [[Øystein Lønn]]. "Mida me täna teeme?" Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *35–36. [[Adelaida García Morales]]. "Lõunas. Bene". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *37–38. [[Per Olov Enquist]]. "Hamsun". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *39. [[David Herbert Lawrence]]. "Mees, kes suri". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *40. [[Sigmund Freud]]. "[[Leonardo da Vinci]] lapsepõlvemälestus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ==1999== *1–2. [[Aino Kallas]]. "Elukaaslane". Soome keelest tõlkinud [[Helgi Kelle]] ja [[Aino Laagus]] *3–6. [[Virginia Woolf]]. "Lained". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *7. [[Joseph Roth]]. "Legend pühast joodikust". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *8. [[Tayyib Salih]]. "Zaini pulmad". Araabia keelest tõlkinud [[Amar Annus]] *9. [[Jüri Ehlvest]]. "Elli lend". *10. [[Iwan Goll]]. "Eurokokid". Saksa keelest tõlkinud [[Aadu Hurt]] *11. [[Lao She]]. "Teemaja". Hiina keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]] *12. [[Vitório Káli]]. "Tupárize mõõk". Portugali keelest tõlkinud [[Margit Levoll]], [[Siivi Sarap]], [[Anneli Tuulik]] *13–15. [[Šulamit Hareven]]. "Päevi näinud linn". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16. [[Steen Steensen Blicher]]. "Vejlbye kirikuõpetaja. Sukakaupmees". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *17. [[Dr. Bertram]]. "Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *18–20. [[Czesław Miłosz]]. "Vangistatud mõistus". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *21–24. [[Italo Svevo]]. "Raugaiga". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *25–26. [[Ingeborg Johansen]]. "Proua Teil Tallinnas". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *27. [[Rein Saluri]]. "Katked 1958–1999". *28–29. [[Graham Greene]]. "Doktor Fischer Genfist ehk pommipidu". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Pierre Bourdieu]]. "Televisioonist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *31. [[Karl Kraus]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *32–34. [[Georges Bernanos]]. "Karmeliitide dialoogid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tiina Hellamaa]] *35–36. [[Ronald Firbank]]. "Valmouth". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–40. [[Ingmar Bergman]]. "Hea tahe". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2000== *1–3. [[Helga Suits-Kangro]]. "Kaarel, kas mäletad?" *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohveti aed". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *5–6. [[Otto von Grünewaldt]]. "Üliõpilasaeg". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Hiio]] *7. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Lepatriinu". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]] *8–10. [[Saxo Grammaticus]]. "Taanlaste vägiteod". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11–13. [[Katherine Mansfield]]. "Tass teed". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *14. [[David Vogel]]. "Sanatooriumis". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Arthur Schnitzler]]. "Unenäonovell". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *17–19. [[Peter Nilson]]. "Puujalaga messias ja teisi jutte". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *20. [[Toomas Liiv]]. "Achtung". *21–24. [[Willa Cather]]. "Minu Ántonia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Cora Sandel]]. "Krane kohvik". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *28–29. [[Jaan Kross]]. "Doktor Karelli raske öö. Vend Enrico ja tema piiskop". *30. [[Joseph d'Arbaud]]. "Vacarési peletis". Provansi keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *31–32. [[Monika Hunnius]]. "Minu onu Hermann: mälestusi vanast Eestimaast". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Mika Waltari]]. "Feliks Õnnelik". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *35–38. [[Nathanael West]]. "Rändtirtsu päev". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *39–40. [[Agneta Pleijel]]. "Talv Stockholmis". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] ==2001== *1. [[Katri Kaasik-Aaslav]], [[Vaino Vahing]]. "Teatriromanss" *2–3. [[F. Scott Fitzgerald]]. "Rikas noormees". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *4–5. [[Savjon Liebrecht]]. "Õunad kõrbest ja teisi jutte". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] ja [[Rahel M. Kasemaa]] *6–7. [[Luigi Pirandello]]. "Sitsiilia sidrunid". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *8. [[Agota Kristof]]. "Eile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *9–10. [[Hermann Broch]]. "Esperance". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Jonas Gardell]]. "Koomiku lapsepõlv". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *14. [[Gianni Celati]]. "Õnneliku lõpuga lood". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *15–17. [[Damon Runyon]]. "Armulõõm tormakail neljakümnendail". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–19. [[Pentti Haanpää]]. "Taivalvaara näitleja". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *20. [[Mati Unt]]. "Graal! Eepos Von Krahli Teatrile 74 stseenis" *21–24. [[Joseph Conrad]], "Salakuulaja: lihtne lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Stephen Crane]]. "Vapruse punane pitser". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *28. [[Kahlil Gibran]]. "Liiv ja vaht". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *29–30. [[Anna Žigure]]. "Läti maa ja taevas". Läti keelest lühendatult tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31–32. [[Mehis Heinsaar]]. "Härra Pauli kroonikad" *33. [[Felicitas Hoppe]]. "Juuksurite piknik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *34–35. [[Alain Besançon]]. "Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *36–37. [[Jerzy Pilch]]. "Muud mõnud". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *38–39. [[Mihhail Bulgakov]]. "Üheksa unenägu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *40. [[Heinrich Böll]]. "Doktor Murke kogutud vaikimine ja teisi satiire". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ==2002== *1. [[Tandem]]. "Pegasus on pisut pervers" *2. [[Ferdinand von Saar]]. "Reekviem armastusele". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *3–5. [[Kate Chopin]]. "Virgumine". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *6–7. [[Gustav Janouch]]. "Kõnelused Kafkaga: märkmeid ja mälestusi". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *8–10. [[Aharon Appelfeld]] "Imede aeg". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Thomas More]]. "Utoopia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *13–15. [[Leif Panduro]]. "Heinanohu". Taani keelest tõlkinud [[Ellen Oll]] *16–17. [[Dezsö Kosztolányi|Dezső Kosztolányi]]. "Häälitsev loodus". Ungari keelest tõlkinud [[Ene Asu-Õunas]] ja [[Kaur Mägi]] *18–19. [[Claes Andersson]]. "Kaksteist aastat poliitikas: katkeid, mälupilte, ulmi". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Tuulik]] *20. [[Peeter Sauter]]. "Pori: filmilugu" *21–23. [[Henry James]]. "Eurooplased". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Bernhard Kellermann]]. "Jangtse". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–27. [[Per Olov Enquist]]. "Tribaadide öö. Pildimeistrid". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *28–30. [[Friedrich Maximilian von Klinger]]. "Poliitik ja poeet". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *31. [[Ülar Ploom]]. "Üks ja kogu: sisse- ja väljavaateid viimasest viiest aastast" *32–33. [[Mircea Eliade]]. "Kogemata avastatud tõdedest. Valik esseid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *34–35. [[John Galsworthy]]. "Villa Rubein". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *36–38. [[Torgny Lindgren]]. "Värvi-Piltide vees: kujusid". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *39–40. [[Vladislav Hodassevitš]]. "Nekropol". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] ==2003== *1–3 (tegelikult 1–2). [[Haljand Udam]]. "Maagid, filosoofid, poliitikud: lood loetud raamatutest" *3–6. [[Allen Ginsberg]]. "Ameerika: valik luuletusi 1947–1996". Inglise keelest tõlkinud [[Contra]], [[Lauri Kitsnik]], [[Hasso Krull]], [[Andres Langemets]], [[Margit Langemets]], [[Jürgen Rooste]], [[Tõnu Õnnepalu]] *7–8. "Viikingid Vínlandis: Eiríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *9–10. [[Edith Wharton]]. "Ethan Frome". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *11–14. [[Samuel Butler]]. "Eikugasil!". Inglise keelest tõlkinud [[Heiki Silvet]] *15–16. [[Frans G. Bengtsson]]. "Pikkade juustega Merovingid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *17. [[Hermann Hesse]]. "Supelsaks: ülestähendusi Badeni tervisvetelt". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *18. [[Hugo Raudsepp]]. "Vaheliku vapustused" *19–20. [[Jaan Kaplinski]], [[Johannes Salminen]]. "Ööd valged ja mustad: kirjavahetus aastast 2001". Soome ja rootsi keelest tõlkinud [[Aino Laagus]] ja [[Mari Allik]] *21–23. [[Andonis Samarakis]]. "Viga". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *24–25. [[Lena Jackson]]. "Päikeseratta all: reisikirju aedadest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anna Ydberg]] *26. [[Sven Kivisildnik]]. "Päike, mida sa õhtul teed?" *27–29. [[Katia Mann]]. "Minu kirjutamata memuaarid". Välja andnud [[Elisabeth Plessen]] ja [[Michael Mann]], saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *30. [[Fleur Jaeggy]]. "Vangipõlve õndsad aastad". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *31–32. [[Fredrik Lång]]. "Soome mehe mure". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33–34. [[Jaan Undusk]]. "Quevedo" *35–38. [[Göran Hägg]]. "Praktiline kõnekunst". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *39–40. [[Thomas Mann]]. "Peremees ja koer". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ja [[Heli Mägar]] ==2004== *1–3. [[Vaino Vahing]]. "Noor Unt" *4. [[Ingmar Bergman]]. "Saraband". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *5–6. [[Ring Lardner]]. "Unetus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *7–9. [[Péter Nádas]] ja [[Richard Swartz]]. "Kahekõne: neli päeva 1989-ndal". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *10. [[Jacques Cazotte]]. "Armunud kurat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–14. [[Dido Sotiriu]]. "Verega joodetud maa". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Carl Jonas Love Almqvist]]. "Sobib küll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ja [[Anu Saluäär]] *17. [[Thomas Wolfe]]. "Kadunud poiss". Inglise keelest tõlkinud [[Lauri Pilter]] *18. [[Ilmar Jaks]]. "Pleenum Heaolu Keskasutuses" *19–20. [[Juri Buida]]. "Preisi pruut". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *21–23. [[Joseph Conrad]]. "Salajane kaaslane. Varjujoon". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Peter Altenberg]]. "Uut vana". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–26. [[Carl-Johan Vallgren]]. "Härra Bachmanni brošüüri jaoks". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *27–28. [[Jerzy Pilch]]. "Kange ingli tiiva all". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *29–30. [[Olev Mikiver]]. "Heites pilku tagasi" *31–32. [[Indro Montanelli]], [[Mario Cervi]]. "Aldo Moro juhtum". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *33–35. "Vembuvana. Jänes: Winnebago triksterilood". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *36. [[Jean Paul]]. "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *37–39. [[Lars Norén]]. "Öö on päeva ema. Vaikne muusika". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40. [[Francis Bacon]]. "Uus Atlantis. Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] ==2005== *1–2. [[Bernhard Linde]]. "«Noor-Eesti» kümme aastat" *3–4. [[Menis Kumandareas]]. "Nende lõhn ajab mind nutma". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *5–7. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *8–10. [[Konstantin Vaginov]]. "Sokulaul". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *11–12. [[Hans Christian Andersen]]. "Peer Õnneseen". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13–14. [[Johann Gottfried Seume]]. "Apokrüüfid". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *15. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]] *16–17. [[Andrei Gelassimov]]. "Janu". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *18–20. [[Robert Girardi]]. "Vaporetto 13". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *21–23. [[Guðbergur Bergsson]]. "Luik". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *24–27. [[Ralph Waldo Emerson]]. "Inimkonna esindajad". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]], luuletõlked [[Mati Soomre]] *28. [[Urmas Vadi]]. "Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!" *29–30. [[Gaito Gazdanov]]. "Õhtu Claire'i pool". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *31–32. [[Hiner Saleem]]. "Minu isa püss". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–34. [[Unai Elorriaga]]. "Tramm Šiša Pangmale". Hispaania keelest tõlkinud [[Triin Lõbus]] *35–37. [[Joseph Roth]]. "Kaputsiinide hauakamber". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *38–39. [[Adalbert Stifter]]. "Graniit. Mäekristall". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *40. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] ==2006== *1–2. [[Mati Unt]]. "Vend Antigone, ema Oidipus" *3–4. [[Antti Tuuri]]. "Kuidas ma kirjutan romaani". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *5–6. [[Hasso Krull]]. "Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast" *7–8. [[Thomas Mann]]. "Völsungite veri. Segadus ja varajane valu". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *9–10. [[Edwin A. Abbott]]. "Lapikmaa". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *11–12. [[Jeremias Gotthelf]]. "Must ämblik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13–15. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *16–18. [[Bo Carpelan]]. "Suve varjud". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *19. [[Novalis]]. "Aforisme ja fragmente". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *20. [[Andrei Hvostov]]. "Henrik" *21–23. [[Mare Kandre]]. "Naene ja dr. Dreuf". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *24. [[Bettina Balàka]]. "Jahimeeste seas". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25. "Carmina Burana" [24 laulu]. Ladina keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Gohar Markosjan-Käsper]]. "Teekond säravatele tippudele". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *27–30. [[Slavenka Drakulić]]. "Nad ei teeks kärbselegi liiga: sõjakurjategijad Haagi kohtus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *31. [[Michel Lambert]]. "Kolmas trepiaste". Prantsuse keelest tõlkinud [[Helle Michelson]] *32. [[Carl-Henning Wijkmark]]. "Nüüdisaegne surm: inimese elu lõppstaadiumist". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Tõmba sobimatu maha". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *34. [[Saalomon]]. "Laulude laul". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] *35. [[Johannes Aavik]]. "Keeleuuenduse lõpmatu kurv" ([[Anu Lamp|Anu Lambi]] teatritekst) *36. [[Jevgeni Griškovets]]. "Kuidas ma koera sõin". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *37–40. "Loomingu raamatukogu" 50 aastat ==2007== *1–2. [[Tiina Sepp]]. "Peregrina päevik". *3–4. [[Raija Siekkinen]]. "See oli siin". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *5. [[Enn Soosaar]]. "Isa ja aeg". *6. [[Juris Kronbergs]]. "Maa-alune luule". Läti keelest tõlkinud [[Guntars Godiņš]] ja [[Livia Viitol]] *7. [[Valentin Kuik]]. "Ma olen ilus, ma olen tark, ma olen tugev". *8–9. [[Juri Lotman]]. "Valik kirju". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ja [[Maiga Varik]] *10. "Efrawci poeg Peredur: rüütliromaan". Kymri keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Ingmar Bergman]]. "Lärmab ja veiderdab". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–16. [[Maria Kirschbaum-Pljuhhanova]]. "Mälu hoiab meid eluaeg koos". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *17–18. [[Jaakov Šabtai]]. "Onu Perets tõuseb lendu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19–20. [[Amar Annus]]. "Pärimus veeuputuse-eelsetest tarkadest: vaimuloolisi seiku Lähis-Idast". *21–22. [[Publius Cornelius Tacitus]], "Germaanlaste päritolust ja paiknemisest". Ladina keelest tõlkinud [[Kristi Viiding]] *23–24. [[Rainer Maria Rilke]]. "Armastusest". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *25–26. [[Walter Benjamin]]. "Ühesuunaline tänav". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *27. [[Tomas Tranströmer]]. "Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] ja [[Lennart-Hans Jürgenson]] *28–29. [[Anu Saluäär]]. "Rändamisest ja väljarändamisest: reisikiri". *30. [[Marie von Ebner-Eschenbach]]. "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *31–32. [[Manfred Kyber]]. "Pooles mastis". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Ingvar Ambjørnsen]]. "Öö vastu sünget homset". Norra keelest tõlkinud [[Eha Vain]] *35–36. [[Marcel Gauchet]]. "Religioonist demokraatias: essee ilmalikkuse arengust". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *37–40. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2008== *1. [[Ain Kaalep]]. "Jumalatosin" *2. [[Nikos Kazantzakis]]. "Askees. Salvatores Dei". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *3–4. [[Giacomo Leopardi]]. "Mõtted". Itaalia keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *5. [[Hindrik Prants]]. "Soome sild: Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul" *6. [[Andrei Hvostov]]. "Projektijuht Posse" *7–8. "Valik [[upanišadid|upanišade]]". Sanskriti keelest tõlkinud [[Martti Kalda]] *9–10. [[Arthur Japin]]. "Suur maailm". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *11–12. "Tammany Halli Plunkitt: sari väga lihtsaid teese väga argise poliitika kohta Tammany filosoofi, endise senaatori [[George Washington Plunkitt]]i kõnedest, mida ta pidas New Yorgi ringkonnakohtu saapapuhastajapingist". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *13. [[Jakob Wassermann]]. "Caxamalca kuld". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *14. [[Miguel de Unamuno]]. "Püha Manuel hea, märter". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *15–17. [[Jehošua Kenaz]]. "Maastik kolme puuga. Muusikaline moment". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18–20. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]] *21–23. [[Billy Collins]]. "Allegooria surm". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Must]] *24–25. [[Jürg Amann]]. "Robert Walseri eksiminek ehk ootamatu vaitjäämine". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *26. [[János Háy]]. "Géza-poisike". Ungari keelest tõlkinud [[Anne-Mari Anderson]], [[Siiri Erm]], [[Siiri Kolka]], [[Mariliis Laurend]], [[Kaidi Lõhmus]], [[Keiu-Nille Ollin]], [[Viktória Tóth]], [[Kristi Valk]], [[Veronika Varep]] *27–30. [[Elin Toona]]. "Ella" *31–32. [[Gertrude Leutenegger]]. "Kohe pärast Gotthardi tuleb Milano toomkirik". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *33–34. [[George Steiner]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]] *35–36. [[Maimu Berg]]. "Vene rulett. Euroopasse! Euroopasse!" *37–39. [[Milorad Pavić]]. "Tuule sisemine pool ehk romaan Herost ja Leandrosest". Serbia keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *40. [[Kuningas Taavet]]. "Laulud". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] ==2009== *1–2. [[Toomas Paul]]. "Uskmatu Tooma lugu" *3–5. [[Vladimir Kantor]]. "Krokodill". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–7. [[Aphra Behn]]. "Oroonoko ehk kuninglik ori". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] *8–10. [[Dag Solstad]]. "Armand V.: Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Nikolai Gogol]]. "Revident". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *13–15. [[Holger Kaints]]. "Lennukivaatleja" *16. [[Judith Katzir]]. "Schlafstunde. Fellini kingad". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *17–18. [[Urs Widmer]]. "Ema kallim". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *19–20. [[Per Olov Enquist]]. "Allatõugatud ingel". Rootsi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *21–24. [[Israel Joshua Singer]]. "Jobu-Joše". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *25–27. [[Aleksei Gastev]]. "Töölislöögi poeesia: valik tekste". Vene keelest tõlkinud [[Aare Pilv]] *28–30. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *31–34. [[Marta Sillaots]]. "Sealtpoolt künniseid: tagasivaade" *35–36. [[Pascal Quignard]]. "Ekslevad varjud: viimne kuningriik I". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]] *37–40. [[Olavi Paavolainen]]. "Külalisena Kolmandas Reich'is". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] ==2010== *1–2. [[Tiit Hennoste]]. "Kommikoer ja pommikoer" *3–4. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Väikesi vaatlusi". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *5–6. [[Tiitus]]. "Hr. Kenonen. Tema elu ja arvamused". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Minu Taani onuke. Tuhk". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Jaan Ross]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "Ujedus ja väärikus". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11. "Lind tulemäe kohal: Valik XX sajandi teise poole türgi luulet". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *12–13. [[Alona Kimhi]]. "Kuuvarjutus. Õudulaul ehk Mor Alkabetsi äpardunud võõrutus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *14–15. [[Ricarda Huch]]. "Viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *16. [[Veikko Huovinen]]. "Poja surm". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *17–19. [[Roberto Arlt]]. "Ester Primavera". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]], [[Pirkko Põdra]] ja [[Triin Lõbus]] *20. [[Tiit Aleksejev]]. "Leegionärid" *21. "Johannese ilmutus". Kreeka keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] *22–25. [[Ain Kalmus]]. "Päästa meid ära kurjast" *26–29. [[Walter Benjamin]]. "Valik esseid". Koostanud ja kommenteerinud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]], [[Hasso Krull]] ja [[Tiiu Relve]] *30. [[Claude Duneton]]. "Punaste metsade taga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *31–33. [[Kärgatav Kõu]]. "Ühe indiaanlase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *34–35. [[Antti Hyry]]. "Ait". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *36–37. [[Ilmar Mikiver]]. "Ankruketi lõpp: 9 esseed eesti luulest" *38–40. [[Javier Marías]]. "Kirjapandud elud". Hispaania keelest tõlkinud [[Maria Kall]] ==2011== *1–2. [[Hando Runnel]]. "Vee peal käimine keelatud" *3. [[Moše Cordovero]]. "Deboora palmipuu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4–6. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *7–8. [[Osamu Dazai]]. "Inimeseks kõlbmatu". Jaapani keelest tõlkinud [[Margis Talijärv]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "17. romaan". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Georges Perec]]. "Ruumiliigid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *13–14. [[Nora Ikstena]]. "Neitsi õpetus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *15–16. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamets]] *17–18. [[Ismail Kadare]]. "Kuri aasta". Albaania keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Vladimir Glotser]]. "Maria Durnovo: minu mees Daniil Harms". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *20. [[Ülo Mattheus]]. "Vabanemine kuulmise läbi" *21–23. [[Paul Bourget]]. "Esseid kaasaja psühholoogiast". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *24–25. [[Valeri Popov]], [[Andrei Arjev]], [[Jelena Skulskaja]]. "Sergei Dovlatovi ristriimid: tema 70. sünnipäeva puhul". Koostanud Jelena Skulskaja, vene keelest tõlkinud [[Ingrid Velbaum-Staub]] *26–28. [[Katarzyna Grochola]]. "Armastuse avaldus". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]] *29–30. [[Juhani Aho]]. "Üksi". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *31–34. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sein". Prantsuse keelest tõlkinud [[Johannes Semper]] ja [[Marit Karelson]] *35–37. [[Urs Widmer]]. "Isa raamat". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *38–39. [[Torgny Lindgren]]. "Mälestused". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40. [[Gabriel Zaid]]. "Liiga palju raamatuid". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] ==2012== *1–2. [[Andrus Kivirähk]]. "Kevadine Luts". *3–6. [[W. H. Auden]]. "39 luuletust ja 5 esseed". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *7. [[Václav Havel]]. "Lahkumine". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *8–10. [[Miranda July]]. "Siin oledki sa kõige rohkem oma". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]] *11–12. [[August Strindberg]]. "Üksi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–14. [[Jean-Louis Fournier]]. "Issi, kus me lähme?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *15. [[Marina Palei]]. "Küla". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]], [[Irina Belobrovtseva]] järelsõna *16–17. [[Norman Manea]]. "Klounidest: diktaator ja kunstnik". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18. [[Peter Handke]]. "Kirjaniku õhtupoolik". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *19–20. [[Hasso Krull]]. "Jumalanna pesa" *21–23. [[Mihhail Artsõbašev]]. "Naine, nagu ta seal seisis". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]], järelsõna [[Vaapo Vaher]] *24–27. [[Nancy Huston]]. "Murrangujooned". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *28–30. [[Marek Tamm]]. "Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist" *31–32. [[Karl Ristikivi]]. "Lõhkemata pomm. Pimenägemine". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *33–35. [[Paolo Nori]]. "Tuubat ei ole". Itaalia keelest tõlkinud [[Heidi Grenzen]] *36–37. [[Kristina Carlson]]. "Härra Darwini aednik". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *38–39. [[Doris Lessing]]. "Vanaemad". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *40. [[Hjalmar Söderberg]]. "Lookesed". Rootsi keelest tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], [[Arnold Ravel]], [[Anu Saluäär]] ==2013== *1–3. [[Madis Kõiv]]. "Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned" *4–5. [[Tatu Vaaskivi]]. "Maarjamaa". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *6–8. [[Alexander Genis]]. "Dovlatov ja tema ümbrus". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *9–10. [[André Breton]]. "Nadja". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *11–12. [[Jüri Valge]]. "Kas siis selle maa keel...?" *13–16. [[Ryszard Kapuściński]]. "Reisid Herodotosega". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]]. Tsitaadid [[Herodotos]]e raamatust «[[Historia|Historia»]] vanakreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] ja [[Kaarina Rein]] *17–18. [[Winfried Georg Sebald]] "Õhusõda ja kirjandus". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *19–20. "Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Mart Kuldkepp]] *21–23. [[Juan José Millás]]. "Asjad kutsuvad meid". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] ja [[Margarita Kuusmaa]] *24–27. [[Bohumil Hrabal]]. "Ma teenindasin Inglise kuningat". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *28–30. [[Pepetela]]. "Platoo ja stepp". Portugali keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *31–32. [[Louis-Ferdinand Céline]]. "Vestlused professor Y-iga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]] *33–35. [[Virginia Woolf]]. "Olemise hetked. Märkmed möödanikust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] *36–37. [[Roberto Bolaño]]. "Tšiili nokturn". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *38–40. [[Ulla-Lena Lundberg]]. "Siber: tiivuline autoportree". Rootsi keeles tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2014== *1. [[Tiit Aleksejev]]. "Kuningad. Näidend aastast 1343". *2–3. [[Undinė Radzevičiūtė]]. "Ei mingit Baden-Badenit". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]] *4–5. [[Joel Haahtela]]. "Kadumispunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Georges-Olivier Châteaureynaud]]. "Õnne põik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *9–11. [[Walter Benjamin]]. "Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku". Koostanud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *12–13. [[Kristīne Želve]]. "Juukselõikaja-tüdruk". Läti keelest tõlkinud [[Hannes Korjus]] *14–15. [[Richard Millet]]. "Märkmeid Eestist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Eda Lepp]] *16–19. [[Dezső Kosztolányi]]. "Anna Édes". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]] *20. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart" *21–23. [[Mercè Rodoreda]]. "Teemandi väljak". Katalaani keelest tõlkinud [[Maria Kall]] *24–25. [[Bruno Schulz]]. "Kaneelipoed". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *26–27. [[Boriss Jevsejev]]. "Kitsas elulint". Vene keelest tõlkinud [[Kristiina Mänd]] *28–29. [[Kim Thúy]]. "Ru". Prantsuse keelest tõlkinud (ja järelsõna kirjutanud) [[Triinu Tamm]] *30. [[Charles Baudelaire]]. "Mu alasti kistud süda". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]], järelsõna [[Hasso Krull]] *31–33. [[Marusja Klimova]]. "Siniveri". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] *34. [[Ivan Turgenev]]. "Senilia". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *35–38. [[Enrique Vila-Matas]]. "Pariisile ei tule iial lõppu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *39. [[Maria Jotuni]]. "Kõik õige on vastupidav". Soome keelest tõlkinud [[Piret Pääsuke]] *40. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2015== *1. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Neljakuningapäev]]". *2. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]]. *3–4. [[Benjamín Prado]]. "Lumes on tühjus". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]]. *5–6. [[Emmanuel Bove]]. "Minu sõbrad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *7. [[Theodor Kallifatides]]. "Uus maa minu akna taga". Rootsi keelest tõlkinud [[Ruth Laidmets]]. *8–9. [[Tõnu Õnnepalu]]. "Lõpetuse ingel". *10–11. [[Heinrich von Kleist]]. "Berliini õhtulehed". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *12–14. [[Šolem Aš]]. "Oru laul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *15–16. [[Lydia Davis]]. "Arved klaariks". Inglise keelest tõlkinud [[Triin Tael]]. *17–18. [[Christa Wolf]]. "Mis jääb. August". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *19–20. [[Mia Couto]]. "Iga inimene on omaette rass". Portugali keelest tõlkinud [[Tiina Vahtras]]. *21–23. [[Ugo Foscolo]]. "Jacopo Ortise viimased kirjad". Itaalia keelest tõlkinud [[Eva Kolli]]. *24–27. [[Vladimír Macura]]. "Bonne". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *28–30. [[Marcel Proust]]. "Esseid kirjandusest ja kunstist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]. *31–33. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Rasmus Hanseni kirjutuskera". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *34. [[Maria Jotuni]]. "Armastus". Novellid. Soome keelest tõlkinud [[Evelin Banhard]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Hille Lagerspetz]], [[Ave Leek]], [[Mihkel Mõisnik]], [[Asta Põldmäe]], [[Arvi Sepp]] ja [[Eva Velsker]]. *35–36. [[Witold Gombrowicz]]. "Neitsilikkus ja teisi jutte". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *37–39. [[Roberto Bolaño]]. "Liuväli". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *40. [[Alf Henrikson]]. "Saatuse sõrmed: ajalooline mõttemäng". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2016== *1. [[Eda Ahi]], [[Kärt Hellerma]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Maarja Kangro]], [[Tiina Ann Kirss]], [[Veronika Kivisilla]], [[Helga Nõu]], [[Carolina Pihelgas]], [[Anu Saluäär]], [[Jelena Skulskaja]], [[Triin Soomets]], [[Elin Toona]], [[Elo Viiding]]. "Kolmteist eesti kirja". *2–5. [[Alexander Genis]]. "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]. *6–8. [[Jaan Undusk]]. "Teekond Hispaania". *9–10. [[Eugen Ruge]]. "Cabo de Gata". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *11–13. [[Djuna Barnes]]. "Öömets". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]]. *14. [[Eeva Park]]. "Geeniuste algkursus". *15–16. [[Michel Faber]]. "Fahrenheiti kaksikud". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *17–18. [[Niels Fredrik Dahl]]. "Eelmisel suvel". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]. *19–20. [[Danilo Kiš]]. "Boriss Davidovitši hauakamber". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *21–24. [[Nancy Huston]]. "Loomispäevik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *25–28. [[Olli Jalonen]]. "Poisiraamat". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *29–30. [[Wolfgang Hildesheimer]]. "Armutud legendid". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Uudelt]], järelsõna kirjutanud [[Mati Sirkel]]. *31–32. [[Mateiu Caragiale|Mateiu I. Caragiale]]. "Curtea-Veche kuningad". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *33. [[Elo Viiding]]. "Lühikesed ja lihtsad lood". *34–37. [[Marusja Klimova]]. "Majake Bois-Colombes'is". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *38–39. [[Michel Houellebecq]]. "Maailma vastu, elu vastu". Prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik. *40. [[Joaquim Maria Machado de Assis]]. "Hulluarst". Portugali keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. ==2017== * [[Sirje Olesk]], [[Anu Saluäär]]. "Palat nr. 6. Kaks artiklit «Loomingu Raamatukogu» ajaloost". *1–2. "Laustud sõna lagub. Valik eesti vanasõnu". Koostanud [[Arvo Krikmann]] *3–4. [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]]. "Jutustused". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *5. [[Jean-Philippe Toussaint]]. "Tung ja kannatlikkus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *6–7. [[Mihkel Mutt]]. "Mõtted". *8–10. [[Kirmen Uribe]]. "Bilbao-New York-Bilbao". Baski keelest tõlkinud [[Merilin Kotta]] *11–12. [[Aki Ollikainen]]. "Must muinasjutt". Soome keelest tõlkinud [[Mihkel Mõisnik]] *13–14. [[H. G. Wells]]. "Venemaa pimeduses". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *15–17. [[Charles Baudelaire]]. "Kunstlikud paradiisid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]] *18–20. [[Péter Esterházy]]. "Hrabali raamat". Ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]] *21–22. [[Ernst Jünger]]. "Marmorkaljudel". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *23–24. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare'i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *25–26. [[Virginia Woolf]]. "Kirjutamata romaan ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Mirjam Parve]] *27–29. [[Albert Engström]]. "Anders Zorni elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *30–32. [[Herman Bang]], "Tee ääres". Taani keelest tõlkinud [[Eva Velsker]] *33–34. [[Nikolai Baturin]], "Fööniksbergi karussell". *35. [[Clarice Lispector]]. "Tähetund". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *36–39. [[Martin Luther]], "Lauakõned". Saksa keelest tõlkinud [[Vallo Ehasalu]]. *40. [[Kęstutis Navakas]]. "Kala peeglis". Valinud ja leedu keelest tõlkinud [[Rein Raud]]. ==2018== *1–2. [[Tiit Aleksejev]], [[P. I. Filimonov]], [[Meelis Friedenthal]], [[Andrei Hvostov]], [[Jan Kaus]], [[Indrek Koff]], [[Kalle Käsper]], [[Paavo Matsin]], [[Ülo Mattheus]], [[Enn Nõu]], [[Olev Remsu]], [[Peeter Sauter]], [[Lauri Sommer]], [[Urmas Vadi]], [[Rein Veidemann]] ja [[Toomas Vint]]. "Kuusteist Eesti kirja". *3–4. [[Patrik Ouředník]]. "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Émile Zola]]. "Kuidas surrakse". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. *6–9. [[Robert Walser]]. "Õed-vennad Tannerid". Saksa keelest tõlkinud [[Liisi Rünkla]]. *10–11. [[Jossif Brodski]]. "Atlantise lähistel. Valik luuletusi". Koostanud [[Mihhail Lotman]], vene ja inglise keelest tõlkinud [[Maria-Kristiina Lotman]]. *12–14. [[Inga Gaile]]. "Klaas". Läti keelest tõlkinud [[Aive Mandel]]. *15–17. [[Moritz von Kotzebue]]. "Teekond Pärsiasse". Saksa keelest tõlkinud [[Agur Benno]]. *18. [[László Krasznahorkai]]. "Viimne hunt". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]]. *19–20. [[Sergio Pitol]]. "Mefisto valss ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *21. [[Ingmar Bergman]]. "Puumaaling. Pärast proovi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ja [[Anu Saluäär]]. *22. [[Doris Lessing]]. "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *23–24. [[Georges Rodenbach]]. "Surnud Brugge". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *25. [[Jüri Kolk]]. "Esimene malbe päev sel aastal". *26–29. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Zürichis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. *30–32. [[Friedrich Hölderlin]]. "Hyperion ehk Üksiklane Kreekamaal". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *33–35. [[Annie Saumont]]. "Aeg elada ja teisi jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Esko]]. *36–37. [[Pirkko Saisio]]. "Kaini tütar". Soome keelest tõlkinud [[Hille Lagerspetz]]. *38. [[Khalil Gibran]]. "Hullumeelne. Tähendussõnad ja luuletused". Inglise keelest tõlkinud [[Rauno Alliksaar]]. *39–40. [[Theodor Kallifatides]]. "Veel üks elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2019== *1–3. [[Mare Kandre]]. "Kurat ja jumal". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *4–5. [[David Foster Wallace]]. "Teatavate piiride poorsusest". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]], järelsõna [[Raili Marling]]. *6–9. [[Urmas Vadi]]. "Ballettmeister". *10–12. [[Bruno Schulz]]. "[[Liivakella sanatoorium]]". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *13–15. [[Alain Mabanckou]]. "Katkine Klaas". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ulla Kihva]] *16. [[Werner Bergengruen]]. "Poplavkin ja teised jutud". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *17–18. [[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]]. "Vanapoiss". *19–20. [[Jorgos Seferis]]. "Müütiline jutustus. Logiraamat III". tõlkinud [[Kaarina Rein]]. *21–23. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Petrogradis". Vene keelest tõlkinud [[Jaana Peterson]] *24–26. [[Zakes Mda]]. "Suremise viisid". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *27–29. [[Etgar Keret]]. "Kissingeri igatsedes". Heebrea keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *30–31. [[Claudio Magris]]. "Teine meri". Itaalia keelest tõlkinud [[Eda Ahi]]. *32–34. [[Theodor Adorno|Theodor W. Adorno]]. "Valik esseid kirjandusest". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]. *35–36. [[Giedra Radvilavičiūtė]]. "Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]]. *37. [[Jean Echenoz]]. "Jooks". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *38–40. "[[Roomlaste teod]]". Ladina keelest tõlkinud [[Anni Arukask]], [[Marilyn Fridolin]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Marten Teemant]], [[Tuuli Triin Truusalu]], [[Martin Uudevald]], [[Kristi Viiding]]. ==2020== *1–3. [[Jaan Kross]]. "Tiit Pagu". Järelsõna [[Jaan Undusk]]. *4–5. [[Max Blecher]]. "Valgustatud urg". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *6–7. [[Bohumil Hrabal]]. "Liiga vali üksindus". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]]. *8–9. [[Samanta Schweblin]]. "Nähtamatu niit". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ruth Sepp]]. *10–11. [[Tuula-Liina Varis]]. "Tahan tunda, et elan". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *12–13. [[Jitshak Šami]]. "Isade kättemaks". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *14–15. [[Albert Engström]]. "Moskoviidid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *16–17. [[Yōko Tawada]]. "Kahtlased kujud öises rongis". Jaapani keelest tõlkinud [[Lauri Kitsnik]]. *18–19. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kaks Praha lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *20. [[Aleksei Konstantinovitš Tolstoi|Aleksei Tolstoi]]. "Vereimeja". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *21–23. [[Don DeLillo]]. "Kosmopolis". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]]. *24–26. [[Sergi Žadan]]. "Depeche Mode". Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]]. *27–28. [[Armin Kõomägi]]. "Perifeeria kangelased". *29–31. [[Enrique Vila-Matas]]. "Bartleby & Co". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]. *32–33. [[Ilya Kaminsky]]. "Kurtide vabariik". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]]. *34–35. [[Gustave Flaubert]]. "November". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *36. [[Péter Esterházy]]. "Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest". Koostanud ja ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]]. *37–40. [[Margaret Atwood]]. "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest". Inglise keelest tõlkinud [[Maarja Pärtna]]. ==2021== *1–2. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "''Untermensch'': minu lõhkikistud elu". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *3. [[Vivant Denon]]. "Ei mingit homset". Tõlkinud ja saatesõna [[Malle Talvet]]. *4–5. [[Anna Žīgure]]. "Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost". Läti keelest tõlkinud [[Arno Baltin]]. *6–9. [[Dubravka Ugrešić]]. "Romaanijõe forsseerimine". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *10–12. [[José Luís Peixoto]]. "Ei ühtki pilku". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *13. [[Willem Frederik Hermans]]. "Hoitud maja". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. *14–16. [[Peeter Sauter]]. "Surm Bulgaarias. Kõik hinnas". *17–18. [[Lukianos]]. "Kõnelused surnutega". Ladina keelest tõlkinud [[Marilyn Fridolin]]. *19–20. [[Marcin Wicha]]. "Asjad, mida ma ära ei visanud". Poola keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *21–22. [[Anton Tšehhov]]. "Elu igavus ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Anita Soovik]]. Saatesõna [[Katrin Hallas]]. *23–25. [[Nellie Bly]]. "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *26–28. [[Lotta Olsson]]. "Surnute tõeline arv". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Aet Varik]]. *29–30. [[Theodor Kallifatides]]. "Taplus Trooja pärast". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *31–34. [[Tsitsi Dangarembga]]. "Närvilised olud". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *35–36. [[Thomas Bernhard]]. "Hukkasaaja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *37–38. [[Éric Vuillard]]. "[[Päevakord]]". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *39–40. [[Moritz von Kotzebue]]. "Vene sõjavang prantslaste seas". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Agur Benno]]. ==2022== *1–2. [[Mehis Heinsaar]]. "Ööpäevik". *3–6. [[Carlo Levi]]. "Kristus jäi pidama Ebolis". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Järelsõna kirjutanud [[Kristiina Rebane]]. *7. [[Byung-Chul Han]]. "Läbipaistvusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *8–9. [[Bernardo Atxaga]]. "Need taevad". Baski keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merilin Kotta]]. *10. [[Tõnis Vilu]]. "Kõik linnud valgusele". *11–12. [[Patti Smith]]. "Pühendumus". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paula Taberland]]. *13–15. [[Justus Lipsius]]. "Laimamisest. Meelekindlusest". Ladina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kristi Viiding]]. *16–17. [[Tiziano Scarpa]]. "Stabat Mater". Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]]. *18–19. [[Guntis Berelis]]. "Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Contra]]. *20. [[Michael Köhlmeier]]. "Idüll uppuva koeraga". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Mägar]]. *21–23. [[Jelena Tšižova]]. "Naiste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *24–25. [[Peedu Saar]]. "Loomad". *26–27. [[Mircea Cărtărescu]]. "Ruletimängija". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *28. [[Hella S. Haasse]]. "Uruq". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. *29–31. [[Natsume Sōseki]]. "Noorsand". Jaapani keelest tõlkinud [[Maarja Jaanits]]. *32–34. [[Samuel Beckett]]. "Molloy". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Triinu Tamm]]. *35–37. [[Mihhail Šiškin]]. "Sõda või rahu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Krista Räni]]. *38–40. [[Carl Hermann Hesse]]. "Tema peab kasvama, mina kahanema. Paide tohtri mälestusi". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiiu Relve]]. ==2023== *1. [[Kalju Kruusa]]. "Üleelamiste vanake". *2–3. [[Ilja Prozorov]]. "''D train''. Roheline piinapink". Vene keelest tõlkinud [[Katrin Hallas]]. *4–5. [[Miljenko Jergović]]. "Sarajevo Marlboro". Horvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *6. "Vana bambuseraiduri lugu". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Alari Allik]]. *7–8. [[Kate Chopin]]. "Désirée laps ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] ja [[Janela Tähepõld-Tammert]]. Saatesõna kirjutanud Krista Mits. *9−10. [[Oscar Wilde]]. "Salomé". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Linnar Priimägi]]. *11−13. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolmekümnes aasta". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]]. *14−15. [[Marcel Schwob]]. "Kujuteldavad elud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. Saatesõna kirjutanud [[Tiit Aleksejev]]. *16−18. [[Jari Järvelä]]. "Kahele poole koske". Soome keelest tõlkinud [[Kadri Jaanits]]. *19−20. [[Krisztina Tóth]]. "Piksel". Ungari keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Lea Kreinin]]. *21−23. [[Felisberto Hernández]]. "Üleujutatud maja ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]]. *24−25. [[Sigrid Nunez]]. "Mitz. Bloomsbury marmosett". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Silvia Maine]]. *26. [[Siegfried von Vegesack]]. "Jaschka ja Janne". Saksa keelest tõlkinud [[Silvia Lilleorg]]. Saatesõna kirjutanud [[Liina Lukas]]. *27−28. [[Dominique Fortier]]. "Paberlinnad". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Laura Christine Arba]]. *29. [[Teffi]]. "Lenin ja Rasputin". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *30−31. [[Oksana Zabužko]]. "Ukraina seksi väliuuringud". Ukraina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Veronika Einberg]]. *32−34. [[Kōbō Abe]]. "Kastimees". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maret Nukke]]. *35. [[Georg Büchner]]. "Leonce ja Leona. Hesseni sõnumitooja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *36−38. [[Tanya Tagaq]]. "Lõhkine hammas". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *39−40. [[Raymond Guérin]]. "Visa hing". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Allik]]. ==2024== *1−2. [[Carolina Pihelgas]]. "Lõikejoon". *3. [[Heinrich Eisenschmidt]]. "Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus". Saksa keelest tõlkinud [[Ene Kuus]]. Saatesõna kirjutanud [[Katrin Kern]]. *4−5. [[Friedrich Nietzsche]]. "Wagneri juhtum. Nietzsche contra Wagner". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jaan Undusk]]. *6. [[Félix Guattari]]. "Kolm ökoloogiat". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ott Puumeister]]. *7−8. [[Mart Kangur]]. "Pöörduks". *9−11. [[Nii Ayikwei Parkes]]. "Sinise linnu saladus". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *12−13. [[Sophokles]]. "[[Antigone (Sophokles)|Antigone]]". Vanakreeka keelest tõlkinud [[Anne Lill]]. *14−15. [[Bora Ćosić]]. "Minu perekonna panus maailmarevolutsiooni". Serbia keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *16−17. [[Andri Krasnjaštšõhh]]. "Jumal on. +/-". Vene ja ukraina keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *19−21. [[Alice Zeniter]]. "Kes neid jõuaks lahuta". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maria Esko]]. *22−25. [[Doris Lessing]]. "Suvi enne pimedust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *26−28. [[Ondjaki]]. "VanaemaÜheksa ja soveti saladus". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *29–31. [[Inga Gaile]]. "Ilusad". Läti keelest tõlkinud [[Merle Vare]]. *32. [[Pierre Michnon]]. "Rimbaud, poeg". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Leena Tomasberg]]. *33−35. [[Philip Roth]]. "Nemesis". Inglise keelest tõlkinud [[Liisa Ady Oks]]. Saatesõna kirjutanud Liisa Ady Oks ja [[Katrin Kern]]. *36−37. [[Jáchym Topol]]. "Saatana värkstuba". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]]. *38−39. [[Max Blecher]]. "Juhtumusi vahetus ebatõeluses". Rumeenia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Riina Jesmin]]. *40. [[Péter Nádas]]. "Piibel". Ungari keelest tõlkinud [[Mihkel Rünkla]]. ==2025== *1−3. [[Kairi Look]]. "Tantsi tolm põrandast". *4−5. [[Yu Miri]]. "Tōkyō Ueno jaama pargipoolne väljapääs". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maarja Jaanits]]. *6. [[Byung-Chul Han]]. "Väsimusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *7−9. [[Han Kang]]. "Taimetoitlane". Korea keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anni Arukask]]. *10–11. [[Brigitta Davidjants]]. "Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte". *12–13. [[Bruce Chatwin]]. "Utz". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Inga Kukk]]. *14–17. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Päevad". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *18–20. [[Mariana Enríquez]]. "Asjad, mis me tules kaotasime". Hispaania keelest tõlkinud [[Eva-Stina Randoja]]. *21–23. [[Sabahattin Ali]]. "Kasukaga madonna". Türgi keelest tõlkinud [[Kai-Mai Aja]]. Saatesõna kirjutanud [[Helen Geršman]]. *24–26. [[Nikolai Pirogov]]. "Elu küsimusi. Vana arsti päevaraamat". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Georg Loogna]]. Saatesõna kirjutanud Ilona Martson. *27–28. [[Aurora Venturini]]. "Täditütred". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]]. *29. [[Aliis Aalmann]]. "Pääsulinn". *30–31. [[Muriel Spark]]. "Juhiiste". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Andrus Lauringson]]. *32. [[Joseph Brodsky]]. "Veepervel". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jan Kaus]]. *33–34. [[Pavel Vilikovský]]. "Sulelumi". Slovaki keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Margus Alver]]. *35–38. [[Jurgis Kunčinas]]. "Tūla". Leedu keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiina Kattel]]. *39–40. [[Hasso Krull]]. "Igavene taastulek". ==2026== *1. [[Triin Soomets]]. "Jäälind". *2−3. [[Leena Krohn]]. "Hotel Sapiens ja teisi irratsionaalseid jutte". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kadri Jaanits]]. *4−7. [[Natalia Ginzburg]]. "Perekonnaleksikon". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Saatesõnad kirjutanud [[Carlo Ginzburg]] ja [[Kristiina Rebane]]. *9−10. [[Daša Drndić]]. "Doppelgänger". Horvaadi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Madis Vainomaa]]. *11−13. [[Maria Matios]]. "Magus Darusja". Ukraina keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. Saatesõna kirjutanud [[Mariia Ivanova]]. *14−16. [[Anthony Powell]]. "Venusberg". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mirt Vissak]]. *17−18. [[Guillaume Apollinaire]]. "Süda kroon peegel. Valik luuletusi". Koostanud ja tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]. Alustõlked prantsuse keelest [[Triinu Tamm]]. *19−20. [[Lilli Luuk]]. "Lühike sõjaajalugu". ''Ilmumas''. ==LR kuldsari== ===2020=== *1. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot. Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ja [[Leo Metsar]]. *2. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *3. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]]. *4. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]]. *6. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] ja [[Krista Kaer]]. ===2021=== *1. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart". *2. [[Ilf ja Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]. *3. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *4. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]. *5. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *6. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]], [[Anu Lutsepp]]. ===2022=== *1. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Sirje Kiin]]. *2. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]. *3. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna [[Anu Saluäär]]. *4. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". Illustreerinud [[Heldur Laretei]]. *5. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Uustrüki saatesõna [[Tõnu Õnnepalu]]. *6. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Hendrik Lindepuu]]. * LR eriväljaanne – [[Serhi Žadan]]. „Depeche Mode“. Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]]. ===2023=== *1. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]. *2. [[Jüri Üdi]], [[Joel Sang]], [[Toomas Liiv]], [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk". Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Mart Velsker]]. *3. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merike Riives]]. *4. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare’i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]. *5. [[Torgny Lindgren]]. "Mao tee kalju peal". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. *6. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. ===2024=== *1. [[Mati Unt]]. "Via Regia. Elu võimalikkusest kosmoses". Uustrüki saatesõna [[Tiit Hennoste]]. *2. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Anne Lange]]. *3. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale. Kirjad noorele naisele". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tiiu Relve]]. *4. [[Mihhail Bulgakov]]. "Kadunukese ülestähendused. Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], uue väljaande saatesõna [[Irina Belobrovtseva]]. *5. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], uue väljaande saatesõna [[Ruth Sepp]]. *6. [[Kenkō]]. "Jõudeaja võrsed". Koostanud ja klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]], kuldsarja väljaandesse on lisatud uusi tõlkeid ja uus saatesõna. *Erinumber. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]. ===2025=== *1. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], esimest korda kõigi algsete illustratsioonidega. *2. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju ka olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]], saatesõnad kirjutanud Paul-Eerik Rummo ja [[Leo Metsar]], uustrükis on taastatud värsid, mille tsensorid käskisid esmatrüki laost eemaldada, samuti ilmub esimest korda raamatukaante vahel Leo Metsari saatesõna. *3. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]], saatesõna kirjutanud [[Raili Marling]]. *4. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell. Tunnete virvarr". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] ja [[Tiiu Relve]]. *5. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Hanno Rajandi]]. *6. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks ja teisi jutte". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] ja [[Maarja Siiner]]. Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Maarja Siiner]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] [[Kategooria:Raamatusarjad]] p5v8nbxqzeez1hn011z57u4283ofymg 7168013 7168012 2026-06-05T18:06:08Z The Prince of Tartu 901 /* 2026 */ 7168013 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} ''See loend loetleb [[Loomingu Raamatukogu]]s alates [[1957]]. aastast ilmunud teosed.'' ==1957== *1. [[Pentti Haanpää]]. "Elu suurelt maanteelt". Soome keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]] *2. [[William Jacobs]]. "Säravad suled". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *3. [[Friedebert Tuglas]]. "Ühe Norra reisi kroonika". *4. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ivan Tšuprovi langemine". Vene keelest tõlkinud [[Paul Viiding]] *5. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *6. [[Aleksandr Kuprin|Aleksander Kuprin]]. "Tsirkuses". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *7. [[Alberto Moravia]]. "Rooma novelle". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *8. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *9. [[Konstantin Paustovski]]. "Suvepäevad". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *10. "Vanaisade vahelugemisi. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *11. [[Vera Panova]]. "Serjoža". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *12. [[Elsa Triolet]]. "Avignoni armastajad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|A. Gross]] *13. [[John Steinbeck]]. "Pärl". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Guy de Maupassant]]. "Valik novelle". Prantsuse keelest tõlkinud [[Nelly Toiger]] *15. [[Branislav Nušitš]]. "Humoreske ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]], [[Viktor Tomberg]] *16. [[Antanas Vienuolis]]. "Uppunu". Leedu keelest tõlkinud [[Aili Erleman]] *17. [[Halldór Laxness]]. "Hea preili ja härrasmaja". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *18. "Neljakümne aasta eest. Vanade eesti revolutsionääride mälestusi". *19. [[Kazimierz Brandys]]. "Olevikumälestusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. "40 luuletust. Põimik nõukogude rahvaste poeesiat". Koostanud [[Ralf Parve]], vene keelest tõlkinud [[Felix Kotta]] *21. [[Aleksander Siivas]]. "Lõpuni kindel: jooni [[Hans Heidemann]]i elust dokumentide alusel". *22. [[Karel Čapek]]. "Jutte ühest ja teisest taskust". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrejs Upīts|Andrej Upit]]. "Valik novelle". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *24. [[Erni Krusten]]. "Õnnetu armastus". ==1958== *1. "Kohtumine päikesega. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Kiira Sipjagina]] *2. [[Anton Hansen Tammsaare]]. "Elavad nukud". *3. [[Leonhard Frank]]. "Karl ja Anna. Michaeli tagasitulek". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *4. [[Egon Rannet]]. "Kadunud poeg". *5–6. [[Graham Greene]]. "Vaikne ameeriklane". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *7. [[Svetoslav Minkov]]. "Õlgveltveebel". Vene keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *8. [[Aleksei Tolstoi]]. "Siug". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Martin Andersen Nexø]]. "Tühjade kohtade reisijad". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]]. "Kolumbus kinnitab otsad". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *11. [[Heikki Lounaja]]. "Tema Majesteet ja teisi novelle ning teisi jutte". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Maamees naerab. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *13. "Kevadelaulud. Põimik eesti looduselüürikat". Koostanud [[Ralf Parve]] *14. [[Vercors]]. "Mere vaikus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *15. [[Jerzy Andrzejewski]]. "Kuldne rebane". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *16. [[Jaroslav Hašek]]. "Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]]. "Legendi järg: noormehe märkmeid". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *18. Anatoli Kuznetsov. "Legendi järg: noormehe märkmeid (II)". Vene keelest tõlkinud Kiira Sipjagina *19. [[Gottfried Keller]]. "Kolm Seldwyla juttu". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *20. [[John Galsworthy]]. "Forsyte'i pääsmine". Inglise keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *21. [[Vicente Blasco Ibáñez]]. "Valencia lood". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *22. [[Bernhard Seeger]]. "Kui lapsed ei ole enam lapsed: külajutte". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Sikemäe]] *23. [[Antoine de Saint-Exupéry]]. "Inimeste maa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Hange]] *24. [[Domenico Rea]]. "Pildikesi Napolist". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Heinrich Böll]]. "Jällenägemine puiesteel". Saksa keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *26. [[Lilli Promet]]. "Ainult puhtast armastusest: novelle ja laaste". *27. "Indoneesia jutte". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *28. [[Pavel Kohout]]. "Niisugune armastus". Tšehhi keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *29. [[Miervaldis Birze|Miervald Birze]]. "Kõigile õitsevad aedades roosid...: jutustus kolme nädala sündmustest". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *30. [[Artur Lundkvist]]. "Vindinge valss". Rootsi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *31. [[Mihhail Koltsov]]. "Ajaloost ja argipäevast: olukirjeldusi ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *32. [[Gilbert Keith Chesterton]]. "Isa Browni lugusid". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *33. [[Zsigmond Móricz]]. "Seitse kreutserit". Ungari keelest tõlkinud [[Paula Palmeos]] *34. [[Premendro Mitro]]. "Robinson Crusoe oli tüdruk". Venekeelse väljaande järgi tõlkinud [[Harald Joasoon]] *35. [[Øivind Bolstad]]. "Toska saare vembumees". Norra keelest tõlkinud E. Suurväli, [[Henrik Sepamaa]] *36. "Nimi pole see, mis kuulsaks teeb. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Einar Maasik]] ==1959== *1. [[Ludvik Aškenazy]] "Laste-etüüdid". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. "Merejutte". Tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] jt *3. [[Robert Burns]]. "Lõbusad kerjused: poeeme, luuletusi, epigramme". Inglise keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *4. [[William Saroyan]]. "Terves ilmas ja lausa taevas". Inglise keelest tõlkinud A. Bergman *5. [[Vera Inber]]. "Ööbik ja roos". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *6. "Rumeenia novelle". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7. [[Šolom Aleihhem]]. "Kuuskümmend kuus". Juudi keelest tõlkinud [[Aron Tamarkin]] *8. [[François Mauriac]]. "Ussipesa. I osa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *9. François Mauriac. "Ussipesa. II osa". Prantsuse keelest tõlkinud Hans Vanaveski *10. [[Arnold Zweig]]. "Vikerkaar". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *11. "Poiss ja päike. Armeenia novelle". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]] *12. [[Hans Kirk]]. "Tütarlaps tamburiiniga". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Sergei Antonov]]. "Uus töötaja". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *14. [[Manivald Kesamaa]] ja [[Herbert Mere]]. "Hiina tähtede all. I osa". *15. Manivald Kesamaa ja Herbert Mere. "Hiina tähtede all. II osa". *16. [[W. Somerset Maugham]]. "Värisev leht: novellid Lõunamere saartelt". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *17. [[Stepan Vassiltšenko]]. "Mustlanna". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *18. [[Bertolt Brecht]]. "Kalendrijutud". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Jaan Kross]] *19. [[Einar Maasik]]. "Koduküla teel". *20. [[Pierre Courtade]]. "Kõrgemad loomad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *21. [[Ivar Lo-Johansson]]. "Vili valmib nüüd Dakotas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *22. [[Aleksander Grin]]. "Punased purjed". Vene keelest tõlkinud O. Mamers *23–24. [[Ray Bradbury]]. "451° Fahrenheiti". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *25. [[Nikolai Gribatšov]]. "Augustikuu tähed". Vene keelest tõlkinud [[Vello Vent]] *26. "Saksad surevad, mõisad põlevad: valimik satiiri ja huumorit töölisajakirjandusest 1905–1917". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *27. [[William Heinesen]]. "Nõiutud valgus". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *28. [[Vance Palmer]]. "Laskem linnud vabadusse". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *29. [[Paul Guimard]]. "Le Havre'i tänav". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *30. [[Aleksander Dovženko]]. "Poeem merest". Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *31. [[Karlludwig Opitz]]. "Minu kindral: ühe staabiveltveebli distsipliinilage raport". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *32. [[Vassili Ardamatski]]. "Kohtumised". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *33. [[Sadek Hedajät]]. "Hadži-aga". Pärsia keelest tõlkinud [[Inna Genss]] *34. [[Theun de Vries]]. "Friisi postitõld". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *35. [[Aleksander Kozatšinski]]. "Roheline vanker". Vene keelest tõlkinud [[Henno Meriste]] *36. [[Veikko Huovinen]]. "Havukka-Aho mõtleja". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37. "Õlimüüja ja Lillehaldjas. Tundmatu autori teos XIV sajandist". Hiina keelest tõlkinud [[Leo Leesment]] *38. [[Ernö Urban]]. "Kaks vaati rummi". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Ernest Hemingway]]. "Mehed ilma naisteta". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Seppik]] *40. [[Sigurd Hoel]]. "Nad armastasid teineteist". Norra keelest tõlkinud [[Hendrik Sepamaa]] *41. [[Juri Nagibin]]. "Öine külaline". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *42. [[Marie Pujmanová]]. "Õde Alena". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Aafrika jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *44. [[Konstantin Simonov]]. "Kaugel idas". Vene keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]] *45. [[Angus Wilson]]. "Halb seltskond". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *46. [[Juliusz Słowacki]]. "Maria Stuart: ajalooline draama". Poola keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Aleksander Kurtna]] *47. [[Aleksander Rekemtšuk]]. "Suvepuhkuste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Alma Selge]] *48. [[John Osborne]]. "Vaata raevus tagasi". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *49. [[Ostap Višnja]]. "Jahimees muheleb". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *50. [[Miguel Ángel Asturias]]. "Nädalalõpp Guatemaalas". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *51. [[Katri Vala]]. "Maa rinnal". Soome keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *52. "Levanti. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Elvi Männik]] ==1960== *1. [[Mart Raud]]. "Igaviku lävel". *2. [[Vladimir Bill-Belotserkovski]]. "Bismarck ja neeger". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3. [[Wolfgang Borchert]]. "Ukse taga". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *4. [[Anton Tšehhov]]. "Orus". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *5. [[Tô Hoái]]. "Muong Gion". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *6. [[Johannes Barbarus]]. "Kolm juttu". *7. [[Halldór Stefánsson]]. "Tasu päästmise eest". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *8. [[Eduard Vilde]]. "Casanova jätab jumalaga". *9. [[John O'Hara]]. "Perekondlik koosviibimine". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *10. [[Venjamin Kaverin]]. "Tundmatu sõber". Vene keelest tõlkinud [[Helvi Einas]] *11. [[Olavi Siippainen]]. "Sinise jakiga tüdruk". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Spordilugusid". *13. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Rõõmus poiss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *14. [[Frigyes Karinthy]]. "Palun, härra õpetaja!" Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Tšõngõz Ajtmatov]]. "Džamilja". Vene keelest tõlkinud [[Ardo Sivadi]] *16. [[Sofja Vinogradskaja]]. "Esimesed aastad". Vene keelest tõlkinud [[Arnold Miller]] *17. [[Mark Twain]]. "Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *18. [[Rein Sepp]]. "Viimne üksiklane". *19. [[Carlo Montella]]. "Kiri Giuliale". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. [[Premtšand]]. "Kaotuse võit". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *21. [[Abram Chasins]] ja [[Villa Stiles]]. "Legend van Cliburnist". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22. [[Johannes R. Becher]]. "Luuletaja päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *23. [[Bruno Traven]]. "Tänukiri". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "Kuuldud jutustusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Mihhail Prišvin]]. "Phacelia". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *26. [[Jan Otčenášek]]. "[[Romeo, Julia ja pimedus]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Erskine Caldwell]]. "Tagasi Lavinia juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *28. "Laule Eestist". Koostanud [[Paul Rummo]] *29. [[Stephen Leacock]]. "Defektiivne detektiiv". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *30. [[Pavel Nilin]]. "Kohtumine Tiškoviga". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *31. [[Henriette van Eyk]]. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (I osa)". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] ja [[Valdek Kruuspere]] *32. Henriette van Eyk. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (II osa)". Hollandi keelest tõlkinud Rein Sepp ja Valdek Kruuspere *33. [[Aapeli]]. "Meie issanda sipelgad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *34–35. [[Olav Duun]]. "Olsøy poisid". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *36. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni seadus ja teisi administratiivalaseid uurimusi". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37. [[Sergei Lvov]]. "Päästke meie hinged!" Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *38. [[Friedrich Wolf]]. "Pariisi õngitseja". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *39. [[Uno Laht]]. "Selle suve värsid". *40. [[Henri Crespi]]. "Sigaret". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *41. [[Pál Szabó]]. "Teispool Doonaud, Tisza taga ...". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]], [[Rein Sepp]] *42. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Avarii. Sügisõhtul". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *43. [[Peter Karvaš]]. "Kesköö-missa". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *44. [[Aleksander Tvardovski]]. "Kaugused kauguste taga. Peatükke poeemist ja luuletusi". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] jt. *45. "Tolstoi läheduses. Mälestusi L. Tolstoist". Koostanud ja vene keelest tõlkinud [[Elvi Pillesaar]] *46. [[Anna Seghers]]. "Varjupaik ja teisi jutte". Saksa keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]] ja [[Viktor Tomberg]] *47. "Küla ilma meesteta. Iiri jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *48. [[Peer Schaldemose]]. "Vanemate patud". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *49. "Külalisi mitmes Eestis. Valimik reisimuljeid XVII–XX sajandist". Koostanud [[Ain Kaalep]] *50. [[Ivan Jefremov]]. "Cor Serpentis. Mao süda". Vene keelest tõlkinud [[Harald Joasoon]] *51. [[Sinclair Lewis]]. "Pajude allee". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *52. "Just nagu põgus nägemus. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]] ==1961== *1. [[Ludvik Aškenazy]]. "Armunud kastis". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. [[Pierre Gamarra]]. "Päikesekonservid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *3. [[Sakari Pälsi]]. "Mina olin veel väikene". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4. "Muusikalisi hetki". Koostanud [[Ain Kaalep]] *5. [[Ilja Ehrenburg]]. "Pariis". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *6. [[Corrado Alvaro]]. "Öised sõnad". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7–8. [[Olga Bergholz]]. "Päevased tähed". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Egon Erwin Kisch]]. "Pöörane reporter". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *10. [[Leon Kruczkowski]]. "Vabaduse esimene päev". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Tarjei Vesaas]]. "Imelik tunne". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *12. [[Mihhail Zoštšenko]]. "Kauba kvaliteet". Vene keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *13. [[Edward Morgan Forster]]. "Teine kuningriik". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Vladimir Bogomolov]]. "Ivan". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *15. [[Ernests Birznieks-Upītis]]. "Halli kivi jutud". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]], [[Enda Kallas]], [[Oskar Kuningas]] *16. "Naer pole ainult naljaasi. Valimik satiiri ja huumorit kodanliku Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Juhan Peegel]] *17. [[Rabindranath Tagore]]. "Lahendatud mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *18. [[Jaroslav Putík]]. "Südametunnistus: professor Oppenheimeri lugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Johannes Seilenthal]] *19. [[Gábor Goda]]. "Murdvaras". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *20–21. [[Veera Panova]]. "Sentimentaalne romaan". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *22. [[Ivo Andrić]]. "Janu". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *23. [[Armand Lanoux]]. "133-nda reisijad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|Aino Gross]] *24–25. [[Victor Stafford Reid]]. "Leopard". Inglise keelest tõlkinud [[Aita Kurfeldt]] *26. [[Janka Brõl]]. "Viimne kohtumine". Valgevene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *27–28. [[Françoise Mallet-Joris]]. "Valed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *29. [[Erik Asklund]]. "Manne". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *30. [[Evald Tammlaan]]. "Jänkimehe kroonika". *31. [[Fjodor Abramov]]. "Ilma isata". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–34. [[Jerome David Salinger]]. "[[Kuristik rukkis]]". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *35. "Vihm mere kohal. Venetsueela novelle". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–38. [[Martti Larni]]. "Ilus seakarjus ehk Majandusnõunik Minna Karlsson-Kanase mälestused". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Ólafur Jóhann Sigurðsson|Olafur Jóhann Sigurdsson]]. "Konstantinoopoli tähed". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–42. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Sõlmeks sõlmitud lõngad. Vene nõukogude luule valimik". Koostanud [[Aksel Tamm]], tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *44. [[Cezar Petrescu]]. "Dacia Felix". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *45. "Mõrtsukatöö Rue Morgue’il. Valik kriminaalnovelle". Koostanud [[Vidrik Kivilo]], tõlkinud Vidrik Kivilo ja [[Tatjana Hallap]] *46. [[Sherwood Anderson]]. "Mahavaikitud vale". Inglise keelest tõlkinud [[Rudolf Kulpa]] *47. [[Jacques-Stephen Alexis]]. "Romansse tähtedele". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Henno Rajandi]] *48. [[Max Frisch]]. "Härra Biedermann ja tulesüütajad". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49–51. [[Graham Greene]]. "Meie mees Havannas". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *52. "Oma maja. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]], [[Hans Luik]] ==1962== *1–2. [[Viktor Nekrassov]]. "Kira Georgijevna". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *3. [[John Bell Clayton]]. "Valge ring". Inglise keelest tõlkinud [[A. Bergmann]] *4. [[Ain Kaalep]]. "Samarkandi vihik". *5. [[Stanisław Dygat]]. "Käsualuse kättemaks". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Upendranath Ašk]]. "Mustad isandad". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *7–9. [[Konstantin Fedin]]. "Sanatoorium «Arcturus»". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10. [[James Aldridge]]. "Mõned mu parimad sõbrad on inglased". Inglise keelest tõlkinud [[V. Torro]] ja [[Vidrik Kivilo]] *11–12. [[Luchino Visconti]] jt. "Rocco ja tema vennad: filmistsenaarium". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *13. [[Minni Nurme]]. "Valus küsimus". *14. [[János Fülöp]]. "Botond". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Halldór Laxness]]. "Napoleon Bonaparte". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *16–17. [[Truman Capote]]. "Rohukannel". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *18. [[Vladimir Voinovitš]]. "Meie elame siin". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Ita Gassel]]. "Alphonsine". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heiti Kaarde]] *20–21. "13 lugu. Laaste ja jutte noortelt autoritelt". Koostanud [[Villem Gross]] *22. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy kosmoserändude päevikud". Poola keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *23–25. [[Folke Fridell]]. "Piiga hallis". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[John Morrison]]. "Pandaloopi prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Gross]] *27. [[Emmanuil Kazakevitš]]. "Päevavalgel". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *28–31. [[John Braine]]. "Tee ülesmäge". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *32. [[Regīna Ezera]]. "Latgale jutustusi". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]] ja [[Enda Kallas]] *33. [[Josef Reding]]. "Üksinda Paabelis". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Mits]] *34–36. [[O. Henry]]. "Kapsad ja kuningad". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37–38. "Tänapäeva tungalteri. Valimik huumorit ja satiiri Nõukogude Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Huko Lumet]] *39. [[Marcel Aymé]]. "Teise mehe pea". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *40. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *41. [[Ēvalds Vilks]]. "Ma ei või sind üksi jätta". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *42–43. [[Jiři Fried]]. "Ajahäda". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *44. [[Leonid Pervomaiski]]. "Armastuslaulu asemel". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *45. [[Lope Félix de Vega Carpio]]. "Sevilla täht". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *46. [[Juri Gontšarov]]. "Tervitus avamerelt". Vene keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], [[Jaan Kross]] *47. [[Betti Alver]]. "Mõrane peegel". *48–50. [[Joseph Kessel]]. "Lõvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51. [[Sergei Jessenin]]. "Lüürika". Koostanud [[August Sang]], vene keelest tõlkinud August Sang, [[Artur Alliksaar]], [[Jaan Kross]], [[Ellen Niit]], [[Debora Vaarandi]], [[Elem Treier]], [[Venda Sõelsepp]] *52. "Poolel teel Kuule. Valik nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud V. Soosaar, [[Hans Luik]] ==1963== *1–3. [[Iris Uurto]]. "Armastus ja kartus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4–5. [[Georgi Vladimov]]. "Rikas maak". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Alan Sillitoe]]. "Tublid naised". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *7. [[Bertolt Brecht]]. "Kolmekrossiooper". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *8–9. [[Vladimir Pozner]]. "Hukkamise paik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *10. [[Marie Under]]. "Kolmteist ballaadi". *11–12. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Üks päev Ivan Denissovitši elus". Vene keelest tõlkinud [[Lennart Meri]], [[Enn Sarv]] *13. [[Slavko Kolar]]. "Migudac ehk arguse apoloogia". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *14. [[Fjodor Knorre]]. "Omad lapsed". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *15–16. [[Justinas Marcinkevičius]]. "Mänd, mis naeris". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *17. [[Stefan Heym]]. "Batsill". Saksa keelest tõlkinud [[Villem Alttoa]], [[P. Suve]] *18. [[Ion Drutse]]. "Ühe doina jälgedes". Moldaavia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *19. [[Juhan Saar]]. "Värviline mõte". *20–22. [[Sara Lidman]]. "Mina ja mu poeg". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[Vassil Bõkav]]. "Kolmas rakett". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *25–26. [[Heinrich Böll]]. "…ega lausunud ühtegi sõna". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *27–28. [[Lucia Demetrius]]. "Viimane tauber". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *29. "Armas luiskaja. [[George Bernard Shaw|Bernard Shaw]]’ ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal koostanud Jerome Kilty". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *30. [[Imre Sarkadi]]. "Argus". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *31. [[Vladimir Maksimov]]. "Inimene on elus". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–33. [[Karel Michal]]. "Viirastused päise päeva ajal". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *34. [[Richard Wright (kirjanik)|Richard Wright]]. "Neli meest". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Ain Kaalep]] *35. [[André Maurois]]. "Kulla needus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–37. [[Joseph Conrad]]. "Pimeduse süda". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Anvelt]] *38. [[Allan Jokinen]]. "Kummituskoer". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Hans Christian Branner]]. "Punased hobused lumes". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–41. [[Maciej Patkowski]]. "Skorpionid". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *42. [[Jaan Kross]]. "Tuule-Juku". *43–46. [[Albert Camus]]. "Katk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *47. [[Venjamin Kaverin]]. "Viltune vihm". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–51. [[John Steinbeck]]. "Me tusameele talv". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *52. "Mõrv eesriide taga. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] ==1964== *1. [[Stig Dagerman]]. "Öö mängud". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *2. [[Vladimir Voinovitš]]. "Tahan olla aus". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *3–5. [[Alain-Fournier]]. "Suur Meaulnes". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], [[Nora Kaplinski]] *6. [[Aleksander Tvardovski]]. "Tjorkin teises ilmas". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] *7–8. "13 autorit. Eesti noorte autorite lühiproosat". *9. [[Johan Borgen]]. "Mesinädalad". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Krishan Chander|Krišan Tšandar]]. "Taevas on selge". Urdu keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–13. [[Juan Goytisolo]]. "Mõõn". Hispaania keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tatjana Hallap]] *14. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Füüsikud". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *15. [[Bill Naughton]]. "Hilisöö Watlingi maanteel". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *16–18. [[Ferenc Sánta]]. "20 tunni reportaaž". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *19. "Laulame ligi külada. Eesti rahvalaule". Koostanud [[Ruth Mirov]] *20–23. [[Erich Maria Remarque]]. "Lissaboni öö". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Per Olof Sundman]]. "Trummilööja". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *25. [[Edesio Alvarado]]. "Põgenik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *26. [[Josef Nesvabda]]. "Einsteini aju". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Unto Seppänen]]. "Seda sorti mees". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *28–29. [[Icchokas Meras]]. "Viik kestab silmapilgu". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Juri Kazakov]]. "Aadam ja Eeva". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *31–32. [[Jurij Brĕzan]]. "Ühe armastuse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *33–34. [[Vil Lipatov]]. "Võõras". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *35. [[Arvo Turtiainen]]. "Soome sari". Koostanud [[Paul Rummo]], soome keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], Paul Rummo, [[Jaan Kross]], [[Paul-Eerik Rummo]], [[Ain Kaalep]], [[Mats Traat]] *36. [[István Szabó]]. "Kõik niisama nagu vanasti". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *37. [[Sławomir Mrożek]]. "Elevant". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *38–39. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Asja huvides". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Aedniku aasta". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *42. [[Juhan Peegel]]. "Saaremaa motiive". *43. [[John Updike]]. "Vetelpäästja". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *44. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks". Taani keelest tõlkinud ja eessõna [[Henrik Sepamaa]] *45–46. [[Irina Grekova]]. "Naistejuuksur". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *47. [[Viktor Bezorudko]]. "Suhhi Mlõntsi musketärid". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *48–50. [[William Golding]]. "Kärbeste jumal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Italo Calvino]]. "Olematu rüütel". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ==1965== *1. [[Enn Vetemaa]]. "Monument". *2–5. [[John Braine]]. "Õnne tipul". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *6. [[Jānis Sudrabkalns]]. "Kas teie usute amulettidesse?" Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *7–8. [[Jerzy Stefan Stawiński|Jerzy S. Stawiński]]. "Adami jälil". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *9–10. [[Shūsaku Endō|Sjusaku Endo]]. "Meri ja mürk". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *11. [[Jacques Prévert]]. "Kuidas portreteerida lindu". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *12. [[Arthur Omre]]. "Armastuse auto". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Walter Macken]]. "Jumal lõi pühapäeva". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *14. [[William Faulkner]]. "Ümberpöörd". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *15–16. [[Andrei Bitov]]. "Kutsealune". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *17–18. [[Pär Lagerkvist]]. "Kääbus". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *19–21. [[Andrzej Szczypiorski]]. "Minevik". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Otia Iosseliani]]. "Mäng". Gruusia keelest tõlkinud [[Uno Ussisoo]] *23. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni kolmas seadus". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *24. [[Vassili Aksjonov]]. "Väikene vaal, tegelikkuse lakeerija". Vene keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *25–26. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sõnad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *27. [[Dimitrios Hadzis]]. "Õpetaja testament". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] *28. [[Jevgeni Švarts]]. "Draakon". Vene keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *29–31. [[Ernest Hemingway]]. "Pidu sinus eneses". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *32–35. [[Jorge Semprún]]. "Suur reis". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *36–38. [[Endre Fejes]]. "Vanarauahoov". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Milan Kundera]]. "Naljakad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *40. [[Hermann Hesse]]. "Klingsori viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Oskar Kuningas]] *41–42. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". *43. [[Leo Ågren]]. "Ballaad". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *44–46. [[Max Frisch]]. "Homo faber". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *47–48. [[Isaac Asimov]]. "Kadunud robot". Inglise keelest tõlkinud [[Ain Raitviir]] *49. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *50. [[Martin Walser]]. "Lennuk maja kohal". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *51. [[Mirdza Bendrupe]]. "Piibussaare". Läti keelest tõlkinud ja järelsõna [[Oskar Kuningas]] *52. "Kaheksas põgenemine. Uusimaid vene nõukogude novelle". Tõlkinud [[Hans Luik]] ==1966== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Neli novelli". *3. [[Jerome David Salinger]]. "Parim päev banaanikala püügiks". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *4. "Kõnelus gloobusega. Ukraina kaasaegset luulet". Valinud, tõlkinud ja eessõna [[Harald Rajamets]] *5–6. [[Vitali Sjomin]]. "Seitsmekesi majas". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *7. [[Artur Alliksaar]]. "Nimetu saar". *8–9. [[Veijo Meri]]. "Manillaköis". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *10. [[Utuy Tatang Sontani]]. "Dogerid". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *11–13. [[Kōbō Abe]]. "Neljas jääaeg". Jaapani keelest tõlkinud ja eessõna autor [[Agu Sisask]] *14. [[James Baldwin]]. "Keegi ei tea minu nime". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *15–16. [[Tarjei Vesaas]]. "Jääloss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *17–18. [[Peter Weiss]]. "Jean Paul Marat’ jälitamine ja tapmine Charentoni varjupaiga näitetrupi ettekandes härra de Sade’i juhtimisel". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *19–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22–23. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Lumevalgus...lumepimedus". – [[Enn Vetemaa]]. "Lumesõda". *24–25. [[Isaak Babel]]. "Odessa lood". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *26. [[Herman Melville]]. "Billy Budd, fokkmarsimadrus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *27–30. [[Karl Ristikivi]]. "Imede saar". *31–32. [[Bernard Malamud]]. "Idioodid kõigepealt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33. "Mina meesi... Valik eesti rahvalaule". Koostanud [[Ülo Tedre]] *34. [[Herbert George Wells]]. "Võlupood". Inglise keelest tõlkinud [[Aleksander Zirnask]] *35. [[Werner Bergengruen]]. "Surm Tallinnas: kurioosseid lugusid ühest vanast linnast". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *36. [[Peter Karvaš]]. "Suur parukas". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *37. [[Corey Ford]]. "Mötlemise õpetus". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Võhandu]] *38–39. [[Antti Hyry]]. "Kodus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *40–43. [[Franz Kafka]]. "Protsess". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], järelsõna [[Roger Garaudy]], prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *44. [[Kornel Filipowicz]]. "Antikangelase päevik". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *45. [[Albert Camus]]. "Võõras". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *46–48. [[Johannes Bobrowski]]. "Levini veski: 34 lauset minu vanaisa kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *49–52. [[Grigori Baklanov]]. "Juuli 1941". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ==1967== *1–2. [[Jules Feiffer]]. "Karmuella-armuella ja Nunnu". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Uno Laht]] *3. [[Margareta Ekström]]. "Kallaletung". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *4. [[Mati Unt]]. "Elu võimalikkusest kosmoses". *5–6. [[Fazil Iskander]]. "Kitstuuri tähtkuju". Vene keelest tõlkinud [[Henno Mereste]] *7. [[Carson McCullers]]. "Kurva kohviku ballaad". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8–10. [[Jaan Oks]]. "Vaevademaa". Eessõna [[Nigol Andresen]], järelsõna [[Friedebert Tuglas]] *11–13. [[Georges Conchon]]. "Metsik riik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *14. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ühepäevaliblikas". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *15. [[Arnošt Lustig]]. "Hingepalve Katarzyna Horowitzi eest". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *16. [[Enn Vetemaa]]. "Pillimees". *17. [[Sławomir Mrożek]]. "Tango". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *18. [[John Wain]]. "Onuke". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *19–20. [[Nikolai Dubov]]. "Põgenik". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *21–22. [[Paavo Haavikko]]. "Isiklikud asjad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *23. [[Anatole France]] (?). "Roosipuumööbel". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *24. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Tolmust ja värvidest]]". *25–26. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Tõotus". Saksa keelest tõlkinud [[Aino Toomaspoeg]] *27. [[Ivan Klíma]]. "Armastajad üheks ööks". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *28–29. "Kõne voolab voolavas maailmas. Valik uuemat soome lüürikat". Tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Ly Seppel]] *30. [[Ralph D. Paine]]. "Kadunud laevad". Inglise keelest tõlkinud [[Aadu Hint]] ja [[Herman Sergo]] *31. [[Vassili Grossman]]. "Mõned kurvad päevad". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *32–34. [[Rex Stout]]. "[[Uksekell helises]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *35–36. [[Charles Baudelaire]]. "Kurja lilled". Koostanud [[August Sang]], prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] jt *37. [[Mats Traat]]. "Irdinimene". *38–39. [[Arthur van Schendel]]. "Fregatt «Johanna Maria»". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *40–41. [[Bertolt Brecht]]. "Pagulasvestlused". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *42–43. [[Michael Frayn]]. "Plekkmehed". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *44–46. "Kuidas sünnivad kurgaanid. Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest". Tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *47–48. [[Luigi Pirandello]]. "Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy mälestused". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *50–52. [[Veniamin Kaverin]]. "Kaksikportree". Vene keelest tõlkinud [[Ruth Eliaser]] ==1968== *1. [[Arvo Valton]]. "Kaheksa jaapanlannat". *2–3. [[Jean Anouilh]]. "Becket ehk jumala au". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Kõiv]] *4. [[Elmer Diktonius]]. "Maine hellus". Rootsi keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *5–7. [[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]. "Ajastu ahistavad asjad". Vene keelest tõlkinud [[Matti Vaga]] *8. [[Georges Perec]]. "Asjad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *9–10. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]] *11–12. [[Saul Bellow]]. "Püüa päeva". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *13. [[Marie Under]]. "Uneretk". *14–16. [[Maurice Druon]]. "Zeusi mälestused". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *17. [[Willy Kyrklund]]. "Solange". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *18. [[Volter Kilpi]]. "«Albatrossi» lugu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Václav Havel]]. "Teade". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *20–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Saatuslikud munad". Vene keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *22–24. [[Agatha Christie]]. "Tuhkur hobune". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *25–26. [[Sándor Somogyi Tóth]]. "Olid ju prohvet, kullake". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *27. [[Jānis Ezeriņš]]. "Salakaubavedaja". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *28–29. [[Jaroslava Blažková]]. "Nailonkuu". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *30. [[Ott Kangilaski]]. "Jutulõng". *31–34. [[Truman Capote]]. "Külmavereliselt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *35–38. [[Karl August Hindrey]]. "Ja oli kunagi keegi...". Eessõna [[Ülo Tedre]] *39. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Romulus Suur". Saksa keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *40. [[Ališer Navoii]]. [Valik luuletusi]. Koostanud ja usbeki keelest tõlkinud [[August Sang]] *41–42. [[Jean Ribillard]]. "Isand M’Saudi elu ja mõtted". Esperanto keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *43. [[Aziz Nesin]]. "Hull pääses lahti". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *44. [[Hans Erich Nossack]]. "Lülituslaud". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *45. [[Viivi Luik]]. "Hääl". *46. [[Nikolai Jevdokimov]]. "Vajalik inimene". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *47–50. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Pär Lagerkvist]]. "Sibüll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1969== *1–2. [[Mati Unt]]. "Mõrv hotellis. Phaethon, päikese poeg". *3. [[Andrei Platonov]]. "Gradovi linn". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *4–5. [[Peter Weiss]]. "Juurdlus". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *6. [[Vassili Šukšin]]. "Vanja, kuidas sina siia said?" Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *7. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Tuhkatriinumäng". *8–10. [[Olli]]. "Kui Simson olnuks soomlane". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *11. [[Jevgen Gutsalo]]. "Belle Parisienne". Ukraina keelest tõlkinud [[Enn Mälgand]] ja [[Harald Rajamets]] *12–13. [[Paul Viiding]]. "Elu aseaine". *14–17. [[Rolf Hochhuth]]. "Asemik". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *18–19. "Pappa Jannseni postipaunast". *20–21. [[Mika Waltari]]. "Fine van Brooklyn". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Friedebert Tuglas]]. "Kirjandusloolisi pisivesteid". *23–26. [[Viktor Šklovski]]. "Sentimentaalne teekond". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *27. [[Samuel Beckett]]. "Õnnelikud päevad". Inglise keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Valdek Kruuspere]] *28–29. [[Albert Bels]]. "Uurija". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *30–33. [[William Golding]]. "Vaba langemine". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *34. [[Franz Grillparzer]]. "Vaene mängumees". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *35–36. [[Jacek Bocheński]]. "Tabu". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *37–39. [[James Joyce]]. "Dublinlased". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Jaak Rähesoo]] *40. [[Fazil Hüsnü Dağlarca]]. "Nelja tiivaga lind". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *41. [[Mahatma Gandhi]]. "Maailm on väsinud vihkamast". Inglise keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *42–44. [[Max Frisch]]. "Don Juan ehk armastus geomeetria vastu. Eluloomäng". Saksa keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Harald Rajamets]] *45–47. [[Norbert Wiener]]. "Inimolendite kasulik kasutamine. Küberneetika ja ühiskond". Inglise keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *48. [[André Gide]]. "Halvasti aheldatud Prometheus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *49–50. [[Veijo Meri]]. "Suguvõsa". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *51–52. [[Hans Henny Jahnn]]. "7 äraspidist juttu. Sõnakunsti üksildumine". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ==1970== *1. [[Vaino Vahing]]. "Lugu". *2. [[Harold Pinter]]. "Sünnipäevapidu". Inglise keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *3–5. [[Vassili Belov]]. "Igapäine asi". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *6. [[Marguerite Duras]]. "Moderato cantabile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *7–9. [[Aleksander Tassa]]. "Saalomoni sõrmus". *10–12. [[Jelizaveta Drabkina]]. "Talihari". Vene keelest tõlkinud [[Aleksander Klejnot]] *13. [[Erni Hiir]]. "Kui tulevad käod". *14. [[Hermann Hesse]]. "Unenäokingitus". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *15. [[Jaan Kross]]. "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". *16–19. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Agoonia". Vene keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *20–21. [[Eduard Petiška]]. "Golem ja teisi juudi legende ja lugusid vanast Prahast". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *22–23. [[Edgar Allan Poe]]. "Kaev ja pendel". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Aavik]] *24–26. [[Väinö Linna]]. "Must armastus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *27. [[Hando Runnel]]. "Avalikud laulud". *28. [[Natalja Baranskaja]]. "Nädalast nädalasse". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *29–30. "Leegajused. Soome-ugri rahvaste laule". Koostanud [[Udo Kolk]], [[Richard Ritsing]], [[Aino Valmet]] *31–33. [[Lars Gyllensten]]. "Sokratese surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *34–35. [[James D. Watson]]. "Kaksikspiraal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *36–39. [[Bertolt Brecht]]. "Mees on mees. Galilei elu. Arturo Ui". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *40–41. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *42. [[Dylan Thomas]]. "Piimmetsa vilus". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *43. [[Heimito von Doderer]]. "Jeeriku pasunad". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *44. [[Andris Jakubāns]]. "Hakkas sadama kell neli üksteist". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *45. [[Peter Handke]]. "Kaspar". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *46–47. [[Aleksandr Herzen]]. "Teiselt kaldalt". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–49. [[Ernst Penzoldt]]. "Squirrel". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *50. [[Milo Urban]]. "Vyšny Mlyni taga". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *51–52. [[Bernard Shaw]]. "Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] ==1971== *1. [[Andres Ehin]]. "Uks lagendikul". *2–3. [[Juri Oleša]]. "Kadedus". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *4. [[Jaan Kross]]. "Michelsoni immatrikuleerimine. Tosin üksikkõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel". *5–7. [[Arthur Miller]]. "Pärast pattulangemist. Hind". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8. [[István Örkény]]. "Tótid". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *9–11. [[Viljo Kojo]]. "Sinise kambri unenägu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12–13. [[August Strindberg]]. "Surmatants". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *14. [[Heinrich Mann]]. "Kobes". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], eessõna [[Nigol Andresen]] *15–16. [[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]]. "Tigu nõlvakul". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *17. [[Joel Sang]]. [[Jüri Üdi]]. [[Toomas Liiv]]. [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk". *18. [[Juozas Grušas]]. "Anupras kukkus kõrgelt". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *19–21. [[Pentti Holappa]]. "Pärija omadused". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Vésteinn Ludviksson]]. "Kaheksa torustikust kostvat häält". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *23–26. [[Michael Frayn]]. "Hommikupooliku lõpu poole". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *27. [[Pär Lagerkvist]]. "Ahasveeruse surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *28–29. [[Valmar Adams]]. "Sinu sekundid". *30. [[César Vallejo]]. "Inimlikud luuletused". Koostanud ja eessõna [[Ricardo Mateo]], hispaania keelest tõlkinud ja eessõna [[Ain Kaalep]] *31. [[Teet Kallas]]. "Verine padi". *32. [[Kåre Holt]]. "Vana tee «Armastuse» juurde". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *33–35. "Jenowewa. Helena. Mai Roos. Romaan ja Dudora". *36–38. [[Vassil Bõkav]]. "Sotnikov". Vene keelest tõlkinud [[Väino Ilus]] *39. "Lahtine laegas. Valimik aforisme". Soome keelest tõlkinud [[Endel Nirk]] *40–41. [[Tšõngõz Aitmatov]]. "Valge laev". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *42. [[John Osborne]]. "Luther". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *43. [[Gunnar Lunde]]. "Must naer". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *44. [[Fjodor Abramov]]. "Pelageja". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *45–47. [[William Faulkner]]. "Kui ma olin suremas". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *48–49. [[Fjodor Dostojevski]]. "Ülestähendusi põranda alt". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]], [[Lembe Hiedel]], järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *50–51. [[Andrei Bitov]]. "Apteekrisaar". Vene keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *52. [[Nelly Sachs]]. "Eeli". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], järelsõna [[Nigol Andresen]] ==1972== *1–2. [[Arvo Valton]]. "Õukondlik mäng". *3–4. [[Erich Segal]]. "Armastuse lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Hiedel]] *5–6. [[Jorge Luis Borges]]. "Hargnevate teede aed". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *7–8. [[Eugene O'Neill]]. "Pikk päevatee kaob öösse". Inglise keelest tõlkinud [[Minni Nurme]] *9–10. [[Sivar Arnér]]. "Pime ja valge". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *11. [[Anna Haava]]. "Väikesed pildid Eestist". *12.–13. [[Robert Musil]]. "Kolm naist". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *14. [[Donald Barthelme]]. "Tavatud kombed, koletud teod". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Enn Soosaar]] *15. [[Daniil Granin]]. "Kaks lugu". Vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]], [[Andres Jaaksoo]] *16–17. [[Jean Giraudoux]]. "Trooja sõda ei tule". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *18–19. "Uus Eestimaa kukulind ehk lõbu laulik". Kokku pannud [[Ülo Tedre]] *20–23. [[Ilja Ehrenburg]]. "Julio Jurenito". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *24–26. [[Sigurd Hoel]]. "Patused suvepäikese all". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *27. [[Lembit Vahak]]. "Karske õhtupoolik". *28. [[Georg Christoph Lichtenberg]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], [[Kersti Merilaas]] *29–31. [[Laurence J. Peter]] ja [[Raymond Hull]]. "Peteri printsiip". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *32–34. [[H. J. Eysenck]]. "Tunne oma võimeid". Inglise keelest tõlkinud [[Paul Kees]] *35–36. [[Pentti Haanpää]]. "Üheksa mehe saapad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37–39. [[Per Olof Sundman]]. "Ekspeditsioon". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. [[Albert Paris Gütersloh]]. "Austria-elamus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *41–42. [[Hando Runnel]]. "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks". *43. [[Isaak Babel]]. "Maria". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *44–45. [[Peter Brook]]. "Tühi ruum". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *46. [[Albert Schweitzer]]. "Aukartus elu ees". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *47–49. [[Valentin Rasputin]]. "Viimne tärmin". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *50. "Viiskümmend. Lüürikat eesti poeetide teekondadelt Nõukogude Liidus". Koostanud [[Ain Kaalep]] *51–52. [[Albert Camus]]. "Sisyphose müüt". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] ==1973== *1–2. [[Fernando Pessoa]]. "Autopsühhograafia". Portugali keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud [[Ain Kaalep]] *3–4. [[Joseph Heller]]. "Me pommitasime New Havenit". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *5. [[Juri Nagibin]]. "Metsavahimajas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Julian Stryjkowski]]. "Siirius". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Gunnar Kaarend]] *7. [[Kersti Merilaas]]. "Kaks viimast rida". *8–11. [[Saul Bellow]]. "Mr. Sammleri planeet". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *12–13. [[Tadeusz Różewicz]]. "Kartoteek. Veider vanake". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Aleksander Kabur]] *14. [[Veikko Huovinen]]. "Joodiku eetika". Soome keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *15. [[Vaino Vahing]]. "Sina". *16–17. [[Juha Mannerkorpi]]. "Närilised". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *18–19. [[Nathalie Sarraute]]. "Kas te kuulete neid?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *20–21. [[T. S. Eliot]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]], [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Mari Saat]]. "Katastroof". *23–24. [[Hrant Mathevosjan]]. "Koormahobused". Armeenia keelest tõlkinud [[Silvia Tobias]] *25–26. [[Andrei Platonov]]. "Džan". Vene keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *27–30. [[Miroslav Skála]]. "Pulmareis Jiljisse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *31–32. [[Kazys Saja]]. "Polüglott. Abstinent. Maniakk". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *33. [[Jüri Üdi]]. "Käekäik". *34–35. [[Ödön von Horvath]]. "Jumalata noorus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *36. [[Ernst Enno]]. "Minu sõbrad". *37–38. [[Marģers Zariņš]]. "Loojangu orel". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *39. [[Elias Canetti]]. "Marrakeši hääled". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *40. [[Richard Bach]]. "Johathan Livingston Merikajakas". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *41–44. [[August Kitzberg]]. "Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused". *45–46. [[Georg Büchner]]. "Dantoni surm". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *47–48. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kevadviretused". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *49–52. [[Hermann Hesse]]. "Stepihunt". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Mati Sirkel]] ==1974== *1–2. "Vainoköis. Valik Kodavere pajatusi". Koostanud [[Mall Hiiemäe]] *2. [[Ramón Gómez de la Serna]]. "Gregeriiad". Valinud ja hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *3. [[Daniil Granin]]. "Vihm võõras linnas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *4–5. [[Nikolai Baturin]]. "Varahilisel ajal". *6–7. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Teed ja kohtumised". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *8. [[Mats Traat]]. "Kohvioad". *9–10. [[Mkrtitš Armen]]. "Heghnari allikas". Armeenia keelest tõlkinud [[Sülvia Tobias-Börner]] *11–13. [[Günter de Bruyn]]. "Auhind". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *14. "Ärgem rääkigem raamidest! Kujutava kunsti motiive eesti luules". Koostanud [[Vaime Kabur]] *15. [[Anatole France]]. "Crainquebille". Koostanud [[Ott Ojamaa]], prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] jt *16. [[Ota Pavel]]. "Ilusate sokkude surm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Uno Laht]]. "Bordelli likvideerimine". *18–19. [[Saulius Šaltenis]]. "Pähklileib. Henrik Monte". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *20. [[Jerzy Szaniawski]]. "Professor Tutka lood". Poola keelest tõlkinud [[Gunnar Kaarend]] *21. [[Aleksandr Puškin]]. "Luulet. Uusi eestindusi". Vene keelest tõlkinud [[Kalju Kangur]] *22–23. [[Grõgir Tjutjunnõk]]. "Raudrohi". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]], [[Andres Jaaksoo]] *24. [[Eha Lättemäe]]. "Metsamarju. Mõtsamarju". *25–26. [[Vladimir Lidin]]. "Lillede kastmise tund". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *27–30. [[William Faulkner]]. "Isaac McCaslini lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *31. [[Arvo Valton]]. "Pööriöö külaskäik". *32. "Runo radadel. Nõukogude Karjala luulet". Valinud ja soome keelest tõlkinud [[Eha Lättemäe]] *33. [[Johann Wolfgang Goethe]]. "Aforisme". Valinud ja saksa keelest tõlkinud [[Mati Hint]] *34. [[Viivi Luik]]. "Salamaja piir". *35. [[Kristiina Pelto-Timperi]]. "Sirelisuru". Soome keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *36. [[Enn Vetemaa]]. "Püha Susanna ehk Meistrite kool". *37–39. [[Sven Fagerberg]]. "Valgeks võõbatud süda". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40–41. [[Vassili Aksjonov]]. "Teekond tühjade tünnidega". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *42–43. [[Luigi Pirandello]]. "Heinrich IV". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *44. [[Rein Saluri]]. "Külalised". *45–46. [[Rabindranath Tagore]]. "Aednik". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *47–48. [[Elisabeth Aspe]]. "Ennosaare Ain". *49–52. [[Jørgen-Frantz Jacobsen]]. "Barbara". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] ==1975== 1975. a. avanumbriks oli toimetusel ette valmistatud topeltnumber "Laustud sõna lagub: valik eesti vanasõnu". Alguses kõik laabus, saadi trükiluba, trükiti tiraaž valmis, saadi ka ilmumisluba ning valmistuti tiraaži ettetellijatele ja kaubandusvõrku laiali saatma. Viimasel hetkel keelati aga otse Moskvast ära raamatu trükikojast väljasaatmine, ametlikult põhjendades seda roppude sõnade hulgaga raamatus. Toonane LR-i toimetaja [[Jüri Ojamaa]] kahtlustas oma mälestustes<ref>[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:223222 Õpetajate Leht, nr 47–48, 24. detsember 2003, lk 16]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Digar.ee)</ref> aga, et tegelik põhjus oli sarja kuuluvate raamatute samas numbris avaldatud bibliograafia, mis sisaldas ka mitmete selleks ajaks põlu alla sattunud kirjanike teoseid. Tiraaž hävitati ja asendati kiirkorras "Niidermaadega". Samas on üksikud eksemplarid seda hävitatud raamatut säilinud (ilmselt tõid trükitöölised mõned raamatud salaja trükikojast välja) ning tegu on haruldaseima raamatuga "Loomingu raamatukogu" sarjas. *1–2. [[Vsevolod Ivanov]]. "Niidermaad". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]], [[Maiga Varik]], koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *3–4. [[Anatol Kudravets]]. "Mälestamispäev". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *5. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kutsikad". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *6. [[Anar]]. "Dante juubel". Tõlkinud [[Ly Seppel]] *7–8. [[Thornton Wilder]]. "San Luis Rey sild". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *9. [[Mati Unt]]. "Via regia". *10–11. [[Aleksandr Borin]]. "Avarii". Vene keelest tõlkinud [[Karl-Hanto Selmet]] *12–13. [[Antonin Artaud]]. "Esseid ja kirju". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–16. [[Redik Soar]]. "Esimesilt päevilt". *17–20. [[Konstantin Simonov]]. "Kakskümmend päeva sõjata". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *21. [[Mihhail Šolohhov]]. "Keeris". Vene keelest tõlkinud [[Otto Samma]] *22. [[Jüri Üdi]]. "Armastuskirjad". *23. [[Thomas Mann]]. "Seadus". Saksa keelest tõlkinud [[Lii Ojamaa]] *24. [[Roald Dahl]]. "Musi mopsti". Inglise keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *25–26. [[Jüri Jürison]]. "Eestimehe teekond ümber maailma «Askoldi» laeva peal". Kokku pannud [[Juhan Peegel]] *27. [[Italo Svevo]]. "Kaks novelli". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *28–31. [[Taisto Huuskonen]]. "Terasetorm Karjala kannasel". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *32–33. [[Pascal Lainé]]. "Irrevolutsioon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *34. [[Toomas Vint]]. "Ringmäng". *35. [[Kurt Vonnegut]]. "Õnne sünnipäevaks, Wanda June". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *36–37. [[Mykolas Sluckis]]. "Neidude pühapäev". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *38–39. [[Hjalmar Söderberg]]. "Doktor Glas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. "Trükkal J. W. Lackneri tapmine". Saksa keelest tõlkinud [[Aldo Roomere]] *41. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle häda mõistuse pärast". *42. [[August Strindberg]]. "Preili Julie". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *43–46. [[Veijo Meri]]. "Aleksis Stenvalli elu". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *47–52. [[Friedrich Wilhelm Willmann]]. "Juttud ja teggud". ==1976== *1. [[Riho Lahi]]. "Vanaisa jutud". *2. [[Jack London]]. "Lõke". Inglise keelest tõlkinud [[Ester Heinaste]] *3–4. [[Rabindranath Tagore]]. "Gitandžali". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *5. [[Bruno Traven]]. "Bandiitide tohter". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Viktor Tomberg]] *6. [[Arvo Valton]]. "Muinasjutt Grandi leidmisest". *7–9. [[Daniil Hrabrovitski]]. "Tule taltsutamine". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *10–11. [[Olev Remsu]]jev. "Homne karikakar". *12–13. [[Nikolai Baturin]]. "Oaas". *14. [[Hando Runnel]]. "Mõru ning mööduja". *15–16. [[Ulrich Plenzdorf]]. "Noore W. uued kannatused". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *17–20. [[Andres Saal]]. "Vambola". *21. [[Aleksandrs Čaks]]. "Minu armastus". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *22. [[Pierre Gascar]]. "Naised". Prantsuse keelest tõlkinud [[Imre Pullman]] *23–25. [[Otia Iosseliani]]. "Tähesadu". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *26. [[Romualdas Granauskas]]. "Loojanguvana". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *27. [[Paavo Haavikko]]. "Neliteist valitsejat. Rääkida, vastata, õpetada". Soome keelest tõlkinud [[Minni Nurme]], [[Eha Lättemäe]], [[Paul-Eerik Rummo]] *28–29. [[Evelyn Waugh]]. "Kallis kadunuke". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *30–31. [[Willy Sørensen]]. "Kummalised lood". Taani keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *32. [[Enn Vetemaa]]. "Roosiaed". *33. [[Karl Ernst von Baer]]. "[[Eestlaste endeemilistest haigustest]]". Ladina keelest tõlkinud [[Ülo Torpats]] *34–37. [[Boriss Balter]]. "Nägemiseni, poisid!" Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *38–39. [[Curzio Malaparte]]. "Kriket Poolas". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Retk Hispaaniasse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Aleksander Raid]] *42. [[Vladimir Anikanov]]. "Miniatuur". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *43. [[Eila Pennanen]]. "Saladus". Soome keelest tõlkinud ja eessõna [[Luule Sirp]] *44–45. [[L'udo Zúbek]]. "Varjatud allikas". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *46–47. [[Nikolai Tihhonov (kirjanik)|Nikolai Tihhonov]]. "Kahekordne vikerkaar". Vene keelest tõlkinud [[Endel Sõgel]], [[Maiga Varik]] *48. [[Jón Óskar]]. "Minu nägu ja sinu nägu". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *49. [[Ants Paikre]]. "Kirjeldamatu, asendamatu". *50. [[Jorge Luis Borges]]. "Kunsttükid". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *51. [[Riho Mesilane]]. "Veterinaari esimene nädal". *52. [[Kaissõn Kulijev]]. "Niikaua kui püsivad mäed". Balkaari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Andres Jaaksoo]] ==1977== *1. [[Asta Põldmäe]]. "Me". *2–3. [[Richard Brautigan]]. "Arbuusisuhkrus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4. "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi: valik «Noorte kirjandussündmusest '76»". *5–6. [[Anatoli Lunatšarski]]. "Vabastatud Don Quijote". Vene keelest tõlkinud ja eessõna [[Hans Luik]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *7–8. [[Maximilian Põdder]]. "Bob Ellerhein". *9. [[Juri Vlassov]]. "Välkvalge hetk". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Paavo Kivine]] *10–13. [[Ákos Kertész]]. "Makra". Ungari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Edvin Hiedel]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *14–15. [[Pu Songling]]. "Libarebased". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *16. [[Ustav Mikelsaar]]. "Ohver". *17–19. [[Juri Trifonov]]. "Teine elu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *20–21. [[Camilo José Cela]]. "Apelsin on talvine vili". Hispaania keelest tõlkinud [[Ants Viir]], [[Ott Ojamaa]] *22–23. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Ja ei olnud paremat venda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. "[[Dhammapada]]". Paali keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *25–26. [[Regīna Ezera]]. "Zooloogilised novellid". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27. [[Teet Kallas]]. "Insener Paberiti juhtum". *28–31. [[Carlo Cassola]]. "Bube pruut". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *32–33. [[Viktoria Tokareva]]. "Tüütu tüüp". Vene keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *34. "Vastutus: Soomerootsi novelle". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *35. [[Algirdas Pocius]]. "Hommikul, kui vaevas uni". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *36. [[Salvador Espriu]]. "Labürindi lõpp". Valinud ja katalaani keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ja [[Jüri Talvet]] *37–39. [[Jean-Pierre Chabrol]]. "Kuulus tugitool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *40. [[Nodar Dumbadze]]. "Päike". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *41–43. [[Anatoli Koni]]. "Mälestusi Vera Zassulitši kohtuasjast". Vene keelest tõlkinud [[Aino Lukas]] *44–45. [[Paul Kuusberg]]. "Linnukesega". *46–47. [[Joyce Carol Oates]]. "Neli suve". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]] *48. [[Stanisław Jerzy Lec]]. "Sugemata mõtted". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]] *49. [[Aino Pervik]]. "Umimetsades". *50–52. [[Günter Kunert]]. "Sorida laekais". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1978== *1–3. [[A. H. Tammsaare]]. "Mõtteid ja mõtisklusi". *4–5. [[Ronald David Laing]]. "Omadega puntras". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *6. [[Aulikki Oksanen]]. "Kirsivargad". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Eyvind Johnson]]. "Oli aasta 1914". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *9–10. [[Jordan Radičkov]]. "Püssirohuaabits". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Ludvig Holberg]]. "Mäeotsa Jeppe ehk mats mõisahärraks". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Daniil Granin]]. "Nimekaim". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *14. [[Hubert Matve]]. "Karedad lood". *15–17. [[Jean Cocteau]]. "Kolm näidendit". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], [[Häidi Kolle]], [[Henno Rajandi]] *18. [[Kalju Saaber]]. "Mees, naine ja bernhardiin". *19–20. [[Dibaš Kaintšin]]. "Kaktantši ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *21–22. [[Vojtĕch Steklač]]. "Hüvasti, mu arm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrei Balabuhha]]. "Eelkäijad". Vene keelest tõlkinud [[Astrid Kabur]] *24–26. [[Jawaharlal Nehru]]. "India avastamine". Inglise keelest tõlkinud [[Maret Kark]] *27–28. [[Vytautas Martinkus]]. "Tuulelipp perekonnapeoks". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *29. [[Boriss Lavrenjov]]. "Tuul". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Karindi]] *30–33. [[Jerome K. Jerome]]. "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *34. [[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]. "Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *35. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool". *36–37. [[Ingmar Bergman]]. "Stseenid ühest abielust". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *38. [[Timur Pulatov]]. "Valdused". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *39. [[Vahagn Grigorjan]]. "Lukkupandud tuba". Armeenia keelest tõlkinud [[Andres Jaaksoo]] *40. [[Katre Ligi]]. "Kõigest ei kõnni ära". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Tagasiside". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Ryunosuke Akutagawa]]. "Hammasrattad". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *45. [[Galina Kornilova]]. "Kesköised jalutuskäigud". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *46–47. [[Martin Walser]]. "Kõrvalhaak. Toalahing". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *48–49. [[Andrei Bitov]]. "Lahkuv Monahhov". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa|J. Aam]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *50–51. [[Nikolai Pärna]]. "Rütm, elu ja looming". *52. [[Vicente Aleixandre]]. "Südame ajalugu". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jüri Talvet]] ==1979== *1. [[Rein Saluri]]. "Mees teab". *2–3. [[Patrick White]]. "Hiilija öö. Kakaduud". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4–5. [[Juri Oleša]]. "Ei ühtki päeva reata". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *6. [[Günter Herburger]]. "Külakooliõpetaja Hofer. Suvistejuhtum". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *7. [[Imants Ziedonis]]. "Epifaaniad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *8. [[Pio Baroja]]. "Vagabund Elizabide". Hispaania keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] ja [[Jüri Talvet]] *9–10. [[Jerzy Broszkiewicz]]. "Lemuel Gulliveri kaks seiklust. Väljavõte vanast kroonikast". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11–13. [[Jakob Pärn]]. "Oma tuba, oma luba. Must kuub". *14–15. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *16. [[Viktor Konetski]]. "Viimast korda Antverpenis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17. "Lugusid vanast Tallinnast". Koostanud [[Isidor Goldman]] *18–19. "Leningradi vanad puud: Leningradi kirjanike lühijutte". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] jt, koostanud [[Vladimir Bahtin]] *20–21. [[Erno Paasilinna]]. "Kadunud armee". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *22. [[Juozas Aputis]]. "Ah, Teofilis!" Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Leonardo Sciascia]]. "Igati". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25–26. [[Ivan Maiski]]. "Bernard Shaw ja teised". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Aino Lukas]] *27. [[Lao-zi]]. "Daodejing. Kulgemise väe raamat". Hiina keelest tõlkinud ja eessõna [[Linnart Mäll]] *28–29. [[Ilja Ilf]], [[Jevgeni Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *30–32. [[Hans Scherfig]]. "Idealistid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–36. [[Konstantin Simonov]]. "Me ei saa enam kokku ...". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *37–38. "Üheksateist ööd: valitud lugusid araabia jutukogust «[[Tuhat üks ööd|Tuhat üks ööd»]]". Vene keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *39. [[Ike Volkov]]. "Sügis äärelinna teatris: luuletusi 1970–1976". *40–42. [[Vsevolod Meierhold]]. "Meierhold meierholdluse vastu". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Reet Reiljan]] *43–46. [[Mario Soldati]]. "Näitleja". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], luuletõlked [[Linda Ruud]] *47–48. [[Revaz Inanišvili]]. "Keegi jääb bussist maha. Helesinine lõngakera". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *49–51. [[Jüri Tuulik]]. "Vares" *52. [[Christopher Geiser]]. "Tuba hommikueinega". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1980== *1–2. "Purjetan punasta merda: valik regivärsilisi merelaule". Koostanud [[Hilja Kokamägi]] *3. [[Flannery O'Connor]]. "Tõusuteel kohtuvad kõik". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *4. [[Nikolai Bulgakov]]. "Ma lähen õue". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *5–8. [[Robert Merle]]. "Kaitstud mehed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *9–10. [[Harijs Gāliņš]]. "Surma oksjon". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *11–12. [[Stig Claesson]]. "Kes armastab Yngve Frejd". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13. [[Sergei Voronin]]. "Kümme juttu". Vene keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]], [[Mare Mauer]] *14. [[Anastass Mikojan]]. "Mälestusi Leninist". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *15–17. [[Raimondas Kašauskas]]. "Mootorratturid". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *18–19. [[Jaan Kross]]. "Kajalood". *20. [[Azorín]]. "Väikese filosoofi pihtimused". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *21–22. [[Sergei Zalõgin]]. "Minajutud". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *23–24. [[Alpo Ruuth]]. "Uudishimulikud". Soome keelest tõlkinud [[Malle Veisserik]] *25–26. "Sõna 1: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *27. [[Oralhan Bokejev]]. "Ardak".; [[Rollan Seisenbajev]]. "Rindelaulud".; [[Muhtar Magauin]]. "Hämarus": Kasahhi nüüdisproosat. Vene keelest tõlkinud [[Priit Sakkeus]] *28–29. [[Pavel Vežinov]]. "Barjäär". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *30. [[Aleksandr Grin]]. "Rotipüüdja". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *31–32. [[Juri Araktšejev]]. "Segadus". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *33. [[Andres Ehin]]. "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama". *34–35. [[Johannes Aavik|J. Randvere]]. "Ruth" *36–39. [[Herbert Ernest Bates|H. E. Bates]]. "Armastatud Lydia". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *40–41. "Bhagavadgītā". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *42–45. [[Gabriel García Márquez]]. "Kadunud aja meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *46–47. "Sõna 2: noorte loomingut". *48–49. [[Odisseas Elitis]]. "Õige on". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[Isaac Bashevis Singer]]. "Surnud moosekant". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] ==1981== *1. [[Mihkel Mutt]]. "Mehed". *2–3. [[Janusz Glowacki]]. "Paradiis". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *4–5. [[Federico Fellini]], [[Tonino Guerra]]. "Amarcord". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Herakles ja Augeiase tall". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]], värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]] *7–9. [[Viktor Astafjev]]. "Karjapoissi-karjapiigat". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *10. [[Wolfgang Kohlhaase]]. "Uusaasta Balzaciga". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *11–13. [[Vjatšeslav Kondratjev]]. "Saška". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Matti Mazajev]]. "Triumfivärav". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *16–17. [[John Fowles]]. "Eebenipuust torn". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *18–20. [[Ivan Bunin]]. "Suure paastu esmaspäev". Koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]], vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *21–22. [[Vilhelm Moberg]] "Kohtunik". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23. [[Anar]]. "Kontakt". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. [[Vladimirs Kaijaks]]. "Ämblik". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *25–26. [[Arvo Valton]]. "Arvidi maailmareis". *27–30. [[Fjodor Dostojevski]]. "Inimene on saladus". Vene keelest tõlkinud [[Peeter Torop]] *31. "Sõna 3: loominguliste kirjandusklubide liikmete loomingut". Koostaja [[Henn-Kaarel Hellat]] *32–33. [[Natalia Ginzburg]]. "See oli nii. Ambur". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], [[Merike Pau]] *34–35. [[Theodor Kallifatides]]. "Armastus". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *36. [[Juri Sbitnev]]. "Põdrajaht". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *37–38. [[Jón Helgason]]. "Sõnade jäljed tänaval". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *39. [[Saulius Tomas Kondrotas]]. "Kentaurivapi suguvõsa". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak|Tiiu Jõgi]]. *40. [[Rein Saluri]]. "Kala metsas". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Meie, allakirjutanud". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Juhani Peltonen]]. "Märtsiudu". Soome keelest tõlkinud [[Peep Nemvalts]] *45–46. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *47. "Sõna 4: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *48–51. [[Hermynia Zur Mühlen]]. "Lõpp ja algus". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *52. [[Jaan Kross]]. "Ülesõidukohad". ==1982== *1. [[Teet Kallas]]. "Arvi kamin". *2. [[Sergei Narovtšatov]]. "Absoluut". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3–4. [[Šāntideva]]. "Bodhitšarjāvatāra". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *5–7. [[Viktor Kazko]]. "Kohtupäev". Vene keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *8. [[Thomas Mann]]. "Mario ja võlur". Saksa keelest tõlkinud [[Vilma Jürisalu]] *9–10. "Lugupeetud vannutatud mehed: valik vene advokaatide kohtukõnesid". Vene keelest tõlkinud [[Aino-Eevi Lukas]] *11. <nowiki>[</nowiki>[[Endel Nirk]]<nowiki>]</nowiki>. "Krahviproua Genoveva pihtimused ehk ühe paljukannatanud naisterahva iseäralik ja väga tähelepanuväärne ajalik elukäik, tema enese poolt kõige tõepärasemalt jutustatud. Saksakeelsest käsikirjast ümber pannud ja trükki toimetanud E. N. Hermelin, eraõpetlane Kilplas" *12–13. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kuuskümmend küünalt". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Joaquín Grau]]. "Diktaatori surm". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *16–18. [[Aleksandr Žitinski]]. "Trepp". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *19. [[Hans Laansalu]]. "Tuuline saar". *20–21. [[Josef Frais]]. "Mehed maa-aluselt mandrilt". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *22. [[Banguolis Balaševičius]]. "Kümme tuhat Einsteini". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Grigori Baklanov]]. "Vähem vendade seast". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *25–26. [[Aivars Kalve]]. "Hüvastijätt". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27–29. [[Leonid Andrejev]]. "Saatana päevik". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Joan Didion]]. "Meie ühised palved". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33–35. "Grettir Ásmundripoja saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *36–37. [[Anatoli Agranovski]]. "Oma ala meister". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. "Sõna 5: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *40. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus ja teisi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *41–43. [[Maulana Fahruddin Ali Safi]]. "Inimlikud imetabasused". Pärsia-tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *44–46. [[James Aldridge]]. "Viimne pilguheit". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *47–48. [[Timo K. Mukka]]. "Laul Sipirja lastest". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *49. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Maateadus ja armastus". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50–51. [[Ernesto Sábato]]. "Tunnel". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *52. [[Juri Trifonov]]. "Äraspidi maja". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ==1983== *1. [[Joel Sang]]. "Abisõnad". *2–3. [[Stendhal]]. "Lamiel". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *4. [[Boriss Jekimov]]. "Tohuvabohu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *5–7. [[Virginia Woolf]]. "Tuletorni juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], [[Jaak Rähesoo]] *8–9. [[Leonid Zorin]]. "Peateema". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10–11. [[Elias Canetti]]. "Maailm peas". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *12–13. "[[Šukasaptati]]: papagoi seitsekümmend juttu". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *14–17. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Sissid". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *18. [[Valentin Tšernõhh]]. "Halamisest pole abi". Vene keelest tõlkinud [[Heli Speek]], [[Olev Remsu]] *19. [[Veera Saar]]. "Ira". *20–21. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *22–23. [[Peet Vallak]]. "Hinge taud". *24–25. [[Vadim Šefner]]. "Viie veaga noormees ehk ühe lihtsameelse pihtimus". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *26. [[Hugo Raudsepp]]. "Sinimandria". *27. [[Franz Kafka]]. "Öösel". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *28. [[Vladimir Majakovski]]. "Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga". Vene keelest tõlkinud [[Arvi Siig]] *29. "Sõna 6: noorte loomingut". Koostanud [[Mihkel Mutt]] *30–33. [[Lidia Seifullina]]. "Seaduserikkujad". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *34–35. [[Johan Bargum]]. "Eradetektiiv". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *36–39. [[Abel Posse]]. "Daimon". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *40. "Kui palju on maailmas värve: valik soome nüüdisluulet". Koostanud [[Endel Mallene]], soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] jt. *41–43. [[Vladimir Levi]]. "Kunst olla ise". Vene keelest tõlkinud [[Mare Mauer]], [[Vaime Kabur]] *44–45. [[Jean Giono]]. "Külajutud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *46. [[Danielius Mušinskas]]. "Õhtu, mille pani kirja Mickus". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *47–49. [[Doris Lessing]]. "Ellujäänu mälestused". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *50. [[Rezo Tšeišvili]]. "Luca Pacioli viimased eluaastad". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *51–52. [[Áron Tamási]]. "Talv orus". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] ==1984== *1–2. [[Gustav Suits]]. "Noor Kreutzwald". *3. [[Juri Bondarev]]. "Hetked". Vene keelest tõlkinud [[Rein Põder]] *4–5. [[Ilkka Pitkänen]]. "Pasi ja Lennu. Tavalised inimesed". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "[[Inglite Joanna]]". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *9. [[Kōbō Abe]]. "Härra S. Karma kuritöö". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *10–11. [[Māra Svīre]]. "Õdus õhtu kahekesi". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *12–13. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Õnneliku lõpuga lugu". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *14–15. [[Christiane Baroche]]. "Süvavesi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *16. [[Mihhail Roštšin]]. "Täiskasvanute maailm". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17–19. [[Fernando Namora]]. "Pühapäeva õhtupoolikul". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Daniil Granin]]. "Veel nähtav on me jälg". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *22–24. [[Dina Kalinovskaja]]. "Oo laupäev!" Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *25. [[Per Olov Enquist]]. "Vihmausside elust". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[Rosen Bosev]]. "Taevane maja". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Zaneva]] *27–28. [[Anatoli Kim]]. "Gurini utoopia". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *29–32. [[William Heinesen]]. "Kadunud moosekandid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–34. [[Mihhail Veller]]. "Ühesõiduhobu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]], [[Teet Kallas]] *35. [[Truman Capote]]. "Hommikueine [[Tiffany]] juures". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]], kommenteerinud [[Enn Soosaar]] *36. "Sõna 7". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *37. [[Jevgeni Bogat]]. "Kuristiku kohal. Õppetund". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. [[Mati Unt]]. "Räägivad". *40–41. [[Juri Štšerbak]]. "Väike jalgpallimeeskond". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *42. [[Octavio Paz]]. "Alati on olevik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jaan Kaplinski]], [[Asta Põldmäe]], [[Jüri Talvet]] *43.–46. [[Robert Walser]]. "Abiline". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *47. [[Juri Tšernjakov]]. "Punt". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *48. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus: teine raamat. Uusi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *49.–52. [[Mihály Sükösd]]. "Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] ==1985== *1–2. [[Valmar Adams]]. "Oomega: esseid ja murdmemuaare". *3. [[Karel Čapek]]. "[[RUR. Rossum's Universal Robots]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *4–5. [[Valeri Brjussov]]. "Viimased leheküljed naise päevikust. Mozart". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *6–7. [[Pentti Saarikoski]]. "On või ei ole. Euroopa serval". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *8–9. [[Anatoli Makarov]]. "Kevadtalveöö". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *10–11. "Täiskuutaeva all: valimik hiina ja jaapani luulet". Klassikalisest hiina keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *12–13. [[Boriss Šubin]]. "Doktor Tšehhov". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *14–16. [[Karin Boye]]. "Kallokaiin". Rootsi keelest tõlkinud [[Katrin Korv]] *17–18. [[Dale Wasserman]]. "[[Lendas üle käopesa (näidend)|Lendas üle käopesa]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19–21. [[Boriss Vassiljev]]. "Sõda algas homme". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *22. [[Paul Kuusberg]]. "Kes ta oli?" *23. [[Julio Cortázar]]. "Tseremooniad". Hispaania keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *24. [[Sattor Tursun]]. "Elu punaste küngaste jalamil". Tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *25–26. [[Marie Cardinal]]. "Võti väljaspool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ilotar Aavisto]] *27. [[Valter Udam]]. "Vastutus". *28–30. [[Viktors Lagzdiņš]]. "Mõrv metsatalus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31. [[Graham Greene]]. "Kaotaja teeb puhta töö". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *32. [[Ilja Varšavski]]. "Veel üks lask". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *33–34. [[Ryszard Klyć]]. "«Kakaduu»". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *35–38. [[Gertrude Stein]]. "Alice B. Toklase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *39. [[Stasys Kašauskas]]. "Meie, Aadama lapsed: irooniline proosa". Leedu keelest tõlkinud [[Valvi Strikaitienė]] *40–42. [[Onelio Jorge Cardoso]]. "Mulle meeldib meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *43–44. [[Kurt Tucholsky]]. "Pärast". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *45–47. [[Peter Seeberg]]. "Karjased. Novelle". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *48. [[John Cheever]]. "Oi mis paradiis see näib". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *49–50. [[Jüri Talvet]]. "Teekond Hispaaniasse". *51–52. "Sõna 8: noori tõlkijaid". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1986== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Valik kirju". *3–4. [[Märta Tikkanen]]. "Sajandi armastuslugu". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *5. [[Jevgeni Gabrilovitš]]. "Rääkige tõtt – nii, nagu asi on: stsenaarium". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–8. [[Mihkel Mutt]]. "Kallid generatsioonid". *9. [[Alberto Moravia]]. "Paradiis". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *10–11. [[Grigori Danilevski]]. "Vürstitar Tarakanova (1775–1776): ajalooline romaan". Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *12–13. [[Henri Troyat]]. "Leinav lumi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–15. "Sõna 9". Koostaja [[Toomas Haug]] *16–18. [[Liv Ullmann]]. "Muutumine". Norra keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *19. [[Jorge Amado]]. "Quincas Vesikuradi kolm surma". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Maxie Wander]]. "Tere hommikust, kallis: protokollid helilindilt". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *22–24. [[Vladimir Makanin]]. "Hingekosutus". Vene keelest tõlkinud [[Tiiu Laansoo]] jt *25–26. [[Per Gunnar Evander]]. "Ängi eluasemed". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *27. "Mustlane, ratsu, kuld, kurat ja surm: vene mustlasfolkloori". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]] *28–30. [[Susan Hill]]. "Kevadkirkal aastaajal". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31. [[Svava Jakobsdóttir]]. "Pidu ilumüüri ääres". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *32–33. [[Mihály Babits]]. "Kurgkaliif". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *34–37. [[Vladimír Páral]]. "Katapult: rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaan paradiisi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *38. [[Guram Dotšanašvili]]. "Water(po)loo ehk taastamistööd". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *39. [[Aleksandr Borin]]. "Lootusetu kohtuasi". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *40–42. [[Hermann Hesse]]. "Siddhartha. Hommikumaaränd". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]], [[Mati Sirkel]] *43–45. [[François Mauriac]]. "Ohvritall". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], värsid tõlkinud [[Indrek Hirv]] *46–47. [[Vladimir Levi]]. "Vestlus kirjades". Vene keelest lühendatult tõlkinud [[Mare Mauer]] *48. [[Elsa Morante]]. "Andaluusia sall". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], värsid tõlkinud [[Lauri Leesi]] *49–50. [[Hella Wuolijoki]]. "Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901–1904". Soome keelest lühendatult tõlkinud [[Linda Viiding]] *51. [[Nikolae Jesinenku]]. "Maja põleb!" Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *52. [[Rein Veidemann]]. "Elu keskpäev: esseid ja pihtimusi". ==1987== *1–2. [[Oskar Luts]]. "Kirjad Maariale. Harald teotseb". *3. [[Šolem Alejchem]]. "Ülemlaul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4. [[Ramūnas Klimas]]. "Kiečius, kuupaiste ja kaherublane portvein". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *5–6. [[Heinrich Böll]]. "Iiri päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *7–8. [[Dumitru Radu Popescu]]. "Iha". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9-11. [[Valentin Rasputin]]. "Raha Mariale. Tulekahi". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]], [[Boris Kabur]] *12–13. [[Enn Vetemaa]]. "Tulnuk". *14–15. [[Raija Siekkinen]]. "Elu keskpunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *16. [[Edmunds Rudzītis]]. "Möödakäijad ja läbikäijad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *17–18. [[Jorge Luis Borges]]. "Aleph". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *19–21. [[Pavel Gurevitš]]. "Müstika ja tänapäev". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *22. [[Hagar Olsson]]. "Siidimaal. Kojutulek". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Neitsi ja mustlane". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *25–26. "Valik I: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–30. [[Giorgio Bassani]]. "Finzi-Continide aed". Itaalia keelest tõlkinud [[Ülar Ploom]], luuletõlked [[Doris Kareva]] *31–33. [[Walter Matthias Diggelmann]]. "Aga kirsipuu on olemas". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *34. [[Jaak Jõerüüt]]. "Teateid surmast". *35. [[Fazil Iskander]]. "Tšegemi Carmen. Baarimees Adgur". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *36. [[John Milton]]. "Areopagitica: kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *37–38. [[Vennad Vainerid]]. "Allaaetud kassid ja koerad". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *39. [[Torgny Lindgren]]. "[[Mao tee kalju peal]]". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40–42. [[Karl Ristikivi]]. "[[Lohe hambad]]". *43–44. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]] *45. [[Indrek Hirv]]. "Uneraev". *46. [[Hugo Wormsbecher]]. "Koduõu". Saksa keelest tõlkinud [[Ela Vood]] *47–50. [[Arto Paasilinna]]. "Ulguv mölder". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Ruutsoo]] *51–52. [[Daphne du Maurier]]. "Õunapuu". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ==1988== *1–2. [[Uku Masing]]. "Ehatuule maa". *3–5. [[Carson McCullers]]. "Laulatuse lummas". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *6–7. "Aken sadama poole: norra novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]], [[Arvo Alas]] *8–10. [[Antti Tuuri]]. "Viisteist meetrit vasakule. Ühe müügiagendi lugu". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *11–12. [[George Orwell]]. "Loomade farm". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13. [[Sergei Kaledin]]. "Rahupaik". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *14–16. [[Ain Kalmus]]. "Juudas". *17. [[Dino Buzzati]]. "Merekoll". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *18–19. [[Aldous Huxley]]. "Pärast tulevärki". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *20. [[Gabriela Adameșteanu]]. "Anna endale üks vaba päev". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *21–22. [[Aapeli]]. "Pisikese Peetruse hoov". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *23–24. [[Günter Grass]]. "Kass ja hiir". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *25–26. "Valik II: artikleid eestluse ajaloost". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–29. [[Andrei Platonov]]. "Auk". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolm teed järve äärde". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *33–35. [[Jennifer Johnston]]. "Varjud me palgeil". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *36. [[Petrus Alfonsi]]. "Elutarkusest (Disciplina clericalis)". Ladina keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *37. [[Jaan Lattik]]. "Koolipoisid". *38. [[Max Frisch]]. "Sinihabe". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *39. [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi|R. N. Coudenhove-Kalergi]]. "Totaalne riik – totaalne inimene". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Anto]] *40–42. [[Mihhail Bulgakov]]. "Koera süda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *43. [[Kenkô]]. "Jõudeaja võrsed". Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *44–46. [[Hando Runnel]]. "Laulud eestiaegsetele meestele". *47–49. [[Tor Åge Bringsværd]]. "Pinocchio paberid". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50. [[Johannes Aavik]]. "Rahvustunde nõrkusest Eestis". *51–52. "Valik III: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1989== *1–2. [[Jakob Hurt]]. "Kõned ja kirjad". *3–6. [[Erik Virbsoo]]. "Lugusid möödunud aegadest". *7–9. [[Heino Susi]]. "Kojutulek". *10. [[Ana Blandiana]]. "Minevikuplaanid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *11–12. [[Marguerite Duras]]. "Armuke". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *13. [[Aleksandr Blok]]. "Keisrivõimu viimased päevad". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *14–15. [[Šolem Alejchem]]. "Piimamees Tevje". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16–17. "Ex Oriente: tõlkekogumik". Koostanud [[Jaan Kaplinski]] *18–19. [[Kiril Topalov]]. "Ole sa õnnistatud". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *20–23. [[Stig Dagerman]]. "Kes kõrvetada saanud ...". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *24–26. [[Käbi Laretei]]. "Peotäis mulda, lapike maad". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *27–28. [[Erich Fromm]]. "Armastuse kunst". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]] *29–30. [[Miguel de Unamuno]]. "Abel Sánchez: lugu kirest". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *31. [[Martin Walser]]. "Põgenev hobune". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *32–35. [[Rainer Maria Rilke]]. "Malte Laurids Brigge ülestähendused". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *36. "Mardiöö unenägu: valimik [[EYS Veljesto|EÜS «Veljesto»]] mardiooperite aariaid". Koostanud [[Pekka Erelt]] *37–39. [[John Maxwell Coetzee|J. M. Coetzee]]. "Barbarite ootel". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *40–41. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu I". *42–43. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu II". *44–46. [[Fazil Iskander]]. "Küülikud ja maod". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *47–48. [[Jean Genet]]. "Toatüdrukud. Palkon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *49–50. [[Yasunari Kawabata]]. "Lumine maa". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *51. [[Georges Simenon]]. "Kiri emale". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *51. [[Václav Havel]]. "Keskendumisraskused". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] ==1990== *1–2. [[Helmut Tarand]]. "Epitaaf" *3–5. [[Raymond Carver]]. "Üks hea asi: jutud". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *6. "Isad: [[Talmud]]i 4. osa 9. traktaat". Heebrea keelest tõlkinud [[Andres Gross]] ja [[Marju Lepajõe]] *7–9. [[Pier Paolo Pasolini]]. "Teoreem". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *10. [[Andres Küng]]. "Tuule lapsed: peatükke kaasajooksikluse ajaloost". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11. [[Njörður P. Njarðvik]]. "Surmamõistetud: ajalooline romaan". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Gorbatšovism". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *14–15. [[Mircea Eliade]]. "Mîntuleasa tänavas". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *16–18. [[Vassili Grossman]]. "Kõik voolab". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *19–21. [[Vladimir Nabokov]]. "Lužini kaitse". Tõlkinud [[Mare Mauer]] *22–23. [[Juan Carlos Onetti]]. "Ühele nimetule kalmule". Tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–25. [[Juli Daniel]]. "Lunastus: jutustused". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *26. [[Dr. Bertram]]. "Kolm Tartu balli". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *27–30. [[Graham Swift]]. "Sulgpall". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31–32. [[Joseph Roth]]. "Lõputu põgenemine: aruanne". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *33–36. [[Olli Jalonen]]. "Hotell elavatele". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *37–39. [[Juri Dombrovski]]. "Tõmmu daam: kolm novelli Shakespeare'ist". Vene keelest tõlkinud [[Urmas Rattus]] *40. [[John Banville]]. "Newtoni kiri: vahepala". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *41–42. [[Gustaf Fröding]]. "Valik luulet". Rootsi keelest tõlkinud [[Ants Oras]] *43–44. [[Jaan Rummo]]. "Kõneoskus". *45–46. [[Anita Brookner]]. "Hôtel du Lac". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *47. [[Endel Nirk]]. "Tabelinus: dramaatiline lugulaul viies jaos". *48–51. [[George Orwell]]. "[[1984 (Orwell)|1984]]". Inglise keelest tõlkinud [[Elias Treeman]] *52. [[Ilmar Talve]]. "See oli sel ajal kui...: vesteid ja sulekriipse paguluse algaegadest 1945–1954". ==1991== *1–3. [[Bernard Kangro]]. "Seitsmes päev" *4–6. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Katastroika". Vene keelest tõlkinud [[Jaak Hion]], [[Jüri Ojamaa]] *7–8. [[Vasile Voiculescu]]. "Maagiline armastus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9–10. [[Alexander Staël von Holstein]], [[Hermann von Keyserling]]. "India-reisid". Vene ja saksa keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]], [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Gustave Le Bon]]. "Hulkade psühholoogia". Prantsuse keelest tõlkinud K. Martinson *14–17. [[Luisa Josefina Hernández]]. "Igatsus Trooja järele". [Hispaania keelest] tõlkinud [[Marin Mõttus]] *18–21. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *22–25. [[Bobbie Ann Mason]]. "Maal sees". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Bô Yin Râ]]. "Raamat õnnest. Raamat sealpoolsusest". Saksa keelest tõlkinud [[Genadi Noa]] *27–28. [[Joseph Brodsky]]. "Täiel määral mitte keegi". Inglise keelest tõlkinud [[Juhan Kristjan Talve]], [[Kersti Unt]] *29–32. [[Kingsley Amis]]. "Roheline mees". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *33–35. [[Hando Runnel]]. "Isamaavajadus". *36–37. [[Jitshok Leib Perets]]. "Kui mitte veel kõrgemale ...". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *38–39. [[Antonio Tabucchi]]. "India nokturn". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *40. [[Elem Treier]]. "Anton Hansen Tammsaare kui saladus". *41–42. [[Jonas Gardell]]. "Tahan koju". Rootsi keelest tõlkinud [[Krõõt Kaljusto]] *43. [[Gabriel García Márquez]]. "Merehädalise jutustus". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *44–46. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Ela!" Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *47–48. [[Gabriele D'Annunzio]]. "Neitsi Orsola. Neitsi Anna". Itaalia keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *49. [[Pandelis Prevelakis]]. "Ühe linna kroonika". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[C. S. Lewis]]. "Lihtsalt kristlus". Inglise keelest tõlkinud K. Konsman ==1992== *1–2. [[Fanny de Sivers]]. "Mateeriasse kootud palve" *3–5. [[Mircea Eliade]]. "Maitreyi". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *6–8. [[Christoph Hein]]. "Tangomängija". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *9. [[Doris Kareva]]. "Maailma asemel". *10. [[Hector Hugh Munro|Saki]]. "Sredni Vashtar". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–13. [[Daniel Katz]]. "Kui vanaisa Soome suusatas". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *14–16. [[Alison Lurie]]. "Tõelised inimesed". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *17–18. [[Vladimir Nabokov]]. "Läbipaistvad asjad". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19. [[Abraham B. Jehošua]]. "Luuletaja kasvav vaikimine. Raketibaas 612". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *20–22. [[Antanas Škema]]. "Valge palakas". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23. [[Manuel Arboleda Roca Pérez]]. "Mälestuste otsija". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–26. [[Katrin Jakobi]]. "Suvekodumaa: novelle". *27–28. [[Romain Gary]]. "Kodanik Tuvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *29–32. [[Manolis Karagatsis]]. "Kastropirgose pealik". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–36. [[Paul Goma]]. "Kalidor: lapsepõlv Basarabias". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–39. [[Ernst Turmann]]. "Pikva". Saksa keelest tõlkinud [[Hanna Miller]] *40–43. [[Ruth Rendell]]. "Kui mõrtsukas on töö teinud". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *44. [[Indrek Hirv]]. "Võhumõõk". *45–48. [[Käbi Laretei]]. "Mineviku heli". Autori tõlge rootsi keelest *49–50. [[John Fowles]]. "Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *51–52. [[Annika Idström]]. "Kirjad Trinidadi". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] ==1993== *1–2. [[Karl Ristikivi]]. "Mälestusi ja reisikirju" *3–4. [[Saul Bellow]]. "Vargus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *5–6. [[Elza Stērste]]. "Armastusjutt ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *7–8. [[Giovanni Verga]]. "Talupoja au". Itaalia keelest tõlkinud [[Ellen Ilves]], [[Tiina Laats]], [[Merike Pau]], [[Ülar Ploom]], [[Kaia Sisask]], [[Malle Talvet]] *9–10. [[Ismail Kadare]]. "Loorikaravan". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]], [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Graham Greene]]. "Kümnes mees". Inglise keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *13. [[Liisi Ojamaa]]. "Myyrid & wärawad". *14–16. [[Henry James]]. "Kruvi keere". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *17–18. [[Elmar Salumaa]]. "Kierkegaard". *19–22. [[Edward Morgan Forster|E. M. Forster]]. "Maurice". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23. [[Antoine Chalvin]]. "Punapäine tüdruk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]] *24. [[José Donoso]]. "«Chattanooga choochoo»". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *25–26. [[Amos Oz]]. "Kurja nõu mägi". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *27–28. [[Cees Nooteboom]]. "Järgmine lugu". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *29–32. [[Manuel Puig]]. "Mingitud musikesed". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *33–36. [[Herbert Salu]]. "Surmatrummid ja pajupill: ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704". *37–39. [[Isaak Dinesen]]. "Aafrika äärel". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *40. [[Boriss Falkov]]. "Kolgas". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *41–43. [[Rein Veidemann]]. "Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993". *44–45. [[Erno Paasilinna]]. "Lugemist kõigile". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *46–47. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *48–50. [[Per Agne Erkelius]]. "Päevapiltnik". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *51–52. [[Bernd Nielsen-Stokkeby]]. "Mälestusi Eestimaalt: katkendeid". Saksa keelest tõlkinud [[Ursula Põks]] ==1994== *1–4. [[Daniel Palgi]]. "Murduvas maailmas: mälestusi". *5–7. [[Hermann Hesse]]. "Demian: Emil Sinclairi nooruse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *8–9. [[Josef Šmuel Agnon]]. "Teine nägu: jutte armastusest". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *10. [[Kathy Page]]. "Vana siddalane". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11. [[Jaan Kross]]. "Järelehüüd". *12–13. [[Marcel Schwob]]. "Monelle'i raamat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *14–15. [[André Kaminski]]. "Mina ja inimsööjad: novelle". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]] *16. [[Daniel Boulanger]]. "Kas te tunnete Maronne'i?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Kaia Sisask]] *17–19. [[Vassili Aksjonov]]. "Nukra nõia rännutee ehk žanriotsing". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *20–22. [[Lillian Hellman]]. "Pentimento: portreeraamat". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23–26. [[Juhani Salokannel]]. "Päästja". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *27–29. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Härra Stone ja rüütlite kaaslane". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Tiiman]] *30–32. [[Jens Bjørneboe]]. "Mooramees". Norra keelest tõlkinud [[Maarja Siiner]] *33–36. [[Heljo Mänd]]. "Roheline hääl". *37–39. [[Per Agne Erkelius]]. "Unistus Johannesest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40–42. [[Arvo Mägi]]. "Lugu lahti: valimik novelle aastaist 1949–89". *43. [[Isak Dinesen]]. "Varjud rohul". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *44–45. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *46–48. [[David Šahar]]. "Suvi prohvetite tänaval". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *49–51. [[Antti Tuuri]]. "Mehed koos naistega". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *52. [[Lars Andersson]]. "Katkukuninga legend". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1995== *1–2. "Kaksteist Eesti kirja: [[Maimu Berg]], [[Sirje Kiin]], [[Kauksi Ülle]], [[Kati Murutar]], [[Heljo Mänd]], [[Herta Laipaik]], [[Eeva Park]], [[Asta Põldmäe]], [[Valeria Ränik]], [[Maarja Talgre]], [[Leelo Tungal]], [[Tiia Toomet]]" *3. [[Michael Bullock]]. "Kaev ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Doris Kareva]], [[Anu Saluäär]] *5. [[Arthur Koestler]]. "Pühendatud". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *6–7. [[Jaan Kaplinski]]. "Jää ja Titanic". *8–9. [[Truman Capote]]. "Sünnipäevalapsed". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *10. [[Henry Miller]]. "Naeratus redeli jalamil". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–12. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *13. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale: luuletusi". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Ain Prosa]] *14. [[Marina Palei]]. "Ringkanali Cabiria". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *15–17. [[Lisa St Aubin de Terán]]. "Koja valvurid". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–20. [[Jerzy Kosiński]]. "Kirgas lind". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *21. [[Antonio Tabucchi]]. "Taevarand". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *22–23. [[Heinrich Böll]]. "Katharina Blumi kaotatud au ehk kuidas vägivald võib tekkida ja kuhu välja viia". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Turu]] *24. [[Yaşar Kemal]]. "Madu maha tappa!" Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *25–27. [[Graham Greene]]. "Armastusloo lõpp". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *28–30. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *31–34. [[Arthur Koestler]]. "Keskpäevapimedus". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Kiik]] *35. [[Hermann Hesse]]. "Fantaasiad". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *36. [[Rein Saluri]]. "Tobukesed: kolm nukrat janti". *37–38. [[Henry James]]. "Asperni kirjad". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. [[Herman Lindqvist]]. "Üks Euroopa puha" Rootsi keelest tõlkinud [[Kärt Siirak]] ==1996== *1. [[Eeva Park]]. "Palveränd" *2–4. [[Rosa Montero]]. "Hurm ja pimedus". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *5–6. [[Dag Solstad]]. "Üheteistkümnes romaan, kaheksateistkümnes raamat". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *7. [[Mihai Eminescu]]. "Cezara. Vaene Dionis". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *8–9. [[Daniil Harms]]. "Maaõlm". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *10. [[Jehuda Amichai]]. "Tagurpidi armastus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11. [[Indrek Hirv]]. "Põuasinine". *12–15. [[Jörn Donner]]. "President". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Jesmin]] *16–17. [[Eustathios]]. "Hysmine & Hysminias". Kreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18. [[Astrid Ivask]]. "Leiud". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *19. [[Kjell Westö]]. "Bruusi juhtum". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *20. [[Edzard Schaper]]. "Maailma lõpp Hiiumaal". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Lukas]] *21. [[Henry James]]. "Daisy Miller". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *22–23. [[Torgny Lindgren]]. "Kumalasemesi". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *24. [[Kathy Page]]. "Vabaduse teine kevad". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *25–26. [[Kerstin Ekman]]. "Koer". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] *27–30. [[Franz Kafka]]. "Kirjad Milenale". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *31–32. [[Mika Waltari]]. "Neli päevaloojakut: romaan romaanist". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *33–36. [[Tuula-Liina Varis]]. "Kilpkonn ja õlgmarssal". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]], [[Pentti Saarikoski]] luuletused tõlkinud [[Joel Sang]] *37. [[Arthur Schnitzler]]. "Kreeka tantsijatar". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *38. [[Mircea Eliade]]. "Doktor Honigbergeri saladus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. "«[[Loomingu Raamatukogu|Loomingu Raamatukogu»]] 40 aastat". ==1997== *1–3. [[Linnar Priimägi]]. "Kommentaarium". *4. "Isahirve öö: XX sajandi türgi luulet". Koostanud [[Ly Seppel]], türgi keelest tõlkinud Ly Seppel ja [[Andres Ehin]] *5–6. [[Willa Cather]]. "Kadunud daam". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *7–8. [[Ingmar Bergman]]. "Pühapäevalapsed". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *9–10. [[Joseph Roth]]. "Savoy hotell". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *11. [[Franz Kafka]]. "Kiri isale". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *12–13. [[Kurt Tucholsky]]. "Gripsholmi loss". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *14–15. [[Paul Sayer]]. "Hullumeelsuse mõnud". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *16. [[Andrus Kivirähk]]. "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel". *17–18. [[Aleksandros Papadiamandis]]. "Mõrtsukas". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Kjell Askildsen]]. "Suur tühi väli ja teisi novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *20. [[Géza Csáth]]. "Võluri surm ja teisi novelle". Ungari keelest tõlkinud [[Kaarel Veskis]] *21–26. [[George Du Maurier]]. "Trilby". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27. [[Timo K. Mukka]]. "Tabu". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *28–30. [[Ilona Laaman]]. "Vesi ahjus: Elu kommentaaridega". *31–34. [[Virginia Woolf]]. "Orlando". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *35. [[Olev Remsu]]. "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". *36. [[Nathanael West]]. "Preili Südamevalu". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *37–38. [[Iring Fetscher]]. "Sallivus: ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale. Ajalooline tagasivaade ja aktuaalsed probleemid". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *39–40. [[Ingeborg Johansen]]. "Joaveski". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] ==1998== *1–3. [[Leonid Trett]]. "A. H. Tammsaare, nagu teda tundsin" *4–6. [[Anne Brontë]]. "Agnes Grey". Inglise keelest tõlkinud [[Ragne Kepler]] ja [[Anne Lange]] *7–8. [[Stig Dagerman]]. "Saksamaa sügis". Rootsi keelest tõlkinud [[Juhan Talve]] *9–10. [[Géza Ottlik]]. "Katused varavalges". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *11–12. [[Milan Kundera]]. "Romaanikunst". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *13–16. [[Virginia Woolf]]. "Proua Dalloway". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *17–19. [[Enel Melberg]]. "Üheteistkümnes päev". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ja [[Mari Tuulik]] *20. [[Indrek Hirv]]. "Fuugamust". *21–22. [[Ingmar Bergman]]. "Erakõnelused". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *23–26. [[Paul Sayer]]. "Jumala laps". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27–28. [[Villy Sørensen]]. "Ragnarok: jumalate lugu". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *29–30. [[Sergei Dovlatov]]. "Riiklik kaitseala". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *31–32. [[Sherwood Anderson]]. "Mees, kellel pea töötas". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *33–34. [[Øystein Lønn]]. "Mida me täna teeme?" Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *35–36. [[Adelaida García Morales]]. "Lõunas. Bene". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *37–38. [[Per Olov Enquist]]. "Hamsun". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *39. [[David Herbert Lawrence]]. "Mees, kes suri". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *40. [[Sigmund Freud]]. "[[Leonardo da Vinci]] lapsepõlvemälestus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ==1999== *1–2. [[Aino Kallas]]. "Elukaaslane". Soome keelest tõlkinud [[Helgi Kelle]] ja [[Aino Laagus]] *3–6. [[Virginia Woolf]]. "Lained". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *7. [[Joseph Roth]]. "Legend pühast joodikust". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *8. [[Tayyib Salih]]. "Zaini pulmad". Araabia keelest tõlkinud [[Amar Annus]] *9. [[Jüri Ehlvest]]. "Elli lend". *10. [[Iwan Goll]]. "Eurokokid". Saksa keelest tõlkinud [[Aadu Hurt]] *11. [[Lao She]]. "Teemaja". Hiina keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]] *12. [[Vitório Káli]]. "Tupárize mõõk". Portugali keelest tõlkinud [[Margit Levoll]], [[Siivi Sarap]], [[Anneli Tuulik]] *13–15. [[Šulamit Hareven]]. "Päevi näinud linn". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16. [[Steen Steensen Blicher]]. "Vejlbye kirikuõpetaja. Sukakaupmees". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *17. [[Dr. Bertram]]. "Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *18–20. [[Czesław Miłosz]]. "Vangistatud mõistus". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *21–24. [[Italo Svevo]]. "Raugaiga". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *25–26. [[Ingeborg Johansen]]. "Proua Teil Tallinnas". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *27. [[Rein Saluri]]. "Katked 1958–1999". *28–29. [[Graham Greene]]. "Doktor Fischer Genfist ehk pommipidu". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Pierre Bourdieu]]. "Televisioonist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *31. [[Karl Kraus]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *32–34. [[Georges Bernanos]]. "Karmeliitide dialoogid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tiina Hellamaa]] *35–36. [[Ronald Firbank]]. "Valmouth". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–40. [[Ingmar Bergman]]. "Hea tahe". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2000== *1–3. [[Helga Suits-Kangro]]. "Kaarel, kas mäletad?" *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohveti aed". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *5–6. [[Otto von Grünewaldt]]. "Üliõpilasaeg". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Hiio]] *7. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Lepatriinu". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]] *8–10. [[Saxo Grammaticus]]. "Taanlaste vägiteod". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11–13. [[Katherine Mansfield]]. "Tass teed". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *14. [[David Vogel]]. "Sanatooriumis". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Arthur Schnitzler]]. "Unenäonovell". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *17–19. [[Peter Nilson]]. "Puujalaga messias ja teisi jutte". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *20. [[Toomas Liiv]]. "Achtung". *21–24. [[Willa Cather]]. "Minu Ántonia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Cora Sandel]]. "Krane kohvik". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *28–29. [[Jaan Kross]]. "Doktor Karelli raske öö. Vend Enrico ja tema piiskop". *30. [[Joseph d'Arbaud]]. "Vacarési peletis". Provansi keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *31–32. [[Monika Hunnius]]. "Minu onu Hermann: mälestusi vanast Eestimaast". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Mika Waltari]]. "Feliks Õnnelik". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *35–38. [[Nathanael West]]. "Rändtirtsu päev". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *39–40. [[Agneta Pleijel]]. "Talv Stockholmis". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] ==2001== *1. [[Katri Kaasik-Aaslav]], [[Vaino Vahing]]. "Teatriromanss" *2–3. [[F. Scott Fitzgerald]]. "Rikas noormees". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *4–5. [[Savjon Liebrecht]]. "Õunad kõrbest ja teisi jutte". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] ja [[Rahel M. Kasemaa]] *6–7. [[Luigi Pirandello]]. "Sitsiilia sidrunid". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *8. [[Agota Kristof]]. "Eile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *9–10. [[Hermann Broch]]. "Esperance". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Jonas Gardell]]. "Koomiku lapsepõlv". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *14. [[Gianni Celati]]. "Õnneliku lõpuga lood". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *15–17. [[Damon Runyon]]. "Armulõõm tormakail neljakümnendail". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–19. [[Pentti Haanpää]]. "Taivalvaara näitleja". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *20. [[Mati Unt]]. "Graal! Eepos Von Krahli Teatrile 74 stseenis" *21–24. [[Joseph Conrad]], "Salakuulaja: lihtne lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Stephen Crane]]. "Vapruse punane pitser". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *28. [[Kahlil Gibran]]. "Liiv ja vaht". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *29–30. [[Anna Žigure]]. "Läti maa ja taevas". Läti keelest lühendatult tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31–32. [[Mehis Heinsaar]]. "Härra Pauli kroonikad" *33. [[Felicitas Hoppe]]. "Juuksurite piknik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *34–35. [[Alain Besançon]]. "Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *36–37. [[Jerzy Pilch]]. "Muud mõnud". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *38–39. [[Mihhail Bulgakov]]. "Üheksa unenägu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *40. [[Heinrich Böll]]. "Doktor Murke kogutud vaikimine ja teisi satiire". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ==2002== *1. [[Tandem]]. "Pegasus on pisut pervers" *2. [[Ferdinand von Saar]]. "Reekviem armastusele". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *3–5. [[Kate Chopin]]. "Virgumine". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *6–7. [[Gustav Janouch]]. "Kõnelused Kafkaga: märkmeid ja mälestusi". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *8–10. [[Aharon Appelfeld]] "Imede aeg". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Thomas More]]. "Utoopia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *13–15. [[Leif Panduro]]. "Heinanohu". Taani keelest tõlkinud [[Ellen Oll]] *16–17. [[Dezsö Kosztolányi|Dezső Kosztolányi]]. "Häälitsev loodus". Ungari keelest tõlkinud [[Ene Asu-Õunas]] ja [[Kaur Mägi]] *18–19. [[Claes Andersson]]. "Kaksteist aastat poliitikas: katkeid, mälupilte, ulmi". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Tuulik]] *20. [[Peeter Sauter]]. "Pori: filmilugu" *21–23. [[Henry James]]. "Eurooplased". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Bernhard Kellermann]]. "Jangtse". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–27. [[Per Olov Enquist]]. "Tribaadide öö. Pildimeistrid". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *28–30. [[Friedrich Maximilian von Klinger]]. "Poliitik ja poeet". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *31. [[Ülar Ploom]]. "Üks ja kogu: sisse- ja väljavaateid viimasest viiest aastast" *32–33. [[Mircea Eliade]]. "Kogemata avastatud tõdedest. Valik esseid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *34–35. [[John Galsworthy]]. "Villa Rubein". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *36–38. [[Torgny Lindgren]]. "Värvi-Piltide vees: kujusid". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *39–40. [[Vladislav Hodassevitš]]. "Nekropol". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] ==2003== *1–3 (tegelikult 1–2). [[Haljand Udam]]. "Maagid, filosoofid, poliitikud: lood loetud raamatutest" *3–6. [[Allen Ginsberg]]. "Ameerika: valik luuletusi 1947–1996". Inglise keelest tõlkinud [[Contra]], [[Lauri Kitsnik]], [[Hasso Krull]], [[Andres Langemets]], [[Margit Langemets]], [[Jürgen Rooste]], [[Tõnu Õnnepalu]] *7–8. "Viikingid Vínlandis: Eiríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *9–10. [[Edith Wharton]]. "Ethan Frome". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *11–14. [[Samuel Butler]]. "Eikugasil!". Inglise keelest tõlkinud [[Heiki Silvet]] *15–16. [[Frans G. Bengtsson]]. "Pikkade juustega Merovingid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *17. [[Hermann Hesse]]. "Supelsaks: ülestähendusi Badeni tervisvetelt". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *18. [[Hugo Raudsepp]]. "Vaheliku vapustused" *19–20. [[Jaan Kaplinski]], [[Johannes Salminen]]. "Ööd valged ja mustad: kirjavahetus aastast 2001". Soome ja rootsi keelest tõlkinud [[Aino Laagus]] ja [[Mari Allik]] *21–23. [[Andonis Samarakis]]. "Viga". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *24–25. [[Lena Jackson]]. "Päikeseratta all: reisikirju aedadest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anna Ydberg]] *26. [[Sven Kivisildnik]]. "Päike, mida sa õhtul teed?" *27–29. [[Katia Mann]]. "Minu kirjutamata memuaarid". Välja andnud [[Elisabeth Plessen]] ja [[Michael Mann]], saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *30. [[Fleur Jaeggy]]. "Vangipõlve õndsad aastad". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *31–32. [[Fredrik Lång]]. "Soome mehe mure". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33–34. [[Jaan Undusk]]. "Quevedo" *35–38. [[Göran Hägg]]. "Praktiline kõnekunst". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *39–40. [[Thomas Mann]]. "Peremees ja koer". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ja [[Heli Mägar]] ==2004== *1–3. [[Vaino Vahing]]. "Noor Unt" *4. [[Ingmar Bergman]]. "Saraband". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *5–6. [[Ring Lardner]]. "Unetus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *7–9. [[Péter Nádas]] ja [[Richard Swartz]]. "Kahekõne: neli päeva 1989-ndal". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *10. [[Jacques Cazotte]]. "Armunud kurat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–14. [[Dido Sotiriu]]. "Verega joodetud maa". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Carl Jonas Love Almqvist]]. "Sobib küll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ja [[Anu Saluäär]] *17. [[Thomas Wolfe]]. "Kadunud poiss". Inglise keelest tõlkinud [[Lauri Pilter]] *18. [[Ilmar Jaks]]. "Pleenum Heaolu Keskasutuses" *19–20. [[Juri Buida]]. "Preisi pruut". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *21–23. [[Joseph Conrad]]. "Salajane kaaslane. Varjujoon". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Peter Altenberg]]. "Uut vana". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–26. [[Carl-Johan Vallgren]]. "Härra Bachmanni brošüüri jaoks". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *27–28. [[Jerzy Pilch]]. "Kange ingli tiiva all". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *29–30. [[Olev Mikiver]]. "Heites pilku tagasi" *31–32. [[Indro Montanelli]], [[Mario Cervi]]. "Aldo Moro juhtum". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *33–35. "Vembuvana. Jänes: Winnebago triksterilood". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *36. [[Jean Paul]]. "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *37–39. [[Lars Norén]]. "Öö on päeva ema. Vaikne muusika". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40. [[Francis Bacon]]. "Uus Atlantis. Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] ==2005== *1–2. [[Bernhard Linde]]. "«Noor-Eesti» kümme aastat" *3–4. [[Menis Kumandareas]]. "Nende lõhn ajab mind nutma". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *5–7. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *8–10. [[Konstantin Vaginov]]. "Sokulaul". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *11–12. [[Hans Christian Andersen]]. "Peer Õnneseen". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13–14. [[Johann Gottfried Seume]]. "Apokrüüfid". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *15. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]] *16–17. [[Andrei Gelassimov]]. "Janu". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *18–20. [[Robert Girardi]]. "Vaporetto 13". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *21–23. [[Guðbergur Bergsson]]. "Luik". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *24–27. [[Ralph Waldo Emerson]]. "Inimkonna esindajad". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]], luuletõlked [[Mati Soomre]] *28. [[Urmas Vadi]]. "Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!" *29–30. [[Gaito Gazdanov]]. "Õhtu Claire'i pool". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *31–32. [[Hiner Saleem]]. "Minu isa püss". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–34. [[Unai Elorriaga]]. "Tramm Šiša Pangmale". Hispaania keelest tõlkinud [[Triin Lõbus]] *35–37. [[Joseph Roth]]. "Kaputsiinide hauakamber". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *38–39. [[Adalbert Stifter]]. "Graniit. Mäekristall". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *40. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] ==2006== *1–2. [[Mati Unt]]. "Vend Antigone, ema Oidipus" *3–4. [[Antti Tuuri]]. "Kuidas ma kirjutan romaani". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *5–6. [[Hasso Krull]]. "Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast" *7–8. [[Thomas Mann]]. "Völsungite veri. Segadus ja varajane valu". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *9–10. [[Edwin A. Abbott]]. "Lapikmaa". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *11–12. [[Jeremias Gotthelf]]. "Must ämblik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13–15. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *16–18. [[Bo Carpelan]]. "Suve varjud". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *19. [[Novalis]]. "Aforisme ja fragmente". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *20. [[Andrei Hvostov]]. "Henrik" *21–23. [[Mare Kandre]]. "Naene ja dr. Dreuf". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *24. [[Bettina Balàka]]. "Jahimeeste seas". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25. "Carmina Burana" [24 laulu]. Ladina keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Gohar Markosjan-Käsper]]. "Teekond säravatele tippudele". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *27–30. [[Slavenka Drakulić]]. "Nad ei teeks kärbselegi liiga: sõjakurjategijad Haagi kohtus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *31. [[Michel Lambert]]. "Kolmas trepiaste". Prantsuse keelest tõlkinud [[Helle Michelson]] *32. [[Carl-Henning Wijkmark]]. "Nüüdisaegne surm: inimese elu lõppstaadiumist". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Tõmba sobimatu maha". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *34. [[Saalomon]]. "Laulude laul". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] *35. [[Johannes Aavik]]. "Keeleuuenduse lõpmatu kurv" ([[Anu Lamp|Anu Lambi]] teatritekst) *36. [[Jevgeni Griškovets]]. "Kuidas ma koera sõin". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *37–40. "Loomingu raamatukogu" 50 aastat ==2007== *1–2. [[Tiina Sepp]]. "Peregrina päevik". *3–4. [[Raija Siekkinen]]. "See oli siin". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *5. [[Enn Soosaar]]. "Isa ja aeg". *6. [[Juris Kronbergs]]. "Maa-alune luule". Läti keelest tõlkinud [[Guntars Godiņš]] ja [[Livia Viitol]] *7. [[Valentin Kuik]]. "Ma olen ilus, ma olen tark, ma olen tugev". *8–9. [[Juri Lotman]]. "Valik kirju". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ja [[Maiga Varik]] *10. "Efrawci poeg Peredur: rüütliromaan". Kymri keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Ingmar Bergman]]. "Lärmab ja veiderdab". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–16. [[Maria Kirschbaum-Pljuhhanova]]. "Mälu hoiab meid eluaeg koos". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *17–18. [[Jaakov Šabtai]]. "Onu Perets tõuseb lendu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19–20. [[Amar Annus]]. "Pärimus veeuputuse-eelsetest tarkadest: vaimuloolisi seiku Lähis-Idast". *21–22. [[Publius Cornelius Tacitus]], "Germaanlaste päritolust ja paiknemisest". Ladina keelest tõlkinud [[Kristi Viiding]] *23–24. [[Rainer Maria Rilke]]. "Armastusest". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *25–26. [[Walter Benjamin]]. "Ühesuunaline tänav". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *27. [[Tomas Tranströmer]]. "Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] ja [[Lennart-Hans Jürgenson]] *28–29. [[Anu Saluäär]]. "Rändamisest ja väljarändamisest: reisikiri". *30. [[Marie von Ebner-Eschenbach]]. "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *31–32. [[Manfred Kyber]]. "Pooles mastis". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Ingvar Ambjørnsen]]. "Öö vastu sünget homset". Norra keelest tõlkinud [[Eha Vain]] *35–36. [[Marcel Gauchet]]. "Religioonist demokraatias: essee ilmalikkuse arengust". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *37–40. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2008== *1. [[Ain Kaalep]]. "Jumalatosin" *2. [[Nikos Kazantzakis]]. "Askees. Salvatores Dei". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *3–4. [[Giacomo Leopardi]]. "Mõtted". Itaalia keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *5. [[Hindrik Prants]]. "Soome sild: Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul" *6. [[Andrei Hvostov]]. "Projektijuht Posse" *7–8. "Valik [[upanišadid|upanišade]]". Sanskriti keelest tõlkinud [[Martti Kalda]] *9–10. [[Arthur Japin]]. "Suur maailm". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *11–12. "Tammany Halli Plunkitt: sari väga lihtsaid teese väga argise poliitika kohta Tammany filosoofi, endise senaatori [[George Washington Plunkitt]]i kõnedest, mida ta pidas New Yorgi ringkonnakohtu saapapuhastajapingist". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *13. [[Jakob Wassermann]]. "Caxamalca kuld". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *14. [[Miguel de Unamuno]]. "Püha Manuel hea, märter". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *15–17. [[Jehošua Kenaz]]. "Maastik kolme puuga. Muusikaline moment". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18–20. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]] *21–23. [[Billy Collins]]. "Allegooria surm". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Must]] *24–25. [[Jürg Amann]]. "Robert Walseri eksiminek ehk ootamatu vaitjäämine". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *26. [[János Háy]]. "Géza-poisike". Ungari keelest tõlkinud [[Anne-Mari Anderson]], [[Siiri Erm]], [[Siiri Kolka]], [[Mariliis Laurend]], [[Kaidi Lõhmus]], [[Keiu-Nille Ollin]], [[Viktória Tóth]], [[Kristi Valk]], [[Veronika Varep]] *27–30. [[Elin Toona]]. "Ella" *31–32. [[Gertrude Leutenegger]]. "Kohe pärast Gotthardi tuleb Milano toomkirik". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *33–34. [[George Steiner]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]] *35–36. [[Maimu Berg]]. "Vene rulett. Euroopasse! Euroopasse!" *37–39. [[Milorad Pavić]]. "Tuule sisemine pool ehk romaan Herost ja Leandrosest". Serbia keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *40. [[Kuningas Taavet]]. "Laulud". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] ==2009== *1–2. [[Toomas Paul]]. "Uskmatu Tooma lugu" *3–5. [[Vladimir Kantor]]. "Krokodill". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–7. [[Aphra Behn]]. "Oroonoko ehk kuninglik ori". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] *8–10. [[Dag Solstad]]. "Armand V.: Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Nikolai Gogol]]. "Revident". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *13–15. [[Holger Kaints]]. "Lennukivaatleja" *16. [[Judith Katzir]]. "Schlafstunde. Fellini kingad". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *17–18. [[Urs Widmer]]. "Ema kallim". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *19–20. [[Per Olov Enquist]]. "Allatõugatud ingel". Rootsi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *21–24. [[Israel Joshua Singer]]. "Jobu-Joše". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *25–27. [[Aleksei Gastev]]. "Töölislöögi poeesia: valik tekste". Vene keelest tõlkinud [[Aare Pilv]] *28–30. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *31–34. [[Marta Sillaots]]. "Sealtpoolt künniseid: tagasivaade" *35–36. [[Pascal Quignard]]. "Ekslevad varjud: viimne kuningriik I". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]] *37–40. [[Olavi Paavolainen]]. "Külalisena Kolmandas Reich'is". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] ==2010== *1–2. [[Tiit Hennoste]]. "Kommikoer ja pommikoer" *3–4. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Väikesi vaatlusi". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *5–6. [[Tiitus]]. "Hr. Kenonen. Tema elu ja arvamused". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Minu Taani onuke. Tuhk". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Jaan Ross]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "Ujedus ja väärikus". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11. "Lind tulemäe kohal: Valik XX sajandi teise poole türgi luulet". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *12–13. [[Alona Kimhi]]. "Kuuvarjutus. Õudulaul ehk Mor Alkabetsi äpardunud võõrutus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *14–15. [[Ricarda Huch]]. "Viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *16. [[Veikko Huovinen]]. "Poja surm". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *17–19. [[Roberto Arlt]]. "Ester Primavera". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]], [[Pirkko Põdra]] ja [[Triin Lõbus]] *20. [[Tiit Aleksejev]]. "Leegionärid" *21. "Johannese ilmutus". Kreeka keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] *22–25. [[Ain Kalmus]]. "Päästa meid ära kurjast" *26–29. [[Walter Benjamin]]. "Valik esseid". Koostanud ja kommenteerinud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]], [[Hasso Krull]] ja [[Tiiu Relve]] *30. [[Claude Duneton]]. "Punaste metsade taga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *31–33. [[Kärgatav Kõu]]. "Ühe indiaanlase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *34–35. [[Antti Hyry]]. "Ait". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *36–37. [[Ilmar Mikiver]]. "Ankruketi lõpp: 9 esseed eesti luulest" *38–40. [[Javier Marías]]. "Kirjapandud elud". Hispaania keelest tõlkinud [[Maria Kall]] ==2011== *1–2. [[Hando Runnel]]. "Vee peal käimine keelatud" *3. [[Moše Cordovero]]. "Deboora palmipuu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4–6. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *7–8. [[Osamu Dazai]]. "Inimeseks kõlbmatu". Jaapani keelest tõlkinud [[Margis Talijärv]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "17. romaan". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Georges Perec]]. "Ruumiliigid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *13–14. [[Nora Ikstena]]. "Neitsi õpetus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *15–16. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamets]] *17–18. [[Ismail Kadare]]. "Kuri aasta". Albaania keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Vladimir Glotser]]. "Maria Durnovo: minu mees Daniil Harms". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *20. [[Ülo Mattheus]]. "Vabanemine kuulmise läbi" *21–23. [[Paul Bourget]]. "Esseid kaasaja psühholoogiast". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *24–25. [[Valeri Popov]], [[Andrei Arjev]], [[Jelena Skulskaja]]. "Sergei Dovlatovi ristriimid: tema 70. sünnipäeva puhul". Koostanud Jelena Skulskaja, vene keelest tõlkinud [[Ingrid Velbaum-Staub]] *26–28. [[Katarzyna Grochola]]. "Armastuse avaldus". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]] *29–30. [[Juhani Aho]]. "Üksi". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *31–34. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sein". Prantsuse keelest tõlkinud [[Johannes Semper]] ja [[Marit Karelson]] *35–37. [[Urs Widmer]]. "Isa raamat". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *38–39. [[Torgny Lindgren]]. "Mälestused". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40. [[Gabriel Zaid]]. "Liiga palju raamatuid". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] ==2012== *1–2. [[Andrus Kivirähk]]. "Kevadine Luts". *3–6. [[W. H. Auden]]. "39 luuletust ja 5 esseed". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *7. [[Václav Havel]]. "Lahkumine". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *8–10. [[Miranda July]]. "Siin oledki sa kõige rohkem oma". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]] *11–12. [[August Strindberg]]. "Üksi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–14. [[Jean-Louis Fournier]]. "Issi, kus me lähme?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *15. [[Marina Palei]]. "Küla". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]], [[Irina Belobrovtseva]] järelsõna *16–17. [[Norman Manea]]. "Klounidest: diktaator ja kunstnik". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18. [[Peter Handke]]. "Kirjaniku õhtupoolik". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *19–20. [[Hasso Krull]]. "Jumalanna pesa" *21–23. [[Mihhail Artsõbašev]]. "Naine, nagu ta seal seisis". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]], järelsõna [[Vaapo Vaher]] *24–27. [[Nancy Huston]]. "Murrangujooned". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *28–30. [[Marek Tamm]]. "Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist" *31–32. [[Karl Ristikivi]]. "Lõhkemata pomm. Pimenägemine". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *33–35. [[Paolo Nori]]. "Tuubat ei ole". Itaalia keelest tõlkinud [[Heidi Grenzen]] *36–37. [[Kristina Carlson]]. "Härra Darwini aednik". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *38–39. [[Doris Lessing]]. "Vanaemad". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *40. [[Hjalmar Söderberg]]. "Lookesed". Rootsi keelest tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], [[Arnold Ravel]], [[Anu Saluäär]] ==2013== *1–3. [[Madis Kõiv]]. "Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned" *4–5. [[Tatu Vaaskivi]]. "Maarjamaa". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *6–8. [[Alexander Genis]]. "Dovlatov ja tema ümbrus". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *9–10. [[André Breton]]. "Nadja". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *11–12. [[Jüri Valge]]. "Kas siis selle maa keel...?" *13–16. [[Ryszard Kapuściński]]. "Reisid Herodotosega". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]]. Tsitaadid [[Herodotos]]e raamatust «[[Historia|Historia»]] vanakreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] ja [[Kaarina Rein]] *17–18. [[Winfried Georg Sebald]] "Õhusõda ja kirjandus". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *19–20. "Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Mart Kuldkepp]] *21–23. [[Juan José Millás]]. "Asjad kutsuvad meid". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] ja [[Margarita Kuusmaa]] *24–27. [[Bohumil Hrabal]]. "Ma teenindasin Inglise kuningat". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *28–30. [[Pepetela]]. "Platoo ja stepp". Portugali keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *31–32. [[Louis-Ferdinand Céline]]. "Vestlused professor Y-iga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]] *33–35. [[Virginia Woolf]]. "Olemise hetked. Märkmed möödanikust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] *36–37. [[Roberto Bolaño]]. "Tšiili nokturn". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *38–40. [[Ulla-Lena Lundberg]]. "Siber: tiivuline autoportree". Rootsi keeles tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2014== *1. [[Tiit Aleksejev]]. "Kuningad. Näidend aastast 1343". *2–3. [[Undinė Radzevičiūtė]]. "Ei mingit Baden-Badenit". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]] *4–5. [[Joel Haahtela]]. "Kadumispunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Georges-Olivier Châteaureynaud]]. "Õnne põik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *9–11. [[Walter Benjamin]]. "Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku". Koostanud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *12–13. [[Kristīne Želve]]. "Juukselõikaja-tüdruk". Läti keelest tõlkinud [[Hannes Korjus]] *14–15. [[Richard Millet]]. "Märkmeid Eestist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Eda Lepp]] *16–19. [[Dezső Kosztolányi]]. "Anna Édes". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]] *20. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart" *21–23. [[Mercè Rodoreda]]. "Teemandi väljak". Katalaani keelest tõlkinud [[Maria Kall]] *24–25. [[Bruno Schulz]]. "Kaneelipoed". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *26–27. [[Boriss Jevsejev]]. "Kitsas elulint". Vene keelest tõlkinud [[Kristiina Mänd]] *28–29. [[Kim Thúy]]. "Ru". Prantsuse keelest tõlkinud (ja järelsõna kirjutanud) [[Triinu Tamm]] *30. [[Charles Baudelaire]]. "Mu alasti kistud süda". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]], järelsõna [[Hasso Krull]] *31–33. [[Marusja Klimova]]. "Siniveri". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] *34. [[Ivan Turgenev]]. "Senilia". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *35–38. [[Enrique Vila-Matas]]. "Pariisile ei tule iial lõppu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *39. [[Maria Jotuni]]. "Kõik õige on vastupidav". Soome keelest tõlkinud [[Piret Pääsuke]] *40. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2015== *1. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Neljakuningapäev]]". *2. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]]. *3–4. [[Benjamín Prado]]. "Lumes on tühjus". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]]. *5–6. [[Emmanuel Bove]]. "Minu sõbrad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *7. [[Theodor Kallifatides]]. "Uus maa minu akna taga". Rootsi keelest tõlkinud [[Ruth Laidmets]]. *8–9. [[Tõnu Õnnepalu]]. "Lõpetuse ingel". *10–11. [[Heinrich von Kleist]]. "Berliini õhtulehed". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *12–14. [[Šolem Aš]]. "Oru laul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *15–16. [[Lydia Davis]]. "Arved klaariks". Inglise keelest tõlkinud [[Triin Tael]]. *17–18. [[Christa Wolf]]. "Mis jääb. August". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *19–20. [[Mia Couto]]. "Iga inimene on omaette rass". Portugali keelest tõlkinud [[Tiina Vahtras]]. *21–23. [[Ugo Foscolo]]. "Jacopo Ortise viimased kirjad". Itaalia keelest tõlkinud [[Eva Kolli]]. *24–27. [[Vladimír Macura]]. "Bonne". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *28–30. [[Marcel Proust]]. "Esseid kirjandusest ja kunstist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]. *31–33. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Rasmus Hanseni kirjutuskera". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *34. [[Maria Jotuni]]. "Armastus". Novellid. Soome keelest tõlkinud [[Evelin Banhard]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Hille Lagerspetz]], [[Ave Leek]], [[Mihkel Mõisnik]], [[Asta Põldmäe]], [[Arvi Sepp]] ja [[Eva Velsker]]. *35–36. [[Witold Gombrowicz]]. "Neitsilikkus ja teisi jutte". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *37–39. [[Roberto Bolaño]]. "Liuväli". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *40. [[Alf Henrikson]]. "Saatuse sõrmed: ajalooline mõttemäng". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2016== *1. [[Eda Ahi]], [[Kärt Hellerma]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Maarja Kangro]], [[Tiina Ann Kirss]], [[Veronika Kivisilla]], [[Helga Nõu]], [[Carolina Pihelgas]], [[Anu Saluäär]], [[Jelena Skulskaja]], [[Triin Soomets]], [[Elin Toona]], [[Elo Viiding]]. "Kolmteist eesti kirja". *2–5. [[Alexander Genis]]. "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]. *6–8. [[Jaan Undusk]]. "Teekond Hispaania". *9–10. [[Eugen Ruge]]. "Cabo de Gata". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *11–13. [[Djuna Barnes]]. "Öömets". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]]. *14. [[Eeva Park]]. "Geeniuste algkursus". *15–16. [[Michel Faber]]. "Fahrenheiti kaksikud". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *17–18. [[Niels Fredrik Dahl]]. "Eelmisel suvel". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]. *19–20. [[Danilo Kiš]]. "Boriss Davidovitši hauakamber". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *21–24. [[Nancy Huston]]. "Loomispäevik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *25–28. [[Olli Jalonen]]. "Poisiraamat". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *29–30. [[Wolfgang Hildesheimer]]. "Armutud legendid". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Uudelt]], järelsõna kirjutanud [[Mati Sirkel]]. *31–32. [[Mateiu Caragiale|Mateiu I. Caragiale]]. "Curtea-Veche kuningad". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *33. [[Elo Viiding]]. "Lühikesed ja lihtsad lood". *34–37. [[Marusja Klimova]]. "Majake Bois-Colombes'is". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *38–39. [[Michel Houellebecq]]. "Maailma vastu, elu vastu". Prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik. *40. [[Joaquim Maria Machado de Assis]]. "Hulluarst". Portugali keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. ==2017== * [[Sirje Olesk]], [[Anu Saluäär]]. "Palat nr. 6. Kaks artiklit «Loomingu Raamatukogu» ajaloost". *1–2. "Laustud sõna lagub. Valik eesti vanasõnu". Koostanud [[Arvo Krikmann]] *3–4. [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]]. "Jutustused". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *5. [[Jean-Philippe Toussaint]]. "Tung ja kannatlikkus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *6–7. [[Mihkel Mutt]]. "Mõtted". *8–10. [[Kirmen Uribe]]. "Bilbao-New York-Bilbao". Baski keelest tõlkinud [[Merilin Kotta]] *11–12. [[Aki Ollikainen]]. "Must muinasjutt". Soome keelest tõlkinud [[Mihkel Mõisnik]] *13–14. [[H. G. Wells]]. "Venemaa pimeduses". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *15–17. [[Charles Baudelaire]]. "Kunstlikud paradiisid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]] *18–20. [[Péter Esterházy]]. "Hrabali raamat". Ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]] *21–22. [[Ernst Jünger]]. "Marmorkaljudel". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *23–24. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare'i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *25–26. [[Virginia Woolf]]. "Kirjutamata romaan ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Mirjam Parve]] *27–29. [[Albert Engström]]. "Anders Zorni elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *30–32. [[Herman Bang]], "Tee ääres". Taani keelest tõlkinud [[Eva Velsker]] *33–34. [[Nikolai Baturin]], "Fööniksbergi karussell". *35. [[Clarice Lispector]]. "Tähetund". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *36–39. [[Martin Luther]], "Lauakõned". Saksa keelest tõlkinud [[Vallo Ehasalu]]. *40. [[Kęstutis Navakas]]. "Kala peeglis". Valinud ja leedu keelest tõlkinud [[Rein Raud]]. ==2018== *1–2. [[Tiit Aleksejev]], [[P. I. Filimonov]], [[Meelis Friedenthal]], [[Andrei Hvostov]], [[Jan Kaus]], [[Indrek Koff]], [[Kalle Käsper]], [[Paavo Matsin]], [[Ülo Mattheus]], [[Enn Nõu]], [[Olev Remsu]], [[Peeter Sauter]], [[Lauri Sommer]], [[Urmas Vadi]], [[Rein Veidemann]] ja [[Toomas Vint]]. "Kuusteist Eesti kirja". *3–4. [[Patrik Ouředník]]. "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Émile Zola]]. "Kuidas surrakse". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. *6–9. [[Robert Walser]]. "Õed-vennad Tannerid". Saksa keelest tõlkinud [[Liisi Rünkla]]. *10–11. [[Jossif Brodski]]. "Atlantise lähistel. Valik luuletusi". Koostanud [[Mihhail Lotman]], vene ja inglise keelest tõlkinud [[Maria-Kristiina Lotman]]. *12–14. [[Inga Gaile]]. "Klaas". Läti keelest tõlkinud [[Aive Mandel]]. *15–17. [[Moritz von Kotzebue]]. "Teekond Pärsiasse". Saksa keelest tõlkinud [[Agur Benno]]. *18. [[László Krasznahorkai]]. "Viimne hunt". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]]. *19–20. [[Sergio Pitol]]. "Mefisto valss ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *21. [[Ingmar Bergman]]. "Puumaaling. Pärast proovi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ja [[Anu Saluäär]]. *22. [[Doris Lessing]]. "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *23–24. [[Georges Rodenbach]]. "Surnud Brugge". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *25. [[Jüri Kolk]]. "Esimene malbe päev sel aastal". *26–29. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Zürichis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. *30–32. [[Friedrich Hölderlin]]. "Hyperion ehk Üksiklane Kreekamaal". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *33–35. [[Annie Saumont]]. "Aeg elada ja teisi jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Esko]]. *36–37. [[Pirkko Saisio]]. "Kaini tütar". Soome keelest tõlkinud [[Hille Lagerspetz]]. *38. [[Khalil Gibran]]. "Hullumeelne. Tähendussõnad ja luuletused". Inglise keelest tõlkinud [[Rauno Alliksaar]]. *39–40. [[Theodor Kallifatides]]. "Veel üks elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2019== *1–3. [[Mare Kandre]]. "Kurat ja jumal". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *4–5. [[David Foster Wallace]]. "Teatavate piiride poorsusest". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]], järelsõna [[Raili Marling]]. *6–9. [[Urmas Vadi]]. "Ballettmeister". *10–12. [[Bruno Schulz]]. "[[Liivakella sanatoorium]]". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *13–15. [[Alain Mabanckou]]. "Katkine Klaas". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ulla Kihva]] *16. [[Werner Bergengruen]]. "Poplavkin ja teised jutud". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *17–18. [[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]]. "Vanapoiss". *19–20. [[Jorgos Seferis]]. "Müütiline jutustus. Logiraamat III". tõlkinud [[Kaarina Rein]]. *21–23. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Petrogradis". Vene keelest tõlkinud [[Jaana Peterson]] *24–26. [[Zakes Mda]]. "Suremise viisid". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *27–29. [[Etgar Keret]]. "Kissingeri igatsedes". Heebrea keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *30–31. [[Claudio Magris]]. "Teine meri". Itaalia keelest tõlkinud [[Eda Ahi]]. *32–34. [[Theodor Adorno|Theodor W. Adorno]]. "Valik esseid kirjandusest". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]. *35–36. [[Giedra Radvilavičiūtė]]. "Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]]. *37. [[Jean Echenoz]]. "Jooks". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *38–40. "[[Roomlaste teod]]". Ladina keelest tõlkinud [[Anni Arukask]], [[Marilyn Fridolin]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Marten Teemant]], [[Tuuli Triin Truusalu]], [[Martin Uudevald]], [[Kristi Viiding]]. ==2020== *1–3. [[Jaan Kross]]. "Tiit Pagu". Järelsõna [[Jaan Undusk]]. *4–5. [[Max Blecher]]. "Valgustatud urg". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *6–7. [[Bohumil Hrabal]]. "Liiga vali üksindus". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]]. *8–9. [[Samanta Schweblin]]. "Nähtamatu niit". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ruth Sepp]]. *10–11. [[Tuula-Liina Varis]]. "Tahan tunda, et elan". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *12–13. [[Jitshak Šami]]. "Isade kättemaks". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *14–15. [[Albert Engström]]. "Moskoviidid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *16–17. [[Yōko Tawada]]. "Kahtlased kujud öises rongis". Jaapani keelest tõlkinud [[Lauri Kitsnik]]. *18–19. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kaks Praha lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *20. [[Aleksei Konstantinovitš Tolstoi|Aleksei Tolstoi]]. "Vereimeja". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *21–23. [[Don DeLillo]]. "Kosmopolis". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]]. *24–26. [[Sergi Žadan]]. "Depeche Mode". Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]]. *27–28. [[Armin Kõomägi]]. "Perifeeria kangelased". *29–31. [[Enrique Vila-Matas]]. "Bartleby & Co". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]. *32–33. [[Ilya Kaminsky]]. "Kurtide vabariik". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]]. *34–35. [[Gustave Flaubert]]. "November". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *36. [[Péter Esterházy]]. "Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest". Koostanud ja ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]]. *37–40. [[Margaret Atwood]]. "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest". Inglise keelest tõlkinud [[Maarja Pärtna]]. ==2021== *1–2. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "''Untermensch'': minu lõhkikistud elu". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *3. [[Vivant Denon]]. "Ei mingit homset". Tõlkinud ja saatesõna [[Malle Talvet]]. *4–5. [[Anna Žīgure]]. "Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost". Läti keelest tõlkinud [[Arno Baltin]]. *6–9. [[Dubravka Ugrešić]]. "Romaanijõe forsseerimine". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *10–12. [[José Luís Peixoto]]. "Ei ühtki pilku". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *13. [[Willem Frederik Hermans]]. "Hoitud maja". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. *14–16. [[Peeter Sauter]]. "Surm Bulgaarias. Kõik hinnas". *17–18. [[Lukianos]]. "Kõnelused surnutega". Ladina keelest tõlkinud [[Marilyn Fridolin]]. *19–20. [[Marcin Wicha]]. "Asjad, mida ma ära ei visanud". Poola keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *21–22. [[Anton Tšehhov]]. "Elu igavus ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Anita Soovik]]. Saatesõna [[Katrin Hallas]]. *23–25. [[Nellie Bly]]. "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *26–28. [[Lotta Olsson]]. "Surnute tõeline arv". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Aet Varik]]. *29–30. [[Theodor Kallifatides]]. "Taplus Trooja pärast". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *31–34. [[Tsitsi Dangarembga]]. "Närvilised olud". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *35–36. [[Thomas Bernhard]]. "Hukkasaaja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *37–38. [[Éric Vuillard]]. "[[Päevakord]]". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *39–40. [[Moritz von Kotzebue]]. "Vene sõjavang prantslaste seas". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Agur Benno]]. ==2022== *1–2. [[Mehis Heinsaar]]. "Ööpäevik". *3–6. [[Carlo Levi]]. "Kristus jäi pidama Ebolis". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Järelsõna kirjutanud [[Kristiina Rebane]]. *7. [[Byung-Chul Han]]. "Läbipaistvusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *8–9. [[Bernardo Atxaga]]. "Need taevad". Baski keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merilin Kotta]]. *10. [[Tõnis Vilu]]. "Kõik linnud valgusele". *11–12. [[Patti Smith]]. "Pühendumus". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paula Taberland]]. *13–15. [[Justus Lipsius]]. "Laimamisest. Meelekindlusest". Ladina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kristi Viiding]]. *16–17. [[Tiziano Scarpa]]. "Stabat Mater". Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]]. *18–19. [[Guntis Berelis]]. "Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Contra]]. *20. [[Michael Köhlmeier]]. "Idüll uppuva koeraga". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Mägar]]. *21–23. [[Jelena Tšižova]]. "Naiste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *24–25. [[Peedu Saar]]. "Loomad". *26–27. [[Mircea Cărtărescu]]. "Ruletimängija". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *28. [[Hella S. Haasse]]. "Uruq". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. *29–31. [[Natsume Sōseki]]. "Noorsand". Jaapani keelest tõlkinud [[Maarja Jaanits]]. *32–34. [[Samuel Beckett]]. "Molloy". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Triinu Tamm]]. *35–37. [[Mihhail Šiškin]]. "Sõda või rahu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Krista Räni]]. *38–40. [[Carl Hermann Hesse]]. "Tema peab kasvama, mina kahanema. Paide tohtri mälestusi". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiiu Relve]]. ==2023== *1. [[Kalju Kruusa]]. "Üleelamiste vanake". *2–3. [[Ilja Prozorov]]. "''D train''. Roheline piinapink". Vene keelest tõlkinud [[Katrin Hallas]]. *4–5. [[Miljenko Jergović]]. "Sarajevo Marlboro". Horvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *6. "Vana bambuseraiduri lugu". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Alari Allik]]. *7–8. [[Kate Chopin]]. "Désirée laps ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] ja [[Janela Tähepõld-Tammert]]. Saatesõna kirjutanud Krista Mits. *9−10. [[Oscar Wilde]]. "Salomé". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Linnar Priimägi]]. *11−13. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolmekümnes aasta". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]]. *14−15. [[Marcel Schwob]]. "Kujuteldavad elud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. Saatesõna kirjutanud [[Tiit Aleksejev]]. *16−18. [[Jari Järvelä]]. "Kahele poole koske". Soome keelest tõlkinud [[Kadri Jaanits]]. *19−20. [[Krisztina Tóth]]. "Piksel". Ungari keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Lea Kreinin]]. *21−23. [[Felisberto Hernández]]. "Üleujutatud maja ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]]. *24−25. [[Sigrid Nunez]]. "Mitz. Bloomsbury marmosett". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Silvia Maine]]. *26. [[Siegfried von Vegesack]]. "Jaschka ja Janne". Saksa keelest tõlkinud [[Silvia Lilleorg]]. Saatesõna kirjutanud [[Liina Lukas]]. *27−28. [[Dominique Fortier]]. "Paberlinnad". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Laura Christine Arba]]. *29. [[Teffi]]. "Lenin ja Rasputin". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *30−31. [[Oksana Zabužko]]. "Ukraina seksi väliuuringud". Ukraina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Veronika Einberg]]. *32−34. [[Kōbō Abe]]. "Kastimees". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maret Nukke]]. *35. [[Georg Büchner]]. "Leonce ja Leona. Hesseni sõnumitooja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *36−38. [[Tanya Tagaq]]. "Lõhkine hammas". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *39−40. [[Raymond Guérin]]. "Visa hing". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Allik]]. ==2024== *1−2. [[Carolina Pihelgas]]. "Lõikejoon". *3. [[Heinrich Eisenschmidt]]. "Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus". Saksa keelest tõlkinud [[Ene Kuus]]. Saatesõna kirjutanud [[Katrin Kern]]. *4−5. [[Friedrich Nietzsche]]. "Wagneri juhtum. Nietzsche contra Wagner". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jaan Undusk]]. *6. [[Félix Guattari]]. "Kolm ökoloogiat". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ott Puumeister]]. *7−8. [[Mart Kangur]]. "Pöörduks". *9−11. [[Nii Ayikwei Parkes]]. "Sinise linnu saladus". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *12−13. [[Sophokles]]. "[[Antigone (Sophokles)|Antigone]]". Vanakreeka keelest tõlkinud [[Anne Lill]]. *14−15. [[Bora Ćosić]]. "Minu perekonna panus maailmarevolutsiooni". Serbia keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *16−17. [[Andri Krasnjaštšõhh]]. "Jumal on. +/-". Vene ja ukraina keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *19−21. [[Alice Zeniter]]. "Kes neid jõuaks lahuta". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maria Esko]]. *22−25. [[Doris Lessing]]. "Suvi enne pimedust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *26−28. [[Ondjaki]]. "VanaemaÜheksa ja soveti saladus". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *29–31. [[Inga Gaile]]. "Ilusad". Läti keelest tõlkinud [[Merle Vare]]. *32. [[Pierre Michnon]]. "Rimbaud, poeg". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Leena Tomasberg]]. *33−35. [[Philip Roth]]. "Nemesis". Inglise keelest tõlkinud [[Liisa Ady Oks]]. Saatesõna kirjutanud Liisa Ady Oks ja [[Katrin Kern]]. *36−37. [[Jáchym Topol]]. "Saatana värkstuba". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]]. *38−39. [[Max Blecher]]. "Juhtumusi vahetus ebatõeluses". Rumeenia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Riina Jesmin]]. *40. [[Péter Nádas]]. "Piibel". Ungari keelest tõlkinud [[Mihkel Rünkla]]. ==2025== *1−3. [[Kairi Look]]. "Tantsi tolm põrandast". *4−5. [[Yu Miri]]. "Tōkyō Ueno jaama pargipoolne väljapääs". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maarja Jaanits]]. *6. [[Byung-Chul Han]]. "Väsimusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *7−9. [[Han Kang]]. "Taimetoitlane". Korea keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anni Arukask]]. *10–11. [[Brigitta Davidjants]]. "Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte". *12–13. [[Bruce Chatwin]]. "Utz". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Inga Kukk]]. *14–17. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Päevad". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *18–20. [[Mariana Enríquez]]. "Asjad, mis me tules kaotasime". Hispaania keelest tõlkinud [[Eva-Stina Randoja]]. *21–23. [[Sabahattin Ali]]. "Kasukaga madonna". Türgi keelest tõlkinud [[Kai-Mai Aja]]. Saatesõna kirjutanud [[Helen Geršman]]. *24–26. [[Nikolai Pirogov]]. "Elu küsimusi. Vana arsti päevaraamat". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Georg Loogna]]. Saatesõna kirjutanud Ilona Martson. *27–28. [[Aurora Venturini]]. "Täditütred". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]]. *29. [[Aliis Aalmann]]. "Pääsulinn". *30–31. [[Muriel Spark]]. "Juhiiste". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Andrus Lauringson]]. *32. [[Joseph Brodsky]]. "Veepervel". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jan Kaus]]. *33–34. [[Pavel Vilikovský]]. "Sulelumi". Slovaki keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Margus Alver]]. *35–38. [[Jurgis Kunčinas]]. "Tūla". Leedu keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiina Kattel]]. *39–40. [[Hasso Krull]]. "Igavene taastulek". ==2026== *1. [[Triin Soomets]]. "Jäälind". *2−3. [[Leena Krohn]]. "Hotel Sapiens ja teisi irratsionaalseid jutte". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kadri Jaanits]]. *4−7. [[Natalia Ginzburg]]. "Perekonnaleksikon". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Saatesõnad kirjutanud [[Carlo Ginzburg]] ja [[Kristiina Rebane]]. *9−10. [[Daša Drndić]]. "Doppelgänger". Horvaadi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Madis Vainomaa]]. *11−13. [[Maria Matios]]. "Magus Darusja". Ukraina keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. Saatesõna kirjutanud [[Mariia Ivanova]]. *14−16. [[Anthony Powell]]. "Venusberg". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mirt Vissak]]. *17−18. [[Guillaume Apollinaire]]. "Süda Kroon Peegel. Valik luuletusi". Koostanud ja tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]. Alustõlked prantsuse keelest [[Triinu Tamm]]. *19−20. [[Lilli Luuk]]. "Lühike sõjaajalugu". ''Ilmumas''. ==LR kuldsari== ===2020=== *1. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot. Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ja [[Leo Metsar]]. *2. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *3. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]]. *4. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]]. *6. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] ja [[Krista Kaer]]. ===2021=== *1. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart". *2. [[Ilf ja Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]. *3. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *4. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]. *5. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *6. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]], [[Anu Lutsepp]]. ===2022=== *1. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Sirje Kiin]]. *2. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]. *3. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna [[Anu Saluäär]]. *4. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". Illustreerinud [[Heldur Laretei]]. *5. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Uustrüki saatesõna [[Tõnu Õnnepalu]]. *6. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Hendrik Lindepuu]]. * LR eriväljaanne – [[Serhi Žadan]]. „Depeche Mode“. Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]]. ===2023=== *1. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]. *2. [[Jüri Üdi]], [[Joel Sang]], [[Toomas Liiv]], [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk". Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Mart Velsker]]. *3. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merike Riives]]. *4. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare’i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]. *5. [[Torgny Lindgren]]. "Mao tee kalju peal". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. *6. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. ===2024=== *1. [[Mati Unt]]. "Via Regia. Elu võimalikkusest kosmoses". Uustrüki saatesõna [[Tiit Hennoste]]. *2. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Anne Lange]]. *3. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale. Kirjad noorele naisele". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tiiu Relve]]. *4. [[Mihhail Bulgakov]]. "Kadunukese ülestähendused. Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], uue väljaande saatesõna [[Irina Belobrovtseva]]. *5. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], uue väljaande saatesõna [[Ruth Sepp]]. *6. [[Kenkō]]. "Jõudeaja võrsed". Koostanud ja klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]], kuldsarja väljaandesse on lisatud uusi tõlkeid ja uus saatesõna. *Erinumber. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]. ===2025=== *1. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], esimest korda kõigi algsete illustratsioonidega. *2. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju ka olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]], saatesõnad kirjutanud Paul-Eerik Rummo ja [[Leo Metsar]], uustrükis on taastatud värsid, mille tsensorid käskisid esmatrüki laost eemaldada, samuti ilmub esimest korda raamatukaante vahel Leo Metsari saatesõna. *3. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]], saatesõna kirjutanud [[Raili Marling]]. *4. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell. Tunnete virvarr". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] ja [[Tiiu Relve]]. *5. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Hanno Rajandi]]. *6. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks ja teisi jutte". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] ja [[Maarja Siiner]]. Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Maarja Siiner]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] [[Kategooria:Raamatusarjad]] 6f39do7lq4rowkldln82bp9kgmrsrtc 0 98532 7167921 5411536 2026-06-05T14:35:58Z Svencapoeira 67038 7167921 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Vesisulg (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik vesisulg | pilt = harilik vesisulg.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | pilt2 = Vesisulg.JPG | pildi2_laius = 250px | pildi2_seletus = Harilik vesisulg ''Hottonia palustris'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kanarbikulaadsed]] ''Ericales'' | sugukond = [[Nurmenukulised]] ''Primulaceae'' | perekond = [[Vesisulg (perekond)|Vesisulg]] ''Hottonia'' | liik = '''Harilik vesisulg''' | binaarne = ''Hottonia palustris'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Harilik vesisulg''' (''Hottonia palustris'') on [[kaheiduleheline]] [[õistaim]] [[nurmenukulised|nurmenukuliste]] sugukonnast. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Nurmenukulised]] imvcxsyxzadtk2ez05nm4z2s5dt7a85 7167923 7167921 2026-06-05T14:36:12Z Svencapoeira 67038 7167923 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik vesisulg | pilt = harilik vesisulg.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | pilt2 = Vesisulg.JPG | pildi2_laius = 250px | pildi2_seletus = Harilik vesisulg ''Hottonia palustris'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kanarbikulaadsed]] ''Ericales'' | sugukond = [[Nurmenukulised]] ''Primulaceae'' | perekond = [[Vesisulg (perekond)|Vesisulg]] ''Hottonia'' | liik = '''Harilik vesisulg''' | binaarne = ''Hottonia palustris'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Harilik vesisulg''' (''Hottonia palustris'') on [[kaheiduleheline]] [[õistaim]] [[nurmenukulised|nurmenukuliste]] sugukonnast. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Nurmenukulised]] 6wlf3pr06129iqoh3x94cgouwxof5uq 7167927 7167923 2026-06-05T14:40:47Z Svencapoeira 67038 7167927 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik vesisulg | pilt = harilik vesisulg.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | pilt2 = Vesisulg.JPG | pildi2_laius = 250px | pildi2_seletus = Harilik vesisulg ''Hottonia palustris'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kanarbikulaadsed]] ''Ericales'' | sugukond = [[Nurmenukulised]] ''Primulaceae'' | perekond = [[Vesisulg]] ''Hottonia'' | liik = '''Harilik vesisulg''' | binaarne = ''Hottonia palustris'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Harilik vesisulg''' (''Hottonia palustris'') on [[kaheiduleheline]] [[õistaim]] [[nurmenukulised|nurmenukuliste]] sugukonnast. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Nurmenukulised]] nqyrufxuybvp1ujv6niv1acjm8qpadg 0 102548 7167997 7098994 2026-06-05T17:32:43Z ~2026-32229-88 230663 7167997 wikitext text/x-wiki {{infokast laev | nimi = Romantika | pilt = Tallink Romantika arrival to Port of Tallinn.jpg | pildiallkiri = | pildisuurus = | tüüp = parvlaev | IMO = 9237589 | kutsung = YLBT | jääklass = 1A Super | omanik = [[Tallink]] | käitaja = | liin = Tallinn - Maarianhamina - Stockholm ( suvi 2026 ) | lipuriik = {{PisiLipp|Läti}} | kodusadam = Riia | sõsarlaevad = [[Victoria I]] | ehitaja = [[Aker Finnyards]], [[Rauma]], [[Soome]] | vette lastud = 14. detsember 2001 | teenistuse algus = 21. mai 2002 | pikkus = 193,8 m | laius = 29 m | süvis = 6,5 m | GT = 40 803 | peamasin = 4 x Wärtsilä 16V32 26240 kW | kiirus = 22 sõlme | tekke = 12 (sh reisijatele 8–9 tekki) | reisijakohti = 2500 | kajuteid = 740 | kajutikohti = 2172 | rajameetreid = 1030 | autokohti = 300 }}{{viita}}'''Romantika''' on esimene [[Tallink]]i tellimusel valminud [[parvlaev]], ehitatud [[2002]]. aastal tollases [[STX Finland|Aker Finnyards]]i laevatehases [[Rauma]]s [[Soome]]s. Romantika on üldse esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud uus [[reisilaev]]. Sõsarlaev on [[2004]]. aastal valminud [[Victoria I]]. Kuni [[2006]]. aastani sõitis Romantika liinil [[Tallinn]]–[[Helsingi]]. Kui aga valmis [[Galaxy]], siis suunati Romantika liinile [[Tallinn]]–[[Stockholm]], seda liini sõitis laev 3 aastat. Alates 8. maist 2009 hakkas laev sõitma liinil [[Riia]]–[[Stockholm]], kus ta vahetas välja laeva [[Regina Baltica]]. Sel liinil sõitis Romantika Läti lipu all. [[Riia sadam]]as seisis Romantika Riia reisiterminalis ja [[Stockholmi sadam]]as [[Frihamnen]]i terminalis. Alates 7. augustist 2014 hakkas laev sõitma [[Tallinna-Stockholmi laevaliin | Tallinn–Stockholm]] liinil, kuna [[Silja Europa]] prahiti Austraaliasse ja [[Tallinna–Helsingi laevaliin|Tallinna–Helsingi]] liinil hakkas teda asendama [[Baltic Queen]]. Alates 7. augustist 2014 sõitis Baltic Queen Tallinna–Helsingi liinil ja seoses sellega asendas Baltic Queeni Tallinna–Stockholmi liinil Romantika. Riia–Stockholmi liinile jäi vaid [[Isabelle (laev)|Isabelle]], mis väljus kummastki sadamast ülepäeviti. Mais 2015 vahetati Romantika Läti lipp Eesti lipu vastu. Romantikat kasutati rahvusvahelisel õppusel Wind Arrow 2016.<ref>08.september 2016 13:36, [https://web.archive.org/web/20160914155145/http://m.delfi.ee/article.php?id=75566417 DELFI FOTOD: Tallinna lahel toimus õppus]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://soraouji.com/Detail/tallink_ee/BKIOCiGBKHF |pealkiri=Eile sai Tallinna lahel reisilaeva Romantika ja selle meeskonnaga kriisiolukorraga toimetulekut harjutatud |vaadatud=2016-09-13 |arhiivimisaeg=2016-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161003153523/http://soraouji.com/Detail/tallink_ee/BKIOCiGBKHF |url-olek=ei tööta }}</ref> 12. septembril 2016 teatas Tallink, et [[Baltic Queen]] naaseb 12. detsembril Tallinna-Stockholmi liinile ning Romantika hakkab taas sõitma Riia-Stockholmi liinil. Sel liinil taastub igapäevane liiklus.<ref>Mon, 12 Sep 2016 09:50:00 +0300, [http://www.tallink.com/press-releases#28181301 Tallink will carry out major rerouting in December]</ref> 2.juunil teatas Tallink Rootsi meediale, et suunab Romantika Tallinn-Maarianhamina-Stockholmi liinile [[Baltic Queen]]<nowiki/>i kõrvale. Eeldatavasti alustab laev teenindamist juulikuus. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rothvall |eesnimi=Christopher Kullenberg |kuupäev=2026-06-02 |pealkiri=(+) Tallink Silja dubblerar till Estland i sommar |url=https://www.sjofartstidningen.se/nyheter/tallink-silja-atergar-till-tva-fartyg-till-estland/319425 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=sjofartstidningen |keel=sv-SE}}</ref> ==Laeva plaan== {| class="wikitable sortable" |- ! Teki nr !! Tekil olevad ruumid |- | 1.-2. || masinaruum |- | 3. || autotekk |- | 4. || autoplatvorm |- | 5. || B- ja A-klassi kajutid |- | 6. || sõubaar ja kasiino, ''[[tax-free]]''-kauplus, parfümeeria- ja kingikauplus, infolett, kiirtoidukohvik, kohvik, baar Seaside |- | 7. || sõubaar, diskobaar, lastetuba, pubi, ''a la carte'', grilli- ja rootsi lauaga restoran |- | 8. || A- ja B-klassi kajutid, luksuskajutid, sviidid |- | 9. || välistekk, konverentsikeskus, saun, A-, B- ja luksuskajutid ning sviidid |- | 10.|| laevasild | |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.faktaomfartyg.se/romantika_2002.htm Romantika Fakta om Fartyg] (''rootsi keeles'') * [https://www.tallink.ee/et/romantika Romantika Tallinki kodulehel] * [https://www.err.ee/1065526/saksamaale-loksujaanutele-appi-saadetud-romantikale-on-registreerunud-426-reisijat "Saksamaale lõksujäänutele appi saadetud Romantikale on registreerunud 426 reisijat"] ERR, 18. märts 2020 [[Kategooria:Tallinki reisilaevad]] h1atcyykr3l4u9g46jci1k1mirrezvg 7167998 7167997 2026-06-05T17:33:09Z ~2026-32229-88 230663 7167998 wikitext text/x-wiki {{infokast laev | nimi = Romantika | pilt = Tallink Romantika arrival to Port of Tallinn.jpg | pildiallkiri = | pildisuurus = | tüüp = parvlaev | IMO = 9237589 | kutsung = YLBT | jääklass = 1A Super | omanik = [[Tallink]] | käitaja = | liin = Tallinn - Maarianhamina - Stockholm ( suvi 2026 ) | lipuriik = {{PisiLipp|Läti}} | kodusadam = Riia | sõsarlaevad = [[Victoria I]] | ehitaja = [[Aker Finnyards]], [[Rauma]], [[Soome]] | vette lastud = 14. detsember 2001 | teenistuse algus = 21. mai 2002 | pikkus = 193,8 m | laius = 29 m | süvis = 6,5 m | GT = 40 803 | peamasin = 4 x Wärtsilä 16V32 26240 kW | kiirus = 22 sõlme | tekke = 12 (sh reisijatele 8–9 tekki) | reisijakohti = 2500 | kajuteid = 740 | kajutikohti = 2172 | rajameetreid = 1030 | autokohti = 300 }}{{viita}}'''Romantika''' on esimene [[Tallink]]i tellimusel valminud [[parvlaev]], ehitatud [[2002]]. aastal tollases [[STX Finland|Aker Finnyards]]i laevatehases [[Rauma]]s [[Soome]]s. Romantika on üldse esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud uus [[reisilaev]]. Sõsarlaev on [[2004]]. aastal valminud [[Victoria I]]. Kuni [[2006]]. aastani sõitis Romantika liinil [[Tallinn]]–[[Helsingi]]. Kui aga valmis [[Galaxy]], siis suunati Romantika liinile [[Tallinn]]–[[Stockholm]], seda liini sõitis laev 3 aastat. Alates 8. maist 2009 hakkas laev sõitma liinil [[Riia]]–[[Stockholm]], kus ta vahetas välja laeva [[Regina Baltica]]. Sel liinil sõitis Romantika Läti lipu all. [[Riia sadam]]as seisis Romantika Riia reisiterminalis ja [[Stockholmi sadam]]as [[Frihamnen]]i terminalis. Alates 7. augustist 2014 hakkas laev sõitma [[Tallinna-Stockholmi laevaliin | Tallinn–Stockholm]] liinil, kuna [[Silja Europa]] prahiti Austraaliasse ja [[Tallinna–Helsingi laevaliin|Tallinna–Helsingi]] liinil hakkas teda asendama [[Baltic Queen]]. Alates 7. augustist 2014 sõitis Baltic Queen Tallinna–Helsingi liinil ja seoses sellega asendas Baltic Queeni Tallinna–Stockholmi liinil Romantika. Riia–Stockholmi liinile jäi vaid [[Isabelle (laev)|Isabelle]], mis väljus kummastki sadamast ülepäeviti. Mais 2015 vahetati Romantika Läti lipp Eesti lipu vastu. Romantikat kasutati rahvusvahelisel õppusel Wind Arrow 2016.<ref>08.september 2016 13:36, [https://web.archive.org/web/20160914155145/http://m.delfi.ee/article.php?id=75566417 DELFI FOTOD: Tallinna lahel toimus õppus]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://soraouji.com/Detail/tallink_ee/BKIOCiGBKHF |pealkiri=Eile sai Tallinna lahel reisilaeva Romantika ja selle meeskonnaga kriisiolukorraga toimetulekut harjutatud |vaadatud=2016-09-13 |arhiivimisaeg=2016-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161003153523/http://soraouji.com/Detail/tallink_ee/BKIOCiGBKHF |url-olek=ei tööta }}</ref> 12. septembril 2016 teatas Tallink, et [[Baltic Queen]] naaseb 12. detsembril Tallinna-Stockholmi liinile ning Romantika hakkab taas sõitma Riia-Stockholmi liinil. Sel liinil taastub igapäevane liiklus.<ref>Mon, 12 Sep 2016 09:50:00 +0300, [http://www.tallink.com/press-releases#28181301 Tallink will carry out major rerouting in December]</ref> 2.juunil 2026 teatas Tallink Rootsi meediale, et suunab Romantika Tallinn-Maarianhamina-Stockholmi liinile [[Baltic Queen]]<nowiki/>i kõrvale. Eeldatavasti alustab laev teenindamist juulikuus. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rothvall |eesnimi=Christopher Kullenberg |kuupäev=2026-06-02 |pealkiri=(+) Tallink Silja dubblerar till Estland i sommar |url=https://www.sjofartstidningen.se/nyheter/tallink-silja-atergar-till-tva-fartyg-till-estland/319425 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=sjofartstidningen |keel=sv-SE}}</ref> ==Laeva plaan== {| class="wikitable sortable" |- ! Teki nr !! Tekil olevad ruumid |- | 1.-2. || masinaruum |- | 3. || autotekk |- | 4. || autoplatvorm |- | 5. || B- ja A-klassi kajutid |- | 6. || sõubaar ja kasiino, ''[[tax-free]]''-kauplus, parfümeeria- ja kingikauplus, infolett, kiirtoidukohvik, kohvik, baar Seaside |- | 7. || sõubaar, diskobaar, lastetuba, pubi, ''a la carte'', grilli- ja rootsi lauaga restoran |- | 8. || A- ja B-klassi kajutid, luksuskajutid, sviidid |- | 9. || välistekk, konverentsikeskus, saun, A-, B- ja luksuskajutid ning sviidid |- | 10.|| laevasild | |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.faktaomfartyg.se/romantika_2002.htm Romantika Fakta om Fartyg] (''rootsi keeles'') * [https://www.tallink.ee/et/romantika Romantika Tallinki kodulehel] * [https://www.err.ee/1065526/saksamaale-loksujaanutele-appi-saadetud-romantikale-on-registreerunud-426-reisijat "Saksamaale lõksujäänutele appi saadetud Romantikale on registreerunud 426 reisijat"] ERR, 18. märts 2020 [[Kategooria:Tallinki reisilaevad]] subm2o85112tcdjmfy1bwodwvpj06df 0 102727 7168161 6823857 2026-06-06T07:23:49Z Kuriuss 38125 7168161 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ZU-23-2 in Saint Petersburg.jpg|thumb|23 mm automaatne õhutõrjekahur]] [[Pilt:Schnellboot 76mm Buggeschuetz.jpg|thumb|kaasaegne sõjalaeva 76 mm tekikahur]] [[File:Kahurikuulid ja Rootsi sõdur.jpg|thumb|16.–17. sajandi kahuri kivikuulid Pärnust]] '''Kahur''' on pika raua, suure laskekiiruse ja lameda laskejoonega [[suurtükk|suurtükiväe]] [[tulirelv]]. Kahur on ette nähtud peamiselt lahtiste püstmärkide hävitamiseks.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk 178</ref> Kahuri raua pikkus on tavaliselt 30 raua kaliibrit või rohkem.<ref name=Tehnikaleksikon/> Laskekaugus on 18–40 km.<ref name=Tehnikaleksikon/> Kahuriks loetakse tulirelva, mille raua [[kaliiber (relv)|kaliiber]] on vähemalt 20 mm ja üle selle.{{lisa viide}} Kahuri mürsu algkiirus on 700 m/s või üle selle.{{lisa viide}} Otstarbelt ja kasutusalalt eristatakse järgmisi kahuriliike: *[[kindlusekahur]], *[[välikahur]], *[[laevakahur]], *[[lennukikahur]], *[[tankikahur]] *[[tankitõrjekahur]], *[[õhutõrjekahur]] *[[rannakaitsekahur]]. Mobiilsuse järgi liigitatakse kahurid *järelveetavateks ehk välikahuriteks ehk [[lafett]]-tüüpi kahuriteks, *iseliikuvateks ja *paikseteks ehk statsionaarseteks ehk kindlusekahuriteks. Kaliibri järgi liigitatakse kahurid kergeteks (kuni 75 mm), keskmisteks (76–155 mm) ja rasketeks (üle 155 mm). Kahurit käsitseb tavaliselt [[jagu|jaoga]] võrdsustatud allüksus: relvameeskond (ka suurtükimeeskond, kahurimeeskond). ==Ajalugu== [[Fail:Kahur Kristiansteni kindluses Trondheimis. Kindlus võimaldas tänu asukohale ja kahuritele suurt ümbritsevat ala kontrolli all hoida ja 1718. aastal rootslased tagasi lüüa.jpg|pisi|Kahur [[Kristiansten]]i kindluses [[Trondheim]]is. Kindlus võimaldas tänu asukohale ja kahuritele suurt ümbritsevat ala kontrolli all hoida ja 1718. aastal rootslased tagasi lüüa]] Ajaloolisi suurtükke, millega tulistati ümaraid [[kuul]]e, nimetatakse tavaliselt samuti kahuriteks, need võeti laiemalt kasutusele [[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]il. Vanima teadaoleva kahuri ehitas 3. sajandil eKr [[Ktesibios Aleksandria]]st. Sellest tulistamisel ei kasutatud [[püssirohi|püssirohtu]], mis oli veel leiutamata, vaid [[suruõhk]]u. Sellest algelisest leiutisest on vähe teada, sest enamik Ktesibiose töid on läinud kaotsi. Tema kahuri olemasolust teatakse tema kaasaegse, [[Kreeka]] [[insener]]i, [[mehaanik]]u ja kirjaniku [[Philon Byzantiumist|Philoni Byzantiumist]] vahendusel. [[Hiina]]s leiutati püssirohuga laetav niinimetatud [[tulepiik]], mis sisuliselt oli õlal kantav [[leegiheitja]]. Vanim tulepiigi kujutis on [[10. sajand]]i joonistusel. Tulepiike ei valmistatud siis veel metallist, vaid õõnsatest [[bambus]]tüvedest. Edaspidi asendati tulepiigi bambusmaterjal metalliga. [[28. jaanuar]]il [[1132]] kasutas [[Songi dünastia]] kindral Shizhong Hani armee õlal kantavat kahurit ühe linna vallutamisel [[Fujiani provints]]is. Maailma vanim säilinud kahur on leitud [[Mandžuuria]]st, mis sel ajal kuulus [[Mongolite riik|mongolitele]], ja on dateeritud aastasse [[1282]]. [[Euroopa]]s kasutasid kahurit esimestena [[maurid]] [[Sevilla]] piiramisel [[1248]] ja [[Niebla]] piiramisel [[1262]]. [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ajal kasutasid kahureid juba nii inglased kui prantslased, ehkki lahingut otsustavat tähtsust kahureil siis veel polnud. Esimene lahing [[Euroopa]]s, milles suurtükiväel oli otsustav osa, oli [[Konstantinoopol]]i piiramine [[1453]]. aastal, mille käigus [[Osmanite riik|osmanid]] Konstantinoopoli müüri 55-päevase piiramise jooksul oma 68 [[Ungari]]s valmistatud kahuritega järk-järgult purustasid. Nii tähendas Konstantinoopoli langemine pööret maailma ajaloos mitmel viisil. [[19. sajand]]il asendati [[sileraud]]se rauaõõnega kahurid [[vintraud]]sega, kuid tänapäeval on uuesti kasutusele võetud ka sileraudse õõnega kahurid. ==Sõna päritolu== Eesti keeles on sõna "kahur" [[tehissõna]], mille leiutas ajakirjanik [[Juhan Weidenstrauch]] 1919. aastal.<ref>[[Udo Uibo]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKhorisont201901.2.8 "Kahur"]. Horisont nr 1, jaanuar 2019. Lk 9</ref> Ta oli teeninud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] Venemaa sõjaväes [[Suurtükivägi|suurtükiväelasena]]. ==Vaata ka== *[[Veekahur]] *[[Õhutõrje]] *[[Suurtükivägi]] *[[Soomusvägi]] ==Viited== {{viited}} {{vikisõnastik|kahur}} {{Commons|Cannon|Cannon}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Kahurid| ]] f1s90aiw1xwwclhrs22bnt3d2bzdxcr 7168165 7168161 2026-06-06T07:27:07Z Kuriuss 38125 7168165 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ZU-23-2 in Saint Petersburg.jpg|thumb|23 mm automaatne õhutõrjekahur]] [[Pilt:Schnellboot 76mm Buggeschuetz.jpg|thumb|Sõjalaeva 76 mm tekikahur]] [[File:Kahurikuulid ja Rootsi sõdur.jpg|thumb|16.–17. sajandi kahuri kivikuulid Pärnust]] '''Kahur''' on pika raua, suure laskekiiruse ja lameda laskejoonega [[suurtükk|suurtükiväe]] [[tulirelv]]. Kahur on ette nähtud peamiselt lahtiste püstmärkide hävitamiseks.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk 178</ref> Kahuri raua pikkus on tavaliselt 30 raua kaliibrit või rohkem.<ref name=Tehnikaleksikon/> Laskekaugus on 18–40 km.<ref name=Tehnikaleksikon/> Kahuriks loetakse tulirelva, mille raua [[kaliiber (relv)|kaliiber]] on vähemalt 20 mm ja üle selle.{{lisa viide}} Kahuri mürsu algkiirus on 700 m/s või üle selle.{{lisa viide}} Otstarbelt ja kasutusalalt eristatakse järgmisi kahuriliike: *[[kindlusekahur]], *[[välikahur]], *[[laevakahur]], *[[lennukikahur]], *[[tankikahur]] *[[tankitõrjekahur]], *[[õhutõrjekahur]] *[[rannakaitsekahur]]. Mobiilsuse järgi liigitatakse kahurid *järelveetavateks ehk välikahuriteks ehk [[lafett]]-tüüpi kahuriteks, *iseliikuvateks ja *paikseteks ehk statsionaarseteks ehk kindlusekahuriteks. Kaliibri järgi liigitatakse kahurid kergeteks (kuni 75 mm), keskmisteks (76–155 mm) ja rasketeks (üle 155 mm). Kahurit käsitseb tavaliselt [[jagu|jaoga]] võrdsustatud allüksus: relvameeskond (ka suurtükimeeskond, kahurimeeskond). ==Ajalugu== [[Fail:Kahur Kristiansteni kindluses Trondheimis. Kindlus võimaldas tänu asukohale ja kahuritele suurt ümbritsevat ala kontrolli all hoida ja 1718. aastal rootslased tagasi lüüa.jpg|pisi|Kahur [[Kristiansten]]i kindluses ([[Trondheim]], Norra). Kindlus võimaldas tänu asukohale ja kahuritele suurt ümbritsevat ala kontrolli all hoida ja 1718. aastal rootslased tagasi lüüa]] Ajaloolisi suurtükke, millega tulistati ümaraid [[kuul]]e, nimetatakse tavaliselt samuti kahuriteks, need võeti laiemalt kasutusele [[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]il. Vanima teadaoleva kahuri ehitas 3. sajandil eKr [[Ktesibios Aleksandria]]st. Sellest tulistamisel ei kasutatud [[püssirohi|püssirohtu]], mis oli veel leiutamata, vaid [[suruõhk]]u. Sellest algelisest leiutisest on vähe teada, sest enamik Ktesibiose töid on läinud kaotsi. Tema kahuri olemasolust teatakse tema kaasaegse, [[Kreeka]] [[insener]]i, [[mehaanik]]u ja kirjaniku [[Philon Byzantiumist|Philoni Byzantiumist]] vahendusel. [[Hiina]]s leiutati püssirohuga laetav niinimetatud [[tulepiik]], mis sisuliselt oli õlal kantav [[leegiheitja]]. Vanim tulepiigi kujutis on [[10. sajand]]i joonistusel. Tulepiike ei valmistatud siis veel metallist, vaid õõnsatest [[bambus]]tüvedest. Edaspidi asendati tulepiigi bambusmaterjal metalliga. [[28. jaanuar]]il [[1132]] kasutas [[Songi dünastia]] kindral Shizhong Hani armee õlal kantavat kahurit [[Fujiani provints]]is ühe linna vallutamisel. Maailma vanim säilinud kahur on leitud [[Mandžuuria]]st, mis sel ajal kuulus [[Mongolite riik|mongolitele]], ja on dateeritud [[1282]]. aastasse. [[Euroopa]]s kasutasid kahurit esimestena [[maurid]] [[Sevilla]] piiramisel [[1248]] ja [[Niebla]] piiramisel [[1262]]. [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ajal kasutasid kahureid juba nii inglased kui prantslased, ehkki lahingut otsustavat tähtsust kahureil siis veel polnud. Esimene lahing [[Euroopa]]s, milles suurtükiväel oli otsustav osa, oli [[Konstantinoopol]]i piiramine [[1453]]. aastal, mille käigus [[Osmanite riik|osmanid]] Konstantinoopoli müüri 55-päevase piiramise jooksul oma 68 [[Ungari]]s valmistatud kahuritega järk-järgult purustasid. Nii tähendas Konstantinoopoli langemine pööret maailma ajaloos mitmel viisil. [[19. sajand]]il asendati [[sileraud]]se rauaõõnega kahurid [[vintraud]]sega, kuid tänapäeval on uuesti kasutusele võetud ka sileraudse õõnega kahurid. ==Sõna päritolu== Eesti keeles on sõna "kahur" [[tehissõna]], mille leiutas ajakirjanik [[Juhan Weidenstrauch]] 1919. aastal.<ref>[[Udo Uibo]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKhorisont201901.2.8 "Kahur"]. Horisont nr 1, jaanuar 2019. Lk 9</ref> Ta oli teeninud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] Venemaa sõjaväes [[Suurtükivägi|suurtükiväelasena]]. ==Vaata ka== *[[Veekahur]] *[[Õhutõrje]] *[[Suurtükivägi]] *[[Soomusvägi]] ==Viited== {{viited}} {{vikisõnastik|kahur}} {{Commons|Cannon|Cannon}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Kahurid| ]] l3jwbkhqcu5ckx2kdoou6jm82ibnrg6 0 106985 7168057 6693186 2026-06-05T20:35:23Z Velirand 67997 7168057 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast Moskva oblastis; Ukraina asulate kohta vaata artikleid [[Zvenõgorod (Lvivi oblast)]] ja [[Zvenõgorod (Ternipili oblast)]]}} {{allikad}} {{linn | nimi = Zvenigorod | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Звенигород | pilt = Zvenigorod-centr.jpg | lipp = Flag_of_Zvenigorod_(Moscow_oblast).png | lipu_link = [[Zvenigorodi lipp]] | vapp = Coat of Arms of Zvenigorod (Moscow oblast).png | vapi_link = [[Zvenigorodi vapp]] | pindala = | elanikke = 37 915 (2025) | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Zvenigorod''' [zven'iigorod] (vene keeles Звенигород) on oblastilise alluvusega linn ([[linnaringkond]]) [[Moskva oblast]]is [[Moskva]]st 50 km läänes [[Moskva jõgi|Moskva jõe]] vasakul kaldal [[Smolenski-Moskva kõrgustik]]ul. [[Zvenigorodi raudteejaam]] asub 3 km kaugusel linnast. Linna elanike arv on olnud 12 900 (2010) ja 13 700 (2005). Zvenigorod rajati tõenäoliselt [[1152]], linnaõigused sai [[1781]]. Linna nimi tuleb kahest sõnatüvest, millest esimene tähendab kellade helistamist ja teine linna. Ligikaudu võib selle tõlkida linnana, kus helistatakse kelli. Tõepoolest, Zvenigorodi kellade helinat oli kuulda isegi 50 km kaugusel Moskvas. Linnapea on [[Leonid Stavitski|Leonid Oskarovitš Stavitski]]. ==Ajalugu== [[Pilt:Zvenigorod COA (Moscow Governorate) (1781).png|thumb| Vapp aastal 1781.]] Zvenigorod (vanasti ka '''Zvenigorod Moskovski''') on üks [[Moskvamaa]] vanemaid linnu. Tõenäoliselt rajas selle [[1152]] [[Juri Dolgoruki]]. Esimest korda mainitakse teda [[Moskva vürst]]i [[Ivan Kalita]] ürikus [[1339]]: "А се даю сыну своему Ивану Звенигород" ('annan oma pojale Ivanile Zvenigorodi'). Nõnda sai Zvenigorod [[Zvenigorodi osastisvürstkond|Zvenigorodi osastisvürstkonna]] (1339–[[1492]]) keskuseks. Selle esimene vürst oli [[Ivan II]]. Esimesed Zvenigorodi vürstid elasid küll Moskvas. Vürstid rajasid Zvenigorodi tugipunktid ning pidasid seal [[družiina]]t ja andamikogujaid. Asula keskuseks sai [[Zvenigorodi kreml]] (Gorodok) praeguse linna lääneserval. [[12. sajand]]i keskel oli Zvenigorod tugipunkt [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi vürstiriigi]] kirdeservas, kust valvati lõunavenelaste kaubateed [[Novgorod]]ist Lääne-Euroopasse. [[Pilt:Zvenigorod Yspenskiy sobor 1.jpg|thumb|left|[[Zvenigorodi Jumalaema Uinumise katedraal|Uspenski katedraal]] [[Zvenigorodi kreml]]is (ehitatud [[1396]]–[[1399]]) on kõige vanem säilinud kirik Moskvas ja Moskva oblastis.]] [[Dmitri Donskoi]] testamendi kohaselt ([[1389]]) läks Zvenigorodi osalisvürstkond tema teisele pojale [[Juri II|Juri Dmitrijevitš]]ile, kes tegi Zvenigorodist oma valduste tegeliku pealinna ja elas seal alaliselt [[1425]]. aastani. See oli linna õitseaeg. Kremli ümber loodi muldvallide süsteem. Piki nende harju kulges kõrge puumüür tormidega. Vallide jäänused on tänini säilinud. Aastatel [[1398]]–[[1399]] rajati linna lähedale [[Savvino-Storoževski klooster]] ja [[1407]] valmis selles valgest kivist [[katedraal]], mis on tänini säilinud. Umbes 1399 püstitati kremli keskele [[Zvenigorodi Jumalaema Uinumise katedraal|Uspenski katedraal]]. 15.–16. sajandi kirjalikud allikad räägivad kaubandusest ja tolliametnikest Zvenigorodis. Linn arenes vaatamata rüüstamistele tatarlaste poolt [[1382]] ja [[1408]]. Aastal [[1405]] püstitati [[Jumalaema Sündimise katedraal]]. Vürsti poolt [[1425]] alustatud kodusõda [[Moskva vürstiriik|Moskva vürstiriigis]] tegi Zvenigorodile palju kahju ning jättis ta poliitilisest sõltumatusest ilma. Edaspidi muutus ta maakonna taseme keskuseks. [[Ivan Groznõi]] annetas Zvenigorodi Vene tsaari teenistusse üle tulnud tatari sultanitele ja khaanidele. Aprillis [[1605]] põletas [[Vale-Dmitri I]] teel [[Moskva Kreml]]isse maha ja rüüstas Zvenigorodi [[possaad]]i. Aastal [[1607]] rüüstas linna [[Vale-Dmitri II]]. Ent ta võttis Zvenigorodis vastu [[Vassili IV|Vassili Šuiski]] saadiku. Tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] valis 1660ndatel [[Savvo-Storoževski klooster|Savvo-Storoževski kloostri]] oma lemmikresidentsiks väljaspool Moskvat. Aleksei Mihhailovitši ajal ehitati ümber kloostri Savvo-Storoževski kloostri kindlus: tornidega kivimüür, mis oli kujundatud [[Troitse-Sergi klooster|Troitse-Sergi kloostri]] sarnasena. Kuni 18. sajandini välja rajati Vendade korpusi. Tsaaritar Sofja ajal [[1693]] ilmus kloostri ansamblisse Issandamuutmise kirik, mis pühitseti [[kolmainsus]]ele [[1652]]. [[Pilt:Ascension-cathedral-zvenigorod.jpg|thumb|Voznessenski katedraal]] Töö ajal elas põhiosa Zvenigorodi elanikest [[possaad]]ides. Nižni Possad ehk Voznessenskaja sloboda laius piki Suurt Moskva teed. 1678. aasta rahvaloenduse järgi oli seal 28 majapidamist 135 elanikuga. Verhni Possadis ehk Roždestvennaja slobodas oli 26 majapidamist pisut üle saja elanikuga. 17. sajandil rajas bojaar [[Boriss Ivanovitš Morozov]] Zvenigorodi rauatehased. Need eksisteerisid [[1690. aastad|1690ndateni]]. Vene tsaar [[Fjodor III]] veetis kloostris suurema osa oma elust. Tema surmaga lõppes kloostri õitseaeg. Aastal [[1781]] kirjutas [[Katariina II]] alla [[ukaas]]ile Zvenigorodi kohta, kinnitades [[Zvenigorodi vapp|linna vapi]] projekti. Vapikilbil on ülal [[Moskva kubermang]]u sümbol [[püha Jüri]], all kirikukella kujutis. Aastal 1781 sai Zvenigorod ka maakonnalinnaks, [[Zvenigorodi maakond|Zvenigorodi maakonna]] keskuseks. Aastal [[1784]] sai linn korrapärase planeeringu. Aastal [[1812]] toimus pärast [[Borodino lahing]]ut Zvenigorodi lähistel [[Zvenigorodi lahing]] (Звенигородское дело), mis kestis üle kuue tunni. Pärast piirkonna hõivamist prantslaste poolt tegutsesid Zvenigorodi ümbruse külades partisanid. Major Figlevi ratsaallüksus, mis koosnes maakaitseväelastest ja kasakatest, purustas septembri lõpus ja oktoobris Zvenigorodi all prantslaste rühmad, võttes palju vange. 21. oktoobril vabastasid Figlevi ja [[jessauul]] Gordejevi rühmad linna. [[Pilt:Moskvariver-zvenigorod.jpg|thumb|left|[[Moskva jõgi]] Zvenigorodis.]] Mõisate manufaktuurid käisid ajapikku alla, zvenigorodlaste põhitegevuseks jäi köögiviljakasvatus ja põllumajandus. Vähesel määral kaubeldi. Kogu riigis sai tuntuks keelpillid, mille valmistamise algatas Šihhovo küla talupoeg Jemeljanov. Enne 1917. aasta revolutsiooni oli Zvenigorodi maakond [[Moskva kubermang]]us üks mahajäänumaid. Bolševikud haarasid linnas võimu 16. novembril [[1917]]. Töölistest ja soldatitest punaarmeelaste rühm sisenes Pavlovskaja sloboda kaudu vastupanuta linna ning hõivas haldushooned, posti ja telegraafi. Varsti saabus toitluskomissari mandaadiga linna [[Konstantin Ivanovitš Makarov]]. Tema rühm rekvireeris Savvo-Storoževski kloostri munkadelt 800 puuda vilja ning muid toiduaineid. Mais [[1918]] tõstsid talupojad koos munkadega mässu ja tapsid Makarovi, kuid [[Dedovsk]]ist saabunud relvastatud rühm surus ülestõusu varsti maha. Aastal [[1927]] loodi Zvenigorodi [[OGPU]] teine töökommuun, mis mõne aasta pärast viidi üle [[Nikolo-Ugreši]]sse. [[Pilt:Paterson-zvenigorod.jpg|thumb|Zvenigorodi raudteejaam]] ==Majandus== Zvenigorodis toodetakse mööblit, mänguasju, muusikainstrumente, trikotaažikaupu, spordikaupu, kantseleikaupu ja toiduaineid. Linna ümbruses on palju sanatooriume ja puhkekodusid ning Moskva ülikooli bioloogiajaam. Zvenigorodi ümbrust nimetatakse Moskvamaa [[Šveits]]iks. ==Kultuur== Linnas on lasteraamatukogu, [[Sergei Tanejev|S. I. Tanejev]]i nimeline lastemuusikakool. Linnas on [[Issaak Levitan]]i ja [[Anton Tšehhov]]i muuseum. Neil kahel oli Zvenigorodis [[suvila]]. [[Savvo-Storoževski klooster|Savvo-Storoževski kloostris]] on koduloomuuseum. ==Vaatamisväärsused== [[Zvenigorodi Jumalaema Uinumise katedraal|Uspenski katedraal]] [[Zvenigorodi kreml|Gorodok]]is on (1396–1399, teistel andmetel 1407) on valgetest kividest ühelööviline kirik, mis on iseloomulik varajasele Moskva vürstiriigi arhitektuurile. Kirikus on [[Andrei Rubljov]]i ja [[Daniil Tšornõi]] maale. Teiste kirikute seas on Voznessenski katedraal (18. sajandi lõpp) ja Aleksander Nevski kirik. Kahe kilomeetri kaugusel linnast on [[Savvo-Storoževski klooster]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Zvenigorod|Zvenigorod}} *[http://www.zvenigorod.ru/ Ametlik koduleht] (''vene keeles'') *[http://www.mojgorod.ru/moskovsk_obl/zvenigorod/index.html Sissekanne saidil "Moi gorod"] (''vene keeles'') {{Moskva o linnad}} [[Kategooria:Moskva oblasti linnad]] q40p6ayddpbxvlfxyalkc2edoxiyudu 0 109084 7168145 7073332 2026-06-06T06:43:20Z Kuriuss 38125 7168145 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{keeletoimeta}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Relv''' on loodud [[seade]]/[[ese]] või suvaline kättesattuv vahend, mida kasutatakse enese (ka kodu) kaitseks, vallutustel teiste inimeste allutamiseks/hävitamiseks ([[sõjandus]]) või ulukite küttimiseks ([[jahindus]]). Relv koosneb tavaliselt otseselt kahjustavast osast ning olenevalt relva liigist, selle sihtmärgini läkitamise vahendist. Toimeviisi järgi eristatakse massihävitusrelvi ja tavarelvastust Relvi liigitatakse järgmiselt: *[[tulirelv]]ad, *[[külmrelv]]ad, *[[pneumorelv]]ad, *[[elektrišokirelv]]ad, *[[õhkrelv]]ad. Liigitus lubatuvuse järgi: * tsiviilkäibes kasutatavad ja lubatud relvad, *[[sõjarelv]]ad ehk tsiviilkäibes keelatud relvad. Liigitus automatiseerituse järgi: * mitteautomaatrelvad, *[[poolautomaarelv]] *[[automaatrelv]]. Relvade keerukus on väga erinev: relv on nii kummi[[nui]] kui ka [[Tuumarelv|tuumalõhkepeaga]] mandritevaheline [[Ballistiline rakett|ballistiline]] [[rakett]]. Relvana võib kasutada ka suvalist kättesattuvat [[ese]]t. ==Vaata ka== *[[Püstol]] *[[Relvasüsteem]] ==Välislingid== {{vikisõnastikus|relv}} {{vikitsitaadid}} * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:117314 Rudolf Passup Tallinnas : Püsside, rewolwrite ja muude jahitarwituste ladu wõistlemata headuses]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR [[Kategooria:Relvad| ]] [[Kategooria:Sõjandus]] [[Kategooria:Turvalisus]] rkyix41bqwebxxcvxxitdcppn0jo0b8 0 109246 7168160 7037761 2026-06-06T07:16:02Z Kuriuss 38125 7168160 wikitext text/x-wiki [[Pilt:SIG Pro by Augustas Didzgalvis.jpg|pisi|Poolautomaatpüstol [[SIG Pro]] ja sellele sobivad [[padrun]]id ]] '''Tulirelv''' on [[laskerelv]], mille laeng – [[haavel|haavlid]], [[kuul]], [[miinipildujamiin|miin]], [[mürsk]] või muu lendkeha – paisatakse rauaõõnest välja [[püssirohi|püssirohu]] või mõne muu sarnase aine plahvatuslikul põlemisel tekkinud kuumade [[gaas]]ide kiire paisumise tagajärjel. Tulirelv koosneb relva rauast (sile- või vintraudne), [[Lukustusmehhanism (relv)|lukustus-]] ja [[Löökmehhanism (relv)|löökmehhanismist]], [[sihik]]ust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel [[kaba]]st, suurtükkidel alusest ehk [[lafett|lafetist]] ning sinna juurde kuuluvast [[laskemoon]]ast. Tulirelvad liigitatakse eri [[kaliiber (relv)|kaliibriga]] käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja [[suurtükk]]ideks. Esimesed [[käsitulirelv]]ad võeti kasutusele [[15. sajand]]i esimesel poolel. Sõjategevuses hakati suurtükke kasutama [[16. sajand]]il. == Eestis == Eesti õigusruumis * liigitatakse tulirelvi järgmiselt:<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/RelvS?leiaKehtiv#para12 eRT: Relvaseadus, § 12. Tulirelvade liigitamine]</ref> ** pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi; ** kasutatava padruni järgi; ** relvaraua õõne järgi; * loetakse tulirelva olulisteks osadeks relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/RelvS?leiaKehtiv#para21 eRT: Relvaseadus, § 21. Tulirelva olulised osad]</ref> ==Vaata ka== * [[C.I.P.]] (Commission Internationale Permanente pour l'épreuve des armes à feu portatives, Permanent International Commission for the Proof of Small Arms) * [[Padrun]] * [[Tulirelvade loend]] * [[Kaitseriiv]] == Viited == {{viited}} {{commonscat|Firearms}} * [http://www.cip-bobp.org/epreuves%20video C.I.P. Proofs videos] [[Kategooria:Tulirelvad| ]] 9rohuaz6ujcl00pv5vm2e9ojq2a5tjz 0 110827 7168020 7160534 2026-06-05T18:34:20Z Velirand 67997 7168020 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Jakimanka | nimi1_keel = vene | nimi1 = Якиманка | lipp = Flag_of_Yakimanka_(municipality_in_Moscow).png | lipu_link = [[Jakimanka lipp]] | vapp = Coat of Arms of Yakimanka (municipality in Moscow).png | vapi_link = [[Jakimanka vapp]] | pindala = 3,75 | elanikke = 27416 | elanikke_seis = 2025 | asendikaart = Venemaa/Moskva (keskosa) }} '''Jakimanka''' on rajoon ([[munitsipaalringkond]]) [[Moskva]]s, mis kuulub [[Kesklinna haldusringkond]]a. Asub [[Moskva jõgi|Moskva jõe]] lõunakaldal. Rajoonis asuvad [[Riiklik Tretjakovi galerii]] ja [[Gorki nimeline park]]. Rajoon on nime saanud seal asunud Püha Joakimi ja Püha Anna kiriku järgi. == Välislingid == *http://www.yakimanka.ru/ [[Kategooria:Moskva rajoonid]] 9wnfiqtq9ckrqilmlputcwnvubyhl35 0 111183 7168234 7147031 2026-06-06T09:05:01Z Sillerkiil 58396 7168234 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Andres|aasta=2017|kuu=august}} {{Taksonitabel | nimi = Meemesilane | pilt = Honeybee landing on milkthistle02.jpg | pildi_seletus = Meemesilane [[Harilik maarjaohakas|maarjaohaka]] (''Silybum marianum'') õiele laskumas | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Kiletiivalised]] ''Hymenoptera'' | alamselts = [[Rippkehalised]] ''Apocrita'' | ülemsugukond = [[Mesilaselaadsed]] ''Apoidea'' | sugukond = [[Mesilaslased]] ''Apidae'' | alamsugukond = ''[[Apinae]]'' | triibus = ''[[Apini]]'' | perekond = [[Mesilane]] ''Apis'' | liik = '''Meemesilane''' | binaarne = ''Apis mellifera'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | levikukaart = Apis mellifera distribution map.svg }} [[Fail:Apis_mellifera_flying_x40_SlowMotion02.webm|pisi|Aegluubis video meemesilase lennust]] '''Meemesilane''' ehk '''kodumesilane''' (''Apis mellifera''), keda enamasti nimetatakse lihtsalt '''mesilaseks''', on [[putukad|putuka]][[Liik (bioloogia)|liik]] [[mesilaslased|mesilaslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[mesilane|mesilase]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. Meemesilase algne [[levila]] oli [[Euroopa]], [[Aafrika]] ja [[Ees-Aasia]]. Et ta annab [[mesi|mett]], siis inimene kasutab teda (vt [[mesindus]]) ning ta on levinud üle maailma: teda on levitanud eurooplased juba teisi [[maailmajagu]]sid [[koloniseerimine|koloniseerides]]. [[Põllumajandus]]ele on oluline, et meemesilane [[tolmeldamine|tolmeldab]] [[õis]]i, mistõttu ta on üks tähtsamaid [[koduloom]]i. Meemesilasel on umbes 25 [[alamliik]]i, mida nimetatakse [[mesilasrass]]ideks. Need kujunesid praegusel kujul alles pärast [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]] jääst vabanenud alade taasasustamise käigus. Nagu mõned teisedki mesilaseliigid, on meemesilane [[ühiseluline putukas|ühiseluline]] ([[mesilaspere|pere]]dena elav) lendav putukas. Aasias elab veel kaheksa mesilase perekonna liiki. Kõige tuntum neist on ''[[Apis cerana]]'', keda peetakse tähtsaima mesilasekahjuri [[varroalest]]a algseks peremeheks<ref>[[Diana Sammataro]], [[Uri Gerson]], [[Glen Needham]]. Parasitic mites of honey bees: Life history, implications, and impact. – ''Annual Review of Entomology'', kd 45, 2000, lk 519–548.</ref>. == Alamliigid == {{vaata|Mesilasrassid}} [[Pilt:EU Apis Mellifera L Map.svg|pisi|Alamliikide algne levila Euroopas ja Ees-Aasias pärast viimast jääaega]] Meemesilasel on umbes 25 alamliiki, mida tavaliselt nimetatakse mesilasrassideks. Peamiselt mesinduses peetud Euroopa alamliike on aretusega mõjutatud ja nad on nüüdseks levinud üle maailma. Euroopa rassid praegusel kujul on kujunenud alles pärast Euroopa taasasustamist pärast [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]]. Rass ''[[Apis mellifera mellifera]]'' levis Euroopa parajama ja jahedama kliimaga piirkondades [[Alpid]]est põhja pool. Mesinduses on kõige rohkem kasutusel ''[[Apis mellifera carnica]]'', aretatud tõug [[Buckfasti mesilane]] ja lõuna pool ''[[Apis mellifera ligustica]]''. Ameerikas levib üha enam [[tapjamesilane]], keda tema tigeduse tõttu ei hinnata. Meemesilase alamliigid võib jaotada rühmadeks (põhiliselt Ruttneri järgi<ref>[[Friedrich Ruttner]]. ''Naturgeschichte der Honigbienen,'' Franckh-Kosmos-Verlag: Stuttgart 1992, ISBN 3-440-09125-2.</ref>): * tumemesilased Põhja- ja Lääne-Euroopast ning Põhja-Aafrikast * ''Carnica'' rühm * troopilise Aafrika mesilased * Ees-Aasia mesilased * Kesk-Aasia mesilane ''[[Apis mellifera pomonella]]'' Peale selle on aretatud tõud, näiteks [[Buckfasti mesilane]], ning Ameerikas ise leviv [[tapjamesilane]]. Meemesilasel on järgmised alamliigid: * ''[[Apis mellifera adami]]'' <small>(Ruttner)</small> * ''[[Apis mellifera adansonii]]'' <small>(Latreille)</small> – [[lääneaafrika mesilane]] ehk [[aafrika kollasekirju mesilane]] * ''[[Apis mellifera anatoliaca]]'' <small>(Maa)</small> * ''[[Apis mellifera artemisia]]'' <small>(Engel)</small> * ''[[Apis mellifera capensis]]'' <small>(Eschscholtz)</small> – [[kapimaa mesilane]] ehk [[kapi mesilane]] ehk [[lõunaaafrika mesilane]] * ''[[Apis mellifera carnica]]'' <small>(Pollman)</small> – [[kraini mesilane]] * ''[[Apis mellifera caucasia]]'' <small>(Pollmann)</small> – [[kaukaasia hall mägimesilane]] * ''[[Apis mellifera cecropia]]'' <small>(Kiesenwetter)</small> * ''[[Apis mellifera cypria]]'' <small>(Pollman)</small> – [[küprose mesilane]] * ''[[Apis mellifera iberiensis]]'' <small>(Engel)</small> – [[ibeeria mesilane]] * ''[[Apis mellifera intermissa]]'' <small>(Maa)</small> – [[alžeeria mesilane]] * ''[[Apis mellifera jemenitica]]'' <small>(Ruttner)</small> – [[jeemeni mesilane]] * ''[[Apis mellifera lamarckii]]'' <small>(Cockerell)</small> – [[egiptuse mesilane]] * ''[[Apis mellifera ligustica]]'' <small>(Spinola)</small> – [[itaalia mesilane]] * ''[[Apis mellifera litorea]]'' <small>(Smith)</small> – [[lõunaaafrika rannikumesilane]] * ''[[Apis mellifera macedonica]]'' <small>(Ruttner)</small> * ''[[Apis mellifera meda]]'' <small>(Skorikov)</small> – [[iraani mesilane]] ehk [[pärsia mesilane]] * ''[[Apis mellifera mellifera]]'' <small>([[Carl von Linné|Linnaeus]] [[1758]])</small> – [[põhjaeuroopa tumemesilane]] * [[Fail:Thomisus onustus with Apis mellifera.jpg|pisi|Meemesilane (''Apis mellifera'') koos ämblikuga (''[[Thomisus onustus]]'') [[Donetsk|Donetskis]], Ukrainas]]''[[Apis mellifera monticola]]'' <small>(Smith)</small> – [[kaguaafrika mägimesilane]] ehk [[keenia mägimesilane]] * ''[[Apis mellifera remipes]]'' <small>(Gerstaecker)</small> – [[kaukaasia kollasekirju mesilane]] * ''[[Apis mellifera ruttneri]]'' <small>(Sheppard, Arias, Grech & Meixner)</small> * ''[[Apis mellifera sahariensis]]'' <small>(Baldensperger)</small> – [[sahara mesilane]] ehk [[läänesahara mesilane]] * ''[[Apis mellifera scutellata]]'' <small>([[Amédée Louis Michel Lepeletier de Saint Fargeau|Lepeletier]] [[1836]])</small> – [[loodeaafrika mesilane]] ehk [[aafrika kilpmesilane]] ehk [[lõunaaafrika tasandikumesilane]] * ''[[Apis mellifera siciliana]]'' (''sicula'') <small>(Grassi)</small> – [[sitsiilia mesilane]] * ''[[Apis mellifera sossimai]]'' <small>(Engel)</small> * ''[[Apis mellifera syriaca]]'' <small>(Skorikov)</small> – [[süüria mesilane]] * ''[[Apis mellifera taurica]]'' <small>(Alpatov)</small> – [[krimmi mesilane]] * ''[[Apis mellifera unicolor]]'' <small>(Latreille)</small> – [[madagaskari mesilane]] ehk [[aafrika mustmesilane]]. == Tapjamesilased == {{Vaata|Aafrika meemesilane (hübriid)}} [[1956]]. aastal viidi Aafrika meemesilaste emamesilased [[Brasiilia]]sse, kus puutudes kokku euroopa meemesilasega, tekkis ülimalt agressiivne [[hübriid]], mida nimetatakse [[brasiilia meemesilane|brasiilia meemesilaseks]], kuid mis on [[meedia]] kaudu enam tuntud tapjamesilase nime all. Tapjamesilased suudavad toota mett inimese toodetud magusvedelike abita.<ref>{{Netiviide|autor=[[Otto Oliver Olgo]]|url=http://ekspress.delfi.ee/persoon/summ-summ-sureb-mesimumm?id=78903126|pealkiri=Summ-summ, sureb mesimumm|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=19. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170719034109/http://ekspress.delfi.ee/persoon/summ-summ-sureb-mesimumm?id=78903126|arhiivimisaeg=2017-07-19}}</ref> ==Teaduslik uurimine== [[Apidoloogia]] ehk [[mesindusteadus]] uurib [[mesilane|mesilasi]], eriti nende rolli kasulike taimede tolmeldamisel ning nende kasutamist mee saamiseks. == Vaata ka == *[[apilak]] *[[apiteraapia]] *[[apitoksiin]] *[[mesindus]] *[[mesilaspere kokkukukkumise sündroom]] {{brClear}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons|Category:Apis mellifera|Apis mellifera}} {{vikitsitaadid|Mesilane}} * {{Elurikkus}} * The Honeybee Genome Sequencing Consortium, [http://www.nature.com/nature/journal/v443/n7114/full/nature05260.html Insights into social insects from the genome of the honeybee Apis mellifera], Nature, 443, 931–949 (26. oktoober 2006), doi:10.1038/nature05260, veebiversioon (vaadatud 3.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * [http://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=154396 Sissekanne ITIS-es] * [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Apis_mellifera_subspecies Meemesialse alamliigid] * H. Glenn Hall, Catherine Zettel-Nalen ja James D. Ellis, [http://edis.ifas.ufl.edu/mg113 African Honey Bee: What You Need to Know], University of Florida, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Piret Pappel, [http://novaator.ee/ET/loodus/kust_on_parit_meemesilased/ Kust on pärit meemesilased?], veebiversioon (vaadatud 03.10.2014) ; Anatoomia ja füsioloogia * J. A. COLES ja R. K. ORKAND, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1199203/pdf/jphysiol00656-0168.pdf MODIFICATION OF POTASSIUM MOVEMENT THROUGH THE RETINA OF THE DRONE (APIS MELLIFERAd) BY GLIAL UPTAKE], J. Physiol. (1983), 340, l 157–174, veebiversioon (vaadatud 13.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Coles JA., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2523335 Functions of glial cells in the retina of the honeybee drone. Lühikokkuvõte.] Glia. 1989;2(1):1–9., veebiversioon (vaadatud 13.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * J D Evans, K Aronstein, Y P Chen, C Hetru, J-L Imler, H Jiang, M Kanost, G J Thompson, Z Zou, ja D Hultmark, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1847501/ Immune pathways and defence mechanisms in honey bees Apis mellifera], Insect Mol Biol., 1. oktoober 2006; 15(5): 645–656., doi: 10.1111/j.1365-2583.2006.00682.x, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC1847501, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Mikio Yoshiyama, Ph.D., [http://www.scj.go.jp/en/sca/activities/conferences/conf_8_projects/pdf/b4.pdf Innate immune system in the honey bee], veebiversioon (vaadatud 03.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * [http://www.smithsonianmag.com/smart-news/high-fructose-corn-syrup-may-be-partly-responsible-for-bees-collapsing-colonies-46859095/ High Fructose Corn Syrup May Be Partly Responsible for Bees’ Collapsing Colonies], Colin Schultz, SMITHSONIAN.COM, 1. mai 2013, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * James C. Bull, Eugene V. Ryabov, Gill Prince, Andrew Mead, Cunjin Zhang, Laura A. Baxter, Judith K. Pell, Juliet L. Osborne, Dave Chandler, [http://www.plospathogens.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.ppat.1003083 A Strong Immune Response in Young Adult Honeybees Masks Their Increased Susceptibility to Infection Compared to Older Bees], 27. detsember 2012, DOI: 10.1371/journal.ppat.1003083, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Heike Gätschenberger, Klara Azzami, Jürgen Tautz, Hildburg Beier, [http://www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0066415 Antibacterial Immune Competence of Honey Bees (Apis mellifera) Is Adapted to Different Life Stages and Environmental Risks], 17. Juuni 2013, DOI:10.1371/journal.pone.0066415, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Meemesilased| ]] [[Kategooria:Eesti kiletiivalised]] 495pp24bmwpbqbvwvfv0if4xx7ru9r9 0 117574 7167916 926609 2026-06-05T14:33:12Z Svencapoeira 67038 Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Harilik vesisulg]] 7167916 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vesisulg | pilt = Harilik vesisulg.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Harilik vesisulg]] ''Hottonia palustris'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kanarbikulaadsed]] ''Ericales'' | sugukond = [[Nurmenukulised]] ''Primulaceae'' | perekond = '''Vesisulg''' ''Hottonia'' }} '''Vesisulg''' (''Hottonia'') on perekond [[nurmenukulised|nurmenukuliste]] sugukonnast. ==Liike== *''Hottonia palustris'' – [[harilik vesisulg]] == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Pilt:Vesisulg.JPG|pisi|left|Õitsev vesisulg Eestis.]] [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Nurmenukulised]] lp62516ngavztn9s0b0aj5fbptb6muv 7167917 7167916 2026-06-05T14:33:40Z Svencapoeira 67038 7167917 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vesisulg | pilt = Harilik vesisulg.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Harilik vesisulg]] ''Hottonia palustris'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kanarbikulaadsed]] ''Ericales'' | sugukond = [[Nurmenukulised]] ''Primulaceae'' | perekond = '''Vesisulg''' ''Hottonia'' }} '''Vesisulg''' (''Hottonia'') on perekond [[nurmenukulised|nurmenukuliste]] sugukonnast. ==Liike== *''Hottonia palustris'' – [[harilik vesisulg]] == Välislingid == * {{Elurikkus|1403}} [[Pilt:Vesisulg.JPG|pisi|left|Õitsev vesisulg Eestis.]] [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Nurmenukulised]] 90pk9gaq3fkga5dc1dodcnn99t579dt 7167918 7167917 2026-06-05T14:34:44Z Svencapoeira 67038 7167918 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vesisulg | pilt = Harilik vesisulg.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | pilt2 = Vesisulg.JPG | pildi2_laius = 250px | pildi2_seletus = [[Harilik vesisulg]] ''Hottonia palustris'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kanarbikulaadsed]] ''Ericales'' | sugukond = [[Nurmenukulised]] ''Primulaceae'' | perekond = '''Vesisulg''' ''Hottonia'' }} '''Vesisulg''' (''Hottonia'') on perekond [[nurmenukulised|nurmenukuliste]] sugukonnast. ==Liike== *''Hottonia palustris'' – [[harilik vesisulg]] == Välislingid == * {{Elurikkus|1403}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Nurmenukulised]] lwwdyb14yv2h839mtw8ojkmz559wg2s 7167919 7167918 2026-06-05T14:35:18Z Svencapoeira 67038 7167919 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vesisulg | pilt = Harilik vesisulg.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Harilik vesisulg]] ''Hottonia palustris'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kanarbikulaadsed]] ''Ericales'' | sugukond = [[Nurmenukulised]] ''Primulaceae'' | perekond = '''Vesisulg''' ''Hottonia'' }} '''Vesisulg''' (''Hottonia'') on perekond [[nurmenukulised|nurmenukuliste]] sugukonnast. ==Liike== *''Hottonia palustris'' – [[harilik vesisulg]] == Välislingid == * {{Elurikkus|1403}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Nurmenukulised]] jlxew85bjbsdfmwfty4jbgla5rvzhv4 0 118588 7168078 6566227 2026-06-05T21:26:32Z Andreas003 7485 7168078 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{ajakohasta}} {{Partei | partei_nimi = Õigus ja Õiglus | partei_nimi_keeles = Prawo i Sprawiedliwość | partei_logo = Logo PiS.jpg | partei_staatus = Poola erakond | esimees = [[Jarosław Kaczyński]] | Eurparlament = [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]] (alates 2009)<br>[[Liit Rahvusriikide Euroopa Eest]] (2004–2009) | ideoloogia = [[Rahvuslik konservatism]] | kodulehekülg = [http://www.pis.org.pl/ www.pis.org.pl] | colorcode = 27357E | asutamine = [[2001]] | peakorter = ul. Nowogrodzka 84/86,<br/>02-018 [[Varssavi]] | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Partei]] | eelkäija = [[Porozumienie Centrum]] }} '''Õigus ja Õiglus''' ([[poola keel]]es ''Prawo i Sprawiedliwość'', lühendatult ''PiS'') on [[rahvuslik konservatism|rahvuskonservatiivne]] [[Poola]] [[erakond]], mis asutati [[2001]]. aasta [[13. juuni]]l. Erakonna esimees on [[Jarosław Kaczyński]]. 2005. aasta 31. oktoobrist 2007. aasta 16. novembrini olid Poolas võimul Õiguse ja Õigluse juhitud [[valitsus]]ed. 2015. aastal võitis partei valimised ning sai nii [[Seim (Poola)|seim]]is kui ka senatis enamuse. Valimiste järel moodustas PiS [[Beata Szydło valitsus]]e, mis on astunud järjekindlalt samme, tugevdamaks partei mõju ka teistes võimuharudes ja valdkondades, sh ülemkohtus ja ajakirjanduses. Niisugune poliitika on pälvinud ohtralt rahvusvahelist kriitikat. ==Poliitilised vaated== Õigus ja Õiglus pooldab riigi mõõdukat sekkumist majandusellu, riigipoolset tasuta arstiabi, tugevat sotsiaalsüsteemi ja riigikaitset. Moraaliküsimustes sarnanevad erakonna vaated [[katoliku kirik]]u omadega. Välispoliitikas panustatakse kõige enam tihedatele ja headele suhetele [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]]. [[Euroopa Liit]]u suhtub Õigus ja Õiglus kohati kriitiliselt, kuid ei ole põhimõtteline eurointegratsiooni vastane. ==Osalemine valimistel== Poola parlamendivalimistel sai see erakond 2001. aastal 460-kohalises alamkojas 44 kohta, 2005. aastal alamkojas 155 kohta ja 100-kohalises ülemkojas 49 kohta, 2007. aastal alamkojas 166 kohta ja ülemkojas 39 kohta. Poola presidendivalimistel osutus 2005. aastal võitjaks Õiguse ja Õigluse kandidaat [[Lech Kaczyński]], kes sai valimiste teises voorus 54% häältest. [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] sai erakond 2004. aastal 12,7% häältest, mis tagas [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] 7 kohta. ==Välislingid== *[http://www.pis.org.pl Õigus ja Õiglus] [[Kategooria:Poola parteid]] [[Kategooria:Konservatiivsed parteid]] 591zgmxds9j9gu5mfpbtd93vhkoktka 0 119380 7167926 7166385 2026-06-05T14:40:34Z Kuriuss 38125 7167926 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Pilt:Ferdinand de Saussure.jpg|thumb|Ferdinand de Saussure]] '''Ferdinand de Saussure''' (prantsuse k [https://en.wikipedia.org/wiki/Help:IPA/French [fɛʁdinɑ̃ də sosyʁ]], sünninimega '''Ferdinand Mongin de Saussure'''; [[26. november]] [[1857]] [[Genf]] – [[22. veebruar]] [[1913]] [[Vufflens-le-Château]]) oli [[Šveits]]i [[Keeleteadlaste loend|keeleteadlane]], [[Semiootikute loend|semiootik]] ja [[strukturalism]]i üks rajajaid ja [[20. sajand|20. sajandi]] [[Keeleteadus|lingvistika]] suurkujusid.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Ferdinand de Saussure’i köitsid noorena [[luule]] ja [[Humanitaarteadused|humanitaarerialad]]. Ta tundis suurt huvi nii elavate kui ka [[Väljasurnud keel|väljasurnud keelte]] vastu, eriline sümpaatia kuulus iidsetele keeltele.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Enne 17. eluaastat kirjutas ta huvist keelte võrdlemise ja nende ajaloo vastu [[Teaduslik meetod|teaduslikku metoodikat]] valdamata töö, milles püüdis taandada [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] ([[Ladina keel|ladina]], [[kreeka keel|kreeka]] ja [[Saksa keel|saksa]]) sõnad üheksale [[Tüvi (keeleteadus)|tüvele]], millel oli kolmest [[Element (filosoofia)|elemendist]] ([[Kaashäälik|konsonant]]-[[Täishäälik|vokaal]]-konsonant) koosnev [[struktuur]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> 21-aastaselt saavutas Saussure võimeka keeleteadlase maine, avalikustades [[Uurimus|uurimuse]] [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] [[Häälikusüsteem|häälikusüsteemist]] (''"Mémoire sur le systéme primitif des voyelles dans les langues indoeuropéennes, 1879"'').<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critique préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Saussure’i olulisim raamat [[Üldkeeleteaduse kursus|"Cours de linguistique générale"]] (eesti k "Üldkeeleteaduse kursus") ilmus postuumselt 1916. aastal, väljaandjaks tema õpilased [[Albert Sechehaye]] ja [[Charles Bally]]. Eestikeelne tõlge, mis ilmus 2017. aastal, põhineb 1995. aasta väljaandel Ferdinand de Saussure, ''"Cours de linguistique générale. Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro". Paris, Payot''.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> == Elukäik == Ferdinand de Saussure pärines teadlaste ja õpetlaste suguvõsast.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Tema vanaisa [[Horace Bénédict de Saussure]] oli [[Loodusteadus|loodusteadlane]] ja [[Mineraloogia|mineraloog]], keda peetakse [[Alpinism|alpinismi]] rajajaks ja kelle järgi on nimetatud [[Sossüriit|sossüriit]] ([[Peitkristalne struktuur|peitkristalne]] [[Mineraal|mineraalide]] [[Agregaat (mineraloogia)|agregaat]]).<ref>[https://www.sirp.ee/keeleteaduse-lihvimata-teemant/ ''"Keeleteaduse lihvimata teemant" (Saussure 150)'']: artikkel ajalehes [[Sirp]] Priit Põhjala, 23.11.2007, lk 4</ref> Ferdinandi isa oli [[geograaf]]-looduseuurija ja [[Entomoloogia|entomoloog]] [[Henri de Saussure|Henri Louis Frédéric de Saussure]] (1829–1905). Ferdinandil oli ka kaks nooremat teadlasest venda: [[Léopold de Saussure]] (1866–1925) oli [[Sinoloog|sinoloog]] ja [[Astronoomia|astronoom]] ning [[René de Saussure]] (1868–1943) [[matemaatik]] ja [[esperantist]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Ferdinand de Saussure suri 1913. aastal [[Šveits]]is [[Vufflens-le-Château]]s.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> == Haridus == Vaatamata pikaaegsetele loodusteaduste-traditsioonidele Saussure’ide suguvõsas, huvitus Ferdinand [[Humanitaarteadused|humanitaarteadustest]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> 1875. aastal astus Saussure [[Genfi Ülikool|Genfi ülikooli]], kus õppis [[Ladina keel|ladina]], [[kreeka keel|kreeka]] ja [[Sanskriti keel|sanskriti]] keeli. Isa soovis, et Ferdinand saaks hariduse „tõsisema“ teaduse valdkonnas, ent Ferdinandi edu humanitaarias ning ebaõnnestumine teistes ainetes panid isa meelt muutma. Aasta pärast õpingute algust Genfis jätkas Ferdinand isa nõusolekul õpinguid [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi ülikoolis]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Lepizigi ülikool oli tuntud [[keeleteadus|keeleteaduslike]] traditsioonide poolest [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] [[Võrdlev keeleteadus|võrdlev-ajaloolise]] [[Grammatika|grammatika]] uurimisel. Seal kirjutas Ferdinand de Saussure lõputöö, mida on hiljem peetud teaduslikult ebaküpseks. Selles lõputöös püüdis Saussure taandada kolme indoeuroopa keele (ladina, kreeka ja saksa) sõnad üheksale [[Tüvi (keeleteadus)|tüvele]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> [[1878]]. aastal õppis ta aasta aega [[Berliin]]is, kus kirjutas oma ainsa eluajal ilmunud pika töö "[[Mémoire sur le système primitif des voyelles dans les langues indo-européennes]]" ("[[Väitekiri]] algsest [[Häälikusüsteem|vokaalisüsteemist]] [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltes]]").<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> 1879. aastal naasis ta Leipzigisse, 1880. aastal kaitses väitekirja absoluutsest [[Omastav kääne|genitiivist]] sanskriti keeles ja 1881. aastal sai [[doktorikraad]]i.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> == Töökäik == Ebakõlad Saussure’i teadusliku lähenemise ja [[Noorgrammatikud|noorgrammatikutest]] (saksa k ''Junggrammatiker'') juhendajate vahel sundisid Ferdinandi [[Saksamaa|Saksamaalt]] lahkuma. Seejärel asus ta elama [[Pariis|Pariisi]], kus osales Pariisi ülikoolis [[École pratique des hautes études|École Pratique des Hautes Études]] keeleteaduse loengutes esialgu kuulajana. Samal aastal (1881) alustas ta õpetamisega, pidades loenguid elavatest ja [[Väljasurnud keel|surnud keeltest]] (nt gooti, vanaülemsaksa (saksa k ''althochdeutsche Sprache'' või ''Althochdeutsch''), kreeka, ladina, [[Leedu keel|leedu]] jt) ning nende ajaloost.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> 1891. aastal naasis ta [[Genf|Genfi]], kus ta sai äsjaloodud indoeuroopa keelte [[Kateeder (kõrgkool)|kateedri]] erakorraliseks professoriks, alates 1896. aastast jätkas ta korralise professorina. Ka kogu ülejäänud elu, õpetas ta Genfi ülikoolis sanskriti keelt ja indoeuroopa keeli. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Lisaks võrdlev-ajaloolisele [[indoeuroopa keelte]] õpetamisele, tundis Saussure huvi ka [[Üldkeeleteadus|üldkeeleteaduslike]] küsimuste vastu. Juba 1890. aastatel töötas Saussure suure käsikirja kallal, mis leiti alles 1990. aastatel ning on täna tuntud kui uurimus [["Keele kahetisest olemusest"]] (prantsuse k ''[["De l’essence double du langage"]]'').<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> 1906. aastal hakkas Saussure õpetama Genfi ülikoolis üldlingvistika kursust.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Kokku toimus kolm loengukursust: esimene aastail 1906–1907, teine 1908–1909, kolmas 1910–1911.<ref>[http://keeljakirjandus.eki.ee/121-126.pdf ''"Kolm Saussure'i*"'']: Priit Põhjala, PDF-artikkel ajakirjas [[Keel ja Kirjandus]]. 31.01.2011, nr 2, lk 121-126</ref> Saussure’i viimased eluaastad olid rasked: ta eemaldus keeleuuringutest ning keskendus [[Värsiõpetus|värsiõpetuse]], [[Müüt|müütide]] ja [[Anagramm|anagrammide]] uurimisele. Sealjuures nõrgenesid tema teaduslikud kontaktid kolleegidega ja ka loengud ei olnud teadlase nõudlikkuse tõttu tudengite seas populaarsed.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Kui Saussure 1913. aastal suri, leidsid ta õpilased, et suurkuju pole oma mõtteid järeltulevate keelehuviliste jaoks kirjalikult talletanud, sest teadlasel oli komme oma loengumärkmeid regulaarselt hävitada. Tema suhtumist üleskirjutatusse peegeldas seisukoht, et kiri on kõnel parasiteeriv sekundaarne süsteem, mis ei vääri isegi kuulumist lingvistika valdkonda. Nii kirjutatigi Saussure’i kuulsaim teos [[Üldkeeleteaduse kursus|"Üldkeeleteaduse kursus"]] (''"Cours de linguistique générale"'') ta õpilaste märkmete põhjal.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> == Saussure’ism/ Saussure'oloogia == Saussure’ism (prantsuse k ''le saussurisme'') või saussure’oloogia (prantsuse k ''la saussurologie'') on Ferdinand de Saussure’i jäetud pärandit edasikandev liikumine, mille raames korraldatakse üle maailma erinevaid Saussure’ile pühendatud esinemisi, üritusi; avaldatakse kirjalikke uurimustöid ning raamatuid, mis aitavad Saussure’i fenomeni ja pärandit paremini lahtimõtestada.<ref>[https://www.sirp.ee/saussure-i-aasta-alpiliustike-valguses/ ''"Saussure’i aasta alpiliustike valguses" (Saussure 150)'']: artikkel ajalehes [[Sirp]] Tiit Kuuskmäe, 23.11.2007, lk 4</ref> Saussure'i on aastate jooksul palju uuritud ja selle põhjal võib eristada vähemalt kolme erinevat Saussure’i: 1) ''"Course de linguistique générale'i"'' ehk raamatu Saussure; 2) õppejõud Saussure, kes kajastub oma õpilaste märkmetes ja konspektides ja 3) tõeline Saussure – Saussure'i enda ülestähenduste ja käsikirjade põhjal tekkiv arusaam.<ref>[http://keeljakirjandus.eki.ee/121-126.pdf ''"Kolm Saussure'i* "'']: Priit Põhjala, PDF-artikkel ajakirjas [[Keel ja Kirjandus]] 31.01.2011, nr 2, lk 121–126</ref> 2007. aastal tähistati Ferdinand de Saussure'i 150. sünniaastapäeva, mille raames toimusid mitmed üritused: * 11. jaanuaril 2007 korraldati Raymond de Saussure’i psühhoanalüüsikeskus nii Ferdinand de Saussure’i kui ka Sigmund Freudi (1856–1939) sünniaastapäevaks Genfi ülikoolis psühhoanalüütik Olivier Flournoy esinemise pealkirjaga „Psühhoanalüütik Sigmund Freud, lingvist Ferdinand de Saussure. Kaks kaasaegset geeniust. Kattuvused, lahknemised”.<ref>[https://www.sirp.ee/saussure-i-aasta-alpiliustike-valguses/ ''"Saussure’i aasta alpiliustike valguses" (Saussure 150)'']: artikkel ajalehes [[Sirp]] Tiit Kuuskmäe, 23.11.2007, lk 4</ref> * 19.–22. juunini 2007, pärast IX semiootika maailmakongressi Helsingis, leidis Genfis aset rahvusvaheline saussure’istide konverents pealkirjaga "saussure’istlikud revo­lut­sioonid", mis oli lisaks Saussure’i 150. sünniaastapäevale pühendatud ka esimese üldkeeleteaduse kursuse 100. aastapäevale (1907) ning Robert Godeli poolt koostatud "Üldkeeleteaduse kursuse käsikirjade" (''"Sources manuscrites du Cours de linguistique générale"'') avaldamise 50. aastapäevale (1957).<ref>[https://www.sirp.ee/saussure-i-aasta-alpiliustike-valguses/ ''"Saussure’i aasta alpiliustike valguses" (Saussure 150)'']: artikkel ajalehes [[Sirp]] Tiit Kuuskmäe, 23.11.2007, lk 4</ref> * Konverentsiga paralleelselt korraldati Genfi ülikooli raamatukogus Saussure’i käsikirjade näitus „Kes oli Ferdinand de Saussure?”. Teine osa Saussure’i käsikirjadest asub tänu Roman Jakobsoni initsiatiivile alates 1968. aastast Harvardi ülikooli, Houghtoni raamatukogu vääriskäsikirjade kogus.<ref>[https://www.sirp.ee/saussure-i-aasta-alpiliustike-valguses/ ''"Saussure’i aasta alpiliustike valguses" (Saussure 150)'']: artikkel ajalehes [[Sirp]] Tiit Kuuskmäe, 23.11.2007, lk 4</ref> 20.–21. novembril 2025 toimusid Tartus esimesed Eesti keeleteaduse päevad, mis pühendati kaasaaegse keeleteaduse rajajale Ferdinand de Saussure’ile.<ref>[https://keeleteadus.ee/ee/keeleteadusepaevad/ Eesti keeleteaduse päevad. 20.–21.11.2025, Tartu]</ref> == Teosed eesti keeles == * "Üldkeeleteaduse kursus". [[Tullio De Mauro]] kommentaaridega. Tõlkinud [[Tiit Kuuskmäe]], sari "[[Avatud Eesti raamat]]", [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2017]], 552 lk; ISBN 9789985340660 ==Vaata ka== *[[semiootika]] *[[semioloogia]] *[[diakroonia ja sünkroonia]] *[[tähistaja]] *[[tähistatav]] *[[arbitraarsus]] *[[strukturalism]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * "[[20. sajandi mõttevoolud]]", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], [[Tallinn]]–[[Tartu]] [[2009]], lk 647–669 (peatükk "Ferdinand de Saussure, strukturalism ja semiootika", autor [[Andrus Org]]) == Välislingid == * [[Priit Põhjala]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/keeleteaduse-lihvimata-teemant/ "Keeleteaduse lihvimata teemant"] (Saussure 150) – [[Sirp]] [[23. november]] [[2007]], lk 4 * [[Tiit Kuuskmäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/saussure-i-aasta-alpiliustike-valguses/ "Saussure'i aasta alpiliustike valguses"] – samas * Priit Põhjala, [http://keeljakirjandus.eki.ee/121-126.pdf "Kolm Saussure'i" (PDF-fail)] – [[Keel ja Kirjandus]] [[2011]], nr 2, lk 121–126 {{JÄRJESTA:Saussure, Ferdinand de}} [[Kategooria:Šveitsi keeleteadlased]] [[Kategooria:Šveitsi semiootikud]] [[Kategooria:Sündinud 1857]] [[Kategooria:Surnud 1913]] 9os66bylgj3awaqbt9r3b6qxyzls6kq 0 119407 7168034 7160518 2026-06-05T19:06:04Z Velirand 67997 7168034 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on Moskva linnarajoonist; Kurski oblasti linna kohta vaata artiklit [[Solntsevo (Kurski oblast)]]}} {{Provints | nimi = Solntsevo | nimi1_keel = vene | nimi1 = Солнцево | lipp = Flag_of_Solntsevo.svg | lipu_link = [[Solntsevo lipp]] | vapp = Coat of Arms of Solntsevo (municipality in Moscow).png | vapi_link = [[Solntsevo vapp]] | pindala = 11,25 | elanikke = 137612 | elanikke_seis = 2025 | asendikaart = Venemaa/Moskva (keskosa) }} '''Solntsevo''' on rajoon ([[munitsipaalringkond]]) [[Moskva]]s, mis kuulub [[Lääne haldusringkond]]a. [[17. sajand]]il asus Solntsevo kohal [[Trubetskoid]]ele kuulunud '''Sukovo''' küla. [[19. sajand]]il sai raudteeühenduse Moskvaga ja küla muutus moskvalaste puhkekohaks. [[1938]] nimetati küla Solntsevoks. [[1971]] nimetati linnaks, [[1984]] liideti Moskva linnaga. [[1991]] eraldati Solntsevost [[Novo-Peredelkino]] rajoon. Solntsevos on sündinud [[Mihhail Kasjanov]] ja [[Andrei Bogdanov]]. == Välislingid == *http://solncevo.zao.mos.ru/ *http://www.munsolncevo.ru/ [[Kategooria:Moskva rajoonid]] jnxlk9pyz1svx8q4cwv24pupgyabpvd 0 119418 7168026 6693154 2026-06-05T18:39:35Z Velirand 67997 7168026 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vnukovo | nimi1_keel = vene | nimi1 = Внуково | lipp = Flag_of_Vnukovo_(municipality_in_Moscow).png | lipu_link = [[Vnukovo lipp]] | vapp = Coat of Arms of Vnukovo (municipality in Moscow).png | vapi_link = [[Vnukovo vapp]] | pindala = 16,91 | elanikke = 128383 | elanikke_seis = 2025 | asendikaardi_pilt = Msk zao vnukovo.svg | haldusüksuse tüüp = Q4389092 | asendikaart = Venemaa/Moskva/Lääne haldusringkond }} '''Vnukovo''' on asula Venemaal, mis kuulub Vnukovo rajoonina (munitsipaalringkond) [[Moskva]] [[Lääne haldusringkond]]a. Kuulub Moskva linna halduse alla [[1950]]. aastast. Vnukovos asub [[Vnukovo lennujaam]]. Vnukovo halduses on endine [[Tolstopaltsevo]] küla. == Välislingid == *http://vnukovo.zao.mos.ru/ [[Kategooria:Moskva rajoonid]] [[Kategooria:Venemaa asulad]] 5u3j25vtppidyw3u528ex69i7y9o3na 0 119443 7168033 7160523 2026-06-05T19:05:30Z Velirand 67997 7168033 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Horošovo-Mnjovniki | nimi1_keel = vene | nimi1 = Хорошёво-Мнёвники | lipp = Flag_of_Khoroshevo-Mnevniki_(municipality_in_Moscow).png | lipu_link = [[Horošovo-Mnjovniki lipp]] | vapp = Coat of Arms of Khoroshevo-Mnevniki (municipality in Moscow).png | vapi_link = [[Horošovo-Mnjovniki vapp]] | pindala = 15 | elanikke = 183677 | elanikke_seis = 2025 | asendikaart = Venemaa/Moskva (keskosa) }} '''Horošovo-Mnjovniki''' on rajoon ([[munitsipaalringkond]]) [[Moskva]]s, mis kuulub [[Loode haldusringkond]]a. Moskva linnaga liideti [[1960]]. aastal. Horošovo-Mnjovnikis asub [[Serebrjanõi Bor]]i park. == Välislingid == *[http://horoshevo-mnevniki.mos.ru/ Horošovo-Mnjovniki rajooni ametlik koduleht] *http://szao.mos.ru/nash_okrug/raiony/khoroshevo-mnevniki/ {{Coordinate |NS=55.77694444 |EW=37.46916667 |type=adm2nd |region=RU-MOW}} [[Kategooria:Moskva rajoonid]] lh5uhlco6k1czhe1z517n5xwaceqc5q 0 122260 7167890 7151643 2026-06-05T13:30:09Z Ulrikaekm 32635 viki + surnud lingid välja 7167890 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2026|arutelu=Teoste rubriik vajab põhjalikku ülevaatust. Osa materjali tõstetud arutelu ossa}} '''Malle Salupere''' (perekonnanimi aastani 1962 '''Tungal'''; [[17. veebruar]] [[1931]] [[Tartu]] – [[8. juuni]] [[2023]]) oli eesti [[ajaloolane]], kultuuriloolane, [[arhivist]] ja vasakpoolne [[poliitik]].<ref name="ETBL" /> Tema uurimisvaldkonnad on olnud [[Eesti ajalugu]], [[ärkamisaeg]] ning saksa-eesti-vene kultuurikontaktid. Avaldanud üle saja teaduspublikatsiooni ja aimeartikli.<ref name="ETBL" /> == Elukäik == Malle Salupere sündis [[Metsnik|metsniku]] perekonnas. Ta õppis [[Tartu Ülikooli õpetajate seminar|Tartu Õpetajate Instituudis]], kuid tema haridustee katkestas [[Märtsiküüditamine|1949. aasta märtsiküüditamine]]. Aastatel 1949–1957 viibis ta koos perekonnaga sundasumisel [[Krasnojarski krai|Krasnojarski krais]] [[Siber|Siberis]]. Pärast Eestisse naasmist töötas ta 1957–1958 [[Tartu Autoremonditehas|Tartu Autoremonditehases]] abitöölise ja automaalrina ning lõpetas 1958. aastal [[Tartu Täiskasvanute Gümnaasium|Tartu]] [[Tartu Täiskasvanute Gümnaasium|Õhtukeskkooli]]. 1962. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] vene filoloogia erialal. Seejärel jätkas ta õpinguid ülikooli [[Aspirantuur|aspirantuuris]], kuid arvati poliitilistel põhjustel enne õpingute lõpetamist sealt välja. Hiljem omandas ta 1974. aastal samas ülikoolis psühholoogi-sotsioloogi kvalifikatsiooni. Tööelus tegutses Salupere mitmel alal. Ta töötas [[Tartu Linnaraamatukogu|Tartu Keskraamatukogus]] ja õpetajana ning aastatel 1967–1974 Tartu Riikliku Ülikooli rektoraadi teadussektoris. Seejärel oli ta viis aastat [[Tartu Kliiniline Haigla|Tartu Kliinilise Haigla]] ametiühingukomitee esimees. Aastatel 1980–1983 töötas ta [[Eesti Ajalooarhiiv|Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis]], kuid koondati sealt poliitilistel põhjustel. Hiljem jätkas ta teadustööd [[Ajaloo Instituut|Eesti TA Ajaloo Instituudis]] osalise koormusega teadurina. Samal ajal õpetas ta venekeelset Eesti ajaloo kursust Tartus, Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel. 1991. aastal jäi Salupere pensionile, kuid jätkas aktiivset teadus- ja publitsistlikku tegevust. Ta avaldas arvukalt artikleid Eesti ajaloo, kultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse teemadel ning koostas ja toimetas mitmeid ajalooallikate väljaandeid. 1990. aastate keskel esines ta [[Eesti Raadio]] saates „Silmaring“ mitmeaastases vestlussarjas, kus käsitles eestlaste mentaliteedi ja kultuurilise identiteedi kujunemist läbi ajaloo. Salupere uurimistöö keskmes olid eeskätt [[valgustusajastu]], [[Ärkamisaeg|rahvusliku ärkamise aeg]] ning Eesti kultuurimõtte areng. Ta on tuntud eelkõige [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[Estofiil|estofiili]] ja valgustaja [[August Wilhelm Hupel|August Wilhelm Hupeli]] pärandi uurijana. Tema koostatud ja kommenteeritud väljaanded ning artiklid on aidanud tutvustada Eesti kultuuriloo olulisi allikaid laiemale lugejaskonnale.<ref name="ETBL" /> Ühiskondlikult oli Salupere aktiivne ka poliitikas. Ta kuulus [[Eesti Vasakliit|Eesti Vasakparteisse]] ja hiljem selle õigusjärglasesse Eestimaa Ühendatud Vasakparteisse, olles 2005. aastast partei aseesimees ning 2007. aastast esimehe kohusetäitja.<ref name="HSNnB" /> Ta kandideeris mitmel korral [[Riigikogu]], kohalike omavalitsuste volikogude ja [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]], kuid valituks ei osutunud.<ref name="t3uEY" /> Malle Salupere panust Eesti kultuuriloo uurimisse on tunnustatud tema põhjalike allikapublikatsioonide, ajalookäsitluste ja rahvusliku mälu hoidmise eest. Tema tegevus ühendas teadustöö, [[publitsistika]] ja ühiskondliku aktiivsuse, keskendudes Eesti ajaloo ja kultuuri mõtestamisele laiemas Euroopa kontekstis. ==Isiklikku== Ta oli alates [[1962]]. aastast abielus Maks Saluperega kuni viimase surmani [[2018]]. aastal. Neil on kolm tütart <ref name="g8cTT" />, nende seas semiootik [[Silvi Salupere]]<ref name="ETBL" /> ja ajaloolane [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. == Tunnustus == * 2017 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (raamatu "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel" eest) ==Teoseid== * Tõed ja tõdemused. Sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus. [[Tartu]] 1998. 422 lk + ill. Artiklikogumik. Teine trükk 1999 ===Artikleid=== * Täiendust teadmistele F. W. Villmanni kohta. // [[Keel ja Kirjandus]] (1982) 2 * ''Забытые друзья Жуковского''. // Жуковский и русская культура. Leningrad 1987 * ''Профессор А. С. Кайсаров в Дерпте (по материалам университетского архива)''. // Уч. зап. ТГУ 748 (1987) * Uusi materjale J. Ph. Ewersi tundmaõppimiseks (kaasautor Lea Leppik). // TÜ Toimetised 851 (1989) *Эстонские страницы биографии В. К. Кюхельбекера (соавтор Р. Назарьян). – Русская литература 1990. № 1. С. 156–164 * Ääremärkusi [[Kristjan Jaak Peterson]]i loole. – Keel ja Kirjandus 1990, nr 6. Lk 348–352 * Mõnda mõistatusliku inimese elukäigust (T. von Bock e. "Keisri hull"). – Looming, 1990, nr 7, lk 983–993. *Hinrich Baeri matsikompleks ja Roseni deklaratsioon. – Horisont, 1990, nr 9, lk 26–29 * Oб одном раннем переводе "Бориса Годунова" на немецкий язык. – Пушкинские чтения. Таллинн 1990. С. 144–155 * Nõiamoorid, pisuhännad ja maatargad (kaasautor J. Kahk). // Akadeemia (1991) 3 * Uusi andmeid Koidula esivanemate kohta. // Keel ja Kirjandus (1993) 12 * *Raamatuist poolaaegses Tartus. – Akadeemia, 1994, nr 10, lk 2120–2135. * Die ersten Schiller-Denkmäler der Welt – in Estland. // Triangulum. Germ. Jb. für Estland, Lettland und Litauen. Tartu 1995 * Märkmeid Koidulauliku albumi ilmumise puhul. Keel ja Kirjandus nr 9, 1995 * Kahe baltisakslasest kõrge riigimehe hoiakud Samarini-Schirreni poleemikas. – [[Kleio]], 1995, nr 2, lk 17–21 *[[Sangaste]] ja Bergid 1905. aasta keerises. – 150 aastat krahv [[Friedrich Berg]]i sünnist. Tartu 1995 * Zwei hochgestellte Estländer in ihrer Haltung zu Samarin und Schirren. – Nordost-Archiv. Neue Folge. Bd. IV. Lüneburg 1995. H. 2. S. 653–657. ([[Alexis von Krusenstern]]i ja [[Ferdinand von Wrangell]]i kirjavahetusest) *К биографии "императорского безумца". Т. Э. фон Бок (1787–1836) в романе Я. Кросса и новонайденных архивных материалах. – Балтийский архив 1. Таллинн 1995. С. 57–79. Ilmunud ka: Проблемы метода и жанра. Вып. 19. Томск 1997 * Meie esimene matsileht, esimene kutseõppeasutus ning nende asutaja pastor J. Ph. Roth. // Keel ja Kirjandus (1996) 8, 9 * Puškin meie ajas. // Keel ja Kirjandus nr 6, 1999 * Ka arhivaalidel on oma ajalugu. Rootsiaegsed ülikooli dokumendid [[Eesti Ajalooarhiiv]]is. // [[Tuna]] (2000) 3 * J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas. // Keel ja Kirjandus (2001) 11T * Ein nicht anerkannter Aufklärer, Schwärmer und Praktiker. Georg von Bock und sein neugefundener Zarenbrief aus dem Jahre 1802'. – Johann Gottfried Herder und die deutschsprachige Literatur seiner Zeit in der Baltischen Region. Riga 1997 *''Ein "Ostländer von Geburt" in der Baltischen Meinungsfehde 1869–1870.'' – FvW in itinere. Beiträge aus Anlass des 200. Geburtstags des Admirals Ferdinand Baron von Wrangell 1796–1870. Tartu 1997 *Густав Эверс и Николай Карамзин (соавтор Л. Леппик). – Новое литературное обозрение № 27. Москва 1997. С. 82–105 *Kuulsa poliitiku salapärane saatus (80 aastat [[Jüri Vilms]]i hukkumisest). Maaleht nr 15, 1998 *Mahtra sõja kaja Tbilisis. – Tõed ja tõdemused. Tartu 1998. lk 106–111 *20. sajandi suurim tartlane – [[Juri Lotman]]. – Tõed ja tõdemused. Tartu 1998. lk 375–386 *Puškin meie ajas. [[Keel ja Kirjandus]] nr 6, 1999. lk 315–327 *Inimene jääb inimeseks ehk kõik müüdiks. (80 aastat [[Irboska]] veretööst ja Tartu tagavarapataljonlaste hukkamisest). [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] nr 10 1999. Lk 55–64 *J. V. Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel V. Keel ja Kirjandus nr 12, 1999. Lk 851–864 * ''Die Dorpater Studenten und das Theaterleben in Tartu zur Zeit des Theaterverbots''. – Triangulum. Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen. Sonderheft: Goethe. Tartu 1999. S. 187–196 *''Прижизненное восприятие Пушкина в Дерпте''. – А. С. Пушкин и Эстония. Сборник работ к 200-летию поэта. Таллинн 1999 * Ф. В. Булгарин как историк. – Новое литературное обозрение № 40. Москва 1999 *Keskendume sisule, mitte märksõnadele. [veel Irboska veretööst, vastuseks Vello Helgile] – Vikerkaar 2000, nr 5/6 *Tartu teatrikeeld ja keeluaegne teatrielu. – Goethe Tartus. Konverentsi "Goethe Tartus" (1999) ettekanded. Tartu 2000 *"А та, с которой образован..." – Пушкинские чтения в Тарту 2. Материалы международной научной конференции 18–20 сентября 1998 г. Тарту 2000 *Ф. В. Булгарин в Лифляндии и Эстляндии. – Русские в Эстонии на пороге ХХI века: прошлое, настоящее, будущее. Таллинн 2000 * Unustamatu imenooruki radadelt [Kristjan Jaak Petersonist]. – Looming nr 3, 2001. * Retsensioon Erhardt Hexelschneideri monograafiale "''Kulturelle Begegnungen zwischen Sachsen und Russland 1790–1849''". Köln, Weimar, Wien 2000. 620 lk *Новое литературное обозрение № 55 (2002 № 3) Москва *В. М. Перевощиков – профессор русского языка и словесности Дерптского университета. – 200 лет русско-славянской филологии в Тарту. Slavica Tartuensia V. Tartu 2003. Lk 311–324 *Demokraatia spiraalid (Rets. [[Peeter Tarvel]]i raamatule “Demokraatia tulevik”. [[Eesti mõttelugu]] nr 43. Tartu, Ilmamaa 2002). // Tuna 2004, nr 2 *Завораживающая установка и портрет личности (К характеристике Булгарина). – Лотмановский сборник 3. М.: ОГИ 2004. С. 109–120 *Жуковский и Зейдлиц – к истории взаимоотношений. – Пушкинские чтения в Тарту. 3. Тарту 2004. С . 181–197 *Iseseisvuseelse Eesti kultuuriloo esimene täisversioon. (Rets. [[Ilmar Talve]] raamatule “Eesti kultuurilugu”). – Keel ja Kirjandus 2005, nr 2. *[[Jüri Vilms]]i tapsid Soome valged. – [[Eesti Ekspress]] nr 15, 14. aprill 2005 *Millal Tartu maha põletati? (Kommentaariks esmamainimise aastapäevale 1030). Tartu Postimees, 15. juuni 2005 *Vene leetopissid ja Tartu. - [[Narva muuseum]]i Toimetised 5. Narva 2005. lk 37–44 * F. G. v. Bunge ja Tartu kultuuriajakirjad. – Tundmatu [[Friedrich Georg von Bunge]]. Materjale ÕESi konverentsilt “200 aastat Friedrich Georg von Bunge. (1802–1897) sünnist” TÜ ajaloo muuseumis 27. aprillil 2002. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised XXXV Tartu 2006 *Eestimaalasena Eestis. (Rets. [[Leonid Stolovitš]]i raamatule ''Kohtumised elu radadel.'' Tallinn, 2006). – Keel ja Kirjandus 2006, nr 12. Lk 1001–1005 *Pedagoog Martin Asmuss (+ Zusammenfassung). – [[Õpetatud Eesti Selts]]i aastaraamat 2004–2005. Tartu, 2006. lk 108–119 *Из комментариев к лирике Пушкина Михайловского периода («Аквилон» и «Песни о Стеньке Разине»). – Пушкинские чтения в Тарту, 4. Пушкинская эпоха: Проблемы рефлексии и комментария. Материалы международной конференции. Тарту 2007, Tõlge ja saatesõna Juri Lotmani meenutustele: Mitte-memuaarid. – Akadeemia. 2007, nr 3; nr 4 *Tänuväärt suurteos. (Retsensioon [[Cornelius Hasselblatt]]i raamatule ''Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart''. Berlin – New York, 2006. 870 S. Akadeemia 2008, nr 1 *Der junge Jannsen (1819–1890) zwischen Pietismus und Sozialismus. – Baltische Seminare. Band 15. Das nationale Erwachen im Baltikum. Herausgegeben von Yvonne Luven. [[Lüneburg]] 2009 * Puhastverd slaavlane ja tartlane [[Faddei Bulgarin]]. Resümeed inglise ja vene keeles. – [[Tartu Linnamuuseum]] 2009. Aastaraamat *Tark raamat tarkade organisatsioonist. Retsensioon raamatule: [[Ken Kalling]], [[Erki Tammiksaar]]: Eesti Teaduste Akadeemia ajalugu. Arenguid ja järeldusi. Eesti Teaduste Akadeemia 2008. – Akadeemia 2010, nr 4 *Новая ссылка Пушкина. Почему в Тарту до сих пор не установили памятник великому русскому поэту? – Комсомольская Правда / Эстония. 9–15 июля 2010 *Шиллер в русской журналистике 1820–х годов. – Con amore. Историко-филологический сборник в честь Любови Николаевны Киселевой. О.Г.И. Москва 2010 *«Памятник» Пушкина и его путь к эстонскому читателю. – Пушкин и время: Сб. статей. Ред. О. Б. Лебедева. Томск. Изд-во Томского ун-та, 2010. С. 314–325 *Rektoraadis sula- ja stagnaajal. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXVIII. Nõukogude teadus- sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik? – TÜ ajaloo muuseum, 2010. lk 163–181 *Bulgarin ja muud vene teemad ajakirjas ''Inland''. [[Õpetatud Eesti Selts]]i aastaraamat 2011. Tartu 2012. lk 193–212 *Uue põlvkonna arusaam Eesti keskajast ehk kuhu jäi elevant? Retsensioon koguteosele Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg. Koostanud ja toimetanud [[Anti Selart]]. Tartu: Tartu Ülikool 2012. 456 lk. Akadeemia 2013, nr 4 *Jannseni „Eesti Põllumees“ (1868–1880). – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. TÜ ajaloo muuseum, 2013 ===Artikleid=== * Eestimaa oli täis Puškini sugulasi. [[Postimees]], 8. september 1999 * Aina leiname ja tigetseme. Sakala, 21. märts 2003 * Vilmsi hea nimi. Ajalugu ja müüdid. Postimees, 20. jaanuar 2007 * 225 000 kadunud hinge Eestimaal. Postimees, 21. veebruar 2007 * Ansip ei tunne statistika algtõdesid. Postimees, 16. juuli 2007 * Kas ootame käsi laiutades paratamatut?. Maakodu, 22. november 2007 * [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$9802?mode=topic&y=2008&m=2&d=3 Hümnist, Koidulast ja Soome sillast]. Algselt: Delfi, 25. jaanuar 2008 * Kui Erasmus tuleks Tartu…. Tartu Postimees, 25. veebruar 2008 * Ärge unustage matemaatikat. EPL, 13. märts 2008 * Ken-Marti pakutud algatusel komparteilasi jälitada on jumet. Kesknädal, 4. juuni 2008 * [http://www.tartupostimees.ee/911022/malle-salupere-kodulinna-nagu/ "Kodulinna nägu"]. Tartu Postimees, 18. juuli 2012 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> <ref name="g8cTT">{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/mallesalupere/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-04-17 |arhiivimisaeg=2009-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090228071545/http://www.hot.ee/mallesalupere/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HSNnB">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vasakpartei-sai-uued-aseesimehed.d?id=9706498 Vasakpartei sai uued aseesimehed]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="t3uEY">http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=salupere</ref> }} ==Kirjandus== * [[Sergei Issakov]]. Malle Salupere tööd ja tõdemused. // [[Keel ja Kirjandus]] nr 11, ([[1999]]). Lk 658–661 * [[Sergei Issakov]]. Malle Salupere tõed ja tõdemused. [[Keel ja Kirjandus]] nr 9 1999, lk 656–661 * [[Ea Jansen]]. Ajaloo rikkusest. Looming 2000, nr 11, lk 1744–1748 * [[Rein Helme]]. Malle Salupere tõeotsingud. Tuna 2001, nr 3, lk 129–131 * [[Janika Kronberg]]. Eesti Päevaleht, 18. märts 1999 * [[Aivar Kull]]. Malle Salupere raamatut kannab väitluskirg. [[Tartu Postimees]], 8. aprill 1999 * [[Felix J. Oinas]]. Malle Salupere tõed ja tõdemused. [[Vaba Eesti Sõna]] 2000, 13. 01. Allpool * märgitud artiklid ilmusid selles kogumikus veidi ümbertöötatud ja vajadusel tõlgitud kujul. ==Välislingid== *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000123957 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Salupere, Malle}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuriloolased]] [[Kategooria:Eesti arhivaarid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Tartu Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2023]] scy1o0xwwqgmmshv0rtg2e3nz2gmufd 1 122297 7167891 7151645 2026-06-05T13:30:52Z Ulrikaekm 32635 7167891 wikitext text/x-wiki See võib olla tõsi, et järelehüüu tegelik autor on Malle Salupere. Kuid seda pole võimalik tõestada. Sellepärast tuleks see välja jätta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. märts 2008, kell 11:17 (UTC) Jätsin välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. märts 2008, kell 11:48 (UTC) ---- Siin on praegu link Jüri Lina kirjutisele, tuleks aga panna ka lingid Malle Salupere enda kirjutistele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. juuni 2008, kell 19:53 (UTC) ---- Mida tähendab siin artiklis [[EAA]]? Võib see olla Eesti Ajalooarhiiv? Või oli äkki veel mingi asutus Eestis, mida sedamoodi lühendati? Häda on praegu ka selles, et kuigi tegu on arhiivitöötajaga, siis Eesti Ajalooarhiivi tollal (1980–1983) polnud olemas. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 12. veebruar 2013, kell 13:05 (EET) ---- "Võõrsil elus hoitud ja nüüd tagasi toodud kujutluspilt on taasvabas Eestis arusaamatul kombel, koos okupatsioonimüüdiga (rahvusvahelise arusaama kohaselt saame rääkida kõige rohkem Nõukogude Liidu anneksioonist)" Minu meelest on see küll okupatsiooni eitamine. Jääb arusaamatuks, miks link eemaldati. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. november 2014, kell 15:59 (EET) : Ma ei leidnud seda kohta üles. Aga minu meelest see ei anna põhjust asja eraldi välja tuua, sest see on terminoloogiline küsimus. On ju tõesti tõsi, et kui räägitakse Nõukogude okupatsioonis, siis ei mõelda [[okupatsioon]]i tavalises mõttes. Ma olen kuskilt lugenud, miks seda sõna kasutatakse, aga ei mäleta, miks. Vikipeedia peaks selle asja selgeks tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. november 2014, kell 21:19 (EET) ---- Teoste osa on väga segane. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. juuli 2015, kell 05:20 (EEST) ---- Kustutan (ajalukku jääb alles) imho suurima müra°—°&#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 23:29 (EEST) ---- Kaks korda on räägitud ametiühingukomitee esimeheks olemisest. Kas mõeldud on sama asja? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 20:24 (EEST) ---- Tõstan välja, kuna on väga segane --[[Kasutaja:Ulrikaekm|Ulrikaekm]] ([[Kasutaja arutelu:Ulrikaekm|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 16:30 (EEST) 2. Diarium. Johann Voldemar Jannseni Pärnu päevik. Das Pernauer Tagebuch von Johann Woldemar Jannsen. Pärnu 2001. 196 lk. Tõlge, kommentaarid ja saatetekstid eesti ja saksa keeles Malle Salupere. Retsensioonid: Birgit Püve. Patune papa. – Eesti Ekspress, Areen 2001, 29. nov. Lk 9. Kalev Kesküla. Eesti vaimutöölise prototüüp. – Samas, lk 9. 3. Tuhandeaastane Tartu. Nooruse ja heade mõtete linn. Tartu Ülikooli Kirjastus 2004. 118 lk (Lühiülevaade linna ajaloost ja vaatamisväärsustest). Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2011. 148 lk. 4. Tыcячелетний Τартy. Гopoд мoлoдocти. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 119 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2011. 136 lk. 5. Tausendjähriges Tartu (Dorpat). Eine tausendjährige junge Kulturstadt. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 128 lk 6. Millenary Tartu. The City of Youth and Good Ideas. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 136 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2013. 148 lk. 7. POSTIPAPA. Mitmes peeglis, mitmes rollis. Raamat J. W. Jannsenist (1819–1890). Tänapäev, 2006. 368 lk. (Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent). Retsensioonid: Tiina Kolk. Postipapa uues valguses – Äripäev 20.10.2006. Nädala lõpulisa, lk 8. Ilmar Palli: Vapper Malle ja vaene Johann.- Maaleht 02.11.2006. Mart Laar: Esimene vasikas – Eesti Ekspress/Areen 02.11.2006 Anu Pallas: Papa Jannsen – suurte algatuste mees, sihiseadja ja rajaraiuja Eesti ajakirjandusmaastikul. Postimees, 1. detsember 2006 Marju Unt: Mitmekülgne raamat Postipapast. Eesti Päevaleht 2006, 08.12 Vaapo Vaher: Ihu tahaks valitseda. Maaleht 2006, 21.12 Andres Langemets: Jannsenist kokkuvõtlikult. Sirp 2006, 22.12 8. Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel. Ilmamaa 2012. 391 lk. Sisaldab 21 uurimust, esseed ja retsensiooni, millest 7 avaldatakse esmakordselt: Mittesaksad, kadakasaksad ja baltisakslased. Lk 32–51. Koidula suur ülikoolieksam ja temaaegse naishariduse probleemid. Lk 165–178. Georg von Krusenstern ja tema tegevus Alfred Rosenbergi "Einsatzstabis" (1941–1942). Lk 179–209. Liivimaalased ja nende aeg. 213–240. Eestlaste varane kirjaoskus ei ole müüt. Lk 241–251. Kollektiivi rehabiliteerimine (rets. Jaan Leetsare teosele "Ühistegevus globaliseeruvas ühiskonnas" (2004)). Lk 287–292. Kirjanduslukku jäädvustunud tartlanna Maria Moieri (1793–1823) jäädvustajad. Lk 267–275 Diplomitööd (praegu kehtiva süsteemi järgi magistritööd): 1. Понятие свободы в лирике А. С. Пушкина 1830–х гг. Научн. руков. Ю. М. Лотман. Отд. русской филологии ТГУ. Тарту 1962. 102 с. Машинопись 2. Психологические аспекты литературной борьбы второй четверти ХIХ века. (феномен Булгарина). Дипломная работа. Научн. руков. проф. Л. Н. Столович. Заочное отделение психологии ТГУ. Тарту 1974. 112 с. Машинопись. I preemia üleliidulisel üliõpilaste teadustööde konkursil 1974. jpu36ja3443hhhxfqqwfeec5msts67m 7168119 7167891 2026-06-06T04:01:45Z Andres 5 /* */ Vastus 7168119 wikitext text/x-wiki See võib olla tõsi, et järelehüüu tegelik autor on Malle Salupere. Kuid seda pole võimalik tõestada. Sellepärast tuleks see välja jätta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. märts 2008, kell 11:17 (UTC) Jätsin välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. märts 2008, kell 11:48 (UTC) ---- Siin on praegu link Jüri Lina kirjutisele, tuleks aga panna ka lingid Malle Salupere enda kirjutistele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. juuni 2008, kell 19:53 (UTC) ---- Mida tähendab siin artiklis [[EAA]]? Võib see olla Eesti Ajalooarhiiv? Või oli äkki veel mingi asutus Eestis, mida sedamoodi lühendati? Häda on praegu ka selles, et kuigi tegu on arhiivitöötajaga, siis Eesti Ajalooarhiivi tollal (1980–1983) polnud olemas. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 12. veebruar 2013, kell 13:05 (EET) ---- "Võõrsil elus hoitud ja nüüd tagasi toodud kujutluspilt on taasvabas Eestis arusaamatul kombel, koos okupatsioonimüüdiga (rahvusvahelise arusaama kohaselt saame rääkida kõige rohkem Nõukogude Liidu anneksioonist)" Minu meelest on see küll okupatsiooni eitamine. Jääb arusaamatuks, miks link eemaldati. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. november 2014, kell 15:59 (EET) : Ma ei leidnud seda kohta üles. Aga minu meelest see ei anna põhjust asja eraldi välja tuua, sest see on terminoloogiline küsimus. On ju tõesti tõsi, et kui räägitakse Nõukogude okupatsioonis, siis ei mõelda [[okupatsioon]]i tavalises mõttes. Ma olen kuskilt lugenud, miks seda sõna kasutatakse, aga ei mäleta, miks. Vikipeedia peaks selle asja selgeks tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. november 2014, kell 21:19 (EET) ---- Teoste osa on väga segane. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. juuli 2015, kell 05:20 (EEST) ---- Kustutan (ajalukku jääb alles) imho suurima müra°—°&#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 23:29 (EEST) ---- Kaks korda on räägitud ametiühingukomitee esimeheks olemisest. Kas mõeldud on sama asja? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 20:24 (EEST) ---- Tõstan välja, kuna on väga segane --[[Kasutaja:Ulrikaekm|Ulrikaekm]] ([[Kasutaja arutelu:Ulrikaekm|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 16:30 (EEST) :Minu meelest ei ole siin midagi segast. On toodud raamatu kirje ning seejärel selle raamatu retsensioonid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 07:01 (EEST) 2. Diarium. Johann Voldemar Jannseni Pärnu päevik. Das Pernauer Tagebuch von Johann Woldemar Jannsen. Pärnu 2001. 196 lk. Tõlge, kommentaarid ja saatetekstid eesti ja saksa keeles Malle Salupere. Retsensioonid: Birgit Püve. Patune papa. – Eesti Ekspress, Areen 2001, 29. nov. Lk 9. Kalev Kesküla. Eesti vaimutöölise prototüüp. – Samas, lk 9. 3. Tuhandeaastane Tartu. Nooruse ja heade mõtete linn. Tartu Ülikooli Kirjastus 2004. 118 lk (Lühiülevaade linna ajaloost ja vaatamisväärsustest). Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2011. 148 lk. 4. Tыcячелетний Τартy. Гopoд мoлoдocти. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 119 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2011. 136 lk. 5. Tausendjähriges Tartu (Dorpat). Eine tausendjährige junge Kulturstadt. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 128 lk 6. Millenary Tartu. The City of Youth and Good Ideas. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 136 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2013. 148 lk. 7. POSTIPAPA. Mitmes peeglis, mitmes rollis. Raamat J. W. Jannsenist (1819–1890). Tänapäev, 2006. 368 lk. (Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent). Retsensioonid: Tiina Kolk. Postipapa uues valguses – Äripäev 20.10.2006. Nädala lõpulisa, lk 8. Ilmar Palli: Vapper Malle ja vaene Johann.- Maaleht 02.11.2006. Mart Laar: Esimene vasikas – Eesti Ekspress/Areen 02.11.2006 Anu Pallas: Papa Jannsen – suurte algatuste mees, sihiseadja ja rajaraiuja Eesti ajakirjandusmaastikul. Postimees, 1. detsember 2006 Marju Unt: Mitmekülgne raamat Postipapast. Eesti Päevaleht 2006, 08.12 Vaapo Vaher: Ihu tahaks valitseda. Maaleht 2006, 21.12 Andres Langemets: Jannsenist kokkuvõtlikult. Sirp 2006, 22.12 8. Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel. Ilmamaa 2012. 391 lk. Sisaldab 21 uurimust, esseed ja retsensiooni, millest 7 avaldatakse esmakordselt: Mittesaksad, kadakasaksad ja baltisakslased. Lk 32–51. Koidula suur ülikoolieksam ja temaaegse naishariduse probleemid. Lk 165–178. Georg von Krusenstern ja tema tegevus Alfred Rosenbergi "Einsatzstabis" (1941–1942). Lk 179–209. Liivimaalased ja nende aeg. 213–240. Eestlaste varane kirjaoskus ei ole müüt. Lk 241–251. Kollektiivi rehabiliteerimine (rets. Jaan Leetsare teosele "Ühistegevus globaliseeruvas ühiskonnas" (2004)). Lk 287–292. Kirjanduslukku jäädvustunud tartlanna Maria Moieri (1793–1823) jäädvustajad. Lk 267–275 Diplomitööd (praegu kehtiva süsteemi järgi magistritööd): 1. Понятие свободы в лирике А. С. Пушкина 1830–х гг. Научн. руков. Ю. М. Лотман. Отд. русской филологии ТГУ. Тарту 1962. 102 с. Машинопись 2. Психологические аспекты литературной борьбы второй четверти ХIХ века. (феномен Булгарина). Дипломная работа. Научн. руков. проф. Л. Н. Столович. Заочное отделение психологии ТГУ. Тарту 1974. 112 с. Машинопись. I preemia üleliidulisel üliõpilaste teadustööde konkursil 1974. bvoxb7u6cnub7bcdde8bl719ozhzuqc 0 122329 7167914 6763277 2026-06-05T14:29:57Z Svencapoeira 67038 7167914 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Nurmenukulised | värvus = taimed | pilt = Primula veris 0x.JPG | pildi_seletus = [[Harilik nurmenukk]] (''Primula veris'') | pildi_laius = 240px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kanarbikulaadsed]] ''Ericales'' | sugukond = '''Nurmenukulised''' ''Primulaceae'' | binaarne = | binaarse_autor = [[Étienne Pierre Ventenat|Vent.]] | levikukaart = }} '''Nurmenukulised''' (''Primulaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[kanarbikulaadsed|kanarbikulaadsete]] seltsist. Nurmenukulised on [[rohttaim]]ed. Nende [[lehed]] paiknevad kas juurmiselt või varrel vahelduvalt. [[Kroonlehed]] on enamasti liitlehised. Nurmenukuliste [[vili]] on [[kupar]]. [[APG III süsteem]] (2009) liitis nurmenukuliste sugukonnaga [[mürsiinelised]], mida käsitletakse nüüd nurmenukuliste alamsugukonnana. ==Eesti liikidega perekonnad== *''Anagallis'' – [[varsapõlv]] *''Androsace'' – [[nõmmkann]] *''Centunculus'' – [[Põldpisikas|pisikas]] *''Glaux'' – [[rannikas (perekond)|rannikas]] *''Hottonia'' – [[vesisulg]] *''Lysimachia'' – [[metsvits (perekond)|metsvits]] *''Primula'' – [[nurmenukk (perekond)|nurmenukk]] *''Samolus'' – [[randpung]] *''Trientalis'' – [[laanelill (perekond)|laanelill]] ==Teisi perekondi<ref>[http://data.kew.org/cgi-bin/vpfg1992/genlist.pl?PRIMULACEAE] List of genera in family PRIMULACEAE</ref>== *''[[Ardisiandra]]'' *''[[Asterolinon]]'' * ''[[Badula]]'' *''[[Bryocarpum]]'' *''[[Coris]]'' *''Cortusa'' – [[kortuusa]] *''Dionysia'' – [[dionüüsia]] *''Dodecatheon'' – [[jumalatelill]] *''Douglasia'' – [[duglaasia]] *''[[Kaufmannia]]'' *''[[Omphalogramma]]'' *''[[Pelletiera]]'' *''[[Pomatosace]]'' *''[[Pseudoprimula]]'' *''Soldanella'' – [[soldanell]] *''[[Stimpsonia]]'' *''Vitaliana'' – [[mägikann]] ==Vaata ka== *[[Mürsiinelised]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Nurmenukulised| ]] 0ks8zopl1fzgrbjl0jsfx55ox811aod 7167928 7167914 2026-06-05T14:42:18Z Svencapoeira 67038 7167928 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Nurmenukulised | värvus = taimed | pilt = Primula veris 0x.JPG | pildi_seletus = [[Harilik nurmenukk]] (''Primula veris'') | pildi_laius = 240px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kanarbikulaadsed]] ''Ericales'' | sugukond = '''Nurmenukulised''' ''Primulaceae'' | binaarne = | binaarse_autor = [[Étienne Pierre Ventenat|Vent.]] | levikukaart = }} '''Nurmenukulised''' (''Primulaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[kanarbikulaadsed|kanarbikulaadsete]] seltsist. Nurmenukulised on [[rohttaim]]ed. Nende [[lehed]] paiknevad kas juurmiselt või varrel vahelduvalt. [[Kroonlehed]] on enamasti liitlehised. Nurmenukuliste [[vili]] on [[kupar]]. [[APG III süsteem]] (2009) liitis nurmenukuliste sugukonnaga [[mürsiinelised]], mida käsitletakse nüüd nurmenukuliste alamsugukonnana. ==Eesti liikidega perekonnad== *''Anagallis'' – [[varsapõlv]] *''Androsace'' – [[nõmmkann]] *''Centunculus'' – [[Põldpisikas|pisikas]] *''Glaux'' – [[rannikas (perekond)|rannikas]] *''Hottonia'' – [[vesisulg]] *''Lysimachia'' – [[metsvits (perekond)|metsvits]] *''Primula'' – [[nurmenukk (perekond)|nurmenukk]] *''Samolus'' – [[randpung]] *''Trientalis'' – [[laanelill (perekond)|laanelill]] ==Teisi perekondi<ref>[http://data.kew.org/cgi-bin/vpfg1992/genlist.pl?PRIMULACEAE] List of genera in family PRIMULACEAE</ref>== *''[[Ardisiandra]]'' *''[[Asterolinon]]'' * ''[[Badula]]'' *''[[Bryocarpum]]'' *''[[Coris]]'' *''Cortusa'' – [[kortuusa]] *''Dionysia'' – [[dionüüsia_(perekond)|dionüüsia]] *''Dodecatheon'' – [[jumalatelill]] *''Douglasia'' – [[duglaasia]] *''[[Kaufmannia]]'' *''[[Omphalogramma]]'' *''[[Pelletiera]]'' *''[[Pomatosace]]'' *''[[Pseudoprimula]]'' *''Soldanella'' – [[soldanell]] *''[[Stimpsonia]]'' *''Vitaliana'' – [[mägikann]] ==Vaata ka== *[[Mürsiinelised]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Nurmenukulised| ]] sjkfvwppjzu7ha3f2r4c8vek91wrfka 0 124364 7167934 6789573 2026-06-05T14:51:30Z Neptuunium 58653 7167934 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of Comecon.svg|pisi|Organisatsiooni lipp]] [[Pilt:Comecon.svg|pisi|Liikmesriigid november 1986 seisuga. Tumepunasega on tähistatud liikmed, helepunasega assotsieerunud liikmed, violetsega mitteosalevad assotsieerunud liikmed ning kollasega vaatlejariigid]] [[Pilt:Comeconexecutivecommittee.JPG|pisi|Vastastikuse Majandusabi Nõukogu täidesaatva komitee istung]] [[Pilt:WiezowiecRWPGwMoskwie.jpg|pisi|Endine Vastastikuse Majandusabi Nõukogu peakorteri maja Moskvas]] '''Vastastikuse Majandusabi Nõukogu''', lühend '''VMN''' ([[vene keel]]es Совет экономической взаимопомощи, СЭВ ''sovjet ekonomitšeskoi vzaimopomoštši, SEV''; [[inglise keel]]es ''Council for Mutual Economic Assistance'', ''CMEA'', ka ''COMECON''), oli 1949–1991 tegutsenud [[sotsialistlik riik|sotsialismimaade]] valitsustevaheline majandusalane organisatsioon peakorteriga [[Moskva]]s.  Kujutas endast [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] kontrolli all olnud institutsiooni, mis pidi tagama sotsialistliku orientatsiooniga riikide majanduse orienteerimise Nõukogude Liidu vajaduste rahuldamiseks. Idee algatajana on nimetatud NSV Liidu diktaatorit [[Jossif Stalin]]it, kes eeldas, et VMN-i kaudu on võimalik vähendada Nõukogude Liidu mõjusfääri pärast sõda jäänud Euroopa riikide pettumust, kellelt ta oli nõudnud [[Marshalli plaan]]ist ja lääne abist loobumist. Samuti oli Kremli plaan viljeleda ühist majanduslikku boikotti lääneriikide poole hoidma hakkava [[Jugoslaavia]] suhtes. == Ajalugu == NSV Liit ilmutas [[Rumeenia]] toetusel initsiatiivi ja kutsus 5. jaanuaril 1949 Moskvasse majanduskonverentsile ka [[Bulgaaria]], [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]] ja [[Ungari]] valitsusjuhid. Vaieldi kolm päeva, kuid lõpptulemuseks oli otsus aidata kaasa NSV Liidu tihedate majandussuhete arendamisele „uue demokraatia”  riikidega. VMN-i asutamisprotokoll kuue riigi vahel kirjutati Moskvas alla 18. jaanuaril 1949. Samal aastal saadi nõusse ka [[Albaania]], kuid tema visati juba oma liidri [[Enver Hoxha]] jäärapäisuse pärast kaks aastat hiljem VMN-ist välja. [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa DV]] ühines aasta hiljem. Mingit konkreetset tegevust ei järgnenud. Alles pärast Prantsusmaa, Saksamaa LV, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburgi poolt 25. märtsil 1957. aastal Roomas alla kirjutatud integreerumislepingut, mis käivitas alates 1. jaanuarist 1958 [[Euroopa Majandusühendus]]e (EMÜ) tegevuse, elavneti ka Moskvas. NSV Liidu juhtkond asus looma Euroopa lääneriikide ühisturule sotsialistliku integratsiooni alternatiivi. Eesmärgiks seati majanduslikus plaanis Euroopa sotsialistlike maade ühisturu loomine, omavaheline teaduslik-tehniline koostöö ning vastastikune majanduslik abistamine. Töötati välja ka liikmesriikidele ühtsed tootmisalased standardid ja normid. 22. oktoobrist 1963 võeti kasutusele kollektiivne investeerimise ning kaupade ja teenuste arveldusvahend ülekanderubla. Selle ametlikuks kullasisalduseks määrati küll 0,987412 grammi puhast kulda, kuid lääneriigid seda valuutat ei tunnustanud, mistõttu ülekanderubla polnud rahvusvaheliselt konverteeritav. Omavahelisteks arveldusteks asutati samal aastal Moskvas nii Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö Pank (vene k. ''МБЭC'' - MBES) kui ka Rahvusvaheline Investeerimispank  (vene k.  ''МИБ'' - MIB). 1960. aastatel lepiti kokku [[IBM System/360]] illegaalsete koopiate <ref>https://www.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/system360/</ref> tootmiseks. 1971. aastal võeti vastu sotsialistlike riikide majandusliku integratsiooni kompleksprogramm, milles pandi rõhk konkreetsele tootmisalasele koostööle. Aktiivselt arendati vastastikust kaubavahetust. Nõukogude Liit hoolitses selle eest, et satelliitriikide tööstus spetsialiseeruks tema turu jaoks vajalike tööstus- ja transpordiseadmete ning tarbekaupade tootmisele. Omalt poolt varustas ta VMN-i liikmeid tooraine, kütuse, energia ja materjalidega. VMN-i read täienesid sedavõrd, kuivõrd Moskval õnnestus veenda kehvas majanduslikus seisus arengumaade vasakpoolseid valitsusi, et nad võivad VMN-i kaudu saada majanduslikku abi. [[Mongoolia]] astus liikmeks 1962. aastal. Seejärel [[Kuuba]] (1972) ja [[Vietnam]] (1978). Jugoslaavia sai 1964. aastal assotsieerunud liikme staatuse. Koostöölepingud sõlmiti [[Soome]] (1973), [[Iraak|Iraagi]] (1975) ja [[Mehhiko]]ga (1975). Vaatlejatena viibisid SEVi istungjärkudel [[Afganistan]]i, [[Angola]], [[Etioopia]], [[Hiina]] (viimati 1963), [[Lõuna-Jeemen]]i, [[Põhja-Korea]], [[Laos]]e ja [[Mosambiik|Mosambiigi]] delegatsioonid. Alates 1974 omas VMN vaatleja staatust [[ÜRO]] juures. Esimesed põhimõttelised vastuolud kerkisid esile juba 1962. aastal, kui tollane NSV Liidu liider [[Nikita Hruštšov]] soovitas fikseerida VMN-i sisese spetsialiseerumise, määrates Bulgaariale ja Rumeeniale agraarkallakuga majandusstruktuuri ning soovides muuta Tšehhoslovakkia ja Saksa DV industriaalriikideks. Rumeenia survel see otsus pärast pingelisi läbirääkimisi muudeti. Seejärel tekkisid uued vastuolud kuna Moskva soovis allutada VMN-i majandusülesannete täitmise [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i sõjalis-strateegilistele eesmärkidele. Seegi soov ei teostunud. VMN-i funktsioneerimise struktuuri kõrgeim organ oli istungjärk. Delegatsioone juhtisid liikmesriikide valitsusjuhid. Neljal istungil kui olid arutusel konstruktiivsed poliitilise kallakuga majandusküsimused, juhtisid delegatsioone liikmesmaade kommunistlike parteide esimesed sekretärid. Istungid toimusid kordamööda liikmesriikide pealinnades, kusjuures toimumise koha järjekord oli määratud vastavalt vene tähestikule. Seal üritati lahendada kõik organisatsiooni tegevuse põhiprobleemid. NSV Liidu taktikaks oli teha nii palju järeleandmisi kui vähegi võimalik, et hoida ära VMN-i lagunemine. Peamise jooksva töö korraldajaks oli Täitevkomitee, mis koosnes kõikide liikmesmaade valitsusjuhtide asetäitjatest. Administratiivse tööga tegeles Sekretariaat. Sisulisi küsimusi lahendasid 22 komiteed. 1980. aastatel VMN-i tegevus praktiliselt soikus. Liikmesriikidel ei õnnestunud asuda sotsialistlikule arenguteele. Valdaval osal liikmetest ei läinud korda saavutada rahvusvaheliselt arvestatavat tööstuse arengutaset. Omavahelise majandusliku integreerumise võimalused olid haihtunud. Mitmed VMN-i riigid sõlmisid kümnendi lõpul ja 1990. aastal tihedad koostöösidemed Euroopa Ühendusega. See tähendas VMN-i luigelaulu. Sotsialismileer oli sisuliselt lagunenud. 28. juunil 1991 toimus [[Budapest]]is valitsusjuhtide tasemel VMN-i liikmesriikide Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liidu, Poola, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnami 46. istung. Võeti vastu protokolliline otsus saata organisatsioon alates samast päevast laiali. VMN-i tegevus ei olnud võimaldanud soovitut saavutada ega ebareaalseid integratsiooniprogramme realiseerida. {{viitamata}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Sotsialistlik sõprusühendus. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu: tulemused ja perspektiivid''. [[Eesti Raamat]]. Tallinn, 1974. *''Sotsialistlik sõprusühendus''. Koostaja [[Arno Kirt]]. Eesti Raamat. Tallinn, 1979. {{Commons|Category:Comecon}} {{Külm sõda}} [[Kategooria:Ajaloolised rahvusvahelised organisatsioonid]] [[Kategooria:Külm sõda]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitika]] [[Kategooria:Euroopa uusim aeg]] gggqlnx91rlnu2hnpniydmdg5xuahhd 0 125924 7167884 6896905 2026-06-05T12:58:59Z ~2026-33404-66 231058 /* */ Soome on juba NATO liige 7167884 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Soome erakonnast; Eesti erakonna kohta vaata artiklit [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]; Eesti endise erakonna kohta vaata [[Eesti Koonderakond]]}} {{ajakohasta}} {{toimeta}} {{Partei | partei_nimi = Rahvuslik Koonderakond | partei_nimi_keeles = Kansallinen Kokoomus | partei_logo = | partei_staatus = | esimees = [[Petteri Orpo]] | peasekretär = [[Kristiina Kokko]] | asutamine = [[1918]] | peakorter = Töölönkatu 3, 00100 [[Helsingi]] | ideoloogia = [[liberaalne konservatism]]<br>[[majanduslik liberalism]]<br>[[konservatism]] | koalitsioon = | kohti1_kus = [[Eduskunta|Eduskunnas]] | kohti1 = 48 | europarlament = [[Euroopa Rahvapartei]] | ajaleht = [[Nykypäivä]] | liikmeid = 23 000 (2024) | kodulehekülg = http://www.kokoomus.fi | värvus = blue }} '''Rahvuslik Koonderakond''' ([[soome keel]]es ''Kansallinen Kokoomus'', tavakeeles ''Kokoomus'') on [[Soome]] [[liberaalkonservatism|liberaalkonservatiivne]] [[partei]], üks kolmest Soome suurparteist. Erakonna esimees on [[Petteri Orpo]]. Erakonna aseesimehed on [[Antti Häkkänen]], [[Elina Valtonen]] ja [[Anna-Kaisa Ikonen]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.kokoomus.fi/avainsanat/puoluejohto/|pealkiri=Kokoomus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019}}</ref> == Ajalugu == Erakonna asutasid [[monarhia]] pooldajad [[9. detsember|9. detsembril]] [[1918]]. Partei eelkäijaks oli juba autonoomia ajal tekkinud [[Soome Erakond]] (''Suomalainen puolue''; niinimetatud vanasoomlased). Koonderakonna loomisel liitus sellega ka osa [[Noorsoome Erakond|Noorsoome Erakonna]] liikmeid. == Põhimõtted == Erakonna kandvateks ideedeks on vabadus, vastutus ja [[demokraatia]]; võrdsed võimalused, haridus, kannustamine, sallivus ja hoolivus. Rõhutatakse isikukesksust ja ettevõtlikkust. Koonderakond on ainuke suurem erakond Soomes, kes pooldas ühinemist [[NATO]]ga. == Inimesed == Erakonna esimees oli 2004–2014 peaminister [[Jyrki Katainen]]. [[Jyrki Kataineni valitsus|Valitsusse]] kuulusid koonderakondlastest ka väliskaubanduse ja Euroopa asjade minister [[Alexander Stubb]], regionaalminister [[Henna Virkkunen]], põllu- ja metsamajandusminister [[Jari Koskinen]], majandusminister [[Jyri Häkämies]] ja sotsiaalminister [[Paula Risikko]]. [[Mari Kiviniemi valitsus]]se kuulusid erakonna esindajatena rahandusminister Jyrki Katainen, [[Soome välisminister|välisminister]] [[Alexander Stubb]], siseminister [[Anne Holmlund]], kaitseminister [[Jyri Häkämies]], haridusminister [[Sari Sarkomaa]], kommunikatsiooniminister [[Suvi Lindén]], teine sotsiaalminister [[Paula Risikko]] ja eluasememinister [[Jan Vapaavuori]]. Endine partei esimees [[Sauli Niinistö]], kes saavutas 2007. aasta parlamendivalimistel Soome kõigi aegade suurima häältesaagi, oli tollase [[Eduskunta|Eduskunna]] esimees. Viimaste aegade tuntumate koonderakondlaste hulka kuuluvad teiste seas [[Ben Zyskowicz]], [[Iiro Viinanen]], [[Ilkka Kanerva]], [[Harri Holkeri]], [[Ilkka Suominen]], [[Pertti Salolainen]], [[Kirsi Piha]] ja [[Riitta Uosukainen]]. == Tulemused valimistel == [[Fail:Petteri Orpo at EPP Summit, Brussels, June 2016 (27923961326) (cropped).jpg|pisi|Erakonna esimees [[Petteri Orpo]]]] [[Fail:Sanni Grahn-Laasonen 2014.jpg|pisi|Erakonna aseesimees ja endine haridusminister [[Sanni Grahn-Laasonen]]]] Parlamendivalimistel on erakonna populaarsus enamasti olnud veidi alla või üle 20%. Erakond võitis [[2023. aasta Soome parlamendivalimised]] saades 20,8 % häältest ja 48 kohta Eduskunnas.<ref>https://tulospalvelu.vaalit.fi/EKV-2023/fi/tulos_kokomaa.html</ref> [[2019. aasta Soome parlamendivalimised|2019. aasta valimistel]] sai Rahvuslik Koonderakond 17,00 protsenti häältest ja 38 kohta eduskunnas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vaalit.yle.fi/ev2019/fi/|pealkiri=Yle tulospalvelu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019}}</ref> [[2015. aasta Soome parlamendivalimised|2015. aasta valimistel]] sai Rahvuslik Koonderakond 18,25 protsenti häältest ja 37 kohta eduskunnas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.stat.fi/til/evaa/2015/evaa_2015_2015-04-30_tie_001_fi.html|pealkiri=Tilastokeskus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019}}</ref> Pärast [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Soomes|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi Soomes]] oli Rahvuslikul Koonderakonnal [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] kolm esindajat, kes kuulusid Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide saadikurühma (EPP-ED): [[Sirpa Pietikäinen]], [[Henna Virkkunen]] ja [[Petri Sarvamaa]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vaalit.yle.fi/epv2019/fi/candidates|pealkiri=Yle|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019}}</ref> Pärast [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised Soomes|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi Soomes]] on Rahvuslikul Koonderakonnal Euroopa Parlamendis neli esindajat: [[Mika Aaltola]], [[Aura Salla]], [[Pekka Toveri]] ja [[Henna Virkkunen]]. Kui Henna Virkkunenist sai 1. detsembril 2024 [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident [[Von der Leyeni teine komisjon|von der Leyeni teises komisjonis]], naasis tema asendusliikmena Euroopa Parlamenti [[Sirpa Pietikäinen]]. == Koonderakonna presidendid ja peaministrid == === Presidendid === * [[Pehr Evind Svinhufvud]] 1931–1937 * [[Juho Kusti Paasikivi]] 1946–1956 * [[Sauli Niinistö]] 2012–2024 * [[Alexander Stubb]] 2024–... === Peaministrid === * [[Pehr Evind Svinhufvud]] 1917–1918, 1930–1931 * [[Juho Kusti Paasikivi]] 1918, 1944–1946 * [[Rafael Erich]] 1920–1921 * [[Lauri Ingman]] 1924–1925 * [[Antti Tulenheimo]] 1925 * [[Edwin Linkomies]] 1943–1944 * [[Antti Hackzell]] 1944 * [[Urho Castrén]] 1944 * [[Harri Holkeri]] 1987–1991 * [[Jyrki Katainen]] 2011–2014 * [[Alexander Stubb]] 2014–2015 * [[Petteri Orpo]] 2023–<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://valtioneuvosto.fi/tietoa/historiaa/hallitukset-ja-ministerit/raportti/-/r/v2|pealkiri=Valtioneuvosto|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019|arhiivimisaeg=8.03.2019|arhiivimisurl=https://archive.today/20190308201732/https://valtioneuvosto.fi/tietoa/historiaa/hallitukset-ja-ministerit/raportti/-/r/v2|url-olek=ei tööta}}</ref> == Erakonna esimehed == {|class="wikitable" ! Esimees ! Ametiaeg |- |[[Hugo Suolahti]] || 1918–1920 ja 1925–1926 |- |[[Eemil Nestor Setälä]] || 1920–1921 |- |[[Antti Tulenheimo]] || 1921–1925 |- |[[Kyösti Haataja]] || 1926–1932 |- |[[Paavo Virkkunen]] || 1932–1934 |- |[[Juho Kusti Paasikivi]] || 1934–1936 |- |[[Pekka Pennanen]] || 1936–1943 |- |[[Edvin Linkomies]] || 1943–1945 |- |[[K. F. Lehtonen]] || 1945–1946 |- |[[Arvo Salminen]] || 1946–1955 |- |[[Jussi Saukkonen]] || 1955–1965 |- |[[Juha Rihtniemi]] || 1965–1971 |- |[[Harri Holkeri]] || 1971–1979 |- |[[Ilkka Suominen]] || 1979–1991 |- |[[Pertti Salolainen]] || 1991–1994 |- |[[Sauli Niinistö]] || 1994–2001 |- |[[Ville Itälä]] || 2001–2004 |- |[[Jyrki Katainen]] || 2004–2014 |- |[[Alexander Stubb]] || 2014–2016 |- |[[Petteri Orpo]] || alates 2016 |} == Vaata ka == * [[Soome Keskerakond]] * [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.kokoomus.fi/ Erakonna koduleht] * [http://www.verkkouutiset.fi/ Erakonna veebiajaleht] [[Kategooria:Soome parteid]] [[Kategooria:Liberaalkonservatiivsed parteid]] tbvlfmr5iyqv3iz2jlfkoijhcxtrkpt 7168080 7167884 2026-06-05T21:28:11Z Andreas003 7485 7168080 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Soome erakonnast; Eesti erakonna kohta vaata artiklit [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]; Eesti endise erakonna kohta vaata [[Eesti Koonderakond]]}} {{ajakohasta}} {{toimeta}}{{Lisaviiteid|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Partei | partei_nimi = Rahvuslik Koonderakond | partei_nimi_keeles = Kansallinen Kokoomus | partei_logo = | partei_staatus = | esimees = [[Petteri Orpo]] | peasekretär = [[Kristiina Kokko]] | asutamine = [[1918]] | peakorter = Töölönkatu 3, 00100 [[Helsingi]] | ideoloogia = [[liberaalne konservatism]]<br>[[majanduslik liberalism]]<br>[[konservatism]] | koalitsioon = | kohti1_kus = [[Eduskunta|Eduskunnas]] | kohti1 = 48 | europarlament = [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]] | ajaleht = [[Nykypäivä]] | liikmeid = 23 000 (2024) | kodulehekülg = http://www.kokoomus.fi | värvus = blue | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Rahvapartei]] }} '''Rahvuslik Koonderakond''' ([[soome keel]]es ''Kansallinen Kokoomus'', tavakeeles ''Kokoomus'') on [[Soome]] [[liberaalkonservatism|liberaalkonservatiivne]] [[partei]], üks kolmest Soome suurparteist. Erakonna esimees on [[Petteri Orpo]]. Erakonna aseesimehed on [[Antti Häkkänen]], [[Elina Valtonen]] ja [[Anna-Kaisa Ikonen]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.kokoomus.fi/avainsanat/puoluejohto/|pealkiri=Kokoomus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019}}</ref> == Ajalugu == Erakonna asutasid [[monarhia]] pooldajad [[9. detsember|9. detsembril]] [[1918]]. Partei eelkäijaks oli juba autonoomia ajal tekkinud [[Soome Erakond]] (''Suomalainen puolue''; niinimetatud vanasoomlased). Koonderakonna loomisel liitus sellega ka osa [[Noorsoome Erakond|Noorsoome Erakonna]] liikmeid. == Põhimõtted == Erakonna kandvateks ideedeks on vabadus, vastutus ja [[demokraatia]]; võrdsed võimalused, haridus, kannustamine, sallivus ja hoolivus. Rõhutatakse isikukesksust ja ettevõtlikkust. Koonderakond on ainuke suurem erakond Soomes, kes pooldas ühinemist [[NATO]]ga. == Inimesed == Erakonna esimees oli 2004–2014 peaminister [[Jyrki Katainen]]. [[Jyrki Kataineni valitsus|Valitsusse]] kuulusid koonderakondlastest ka väliskaubanduse ja Euroopa asjade minister [[Alexander Stubb]], regionaalminister [[Henna Virkkunen]], põllu- ja metsamajandusminister [[Jari Koskinen]], majandusminister [[Jyri Häkämies]] ja sotsiaalminister [[Paula Risikko]]. [[Mari Kiviniemi valitsus]]se kuulusid erakonna esindajatena rahandusminister Jyrki Katainen, [[Soome välisminister|välisminister]] [[Alexander Stubb]], siseminister [[Anne Holmlund]], kaitseminister [[Jyri Häkämies]], haridusminister [[Sari Sarkomaa]], kommunikatsiooniminister [[Suvi Lindén]], teine sotsiaalminister [[Paula Risikko]] ja eluasememinister [[Jan Vapaavuori]]. Endine partei esimees [[Sauli Niinistö]], kes saavutas 2007. aasta parlamendivalimistel Soome kõigi aegade suurima häältesaagi, oli tollase [[Eduskunta|Eduskunna]] esimees. Viimaste aegade tuntumate koonderakondlaste hulka kuuluvad teiste seas [[Ben Zyskowicz]], [[Iiro Viinanen]], [[Ilkka Kanerva]], [[Harri Holkeri]], [[Ilkka Suominen]], [[Pertti Salolainen]], [[Kirsi Piha]] ja [[Riitta Uosukainen]]. == Tulemused valimistel == [[Fail:Petteri Orpo at EPP Summit, Brussels, June 2016 (27923961326) (cropped).jpg|pisi|Erakonna esimees [[Petteri Orpo]]]] [[Fail:Sanni Grahn-Laasonen 2014.jpg|pisi|Erakonna aseesimees ja endine haridusminister [[Sanni Grahn-Laasonen]]]] Parlamendivalimistel on erakonna populaarsus enamasti olnud veidi alla või üle 20%. Erakond võitis [[2023. aasta Soome parlamendivalimised]] saades 20,8 % häältest ja 48 kohta Eduskunnas.<ref>https://tulospalvelu.vaalit.fi/EKV-2023/fi/tulos_kokomaa.html</ref> [[2019. aasta Soome parlamendivalimised|2019. aasta valimistel]] sai Rahvuslik Koonderakond 17,00 protsenti häältest ja 38 kohta eduskunnas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vaalit.yle.fi/ev2019/fi/|pealkiri=Yle tulospalvelu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019}}</ref> [[2015. aasta Soome parlamendivalimised|2015. aasta valimistel]] sai Rahvuslik Koonderakond 18,25 protsenti häältest ja 37 kohta eduskunnas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.stat.fi/til/evaa/2015/evaa_2015_2015-04-30_tie_001_fi.html|pealkiri=Tilastokeskus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019}}</ref> Pärast [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Soomes|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi Soomes]] oli Rahvuslikul Koonderakonnal [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] kolm esindajat, kes kuulusid Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide saadikurühma (EPP-ED): [[Sirpa Pietikäinen]], [[Henna Virkkunen]] ja [[Petri Sarvamaa]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vaalit.yle.fi/epv2019/fi/candidates|pealkiri=Yle|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019}}</ref> Pärast [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised Soomes|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi Soomes]] on Rahvuslikul Koonderakonnal Euroopa Parlamendis neli esindajat: [[Mika Aaltola]], [[Aura Salla]], [[Pekka Toveri]] ja [[Henna Virkkunen]]. Kui Henna Virkkunenist sai 1. detsembril 2024 [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident [[Von der Leyeni teine komisjon|von der Leyeni teises komisjonis]], naasis tema asendusliikmena Euroopa Parlamenti [[Sirpa Pietikäinen]]. == Koonderakonna presidendid ja peaministrid == === Presidendid === * [[Pehr Evind Svinhufvud]] 1931–1937 * [[Juho Kusti Paasikivi]] 1946–1956 * [[Sauli Niinistö]] 2012–2024 * [[Alexander Stubb]] 2024–... === Peaministrid === * [[Pehr Evind Svinhufvud]] 1917–1918, 1930–1931 * [[Juho Kusti Paasikivi]] 1918, 1944–1946 * [[Rafael Erich]] 1920–1921 * [[Lauri Ingman]] 1924–1925 * [[Antti Tulenheimo]] 1925 * [[Edwin Linkomies]] 1943–1944 * [[Antti Hackzell]] 1944 * [[Urho Castrén]] 1944 * [[Harri Holkeri]] 1987–1991 * [[Jyrki Katainen]] 2011–2014 * [[Alexander Stubb]] 2014–2015 * [[Petteri Orpo]] 2023–<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://valtioneuvosto.fi/tietoa/historiaa/hallitukset-ja-ministerit/raportti/-/r/v2|pealkiri=Valtioneuvosto|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019|arhiivimisaeg=8.03.2019|arhiivimisurl=https://archive.today/20190308201732/https://valtioneuvosto.fi/tietoa/historiaa/hallitukset-ja-ministerit/raportti/-/r/v2|url-olek=ei tööta}}</ref> == Erakonna esimehed == {|class="wikitable" ! Esimees ! Ametiaeg |- |[[Hugo Suolahti]] || 1918–1920 ja 1925–1926 |- |[[Eemil Nestor Setälä]] || 1920–1921 |- |[[Antti Tulenheimo]] || 1921–1925 |- |[[Kyösti Haataja]] || 1926–1932 |- |[[Paavo Virkkunen]] || 1932–1934 |- |[[Juho Kusti Paasikivi]] || 1934–1936 |- |[[Pekka Pennanen]] || 1936–1943 |- |[[Edvin Linkomies]] || 1943–1945 |- |[[K. F. Lehtonen]] || 1945–1946 |- |[[Arvo Salminen]] || 1946–1955 |- |[[Jussi Saukkonen]] || 1955–1965 |- |[[Juha Rihtniemi]] || 1965–1971 |- |[[Harri Holkeri]] || 1971–1979 |- |[[Ilkka Suominen]] || 1979–1991 |- |[[Pertti Salolainen]] || 1991–1994 |- |[[Sauli Niinistö]] || 1994–2001 |- |[[Ville Itälä]] || 2001–2004 |- |[[Jyrki Katainen]] || 2004–2014 |- |[[Alexander Stubb]] || 2014–2016 |- |[[Petteri Orpo]] || alates 2016 |} == Vaata ka == * [[Soome Keskerakond]] * [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.kokoomus.fi/ Erakonna koduleht] * [http://www.verkkouutiset.fi/ Erakonna veebiajaleht] [[Kategooria:Soome parteid]] [[Kategooria:Liberaalkonservatiivsed parteid]] 64werp5jygmwc8wxn8ucyceioag77zs 0 125987 7168081 7011059 2026-06-05T21:29:34Z Andreas003 7485 7168081 wikitext text/x-wiki {{Partei | partei_nimi = Soome Keskerakond | partei_nimi_keeles = Suomen Keskusta | partei_logo = Keskusta.svg | partei_staatus = | esimees = [[Annika Saarikko]] | peasekretär = [[Antti Siika-aho]] | asutamine = [[1906]] | peakorter = Apollonkatu 11 A, 00100 [[Helsingi]] | ideoloogia = [[tsentrism]]<br>[[alkiolaisuus]]<br>[[sotsiaalliberalism]] | koalitsioon = | kohti1_kus = [[Eduskunta|Eduskunnas]] | kohti1 = 31 | europarlament = [[Uueneva Euroopa fraktsioon]] | ajaleht = [[Suomenmaa]] | liikmeid = 64 000 (2024) | kodulehekülg = http://www.keskusta.fi | värvus = green | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]] }} '''Soome Keskerakond''' ([[soome keel]]es ''Suomen Keskusta''; tavakeeles ''Keskusta'') on agraartaustaga [[liberalism|liberaalne]] [[Soome]] keskpartei. Erakonna esimees on [[Annika Saarikko]]. == Ajalugu == Erakonna eelkäija Soome Maaelanike Liit (''Suomen Maalaisväestön liitto'') asutati [[1906]]. aastal, [[1919]]. aastal sai erakonnast Maaliit (''Maalaisliitto'') ja [[1965]]. aastal Keskerakond (''Keskustapuolue''; alates [[1988]] ''Suomen Keskusta''). Keskerakonnal ja selle juhil [[Urho Kekkonen|Urho Kekkosel]] oli oluline roll Soome poliitika kujundamisel alates [[1950. aastad|1950. aastatest]] kuni [[1980. aastad|1980. aastate]] alguseni. Erakonna välispoliitikat iseloomustas eelkõige sõbralike suhete hoidmine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Esialgsest maaparteist on praeguseks saanud erakond, kes on populaarne väikelinnades ning saavutamas üha suuremat soosingut ka suurlinnades. Keskerakond kogus kõige rohkem hääli nii [[2003. aasta Soome parlamendivalimised|2003.]] kui ka [[2007. aasta Soome parlamendivalimised|2007. aasta parlamendivalimistel]]. Pärast 2007. aasta valimisi oli Keskerakond oma 51 esindajaga suurim saadikurühm Soome 200-liikmelises [[Eduskunta|Eduskunnas]] (hiljem sai ühe juurdetulija tõttu sama suureks ka Koonderakonna fraktsioon). [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] on erakonnal kolm esindajat, kes kuuluvad [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus|liberaalide fraktsiooni (ELDR)]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://keskusta.fi/Suomeksi/Etusivu|pealkiri=Keskusta.fi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=4.4.2020|arhiivimisaeg=22.02.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200222053848/https://www.keskusta.fi/Suomeksi/Etusivu|url-olek=ei tööta}}</ref> == Keskerakonna presidendid ja peaministrid == === Presidendid === * [[Lauri Relander]] ([[1925]]–[[1931]]) * [[Kyösti Kallio]] ([[1937]]–[[1940]]) * [[Urho Kekkonen]] ([[1956]]–[[1982]]) === Peaministrid === [[Fail:Katri Kulmuni.jpg|pisi|Erakonna esimees [[Katri Kulmuni]].]] * [[Kyösti Kallio]] (nelja valitsuse peaminister aastatel 1922–1937) * [[Juho Sunila]] (kahe valitsuse peaminister 1927–1932) * [[Urho Kekkonen]] (viie valitsuse peaminister aastatel 1950–1956) * [[Vieno Johannes Sukselainen]] (kahe valitsuse peaminister 1957–1961) * [[Martti Miettunen]] (kolme valitsuse peaminister 1961–1977) * [[Ahti Karjalainen]] (kahe valitsuse peaminister 1962–1971) * [[Johannes Virolainen]] (1964–1966) * [[Esko Aho]] (1991–1995) * [[Anneli Jäätteenmäki]] (2003) * [[Matti Vanhanen]] (2003–2010) * [[Mari Kiviniemi]] (2010–2011) * [[Juha Sipilä]] (2015–2019)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.keskusta.fi/Suomeksi/KMA/Historia|pealkiri=Keskusta, ajalugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=4.4.2020}}</ref> [[Fail:Hanna Kosonen.jpg|pisi|Soome teadus- ja kultuuriminister [[Hanna Kosonen]]]] == Erakonna esimehed == {| class="wikitable" ! Esimees ! Ametiaeg ! Eluaastad |- |[[Otto Karhi]] || 1906–1909 || [[1876]]–[[1966]] |- |[[Kyösti Kallio]] || 1909–1917 || [[1873]]–[[1940]] |- |[[Filip Saalasti]] || 1917–1918 || [[1866]]–[[1918]] |- |[[Santeri Alkio]] || 1918–1919 || [[1862]]–[[1930]] |- |[[Pekka Ville Heikkinen]] || 1919–1940 || [[1883]]–[[1959]] |- |[[Viljami Kalliokoski]] || 1940–1946 || [[1894]]–[[1978]] |- |[[V. J. Sukselainen]] || 1946–1964 || [[1906]]–[[1995]] |- |[[Johannes Virolainen]] || 1964–1980 || [[1914]]–[[2000]] |- |[[Paavo Väyrynen]] || 1980–1990 || [[1946]]– |- |[[Esko Aho]] || 1990–2002 || [[1954]]– |- |[[Anneli Jäätteenmäki]] || 2002–2003 || [[1955]]– |- |[[Matti Vanhanen]] || 2003–2010 || [[1955]]– |- |[[Mari Kiviniemi]] || 2010–2012 || [[1968]]– |- |[[Juha Sipilä]] || 2012–2019 || [[1961]]– |- |[[Katri Kulmuni]] || 2019–2020 || [[1987]]– |- |[[Annika Saarikko]] || 2020– || [[1983]]– |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.keskusta.fi Erakonna koduleht] * [[Erik Rand]]. [http://www.epl.ee/artikkel/446359 Soome Keskparteid tabas valimistel tagasilöök], EPL, 27. oktoober 2008 [[Kategooria:Soome parteid]] [[Kategooria:Liberaalsed parteid]] fpiq3t8brhq58gfsv042cvzwj8q5g7w 0 136786 7167965 7101392 2026-06-05T16:03:43Z Trebors 57925 7167965 wikitext text/x-wiki '''Anti Kobin''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1977]]) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud 1996. aastal [[Viljandi Maagümnaasium]]i ja 2001. aastal [[Viljandi Kultuurikolledž|Viljandi Kultuurikolledži]] näitlejana (3. lend, juhendaja [[Andres Noormets]])<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref>. Alates 2002. aastast on Anti Kobin [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja. Ühtlasi on ta õpetanud [[Tallinna 32. Keskkool|Tallinna 32. Keskkoolis]] teatriõpetust (2006–2008). Aastatel 2009–2013 oli ta ka [[NUKU teater|NUKU teatri]] noortestuudio juht ja õppejõud. == Looming == === Rollid Eesti Nuku- ja Noorsooteatris === {{veergude loend|laius=36em| *Jälev – "Kalev@Jälev.Komm" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2001) *[[Sammalhabe]] – "[[Naksitrallid]]" (lavastaja I. Eensalu, 2002) *Fritz jt – "Hofmeister ehk Lärm" (lavastaja K. Kaasik-Aaslav, 2002) *Pikk Päkk – "Päkapikutajad" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2002) *Advokaat Hernes, vürst Sidrun, asekrahv Kirsike, mutt, hiired – "Cipollino" (lavastaja E. Spriit, 2003) *Psühholoog – "Ashes and Sand" (lavastaja A. Comyn, 2003) *Francesco – "Sinine unistus" (lavastaja V. Keller, 2003) *Pisipõnn – "Memme musi" (lavastaja R. Toots, 2004) *Hunt – "Hunt ja seitse kitsetalle" (lavastaja V. Keller, 2004) *Mõhk – "[[Nukitsamees]]" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2004) *Trebla – "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" (lavastaja A. Prosa, 2004) *Mõmmik – "Mõmmik" (lavastaja A. Roosileht, 2005) *Kingpool – "Jälle need naksitrallid" (lavastaja R. Toots, 2005) *Tamino – "[[Võluflööt]]" (lavastaja V. Keller, 2005) *Tippfarmer – "Kilplaste Klubi" (lavastaja V. Keller, 2006) *Greg – "[[Romeo ja Julia (muusikal)|Romeo ja Julia]]" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2006) *Lepatriinu Peeter, Külmkapiputukas Heino, Päkapikk Jussi – "[[Lepatriinude jõulud]]" (lavastajad J. Põldma ja H. Ernits, 2006) *Gunnar – "Kui mind ei oleks, oleks maailm teine" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2007) *Aleksei – "Väga lihtne lugu" (lavastaja J. Ibragimov, 2007) *Lasse – "[[Bullerby lapsed]]" (lavastaja V. Keller, 2007) *Koer, lammas – "Vanamees ja emahunt" (lavastaja I. Šauoh, 2007) *Lasse – "Bullerby jõulud" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2007) *Aleksei – "Mängurid" (lavastaja J. Ibragimov, 2008) *erinevad rollid – "Oskar ja Roosa Daam" (lavastaja J. Ibragimov, 2008) *Näitleja – "Nukumängu ABC" (lavastaja J. Ibragimov, 2008) *Duremar – "[[Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused|Kuldvõtmeke]] ehk Buratino senitundmatud seiklused" (lavastaja J. Ibragimov, 2008) *[[Jaanuar]] – "Kaksteist kuud" (lavastaja A. Dvinjaninov, 2008) *erinevad direktorid läbi aegade – "Otsast alates" (lavastaja R. Toots, 2009) *tädi Rumpumpel ja laskur – "Väike Nõid" (lavastaja J. Ibragimov, 2009) *Isa – "Vurr-vurr, vurrkann" (lavastaja H. Laas, 2010) *Anti – "[[Klaabu]]" (lavastaja A. Roosileht, 2010) *Professor – "[[Kalle Blomkvist ja Rasmus]]" (lavastaja V. Keller, 2010) *Reku – "Kaksteist kingitust jõuluvanale" (lavastaja T. Tõnisson, 2010) *Näitleja – "Käed ja kindad" (lavastaja H. Laas, 2011) *Rahvas – "[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]" (lavastaja N. Kuningas, 2011) *Ärijuht – "[[Metamorfoos]]" (lavastaja M. Rajas, 2011) *Oskar – "[[Karlsson katuselt|Karlson katuselt]]" (lavastaja V. Keller, 2011) *Paks nahkhiir – "Õhtusöök vampiiridega" (lavastaja A. Roosileht, 2012) *Jõuluvana – "Jõuluvana ja põhjapõder" (lavastaja H. Toompere jr., 2012) *Pierre Arronax – "[[20 000 ljööd vee all]]" (lavastaja V. Keller, 2013) }} === Rollid väljaspool Nukuteatrit === {{veergude loend|laius=36em| *Penti Tervo – "Novembri lõpp" (diplomilavastus, lavastaja [[Ingomar Vihmar]], 2000) *Dorn – "Kajakas" (diplomilavastus teatris Ugala, 2001) *Gerald Popkiss – "Linnumaja" (teater Endla, 2001) *Kusta – "[[Põrgupõhja uus Vanapagan|Põrgupõhja uus vanapagan]]" (teater Endla, 2002) *Manivalde – film "[[Malev (film)|Malev]]" (Õ-Fraktsioon, 2004) *Frankie (hääl) – animafilm "Haikala lugu" ("Shark Tale", DreamWorks, 2004) *Sina – kuuldemäng "Mina lood" (Vikerraadios 2004–2008) *Raudmiis – "Painaja" (Võru Teatriateljee, 2006) *osaleja – "Reunioon" (Olematu Teater Baltoscandali raames, 2006) *Andris – teleseriaal "Helena" (TV3, 2006) *Limmo – "[[Limpa ja mereröövlid]]" (kontsert-etendus, 2007) *Lancelot (hääl) – "[[Shrek]] 3" (2007) *Henry-Faabian – "[[Õnne 13]]" (ETV, alates 2007) *Vallavanem – "Ernesaks ja Oamats" (2008) *Eduard – film "[[Detsembrikuumus]]" (2008) *Kobin – "Umbes" (Võru Linnateater, Kanuti Gildi SAAL, 2009) *Töökaaslane – lühifilm "Pihv" (Allfilm, 2009) *Krahv Grigori Orlov – "Keisrinna hull ehk mees, kes rääkis tõtt" (Loomise teater, 2010) *Hiiglane – "Krahv Dracula sügis" (Polygon teater, 2011) *Mees (hääl) – "Smurfid" (2011) *Salliga piraat (hääl) – "Piraadid" (2012) *Kõrs – "[[Kelgukoerad]]" (2012–2013) *Jänku (hääl) – "Viis legendi" (DreamWorks, 2012–2013) *Theodor Luts – "Heliose lapsed" (Aja teater, 2013) *Ronin (hääl) – "Epic" (DreamWorks, 2013) *Paul – "Nädal aega kolmekesi" (Vana Baskini teater, 2013) }} === Lavastused === {{veergude loend|laius=36em| * "Miski ei kinnistu, täiuslikumalt" – A-Teatri projekt, lavastajad Anti Kobin, [[Erni Kask]] ja [[Tarmo Tagamets]], 2005 * "Võimalus" – Nuku ja Noorsooteatri noortestuudio, lavastaja Anti Kobin, 2010 * "Võimalused" – Nuku- ja Noorsooteatri ning Vene teatri noortestuudiote ühisprojekt, lavastajad Anti Kobin ja Artjom Garejev, 2011 * "Loomade farm" – Nuku- ja Noorsooteatri noortestuudio, lavastaja Anti Kobin, 2012 * "Kevadine ärkamine" – Nuku- ja Noorsooteatris, lavastajad Anti Kobin ja Taavi Tõnisson, 2012 * "Külm on" – Nuku Noortestuudio, lavastaja Anti Kobin, 2013 }} ==Tunnustus== ===Teatrisisesed auhinnad=== *Nukuteatri kolleegipreemia Rusikas Silmaauku ehk parim kõrvalosatäitja hooajal 2002–2003 *Nukuteatri kolleegipreemia Rusikas Silmaauku ehk parim kõrvalosatäitja hooajal 2006–2007 *Nukuteatri kolleegipreemia Rusikas Silmaauku ehk parim kõrvalosatäitja hooajal 2008–2009 *Nukuteatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2010–2011 *Nukuteatris kõige rohkem etendusi (243) mänginud meesnäitleja hooajal 2011–2012 == Isiklikku == Anti Kobin on abielus, tal on tütar Kioko ja poeg Luke.<ref name="Õhtuleht 15.10.2016">Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/764951/anti-kobini-poja-nimeks-sai-luke Anti Kobini poja nimeks sai Luke] Õhtuleht, 15.10.2016.</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/488757/naitlejatandem-tonisson-ndash-kobin-vastastikune-karjumine-on-vabastav Näitlejatandem Tõnisson – Kobin: "Vastastikune karjumine on vabastav!"] Õhtuleht.ee, 16. august 2012 * [http://www.nukuteater.ee/ Nukuteatri koduleht] * [http://www.noorsooteater.ee/ Noorsooteatri koduleht] * Agnes Aas. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120262275/anti-kobin-trall-soogi-umber-on-vanemluse-tuutuim-osa-kui-veel-moelda-et-see-peab-olema-tervislik-laheb-juhe-taiesti-kokku Anti Kobin: trall söögi ümber on vanemluse tüütuim osa! Kui veel mõelda, et see peab olema tervislik, läheb juhe täiesti kokku] Pere ja Kodu, 23. veebruar 2024 {{JÄRJESTA:Kobin, Anti}} [[Kategooria:Eesti teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] piy41gcuoc6dnypty6j1blnjcli1rue 0 142306 7168148 4540897 2026-06-06T06:48:24Z Kuriuss 38125 7168148 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Poggio aC.02.JPG|pisi|[[Jaapani keepuu]] (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim]] '''Puittaimed''' on [[soontaimed]] (enamikus [[katteseemnetaimed]]), kelle [[vars|varred]] [[puitumine|puituvad]] (lignifitseeruvad). Puittaimedele vastanduvad [[rohttaimed]], kelle varred ei puitu. [[Eluvorm]]i järgi liigitatakse puittaimed [[puu]]deks ja [[põõsas]]teks. Puid liigitatakse [[okaspuud]]eks ja [[lehtpuud]]eks. Põõsaste hulgas eristatakse eraldi rühmana [[kääbuspõõsas|kääbuspõõsaid]] ehk puhmaid. Puittaimede ja [[rohttaim]]ede vahepealne rühm on [[poolpõõsad]], mille [[vars]] [[puitumine|puitub]] täielikult vaid põõsa alumises osas. [[Lehistumine|Lehistumise]] perioodi järgi eristatakse [[heitlehisus|heitlehiseid]] ja [[igihaljus|igihaljaid]] puittaimi. Puittaimi rühmitatakse ka kõrguse, eluea, külmakindluse, valgusnõudlikkuse, veevajaduse ja kasvukoha mullastiku nõuete järgi. == Vaata ka == *[[rohttaimed]] [[Kategooria:Taimeökoloogia]] [[Kategooria:Botaanika]] 5nf5cf3zq4hskulyizhrpm325tthf74 0 146597 7167972 6315224 2026-06-05T16:33:01Z Sillerkiil 58396 7167972 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{viitamata}} [[Pilt:Eesti Kunstiakadeemia 2010 (172).jpg|thumb|[[Eesti Kunstiakadeemia]] vana hoone lammutamine 2010. aastal]] '''Lammutamine''' on [[ehitustööd|ehitustöö]], mis seisneb [[ehitis]]e või selle osa purustamises selle kõrvaldamine eesmärgil. ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Hoone lõhkamine]] [[Kategooria:Ehitus]] n70kxmrvtxg06az4djhqo6h1sbtpg9l 0 147052 7168096 6996518 2026-06-05T22:07:21Z Ollin Masa 227337 Pilt 7168096 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib õhus heljuvatest osakestest; tolmuks võidakse nimetada ka [[aleuriit]]i}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2008}} [[Pilt:Malczewski_Jacek_W_tumanie.jpg|pisi|[[Jacek Malczewski]], "Tolmukeerises" (u 1894)]] '''Tolm''' on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed<ref name="ÖL"/>. Tolmuks loetakse sellist pudedat tahket ainest, mille osakeste diameeter on väiksem kui 500 mikromeetrit{{lisa viide}}. Tolm võib päritolult olla nii looduslik kui tehislik. Enamik õhus liikuvast tolmust on anorgaanilist päritolu (u 75%<ref name="ÖL"/>) ja pärineb eriti pinnasest õhku tõusnud [[ränidioksiid|SiO₂]] kübemekestest. Alates mingist piirkontsentratsioonist on tolm kahjulik nii keskkonnale kui ka organismidele (vaadeldud eriti inimese kontekstis). Inimesel võib tolm põhjustada näiteks [[pneumokonioos]]i, mitmesuguseid [[allergia]]id. Eestis on lubatud tolmu kontsentratsioon, sõltuvalt selle liigist, 0,05–0,15 mg/m³<ref name="tolm"> (2000). ''Säästva arengu sõnaseletusi''. Tallinn, OÜ Greif. Lk 60</ref>. Tolmu püüdmiseks või eraldamiseks kasutatakse näiteks [[tolmupüünis]]eid või [[tolmuimeja]]id. == Vaata ka == *[[Kosmiline tolm]] *[[Tolmuplahvatus]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="ÖL">[[Ökoloogialeksikon]]. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]</ref>}} {{geo-toim}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus|tolm}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Jäätmed]] p400jzq0qmm0gqyqq9bb9yyfkm0jzew 0 153701 7168301 7049798 2026-06-06T11:18:23Z Amherst99 15496 /* */ 7168301 wikitext text/x-wiki '''Hinrich Johann Möller''' ([[20. aprill]] [[1906]] [[Grevenkoop]] [[Schleswig-Holstein]], [[Saksamaa]] – [[13. oktoober]] [[1974]] [[Neumünster]], Saksamaa<ref>[http://territorial.de/person/persons.htm Territoriale Veränderungen in Deutschland und deutsch verwalteten Gebieten 1874 – 1945]</ref>) oli Saksa politseiametnik ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal Teises maailmasõjas Saksamaa [[Ida maa-ala Riigikomissariaat|Ida maa-ala Riigikomissariaadi]] [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kõrgeim politsei ja SS juht (''Höhrer SS- und Polizeiführer Estland''). Hinrich Möller oli kuni 1933. aastani kaupmees [[Neumünster]]is. H. Möller astus [[NSDAP]] liikmeks 1929. aastal ning 1930. aastast oli ta [[SS]]-i liige. Hinrich Möller oli aastatel 1933–1937 politseiülem [[Neumünster]]is ja 1937–1941 [[Flensburg]]is. H. Möller määrati 1941. aasta sügisel [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kõrgeima politsei ja SS juhi ametisse 1941. aastal ja vabastati 1944. aastal. Sellel ametikohal jätkas 1944. aastast [[SS-Brigadeführer]] [[Walther Schröder]]. 1947. aastal mõistis [[Kiel]]i maakohus Mölleri surma, kuid [[1948]]. aastal muudeti karistus 15-aastaseks vangistuseks ning [[1957]]. aastal ta amnesteeriti. ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Möller, Hinrich}} [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1974]] j3b6icrb8mbovua654xxgr3m1cijkfj 7168302 7168301 2026-06-06T11:19:35Z Amherst99 15496 /* */ 7168302 wikitext text/x-wiki '''Hinrich Johann Möller''' ([[20. aprill]] [[1906]] [[Grevenkoop]] [[Schleswig-Holstein]], [[Saksamaa]] – [[13. oktoober]] [[1974]] [[Neumünster]], Saksamaa<ref>[http://territorial.de/person/persons.htm Territoriale Veränderungen in Deutschland und deutsch verwalteten Gebieten 1874 – 1945]</ref>) oli Saksa politseiametnik ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal Teises maailmasõjas Saksamaa [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ida-alade Riigikomissariaadi]] [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kõrgeim politsei ja SS juht (''Höhrer SS- und Polizeiführer Estland''). Hinrich Möller oli kuni 1933. aastani kaupmees [[Neumünster]]is. H. Möller astus [[NSDAP]] liikmeks 1929. aastal ning 1930. aastast oli ta [[SS]]-i liige. Hinrich Möller oli aastatel 1933–1937 politseiülem [[Neumünster]]is ja 1937–1941 [[Flensburg]]is. H. Möller määrati 1941. aasta sügisel [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kõrgeima politsei ja SS juhi ametisse 1941. aastal ja vabastati 1944. aastal. Sellel ametikohal jätkas 1944. aastast [[SS-Brigadeführer]] [[Walther Schröder]]. 1947. aastal mõistis [[Kiel]]i maakohus Mölleri surma, kuid [[1948]]. aastal muudeti karistus 15-aastaseks vangistuseks ning [[1957]]. aastal ta amnesteeriti. ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Möller, Hinrich}} [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1974]] gzeemxs7gls2a7r8h8c6vsypth52ufm 0 155763 7168207 7159557 2026-06-06T08:28:17Z Velirand 67997 7168207 wikitext text/x-wiki {{sündinud juulis}} ''Siin loetletakse [[9. juuli]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1578]] – [[Ferdinand II (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand II]], Saksa-Rooma keiser *[[1764]] – [[Ann Radcliffe]], inglise kirjanik *[[1803]] – [[Josep Caixal i Estradé]], Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst *[[1834]] – [[Jan Neruda]], tšehhi kirjanik *[[1858]] – [[Franz Boas]], Saksa juudi päritolu ameerika antropoloog *[[1860]] – [[Jēkabs Osis]], filosoof *[[1869]] – [[Julius Kaljuvee]], eesti õpetaja *[[1878]] – [[Eduard Sõrmus]], eesti viiuldaja ja revolutsionäär *[[1879]] – [[Ottorino Respighi]], itaalia helilooja, muusikateadlane, pianist ja viiuldaja *[[1880]] – [[Roy Wood Sellars]], Ameerika Ühendriikide filosoof *[[1882]] – [[Johan Sihver]], Eesti ettevõtja ja poliitik *[[1892]] – [[Artur Luha]], eesti geoloog *[[1894]] – [[Nedo Nadi]], itaalia vehkleja * 1894 – [[Pjotr Kapitsa]], vene füüsik *[[1901]] – [[Barbara Cartland]], inglise kirjanik *[[1902]] – [[Alfred Rebane]], eesti näitleja *[[1903]] – [[Juhan Madise]], Eesti sõjaväelane *[[1905]] – [[Alf Henrikson]], rootsi proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik *[[1906]] – [[Aleksander Prima]], eesti aiandusteadlane *[[1908]] – [[Valter Reili]], Eesti sõjaväelane *[[1913]] – [[Artur Värik]], eesti viiuldaja *[[1914]] – [[Willi Stoph]], Saksa DV poliitik ja riigitegelane * 1914 – [[Enn Koit]], eesti keeleteadlane *[[1916]] – [[Roland Ilves]], Eesti sõjaväelane * 1916 – [[Ralf Fisker]], Eesti ja Saksa sõjaväelane *[[1923]] – [[Kuno Thomasson]], eesti päritolu Rootsi algoloog, hüdrobioloog, ökoloog *[[1925]] – [[Betty Lou Oliver]], Empire State Buildingu liftisaatja *[[1927]] – [[Susan Cabot]], USA näitleja *[[1929]] – [[Allan Liim]], eesti ajaloolane * 1929 – [[Hassan II]], Maroko kuningas * 1929 – [[Lee Hazlewood]], Ameerika Ühendriikide kantri- ja poplaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent *[[1930]] – [[Juhan Maidlo]], eesti spordiajakirjanik *[[1931]] – [[Anu-Liis Riispere]], eesti bioloog, taimefüsioloog ja -parasitoloog * 1931 – [[Silvia Kiik]], eesti filmitoimetaja *[[1932]] – [[Donald Rumsfeld]], USA poliitik *[[1934]] – [[Uno Heinapuu]], eesti ooperilaulja *[[1937]] – [[Ljudmilla Priimägi]], eesti viroloog * 1937 – [[Peet Peters]], eesti päritolu Venemaa filmidokumentalist ja alpinist *[[1938]] – [[Brian Dennehy]], USA näitleja * 1938 – [[Kaie Tilk]], eesti tarbekunstnik * 1938 – [[Lija Ahhedžakova]], vene filminäitleja * 1938 – [[Norma-Amanda Jõekalda]], eesti telerežissöör * 1938 – [[Vello Viirsalu]], eesti arst, sporditegelane ja spordiajaloolane *[[1942]] – [[Edy Williams]], USA näitleja * 1942 – [[Richard Roundtree]], USA näitleja *[[1943]] – [[Tiit Randla (majandusteadlane)|Tiit Randla]], eesti majandusteadlane * 1943 – [[Manfred Eicher]], saksa muusikaprodutsent ja kontrabassimängija *[[1944]] – [[Eve Hallenberg]], eesti keraamik *[[1945]] – [[Dean Koontz]], USA kirjanik *[[1946]] – [[Bon Scott]], [[AC/DC]] laulja *[[1947]] – [[Mati Kuulberg]], eesti viiuldaja, helilooja ja pedagoog * 1947 – [[Mitch Mitchell]], inglise trummar ([[Jimi Hendrix Experience]]) * 1947 – [[O. J. Simpson]], [[Ameerika jalgpall]]ur ja filminäitleja *[[1948]] – [[Guido Ivandi]], eesti tantsija * 1948 – [[Priit Raik]], eesti helilooja ja dirigent *[[1950]] – [[Viktor Janukovõtš]], Ukraina poliitik *[[1951]] – [[Merike Õim]], eesti luuletaja * 1951 – [[Māris Gailis]], Läti poliitik * 1951 – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik *[[1952]] – [[John Tesh]], USA pianist ja helilooja *[[1955]] – [[Jimmy Smits]], USA näitleja * 1955 – [[Ago Samoson]], eesti füüsik *[[1956]] – [[Tom Hanks]], USA näitleja * 1956 – [[Ain Tammesson]], eesti muusik *[[1957]] – [[Kelly McGillis]], USA näitleja * 1957 – [[Tõnis Oja]], eesti geoloog *[[1959]] – [[Kevin Nash]], USA ''wrestler'' *[[1962]] – [[Aloyzas Kveinys]], leedu maletaja *[[1963]] – [[Armin Velgre]], eesti laulja ja laululooja *[[1964]] – [[Courtney Love]], ameerika rokkmuusik ja näitleja *[[1965]] – [[Frank Bello]], [[Anthrax]]i bassist *[[1967]] – [[Indrek Taalmaa]], eesti näitleja * 1967 – [[Michael Carruth]], Iirimaa endine poksija *[[1969]] – [[Kaja Orupõld]], eesti keskkonnakeemik *[[1970]] – [[Ilmārs Bricis]], läti laskesuusataja *[[1972]] – [[Taivo Rist]], eesti kabetaja ja ulmekirjanik *[[1973]] – [[Merike Ristikivi]], Eesti klassikaline filoloog ja õigusajaloolane *[[1974]] – [[Kārlis Skrastiņš]], Läti jäähokimängija *[[1975]] – [[Elo Selirand]], eesti telerežissöör * 1975 – [[Jack White]], USA muusik ([[The White Stripes]]) * 1975 – [[Jüri Nael]], eesti koreograaf * 1975 – [[Priit Rooden]], eesti alpinist * 1975 – [[Alparslan Bayraktar]], Türgi insener ja poliitik *[[1976]] – [[Fred Savage]], USA näitleja * 1976 – [[Revo Jõgisalu]], eesti hiphopmuusik *[[1978]] – [[Gulnara Samitova]], Venemaa kergejõustiklane * 1978 – [[Linda Park]], Korea päritolu näitleja * 1978 – [[Marina Kurvits]], Eesti haridustehnoloog * 1978 – [[Fernando Prass]], Brasiilia jalgpallur * 1978 – [[Dominika Švarc Pipan]], Sloveenia jurist ja poliitik *[[1979]] – [[Jussi Saramo]], Soome poliitik *[[1980]] – [[Svetlana Abrossimova]], Venemaa korvpallur *[[1981]] – [[Tobias Josef Zech]], Saksa poliitik *[[1982]] – [[Sakon Yamamoto]], Jaapani Vormel 1 sõitja * 1982 – [[Julia Musakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija *[[1984]] – [[Ave Pajo]], eesti jalgpallur * 1984 – [[Priit Lomp]], Eesti muusik ja poliitik *[[1985]] – [[Ashley Young]], inglismaa jalgpallur *[[1988]] – [[Triin Niitoja]], eesti laulja *[[1989]] – [[Roman Koudelka]], Tšehhi suusahüppaja *[[1990]] – [[Rafael Pereira da Silva]], brasiilia jalgpallur * 1990 – [[Fábio Pereira da Silva]], brasiilia jalgpallur *[[1993]] – [[DeAndre Yedlin]], USA jalgpallur *[[1995]] – [[Georgie Henley]], inglise filminäitlejatar * 1995 – [[João Palhinha]], portugali jalgpallur *[[1999]] – [[Claire Corlett]], Kanada näitleja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 09.]] 6p72kyjk03fiqyb6pduunlec9utlv7j 0 155879 7168108 6941548 2026-06-05T22:44:53Z Juhan242 213253 /* Isiklikku */ 7168108 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast ametiisik | nimi = Józef Piłsudski | pilt = Jozef Pilsudski1.jpg | amet = [[II Rzeczpospolita|Poola]] [[Naczelnik Państwa|riigipea]] | ametiajaalgus = 14. november 1918 | ametiajalõpp = 11. detsember 1922 | eelmine = [[Asevalitsusnõukogu (Poola)|Asevalitsusnõukogu]] | järgmine = [[Gabriel Narutowicz]] (president) | amet2 = 21. [[Poola peaminister]] | ametiajaalgus2 = 15. august 1930 | ametiajalõpp2 = 4. detsember 1930 | eelmine2 = [[Walery Sławek]] | järgmine2 = [[Walery Sławek]] | amet3 = 16. [[Poola peaminister]] | ametiajaalgus3 = 2. oktoober 1926 | ametiajalõpp3 = 27. juuni 1928 | eelmine3 = [[Kazimierz Bartel]] | järgmine3 = [[Kazimierz Bartel]] | amet4 = [[Vägede kindralinspektor]] | ametiajaalgus4 = 27. august 1926 | ametiajalõpp4 = 12. mai 1935 | eelmine4 = ''Ametikoht loodi'' | järgmine4 = [[Edward Rydz-Śmigły]] | amet5 = 7. [[Poola kaitseministeerium|Poola sõjaminister]] | ametiajaalgus5 = 16. mai 1926 | ametiajalõpp5 = 12. mai 1935 | eelmine5 = [[Juliusz Tadeusz Tarnawa-Malczewski]] | järgmine5 = [[Tadeusz Kasprzycki]] | sünninimi = Józef Klemens Piłsudski | sünniaeg = 5. detsember 1867 | sünnikoht = [[Zułów]], [[Vilno kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] (tänapäeva [[Zalavas]], [[Leedu]]) | surmaaeg = 12. mai 1936 (67-aastaselt) | surmakoht = [[Varssavi]], [[II Rzeczpospolita|Poola]] | rahvus = | partei = parteitu <br/> (varem [[Poola Sotsialistlik Partei|PPS]]) | abikaasa = [[Maria Piłsudska|Maria Koplewska]] <br/> (1899–1921) <br/> [[Aleksandra Piłsudska|Aleksandra Szczerbinska]] <br/> (1921–1935) | vanemad = | lapsed = [[Wanda Piłsudska|Wanda]], [[Jadwiga Piłsudska|Jadwiga]] | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Józef Piłsudski Signature.svg | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta = jah | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi = | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = | Sünninimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = [[Pilt:Flag of Poland (1928–1980).svg|24px]] [[II Rzeczpospolita|Poola]] | Teenistused = | Teenistusaeg = 1914–1923 <br/> 1926–1935 | Auaste = [[Pilt:Marszałek Polski.svg|24px]] [[Poola marssal]] | Teenistusnumber = | Üksused = [[Poola leegionid esimeses maailmasõjas|Poola leegionid]] <br/> [[Poola maavägi]] | Juhitud_üksused = | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]] <br/> [[Poola-Ukraina sõda]] <br/> [[Poola-Leedu sõda]] <br/> [[Nõukogude-Poola sõda|Poola-Nõukogude sõda]] | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = | Ausambad = | Abikaasad = | Lapsed = | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} }} '''Józef Klemens Piłsudski''' ([[5. detsember]] [[1867]] [[Zułów]] (praegu [[Zalavas]]), [[Vilno kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[12. mai]] [[1935]] [[Varssavi]], [[Poola]]) oli [[Poola]] sõjaväelane ([[marssal]]) ja riigitegelane, Poola sõjaväe rajaja. 1918–1922 oli ta [[Poola riigipea]] (''Naczelnik Państwa''). Aastatel 1926–1935 Poola [[diktaator]]. == Elukäik == Ta sündis tänapäeva [[Leedu]] alal ja käis [[Vilnius]]e vene gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis arstiteadust [[Harkiv]]i meditsiiniinstituudis. Ta osales liikumises [[Narodnaja Volja]] nagu vanem vendki [[Bronisław Piłsudski]], kellele määrati poliitilise tegevuse eest surmanuhtlus, mis asendati 15-aastase sunnitööga. [[22. märts]]il [[1887]] arreteeriti ta süüdistatuna vandenõu organiseerimises keiser [[Aleksander II]] tapmiseks. Aastail [[1888]]–[[1892]] viibis viis aastat asumisel [[Siber]]is ([[Burjaatia]]s). Pärast vabastamist [[1892]]. aastal astus ta [[Poola Sotsialistlik Partei|Poola Sotsialistlikku Parteisse]], [[1894]]. aastal valiti partei keskkomiteesse ja oli selle üks juhtivaid agitaatoreid ning andis välja põrandaalust ajalehte [[Robotnik]]. [[1900]]. aasta veebruaris vangistati ta [[Lodz]]i linnas, talle mõisteti 10 aastat vabadusekaotust, kuid ta teeskles vaimuhaiget ning viibis 5 kuud Peterburis vaimuhaiglas, kust põgenes välismaale. 1901. aastal jätkas poliitilist tegevust, siis juba Londonis. [[1904]]. aastal, pärast [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] algust suundus Jaapanisse, kontakteerus Jaapani luurega ja püüdis organiseerida abi poolakate ülestõusuks ning Vene armee kahjustamiseks. [[1904]] asutas ta Sotsialistliku Partei poolsõjaväelise üksuse (OBPPS). Enne Esimese maailmasõja algust lõi kontaktid [[Austria-Ungari]] sõjaväeluurega ning nende kaasabil moodustas [[Galiitsia]]s venevastase luurevõrgu Strelets. Esimeses maailmasõjas võitles ta brigaadikindralina [[Austria-Ungari]] sõjaväes [[1914]] loodud 10 000-mehelise Poola leegioni juhina. Asutas 1914. aasta novembris [[Keskriigid|Keskriikidele]] vaenuliku salajase organisatsiooni [[Polska Organizacja Wojskowa]] (POW), mille avalikuks tulemise tagajärjel oli ta 1916. aastal sunnitud loobuma leegionäride juhatamisest. [[1916]]. aastal oli ta [[Austria-Ungari]] toetusel loodud Poola ajutise valitsuse [[sõjaminister]]. [[1917]]. aastal arreteerisid ta [[Magdeburg]]is [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] sõjavõimud, kuna ta keeldus Poolat okupeerivale Saksamaale truudust vandumast ning organiseeris saksavastast partisaniliikumist. 8. novembril [[1918]] ta vabastati ning saadeti Poola. 11. novembril loovutas ajutine valitsus võimu Piłsudskile. 14. novembril sai temast riigipea (''Naczelnik Państwa''). Aprillis 1920 ülendati ta marssaliks ning ta sõlmis liidu [[Sõmon Petljura]]ga sõjaks Nõukogude Venemaa vastu. [[File:0939 Józef Piłsudski Sarcophagus.JPG|pisi|Józef Piłsudski sarkofaag [[Kraków]]is [[Waweli katedraal]]i [[krüpt]]is]] Kuni 1922. aasta detsembrini tegutses Poola riigi presidendina ja vägede ülemjuhatajana, juhtis [[Poola-Nõukogude sõda|Poola-Nõukogude sõjas]] sõda Venemaa vastu eduka lõpuni. Pärast 1922. aastat elas ta eraellu tõmbunult kuni maini 1926, mil ta poliitiliste lahkhelide ja erakondliku võitluse lõpetamiseks sõjaväe kaasabil kukutas W. Witose valitsuse ning kehtestas 1926. aasta oktoobris sõjalise [[diktatuur]]i. Piłsudski keeldus riigipresidendiks valimisest ja loobus juunis 1928. aastal ka peaministri kohustest ja toimis sellest ajast (välja arvatud aeg detsembrist 1930 maini 1931, mil oli uuesti peaministriks) vaid vägede kindralinspektorina ja sõjaministrina. ==Isiklikku== Ta oli kaks korda abielus. Esimest korda abiellus ta aastal [[1899]] [[Maria Piłsudska]]ga (1865–1921, neiuna Koplewska, esimesest abielust Juszkiewiczowa), kel oli eelmisest abielust tütar Wanda (1889–1908). Aastal 1921 abiellus ta Aleksandra Piłsudskaga (1882–1963, neiuna Szczerbińska), neil sündisid tütred Wanda (1918–2001, töötas psühhiaatrina) ja Jadwiga Piłsudska-Jaraczewska (1920–2014, töötas arhitektina, elas [[Varssavi]]s). Tal oli neli venda: [[Bronisław Piłsudski|Bronisław]] (1866–1918, oli revolutsioonitegelane ning asumisel olles etnograaf, [[ainud]]e uurija), [[Adam Piłsudski|Adam]] (1869–1935, oli [[Poola]] poliitik, [[Vilnius]]e linnapea ja [[Seim (Poola)|Poola Seimi]] liige), [[Kazimierz Piłsudski|Kazimierz]] (1871–1941, arreteeriti 1939, suri [[Buhhaara]]s) ja [[Jan Piłsudski|Jan]] (1876–1950, oli Poola poliitik, [[Kesk-Leedu]] seimi liige). ==Tunnustus== [[Pilt:Herb_Piłsudski.PNG|pisi|Vapp.]] *[[Eesti Vabadusrist]]i I liigi 1. järgu ja III liigi 1. järgu ordeni kavaler. Saanud ka Kotkaristi I klassi teenetemärgi mõõkadega 6.06.1930. ==Kirjandus== * G. Rahnulo. Poola suure marssali lossis. [[Uus Eesti]], 12. juuni 1936, nr 157, lk 4; loetav ka [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=82 digiteeritud ajakirjanduse aadressil] * [[Stefan Pomaranski]], "Józef Pilsudski: elu ja teod". [[Bernhard Linde]] autoriseeritud tõlge poola keelest. [[Varak]], [[Tallinn]] [[1936]], 48 lk * Jósef Piłsudski, "Minu esimesed lahingud". Bernhard Linde autoriseeritud tõlge poola keelest. Varak, Tallinn 1936, 224 lk * [[Rudolf Sirge]], "Józef Pilsudski: uue Poola looja". Sari [[Suurmeeste elulood]], nr 39. [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] [[1937]], 160 lk * Józef Piłsudski, "1920. aasta". Bernhard Linde autoriseeritud tõlge poola keelest. Varak, Tallinn [[1938]], 232 lk * [[Hannes Walter]], "Josef Pilsudski – Komendant, Naczelnik Panstwa, Marszałek Polski" – [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] [[1998]], nr 7, november, lk 27–30 {{commonskat|Józef Piłsudski}} {{JÄRJESTA:Pilsudski, Jozef}} [[Kategooria:Poola marssalid]] [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1867]] [[Kategooria:Surnud 1935]] 7c7dn3ql7a0zcj89wvno5gkc7wh5jq8 0 159669 7168082 7162824 2026-06-05T21:31:21Z Andreas003 7485 7168082 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Partei | partei_nimi = Bulgaaria Sotsialistlik Partei | partei_nimi_keeles = Българска социалистическа партия<br />Bǎlgarska socialističeska partija | partei_logo = Logo del Partito socialista bulgaro.png | partei_staatus = | esimees = [[Mihail Mikov]] | asutamine = [[1990]] | peakorter = 20 Positano Street, [[Sofia]] | ideoloogia = [[Demokraatlik sotsialism]] | koalitsioon = | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | kohti1_kus = [[Rahvuskogu (Bulgaaria)|Rahvuskogus]] | kohti1 = 19 / 240 | kohti2_kus = [[Euroopa Parlament|Europarlamendis]] | kohti2 = 2 / 17 | liikmeid = ~80 000 | ajaleht = | kodulehekülg = http://www.bsp.bg | colorcode = red | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] }} '''Bulgaaria Sotsialistlik Partei''' ([[bulgaaria keel|bulgaaria]] Българска социалистическа партия; BSP) on [[erakond]] [[Bulgaaria]]s, [[Bulgaaria Kommunistlik Partei|Bulgaaria Kommunistliku Partei]] õigusjärglane. See moodustati aastal [[1990]], kui kommunistlik partei loobus [[marksism-leninism|marksismist-leninismist]]. Kõige suurem toetus on parteil maapiirkondades. Partei kuulub valimisliitu [[Koalitsioon Bulgaaria Eest]], mis sai [[2001. aasta Bulgaaria parlamendivalimised|2001. aasta parlamendivalimistel]] 48 kohta Rahvuskogus (''Narodno Sabranie'') 240 kohast (partei kogus 17,1% häältest). [[2005. aasta Bulgaaria parlamendivalimised|2005. aasta parlamendivalimistel]] sai [[koalitsioon Bulgaaria eest]], kuhu kuulus ka Bulgaaria Sotsialistlik Partei, 82 kohta. [[2017. aasta Bulgaaria parlamendivalimised|2017. aasta parlamendivalimistel]] sai partei 80 kohta. [[Kategooria:Sotsialistlikud parteid]] [[Kategooria:Bulgaaria parteid]] 1llis1xiqfo3skagscxzwn26y0eelj4 0 163064 7167949 7101466 2026-06-05T15:45:53Z Trebors 57925 7167949 wikitext text/x-wiki '''Alo Kurvits''' (sündinud [[16. juuli]]l [[1980]] [[Alatskivi]]l) on eesti [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 1999. aastal [[Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool|Juhan Liivi nimelise Alatskivi Keskkooli]] ja 2005. aastal [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] (VKA) näitlejana (5. lend).<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> Aastatel 2005–2014 oli ta vabakutseline näitleja. Ajavahemikul 19. august 2014 kuni 19. august 2024 oli ta Vanemuise teatri ooperikoori laulja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1107924/veel-uks-lahkuja-alo-kurvits-sulgeb-vanemuise-ukse-see-oli-vagev-karussell-millel-tiirelda-ja-poorelda Mugra, Liisa. VEEL ÜKS LAHKUJA! Alo Kurvits sulgeb Vanemuise ukse: see oli vägev karussell, millel tiirelda ja pöörelda.] Õhtuleht, 30. mai 2024.</ref> Seejärel on ta olnud vabakutseline. ==Rollid== ===Rollid Rakvere Teatris=== {{veergude loend|laius=48em| *Peanõid – [[Otfried Preußler]]i "Väike nõid" (lavastaja [[Kaarel Kilvet]], 2000) *Vana hunt – [[Urmas Lennuk]]i "Valge uni" (lavastaja Urmas Lennuk, 2000) *Põrgupõhja peremees – [[Anton Hansen Tammsaare]] "Kõrboja peremees" (lavastaja [[Raivo Trass]], 2001) *Sebra – Urmas Lennuki "Kadunud tsirkus" (lavastaja [[Üllar Saaremäe]], 2010) *Väike Mukk – [[Wilhelm Hauff]] ja [[Toomas Suuman|Toomas Suumani]] "Väike Mukk" (lavastaja Toomas Suuman, 2010) }} ===Rollid diplomilavastustes=== {{veergude loend|laius=48em| *Andres – Urmas Lennuki "Ellumõistetud" (Rakvere Teater, lavastaja [[Kalju Komissarov]], 2003) *Lennox, Macduffi poeg – William Shakespeare'i "Macbeth" (VKA, lavastaja [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]], 2004) *Suflöör – [[Luigi Pirandello]] "Kuus tegelast autorit otsimas" ([[Endla (teater)|Endla Teater]], lavastaja [[Katri Aaslav-Tepandi]], 2004) *Doktor Relling, teoloog Molvik – [[Henrik Ibsen]]i "Metspart" (VKA, lavastaja [[Ingomar Vihmar]], 2004) *Pablo Conzales – [[Tennessee Williams]]i "Tramm nimega Iha" (VKA, lavastaja [[Helen Rekkor]], 2005) *Erinevad tegelased – Peeter Raudsepa ja [[Oleg Titov]]i "Müüt ja riitus" (VKA, lavastajad Peeter Raudsepp ja Oleg Titov, 2005) }} ===Rollid Vanemuises=== {{veergude loend|laius=48em| *Melquiades – [[Toomas Hussar]]i ja [[Gabriel García Márquez]]e "Sada aastat..." (lavastaja [[Hendrik Toompere]], 2006) *Vares – [[Olav Ehala]] ja [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] "Lumekuninganna" (lavastaja [[Andres Dvinjaninov]], 2006) *Freud lapsepõlves – [[Saša Pepeljajev]]i "Sigmund & Freud" (lavastaja-koreograaf Saša Pepeljajev, 2007) *Hertsogi sõber – [[Giuseppe Verdi]] ja [[Francesco Maria Piave]] "Rigoletto" (lavastaja [[Taisto Noor]], 2007) *Faun Tumnus – [[C. S. Lewis]]e "Lõvi, nõid ja riidekapp" (lavastaja [[Mart Kampus]], 2007) *Kinosaaliteenindaja Alo – [[Jule Styne]]'i "Sugar" (lavastaja [[Mare Tommingas]], 2008) *Köster – [[Ardo Ran Varres]]e "Kevade" (lavastaja-koreograaf [[Ruslan Stepanov]], 2009) *Mõrtsukas, Prints York – [[William Shakespeare]]'i "Kuningas Richard Kolmas" (lavastaja [[Barry Rutter]], 2009) *Alo – Giuseppe Verdi "[[Aida]]" (lavastaja [[Madis Nurms]], 2015) *II Unenäomaailma uks ja lepatriinu Timmu – [[Heiki Ernits|Heiki Ernitsa]], [[Janno Põldma]], [[Tanel Jonas|Tanel Jonase]], [[Janek Savolainen|Janek Savolaineni]] ja [[Priit Pajusaar|Priit Pajusaare]] "Lotte Unenäomaailmas" (lavastaja Tanel Jonas, 2015) *Salvemeci Venantius – [[Umberto Eco]] "Roosi nimi" (lavastaja Tanel Jonas, 2017) *Mayor Domo, kupeldaja/pimp – [[Claude-Michel Schönberg|Claude-Michel Schönbergi]] "Hüljatud" (lavastaja [[Samuel Harjanne]], 2017) *Tölp, Leemeti vanaisa, Toomas, Siil, Munk – Andrus Kivirähki ja Sasha Pepeljajevi "Mees, kes teadis ussisõnu" (lavastaja Sasha Pepeljajev, 2018) *Monsenjöör O’Hara, politseinik – Alan Menkeni "Nunnad hoos" (lavastaja Samuel Harjanne, 2020) }} ===Rollid Emajõe Suveteatris=== {{veergude loend|laius=48em| *Henri – Urmas Lennuki "Frankenstein" (lavastaja Andres Dvinjaninov, 2005) *Lombakas poiss – [[Ivar Põllu]] "Rotipüüdja" (lavastaja [[Vahur Keller]], 2006) *Hulguste kuningas – Urmas Lennuki ja [[Victor Hugo]] "Jumalaema kiriku kellamees" (lavastaja Andres Dvinjaninov, 2007) *Pietro – William Shakespeare'i "Romeo ja Julia" (lavastaja [[Finn Poulsen]], 2008) }} ===Rollid teistes teatrites=== {{veergude loend|laius=48em| *Juro – Otfried Preußleri "Krabat" (Tantsuteater Zick, lavastaja [[Dmitri Hartschenko]], 2006) *Limpa – [[Tauno Aints]]i ja Urmas Lennuki "Limpa ja mereröövlid" (Eesti Kontsert, lavastaja Andres Dvinjaninov, 2007) *Karlsson – [[Astrid Lindgren]]i "Karlsson katuselt" (Ugala, lavastaja Kalju Komissarov, 2010) *Härra Nilsson – Astrid Lindgreni, Andres Dvinjaninovi, [[Ülo Vinter]]i, [[Ülo Raudmäe]] "Pipi Pikksukk" (Rahvusooper Estonia, lavastaja Andres Dvinjaninov, 2011) }} ===Rollid teleseriaalides=== * "[[Me saame hakkama]]" (režissöör [[Ain Prosa]], 2001) * "[[Kättemaksukontor]]" (režissöör Ain Prosa, 2013) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=7&cid=105 Lapsekasvu näitleja Alo Kurvits], [[Eesti Televisioon]]i saates "Puutepunkt" *[[Kirsti Vainküla]], [https://www.ohtuleht.ee/104135 "Ma lootsin kasvada pikemaks! Aga jäin 133 cm!"], Õhtuleht, 23. märts 2001 *[[Aigi Viira]], [https://www.ohtuleht.ee/181393 "Näitleja Alo Kurvits: «Saan oma puuduse laval trumbiks muuta!»"], SL Õhtuleht Online, 19. september 2005 *[[Jüri E. Kukk]], [http://www.sakala.ajaleht.ee/250306/esileht/5018438.php "Alo Kurvits: hinges ja südames ma end väikseks ei pea"], Sakala, 5. november 2005 *[[Kristel Kossar]], [http://www.postimees.ee/010506/lisad/arter/199763.php "Täiesti eriline"], Postimees.ee, 29. aprill 2006 *[[Valdo Valper]], [http://www.umaleht.ee/index.php?leht=2833&keel=100 "Kurvitsa Alo: Vahtsõliina vanaimä and’ mullõ väega pall’o"], Uma Leht, 11. märts 2008 *[[Kai Siidirätsep]], [http://www.tervispluss.ee/artikkel.php?id=6400 "Võlur Alo"], tervispluss.ee, 13. märts 2008 {{DEFAULTSORT:Kurvits, Alo}} [[Kategooria:Eesti teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 584m3ku8uw8rbvyl4ubyvxchc9nxnj7 0 163176 7168097 6980173 2026-06-05T22:08:02Z Tomatimahlz 206203 Uus relvastuse osa, struktuuri osa ümber tehtud, põhu informatsioon lehe alguses uuendatud 7168097 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Struktuur == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii Samuti on üksuses ka Soomuskool, kus treenitakse [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid. == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Pioneeritank |5 |Ostetud Hollandilt |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Sillatank |2 |Ostetud Hollandilt |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Naastetank |4 |Ostetud Hollandilt |- | colspan="6" | '''Relvasüsteemid''' |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> R-20S R-20L |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X |Tankitõrjerühmad |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188, GD250 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB CR-AM |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |M4 <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- | colspan="6" | '''Miinipildujad''' |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |Miinipilduja |X |81mm. Miinipildujarühmad |} == Ülemad == : ''1918-1940'' *major [[Rudolf Rokk]] *kolonelleitnant [[Egbert Jürman]] *1928–1932 kt. kolonelleitnant [[Egbert-Michael Jürima]] *1932–1934 kolonelleitnant [[Oskar Pajusson]] *1934–1937 kolonelleitnant [[Rudolf Krappe]] *1938–1939, kolonelleitnant [[Johannes Lippus]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1939/01/20/70 Kuulsusrikas väeosa pühitseb juubelit. Scouts üksik Jalaväepataljon 20-aastane.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 8, 20 jaanuar 1939</ref> *1939–1940 major [[Kaarel Männi]] : 1991- * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 Aivar Kokka * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 Andrus Merilo * 2016–2019 Tarmo Kundla * 2019–2022 Eero Aija * 2022-2025 Ranno Raudsik * 2025- Madis Koosa == Ajalugu == {{väeüksus | nimi = Scouts väeosa<br>Scouts pataljon<br>Scouts polk | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = [[1918]] | lõpuaeg = [[1940]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]] | kuuluvus = [[Eesti sõjavägi]] | haru = [[Eesti maavägi]] | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[pataljon]]/[[polk]] | alluv = | garnison = [[2. diviis]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis =E Pluribus Unum | värvid =Kuldne, tumesinine | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[21. detsember]] | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]:<br>[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]] <br> [[Viru rinne]], [[Krasnaja Gorka operatsioon]] | lahingusilt = | aumärgid =PIKKSAARE lint lipul | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = Ranno Raudsik | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]]<br>leitnant [[Herbert Voldemar Raidna|Herbert Voldemar Freiberg]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} Scoutspataljoni eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud Scouts-väeosa<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]]. Pinka määrati 30. jaanuaril 1919 Scouts-väeosa I pataljoni ülemaks, 25. märtsil 1919 Scouts-väeosa lahingutegevuse juhiks kuni haavatasaamiseni 23. juulil 1919 [[Ostrov]]i lähedal (paranemise ajal asendas teda Pinka parem käsi leitnant Freiberg), ning rügemendi ülem sai Pinkast 9. detsembril 1919.<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> Scoutspolgu moodustamise algatas Ameerikast naasnud mereväe kaugsõidukapten [[Henry C. Reissar]] (sündinud 1870 Viljandis), kes lubas ise rahastada "ühe [[kompanii]] sõjaväge, kes Eesti sõjaväe ülema komando alla seisab", sõlmides 17. detsembril 1918 [[Sõjaministeerium]]iga vastava kirjaliku lepingu, kuhu sõjaministri eest kirjutas alla hr Jürine; ministeeriumi loal koguneski 18. detsembril 1918 Viljandisse grupp ohvitsere: staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]], tema vend leitnant [[Herbert Pinka]] (kes hiljem suri sõbraliku tule läbi saadud haavadesse), Reissari usaldusalune leitnant [[Elmar Urm]] ja lipnik [[Anton Allik]], koos esialgse relvastusega. Lepingus seisis, et roodus teenivad isikud on sund[[mobilisatsioon]]ist vabastatud ja et "roodu 'Eesti Scout' liikmed võivad igal ajal sõjariistu kanda".<ref name="digar.ee"/> Järgnenud päevadel võis Viljandi kuulutustulpadelt lugeda üleskutset astuda Scouts-väeossa. Esimesel [[jõulupüha]]l hakkasid skaudid tegutsema [[Viljandi loss|Viljandi lossis]], kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusevande Eesti riigile.<ref>[https://web.archive.org/web/20131227070911/http://www.mil.ee/et/arhiiv/6563/scoutspataljon-s%C3%B5itis-kevadtormile-s%C3%BCnnilinna-viljandi-kaudu Scoutspataljon sõitis Kevadtormile sünnilinna Viljandi kaudu]. [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] pressiteade. 11. mai 2010.</ref> === Väeosa ülemad === *17. detsember 1918 – mai 1919, USA armee kapten [[Henry C. Reissar]], Scouts väeosa ülem *mai 1919 – 28. juuli 2019, staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]] kuni haavata saamiseni (kapten Reissar määrati diviisiülema käsuga ainult rügemendi tagavarapataljoni eest vastutavaks)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Võting |eesnimi=Aarne |pealkiri=Scouts rügement vabadussõjas |kirjastus=Seltsi "Scouts-rügement" kirjastus |aasta=1936 |koht=Tallinn |lehekülg=226 |keel=eesti}}</ref> *1. august 1919 – 14. november 1919, alampolkovnik [[Adolf Aalberg]], Scouts väeosa ülem *8. detsember 1919 – 1920, staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]], Scouts väeosa ülem Algselt moodustati Scouts-väeosa A-kompanii, mille 48 meest<ref>[https://dea.digar.ee/page/laaneeluew/1932/12/24/3 Scoutspataljon 14-aastane. 21. detsembril s. a. möödus 14 aastat sellest päevast, mil alus pandi „Eesti Scout“ kompaniile.], Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 24 detsember 1932</ref> väljusid lahingutegevusse Viljandist 3. jaanuaril 1919 pealetungivate Punaarmee vägede vastu. A kompanii III rühma ülemaks sai 4. jaanuaril 1919 omal soovil Scouts-väeossa ilmunud seni Sõjaministeeriumis sideohvitseriks olnud leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]] (alates 1936 Raidna), kellest 25. veebruaril 1919 sai Scouts-väeosa operatiivadjutant, 25. märtsil 1919 Scouts-väeosa lahingutegevuse juhi Friedrich-Karl Pinka abi, 15. augustil 1919 Scouts-väeosa jalamaakuulajate komando ülem, 8. septembril 1919 pataljoni ülema abi ja 9. detsembril 1919 Scouts-väeosa ülema Friedrich-Karl Pinka abi.<ref name="digar.ee"/> Pinka, Freiberg/Raidna ja Ingermann/Hirvelaan jäid headeks perekonnatuttavateks ka hiljem rahuajal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erik-Herbert Pinka|pealkiri=Isa mälestades. Kolonel Friedrich-Karl Pinka.|aasta=1997|koht=Saku|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] osales scoutide salk kapten Pinka juhatusel. 4. jaanuaril alanud pealetungil, 5. jaanuari hommikul vallutati [[Karksi]] ja 6. jaanuari õhtul hoogsa käsigranaatide rünnakuga [[Taagepera mõis]]. 10. jaanuaril tungiti edasi [[Helme]] suunas, et ära lõigata [[Kärstna mõis]]a alt taganeva vaenlase taandumistee Helme ja [[Tõrva]] juures. Helme vallutati, Tõrva vallutamine ei õnnestunud. Pärast esmaseid kaitselahinguid liideti 17. jaanuaril A kompanii [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] dessantmeeskonnaks ning osales kuni 20. märtsini pealetungilahingutes [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Põhja-Läti]] suunal. 17. jaanuari õhtul asuti, teele [[Mõisaküla|Mõisakül]]la, algas Valga vallutamise operatsioon, milles Kitsarööpmelisek soomusrongil nr 2 oli täita raske ülesanne. Vallutati jaam jaama järele, kus scoutidel tuli lüüa ägedaid lahinguid. Eriti nimetamisväärne oli [[Pikksaare raudteejaam]]a vallutamine 21. jaanuaril, kus 47 scouti kapten ja leitnant Pinkade juhatusel hävitas vaenlase väegrupi peaaegu täielikult. [[Härgmäe]]lt kihutasid 1. veebruari hommikul 14 scouti I leitnant Freibergi ja II leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermanni]] juhatusel [[dresiin]]adel Valka, kuhu jõudsid samal ajal, mil põhjast tungisid Valka soomlased ja kuperjanovlased. 19. jaanuariks 1919 oli Scouts-väeosa nimekirjas juba 6 ohvitseri ja 162 sõdurit. See arv ületas ettenähtud kompanii organisatsiooni – 144 meest ning tekkis vajadus väeosa suurendamiseks. Kapten Reissar sai ka Sõjaministeeriumilt loa suurenda kompanii "Eesti Scout" rügemendiks, kus kompaniid kandsid tähelist nimetust, nagu A-, B-, C-, D-, E- jne kompaniid (mingil põhjusel jäi C-kompanii esialgu loomata). Üldse oli rügemendis maksev Ameerika sõjaväe organisatsioon ja auastmete nimetused, nagu ''[[lance-corporal]]'', ''[[corporal]]'', ''[[sergeant]]'', II leitnant jne. 29. jaanuaril ilmunud väeosa päevakäsuga pandi alus rügemendile. Lisaks lahingukompaniide formeerimisele koostati ka staabi, töökompanii, ratsamaakuulajate komando, sidekomando, sidumispunkti ja jalamaakuulajate komandode koosseisud. Tallinnas asus ka tagavara kompanii. A-kompanii formeerimine lõpetati 22. jaanuaril ja kompanii saadeti tervena [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] ja [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 3|KRSR nr 3]]. peale 30. jaanuaril. Formeeritud B-kompanii saadeti 1. veebruaril Viljandi õppusele, kust ta saadeti väeliinile 17. veebruaril Ruhja alla 6. polgu operatiivalluvusse. 23. märtsil viidi Scoutsrügement Valka, kust 27. märtsil saadeti väeliinile iseseisvana [[Orava mõis]]a alla. 19. juulil lõpetas [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[Johan Laidoner]] kapten Reissari ja Sõjaministeeriumi vahel sõlmitud lepingu, Ülemjuhataja käsul formeeriti rügement ümber üksiku jalaväe pataljoni koosseisu järele ja pandi maksma [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] auastmed ja organisatsiooninimetused. Sõjavägede Ülemjuhataja käsul 9. detsembril 1919 formeeriti Scoutspataljon Scoutspolguks. ;Scouts-väeosa ülemad *Scoutsrügemendi I [[Pataljon]], [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]], **A-[[kompanii]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ülema kt [[Paul Arras]]<ref>[https://www.kalmistud.ee/g338/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=26&filter_hauaplats_hauaplats=23LgWblPkay1 Paul Arras (1892 – 1980) farmatseut, VR II/3 Kultuurilooline haud, Tallinna Pärnamäe kalmistu]</ref> ***I [[Rühm (sõjandus)|rühm]]/[[rood]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ***II rühm, ***III rühm **B-kompanii, ***IV rühm, ülem [[Jaan Tõllasson]] ***V rühm, ülem [[Paul Arras]] ***VI rühm **D-kompanii, ***VII rühm, ülem leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermann]] ***VII rühm ***IX rühm **E-kompanii, ülema kt [[Jaan Tõllasson]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.rattaklubi.ee/est/jaan-tollassaare-synnikoht-2017 |pealkiri=„Eesti Vabaduse Risti kavalerid“, Viljandi 2016. |vaadatud=2019-11-22 |arhiivimisaeg=2021-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210116135831/http://www.rattaklubi.ee/est/jaan-tollassaare-synnikoht-2017 |url-olek=ei tööta }}</ref> ***kuulipildujate rood, [[Kaarel Kasemaa|Karl Krudenbrunn]] ***ratsamaakuulajate komando, ***sidekomando, ***jalamaakuulajate komando, **töökompanii. Hiljem formeeriti Scoutsrügementi veel mitu korda ümber. Pärast polgu likvideerimist, s. o. 16. jaan. 1921. a. olid scoudid [[6. Jalaväepolk|6.]], [[5. Jalaväepolk|5.]] ja [[10. jalaväepolk]]ude koosseisus Scouts roodu nime all. 1922. aasta suvel formeeriti [[Tallinna Vahipataljon]]ist, Scoutspataljonist ja [[Kalevi pataljon|Kalevi Pataljon]]ist alampolkovnik [[Jakob Vende]] juhtimisel, [[10. jalaväepolk]]. [[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel. 8. jaanuaril 1924. aastal nimetati 10. jalaväerügemendi II pataljon Vabadussõja Scouts-väeosa nime jäädvustamiseks Scoutspataljoniks, mille põhikompaniiks määrati 10. jalaväerügemendi Kalevi pataljoni Scouts-kompanii. [[10. jalaväerügement|10. jalaväerügemendi]] likvideerimisel 1. oktoobril 1928. aastal formeeriti 10. jalaväe[[Rügement|rügemen]]di [[pataljon]]idest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt: *Kalevi pataljonist – [[Kalevlaste Maleva|Kalevi üksik jalaväepataljon]], *Scoutspataljonist – ''Scouts üksik jalaväepataljon'', *III pataljonist – [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. üksik jalaväepataljon]]. Vastavalt 27. aprillil 1928 välja antud [[kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]]e § 31 kohaselt oli Igas [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikus jalaväe pataljonis]]: staap, kolm [[kompanii]]d, side-rühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Igasse kompaniisse kuulus on kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm. Scouts üksik jalaväepataljoni ülem oli 1938–1939 oli kolonelleitnant [[Johannes Lippus]]. Scouts üksik jalaväepataljon paiknes Tallinnas [[Juhkentali]]s [[Dünaburgi kasarmud|Ülemiste kasarmutes]]. ==Mälestuse jäädvustamine== 1928. aasta sügisel, kui formeeriti Scouts üksik jalaväepataljon, tõstatas selle ülema kohusetäitja kolonelleitnant [[Egbert-Michael Jürima]] Scouts-väeosa Vabadussõja ajaloo koostamise küsimuse. Selleks moodustati alles 1931. aasta sügisel Pataljoni Ajaloo Komisjon ja komisjoni liikmeina määrati ajalugu koostama leitnandid Võting ja Elken. Pärast eeltööde tegemist jäeti ajalugu koostama üksnes [[Aarne Võting]].<ref name="digar.ee"/> 27. märtsil 1934 asutasid Tallinnas [[Kaitseliidu Tallinna Malev]]a majas [[Kaarli tänav]] 10 Scoutsrügemendi ridades Vabadussõjas võidelnud 27 ohvitseri asutajaliikmete kolonel [[Friedrich-Karl Pinka]], kolonelleitnant Herbert Voldemar Freibergi (alates 1936 [[Herbert Raidna|Raidna]]), kapten Hans Ingermanni (alates 1935 [[Hans Hirvelaan|Hirvelaan]]) ja [[Johannes Animägi]] eestvedamisel [[Selts Scouts Rügement]], mille eesmärgiks oli põhikirja järgi "koondada Scouts Rügemendis teeninud kodanikke, jäädvustada väärikalt rügemendi tegevust, koguda ja avaldada dokumente ja mälestusi rügemendi sõjaaegsest tegevusest". 1936. aastal andiski selts "Scouts Rügement" välja [[Ajalooraamat "Scouts Rügement Vabadussõjas"|ajalooraamatu "Scouts Rügement Vabadussõjas"]], mille ametlikuks koostajaks oli seltsi poolt määratud leitnant [[Aarne Võting]], kuid mille valmimisele aitasid jõudumööda kaasa paljud ise Vabadussõjas osalenud ja Scoutsrügemendis teeninud ohvitserid ja sõdurid. Seltsi tegevliikmeteks võisid olla "kõik Scouts Rügemendis ja ta järglases Scouts Üksikus pataljonis teeninud ja teenivad ohvitserid, arstid, kaitseväe ametnikud, üleajateenijad ja sõdurid". Seltsi algatusel avati jaanuaris 1935 Viljandis rügemendi esimestele Vabadussõtta suundunud scoutidele mälestustahvel, avamistseremooniale oli kutsutud ka vägede ülemjuhataja Laidoner. Selts "Scouts Rügement" tähistas Scoutsrügemendi sünniaastapäevana 21. detsembrit, korraldas ekskursioone rügemendi vanadesse lahingupaikadesse ja hoidis tihedat sidet Scouts üksik jalaväepataljoniga, keda pidas Scoutsrügemendi otseseks järglaseks. Seltsil oli oma pitsat ja rinnamärk. 1935. aastal oli seltsi nimekirjas 93 liiget, seltsi lõpupäevadel oli liikmemaksu maksjaid üle 150. Selts Scouts Rügement tegutses 1934–1940, selle esimees oli kõik need aastad [[Friedrich-Karl Pinka]], selts likvideeriti 1940 ja selle dokumendid anti üle [[Riigiarhiiv]]ile <ref>(seltsi põhikiri ERA.796.1.1; protokolliraamat ERA.796.1.2; kirjavahetus ERA.796.1.9)</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[http://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:Eesti maavägi]] [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] [[Kategooria:Eesti endised jalaväeüksused]] ronm9vpznbhkcr24ms9n6zgyb6kduc2 7168098 7168097 2026-06-05T22:09:20Z Tomatimahlz 206203 7168098 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Struktuur == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii Samuti on üksuses ka Soomuskool, kus treenitakse [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid. == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Pioneeritank |5 |Ostetud Hollandilt |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Sillatank |2 |Ostetud Hollandilt |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Naastetank |4 |Ostetud Hollandilt |- | colspan="6" | '''Relvasüsteemid''' |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> R-20S R-20L |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188, GD250 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB CR-AM |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |M4 <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- | colspan="6" | '''Miinipildujad''' |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |Miinipilduja |X |81mm. Miinipildujarühmad |} == Ülemad == : ''1918-1940'' *major [[Rudolf Rokk]] *kolonelleitnant [[Egbert Jürman]] *1928–1932 kt. kolonelleitnant [[Egbert-Michael Jürima]] *1932–1934 kolonelleitnant [[Oskar Pajusson]] *1934–1937 kolonelleitnant [[Rudolf Krappe]] *1938–1939, kolonelleitnant [[Johannes Lippus]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1939/01/20/70 Kuulsusrikas väeosa pühitseb juubelit. Scouts üksik Jalaväepataljon 20-aastane.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 8, 20 jaanuar 1939</ref> *1939–1940 major [[Kaarel Männi]] : 1991- * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 Aivar Kokka * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 Andrus Merilo * 2016–2019 Tarmo Kundla * 2019–2022 Eero Aija * 2022-2025 Ranno Raudsik * 2025- Madis Koosa == Ajalugu == {{väeüksus | nimi = Scouts väeosa<br>Scouts pataljon<br>Scouts polk | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = [[1918]] | lõpuaeg = [[1940]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]] | kuuluvus = [[Eesti sõjavägi]] | haru = [[Eesti maavägi]] | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[pataljon]]/[[polk]] | alluv = | garnison = [[2. diviis]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis =E Pluribus Unum | värvid =Kuldne, tumesinine | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[21. detsember]] | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]:<br>[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]] <br> [[Viru rinne]], [[Krasnaja Gorka operatsioon]] | lahingusilt = | aumärgid =PIKKSAARE lint lipul | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = Ranno Raudsik | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]]<br>leitnant [[Herbert Voldemar Raidna|Herbert Voldemar Freiberg]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} Scoutspataljoni eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud Scouts-väeosa<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]]. Pinka määrati 30. jaanuaril 1919 Scouts-väeosa I pataljoni ülemaks, 25. märtsil 1919 Scouts-väeosa lahingutegevuse juhiks kuni haavatasaamiseni 23. juulil 1919 [[Ostrov]]i lähedal (paranemise ajal asendas teda Pinka parem käsi leitnant Freiberg), ning rügemendi ülem sai Pinkast 9. detsembril 1919.<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> Scoutspolgu moodustamise algatas Ameerikast naasnud mereväe kaugsõidukapten [[Henry C. Reissar]] (sündinud 1870 Viljandis), kes lubas ise rahastada "ühe [[kompanii]] sõjaväge, kes Eesti sõjaväe ülema komando alla seisab", sõlmides 17. detsembril 1918 [[Sõjaministeerium]]iga vastava kirjaliku lepingu, kuhu sõjaministri eest kirjutas alla hr Jürine; ministeeriumi loal koguneski 18. detsembril 1918 Viljandisse grupp ohvitsere: staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]], tema vend leitnant [[Herbert Pinka]] (kes hiljem suri sõbraliku tule läbi saadud haavadesse), Reissari usaldusalune leitnant [[Elmar Urm]] ja lipnik [[Anton Allik]], koos esialgse relvastusega. Lepingus seisis, et roodus teenivad isikud on sund[[mobilisatsioon]]ist vabastatud ja et "roodu 'Eesti Scout' liikmed võivad igal ajal sõjariistu kanda".<ref name="digar.ee"/> Järgnenud päevadel võis Viljandi kuulutustulpadelt lugeda üleskutset astuda Scouts-väeossa. Esimesel [[jõulupüha]]l hakkasid skaudid tegutsema [[Viljandi loss|Viljandi lossis]], kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusevande Eesti riigile.<ref>[https://web.archive.org/web/20131227070911/http://www.mil.ee/et/arhiiv/6563/scoutspataljon-s%C3%B5itis-kevadtormile-s%C3%BCnnilinna-viljandi-kaudu Scoutspataljon sõitis Kevadtormile sünnilinna Viljandi kaudu]. [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] pressiteade. 11. mai 2010.</ref> === Väeosa ülemad === *17. detsember 1918 – mai 1919, USA armee kapten [[Henry C. Reissar]], Scouts väeosa ülem *mai 1919 – 28. juuli 2019, staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]] kuni haavata saamiseni (kapten Reissar määrati diviisiülema käsuga ainult rügemendi tagavarapataljoni eest vastutavaks)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Võting |eesnimi=Aarne |pealkiri=Scouts rügement vabadussõjas |kirjastus=Seltsi "Scouts-rügement" kirjastus |aasta=1936 |koht=Tallinn |lehekülg=226 |keel=eesti}}</ref> *1. august 1919 – 14. november 1919, alampolkovnik [[Adolf Aalberg]], Scouts väeosa ülem *8. detsember 1919 – 1920, staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]], Scouts väeosa ülem Algselt moodustati Scouts-väeosa A-kompanii, mille 48 meest<ref>[https://dea.digar.ee/page/laaneeluew/1932/12/24/3 Scoutspataljon 14-aastane. 21. detsembril s. a. möödus 14 aastat sellest päevast, mil alus pandi „Eesti Scout“ kompaniile.], Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 24 detsember 1932</ref> väljusid lahingutegevusse Viljandist 3. jaanuaril 1919 pealetungivate Punaarmee vägede vastu. A kompanii III rühma ülemaks sai 4. jaanuaril 1919 omal soovil Scouts-väeossa ilmunud seni Sõjaministeeriumis sideohvitseriks olnud leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]] (alates 1936 Raidna), kellest 25. veebruaril 1919 sai Scouts-väeosa operatiivadjutant, 25. märtsil 1919 Scouts-väeosa lahingutegevuse juhi Friedrich-Karl Pinka abi, 15. augustil 1919 Scouts-väeosa jalamaakuulajate komando ülem, 8. septembril 1919 pataljoni ülema abi ja 9. detsembril 1919 Scouts-väeosa ülema Friedrich-Karl Pinka abi.<ref name="digar.ee"/> Pinka, Freiberg/Raidna ja Ingermann/Hirvelaan jäid headeks perekonnatuttavateks ka hiljem rahuajal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erik-Herbert Pinka|pealkiri=Isa mälestades. Kolonel Friedrich-Karl Pinka.|aasta=1997|koht=Saku|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] osales scoutide salk kapten Pinka juhatusel. 4. jaanuaril alanud pealetungil, 5. jaanuari hommikul vallutati [[Karksi]] ja 6. jaanuari õhtul hoogsa käsigranaatide rünnakuga [[Taagepera mõis]]. 10. jaanuaril tungiti edasi [[Helme]] suunas, et ära lõigata [[Kärstna mõis]]a alt taganeva vaenlase taandumistee Helme ja [[Tõrva]] juures. Helme vallutati, Tõrva vallutamine ei õnnestunud. Pärast esmaseid kaitselahinguid liideti 17. jaanuaril A kompanii [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] dessantmeeskonnaks ning osales kuni 20. märtsini pealetungilahingutes [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Põhja-Läti]] suunal. 17. jaanuari õhtul asuti, teele [[Mõisaküla|Mõisakül]]la, algas Valga vallutamise operatsioon, milles Kitsarööpmelisek soomusrongil nr 2 oli täita raske ülesanne. Vallutati jaam jaama järele, kus scoutidel tuli lüüa ägedaid lahinguid. Eriti nimetamisväärne oli [[Pikksaare raudteejaam]]a vallutamine 21. jaanuaril, kus 47 scouti kapten ja leitnant Pinkade juhatusel hävitas vaenlase väegrupi peaaegu täielikult. [[Härgmäe]]lt kihutasid 1. veebruari hommikul 14 scouti I leitnant Freibergi ja II leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermanni]] juhatusel [[dresiin]]adel Valka, kuhu jõudsid samal ajal, mil põhjast tungisid Valka soomlased ja kuperjanovlased. 19. jaanuariks 1919 oli Scouts-väeosa nimekirjas juba 6 ohvitseri ja 162 sõdurit. See arv ületas ettenähtud kompanii organisatsiooni – 144 meest ning tekkis vajadus väeosa suurendamiseks. Kapten Reissar sai ka Sõjaministeeriumilt loa suurenda kompanii "Eesti Scout" rügemendiks, kus kompaniid kandsid tähelist nimetust, nagu A-, B-, C-, D-, E- jne kompaniid (mingil põhjusel jäi C-kompanii esialgu loomata). Üldse oli rügemendis maksev Ameerika sõjaväe organisatsioon ja auastmete nimetused, nagu ''[[lance-corporal]]'', ''[[corporal]]'', ''[[sergeant]]'', II leitnant jne. 29. jaanuaril ilmunud väeosa päevakäsuga pandi alus rügemendile. Lisaks lahingukompaniide formeerimisele koostati ka staabi, töökompanii, ratsamaakuulajate komando, sidekomando, sidumispunkti ja jalamaakuulajate komandode koosseisud. Tallinnas asus ka tagavara kompanii. A-kompanii formeerimine lõpetati 22. jaanuaril ja kompanii saadeti tervena [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] ja [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 3|KRSR nr 3]]. peale 30. jaanuaril. Formeeritud B-kompanii saadeti 1. veebruaril Viljandi õppusele, kust ta saadeti väeliinile 17. veebruaril Ruhja alla 6. polgu operatiivalluvusse. 23. märtsil viidi Scoutsrügement Valka, kust 27. märtsil saadeti väeliinile iseseisvana [[Orava mõis]]a alla. 19. juulil lõpetas [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[Johan Laidoner]] kapten Reissari ja Sõjaministeeriumi vahel sõlmitud lepingu, Ülemjuhataja käsul formeeriti rügement ümber üksiku jalaväe pataljoni koosseisu järele ja pandi maksma [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] auastmed ja organisatsiooninimetused. Sõjavägede Ülemjuhataja käsul 9. detsembril 1919 formeeriti Scoutspataljon Scoutspolguks. ;Scouts-väeosa ülemad *Scoutsrügemendi I [[Pataljon]], [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]], **A-[[kompanii]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ülema kt [[Paul Arras]]<ref>[https://www.kalmistud.ee/g338/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=26&filter_hauaplats_hauaplats=23LgWblPkay1 Paul Arras (1892 – 1980) farmatseut, VR II/3 Kultuurilooline haud, Tallinna Pärnamäe kalmistu]</ref> ***I [[Rühm (sõjandus)|rühm]]/[[rood]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ***II rühm, ***III rühm **B-kompanii, ***IV rühm, ülem [[Jaan Tõllasson]] ***V rühm, ülem [[Paul Arras]] ***VI rühm **D-kompanii, ***VII rühm, ülem leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermann]] ***VII rühm ***IX rühm **E-kompanii, ülema kt [[Jaan Tõllasson]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.rattaklubi.ee/est/jaan-tollassaare-synnikoht-2017 |pealkiri=„Eesti Vabaduse Risti kavalerid“, Viljandi 2016. |vaadatud=2019-11-22 |arhiivimisaeg=2021-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210116135831/http://www.rattaklubi.ee/est/jaan-tollassaare-synnikoht-2017 |url-olek=ei tööta }}</ref> ***kuulipildujate rood, [[Kaarel Kasemaa|Karl Krudenbrunn]] ***ratsamaakuulajate komando, ***sidekomando, ***jalamaakuulajate komando, **töökompanii. Hiljem formeeriti Scoutsrügementi veel mitu korda ümber. Pärast polgu likvideerimist, s. o. 16. jaan. 1921. a. olid scoudid [[6. Jalaväepolk|6.]], [[5. Jalaväepolk|5.]] ja [[10. jalaväepolk]]ude koosseisus Scouts roodu nime all. 1922. aasta suvel formeeriti [[Tallinna Vahipataljon]]ist, Scoutspataljonist ja [[Kalevi pataljon|Kalevi Pataljon]]ist alampolkovnik [[Jakob Vende]] juhtimisel, [[10. jalaväepolk]]. [[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel. 8. jaanuaril 1924. aastal nimetati 10. jalaväerügemendi II pataljon Vabadussõja Scouts-väeosa nime jäädvustamiseks Scoutspataljoniks, mille põhikompaniiks määrati 10. jalaväerügemendi Kalevi pataljoni Scouts-kompanii. [[10. jalaväerügement|10. jalaväerügemendi]] likvideerimisel 1. oktoobril 1928. aastal formeeriti 10. jalaväe[[Rügement|rügemen]]di [[pataljon]]idest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt: *Kalevi pataljonist – [[Kalevlaste Maleva|Kalevi üksik jalaväepataljon]], *Scoutspataljonist – ''Scouts üksik jalaväepataljon'', *III pataljonist – [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. üksik jalaväepataljon]]. Vastavalt 27. aprillil 1928 välja antud [[kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]]e § 31 kohaselt oli Igas [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikus jalaväe pataljonis]]: staap, kolm [[kompanii]]d, side-rühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Igasse kompaniisse kuulus on kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm. Scouts üksik jalaväepataljoni ülem oli 1938–1939 oli kolonelleitnant [[Johannes Lippus]]. Scouts üksik jalaväepataljon paiknes Tallinnas [[Juhkentali]]s [[Dünaburgi kasarmud|Ülemiste kasarmutes]]. ==Mälestuse jäädvustamine== 1928. aasta sügisel, kui formeeriti Scouts üksik jalaväepataljon, tõstatas selle ülema kohusetäitja kolonelleitnant [[Egbert-Michael Jürima]] Scouts-väeosa Vabadussõja ajaloo koostamise küsimuse. Selleks moodustati alles 1931. aasta sügisel Pataljoni Ajaloo Komisjon ja komisjoni liikmeina määrati ajalugu koostama leitnandid Võting ja Elken. Pärast eeltööde tegemist jäeti ajalugu koostama üksnes [[Aarne Võting]].<ref name="digar.ee"/> 27. märtsil 1934 asutasid Tallinnas [[Kaitseliidu Tallinna Malev]]a majas [[Kaarli tänav]] 10 Scoutsrügemendi ridades Vabadussõjas võidelnud 27 ohvitseri asutajaliikmete kolonel [[Friedrich-Karl Pinka]], kolonelleitnant Herbert Voldemar Freibergi (alates 1936 [[Herbert Raidna|Raidna]]), kapten Hans Ingermanni (alates 1935 [[Hans Hirvelaan|Hirvelaan]]) ja [[Johannes Animägi]] eestvedamisel [[Selts Scouts Rügement]], mille eesmärgiks oli põhikirja järgi "koondada Scouts Rügemendis teeninud kodanikke, jäädvustada väärikalt rügemendi tegevust, koguda ja avaldada dokumente ja mälestusi rügemendi sõjaaegsest tegevusest". 1936. aastal andiski selts "Scouts Rügement" välja [[Ajalooraamat "Scouts Rügement Vabadussõjas"|ajalooraamatu "Scouts Rügement Vabadussõjas"]], mille ametlikuks koostajaks oli seltsi poolt määratud leitnant [[Aarne Võting]], kuid mille valmimisele aitasid jõudumööda kaasa paljud ise Vabadussõjas osalenud ja Scoutsrügemendis teeninud ohvitserid ja sõdurid. Seltsi tegevliikmeteks võisid olla "kõik Scouts Rügemendis ja ta järglases Scouts Üksikus pataljonis teeninud ja teenivad ohvitserid, arstid, kaitseväe ametnikud, üleajateenijad ja sõdurid". Seltsi algatusel avati jaanuaris 1935 Viljandis rügemendi esimestele Vabadussõtta suundunud scoutidele mälestustahvel, avamistseremooniale oli kutsutud ka vägede ülemjuhataja Laidoner. Selts "Scouts Rügement" tähistas Scoutsrügemendi sünniaastapäevana 21. detsembrit, korraldas ekskursioone rügemendi vanadesse lahingupaikadesse ja hoidis tihedat sidet Scouts üksik jalaväepataljoniga, keda pidas Scoutsrügemendi otseseks järglaseks. Seltsil oli oma pitsat ja rinnamärk. 1935. aastal oli seltsi nimekirjas 93 liiget, seltsi lõpupäevadel oli liikmemaksu maksjaid üle 150. Selts Scouts Rügement tegutses 1934–1940, selle esimees oli kõik need aastad [[Friedrich-Karl Pinka]], selts likvideeriti 1940 ja selle dokumendid anti üle [[Riigiarhiiv]]ile <ref>(seltsi põhikiri ERA.796.1.1; protokolliraamat ERA.796.1.2; kirjavahetus ERA.796.1.9)</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[http://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:Eesti maavägi]] [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] [[Kategooria:Eesti endised jalaväeüksused]] 7k75qybbwhhels4lmc7dfrtzici4cxh 7168100 7168098 2026-06-05T22:09:45Z Tomatimahlz 206203 7168100 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Struktuur == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii Samuti on üksuses ka Soomuskool, kus treenitakse [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid. == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Pioneeritank |5 |Ostetud Hollandilt |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Sillatank |2 |Ostetud Hollandilt |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Naastetank |4 |Ostetud Hollandilt |- | colspan="6" | '''Relvasüsteemid''' |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> R-20S R-20L |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB CR-AM |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |M4 <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- | colspan="6" | '''Miinipildujad''' |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |Miinipilduja |X |81mm. Miinipildujarühmad |} == Ülemad == : ''1918-1940'' *major [[Rudolf Rokk]] *kolonelleitnant [[Egbert Jürman]] *1928–1932 kt. kolonelleitnant [[Egbert-Michael Jürima]] *1932–1934 kolonelleitnant [[Oskar Pajusson]] *1934–1937 kolonelleitnant [[Rudolf Krappe]] *1938–1939, kolonelleitnant [[Johannes Lippus]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1939/01/20/70 Kuulsusrikas väeosa pühitseb juubelit. Scouts üksik Jalaväepataljon 20-aastane.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 8, 20 jaanuar 1939</ref> *1939–1940 major [[Kaarel Männi]] : 1991- * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 Aivar Kokka * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 Andrus Merilo * 2016–2019 Tarmo Kundla * 2019–2022 Eero Aija * 2022-2025 Ranno Raudsik * 2025- Madis Koosa == Ajalugu == {{väeüksus | nimi = Scouts väeosa<br>Scouts pataljon<br>Scouts polk | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = [[1918]] | lõpuaeg = [[1940]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]] | kuuluvus = [[Eesti sõjavägi]] | haru = [[Eesti maavägi]] | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[pataljon]]/[[polk]] | alluv = | garnison = [[2. diviis]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis =E Pluribus Unum | värvid =Kuldne, tumesinine | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[21. detsember]] | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]:<br>[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]] <br> [[Viru rinne]], [[Krasnaja Gorka operatsioon]] | lahingusilt = | aumärgid =PIKKSAARE lint lipul | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = Ranno Raudsik | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]]<br>leitnant [[Herbert Voldemar Raidna|Herbert Voldemar Freiberg]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} Scoutspataljoni eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud Scouts-väeosa<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]]. Pinka määrati 30. jaanuaril 1919 Scouts-väeosa I pataljoni ülemaks, 25. märtsil 1919 Scouts-väeosa lahingutegevuse juhiks kuni haavatasaamiseni 23. juulil 1919 [[Ostrov]]i lähedal (paranemise ajal asendas teda Pinka parem käsi leitnant Freiberg), ning rügemendi ülem sai Pinkast 9. detsembril 1919.<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> Scoutspolgu moodustamise algatas Ameerikast naasnud mereväe kaugsõidukapten [[Henry C. Reissar]] (sündinud 1870 Viljandis), kes lubas ise rahastada "ühe [[kompanii]] sõjaväge, kes Eesti sõjaväe ülema komando alla seisab", sõlmides 17. detsembril 1918 [[Sõjaministeerium]]iga vastava kirjaliku lepingu, kuhu sõjaministri eest kirjutas alla hr Jürine; ministeeriumi loal koguneski 18. detsembril 1918 Viljandisse grupp ohvitsere: staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]], tema vend leitnant [[Herbert Pinka]] (kes hiljem suri sõbraliku tule läbi saadud haavadesse), Reissari usaldusalune leitnant [[Elmar Urm]] ja lipnik [[Anton Allik]], koos esialgse relvastusega. Lepingus seisis, et roodus teenivad isikud on sund[[mobilisatsioon]]ist vabastatud ja et "roodu 'Eesti Scout' liikmed võivad igal ajal sõjariistu kanda".<ref name="digar.ee"/> Järgnenud päevadel võis Viljandi kuulutustulpadelt lugeda üleskutset astuda Scouts-väeossa. Esimesel [[jõulupüha]]l hakkasid skaudid tegutsema [[Viljandi loss|Viljandi lossis]], kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusevande Eesti riigile.<ref>[https://web.archive.org/web/20131227070911/http://www.mil.ee/et/arhiiv/6563/scoutspataljon-s%C3%B5itis-kevadtormile-s%C3%BCnnilinna-viljandi-kaudu Scoutspataljon sõitis Kevadtormile sünnilinna Viljandi kaudu]. [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] pressiteade. 11. mai 2010.</ref> === Väeosa ülemad === *17. detsember 1918 – mai 1919, USA armee kapten [[Henry C. Reissar]], Scouts väeosa ülem *mai 1919 – 28. juuli 2019, staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]] kuni haavata saamiseni (kapten Reissar määrati diviisiülema käsuga ainult rügemendi tagavarapataljoni eest vastutavaks)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Võting |eesnimi=Aarne |pealkiri=Scouts rügement vabadussõjas |kirjastus=Seltsi "Scouts-rügement" kirjastus |aasta=1936 |koht=Tallinn |lehekülg=226 |keel=eesti}}</ref> *1. august 1919 – 14. november 1919, alampolkovnik [[Adolf Aalberg]], Scouts väeosa ülem *8. detsember 1919 – 1920, staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]], Scouts väeosa ülem Algselt moodustati Scouts-väeosa A-kompanii, mille 48 meest<ref>[https://dea.digar.ee/page/laaneeluew/1932/12/24/3 Scoutspataljon 14-aastane. 21. detsembril s. a. möödus 14 aastat sellest päevast, mil alus pandi „Eesti Scout“ kompaniile.], Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 24 detsember 1932</ref> väljusid lahingutegevusse Viljandist 3. jaanuaril 1919 pealetungivate Punaarmee vägede vastu. A kompanii III rühma ülemaks sai 4. jaanuaril 1919 omal soovil Scouts-väeossa ilmunud seni Sõjaministeeriumis sideohvitseriks olnud leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]] (alates 1936 Raidna), kellest 25. veebruaril 1919 sai Scouts-väeosa operatiivadjutant, 25. märtsil 1919 Scouts-väeosa lahingutegevuse juhi Friedrich-Karl Pinka abi, 15. augustil 1919 Scouts-väeosa jalamaakuulajate komando ülem, 8. septembril 1919 pataljoni ülema abi ja 9. detsembril 1919 Scouts-väeosa ülema Friedrich-Karl Pinka abi.<ref name="digar.ee"/> Pinka, Freiberg/Raidna ja Ingermann/Hirvelaan jäid headeks perekonnatuttavateks ka hiljem rahuajal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erik-Herbert Pinka|pealkiri=Isa mälestades. Kolonel Friedrich-Karl Pinka.|aasta=1997|koht=Saku|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] osales scoutide salk kapten Pinka juhatusel. 4. jaanuaril alanud pealetungil, 5. jaanuari hommikul vallutati [[Karksi]] ja 6. jaanuari õhtul hoogsa käsigranaatide rünnakuga [[Taagepera mõis]]. 10. jaanuaril tungiti edasi [[Helme]] suunas, et ära lõigata [[Kärstna mõis]]a alt taganeva vaenlase taandumistee Helme ja [[Tõrva]] juures. Helme vallutati, Tõrva vallutamine ei õnnestunud. Pärast esmaseid kaitselahinguid liideti 17. jaanuaril A kompanii [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] dessantmeeskonnaks ning osales kuni 20. märtsini pealetungilahingutes [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Põhja-Läti]] suunal. 17. jaanuari õhtul asuti, teele [[Mõisaküla|Mõisakül]]la, algas Valga vallutamise operatsioon, milles Kitsarööpmelisek soomusrongil nr 2 oli täita raske ülesanne. Vallutati jaam jaama järele, kus scoutidel tuli lüüa ägedaid lahinguid. Eriti nimetamisväärne oli [[Pikksaare raudteejaam]]a vallutamine 21. jaanuaril, kus 47 scouti kapten ja leitnant Pinkade juhatusel hävitas vaenlase väegrupi peaaegu täielikult. [[Härgmäe]]lt kihutasid 1. veebruari hommikul 14 scouti I leitnant Freibergi ja II leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermanni]] juhatusel [[dresiin]]adel Valka, kuhu jõudsid samal ajal, mil põhjast tungisid Valka soomlased ja kuperjanovlased. 19. jaanuariks 1919 oli Scouts-väeosa nimekirjas juba 6 ohvitseri ja 162 sõdurit. See arv ületas ettenähtud kompanii organisatsiooni – 144 meest ning tekkis vajadus väeosa suurendamiseks. Kapten Reissar sai ka Sõjaministeeriumilt loa suurenda kompanii "Eesti Scout" rügemendiks, kus kompaniid kandsid tähelist nimetust, nagu A-, B-, C-, D-, E- jne kompaniid (mingil põhjusel jäi C-kompanii esialgu loomata). Üldse oli rügemendis maksev Ameerika sõjaväe organisatsioon ja auastmete nimetused, nagu ''[[lance-corporal]]'', ''[[corporal]]'', ''[[sergeant]]'', II leitnant jne. 29. jaanuaril ilmunud väeosa päevakäsuga pandi alus rügemendile. Lisaks lahingukompaniide formeerimisele koostati ka staabi, töökompanii, ratsamaakuulajate komando, sidekomando, sidumispunkti ja jalamaakuulajate komandode koosseisud. Tallinnas asus ka tagavara kompanii. A-kompanii formeerimine lõpetati 22. jaanuaril ja kompanii saadeti tervena [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] ja [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 3|KRSR nr 3]]. peale 30. jaanuaril. Formeeritud B-kompanii saadeti 1. veebruaril Viljandi õppusele, kust ta saadeti väeliinile 17. veebruaril Ruhja alla 6. polgu operatiivalluvusse. 23. märtsil viidi Scoutsrügement Valka, kust 27. märtsil saadeti väeliinile iseseisvana [[Orava mõis]]a alla. 19. juulil lõpetas [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[Johan Laidoner]] kapten Reissari ja Sõjaministeeriumi vahel sõlmitud lepingu, Ülemjuhataja käsul formeeriti rügement ümber üksiku jalaväe pataljoni koosseisu järele ja pandi maksma [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] auastmed ja organisatsiooninimetused. Sõjavägede Ülemjuhataja käsul 9. detsembril 1919 formeeriti Scoutspataljon Scoutspolguks. ;Scouts-väeosa ülemad *Scoutsrügemendi I [[Pataljon]], [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]], **A-[[kompanii]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ülema kt [[Paul Arras]]<ref>[https://www.kalmistud.ee/g338/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=26&filter_hauaplats_hauaplats=23LgWblPkay1 Paul Arras (1892 – 1980) farmatseut, VR II/3 Kultuurilooline haud, Tallinna Pärnamäe kalmistu]</ref> ***I [[Rühm (sõjandus)|rühm]]/[[rood]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ***II rühm, ***III rühm **B-kompanii, ***IV rühm, ülem [[Jaan Tõllasson]] ***V rühm, ülem [[Paul Arras]] ***VI rühm **D-kompanii, ***VII rühm, ülem leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermann]] ***VII rühm ***IX rühm **E-kompanii, ülema kt [[Jaan Tõllasson]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.rattaklubi.ee/est/jaan-tollassaare-synnikoht-2017 |pealkiri=„Eesti Vabaduse Risti kavalerid“, Viljandi 2016. |vaadatud=2019-11-22 |arhiivimisaeg=2021-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210116135831/http://www.rattaklubi.ee/est/jaan-tollassaare-synnikoht-2017 |url-olek=ei tööta }}</ref> ***kuulipildujate rood, [[Kaarel Kasemaa|Karl Krudenbrunn]] ***ratsamaakuulajate komando, ***sidekomando, ***jalamaakuulajate komando, **töökompanii. Hiljem formeeriti Scoutsrügementi veel mitu korda ümber. Pärast polgu likvideerimist, s. o. 16. jaan. 1921. a. olid scoudid [[6. Jalaväepolk|6.]], [[5. Jalaväepolk|5.]] ja [[10. jalaväepolk]]ude koosseisus Scouts roodu nime all. 1922. aasta suvel formeeriti [[Tallinna Vahipataljon]]ist, Scoutspataljonist ja [[Kalevi pataljon|Kalevi Pataljon]]ist alampolkovnik [[Jakob Vende]] juhtimisel, [[10. jalaväepolk]]. [[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel. 8. jaanuaril 1924. aastal nimetati 10. jalaväerügemendi II pataljon Vabadussõja Scouts-väeosa nime jäädvustamiseks Scoutspataljoniks, mille põhikompaniiks määrati 10. jalaväerügemendi Kalevi pataljoni Scouts-kompanii. [[10. jalaväerügement|10. jalaväerügemendi]] likvideerimisel 1. oktoobril 1928. aastal formeeriti 10. jalaväe[[Rügement|rügemen]]di [[pataljon]]idest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt: *Kalevi pataljonist – [[Kalevlaste Maleva|Kalevi üksik jalaväepataljon]], *Scoutspataljonist – ''Scouts üksik jalaväepataljon'', *III pataljonist – [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. üksik jalaväepataljon]]. Vastavalt 27. aprillil 1928 välja antud [[kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]]e § 31 kohaselt oli Igas [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikus jalaväe pataljonis]]: staap, kolm [[kompanii]]d, side-rühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Igasse kompaniisse kuulus on kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm. Scouts üksik jalaväepataljoni ülem oli 1938–1939 oli kolonelleitnant [[Johannes Lippus]]. Scouts üksik jalaväepataljon paiknes Tallinnas [[Juhkentali]]s [[Dünaburgi kasarmud|Ülemiste kasarmutes]]. ==Mälestuse jäädvustamine== 1928. aasta sügisel, kui formeeriti Scouts üksik jalaväepataljon, tõstatas selle ülema kohusetäitja kolonelleitnant [[Egbert-Michael Jürima]] Scouts-väeosa Vabadussõja ajaloo koostamise küsimuse. Selleks moodustati alles 1931. aasta sügisel Pataljoni Ajaloo Komisjon ja komisjoni liikmeina määrati ajalugu koostama leitnandid Võting ja Elken. Pärast eeltööde tegemist jäeti ajalugu koostama üksnes [[Aarne Võting]].<ref name="digar.ee"/> 27. märtsil 1934 asutasid Tallinnas [[Kaitseliidu Tallinna Malev]]a majas [[Kaarli tänav]] 10 Scoutsrügemendi ridades Vabadussõjas võidelnud 27 ohvitseri asutajaliikmete kolonel [[Friedrich-Karl Pinka]], kolonelleitnant Herbert Voldemar Freibergi (alates 1936 [[Herbert Raidna|Raidna]]), kapten Hans Ingermanni (alates 1935 [[Hans Hirvelaan|Hirvelaan]]) ja [[Johannes Animägi]] eestvedamisel [[Selts Scouts Rügement]], mille eesmärgiks oli põhikirja järgi "koondada Scouts Rügemendis teeninud kodanikke, jäädvustada väärikalt rügemendi tegevust, koguda ja avaldada dokumente ja mälestusi rügemendi sõjaaegsest tegevusest". 1936. aastal andiski selts "Scouts Rügement" välja [[Ajalooraamat "Scouts Rügement Vabadussõjas"|ajalooraamatu "Scouts Rügement Vabadussõjas"]], mille ametlikuks koostajaks oli seltsi poolt määratud leitnant [[Aarne Võting]], kuid mille valmimisele aitasid jõudumööda kaasa paljud ise Vabadussõjas osalenud ja Scoutsrügemendis teeninud ohvitserid ja sõdurid. Seltsi tegevliikmeteks võisid olla "kõik Scouts Rügemendis ja ta järglases Scouts Üksikus pataljonis teeninud ja teenivad ohvitserid, arstid, kaitseväe ametnikud, üleajateenijad ja sõdurid". Seltsi algatusel avati jaanuaris 1935 Viljandis rügemendi esimestele Vabadussõtta suundunud scoutidele mälestustahvel, avamistseremooniale oli kutsutud ka vägede ülemjuhataja Laidoner. Selts "Scouts Rügement" tähistas Scoutsrügemendi sünniaastapäevana 21. detsembrit, korraldas ekskursioone rügemendi vanadesse lahingupaikadesse ja hoidis tihedat sidet Scouts üksik jalaväepataljoniga, keda pidas Scoutsrügemendi otseseks järglaseks. Seltsil oli oma pitsat ja rinnamärk. 1935. aastal oli seltsi nimekirjas 93 liiget, seltsi lõpupäevadel oli liikmemaksu maksjaid üle 150. Selts Scouts Rügement tegutses 1934–1940, selle esimees oli kõik need aastad [[Friedrich-Karl Pinka]], selts likvideeriti 1940 ja selle dokumendid anti üle [[Riigiarhiiv]]ile <ref>(seltsi põhikiri ERA.796.1.1; protokolliraamat ERA.796.1.2; kirjavahetus ERA.796.1.9)</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[http://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:Eesti maavägi]] [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] [[Kategooria:Eesti endised jalaväeüksused]] gr2trzfg7chmw6rakvvqt1oxtz15ugv 7168251 7168100 2026-06-06T10:02:48Z Neptuunium 58653 ajaloolise väeosa jutt eraldi artiklisse + muid pisemaid parandusi 7168251 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Ajalugu == === Scouts-väeosa === {{Vaata|Scouts-väeosa}} [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> === Taasasutamine === {{lisa materjali}} == Koosseis ja juhtkond == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii Samuti on üksuses ka Soomuskool, kus treenitakse [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid. === Ülemad === :'''alates 1991''' * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 [[Aivar Kokka]] * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 [[Andrus Merilo]] * 2016–2019 [[Tarmo Kundla]] * 2019–2022 [[Eero Aija]] * 2022-2025 [[Ranno Raudsik]] * alates 2025 [[Madis Koosa]] == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Pioneeritank |5 |Ostetud Hollandilt |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Sillatank |2 |Ostetud Hollandilt |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Naastetank |4 |Ostetud Hollandilt |- | colspan="6" | '''Relvasüsteemid''' |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> R-20S R-20L |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB CR-AM |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |M4 <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- | colspan="6" | '''Miinipildujad''' |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |Miinipilduja |X |81mm. Miinipildujarühmad |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] 1qlj8qwlazoutwov6kz0wdvz5zvdyqx 7168320 7168251 2026-06-06T11:52:15Z Tomatimahlz 206203 7168320 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Ajalugu == === Scouts-väeosa === {{Vaata|Scouts-väeosa}} [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> === Taasasutamine === {{lisa materjali}} == Koosseis ja juhtkond == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii Samuti on üksuses ka Soomuskool, kus treenitakse [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid. === Ülemad === :'''alates 1991''' * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 [[Aivar Kokka]] * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 [[Andrus Merilo]] * 2016–2019 [[Tarmo Kundla]] * 2019–2022 [[Eero Aija]] * 2022-2025 [[Ranno Raudsik]] * alates 2025 [[Madis Koosa]] == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Pioneeritank |5 |Ostetud Hollandilt |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Sillatank |2 |Ostetud Hollandilt |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Naastetank |4 |Ostetud Hollandilt |- ! colspan="6" | Relvad |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> R-20S R-20L |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB CR-AM |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |M4 <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- ! colspan="6" | Miinipildujad |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |Miinipilduja |X |81mm. Miinipildujarühmad |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] tr7ls22j58jyfqrzu4j6aqg3tn3qg0c 7168322 7168320 2026-06-06T11:52:52Z Tomatimahlz 206203 7168322 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Ajalugu == === Scouts-väeosa === {{Vaata|Scouts-väeosa}} [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> === Taasasutamine === {{lisa materjali}} == Koosseis ja juhtkond == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii Samuti on üksuses ka Soomuskool, kus treenitakse [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid. === Ülemad === :'''alates 1991''' * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 [[Aivar Kokka]] * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 [[Andrus Merilo]] * 2016–2019 [[Tarmo Kundla]] * 2019–2022 [[Eero Aija]] * 2022-2025 [[Ranno Raudsik]] * alates 2025 [[Madis Koosa]] == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Pioneeritank |5 |Ostetud Hollandilt |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Sillatank |2 |Ostetud Hollandilt |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Naastetank |4 |Ostetud Hollandilt |- ! colspan="6" | Relvad |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>, R-20S, R-20L |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB CR-AM |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |M4 <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- ! colspan="6" | Miinipildujad |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |Miinipilduja |X |81mm. Miinipildujarühmad |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] p35uocwbh0y5oazbgjg1eia1abj8dtq 7168323 7168322 2026-06-06T11:54:58Z Tomatimahlz 206203 Viited pioneeri-, naaste- ja sillatankidele 7168323 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Ajalugu == === Scouts-väeosa === {{Vaata|Scouts-väeosa}} [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> === Taasasutamine === {{lisa materjali}} == Koosseis ja juhtkond == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii Samuti on üksuses ka Soomuskool, kus treenitakse [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid. === Ülemad === :'''alates 1991''' * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 [[Aivar Kokka]] * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 [[Andrus Merilo]] * 2016–2019 [[Tarmo Kundla]] * 2019–2022 [[Eero Aija]] * 2022-2025 [[Ranno Raudsik]] * alates 2025 [[Madis Koosa]] == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Pioneeritank |5 |Ostetud Hollandilt <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Sillatank |2 |Ostetud Hollandilt <ref name=":0" /> |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Naastetank |4 |Ostetud Hollandilt <ref name=":0" /> |- ! colspan="6" | Relvad |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>, R-20S, R-20L |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB CR-AM |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |M4 <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- ! colspan="6" | Miinipildujad |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |Miinipilduja |X |81mm. Miinipildujarühmad |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] htngv51hp4qouqjsb1ci77a5beh1v3t 7168325 7168323 2026-06-06T11:58:30Z Tomatimahlz 206203 7168325 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Ajalugu == === Scouts-väeosa === {{Vaata|Scouts-väeosa}} [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> === Taasasutamine === {{lisa materjali}} == Koosseis ja juhtkond == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii Samuti on üksuses ka Soomuskool, kus treenitakse [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid. == Ülemad == :'''alates 1991''' * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 [[Aivar Kokka]] * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 [[Andrus Merilo]] * 2016–2019 [[Tarmo Kundla]] * 2019–2022 [[Eero Aija]] * 2022-2025 [[Ranno Raudsik]] * alates 2025 [[Madis Koosa]] == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Pioneeritank |5 |Ostetud Hollandilt <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Sillatank |2 |Ostetud Hollandilt <ref name=":0" /> |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Naastetank |4 |Ostetud Hollandilt <ref name=":0" /> |- ! colspan="6" | Relvad |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>, R-20S, R-20L |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB, CR-AM Tankitõrjespetsialistid |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |M4 <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>Tankitõrjespetsialistid |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- ! colspan="6" | Miinipildujad |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |Miinipilduja |X |81mm. Miinipildujarühmad |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] 0vnmqrp034kxykz84z7wj8ls09ra0xi 0 173990 7168121 6978604 2026-06-06T04:06:14Z Mitte27 59267 /* III liiga põhi */ 7168121 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpalliliiga | nimi = III liiga | pilt = | riik = [[Eesti]] | konföderatsioon = [[UEFA]] | liigaaste = 5. | asutatud = 1995 | lõpetatud = | võistkondi = | tsoone = 4 | meister = | enim_meistritiitleid = | enim_mänge = | parim_väravakütt = | veebileht = | kõrgem_liiga = [[II liiga]] | madalam_liiga = [[IV liiga]] | praegune_liigahooaeg = [[III liiga 2023]] }} '''III liiga''' on [[Eesti]] [[jalgpall|klubijalgpalli]] tugevuselt viies [[Spordiliiga|liigaaste]]. ==Statistika, tabelid ja loendid== ===III liiga ida=== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" !Hooaeg |width=170px bgcolor="gold" |'''Võitja''' |width=170px bgcolor="silver" |'''2. koht''' |width=170px bgcolor="CC9966" |'''3. koht''' !Parim väravakütt (Klubi) !Väravaid |- |align=center|[[III liiga 1995/96|1995/96]] |[[Kohtla-Järve Veteranid]] |[[FC Rakvere]] |[[Tapa Fortuna]] | |align=center| |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 1996/97|1996/97]] |[[Kiviõli JK Irbis]] |[[Tapa Fortuna]] |[[FC Rakvere]] | |align=center| |- |align=center|[[III liiga 1997/98|1997/98]] |[[Narva Baltika]] |[[SK Tapa]] |[[Kehra Tempori]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Kolossov]] (Tapa) |align=center|'''10''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 1998|1998]] |[[Kohtla-Järve JK Alko]] |[[Kohtla-Järve SK Järve]] |[[SK Tapa]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Akimov]] (Tapa) |align=center|'''9''' |- |align=center|[[III liiga 1999|1999]] |[[Tallinna FC Puuma]] |[[Kohtla-Järve SK Järve]] |[[Kolgaküla SK Rada/HKL]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Akimov]] (Tapa) |align=center|'''14''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2000|2000]] |[[Narva Kick Sai]] |[[Jõhvi JK Orbiit]] |[[Sillamäe JK Kalev Junior]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Belski]] (SK Kick Sai) |align=center|'''10''' |- |align=center|[[III liiga 2001|2001]] |[[Tallinna SK Dvigatel]] |[[FC Viimsi]] |[[Kohtla-Järve JK Alko]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Kink]] (Viimsi) |align=center|'''31''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2002|2002]] |[[Kuusalu SK Rada]] |[[Jõhvi JK Orbiit]] |[[Paide JK]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Avdeev]] (JK Voka) |align=center|'''28''' |- |align=center|[[III liiga 2003|2003]] |[[JK Voka]] |[[Tallinna JK II]] |[[FC Ajax Estel-86]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Avdeev]] (JK Voka) |align=center|'''38''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2004|2004]] |[[JK Sillamäe Kalev]] |[[Narva JK Trans II]] |[[FC Ajax Estel II]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Avdeev]] (JK Voka) |align=center|'''33''' |- |align=center|[[III liiga 2005|2005]] |[[Jõhvi JK Orbiit]] |[[Lasnamäe FC Ajax II]] |[[Virumaa JK Rakvere]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Pavel Kondratjev (jalgpallur)|Pavel Kondratjev]] (Kiviõli) |align=center|'''30''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2006|2006]] |[[Kiviõli Tamme Auto]] |[[Virumaa JK Rakvere]] |[[Kuusalu SK Rada]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eerik Heinpalu]] (Kaitsejõudude SK) |align=center|'''28''' |- |align=center|[[III liiga 2007|2007]] |[[Kohtla-Järve JK Alko]] |[[Tallinna FC Anži]] |[[Maardu Esteve]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tõnis Starkopf]] (Maardu Esteve) |align=center|'''43''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2008|2008]] |[[FC M.C. Tallinn]] |[[Operi Jalgpallikool]] |[[Maardu Esteve]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tõnis Starkopf]] (Kiviõli) |align=center|'''23''' |- |align=center|[[III liiga 2009|2009]] |[[Tallinna FC Atletik]] |[[Raasiku FC Joker]] |[[Maardu Esteve]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Krivošein]] (Maardu Esteve) |align=center|'''34''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2010|2010]] |[[JK Sillamäe Kalev II]] |[[Tallinna JK Kotkad]] |[[FC Maardu]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Krivošein]] (FC Maardu) |align=center|'''29''' |- |align=center|[[III liiga 2011|2011]] |[[FC Maardu]] |[[Kuusalu JK Rada]] |[[Rakvere JK Tarvas II]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rando Randjõe]] (Raasiku Joker) |align=center|'''19''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2012|2012]] |[[Raasiku FC Joker 1993]] |[[JK Keskerakond]] |[[Lasnamäe FC Ajax II]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Kobjakov]] (Lasnamäe Ajax II) |align=center|'''22''' |- |align=center|[[III liiga 2013|2013]] |[[Jõhvi FC Lokomotiv II]] |[[Tallinna JK Visadus]] |[[Tallinna FC Levadia III]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raido Vespere]] (FCF Järva-Jaani) |align=center|'''26''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2014|2014]] |[[Kuusalu JK Rada]] |[[Narva United FC]] |[[Kiviõli FC Irbis II]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Popov]] (Irbis II) |align=center|'''28''' |- |align=center|[[III liiga 2015|2015]] |[[Tallinna FC Forza]] |[[Narva United FC]] |[[Maardu United]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jevgeni Tšigrinov]] (FC Forza) |align=center|'''46''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2016|2016]] |[[Maardu United]] |[[Tallinna FC Infonet III]] |[[Kohtla-Järve JK Järve II]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Akimov]] (Ambla) |align=center|'''29''' |- |align=center|[[III liiga 2017|2017]] |[[Paide Linnameeskond III]] |[[FCI Tallinn III]] |[[JK Väätsa Vald]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} [[Vitas Mališauskas]] (FCI)<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Rikberg]] (Paide) |align=center|'''25''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2018|2018]] |[[Viimsi JK II]] |[[JK Loo]] |[[Lasnamäe FC Ajax II]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Kobjakov]] (Ajax) |align=center|'''25''' |- |align=center|[[III liiga 2019|2019]] |[[FC Tallinn]] |[[Türi Ganvix JK]] |[[Paide Linnameeskond IV]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karel Seire]] (Paide) |align=center|'''28''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2020|2020]] |[[FA Tartu Kalev]] |[[Paide Linnameeskond IV]] |[[Rakvere JK Tarvas II]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} Karel Seire (Paide) |align=center|'''30''' |- |align=center|[[III liiga 2021|2021]] |[[Türi Ganvix JK]] |[[Jõhvi FC Phoenix]] |[[FC Tallinn II]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robert Tupits]] (Ganvix) |align=center|'''32''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2022|2022]] |[[Türi Ganvix JK]] |[[Raasiku FC Joker]] |[[Anija JK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jüri Dmitrenko]] (Anija) |align=center|'''35''' |- |align=center|[[III liiga 2023|2023]] |[[Paide Linnameeskond III]] |[[JK Loo]] |[[Türi Ganvix JK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jüri Jevdokimov]] (Paide) |align=center|'''28''' |- | align="center" |[[III liiga 2024|2024]] |[[Raasiku FC Joker]] |[[Türi Ganvix JK]] |[[Kohtla-Järve Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Eesti}}[[Gren Kevin Raudsep]] (Raasiku Joker) | align="center" |'''30''' |} ===III liiga põhi=== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" !Hooaeg |width=170px bgcolor="gold" |'''Võitja''' |width=170px bgcolor="silver" |'''2. koht''' |width=170px bgcolor="CC9966" |'''3. koht''' !Parim väravakütt (Klubi) !Väravaid |- |align=center|[[III liiga 1995/96|1995/96]] |[[Tallinna Devia]] |[[Muuga Sadam]] |[[Kopli SK]] | |align=center| |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 1996/97|1996/97]] |[[Kopli SK]] |[[Maardu FS Junior]] |[[Kalevi ÜJP Jägala]] | |align=center| |- |align=center|[[III liiga 1997/98|1997/98]] |[[FC M.C. Tallinn]] |[[Nõmme JK Kalju]] |[[Maardu FS Junior]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Veiko Murumaa]] (FS Junior) |align=center|'''14''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 1998|1998]] |[[Lasnamäe JK]] |[[Nõmme JK Kalju]] |[[Muuga Sadam]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Lepist]] (Nõmme Kalju) |align=center|'''14''' |- |align=center|[[III liiga 1999|1999]] |[[Maardu FS Junior]] |[[Tallinna Jalgpallikool]] |[[Nõmme JK Kalju]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Lauri Kiviloo]] (Nõmme Kalju) |align=center|'''21''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2000|2000]] |[[TJK-83]] |[[Tallinna Jalgpallikool]] |[[Tallinna FC Feeling]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Veniamin Levin]] (SK ESS) |align=center|'''17''' |- |align=center|[[III liiga 2001|2001]] |[[FC M.C. Tallinn]] |[[Tallinna FC Ajax]] |[[Tallinna SK ESS]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ott Purje]] (M.C. Tallinn) |align=center|'''22''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2002|2002]] |[[Tallinna JK Dünamo]] |[[Tallinna SC Real]] |[[Tallinna Fortuna]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Dmitrijev]] (FC Puuma) |align=center|'''20''' |- |align=center|[[III liiga 2003|2003]] |[[JK Tallinna Kalev]] |[[FC Ajax Estel-85]] |[[Eesti Telefoni SK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Kosterev]] (Tallinna Kalev) |align=center|'''20''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2004|2004]] |[[FC Elion]] |[[Nõmme JK Kalju]] |[[Tallinna LiVal Sport]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Markko Kudu]] (FC Olympic) |align=center|'''21''' |- |align=center|[[III liiga 2005|2005]] |[[JK Tondi]] |[[Keskerakonna JK]] |[[Tallinna LiVal Sport]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Tšurikov]] (JK Tondi) |align=center|'''27''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2006|2006]] |[[Tallinna FC Ararat]] |[[Nõmme JK Kalju II]] |[[Tallinna JK Piraaja]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Tšurikov]] (JK Tondi) |align=center|'''23''' |- |align=center|[[III liiga 2007|2007]] |[[Tallinna SK Sport]] |[[Keskerakonna JK]] |[[Saue JK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Janar Pajo]] (Saue JK) |align=center|'''23''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2008|2008]] |[[Keskerakonna JK]] |[[Tallinna JK Piraaja]] |[[TJK II]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kirill Abramov]] (LiVal Sport) |align=center|'''21''' |- |align=center|[[III liiga 2009|2009]] |[[FC Ajax Veteranid]] |[[JK Tondi]] |[[Tallinna JK Legion II]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Kobjakov]] (Ajax Veteranid) |align=center|'''20''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2010|2010]] |[[Tallinna FC Olympic]] |[[Tallinna JK Piraaja]] |[[Koeru JK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rando Tamm]] (Olympic) |align=center|'''20''' |- |align=center|[[III liiga 2011|2011]] |[[Tallinna FC Ararat TTÜ]] |[[Saue JK Laagri]] |[[JK Tallinna Kalev III]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marion Adusoo]] (Koeru) |align=center|'''19''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2012|2012]] |[[FCF Tallinna Ülikool]] |[[Saue JK Laagri]] |[[JK Tallinna Kalev III]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Even Laanemaa]] (Tallinna Ülikool) |align=center|'''21''' |- |align=center|[[III liiga 2013|2013]] |[[Paide Linnameeskond II]] |[[JK Tallinna Kalev III]] |[[JK Tondi]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksei Naariste]] (Tallinna Kalev III) |align=center|'''26''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2014|2014]] |[[Tallinna JK Piraaja]] |[[Tallinna FC Charma]] |[[JK Retro]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Skiperski]] (Retro) |align=center|'''54''' |- |align=center|[[III liiga 2015|2015]] |[[JK Retro]] |[[JK Tallinna Kalev III]] |[[Tallinna SK Dnipro]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Skiperski]] (Retro) |align=center|'''45''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2016|2016]] |[[Pirita JK Reliikvia]] |[[Tallinna FC Hell Hunt]] |[[JK Retro]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Skiperski]] (Retro) |align=center|'''30''' |- |align=center|[[III liiga 2017|2017]] |[[Põhja-Tallinna JK Volta]] |[[Tallinna FC Hell Hunt]] |[[JK Tallinna Kalev III]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ian-Erik Valge]] (Volta) |align=center|'''34''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2018|2018]] |[[JK Retro]] |[[Tallinna FC Zapoos]] |[[Harju JK Laagri]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Skiperski]] (Retro) |align=center|'''41''' |- |align=center|[[III liiga 2019|2019]] |[[Harju JK Laagri]] |[[Lilleküla JK Retro]] |[[Tallinna FC Zapoos]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Skiperski]] (Retro) |align=center|'''30''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2020|2020]] |[[Lilleküla JK Retro]] |[[Tallinna FC Zenit]] |[[Tallinna FC Hell Hunt]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Dmitri Skiperski]] (Retro) |align=center|'''37''' |- |align=center|[[III liiga 2021|2021]] |[[Tallinna FC Zapoos]] |[[Tallinna FC Eston Villa]] |[[Tallinna FC Zenit]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kristo Koppel]] (Sporting) |align=center|'''27''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2022|2022]] |[[Tallinna AS Cosmos FC]] |[[Tallinna SC ReUnited]] |[[Tallinna FC Zapoos]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]] (Cosmos) |align=center|'''44''' |- |align=center|[[III liiga 2023|2023]] |[[Tallinna FC Zapoos]] |[[Tallinna SC ReUnited]] |[[Tallinna FC Maksatransport]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Karlson]] (Zapoos) |align=center|'''23''' |- | align="center" |[[III liiga 2024|2024]] |[[Tallinna FC Starmedia]] |[[Tallinna FC Tamper]] |[[Tallinna SC ReUnited]] |{{Riigi ikoon|Eesti}}[[Rene Prans]] (Piraaja) | align="center" |'''27''' |} ===III liiga lõuna=== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" !Hooaeg |width=170px bgcolor="gold" |'''Võitja''' |width=170px bgcolor="silver" |'''2. koht''' |width=170px bgcolor="CC9966" |'''3. koht''' !Parim väravakütt (Klubi) !Väravaid |- |align=center|[[III liiga 1995/96|1995/96]] |[[Võhma Linnameeskond]] |[[Valga FC Warrior]] |[[Viljandi MSK]] | | |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 1996/97|1996/97]] |[[Põltsamaa JK Sport]] |[[Võru JK Kalev]] |[[Viljandi MSK]] | | |- |align=center|[[III liiga 1997/98|1997/98]] |[[Viljandi JK Tulevik II]] |[[Põltsamaa JK Sport]] |[[Tarvastu JK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Orav]] (Tulevik II) |align=center|'''11''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 1998|1998]] |[[Põltsamaa JK Sport]] |[[Tarvastu JK]] |[[JK Karksi]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Üllar Kütt]] (Põltsamaa Sport) |align=center|'''12''' |- |align=center|[[III liiga 1999|1999]] |[[Tarvastu JK]] |[[Võru JK Kalev]] |[[Tartu Jalgpallikool]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Kuragin]] (Võru) |align=center|'''17''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2000|2000]] |[[Tartu JK Tammeka]] |[[JK Karksi]] |[[Viljandi PT]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Gussev]] (JK Tammeka) |align=center|'''22''' |- |align=center|[[III liiga 2001|2001]] |[[Tartu TÜ/Fauna]] |[[Tarvastu JK]] |[[Võru SK Silja Sport]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Egon Parve]] (Koeru) |align=center|'''17''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2002|2002]] |[[FC Valga II]] |[[Tarvastu JK]] |[[Võhma Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eston Kurvits]] (Võru) |align=center|'''14''' |- |align=center|[[III liiga 2003|2003]] |[[Tartu JK Olümpia-2000]] |[[JK Karksi]] |[[Pärnu Pataljoni JK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Artur Ossipov]] (Olümpia-2000) |align=center|'''20''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2004|2004]] |[[Pärnu Pataljoni JK]] |[[Valga FC Warrior]] |[[Koeru SK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Egon Parve]] (Koeru) |align=center|'''17''' |- |align=center|[[III liiga 2005|2005]] |[[Tartu Välk 494 (jalgpall)|Tartu Välk 494]] |[[Tartu TÜ/Fauna]] |[[FCF Järva-Jaani SK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Egon Parve]] (Koeru) |align=center|'''22''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2006|2006]] |[[Paide FC Flora]] |[[Võru JK]] |[[Tartu JK Tammeka II]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Rikberg]] (Paide Flora) |align=center|'''48''' |- |align=center|[[III liiga 2007|2007]] |[[Türi Ganvix JK]] |[[Viljandi JK Kodugaas]] |[[Jõgeva SK Tähe]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ergo Eelmäe]] (meeskond) |align=center|'''30''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2008|2008]] |[[Tartu FC Metec]] |[[Tartu SK 10 Premium]] |[[Põlva FC Lootos]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Alve]] (Põlva Lootus) |align=center|'''37''' |- |align=center|[[III liiga 2009|2009]] |[[Tartu FC HaServ]] |[[JK Luunja]] |[[FC Otepää]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Alve]] (Põlva Lootus) |align=center|'''32''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2010|2010]] |[[JK Luunja]] |[[Viljandi JK Kotkad]] |[[Põlva FC Lootos]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robert Pluum]] (JK Luunja) |align=center|'''22''' |- |align=center|[[III liiga 2011|2011]] |[[FC Elva]] |[[Jõgeva SK Noorus-96]] |[[Võru JK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mairo Tikerberi]] (Jõgeva Noorus) |align=center|'''28''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2012|2012]] |[[Tartu Quattromed]] |[[Jõgeva SK Noorus-96]] |[[Viljandi JK Tulevik II]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ivar Sova]] (Quattromed) |align=center|'''33''' |- |align=center|[[III liiga 2013|2013]] |[[Võru JK]] |[[Viljandi JK Tulevik Vanakesed]] |[[FC Otepää]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Mitrofanov]] (FC Tartu) |align=center|'''22''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2014|2014]] |[[Tõrva JK]] |[[SK Imavere Forss]] |[[SK Tääksi]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Suur]] (Tõrva JK) |align=center|'''28''' |- |align=center|[[III liiga 2015|2015]] |[[Tartu FC Merkuur]] |[[Tartu FC Santos II]] |[[FC Otepää]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marek Naal]] (FC Merkuur)<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vladislav Gussev]] (FC Merkuur) |align=center|'''22''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2016|2016]] |[[FC Otepää]] |[[FC Tarvastu]] |[[Vastseliina FC Tannem]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raul Lehismets]] (Otepää) |align=center|'''29''' |- |align=center|[[III liiga 2017|2017]] |[[Tartu JK Welco II]] |[[FC Tarvastu]] |[[FC Vastseliina]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Reimo Ojala]] (Tammeka) |align=center|'''24''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2018|2018]] |[[Põhja-Sakala]] |[[SK Imavere]] |[[FC Tarvastu]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rasmus Alles]] (Tulevik) |align=center|'''30''' |- |align=center|[[III liiga 2019|2019]] |[[FC Otepää]] |[[Tartu FC Helios]] |[[FC Tarvastu ja JK Tõrva ÜM]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Erki Alliksoo]] (Vastseliina) |align=center|'''32''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2020|2020]] |[[FC Elva II]] |[[FC Otepää]] |[[SK Imavere]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karl-Ernst Saal]] (Elva II) |align=center|'''33''' |- |align=center|[[III liiga 2021|2021]] |[[FC Otepää]] |[[Tartu Team Helm]] |[[FC Vastseliina]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Risto Liiv]] (Vastseliina) |align=center|'''27''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2022|2022]] |[[Tartu Team Helm]] |[[FA Tartu Kalev II]] |[[FC Otepää]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Arula]] (Imavere) |align=center|'''30''' |- |align=center|[[III liiga 2023|2023]] |[[Tartu Team Helm]] |[[FC Otepää]] |[[Tartu JK Welco X]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karl-Ernst Saal]] (Elva II) |align=center|'''24''' |- | align="center" |[[III liiga 2024|2024]] |Põlva FC Lootos |Tartu Team Helm |Viljandi JK Tulevik II |{{Riigi ikoon|Eesti}}[[Temari Nuuma]] (Lootos) | align="center" |'''21''' |} ===III liiga lääs=== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" !Hooaeg |width=170px bgcolor="gold" |'''Võitja''' |width=170px bgcolor="silver" |'''2. koht''' |width=170px bgcolor="CC9966" |'''3. koht''' !Parim väravakütt (Klubi) !Väravaid |- |align=center|[[III liiga 1995/96|1995/96]] |[[Kärdla JK]] |[[Märjamaa Kompanii]] |[[FC Haapsalu]] | |align=center| |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 1996/97|1996/97]] |[[Kuusalu SK Rada/HKL]] |[[Rapla JK Atli]] |[[FC Haapsalu]] | |align=center| |- |align=center|[[III liiga 1997/98|1997/98]] |[[FC Kuressaare]] |[[Rapla JK Atli]] |[[1. FC Tallinn]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Toivo Alt]] (Kuressaare) |align=center|'''8''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 1998|1998]] |[[Kehtna FC Flora]] |[[Järvamaa JK]] |[[Pärnu JK II]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksander Saharov]] (Kehra Flora) |align=center|'''10''' |- |align=center|[[III liiga 1999|1999]] |[[Võhma Olümpia]] |[[Järvamaa JK/Arieks]] |[[Pärnu JK/Vapper]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ahti Klamp]] (Võhma Olümpia) |align=center|'''24''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2000|2000]] |[[Pärnu JK/Vapper]] |[[Märjamaa Kompanii]] |[[Keila JK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Israel]] (Keila) |align=center|'''19''' |- |align=center|[[III liiga 2001|2001]] |[[Märjamaa Kompanii]] |[[Keila JK Alibi]] |[[FC Kose]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jaanus Põllumees]] (Hansa United) |align=center|'''14''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2002|2002]] |[[FC Kernu Kadakas]] |[[FC Kose]] |[[Pakri SK Paldiski]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Israel]] (Keila) |align=center|'''14''' |- |align=center|[[III liiga 2003|2003]] |[[Lelle SK]] |[[FC Kose]] |[[Tabasalu Palliklubi]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mihail Ištšuk]] (Lelle SK) |align=center|'''39''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2004|2004]] |[[Märjamaa Kompanii]] |[[FC Kose]] |[[Tabasalu Palliklubi]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marek Tiik]] (Märjamaa) |align=center|'''15''' |- |align=center|[[III liiga 2005|2005]] |[[JK Tallinna Kalev II]] |[[Pakri SK Paldiski]] |[[JK Kernu Kadakas]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Štukin]] (Tallinna Kalev II) |align=center|'''25''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2006|2006]] |[[Tabasalu Palliklubi]] |[[JK Kernu Kadakas]] |[[FC Haiba]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raigo Abel]] (Kernu Kadakas) |align=center|'''29''' |- |align=center|[[III liiga 2007|2007]] |[[JK Kaitseliit Kalev]] |[[Pärnu SK Kalev]] |[[FC Haapsalu]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Vassiljev]] (Haapsalu) |align=center|'''25''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2008|2008]] |[[FC Toompea]] |[[Rummu Dünamo]] |[[FC Risti]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Atko Väikmeri]] (Toompea) |align=center|'''26''' |- |align=center|[[III liiga 2009|2009]] |[[Rummu Dünamo]] |[[FC Haiba]] |[[FC Kose]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Reimo Berkmann]] (Kärdla LM) |align=center|'''19''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2010|2010]] |[[Paide Kumake]] |[[FC Kose]] |[[Kehtna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tanel Oeselg]] (Kehtna Flora) |align=center|'''22''' |- |align=center|[[III liiga 2011|2011]] |[[Vändra JK Vaprus]] |[[Keila JK]] |[[Saaremaa JK aameraaS]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Dmitri Skiperski]] (Eesti Koondis) |align=center|'''36''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2012|2012]] |[[Eesti Koondis]] |[[Rummu Dünamo]] |[[Pärnu FC Metropool]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Dmitri Skiperski]] (Eesti Koondis) |align=center|'''35''' |- |align=center|[[III liiga 2013|2013]] |[[JK Retro]] |[[JK Kernu Kadakas]] |[[Viimsi MRJK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Dmitri Skiperski]] (JK Retro) |align=center|'''41''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2014|2014]] |[[FC Kose]] |[[Saaremaa JK aameraaS]] |[[FC Lelle]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ülari Tohver]] (JK Pärnu-Jaagupi) |align=center|'''21''' |- |align=center|[[III liiga 2015|2015]] |[[Pärnu Jalgpalliklubi]] |[[Kärdla LM]] |[[Läänemaa JK Haapsalu]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vladislav Šikirjavõi]] (Haapsalu) |align=center|'''29''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2016|2016]] |[[Raplamaa JK]] |[[Pärnu JK Vaprus]] |[[FC Nõmme United II]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robert Veskimäe]] (United) |align=center|'''24''' |- |align=center|[[III liiga 2017|2017]] |[[Pärnu JK Poseidon]] |[[Tallinna FC Castovanni Eagles]] |[[Läänemaa JK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Dobõšev-Proosväli]] (Läänemaa) |align=center|'''30''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2018|2018]] |[[FC Kose]] |[[Põhja-Tallinna JK Volta II]] |[[Saue JK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Pelle Pohlak]] (Kose) |align=center|'''32''' |- |align=center|[[III liiga 2019|2019]] |[[Saue JK]] |[[Pärnu Jalgpalliklubi II]] |[[FC Hiiumaa]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Dmitri Sui]] (Rummu) |align=center|'''26''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2020|2020]] |[[FC Hiiumaa]] |[[Rummu Dünamo]] |[[Tallinna FC Pocarr]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Vassiljev]] (Pocarr) |align=center|'''19''' |- |align=center|[[III liiga 2021|2021]] |[[FC Nõmme United U21]] |[[Harju JK Laagri II]] |[[Tallinna FC Maksatransport]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Filipp Drabinko]] (Harju) |align=center|'''24''' |-bgcolor="#F0F0F0" |align=center|[[III liiga 2022|2022]] |[[Pärnu JK Tervis]] |[[Rummu Dünamo]] |[[Tallinna FC Maksatransport]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Mištšenko]] (Dünamo) |align=center|'''40''' |- |align=center|[[III liiga 2023|2023]] |[[Tallinna JK Puuma]] |[[Tabasalu Ulasabat C.F.]] |[[JK Tallinna Kalev Juunior]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]] (Puuma) |align=center|'''38''' |- | align="center" |[[III liiga 2024|2024]] |[[JK Tallinna Kalev Juunior]] |[[Kristiine JK]] |[[Tallinna FC Zealot Sporting]] |{{Riigi ikoon|Eesti}}[[Lucas Kris Leis]] (Kalev) | align="center" |'''23''' |} {{III liiga meeskonnad}} {{III liiga hooajad}} {{Eesti jalgpall}} [[Kategooria:III liiga| ]] nkggyfmcgb1agmft9lk7ibiuzhok7o6 0 177346 7168267 6326695 2026-06-06T10:20:06Z Amherst99 15496 /* */ 7168267 wikitext text/x-wiki '''Leo Poska''' ([[12. detsember]] [[1901]] [[Väike-Lähtru]] küla, [[Martna vald (Martna kihelkond)|Martna vald]], [[Läänemaa]] – [[24. aprill]] [[1945]] [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane ([[vanemleitnant]]). Hukati Nõukogude võimu poolt. == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23362 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Poska, Leo}} [[Kategooria:Aegna Komandantuuri koosseis]] [[Kategooria:Suuropi Komandantuuri koosseis]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1945]] be2s3oiw8hwoy2mqf9pe8mww94vtbbi 7168268 7168267 2026-06-06T10:20:23Z Amherst99 15496 /* */ 7168268 wikitext text/x-wiki '''Leo Poska''' ([[12. detsember]] [[1901]] [[Väike-Lähtru]] küla, [[Martna vald (Martna kihelkond)|Martna vald]], [[Läänemaa]] – [[24. aprill]] [[1945]] [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane ([[vanemleitnant]]). Hukati [[Nõukogude võim]]u poolt. == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23362 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Poska, Leo}} [[Kategooria:Aegna Komandantuuri koosseis]] [[Kategooria:Suuropi Komandantuuri koosseis]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1945]] bnbbehhs3ivjj90hx3c5yv998ydepv5 0 178345 7167913 7054007 2026-06-05T14:28:25Z Kuriuss 38125 7167913 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib põllumehest; misjonäri kohta vaata artiklit [[Aleksander Eisenschmidt (misjonär)]]}} [[Fail:Aleksander Eisenschmidt.png|pisi|443x443px|Aleksander Eisenschmidt]] '''Aleksander Jakob Peeter Eisenschmidt''' ([[14. august]] [[1876]] Käärdi talu, [[Uderna vald]] – [[6. august]] [[1914]] [[Tartu]] lähedal, maetud [[Vana-Peetri kalmistu|Tartu Vana-Peetri kalmistule]]) oli eesti põllumajandusteadlane ja ajakirjanik, üks esimesi eesti rahvusest agronoomiadoktoreid.<ref>EE 14: 54</ref> Ta töötas aastatel 1899–1902 [[Kiidjärve mõis]]avalitsejana.<ref name="esko">Esko, Enn. Karilatsi, Taevaskoja, Põlva. Tallinn: Maalehe Raamat. 2001</ref> Eisenschmidt õppis 1903–1905 [[Königsbergi ülikool]]is, kus kaitses 1911. aastal doktoriväitekirja väikepõllupidamisest Tartu maakonnas. Ta asutas 1906. aastal nädalalehe [[Põllutööleht]] ja oli kuni 1910. aastani selle vastutav toimetaja. Aastatel 1907–1910 oli ta ka kuukirja [[Aiatööleht]] vastutav toimetaja.<ref name="esko" /> 1906. aasta 1. septembrist [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i (TEPS) töötas ta kaubandusosakonna asjaajaja ja tegevjuhina. Seal hakkas ta looma otsekontakte paremate välismaa vabrikutega ja tellima põllutöö-tarbeaineid otse välismaistelt tootjatelt. Suvel 1907 otsustas TEPS-i koosolek asutada vastastikuse vastutuse alusel töötava ostu-müügi ühisuse. 31. augustil 1908 kinnitatigi [[Tartu Eesti Majanduse Ühisus]]e põhikiri ja 1. jaanuarist 1909 läks kaubandusosakonna tegevus uue ühisuse kätte, mille direktoriks valiti Aleksander Eisenschmidt. Tema juhatusel kujunes Tartu Eesti MÜ paari aastaga Eesti kõige elujõulisemaks põllutöötarbeainete müügikohaks. Ta tegi maailma paremate tootjate saadused ilma vahetalitajateta põllumeestele kättesaadavaks, seadis sisse teadusliku kontrolli kunstsõnnikute ja seemnete alal, korraldas kindla kava järgi aastate jooksul väärtuskatseid tegevpõllumeeste juures; tutvustas uusi maaharimisriistu, seadis sisse ühispiimatalitusi maal jne.[[Pilt:Aleksander Eisenschmidt, maja.JPG|pisi|Maja Tartus aadressil Riia 167, kus elas A. Eisenschmidt|292x292px]] [[Fail:Aleksander Eisenschmidti hauasammas Tartu Vana-Peetri kalmistul.png|pisi|289x289px|Aleksander Eisenschmidti hauasammas Tartu [[Vana-Peetri kalmistu]]l]] 1907. aastal asutas Eisenschmidt Tartus Aiavilja-Ühisuse, mis pidi tulevikus välja arenema suureks aedviljakonservide ja alkoholita jookide valmistamise tööstuseks Eestis. Eisenschmidt tegi kodumaal algust ka tindivalmistamisega{{millal}}{{lisa viide}}, asutas nn Ronga Ühisuse{{millal}}{{lisa viide}} ja võttis korduvalt sõna postiolude parandamiseks maal. Eisenschmidt abiellus 1909. aasta sügisel [[Ülenurme mõis]]a rentniku Lehnbaumi tütre Margot Luisega. 1910. aastal sündis neil poeg Uno ja 1914. aastal tütar. Aleksander Eisenschmidt, tema isa ja nelja-aastane poeg hukkusid 6. augustil 1914 Tartus oma kodu lähedal liivakarjääris (nüüdses [[Sanatooriumi park (Tartu)|Sanatooriumi pargis]]) liivavaringus.<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1914/07/25/76 Dr. Aleksander Eisenschmidt surn.], Postimees, nr. 166, 25 juuli 1914</ref> == Isiklikku == Tema isa onupoeg [[Wilhelm Gottfried Eisenschmidt]] oli [[Tartu Peetri kogudus]]e õpetaja.{{lisa viide}} Tema vanaonu pojapoja pojapoeg [[Jaan Einasto]] on eesti astrofüüsik.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *1924. ''Dr phil Aleksander Eisenschmidti elulugu ja tegevus''. Tartu. *[[Heino Kiik]] 1969. ''Aleksander Eisenschmidt''. *[[Vello Lään]] 2008. ''Ühenduses on jõud: 100 aastat kaubandust Tartumaal''. Tartu Tarbijate Kooperatiiv. == Välislingid == * {{ISIK|358}} * [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=14558 Dr. phil. Aleksander Eisenschmidt'i elulugu ja tegewus : tema kümne-aastase surmapäewa mälestamiseks] Teos digiteeritult digitaalarhiivis DIGAR {{JÄRJESTA:Eisenschmidt, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Liivimaa mõisavalitsejad]] [[Kategooria:Königsbergi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Peetri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1876]] [[Kategooria:Surnud 1914]] qbwoejr6mba49lf5rdy3c4ofosdqd10 7167915 7167913 2026-06-05T14:32:22Z Kuriuss 38125 7167915 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib põllumehest; misjonäri kohta vaata artiklit [[Aleksander Eisenschmidt (misjonär)]]}} [[Fail:Aleksander Eisenschmidt.png|pisi|443x443px|Aleksander Eisenschmidt]] '''Aleksander Jakob Peeter Eisenschmidt''' ([[14. august]] [[1876]] Käärdi talu, [[Uderna vald]] – [[6. august]] [[1914]] [[Tartu]] lähedal, maetud [[Vana-Peetri kalmistu|Tartu Vana-Peetri kalmistule]]) oli eesti põllumajandusteadlane ja ajakirjanik, üks esimesi eesti rahvusest agronoomiadoktoreid.<ref>EE 14: 54</ref> Ta töötas aastatel 1899–1902 [[Kiidjärve mõis]]avalitsejana.<ref name="esko">Esko, Enn. Karilatsi, Taevaskoja, Põlva. Tallinn: Maalehe Raamat. 2001</ref> Eisenschmidt õppis 1903–1905 [[Königsbergi ülikool]]is, kus kaitses 1911. aastal doktoriväitekirja väikepõllupidamisest Tartu maakonnas. Ta asutas 1906. aastal nädalalehe [[Põllutööleht]] ja oli kuni 1910. aastani selle vastutav toimetaja. Aastatel 1907–1910 oli ta ka kuukirja [[Aiatööleht]] vastutav toimetaja.<ref name="esko" /> 1906. aasta 1. septembrist [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i (TEPS) töötas ta kaubandusosakonna asjaajaja ja tegevjuhina. Seal hakkas ta looma otsekontakte paremate välismaa vabrikutega ja tellima põllutöö-tarbeaineid otse välismaistelt tootjatelt. Suvel 1907 otsustas TEPS-i koosolek asutada vastastikuse vastutuse alusel töötava ostu-müügi ühisuse. 31. augustil 1908 kinnitatigi [[Tartu Eesti Majanduse Ühisus]]e põhikiri ja 1. jaanuarist 1909 läks kaubandusosakonna tegevus uue ühisuse kätte, mille direktoriks valiti Aleksander Eisenschmidt. Tema juhatusel kujunes Tartu Eesti MÜ paari aastaga Eesti kõige elujõulisemaks põllutöötarbeainete müügikohaks. Ta tegi maailma paremate tootjate saadused ilma vahetalitajateta põllumeestele kättesaadavaks, seadis sisse teadusliku kontrolli kunstsõnnikute ja seemnete alal, korraldas kindla kava järgi aastate jooksul väärtuskatseid tegevpõllumeeste juures; tutvustas uusi maaharimisriistu, seadis sisse ühispiimatalitusi maal jne.[[Pilt:Aleksander Eisenschmidt, maja.JPG|pisi|Maja Tartus aadressil Riia 167, kus elas A. Eisenschmidt|292x292px]] [[Fail:Aleksander Eisenschmidti hauasammas Tartu Vana-Peetri kalmistul.png|pisi|289x289px|Aleksander Eisenschmidti hauasammas Tartu [[Vana-Peetri kalmistu]]l]] 1907. aastal asutas Eisenschmidt Tartus Aiavilja-Ühisuse, mis pidi tulevikus välja arenema suureks aedviljakonservide ja alkoholita jookide valmistamise tööstuseks Eestis. Eisenschmidt tegi kodumaal algust ka tindivalmistamisega{{millal}}{{lisa viide}}, asutas nn Ronga Ühisuse{{millal}}{{lisa viide}} ja võttis korduvalt sõna postiolude parandamiseks maal. == Isiklikku == Eisenschmidt abiellus 1909. aasta sügisel [[Ülenurme mõis]]a rentniku Lehnbaumi tütre Margot Luisega. 1910. aastal sündis neil poeg Uno ja 1914. aastal tütar. Aleksander Eisenschmidt, tema isa ja nelja-aastane poeg hukkusid 6. augustil 1914 Tartus oma kodu lähedal liivakarjääris (nüüdses [[Sanatooriumi park (Tartu)|Sanatooriumi pargis]]) liivavaringus.<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1914/07/25/76 Dr. Aleksander Eisenschmidt surn.], Postimees, nr. 166, 25 juuli 1914</ref> Tema isa onupoeg [[Wilhelm Gottfried Eisenschmidt]] oli [[Tartu Peetri kogudus]]e õpetaja.{{lisa viide}} Tema vanaonu pojapoja pojapoeg [[Jaan Einasto]] on eesti astrofüüsik.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *1924. ''Dr phil Aleksander Eisenschmidti elulugu ja tegevus''. Tartu. *[[Heino Kiik]] 1969. ''Aleksander Eisenschmidt''. *[[Vello Lään]] 2008. ''Ühenduses on jõud: 100 aastat kaubandust Tartumaal''. Tartu Tarbijate Kooperatiiv. == Välislingid == * {{ISIK|358}} * [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=14558 Dr. phil. Aleksander Eisenschmidt'i elulugu ja tegewus : tema kümne-aastase surmapäewa mälestamiseks] Teos digiteeritult digitaalarhiivis DIGAR {{JÄRJESTA:Eisenschmidt, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Liivimaa mõisavalitsejad]] [[Kategooria:Königsbergi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Peetri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1876]] [[Kategooria:Surnud 1914]] rs6i9nahi2qpl4rod3nlm7fng2fp69y 0 178400 7167859 6926607 2026-06-05T11:59:51Z Makenzis 95198 7167859 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Lvivi FK Karpatõ | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Футбольний клуб "Карпати" Львів | hüüdnimi = Lõvid, Zeleno-Bili (Rohe-valged) | lühend = | asutatud = [[1963]] | lõpp = | väljak = [[Ukraina staadion]], [[Lviv]] | mahutavus = | ametinimetus1 = President | esimees = [[Stepan Jurtšõšõn]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = | liiga = [[Pre,jer Liha]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 9. koht | muster_la1 = _jomatoletum3gw | muster_b1 = _jomatoletum3gw | muster_ra1 = _jomatoletum3gw | muster_sh1 = _jomatoletum3gw | muster_so1 = _jomatoletum3gw | vasakkäsi1 = 000000 | kere1 = 000000 | paremkäsi1 = 000000 | püksid1 = 000000 | sokid1 = 000000 | muster_la2 = _jomatoletum3wb | muster_b2 = _jomatoletum3wb | muster_ra2 = _jomatoletum3wb | muster_sh2 = | muster_so2 = | vasakkäsi2 = 000000 | kere2 = 000000 | paremkäsi2 = 000000 | püksid2 = 000000 | sokid2 = 000000 | veeb = https://fckarpaty.org.ua/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Lvivi FK Karpatõ''' (ametlikult ''ФК «Карпати» Львів'') on [[1963]] asutatud [[Ukraina]] [[jalgpalliklubi]], mille kodulinn on [[Lviv]] ja -väljak [[Ukraina staadion]]. Esindusmeeskond mängib [[Ukraina jalgpalli kõrgliiga]]s. [[1969]] võitis [[NSV Liidu jalgpallikarikas|NSV Liidu karika]]. [[Pilt:Талісман Карпат Львів.JPG|pisi|Klubi maskott]] == Saavutused == **'''[[NSV Liidu jalgpallikarikas|NSV Liidu karikas]]''' :Võitja (1): 1969 == Eesti ja eestlased == === Eesti mängijad === *[[Sergei Zenjov]] (2007–2014) *[[Tarmo Kink]] (2012) == Vaata ka == * [[UEFA kõrgliigaklubide loend]] == Välislingid == {{Commons|Category:FC Karpaty Lviv}} * [http://www.fckarpaty.lviv.ua/ Klubi koduleht] * [http://fckarpaty.com.ua/ FCKarpaty.Com.Ua] [[Kategooria:Ukraina jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Lviv]] lcuw7s07qoo3dqsg7a97jfyttxgiw14 0 179136 7168223 7163457 2026-06-06T08:53:46Z NOSSER 8097 /* Eestimaa maanõunikud */ 7168223 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametikoht | nimetus = Eestimaa maanõunik | omakeelne_nimetus = saksa keeles ''der estländische Landrat'' | embleem = | lipp = | pilt = Eestimaa Rüütelkonna hoone.jpg | pildiallkiri = [[Eestimaa rüütelkonna hoone]] | ametis = | ametisalates = | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium]], [[Eestimaa ülemmaakohus]], [[Eestimaa rüütelkonna komitee]] | residents = [[Eestimaa rüütelkonna hoone]]s, [[Tallinn]] [[Toompea]] ([[Kiriku plats]] 1) | asukoht = Tallinn | esitaja = [[Eestimaa rüütelkond]] | nimetaja = [[Eestimaa Maapäev]] | ametiaeg = eluaegne<ref>[[Eestimaa rüütliõigus]]</ref> | dokument = | moodustatud = 16. sajand | esimene = | viimane = | kaotatud = 1920 | asetäitja = | palk = | veebileht = | märkused = | embleemiallkiri = | lipuallkiri = }} '''Eestimaa rüütelkonna maanõunikud''' ([[saksa keel]]es ''Landrat''<ref>[https://www.etera.ee/zoom/10962/view?page=1&p=separate&tool=info Valik ajaloolisi oskussõnu. Saksa-eesti sõnastik]. Kirjastus: Alaline ajaloo-õppekorralduse toimkond, Tartu, 1928, lk 12</ref>, rootsi keeles ''lantråd'', [[vene keel]]es ''ландрат'') oli [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na poolt eluajaks valitud kollegiaalse juhtimisorgani ja kõrgeima täidesaatva organi, maanõunike kolleegiumi liige. Rüütelkonna maanõunikud moodustasid kokku [[Eestimaa]] [[seisus]]liku omavalitsusorgani [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium|maanõunike kolleegium]]i (''ландратъ Эстляндской ландратской коллеги''<ref>[https://dea.digar.ee/article/ekmteataja/1892/10/01/3.3 Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja], nr. 39, 1 oktoober 1892</ref>, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi [[maapäev (rüütelkond)|maapäevade]] vahelisel ajal. Maanõunikke valiti [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]]al ning nende amet oli eluaegne, neid oli kokku 12. Maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, igapäevaseid küsimusi lahendas [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|rüütelkonna peamees]]. Uued maanõunikud valitigi tihti endiste rüütelkonna peameeste hulgast. Maanõunike kolleegiumi eellane oli Eestimaal, [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkon]]na maanõukogu, mille moodustasid 12 maanõunikku, kelle nimetas [[Harju-Viru rüütelkond|vasallide]] hulgast algul [[Taani kuningas]], [[Saksa Ordu]] [[Tallinna komtuur]] ja seejärel [[Rootsi kuningas]]. Pärast Rootsi kuninga [[Johan III]] poolt teostatud Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa liitmist ühtseks territooriumiks – [[Eestimaa hertsogiriik|Eestimaa hertsogiriigiks]], moodustati [[1584]] Rootsi Eestimaal oma rüütelkond ja loodi administreeriv [[haldusorgan]], mis tegeles kohalike olude korrastamisega.<ref name=":0">Üluots, Jüri. Eestimaa õiguse ajalugu: II Poola-Leedu-Skandinaavia aeg, lk 140–141. </ref> Umbes 1616. aastast valiti maanõunikud ka Läänemaalt ja Järvamaalt, enne seda määrati Eesti kaheteistkümnest maanõunikust kuus Harjumaalt ja Virumaalt<ref>Stephan Bauer, Georg Anton Hugo von Below, Ludo Moritz Hartmann, Hermann Aubin, Kurt Kaser (Herausgeber): Vierteljahrschrift für Sozial- und Wirtschaftsgeschichte, Band 40. W. Kohlhammer, 1953, S. 142.</ref> (''Harriesch vnndt Wyrischer Räthe''). Hiljem loodi [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Rüütelkonna peame]]he ametikoht. Rüütelkonna mõisade – [[Nabala mõis|Nabala]] ühes Pääboga, [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]] ja [[Kaiu mõis|Kaiu]] ühes [[Karitsa mõis|Karitsa]] ja [[Oraniku mõis|Oraniku mõisa]] – tulu läks peamiselt maanõunike kolleegiumi ülalpidamiseks. == Eestimaa maanõunikud == NB Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable" |- ! ! Nimi ! Ametiaeg ! Märkused <small>42</small> |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Berend Taube (surn. 1592<ref>Stackelberg, Otto Magnus von. [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=393&fip=193.174.98.30 Berend Taube], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 376</ref>) | style="text-align:center" | 1583..1586<ref>[[Jakob Koit]], [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/1970/01/0/8 DIE MUSTERREGISTER DER ESTLÄNDISCHEN ADELSFAHNE VON 1584 UND 1586], Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 5, jaanuar 1970, lk 76</ref> | Eestimaa [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]] ja [[Mahtra mõis]]nik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Tönnis Wrangell (surnud 1584)|Tönnis Wrangell]] (surn. 1584<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=561 s. 544]</ref>) | style="text-align:center" | | Eestimaa Jõesse ja [[Riigi mõis|Tõrvajõe]], [[Mõdriku mõis|Mõdriku]], [[Triigi mõis (Kose)|Triigi]], [[Seli mõis|Seli]], [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]]a läänimõisnik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | Johann Maydell (mainitud allikates 1560–1601<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00624|seite 615}}</ref>) | style="text-align:center" | 1586<ref>DIE MUSTERREGISTER DER ESTLÄNDISCHEN ADELSFAHNE VON 1584 UND 1586, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 5, jaanuar 1970, lk 82</ref> |Eestimaa [[Sutlema mõis]]nik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Hans von Wrangell (suri 1593)|Hans von Wrangell]] (surn. 1593) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane ([[rittmeister]]), Liivimaa [[Elistvere mõis|Elistvere]], Eestimaa [[Patsu mõis|Patsu]], [[Valkla mõis|Valkla]], [[Rannamõisa mõis|Rannamõisa]] ja [[Alu mõis]]a läänimõisnik |- | [[File:Ermesi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ermes (aadlisuguvõsa)|Ermes]] | Jacob Ermy/Ermes (surn. 1596) | style="text-align:center" | – 1596 | [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] [[rittmeister]]<ref>[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen: [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8e7f766f-2049-40f9-a773-819ddccf0530/content Drittter Band] (1843), s. 248</ref>, Eestimaa [[Triigi mõis (Väike-Maarja)|Triigi]], [[Koila mõis|Koila]], [[Salla mõis]]nik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | [[Tönnes Maydell|Tönnies Maydell]] (suri 1600) | style="text-align:center" | 1593–1598 |Rootsi sõjaväelane, Peipsi flotilli admiral, 1. [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1593–1598, [[Koluvere linnuselään]]i asehaldur, Eestimaa Hageri [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla]] ja Kullamaa [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla mõisnik]] |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | Elert von Tiesenhausen/Eilart von Tysenhusen (surn. †1601) | style="text-align:center" | 1594–1597 | [[Paide asehaldur]] (1601), Eestimaa [[Järvakandi mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Johann von Stackelberg (Kaagri)|Johann von Stackelberg]] (1566–1599) | style="text-align:center" | 1594–1599 | Eestimaa [[Mõdriku mõis|Mõdriku]], Liivimaa [[Kaagri mõis|Kaagri]], [[Peetrimõisa mõis|Peetrimõisa]], [[Kasti vasallilinnus|Kasti]] ja [[Voka mõis]]a, Rootsi [[Hjelmarsnäs]]i mõisnik, Eestimaa rüütelkonna rittmeister (sõjaline juht) |- | [[File:Koskulli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Koskull]] | Johan von Koskull (surn. 1600) | style="text-align:center" | 1595 |Rootsi sõjaväelane (rittmeister), [[Rakvere lään]]i asehaldur (1581), Eestimaa [[Purila mõis]]nik, [[Hulja mõis|Hulja]] ja [[Udriku mõis]]a valdaja |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Jakob von Taube | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Saksi mõis]]nik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | Johann von Uexküll | style="text-align:center" | 1596<ref name=":1">[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen: [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8e7f766f-2049-40f9-a773-819ddccf0530/content Drittter Band] (1843), s. 249</ref>– | maanõunik [[Harjumaa]]lt, Eestimaa [[Mäo mõis]]a, Liivimaa [[Mõniste mõis]]aomanik |- | [[File:Bergi (Kandle) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Berg (Kandla)|Kandla Bergid]] | (Jürgen) [[Georg von dem Berge]] (suri pärast 1599) | style="text-align:center" | 1596<ref name=":1" />– | maanõunik [[Virumaa]]lt, Eestimaa [[Sagadi mõis]]nik |- | [[File:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lode]] | Röttgert Lode (surn. pärast 1596) | style="text-align:center" | 1597<ref name=":3" /> | Eestimaa [[Pahkla mõis|Pahkla]], [[Ereda mõis]]aomanik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Robrecht von Taube (suri pärast 1612) | style="text-align:center" | ...1597<ref name=":3">[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen, {{BSB|10691494,00546|seite 300}}</ref>... | Eestimaa rüütelkonna peamees 1605–1612, Eestimaa [[Kirimäe mõis (Kose)|Kirimäe]], [[Kose-Uuemõisa mõis]]nik |- | [[Fail:Fahrensbach-Wappen.png|85px]]<br> [[Fahrensbach]] | Heinrich von Fahrensbach | style="text-align:center" | 1597<ref name=":3" /> |Eestimaa mõisnik |- | [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|85px]]<br> [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] | Jakob Bremen vanem | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2">[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen, {{BSB|10691494,00510|seite 264}}</ref>... | Eestimaa [[Lehtse mõis]]nik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Moritz von Wrangell | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2" />... | Rootsi sõjaväelane (feldmarssal), Paide asehaldur, Eestimaa [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] ja [[Tolli mõis]]nik |- | [[File:Delwig-Wappen wwb 094-1.png|85px]]<br> [[Delwig]] | Winrich von Delwig | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2" />... | Eestimaa [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]], [[Vääna mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Reinhold Thuwe (Taube) | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2" />... | Eestimaa [[Ulvi mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Johann/Hans von Taube (sünd. ca 1565) | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2" />... | Eestimaa [[Saha mõis]]nik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Georg (Jürgen) von Wrangell (surnud pärast 1600) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Jõesse mõis|Jõesse]] ja [[Kalvi mõis]]nik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Fabian von Fersen (1568–1601)|Fabian von Fersen]] (1568–1601) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst, [[Pärnu komandant]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Fersen_nr_63 Von Fersen nr 63. Fabian, till Rayküll, Sipp och Abia. Född 1568. Överste och kommendant i Pernau. Lantråd i Estland], www.adelsvapen.com</ref>), Eestimaa [[Sipa mõis|Sipa]], [[Raikküla mõis]]nik, Liivimaa [[Abja mõis]]aomanik |- | [[File:Delwig-Wappen wwb 094-1.png|85px]]<br> [[Delwig]] | Ewert Delwig(k) (suri 1605) | style="text-align:center" | 1596<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00099|seite 90}}</ref> | [[Koluvere linnus]]epealik (1581), [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkon]]na rittmeister (1596–1605), Eestimaa [[Tuhala mõis]]nik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Otto von Uexküll (surnud 1601)|Otto von Uexküll]] (surnud 1601) | style="text-align:center" | ...1596, 1597... | Rootsi sõjaväelane [[feldmarssal]], maanõunik [[Virumaa]]lt<ref>[[Nikolai Treumuth]]. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1291 Narva sündmused 1599. a. sügisel]. [[Ajalooline Ajakiri]] 1931 nr 4, lk 178</ref>, [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva asehaldur]] (1599), Eestimaa [[Kivi-Vigala mõis|Kivi-Vigala]], [[Kivi-Vigala vasallilinnus]]e, [[Kiltsi mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | Dietrich von Üxküll (1528–1602) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Russalu mõis]]aomanik |- | [[File:Anrepi suguvõsa aadlivapp (Eestimaa).jpg|85px]]<br> [[Anrep]] | [[Reinhold Anrep]] (surn. 1602) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane ([[feldmarssal]]), Eestimaa [[Ingliste mõis|Ingliste]] ja [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] mõisaomanik |- | [[File:Stryki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Stryk|Strik]] | Dittrich Strick (Strieck) | style="text-align:center" | ..1595<ref>[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen: [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8e7f766f-2049-40f9-a773-819ddccf0530/content Drittter Band] (1843), s. 9</ref>–1602<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7697 Kinnistu üldandmed: Tallinn Kooli 13, Tallinn Toom-Kooli 17], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>... | Eestimaa [[Imastu mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Johann von Taube (surn. 1603) | style="text-align:center" | 1599 | Eestimaa [[Haljava mõis]]nik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Johann von Rosen]] (surnud 1605) | style="text-align:center" | ...1597... | Eestimaa rüütelkonna peamees 1598–1600, Eestimaa [[Roosna mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Jürgen von Wrangell]] (surnud pärast 1600) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Jõesse mõis|Jõesse]] ja [[Kalvi mõis]]nik |- | [[File:COA family sv Berendes.png|85px]]<br> [[Berendes]] | [[Johan Berendes]] (surnud 1612) | style="text-align:center" | | [[Tallinna linnus]]e ja [[Tallinna linnuselään]]i [[asehaldur]] 1578–, Eestimaa [[Voore mõis|Voore]], [[Rägavere mõis (Ambla)|Rägavere mõis]]a läänimõisnik, [[Ääsmäe mõis|Ääsmäe]] ja [[Rahula mõis]] [[pärushärra]] |- | [[File:Delwig-Wappen wwb 094-1.png|85px]]<br> [[Delwig]] | Ewert Delwig (maeti 1616) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Tuhala mõis]]nik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | Helmold Hastfer (suri enne 1623) | style="text-align:center" | | |- | [[File:Treyden-Wappen BWB.png|85px]]<br> [[Treyden (aadlisuguvõsa)|Treyden]] | Georg (Jürgen) von Treyden | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kurna mõis]]nik |- | [[Fail:Fahrensbach-Wappen.png|85px]]<br> [[Fahrensbach]] | Heinrich von Fahrensbach ( (u. 1540-surn. pärast 1627 aastat) | style="text-align:center" | 1616–1627 | Maanõunik [[Läänemaa]]lt, Eestimaa [[Päädeva mõis|Päädeva]], [[Vaimõisa mõis]]nik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Moritz von Wrangell (surn. ca 1628) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Varangu mõis|Varangu]] ja [[Arkna mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Ludwig Taube (surn. 1630) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]], [[Pala mõis (Kadrina)|Pala mõis]] ja [[Mahtra mõis]]nik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Tönnis Wrangell (surnud 1630)|Tönnis Wrangell (surn. ca 1630<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=561 s. 544]</ref>) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala]], [[Riigi mõis|Tõrvajõe küla]], [[Seli mõis|Seli]], [[Mõdriku mõis|Mõdriku]] ja [[Sausti mõis]]nik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | [[Jürgen von Maydell]] (1570–1637) | style="text-align:center" | 1617–... |Rootsi [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] ooberst, [[Koluvere linnus]]e ja [[Koluvere lään|lään]]i asehaldur, Eestimaa Kullamaa [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla]] ja Hageri [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla mõis]]nik |- | [[File:Wachtmeister COA.png|85px]]<br> [[Wachtmeister (aadlisuguvõsa)|Wachtmeister]] | [[Claes Wachtmeister]] (surn. 1631<ref>Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, {{BSB|00127527,00274|seite 266}}</ref>) | style="text-align:center" | 1625 | Rootsi sõjaväelane (ratsaväe rittmeister), Eestimaa [[Aunaku mõis|Aunaku]], [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Põlula mõis]]nik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | Röttger von Tiesenhausen ''vanem'' (mainitud 1621, 1643) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Karula mõis (Haljala)|Karula]], [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa]] ja Liivimaa [[Ārciemsi mõis]]nik |- | [[File:Wachtmeister COA.png|85px]]<br> [[Wachtmeister (aadlisuguvõsa)|Wachtmeister]] | vabahärra (1651<ref>Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, {{BSB|00127527,00273|seite 265}}</ref>) [[Hans Wachtmeister (1609–1652)|Hans Wachtmeister]] [[:sv:Wachtmeister af Björkö|af Björkö]] (1609–1652) | style="text-align:center" | 1644<ref>Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, {{BSB|00127527,00275|seite 267}}</ref> | Rootsi sõjaväelane (ratsaväekindralmajor) ja riiginõunik, Soome [[Björkö]] vabahärra, Eestimaa [[Aunaku mõis|Aunaku]], [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Põlula mõis]]nik, Rootsi [[Västmanland]]i Lundby kihelkonna Johannisbergi mõisnik ja mõisnik [[Rootsi Pommeri|Rootsi-Pommeri]]s |- | [[Fail:Liewen,_von_-_vapen_(Adelskalendern_1913).jpg|85px]]<br> [[Lieven]] | Reinhold Lieven (1549–1629) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Liivi mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Robrecht von Taube | style="text-align:center" | ...1630<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7717 Kinnistu üldandmed: Tallinn Rahukohtu 5], Rahvusarhiiv, Kinnistute register</ref>... | Eestimaa [[Maardu mõis]]nik |- | [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|85px]]<br> [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] | [[Ewert von Bremen]] (1579–1645) | style="text-align:center" | 1617–1645 | [[Jaanilinn]]a asehaldur, [[Rootsi asehaldur Tallinnas]] 1620–1633, [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva asehaldur]] 1634–1637, Tallinna asehaldur 1644–1645, Eestimaa [[Äntu mõis|Äntu]] pärushärra ja [[Rummu mõis|Rummu]], [[Vao mõis|Vao]], ning [[Pikavere mõis]]ahärra |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Fock]] | [[Hans von Fock]] (1575–1640) | style="text-align:center" | ... | Eestimaa [[Voka mõis]]a, [[Konju mõis]]a, [[Patsu mõis]]a, [[Idavere mõis]]a, [[Võivere mõis]]a ning [[Repniku mõis]]a [[Pärushärra|pärushärra]] |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | Frommhold von Tiesenhausen (maetud 1641 Tallinnas) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Valtu mõis|Valtu]], [[Undla mõis|Undla]], [[Hulja mõis|Hulja]] ja [[Arbavere mõis]]aomanik |- | [[File:Scharenberg gen. Schorlemmeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Scharenberg]] | [[Bernhard von Scharenberg]] (1559–1645) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1612–1617, Eestimaa [[Saue mõis|Saue]] ja [[Saku mõis]]aomanik |- | [[File:Rechenberg-Scheibler49ps.jpg|85px]] <br> [[Rechenberg]] | Johann (Hans) Rechenberg (surn. 1650/1651) | style="text-align:center" | |Rootsi sõjaväelane (oobrist), [[Paide asehaldurite loend|Paide asehaldur]] (1608–1609), [[Pärnu linnus]]e ja lääni asehaldur (1622)<ref>Schlegel, Ernst Bernhard. [[Carl Arvid von Klingspor|Klingspor, Carl Arvid]]. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, [https://digital.ub.umu.se/relation/483142 Sida 233]</ref>, Eestimaa [[Aseri mõis|Aseri]], [[Kose-Uuemõisa mõis]]nik |- | <br> [[Metztacken]] | [[Arend Metztacken]] (maetud 1650) | style="text-align:center" | 1631–1649 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1629–1632, Eestimaa [[Palmse mõis]]nik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Otto von Uexküll (surnud 1650)|Otto Üxküll]] (maetud 1650 Tallinnas) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1632–1635, Eestimaa [[Velise mõis|Velise]], [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Vahastu mõis]]nik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Hermann von Fersen vanem|Hermann von Fersen]] (suri pärast 1654) | style="text-align:center" | 1648<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Fersen_nr_63 Von Fersen nr 63. Herman, till Rayküll samt Neuenhof i Roethels socken (Wiek). Löjtnant vid estländska adelsfanan 1630. Var lantråd i Estland 1648], www.adelsvapen.com</ref> | Rootsi sõjaväelane ([[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] leitnant), Eestimaa [[Raikküla mõis|Raikküla]], [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]]nikaomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]][[File:-_Nationalmuseum_-_39697.tif|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Reinhold von Fersen]] (1594–1649) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa [[Jäneda mõis|Jäneda]], [[Laupa mõis|Laupa]], [[Lohu mõis|Lohu]], [[Maardu mõis|Maardu]] ja [[Sipa mõis]]aomanik, Liivimaa [[Palupera mõis|Palupera]], [[Abja mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Otto von Wrangell (suri p. 1641/enne 1653. aastat) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Vasta mõis|Vasta]], [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]]nik |- | [[File:Brackel-Wappen-Balt.png|85px]]<br> [[Brackel]] | [[Johann von Brackel (surnud 1651)|Johann von Brackel]] (surnud 1651) | style="text-align:center" | 1647–1650 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1644–1647, Eestimaa [[Aidu mõis|Aidu]], [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]] ja [[Ingerimaa kubermang]]u Soikina mõisaomanik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | [[Berend von Taube (Purtse)|Berend von Taube]] (surn. 1676) | style="text-align:center" | 1650 | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]], [[Iisaku mõis|Iisaku]] ja [[Ohukotsu mõis]]nik ja Pühajärvi, Kawantholmi mõisnik Soomes |- | [[File:Delwig-Wappen wwb 094-1.png|85px]]<br> [[Delwig]] | Johann (Hans) von Delwig (suri 1652) | style="text-align:center" | 1631, 1650<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Dellwig_nr_176 Von Dellwig nr 1771], www.adelsvapen.com</ref> | Rootsi sõjaväelane (leitnant), Eestimaa [[Hõbeda mõis|Hõbeda]], [[Pagari mõis|Pagari]] ja [[Voorepere mõis]]nik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | Heinrich von Hastfer (surn. 1654) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Hermann von Fersen vanem]] (suri pärast 1654) | style="text-align:center" | 1648<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Fersen_nr_63 Von Fersen nr 63. Herman, till Rayküll samt Neuenhof i Roethels socken (Wiek). Löjtnant vid estländska adelsfanan 1630. Var lantråd i Estland 1648], www.adelsvapen.com</ref> | [[Raikküla mõis|Raikküla]], [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]]omanik |- | <br> [[Metztacken]] | [[Reinhold von Metztacken]] | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Palmse mõis|Palmse]], [[Mädapea mõis|Mädapea]], [[Riguldi mõis|Riguldi]], [[Käru mõis (Simuna)|Käru mõis]]nik |- | [[Fail:Clodt von Jürgensburgi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Clodt von Jürgensburg]] | [[Gustav Adolf Clodt von Jürgensburg]] (1621–1681) | style="text-align:center" | 1653–1680 | Rootsi sõjaväelane (kapten), [[Liivimaa maamarssal]] 1650–1653, Eestimaa [[Kloodi mõis]]aomanik ja Liivimaa [[Zaube ordulinnus|Zaube lossihärra]], [[Vestiena mõis]]nik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Alexander von Essen]] (1594−1664) | style="text-align:center" | 1655 | Liivimaa [[Naukšēni mõis|Naukšēni]] ja Eestimaa [[Esna mõis]]nik, eelnevalt [[Liivimaa maanõunik]] (1648) |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Wilhelm von Ulrich (1605−1661)|Wilhelm von Ulrich]] (1605−1661) | style="text-align:center" | | Tallinna asehaldur 1652–1659, ka Eestimaa kuberner 1653, 1655 ja 1656–1659, Eestimaa [[Ruila mõis|Ruila]], [[Lohu mõis|Lohu]] ja [[Tuhala mõis|Tuhala]], [[Tartumaa]]l [[Reola mõis|Reola]] ja ''Toykala'' [[mõis]]a [[pärushärra]] ning [[Laitse mõis|Laitse]] ja [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] härra |- | [[Fail:Liewen,_von_-_vapen_(Adelskalendern_1913).jpg|85px]]<br> [[Lieven]] | [[Reinhold Liwe]] (1621–1665) | style="text-align:center" | 1664 | Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Rootsi Eksjö vabahärra, Eestimaa [[Liivi mõis|Liivi]], [[Sooniste mõis|Sooniste]], [[Kurisoo mõis|Kurisoo]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]] mõisnik ja mõisaomanik Rootsis [[Småland]]is |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | Otto Reinhold Uexküll | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Velise mõis|Velise]], [[Kaarma mõis|Kaarma]], [[Vahastu mõis]]nik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | Karl Hastfer (maeti 1665) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1653–1657, Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:BaronTaubeafKarlöWappen.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | vabahärra [[Berend von Taube (Maidla)|Berend von Taube]] (u 1592– m. 1666) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ratsaväeooberst), Eestimaa [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]], [[Päärdu mõis|Päärdu]], [[ Suure-Kullamaa mõis|Kullamaa]] ja [[Hõreda mõis]]nik, Soomemaa [[Pohjanmaa (ajalooline maakond)|Österbotteni]] [[Karlö]] vabahärra |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Hermann von Wrangell (maetud 1666)|Hermann von Wrangell]] (maetud 1666) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Andja mõis|Andja]] ja Katteli mõis mõisaomanik |- | [[File:Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Friedrich von Löwen.jpg|85px]]<br> [[Löwen]] | [[Friedrich von Löwen]] (1600–1669) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Koluvere loss]]ihärra, [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Seira mõis]]aomanik ja Mölby mõisaomanik [[Soome]]s |- | [[File:Nierothi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Nieroth]] | [[Magnus von Nieroth]] (maetud 1671) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Väätsa mõis|Väätsa]] ja [[Tarakvere mõis]]aomanik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Heinrich Hastfer]] (suri 1672) | style="text-align:center" | | Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Johann Hastfer]] (1608−1674) | style="text-align:center" | 1650 | Rootsi sõjaväelane (major), Rootsi riiginõunik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1647–1650, Eestimaa [[Aaspere mõis|Aaspere]], [[Saku mõis|Saku]], [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla]], [[Tõdva-Kõnnu mõis]]aomanik |- | [[File:Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Vietinghoff]] | [[Johann von Vietinghoff]] (mainitud 1625, 1656) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Järvajõe mõis]]aomanik |- | [[File:Uexküll-Güldenbandi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll-Güldenband]] | vabahärra (1648) [[Reinhold Johann Yxkull-Gyllenband]] (maetud 1672 Tallinnas) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Mõtsu mõis|Mõtsu]], [[Paatsalu mõis|Paatsalu]], [[Illuste mõis|Illuste]], [[Moiseküll]], [[Särevere mõis|Särevere]], [[Härgla mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Hans Wrangell (1676 maetud Tallinnas<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=561 s. 544]</ref>) | style="text-align:center" | | Eestimaa mõisnik |- | [[File:Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Löwen]] | [[Georg Johann von Löwen]] (1630–1681) | style="text-align:center" | 1676–1680 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1691–1694, Eestimaa [[Koluvere loss]]ihärra, [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Seira mõis]]aomanik |- | [[File:Ferseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]][[File:Hans_von_Fersen_1625-1683.jpg|85px]]<br> [[Fersen]] | vabahärra (1674) [[Hans von Fersen]] (1625–1683) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Rootsi Cronendahli vabahärra, Eestimaa [[Mäo mõis|Mäo]], [[Laupa mõis|Laupa]], [[Valkla mõis|Valkla]], Sipa mõis Liivimaa [[Palupera mõis|Palupera]], [[Kammeri mõis|Kammeri]], [[Emajõe mõis|Emajõe]], [[Abja mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | Klaus Johann von Baranoff (1621–1686) | style="text-align:center" | |Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa Suure-Lähtru, [[Rabivere mõis|Rabivere]] ja Antola mõisaomanik Soomes |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Hans von Wrangell (1626–1691)|Hans von Wrangell]] (1626–1691) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Vasta mõis|Vasta]] ja [[Tuhala mõis]]nik |- | [[File:Meyendorffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Meyendorff]] | Vabahärra Jakob Meijendorff von Yxkull (surn. 1692) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Vaeküla mõis]]aomanik |- | [[File:Budbergi ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Budberg]] | vabahärra (1693) [[Gotthard Johann von Budberg]] (1634–1698) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] ooberst, Eestimaa [[Tsooru mõis|Tsooru]], [[Vao mõis|Vao]], [[Vinni mõis]]aomanik |- | [[File:Ferseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]][[File:OttoWilhelmvonFersen.jpg|85px]]<br> [[Fersen]] | vabahärra (1674) [[Otto Wilhelm von Fersen]] (1623–1703) | style="text-align:center" | 1672–1680 | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Raikküla mõis|Raikküla]], [[Kurna mõis|Kurna]] ja [[Joala mõis|Joala]] [[mõis]]aomanik ning Kymenkartano (Kymmenegård) mõisa pärushärra [[Soome]]s |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Evert Taube (u. 1622–u. 1692) | style="text-align:center" | 1672–1692 | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Ohekatku mõis|Ohekatku]], [[Mahtra mõis|Mahtra]], [[Pala mõis (Kadrina)|Pala mõisnik] |- | [[File:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Derfelden]] | [[Rutger Otto von Derfelden]] (1635–1681) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Lautna mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Frommhold von Tiesenhausen]] (1627–1694) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1659–1663, Eestimaa [[Kloostri mõis|Kloostri]], [[Paunküla mõis]]aomanik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Vabahärra [[Berend Taube (1619–1696)|Berend Taube]] (1619–1696) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Eestimaa Maidla, [[Navesti mõis|Navesti]] ja [[Päärdu mõis]]a rentnik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (Valtu mõisnik)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Valtu mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Fabian von Wrangell|Fabian Moritz von Wrangell]] (1614–1689) | style="text-align:center" | (1662/1671–1686) | Eestimaa rüütelkonna peamees 1663–1667, Eestimaa [[Varangu mõis|Varangu]], [[Imastu mõis|Imastu]] ja [[Räsna mõis]]aomanik |- | [[File:Bistram-Wappen.jpg|85px]]<br> [[Bistram]] | [[Georg von Bistram]] (1624–1687) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Eestimaa [[Rummu mõis|Rummu]], [[Riisipere mõis|Uue-]] ja [[Vana-Riisipere mõis|Vana Riisipere mõis]]aomanik |- | [[Fail:StackHaljavaStakenbergu.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Wolter von Stackelberg]] (1625–1691) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Haljava mõis|Haljava]] ja Liivimaa Stakenberģi ja Puršēni mõisaomanik |- | [[File:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lode]] | Arend Johan von Lode (maetud 1692) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Idavere mõis|Idavere]], [[Valgu mõis]]aomanik |- | [[File:Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Rosen (valge)|Rosen]] | [[Hans von Rosen (surnud 1701)|Hans von Rosen]] (surnud 1701) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Roosna mõis|Roosna]], [[Seli mõis|Seli]], [[Kuie mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Berend Johann von Uexküll (1630–1701)|Berend Johann von Uexküll]] (1630–1701) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1671–1676, Eestimaa [[Ravila mõis|Ravila]] ja [[Saha mõis|Saha]] [[mõis]], [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Palvere mõis|Palvere]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- | <br> [[Scheiding]] | vabahärra (1653) [[Johan Christopher von Scheiding]] (1634–1685) | style="text-align:center" | 1684–1685 | [[Rootsi asehaldur Tallinnas]] 1673–1685, Eestimaa [[Keila mõis|Keila]] vabahärra, [[Jägala mõis]]aomanik, Rootsis [[Arboga]] mõisa pärushärra |- | [[File:Rehbinderi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] <br> [[Rehbinder]] | Vabahärra [[Otto von Rehbinder]] (1640–1710) | style="text-align:center" | 1687–1708 | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa rüütelkonna peamees 1680–1687, Eestimaa [[Udriku mõis|Udriku]], [[Liigvalla mõis|Liigvalla]], [[Tamsalu mõis|Tamsalu]] ning mõisaomanik Soomes |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Karl von Wrangell]] (1643–1719) | style="text-align:center" | 1689– | Rootsi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Sauste mõis|Sauste]], [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]], [[Tõdva-Kõnnu mõis|Tõdva-Kõnnu]], [[Aidu mõis|Aidu]] ja [[Essu mõis]]aomanik |- | [[File:Bellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Bellingshausen]] | [[Tönnis Johann von Bellingshausen]] (1634−1695) | style="text-align:center" | 1691−1695 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1690–1691, Eestimaa [[Pada mõis]]nik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Wilhelm Heinrich von Hastfer]] (suri 1704) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Tõdva-Kõnnu mõis|Tõdva-Kõnnu]], [[Saku mõis|Saku]], [[Aaspere mõis|Aaspere]], [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Otto Magnus von Essen]] (1638–1707) | style="text-align:center" | 1694–... | Eestimaa rüütelkonna peamees 1691–1694, Eestimaa [[Esna mõis|Esna]] ja [[Prandi mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Hermann von Fersen]] (surn. 1708) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst, Eestimaa [[Sipa mõis|Sipa]], [[Nõmmküla mõis|Nõmmküla]], [[Pruuna mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Fabian von Tiesenhausen (Kandle mõisnik)|Fabian von Tiesenhausen]] (1653 – surn. pärast 1708) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Kandle mõis|Kandle]], [[Undla mõis]]aomanik |- | [[File:Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Friedrich von Löwen (1654-1744).png|85px]]<br> [[Löwen]] | [[Friedrich von Löwen (1654–1744)|Friedrich von Löwen]] (1654–1744) | style="text-align:center" | 1696–1721 | Rootsi, Venemaa sõjaväelane, Eestimaa asekuberner 1711–1730, [[Eestimaa kuberner]] 1728–1736, Eestimaa [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Seira mõis|Seira]], [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa]] ja [[Lautna mõis]]aomanik |- | [[Fail:Clodt von Jürgensburgi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Johan Adolf Clodt von Jürgensburg.jpg|85px]]<br> [[Clodt von Jürgensburg]] | [[Johann Adolf Clodt von Jürgensburg]] (1658–1720) | style="text-align:center" | 1696 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa rüütelkonna peamees 1694–1696, Eestimaa <nowiki>[[Kloodi mõis]]</nowiki>aomanik ja Liivimaa [[Zaube ordulinnus|Zaube lossihärra]], [[Vestiena mõis]]nik |- | [[File:Bellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Bellingshausen]] | [[Hermann von Bellingshausen]] (1636−1704) | style="text-align:center" | 1697 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Liivimaa maanõunik]] 1690, Liivimaa [[Pilkuse mõis|Pilkuse]] ja [[Restu mõis]]aomanik |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Ewert Gustav von Ulrich]] (suri 1707) | style="text-align:center" | | Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Georg von Hastfer]] (suri enne 1710) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (major), Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]][[File:Reinhold von Ungern-Sternberg.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1656–1713) | style="text-align:center" | 1696–1713 | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa rüütelkonna peamees 1696–1697, Eestimaa [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis]]aomanik |- | [[File:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Pahlen]] | vabahärra (1679) [[Gustav Christian von der Pahlen]] (1648–1736) | style="text-align:center" | 1697–1721 | Eestimaa [[Sagadi mõis]]aomanik |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Fock]] | [[Gideon von Fock]] (1625–1710) | style="text-align:center" | ...pärast 1657. aastat | Eestimaa [[Võivere mõis|Võivere]], [[Avanduse mõis|Avanduse]] ja [[Sagadi mõis|Sagadi mõisa]] [[pärushärra]] |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | vabahärra [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1628–1710)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] (1628– ~1710) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Ērgļi mõis|Ērgļi]] ja [[Rakvere ajalugu|Rakvere]] vabahärra, Eestimaa [[Rakvere mõis|Rakvere]], [[Porkuni mõis|Porkuni]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], [[Andja mõis|Andja]], [[Vana-Harmi mõis|Vana-Harmi]] ja [[Lagedi mõis]]aomanik |- | <br> [[Lieven]] | [[Joachim Friedrich von Liewen|Joachim Friedrich von Lieven]] (1662–1713) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Kiltsi mõis (Ridala)|Valgevälja]], [[Ervita mõis|Ervita]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla]] ja [[Udeva mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Otto Fabian von Wrangell]] (1655–1726) | style="text-align:center" | 1701–1711 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1697–1701, Eestimaa [[Imastu mõis|Imastu]], [[Hõbeda mõis|Hõbeda]] ja [[Kurna mõis]]aomanik |- | [[File:Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Rosen (valge)|Rosen]] | [[Bengt Gustav von Rosen]] (1665–1725) | style="text-align:center" | 1705–1710 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1702–1705, Eestimaa [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Mäo mõis|Mäo]], [[Vodja mõis|Vodja]] ja [[Viisu mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Berndt Reinhold von Wrangell]] (surn. 1710) | style="text-align:center" | (1709) | Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa rüütelkonna peamees 1706–1709, Eestimaa [[Laagna mõis]]aomanik |- | [[File:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lode]] | [[Gerhard von Lode]] (surn. ca 1710<ref>Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden [https://runeberg.org/frfinl/0286.html s. 273]</ref>) | style="text-align:center" | | [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] asepresident, Eestimaa [[Sompa mõis|Sompa]], [[Illuka mõis|Illuka]], [[Kukruse mõis|Kukruse]] ja [[Vana-Sõtke mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Nils von Stackelberg]] (u 1630–1714) | style="text-align:center" | | [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1687–1690, Eestimaa [[Mõdriku mõis|Mõdriku]] ja [[Rägavere mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Rötgert Johann von Wrangell]] (surnud 1716)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sage_och_Waschel_nr_1850 Adliga ätten Wrangel af Sage och Waschel nr 1850], www.adelsvapen.com</ref> | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (leitnant), Eestimaa [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Vasta mõis|Vasta]], [[Pala mõis (Kadrina)|Pala]], [[Kernu mõis|Kernu]] ja [[Põlli mõis]]aomanik |- | [[File:Bistram-Wappen.jpg|85px]][[File:Bengt Heinrich von Bistram.jpg|85px]]<br> [[Bistram]] | [[Heinrich von Bistram]] (1667–1724) | style="text-align:center" | 1710–1724 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1701–1702, Eestimaa [[Rummu mõis|Rummu]], [[Riisipere mõis|Riisipere]] ja [[Alu mõis]]aomanik |- | [[File:Bellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Bellingshausen]] | [[Tönnis Johann von Bellingshausen noorem|Tönnis Johann von Bellingshausen]] (surn. ~ 1730) | style="text-align:center" | 1710–1714 | Rootsi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Pada mõis]]nik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | Gustav Friedrich von Engelhardt (1660–1722) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväe oobertleitnant, Eestimaa, [[Liivimaa maanõunik]]<ref name=":15">Lewenhaupt, Adam. [https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/LewenhauptA/titlar/KarlXIIsOfficerare/sida/178/faksimil?storlek=4 Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar]. 1920. s. 177-179</ref>, Liivimaa [[Navesti mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Gustav Wilhelm von Fersen]] (1673–1739) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Sipa mõis|Sipa]], [[Võnnu mõis|Võnnu]], Nõmmküla, [[Mõraste mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Fabian von Wrangell (1679–1739)|Fabian von Wrangell]] (1679–1739) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa [[Mäetaguse mõis|Mäetaguse]] ja [[Varangu mõis]]aomanik |- | [[File:Nierothi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Nieroth]] | Vabahärra (1687) [[Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740)|Magnus Wilhelm von Nieroth]] (1663–1740) | style="text-align:center" | 1711–1716 | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Albu mõis|Albu]], [[Seidla mõis|Seidla]], [[Kaalepi mõis|Kaalepi]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Kukevere mõis|Kukevere]] ja [[Vaimastvere mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Berend Johann von Wrangell]] (1662–1731) | style="text-align:center" | 1713–1715 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa rüütelkonna peamees 1711–1713, Eestimaa [[Kohila mõis]] ja [[Kohatu mõis]]aomanik |- | [[File:Stael von Holsteini aadli- ja parunivapp.jpg|85px]][[File:Fabian Ernst Stael von Holstein.jpg|85px]]<br> [[Stael von Holstein]] | [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1672–1730)|Fabian Ernst Stael von Holstein]] (1672–1730) | style="text-align:center" | 1713–1721 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1705–1706, Eestimaa [[Jõelähtme mõis|Jõelähtme]], [[Anija mõis]] ja Liivimaa [[Kujmuiža mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Hans Jürgen von Uexküll]] (surn. pärast 1713) | style="text-align:center" | | Eestimaa Vigala, [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Pikavere mõis|Pikavere]] ja [[Pühajärve mõis]]aomanik |- | [[File:Schulmanni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Schulmann]] | [[Berend Johann von Schulmann]] (1660–1746) | style="text-align:center" | 1715–1746 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1713–1715, Eestimaa [[Ao mõis|Ao]], [[Salla mõis|Salla]], [[Koila mõis|Koila]] ja [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Hans Heinrich von Fersen (surnud 1724)|Hans Heinrich von Fersen]] (surnud 1724) | style="text-align:center" | 1721–1724 | Rootsi sõjaväelane (kapten), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1720–1723, Eestimaa [[Kirna mõis|Kirna]], [[Laupa mõis|Laupa]], [[Pahkla mõis|Pahkla]] ja [[Reopalu mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Adam Johann von Uexküll]] (1662–1729) | style="text-align:center" | | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1715–1728, Eestimaa Vigala, [[Päinurme mõis|Päinurme]] ja [[Palivere mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | Gotthard Wilhelm von Essen (1676–1730) | style="text-align:center" | | |- | [[File:Bergi (Päri) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Berg (Päri)|Berg]] | Jakob Johann von Berg (1686−maeti 1734) | style="text-align:center" | 1723−1734 | sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Teenuse mõis]]nik |- | [[File:Manteuffeli suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Manteuffel]] | riigikrahv (1759) [[Gotthard von Manteuffel (1690–1763)|Gotthard von Manteuffel]] (1690–1763) | style="text-align:center" | 1723–1763 | Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Muuga mõis|Muuga]], [[Edivere mõis (Simuna)|Edivere]], [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Palvere mõis|Palvere]], [[Aavere mõis|Aavere]], [[Liivi mõis|Liivi]], [[Ubasalu mõis|Ubasalu]], [[Patsu mõis|Patsu]], [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Suur-Soldina mõis]] ja Liivimaa [[Sēja mõis|Sēja]], [[Pakaste mõis|Pakaste]], [[Puurmani mõis|Puurmani]], [[Härjanurme mõis|Härjanurme]], [[Jõgeva mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | vabahärra [[Jakob Johann von Tiesenhausen]] (1686–1749) | style="text-align:center" | 1725–1733 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa rüütelkonna peamees 1724–1725, Eestimaa [[Rakvere mõis|Rakvere]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Andja mõis]] ja [[Aseri mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Klaus Gustav von Essen (surnud 1740)|Klaus Gustav von Essen]] (surnud 1740) | style="text-align:center" | 1733–1738 | Eestimaa [[Kalvi mõis|Kalvi]] ja [[Aseri mõis]]a ning Liivimaa [[Alatskivi mõis|Alatskivi]] ja [[Kokora mõis]]aomanik |- | [[File:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Derfelden]] | [[Rutger Otto von Derfelden]] (1672–1734) | style="text-align:center" | | Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Lautna mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Bengt Ludwig Stenbock]] (1694–1737) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Selli mõis|Selli]], [[Kolga mõis]]aomanik |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Jakob Heinrich von Ulrich]] (surnud 1743) | style="text-align:center" | 1734–1743 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1725–1728, [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1738–1743, Eestimaa [[Laitse mõis|Laitse]], [[Lohu mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Fredrik Magnus Stenbock]] (1696–1745) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Kolga mõis]]aomanik |- | [[File:Knorringi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Knorring]] | [[Magnus Gabriel von Knorring (1685–1749)|Magnus Gabriel von Knorring]] (1685–1749) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Valingu mõis|Valingu]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Ontika mõis]]nik |- | [[File:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Christoph von Derfelden.jpg|85px]]<br> [[Derfelden]] | [[Christoph von Derfelden]] (1681–1750) | style="text-align:center" | | Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral), Eestimaa [[Kloostri mõis|Kloostri]], [[Paunküla mõis]]aomanik |- | [[File:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lode]] | Gustav Reinhold von Lode (1678–1753) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa [[Kelba mõis|Kelba]], [[Araksti mõis|Araksti]], [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla]] ja [[Metsküla mõis]]aomanik |- | [[Fail:Bruemmer COA.jpg|85px]]<br> [[Bruemmer]] | [[Ulrich Johann von Brümmer]] (surn. pärast 1756. aastat) | style="text-align:center" | | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Varangu mõis|Varangu]], [[Sompa mõis|Sompa]], [[Luusika mõis|Luusika]], [[Araski mõis]]aomanik |- | [[File:Bergi (Kandle) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Berg (Kandla)|Kandla Bergid]] | [[Georg Otto von Berg]] (1686−1757) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa [[Jõhvi mõis|Jõhvi]] ja [[Äntu mõis]]aomanik |- | [[Fail:StackHaljavaStakenbergu.jpg|85px]][[File:Jürgen Johann von Stackelberg.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Georg Johann von Stackelberg]] (1697–1766) | style="text-align:center" | 1736–1765 | Rootsi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Haljava mõis|Haljava]], [[Kuksema mõis|Kuksema]], [[Aaspere mõis|Aaspere]] ja [[Roosna-Alliku mõis]]aomani |- | [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Kursell]] | [[Christopher Engelbrecht von Kursell]] (1685–1756) | style="text-align:center" | 1740–1746 | Rootsi sõjaväelane (kapten) [[Põhjasõda|Põhjasõ]]jas, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1737–1740, [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president, Eestimaa [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Väike-Rõude mõis|Väike-Rõude]] ja [[Kurevere mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Heinrich Hermann von Fersen]] (1692–1766) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Nõmmküla mõis]]aomanik |- | [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Kursell]] | [[Johann Friedrich von Kursell (1678–1758)|Johann Friedrich von Kursell]] (1678–1758) | style="text-align:center" | |[[Hollandi Vabariik|Hollandi]] sõjaväelane ([[oberst]]), [[Sinalepa mõis]]aomanik |- | [[File:Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Löwen]] | [[Gustav Reinhold von Löwen]] (1690–1766) | style="text-align:center" | 1741–1745 | Holsteini kaardiväe kindralmajor, Eestimaa rüütelkonna peamees 1734–1737, Eestimaa [[Koluvere loss]]ihärra ja [[Koluvere mõis]]a, [[Suure-Kullamaa mõis|Suure-Kullamaa]], [[Väike-Kullamaa mõis|Väike-Kullamaa]], [[Reopä mõis|Reopä]], [[Vaikna mõis|Vaikna]], [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa]], [[Seira mõis|Seira]], [[Piirsalu mõis|Piirsalu]], [[Kuijõe mõis]]aomanik |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Adam Gustav von Ulrich]] (1710−1767) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Ruila mõis|Ruila]] ja [[Haiba mõis|Haiba] mõisaomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | [[Caspar Friedrich von Engelhardt (1699–1768)|Caspar Friedrich von Engelhardt]] (1699–1768) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Navesti mõis|Navesti]], [[Pärsti mõis|Pärsti]], [[Kukruse mõis|Kukruse]] ja [[Jäneda mõis]]aomanik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Otto Jürgen von Hastfer]] (surn. 1773) | style="text-align:center" | 1747–1767 | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president (-1768), Eestimaa [[Sõmeru mõis|Sõmeru]], [[Üksnurme mõis|Üksnurme]], [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- | [[File:Richteri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Richter]] | [[Christoph Adam von Richter (1694–1758)|Christoph Adam von Richter]] (1694–1758) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Läänemaa]] [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa]], [[Sutlepa mõis]]a ja Liivimaa [[Slīpe mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Karl von Wrangell]] (1677–1758) | style="text-align:center" | | kapten, Eestimaa [[Koila mõis|Koila]], [[Kohatu mõis|Kohatu]], [[Kernu mõis|Kernu]] ja [[Kirdalu mõis]]nik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Adam Friedrich von Stackelberg]] (1703–1768) | style="text-align:center" | 1741–1751 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1740–1741, Eestimaa [[Mäo mõis|Mäo]], Koigi, [[Triigi mõis (Väike-Maarja)|Triigi]], [[Mündi mõis|Mündi]], [[Piiumetsa mõis|Piiumetsa]] [[Alavere mõis|Alavere]] ja [[Voka mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Berend Heinrich von Tiesenhausen]] (1703–1789) | style="text-align:center" | 1744–1783 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1741–1744 ja 1772–1774, Eestimaa [[Sausti mõis|Sausti]], [[Kiiu mõis|Kiiu]], [[Hertu mõis|Hertu]], [[Alu mõis|Alu]], [[Rapla mõis|Rapla]], [[Keila-Joa mõis|Keila-Joa]] ja [[Vahakõnnu mõis]]aomanik |- | [[File:Nierothi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Nieroth]] | [[Magnus Wilhelm von Nieroth]] (surn. 1770) | style="text-align:center" | 1747–1760 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1744–1747, Eestimaa [[Kloostri mõis|Kloostri]], [[Paunküla mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]][[Pilt:OttoMagnus1704.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765)|Otto Magnus von Stackelberg]] (1704–1765) | style="text-align:center" | 1754–1759 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1747–1753, Eestimaa suurmõisaomanik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Vabahärra (1731) [[Hans von Rosen (1685–1767)|Hans von Rosen]] noorem (1685–1767) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Soonurme mõis|Soonurme]], [[Seli mõis|Seli]] ja [[Hulja mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | [[Karl Gustav von Baranoff]] (1713–1796) | style="text-align:center" | 1762–1783 |Eestimaa Suure-Lähtru, [[Väätsa mõis|Väätsa]], Peningi, Rabivere, [[Perila mõis|Perila]], [[Türi-Alliku mõis|Türi-Alliku]], [[Lokuta mõis|Lokuta]], [[Niinja mõis|Niinja]], [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla]] ning [[Prääma mõis]]aomanik |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Gustav Reinhold von Ulrich]] (u. 1716–1790) | style="text-align:center" | 1765–1783 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1770–1771, Eestimaa [[Laitse mõis|Laitse]], [[Munalaskme mõis|Munalaskme]], [[Haiba mõis]]aomanik |- | [[File:Helwigi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Helwig]] | [[Karl Thure von Helwig]] (1741–1810) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Virtsu mõis|Virtsu]], [[Paadrema mõis|Paadrema]], [[Aru mõis (Mihkli)|Aru]], [[Veltsa mõis|Veltsa]], [[Nehatu mõis|Nehatu]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Klaus Gustav von Essen (1720–1777)|Klaus Gustav von Essen]] (1720–1777) | style="text-align:center" | 1767–1777 | Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Kalvi mõis|Kalvi]] ja [[Aseri mõis]]aomanik |- | [[File:Bistram-Wappen.jpg|85px]]<br> [[Bistram]] | [[Bengt Friedrich von Bistram]] (1711–1773) | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7" />, 1773<ref name=":8" />, | Eestimaa [[Vana-Riisipere mõis|Vana-]] ja [[Riisipere mõis|Uue-Riisipere mõis]]aomanik |- | [[File:Uexküll-Güldenbandi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll-Güldenband]] | vabahärra [[Otto Reinhold von Üxküll-Güldenband]] (1714–1773) | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1772. Ревельская губерния. СПб.: Имп. Академия наук, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1772.pdf&page=116 стр. 215]</ref>, 1773<ref name=":8">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1773. Ревельская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1773.pdf&page=115 стр. 209]</ref> | Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe rittmeister), Eestimaa [[Särevere mõis|Särevere]], [[Tori mõis|Tori]] ja [[Saksi mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | Karl Gustav von Fersen | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7" />, 1773<ref name=":8" />, 1775<ref name=":4" />, 1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />..1780<ref name=":9" />.., 1781<ref name=":10" />.. | |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]] (1714–1787) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Kuuste mõis]]aomanik |- | [[File:Edle von Rennenkampffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Rennenkampff]] | [[Jakob Gustav Edler von Rennenkampff]] (1716–1791) | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7" />, 1773<ref name=":8" />, 1775<ref name=":4" />, 1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />..1780<ref name=":9" />.., 1781<ref name=":10" />.. | Eestimaa [[Päärdu mõis|Päärdu]], [[Konuvere mõis|Konuvere]], [[Suure-Rõude mõis]]a ja Liivimaa [[Helme mõis]]aomanik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Gustav Erich von Rosen]] (1718–1782/1785) | style="text-align:center" | ..1775<ref name=":4">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1775, Ревельская губерния [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1775.pdf&page=136 стр. 246]</ref>. 1777<ref name=":5">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1777. Ревельская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1777.pdf&page=185 стр. 346]</ref>, 1779<ref name=":6" />, 1780<ref name=":9" />, 1781<ref name=":10" />, 1782<ref name=":11" />, 1783<ref name=":12" />.. | [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakoh]]tu esimees, Eestimaa [[Soonurme mõis|Soonurme]], [[Seli mõis]]aomanik |- | [[File:Schwengelmi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Schwengelm]] | [[Jakob Heinrich von Schwengelm (1704–1794)|Jakob Heinrich von Schwengelm]] (1704−1794) | style="text-align:center" | .., 1773<ref name=":8" />, 1779<ref name=":6">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1779, Ревельская губерния [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1779.pdf&page=233 стр. 436]</ref>..1780<ref name=":9">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1780, Ревельская губерния [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1780.pdf&page=240 стр. 473]</ref>..1781<ref name=":10">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1781. Ревельская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1781.pdf&page=232 стр. 422]</ref>..1782<ref name=":11">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1782. [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1782.pdf&page=249 стр. 469]</ref>..1783<ref name=":12">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1783. [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1783.pdf&page=254 стр. 484]</ref> | Eestimaa [[Kunda mõis|Kunda]], [[Kavastu mõis (Haljala)|Kavastu]], [[Ruila mõis|Ruila]], [[Valkla mõis|Valkla]], [[Tudu mõis|Tudu]], [[Huuksi mõis|Huuksi]], [[Palu mõis|Palu]], [[Kloodi mõis|Kloodi]], [[Venevere mõis|Venevere]] ning [[Luusika mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Georg Ludwig von Wrangell]] (1726–1796) | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7" />, 1773<ref name=":8" />, 1775<ref name=":4" />, 1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />, 1780<ref name=":9" />, 1781<ref name=":10" />, 1782<ref name=":11" />, 1783<ref name=":12" />.. | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1768–1787, Eestimaa [[Maidla mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Magnus Christopher von Lilienfeld]] (1719–1775) | style="text-align:center" | ..1775<ref name=":4" />....1777<ref name=":5" /> | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Tolli mõis|Tolli]], [[Perila mõis]]aomanik |- | [[File:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Pilt:BerendOttovonMohrenschildt.jpg|85px]] <br> [[Mohrenschildt]] | [[Berend Otto von Mohrenschildt]] (1718–1789) | style="text-align:center" | ..1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />..1780<ref name=":9" />.., 1781<ref name=":10" />..1782<ref name=":11" />, 1783<ref name=":12" />.. | Eestimaa [[Valingu mõis|Valingu]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Kõmmaste mõis|Kõmmaste]] ja [[Risti mõis]]aomanik |- | [[File:Budbergi ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Budberg]] | [[Otto Wilhelm von Budberg]] (1730–1793) | style="text-align:center" | 1783–1792 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1777–1780, Eestimaa [[Harku mõis|Harku]], [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa]] ja [[Huuksi mõis]] ja Liivimaa [[Turaida mõis]]aomanik |- | [[Fail:StackHaljavaStakenbergu.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Berend Gustav von Stackelberg]] (1727–1793) | style="text-align:center" | ..1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />..1780<ref name=":9" />.., 1781<ref name=":10" />..1782<ref name=":11" />, 1783<ref name=":12" />, 1786<ref name=":13" />.. | Rootsi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Päri mõis (Türi)|Päri]] ja [[Roosna-Alliku mõis]]aaomanik |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Fock]] | [[Ernst von Fock (1721–1782)|Ernst von Fock]] (1721–1782) | style="text-align:center" | 1782<ref name=":11" /> | Eestimaa rüütelkonna peamees 1774–1777, Eestimaa [[Sagadi mõis|Sagadi]], [[Karkuse mõis|Karkuse]] ja [[Kavastu mõis]]aomanik |- | [[File:Wappen Staal Estlnd. Linie Siebmacher T176.png|85px]]<br> [[Staal]] | [[Karl Fredrich von Staal]] (1721–1789) | style="text-align:center" | 1782<ref name=":11" /> | Eestimaa [[Järvakandi mõis|Järvakandi]], [[Kergu mõis|Kergu]], [[Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)|Kõnnu]], [[Lellapere mõis|Lellapere]], [[Vahakõnnu mõis|Vahakõnnu]], [[Raikküla mõis]]aomanik |- | [[File:Wappen Staal Estlnd. Linie Siebmacher T176.png|85px]]<br> [[Staal]] | [[Friedrich von Staal]] (1733–1801) | style="text-align:center" | 1783 | Eestimaa [[Hõreda mõis|Hõreda]], [[Raikküla mõis|Raikküla]] ja [[Pae mõis|Pae]], [[Ingliste mõis|Ingliste]]aomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | Karl Gustav von Engelhardt | style="text-align:center" | ..1785<ref>Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1785. Ревельская губерния, [[https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1785.pdf&page=226 стр. 423]</ref>, 1786<ref name=":13">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1772. Ревельская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1786.pdf&page=189 стр. 352]</ref>.. | |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Carl Gustav von Rosen (1730–1795) | style="text-align:center" | ..1786<ref name=":13" />.. | [[Holstein-Gottorp|Holstein]]i sõjaväelane (ooberst), Eestimaa Kärde, [[Vaiatu mõis|Vaiatu]], [[Türi-Alliku mõis|Türi-Alliku]] ja [[Lokuta mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Karl Magnus Stenbock]] (1725–1798) | style="text-align:center" | 1754–1796 | Eestimaa [[Kolga mõis|Kolga]], [[Loo mõis|Loo]], [[Idavere mõis|Idavere]] ja [[Vatku mõis]]a jt. mõisaomanik |- | [[Fail:StackHaljavaStakenbergu.jpg|85px]][[File:Otto Friedrich von Stackelberg.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Otto Friedrich von Stackelberg]] (1731–1802) | style="text-align:center" | 1787–1802 | [[Eestimaa konsistoorium]]i president 1787–1802, Eestimaa [[Rava mõis|Rava]] ja Roosna-Alliku mõisaaomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | [[Gustav Friedrich von Engelhardt (1732–1798)|Gustav Friedrich von Engelhardt]] (1732–1798) | style="text-align:center" | 1796–1798 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1780–1783, Eestimaa [[Jäneda mõis|Jäneda]], [[Viisu mõis|Viisu]], [[Pärsti mõis|Pärsti]], [[Kodasema mõis|Kodasema]] ja [[Väike-Kareda mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]][[File:Jakob Pontus Stenbock.jpg|pisi|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Jakob Pontus Stenbock]] (1744–1824) | style="text-align:center" | ..1802<ref name=":14" />, 1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />, 1810<ref name=":23" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[Brigadir (auaste)|brigadir]]), Eestimaa [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Emmaste mõis|Emmaste]] ja [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]]aomanik |- | [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Moritz Engelbrecht Kursell.jpg|85px]]<br> [[Kursell]] | [[Moritz Engelbrecht von Kursell]] (1744–1799) | style="text-align:center" | 1796–1799 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1783 ja 1783–[[1786]] Eestimaa kubermangu [[aadlimarssal]], Eestimaa [[Väike-Kareda mõis|Väike-Kareda]] ja [[Esna mõis]]aomanik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Pilt:Johann von Brevern.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | [[Johann von Brevern]] (1749–1803) | style="text-align:center" | 1796–1803<ref name=":16" /> | [[Eestimaa kubermang]]u [[aadlimarssal]] 1786–1789, Eestimaa [[Kostivere mõis|Kostivere]], [[Kehra mõis|Kehra]], [[Kiikla mõis|Kiikla]] ja [[Iisaku mõis]]aomanik |- | [[File:Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Vietinghoff]] | Heinrich Reinhold von Vietinghoff (1740–1804) | style="text-align:center" | ..1802<ref name=":14" />, 1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />.. | [[Saaremaa maanõunik]] (1772<ref>Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1772. Рижская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1772.pdf&page=115 стр. 212]</ref>) ja Eestimaa [[Jõepere mõis|Jõepere]] ja [[Vasivere mõis|Vasivere]] ja [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõis]]nik<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00548|seite 531}}</ref> |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Vabahärra [[Robert von Rosen (1748–1813)|Robert von Rosen]] (1748–1813) | style="text-align:center" | ..1802<ref name=":14" />, 1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />, 1810<ref name=":23" />, 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1812. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1812._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=208 стр. 410]</ref>, 1813<ref name=":26">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1813. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1813.pdf&page=577 стр. 413]</ref>.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Raka mõis|Raka]] ja [[Räsna mõis]]aomanik |- | [[File:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Derfelden]] | [[Jakob Johann von Derfelden]] (1731–1806) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kloostri mõis (Harju-Madise)|Kloostri]] ja [[Penijõe mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | Klaus [[Gustav von Baranoff]] (1753–1814) | style="text-align:center" | 1799–1810 |Eestimaa Suure-Lähtru, [[Väätsa mõis|Väätsa]], Peningi, Rabivere, [[Perila mõis|Perila]], [[Türi-Alliku mõis|Türi-Alliku]], [[Lokuta mõis|Lokuta]], [[Niinja mõis|Niinja]], [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla]] ning [[Prääma mõis]]aomanik |- | [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Kursell]] | [[Johann Friedrich von Kursell (1726–1813)|Johann Friedrich von Kursell]] (1726–1813) | style="text-align:center" | | [[Sinalepa mõis]]aomanik |- | [[File:Löwensterni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Löwenstern]] | [[Hermann Ludwig von Löwenstern]] (1749–1815) | style="text-align:center" | 1796–1814 | Eestimaa kubermangu [[aadlimarssal]] 1789–1792, [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1803–1815, Eestimaa [[Raasiku mõis|Raasiku]], [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Valkla mõis|Valkla]] ja [[Jäneda mõis]]aomanik |- | [[File:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Fail:Hans_von_der_Pahlen_(1740-1817).jpg|85px]]<br> [[Pahlen]] | vabahärra Johann/[[Hans von der Pahlen]] (1740–1817) | style="text-align:center" | 1798–1817 | Eestimaa [[Palmse mõis|Palmse]] ja Vanamõisa mõisaomanik |- | [[File:Patkuli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Patkul]] | [[Jakob Johann von Patkul]] (1757–1811) | style="text-align:center" | 1797–1802<ref name=":14">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1802. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1802.pdf&page=269 стр. 510]</ref>, 1803<ref name=":16">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1803. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1803.pdf&page=292 стр. 558]</ref>, 1804<ref name=":17">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1804. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1804.pdf&page=312 стр. 314]</ref>, 1805<ref name=":18">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1805. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1805.pdf&page=315 стр. 267]</ref>, 1806<ref name=":19">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1806. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1806._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=193 стр. 381]-382</ref>, 1807<ref name=":20">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1807. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1%2C_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1807._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=207 стр. 411]</ref>, 1808<ref name=":21">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1808. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1808._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=204 стр. 402]-403</ref>, 1809<ref name=":22">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1809. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1809._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=192 стр. 380]</ref>, 1810<ref name=":23">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1810. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1810._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=200 стр. 384]</ref>, 1811<ref name=":24">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1811. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1811._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=207 стр. 398]</ref> | Eestimaa kubermangu [[aadlimarssal]] 1792–1795, Eestimaa [[Ämari mõis|Ämari]], [[Ääsmäe mõis|Ääsmäe]], [[Tohisoo mõis|Tohisoo]], [[Rägavere mõis|Rägavere]] ja [[Põriki mõis]]aomanik |- | [[Fail:Hagemeisteri suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Hagemeister]] | [[Karl Justin von Hagemeister]] (1745–1806) | style="text-align:center" | 1801–1806 | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Wartmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Wartmann]] | Berend Johann von Wartmann (1736−1811) | style="text-align:center" | ..1802<ref name=":14" />, 1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />.. | Eestimaa [[Põllküla mõis|Põllküla]], [[Kernu mõis|Kernu]], [[Kohatu mõis|Kohatu]], [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Haeska mõis]]aomanik |- | [[File:Knorringi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Knorring]] | Karl Heinrich von Knorring (1745–1837) | style="text-align:center" | ..1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />, 1810<ref name=":23" />, 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1818<ref name=":30">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1818. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1818._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=228 стр. 436]</ref>, 1821<ref name=":33">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1821. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1821._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=232 стр. 446]</ref>, 1822<ref name=":34">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1822. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1%2C_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1822._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=171 стр. 327]</ref>, 1823<ref name=":35">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1823. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1823._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=179 стр. 341]</ref>, 1824<ref name=":36">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1824. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1824._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=152 стр. 356]</ref>, 1825<ref name=":37">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1825. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1%2C_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1825._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=191 стр. 369]</ref> | Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), Eestimaa [[Keedika mõis|Keedika]] ja [[Paslepa mõis]]nik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | Peter von Brevern (1745–1812) | style="text-align:center" | ..1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />, 1810<ref name=":23" /> | Eestimaa [[Kohila mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | vabahärra [[Gustav von Fersen]] (1742–1811) | style="text-align:center" | 1809<ref name=":22" />–1811<ref name=":24" /> | Venemaa sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Sipa mõis|Sipa]], [[Nõmmküla mõis|Nõmmküla]], [[Mõraste mõis|Mõraste]], [[Russalu mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Otto Wilhelm von Essen]] (1761–1834) | style="text-align:center" | 1809–1832 | [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakoh]]tu esimees 1825– , [[Eestimaa tsiviilkuberner]] 1832–1833, Eestimaa [[Liivi mõis|Liivi]], [[Ubasalu mõis|Ubasalu]], [[Patsu mõis|Patsu]], [[Sooniste mõis|Sooniste]], [[Kohatu mõis (Kullamaa)|Kohatu]] ja [[Malla mõis]]aomanik |- | [[File:Klugeni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] <br>[[Klugen]] | Jakob Gottlieb von Klugen (1761−1815) | style="text-align:center" | 1810<ref name=":23" />, 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1814. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1814._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=222 стр. 424]</ref>, 1815<ref name=":28">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1815. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1815._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=214 стр. 420]</ref> | Eestimaa [[Klooga mõis]]aomanik |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Friedrich von Ungern-Sternberg]] (1763–1825) | style="text-align:center" | 1810/1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27" />, 1815<ref name=":28" />, 1816<ref name=":29" />, 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />.. | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]] 1786, Eestimaa [[Ungru mõis|Ungru]], Putkaste, [[Purdi mõis|Purdi]] ja [[Tilsi mõis]]aomanik |- | [[File:Meyendorffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Meyendorff]] | Vabahärra [[Georg von Meyendorff]] (1763–1844) | style="text-align:center" | 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27" />, 1816<ref name=":29" />, 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1826. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1826._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=199 стр. 383]</ref>, 1827<ref name=":39">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1827. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1%2C_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1827._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=201 стр. 393]</ref>, 1828<ref name=":40">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1828. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1828._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=202 стр. 400]</ref>, 1829<ref name=":41">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1829. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1829._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=220 стр. 421]</ref>.. | Eestimaa [[Salutaguse mõis]]aomanik |- | [[Fail:Pilar von Pilchau suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Pilar von Pilchau]] | Wilhelm [[Friedrich Pilar von Pilchau]] (1761–1819) | style="text-align:center" | 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27" />, 1815<ref name=":28" />, 1816<ref name=":29" />, 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" /><ref name=":32" />... | Eestimaa [[Palivere mõis|Palivere]], [[Orkse mõis|Orkse]], [[Loodna mõis|Loodna]], [[Kääsla mõis|Kääsla]] ja [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]aomanik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | [[Hermann von Brevern (1744−1815)|''Hermann'' Christoph von Brevern]] (1744–1815) | style="text-align:center" | 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27" />, 1815<ref name=":28" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Karl von Essen|''Karl'' Philipp ''von Essen'']] (1754–1813) | style="text-align:center" | ..1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />.. | Eestimaa [[Erra mõis|Erra]] ja [[Tudu mõis]]aomanik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | Ernst Friedrich von Maydell (1767−1843) | style="text-align:center" | 1812<ref name=":25" />, 1815<ref name=":28" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />.. | Eestimaa [[Putkaste mõis (Martna)|Putkaste]], [[Sõtke mõis|Sõtküla]] ja [[Pühatu mõis]]aomanik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | [[Reinhold Gottlieb von Maydell]] (1771−1846) | style="text-align:center" | 1812<ref name=":25" />−1846 |[[Eestimaa konsistoorium]]i president, [[Teenuse mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]][[File:Berend Johann von Uexküll.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]] (1762–1827) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1806–1809, [[Eestimaa tsiviilkuberner]] 1808–1819, Eestimaa [[Vana-Vigala mõis|Vana-Vigala]], [[Haimre mõis|Haimre]], [[Valgu mõis|Valgu]], [[Jädivere mõis|Jädivere]] ja [[Matsalu mõis]]aomanik, [[Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]]i esimees |- | [[File:Bergi (Kandle) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Berg (Kandla)|Kandla Bergid]] | [[Jakob Georg von Berg]] (1760–1844) | style="text-align:center" | 1815–1821 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1800−1803 ja 1811−1815, Eestimaa [[Keila-Joa mõis|Keila-Joa]], [[Vaeküla mõis|Vaeküla]], [[Valgjärve mõis|Valgjärve]] ja [[Muuga mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Berend Johann von Stackelberg (1767–1841) | style="text-align:center" | 1815<ref name=":28" />, 1816<ref name=":29" />... | Kaagvere, Kagrimoisa ja Petersmoisa mõisnik |- | [[File:Saltza suguvõsa parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Saltza]] | Parun [[Alexander Philipp von Saltza]] (1757–1821) | style="text-align:center" | 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1819. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1819._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=228 стр. 437]-438</ref>, 1820<ref name=":32">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1820. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1820._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=235 стр. 451]</ref>, 1821<ref name=":33" /> | Eestimaa kubermangu aadlimarssal 1795–1796, Eestimaa rüütelkonna peamees 1796–1800, [[Eestimaa kuberneride loend#Eestimaa asekubernerid|Eestimaa asekuberner]] 1809–1816, Eestimaa [[Hõbeda mõis|Hõbeda]] ja [[Andja mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|65px]][[Pilt:Reinhold von Stackelberg.jpg|pisi|65px]]<br> [[Stackelberg]] | Reinhold Gustav von Stackelberg (1777–1865) | style="text-align:center" | 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />... | Eestimaa [[Mäo mõis|Mäo]], [[Mündi mõis|Mündi]], [[Laimetsa mõis|Laimetsa]] ja [[Lokuta mõis]]nik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Johann Georg von Grünewaldt]] (1763–1817) | style="text-align:center" | {{kas|1815}}{{lisa viide}}–1817 | Eestimaa [[Koigi mõis|Koigi]], [[Ahula mõis|Ahula]] ja [[Esna mõis]]aomanik ning [[Laimetsa mõis|Laimetsa]] ja [[Jalametsa mõis]]arentnik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | Ludwig [[Karl von Brevern (1757–1823)|Karl von Brevern]] (1757–1823) | style="text-align:center" | 1816<ref name=":29">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1816. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1816._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=213 стр. 418]</ref>, 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />... | [[Maardu mõis|Maardu]], [[Karula mõis (Haljala)|Karula]], [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa]], [[Annikvere mõis|Annikvere]] ja [[Avanduse mõis]]nik |- | [[File:Kaulbarsi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Kaulbars]] | vabahärra Reinhold August von Kaulbars (1767–1846) | style="text-align:center" | 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />... | Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Baer Edle von Huthorni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Baer Edle von Huthorn]] | [[Magnus von Baer]] (1765–1825) | style="text-align:center" | 1818, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" /> | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1815−1818, Eestimaa Piibe ja [[Selli mõis|Selli]], [[Kiidjärve mõis]]aomanik |- | [[File:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Magnus Freiherr von der Pahlen.jpg|65px]]<br> [[Pahlen]] | vabahärra [[Carl Magnus von der Pahlen]] (1779–1863) | style="text-align:center" |1821/1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" /><ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Eestimaa [[Palmse mõis|Palmse]] ja [[Arbavere mõis]]aomanik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | Christoph Bernhard von Brevern (1786–1864) | style="text-align:center" | 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Kohila mõis|Kohila]], [[Maardu mõis|Maardu]], [[Koordi mõis|Koordi]], [[Köisi mõis|Köisi]], [[Väike-Kareda mõis|Väike-Kareda]] ja [[Vao mõis (Koeru)|Vao mõis]]aomanik, Harju [[Kreisisaadik|kreisisaadik]] |- | [[File:Rehbinderi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Rehbinder]] | Karl Gustav von Rehbinder (1793–1851) | style="text-align:center" | 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Udriku mõis|Udriku]], [[Imastu mõis|Imastu]], [[Polli mõis (Kadrina)|Polli]], [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti]], [[Jõetaguse mõis (Kadrina)|Jõetaguse]], [[Võduvere mõis|Võduvere]], [[Pala mõis (Kadrina)|Pala]], [[Venevere mõis|Venevere]] ja [[Käravete mõis]]nikaomanik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Otto Johann Stephan von Rosen]] (1778–1828) | style="text-align:center" | 1826<ref name=":38" />, 1829<ref name=":41" />... | Eestimaa rüütelkonna peamees 1818–1824, Eestimaa [[Vatla mõis|Vatla]] ja [[Kiska mõis]]aomanik |- | [[File:Krusenstiern COA.png|85px]]<br> [[Krusenstern]] | Friedrich von Krusenstern ((1782–1857) | style="text-align:center" | 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />... | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], Eestimaa [[Järlepa mõis|Järlepa]] ja [[Umbru mõis]]aomanik |- | [[File:Harpe suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]]<br> [[Harpe]] | Wilhelm Christian von Harpe (1754−1837) | style="text-align:center" | 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />... | Eestimaa [[Kaalepi mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | ''Karl'' Christoph ''von Essen'' (1766–1833)<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931, {{BSB|00000600,00090|seite 73}}</ref> | style="text-align:center" | 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />.. | Eestimaa [[Kalvi mõis|Kalvi]], [[Aseri mõis|Aseri]] ja [[Koogu mõis]]aomanik |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Fock]] | [[Gideon Ernst von Fock]] (1755–1827)<ref>{{BBLD|GND1075387108|Fock, Gideon Ernst v. (1755-1827)}}</ref> | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Sagadi mõis|Sagadi]] ja [[Tapa mõis]]aomanik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | Christoph Engelbrecht von Brevern (1782–1863) | style="text-align:center" | 1821– | Kuramaa tsiviilkuberner 1827–1853, Eestimaa [[Kiikla mõis]]aomanik |- | [[File:Benckendorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Paul von Benckendorff.jpg|85px]]<br> [[Benckendorff]] | [[Paul von Benckendorff]] (1784–1841) | style="text-align:center" | 1829<ref name=":41" />–1833 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1824–1827, 1833–1841 [[Eestimaa tsiviilkuberner]], Eestimaa [[Kiltsi mõis|Kiltsi]] ja [[Vorsti mõis]]aomanik |- | [[Fail:Wrede suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Wrede]] | Vabahärra Gustav Heinrich von Wrede (1771–1846) | style="text-align:center" | 1827/1829<ref name=":41" /> | Venemaa sõjaväelane (major), Eestimaa [[Preedi mõis|Preedi]], [[Rõhu mõis|Rõhu]] ja [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Georg von Lilienfeld]] (1772–1853) | style="text-align:center" | 1832–1835 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1827–1830, Eestimaa [[Kuusiku mõis|Kuusiku]] ja [[Sikeldi mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Johann Stenbock]] (1774–1838) | style="text-align:center" |1834–1838 | Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[major]]), Eestimaa [[Selli mõis|Selli]], Nõmme mõisaomanik |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Eduard von Fock.jpg|85px]]<br> [[Fock]] | [[Eduard von Fock]] (1798–1884) | style="text-align:center" | 1839–1883 | Maanõunike kolleegiumi eesistuja, [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakoh]]tu president, Eestimaa [[Sagadi mõis]]aomanik |- | [[File:Rammi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ramm]] | [[Clas Gustav von Ramm]] (1784–1840) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Padise mõis|Padise-Kloostri]] ja [[Hatu mõis]]aomanik |- | [[File:Tolli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]] | [[Friedrich von Toll]] (1781–1841) | style="text-align:center" | 1841 | Eestimaa [[Kukruse mõis|Kukruse]], [[Orgita mõis]]aomanik |- | [[File:Patkuli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:RudolfvonPatkul.jpg|85px]]<br> [[Patkul]] | [[Rudolf von Patkul]] (1800–1856) | style="text-align:center" | 1841–1849 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1836–1842, Eestimaa [[Ämari mõis|Ämari]], [[Nehatu mõis (Karuse)|Nehatu]], [[Illuste mõis|Illuste]] ja [[Paatsalu mõis]]aomanik |- | [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|85px]]<br> [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] | [[Magnus von Bremen]] (1784–1843) | style="text-align:center" | 1842–1843 | Eestimaa [[Ruila mõis|Ruila]], [[Kapu mõis]]nik |- | [[File:Uexküll-Güldenbandi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll-Güldenband]] | vabahärra [[Peter von Üxküll-Güldenband]] (1786–1847) | style="text-align:center" | | Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Eestimaa [[Muuga mõis]]aomanik |- | [[File:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Mohrenschildt]] | [[Berend von Mohrenschildt]] (1786–1861) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Risti mõis|Risti]], [[Kõmmaste mõis|Kõmmaste]] ja [[Kuijõe mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | [[Dettlof von Baranoff]] (1780–1856) | style="text-align:center" | | Eestimaa Suure-Lähtru, [[Prääma mõis]]aomanik |- | [[File:Harpe suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]]<br> [[Harpe]] | Carl Wilhelm Heinrich von Harpe (1804−1867) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kaalepi mõis]]aomanik |- | [[File:Baggehufwudti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baggehufwudt]] | Karl Gustav Jakob von Baggehufwudt (1786–1867) | style="text-align:center" | ..1865.. | Eestimaa [[Einmanni mõis|Einmanni]], [[Perila mõis|Perila]] ja [[Rätla mõis]]aomanik |- | [[File:Wartmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Wartmann]] | [[Hannibal von Wartmann]] (1812−1885) | style="text-align:center" | ..1865.. | Läänemaa kreisisaadik, Eestimaa [[Kiideva mõis]]aomanik |- | [[File:Budbergi ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Budberg]] | vabahärra [[Otto von Budberg (1813–1888)|Otto Wilhelm von Budberg]] (1813–1888) | style="text-align:center" | ..1865/1872.. | Harjumaa kreisisaadik, Eestimaa [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa]], [[Muraste mõis]]nikaomanik |- | [[File:Wartmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Wartmann]] | [[Hannibal von Wartmann]] (1812−1885) | style="text-align:center" | ..1865/1872.. | Läänemaa kreisisaadik, Eestimaa [[Kiideva mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Pilt:Otto Gustav von Lilienfeld.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Otto von Lilienfeld]] (1805–1896) | style="text-align:center" | 1846–1892 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1842–1845, [[Eestimaa Aadli Krediitkassa]] president, [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1868–1879, Eestimaa [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Sikeldi mõis|Sikeldi]], [[Alu mõis|Alu]], [[Rapla mõis|Rapla]] ja [[Angerja mõis]]aomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Moritz von Engelhardt.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | [[Moritz von Engelhardt]] (1800–1870) | style="text-align:center" | 1853–1870 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1851–1854, Eestimaa [[Kodasema mõis|Kodasema]], [[Väinjärve mõis|Väinjärve]] ja [[Türi-Alliku mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Karl Eduard on Uexküll]] (1804–1871) | style="text-align:center" | ..1865.. | Eestimaa [[Valgu mõis|Valgu]] ja [[Nurme mõis]]aomanik |- | [[File:Benckendorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Hermann von Benckendorff.jpg|85px]]<br> [[Benckendorff]] | [[Hermann von Benckendorff]] (1815–1883) | style="text-align:center" | 1854–1883 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1848–1851, Eestimaa [[Ao mõis|Ao]], [[Liigvalla mõis|Liigvalla]], [[Varangu mõis|Varangu]] ja [[Jäneda mõis]]aomanik |- | [[Fail:Schillingi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Schilling]] | [[Karl Raphael von Schilling]] (1789–1855) | style="text-align:center" | 1846–1855 | Eestimaa [[Särevere mõis|Särevere]], [[Varudi mõis]]aomanik |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Wilhelm von Ungern-Sternberg|Georg ''Wilhelm'' Theodor ''von Ungern-Sternberg'']] (1797–1868) | style="text-align:center" | 1847–1868 | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1847–1868, Eestimaa [[Purdi mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Otto Magnus von Grünewaldt]] (1801–1890) | style="text-align:center" | 1857–1858 | Eestimaa [[Koigi mõis|Koigi]], [[Prandi mõis|Prandi]], [[Laimetsa mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Alexander von Grünewaldt]] (1805–1886) | style="text-align:center" | 1858–1882 | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1880–1882, [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i esimees 1857–1860, Järvamaa [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], Eestimaa [[Esna mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Samson von Himmelstjerna]] | Ferdinand Samson von Himmelstjerna (1816–1888) | style="text-align:center" | 1862–1886 | [[Eestimaa Krediitkassa]] president, [[Tallinna Toomkool]]i kuraator |- | [[Fail:Keyserlingki suguvõsa krahvivapp (Püha Rooma keisririik).jpg|85px]][[Fail:AlexanderGrafKeyserling.jpg|85px]]<br> [[Keyserling]] | Krahv [[Alexander von Keyserling]] (1815–1891) | style="text-align:center" | 1861–1862 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1857–1862, [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i president, Eestimaa [[Raikküla mõis]]nik, maanõunik taas 1873–1891 |- | [[File:Tolli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Toll]] | Parun [[Robert von Toll]] (1802–1876) | style="text-align:center" | 1862–1876 | ajaloolane, Eestimaa [[Kukruse mõis|Kukruse]], [[Albu mõis|Albu]] ja [[Peeri mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Georg Wolter von Stackelberg]] (1808–1863) | style="text-align:center" | | [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Hõreda mõis|Hõreda]], [[Pae mõis|Pae]] ja [[Saarnakõrve mõis]]aomanik |- | [[File:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[zur Mühlen]] | [[Arthur von zur Mühlen]] (1820–1900) | style="text-align:center" | 1865–1899 | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]]i kohusetäitja 1846–1850, Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi eesistuja 1892–1899, Eestimaa [[Piirsalu mõis]]aomanik |- | [[File:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Alexander von der Pahlen.jpg|85px]]<br> [[Pahlen]] | [[Alexander von der Pahlen]] (1819–1868) | style="text-align:center" | 1867–1868 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1862–1868, Eestimaa [[Palmse mõis|Palmse]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Arbavere mõis|Arbavere]], [[Rooküla mõis|Rooküla]] ja [[Aruvalla mõis]]aomanik |- | [[File:Schilling COA.png|85px]]<br> [[Schilling]] | Parun [[Alexander von Schilling|Alexander Napoleon Theodor von Schilling]] (1803–1866) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Müüsleri mõis]]aomanik |- | [[File:Taube suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Vabahärra [[Otto von Taube]] (1800–1873) | style="text-align:center" | 1848–1873 | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]] 1822–1825, Harjumaa kreisisaadik, Eestimaa [[Järvakandi mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Bernhard von Uexküll]] (1819–1884) | style="text-align:center" | 1868–1872 | Eestimaa [[Kivi-Vigala mõis|Kivi-Vigala]], [[Keblaste mõis|Keblaste]], [[Karinõmme mõis|Karinõmme]], [[Aru mõis (Mihkli)|Aru]] ja [[Veltsa mõis]]aomanik |- | [[File:Baer Edle von Huthorni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Baer Edle von Huthorn]] | [[Alexander Andreas Ernst von Baer]] (1826–1914) | style="text-align:center" | 1868–1914 | jurist, Eestimaa [[Lasila mõis]]a ja siis [[Piibe mõis]]nik, 1860–1868 Järva kreisisaadik, 1868. aastast Virumaa ja siis Järvamaa ülem[[kirikueestseisja]]. |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]][[File:Gustav von Ungern-Sternberg.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Gustav von Ungern-Sternberg]] (1821–1876) | style="text-align:center" | 1871–1875 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1869–1871, Eestimaa [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], Tagavere ja [[Vidruka mõis]]aomanik |- | [[Fail:Löwis of Menari aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Löwis of Menar]] | [[Oskar von Löwis of Menar]] (1813−1888) | style="text-align:center" | | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], Eestimaa [[Saka mõis|Saka]] ja [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla mõis]]aomanik |- | [[Fail:Keyserlingki suguvõsa krahvivapp (Püha Rooma keisririik).jpg|85px]][[Fail:AlexanderGrafKeyserling.jpg|85px]]<br> [[Keyserling]] | Krahv [[Alexander von Keyserling]] (1815–1891) | style="text-align:center" | 1873–1891 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1857–1862, maanõunik 1861–1862, [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i president, Eestimaa [[Raikküla mõis]]nik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]][[File:Eduard von Maydell.jpg|85px]]<br> [[Maydell]] | Parun [[Eduard von Maydell]] (1830–1899) | style="text-align:center" | 1878–1889 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1871–1878 ja 1890–1892, Eestimaa [[Paasvere mõis|Paasvere]], [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]], [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]aomanik, ka maanõunik 1896–1899 |- | [[File:Rehbinderi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]][[File:Reinhold von Rehbinder.jpg|85px]]<br> [[Rehbinder]] | Krahv [[Reinhold Rehbinder|Reinhold von Rehbinder]] (1831–1905) | style="text-align:center" | 1881–1899 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1878–1881, Eestimaa [[Udriku mõis|Udriku]], [[Imastu mõis|Imastu]] ja [[Polli mõis (Kadrina)|Polli mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangelli suguvõsa aadli- ja parunivapp (Essu).jpg|85px]][[Fail:Wilhelm_von_Wrangell.jpg|85px]]<br> [[Wrangell]] | Parun (1855) [[Wilhelm von Wrangell]] (1831–1894) | style="text-align:center" | 1884–1894) | Eestimaa rüütelkonna peamees 1881–1884, kreisisaadik, Eestimaa [[Roela mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Woldemar von Tiesenhausen]] (1845–1915) | style="text-align:center" | 1886–1889 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1884–1886, Eestimaa [[Malla mõis|Malla]] ja [[Sausti mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:–Johann Georg Ernst von Grünewaldt.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Georg von Grünewaldt]] (1835–1901) | style="text-align:center" | 1889–1901 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1892–1893, [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i esimees, Eestimaa [[Koigi mõis|Koigi]], [[Prandi mõis|Prandi]] ja [[Laimetsa mõis]]aomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Georg von Engelhardt.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | [[Georg von Engelhardt]] (1843–1914) | style="text-align:center" | 1890–1914 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1886–1889, Eestimaa [[Kodasema mõis|Kodasema]], [[Väinjärve mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]][[File:AlexanderUexkull.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Alexander von Uexküll]] (1829–1891) | style="text-align:center" | 1890–1891 | [[Tallinna linnapea]] 1878–1883, Eestimaa [[Keblaste mõis|Keblaste]], [[Mõtsu mõis|Mõtsu]], [[Haimre mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | Parun [[Nikolai von Fersen (1829–1896)|Nikolai Gotthard Georg von Fersen]] (1829–1896) | style="text-align:center" | 1892–1896 | Läänemaa [[kreisisaadik]], Eestimaa [[Mõraste mõis|Mõraste]], [[Kloostri mõis|Kloostri]], [[Kirbla mõis|Kirbla]], [[Keskküla mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Otto von Lilienfeld (1840–1910)|Otto von Lilienfeld]] (1840–1910) | style="text-align:center" | 1893–1902 | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president, Eestimaa [[Kehtna mõis|Kehtna]], [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]][[File:Eduard von Maydell.jpg|85px]]<br> [[Maydell]] | Parun [[Eduard von Maydell]] (1830–1899) | style="text-align:center" | 1896–1899 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1871–1878 ja 1890–1892, eelneval ka maanõunik 1878–1889, Eestimaa [[Paasvere mõis|Paasvere]], [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]], [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | [[Woyn von Baranoff]] (1813–1899) | style="text-align:center" | ...1872... | Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten), Eestimaa [[Peningi mõis]]aomanik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | Parun [[Karl Otto von Maydell]] (1833–1900) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kuru mõis|Kuru]], [[Jootme mõis|Jootme]], [[Räsna mõis|Räsna]], [[Uudeküla mõis|Uudeküla]] ja [[Linnamäe mõis]]aomanik |- | [[File:Schilling COA.png|85px]]<br> [[Schilling]] | Parun [[Hermann Otto von Schilling|Otto von Schilling]] (1839–1902) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Aseri mõis|Aseri]] ja [[Koogu mõis]]aomanik, [[Aseri tsemendivabrik]]u asutaja |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Gotthard von Wrangell]] (1838–1905) | style="text-align:center" | | Harju kreisi kreisisaadik, Eestimaa [[Tohisoo mõis]]nik |- | [[File:BudbergWappen.jpg|85px]]<br> [[Budberg|Budberg von Bönninghausen]] | [[Otto von Budberg]] von Bönninghausen (1850–1907) | style="text-align:center" | 1902–1907 | jurist, Eestimaa rüütelkonna peamees 1893–1902, Eestimaa [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa]] ja [[Seira mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Alexander Peter Ernst von Lilienfeld|Alexander von Lilienfeld]] (1831–1909) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Albu mõis]]aomanik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Vabahärra [[Richard von Rosen]] (1844–1910) | style="text-align:center" | | Harjumaa kreisisaadik, [[Tallinna linnavolinike loend (1890)|Tallinna linnaduuma]] liige, Eestimaa [[Kostivere mõis]]aomanik |- | [[File:Straelborni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Straelborn]] | [[Wilhelm von Straelborn|Wilhelm Reinhold Otto von Straelborn]] (1848−1912) | style="text-align:center" | | Harjumaa kreisisaadik, Eestimaa [[Saue mõis|Saue]], [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa]], [[Perila mõis|Perila]], [[Rätla mõis]]nik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Vabahärra [[Alfred von Rosen]] (1850–1921) | style="text-align:center" | 1902–1918 | [[Eestimaa konsistoorium]]i president, Eestimaa [[Russalu mõis|Russalu]] ja [[Vihterpalu mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Walter von Grünewaldt]] (1843–1920) | style="text-align:center" | 1902–1918 | Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi eesistuja 1895–1904, Eestimaa [[Lihula mõis|Lihula loss]]i rentnik, [[Esna mõis]]aomanik |- | [[Fail:Pilar von Pilchau suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Pilar von Pilchau]] | [[Theodor Pilar von Pilchau]] (1858–1916) | style="text-align:center" | 1907 | Eestimaa [[Valgu mõis|Valgu]] ja [[Nurtu mõis]]aomanik, Liivimaa [[Lindi mõis (Audru)|Lindi]], [[Are mõis|Are]] ja [[Audru mõis]]aomanik |- | [[Fail:Hoyningen-Huene aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Hoyningen-Huene]] | Vabahärra [[Oskar von Hoyningen-Huene]] (1860–1918) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Eidapere mõis|Eidapere]], [[Järvakandi mõis|Järvakandi]], [[Vahakõnnu mõis|Vahakõnnu]] ja [[Lellapere mõis]]aomanik |- | [[Fail:Hagemeisteri suguvõsa aadlivapp.png|85px]][[File:Julius von Hagemeister.jpg|85px]]<br> [[Hagemeister]] | [[Julius von Hagemeister]] (1857–1920) | style="text-align:center" | 1907–1920 | Eestimaa Aadli Krediitkassa sekretär 1886–1902 ja president 1902–1919, Eestimaa [[Paunküla mõis|Paunküla]] ja [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Parun [[Arthur von Stackelberg]] (1850–1908) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kassari mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangelli suguvõsa aadli- ja parunivapp (Essu).jpg|85px]]<br> [[Wrangell]] | Parun [[Ferdinand von Wrangell (1863–1911)|Ferdinand von Wrangell]] (1863–1911) | style="text-align:center" | 1911 | Eestimaa konsistooriumi president, kreisisaadik, Eestimaa [[Ruila mõis|Ruila]], [[Rosentali mõis]]aomanik |- | [[File:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Mohrenschildt]] | [[Alfred von Mohrenschildt]] (1860–1928), | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Sooniste mõis|Sooniste]] ja [[Leevre mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Fail:Georg August Arthur von Grünewaldt.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Georg August Arthur von Grünewaldt]] (1868–1929) | style="text-align:center" | ..1919<ref name=":42" />.. | [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i aseesimees, Eestimaa [[Triigi mõis (Väike-Maarja)|Triigi]], [[Uniküla mõis]]aomanik |- | [[File:Traubenbergi suguvõsa aadli- ning Rausch von Traubenbergi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Rausch von Traubenberg]] | [[Georg Rausch von Traubenberg]] (1845–1927) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Lokuta mõis|Lokuta]] ja [[Piiumetsa mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Georg von Stackelberg (1857–1946)|Georg von Stackelberg]] (1857–1946) | style="text-align:center" | ..1919<ref name=":42" />.. | [[Paide kreis]]i [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Saarnakõrve mõis|Saarnakõrve]] ja [[Koordi mõis]]aomanik |- | [[File:Rosenthali suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Wetter-Rosenthal]] | Johann (Ivo) von Wetter-Rosenthal (1868–1936) | style="text-align:center" | ..1919<ref name=":42" />.. | [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], Eestimaa [[Penijõe mõis]]aomanik |- | [[Fail:Löwis of Menari aadlivapp.jpg|85px]][[File:Hermann Oskar von Löwis of Menar.jpg|85px]]<br> [[Löwis of Menar]] | [[Hermann Oskar von Löwis of Menar]] (1863−1935) | style="text-align:center" | |Eestimaa [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]], [[Aidu mõis|Aidu]] ja [[Rääsa mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Eduard von Stackelberg]] (1867–1943) | style="text-align:center" | 1912–1918 | Eestimaa rüütelkonna sekretär 1899–1911, Eestimaa rüütelkonna peamehe asetäitja 1911–1912, Eestimaa [[Sutlema mõis|Sutlema]], [[Lümandu mõis (Hageri)|Lümandu]] ja [[Mäeküla mõis (Hageri)|Mäeküla mõis]]aomanik |- | [[File:Schilling COA.png|85px]][[Fail: Alfred O. Shilling.jpeg|85px]]<br> [[Schilling]] | Parun [[Alfred von Schilling]] (1861–1922) | style="text-align:center" | 1912–1919<ref name=":42">[https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1927/02/13/3 Toomkirik ühes kõrwalwarandustega riigi kätte wõtta.], Waba Maa, nr. 37, 13. veebruar 1927, lk 3</ref>, 1920 | Venemaa keisririigi [[Riigiduuma]] III koosseisu saadik ning aastal [[1911]] [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] liige, Eestimaa [[Haansalu mõis|Haansalu]], [[Pada mõis|Pada]] ja [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]]aomanik |- | [[File:Rammi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Clas von Ramm (1864-1920).jpg|85px]]<br> [[Ramm]] | [[Clas von Ramm]] (1864–1920) | style="text-align:center" | 1918, 1919<ref name=":42" />.. | Eestimaa [[Padise mõis|Padise]], [[Kurkse mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Otto von Lilienfeld.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Otto von Lilienfeld (1865–1940)|Otto von Lilienfeld]] (1865–1940) | style="text-align:center" | 1918–1920<ref>{{BBLD|GND1196468036|Lilienfeld, Otto v. (1865-1940)}}</ref> | Eestimaa rüütelkonna peamees 1918–1920, Eestimaa [[Riidaku mõis|Riidaku]], [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- |} vt. [[:Kategooria:Eestimaa maanõunikud]] {{Pooleli|aasta=2025|kuu=oktoober}} == Maanõunike kolleegium == Eestimaa maanõunikud valiti eluajaks ametisse [[Eestimaa Maapäev]]al. [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium]] ajas Eestimaa seisusliku [[omavalitsus]]e jooksvaid asju. Maanõunike kolleegium koosnes 12 liikmest, esialgu 6 [[Harjumaa|Harjust]], 6 [[Virumaa|Virust]], hiljem igast maakonnast 3. Maanõuniku amet oli eluaegne, kolleegiumi vabanenud kohti täideti [[koopteerimine|koopteerimise]] teel. Rüütelkonna maanõunike kolleegiumi eellane oli Eestimaal, kesk- ja varauusaegne [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|Maanõukogu]], Põhja-Eestis umbes aastast [[1282]] kuni [[17. sajand Eestis|17. sajand]]ini tegutsenud haldus- ja kohtuorgan. [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkon]]na maanõukogu moodustasid 12 maanõunikku, kelle nimetas [[Harju-Viru rüütelkond|vasallide]] hulgast algul [[Taani kuningas]], [[Saksa Ordu]] [[Tallinna komtuur]] ja seejärel [[Rootsi kuningas]]. Rüütelkonna maanõunike kolleegium, ei vajanud ametisse astumisel riigivõimu kinnitamist. Maanõunike kolleegiumil olid järgmised funktsioonid: ta esitas maapäevale küsimusi arutamiseks (''deliberanda''), avaldas arutusel olevate küsimuste kohta arvamust, temale kuulus otsustav hääl, nn ''votum decisivum'', kui [[Eestimaa Maapäev]]al arutatud küsimustes hääled pooleks langesid. Kolleegium tema esitas ka rüütelkonna peamehe kandidaadid ja kolleegium oli tihedas koostöös [[Eestimaal rüütelkonnakomitee|rüütelkonna komitee]]ga (''Ritterschaftsausschuss''), mis eksisteeris juba [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] lõpust alates ja koosnes maapäeva poolt valitud [[kreisisaadik|kreisi deputaatidest]] (2–3 igast kreisist). Maanõunike kolleegiumile allusid vahetult veel rüütelkonna kantselei. {{vaata|Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium}} 1890. aastal kuulusid maanõunike kolleegiumi: eesistuja [[Otto von Lilienfeld]], krahv [[Alexander von Keyserling]], [[Arthur von zur Mühlen]], [[Artur Woyn Kristoff von Baranoff|Woyn von Baranoff]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/revalschezeitung/1871/12/31/5 Baranoff, Landrath Woyn von], Revalsche Zeitung, 31 detsember 1871</ref> (1813–1899), [[Alexander Andreas Ernst von Baer|Alexander von Baer Edler von Huthorn]], [[Reinhold Rehbinder]], parun [[Karl Otto Viktor von Maydell|Karl von Maydell]], parun [[Wilhelm von Wrangell]], Alexander von Lilienfeld, [[Georg von Grünewaldt]], parun [[Georg von Engelhardt]], parun [[Alexander von Uexküll]]. Kolleegiumi ja [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa Ülemmaakohtu]] sekretär [[Hermann Johannes Gottwald von zur Mühlen|Gottwald von zur Mühlen]]. 1899. aastal kuulusid maanõunike kolleegiumi: [[Woldemar von Tiesenhausen]] (1886–1889 Eestimaa maanõunik), parun [[Karl Otto Viktor von Maydell|Karl von Maydell]], [[Eduard von Maydell]], [[Artur Woyn Kristoff von Baranoff|Woyn von Baranoff]], [[Alexander von Keyserling]], [[Otto von Lilienfeld (1840–1910)|Otto von Lilienfeld]], [[Arthur von zur Mühlen]], [[Alexander Andreas Ernst von Baer|Alexander von Baer]], krahv [[Reinhold Rehbinder|Reinhold von Rehbinder]], [[Wilhelm von Wrangell|Wilhelm Peter Georg Adolf Wrangell]] jt. 1914. aastal kuulusid maanõunike kolleegiumi: parun [[Georg Moritz Magnus von Engelhardt|Georg von Engelhardt]], [[Walter von Grünewaldt]], parun [[Georg Rausch von Traubenberg]], parun [[Alfred von Rosen]], [[Hermann Oskar von Löwis of Menar]], parun [[Theodor Pilar von Pilchau (1858–1916)|Theodor Pilar von Pilchau]], parun [[Georg von Stackelberg (1857–1946)|Georg von Stackelberg]], [[Julius von Hagemeister]], parun [[Oskar Anselm Hermann Hoyningen-Huene]], [[Hermann Alfred von Mohrenschildt]], [[Eduard von Stackelberg]], parun [[Alfred Schilling]]. == Eestimaa ülemmaakohus == [[Maanõunike Kolleegium]] moodustas [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]i/[[Eestimaa kuberner|kuberneri]] eesistumisel kuni 20. novembrini 1889 Eestimaa kõrgeima [[kohtuinstants]]i – [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]]. Rüütelkonna seast valitud ülemmaakohus oli kõrgeimaks kohtuks kogu provintsi üle, Eestimaal rüütelkond aga rüütelkonnasisestes asjades (sh eratalupojad) seadusandja. Ülemmaakohus ehk maanõunike kolleegium nimetas ametisse ka Eestimaa [[Meeskohus|meeskohtud]].<ref>Katrin Kello, [http://193.40.4.3/bitstream/handle/10062/37462/kello_ma_2003.pdf?sequence=1&isAllowed=y ISIKLIKU SÕLTUVUSE PIIRID JA TUNNUSED 18. SAJANDI LIIVI- JA EESTIMAAL], TARTU ÜLIKOOL EESTI AJALOO ÕPPETOOL. TARTU 2003, lk 11</ref>. {{vaata|Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa alammaakohus|Eestimaa kubermangu kohtukorraldus}} == Rüütelkonna komitee == [[Eestimaa Maapäev|Maapäev]]ade istungite ajal, kui ka vaheaegadel kutsuti tähtsamate asjade otsustamiseks kokku [[Eestimaa rüütelkonna komitee]] (''Ritterschafts ausschuss''), kuhu kuulusid rüütelkonna peamees, maanõunikud ja 12 [[kreisisaad]]ikut<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1641 Eestimaa rüütelkond], www.eha.ee, Fondiloend EAA.854 </ref>. Rüütelkonna komitee koos maanõunike kolleegiumiga lahendas rüütelkonna peamehe juhtimisel kõik need küsimused, mis maapäev oli vajalikuks pidanud või mis rüütelkonna ette kerkisid maapäeva vaheaegadel ja mille üle otsustamiseks maapäeva koosolekut vaja ei olnud. Rüütelkonna komitee koosolekuid juhtis [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|rüütelkonna peamees]]. {{vaata|Eestimaa rüütelkonnakomitee}} == Ülemkirikueestseisja-amet == Neli [[Eestimaa kubermang]]u [[kreis]]ide maanõunikku olid ühtlasi [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|Evangeelse luterliku kirik]] maakondade [[ülemkirikueestseisja]]d. Venemaa keisririigi Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku [[Eestimaa konsistoorium]]i juhtis ilmalik eesistuja, kelle määras Venemaa keiser. Konsistooriumi abipresidendiks määrati kubermangu kõrgeim vaimulik [[kindralsuperintendent]], säilis [[patronaadiõigus]] kirikuõpetaja valimistel. Kiriku majanduselu korraldas ülem[[kirikueestseisus]]. Seda [[institutsioon]]i juhtis [[ülemkirikueestseisja]]-amet. == Vaata ka == *[[Liivimaa maanõunik]] *[[Saaremaa maanõunik]] *[[kreisisaadik]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Moritz Brandis]], [[Eestimaa rüütliõigus|Ritter-rechte des Furstenthumbs Ehsten]]. AD 1600, {{BSB|10691494,00347|seite 107}}-110 *[[Carl Julius Albert Paucker]], Das ehstländische Landraths-Collegium und Oberlandgericht : ein rechtsgeschichtliches Bild. Reval, 1855. BSB: {{BSB|10784360}} *[[Wilhelm von Wrangell]], [[Georg von Krusenstjern]], "Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna peamehed ja maanõunikud". ISBN 9789949688098, [[Argo (kirjastus)|Kirjastus Argo]] 2019, 392 lk [[Kategooria:Eestimaa maanõunikud| ‎]] [[Kategooria:Eestimaa rüütelkond]] [[Kategooria:Ametid]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] lwgz73nyti813dlri1ebt2z5b8xa6uk 0 185429 7167930 6919199 2026-06-05T14:47:38Z Kuriuss 38125 7167930 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Leiner''' ([[6. september]] [[1902]] [[Saaremaa]] – [[3. august]] [[1927]] [[Tallinn]]) oli eesti kommunist, tegutsenud ka [[Venemaa]]l. Kuulus [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kommunistlikku parteisse]] (EKP) aastast [[1922]]. Töötanud meremehe ja puusepana Tallinnas. Venemaal olles õppis [[1924]]–[[1926]] [[Leningrad]]is Lääne Vähemusrahvaste Kommunistlikus Ülikoolis. Sügisel [[1926]] naasis illegaalselt Eestisse ning tapeti järgmisel aastal Tallinna [[Salme tänav (Tallinn)|Ülem-Sõja tänaval]] politseioperatsiooni käigus. == Poliitiline tegevus Eestis == Leiner võttis osa [[1919]]. aasta [[Saaremaa mäss]]ust. Seejärel lülitus töölisliikumisse Mandri-Eestis. Kuulus Tallinna ametiühingute kesknõukokku. Aleksander Leiner tegeles 1920. aastatel EKP illegaalse organiseerimistööga peamiselt [[Tallinn]]as, külastades sageli ka Eesti maapiirkondi, samuti Nõukogude Venemaad. Ta osales [[1923]]. aastal EKP keskkomitee (ja ühtlasi [[Komintern]]i) ülesandel legaalse [[Eestimaa Töörahva Partei]] (hilisema [[Eesti Tööliste Partei]] – ETP) tegevuses, kuulus ETP poliitbüroosse ja oli selle [[Tallinn]]a komitee sekretär. Aastatel 1923–1924 kuulus Tallinna linnavolikokku, kui 1923. aasta [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolinike]] valimisel valiti ta [[Tallinna linnavolinike loend (1924)|Tallinna linnavolinikuks]] [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] nimekirjast<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/04/11/9 Tallinna linnawolikogu wolinikkude nimekiri], Riigi Teataja, nr. 50, 11 aprill 1924</ref>. Kevadel 1924 sõitis salaja Venemaale. Samamoodi naasis kahe aasta pärast Eestisse, kus tegutses aastatel 1926–1927 EKP keskkomitee liikmena ning vastutas kommunistliku partei kogu põrandaaluse tegevuse korraldamise eest Eestis ning tegeles [[Komintern]]i ja [[Revolutsionääride Abistamise Rahvusvaheline Organisatsioon|Revolutsionääride Abistamise Rahvusvahelise Organisatsiooni]] (MOPR) esindamise ja nende raha jagamisega Eestis. == Leineri hukkumise põhjused ja järelmid == Kommunistide jt vasakäärmuslaste organisatsiooniline nõrkus, samuti nende liikmete kogenematus põrandaaluses töös muutis [[NSV Liit|Nõukogude Liidust]] rahastatud ja propagandistlikult toetatud kildkonna poliitilise õõnestustegevuse Eestis 1920. aastate lõpul märksa keerulisemaks kui kümnendi algusaastatel. Teisalt tegi pööre [[eestlased|eesti rahva]] meelsuses [[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembri interventsioonilise riigipöördekatse]] läbikukkumise järel nii sala- kui ka tavapolitseile lihtsamaks ka illegaalse õõnestustegevuse mahasurumise. Poliitilise Politsei ametnikud, kes olid Leinerit suvel [[1927]] mitu nädalat jälginud, püüdsid teda vahistada [[3. august]]i hilisõhtul Tallinnas Graniidi ja Ülem-Sõja tänavate kandis ajal, kui Aleksander Leiner parajasti kohtus [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|kommunistlikust noorest]] MOPR-i sidepidaja Dagmar Võrguga. Kuid Leiner avas otsekohe politseinike suunas tule ja haavas üht neist ([[Eduard Kapsta]]t<nowiki/>), mistõttu politseinikud avasid vastutule ja haavasid teda kahe lasuga pähe, nii et mees suri sündmuskohal. [[Poliitiline Politsei]] vahistas kohtumisele tulnud Võrgu ja hiljem veel mõne nende seltsimehe, kelle üle sama aasta sügisel ka kohut peeti. Leineri surnukeha läbiotsimisel leiti umbes 100 000 Eesti marka, mitu võltsitud isikutunnistust ja hulk muid poliitilist salategevust paljastavaid dokumente. (Vt Lahing põrandaaluse kommunistiga. – Päevaleht (Tallinn) 5. augustil 1927) Edaspidi jäi EKP ja MOPR-i põrandaaluse tegevuse juhtimine Eestis kommunist [[Heinrich Ross]]i osaks, kes n-ö põranda all sugenenud kahtlustuste ja umbusu õhustikus oli sunnitud tegutsema ligi aasta kestel sisuliselt üksinda.<ref name="Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963.">Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 176-177.</ref> == Leineri mälestuse jäädvustamine == Tallinnas oli aastatel [[1940]]–[[1991]] (välja arvatud Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944) Leineri tänav, millele [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[1991]] anti tagasi [[Jaan Poska]] nimi ([[Poska tänav]]). Aastatel [[1947]]–[[1958]] tegutses Tallinnas ka Aleksander Leineri nimeline Puidutööstus. == Viited == <references/> {{DEFAULTSORT:Leiner, Aleksander}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1927]] h8d0v69ns0x8006pg7vot8jas1bufhn 0 189695 7168043 6329752 2026-06-05T19:43:16Z IvarGl 201039 7168043 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Niidu-võiliblikas | staatus = | pilt = Colias hyale2 2006-08-18.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Võiliblikas]] ''Colias'' | liik = '''Niidu-võiliblikas''' | binaarne = ''Colias hyale'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = *''Papilio hyale'' (Linnaeus, 1758) }} '''Niidu-võiliblikas''' (''Colias hyale'') on [[põualibliklased|põualibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikas]]. == Nimetuse etümoloogia == Liblika eestikeelne nimi tuleneb tema sagedasest esinemisest niitudel ja muudel avamaastikel. Liigi ladinakeelne nimetus ''hyale'' pärineb kreeka mütoloogiast ning [[Hyale]] oli üks jahijumalanna [[Artemis|Artemise]] (Rooma mütoloogias [[Diana]]) [[Nümfid|nümfidest]]. == Välimus ja tunnused == Niidu-võiliblika tiibade siruulatus on 35–50 mm. Isastel on tiibade ülakülg kahvatukollane, emastel valkjas. Esitiibade tipuosa ja serv on laialt tumehall kuni must ning nende sees paiknevad üksikud suured heledad laigud. Tagatiiva serv on kitsamalt tumehall kuni must, kanna poolt ebaselgelt piiritletud. Tiibade kannapoolne osa on hall, tiivanarmad roosa- ja kollasekirjud. Esitiiva keskosas paikneb must täpp, tagatiiva keskosas kahvatuoranž laik. Tiibade alakülg on helekollane. Emastel võib see olla ka eestvaates kahvatum või valkjashall. Välisalal leidub rida musti või tumepruune täppe. Ees­tiiva alakülje kesktähn on must või väikese hõbedase tuumaga, tagatiiva alakülje kesktähn hõbedane.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=134}}</ref><gallery mode="packed" heights="160px"> (MHNT) Colias hyale - Novy Jicin Moravie Czech Republic - male dorsal.jpg|♂ (MHNT) Colias hyale - Novy Jicin Moravie Czech Republic - male ventral.jpg|♂△ (MHNT) Colias hyale - Novy Jicin Moravie Czech Republic - female dorsal.jpg|♀ (MHNT) Colias hyale - Novy Jicin Moravie Czech Republic - female ventral.jpg|♀ △ </gallery> == Elupaik == Tegemist on avamaastikuliigiga. Teda võib kohata [[Niit|niitudel]], [[Põld|põllu]]<nowiki/>servadel, kuivadel [[Rohumaa|rohumaadel]], teeservadel, [[Nõlv|nõlvadel]], ristiku- ja lutsernipõldudel ning muudel avatud ja päikeselistel aladel. Liik eelistab kuivemaid kasvukohti, kus leidub rohkesti [[Liblikõielised|liblikõielisi]] taimi.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=205}}</ref> == Levila == Niidu-võiliblikas elab kõikjal [[Euroopa]]s, välja arvatud selle äärmine põhjaosa, lisaks [[Türgi]]s, [[Kaukaasia]]s, [[Kasahstan]]is, Kesk- ja Lõuna-[[Siber]]is kuni [[Jakutsk]]i ja [[Irkutsk]]ini, [[Mongoolia]]s ja Loode-[[Hiina]]s. Niidu-võiliblikas on Eestisse sisserändav liik. Ta suudab Eestis talvituda, kasvatab kohapeal aastas kaks põlvkonda<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1059_1031.html "Eestisse rändavad liblikad"], Loodusesõber 2/2007</ref>. 20. sajandil peeti niidu-võiliblikat Eestis vähearvukaks rändliigiks, kelle esinemine sõltus ajutiste populatsioonide saabumisest. Viimaste aastakümnete andmed viitavad siiski sellele, et vähemalt Kagu-Eestis on liik muutunud püsivamaks. Eesti lõunaosas võib niidu-võiliblikas olla kohati tavaline, kuid tema levik ja arvukus sõltuvad endiselt suuresti ilmastikutingimustest ning sisserändest.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Lennuaeg == Eestis lendab niidu-võiliblikas tavaliselt kahe põlvkonnana aastas. Esimese põlvkonna valmikuid võib kohata juunis ja juuli alguses, teise põlvkonna isendeid juuli lõpust septembri alguseni. Soodsatel aastatel võivad valmikud lennata ka pikema perioodi jooksul.<ref name=":0" /> == Rööviku areng == Emased munevad [[muna]]d ühe-kahekaupa toidutaime [[leht|lehe]] alaküljele või varrele. Toidutaimedeks on [[liblikõielised]], näiteks [[hiirehernes]], [[lutsern]], [[nõiahammas]] ja [[ristik]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=39}}</ref>. Röövikut on täheldatud ka teistel taimedel: [[võilill]]el, [[mailane|mailasel]] ja [[mesikas|mesikal]]. [[Röövik]]ud tulevad munast välja umbes nädala pärast. Röövik on roheline, 4 kollase pikitriibuga. Keha seljapoolel jookseb neil 2 rida musti täppe. Röövikuid kohtab juunist sügiseni. Röövik on aeglane ja veedab harilikult kogu oma röövikuea ühel taimel. Algul sööb röövik lehti enam-vähem tervenisti ja muudab need rootsudeks, pärastpoole näsib ta lehti ainult servast. Lõpuks [[nukk (bioloogia)|nukk]]ub ta sellesama taime varrel. Liblikas talvitub peamiselt röövikuna [[kõdu]]s või pinnases, kevadel ronib välja ja lõpetab arengu. Vahel talvituvad nukud. [[Fail:Colias hyale caterpillar.jpg|keskel|250x250px]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commons|Colias hyale}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Põualibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] dmc2uszxn7x44q99hv2pr9zf1bclbiv 0 190170 7168264 6180158 2026-06-06T10:17:47Z Amherst99 15496 /* */ 7168264 wikitext text/x-wiki '''Vladimir Samon''' ([[4. detsember]] [[1900]] – [[8. mai]] [[1970]] [[Nõmme]]) oli Eesti sõjaväelane ([[vanemleitnant]], 1937). ==Isiklikku== Tema isa oli ülempreester [[Dionissi Samon]]. == Välislingid == *[http://amphora1.carlsman.com/prosopos/index.aspx?type=1&id=24508 Sissekanne tema kohta Laidoneri muuseumi ohvitseride andmekogus] {{DEFAULTSORT:Samon, Vladimir}} [[Kategooria:Eesti sõjaväelased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1970]] hk3v7cioyiwe4ptz9mungw5uxxd7gvz 0 190480 7168030 7136756 2026-06-05T18:59:40Z Heakeel 122460 7168030 wikitext text/x-wiki '''"Avatud Eesti raamat"''' on eestikeelne eelkõige [[filosoofia]]t ja [[ühiskonnateadused|ühiskonnateadusi]] käsitlevate tõlkeraamatute sari, mis on ilmunud aastast [[1994]]. Sarja raamatuid annavad välja Eesti kirjastused (esimese saja köite juures 11 kirjastust: [[Ilmamaa]], [[Vagabund]], [[Hortus Litterarum]], [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tänapäev (kirjastus)|Tänapäev]], [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] jm), kuid sarjal on olnud ühine peasponsor – [[Avatud Eesti Fond]] (kuni 2000. aastani) ja hiljem [[Eesti Kultuurkapital]]. 2013. aastal annetas tundmatuks jääda soovinud eestlane raamatusarja toetuseks pool miljonit eurot.<ref>[http://kultuur.postimees.ee/1126992/anonuumne-eestlane-annetas-pool-miljonit-eurot "Anonüümne eestlane annetas pool miljonit eurot"], Postimees, 5. veebruar 2013.</ref> 2016. aasta mais sõlmis Eesti Kultuurkapital aktsiaseltsiga [[Postimees Grupp]] lepingu, mille järgi viimane toetab sarja väljaandmist järgneva viie aasta jooksul kokku 650 000 euroga.<ref>[https://web.archive.org/web/20161013221929/http://kultuur.postimees.ee/v2/3701657/postimees-grupp-hakkab-toetama-avatud-eesti-raamatu-sarja "Postimees Grupp hakkab toetama Avatud Eesti Raamatu sarja"], Postimees, 20. mai 2016.</ref> Sarja koordinaator on olnud [[Märt Väljataga]]. Aastast 2004 koordineerib sarja Eesti Kultuurkapitali juurde moodustatud Avatud Eesti raamatu ekspertkomisjon, mille liikmed aastail 2004–2013 olid [[Mart Orav]], [[Peeter Torop]] ja Märt Väljataga. Aastail 2013–2021 oli Väljataga asemel kolmas komisjoni liige [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]], alates 30. juunist 2021 [[Margus Vihalem]].<ref>[http://kulka.ee/programmid/avatud-eesti-raamat/koosseis Avatud Eesti Raamatu ekspertkomisjon]</ref> Alates teisest raamatust on sarjal ühtne kujundus, mille autor on [[Jüri Kaarma]]. Pärast tema surma on sarja ümbrispaberite kujundaja [[Eve Kask]]. Raamatud on pehmes köites. [[Kaaneümbris]]el on [[Tilgatrükk|tilgatrükitehnikas]] eri värvi [[marmor]]itaoline muster, mistõttu sarja nimetatakse ka '''marmorsarjaks'''. Sarja 100. raamatu ilmumist tähistati Tallinnas 2. detsembril 2009.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://oef.org.ee/paevakajaline/artikkel/avatud-eesti-raamat-sai-100/|Pealkiri=Avatud Eesti raamat sai 100!|Väljaanne=Avatud Eesti Fond|Aeg=01.12.2009|Kasutatud=|arhiivimisaeg=6.01.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180106063521/https://oef.org.ee/paevakajaline/artikkel/avatud-eesti-raamat-sai-100/|url-olek=ei tööta}}</ref> Sarja 200. raamat ilmus 2017. aasta detsembris<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://kultuur.postimees.ee/4341191/clifford-geertzi-peateos-ilmus-eesti-keeles|Pealkiri=Clifford Geertzi peateos ilmus eesti keeles|Väljaanne=Postimees|Aeg=11.12.2017|Kasutatud=}}</ref>, 300. raamat 2024. aasta oktoobris. ==Sarjas ilmunud teosed== {| class="wikitable sortable" ! Autor ! class="unsortable"|Pealkiri ! data-sort-type="number"|Ilmumisaasta ! Kirjastus ! Tõlkija ! data-sort-type="number"|Märkused |- | data-sort-value="Adorno, Theodor W."|[[Theodor W. Adorno]] | "[[Uue muusika filosoofia]]" | 2020 | [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] | data-sort-value="Ross, Jaan"|[[Jaan Ross]] | 230 lk; järelsõna Jaan Ross |- | data-sort-value="Agamben, Giorgio"|[[Giorgio Agamben]] | "[[Homo sacer|Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu]]" | 2009 | [[Eesti Keele Sihtasutus]] | data-sort-value="Kangro, Maarja"|[[Maarja Kangro]] | 237 lk; järelsõna [[Daniele Monticelli]] |- | data-sort-value="Agamben, Giorgio"|[[Giorgio Agamben]] | "[[Tulevane kogukond]]; [[Vahendid ilma eesmärgita]]" | 2015 | Eesti Keele Sihtasutus | data-sort-value="Kangro, Maarja"|[[Maarja Kangro]] |173 lk |- | data-sort-value="Anderson, Benedict"|[[Benedict Anderson]] | "[[Kujutletud kogukonnad]]. Mõtisklusi rahvusluse tekkest ja levikust" | 2020 | Tartu Ülikooli Kirjastus | data-sort-value="Hein, Kalle"|[[Kalle Hein]] |344 lk; järelsõna [[Aro Velmet]] |- | data-sort-value="Arendt, Hannah"|[[Hannah Arendt]] | "[[Mineviku ja tuleviku vahel|Mineviku ja tuleviku vahel: Harjutusi poliitilise mõtte vallas]]" | 2012 | [[Ilmamaa]] | data-sort-value="Keedus, Liisi"|[[Liisi Keedus]] ja [[Ene-Reet Soovik]] | 391 lk; järelsõna Liisi Keedus |- | data-sort-value="Arendt, Hannah"|[[Hannah Arendt]] | "[[Inimese olukord]]" | 2025 | [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] | data-sort-value="Pakk, Triinu"|[[Triinu Pakk]] | 440 lk |- | data-sort-value="Arendt, Hannah"|[[Hannah Arendt]] | "[[Totalitarismi lätted]]" | 2026 | [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] | data-sort-value="Salura, Merily"|[[Merily Salura]] | 846 lk; järelsõna Merily salura |- |[[Aristoteles]] |"[[Nikomachose eetika]]" |1996; 2007 (2. parandatud trükk) |Ilmamaa |data-sort-value="Lill, Anne"|[[Anne Lill]] | 424 lk; kommenteerinud ja järelsõna kirjutanud Anne Lill |- |Aristoteles |"[[Poliitika (Aristoteles)|Poliitika]]" |2015 |Ilmamaa |data-sort-value="Lill, Anne"|[[Anne Lill]] |471 lk; järelsõna Anne Lill |- |Aristoteles |"[[Hingest]]" |2017 |Ilmamaa |data-sort-value="Lill, Anne"|[[Anne Lill]] |208 lk; kommenteerinud Anne Lill |- |data-sort-value="Assmann, Jan"|[[Jan Assmann]] |"[[Egiptlane Mooses|Egiptlane Mooses. Mälestus Egiptusest Lääne monoteismis]]" |2017 |[[Varrak (kirjastus)|Varrak]] |data-sort-value="Hein, Kalle"|[[Kalle Hein]] |448 lk |- |data-sort-value="Attar"|[[Farīd ud-Dīn Attār|Farīd ud-Dīn ‘Aţţār]] |"[[Lindude keel]]" |2012 |Ilmamaa |data-sort-value="Kasemaa, Kalle"|[[Kalle Kasemaa]] |215 lk; järelsõna Kalle Kasemaa |- |data-sort-value="Auerbach, Erich"|[[Erich Auerbach]] |"[[Mimesis (Auerbach)|Mimesis: tegelikkuse kujutamine õhtumaises kirjanduses]]" |2012 |Ilmamaa |data-sort-value="Kasemaa, Kalle"|[[Kalle Kasemaa]] |714 lk; järelsõna [[Märt Väljataga]] |- | data-sort-value="Ayer, Alfred"|[[Alfred Ayer]] | "Keel, tõde ja loogika" | 2022 | Tartu Ülikooli Kirjastus | data-sort-value="Hallap, Tiiu"|[[Tiiu Hallap]] |215 lk; järelsõna Tiiu Hallap |- |data-sort-value="Bachelard, Gaston"|[[Gaston Bachelard]] |"[[Ruumipoeetika]]" |1999 |[[Vagabund]] |data-sort-value="Sisask, Kaia"|[[Kaia Sisask]] |337 lk |- |data-sort-value="Bacon, Francis"|[[Francis Bacon]] |"[[Esseed (Bacon)|Esseed]]" |2018 |Ilmamaa |data-sort-value="Vene, Ilmar"|[[Ilmar Vene]] |264 lk |- |data-sort-value="Badiou, Alain"|[[Alain Badiou]] |"[[Eetika (Badiou)|Eetika]]" |2017 |[[EYS Veljesto]] kirjastus |data-sort-value="Saar, Anti"|[[Anti Saar]] |165 lk; järelsõna [[Jüri Lipping]] |- |data-sort-value="Baeck, Leo"|[[Leo Baeck]] |"[[Judaismi olemus (Baeck)|Judaismi olemus]]" |2014 |Ilmamaa |data-sort-value="Põldsam, Anu"|[[Anu Põldsam]] |391 lk; eessõna Anu Põldsam |- |data-sort-value="Bahtin, Mihhail"|[[Mihhail Bahtin]] |"Dostojevski poeetika probleemid" |2021 |Ilmamaa |data-sort-value="Pilv, Aare"|[[Aare Pilv]], [[Enn Siimer]] |424 lk; saatesõna [[Peeter Torop]] |- |data-sort-value="Bahtin, Mihhail"|[[Mihhail Bahtin]] |"[[François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur]]" |2017 |Ilmamaa |data-sort-value="Jõgi, Mall"|[[Mall Jõgi]] |688 lk; saatesõna [[Jüri Talvet]] |- |data-sort-value="Barfield, Owen"|[[Owen Barfield]] |"Nähtumuste päästmine. Kõneleja tähendus" |2024 |EKSA |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |294 lk; saatesõna Märt Väljataga |- |data-sort-value="Barrow, John"|[[John D. Barrow]] |"Uued kõiksuse teooriad. Ülima seletuse otsinguil" |2024 |Ilmamaa |data-sort-value="Leedjärv, Laurits"|[[Laurits Leedjärv]] |420 lk; järelsõna Laurits Leedjärv |- |data-sort-value="Barthes, Roland"|[[Roland Barthes]] |"[[Autori surm]]. Valik kirjandusteoreetilisi esseid" |2002 |Varrak |data-sort-value="Amon, Marri"|[[Marri Amon]], [[Eva Koff]], [[Indrek Koff]],<br> [[Lembe Lokk]], [[Heete Sahkai]], [[Marek Tamm]] |207 lk; koostanud Marek Tamm |- |data-sort-value="Bateson, Gregory"|[[Gregory Bateson]] |"[[Sammud vaimuökoloogia poole]]" |2022 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Pern, Tanel"|[[Tanel Pern]], [[Silver Rattasepp]] |583 lk |- |data-sort-value="Baudelaire, Charles"|[[Charles Baudelaire]] |"[[Mõtisklusi minu kaasaegsetest]]" |2010 |Ilmamaa |data-sort-value="Talviste, Katre"|[[Katre Talviste]] |616 lk; järelsõna Katre Talviste |- |data-sort-value="Baudrillard, Jean"|[[Jean Baudrillard]] |"[[Simulaakrumid ja simulatsioon]]" |1999 |[[Kunst (kirjastus)|Kunst]] |data-sort-value="Tomasberg, Leena"|[[Leena Tomasberg]] |230 lk |- |data-sort-value="Bauman, Zygmunt"|[[Zygmunt Bauman]] |"Voolav hirm" |2024 |EKM teaduskirjastus |data-sort-value="Hiiemäe, Reet"|[[Reet Hiiemäe]] |294 lk; saatesõna Reet Hiiemäe |- |data-sort-value="Beauvoir, Simone"|[[Simone de Beauvoir]] |"[[Teine sugupool]]" |1997 |Vagabund |data-sort-value="Mauer, Mare"|[[Mare Mauer]], [[Anu Tõnnov]] |487 lk |- |data-sort-value="Benedict, Ruth"|[[Ruth Benedict]] |"[[Kultuurimustrid]]" |2016 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Ülemaante, Tõnu"|[[Tõnu Ülemaante]] |298 lk |- |data-sort-value="Berdjajev, Nikolai"|[[Nikolai Berdjajev]] |"[[Inimese orjusest ja vabadusest|Inimese orjusest ja vabadusest: personalistliku filosoofia kogemus]]" |2015 |Ilmamaa |data-sort-value="Künnapas, Hillar"|[[Hillar Künnapas]] |336 lk; järelsõna [[Peeter Torop]] |- |data-sort-value="Berdjajev, Nikolai"|Nikolai Berdjajev |"[[Enesetunnetus (Berdjajev)|Enesetunnetus: filosoofilise autobiograafia kogemus]]" |2015 |Ilmamaa |data-sort-value="Künnapas, Hillar"|Hillar Künnapas |495 lk; järelsõna Hillar Künnapas |- |data-sort-value="Berdjajev, Nikolai"|Nikolai Berdjajev |"[[Loomingu mõte|Loomingu mõte: inimese õigustamise katse]]" |2016 |Ilmamaa |data-sort-value="Paikre, Ants"|[[Ants Paikre]] |462 lk; järelsõna Peeter Torop |- |data-sort-value="Berger, Peter"|[[Peter L. Berger]], [[Thomas Luckmann]] |"[[Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus|Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus]]" |2018 |Ilmamaa |data-sort-value="Pärn, Katre"|[[Katre Pärn]], [[Mirjam Parve]], [[Ragne Schults]] |320 lk |- |data-sort-value="Bergson, Henri"|[[Henri Bergson]] |"[[Loov evolutsioon]]" |2005 |Ilmamaa |data-sort-value="Ott, Margus"|[[Margus Ott]], [[Heete Sahkai]] |360 lk; eessõna Margus Ott |- |data-sort-value="Bergson, Henri"|Henri Bergson |"[[Essee teadvuse vahetutest andmetest]]" |2006 |Ilmamaa |data-sort-value="Ott, Margus"|Margus Ott |190 lk; järelsõna Margus Ott |- |data-sort-value="Bergson, Henri"|Henri Bergson |"[[Aine ja mälu|Aine ja mälu. Essee keha ja vaimu vahekorrast]]" |2007 |Ilmamaa |data-sort-value="Ott, Margus"|Margus Ott |256 lk; järelsõna Margus Ott |- |data-sort-value="Bergson, Henri"|Henri Bergson |"[[Naer (Bergson)|Naer. Essee koomika tähendusest]]" |2009 |Ilmamaa |data-sort-value="Ott, Margus"|Margus Ott |152 lk; järelsõna Margus Ott |- |data-sort-value="Berlin, Isaiah"|[[Isaiah Berlin]] | "Valik esseid" | 1998 | [[Hortus Litterarum]] |data-sort-value="Sivonen, Erkki"|[[Erkki Sivonen]] |467 lk |- | |"Bioeetika võtmetekste: antoloogia" |2018 |[[Tartu Ülikooli Kirjastus]] |data-sort-value="Hein, Kalle"|[[Kalle Hein]] |408 lk; koostaja ning saatesõna autor [[Kadri Simm]] |- |data-sort-value="Blackburn, Simon|[[Simon Blackburn]] | "[[Tõde (Blackburn)|Tõde]]" | 2015 | Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Väljataga, Märt"| [[Märt Väljataga]] |284 lk |- |data-sort-value="Blanchot, Maurice"|[[Maurice Blanchot]] |"Kirjandus ja õigus surmale: valik tekste" |2014 | Varrak |data-sort-value="Saar, Anti"|[[Anti Saar]] | 370 lk; koostanud Anti Saar, järelsõna [[Eik Hermann]] |- |data-sort-value="Boas, Franz"|[[Franz Boas]] |"[[Primitiivne teadvus (Boas)|Primitiivne teadvus]]" |2013 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Rennebaum, Margit"|[[Margit Rennebaum]] |335 lk; eessõna [[Urmas Sutrop]] |- |data-sort-value="Bohr, Niels"|[[Niels Bohr]] |"Filosoofilised mõtted" |2017 |Ilmamaa |data-sort-value="Leedjärv, Laurits"|[[Laurits Leedjärv]] |464 lk; järelsõna [[Piret Kuusk]] |- |data-sort-value="Borges, Jorge Luis"|[[Jorge Luis Borges]] |"Valik esseid" |2000 |Vagabund |data-sort-value="Lias, Ruth"|[[Ruth Lias]] |383 lk; järelsõna [[Jüri Talvet]] |- |data-sort-value="Bourdieu, Pierre"|[[Pierre Bourdieu]] | "[[Praktilised põhjused]]" |2003 |[[Tänapäev]] |data-sort-value="Tomasberg, Leena"|[[Leena Tomasberg]] |301 lk; järelsõna [[Johannes Saar]] |- |data-sort-value="Bourdieu, Pierre"|[[Pierre Bourdieu]] |"[[Visandusi eneseanalüüsiks]] |2008 |Tänapäev |data-sort-value="Amon, Marri"|[[Marri Amon]] |112 lk |- |data-sort-value"Brandes, Georg"|[[Georg Brandes]] |"Søren Kierkegaard" |2009 |Ilmamaa |data-sort-value="Pärnamäe, Jaan"|[[Jaan Pärnamäe]] |272 lk; järelsõna Jaan Pärnamäe |- |data-sort-value="Brodsky, Jossif"|[[Jossif Brodski]] |"Koguja rõõm" |1996 |Vagabund |data-sort-value="Lotman, Piret"|[[Piret Lotman]], [[Joel Sang]] jt |279 lk; koostanud [[Mihhail Lotman]] |- |data-sort-value="Buber, Martin"|[[Martin Buber]] |"[[Mina ja Sina]]" |2013 |Ilmamaa |data-sort-value="Räni, Krista"|[[Krista Räni]] |140 lk; kommenteerinud [[Anu Põldsam]] |- |data-sort-value="Bultmann, Rudolf"|[[Rudolf Bultmann]] |"[[Eksistents ja evangeelium|Eksistents ja evangeelium. Valitud esseed]]" |2019 |Ilmamaa |data-sort-value="Lahe, Jaan"|[[Jaan Lahe]] |544 lk; järelsõna Jaan Lahe |- |data-sort-value="Burckhardt, Jacob"|[[Jacob Burckhardt]] |"[[Itaalia renessansikultuur|Itaalia renessansikultuur. Üks esituskatse]]" |2003 |Ilmamaa |data-sort-value="Vene, Ilmar"|[[Ilmar Vene]] |572 lk; järelsõna Ilmar Vene |- |data-sort-value="Burke, Edmund"|[[Edmund Burke]] |"[[Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist|Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist ja mõningate Londoni ühingute toimingutest seoses selle sündmusega]]" |2008 |Varrak |data-sort-value="Pakk, Triinu"|[[Triinu Pakk-Allmann]] |424 lk; järelsõna Triinu Pakk-Allmann |- |data-sort-value="Camus, Albert"|[[Albert Camus]] |"[[Mässav inimene]]" |1996 |Vagabund |data-sort-value="Tomasberg, Leena"|[[Leena Tomasberg]] |445 lk |- |data-sort-value="Canetti, Elias"|[[Elias Canetti]] |"[[Massid ja võim]]" |2000 |Vagabund |data-sort-value="Sirkel, Mati"|[[Mati Sirkel]] |674 lk |- |data-sort-value="Carlyle, Thomas"|[[Thomas Carlyle]] |"[[Minevik ja olevik]]" |2014 |Ilmamaa |data-sort-value="Runnel, Simo"|[[Simo Runnel]] |448 lk; järelsõna Simo Runnel |- |data-sort-value="Carlyle, Thomas"|Thomas Carlyle |"[[Kangelastest, nende kummardamisest, ja heroismist ajaloos]]" |2015 |Ilmamaa |data-sort-value="Runnel, Simo"|Simo Runnel |319 lk |- |data-sort-value="Cassirer, Ernst"|[[Ernst Cassirer]] |"[[Uurimus inimesest|Uurimus inimesest. Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse]]" |1997 |Ilmamaa |data-sort-value="Pilli, Toivo"|[[Toivo Pilli]] |375 lk |- |data-sort-value="Cassirer, Ernst"|[[Ernst Cassirer]] |"[[Keel ja müüt|Keel ja müüt. Täienduseks jumalate nimede probleemile]]" |2007 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Rennebaum, Margit"|[[Margit Rennebaum]] |159 lk; järelsõna Margit Rennebaum, koostanud [[Urmas Sutrop]] |- |data-sort-value="Cassirer, Ernst"|[[Ernst Cassirer]] |"[[Riigi müüt]]" |2025 |EKSA |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |456 lk; saatesõna Märt Väljataga |- |data-sort-value="Chalmers, Alan"|[[Alan F. Chalmers]] |"[[Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?|Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest]]" |1998 |Ilmamaa |data-sort-value="Sarv, Kristin"|[[Kristin Sarv]] |291 lk; järelsõnad [[Erast Parmasto]], [[Rein Vihalemm]] |- |data-sort-value="Cicero"|[[Marcus Tullius Cicero]] |"[[Kohustustest]]" |2007 |Ilmamaa |data-sort-value="Vene, Ilmar"|[[Ilmar Vene]] |195 lk; järelsõna Ilmar Vene |- |data-sort-value="Cioran, Emil"|[[Emil Cioran]] |"[[Lagunemise lühikursus]]" |2002 |Vagabund |data-sort-value="Tomasberg, Leena"|[[Leena Tomasberg]] |254 lk; järelsõna [[Jan Blomstedt]] |- |data-sort-value="Cioran, Emil"|[[Emil Cioran]] |"[[Sündimise ebaõnnest]]" |2012 |Varrak |data-sort-value="Õnnepalu, Tõnu"|[[Tõnu Õnnepalu]] |266 lk |- |data-sort-value="Collingwood, Robin"|[[Robin George Collingwood]] |"Ajaloo idee. Autobiograafia" |2024 |Ilmamaa |data-sort-value="Anvelt, Ilmar"|[[Ilmar Anvelt]] |640 lk; järelsõna [[Alvar Loog]] |- |data-sort-value="Croce, Benedetto"|[[Benedetto Croce]] |"[[Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika|Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu]]" |1998 |Ilmamaa |data-sort-value="Sild, Janika"|[[Janika Sild]] |584 lk |- |data-sort-value="Danilevski, Nikolai"|[[Nikolai Danilevski]] |"[[Venemaa ja Euroopa]]" |2013 |Ilmamaa |data-sort-value="Isotamm, Jaan"|[[Jaan Isotamm]] |702 lk; järelsõna [[Peeter Torop]] |- |data-sort-value="Danto, Arthur"|[[Arthur C. Danto]] |"[[Ühendused maailmaga|Ühendused maailmaga: filosoofia põhimõisted]]" |2000 |Hortus Litterarum |data-sort-value="Hallap, Tiiu"|[[Tiiu Hallap]] |440 lk; järelsõna [[Märt Väljataga]] |- |data-sort-value="Davidson, Donald"|[[Donald Davidson]] |"Põhjuslikkus, tõlgendus ja teadmine: Valitud filosoofilised artiklid" |2012 |Varrak |data-sort-value="Hallap, Tiiu"|Tiiu Hallap, [[Jaan Kangilaski]], [[Margo Laasberg]], [[Bruno Mölder]], [[Anto Unt]], [[Märt Väljataga]] |638 lk; järelsõnad [[Ernie Lepore]] ja [[Kirk Ludwig]] |- |data-sort-value="Dawkins, Richard"|[[Richard Dawkins]] |"[[Jõgi Eedenist]]" |2000 |Ilmamaa |data-sort-value="Lõhmus, Aivo"|[[Aivo Lõhmus]] |184 lk |- |data-sort-value="Deleuze, Gilles"|[[Gilles Deleuze]] |"[[Bergsonism]]" |2008 |Ilmamaa |data-sort-value="Ott, Margus"|[[Margus Ott]] |116 lk |- |data-sort-value="Deleuze, Gilles"|Gilles Deleuze |"[[Kanti kriitiline filosoofia (Bergson)|Kanti kriitiline filosoofia]]" |2011 |Ilmamaa |data-sort-value="Ott, Margus"|Margus Ott |113 lk; järelsõna Margus Ott |- |data-sort-value="Deleuze, Gilles"|Gilles Deleuze |"[[Erinevus ja kordus]]" |2014 |Ilmamaa |data-sort-value="Ott, Margus"|Margus Ott |590 lk; järelsõna Margus Ott |- |data-sort-value="Deleuze, Gilles"|Gilles Deleuze |"Nomaadlik mõtlemine ja teisi tekste" |2025 |[[Vabamõtleja]] |data-sort-value="Hermann, Eik"|[[Eik Hermann]], [[Mart Kangur]], [[Hasso Krull]], [[Marge Käsper]], [[Jüri Lipping]], [[Margus Ott]], [[Ott Puumeister]], [[Paul Raud]], [[Anti Saar]] |304 lk; koostanud ja toimetanud [[Jüri Lipping]], [[Ott Puumeister]] |- |data-sort-value="Deleuze, Guattari"|[[Gilles Deleuze]], [[Félix Guattari]] |"[[Kafka (Deleuze ja Guattari)|Kafka. Väikese kirjanduse poole]]" |1998 |Vagabund |data-sort-value="Krull, Hasso"|[[Hasso Krull]] |251 lk; eessõna Hasso Krull |- |data-sort-value="Deleuze, Guattari"|Gilles Deleuze, Félix Guattari |"[[Anti-Oidipus|Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia]]" |2017 |[[Tallinna Ülikooli Kirjastus]] |data-sort-value="Kangur, Mart"|[[Mart Kangur]] |620 lk |- |data-sort-value="Derrida, Jacques"|[[Jacques Derrida]] |"[[Positsioonid (Derrida)|Positsioonid]]" |1995 |Vagabund |data-sort-value="Krull"|[[Hasso Krull]] |135 lk |- |data-sort-value="Descartes, René"|[[René Descartes]] |"[[Hinge tundmused]]" |2014 |Ilmamaa |data-sort-value="Raudsepp, Andres"|[[Andres Raudsepp]] |175 lk |- |data-sort-value="Descartes, René"|René Descartes |"[[Meditatsioonid esimesest filosoofiast]]" |2014 |Ilmamaa |data-sort-value="Friedenthal, Lepajõe"|[[Meelis Friedenthal]], [[Marju Lepajõe]] |125 lk; eessõna Meelis Friedenthal |- |data-sort-value="Descartes, René"|[[René Descartes]] |"[[Arutlus meetodist|Arutlus meetodist: aru õigeks juhtimiseks ja tõe otsimiseks teadustes]]" |2016 |Ilmamaa |data-sort-value="Raudsepp, Andres"|[[Andres Raudsepp]] |134 lk |- | data-sort-value="Descola, Philippe"|[[Philippe Descola]] | "Teispool loodust ja kultuuri" | 2022 | EKSA | data-sort-value="Krull, Hasso"|[[Hasso Krull]] |620 lk |- |data-sort-value="Diderot, Denis"|[[Denis Diderot]] |"[[Kiri pimedatest|Kiri pimedatest neile, kes näevad, ja lisandusi kirjale pimedatest]]. [[Kiri kurtidest ja tummadest|Kiri kurtidest ja tummadest neile, kes kuulevad ja kõnelevad, ja lisandusi kirjale kurtidest ja tummadest]]" |2015 |Ilmamaa |data-sort-value="Talviste, Katre"|[[Katre Talviste]] |208 lk |- |data-sort-value="Dilthey, Wilhelm"|[[Wilhelm Dilthey]] |"Vaimne maailm. Sissejuhatus elufilosoofiasse" |2018 |Ilmamaa |data-sort-value="Tool, Andrus"|[[Andrus Tool]] |464 lk; järelsõna Andrus Tool |- |data-sort-value="Doniger, Wendy"|[[Wendy Doniger]] |"Mõista antud ämblik: poliitika ja teoloogia müütides" |2024 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Randmaa, Aldo"|[[Aldo Randmaa]] |310 lk; järelsõna [[Erki Lind]] |- |data-sort-value="Douglas, Mary"|[[Mary Douglas]] |"[[Puhtus ja oht]]" |2015 |Tallinna Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Pakk, Triinu"|[[Triinu Pakk]] |336 lk; eessõna [[Patrick Laviolette]] |- |data-sort-value="Dummett, Michael"|[[Michael Dummett]] |"[[Metafüüsika loogiline alus]]" |2003 |Ilmamaa |data-sort-value="Mölder, Bruno"|[[Bruno Mölder]] |583 lk; järelsõna Bruno Mölder |- |data-sort-value="Dworkin, Roland"|[[Roland Dworkin]] |"[[Õiguse impeerium]]" |2015 |Valgus |data-sort-value="Luiga, Piret"|[[Piret Luiga]] |543 lk |- |data-sort-value="Eckermann, Johann Peter"|[[Johann Peter Eckermann]] |"[[Kõnelused Goethega|Kõnelused Goethega tema viimastel eluaastatel 1823-1832]]" |2018 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Sirkel, Mati"|[[Mati Sirkel]] |718 lk |- |data-sort-value="Eco, Umberto"|[[Umberto Eco]] |"[[Reis hüperreaalsusse]]" |1997 |Vagabund |data-sort-value="Sang, Joel"|[[Joel Sang]] |363 lk |- |data-sort-value="Einstein, Albert"|[[Albert Einstein]] |"[[Üldrelatiivsusteooria põhialus]]" |2021 |Ilmamaa |data-sort-value="Kuusk, Piret"|[[Piret Kuusk]] |120 lk; saatesõna Piret Kuusk |- |data-sort-value="Einstein, Albert"|[[Albert Einstein]] |"Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)" |2022 |Ilmamaa |data-sort-value="Kuusk, Piret"|[[Piret Kuusk]] |160 lk; saatesõna Piret Kuusk |- |data-sort-value="Eliade, Mircea"|[[Mircea Eliade]] |"[[Uurimus usundiloost]]" |2017 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Lepikult, Mirjam"|[[Mirjam Lepikult]] |544 lk; järelsõna [[Erki Lind]] |- |data-sort-value="Eliade, Mircea"|[[Mircea Eliade]] |"[[Šamanism ja arhailised ekstaasitehnikad]]" |2021 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Lepikult, Mirjam"|[[Mirjam Lepikult]] |662 lk; järelsõna [[Laur Vallikivi]] |- |data-sort-value="Eliot, Tom"|[[T. S. Eliot]] |"Valitud esseesid" |1997 |Hortus Litterarum |data-sort-value="Rähesoo, Jaak"|[[Jaak Rähesoo]] |460 lk; koostanud Jaak Rähesoo |- |data-sort-value="Feuerbach, Ludwig"|[[Ludwig Feuerbach]] |"[[Tuleviku filosoofia alused]]" |2016 |Ilmamaa |data-sort-value="Kõiv, Riin"|[[Riin Kõiv]] |335 lk; eessõna Riin Kõiv |- |data-sort-value="Feyerabend, Paul"|[[Paul Feyerabend]] |"[[Meetodi vastu]]" |2016 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Hein, Kalle"|[[Kalle Hein]] |415 lk; järelsõna [[Tiiu Hallap]] |- |data-sort-value="Feynman, Richard"|[[Richard Feynman|Richard P. Feynman]] |"Kuus kergemat lugemist" |2014 |Ilmamaa |data-sort-value="Rosin, Toomas"|[[Toomas Rosin]] |182 lk |- |data-sort-value="Filosoofilise hermeneutika klassikat"|[[F. D. E. Schleiermacher]], [[Wilhelm Dilthey]], [[Martin Heidegger]], [[Hans-Georg Gadamer]] |"Filosoofilise hermeneutika klassikat" |1997 |Ilmamaa |data-sort-value="Tool, Andrus"|[[Andrus Tool]] |351 lk |- |data-sort-value="Florenski, Pavel"|[[Pavel Florenski]] |"Ikonostaas: töid esteetikast" |2023 |Ilmamaa |data-sort-value="Nõmm, Erle"|[[Erle Nõmm]] |519 lk; järelsõna [[Orest Kormašov]] |- |data-sort-value="Foucault, Michel"|[[Michel Foucault]] |"[[Hullus ja arutus|Hullus ja arutus. Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul]]" |2003 |Ilmamaa |data-sort-value="Lepikult, Mirjam"|[[Mirjam Lepikult]] |848 lk; järelsõna [[Vaino Vahing]] |- |data-sort-value="Foucault, Michel"|[[Michel Foucault]] |"[[Seksuaalsuse ajalugu]] I" |2005 |Valgus |data-sort-value="Koff, Indrek"|[[Indrek Koff]] |182 lk; järelsõna [[Marek Tamm]] |- |data-sort-value="Foucault, Michel"|[[Michel Foucault]] |"Teadmine, võim, subjekt: valik räägitust ja kirjutatust" |2011 |Varrak |data-sort-value="Amon, Marri"|[[Marri Amon]], [[Hasso Krull]], [[Mirjam Lepikult]], [[Triinu Pakk]], [[Katre Talviste]], [[Marek Tamm]], [[Märt Väljataga]] |431 lk; koostanud ja kommenteerinud Marek Tamm |- |data-sort-value="Foucault, Michel"|[[Michel Foucault]] |"[[Valvata ja karistada]]: vangla sünd" |2014 |Ilmamaa |data-sort-value="Lepikult, Mirjam"|[[Mirjam Lepikult]] |480 lk; järelsõna Mirjam Lepikult |- |data-sort-value="Foucault, Michel"|Michel Foucault |"[[Sõnad ja asjad|Sõnad ja asjad: inimteaduste arheoloogia]]" |2015 |Varrak |data-sort-value="Lepikult, Mirjam"|Mirjam Lepikult |608 lk |- |data-sort-value="Fraassen, Bas van"|[[Bas van Fraassen|Bas C. van Fraassen]] |"[[Teaduslik pilt]]" |2016 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Hallap, Tiiu"|[[Tiiu Hallap]] |354 lk; järelsõna [[Piret Kuusk]] |- |data-sort-value="Frank, Semjon"|[[Semjon Frank]] |"[[Inimese hing: Sissejuhatuse katse filosoofilisse psühholoogiasse. Etüüdid Puškinist]]" |2021 |Ilmamaa |data-sort-value="Künnapas, Hillar"| Hillar Künnapas |502 lk; saatesõna [[Peeter Torop]] |- |data-sort-value="Frank, S"|[[Semjon Frank]] |"Ühiskonna vaimsed alused: sissejuhatus sotsiaalfilosoofiasse" |2022 |Ilmamaa |data-sort-value="Künnapas, Hillar"|[[Hillar Künnapas]] |280 lk |- |data-sort-value="Frank, Semjon"|[[Semjon Frank]] |"[[Reaalsus ja inimene: inimolemise metafüüsika]]" |2021 |Ilmamaa |data-sort-value="Künnapas, Hillar"| [[Hillar Künnapas]] |383 lk; saatesõna [[David Vseviov]] |- |data-sort-value="Frazer, James George"|[[James George Frazer]] |"[[Kuldne oks|Kuldne oks. Uurimus maagiast ja religioonist]]" |2001 |Varrak |data-sort-value="Pakk, Triinu"|[[Triinu Pakk-Allmann]] |1000 lk |- |data-sort-value="Frege, Gottlob"|[[Gottlob Frege]] |"[[Aritmeetika alused (Frege)|Aritmeetika alused. Loogilis-matemaatiline uurimus arvu mõistest]]" |2014 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Kuusk, Piret"|[[Piret Kuusk]] |353 lk; järelsõna [[Madis Kõiv]] |- |data-sort-value="Freud, Sigmund"|[[Sigmund Freud]] |"[[Inimhinge anatoomiast]]" |1999 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Lill, Anne"|[[Anne Lill]] |431 lk; sissejuhatus ja lisad [[Jüri Allik]] |- |data-sort-value="Freud, Sigmund"|[[Sigmund Freud]] |"[[Ahistus kultuuris|Ahistus kultuuris. Sealpool mõnuprintsiipi]]" |2000 |Vagabund |data-sort-value="Läänemets, Krista"|[[Krista Läänemets]] |170 lk |- |data-sort-value="Fromm, Erich"|[[Erich Fromm]] |"Põgenemine vabaduse eest" |2020 |[[Emakeele Sihtasutus]] |data-sort-value="Ülemaante, Tõnu"|[[Tõnu Ülemaante]], [[Tiina Sammelselg]] |270 lk |- |data-sort-value="Fromm, E"|[[Erich Fromm]] |"Inimese destruktiivsuse anatoomia" |2026 |[[Ilmamaa|Ilmamaa]] |data-sort-value="Künnapas, Hillar"|[[Hillar Künnapas]] |772 lk; teadustoimetaja ja saatesõna [[Ants Parktal]], toimetanud [[Iti Tõnisson]] |- |data-sort-value="Gadamer, Hans-Georg"|[[Hans-Georg Gadamer]] |"Hermeneutika universaalsus. Valik esseid ja intervjuusid" |2002 |Ilmamaa |data-sort-value="Tool, Andrus"|[[Andrus Tool]] |511 lk; järelsõna Andrus Tool |- |data-sort-value="Galbraith, John"|[[John Kenneth Galbraith]] |"Külluseühiskond" |2024 |Ilmamaa |data-sort-value="Kotkas, Järvi"|[[Järvi Kotkas]] |360 lk; järelsõna [[Alari Purju]] |- |data-sort-value="Galilei, Galileo"|[[Galileo Galilei]] |" Arutlusi ja matemaatilisi tõestuskäike kahe uue teadusharu vallast, mehaanika ning maapealsete liikumiste alalt" |2024 |[[Ilmamaa|Ilmamaa]] |data-sort-value="Põld, Mailis"|[[Mailis Põld]] |501 lk; järelsõna [[Piret Kuusk]] |- |data-sort-value="Gandhi"|[[Mahatma Gandhi]] |"Mõtteid ja vaateid" |2015 |Ilmamaa |data-sort-value="Lias, Ruth"|[[Ruth Lias]] |319 lk; koostanud Ruth Lias |- |data-sort-value="Gautier, Théophile"|[[Théophile Gautier]] |"[[Ilust kunstis]]" |2024 |Ilmamaa |data-sort-value="Kütt, Madli"|[[Madli Kütt]] ja [[Katre Talviste]] |400 lk; järelsõna [[Ilmar Vene]] |- |data-sort-value="Geertz, Clifford"|[[Clifford Geertz]] |"[[Kultuuride tõlgendamine]]" |2017 |Tänapäev |data-sort-value="Pern, Tanel"|[[Tanel Pern]] |624 lk; järelsõna Tanel Pern |- |data-sort-value="Genette"|[[Gérard Genette]] |"Tekstist teoseni: valik esseid" |2018 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Saar, Anti"|[[Anti Saar]] |325 lk; koostanud [[Marek Tamm]] |- | data-sort-value="Gennep, Arnold van"|[[Arnold van Gennep]] | "[[Siirderiitused (Van Gennep)|Siirderiitused]]" | 2020 | [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] | data-sort-value="Saar, Anti"|[[Anti Saar]] | 256 lk; järelsõna [[Toomas Gross]] |- |data-sort-value="Ghazali, Abu"|[[Abū Hāmid al-Ghazālī]] |"[[Eksitusest päästja]]. [[Lampide orv]]" |2007 |Ilmamaa |data-sort-value="Kasemaa, Kalle"|[[Kalle Kasemaa]] |254 lk; eessõna ja kommentaarid Kalle Kasemaa |- |data-sort-value="Gibbon, Edward"|[[Edward Gibbon]] |"[[Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu]]", I–II |2016 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Pakk, Triinu"|[[Triinu Pakk]] |840 + 799 lk (2 kd); järelsõna Triinu Pakk |- |data-sort-value="Girard, R"|[[René Girard]] |"Vägivald ja püha" |2025 |[[Tallinna Ülikooli Kirjastus]] |data-sort-value="Kangur, M"|[[Mart Kangur]] |672 lk; järelsõna [[Mihhail Lotman]] |- |data-sort-value="Goethe, Johann Wolfgang von"|[[Johann Wolfgang von Goethe]] |"Oma elust. Luule ja tõde" |2020 |Ilmamaa |data-sort-value="Vene, Ilmar"|[[Ilmar Vene]] |903 lk; järelsõna Ilmar Vene |- |data-sort-value="Goethe, Johann Wolfgang von"|[[Johann Wolfgang von Goethe]] |"Itaalia-reis" |2023 |Eesti Raamat |data-sort-value="Sirkel, Mati"|[[Mati Sirkel]] |639 lk |- |data-sort-value="Gombrowicz, Witold"|[[Witold Gombrowicz]] |"[[Päevaraamat (Gombrowicz)|Päevaraamat]]" |1998 |Vagabund |data-sort-value="Lindepuu, Hendrik"|[[Hendrik Lindepuu]] |383 lk; järelsõna Hendrik Lindepuu |- |data-sort-value="Goodman, Nelson"|[[Nelson Goodman]] |"[[Kuidas tehakse maailmu]]" |2014 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Väljataga, Märt"|Märt Väljataga |189 lk; järelsõna [[Daniel Cohnitz]] ja [[Marcus Rossberg]] |- |data-sort-value="Goodman, Nelson"|[[Nelson Goodman]] |"[[Kunsti keeled]]: käsitlus sümbolite teooriast" |2023 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Väljataga, Märt"|Märt Väljataga |292 lk |- |data-sort-value="Gumiljov, Lev"|[[Lev Gumiljov]] |"[[Etnogenees ja maa biosfäär]]" |2018 |Ilmamaa |data-sort-value="Villmann, Peeter"|[[Peeter Villmann]] |848 lk |- |data-sort-value="Habermas, Jürgen"|[[Jürgen Habermas]] |"[[Avalikkuse struktuurimuutus]]" |2001 |Kunst |data-sort-value="Luure, Andres"|[[Andres Luure]] |416 lk; järelsõna [[Jaak Kangilaski]] |- |data-sort-value="Halevi, Luzzatto"|[[Jehuda Halevi]], [[Moše Hajim Luzzatto]] |"[[Kuzari]]"; "[[Õigete teerada]]" |2004 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Kasemaa, Kalle"|[[Kalle Kasemaa]] |478 lk; järelsõnad Kalle Kasemaa |- |data-sort-value="Halfwassen, Jens"|[[Jens Halfwassen]] |"Plotinos ja uusplatonism" |2023 |Tallinna Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Lahe, Jaan"|[[Jaan Lahe]] |332 lk; järelsõna Jaan Lahe |- |data-sort-value="Hamlyn, David"|[[David W. Hamlyn]] |"Metafüüsika" |2021 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |333 lk; järelsõna Märt Väljataga |- |data-sort-value="Harnack, Adolf von"|[[Adolf von Harnack]] |"[[Kristluse olemus]]" |2009 |Ilmamaa |data-sort-value="Burghardt, Anne"|[[Anne Burghardt]] |276 lk; kommentaarid ja järelsõna [[Arne Hiob]] |- |data-sort-value="Harris, Errol"|[[Errol E. Harris]] |"[[Universum ja inimene]]" |2015 |Ilmamaa |data-sort-value="Leedjärv, Laurits"|[[Laurits Leedjärv]] |327 lk; järelsõna Laurits Leedjärv |- |data-sort-value="Hart, Herbert"|[[Herbert Lionel Adolphus Hart]] |"[[Õiguse mõiste]]" |2017 |Valgus |data-sort-value="Luiga, Piret"|[[Piret Luiga]] |536 lk; saatesõna [[Helen Eenmaa-Dimitrieva]] |- |data-sort-value="Heidegger, Martin"|[[Martin Heidegger]] |"[[Sissejuhatus metafüüsikasse]]" |1996, 1999 |Ilmamaa |data-sort-value="Matjus, Ülo"|[[Ülo Matjus]] |307 lk; järelsõna Ülo Matjus |- |data-sort-value="Heidegger, Martin"|Martin Heidegger |"[[Kunstiteose algupära]]" |2002 |Ilmamaa |data-sort-value="Matjus, Ülo"|Ülo Matjus |192 lk; järelsõna Ülo Matjus |- |data-sort-value="Heisenberg, Werner"|[[Werner Heisenberg]] |"[[Füüsika ja filosoofia]]" |2013 |Ilmamaa |data-sort-value="Kuusk, Piret"|[[Piret Kuusk]] |220 lk; järelsõna Piret Kuusk |- |data-sort-value="Hempel, Carl"|[[Carl G. Hempel]] |"[[Loodusteaduse filosoofia]]" |2014 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Hallap, Tiiu"|[[Tiiu Hallap]] |187 lk; järelsõna [[Rein Vihalemm]] |- |data-sort-value="Henrich, Dieter"|[[Dieter Henrich]] |"Eneseteadvus ja moodne filosoofia. Valik esseesid" |2025 |EKSA |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |264 lk; saatesõna Märt Väljataga |- |data-sort-value="Herder, Johann Gottfried von"|[[Johann Gottfried von Herder]] |"[[Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast]]" |2019 |Ilmamaa |data-sort-value="Räni, Krista"|[[Krista Räni]] |1008 lk; järelsõna [[Eva Piirimäe]] |- |data-sort-value="Hjelmslev, Louis"|[[Louis Hjelmslev]] |"[[Sissejuhatus keeleteooria alustesse]]" |2012 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Pärnamäe, Jaan"|[[Jaan Pärnamäe]] |223 lk; koostaja [[Urmas Sutrop]] |- |data-sort-value="Horkheimer, Max"|[[Max Horkheimer]], [[Theodor W. Adorno]] |"Valgustuse dialektika: filosoofilisi fragmente" |2022 |Ilmamaa |data-sort-value="Ligi, Katre"|[[Katre Ligi]], [[Toomas Rosin]] |376 lk |- |data-sort-value="Hume, David"|[[David Hume]] |"[[Dialoogid loomulikust religioonist]]. Loomulik usundilugu" |2015 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |236 lk; järelsõna Märt Väljataga |- |data-sort-value="Hume, David"|[[David Hume]] |"[[Uurimus inimese arust]]. [[Uurimus moraali printsiipidest]]" |2021 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |491 lk; järelsõna Märt Väljataga |- |data-sort-value="James, William"|[[William James]] |"[[Pragmatism ja elu ideaalid]]" |2005 |Vagabund |data-sort-value="Väljataga, Märt"|Märt Väljataga |381 lk; järelsõna Märt Väljataga |- |data-sort-value="James, William"|William James |"[[Usulise kogemuse mitmekesisus|Usulise kogemuse mitmekesisus. Uurimus inimloomusest]]" |2013 |Ilmamaa |data-sort-value="Meos, Indrek"|[[Indrek Meos]] |544 lk; järelsõna Indrek Meos |- |data-sort-value="Jaspers, Karl"|[[Karl Jaspers]] |"[[Aja vaimne situatsioon]]" |1997 |Ilmamaa |data-sort-value="Läänemets, Krista"|[[Krista Läänemets]] |231 lk |- |data-sort-value="Jung, Carl Gustav"|[[Carl Gustav Jung]] |"[[Tänapäeva müüt|Tänapäeva müüt. Asjadest, mida nähakse taevas]]" |1995 |Vagabund |data-sort-value="Unt, Mati"|[[Mati Unt]] |251 lk; eessõna Mati Unt |- |data-sort-value="Jung, Carl Gustav"|[[Carl Gustav Jung]] |"Psühholoogilised tüübid" |2005 |Ilmamaa |data-sort-value="Metspalu, Piret"|[[Piret Metspalu]] |759 lk; eessõna [[Alo Jüriloo]], [[Vaino Vahing]] |- |data-sort-value="Jung, Carl Gustav"|[[Carl Gustav Jung]] |"[[Analüütiline psühholoogia: teooria ja praktika]]" |2017 |Ilmamaa |data-sort-value="Künnapas, Hillar"|[[Hillar Künnapas]] |303 lk; saatesõna [[Alo Jüriloo]] |- |- |data-sort-value="Kandinsky, Vassili"|[[Vassili Kandinsky]] |"Vaimsusest kunstis, eriti maalikunstis", "Punkt ja joon tasapinnal" |2020 |Ilmamaa |data-sort-value="Simson, Krista"|[[Krista Simson]], [[Mall Ruiso]] |296 lk; järelsõna Krista Simson, [[Peeter Torop]] |- |data-sort-value="Kelsen, Hans"|[[Hans Kelsen]] |"Puhas õigusõpetus: sissejuhatus õigusteaduse probleemistikku" |2018 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Kalmo, Hent"|[[Hent Kalmo]] |186 lk; saatesõna Hent Kalmo |- |data-sort-value="Keynes, John Maynard"|[[John Maynard Keynes]] |"[[Hõive, intressi ja raha üldteooria]]" |2018 |Ilmamaa |data-sort-value="Purju, Alari"|[[Alari Purju]] |464 lk |- |data-sort-value="Khusrav, Nasir-e"|[[Nasir-e Khusrav]] |"[[Kahe tarkuse ühtsus]]" |2018 |Ilmamaa |data-sort-value="Kasemaa, Kalle"|[[Kalle Kasemaa]] |320 lk; järelsõna Kalle Kasemaa |- |data-sort-value="Kierkegaard, Søren"|[[Søren Kierkegaard]] |"[[Kartus ja värin]]. Meeliülendavad kõned" |1998 |Vagabund |data-sort-value="Alas, Arvo"|[[Arvo Alas]] |287 lk |- |data-sort-value="Kierkegaard, Søren"|[[Søren Kierkegaard]] |"[[Surmatõbi]]" |2006 |Ilmamaa |data-sort-value="Pärnamäe, Jaan"|[[Jaan Pärnamäe]] |184 lk; järelsõna Jaan Pärnamäe |- |data-sort-value="Kierkegaard, Søren"|Søren Kierkegaard |"[[Võrgutaja päevaraamat]]" |2007 |Ilmamaa |data-sort-value="Pärnamäe, Jaan"|Jaan Pärnamäe |190 lk; järelsõna Jaan Pärnamäe |- |data-sort-value="Kierkegaard, Søren"|Søren Kierkegaard |"[[Filosoofilised pudemed]]" |2008 |Ilmamaa |data-sort-value="Pärnamäe, Jaan"|Jaan Pärnamäe |164 lk; järelsõna Jaan Pärnamäe |- |data-sort-value="Kierkegaard, Søren"|Søren Kierkegaard |"[[Ängi mõiste]]" |2008 |Ilmamaa |data-sort-value="Pärnamäe, Jaan"|Jaan Pärnamäe |223 lk; järelsõna Jaan Pärnamäe |- |data-sort-value="Knight, Frank"|[[Frank Hyneman Knight]] |"[[Risk, määramatus ja kasum]]" |2023 |Ilmamaa |data-sort-value="Purju, Alari"|[[Alari Purju]] |488 lk |- |data-sort-value="Kołakowski, Leszek"|[[Leszek Kołakowski]] |"[[Horror metaphysicus]]" |2000 |Valgus |data-sort-value="Kallas, Triin"|[[Triin Kallas]] |151 lk |- |data-sort-value="Kołakowski, Leszek"|[[Leszek Kołakowski]] |"Religioon: kui Jumalat ei ole olemas. Jumalast, kuradist, patust ja nn. religioonifilosoofia teistest muredest" |2004 |Vagabund |data-sort-value="Sang, Joel"|[[Joel Sang]] |248 lk |- |data-sort-value="Kołakowski, Leszek"|[[Leszek Kołakowski]] |"Miniloengud maksiprobleemidest" |2007 |Hendrik Lindepuu Kirjastus |data-sort-value="Lindepuu, Hendrik"|[[Hendrik Lindepuu]] |322 lk |- |data-sort-value="Kołakowski, Leszek"|Leszek Kołakowski |"Mida küsivad meilt suured filosoofid" |2012 |Hendrik Lindepuu Kirjastus |data-sort-value="Lindepuu, Hendrik"|Hendrik Lindepuu |285 lk |- |data-sort-value="Kołakowski, Leszek"|Leszek Kołakowski |"Revolutsioon kui ilus haigus: arutlusi totalitarismist, vasakpoolsusest, kommunismist, demokraatiast – aga mitte ainult" |2014 |Hendrik Lindepuu Kirjastus |data-sort-value="Lindepuu, Hendrik"|Hendrik Lindepuu |379 lk |- |data-sort-value="Kripke, Saul"|[[Saul A. Kripke]] |"[[Nimetamine ja paratamatus]]" |2001 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Unt, Anto"|[[Anto Unt]] |218 lk; järelsõna Anto Unt |- |data-sort-value="Kristeva, Julia"|[[Julia Kristeva]] |"[[Jälestuse jõud|Jälestuse jõud: essee abjektsioonist]]" |2006 |Tänapäev |data-sort-value="Sahkai, Heete"|[[Heete Sahkai]] |319 lk |- |data-sort-value="Krugman, P"|[[Paul Krugman]] |"Areng, geograafia ja majandusteooria" |2025 |[[Ilmamaa|Ilmamaa]] |data-sort-value="Purju, Alari"|[[Alari Purju]] |192 lk; saateks [[Alari Purju]], toimetanud [[Katre Ligi]] |- |data-sort-value="Kuhn, Thomas"|[[Thomas S. Kuhn]] |"[[Teadusrevolutsioonide struktuur]]" |2003 |Ilmamaa |data-sort-value="Lias, Ruth"|[[Ruth Lias]] |312 lk; järelsõna [[Rein Vihalemm]] |- |data-sort-value="La Bruyere, Jean de"|[[Jean de La Bruyère]] |"[[Inimtüübid ehk meie ajastu kombed]]" |2020 |Ilmamaa |data-sort-value="Lepikult, Mirjam"|[[Mirjam Lepikult]] |567 lk; järelsõna [[Ilmar Vene]] |- |data-sort-value="Laclau, Ernesto"|[[Ernesto Laclau]] |"Antagonism, poliitika, hegemoonia: valik esseid" |2015 |EYS Veljesto kirjastus |data-sort-value="Kitus, Andro"|[[Andro Kitus]], [[Hasso Krull]], [[Jüri Lipping]], [[Martin Mölder]], [[Peeter Selg]], [[Tanel Vallimäe]] |475 lk; koostanud Jüri Lipping |- |data-sort-value="La Mettrie, Julien Offray"|[[Julien Offray de La Mettrie]] |"[[Inimene kui masin]]" |2017 |Ilmamaa |data-sort-value="Talviste, katre"|[[Katre Talviste]] |118 lk; järelsõna [[Ilmar Vene]] |- |data-sort-value="Leach, Edmund"|[[Edmund Leach]] |"[[Kultuur ja kommunikatsioon|Kultuur ja kommunikatsioon: sümbolite ühendamise loogika. Sissejuhatus sotsiaalantropoloogia strukturalistlikku analüüsi]]" |2010 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Rennebaum, Margit"|[[Margit Rennebaum]] |204 lk |- |data-sort-value="Leibniz, Gottfried Wilhelm"|[[Gottfried Wilhelm Leibniz]] |"[[Valitud kirjad ja tööd]]" |2020 |Ilmamaa |data-sort-value="Ott, Margus"|[[Margus Ott]] |440 lk; järelsõna Margus Ott |- |data-sort-value="Moše, de Leon"|[[Moše de Leon]]; [[Josef Gikatilla]] |"[[Püha seekel]]"; "[[Kiri pühadusest]]", "[[Mehe vahekord naisega]]" |2019 |Ilmamaa |data-sort-value="Kasemaa, Kalle"|[[Kalle Kasemaa]] |292 lk; saatesõna Kalle Kasemaa |- |data-sort-value="Levi-Strauss, Claude"|[[Claude Lévi-Strauss]] |"[[Metsik mõtlemine]]" |2001 |Vagabund |data-sort-value="Sisask, Kaia"|[[Kaia Sisask]] |414 lk |- |data-sort-value="Lévinas, Emmanuel"|[[Emmanuel Lévinas]] |"Raske vabadus: esseid judaismist" |2004 |Vagabund |data-sort-value="Ross, Kristiina"|[[Kristiina Ross]], [[Kaia Sisask]], [[Jaan Undusk]] |359 lk |- |data-sort-value="Lévinas, Emmanuel"|[[Emmanuel Lévinas]] |"[[Teisiti kui olla ehk teispool olemust]]" |2012 |Tallinna Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Sisask, Kaia"|[[Kaia Sisask]] |366 lk; järelsõna Kaia Sisask |- |data-sort-value="Lewis, David"|[[David Lewis]] |"Konventsioon. Filosoofiline uurimus" |2023 |Ilmamaa |data-sort-value="Eintalu, Jüri"|[[Jüri Eintalu]] |360 lk; järelsõna [[Henrik Sova]] |- | data-sort-value="Losee, John"|[[John Losee]] | "Ajalooline sissejuhatus teadusfilosoofiasse" | 2025 | Tartu Ülikooli Kirjastus | data-sort-value="Hallap, Tiiu"|[[Tiiu Hallap]] |464 lk; järelsõna Tiiu Hallap |- |data-sort-value="Losski, Nikolai"|[[Nikolai Losski]] |"Meeleline, intellektuaalne ja müstiline intuitsioon" |2024 |Ilmamaa |data-sort-value="Künnapas, Hillar"|[[Hillar Künnapas]] |680 lk; järelsõna [[Jaanus Sooväli]] |- |data-sort-value="Lotman, Juri"|[[Juri Lotman]] |"[[Semiosfäärist]]" |1999 |Vagabund |data-sort-value="Pruul, Kajar"|[[Kajar Pruul]] |415 lk; koostanud Kajar Pruul |- |data-sort-value="Lotman, Juri"|[[Juri Lotman]] |"[[Kunstilise teksti struktuur]]" |2006 |Tänapäev |data-sort-value="Lias, Pärt"|[[Pärt Lias]] |573 lk; järelsõna [[Peeter Torop]] |- |data-sort-value="Lotman, Juri"|[[Juri Lotman]] |"[[Kultuuritüpoloogiast]]" |2010 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Pern, Tanel"|[[Tanel Pern]], [[Kaidi Tamm]], [[Silvi Salupere]] |184 lk; eessõna [[Peeter Torop]], järelsõna Silvi Salupere |- |data-sort-value="Lowe, E. J."|[[Edward Jonathan Lowe|E. J. Lowe]] |"Metafüüsika ülevaade" |2023 |EKSA |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |568 lk |- |data-sort-value="Luhman, Niklas"|[[Niklas Luhman]] |"[[Sotsiaalsed süsteemid]]" |2009 |Ilmamaa |data-sort-value="Metspalu, Piret"|[[Piret Metspalu]] |896 lk; järelsõna [[Ragne Kõuts-Klemm]] |- |data-sort-value="Luzzatto, Moše Hajim Luzzatto"|[[Moše Hajim Luzzatto]] |"Filosoof ja müstik " |2021 |Ilmamaa |data-sort-value="Kasemaa, Kalle"|[[Kalle Kasemaa]] |182 lk |- |data-sort-value="Luther, Martin"|[[Martin Luther]] |"Valitud tööd" |2013 |Ilmamaa |data-sort-value="Burghardt, Anne"|[[Anne Burghardt]], [[Meelis Friedenthal]], [[Marju Lepajõe]], [[Urmas Petti]] |838 lk; koostanud ja järelsõna Urmas Petti |- |data-sort-value="Löwith, Karl"|[[Karl Löwith]] |"Tähendus ajaloos. Ajaloofilosoofia teoloogilised eeldused" |2025 |EKSA |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |336 lk; saatesõna Märt Väljataga |- |data-sort-value="Machiavelli, Skinner"|[[Niccolò Machiavelli]], [[Quentin Skinner]] |"[[Valitseja (Il Principe)|Valitseja]]"; "Machiavelli" |2001 |Vagabund |data-sort-value="Tomson, Toivo"|[[Toivo Tomson]], [[Liisi Erepuu]] |380 lk |- |data-sort-value="Maeterlinck, Maurice"|[[Maurice Maeterlinck]] |"Vagurate aare" |2024 |EKSA |data-sort-value="Einman, Maria"|[[Maria Einman]] |184 lk |- |data-sort-value="Maimonides, Moses"|[[Moses Maimonides]], [[Šem Tov Falaquera]] |"Teadmise raamat"; "Vaidluskiri" |2023 |Ilmamaa |data-sort-value="Kasemaa, Kalle"|[[Kalle Kasemaa]] |272 lk; järelsõna Kalle Kasemaa |- | data-sort-value="Malinowski, Bronisław"|[[Bronisław Malinowski]] | "Maagia, teadus ja religioon ning teisi esseid" | 2020 | Tartu Ülikooli Kirjastus | data-sort-value="Teppan, Olavi"|[[Olavi Teppan]] | 408 lk; järelsõna [[Toomas Gross]] |- |- |data-sort-value=""| |"[[Manu pärimus]]" |2019 |Ilmamaa |data-sort-value="Kalda, Martti"|[[Martti Kalda]] |589 lk |- |data-sort-value="Marcuse, Herbert"|[[Herbert Marcuse]] |"Ühemõõtmeline inimene. Uurimus arenenud industriaalühiskonna ideoloogiast" |2022 |EKSA |data-sort-value="Künnapas, Hillar"|[[Hillar Künnapas]] |341 lk |- |data-sort-value="Maritain, Jacques"|[[Jacques Maritain]] |"[[Kunstniku vastutus]]" |2012 |Ilmamaa |data-sort-value="Lepikult, Mirjam"|[[Mirjam Lepikult]] |115 lk; järelsõna Mirjam Lepikult |- |data-sort-value="Martín-Barbero, Jesús"|[[Jesús Martín-Barbero]] |"Meedia – vahendist vahendajaks: kommunikatsioon, kultuur ja hegemoonia" |2021 |Tallinna Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Lõbus, Triin"|[[Triin Lõbus]] |470 lk |- |data-sort-value="Mayr, Ernst"|[[Ernst Mayr]] |"[[Bioloogilise mõtte areng|Bioloogilise mõtte areng: mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus]]" |2017 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Maiväli, Ülo"|[[Ülo Maiväli]], [[Sille Remm]], [[Kristiina Vind]] |1032 lk; järelsõna [[Kalevi Kull]] |- | data-sort-value="McDowell, John"|[[John McDowell]] | "Vaim ja maailm" | 2025 | Tartu Ülikooli Kirjastus | data-sort-value="Hallap, Tiiu"|[[Tiiu Hallap]] |276 lk; järelsõna Tiiu Hallap |- |data-sort-value="McLuhan"|[[Marshall McLuhan]] |"[[Gutenbergi galaktika]]" |2020 |Ilmamaa |data-sort-value="Toomas, Rosin"|[[Toomas Rosin]] |512 lk; saatesõna [[Maarja Ojamaa]] |- |data-sort-value="Mead"|[[Margaret Mead]] |"[[Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas]]" |2020 |Ilmamaa |data-sort-value="Ülemaante, Tõnu"|[[Tõnu Ülemaante]] |406 lk |- |data-sort-value="Mechthild"|[[Magdeburgi Mechthild]], [[Meister Eckhart]] |"[[Jumaluse voogav valgus]]"; "[[Eristamise kõned]]" |2015 |Ilmamaa |data-sort-value="Kasemaa, Kalle"|[[Kalle Kasemaa]] |432 lk; järelsõna Kalle Kasemaa |- |data-sort-value="Merleau-Ponty, Maurice"|[[Maurice Merleau-Ponty]] |"[[Nähtav ja nähtamatu]]" |2010 |Varrak |data-sort-value="Lepikult, Mirjam"|[[Mirjam Lepikult]] |271 lk |- |data-sort-value="Merleau-Ponty, Maurice"|Maurice Merleau-Ponty |"[[Silm ja vaim]]" |2013 |Ilmamaa |data-sort-value="Lepikult, Mirjam"|Mirjam Lepikult |88 lk; järelsõna Mirjam Lepikult |- |data-sort-value="Merleau-Ponty, Maurice"|Maurice Merleau-Ponty |"Taju fenomenoloogia" |2019 |Ilmamaa |data-sort-value="Lepikult, Mirjam"|Mirjam Lepikult |728 lk; järelsõna [[Vivian Puusepp]] |- |data-sort-value="Mill, John Stuart"|[[John Stuart Mill]] |"[[Vabadusest (Mill)|Vabadusest]]" |1996, 2018 (2. trükk) |Hortus Litterarum, Eesti Keele Sihtasutus (2. trükk) |data-sort-value="Tael, Kaja"|[[Kaja Tael]] |223 lk; eessõna [[Henno Rajandi]] |- |data-sort-value="Mises, Ludwig"|[[Ludwig von Mises]] |"[[Liberalism (Mises)|Liberalism]]" |2007 |Ilmamaa |data-sort-value="Kukk, Kallev"|[[Kalev Kukk]] ja [[Kalev Kallemets]] |239 lk; järelsõna Kalev Kukk |- |data-sort-value="Montaigne, Michel"|[[Michel de Montaigne]] |"Esseid" |2013 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Ross, Kristiina"|[[Kristiina Ross]] |632 lk; järelsõna Kristiina Ross |- |data-sort-value="Moore, Adrian William"|[[Adrian William Moore]] |"[[Lõpmatus (Moore)|Lõpmatus]]" |2015 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |410 lk |- |data-sort-value="Moscovici"|[[Serge Moscovici]] |"[[Jumalate loomise mehhanism: sotsioloogia ja psühholoogia]]" |2022 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Bramban, Iika"|[[Iika Bramban]], [[Aija Sprivul-Dautancourt]] |726 lk; järelsõna [[Andu Rämmer]] |- |data-sort-value="Mumford, Lewis"|[[Lewis Mumford]] |"[[Masina müüt]]" |2018 |Ilmamaa |data-sort-value="Künnapas, Hillar"|[[Hillar Künnapas]] |568 lk (I kd) |- |data-sort-value="Næss, Arne"|[[Arne Næss]] koos [[Per Ingvar Haukeland]]iga |"Elufilosoofia: mõtisklus tunnetest ja mõistusest" |2023 |Ilmamaa |data-sort-value="Tooming, Sigrid"|[[Sigrid Tooming]] |232 lk; eessõna [[Toomas Trapido]] |- |data-sort-value="Nagel, Thomas"|[[Thomas Nagel]] |"[[Vaade eikusagilt]]" |2015 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |360 lk; järelsõna Märt Väljataga |- |data-sort-value="Nagel, Thomas"|Thomas Nagel |"[[Viimane sõna]]" |2015 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Väljataga, Märt"|Märt Väljataga |152 lk |- |data-sort-value="Nasafi"|[[ʿAzīz-ad-Dīn Nasafī]] |"[[Raamat täiuslikust inimesest]]" |2017 |Ilmamaa |data-sort-value="Kasemaa, Kalle"|[[Kalle Kasemaa]] |384 lk |- |data-sort-value="Nietzsche, Friedrich"|[[Friedrich Nietzsche]] |"[[Ecce homo (Nietzsche)|Ecce Homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse]]" |1996 |Vagabund |data-sort-value="Undusk, Jaan"|[[Jaan Undusk]] |215 lk; järelsõna Jaan Undusk |- |data-sort-value="Nietzsche, Friedrich"|[[Friedrich Nietzsche]] |"[[Tragöödia sünd]]" |2009 |Tänapäev |data-sort-value="Lill, Anne"|[[Anne Lill]] |304 lk; kommenteerinud Anne Lill |- |data-sort-value="Nietzsche, Friedrich"|[[Friedrich Nietzsche]] |"[[Moraali genealoogiast|Moraali genealoogiast. Vaidluskiri]]" |2015 |Varrak |data-sort-value="Luure, Andres"|[[Andres Luure]] |226 lk; järelsõna [[Jaanus Sooväli]] |- |data-sort-value="Nietzsche, Friedrich"|[[Friedrich Nietzsche]] |"[[Sealpool head ja kurja|Sealpool head ja kurja. Tulevikufilosoofia eelmäng]]" |2017 |Ilmamaa |data-sort-value="Sooväli, Jaanus"|[[Jaanus Sooväli]] |288 lk |- |data-sort-value="Nietzsche, Friedrich"|[[Friedrich Nietzsche]] |"Viis eeskõnet viiele kirjutamata raamatule" |2024 |Ilmamaa |data-sort-value="Erik, Egle"|[[Egle Erik]] ja [[Henri Otsing]] |112 lk; eessõna [[Jaanus Sooväli]] |- |data-sort-value="Nozick, Robert"|[[Robert Nozick]] |"[[Anarhia, riik ja utoopia]]" |2018 |Ilmamaa |data-sort-value="Eintalu, Jüri"|[[Jüri Eintalu]] |584 lk; saatesõna [[Mats Volberg]] |- |data-sort-value="Ortega y Gasset"|[[José Ortega y Gasset]] |"[[Masside mäss]]" |2002 |Vagabund |data-sort-value="Lias, Ruth"|[[Ruth Lias]] |240 lk; järelsõna [[Jüri Talvet]] |- |data-sort-value="Orwell, George"|[[George Orwell]] |"[[Valaskala kõhus]]" |1995 |Vagabund |data-sort-value="Uibo, Udo"|[[Udo Uibo]] |446 lk |- |data-sort-value="Papadopoulos, Yannis"|[[Yannis Papadopoulos]] |"Kriisis demokraatia? Poliitika, valitsetus ja poliitikakujundus" |2024 |Tallinna Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Bahovski, Erkki"|[[Erkki Bahovski]] |472 lk; järelsõna [[Leif Kalev]] |- |data-sort-value="Pascal, Blaise"|[[Blaise Pascal]] |"[[Mõtted (Pascal)|Mõtted]]" |1998 |Hortus Litterarum, [[Logos (Eesti kirjastus)|Logos]] |data-sort-value="Ross, Kristiina"|[[Kristiina Ross]] |621 lk; järelsõna Kristiina Ross |- |data-sort-value="Paz"|[[Octavio Paz]] |"[[Üksinduse labürint]]" |2003 |Varrak |data-sort-value="Järve, Marvi"|[[Marvi Järve]] |252 lk; järelsõna Marvi Järve |- |data-sort-value="Planck"|[[Max Planck]] |"Vaatlusi maailmale kvantfüüsiku seisukohalt: ettekanded ja esseed" |2016 |Ilmamaa |data-sort-value="Kuusk, Piret"|[[Piret Kuusk]] |344 lk; koostanud Piret Kuusk |- |data-sort-value="Platon"|[[Platon]] |"Teosed I. [[Sokratese apoloogia]]. [[Phaidon]]. [[Kriton]]. [[Pidusöök (Platon)|Pidusöök]]. [[Charmides]]. [[Phaidros]]. [[Euthyphron]]" |2003, 2017 (2., parandatud trükk) |Ilmamaa |data-sort-value="Kurismaa, Astrid"|[[Astrid Kurismaa]], [[Marju Lepajõe]], [[Sven-Erik Soosaar]], [[Jaan Unt]] |472 lk |- |data-sort-value="Poincaré, H"|[[Henri Poincaré]] |"Teadus ja meetod" |2025 |[[Ilmamaa]] |data-sort-value="Unt, Anto"|[[Anto Unt]] |256 lk |- |data-sort-value="Popper, Karl"|[[Karl Popper]] |"[[Avatud ühiskond ja selle vaenlased|Avatud ühiskond ja selle vaenlased. I: Platoni lummus]]" |2010 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Soovik, Ene-Reet"|[[Ene-Reet Soovik]] |587 lk |- |data-sort-value="Popper, Karl"|[[Karl Popper]] |"Avatud ühiskond ja selle vaenlased. II: Prohvetluse kõrgaeg: Hegel, Marx ja järellainetused" |2011 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Pakk, Triinu"|[[Triinu Pakk]] |653 lk |- |data-sort-value="Pound, Ezra"|[[Ezra Pound]] |"[[Lugemise aabits]]" |2000 |Vagabund |data-sort-value="Tõnisson, Urmas"|[[Urmas Tõnisson]], [[Udo Uibo]] |277 lk |- |data-sort-value="Propp, Vladimir"|[[Vladimir Propp]] |"[[Imemuinasjutu ajaloolised juured]]" |2022 |Ilmamaa |data-sort-value="Arukask, Madis"|[[Madis Arukask]] |624 lk; järelsõna Madis Arukask |- |data-sort-value="Propp, Vladimir"|[[Vladimir Propp]] |"[[Imemuinasjutu morfoloogia]]" |2023 |Ilmamaa |data-sort-value="Arukask, Madis"|[[Madis Arukask]] |230 lk; järelsõna [[Ülo Valk]] |- |data-sort-value="Putnam"|[[Hilary Putnam]] |"[[Kolmekordne lõng: vaim, keha ja maailm]]" |2020 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Hallap, Tiiu"|[[Tiiu Hallap]] |310 lk; järelsõna Tiiu Hallap |- |data-sort-value="Quine"|[[Willard Van Orman Quine]] |"[[Sõna ja objekt]]" |2005 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Unt, Anto"|[[Anto Unt]] |442 lk; järelsõna [[Bruno Mölder]] |- |data-sort-value="Quine"|[[Willard Van Orman Quine]] |"[[Tõe otsing]]" |2016 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Pilter, lauri"|[[Lauri Pilter]] |125 lk; järelsõna [[Jaan Kivistik (filosoof)|Jaan Kivistik]] |- |data-sort-value="Rappaport, Roy"|[[Roy A. Rappaport]] |"Rituaal ja religioon inimsuse saamises" |2023 |[[Tartu Ülikooli kirjastus|Tartu Ülikooli Kirjastus]] |data-sort-value="Pakk, Triinu"|[[Triinu Pakk]] |669 lk; järelsõna [[Indrek Peedu]] |- |data-sort-value="Rawls, John"|[[John Rawls]] |"[[Õiglus kui ausameelsus|Õiglus kui ausameelsus: taasesitus]]" |2015 |Valgus |data-sort-value="Vallimäe, Tanel"|[[Tanel Vallimäe]] |325 lk |- |data-sort-value="Reichenbach"|[[Hans Reichenbach]] |"[[Aja suund]]" |2019 |Ilmamaa |data-sort-value="Leedjärv, Laurits"|[[Laurits Leedjärv]] |392 lk; järelsõna [[Piret Kuusk]] |- |data-sort-value="Ricardo, D"|[[David Ricardo]] |"Poliitilise ökonoomia ja maksustamise põhimõtted" |2025 |[[Ilmamaa]] |data-sort-value="Parju, A" |[[Alari Purju]] |464 lk |- |data-sort-value="Robbins, Lionel"|[[Lionel Robbins]] |"Majandusmõtte ajalugu: Londoni Majandusteaduse Kooli loengud" |2022 |Ilmamaa |data-sort-value="Purju, Alari"|[[Alari Purju]] |719 lk; saatesõna Alari Purju |- |data-sort-value="Rorty, Richard"|[[Richard Rorty]] |"[[Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus]]" |1999 |Vagabund |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |440 lk; järelsõna Märt Väljataga |- |data-sort-value="Rorty, Richard"|[[Richard Rorty]] |"[[Filosoofia ja looduse peegel]]" |2025 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Laanpere, Taavi"|[[Taavi Laanpere]] |382 lk; järelsõna [[Henrik Sova]] |- |data-sort-value="Rousseau, Jean-Jacques"|[[Jean-Jacques Rousseau]] |"Moraalikirjad. Savoia vikaari usutunnistus" |2024 |[[Tartu Ülikooli kirjastus|Tartu Ülikooli Kirjastus]] |data-sort-value="Kiik, Joonas"|[[Joonas Kiik]] |176 lk; järelsõna Joonas Kiik |- |data-sort-value="Rousseau, Jean-Jacques"|[[Jean-Jacques Rousseau]] |"[[Ühiskondlikust lepingust|Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse printsiibid]]" |1998 |Varrak |data-sort-value="Lepikult, Mirjam"|[[Mirjam Lepikult]] |208 lk; järelsõna [[Marek Tamm]] |- |data-sort-value="Ruskin, John"|[[John Ruskin]] |"[[Arhitektuuri seitse lampi]]" |2013 |Ilmamaa |data-sort-value="Ligi, Katre"|[[Katre Ligi]], [[Vaike Vahter]] |307 lk; järelsõna [[Jaak Kangilaski]] |- |data-sort-value="Russell, Bertrand"|[[Bertrand Russell]] |"Valik esseid" |1994 |Hortus Litterarum |data-sort-value="Sivonen, Erkki"|[[Erkki Sivonen]] |294 lk; järelsõna Erkki Sivonen |- |data-sort-value="Russell, Bertrand"|[[Bertrand Russell]] |"[[Uurimus tähendusest ja tõest]]" |1995 |Hortus Litterarum |data-sort-value="Hallap, Tiiu"|[[Tiiu Hallap]] |520 lk; eessõna Tiiu Hallap |- |data-sort-value="Russell, Bertrand"|[[Bertrand Russell]] |"[[Filosoofia probleemid]]" |2018 |Varrak |data-sort-value="Mölder, Bruno"|[[Bruno Mölder]] |192 lk; järelsõna Bruno Mölder |- |data-sort-value="Ryle, Gilbert"|[[Gilbert Ryle]] |"[[Vaimu mõiste]]" |2020 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Tooming, Uku"|[[Uku Tooming]] |484 lk; järelsõnad [[Julia Tanney]] ja Uku Tooming |- |data-sort-value="Sadra, Mulla"|[[Mulla Sadra]] |"Trooni tarkuse raamat"; "Metafüüsilisi tõdemusi" |2023 |Ilmamaa |data-sort-value="Kasemaa, Kalle"|[[Kalle Kasemaa]] |264 lk |- |data-sort-value="Sahlins, Marshall"|[[Marshall Sahlins]] |"Kiviaja majandus" |2023 |Ilmamaa |data-sort-value="Ülemaante, Tõnu"|[[Tõnu Ülemaante]] |542 lk; saatesõna [[Toomas Gross]] |- |data-sort-value="Santayana, George"|[[George Santayana]] |"[[Ilutunne (Santayana)|Ilutunne: esteetikateooria visand]]" |2009 |Ilmamaa |data-sort-value="Ligi, Katre"|[[Katre Ligi]] |246 lk |- |data-sort-value="Santayana, George"|[[George Santayana]] |"Kolm filosoofilist poeeti. Lucretius, Dante, Goethe" |2024 |Ilmamaa |data-sort-value="Pilter, Lauri"|[[Lauri Pilter]] |200 lk; järelsõna [[Ilmar Vene]] |- |data-sort-value="Santayana, George"|[[George Santayana]] |"Egotism saksa filosoofias" |2025 |[[Ilmamaa]] |data-sort-value="Nõmm, E"|[[Erle Nõmm]] | 168 lk; saatesõna [[Linnar Priimägi]] |- |data-sort-value="Sapir, Edward"|[[Edward Sapir]] |"[[Keel (Sapir)|Keel: sissejuhatus kõne uurimisse]]" |2009 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Mets, Liina"|[[Liina Mets]], [[Pärle Sepping-Raud]] |275 lk |- |data-sort-value="Saussure, Ferdinand"|[[Ferdinand de Saussure]] |[[Cours de linguistique générale|"Üldkeeleteaduse kursus"]] |2017 |Varrak |data-sort-value="Kuuskmäe, Tiit"|[[Tiit Kuuskmäe]] |552 lk; saatesõna [[Ekaterina Velmezova]] |- |data-sort-value="Scholem, Gershom"|[[Gershom Scholem]] |"Pühakirjast alkeemiani. Valik artikleid" |2018 |Ilmamaa |data-sort-value="Põldsam, Anu"|[[Anu Põldsam]] |608 lk; koostanud Anu Põldsam, saatesõna [[Kalle Kasemaa]] |- |data-sort-value="Schopenhauer, Arthur"|[[Arthur Schopenhauer]] |"[[Maailm kui tahe ja kujutlus]]" |2018 |Ilmamaa |data-sort-value="Rosin, Toomas"|[[Toomas Rosin]] |784 + 932 lk |- |data-sort-value="Schrödinger, Erwin"|[[Erwin Schrödinger]] |"Mis on elu?; Vaim ja aine; Autobiograafilisi visandeid" |2015 |Ilmamaa |data-sort-value="Lias, Ruth"|[[Ruth Lias]] |272 lk |- |data-sort-value="Scruton, Roger"|[[Roger Scruton]] |"Moodne filosoofia. Sissejuhatus ja ülevaade" |2022 |EKSA |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |808 lk; saatesõna Märt Väljataga |- |data-sort-value="Seneca"|[[Lucius Annaeus Seneca]] |"[[Moraalikirjad Luciliusele]]" |1996, 2008 (2., parandatud trükk) |Ilmamaa |data-sort-value="Vene, Ilmar"|[[Ilmar Vene]] |573 lk; järelsõna Ilmar Vene |- |data-sort-value="Sharpe, Eric"|[[Eric J. Sharpe]] |"Võrdlev usundilugu. Ajalooline käsitlus" |2025 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Teppan, Olavi"|[[Olavi Teppan]] |578 lk; järelsõnad [[Indrek Peedu]] |- |data-sort-value="Singer, Peter"|[[Peter Singer]] |"Loomade vabastamine" |2021 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Garbuz, Martin"|[[Martin Garbuz]] |388 lk; saatesõna [[Kadri Simm]] |- |data-sort-value="Skinner, Quentin"|[[Quentin Skinner]] |"Uusaegse poliitilise mõtte alused" |2020 |EKSA |data-sort-value="Pakk, Triinu"|[[Triinu Pakk]] |968 lk |- |data-sort-value="Smith, Adam"|[[Adam Smith]] |"[[Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest]]", I–II |2005 |Ilmamaa |data-sort-value="Trummal, Mart"|[[Mart Trummal]] |695 + 958 lk; eessõna [[Arno Köörna]] |- |data-sort-value="Smith, Wilfred"|[[Wilfred Cantwell Smith]] |"[[Religiooni tähendus ja ots]]" |2020 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Niglas, Mihkel"|[[Mihkel Niglas]] |450 lk; järelsõna [[Indrek Peedu]] |- |data-sort-value="Snow, C"|[[Charles Percy Snow]], [[Jerome Kagan]] |"[[Kaks kultuuri ja teadusrevolutsioon]]"; "[[Kolm kultuuri|Kolm kultuuri. Loodusteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused 21. sajandil]]" |2017 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Trummal, Mart"|[[Mart Trummal]] |429 lk; järelsõna [[Jüri Engelbrecht]] |- |data-sort-value="Sontag, Susan"|[[Susan Sontag]] |"[[Haigus kui metafoor]]" |2002 |Varrak |data-sort-value="Kaer, Krista"|[[Krista Kaer]] |167 lk |- |data-sort-value="Sorokin, Pitirim"|[[Pitirim Sorokin]] |"Meie ajastu kriis" |2020 |Ilmamaa |data-sort-value="Runnel, Simo"|[[Simo Runnel]] |352 lk; järelsõna [[Henn Käärik]] |- |data-sort-value="Sorokin, Pitirim"|[[Pitirim Sorokin]] |"Revolutsiooni sotsioloogia" |2021 |Ilmamaa |data-sort-value="Runnel, Simo"|[[Simo Runnel]] |904 lk |- |data-sort-value="Spengler, Oswald"|[[Oswald Spengler]] |"[[Õhtumaa allakäik]]", I–II |2012 |Ilmamaa |data-sort-value="Ligi, Katre"|[[Katre Ligi]], [[Mati Sirkel]] |633 + 828 lk, järelsõna [[Ülo Matjus]] |- |data-sort-value="Spinoza, Baruch"|[[Baruch Spinoza]] |"[[Eetika (Spinoza)|Eetika]]" |2016 |Ilmamaa |data-sort-value="Ott, Margus"|[[Margus Ott]] |391 lk; järelsõna Margus Ott |- |data-sort-value="Strawson, P"|[[P. F. Strawson]] |"[[Analüüs ja metafüüsika|Analüüs ja metafüüsika: sissejuhatus filosoofiasse]]" |2016 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Hallap, Tiiu"|[[Tiiu Hallap]] |197 lk; järelsõna Tiiu Hallap |- |data-sort-value="Strinati, Dominic"|[[Dominic Strinati]] |"Sissejuhatus populaarkultuuri teooriatesse" |2001 |Kunst |data-sort-value="Lond, Nele"|[[Nele Lond]] |391 lk |- |data-sort-value="Šestov, Lev"|[[Lev Šestov]] |"Hiiobi vaekaussidel. Palverännakud läbi hingede" |2019 |Ilmamaa |data-sort-value="Paikre, Paikre"|[[Ants Paikre]] |624 lk; saatesõna [[Toomas Paul]] |- |data-sort-value="Šestov, Lev"|[[Lev Šestov]] |"Potestas Clavium (Võtmete võim)" |2020 |Ilmamaa |data-sort-value="Paikre, Ants"|[[Ants Paikre]] |446 lk; saatesõna [[Alar Laats]] |- |data-sort-value="Šestov, Lev"|[[Lev Šestov]] |"Ateena ja Jeruusalemm" |2021 |Ilmamaa |data-sort-value="Nõmm, Erle"|[[Erle Nõmm]] |484 lk; saatesõna [[Alar Laats]] |- |data-sort-value="sZeldin, Theodore"|[[Theodore Zeldin]] |"[[Inimsuhete ajalugu]]" |2001 |Varrak |data-sort-value="Rajandi, Lia"|[[Lia Rajandi]] |654 lk |- |data-sort-value="sZenkovski, V"|[[Vassili Zenkovski]] |"Vene filosoofia ajalugu" I–II |2025 |[[Ilmamaa]] |data-sort-value="Künnapas, H"|[[Hillar Künnapas]] |686+695 lk; järelsõna [[Peeter Torop]] |- |data-sort-value="sŽižek"|[[Slavoj Žižek]] |"[[Ideoloogia ülev objekt]]" |2003 |Vagabund |data-sort-value="Krull, Hasso"|[[Hasso Krull]] |418 lk; kommenteerinud Hasso Krull |- |data-sort-value="Taylor, Charles"|[[Charles Taylor (filosoof)|Charles Taylor]] |"[[Autentsuse eetika]]" |2000 |Hortus Litterarum |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |177 lk; järelsõna Märt Väljataga |- |data-sort-value="Tillich, Paul"|[[Paul Tillich]] |"[[Julgus olla]]" |2021 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Põldsam, Anu"|[[Anu Põldsam]] |192 lk; järelsõna [[Anne Kull]] |- |data-sort-value="Tolstoi, L"|[[Leo Tolstoi]] |"[[Mis on kunst?]]" |2014 |Ilmamaa |data-sort-value="Ksenofontov, Andri"|[[Andri Ksenofontov]] |314 lk; järelsõna [[Peeter Torop]] |- |data-sort-value="Tomasello, Michael"|[[Michael Tomasello]] |"Inimeste suhtlemise lätted" |2022 |Ilmamaa |data-sort-value="Rosin, Toomas"|[[Toomas Rosin]] |367 lk |- |data-sort-value="Toynbee, Arnold"|[[Arnold Toynbee]] |"[[Uurimus ajaloost]]" |2003 |Ilmamaa |data-sort-value="Ligi, Katre"|[[Katre Ligi]], [[Victoria Traat]] |960 lk |- |data-sort-value="Unamuno, Miguel"|[[Miguel de Unamuno]] |"[[Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest]]" |1996, 2008 |Ilmamaa |data-sort-value="Lias, Ruth"|[[Ruth Lias]] |381 lk; järelsõna [[Jüri Talvet]] |- |data-sort-value="Unamuno, Miguel"|Miguel de Unamuno |"[[Kristluse agoonia]]" |2009 |Ilmamaa |data-sort-value="Lias, Ruth"|Ruth Lias |128 lk; järelsõna Ruth Lias |- |- |data-sort-value=""| |"Upanišadid" |2020 |Ilmamaa |data-sort-value="Raun, Mait"|[[Mait Raun]] |616 lk; järelsõna [[Ülo Valk]] |- |data-sort-value="Uspenski, Boriss"|[[Boriss Uspenski]] |"Vene kultuuri jõujooni: valik artikleid" |2013 |Ilmamaa |data-sort-value="Lepik, Peet"|[[Peet Lepik]] |664 lk; kommenteerinud Peet Lepik |- | |"Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid" |2013 |Ilmamaa |data-sort-value="Põder, Thomas-Andreas"|[[Thomas-Andreas Põder]] |759 lk; koostanud [[Wilfried Härle]], Thomas-Andreas Põder |- |data-sort-value="Valéry, Paul"|[[Paul Valéry]] |"[[Härra Teste]]" |1995 |Vagabund |data-sort-value="Krull, Hasso"|[[Hasso Krull]] |135 lk; järelsõna Hasso Krull |- |data-sort-value="Vattimo, Gianni"|[[Gianni Vattimo]] |"[[Modernsuse lõpp]]" |2013 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Kangro, Maarja"|[[Maarja Kangro]], [[Maarja Kaplinski]] |228 lk; järelsõna Maarja Kangro |- |data-sort-value="Veblen, Thorstein"|[[Thorstein Veblen]] |"[[Jõudeklassi teooria]]" |2023 |Ilmamaa |data-sort-value="Purju, Alari"|[[Alari Purju]] |398 lk |- |[[Voltaire]] |"[[Filosoofilised kirjad]]" |2019 |Varrak |data-sort-value="Saar, Anti"|[[Anti Saar]], [[Marri Amon]] (25. kiri) |208 lk; järelsõna [[Marek Tamm]] |- |[[Voltaire]] |"[[Traktaat tolerantsusest]]" |2013 |Ilmamaa |data-sort-value="Talviste, Katre"|[[Katre Talviste]] |160 lk; järelsõna Katre Talviste |- |data-sort-value="Võgotski, Lev"|[[Lev Võgotski]] |"[[Mõtlemine ja kõne|Mõtlemine ja kõne: psühholoogilised uurimused]]" |2014 |Ilmamaa |data-sort-value="Tulviste, Peeter"|[[Peeter Tulviste]] |509 lk; järelsõna Peeter Tulviste |- |data-sort-value="Võgotski, Lev"|[[Lev Võgotski]] |"[[Kunsti psühholoogia|Kunsti psühholoogia: esteetilise reaktsiooni analüüs]]" |2016 |Ilmamaa |data-sort-value="Siimer, Enn"|[[Enn Siimer]] |528 lk; saatesõna [[Peeter Torop]] |- |data-sort-value="Võšeslavtsev, Boriss"|[[Boriss Võšeslavtsev]] |"Marksismi filosoofiline viletsus" |2024 |Ilmamaa |data-sort-value="Paikre, Ants"|[[Ants Paikre]] |272 lk; järelsõna [[Andrei Kuzitškin]] |- |data-sort-value="Walzer, Michael"|[[Michael Walzer]] |"[[Sallivusest (Walzer)|Sallivusest]]" |1998 |Vagabund |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |171 lk |- |data-sort-value="Weber, Max"|[[Max Weber]] |"[[Võimu ja religiooni sotsioloogia]]" |2002 |Vagabund |data-sort-value="Isotamm, Jaan"|[[Jaan Isotamm]], [[Henn Käärik]] |479 lk |- |data-sort-value="Wellek, Rene"|[[René Wellek]], [[Austin Warren]] |"[[Kirjandusteooria (Wellek ja Warren)|Kirjandusteooria]]" |2010 |Ilmamaa |data-sort-value="Ligi, Katre"|[[Katre Ligi]], [[Ene-Reet Soovik]], [[Urmas Tõnisson]] |548 lk |- |data-sort-value="Wertheimer, Max"|[[Max Wertheimer]] |"[[Produktiivne mõtlemine]]" |2020 |Ilmamaa |data-sort-value="Rosin, Toomas"|[[Toomas Rosin]] |424 lk; saatesõna [[Jaan Aru]] |- |data-sort-value="Weyl, Hermann"|[[Hermann Weyl]] |"Sümmeetria" |2021 |Ilmamaa |data-sort-value="Leedjärv, Laurits"|[[Laurits Leedjärv]] |174 lk; järelsõna [[Piret Kuusk]] |- |data-sort-value="White, Hayden"|[[Hayden White]] |"Metaajalugu: ettekujutus ajaloost 19. sajandi Euroopas" |2023 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Hein, Kalle"|[[Kalle Hein]] |763 lk |- |data-sort-value="Whorf, Benjamin"|[[Benjamin Lee Whorf]] |"[[Keel, mõtlemine ning tegelikkus]]" |2010 |Eesti Keele Sihtasutus |data-sort-value="Niglas, Mihkel"|[[Mihkel Niglas]] |491 lk; eessõnad [[Urmas Sutrop]], [[Stuart Chase]]; sissejuhatus [[John B. Carroll]] |- |data-sort-value="Williams, Bernard"|[[Bernard Williams]] |"[[Moraal (Williams)|Moraal: sissejuhatus eetikasse]]" |2012 |Tallinna Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Hallap, Tiiu"|[[Tiiu Hallap]] |142 lk; järelsõna Tiiu Hallap |- |data-sort-value="Williams, Bernard"|[[Bernard Williams]] |"[[Eetika (Williams)|Eetika ja filosoofia piirid]]" |2021 |Emakeele Sihtasutus |data-sort-value="Väljataga, Märt"|[[Märt Väljataga]] |312 lk; järelsõna Märt Väljataga |- |data-sort-value="Wittgenstein, Ludwig"|[[Ludwig Wittgenstein]] |"[[Loogilis-filosoofiline traktaat]]" |1996 |Ilmamaa |data-sort-value="Kangilaski, Jaan"|[[Jaan Kangilaski]], [[Veiko Palge]] |215 lk; järelsõna [[Jaan Kivistik]] |- |data-sort-value="Wittgenstein, Ludwig"|[[Ludwig Wittgenstein]] |"[[Tõsikindlusest]]" |2000 |Ilmamaa |data-sort-value="Luure, Andres"|[[Andres Luure]] |159 lk; eessõna [[G. E. M. Anscombe]] ja [[Georg Henrik von Wright|G. H. von Wright]]; järelsõna [[Andres Langemets]] |- |data-sort-value="Wittgenstein, Ludwig"|Ludwig Wittgenstein |"[[Filosoofilised uurimused]]" |2005 |Ilmamaa |data-sort-value="Luure, Andres"|Andres Luure |398 lk; kommenteerinud Andres Luure, järelsõna [[Jüri Eintalu]] |- |data-sort-value="Wittgenstein, Ludwig"|Ludwig Wittgenstein |"[[Sinine ja pruun raamat]]. "Filosoofiliste uurimuste" eeluuringud" |2025 |Tartu Ülikooli Kirjastus |data-sort-value="Sova, Henrik"|[[Henrik Sova]] |272 lk; eessõna [[Rush Rhees]], järelsõna Henrik Sova |- |data-sort-value="Wright, G"|[[Georg Henrik von Wright]] |"Filosoofia, loogika ja normid" |2001 |Vagabund |data-sort-value="Hallap, Tiiu"|[[Tiiu Hallap]], [[Jaan Kangilaski]], [[Andres Luure]], [[Bruno Mölder]], [[Veiko Palge]], [[Ene-Reet Soovik]], [[Tõnu Tamme]], [[Anto Unt]], [[Tarmo Uustalu]], [[Ann Veismann]] |712 lk; järelsõna Jaan Kangilaski |- |data-sort-value="Wright, G"|[[Georg Henrik von Wright]] |"Seletamine ja mõistmine. Põhjuslikkus ja determinism" |2024 |[[Tartu Ülikooli kirjastus|Tartu Ülikooli Kirjastus]] |data-sort-value="Hallap, Tiiu"|[[Tiiu Hallap]] |360 lk; järelsõna [[Tiiu Hallap]], toimetanud [[Piret Kuusk]] |} == Vaata ka == *[[Avatud Eesti Fond]] *[[Atviros Lietuvos knyga]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.kulka.ee/programmid/avatud-eesti-raamat Avatud Eesti raamatu programmi alaleht] Eesti Kultuurkapitali kodulehel * [http://www.kulka.ee/programmid/avatud-eesti-raamat/aeri-sarjas-ilmunud-raamatud Sarjas ilmunud raamatute koondnimekiri] * [[Valle-Sten Maiste]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatud-eesti-raamatu-100-koeidet/ "Avatud Eesti raamatu" 100 köidet], Sirp.ee, 27. november 2009 * [https://kultuur.postimees.ee/4475451/avatud-eesti-raamatu-sari-tahistab-kahekordset-sunnipaeva/ «Avatud Eesti raamatu» sari tähistab kahekordset sünnipäeva: intervjuu Mart Oravaga] [[Kategooria:Eesti raamatusarjad]] [[Kategooria:Filosoofia]] 4o6biwrmct9fnahndsop6njjqak8yzj 0 192342 7168004 7009771 2026-06-05T17:45:39Z Heakeel 122460 7168004 wikitext text/x-wiki '''Nadežda''' oli [[Interliikumine|Interliikumise]] raadiojaam. [[Raadiojaam]] oli eetris esimest korda 29. augustil 1990 ja viimast korda 1991. aastal 21. augusti varahommikul.<ref name="EE_2006_08_17">{{cite web | last=Erelt | first=Pekka | title=Raadiohääl Keila tankipolgust | website=Eesti Ekspress | date=2006-08-17 | url=https://ekspress.delfi.ee/a/69061539 | language=et | access-date=2022-07-31}}</ref> Jaama esimene [[saatja]] asus [[Toompea]] külje all [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväe]] [[Tallinna mereväebaas]]i staabi territooriumil. Raadiojaama saateid oli kuulda saatjast umbes kahe kilomeetri raadiuses. Hiljem viidi saatja [[Keila tankipolk|Keila tankipolgu]] territooriumile ning siis levisid saated läänes peaaegu [[Haapsalu]]ni, lõunas [[Järvakandi]]ni ja idas [[Aegviidu]]ni.<ref name="EE_2006_08_17" /> Raadiojaamale oli eraldatud barakk [[Tondi]]l paiknenud sõjaväeosas. Saated lindistas Nadežda peatoimetaja [[Viktor Kiemets]] oma korteris. Tondil tehti lõplik montaaž ja valmis saated viidi [[Keila]]sse eetrisse laskmiseks. Raadiojaama filiaali saatja paigaldati ka [[Kohtla-Järve]]l asunud [[Nõukogude armee]] sõjaväeosa nr 75222 territooriumile, kuid seda saatjat ei jõutud enne raadiojaama tegevuse lõppu kasutusele võtta.<ref name="EE_2006_08_17" /> Viimast korda oli raadiojaam Nadežda eetris 21. augusti varahommikul. 22. augustil otsustas [[Eesti Vabariigi Valitsus]] raadiojaama likvideerida. Valitsuse esimees [[Edgar Savisaar]] andis siseministeeriumile käsu "viie päeva jooksul sulgeda raadiojaam Nadežda, mille tegevus on vastuolus Eesti Vabariigi seadustega ja on pikema aja jooksul kandnud õõnestuslikku iseloomu".<ref name="EE_2006_08_17" /> Prokuratuur algatas kriminaalasja "registreerimata piraatraadiojaama Nadežda" vastu 26. augustil, süüdistades Kiemetsa ja raadiojaama peadirektorit [[Juri Rudjak]]ki [[Augustiputš Eestis|putšiste]] toetavate saadete edastamises. Juba samal päeval kell 15.30 võeti raadiosaatja Keilas üle. Eeluurimine tuvastas, et Rudjak ja Kiemets toetasid Nadežda eetris aktiivselt Moskva riigipöörajaid, mida süüdistatavad ka ei eitanud. Kuid uurimine jäi venima ja kriminaalasi lõpetati enne kohtusse jõudmist. Toonase prokuratuuri uurimisosakonna ülema [[Alar Kirs]]i sõnul jooksis kriminaalasi ummikusse seetõttu, et endiselt kehtinud [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]]i järgi mõisteti riigivastase tegevuse all Nõukogude Liidu vastast tegevust. Kiemets ja Rudjak olid aga võidelnud Nõukogude Liidu säilimise eest.<ref name="EE_2006_08_17" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] [[Kategooria:1990. aasta Eestis]] gz1ttyba310fxxji5mxhbspgwns31wl 0 195758 7168278 7164032 2026-06-06T10:29:59Z Heakeel 122460 7168278 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tallinna_Kivimäe_Põhikool_1.jpg‎|pisi|Tallinna Kivimäe Põhikool]] '''Tallinna Kivimäe Põhikool''' on [[eesti keel|eestik]]<nowiki/>eelne üldhariduskool Tallinnas [[Nõmme linnaosa]]s. [[Põhikool|Kool]]i<nowiki/>aadress on [[Leegi tänav|Leegi]] 14. 1990. aastast ilmub koolielu tutvustav ajaleht Kivimäe Kooli Majaleht. == Ajalugu == Kivimäe kool ehitati Nõmme linnaarhitekt [[Friedrich Wendach]]i projekti järgi. Nurgakivi pandi majale 22. aprillil 1932 ja sisse koliti juba sama aasta 15. novembril.<ref name="Kivimäe Põhikooli ajalugu">[http://www.kivimae.tln.edu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=143&Itemid=82 Kivimäe Põhikooli ajalugu] Kivimäe Põhikool</ref> [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)‎|Teise maailmasõja]] ajal anti koolihoone [[Wehrmacht‎|Saksa sõjaväe]] käsutusse ning õpilased suunati [[Tallinna Hiiu Põhikool|Hiiu algkooli]].<ref>Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk 159</ref> 1944. aasta sügisest algas hoones taas õppetöö.<ref>Nõmme ajalugu. Lk 179</ref> 1950. aastatel määrati igale Nõmme rajooni koolile šefid, kes pidid neid igati aitama (nt tegema remondi- ja ehitustöid). 29. kooli eest hoolitses Tööstuskombinaat.<ref>Nõmme ajalugu. Lk 180</ref> 1961. aastal valmis koolimaja kõrvale juurdeehitis algklasside tarvis. Täna paikneb seal ka söökla ja raamatukogu.<ref name="Kivimäe Põhikooli ajalugu"/> == Nimed läbi aegade == Varem on kool kandnud nimesid ''Kivimäe Algkool'' (alates 1932 6-klassiline), ''Tallinna 29. 7-aastane kool'' (1940), ''Tallinna 29. Mittetäielik Keskkool'' (1944, 7-klassiline), ''Tallinna 29. 8-klassiline Kool'' (1961) ja ''Tallinna 29. 9-klassiline Kool'' (1986). Alates 1990 kannab õppeasutus Tallinna Kivimäe Põhikooli nime.<ref>[http://www.kivimae.tln.edu.ee/images/stories/dokumendid/AK_2008-2010.pdf Tallinna Kivimäe Põhikooli arengukava 2008-2010.] Lk. 3</ref> == Sümbolid == Kivimäe kooli laulu "Mändide all vana maja..." komponeeris Anne Ermast, kooli muusikaõpetaja. == Õppetöö == Tallinna Kivimäe Põhikoolis on 9 klassi. Lisaks tegutsevad koolis pikapäevarühmad ning huvi- ja aineringid.<ref>[http://www.kivimae.tln.edu.ee/images/stories/dokumendid/p6him22rus.pdf. Tallinna Kivimäe Põhikooli põhimäärus] Tallinna Linnavalitsus, 24. november 1999. Määrus nr.103. Lk. 2</ref> Võõrkeelena õpitakse [[inglise keel‎|inglise]] ja [[vene keel]]t. Kooli direktor on [[Maie Sepp]] ja õppealajuhataja on Lehti Rauk. == Kooli huvitegevus == * Sõnakunst (1.–3. klass) * Plokkflööt (3.–4. klass) * Lauluring (4., 6., 8., 9. klass) * [[Saksa keel]] (9. klass) * [[Soome keel]] (6., 9. klass) * [[Judo]] (1.–9. klass) * Mõttemängud (1.–9. klass).<ref>[http://www.kivimae.tln.edu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=141&Itemid=78 Koolis töötavad ringid 2009/2010] Kivimäe Põhikool</ref> * Itaalia ajumäda ring (1.-9. klass) === Koorilaul, rahvatants === * Tallinna Kivimäe Põhikooli lastekoori. Dirigent Eva Lisa Markus * Tallinna Kivimäe Põhikooli mudilaskoor. Asutatud 1957. aastal. 1.–4. klass. Dirigent Anne Ermast * Tallinna Kivimäe Põhikooli poistekoor. 1.–4. klass. Dirigent Anne Ermast * Tallinna Kivimäe Põhikooli õpetajate rahvatantsurühm. Juhendaja Tõnu Pomerants * Tallinna Kivimäe Põhikooli 1.–4. klassi segarühm. Juhendaja Tõnu Pomerants.<ref>[http://www.rahvakultuur.ee/?&v=186&o=599 Tallinna Kivimäe Põhikool.] Rahvakultuuri Keskus</ref> * Tallinna Kivimäe Põhikooli segarühm Kivimäe Kivid. Asutatud 1998 aastal. 5.–9. klass. Juhendaja Tõnu Pomerants.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kivimae.ee/~kivid/doku.php?id= |pealkiri=Tantsuklubi Kivimäe Kivid koduleht |vaadatud=2009-12-31 |arhiivimisaeg=2008-04-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080411221425/http://www.kivimae.ee/~kivid/doku.php?id= |url-olek=ei tööta }}</ref> == Ühissõidukiühendus == Ligipääs ühistranspordiga Tallinna Kivimäe Põhikoolile on lähim [[Pärnu maantee]]lt buss nr [[27 (Tallinna bussiliin)|27]] (Harkujärve – Laagri alevik) ja 67 (Saku - Obje) Laane peatusest.<ref>{{Netiviide |url=http://soiduplaan.tallinn.ee/?stotele=Laane&a=p.search&t=xhtml&day=1-5&l=ee |pealkiri=Laane. Sõiduplaanid |vaadatud=2009-12-31 |arhiivimisaeg=2013-10-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131005003128/http://soiduplaan.tallinn.ee/?stotele=Laane&a=p.search&t=xhtml&day=1-5&l=ee |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Kadaka puiestee]]l Õitse peatuses peatuvad bussid nr [[10 (Tallinna bussiliin)|10]] (Väike–Õismäe – Vana-Pääsküla), [[20 (Tallinna bussiliin)|20]] (Reisisadam (D–terminal) – Pääsküla jaam) ja [[20A]] (Viru keskus – Laagri alevik).<ref>{{Netiviide |url=http://soiduplaan.tallinn.ee/?stotele=%C3%B5itse&a=p.search&t=xhtml&day=1-5&l=ee |pealkiri=Õitse. Sõiduplaanid |vaadatud=2009-12-31 |arhiivimisaeg=2015-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222102858/http://soiduplaan.tallinn.ee/?stotele=%C3%B5itse&a=p.search&t=xhtml&day=1-5&l=ee |url-olek=ei tööta }}</ref> == Tuntumaid kooli vilistlasi == * [[Voldemar Panso]] * [[Eno Raud]] * [[Erast Parmasto]] * [[Arvo Rõõmusoks]] * [[Harri Ling]] * [[Hans-Voldemar Trass]] * [[Mati Eliste]] * [[Rein Karemäe]] * [[Andrus Pork]] * [[Hardo Aasmäe]] * [[Ivar Hallop]] * [[Viiu Härm]] * [[Tõnu Õnnepalu]] * [[Kalle Sepp]] * Taivo Tung Sahur == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Ilse Remmel. Mälestusi Kivimäe koolist 1936-1971 / Nõmme koolilood. Tallinn : Nõmme Linnaosa Valitsus, 2004, lk 138–141 * Kivimäe Kool 70. Tallinn : Kivimäe Põhikool, 2002 * Kivimäe Kool 75. Tallinn : Kivimäe Põhikool, 2007 * Lilian Aun. Soome keele eksamist põhikoolis : (Kivimäe Põhikooli näitel) / Soome keele aineraamat. Rootsi keele aineraamat. Tallinn : Eesti Vabariigi Haridusministeerium, 1997, lk 57–59. * Koolivalmidus – mis, miks ja kuidas? : (28. apr. 1998 toimus Kivimäe Põhikoolis koolivalmiduse teabepäev / sõnavõtte refereeris Mari Teinemaa) / Õpetajate Leht 29. mai 1998, lk 10–11. * Mari Teinemaa; Margus Pillau. Kivimäe kool tähistab sünnipäeva / Õpetajate Leht 27. september 2002, lk 14. * Kivimäe põhikool tähistas laupäeval 70. sünnipäeva / Eesti Päevaleht : Tallinn 7.oktoober 2002, lk 8. * [http://www.tallinn.ee/est/g1510s21387 Kivimäe kooli head tulemused] / Nõmme Sõnumid 22. aprill 2005, lk 4 * Marko Põldroos. [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 Kivimäe põhikoolis on edukad mälumängurid] / Nõmme Sõnumid 16. detsember 2005, lk 2. * Raile Rauk. [http://www.tallinn.ee/est/g1510s28507 Tere, kallis Kivimäe kool!] / Nõmme Sõnumid 24. november 2006, lk 5. * Lehti Rauk. Kivimäe kool – me mesipuu : Tallinna Kivimäe Põhikool 75 / Õpetajate Leht 16. november 2007, lk 14 == Välislingid == * [https://www.tallinn.ee/et/kivimaekool Kooli koduleht] * [https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=446 Tallinna Kivimäe Põhikool] Eesti Hariduse Infosüsteemis {{koord|NS=59.3753|EW=24.6448|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa]] hh2kyxg7nww1h4yn94709mahoawk8qr 0 196880 7168087 6896906 2026-06-05T21:43:04Z Andreas003 7485 7168087 wikitext text/x-wiki {{Partei | partei_nimi = Roheline Liit | partei_nimi_keeles = Vihreä Liitto | partei_logo = Vihreä Liitto Logo.svg | partei_staatus = | esimees = [[Sofia Virta]] | peasekretär = [[Anna Moring]] | asutamine = [[1987]] | peakorter = Mannerheimintie 15b A, 00260 [[Helsingi]] | ideoloogia = [[Roheline ideoloogia|roheline]]<br>[[sotsiaalliberalism]] | koalitsioon = | kohti1_kus = [[Eduskunta|Eduskunnas]] | kohti1 = 20 | europarlament = [[Rohelised/Euroopa Vabaliit]] | ajaleht = | liikmeid = 9000 (2024) | kodulehekülg = https://www.vihreat.fi/ | värvus = green | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Roheline Partei]] }} '''Roheline Liit''' ([[soome keel]]es ''Vihreä Liitto'', [[rootsi keel]]es ''Gröna Förbundet'') on [[Soome]] [[Roheline ideoloogia|roheline]] [[erakond]]. Roheline Liit asutati [[1987]]. aastal ja registreeriti parteina aasta hiljem. [[2017]]. aasta mais oli parteil umbes 8768 liiget.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.vihreat.fi/artikkeli/2017/05/ennatysmaara-vihreiden-jasenia-aanestaa-uudesta-puheenjohtajasta|Pealkiri=Ennätysmäärä Vihreiden jäseniä äänestää uudesta puheenjohtajasta|Väljaanne=Vihreä liitto|Aeg=2017-05-22|Kasutatud=}}</ref> Erakonna esimees on alates 2023. aastast [[Sofia Virta]]. Üle-eelmine erakonna esimees oli [[Anni Sinnemäki]], kes oli [[Matti Vanhaneni teine valitsus|Matti Vanhase teise valitsuse]] ja [[Mari Kiviniemi valitsus]]e tööminister. Teine roheline minister mõlemas valitsuses oli justiitsminister [[Tuija Brax]]. [[2007. aasta Soome parlamendivalimised|2007. aastal valitud]] [[Eduskunta|Eduskunna]] koosseisus oli 15 ja [[2011. aasta Soome parlamendivalimised|2011. aastal valitud]] koosseisus 10 roheliste esindajat. [[22. juuni]]l [[2011]] ametisse astunud [[Jyrki Kataineni valitsus]]es oli kaks roheliste ministrit, keskkonnaminister [[Ville Niinistö]] ja arengukoostöö minister [[Heidi Hautala]]. 2019. aastal valitud Eduskunna koosseisus oli 20 roheliste esindajat. 6. juunil 2019 ametisse astunud [[Antti Rinne valitsus|Antti Rinne valitsuses]] oli kolm roheliste ministrit, välisminister [[Pekka Haavisto]], siseminister [[Maria Ohisalo]] ja keskkonna- ja kliimaminister [[Krista Mikkonen]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.vihreat.fi/artikkeli/2019/06/vihreat-paatti-hallitukseen-osallistumisesta-ministereista|Pealkiri=Vihreät päätti hallitukseen osallistumisesta ja ministereistä|Väljaanne=Vihreä liitto|Aeg=2019-06-04|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-06-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190607003142/https://www.vihreat.fi/artikkeli/2019/06/vihreat-paatti-hallitukseen-osallistumisesta-ministereista|url-olek=ei tööta}}</ref> [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2019. aastal]] valiti [[Euroopa Parlament]]i Rohelise Liidu liikmed [[Ville Niinistö]] ja [[Heidi Hautala]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.vihreat.fi/eurovaalit-2019/ehdokkaat|Pealkiri=Vihreät eurovaaliehdokkaat|Väljaanne=Vihreä liitto|Aeg=|Kasutatud=2019-06-06|url-olek=ei tööta|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190619150922/https://www.vihreat.fi/eurovaalit-2019/ehdokkaat|arhiivimisaeg=2019-06-19}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.vihreat.fi/ Erakonna koduleht] [[Kategooria:Soome parteid]] [[Kategooria:Rohelised parteid]] p1e8df9fhyqk16qvwz0cx1sxzv8l3dv 0 201963 7168257 5896701 2026-06-06T10:13:13Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7168257 wikitext text/x-wiki '''August Orav''' [[VR II/3]] ([[7. september]] [[1895]] [[Helme kihelkond]] – [[4. jaanuar]] [[1961]]) oli Eesti sõjaväelane ([[veebel]]). Ta osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ratsaväes. Rahuajal oli ta Kapermäe A 5 talu peremees ja [[Kaitseliidu Tartumaa malev]]a [[Alatskivi kompanii]] [[rühmapealik]]. ==Välislingid== *[http://www.alatskivi.ee/files/doc/Ajaleht%20Alatskivi/veebruar%20%20%20lk.%20%20%203.pdf Uudo Jõgi, Alatskivi valla Vabadusristi kavalerid] Alatskivi Vallaleht, 11. veebruar 2010 {{JÄRJESTA:Orav, August}} [[Kategooria:Eesti ratsaväeosade koosseis]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Alatskivi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1961]] l12jtm6l6y0n3zenc2ykzozfkssit9y 0 205107 7168282 6736810 2026-06-06T10:33:25Z NOSSER 8097 7168282 wikitext text/x-wiki [[Krahv]] '''Gustav Friedrich von Rosen''' ([[6. august]] [[1688]] [[Tallinn]] – [[17. juuni]] [[1769]] [[Stockholm]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] sõjaväelane ja [[riiginõunik (Rootsi)|riiginõunik]] [[Rootsi]] teenistuses, [[Soome kindralkuberneride loend|Soome kindralkuberner]] ([[1747]]–[[1751]]). [[File:Gustaf Fredrik von Rosen.jpg|pisi|]] [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal 17. aastase noormehena sõjaväeteenistust alustanud Gustav Friedrich von Rosen teenis [[1705]] [[tragun]]ina [[Stenbocki rügement|Stenbocki rügemendis]] ja ülendati pärast [[1706]]. aasta [[Grodno lahing]]ut [[kornet]]iks. 28. märtsist [[1707]] teenis [[leitnant|leitnandina]] ooberst [[Nils Hielm]]i tragunirügemendis ja Põhja-Skåne rügemendis, võttes muuhulgas osa [[Holowczyni lahing|Holowczyni]] ja [[Poltava lahing|Poltava]] lahingutest, mille järel oli 8. novembrist [[1711]] [[Livregementet]]i [[rittmeister]]. [[1713]] võttis osa [[Benderi "kalabalik"|võitlusest]] [[Bender]]is, mille käigus langes vangi kuningas [[Karl XII]]. 5. oktoobrist 1714 sai temast kuninga [[kindraladjutant]] ja saatis kuningat tagasiteel Pitestist [[Stralsund]]i. 20. juulil [[1715]] [[Usedom]]is preislaste vastu sõdides päästis ta kuninga elu, andes talle oma hobuse. Pärast 15. novembril 1715 toimunud [[Stresowi lahing]]ut ülendati [[ooberst]]iks ja võitles seejärel [[Rootsi Pommeri]]s ja [[Norra]]s, oli admiraliteedi asedirektor, [[Karlskrona]] ja [[Karlshamn]]i kindluste ülemkomandant, ülendati 28. mail [[1722]] jalaväe [[kindralmajor]]iks, naturaliseeriti 14. detsembril [[1724]] [[Rootsi aadel|Rootsi aadlikuks]] ja immatrikuleeriti 1726. aastal Nr. 1790 all [[Rootsi rüütelkond]]a, mille järel sai temast 28. juunil 1728 [[Västmanland]]i rügemendi ülem. 14. juunil [[1731]] sai ta Rootsi [[vabahärra]]ks (Nr.208), 31. märtsil [[1739]] [[riiginõunik (Rootsi)|riiginõunikuks]], määrati 13. septembril [[1743]] sõjaväe ülemjuhatajaks [[Skåne maakond|Skånes]] ja 13. veebruaril [[1747]] [[Soome]] [[kindralkuberner]]iks. 16. aprillil [[1748]] sai temast [[Rootsi Mõõgaorden|Rootsi Kuningliku Mõõgaordeni]] komandör ja päev hiljem ka [[Serafimi orden|Serafimi ordu]] rüütel (serafimerriddare). 21. novembril [[1751]] sai ta kuningas [[Adolf Fredrik]]u kroonimise eel [[krahv]]itiitli, ning immatrikuleeriti [[1752]] [[Rootsi rüütelkond]]a krahvisuguvõsana Nr.86.<ref name="Rosen" /> <ref name="y3GPx" /> [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] osana toimunud [[Pommeri sõda|Pommeri sõja]]s sai feldmarssal [[Mattias Alexander von Ungern-Sternberg]] 21. detsembril [[1757]] käsu Preisi vägede piiramisrõngas oleva Rootsi armee juhtimine üle anda Rosenile, kuid kuna ka sõjaväe ülemjuhatajaks saanud Rosen ei suutnud selles olukorras midagi korda saata asendati ta 27. juunil [[1758]] [[Gustaf David Hamilton]]iga. Talle kuulus [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] asunud [[Roosna mõis|Roosna]] (Sonorm) [[mõis]]. ==Perekond== Gustav Friedrich von Roseni vanemad olid [[Roosna mõis|Roosna]], [[Seli mõis|Seli]] ja [[Kuie mõis|Kuie]] mõisnik, [[Eestimaa maanõunik]] ja meeskohtunik [[Hans von Rosen (surnud 1701)|Hans (Johan) von Rosen]] ja krahvinna Brita Stenbock.<ref name="fVAwl" /> Tema vend [[Erich Dietrich von Rosen]] (1689–1735) oli [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1715–1720). <ref name="pwPKz" /> <ref name="eSMvX" /> Gustav Friedrich von Rosen oli kolm korda abielus. Tema abikaasad olid<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Rosen_nr_85#3 Gustaf Fredrik von Rosen], www.adelsvapen.com</ref> 1. Sophia Lovisa Wachtmeister (surnud 1729), kes oli [[Lagedi mõis|Lagedi]] mõisniku (kuni 1672), kuningliku nõuniku, kindraladmirali ja Johannishusi krahvi [[Hans Wachtmeister (1641–1714)|Hans Wachtmeister]]i (1641–1714) ja Sophia Lovisa Aschebergi (1664–1720) tütar, feldmarssal [[Rutger von Ascheberg]]i tütretütar ja [[Vaemla mõis|Vaemla]] mõisniku krahv [[Axel Wilhelm Wachtmeister]]i (1701–1763) õde. 2. Ebba Margaretha Banér (surnud 1731), kes oli [[Djursholmi loss|Djursholm]]ist pärit kindralleitnandi ja vabahärra [[Johan Claesson Banér]]i (1659–1736) ja krahvinna Ulrika Christina Vellingki (1687–1766) tütar, [[Ekenäsi loss]]i omaniku krahv [[Mauritz Vellingk]]i (1651–1727) tütretütar. Abielust sündis: *[[Fredrik Ulrik von Rosen]] (1731–1793), riiginõunik, [[Turu ja Pori lään]]i [[maaisand]], 1757. aastast krahvinna Hedvig Sofia Stenbocki abikaasa 3. Teodora Beata von Dücker (1712– ), kes oli krahv [[Carl Gustaf Dücker]]i (1671–1732) ja vürstitar Theodora Ogińska (1692–1719) tütar. ===Sugupuu=== {{Sugupuu |nimi= Gustav Friedrich von Rosen |isa= [[Hans von Rosen (surnud 1701)|Hans (Johan) von Rosen]]</br>(surnud 1701) |isaisa= [[Dietrich von Rosen]] </br>(surnud 1657) |isaisaisa=[[Robert von Rosen (surnud 1630)|Robert von Rosen]] ([[Roosna mõis|Roosna]]) </br>(surnud 1630) |isaisaema=[[Magdalena von Asserien]] ([[Hõbeda mõis|Hõbeda]]) |isaema= [[Anna Britta von Wrangell]]</br>(surnud 1654) |isaemaisa= [[Hans von Wrangell]] ([[Alu mõis|Alu]]) |isaemaema= [[Anna von Uexküll]] ([[Angerja mõis|Angerja]]) |ema= Krahvinna [[Brita Stenbock]]</br>(1648–1716) |emaisa= Krahv [[Erik Stenbock]]</br>(1612–1659) |emaisaisa= [[Gustaf Eriksson Stenbock|Gustaf Stenbock]]</br>(1575–1629) |emaisaema= Krahvinna [[Beata Brahe]]</br>(1583–1645) |emaema= [[Catharina von Schwerin]]</br>(1619–1655) |emaemaisa= [[Rüdiger von Schwerin]] ([[Spantekow]]; [[:de:Festung Spantekow|de]])</br>(15xx–1621) |emaemaema= [[Cathrina von Eichstedt]] }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rosen">Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754-55, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA187 lk. 187], [http://books.google.se/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA59 lk. 59–60], [http://books.google.ee/books?id=9bIDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA1394 lk. 1394–1395]</ref> <ref name="y3GPx">''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1 '', Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=227 lk.210]</ref> <ref name="fVAwl">[[Svenskt biografiskt handlexikon]] 1906, [http://runeberg.org/sbh/b0357.html lk. 357-358]</ref> <ref name="pwPKz">''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1 Livland, Bd. 2 '', Görlitz, 1935, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000559/images/index.html?seite=484 lk.1119]</ref> <ref name="eSMvX">[[Nordisk familjebok]], 1916, [http://runeberg.org/nfcc/0477.html v. 861-862]</ref> }} ==Kirjandus== *[[Bernhard von Beskow]]: Minne af riks-rådet, grefve Gustaf Fredrik von Rosen. Svenska Akademiens Handlingar 1852, [http://libris.kb.se/bib/10868935 libris.se] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=... | nimi=[[Soome kindralkuberner]] | aeg=[[1747]]–[[1751]] | järgnev=...}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Rosen, Gustav Friedrich}} [[Kategooria:Punased Rosenid]] [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Rootsi sõjaväelased]] [[Kategooria:Rootsi krahvid]] [[Kategooria:Soome kindralkubernerid]] [[Kategooria:Soome ajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1688]] [[Kategooria:Surnud 1769]] pkib7pbc7avgoez9u58u6au6gmela5e 0 206142 7168270 7083473 2026-06-06T10:21:09Z NOSSER 8097 7168270 wikitext text/x-wiki [[Fail:Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp]] '''Rosen''' oli [[Pommeri]]st pärit [[Eestimaa]] aadlisuguvõsa. Suguvõsa vapil kujutati lõvi ja valgeid (hõbedasi) roose. Et teha vahet põlise [[Liivimaa]] [[Rosen (punane)|Rosenite]] suguvõsaga, kutsuti uue suguvõsa esindajaid valgeteks Roseniteks. [[Pilt:Bogislaus von Rosen.jpg|pisi|[[Bogislaus von Rosen]] (1572–1658)]] == Ajalugu == Suguvõsa esimene esindaja [[Eestimaa]]l oli [[Pommeri]]st pärit kaupmees [[Bogislaus Rosen]] (kuni aadeldamiseni kandis nime ''Rose'') (1572–1658), kes sai [[1603]]. aastal [[Tallinn]]a kodanikuks. Bogislaus von Rosen, kes oli väga rikas, laenas sageli raha Rootsi riigile ja sai võlgade katteks mitmeid maavaldusi. Talle kuulusid Eestimaal 26 küla, mille kogusuuruseks oli umbes 338 [[adramaa]]d. [[1617]]. aastal tõstis [[Gustav II Adolf]] ta von Roseni nime all aadliseisusse.<ref>[http://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=410 Aadlivapid Ajalooarhiivis: Bogislaus von Rosen]</ref><ref>[[Carl Arvid von Klingspor]]: ''Baltisches Wappenbuch''. Stockholm 1882, {{BSB|00000445,00096|info}}, {{BSB|00000445,00199|vapid}}</ref> ning kanti [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]na [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|aadlimatriklisse all nr 290]]. [[1620]]–[[1636]] oli ta [[Koporje]] ja [[Jamburg]]i asehaldur. 1746. aastal kanti Rosen a. d. H. Weinjerwen ([[Väinjärve mõis|Väinjärve]]) nr 118 all [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] ja [[1802]]. aastal sai [[Väinjärve mõis|Väinjärve]] mõisnik [[Andreas Ludwig von Rosen]] (1729–1805) [[Viin]]is Püha Rooma keisrilt [[vabahärra]] tiitli. == Suguvõsa liikmeid == * [[Bogislaus von Rosen]] (1572–1658), [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Lehmja mõis|Lehmja]], [[Karinu mõis|Karinu]], [[Viisu mõis|Viisu]], [[Väinjärve mõis|Väinjärve]] ja Domassova mõisnik, [[Koporje|Kaporje]] ja [[Kingissepp|Jama]] [[asehaldur]] **Andreas von Rosen (1620–1681), Väinjärve suguvõsaliin ** [[Axel von Rosen]] (1624–1679), Roosna-Alliku ja Viisu mõisnik, Tallinna asehaldur, Roosna-Alliku suguvõsaliin **Heinrich von Rosen (1629–1703), [[Lehmja mõis|Lehmja]]-[[Karinu mõis]]nik, Lehmja-Karinu suguvõsaliin === Väinjärve suguvõsaliin === [[Fail:Roseni (valge) suguvõsa vabahärravapp.jpg|thumb|[[Väinjärve mõis|Väinjärve]] Rosenite suguvõsa vabahärravapp]] *A Andreas von Rosen (1620–1681, maetud [[Tallinna Niguliste kirik]]us), [[Järvamaa]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] Väinjärve (saksa k. ''Haus Weinjerwen'') suguvõsaliin<ref name=":0">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/661 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 620</ref> **B1 Hans Konrad von Rosen (surn. 1712), Rootsi sõjaväelane (rittmeister)<ref name=":0" />, meesjärglased surid 1710 katku **B2 [[Andreas Ludwig von Rosen]] (1664–1701), Rootsi sõjaväelane (major), [[Väinjärve mõis]]nik ***C Johann Andreas von Rosen (1690–1752), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Väinjärve mõisnik<ref name=":1">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/662 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 621</ref> ****D1 [[Andreas Ludwig von Rosen (1729–1805)|Andreas Ludwig von Rosen]] (1729–1805), [[Väinjärve mõis|Väinjärve]] mõisnik, sai [[Viin]]is [[1802]]. aastal<ref name=":1" /> Püha Rooma keisrilt [[riigivabahärra]] tiitli *****E1 Vabahärra [[Georg Andreas von Rosen]] (1765–1841), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Austria kammerhärra, Malta ordu rüütel *****E2 Vabahärra [[Otto Friedrich von Rosen]] (1769–1837), Venemaa sõjaväelane (premier major), Eestimaa postidirektor, Väinjärve mõisnik<ref name=":1" /> ******F1 [[Andreas Ludwig Friedrich Karl von Rosen|Andreas von Rosen]] (1803–1879)<ref name=":2">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/663 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572 - 1658 : Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 622</ref>, [[Vitebski kubermang]]u Salessi mõisnik, Venemaa keisririigi [[salanõunik]] (1856), [[ülemõuemeister]] (1867), [[Püha Aleksander Nevski orden]]i kavaler *******G1 Alexander Bogislaus von Rosen (1851–1888), [[ulaan]]ipolgu staabi[[rittmeister]], [[tiibadjutant]]<ref name=":2" /> *******G2 Vabahärra [[Nikolai Georg Otto Andreas von Rosen|Nikolai von Rosen]] (1856–1912), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)<ref name=":2" /> ********H Vabahärra Konstantin Rosen (1883–1956), [[Sainte-Geneviève-des-Bois'i vene kalmistu]]le maetud kaardiväepolkovnik ******F2 Vabahärra [[Konstantin von Rosen]] (1818–1874)<ref name=":2" />, [[Bessaraabia]] Lipkani mõisnik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväeleitnant), [[Johanniitide ordu]] rüütel ******F3 ''Oskar'' Konrad Gotthard von Rosen (1819–1856), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväeleitnant), [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|Sõjaministeerium]]i ametnik<ref name=":2" /> *******G Vabahärra [[Konstantin Bogislaus von Rosen|Konstantin von Rosen]] (1851–1903), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[kindralleitnant]]<ref>[http://88.217.241.77/amburger/index.php?id=76201]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref>) ****D2 Joachim Friedrich von Rosen (1732–1795), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Paslepa mõis|Paslepa]], [[Tolli mõis|Tolli]], Liivimaa [[Tolka mõis]]nik<ref name=":1" /> *****E1 Parun Johann ''Andreas'' Magnus von Rosen (1773–1828), [[:ru:Розен, Андрей Фёдорович|ru]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Grodno [[husaar]]irügemendi komandör, [[Bakuu]] komandant<ref>[http://88.217.241.77/amburger/index.php?id=76198]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref><ref name=":2" /> *****E2 Friedrich von Rosen (1778–1830), Vilno viitsepostidirektor<ref name=":2" /> === Roosna-Alliku suguvõsaliin === *A [[Axel von Rosen]] (1624–1679), [[Järvamaa]] [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani kihelkonna]] [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]] (saksa k. ''Haus Kaltenbrunn'')<ref name=":3">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/664 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 623</ref> ja [[Viisu mõis]]nik, Tallinna asehaldur **B [[Bengt Gustav von Rosen]] (1665–1725), Roosna-Alliku, [[Mäo mõis|Mäo]], Viisu ja [[Vodja mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1702–1705, [[Eestimaa maanõunik]]. Ilma meesjärglasteta. === Lehmja-Karinu suguvõsaliin === *A Hans Heinrich von Rosen (1629–1703, maetud [[Tallinna Niguliste kirik]]us), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), [[meeskohtunik]], [[Lehmja mõis|Lehmja]]-[[Karinu mõis]]nik<ref name=":0" /> [[Domassova mõis]]nik [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]]l, Lehmja-Karinu (saksa k. ''Haus Rosenhagen-Kardina'') suguvõsaliin<ref name=":4">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/665 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 624</ref> **B [[Hans Heinrich von Rosen (1703–1780)|Hans Heinrich von Rosen]] (1703–1780), [[Lehmja mõis|Lehmja]], [[Karinu mõis|Karinu]], [[Prandi mõis|Prandi]] ja [[Silmsi mõis]]nik, meeskohtunik ***C1 [[Bernd Reinhold von Rosen]] (1730–1798), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), [[Koordi mõis]]nik, [[Huuksi mõis]]arentnik<ref name=":5">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/666 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 625</ref> ****D1 Heinrich Bernd von Rosen (1776–1833), Koordi, [[Purdi mõis]]nik, Järvamaa [[haagikohtunik]]<ref name=":5" /> ****D2 Woldemar Friedrich Wilhelm von Rosen (1778–1806), [[Jõepere mõis]]nik<ref name=":5" /> ***C2 [[Bengt Friedrich von Rosen|Bengt ''Friedrich'' von Rosen]] (1738–1809), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Prandi ja Karinu mõisnik<ref name=":5" /> ****D1 Bernhard Friedrich von Rosen (1765–1831), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), [[Keava mõis]]nik<ref name=":5" /> ****D2 Gustav Heinrich von Rosen (1769–1840), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), [[haagikohtunik]], [[Äntu mõis]]nik<ref name=":6">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/667 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 626</ref>, meesjärglasteta ****D3 Georg Bogislaus von Rosen (1774–1845), [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kassel]]i sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Virumaa kreisikohus|Virumaa kreisikoh]]tu [[assessor]], [[Piira mõis]]nik<ref name=":6" /> ****D4 Karl ''Wilhelm von Rosen'' (1778–1846), [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kassel]]i sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Harju-Järva kreisikohus|Harju ja Järvamaa]] [[Kreisikohus|kreisikoh]]tu kohtunik, Karinu, Prandi ja Piira mõisnik<ref name=":6" /> *****E1 Gustav Wilhelm von Rosen (1812–1877), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), [[Kolu mõis (Türi)|Kolu]] ja [[Kukevere mõis]]nik<ref name=":6" /> *****E2 ''Paul'' Alexander ''von Rosen'' (1814–1884), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabirittmeister), [[haagikohtunik]]<ref name=":6" />, Karinu mõisnik ******F ''Ernst'' Friedrich Bogislaus von Rosen (1859–1922), kreisikohtu assessor, Karinu, Prandi mõisnik <ref name=":7" />, Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi üks asutajaid *****E3 [[Woldemar von Rosen|''Woldemar'' Reinhold ''von Rosen'']] (1815 Karinu mõis –1889), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), [[Eestimaa kubermang]]u [[Eestimaa Kubermangu Aktsiisivalitsus|Aktsiisivalitsus]]e Rakvere aktiisivalitsuse ülem, [[meeskohtunik]], [[Piira mõis]]nik<ref name=":7">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/668 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 627</ref> ******F1 [[Walter von Rosen|Wilhelm ''Walter von Rosen'']] (1844–1922)<ref name=":7" />, Venemaa keisririigi sõjaväelane (ulaanipolgu major), [[Tula kubermang]]us tegutsenud loodusteadlane, riiginõunik, [[Venemaa Geograafiaselts]]i liige (1877) ******F2 [[Heinrich Leopold von Rosen|Heinrich von Rosen]] (1847–1924 [[Gelendžik]]), insener-arhitekt, [[tõeline riiginõunik]]<ref name=":8">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/669 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 628</ref> ******F3 [[Arved von Rosen|Gustav ''Arved von Rosen'']] (1849–1903)<ref name=":7" />, [[Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co]] direktor (1895–1903), Tallinna viinavabriku "[[Rosen & Co]]." asutaja, Keila kihelkonna mõisamaakoha Villa-Rosen omanik<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=18153 Villa-Rosen (Keila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> *******G [[Ernest von Rosen]] (1884– 1962), [[Tallinna Börsikomitee]] asepresident, Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1938–1940). ******F4 Hermann ''Otto von Rosen'' (1853–1925 [[Novotšerkassk]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (ulaanipolgu [[Kornet (auaste)|kornet]]), aktsiisiametnik Mervis, Doni Polütehnikumi geoloogiamuuseumi konservaator<ref name=":8" /> ******F5 Karl Timoleon von Rosen (1855 Rakvere – 1918 Peterburi)<ref name=":8" /> ******F6 [[Paul Gerhard von Rosen|Gerhard von Rosen]] (1856–1927), maalikunstnik, [[Riia Polütehnikum]]i professor<ref name=":9">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/670 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 629</ref> *******G1 [[Claus von Rosen]] (1904– ), [[1971]]. aastal esimese suguvõsa esindajana [[Rootsi rüütelkond]]a (nr. 2348) immatrikuleeritud kaubandustegelane *******G2 [[Jürgen von Rosen]] (1907–1954), põllumees Eestimaal, II. maailmasõja memuaariraamatu autori [[Martha von Rosen]]i (sünd. [[Kügelgen]]) abikaasa<ref>[[Martha von Rosen]]: A Baltic odyssey: war and survival., (kaasautor [[Jürgen von Rosen]] ; toim. [[Elvi Whittaker]]), Calgary: University of Calgary Press, 1995, ISBN 1895176247 [http://tallinn.ester.ee/record=b1327641~S1*est ESTER], [http://books.google.ee/books?id=z0KMwDliDhcC Google Books]</ref> ******F7 [[Alexander von Rosen|''Alexander'' Woldemar von ''Rosen'']] (13.10.1858 Rakvere – 04.04.1938 Tallinn), Tallinna [[Tallinna Teatri Selts|teatriseltsi]], [[Tallinna Kammermuusika Selts|kammermuusikaseltsi]], jahiseltsi esimees, Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1903–1938)<ref name=":9" /> *******G Friedrich von Rosen, osales [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[Balti pataljon]]is leitnandina ******F8 Marie Agnes ''Elisabeth von Rosen'' (1865 Rakvere – 1945 Birkenwerder), ajaloolane<ref>Elisabeth von Rosen, [digar.ee/viewer/en/nlib-digar:304958 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572 - 1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen]. Familienverband der "weiszen" Rosen, 1938</ref>, Eestis teatriajaloolane<ref>Elisabet Rosen. Rückblicke auf die Pflege der Schauspielkunst in Reval. Haag, 1910, [https://dspace.ut.ee/items/397a435d-dae5-420e-8abd-eb32b9ac163a]</ref>, 1924. aastal [[Tallinna Linnaarhiiv]]i juhatajaabi kohusetäitja<ref>Tundmatu paruness Tallinna Linnaarhiivis, Tallinna Linnaarhiiv, 9. november 2023</ref> *****E4 Wilhelm Leopold von Rosen (1817–1871), kreisideputaat, meeskohtu assessor, [[Kuusna mõis]]nik<ref name=":7" /> ******F1 Karl Wilhelm von Rosen (1845–1869 [[Harkovi kubermang]]), põlluharija<ref name=":7" /> ******F2 Heinrich Axel von Rosen (1847–1903 Tartu), raudteeametnik [[Balti raudtee]]l <ref name=":7" /> ******F3 [[Hermann Heinrich Bogislaus von Rosen|Hermann von Rosen]] (1858–1930), [[Kuusna mõis|Kuusna]] (Väike-Karinu) mõisast pärit meditsiinidoktor, kirjanik Berliinis == Mõisavaldused == Rosenitele kuulusid erinevatel aegadel: [[Roosna-Alliku mõis]], [[Lehmja mõis]], [[Jõepere mõis]], [[Ramma mõis]], [[Karinu mõis]], [[Viisu mõis]], [[Väinjärve mõis]], [[Mäo mõis]], [[Vodja mõis]], [[Prandi mõis]], [[Äntu mõis]], [[Koordi mõis]], [[Purdi mõis]], [[Silmsi mõis]], [[Kiltsi mõis]], [[Paslepa mõis]], [[Tolka mõis]] ([[Liivimaa kubermang]]us), [[Domassova mõis]] ([[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]]l), Lipkani mõis ([[Bessaraabia kubermang]]us), Tonjamini mõis ([[Vitebski kubermang]]us), Salessi mõis (Vitebski kubermangus). == Vaata ka == * [[Rosen (punane)]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 2, Görlitz, 1930, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=941 lk. 171–184] *Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/6 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572 - 1658 : Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938. == Välislingid == * [http://sites.google.com/site/fivegateways/alphabetical-index-r/rosen Väljavõte von Rosen genealoogiast] (inglise keeles) [[Kategooria:Valged Rosenid| ]] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] jzl900yx8zr7p6h15qjmijwp9r3v1hh 7168288 7168270 2026-06-06T10:37:14Z NOSSER 8097 7168288 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Rosen | manusta = | pilt = Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp.jpg | alt = | pildiallkiri = Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp | päritolu = | esivanem = [[Bogislaus von Rosen]] | praegune_suguvõsa_pea = | matrikuleeritud_saaremaa_rüütelkond = | number_saaremaa_rüütelkond = | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1617 | number_rootsi_rüütelkond = 290 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = | matrikuleeritud_soome_rüütelkond = | number_soome_rüütelkond = | väljasurnud_soome_rüütelkond = | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = | number_liivima_rüütelkond = | väljasurnud_liivimaa_rüütelkond = | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond = 1746 | number_eestimaa_rüütelkond = 118 | väljasurnud_eestimaa_rüütelkond = }} '''Rosen''' oli [[Pommeri]]st pärit [[Eestimaa]] aadlisuguvõsa. Suguvõsa vapil kujutati lõvi ja valgeid (hõbedasi) roose. Et teha vahet põlise [[Liivimaa]] [[Rosen (punane)|Rosenite]] suguvõsaga, kutsuti uue suguvõsa esindajaid valgeteks Roseniteks. [[Pilt:Bogislaus von Rosen.jpg|pisi|[[Bogislaus von Rosen]] (1572–1658)]] == Ajalugu == Suguvõsa esimene esindaja [[Eestimaa]]l oli [[Pommeri]]st pärit kaupmees [[Bogislaus Rosen]] (kuni aadeldamiseni kandis nime ''Rose'') (1572–1658), kes sai [[1603]]. aastal [[Tallinn]]a kodanikuks. Bogislaus von Rosen, kes oli väga rikas, laenas sageli raha Rootsi riigile ja sai võlgade katteks mitmeid maavaldusi. Talle kuulusid Eestimaal 26 küla, mille kogusuuruseks oli umbes 338 [[adramaa]]d. [[1617]]. aastal tõstis [[Gustav II Adolf]] ta von Roseni nime all aadliseisusse.<ref>[http://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=410 Aadlivapid Ajalooarhiivis: Bogislaus von Rosen]</ref><ref>[[Carl Arvid von Klingspor]]: ''Baltisches Wappenbuch''. Stockholm 1882, {{BSB|00000445,00096|info}}, {{BSB|00000445,00199|vapid}}</ref> ning kanti [[Rootsi rüütelkond]]a [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend| nr 290 all]]. [[1620]]–[[1636]] oli ta [[Koporje]] ja [[Jamburg]]i asehaldur. 1746. aastal kanti Rosen a. d. H. Weinjerwen ([[Väinjärve mõis|Väinjärve]]) nr 118 all [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] ja [[1802]]. aastal sai [[Väinjärve mõis|Väinjärve]] mõisnik [[Andreas Ludwig von Rosen]] (1729–1805) [[Viin]]is Püha Rooma keisrilt [[vabahärra]] tiitli. == Suguvõsa liikmeid == * [[Bogislaus von Rosen]] (1572–1658), [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Lehmja mõis|Lehmja]], [[Karinu mõis|Karinu]], [[Viisu mõis|Viisu]], [[Väinjärve mõis|Väinjärve]] ja Domassova mõisnik, [[Koporje|Kaporje]] ja [[Kingissepp|Jama]] [[asehaldur]] **Andreas von Rosen (1620–1681), Väinjärve suguvõsaliin ** [[Axel von Rosen]] (1624–1679), Roosna-Alliku ja Viisu mõisnik, Tallinna asehaldur, Roosna-Alliku suguvõsaliin **Heinrich von Rosen (1629–1703), [[Lehmja mõis|Lehmja]]-[[Karinu mõis]]nik, Lehmja-Karinu suguvõsaliin === Väinjärve suguvõsaliin === [[Fail:Roseni (valge) suguvõsa vabahärravapp.jpg|thumb|[[Väinjärve mõis|Väinjärve]] Rosenite suguvõsa vabahärravapp]] *A Andreas von Rosen (1620–1681, maetud [[Tallinna Niguliste kirik]]us), [[Järvamaa]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] Väinjärve (saksa k. ''Haus Weinjerwen'') suguvõsaliin<ref name=":0">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/661 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 620</ref> **B1 Hans Konrad von Rosen (surn. 1712), Rootsi sõjaväelane (rittmeister)<ref name=":0" />, meesjärglased surid 1710 katku **B2 [[Andreas Ludwig von Rosen]] (1664–1701), Rootsi sõjaväelane (major), [[Väinjärve mõis]]nik ***C Johann Andreas von Rosen (1690–1752), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Väinjärve mõisnik<ref name=":1">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/662 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 621</ref> ****D1 [[Andreas Ludwig von Rosen (1729–1805)|Andreas Ludwig von Rosen]] (1729–1805), [[Väinjärve mõis|Väinjärve]] mõisnik, sai [[Viin]]is [[1802]]. aastal<ref name=":1" /> Püha Rooma keisrilt [[riigivabahärra]] tiitli *****E1 Vabahärra [[Georg Andreas von Rosen]] (1765–1841), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Austria kammerhärra, Malta ordu rüütel *****E2 Vabahärra [[Otto Friedrich von Rosen]] (1769–1837), Venemaa sõjaväelane (premier major), Eestimaa postidirektor, Väinjärve mõisnik<ref name=":1" />[[File:Andreas von Rosen.jpg|pisi|[[Andreas Ludwig Friedrich Karl von Rosen|Andreas von Rosen]] (1803–1879)]] ******F1 [[Andreas Ludwig Friedrich Karl von Rosen|Andreas von Rosen]] (1803–1879)<ref name=":2">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/663 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572 - 1658 : Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 622</ref>, [[Vitebski kubermang]]u Salessi mõisnik, Venemaa keisririigi [[salanõunik]] (1856), [[ülemõuemeister]] (1867), [[Püha Aleksander Nevski orden]]i kavaler *******G1 Alexander Bogislaus von Rosen (1851–1888), [[ulaan]]ipolgu staabi[[rittmeister]], [[tiibadjutant]]<ref name=":2" /> *******G2 Vabahärra [[Nikolai Georg Otto Andreas von Rosen|Nikolai von Rosen]] (1856–1912), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)<ref name=":2" /> ********H Vabahärra Konstantin Rosen (1883–1956), [[Sainte-Geneviève-des-Bois'i vene kalmistu]]le maetud kaardiväepolkovnik ******F2 Vabahärra [[Konstantin von Rosen]] (1818–1874)<ref name=":2" />, [[Bessaraabia]] Lipkani mõisnik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväeleitnant), [[Johanniitide ordu]] rüütel ******F3 ''Oskar'' Konrad Gotthard von Rosen (1819–1856), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväeleitnant), [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|Sõjaministeerium]]i ametnik<ref name=":2" /> *******G Vabahärra [[Konstantin Bogislaus von Rosen|Konstantin von Rosen]] (1851–1903), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[kindralleitnant]]<ref>[http://88.217.241.77/amburger/index.php?id=76201]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref>) ****D2 Joachim Friedrich von Rosen (1732–1795), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Paslepa mõis|Paslepa]], [[Tolli mõis|Tolli]], Liivimaa [[Tolka mõis]]nik<ref name=":1" /> *****E1 Parun Johann ''Andreas'' Magnus von Rosen (1773–1828), [[:ru:Розен, Андрей Фёдорович|ru]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Grodno [[husaar]]irügemendi komandör, [[Bakuu]] komandant<ref>[http://88.217.241.77/amburger/index.php?id=76198]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref><ref name=":2" /> *****E2 Friedrich von Rosen (1778–1830), Vilno viitsepostidirektor<ref name=":2" /> === Roosna-Alliku suguvõsaliin === [[File:14-08-14-Tallinn-RalfR-183.jpg|pisi|[[Roseni palee]], Tallinnas [[Pikk tänav]] 28]] *A [[Axel von Rosen]] (1624–1679), [[Järvamaa]] [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani kihelkonna]] [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]] (saksa k. ''Haus Kaltenbrunn'')<ref name=":3">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/664 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 623</ref> ja [[Viisu mõis]]nik, Tallinna asehaldur **B [[Bengt Gustav von Rosen]] (1665–1725), Roosna-Alliku, [[Mäo mõis|Mäo]], Viisu ja [[Vodja mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1702–1705, [[Eestimaa maanõunik]]. Ilma meesjärglasteta. === Lehmja-Karinu suguvõsaliin === *A Hans Heinrich von Rosen (1629–1703, maetud [[Tallinna Niguliste kirik]]us), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), [[meeskohtunik]], [[Lehmja mõis|Lehmja]]-[[Karinu mõis]]nik<ref name=":0" /> [[Domassova mõis]]nik [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]]l, Lehmja-Karinu (saksa k. ''Haus Rosenhagen-Kardina'') suguvõsaliin<ref name=":4">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/665 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 624</ref> **B [[Hans Heinrich von Rosen (1703–1780)|Hans Heinrich von Rosen]] (1703–1780), [[Lehmja mõis|Lehmja]], [[Karinu mõis|Karinu]], [[Prandi mõis|Prandi]] ja [[Silmsi mõis]]nik, meeskohtunik ***C1 [[Bernd Reinhold von Rosen]] (1730–1798), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), [[Koordi mõis]]nik, [[Huuksi mõis]]arentnik<ref name=":5">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/666 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 625</ref> ****D1 Heinrich Bernd von Rosen (1776–1833), Koordi, [[Purdi mõis]]nik, Järvamaa [[haagikohtunik]]<ref name=":5" /> ****D2 Woldemar Friedrich Wilhelm von Rosen (1778–1806), [[Jõepere mõis]]nik<ref name=":5" /> ***C2 [[Bengt Friedrich von Rosen|Bengt ''Friedrich'' von Rosen]] (1738–1809), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Prandi ja Karinu mõisnik<ref name=":5" /> ****D1 Bernhard Friedrich von Rosen (1765–1831), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), [[Keava mõis]]nik<ref name=":5" /> ****D2 Gustav Heinrich von Rosen (1769–1840), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), [[haagikohtunik]], [[Äntu mõis]]nik<ref name=":6">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/667 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 626</ref>, meesjärglasteta ****D3 Georg Bogislaus von Rosen (1774–1845), [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kassel]]i sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Virumaa kreisikohus|Virumaa kreisikoh]]tu [[assessor]], [[Piira mõis]]nik<ref name=":6" /> ****D4 Karl ''Wilhelm von Rosen'' (1778–1846), [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kassel]]i sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Harju-Järva kreisikohus|Harju ja Järvamaa]] [[Kreisikohus|kreisikoh]]tu kohtunik, Karinu, Prandi ja Piira mõisnik<ref name=":6" /> *****E1 Gustav Wilhelm von Rosen (1812–1877), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), [[Kolu mõis (Türi)|Kolu]] ja [[Kukevere mõis]]nik<ref name=":6" /> *****E2 ''Paul'' Alexander ''von Rosen'' (1814–1884), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabirittmeister), [[haagikohtunik]]<ref name=":6" />, Karinu mõisnik ******F ''Ernst'' Friedrich Bogislaus von Rosen (1859–1922), kreisikohtu assessor, Karinu, Prandi mõisnik <ref name=":7" />, Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi üks asutajaid *****E3 [[Woldemar von Rosen|''Woldemar'' Reinhold ''von Rosen'']] (1815 Karinu mõis –1889), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), [[Eestimaa kubermang]]u [[Eestimaa Kubermangu Aktsiisivalitsus|Aktsiisivalitsus]]e Rakvere aktiisivalitsuse ülem, [[meeskohtunik]], [[Piira mõis]]nik<ref name=":7">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/668 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 627</ref> ******F1 [[Walter von Rosen|Wilhelm ''Walter von Rosen'']] (1844–1922)<ref name=":7" />, Venemaa keisririigi sõjaväelane (ulaanipolgu major), [[Tula kubermang]]us tegutsenud loodusteadlane, riiginõunik, [[Venemaa Geograafiaselts]]i liige (1877) ******F2 [[Heinrich Leopold von Rosen|Heinrich von Rosen]] (1847–1924 [[Gelendžik]]), insener-arhitekt, [[tõeline riiginõunik]]<ref name=":8">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/669 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 628</ref> ******F3 [[Arved von Rosen|Gustav ''Arved von Rosen'']] (1849–1903)<ref name=":7" />, [[Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co]] direktor (1895–1903), Tallinna viinavabriku "[[Rosen & Co]]." asutaja, Keila kihelkonna mõisamaakoha Villa-Rosen omanik<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=18153 Villa-Rosen (Keila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> *******G [[Ernest von Rosen]] (1884– 1962), [[Tallinna Börsikomitee]] asepresident, Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1938–1940). ******F4 Hermann ''Otto von Rosen'' (1853–1925 [[Novotšerkassk]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (ulaanipolgu [[Kornet (auaste)|kornet]]), aktsiisiametnik Mervis, Doni Polütehnikumi geoloogiamuuseumi konservaator<ref name=":8" /> ******F5 Karl Timoleon von Rosen (1855 Rakvere – 1918 Peterburi)<ref name=":8" /> ******F6 [[Paul Gerhard von Rosen|Gerhard von Rosen]] (1856–1927), maalikunstnik, [[Riia Polütehnikum]]i professor<ref name=":9">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/670 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 629</ref> *******G1 [[Claus von Rosen]] (1904– ), [[1971]]. aastal esimese suguvõsa esindajana [[Rootsi rüütelkond]]a (nr. 2348) immatrikuleeritud kaubandustegelane *******G2 [[Jürgen von Rosen]] (1907–1954), põllumees Eestimaal, II. maailmasõja memuaariraamatu autori [[Martha von Rosen]]i (sünd. [[Kügelgen]]) abikaasa<ref>[[Martha von Rosen]]: A Baltic odyssey: war and survival., (kaasautor [[Jürgen von Rosen]] ; toim. [[Elvi Whittaker]]), Calgary: University of Calgary Press, 1995, ISBN 1895176247 [http://tallinn.ester.ee/record=b1327641~S1*est ESTER], [http://books.google.ee/books?id=z0KMwDliDhcC Google Books]</ref> ******F7 [[Alexander von Rosen|''Alexander'' Woldemar von ''Rosen'']] (13.10.1858 Rakvere – 04.04.1938 Tallinn), Tallinna [[Tallinna Teatri Selts|teatriseltsi]], [[Tallinna Kammermuusika Selts|kammermuusikaseltsi]], jahiseltsi esimees, Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1903–1938)<ref name=":9" /> *******G Friedrich von Rosen, osales [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[Balti pataljon]]is leitnandina ******F8 Marie Agnes ''Elisabeth von Rosen'' (1865 Rakvere – 1945 Birkenwerder), ajaloolane<ref>Elisabeth von Rosen, [digar.ee/viewer/en/nlib-digar:304958 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572 - 1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen]. Familienverband der "weiszen" Rosen, 1938</ref>, Eestis teatriajaloolane<ref>Elisabet Rosen. Rückblicke auf die Pflege der Schauspielkunst in Reval. Haag, 1910, [https://dspace.ut.ee/items/397a435d-dae5-420e-8abd-eb32b9ac163a]</ref>, 1924. aastal [[Tallinna Linnaarhiiv]]i juhatajaabi kohusetäitja<ref>Tundmatu paruness Tallinna Linnaarhiivis, Tallinna Linnaarhiiv, 9. november 2023</ref> *****E4 Wilhelm Leopold von Rosen (1817–1871), kreisideputaat, meeskohtu assessor, [[Kuusna mõis]]nik<ref name=":7" /> ******F1 Karl Wilhelm von Rosen (1845–1869 [[Harkovi kubermang]]), põlluharija<ref name=":7" /> ******F2 Heinrich Axel von Rosen (1847–1903 Tartu), raudteeametnik [[Balti raudtee]]l <ref name=":7" /> ******F3 [[Hermann Heinrich Bogislaus von Rosen|Hermann von Rosen]] (1858–1930), [[Kuusna mõis|Kuusna]] (Väike-Karinu) mõisast pärit meditsiinidoktor, kirjanik Berliinis == Mõisavaldused == Rosenitele kuulusid erinevatel aegadel: [[Roosna-Alliku mõis]], [[Lehmja mõis]], [[Jõepere mõis]], [[Ramma mõis]], [[Karinu mõis]], [[Viisu mõis]], [[Väinjärve mõis]], [[Mäo mõis]], [[Vodja mõis]], [[Prandi mõis]], [[Äntu mõis]], [[Koordi mõis]], [[Purdi mõis]], [[Silmsi mõis]], [[Kiltsi mõis]], [[Paslepa mõis]], [[Tolka mõis]] ([[Liivimaa kubermang]]us), [[Domassova mõis]] ([[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]]l), Lipkani mõis ([[Bessaraabia kubermang]]us), Tonjamini mõis ([[Vitebski kubermang]]us), Salessi mõis (Vitebski kubermangus). == Vaata ka == * [[Rosen (punane)]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, {{BSB|00127527,00182|seite 174}}–184 *Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/6 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572 - 1658 : Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938. == Välislingid == * [http://sites.google.com/site/fivegateways/alphabetical-index-r/rosen Väljavõte von Rosen genealoogiast] (inglise keeles) [[Kategooria:Valged Rosenid| ]] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] d4nejj4vxkgcd1blguy3gdip72gcavd 0 207118 7167892 6948250 2026-06-05T13:32:20Z Makenzis 95198 7167892 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Donetski Šahtar | pilt =ФК Шахтар Донецьк.svg | pildiallkiri = | täisnimi = | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1936 | lõpp = | väljak = [[Donbas Arena]]<br /> (turvalisuspõhjustel ajutiselt [[Arena Lviv]] 2014–2016,<br /> Harkivi [[Metalist]]i staadion alates 2017) | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Rinat Ahmetov]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{riigi ikoon|Portugal}} [[Luís Castro]] | liiga = [[Ukraina jalgpalli kõrgliiga]] | hooaeg = 2025–2026 | positsioon = 1. koht | muster_la1= _shakhtar1920h|muster_b1=_shakhtar1920h |muster_ra1=_shakhtar1920h|muster_sh1 = |muster_so1 = _shakhtar1920h | vasakkäsi1=FF5900 |kere1=FF5900 |paremkäsi1= FF5900|püksid1= 000000|sokid1=FF5900 | muster_la2= |muster_b2=_shakhtar1819a |muster_ra2=|muster_sh2 = |muster_so2 = _shakhtar1819A | vasakkäsi2=CDC8B1 |kere2= CDC8B1|paremkäsi2=CDC8B1 |püksid2=8B8878 |sokid2=8B8878 | veeb = http://www.shakhtar.com/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Donetski FK Šahtar''' ([[ukraina keel]]es «Шахтар» Донецьк) on [[Ukraina]] jalgpalliklubi, mille kodulinn on [[Donetsk]]. Šahtar mängib [[Ukraina jalgpalli kõrgliiga]]s. Klubi kodustaadion on [[Donbas Arena]], kuid [[Donbassi sõda|Donbassi sõja]] tõttu pidas Šahtar aastail 2014–2016 oma kodumänge [[Lviv]]is [[Arena Lviv|Lvivi Arenal]] ja alates 2017. aastast [[Harkiv]]is [[Metalist|Metalisti staadion]]il. Klubi peakorter asub [[Kiiev]]is. Donetski Šahtar on üks edukamaid jalgpalliklubisid Ukrainas, 13-kordne Ukraina meister. Perioodil 2010–2014 tuli meeskond Ukraina meistriks viis aastat järjest. Lisaks on 13 korda võidetud Ukraina karikas ja kaheksa korda Ukraina superkarikas. Hooajal 2008–2009 võitis Šahtar [[UEFA karikas|UEFA karika]]. Klubi asutati [[1936]]. aastal. Meeskonna esialgne nimi, '''Stahhanovets''', pandi [[Aleksei Stahhanov]]i järgi, kes oli [[sotsialistliku töö kangelane]] kaevur. Esimene mitteametlik mäng peeti [[Odessa Dinamo]]ga 12. mail 1936 Balitski staadionil [[Horlivka]]. Šahtar kaotas 2:3. Esimene ametlik mäng peeti Kaasani Dinamoga ning kaotati 1:4. FK Šahtar Donetsk on mänginud mitme nime all: Stalino Stahhanovets (1936–1946), Stalino Šahtjor (Šahtar) (1946–1961), Donetski Šahtjor (Šahtar) (1961–1992) ja FK Šahtar (alates 1992). Klubi hüüdnimed on ''Hirniki'' ja ''Kroti''. Šahtari koduvorm on musta-oranžitriibuline särk, mustad püksid ja oranžid sokid. ==Saavutused== ;Ukraina * Ukraina meister (15): 2002, 2005, 2006, 2008, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2017, 2018, 2019, 2020, 2023, 2024 * [[Ukraina karikavõistlused jalgpallis|Ukraina karika]] võitja (15): 1995, 1997, 2001, 2002, 2004, 2008, 2011, 2012, 2013, 2016, 2017, 2018, 2019, 2024, 2025 * [[Ukraina superkarikas jalgpallis|Ukraina superkarika]] võitja (8): 2005, 2008, 2010, 2012, 2013, 2014, 2015, 2017 ;Nõukogude Liit * Nõukogude Liidu karika võitja (4): 1961, 1962, 1980, 1983 ;Euroopa * [[UEFA karikas|UEFA karika]] võitja: 2009 ==Välislingid== * [http://shakhtar.com/ Klubi koduleht] [[Kategooria:Donetski Šahtar| ]] [[Kategooria:Ukraina jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Donetsk]] osqbxncq2vfbod7hva18mfehv46c2pf 7167893 7167892 2026-06-05T13:32:52Z Makenzis 95198 /* Saavutused */ 7167893 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Donetski Šahtar | pilt =ФК Шахтар Донецьк.svg | pildiallkiri = | täisnimi = | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1936 | lõpp = | väljak = [[Donbas Arena]]<br /> (turvalisuspõhjustel ajutiselt [[Arena Lviv]] 2014–2016,<br /> Harkivi [[Metalist]]i staadion alates 2017) | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Rinat Ahmetov]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{riigi ikoon|Portugal}} [[Luís Castro]] | liiga = [[Ukraina jalgpalli kõrgliiga]] | hooaeg = 2025–2026 | positsioon = 1. koht | muster_la1= _shakhtar1920h|muster_b1=_shakhtar1920h |muster_ra1=_shakhtar1920h|muster_sh1 = |muster_so1 = _shakhtar1920h | vasakkäsi1=FF5900 |kere1=FF5900 |paremkäsi1= FF5900|püksid1= 000000|sokid1=FF5900 | muster_la2= |muster_b2=_shakhtar1819a |muster_ra2=|muster_sh2 = |muster_so2 = _shakhtar1819A | vasakkäsi2=CDC8B1 |kere2= CDC8B1|paremkäsi2=CDC8B1 |püksid2=8B8878 |sokid2=8B8878 | veeb = http://www.shakhtar.com/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Donetski FK Šahtar''' ([[ukraina keel]]es «Шахтар» Донецьк) on [[Ukraina]] jalgpalliklubi, mille kodulinn on [[Donetsk]]. Šahtar mängib [[Ukraina jalgpalli kõrgliiga]]s. Klubi kodustaadion on [[Donbas Arena]], kuid [[Donbassi sõda|Donbassi sõja]] tõttu pidas Šahtar aastail 2014–2016 oma kodumänge [[Lviv]]is [[Arena Lviv|Lvivi Arenal]] ja alates 2017. aastast [[Harkiv]]is [[Metalist|Metalisti staadion]]il. Klubi peakorter asub [[Kiiev]]is. Donetski Šahtar on üks edukamaid jalgpalliklubisid Ukrainas, 13-kordne Ukraina meister. Perioodil 2010–2014 tuli meeskond Ukraina meistriks viis aastat järjest. Lisaks on 13 korda võidetud Ukraina karikas ja kaheksa korda Ukraina superkarikas. Hooajal 2008–2009 võitis Šahtar [[UEFA karikas|UEFA karika]]. Klubi asutati [[1936]]. aastal. Meeskonna esialgne nimi, '''Stahhanovets''', pandi [[Aleksei Stahhanov]]i järgi, kes oli [[sotsialistliku töö kangelane]] kaevur. Esimene mitteametlik mäng peeti [[Odessa Dinamo]]ga 12. mail 1936 Balitski staadionil [[Horlivka]]. Šahtar kaotas 2:3. Esimene ametlik mäng peeti Kaasani Dinamoga ning kaotati 1:4. FK Šahtar Donetsk on mänginud mitme nime all: Stalino Stahhanovets (1936–1946), Stalino Šahtjor (Šahtar) (1946–1961), Donetski Šahtjor (Šahtar) (1961–1992) ja FK Šahtar (alates 1992). Klubi hüüdnimed on ''Hirniki'' ja ''Kroti''. Šahtari koduvorm on musta-oranžitriibuline särk, mustad püksid ja oranžid sokid. ==Saavutused== ;Ukraina * Ukraina meister (16): 2002, 2005, 2006, 2008, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2017, 2018, 2019, 2020, 2023, 2024, 2026 * [[Ukraina karikavõistlused jalgpallis|Ukraina karika]] võitja (15): 1995, 1997, 2001, 2002, 2004, 2008, 2011, 2012, 2013, 2016, 2017, 2018, 2019, 2024, 2025 * [[Ukraina superkarikas jalgpallis|Ukraina superkarika]] võitja (8): 2005, 2008, 2010, 2012, 2013, 2014, 2015, 2017 ;Nõukogude Liit * Nõukogude Liidu karika võitja (4): 1961, 1962, 1980, 1983 ;Euroopa * [[UEFA karikas|UEFA karika]] võitja: 2009 ==Välislingid== * [http://shakhtar.com/ Klubi koduleht] [[Kategooria:Donetski Šahtar| ]] [[Kategooria:Ukraina jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Donetsk]] j8crb8c68ccbyupuomn0gv3y8ubr1yh 0 208450 7168061 6693184 2026-06-05T20:37:21Z Velirand 67997 7168061 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Reutov | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene| Реутов | | pilt = Реутовский_горсовет.JPG | pildiallkiri = Reutovi linnavalitsuse hoone | lipp = Flag of Reutov (Moscow oblast).png | lipu_link = [[Reutovi lipp]] | vapp = Coat of Arms of Reutov (Moscow oblast).png | vapi_link = [[Reutovi vapp]] | pindala = 9 | elanikke = 118 065 (2025) | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Reutov''' on linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is. Piirneb läänes [[Moskva]]ga. Reutov asutati [[1573]]. aastal, linna staatus anti [[1940]]. Linna elanike arv oli [[1970]]. aastal 50 200 ja [[2005]]. aastal arvestuslikult 79 100. Linnas asub suurettevõte [[Masinaehituse Teadus-Tootmiskoondis]]. ==Sõpruslinnad== * [[Mansfield]] ([[Suurbritannia]]) * [[Njasviž]] ([[Valgevene]]) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.reutov.net/ Reutovi koduleht] {{Moskva o linnad}} [[Kategooria:Moskva oblasti linnad]] pc7mu51fj81ph6byuwgvig5t6z8ebka 0 208754 7168260 7128806 2026-06-06T10:14:20Z NOSSER 8097 /* Perekond */ 7168260 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Tallinna asehaldurist; USA laulja kohta vaata artiklit [[Axl Rose]]}} '''Axel Rose''' (ka '''Axel von Rosen'''; [[20. august]] [[1624]] [[Koporje]] – [[12. detsember]] [[1679]] [[Stockholm]]) oli Rootsi riigitegelane. Ta oli [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] asepresident, [[Rootsi asehaldur Tallinnas]]<ref name=":3">Elisabeth von Rosen, [https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:304958/268763/page/664 Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen], Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 623</ref> ja Rootsi kuningliku [[Tallinna linnusekohus|Tallinna linnusekohtu]] esimees. 1670. aastate algul valmis tal Tallinnas [[Pikk tänav]] [[Pikk tänav#Pikk tänav 28, Roseni palee|28]] nn [[Roseni palee]], kus tänapäeval asub [[Rootsi Suursaatkond]].<ref>[http://www.swedenabroad.com/Page____19472.aspx Rootsi Suursaatkond asub Tallinna vanalinnas 17. sajandist pärit hoones, mida kutsutakse ehitaja järgi von Roseni paleeks.]</ref> <ref>[[Hans Peter Lepp|Hans Lepp]]: "Rootsi mälestised Eestis. Lühike teejuht", Tallinn: Huma 1994, ISBN 9985801296</ref> Talle kuulus [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]] ja [[Viisu mõis]]. Axel Rose maeti 9. veebruaril 1681 [[Tallinna Oleviste kirik]]usse. ==Perekond== Tema vanemad olid Koporje ja Jamburgi asehaldur, Eestimaa [[Rosen (valge)|Rosen]]ite esivanem [[Bogislaus von Rosen]] (1572–1658) ja Tallinna raehärra [[Johann Stampehl]]i tütar Magdalena Stampehl (maetud 1654).<ref name="Rosen">[[Rosen (valge)|Rosen]] / Stackelberg, Otto Magnus von, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=944 Rosen], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 2, Görlitz, 1930, lk. 173-174</ref><ref>Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, {{BSB|00127527,00182|seite 174}}</ref> Axel Rose abiellus 17. märtsil 1664 Helene Dorothea von Wrangelliga (maetud 1700), kelle vanemad olid [[Uhtna mõis|Uhtna]] mõisnik [[Helmich von Wrangell]] (hukkus 1657) ja Elisabeth Dorothe von Wrangell [[Elistvere mõis|Elistverest]]. Abikaasa vend [[Fabian von Wrangell (1651–1737)|Fabian von Wrangell]] (1651–1737) oli Uhtna ja [[Ubja mõis|Ubja]] mõisnik, kes abiellus Rootsi feldmarssali vabahärra [[Fabian von Fersen]]i (1626–1677) lesega, ning sai Hispaania kindralfeldmarssalina ja Brüsseli asehaldurina 1709 [[krahv]]itiitli.<ref name="Wrangell">[[Wrangell]], Stackelberg, Otto Magnus von, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=619 Wrangell], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, lk. 602</ref> Abielust sündisid *[[Bengt Gustav von Rosen]] (1665–1725), Roosna-Alliku, [[Mäo mõis|Mäo]], Viisu ja [[Vodja mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1702–1705, [[Eestimaa maanõunik]], ja *Margeretha von Rosen, kes abiellus 1725, [[Georg Johann von Stackelberg]]iga (1697–1766). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/plakatid/index.php/et/plakat/search?pealkiri=ROSE Axel Rose korralduste plakatid] [[Eesti Ajalooarhiiv]]is {{JÄRJESTA:Rose, Axel}} [[Kategooria:Tallinna asehaldurid]] [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Valged Rosenid]] [[Kategooria:Sündinud 1624]] [[Kategooria:Surnud 1679]] [[Kategooria:Tallinna Oleviste kirikusse maetud]] 1zz2k24n4f7ijz4itbawyr9rfl1v0or 0 215593 7168225 6899402 2026-06-06T08:54:30Z ~2026-33486-06 231101 7168225 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Jõhvi Mihkli kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Jõhvi]]s. [[Pilt:J%C3%B5hvi_kirik_vallikraaviga.JPG|pisi|[[Jõhvi Mihkli kirik]]]] Kogudus kuulub [[EELK]] [[Viru praostkond]]a. Koguduse pikaaegne õpetaja (1980–2024) oli [[Peeter Kaldur]], organist [[Svetlana Kekiseva]]. Juhatuse esimees on [[Aivo Raud]]. [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 10.00 [[Jõhvi Mihkli kirik]]us. 29. septembril 2011 pühitses koguduse õpetaja Peeter Kaldur koguduse lipu<ref>Anneli Lein, [http://www.eestikirik.ee/node/13180 Jõhvi Mihkli kogudus sai nimepäeval endale lipu], Eesti Kirik, 5. oktoober 2011</ref>. 20. mail 2024 siirdus Kaldur [[emerituur]]i ja koguduse hooldajaõpetajaks määrati [[Ulvar Kullerkupp]]. == Jõhvi koguduse vaimulikud == *1508 (ürikutes) Henricus Reynike, [[Katoliku kirik Eestis|katoliku]] ajast)<ref>[https://johvi.eelk.ee/ajalugu/johvi-koguduse-opetajad/ Jõhvi koguduse õpetajad], johvi.eelk.ee</ref> *1551, Bernhardt, *1553–1558, Johannes Sum, *1586–1594, Johannes (Johan von) [[Luggenhusen]], [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkonna]] Mihkli koguduse pastor *1596, Stephan, *1616–1623, [[Christian Tredenap]], *1623–1629, [[Johann Bartholomäus Gilden|Johann Bartholomäus Gylden/Gilden]], *1630–1645, Franz Illyricus, *1646, Johann Jacobus, *1650–1657, [[Laurentius Waldberg]], Jõhvi Mihkli ja [[Pühajõe kogudus]]e pastor *1658–1666, [[Hermann Deutsch]], *1667–1687, [[Stephan Knieper]], *1688–1710, [[Thomas Knieper]], *1711–1750, [[Paul Johann Knieper]], Jõhvi Mihkli ja Pühajõe koguduse pastor *1751–1781, [[Johann Christian Koch]] (1720–1781<ref>{{BBLD|GND1364011190|Koch, Johann Christian (1720-1781)}}</ref>), Jõhvi Mihkli ja Pühajõe koguduse pastor *1781–1816, [[Peter Koch (1757–1816)|Peter Koch]] (1757–1816<ref>{{BBLD|GND1218249668|Koch, Peter (1757-1816)}}</ref>), Jõhvi Mihkli ja Pühajõe koguduse pastor ja [[Alutaguse praostkond|Alutaguse praostkon]]na praost *1816–1847, [[Carl Friedrich Koch (1787–1847)|Carl Friedrich Koch]] (1787–1847<ref>{{BBLD|GND1218251220|Koch, Carl Friedrich (1787-1847)}}</ref>), Jõhvi Mihkli ja Pühajõe koguduse pastor ja [[Alutaguse praostkond|Alutaguse praostkon]]na praost *1847–1871, [[Friedrich Ferdinand Meyer]], Jõhvi koguduse pastor ja 1863–1871 [[Alutaguse praostkond|Alutaguse praostkon]]na praost *1871–1907, [[Heinrich Theodor Woldemar Christoph]] (1840–1927<ref>{{BBLD|GND1217040218|Christoph, Heinrich Theodor* Woldemar (1840-1927)}}</ref>), Jõhvi Mihkli ja Pühajõe koguduse pastor *1907–1918, [[Carl Immanuel Philipp Hesse]], *1919–1921, [[Aksel Kallas (vaimulik)|Aksel Kallas]], *1922–1941, [[Jaak Varik]], *1941–1944, [[Hans Rebane (1905–1983)|Hans Rebane]] *1945–1947, [[Voldemar Kuljus]], hooldajaõpetaja [[Iisaku kogudus|Iisaku]]lt *1947–1949, [[Elmar Kull]], *1949–1950, [[Johannes Paesalu]], hooldajaõpetaja [[Kunda kogudus|Kunda]]st *1950–1953, [[Jaan Maior]], *1953–1980, [[Otto Tallinn]], *1980, [[Jaan Audova]], *1980–2024, [[Peeter Kaldur]], *2024– [[Ulvar Kullerkupp]], hooldajaõpetaja [[Lüganuse Ristija Johannese kogudus|Lüganuse]]lt == Vaata ka == * [[Jõhvi kalmistu]], [[Jõhvi kirikumõis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-johvi-kogudus/ Koguduse lugu: Jõhvi kogudus], e-kirik.eelk.ee, 29. september 2022 * [https://facebook.com/pages/Jõhvi-Mihkli-Kirik/480049638685776 Jõhvi Mihkli Kirik] [[Facebook]]is [[Kategooria:EELK Viru praostkond]] [[Kategooria:Jõhvi vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 570ciw6tadziayezxlgvtd4kxgcnmyj 0 220247 7167983 7010801 2026-06-05T17:02:55Z Heakeel 122460 7167983 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine | omakeelne_nimi = Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 19. juulil 1988 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 25. august 1991 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Jevgeni Kogan]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [[Eesti Interliikumine (ajaleht)|Eesti Interliikumine]], [[IL Teataja]] | ideoloogia = | märkused = }} '''Interliikumine''', ka '''Interrinne''' (ametliku nimega '''Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine'''; [[vene keel]]es ''Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР'', lühemalt ''Интердвижение'') oli [[Eesti]]s aastail [[1988]]–[[1991]] tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. == Ajalugu == [[Rahvarinne|Eestimaa Rahvarinde]] moodustamine ja üldise poliitilise olukorra muutumine tekitas 1988. aasta kevadel ja suvel nõukogudemeelsete hulgas rahulolematust ja meelepaha. Interliikumine asutati [[Tallinn]]as 19. juulil 1988, asutamiskoosolekul oli kohal 178 inimest ja selle juhtideks valiti [[Jevgeni Kogan]] (esimees), [[Pavel Panfilov]], [[Juri Rudjak]], [[Viktor Kiemets]] ja [[Mihhail Lõssenko]].<ref name="rinne" /> 5. märtsil 1989 peeti Tallinnas Interliikumise I kongress. Kongressi 742 delegaadist oli eestlasi 11. Vähetuntud eestlastest kuulusid interliikumisse [[Arnold Sai]] ja [[Lembit Annus]], kuid toetas ka akadeemik [[Gustav Naan]]. Kevadel 1989 toimunud [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i valimistel osutus Eestist valituks kuus Interliikumisega seotud rahvasaadikut ([[Jevgeni Kogan]] jt). 1988. aasta lõpul asutatud [[Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu]] ja 1989. aastal moodustatud [[Eesti NSV Streigikomiteede Vabariiklik Nõukogu]] olid Interliikumisega tihedasti seotud ning kuulusid nn interblokki. Interliikumine tegutses eelkõige suurtes üleliidulise alluvusega tööstusettevõtetes nagu [[Dvigatel]], [[Volta tehas]], [[Baltijets]], [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas|Pöögelmanni nimeline tehas]], [[AS Franz Krull|Tallinna Masinatehas]], [[BLRT Grupp|Balti Laevaremonditehas]], [[Tallinna Sadam|Tallinna Merekaubasadam]] ja teised. Eestlaste hulgas ei leidnud Interliikumine peaaegu mingit toetust.<ref name="rinne">[https://teadus.postimees.ee/4211789/tana-ajaloos-asutati-interrinne TÄNA AJALOOS: Asutati Interrinne] teadus.postimees.ee, 16. august 2023</ref> 1989. aasta mais põhjustas Interrinde väljaastumisi [[Eesti NSV XII Ülemnõukogu]] 8. mai otsus lõpetada [[Eesti NSV lipp|Eesti NSV lipu]], [[Eesti NSV vapp|-vapi]] ja [[Eesti NSV hümn|hümni]] kasutamine. Ühtlasi taastati riigi ametlik nimi: Eesti Vabariik. Valitsushoonelt ja ülemnõukogu saalist kõrvaldati punane lipp, istungitesaalis kaeti kinni [[Lenin]]i [[bareljeef]]. Päev pärast otsust korraldas Interliikumine esimese suurema väljaastumise. Impeeriumimeelsed tegid MIhhail Lõssenko juhtimisel [[Vabaduse väljak]]ul paraadi ja heiskasid Tallinna linnavalitsuse katusele Eesti NSV lipu. Nende nõudmine oli, et Eesti võimud alluks endiselt Moskva korraldustele.<ref>[https://uueduudised.ee/punalippudega-rahvusluse-vastu-nagu-interrinne-30-aasta-eest/ Punalippudega rahvusluse vastu – nagu Interrinne 30 aasta eest] uueduudised.ee, 1. aprill 2019</ref> === Miiting Toompeal 1990. aasta mais === {{Vaata|Interliikumise miiting Toompeal}} 15. mail 1990 kasvas Interliikumise miiting [[Lossiplats]]il üle [[Toompea loss]]i ründamiseks. Lossis asunud [[Eesti Vabariigi Valitsus]]e hoonesse vägivaldselt tunginud ründajatele vastukaaluks kutsus toonane [[Eesti Vabariigi peaminister]] [[Edgar Savisaar]] [[raadioringhääling|raadio]] kaudu Toompeale valitsushoone kaitseks Eesti elanikke kuulsaks saanud sõnadega: "[[Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!]]". Sellele järgnes suure hulga eestlaste Toompeale saabumine. Interrinde korraldatud Toompea lossi ründamine ei muutnud Eesti valitsuse poliitikat.<ref name="rinne" /> [[Eesti Vabariigi Valitsus]] keelustas Interliikumise tegevuse 25. augustil 1991. == Pilte == [[Jaan Künnap]]i pilte Interliikumise lahkumisest Toompealt 1990. aastal: <gallery> Toompea 15.05.90 (01) Interrinde lahkumine.jpg Toompea 15.05.90 (09) Interrinde lahkumine.jpg Toompea 15.05.90 (10).jpg Toompea 15.05.90 (15) ENSV Ülemnõukogu.jpg Toompea 15.05.90 (22) ENSV Ülemnõukogu.jpg Toompea 16.05.90 (38).jpg Toompea 16.05.90 (43).jpg </gallery> == Vaata ka == * [[Nadežda (raadiojaam)]] * [[Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu]] * [[Eesti NSV Streigikomiteede Vabariiklik Nõukogu]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} * [https://m.youtube.com/watch?v=2b9l7Oa0I1k&hl=et&gl=EE& Video Toompea ründamisest, osa 1 (lõik filmist "The singing revolution")] * [https://www.meediateek.ee/film/view?id=7701 Interrinde miiting] Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 17 (1413), september 1988 * [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/748908/kuidas-loodi-ja-mida-tahtis-interliikumine Kuidas loodi ja mida tahtis Interliikumine] ohtuleht.ee, 19. juuli 2016 [[Kategooria:Eesti poliitilised liikumised]] [[Kategooria:1988. aasta Eestis]] [[Kategooria:1991. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti taasiseseisvumine]] 29by2ykq6ajpb5pivj1hq6i5rf5av3z 0 224920 7168141 7167853 2026-06-06T06:19:33Z Kuriuss 38125 7168141 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Tiina Tauraite | pilt = | pildi suurus = | pildi allkiri = Tiina Tauraite 2020. aastal | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|06|02}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | teise nimega = | amet = näitleja | tegev = 1998– | abikaasa = | elukaaslane = [[Erki Laur]] | lapsed = | vanemad = | oscar = | austraalia = | briti = | emmy = | kuldgloobus = | kuldvaarikas = | grammyauhind = | ekraanin = | tonyauhind = | auhinnad = }} '''Tiina Tauraite''' (sündinud [[2. juuni]]l [[1976]] [[Tallinn]]as) on eesti [[näitleja]] ja [[ettevõtja]]. Ta on lõpetanud [[1994]]. aastal [[Tallinna 4. Keskkool]]i ning [[1998]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] (18. lennus). Aastatel 1998–2008 töötas ta näitlejana [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]], pärast seda on ta vabakutselise näitlejana mänginud paljudes filmides ja telesarjades. Alates 2021. aastast on ta ka Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli näitlejatöö vanemlektor.<ref>[https://eamt.ee/vastuvott-lavakunsti-bakalaureuseoppesse-ja-magistrioppesse/ Sisseastumine lavakunsti bakalaureuseõppesse ja lavastajasuunalisse magistriõppesse] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht. 01.12.2021.</ref> <ref>[https://eamt.ee/oppejoud/tiina-tauraite/ Õppejõud. Tiina Tauraite] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht. Vaadatud 12.04.2025.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (1998. aastast). ==Looming== ===Filmirolle=== <table><tr valign=top><td> * 2007 "[[Sügisball (film)|Sügisball]]" – Ulvi * 2008 "[[Must Peeter (film 2008)|Must Peeter]]" – Peetri naine * 2009 "[[Püha Tõnu kiusamine]]" – Tõnu naine * 2011 "[[Kirjad Inglile]]" – Edda * 2011 "[[Idioot (film 2011)|Idioot]]" – Aleksandra * 2016 "[[Luuraja ja luuletaja]]" – prostituut * 2016 "[[Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat]]" – Marju * 2016 "Kala-kala" ("Rõba-metšta") * 2018 "Omad" – Kadri * 2019 "Virago" – Olga * 2020 "[[Mu kallid laibad]]" – naisterahvas <td> * 2021 "[[Sandra saab tööd]]" – hambakliiniku juhataja * 2021 "Vaino Vahingu päevaraamat" – Vahingu naine * 2023 "[[Nähtamatu võitlus]]" – Marfa * 2023 "Missile" – Mailis * 2024 "[[Biwa järve 8 nägu]]" – Õnne * 2024 "Mind on kaks" – ämmaemand * 2024 "Rakett" – tuumafüüsik Mailis Ahmo * 2024 "Embus" – Lore * 2025 "[[Fränk]]" – Tiina * 2026 "Meie Erika" – militsionäär </table> === Telesarjarolle === * 2003 "[[Kodu keset linna]]" – Annika Miller * 2011 "[[Heeringas Veenuse õlal]]" – Tiina * 2012 "[[Elu keset linna]]" – Annika * 2018 "[[Pank (seriaal)|Pank]]" – Marju * 2018 "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Liivia Rannamaa * 2021 "[[Reetur]]" – Eve Rosen * 2021 "[[Kättemaksukontor]]" * 2022 "[[Kes tappis Otto Mülleri?]]" – Reeli * 2024 "[[Utö (seriaal)|Utö]]" – Petriina * 2025 "[[Armukelm|Varastatud lootus: Armukelm]]" – Mariliis ===Telelavastuserollid=== * 1998 "Tuulearmuke" – Lea ===Teatrirolle=== <table><tr valign=top><td> * 2001 "Mõned teravad polaroidid" (Von Krahli Teater) * 2002 "Hot" (Von Krahli Teater) – Emily * 2002 "Lumi" (Von Krahli Teater) – üks peategelasi * 2003 "Luikede järv" (Von Krahli Teater) – Must Luik * 2003 "A Man in a Room, Gambling" (Von Krahli Teater) – Mees * 2006 "Võluflööt" (Von Krahli Teater) – Pamina * 2006 "Jänese aasta" (Von Krahli Teater) – Jänes * 2006 tantsulavastus "Erki ja Tiina" (Von Krahli Teater) – Tiina * 2007 "Kajakas" (Von Krahli Teater) – Maša * 2010 "Võtame uuesti!" (teater NO99) * 2011 "Talk To Me" (Kanuti Gildi Saal) * 2011 "Madame Bovary" (Von Krahli Teater) <td> * 2012 "Lillede keel" (Von Krahli Teater) – teenija * 2013 "Bloody Mary" (Von Krahli Teater) – Maria * 2014 "Life is very hard" (Von Krahli Teater) * 2015 "Budapest" (Von Krahli Teater) * 2015 "Fantastika" (teater NO99) * 2016 "Paradiis" (Von Krahli Teater) * 2017 "Heasoovijad" (teater NO99) * 2019 "Jaik" (Von Krahli Teater) – Tanja * 2020 "K O O S" (kultuurikollektiiv ULM) * 2024 "Lähenemine" (Eesti Draamateater) – Denise * 2025 "Murdja" (Oliivipuu OÜ) – Leila * 2026 "Bens või diisel" (Vaba Lava) – näidendi autor ja üks osatäitjaid </table> ====Monolavastus==== 8.–22. juunil 2013 mängis Tauraite üle-eestilisel ringreisil 17 etenduspaigas monolavastust "Näitlejannast põllumeheks ehk 900 km traktoril mööda Eestimaad". Teksti autor, lavastaja, traktorist ja esitaja oli Tiina Tauraite. Ka ühest etenduskohast teise sõitis ta ehtsat [[John Deere|John Deere'i]] traktorit juhtides ise. Esietendus toimus 7. juunil 2013 Tallinnas [[Kultuurikatel|Kultuurikatla]] aias.<ref>[https://www.muurileht.ee/esietendub-tiina-tauraite-monoetendus-naitlejannast-pollumeheks/ Esietendub Tiina Tauraite monoetendus "Näitlejannast põllumeheks"] Müürileht.ee, 06.06.2013.</ref><ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/530143/tiina-tauraite-inimesed-siiani-ei-usu-et-ma-olengi-traktori-seljas Tiina Tauraite: inimesed siiani ei usu, et ma olengi traktori seljas] Õhtuleht.ee, 13.06.2013.</ref><ref>[https://www.err.ee/335578/naitleja-tiina-tauraite-jutustab-pollumeheks-saamisest Näitleja Tiina Tauraite jutustab põllumeheks saamisest] ERR Uudised, 09.06.2013.</ref> Kunstiteadlane [[Reet Varblane]] on toonitanud selle monotüki publikumenu ning öelnud, et Tauraite muutis "selle abil nõukogude ajal nii-öelda kollektiivses tavateadvuses tihtipeale naeruvääristatud sootu naistraktoristi kuvandi vaata et seksikuse sümboliks. Millekski, mis on heteropatriarhaalses ühiskonnas ka naise puhul sama ahvatlev kui modelli või filmitähe oma. Tauraite etendus ei olnud iseseisva töötava naise ajakohastatud, endale võõra rolli etendamine, osalemine nii-öelda järjekordses reklaamikampaanias, kus mehist värki müüakse mehistele meestele kauni naise kui seksisümboli abil. Tauraite on teinud läbi traktoristi koolituse ning traktor on tema töövahend".<ref>Reet Varblane. [https://www.sirp.ee/milline-haaletamber-valida-et-jouda-kuulajani/ Milline hääletämber valida, et jõuda kuulajani?] Sirp, 11.03.2016.</ref> ===Näitekirjandus=== Tiina Tauraite kirjutatud näidend "Libera!" osales [[Eesti Teatri Agentuur]]i [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|2023. aasta näidendivõistlusel]] ja pääses näitekirjanduse arendamise mentorprogrammi.<ref>[https://teater.ee/naitekirjandus/naitekirjanduse-mentorprogramm-2024/ Näitekirjanduse mentorprogramm] Eesti Teatri Agentuur. Vaadatud 27.04.2025.</ref> 2024. aasta detsembris oli see [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] Maalisaalis esimesel lugemisel.<ref>[https://www.draamateater.ee/uudis/tiina-tauraite-libera-tuleb-esimesele-lugemisele/ Tiina Tauraite „Libera!“ tuleb esimesele lugemisele] Eesti Draamateatri koduleht. Vaadatud 12.04.2025.</ref> Mentorprogrammi raames aitas näidendit dramaturgiliselt lihvida stsenarist ja näitekirjanik [[Martin Algus]]. Pealkirja "Bens või diisel" all esietendus see näidend Tiina Tauraite 50. sünnipäeva tähistava juubelietendusena mais 2026. Suhtedraama põhiteemad on keelatud armastus, valus reetmine ja emaarmastuse tumedam pool. Autori soovil pidi selle näidendi lavastama kindlasti naine ja nii sai selle lavastajaks [[Marta Aliide Jakovski]]; lavatükis mängivad Tiina Tauraite, [[Riina Maidre]] ja [[Erling Eding]].<ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1158510/teatripaar-tiina-tauraite-ja-erki-laur-abielu-tahendabki-abi-elu-vastastikust-abi-eluteel Teatripaar Tiina Tauraite ja Erki Laur: abielu tähendabki abi elu – vastastikust abi eluteel] Õhtuleht.ee, 26.05.2026.</ref> ===Õhtujuhtimine=== 2015. aastal oli ta koos [[Tarmo Tiisler]]iga aastalõpugala "Spordiaasta tähed" õhtujuht.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/spordiaasta-tahed-2015-gala Spordiaasta tähed 2015: 2 | Gala] ERR Arhiiv, 27.12.2015.</ref> ==Tunnustus== * 1999 – [[Suure Vankri auhind]] – parim naisosatäitja filmis/telelavastuses ("Tuulearmuke") * 2004 – [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žürii eriauhind]] (koos [[Taavi Eelmaa]], [[Erki Laur]]i, [[Juhan Ulfsak]]i ja [[Liina Vahtrik]]uga) * 2007 – [[Tartu]] draamafestivali auhind naisnäitleja kategoorias rolli eest [[Anton Tšehhov]]i näidendis "[[Kajakas (Tšehhov)|Kajakas]]"<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk 362.</ref> * 2008 – [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]] * 2009 – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * 2013 – Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind (teenija rolli eest lavastuses "Lillede keel") * 2014 – Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žürii eriauhind ("Tiina Tauraite traktor" (MTÜ Kolhoos) – meeldiva ühendamise eest kasulikuga)<ref>[https://www.sirp.ee/teatri-aastaauhindade-laureaadid-2013-aasta-loomingu-eest/ Teatri aastaauhindade laureaadid 2013. aasta loomingu eest] Sirp.ee, 27.03.2014.</ref> * 2024 – Hanoi rahvusvahelise filmifestivali parima naisnäitleja auhind ("Biwa järve 8 nägu")<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1118457/marko-raadi-film-biwa-jarve-8-nagu-voitis-hanoi-filmifestivalil-kaks-auhinda Marko Raadi film „Biwa järve 8 nägu“ võitis Hanoi filmifestivalil kaks auhinda] Õhtuleht.ee, 13.11.2024.</ref> * 2025 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhind]] – parim naisnäitleja filmis ("Biwa järve 8 nägu")<ref>[https://eeter.err.ee/1609662212/selgusid-efta-voitjad-biwa-jarve-8-nagu-palvis-seitse-preemiat Selgusid EFTA võitjad: "Biwa järve 8 nägu" pälvis seitse preemiat] ERR Eeter, 11.04.2025.</ref> ==Ettevõtlus== Tiina Tauraite on 2012. aastast diplomeeritud taimekasvataja. 2013. aastal hakkas ta koos elukaaslase [[Erki Laur]]iga ettevõttes Sõstar & Pipar OÜ välja töötama kodumaisest toorainest napse ning kasvatab suure osa taimsest toorainest ise Viljandimaal ja Iklas.<ref>[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82523171/tiina-tauraite-monikord-targem-suu-kinni-pidada-ja-raakida-kolm-paeva-hiljem-rahulikumas-meeleolus Tiina Tauraite: „Mõnikord targem suu kinni pidada ja rääkida kolm päeva hiljem rahulikumas meeleolus.”] Eesti Naine, august 2015; Eesti Naine / Delfi Lood, 02.06.2018.</ref> Tema lemmikkultuurid on [[must sõstar]] ja [[tšillipipar]]. Et toota neid oskuslikult ja tänapäevaselt tööstuslikus koguses, läks ta [[Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool]]i taimekasvatuse mehhaniseerimist õppima. Kaubamärgi Tiina Tauraite™ omanik on Osaühing Kalamaja Grupp.<ref>[https://tiinatauraite.ee/site/kaubamark Kaubamärgist veebilehel Tauraite Country Spirits] Vaadatud 14.12.2022.</ref> Ettevõtte toodete seas on liköörid, mahlad, siirupid jms. "Tunneme, et on äge kasvatada Eestimaal ka taimi ning väärindada neid jookideks," on näitlejatest elu- ja firmakaaslaste Tiina Tauraite ja Erki Lauri ettevõtluskreedo.<ref>[https://tiinatauraite.ee/site/meielugu "Meie lugu" veebilehel Tauraite Country Spirits] Vaadatud 14.12.2022.</ref> ==VIP-ide künnivõistluse võit== 27. septembril 2013 toimus Olustveres Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu maadel Eesti künnimeistrivõistluste raames eraldi VIP-ide künnivõistlus, mille võitis Tiina Tauraite [[Helir-Valdor Seeder|Helir-Valdor Seedri]] ja [[Ülo Kivine|Ülo Kivise]] ees. Osalesid veel näiteks [[Urmas Vaino]], [[Ivo Linna]], [[Marilyn Jurman]], [[Igor Mang]] ja [[Meelis Annus]].<ref>[https://eeter.err.ee/268772/eesti-esimese-vip-ide-kunnivoistluse-voitis-tiina-tauraite Eesti esimese VIP-ide künnivõistluse võitis Tiina Tauraite] ERR Eeter, 27.09.2013.</ref> ==Isiklikku== Tema ema Maia Kalmend oli eestlanna ja isa Algirdas Taure on leedukas. Peres kasvas nende ühise lapsena veel poeg Radvigo, kes on Tiinast poolteist aastat noorem.<ref>Siiri Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/tiiu/1140329/minu-juured-tiina-tauraite-on-parit-toorugajate-perest-agraarsus-sidus-meid Minu juures | Tiina Tauraite on pärit töörügajate perest: agraarsus sidus meid] Õhtuleht.ee, 30.09.2025.</ref> Tiina Tauraite elukaaslane on näitleja [[Erki Laur]], neil on pojad Laurits ja Lui.<ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1158510/teatripaar-tiina-tauraite-ja-erki-laur-abielu-tahendabki-abi-elu-vastastikust-abi-eluteel Teatripaar Tiina Tauraite ja Erki Laur: abielu tähendabki abi elu – vastastikust abi eluteel] Õhtuleht.ee, 26.05.2026.</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * {{Imdb nimi|1008259}} * [[Tiiu Laks]]. [http://www.epl.ee/artikkel/430961 Tiina Tauraite (32) – justkui ideaalne] Eesti Päevaleht, 31. mai 2008 * [[Madis Jürgen]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/66137124/elu-uhes-paevas-tiina-tauraite Elu ühes päevas: Tiina Tauraite] Eesti Ekspress, 19. mai 2013 * [[Tiiu Suvi]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120273349/tiina-tauraite-monele-on-issand-andnud-sellise-nao-et-ta-voib-olla-nii-esimene-armastaja-kui-ka-kurjam-aga-usna-tihti-nii-ei-ole Tiina Tauraite: mõnele on issand andnud sellise näo, et ta võib olla nii esimene armastaja kui ka kurjam, aga üsna tihti nii ei ole] Eesti Päevaleht / LP, 2. märts 2024 * [https://kultuur.err.ee/1609535110/tiina-tauraite-oleme-eestis-autorikino-tegemisega-ara-hellitatud Tiina Tauraite: oleme Eestis autorikino tegemisega ära hellitatud] ERR Kultuur, 28. november 2024 * [[Ralf Sauter]]. [https://kultuur.postimees.ee/8145517/kultuuris-kuum-filmirolli-jaoks-soome-keelt-oppinud-tiina-tauraite-otsib-valjakutseid Kultuuris kuum ⟩ Filmirolli jaoks soome keelt õppinud Tiina Tauraite otsib väljakutseid] Postimees, 1. detsember 2024 * Ralf Sauter. [https://kultuur.postimees.ee/8148102/intervjuu-tiina-tauraite-ebakindluse-loksus-jaab-palju-tegemata Intervjuu ⟩ Tiina Tauraite: ebakindluse lõksus jääb palju tegemata] Postimees, 5. detsember 2024 * [[Manona Paris]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1120038/filmiarvustus-soome-groteskipundart-nimega-rakett-kannab-tiina-tauraite-luhiroll Filmiarvustus | Soome groteskipundart nimega "Rakett" kannab Tiina Tauraite lühiroll] Õhtuleht, 6. detsember 2024 * [[Heili Sibrits]]. [https://kultuur.postimees.ee/8187645/kindel-laks-tiina-tauraite-sarab-ekraanil Kindel laks ⟩ Tiina Tauraite särab ekraanil] Postimees, 8. veebruar 2025 * Tiiu Suvi. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120340304/parima-naisnaitleja-tiitli-palvinud-tiina-tauraite-kaotada-usaldus-see-on-karm-nii-karm-et-ma-ei-suutnud-aastaid-tolle-inimesega-isegi-raakida Parima naisnäitleja tiitli pälvinud Tiina Tauraite: kaotada usaldus – see on karm. Nii karm, et ma ei suutnud aastaid tolle inimesega isegi rääkida] Anne & Stiil / Delfi, 13. aprill 2025 * [https://tiinatauraite.ee/site Tauraite Country Spirits] – Põllult Pudelisse. Tiina Tauraite ettevõtlusveeb * [https://www.kekkila.ee/artikkel/tiina-tauraite-tsillikasvatuse-abc/ Tiina Tauraite tšillikasvatuse ABC] Kekkilä kodulehel (vaadatud 20. aprillil 2025) {{JÄRJESTA:Tauraite, Tiina}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Von Krahli Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] cyan2ko9dq9wypxs43l7rnxcpy0vlxn 0 228258 7167948 6326234 2026-06-05T15:41:07Z ~2026-33146-58 231069 7167948 wikitext text/x-wiki '''Katseliidu Küberkaitseüksus''' (KL KKÜ) varasemalt ''Küberkaitseliit'' on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] allüksus, mis on [[2010]]. aasta vältel viimistletud ja [[2011]]. aastal riikliku tunnustuse saanud. Üksuse [[missioon|missioon]] on „Eesti e-eluviisi kaitsmine“ ning see koosneb vabatahtlikest erafirmade ja avaliku sektori spetsialistidest. <ref>[https://kuberkaitseliit.ee/tegevus/#tegevuse_tutvustus Küberkaitseliit – Meie tegevuse tutvustus]</ref> 2011. aastal sai Kaitseliidu Küberkaitseüksus ametlikult riiklikult tunnustatud struktuuriüksuseks. Alates 2021. aastast on KKÜ pealikuna ametis kolonel [[Andres Hairk|Andres Hairk]]. == Eesmärgid == Üksuse fookus on valmistuda nii sõjaliste kui ka mittesõjaliste kriiside lahendamiseks. Vastavalt sellele eesmärgile on KL KKÜ missiooni defineeritud kui püüdlust kaitsta Eesti [[kõrgtehnoloogia|kõrgtehnoloogilist]] eluviisi kaitstes informatsiooni infrastruktuuri ja toetades laiemalt riigikaitse eesmärke. Üksuse eesmärgid jagunevad kolme kategooriasse: # '''Koostöö värgustiku loomine, kaasa arvatud kriisiolukordadeks''' - tugevdatakse kvalifitseeritud vabatahtlike IT-spetsialistide vahelist koostööd luues võrgustikke ja kombineerides avaliku- ja erasektori ekspertiise kriisiolukorras toime tulemiseks. # '''Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri turvalisuse parandamine''' - tõstetakse kriitilise informatsiooni infrastruktuuri taset suurendades teadlikkust ohust ja levitades parimaid tavasid ja käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks. # '''Teadlikkuse, vastava hariduse ja treeningu edendamine''' - liikmetele pakutakse järjepidevalt võimalusi ennast täiendada, neid haritakse ja nad saavad aktiivselt osa võtta ka rahvusvahelistest treeningprogrammidest.<ref name="CCDCOE2018"> [[Kadri Kaska; Anna-Maria Osula; Jan Stinissen]] https://ccdcoe.org/uploads/2018/10/CDU_Analysis.pdf The Cyber Defence Unit of the Estonian Defence</ref> == Ajalugu == [[Informaatika]]teadlane [[Ülo Jaaksoo]] käis Küberkaitseliidu idee välja [[2007]]. aastal peale [[aprillirahutused Tallinnas|aprillirahutusi]], mille ajal ja pärast seda olid toimunud küberrünnakud Eesti asutuste veebilehtede vastu. 2008. aastal võeti vastu "Riiklik küberjulgeoleku strateegia [[2008]]–[[2013]]" ning hakati pidama regulaarseid küberturbeõppusi. [[2010]]. aasta alguseks olid Kaitseliidu [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna]] ja [[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu maleva]] juurde moodustatud küberkaitseüksused nime all Küberkaitseliit. <ref>https://www.postimees.ee/249260/kaitseliit-pani-aluse-kuberalluksusele</ref> Peale ettepaneku esitamist algatati [[Kaitseliit|Kaitseliidus]] mitteametliku koostöövõrgustiku loomine ning [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]]kokku kutsutud töörühm arendas kontseptsiooni edasi. [[2011|2011]]. aasta alguses liideti olemasoleva Kaitseliiduga struktuuriüksusena küberkaitseüksus. <ref name="CCDCOE2018" /> 2012. aastal osales üksus esimest korda [[Kaitsevägi|Kaitseväe]]õppusel [[Kevadtorm]]. <ref>https://www.err.ee/371258/kuberkaitseuksus-osaleb-esmakordselt-kevadtormil</ref> == Ülesanded == === Peamised ülesanded === Küberkaitseüksuse peamised ülesanded hõlmavad '''väljaõppe ja koolituste korraldamist, küberteadlikkuse suurendamist''' ning '''Eesti elanike ja infosüsteemide turvalisuse tugevdamist.''' Üksus pakub oma liikmetele regulaarseid koolitus- ja õppusvõimalusi ning osaleb nii küberkaitse- kui ka riigikaitseõppustel, sealhulgas [[NATO]] küberkaitseõppusel [[:en:Locked Shields|Locked Shields]] ja Eesti kaitseväe õppusel Kevadtorm. Lisaks liikmete väljaõppele panustab Küberkaitseüksus avalikkuse küberteadlikkuse suurendamisse ning on korraldanud seminare ja koolitusi [[Riigiasutus|riigiasutustele]]. Üksus on toetanud avaliku ja erasektori organisatsioone küberturvalisuse parandamisel, näiteks pahavaratõrjelahenduste rakendamisel koolides ning [[Elektrooniline hääletamine|elektroonilise hääletussüsteemi]] turvalisuse testimisel. Küberkaitseüksuse tegevuse eesmärk on tugevdada Eesti elanike, avaliku sektori ja kriitiliste infosüsteemide turvalisust ning pakkuda kriisiolukordades vajalikku toetust. <ref name="CCDCOE2018" /> === Kõrvalülesanded === Küberkaitseüksus toetab riigi küberturvalisuse tagamist läbi [[info- ja kommunikatsioonitehnoloogia|info- ja kommunikatsioonitehnoloogia]] (IKT) teenuste toimepidevuse tagamise, küberohtude ennetamise, pahavara analüüsi, turvatestimise ning ohtude leevendamise. Küberkaitseüksuse liikmed suudavad oma erialaste teadmistega toetada nii avaliku kui ka erasektori organisatsioone nende infosüsteemide turvalisuse parandamisel. Vajaduse korral võib üksus osaleda ka küberturvalisusega seotud kriisi- ja hädaolukordade lahendamises. Hädaolukordades võib liitu kaasata elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisse ning kõrge riskiga objektide kaitsmisse. Küberkaitseüksuse teadmisi ja oskuseid on võimalik kasutada ka küberrünnakute ennetamisel ning nende mõjude vähendamisel.<ref name="CCDCOE2018" /> == Saavutused == * 2011. aastal osaleti esmakordselt ''International Cyber Defence workshopil (ICDW)'' ja saavutas 195 meeskonna seast '''10.koha''' <ref name="CCDCOE2018" /> * 2019. aastal '''võitis''' KKÜ Michiganis rahvusvahelise küberõppuse, kus osales 11 võistkonda viiest riigist ja kuuest USA osariigist.<ref> https://kuberkaitseliit.ee/kaitseliidu-kuberkaitseuksus-voitis-rahvusvahelise-kuberoppuse/</ref> * 2022. aastal osales KKÜ MERIT kogukonna ja Michigani rahvuskaardi korraldatud virtuaalsel küberõppusel PAINTBALL kahe meeskonnaga. Õppusel osalenud 13 meeskonna arvestuses saavutas KKÜ uusliikmete meeskond '''2. koha'''. KKÜ ühismeeskond ühes Maryland Rahvuskaariga sai geograafiliselt hajutatud meeskondade erikategoorias '''1. koha''' ja üldarvestuses napilt '''4. koha'''.<ref>https://kuberkaitseliit.ee/virtuaalne-kuberkaitseoppus-paintball-2022/</ref> == Õiguslik alus == Küberkaitseüksuse tegevust reguleerivad peamiselt '''Kaitseliidu seadus''' ja '''hädaolukorra seadus.''' Kaitseliidu seadus võimaldab Kaitseliidu kaasamist küberturvalisuse tagamisse pädeva asutuse juhtimisel. Hädaolukorra seadus näeb ette Kaitseliidu kasutamise võimaluse elutähtsate teenuste toimimise tagamisel ja teatud kriisiolukordades. <ref name="CCDCOE2018" /> 2018. aastal avaldatud '''CCDCOE''' analüüsi kohaselt võivad Küberkaitseüksuse liikmed panustada sellistesse tegevustesse nagu pahavara analüüs, andmeseire, infosüsteemide turvatestimine ning küberohtude ennetamine ja leevendamine. <ref name="CCDCOE2018" /> == Vaata ka == *[[Kaitseliit]] *[[Eestit tabanud 2007. aasta küberrünnakud]] *[[NATO küberkaitsekoostöö keskus]] (K5) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.kaitseliit.ee Kaitseliidu koduleht] * [http://www.kyberkaitseliit.ee./ Eesti Küberkaitse Liit] * [[Vahur Koorits]]. [http://www.postimees.ee/?id=249966 Aaviksoo autasustas küberkaitsjaid]. Postimees, 14. aprill 2010 * [[Urmas Jaagant]]. [http://www.epl.ee/artikkel/575013 Küberkaitseliit pakub harjutuskeskkonda vabatahtlikele IT-spetsialistidele] Eesti Päevaleht, 14. aprill 2010 * [[Vahur Koorits]]. [http://www.postimees.ee/?id=250163 Laienev küberkaitseliit värbab uusi liikmeid]. Postimees, 15. aprill 2010 * [http://www.delfi.ee/archive/eesti-spetsialistid-harjutavad-nato-vastaste-kuberrunnakute-torjumist?id=35134387 Eesti spetsialistid harjutavad NATO vastaste küberrünnakute tõrjumist]. Kaitseliit, 18. november 2010 * Ģederts Ģelzis. [http://www.dw-world.de/dw/article/0,,14968102,00.html Estonian voluntary cyber-soldiers integrated into national guard]. Deutsche Welle, 5. aprill 2011. [[Kategooria:Kaitseliit]] [[Kategooria:Küberkaitse]] 14jj9j49tuxu1a0cp46mkp8yq9tibkf 7168186 7167948 2026-06-06T07:55:41Z Kuriuss 38125 7168186 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Katseliidu küberkaitseüksus''' (KL KKÜ), varem ''Küberkaitseliit'', on [[Kaitseliit|Eesti Kaitseliidu]] allüksus, mis on [[2010]]. aasta vältel viimistletud ja [[2011]]. aastal riikliku tunnustuse saanud. Üksuse [[missioon|missioon]] on „Eesti e-eluviisi kaitsmine“ ning see koosneb vabatahtlikest erafirmade ja avaliku sektori spetsialistidest. <ref>[https://kuberkaitseliit.ee/tegevus/#tegevuse_tutvustus Küberkaitseliit – Meie tegevuse tutvustus]</ref> 2011. aastal sai Kaitseliidu küberkaitseüksus ametlikult riiklikult tunnustatud struktuuriüksuseks. Alates 2021. aastast on KKÜ pealikuks kolonel [[Andres Hairk|Andres Hairk]]. == Eesmärgid == Üksuse fookus on valmistuda nii sõjaliste kui ka mittesõjaliste kriiside lahendamiseks. Vastavalt sellele eesmärgile on KL KKÜ missiooni defineeritud kui püüdlust kaitsta Eesti [[kõrgtehnoloogia|kõrgtehnoloogilist]] eluviisi kaitstes informatsiooni infrastruktuuri ja toetades laiemalt riigikaitse eesmärke. Üksuse eesmärgid: # Koostöövõrgustiku loomine, kaasa arvatud kriisiolukordadeks – tugevdatakse kvalifitseeritud vabatahtlike IT-spetsialistide vahelist koostööd luues võrgustikke ja kombineerides avaliku- ja erasektori ekspertiise kriisiolukorras toime tulemiseks. # Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri turvalisuse parandamine – tõstetakse kriitilise informatsiooni infrastruktuuri taset suurendades teadlikkust ohust ja levitades parimaid tavasid ja käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks. # Teadlikkuse, vastava hariduse ja treeningu edendamine – liikmetele pakutakse järjepidevalt võimalusi ennast täiendada, neid haritakse ja nad saavad osa võtta ka rahvusvahelistest treeningprogrammidest.<ref name="CCDCOE2018"> [[Kadri Kaska; Anna-Maria Osula; Jan Stinissen]] https://ccdcoe.org/uploads/2018/10/CDU_Analysis.pdf The Cyber Defence Unit of the Estonian Defence</ref> == Ajalugu == [[Informaatika]]teadlane [[Ülo Jaaksoo]] käis Küberkaitseliidu idee välja [[2007]]. aastal pärast [[aprillirahutused Tallinnas|aprillirahutusi]], mille ajal ja pärast seda olid toimunud küberrünnakud Eesti asutuste veebilehtede vastu. 2008. aastal võeti vastu "Riiklik küberjulgeoleku strateegia [[2008]]–[[2013]]" ning hakati pidama regulaarseid küberturbeõppusi. [[2010]]. aasta alguseks olid Kaitseliidu [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna]] ja [[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu maleva]] juurde moodustatud küberkaitseüksused nime all Küberkaitseliit. <ref>https://www.postimees.ee/249260/kaitseliit-pani-aluse-kuberalluksusele</ref> Pärast ettepaneku esitamist algatati [[Kaitseliit|Kaitseliidus]] mitteametliku koostöövõrgustiku loomine ning [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]]kokku kutsutud töörühm arendas kontseptsiooni edasi. [[2011|2011]]. aasta alguses liideti olemasoleva Kaitseliiduga struktuuriüksusena küberkaitseüksus. <ref name="CCDCOE2018" /> 2012. aastal osales üksus esimest korda [[Kaitsevägi|Kaitseväe]]õppusel [[Kevadtorm]]. <ref>https://www.err.ee/371258/kuberkaitseuksus-osaleb-esmakordselt-kevadtormil</ref> == Ülesanded == === Peamised ülesanded === Küberkaitseüksuse peamised ülesanded hõlmavad väljaõppe ja koolituste korraldamist, küberteadlikkuse suurendamist ning Eesti elanike ja infosüsteemide turvalisuse tugevdamist. Üksus pakub oma liikmetele regulaarseid koolitus- ja õppusvõimalusi ning osaleb nii küberkaitse- kui ka riigikaitseõppustel, sealhulgas [[NATO]] küberkaitseõppusel [[:en:Locked Shields|Locked Shields]] ja Eesti kaitseväe õppusel Kevadtorm. Lisaks liikmete väljaõppele panustab Küberkaitseüksus avalikkuse küberteadlikkuse suurendamisse ning on korraldanud seminare ja koolitusi [[Riigiasutus|riigiasutustele]]. Üksus on toetanud avaliku ja erasektori organisatsioone küberturvalisuse parandamisel, näiteks pahavaratõrjelahenduste rakendamisel koolides ning [[Elektrooniline hääletamine|elektroonilise hääletussüsteemi]] turvalisuse testimisel. Küberkaitseüksuse tegevuse eesmärk on tugevdada Eesti elanike, avaliku sektori ja kriitiliste infosüsteemide turvalisust ning pakkuda kriisiolukordades vajalikku toetust. <ref name="CCDCOE2018" /> === Kõrvalülesanded === Küberkaitseüksus toetab riigi küberturvalisuse tagamist läbi [[info- ja kommunikatsioonitehnoloogia|info- ja kommunikatsioonitehnoloogia]] (IKT) teenuste toimepidevuse tagamise, küberohtude ennetamise, pahavara analüüsi, turvatestimise ning ohtude leevendamise. Küberkaitseüksuse liikmed suudavad oma erialaste teadmistega toetada nii avaliku kui ka erasektori organisatsioone nende infosüsteemide turvalisuse parandamisel. Vajaduse korral võib üksus osaleda ka küberturvalisusega seotud kriisi- ja hädaolukordade lahendamises. Hädaolukordades võib liitu kaasata elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisse ning kõrge riskiga objektide kaitsmisse. Küberkaitseüksuse teadmisi ja oskuseid on võimalik kasutada ka küberrünnakute ennetamisel ning nende mõjude vähendamisel.<ref name="CCDCOE2018" /> == Saavutused == * 2011. aastal osaleti esimest korda International Cyber Defence workshopil (ICDW) ja saavutas 195 meeskonna seas kümnenda koha <ref name="CCDCOE2018" /> * 2019. aastal võitis KKÜ Michiganis rahvusvahelise küberõppuse, kus osales 11 võistkonda viiest riigist ja kuuest USA osariigist.<ref> https://kuberkaitseliit.ee/kaitseliidu-kuberkaitseuksus-voitis-rahvusvahelise-kuberoppuse/</ref> * 2022. aastal osales KKÜ MERIT kogukonna ja Michigani rahvuskaardi korraldatud virtuaalsel küberõppusel PAINTBALL kahe meeskonnaga. Õppusel osalenud 13 meeskonna arvestuses saavutas KKÜ uusliikmete meeskond teise koha. KKÜ ühismeeskond ühes Marylandi Rahvuskaariga sai geograafiliselt hajutatud meeskondade erikategoorias esikoha ja üldarvestuses neljanda koha.<ref>https://kuberkaitseliit.ee/virtuaalne-kuberkaitseoppus-paintball-2022/</ref> == Õiguslik alus == Küberkaitseüksuse tegevust reguleerivad peamiselt Kaitseliidu seadus ja hädaolukorra seadus. Kaitseliidu seadus võimaldab Kaitseliidu kaasamist küberturvalisuse tagamisse pädeva asutuse juhtimisel. Hädaolukorra seadus näeb ette Kaitseliidu kasutamise võimaluse elutähtsate teenuste toimimise tagamisel ja teatud kriisiolukordades. <ref name="CCDCOE2018" /> 2018. aastal avaldatud CCDCOE analüüsi kohaselt võivad Küberkaitseüksuse liikmed panustada sellistesse tegevustesse nagu pahavara analüüs, andmeseire, infosüsteemide turvatestimine ning küberohtude ennetamine ja leevendamine.<ref name="CCDCOE2018" /> == Vaata ka == *[[Kaitseliit]] *[[Eestit tabanud 2007. aasta küberrünnakud]] *[[NATO küberkaitsekoostöö keskus]] (K5) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.kaitseliit.ee Kaitseliidu koduleht] * [http://www.kyberkaitseliit.ee./ Eesti Küberkaitse Liit] * [[Vahur Koorits]]. [http://www.postimees.ee/?id=249966 Aaviksoo autasustas küberkaitsjaid]. Postimees, 14. aprill 2010 * [[Urmas Jaagant]]. [http://www.epl.ee/artikkel/575013 Küberkaitseliit pakub harjutuskeskkonda vabatahtlikele IT-spetsialistidele] Eesti Päevaleht, 14. aprill 2010 * [[Vahur Koorits]]. [http://www.postimees.ee/?id=250163 Laienev küberkaitseliit värbab uusi liikmeid]. Postimees, 15. aprill 2010 * [http://www.delfi.ee/archive/eesti-spetsialistid-harjutavad-nato-vastaste-kuberrunnakute-torjumist?id=35134387 Eesti spetsialistid harjutavad NATO vastaste küberrünnakute tõrjumist]. Kaitseliit, 18. november 2010 * Ģederts Ģelzis. [http://www.dw-world.de/dw/article/0,,14968102,00.html Estonian voluntary cyber-soldiers integrated into national guard]. Deutsche Welle, 5. aprill 2011 [[Kategooria:Kaitseliit]] [[Kategooria:Küberkaitse]] bafgppcq9hqxbuce1h5jx61v0hfogzf 0 231074 7167886 7071261 2026-06-05T13:07:21Z Kuriuss 38125 7167886 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga-aastane [[Raadio 2]] korraldatav auhinnavõistlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Võistlus viiakse läbi muusikaküsitlusena, mille põhjal koostatakse edetabel ja jagatakse viies kategoorias auhindu. Raadiokuulajate osalusel järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV|ETV-]]ga korraldatakse ka Raadio 2 Aastahiti galat. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "[[Pille-Riin (laul)|Pille-Riin]]" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "[[Cotton Eye Joe]]" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "[[Juulikuu lumi]]" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "[[Kaitseta]]" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" (1158) # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" (1004) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "[[Aja teenija (Terminaator)|Aja teenija]]" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" (708) # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" (657) # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "O Si Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan" (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "[[Ühega miljoneist]]" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "[[In the End]]" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "[[Romula (Terminaator)|Romula]]" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "[[Nii kuum (laul)|Nii kuum]]" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "[[Legendaarne (singel)|Legendaarne]]" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "[[Amerika (singel)|Amerika]]" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito (laul)|Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] feat. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] feat. [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] feat. [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – "Suvi kestab veel" (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Tähti täis on öö" (798) #[[Merlyn Uusküla]] – "Raju reede" (601) #[[NOËP]] – "Rooftop" (462) #[[Tommy Cash]] – "Winaloto" (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – "Faded" (269) #[[Justin Timberlake]] – "Can't Stop the Feeling!" (258) #[[Burak Yeter]] feat. [[Danelle Sandoval]] – "Tuesday" (188) #[[Alan Walker]] – "Alone" (180) #[[The Chainsmokers]] feat. [[Halsey]] – "Closer" (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "Alati olemas" (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – "Kiki Miki" (627) #[[Naised Köögis]] – "[[Aasta ema (laul)|Aasta ema]]" (575) #[[Respekt]] – "Peapeal" (512) #[[Tanel Padar]] – "[[Parem veelgi]]" (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] feat. [[Daddy Yankee]] – "Despacito" (599) #[[Ed Sheeran]] – "Perfect" (586) #[[Post Malone]] feat. [[21 Savage]] – "rockstar" (229) #[[Ed Sheeran]] – "[[Shape of You]]" (218) #[[Alan Walker]] – "The Spectre" (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] feat. [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "[[Mina ka]]" (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – "öölaps!" (667) #[[Trad.Attack!]] – "Lell'o" (593) #[[Kerli]] – "Savages" (567) #[[The Boondocks]] – "That '60s Song" (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – "One Kiss" (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – "In My Mind" (223) #[[Childish Gambino]] – "This Is America" (222) #[[George Ezra]] – "Shotgun" (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – "Promises" (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – "(ei ole) Aluspükse" (?) #[[Ariadne]] – "All In" (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – "für Oksana" (?) #[[Shanon]] – "Täna öösel" (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – "bad guy" (?) #[[Billie Eilish]] – "everything i wanted" (?) #[[Rammstein]] – "Radio" (?) #[[Lindemann]] – "Knebel" (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – "Dance Monkey" (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – "Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – "niiea" (13762) #[[Ariadne]] – "Running Without You" (13735) #[[5MIINUST]] – "peo lõpp" (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – "loodus ja hobused" (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – "Blinding Lights" (3030) #[[Harry Styles]] – "[[Watermelon Sugar]]" (2639) #[[Billie Eilish]] – "Therefore I Am" (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi laul)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – "WAP" feat. [[Megan Thee Stallion]] (1763) {{Veerud-lõpp}} === '''2021''' === {{vaata|2021. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[5MIINUST]] – "koptereid" (5060) #[[Andrei Zevakin]] & [[Pluuto (artist)|Pluuto]] – "Wingman" (4798) #[[Jüri Pootsmann]] – "Magus melanhoolia" (4671) #[[Smilers]] – "Tee mis sa tahad" (4423) #[[Nublu (räppar)|nublu]], [[Gameboy Tetris]] – "Paraadna" (4179) {{Veerud-piir}} #[[Adele]] – "Easy On Me" (2218) #[[Ed Sheeran]] – "Bad Habits" (1858) #[[Måneskin]] – "Beggin" (1836) #[[Elton John]] & [[Dua Lipa]] – "Cold Heart" (1679) #[[The Weeknd]] – "Save Your Tears" (1557) {{Veerud-lõpp}} === '''2022''' === {{vaata|2022. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|nublu]] – "kastehein" (5039) #[[Púr Múdd]] & [[Grete Paia]] – "Ainult Unustamiseks" (4921) #[[5MIINUST]] – "?mis sa tegid" (4747) #[[Merilin Mälk]] & [[säm]] – "Tuim ja tundetu" (3960) #[[Shanon]] – "Põgenemisplaan" (3483) {{Veerud-piir}} #[[Harry Styles]] – "[[As It Was]]" (2426) #[[Måneskin]] – "SUPERMODEL" (1807) #[[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (1430) #[[David Guetta]] & [[Bebe Rexha]] – "I'm Good (Blue)" (1410) #[[Taylor Swift]] – "Anti-Hero" (1396) {{Veerud-lõpp}} === '''2023''' === {{vaata|2023. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[villemdrillem]] – "leekiv armastus" (7493) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] x [[Nexus|NEXUS]] – "kõrvetab" (5281) #[[Nublu (räppar)|nublu]] – "ära ärata" (4869) #[[villemdrillem]] – "kinnisilmi" (4770) #[[Liis Lemsalu]] x [[Reket (muusik)|reket]] x kohver – "PAUS" (4556) {{Veerud-piir}} #[[Käärijä]] – "Cha Cha Cha" (3628) #[[Billie Eilish]] – "What Was I Made For?" (2802) #[[Miley Cyrus]] – "Flowers" (2317) #[[Doja Cat]] – "Paint The Town Red" (1884) #[[Dua Lipa]] – "Dance The Night" (1618) {{Veerud-lõpp}} === '''2024''' === {{vaata|2024. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[Maria Kallastu]] – "push it" (9014) #[[villemdrillem]] – "kuruta" (7034) #[[villemdrillem]] – "rändaja" (6762) #[[Säm]] – "kõik mu süü" (6403) #[[Florian Wahl]] - "Mu vend on lesbi" (6383) {{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – "Birds Of A Feather" (3724) #[[Joost Klein]] – "Europapa" (2624) #[[Sabrina Carpenter]] – "Espresso" (2423) #[[Eminem]] – "Houdini" (2383) #[[Coldplay]] – "feelslikeimfallinginlove" (1951) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] o834xdfrxopwtwxrtt4r5j2e0xwrxiv 7167888 7167886 2026-06-05T13:12:31Z Kuriuss 38125 7167888 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on [[Eesti Rahvusringhääling]]u raadiojaama [[Raadio 2]] korraldatav iga-aastane auhinnavõistlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Võistlus viiakse läbi muusikaküsitlusena, mille põhjal koostatakse edetabel ja jagatakse viies kategoorias auhindu. Raadiokuulajate osalusel järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV|ETV-ga]] korraldatakse ka Raadio 2 Aastahiti galat. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv.<ref name="aNWE8" /> === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "[[Pille-Riin (laul)|Pille-Riin]]" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "[[Cotton Eye Joe]]" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "[[Juulikuu lumi]]" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "[[Kaitseta]]" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" (1158) # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" (1004) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "[[Aja teenija (Terminaator)|Aja teenija]]" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" (708) # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" (657) # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "O Si Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan" (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "[[Ühega miljoneist]]" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "[[In the End]]" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "[[Romula (Terminaator)|Romula]]" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "[[Nii kuum (laul)|Nii kuum]]" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "[[Legendaarne (singel)|Legendaarne]]" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "[[Amerika (singel)|Amerika]]" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito (laul)|Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] feat. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] feat. [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] feat. [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – "Suvi kestab veel" (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Tähti täis on öö" (798) #[[Merlyn Uusküla]] – "Raju reede" (601) #[[NOËP]] – "Rooftop" (462) #[[Tommy Cash]] – "Winaloto" (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – "Faded" (269) #[[Justin Timberlake]] – "Can't Stop the Feeling!" (258) #[[Burak Yeter]] feat. [[Danelle Sandoval]] – "Tuesday" (188) #[[Alan Walker]] – "Alone" (180) #[[The Chainsmokers]] feat. [[Halsey]] – "Closer" (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "Alati olemas" (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – "Kiki Miki" (627) #[[Naised Köögis]] – "[[Aasta ema (laul)|Aasta ema]]" (575) #[[Respekt]] – "Peapeal" (512) #[[Tanel Padar]] – "[[Parem veelgi]]" (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] feat. [[Daddy Yankee]] – "Despacito" (599) #[[Ed Sheeran]] – "Perfect" (586) #[[Post Malone]] feat. [[21 Savage]] – "rockstar" (229) #[[Ed Sheeran]] – "[[Shape of You]]" (218) #[[Alan Walker]] – "The Spectre" (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] feat. [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "[[Mina ka]]" (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – "öölaps!" (667) #[[Trad.Attack!]] – "Lell'o" (593) #[[Kerli]] – "Savages" (567) #[[The Boondocks]] – "That '60s Song" (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – "One Kiss" (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – "In My Mind" (223) #[[Childish Gambino]] – "This Is America" (222) #[[George Ezra]] – "Shotgun" (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – "Promises" (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – "(ei ole) Aluspükse" (?) #[[Ariadne]] – "All In" (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – "für Oksana" (?) #[[Shanon]] – "Täna öösel" (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – "bad guy" (?) #[[Billie Eilish]] – "everything i wanted" (?) #[[Rammstein]] – "Radio" (?) #[[Lindemann]] – "Knebel" (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – "Dance Monkey" (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – "Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – "niiea" (13762) #[[Ariadne]] – "Running Without You" (13735) #[[5MIINUST]] – "peo lõpp" (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – "loodus ja hobused" (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – "Blinding Lights" (3030) #[[Harry Styles]] – "[[Watermelon Sugar]]" (2639) #[[Billie Eilish]] – "Therefore I Am" (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi laul)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – "WAP" feat. [[Megan Thee Stallion]] (1763) {{Veerud-lõpp}} === '''2021''' === {{vaata|2021. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[5MIINUST]] – "koptereid" (5060) #[[Andrei Zevakin]] & [[Pluuto (artist)|Pluuto]] – "Wingman" (4798) #[[Jüri Pootsmann]] – "Magus melanhoolia" (4671) #[[Smilers]] – "Tee mis sa tahad" (4423) #[[Nublu (räppar)|nublu]], [[Gameboy Tetris]] – "Paraadna" (4179) {{Veerud-piir}} #[[Adele]] – "Easy On Me" (2218) #[[Ed Sheeran]] – "Bad Habits" (1858) #[[Måneskin]] – "Beggin" (1836) #[[Elton John]] & [[Dua Lipa]] – "Cold Heart" (1679) #[[The Weeknd]] – "Save Your Tears" (1557) {{Veerud-lõpp}} === '''2022''' === {{vaata|2022. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|nublu]] – "kastehein" (5039) #[[Púr Múdd]] & [[Grete Paia]] – "Ainult Unustamiseks" (4921) #[[5MIINUST]] – "?mis sa tegid" (4747) #[[Merilin Mälk]] & [[säm]] – "Tuim ja tundetu" (3960) #[[Shanon]] – "Põgenemisplaan" (3483) {{Veerud-piir}} #[[Harry Styles]] – "[[As It Was]]" (2426) #[[Måneskin]] – "SUPERMODEL" (1807) #[[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (1430) #[[David Guetta]] & [[Bebe Rexha]] – "I'm Good (Blue)" (1410) #[[Taylor Swift]] – "Anti-Hero" (1396) {{Veerud-lõpp}} === '''2023''' === {{vaata|2023. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[villemdrillem]] – "leekiv armastus" (7493) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] x [[Nexus|NEXUS]] – "kõrvetab" (5281) #[[Nublu (räppar)|nublu]] – "ära ärata" (4869) #[[villemdrillem]] – "kinnisilmi" (4770) #[[Liis Lemsalu]] x [[Reket (muusik)|reket]] x kohver – "PAUS" (4556) {{Veerud-piir}} #[[Käärijä]] – "Cha Cha Cha" (3628) #[[Billie Eilish]] – "What Was I Made For?" (2802) #[[Miley Cyrus]] – "Flowers" (2317) #[[Doja Cat]] – "Paint The Town Red" (1884) #[[Dua Lipa]] – "Dance The Night" (1618) {{Veerud-lõpp}} === '''2024''' === {{vaata|2024. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[Maria Kallastu]] – "push it" (9014) #[[villemdrillem]] – "kuruta" (7034) #[[villemdrillem]] – "rändaja" (6762) #[[Säm]] – "kõik mu süü" (6403) #[[Florian Wahl]] - "Mu vend on lesbi" (6383) {{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – "Birds Of A Feather" (3724) #[[Joost Klein]] – "Europapa" (2624) #[[Sabrina Carpenter]] – "Espresso" (2423) #[[Eminem]] – "Houdini" (2383) #[[Coldplay]] – "feelslikeimfallinginlove" (1951) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] 1x9201li6hb1a0tdqzzcdh8c5ghyom3 0 232846 7167866 6739213 2026-06-05T12:11:58Z Taurus404 80079 /* Poliitiline tegevus */ 7167866 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=august|aasta=2017}} [[Fail:Tanel Ots, ühiskonnategelane ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulik. 1996.jpg|pisi|Tanel Ots 1996. aastal]] '''Tanel Ots''' (sündinud [[15. september|15. septembril]] [[1973]] [[Tallinn]]as) on ühiskonnategelane ja [[EELK|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[vaimulik]]. ==Haridus== Tanel Ots õppis [[Sausti 8-klassiline Kool|Sausti 8-klassilises Koolis]] ning lõpetas [[Tallinna 20. Keskkool|Tallinna 20. Keskkooli]] 1992; [[Tallinna Lastemuusikakool]]i 1992; [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudi]] 1998 ja Usuteaduse Instituudi pastoraalseminari 1999. 2012. aastal alustas magistriõpinguid [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond|sotsiaalteaduskonnas]] haldusjuhtimise erialal. ==Poliitiline tegevus== [[Saku vald|Saku vallavolikogu]] esimees ja valla keskkonnakomisjoni liige, [[valimisliit Väikelinn Saku]]. [[Harjumaa Omavalitsuste Liit]] juhatuse liige. Parteitu. 2010. aastal valiti Ots [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonna Eestimaa Rohelised]] juhatuse liikmeks. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] roheliste nimekirjas kandideerides kogus ta 359 häält ega osutunud valituks. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 312 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Saku vald|Saku vallas]] valimisliidu Väikelinn Saku nimekirjas, kogus 181 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 5. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Ühiskondlik tegevus== [[MTÜ Nabala Keskkonnakaitseühing]] asutaja ja juhatuse liige 2005–2013, [[Vana-Harju skautmalev]]a juhatuse liige, [[MTÜ Soonurga Küla Koda]] juhatuse liige, [[I Harju Lions-Klubi|I Harju Lions-klubi]] liige, [[MTÜ Saku Priitahtlikud Pritsimehed]] asutaja ja juhatuse liige. ==Vaimuliku amet== Ordineeriti [[25. mai]]l [[1995]] diakoniks ja [[14. september|14. septembril]] [[1999]] õpetajaks. On [[Jüri kogudus]]e vaimulik aastast [[1997]] ja [[Kaitseliidu Harju Malev]]a kaplan aastast 2009. [[Ida-Harju praostkond|Ida-Harju praostkonna]] praost 2007–2011 ja uuesti alates 2. oktoobrist 2024. [[EELK Tallinna Diakooniahaigla]] kaplan 2002–2015. On olnud [[EELK Kirikukogu]] ja [[EELK Piiskoplik Nõukogu|EELK Piiskopliku Nõukogu]] liige. ==Isiklikku== Ta on abielus (1994) Riina Otsaga, peres on viis last. 2005. aastal kolis pere maale{{lisa viide}}, kus peetakse muu hulgas lambaid ja mesilasi. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ots, Tanel}} [[Kategooria:Jüri koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Ida-Harju praostid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] r9dyt8szj5nhzuy5doi6c95q75nmxls 0 236533 7168089 6909302 2026-06-05T21:47:50Z Andreas003 7485 7168089 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Partei | partei_nimi = Roheline Partei | partei_nimi_keeles = Miljøpartiet De Grønne | partei_logo = Miljøpartiet de Grønne logo.svg | esimees = [[Une Aina Bastholm]]<br />[[Rasmus Hansson]] | asutamine = [[1988]] | peakorter = Hausmanns gate 19, [[Oslo]] | ideoloogia = [[roheline ideoloogia]] | liikmeid = 12 371 <small>(2022)</small> | kodulehekülg = http://www.mdg.no | colorcode = green | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Roheline Partei]] }} '''Roheline Partei''' [[Norra]]s on [[roheline ideoloogia|rohelisel ideoloogial]] põhinev [[partei]], mis loodi 1988. aastal. 2013. aasta parlamendivalimistel pääses partei esimest korda [[Storting|Stortingisse]], saades 1 koha ([[Rasmus Hansson]]). [[Kategooria:Norra parteid]] [[Kategooria:Rohelised parteid]] dzq0ys7o8uo0gjm2rueqdu7s83hnln3 0 250818 7168090 6896909 2026-06-05T21:50:24Z Andreas003 7485 7168090 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{Lisaviiteid|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Partei | partei_nimi = Soome Rootsi Rahvaparte | partei_nimi_keeles = Suomen ruotsalainen kansanpuolue | partei_logo = | partei_staatus = | esimees = [[Anders Adlercreutz]] | peasekretär = [[Fredrik Guseff]] | asutamine = [[1906]] | peakorter = Simonkatu 8 A, 00101 [[Helsingi]] | ideoloogia = [[liberalism]]<br>[[sotsiaalliberalism]]<br>[[soomerootslased]] | kohti1_kus = [[Eduskunta|Eduskunnas]] | kohti1 = 9 | europarlament = [[Uueneva Euroopa fraktsioon]] | ajaleht = [[Medborgarbladet]] | liikmeid = 24 000 (2025) | kodulehekülg = https://www.rkp.fi | värvus = yellow | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]] }} '''Soome Rootsi Rahvapartei''' või '''Rootsi Rahvapartei Soomes''' ([[rootsi keel]]es ''Svenska folkpartiet i Finland'', [[lühend]] ''SFP''; [[soome keel]]es ''Suomen ruotsalainen kansanpuolue'', lühend ''RKP'') on [[Soome]] poliitiline [[erakond]], mis esindab peamiselt [[soomerootslased|soomerootslaste]] huvisid. Partei asutati [[1906]]. aastal. Erakonna esimees on [[Anders Adlercreutz]]. [[2011]]. aasta alguses oli parteil umbes 28 000 liiget. Kuni juunini [[2010]] kandis partei nime '''Rootsi Rahvapartei'''.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sfp.fi/fi/politiikka/politiikka-a-o/|pealkiri=RKP, politiika|väljaanne=|aeg=|vaadatud=4.4.2020}}</ref> == Erakonna esimehed == *[[Axel Lille]] (1906–1917) *[[Eric von Rettig]] (1917–1934) *[[Ernst von Born]] (1934–1945 ja 1955–1956) *[[Ralf Törngren]] (1945–1955) *[[Lars Erik Taxell]] (1956–1966) *[[Jan-Magnus Jansson]] (1966–1973) *[[Kristian Gestrin]] (1973–1974) *[[Carl Olof Tallgren]] (1974–1977) *[[Pär Stenbäck]] (1977–1985) *[[Christoffer Taxell]] (1985–1990) *[[Ole Norrback]] (1990–1998) *[[Jan-Erik Enestam]] (1998–2006) *[[Stefan Wallin]] (2006–2012) *[[Carl Haglund]] (2012–2016) *[[Anna-Maja Henriksson]] (2016–2024) *[[Anders Adlercreutz]] (2024–) == Soome Rootsi Rahvapartei kohtade arv Eduskunnas alates 1907. aastast == [[Fail:Anna-Maja Henriksson, 2016 Åbo.jpg|pisi|Erakonna esimees ja Soome justiitsminister [[Anna-Maja Henriksson]] (2016).]] Aasta<br> 1907. 24<br> 1908. 24<br> 1909. 25<br> 1910. 26<br> 1911. 26<br> 1913. 25<br> 1916. 21<br> 1917. 21<br> 1919. 22<br> 1922. 25<br> 1924. 23<br> 1927. 24<br> 1929. 23<br> 1930. 20<br> 1933. 21<br> 1936. 21<br> 1939. 18<br> 1945. 14<br> 1948. 13<br> 1951. 13<br> 1954. 12<br> 1958. 13<br> 1962. 13<br> 1966. 11<br> 1970. 11<br> 1972. 9<br> 1975. 9<br> 1979. 9<br> 1983. 10<br> 1987. 12<br> 1991. 11<br> 1995. 11<br> 1999. 11<br> 2003. 8<br> 2007. 9<br> 2011. 9<br> 2015. 9<br> 2019. 9<br> 2023. 9 Soome [[Eduskund|parlamendis]] on 200 kohta. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://rkp.fi/fi/etusivu/ Erakonna koduleht] [[Kategooria:Soome parteid]] 44bhmb5pk9qnqf0gr1w0j5hr6s5c0x8 0 253677 7168035 7160522 2026-06-05T19:06:40Z Velirand 67997 7168035 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Novo-Peredelkino | nimi1_keel = vene | nimi1 = Ново-Переделкино | lipp = Flag_of_Novo-Peredelkino_(municipality_in_Moscow).png | lipu_link = [[Novo-Peredelkino lipp]] | vapp = Coat of Arms of Novo-Peredelkino (municipality in Moscow) (1998).png | vapi_link = [[Novo-Peredelkino vapp]] | pindala = 8,48 | elanikke = 137612 | elanikke_seis = 2025 | asendikaardi_pilt = Msk zao novo-peredelkino.svg | asendikaart = Venemaa/Moskva/Lääne haldusringkond }} '''Novo-Peredelkino''' on rajoon ([[munitsipaalringkond]]) [[Moskva]]s, mis kuulub [[Lääne haldusringkond]]a. Novo-Peredelkino rajoon eraldati [[Solntsevo]]st [[1991]]. aastal. == Välislingid == *http://nperedel.zao-mos.ru/ *http://www.np-mos.ru/ {{Coordinate |NS=55.64166668 |EW=37.35833334 |type=adm2nd |region=RU-MOW}} [[Kategooria:Moskva rajoonid]] p5lqglag58x4n7xa08kt724eub3th8l 0 259738 7167876 7054575 2026-06-05T12:45:38Z Makenzis 95198 7167876 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Kiievi Dynamo | pilt = Dynamo logo.svg | pildi_suurus = 150px | pildiallkiri = Logo | täisnimi = Kiievi Dinamo | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = | lõpp = | väljak = [[Kiievi olümpiastaadion]] | mahutavus = | ametinimetus1 = President | esimees = Ihor Surkis | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = | liiga = Vyša liha | hooaeg = 2025-26 | positsioon = 4. koht | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | muster_la3= |muster_b3= |muster_ra3= | vasakkäsi3= |kere3= |paremkäsi3= |püksid3= |sokid3= | veeb = | e mäng = | võit = | kaotus = | enim mänge = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Kiievi Dünamo''' või ukrainapäraselt '''Dõnamo Kõjiv''' ([[Ukraina keel|ukraina]] ''ФК «Динамо» Київ'') on [[Ukraina]] [[jalgpalliklubi]], mille kodulinn on [[Kiiev]]. Klubi mängib [[Ukraina jalgpalli kõrgliiga]]s. == Ajalugu == Klubi asutati 1927. aastal. Alates 1936. aastast on klubi mänginud algul Nõukogude ja hiljem Ukraina kõrgeimas liigas. Klubi edukaimaks perioodiks peetakse aega, kui treener oli [[Valeri Lobanovskõi]]. Nende kodustaadioniks on [[Kiievi olümpiastaadion]]. <gallery> Динамо Київ 1928.jpg|Meeskond 1928. aastal FC Dynamo Kyiv Ultras - ФК Динамо Киев Ультрас (22164512438).jpg|Fännid 2015. aastal Squad od Dynamo 20142015.jpg|Meeskond 2014-2015 hooajal </gallery> [[Kategooria:Ukraina jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Kiiev]] [[Kategooria:Kiievi Dinamo| ]] gwbotaa7hobps0kbbuwxyvor2ej7ksk 7167877 7167876 2026-06-05T12:45:50Z Makenzis 95198 7167877 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Kiievi Dynamo | pilt = Dynamo logo.svg | pildi_suurus = 150px | pildiallkiri = Logo | täisnimi = Kiievi Dinamo | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = | lõpp = | väljak = [[Kiievi olümpiastaadion]] | mahutavus = | ametinimetus1 = President | esimees = Ihor Surkis | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = | liiga = Premjer-liha | hooaeg = 2025-26 | positsioon = 4. koht | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | muster_la3= |muster_b3= |muster_ra3= | vasakkäsi3= |kere3= |paremkäsi3= |püksid3= |sokid3= | veeb = | e mäng = | võit = | kaotus = | enim mänge = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Kiievi Dünamo''' või ukrainapäraselt '''Dõnamo Kõjiv''' ([[Ukraina keel|ukraina]] ''ФК «Динамо» Київ'') on [[Ukraina]] [[jalgpalliklubi]], mille kodulinn on [[Kiiev]]. Klubi mängib [[Ukraina jalgpalli kõrgliiga]]s. == Ajalugu == Klubi asutati 1927. aastal. Alates 1936. aastast on klubi mänginud algul Nõukogude ja hiljem Ukraina kõrgeimas liigas. Klubi edukaimaks perioodiks peetakse aega, kui treener oli [[Valeri Lobanovskõi]]. Nende kodustaadioniks on [[Kiievi olümpiastaadion]]. <gallery> Динамо Київ 1928.jpg|Meeskond 1928. aastal FC Dynamo Kyiv Ultras - ФК Динамо Киев Ультрас (22164512438).jpg|Fännid 2015. aastal Squad od Dynamo 20142015.jpg|Meeskond 2014-2015 hooajal </gallery> [[Kategooria:Ukraina jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Kiiev]] [[Kategooria:Kiievi Dinamo| ]] mejujibk8xp735puc40u0zvema7grki 10 261438 7168275 6616165 2026-06-06T10:23:35Z ~2026-33544-09 231107 7168275 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Jalgpall olümpiamängudel |piltvasakul = [[Pilt:Olympic rings.svg|60px]] | päis = [[Jalgpall olümpiamängudel]] | päisestiil = background:#BFD7FF; | pilt = [[File:Football pictogram.svg|50px|alt=|link=]] | loend1 = 1896{{,}}[[Jalgpall 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]]{{,}}[[Jalgpall 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]]{{,}}[[Jalgpall 1906. aasta suveolümpiamängudel|1906]]{{,}}[[Jalgpall 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]]{{,}}[[Jalgpall 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]]{{,}}[[Jalgpall 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]]{{,}}[[Jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]]{{,}}[[Jalgpall 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]]{{,}}1932{{,}}[[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]]{{,}}[[Jalgpall 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]]{{,}}[[Jalgpall 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]]{{,}}[[Jalgpall 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]]{{,}}[[Jalgpall 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]]{{,}}[[Jalgpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]]{{,}}[[Jalgpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]]{{,}}[[Jalgpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]]{{,}}[[Jalgpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]]{{,}}[[Jalgpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]]{{,}}[[Jalgpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]]{{,}}[[Jalgpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]]{{,}}[[Jalgpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]]{{,}}[[Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]]{{,}}[[Jalgpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]]{{,}}[[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]]{{,}}[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]{{,}}[[Jalgpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]]{{,}}[[Jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]]{{,}}[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]]{{,}}[[Jalgpall 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] }}<noinclude> [[Kategooria:Jalgpalli navigeerimismallid]] [[Kategooria:Olümpiamängude navigeerimismallid]] </noinclude> l7wftqhsw8rpct4h1nx5vb9fyxszsgq 0 263831 7168150 6108240 2026-06-06T06:50:22Z Kuriuss 38125 7168150 wikitext text/x-wiki '''Trükikoda''' on ettevõte, kus trükitakse paljundamise eesmärgil trükiseid: [[ajaleht]]i, [[ajakiri|ajakirju]], [[raamat]]uid, [[plakat]]eid, [[postkaart]]e jms. Tegevusvaldkonna järgi liigitatakse trükikodasid järgmiselt: *perioodiliste väljaannete trükikoda, *raamatutrükikoda, *reklaammaterjalide tootja, *etiketi- ja pakenditrükikoda, *pakenditootja, *digitrükikoda. ==Vaata ka== *[[Trükindus]] ehk polügraafia *[[Trükikunst]] *[[Eesti trükikodade loend]] [[Kategooria:Trükikojad| ]] hlfdq1ekirs51b6z5z3qit9ucsvwb74 0 264582 7168022 6693148 2026-06-05T18:36:03Z Velirand 67997 7168022 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Marjina Roštša | nimi1_keel = vene | nimi1 = Марьина Роща | lipp = Flag_of_Maryina_roshcha_District.png | lipu_link = [[Marjina Roštša lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Maryina_Roshcha_(municipality_in_Moscow).svg | vapi_link = [[Marjina Roštša vapp]] | pindala = 4,68 | elanikke = 62551 | elanikke_seis = 2025 | asendikaardi_pilt = Msk svao mar'ina rosha.svg }} '''Marjina Roštša''' on munitsipaalringkond (linnarajoon) [[Moskva]] [[Kirderingkond|Kirderingkonnas]]. Seal asub [[Marjina Roštša metroojaam]]. == Välislingid == *http://www.m-roscha.ru/ [[Kategooria:Moskva rajoonid]] ha83ibn195yu0qlptce6ht8k0k2twgo 0 268948 7168280 7166409 2026-06-06T10:30:23Z Angmar Brekker 94578 7168280 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {| class="toccolours" style="float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''Eesti võrkpallikoondis''' |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" text-align:center; |[[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi|keskel]] |- | style="text-align:left;" |'''Eesti alaliit''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Eesti Võrkpalli Liit]] |- | style="text-align:left;" |'''Konföderatsioon''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[CEV]] <small>(Euroopa tasand)</small> <br> [[FIVB]] <small>(maailma tasand)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Peatreener''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Alar Rikberg]] |- | style="text-align:left;" |'''Kapten''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Andri Aganits]] |- | style="text-align:left;" |'''Enim mänge''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Kert Toobal]] <small>(308)</small> |- | style="text-align:left;" |'''FIVB edetabelikoht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |36. <small>(31.05.2026)</small> |- | style="text-align:left;"|'''Parim''' | colspan="3"style="text-align:left;"|26. <small>(01.10.2018)</small> |- | colspan="4" style="border-top:1px #aaa solid;"| |- |{{Võrkpalli riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi =56A5EC | kere =56A5EC | paremkäsi =56A5EC | püksid =56A5EC | nimi =Kodus }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _whiteborder | muster_b = | muster_ra = _whiteborder | vasakkäsi =EEEEEE | kere =EEEEEE | paremkäsi =EEEEEE | püksid =0066CC | nimi =Võõrsil 1 }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _shoulder_blue_gradient | muster_b = _blacktopgradient | muster_ra = _shoulder_blue_gradient | vasakkäsi =0066CC | kere =0066CC | paremkäsi =0066CC | püksid =0066CC | nimi =Võõrsil 2 }} | |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |7 <small>(2009 esmakordselt)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |'''11.''' <small>(2015)</small> |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|Maailmameistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |0 |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |0 |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht:''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |} {{commonscat}} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusvõistkond [[võrkpall]]is. Koondist haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]] ning selle liikmed valib peatreener. Eesti võrkpallikoondis jõudis esimest korda [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniirile 2009. aastal. Kokku on nad osalenud seal seitsmel korral ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]], [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]], [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]], [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] ja [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]) ning parimaks saavutuseks on 2015. aastal saavutatud 11. koht. [[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängudele]] ega [[Võrkpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustele]] Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. Koondise parim koht FIVB maailma edetabelis on olnud 2018. aastal 26. koht. Kahel korral on võidetud [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] (2016 ja 2018). ==Ajalugu== ===Eesti Vabariik (1919–1940)=== [[Võrkpall]] (algselt tuntud kui ''mintonett'') pärineb [[1895]]. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] ning hakkas [[Eesti]]s populaarsust koguma [[Vabadussõda|Vabadussõja]] (1918–1920) järel.<ref name="lugemik">[[Valeri Maksimov|Maksimov, Valeri]] 2009. Võrkpalli lugemik.</ref> Võrk- ja [[korvpall]]i koondav [[Eesti Käsipalli Liit (1923)|Eesti Käsipalli Liit]] asutati [[14. detsember|14. detsembril]] [[1923]] [[Toompea]]l.<ref name=lugemik/> Esimesed rahvusvahelised võistlused pidas koondis [[Läti võrkpallikoondis|Lätiga]] 1923. aastal [[Tartu]]s ja [[Tallinn]]as, mis geimigi loovutamata võideti.<ref name="ajaloost">Raul Rähni. [https://www.arhiiv.volley.ee/vorkpalli-ajaloost?l=est 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 04.06.2024).</ref> Aastatel 1919–1940 maavõistlusi oluliselt ei korraldatud (k.a [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa-]] ja [[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|maailmameistrivõistluseid]]) ning koondise enamus kohtumisi toimusid Lätiga. Sel ajal olid Eestis võrkpalluriteks lisaks üliõpilastele põhiliselt kergejõustiklased ja korvpallurid, kelle jaoks võrkpall oli kõrvalala. Koondisel treenerit ei olnud, vaid koondisele valiti kapten, kes valis koondislased, kellega enne maavõistlusi mõned korrad kokku harjutati. Selle aja üks nimekamaid Eesti võrkpallureid oli [[Erich Altosaar]].<ref name=lugemik/> ===Okupatsiooniaastad (1940–1991)=== [[1940]]. aastal liideti Eesti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu ning iseseisva riigiga koos kadus ka rahvuskoondis. [[Eesti NSV]]-l oli oma koondis, kuid sellega osaleti vaid liidusisestel võistlustel ja spartakiaadidel.<ref name=lugemik/> Esimese [[eestlane|eestlasest]] meesvõrkpallurina sai Nõukogude Liidu A-koondisse [[1970]]. aastal [[Peet Raig]]. Hiljem tuli koondisega olümpiavõitjaks (1980), viiekordseks Euroopa (1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983) ja kahekordseks maailmameistriks (1978 ja 1982) [[Viljar Loor]]. Korra tuli Euroopa meistriks (1987) [[Jaanus Lillepuu]].<ref name=lugemik/> ===Taasiseseisvunud Eesti "fantoomkoondis" (1991–1999)=== Eesti Vabariik taastati [[20. august]]il [[1991]] ning taasiseseisvunud Eesti koondise peatreeneriks määrati [[Urmas Saar]]. Samal ajal alustas tegevust Eesti Käsipalli Liidu õigusjärglasena [[Eesti Võrkpalli Liit]] (EVF). 1992. aastast kuulub Eesti [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|Rahvusvahelisse Võrkpalliföderatsiooni]] (FIVB) ja [[Euroopa Võrkpalli Konföderatsioon]]i (CEV).<ref name=lugemik/> Pärast iseseisvumist käis Eesti võrkpallikoondis koos vähe. Koondislaste sõnul puudus järjepidevus, ühine eesmärk ja arusaamad. Aastatel 1991–1999 pidas koondis 41 ametlikku mängu (nendest 6 tiitlivõistluste valikmängud). Juhendajad vahetusid pidevalt.<ref name="keelega">[[Märt Roosna|Roosna, Märt]] 2017. Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu.</ref> 1992. aastal täitis koondise treeneri rolli [[Laimons Raudsepp]] ning osaleti esmakordselt Euroopa meistrivõistluste eelvalikturniiril, kus valikringis mängiti [[Ukraina võrkpallikoondis]]ega. Esimene mäng kaotati 0:3 ning vaatamata korduskohtumise 3:1 võidule edasi ei pääsetud. 1993. aastal loodi Eestis mängivatest mängijatest Eesti klubide koondis. Selle koondisega saadi [[Andrei Ojamets]]a juhendamisel samal aastal [[Türgi]]s toimunud [[Spring Cup]]il kolmas koht. 1995. aasta lõpus Ojamets loobus peatreeneri positsioonist ning uuteks treeneriteks määrati [[Urmas Saar]] ja [[Mati Merirand]], kuid võistlusväljundit koondisele ei olnud (1996. aastal ei pidanud koondis ühtegi ametlikku mängu).<ref name=keelega/><ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/EST-Rahvusmeeskonna-kohtumised-16.08.25.pdf Rahvusmeeskonna kohtumised (16.08.2025 seisuga)] Eesti Võrkpalli Liit.</ref> 1996. aasta lõpus naasis koondise etteotsa [[Laimons Raudsepp]]. Samal aastal osaleti maailmameistrivõistluste eelvalikmängudel, kus ühtegi mängu ei võidetud. Rahalistel kaalutlustel otsustas EVF esinduskoondisi 1995.–1999. aastatel Euroopa meistrivõistluste valikturniiridele mitte saata. Veel kahel korral osaleti Spring Cupil, kus esimese turniiri edu korrata ei suudetud.<ref name=lugemik/> ===Tõus 20 Euroopa parema koondise sekka (2000–2004)=== Eesti võrkpallimeeskond otsustati EVF-i poolt taas Euroopa meistrivõistluste valikturniirile saata 2001. aasta võistlustel. [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] klubide juhid polnud aga rahul senise peatreeneri tegemistega ning 2000. aastal Raudsepp tagandati ja uueks peatreeneriks määrati [[Andres Toode]]. 2000. ja 2001. aastal toimunud EM-eelvalikturniiril saadi 4 võidu ja 2 kaotusega alagrupis teine koht, kuid A-gruppi pääsemiseks sellest ei piisanud. 2001. aasta alguses pärast esimesi sõpruskohtumisi loobus Toode peatreeneri ametist ning uueks peatreeneriks sai endine abitreener [[Andres Skuin]]. Tema juhendamisel osaleti samal aastal 2002. aasta MM-eelvalikturniiril, kus kolmest mängust ei saadud ühtegi mängu ega geimivõitu.<ref name=keelega/><ref name=lugemik/> Skuin suri 2003. aasta alguses ning koondise uueks peatreeneriks määrati [[Pärnu VK]] peatreener, [[soomlane|soomlane,]] [[Pasi Sakari Rautio]]. 2002. ja 2003. aastal mängitud 2003-EM eelvalikturniir võideti ühtegi mängu kaotamata ning sellega tõusis koondis [[Euroopa]] "mudaliigast" A-gruppi (20 parema hulka). 2003. aastal osales koondis 2004-OM eelkvalifikatsioonis, kus tänu paremale punktide vahele [[Türgi võrkpallikoondis|Türgi]] vastu pääseti teisele kvalifikatsiooniturniirile. Seal kaotati kõik kolm mängu ning järgmisse faasi ei jõutud. 2004. aastal toimunud 2005-EM valikturniiril jäädi ühe võidu ja viie kaotusega kolmandaks ning finaalturniirile ei pääsetud.<ref name=lugemik/><ref name=keelega/> ===Koondise võtab üle treeneri kogemuseta Keel (2004–2007)=== [[Pilt:Avo Keel.jpg|pisi|150px|vasakul|[[Avo Keel]] juhendas Eesti võrkpallikoondist aastatel 2004–2014]] 2004. aasta sügisel lõppes Rautiol leping ning uue peatreeneri otsingul tehti ettepanek kandideerida treeneri kogemuseta hiljuti erru läinud pikaajalisel koondise kaptenil ja sidemängijal [[Avo Keel]]el, kes osutus valituks. 2005. aastal osaleti 2006-MM valikturniiril, kus kaks esimest valikturniiri läbiti ühe kaotusega ning esmakordselt koondise ajaloos jõuti otsustavale kolmandale valikturniirile. Seal jäädi alla sel ajal Euroopa tipus olnud [[Poola võrkpallikoondis|Poolale]], [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaale]] ja [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaariale]] ning pilet MM-finaalturniirile jäi kahe mänguvõidu kaugusele. Esmakordselt osaleti [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]], kus võideti 12 alagrupimängust kaks ning lõpetati kaheksa koondise konkurentsis viimasena.<ref name=keelega/><ref name=lugemik/> 2006. aasta kevadel võideti esimest korda Spring Cup, kus Eesti koondis oli vahepealsetel aastatel ka osalenud, kuid mille osalejate tase (edetabelite järgi) oli aastatega aina langenud. Osaleti 2007-EM valikturniiril, kus nelja võidu ja kahe kaotusega saadi alagrupis teine koht, mis viis koondise EM-pileti eest võitlema [[Soome võrkpallikoondis|Soomega]]. Kaks omavahelist kohtumist kaotati ning sellega jäädi ilma ka kohast EM-finaalturniiril. Euroopa Liigas saadi 11 kaotuse ja 1 võiduga taas kaheksa koondise seas viimane koht.<ref name=lugemik/> 2007. aastal otsustas Eesti loobuda Euroopa Liigas osalemisest pärast alagruppide loosimise põhjendamatuid korrigeerimisi. Novembris toimus 2008-OM eelkvalifikatsioon, kus kaotati kaks peetud mängu ning järgmisesse ringi ei jõutud.<ref name=keelega/> ===Esimest korda EM-finaalturniiril (2008–2009)=== 2008. aastal toimunud 2009-EM valikturniir oli koondisele läbimurdeline. Eesti oli alagrupis koos [[Poola võrkpallikoondis|Poola]], [[Ungari võrkpallikoondis|Ungari]] ja [[Montenegro võrkpallikoondis|Montenegroga]]. Esimesel alagrupiturniiril [[Poola]]s kaotati vaid kodumeeskonnale. [[Tallinn]]as toimunud turniiril võideti kahes esimeses mängus taas Ungarit ja Montenegrot ning alagrupi teine koht tundus olevat kindel. Poola kaotus Montenegrole jättis aga võimaluse viimases mängus Poolaga (2006-MM finalist) võidelda alagrupi võidu eest (alagrupi võitja pääses otse EM-finaalturniirile, teine koht mängis ''play-off''{{'}}is). 25. mail 2008 toimunud kohtumine võideti kodus 3:2 ning pääseti koondise ajaloos esimest korda EM-finaalturniirile. Otsustavas mängus üllatati koosseisuga: tavapärase kapteni ja sidemängija [[Veiko Lember|Lemberi]] aset täitis põhiliselt [[Kert Toobal]], lisaks mängisid [[Argo Meresaar]], [[Ardo Kreek]], [[Sten Esna]], [[Martti Rosenblatt]], [[Raimo Pajusalu]], [[Keith Pupart]], [[Janis Sirelpuu]], [[Jaanus Nõmmsalu]] ja [[Kristjan Sikaste]] (koondisse kuulus ka vigastatud [[Eerik Jago]] ja Poola turniiril osalenud [[Aivar Silm]]).<ref name=keelega/> 2009. aastal osaleti 2010-MM valikturniiridel, kus teises ringis saadi kahe võidu ja kahe kaotusega alagrupis teine koht (2.-4. kohal tekkis surnud ring, kus Eestil oli parim geimipunktide suhe), mis andis pääsu MM-valiksarja kolmandasse ringi. Eesti vormi tipp oli suunatud mõned nädalad hiljem toimunud EM-finaalturniirile ning kolme kaotusega jäädi MM-valikturniiri kolmanda ringi alagrupis viimaseks.<ref name=keelega/> Septembris 2009 osales Eesti esimest korda [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril ([[Türgi]]s). Alagrupis kaotati mängud [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaale]] (1:3), [[Hollandi võrkpallikoondis|Hollandile]] (1:3) ja [[Soome võrkpallikoondis|Soomele]] (0:3), millega jäädi alagrupis viimaseks ja võistlustel 16 koondise seas 14ndaks.<ref name=keelega/> ===Teist korda EM-finaalturniiril (2010–2011)=== 2010. aastal osaleti koondisega 2011-EM valikturniiril. Alagrupis jäädi kahe kaotuse ja nelja võiduga [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]] järel teiseks, mis viis otsustavateks ''play-off'' mängudeks kokku [[Hollandi võrkpallikoondis|Hollandiga]]. Mõlemad kohtumised võideti (3:1 ja 3:0) ning tagati teist korda pääs EM-finaalturniirile.<ref name=keelega/> FIVB maailma edetabelis paiknes Eesti 48. kohal.<ref>Liis Velsker. [https://sport.postimees.ee/295008/eesti-meeskond-on-fivb-edetabelis-48-kohal Eesti meeskond on FIVB edetabelis 48. kohal] Postimees arhiiv, 03.08.2010.</ref> Peatreener [[Avo Keel]] valiti Eesti 2010. [[aasta treener|spordiaasta treeneriks]] ja koondis [[aasta võistkond|spordiaasta võistkonnaks]].<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/67220226/aasta-treener-edu-toi-jalad-maas-kaimine Aasta treener: edu tõi jalad maas käimine] Delfi, 26.12.2010.</ref><ref>Kristi Vahemaa. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51289278/aasta-voistkond-valge-mustlane-vaga-vesi-jutupaunik-ja-toomees Aasta võistkond: valge mustlane, vaga vesi, jutupaunik ja töömees] 29.12.2010.</ref> 2011. aasta tippsündmuseks oli septembris [[Tšehhi]]s (ja [[Austria]]s – seal Eesti ei mänginud) toimunud [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupiturniiri alustati 0:3 kaotustega [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaale]] ja [[Tšehhi võrkpallikoondis|Tšehhile]]. Otsustav mäng [[Portugali võrkpallikoondis|Portugaliga]] võideti 3:0, mis andis alagrupis kolmanda koha ja edasipääsu 12. parema hulka. ''Play-off''{{'}}is oli Eesti vastaseks [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]], kellele kaotati kindlalt 0:3. Kokkuvõttes saadi võistlustel 16 koondise konkurentsis 12. koht.<ref name=keelega/> Novembris 2011 osaleti ka 2012-OM eelkvalifikatsioonis, kus alagrupp võideti ühe võidu ja ühe kaotusega.<ref>[https://sport.err.ee/7877/vorkpallikoondis-alistas-turklased-kuivalt-ja-voitis-alagrupi Võrkpallikoondis alistas türklased kuivalt ja võitis alagrupi] ERR arhiiv, 24.11.2011.</ref> Poolfinaalis kaotati [[Hispaania võrkpallikoondis|Hispaaniale]] ja kvalifikatsiooni ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/7913/eesti-kaotas-eduseisust-1-3-hispaaniale-ja-olumpiale-ei-paase Eesti kaotas eduseisust 1:3 Hispaaniale ja olümpiale ei pääse] ERR arhiiv, 25.11.2011.</ref> FIVB maailma edetabelis tõusti 36. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/8424/vorkpallikoondis-maailma-edetabelis-36-kohal-juhib-brasiilia Võrkpallikoondis maailma edetabelis 36. kohal, juhib Brasiilia] ERR arhiiv, 07.12.2011.</ref> ===Keele aeg koondise ees saab läbi (2012–2014)=== 2012. aastal vaatamata peatreeneri soovile ei osaletud jätkuvalt Euroopa Liigas, samuti loobusid tugevamad vastased planeeritud sõpruskohtumistest. Septembris toimunud 2013-EM valikturniiri eel oli koondis saanud mängupraktikat soovitust vähem. Alagrupis võideti kaks mängu ning kaotati neli, millega saadi kolmas koht ja jäädi EM-finaalturniirilt välja. Kusjuures esimesed kolm kaotust olid 2:3, mis andis viimase mängu eel [[Hollandi võrkpallikoondis|Hollandiga]] veel võimaluse võidu korral edasi pääseda, kuid seda realiseerida ei suudetud.<ref name=keelega/> FIVB maailma edetabelis langeti kaks kohta ning oldi 38. kohal.<ref>Märt Roosna. [https://www.ohtuleht.ee/sport/488863/eesti-vorkpallikoondis-kukkus-maailma-edetabelis-suurbritannia-tousis-skandaalsel-moel Eesti võrkpallikoondis kukkus maailma edetabelis, Suurbritannia tõusis skandaalsel moel] Õhtuleht, 16.08.2012.</ref> EM-finaalturniirilt kõrvale jäämise tõttu oli 2013. aasta koondisesuvi lühike, võisteldi vaid kevadel. Mais osaleti [[Rakvere]]s toimunud 2014-MM esimesel valikturniiril, kus osade osalejate suureks pahameeleks alagrupid mitte ei loositud vaid jagati vastavalt küsimusi tekitavale "geograafilise printsiibile". Oma alagrupp võideti ning pääseti teise valikturniiri, mis toimus 2014. aasta jaanuaris [[Ludwigsburg]]is. Kaotati [[Türgi võrkpallikoondis|Türgile]] (0:3) ja [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), võideti küll [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiat]] (3:1), kuid kolmanda kohaga kolmandale valikturniirile ei pääsetud. See turniir jäi viimaseks ka peatreener Avo Keelele.<ref name=keelega/> ===Creţuga tagasi Euroopa Liigas ja EM-finaalturniiril (2014–2015)=== Uueks peatreeneriks valiti Rumeenia ja Austria kodakondsusega [[Gheorghe Creţu]].<ref>[https://sport.err.ee/52857/eesti-vorkpallikoondise-peatreeneriks-sai-endine-rumeenia-koondise-juhendaja Eesti võrkpallikoondise peatreeneriks sai endine Rumeenia koondise juhendaja] ERR arhiiv, 09.04.2014.</ref> Uue peatreeneri all mängiti pärast kahte sõpruskohtumist 2014. aasta mais 2015-EM valikturniir. Alagrupis saadi nelja võidu ja kahe kaotusega teine koht ning pileti eest EM-finaalturniirile tuli mängida [[Rootsi võrkpallikoondis|Rootsiga]] ''play-off''{{'}}i.<ref>[https://sport.err.ee/55331/eesti-vorkpallikoondis-mangib-em-finaalturniiri-koha-eest-rootsiga Eesti võrkpallikoondis mängib EM-finaalturniiri koha eest Rootsiga] ERR arhiiv, 01.06.2014.</ref> 2014. aasta septembris paiknes Eesti koondis FIVB maailma edetabelis 41. kohal.<ref>[https://sport.err.ee/60386/eesti-vorkpallikoondis-kerkis-maailma-edetabelis-juhib-brasiilia Eesti võrkpallikoondis kerkis maailma edetabelis, juhib Brasiilia] ERR arhiiv, 24.09.2014.</ref> 2015. aasta mais toimusid 2015-EM valikturniiri ''play-off'' mängud Rootsiga, mille Eesti kindlalt võitis (3:1 ja 3:0) ning tagas sellega kolmandat korda koha EM-finaalturniiril.<ref>[https://sport.err.ee/71005/eesti-vorkpallikoondis-tagas-koha-em-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis tagas koha EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 31.05.2015.</ref> Pärast 2006. aastat osaleti esimest korda taas [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]]. Alagrupiturniir läbiti ühegi kaotuseta (10 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/73931/eesti-vorkpallikoondis-lopetas-euroopa-liiga-alagrupi-kumne-voiduga-kumnest Eesti võrkpallikoondis lõpetas Euroopa liiga alagrupi kümne võiduga kümnest] ERR arhiiv, 09.08.2015.</ref> Poolfinaalis kaotati 0:3 [[Makedoonia võrkpallikoondis|Makedooniale]] ning kolmanda koha mängus sama tulemusega [[Poola võrkpallikoondis|Poolale]], kokkuvõttes saadi neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/74108/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-euroopa-liiga-poolfinaalis Eesti võrkpallikoondis kaotas Euroopa liiga poolfinaalis] ERR arhiiv, 13.08.2015.</ref><ref>[https://sport.err.ee/74170/fotod-vorkpallikoondis-pidi-pronksimangus-poola-paremust-tunnistama FOTOD | Võrkpallikoondis pidi pronksimängus Poola paremust tunnistama] ERR arhiiv, 14.08.2015.</ref> Eesti koondise keskblokeerija [[Ardo Kreek]] valiti teise keskblokeerijana turniiri sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionNews.aspx?NewsID=21056&ID=814 Slovenia win European League title!] CEV arhiiv, 14.08.2015.</ref> 2015. aasta koondisesuvi kulmineerus oktoobris [[Itaalia]]s (ja [[Bulgaaria]]s – seal Eesti ei mänginud) toimunud [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiriga. Alagrupis saadi ühe võidu ja kahe kaotusega kolmas koht, millega pääseti ''play-off''{{'}}i, kus oli vastaseks [[Serbia võrkpallikoondis|Serbia]].<ref>[https://sport.err.ee/76772/eesti-vorkpallikoondis-purustas-horvaatia-ja-paases-edasi Eesti võrkpallikoondis purustas Horvaatia ja pääses edasi] ERR arhiiv, 11.10.2015.</ref> Pingelises mängus kaotati Serbiale 2:3 (viies geim minimaalse vahega 13:15) ning langeti konkurentsist (Serbia sai lõpuks võistlustel teise koha).<ref>[https://sport.err.ee/76879/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-kahegeimilisest-eduseisust-serbiale Eesti võrkpallikoondis kaotas kahegeimilisest eduseisust Serbiale] ERR arhiiv, 13.10.2015.</ref> Eesti sai seni parima tulemuse EM-il ning lõpetas 16 koondise konkurentsis 11. kohal.<ref>[https://sport.err.ee/76930/gheorghe-cretu-ma-olen-koondise-ule-vaga-uhke Gheorghe Cretu: ma olen koondise üle väga uhke] ERR arhiiv, 14.10.2015.</ref> Vaatamata edukale koondisesuvele langes Eesti FIVB maailma edetabelis 45.–46. kohale.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/72745359/misasja-vorkpallikoondis-hoopis-langes-eduka-emi-jarel-maailma-edetabelis Misasja?! Võrkpallikoondis hoopis langes eduka EMi järel maailma edetabelis!] Delfi, 20.10.2015.</ref> ===Euroopa Liiga võit ja pääs Maailmaliigasse (2016–2017)=== 2016. aasta suve esimeses pooles osaleti taas Euroopa Liigas. Sarnaselt eelmise aastaga võideti alagrupiturniiril kõik mängud (6 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>Lembitu Kuuse. [https://sport.err.ee/87748/vassiljev-3-2-voidu-pealt-poolfinaali-minna-on-kergem-kui-3-0-pealt Vassiljev: 3:2 võidu pealt poolfinaali minna on kergem kui 3:0 pealt] ERR arhiiv, 21.06.2016.</ref> Poolfinaalis võideti 3:2 [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria B-koondist]] ning finaalis 3:0 [[Makedoonia võrkpallikoondis|Makedoonia]]. Turniiri sümboolsesse koosseisu valiti Eesti koondisest libero [[Rait Rikberg]], sidemängija [[Kert Toobal]] ja nurgaründaja [[Robert Täht]] (kellele omistati ka kõige väärtuslikuma mängija auhind). Liiga võit tagas koondisele koha [[Võrkpalli Maailmaliiga|Maailmaliigas]].<ref>[https://sport.err.ee/88188/eesti-vorkpallikoondis-joudis-euroopa-liigas-finaali Eesti võrkpallikoondis jõudis Euroopa liigas finaali] ERR arhiiv, 01.07.2016.</ref><ref>[https://sport.err.ee/88230/eesti-vorkpallikoondis-voitis-euroopa-liiga-ja-paases-maailmaliigasse Eesti võrkpallikoondis võitis Euroopa liiga ja pääses Maailmaliigasse] ERR arhiiv, 02.07.2016.</ref> Eduka turniiriga tehti hüpe ka FIVB maailma edetabelis ning tõusti 38. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/91210/eesti-meeste-vorkpallikoondis-on-maailma-edetabelis-38-kohal Eesti meeste võrkpallikoondis on maailma edetabelis 38. kohal] ERR arhiiv, 01.09.2016.</ref> Sügisel võeti osa 2017-EM valikturniirist, kus alagrupis saadi 3 võidu ja 3 kaotusega teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/92206/eesti-vorkpallikoondis-alistas-kindlalt-tsehhi-ja-jatkab-em-pileti-puudmist Eesti võrkpallikoondis alistas kindlalt Tšehhi ja jätkab EM-pileti püüdmist] ERR arhiiv, 25.09.2016.</ref> Piletile EM-finaalturniirile mängiti [[Läti võrkpallikoondis|Lätiga]], kus mõlemad mängud võideti (3:2 ja 3:0) ning tagati neljandat korda pääs EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/92820/latist-kindlalt-jagu-saanud-eesti-vorkpallikoondis-paases-em-finaalturniirile Lätist kindlalt jagu saanud Eesti võrkpallikoondis pääses EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 09.10.2016.</ref> 2017. aasta kevadel osaleti 2018-MM valikturniiri teises ringis [[Tallinn]]as. Nelja võidu ja ühe kaotusega saadi [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaa]] järel alagrupis teine koht ning pääseti kolmandasse ringi.<ref>Kristjan Kalkun. [https://sport.err.ee/598797/toobal-vottis-valikturniiri-kokku-numbrites-oli-asi-lihtsam-kui-valjakul Toobal võttis valikturniiri kokku: numbrites oli asi lihtsam kui väljakul] ERR arhiiv, 29.05.2017.</ref> Juunis osaleti esimest korda Maailmaliigas (3. tugevusgrupis). Alagrupiturniirilt pääseti viie võidu ja ühe kaotusega kolmandatena (12 koondisest) finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/601442/eesti-koondis-alistas-kreeka-ja-paases-maailmaliiga-finaalturniirile Eesti koondis alistas Kreeka ja pääses Maailmaliiga finaalturniirile] ERR arhiiv, 11.06.2017.</ref> Poolfinaalis alistati 3:0 [[Mehhiko võrkpallikoondis|Mehhiko]] ning finaalis sama tulemusega [[Hispaania võrkpallikoondis|Hispaania]].<ref>[https://sport.err.ee/602756/eesti-vorkpallikoondis-alistas-mehhiko-ja-kohtub-finaalis-hispaaniaga Eesti võrkpallikoondis alistas Mehhiko ja kohtub finaalis Hispaaniaga] ERR arhiiv, 18.06.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/602850/eesti-vorkpallikoondis-ei-andnud-maailmaliiga-finaalis-hispaaniale-geimigi Eesti võrkpallikoondis ei andnud Maailmaliiga finaalis Hispaaniale geimigi] ERR arhiiv, 19.06.2017.</ref> Kokkuvõttes andis see maailma tugevaimas liigas 36 koondise hulgas 25. koha. Juulis toimus 2018-MM valikturniiri kolmas ring, kus kolme võidu ja kahe kaotusega saadi [[Belgia võrkpallikoondis|Belgia]] järel alagrupis teine koht. Kusjuures jäi koondis MM-finaalturniirile pääsust vaid ühe mänguvõidu kaugusele.<ref>[https://sport.err.ee/608934/belgia-vastu-avageimi-voitnud-eesti-vorkpallikoondis-jai-mm-i-ukse-taha Belgia vastu avageimi võitnud Eesti võrkpallikoondis jäi MM-i ukse taha] ERR arhiiv, 23.07.2017.</ref> FIVB maailma edetabelis tõusti augusti alguseks 32. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/611921/eesti-vorkpallikoondis-on-maailma-edetabelis-32-kohal Eesti võrkpallikoondis on maailma edetabelis 32. kohal] ERR arhiiv, 09.08.2017.</ref> 2017 koondisesuve lõpetas augusti lõpus [[Poola]]s toimunud [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupis kaotati [[Soome võrkpallikoondis|Soomele]] (2:3), [[Serbia võrkpallikoondis|Serbiale]] (2:3) ja [[Poola võrkpallikoondis|Poolale]] (0:3) ning jäädi oma alagrupis ühegi võiduta viimasele kohale. Koguarvestuses andis see 16 koondise konkurentsis 13. koha.<ref>[https://sport.err.ee/615185/eesti-koondis-kaotas-poolale-kolmes-geimis Eesti koondis kaotas Poolale kolmes geimis] ERR arhiiv, 28.08.2017.</ref> A-alagrupi parimaks nurgaründajaks valiti [[Robert Täht]] ning keskblokeerijaks [[Ardo Kreek]].<ref>[https://sport.err.ee/615568/video-taht-ja-kreek-valiti-a-grupi-parimate-hulka VIDEO | Täht ja Kreek valiti A-grupi parimate hulka] ERR arhiiv, 30.08.2017.</ref> Peatreener [[Gheorghe Creţu]]t tunnustati Eesti 2017. [[aasta treener|spordiaasta parima treeneri]] auhinnaga.<ref>[https://sport.err.ee/650946/aasta-treeneriks-valiti-gheorghe-cretu Aasta treeneriks valiti Gheorghe Cretu] ERR arhiiv, 27.12.2017.</ref> ===Õnnestumised, pettumused ja Creţu lahkumine (2018–2019)=== 2018. aasta eel reformiti 36 koondisega Maailmaliiga 16 koondisega [[Võrkpalli Rahvuste liiga|Rahvuste liigaks]]. Euroopa Liiga jagati kahte tugevusgruppi (12 parema koondisega Euroopa Kuldliiga ja Euroopa Hõbeliiga). Euroopa Liigast Rahvuste liigasse üleminekuturniiriks loodi [[Meeste FIVB Challenger Cup|Challenger Cup]].<ref>[https://sport.err.ee/648315/eesti-vorkpallikoondised-osalevad-uuenenud-euroopa-liigas Eesti võrkpallikoondised osalevad uuenenud Euroopa liigas] ERR arhiiv, 12.12.2017.</ref> Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsevate koondiste arvu tõsteti kuueteistkümnelt kahekümne neljale. 2018. aasta koondisesuvi algas Euroopa Kuldliigaga, kus võideti oma alagrupp viie võidu ja ühe kaotusega ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/837548/eesti-vorkpallikoondis-alistas-slovakkia-ja-teenis-koha-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis alistas Slovakkia ja teenis koha finaalturniirile] ERR arhiiv, 06.06.2018.</ref> Poolfinaalis võideti 3:0 [[Portugali võrkpallikoondis|Portugali]] ning finaalis sama tulemusega [[Tšehhi võrkpallikoondis|Tšehhi]] ning kvalifitseeruti sellega Challenger Cupile.<ref>[https://sport.err.ee/839261/eesti-vorkpallikoondis-tagas-koha-kuldliiga-finaalis Eesti võrkpallikoondis tagas koha Kuldliiga finaalis] ERR arhiiv, 13.06.2018.</ref> Euroopa Kuldliiga sümboolsesse koosseisu valiti Eesti koondisest nurgaründaja [[Oliver Venno]], keskblokeerija [[Andri Aganits]] ja sidemängija [[Kert Toobal]], turniiri kõige väärtuslikuma mängija auhinna pälvis [[Renee Teppan]].<ref>[https://sport.err.ee/839561/eesti-vorkpallikoondis-voitis-euroopa-kuldliiga Eesti võrkpallikoondis võitis Euroopa Kuldliiga] ERR arhiiv, 14.06.2018.</ref> Challenger Cupil saadi kuue koondise konkurentsis kolmas koht ning Rahvuste liigasse ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/841911/eesti-vorkpallikoondis-teenis-challenger-cupil-pronksmedalid Eesti võrkpallikoondis teenis Challenger Cupil pronksmedalid] ERR arhiiv, 24.06.2018.</ref> 2019-EM valikturniiril võideti alagrupis kõik neli mängu ning pääseti viiendat korda EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/856341/eesti-vorkpallikoondis-alistas-iisraeli-ja-joudis-em-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis alistas Iisraeli ja jõudis EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 26.08.2018.</ref> Novembris oldi FIVB maailma edetabelis 26. kohal, mis oli küll koondise seni parim koht, kuid 2020-OM valikturniirist jäi Eestit lahutama üks koht ja üks punkt.<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20240505093517/https://vorkpall24.ee/eesti-koondis-paases-ule-noatera-tokyo-om-i-kvalifikatsiooniturniirile/ Esialgne info osutus valeks: Eesti tõusis maailma edetabelis 12 kohta, kuid OM-kvalifikatsiooniturniirile ilmselt ei pääse] Võrkpall24, 16.11.2018.</ref> Creţu valiti teist aastat järjest Eesti spordiaasta parimaks treeneriks.<ref>[https://sport.err.ee/887800/aasta-treeneriks-nimetati-teist-aastat-jarjest-gheorghe-cretu Aasta treeneriks nimetati teist aastat järjest Gheorghe Cretu] ERR arhiiv, 27.12.2018.</ref> 2019. aastal sai [[Eesti]] õiguse korraldada Euroopa Kuldliiga finaalturniiri (tähistamaks Eesti võrkpalli 100. juubeliaastat).<ref>[https://sport.err.ee/918221/eesti-vorkpalli-100-aasta-juubelit-tahistatakse-kuldliiga-finaalturniiriga Eesti võrkpalli 100 aasta juubelit tähistatakse Kuldliiga finaalturniiriga] ERR arhiiv, 08.03.2019.</ref> Kuna korraldajatena oli Eestil koht ''final four''<nowiki/>'is tagatud, anti mitmetele kogenud mängijatele pikemalt aega puhkamiseks ning mängiti suuremalt jaolt noorendatud koosseisuga.<ref>[https://sport.err.ee/926096/vorkpallikoondis-alustab-koondisesuve-noorendatud-koosseisuga Võrkpallikoondis alustab koondisesuve noorendatud koosseisuga] ERR arhiiv, 02.04.2019.</ref><ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20231129015242/https://vorkpall24.ee/eesti-koondise-vangerdused-neli-meest-saadeti-puhkusele-raskekahurvagi-votab-ohjad-ule/ Eesti koondise vangerdused: neli meest saadeti puhkusele, raskekahurvägi võtab ohjad üle] Võrkpall24, 05.06.2019.</ref> Alagrupis saadi kahe võidu ja nelja kaotusega viimane (neljas) koht.<ref>[https://sport.err.ee/952787/eesti-meeste-vorkpallikoondis-pidi-tunnistama-hispaania-paremust Eesti meeste võrkpallikoondis pidi tunnistama Hispaania paremust] ERR, 15.06.2019.</ref> Poolfinaalis kaotati [[Türgi võrkpallikoondis|Türgile]] 1:3 ja pronksimäng [[Hollandi võrkpallikoondis|Hollandile]] 0:3 ning saadi liigas neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/954959/eesti-kaotas-turgile-ja-kuldliiga-finaali-ei-joudnud Eesti kaotas Türgile ja Kuldliiga finaali ei jõudnud] ERR, 21.06.2019.</ref><ref>[https://sport.err.ee/955109/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-kuldliiga-pronksimangu-kuivalt Eesti võrkpallikoondis kaotas Kuldliiga pronksimängu kuivalt] ERR, 22.06.2019.</ref> Septembris toimus [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupis kaotati kõik viis mängu, jäädi alagrupis viimasele (kuuendale) kohale ning kogu arvestuses saadi 24 koondise seas viimane koht.<ref>[https://sport.err.ee/981602/eesti-vorkpallikoondis-lopetas-em-i-kindla-kaotusega-ukrainale Eesti võrkpallikoondis lõpetas EM-i kindla kaotusega Ukrainale] ERR, 18.09.2019.</ref> Pärast EM-i lõppu teatas Creţu, et loobub edasisest peatreeneritööst, ehkki alaliit oli valmis temaga koostööd jätkama.<ref>[https://sport.err.ee/981910/cretu-teatas-ametist-lahkumisest Cretu teatas ametist lahkumisest] ERR, 19.09.2019.</ref> ===Eesti langeb FIVB maailma edetabelis 42 kohta ja korraldab EM-finaalturniiri (2020–2021)=== [[Pilt:2020047144121 2020-02-16 DVV Pokalfinale - 0429 - B70I7390.jpg|pisi|[[Cédric Énard]] juhendas Eesti võrkpallikoondist aastatel 2020–2021]] 2019. aasta juunis tegi CEV teatavaks, et [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021. aasta EM-finaalturniiri]] üheks alagrupiturniiri korraldajaks on [[Eesti]].<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20240505093517/https://vorkpall24.ee/eesti-kinnitati-2021-aasta-em-finaalturniiri-uheks-korraldajaks/ Eesti kinnitati 2021. aasta EM-finaalturniiri üheks korraldajaks!] Võrkpall24, 21.06.2019.</ref> Sama aasta viimastel päevadel tehti teatavaks, et koondise uueks peatreeneriks saab [[prantslane]] [[Cédric Énard]].<ref>[https://sport.err.ee/1018669/meeste-vorkpallikoondist-asub-juhendama-prantslane-naiste-koondist-itaallane Meeste võrkpallikoondist asub juhendama prantslane, naiste koondist itaallane] ERR, 29.12.2019.</ref> 2020. aasta veebruaris avaldati uue süsteemiga FIVB maailma edetabel, kus Eesti koondis oli langenud 26. kohalt 68. kohale (uues edetabelis võeti arvesse vaid 2019. aasta tulemusi).<ref>[https://sport.postimees.ee/6887112/meeste-vorkpallikoondis-tegi-maailma-edetabelis-vabalanguse Meeste võrkpallikoondis tegi maailma edetabelis vabalanguse] Postimees, 01.02.2020.</ref> FIVB otsustas 2020. aasta lõpus edaspidi mitte korralda MM-valiksarju ning nende asemel täita kohad maailma edetabeli alusel.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/91888415/nonsenss-ajuvaba-eesti-vorkpallikoondis-sai-halva-uudise „Nonsenss, ajuvaba.” Eesti võrkpallikoondis sai halva uudise] Delfi, 07.12.2020.</ref> 2020. aasta alguses levis [[koroonapandeemia]]. Selle tõttu jäeti ära Euroopa Liiga, samuti ei pidanud Eesti osalema korraldajatena EM-valiksarjas. Koondis küll kogunes, kuid mängiti vaid mõned sõpruskohtumised Soome ja Lätiga.<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1094610/eesti-vorkpallikoondist-ootab-luhike-suvi Eesti võrkpallikoondist ootab lühike suvi] ERR, 26.05.2020.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1116889/eesti-vorkpallimeeskond-ei-soida-poola-kontrollmangudele Eesti võrkpallimeeskond ei sõida Poola kontrollmängudele] ERR, 25.07.2020.</ref> 2021. aastal korraldati taas Euroopa Kuldliiga, kus osales ka Eesti. Alagrupiturniir läbiti kaotuseta (6 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1608237690/eduka-turniiri-lopetanud-eesti-vorkpallikoondis-alistas-lati Eduka turniiri lõpetanud Eesti võrkpallikoondis alistas Läti] ERR, 06.06.2021.</ref> Poolfinaali [[Türgi võrkpalliklubi|Türgi]] vastu asuti 2:0 juhtima, kuid kaotati mäng lõpuks 2:3.<ref>[https://sport.err.ee/1608252627/eesti-vorkpallikoondis-mangis-eduseisu-maha-ja-kaotas-kuldliigas-turgile Eesti võrkpallikoondis mängis eduseisu maha ja kaotas Kuldliigas Türgile] ERR, 19.06.2021.</ref> Kolmanda koha mängus võideti kindlalt 3:0 [[Belgia võrkpallikoondis|Belgiat]] ning saadi pronksmedal.<ref>[https://sport.err.ee/1608253113/eesti-vorkpallikoondis-alistas-kindlalt-belgia-ja-teenis-kuldliigas-pronksi Eesti võrkpallikoondis alistas kindlalt Belgia ja teenis Kuldliigas pronksi] ERR, 20.06.2021.</ref> 2021. aasta septembris toimus ajaloo esimene kodune EM-finaalturniir ([[Saku Suurhall]]is, [[Tallinn]]as). Eesti kaotas esimese mängu [[Läti võrkpallikoondis|Lätile]] (1:3) ning samuti said vigastada nurgaründajad [[Karli Allik]], [[Robert Täht]] ja [[Märt Tammearu]], esimese asemel toodi meditsiinilise jokkerina koondise juurde [[Stefan Kaibald]].<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/94477681/kogu-tode-mangust-eesti-mang-karises-nurgarundajate-pealt-keele-uljas-ennustus-lakski-taide KOGU TÕDE MÄNGUST | Eesti mäng kärises nurgaründajate pealt, Keele uljas ennustus läkski täide] Delfi, 01.09.2021.</ref><ref>Madis Kalvet. [https://sport.delfi.ee/artikkel/94496719/eesti-vorkpallikoondis-sai-vigastud-karli-alliku-asemele-em-ile-tuua-jokkerina-uue-mangija Eesti võrkpallikoondis sai vigastud Karli Alliku asemele EM-ile tuua jokkerina uue mängija] Delfi, 03.09.2021.</ref> Järgmine mäng [[Slovakkia võrkpallikoondis|Slovakkia]] vastu võideti (3:2), kuid kaotati ka [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiale]] (2:3) ja [[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaale]] (0:3), mis andis alagrupis viimase (kuuenda) koha ning üldarvestuses 21. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608332705/eesti-em-finaalturniir-loppes-kindla-kaotusega-prantsusmaale Eesti EM-finaalturniir lõppes kindla kaotusega Prantsusmaale] ERR, 09.09.2021.</ref> Jaanuaris 2022 teatati, et peatreener Énard enam selles ametis ei jätka.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/95580545/otsus-kups-eesti-vorkpallikoondis-saab-enardi-asemel-uue-juhendaja-taas-valismaalt Otsus küps. Eesti võrkpallikoondis saab Énardi asemel uue juhendaja, taas välismaalt] Delfi, 06.01.2022.</ref> ===Kuuendat korda EM-finaalturniiril (2022–2023)=== [[Pilt:Eesti võrkpallikoondis 2022.jpg|pisi|Eesti võrkpallikoondis 2022. aasta kevadel]] [[Pilt:Alar Rikberg 2022.jpg|pisi|150px|vasakul|[[Alar Rikberg]] on Eesti võrkpallikoondise peatreener alates 2023. aastast]] 2022. aastal sai koondise peatreeneriks [[itaallane]] [[Fabio Soli]].<ref>[https://sport.err.ee/1608461372/meeste-vorkpallikoondise-uueks-peatreeneriks-sai-itaallane-fabio-soli Meeste võrkpallikoondise uueks peatreeneriks sai itaallane Fabio Soli] ERR, 10.01.2022.</ref> 2022. aasta [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliiga]] alagrupiturniiril saadi nelja võidu ja kahe kaotusega teine koht ning jäädi finaalturniirilt välja.<ref>[https://sport.err.ee/1608626416/vorkpallikoondise-kohtumine-tsehhiga-jaab-koroonaviiruse-tottu-ara Võrkpallikoondise kohtumine Tšehhiga jääb koroonaviiruse tõttu ära] ERR, 10.06.2022.</ref> Augustis toimus 2023. aasta EM-i valikturniir, kus Eesti sai kahe võidu ja kahe kaotusega alagrupis teise koha ning tagas kuuendat korda pääsu EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1608687439/eesti-vorkpallikoondis-ei-voitnud-belgia-vastu-geimigi-kuid-paases-em-ile Eesti võrkpallikoondis ei võitnud Belgia vastu geimigi, kuid pääses EM-ile] ERR, 17.08.2022.</ref> 2023. aasta alguses teatati Soli lahkumisest koondise peatreeneri positsioonilt, kuna Itaalia meistriliiga kehtestas reegli, et sealsed peatreenerid ei tohi paralleelselt tegutseda rahvuskoondise peatreenerina.<ref>[https://sport.err.ee/1608866039/meeste-vorkpallikoondise-peatreener-lahkub-ametist Meeste võrkpallikoondise peatreener lahkub ametist] ERR, 27.01.2023.</ref> 2023. aastal sai koondise peatreeneriks koondise pikaajaline (18. aastat koondise juures olnud) statistik ja abitreener [[Alar Rikberg]].<ref>[https://sport.err.ee/1608906968/meeste-vorkpallikoondis-saab-eestlasest-peatreeneri Meeste võrkpallikoondis saab eestlasest peatreeneri] ERR, 07.03.2023.</ref> Suve esimeses pooles osaleti [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliigas]], kus oma alagrupis saadi kolme võidu ja kolme kaotusega kolmas koht ning ''final four'' turniirile taas ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/1609010294/meeste-vorkpallikoondis-jai-taas-soomele-alla Meeste võrkpallikoondis jäi taas Soomele alla] ERR, 17.06.2023.</ref> Suve teises pooles osaleti [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|EM-finaalturniiril]]. Alagrupiturniiril võideti [[Šveitsi võrkpallikoondis|Šveitsi]] (3:2) ning kaotati [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), [[Itaalia võrkpallikoondis|Itaaliale]] (0:3), [[Serbia võrkpallikoondis|Serbiale]] (0:3) ja [[Belgia võrkpallikoondis|Belgiale]] (1:3), millega jäädi alagrupis viiendale (eelviimasele kohale) ning ''play-off''{{'}}i ei pääsetud. Kokkuvõttes andis see Eestile 24 koondise konkurentsis 20. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1609089923/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-em-il-belgiale-ja-langes-konkurentsist Eesti võrkpallikoondis kaotas EM-il Belgiale ja langes konkurentsist] ERR, 05.09.2023.</ref> ===2026. aasta Euroopa meistrivõistluste tsükkel (2024–2026)=== 2024. aastal muudeti [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliiga]] alagrupiturniiri. Kõik 12 võrkpallikoondist olid ühes alagrupis ning kohad alagrupis mängiti välja miniturniiridega, kust neli paremad pääsesid ''final four'' turniirile. Eesti lõpetas alagrupis nelja võidu ja kahe kaotusega neljandana ning kvalifitseerus ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1609359707/eesti-pani-luksemburgi-kindlalt-paika-ja-paases-finaalturniirile Eesti pani Luksemburgi kindlalt paika ja pääses finaalturniirile] ERR, 02.06.2024.</ref> Poolfinaalis kaotati 2:3 [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiale]].<ref>[https://sport.err.ee/1609372205/eesti-pidi-otsustavas-geimis-horvaatia-paremust-tunnistama Eesti pidi otsustavas geimis Horvaatia paremust tunnistama] ERR, 15.06.2024.</ref> Kolmanda koha mängus ei suudetud kolme matšpalli realiseerida ja kaotati 2:3 [[Tšehhi võrkpallikoondis|Tšehhile]] ning saadi kokkuvõttes neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/1609372787/kolm-matspalli-raisanud-eesti-kaotas-kuldliiga-pronksimangus-tsehhile Kolm matšpalli raisanud Eesti kaotas Kuldliiga pronksimängus Tšehhile] ERR, 16.06.2024.</ref> Suve teises pooles toimusid esimesed mängud [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM]] valikturniiril, kus Eesti võitis [[Iisraeli võrkpallikoondis|Iisraeli]] ja [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiat]].<ref>[https://sport.err.ee/1609427548/eesti-vorkpallikoondis-alustas-em-pileti-jahti-kohustusliku-voiduga Eesti võrkpallikoondis alustas EM-pileti jahti kohustusliku võiduga] ERR, 17.08.2024.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609434163/rikberg-see-oli-see-eesti-koondis-keda-kogu-eestimaa-tahab-naha Rikberg: see oli see Eesti koondis, keda kogu Eestimaa tahab näha] ERR, 24.08.2024.</ref> 2025. aastal otsustas [[Eesti Võrkpalli Liit|EVF]] rahalistel kaalutlustel [[meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] esinduskoondisi mitte välja panna.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120338265/eesti-koondistel-pole-turniiridel-osalemiseks-raha-renee-teppan-see-on-katastroof Eesti koondistel pole turniiridel osalemiseks raha. Renee Teppan: see on katastroof] Delfi, 21.11.2024.</ref> Koondis kogunes suve teises pooles [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM]] valikturniiriks valmistumiseks, kus võideti [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiat]] ja kaotati [[Iisraeli võrkpallikoondis|Iisraelile]], millest piisas alagrupi võitmiseks ja EM-finaalturniirile kvalifitseerumiseks.<ref>Ken Thor Aabrams. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120375097/eesti-vorkpallikoondises-on-eesoleval-suvel-mitu-olulist-puudujat Eesti võrkpallikoondises on eesoleval suvel mitu olulist puudujat] Delfi, 05.05.2025.</ref><ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120397140/delfi-osijekis-em-ile-paasenud-vorkpallikoondis-poolel-teel-hobuseid-vahetama-ei-hakka-kuidas-kaib-mm-ile-kvalifitseerumine DELFI OSIJEKIS | EM-ile pääsenud võrkpallikoondis poolel teel hobuseid vahetama ei hakka. Kuidas käib MM-ile kvalifitseerumine?] Delfi, 14.08.2025.</ref><ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120397015/blogi-strumicast-eesti-vorkpallikoondis-lopetas-em-valiksarja-tuhjade-tribuunide-ees-otsustava-geimi-kaotusega-iisraelile BLOGI STRUMICAST | Eesti võrkpallikoondis lõpetas EM-valiksarja tühjade tribüünide ees otsustava geimi kaotusega Iisraelile] Delfi, 16.08.2025.</ref> 2025. aasta novembris teatas CEV, et [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile]] pääsemiseks ei korraldata eraldi valikturniire ning koondised, kes Maailmaliigas ei osale, saavad finaalturniirile pääsme kindlustada [[meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] kaudu. Lisaks on võimalik Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile kvalifitseeruda eelmiste Euroopa meistrivõistluste tulemuste, maailma edetabeli, korraldajariigi staatuse ning Maailmaliiga kaudu.<ref>Federico Ferraro. [https://www.cev.eu/articles/volleyball/revamped-european-league-to-provide-pathway-to-qualify-for-eurovolley-2028/ Revamped European League to provide pathway to qualify for EuroVolley 2028] CEV, 12.11.2025.</ref> ==Peatreenerid== {{Mitu pilti | kogulaius = 330 | pilt1 = Avo Keel võrkpallur 99.jpg | pilt2 = Trening slovenske reprezentance - 9. avgust 2022 (52277501389) (cropped).jpg | jalus = [[Avo Keel]] (vasakul) ja [[Gheorghe Creţu]] (paremal) on olnud koondise pikima staažiga peatreenerid }} {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Tööaastad |- |align=left|erinevad treenerid||1991–1996 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2001–2003 |- |align=left nowrap|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2020–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]]||2023– |} ==Tulemused== ===Euroopa meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste tulemused]] !rowspan=18| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||1||1 |- |colspan="12"| |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |6||6||0 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |8||4||4 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |6||5||1 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||2||4 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |8||5||3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |4||4||0 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- | {{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}}{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | Alagrupp | 20. koht | 5 | 1 | 4 | 4 | 14 | 4|| 2|| 2 |- |nowrap| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]] | | | | | | | | 4|| 3||1 |- !Kokku||7||0 EM-i võitu||29||4||25||27||79||76||49||27 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 liigavõitu||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 karikavõitu||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |colspan="8"| |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2023]] | Alagrupp | 8. koht | 6 | 3 | 3 | 11 | 11 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2024]] |''Final four'' |4. koht |8 |4 |4 |17 |15 |- |colspan="8"| |- |[[2026. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2026]] | | | | | | | |- !Kokku||10||2 liigavõitu||88||48||40||168||158 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindasid Eestit 2026. aastal [[2026. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Liiga alagrupiturniiril]].<ref>[https://volley.ee/meeste-koondis-mangib-euroopa-liiga-esimesel-turniiril-slovakkia-ja-albaaniaga/ Meeste koondis mängib Euroopa liiga esimesel turniiril Slovakkia ja Albaaniaga] Eesti Võrkpalli Liit, 04.06.2026.</ref> {| {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 2 || [[Renet Vanker]] || {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Galati Arcada]] ||nowrap| {{sünniaeg ja vanus|1998|09|22}} || 195 || 78 || 345 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 6 || [[Andres Jefanov]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|2008|5|17}} || 207 || || || || Diagonaalründaja |- align="left" | 7 || [[Renee Teppan]] || {{riigi ikoon|Türgi}} [[İBB Spor Kulübü]]|| {{sünniaeg ja vanus|1993|09|26}} || 197 || 89 || 352 || 337 || Diagonaalründaja |- align="left" | 8 || nowrap|[[Märt Tammearu]] || {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hokkaido Voreas]] || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 198 || 84 || 352 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Al Jazira]] || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 192 || 84 || 352 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 12 || [[Alari Saar]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] || {{sünniaeg ja vanus|1996|03|28}}|| 177 || || 305 || 270 || Libero |- align="left" | 15 || [[Tristan Täht]] || {{riigi ikoon|Belgia}} [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|06|13}} || 193 || 87 || 350 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 18 || [[Alex Saaremaa]] ||nowrap| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Chaumont Volley-Ball 52]] || {{sünniaeg ja vanus|2000|12|18}} || 208 || 95 || 362 || 350 || Keskblokeerija |- align="left" | 19 || [[Andri Aganits]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1993|09|07}} || 207 || 96 || 350 || 340 || Keskblokeerija |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 30 || [[Marx Aru]] || {{riigi ikoon|Šveits}} [[Volley Schönenwerd]] || {{sünniaeg ja vanus|2002|11|08}} || 203 || 80 || 330 || 320 || Keskblokeerija |- align="left" | 33 || [[Sten Perillus]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] || {{sünniaeg ja vanus|2000|07|11}} || 202 || 92 || 349 || 335 || Keskblokeerija |- align="left" | 34 || [[Kusti Nõlvak]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|6}} || 190 || || || || Sidemängija |} ===Hiljutised koondislased=== Järgnevad mängijad on olnud koondises viimase aasta jooksul (2026. aasta seisuga):<ref>Andres Vaher. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1137230/analuus-ja-galerii-olulise-vollenadala-ootel-kust-eesti-koondise-king-valusalt-pigistab-ja-millega-voib-rahul-olla ANALÜÜS ja GALERII | Olulise vollenädala ootel! Kust Eesti koondise king valusalt pigistab ja millega võib rahul olla?] Õhtuleht, 09.08.2025.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1610040868/vorkpallikoondise-debutant-kerkis-voidumangus-lati-vastu-resultatiivseimaks Võrkpallikoondise debütant kerkis võidumängus Läti vastu resultatiivseimaks] ERR, 28.05.2026.</ref> {| {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 3 || [[Karli Allik]] || {{riigi ikoon|Itaalia}} [[ABBA Pineto Volley]] || {{sünniaeg ja vanus|1996|09|25}} || 192 || 82 || 340 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 14 || [[Cris Karlis Lepp]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1998|07|25}} || 187 || || 320 || 300 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] ||nowrap| {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[SWD powervolleys Düren]] || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 204 || 96 || 345 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 23 ||nowrap| [[Aleksander Eerma]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|03}} || 193 || 80 || 335 || 310 || Sidemängija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[SCM Zalau]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 28 || [[Timo Lõhmus]] || {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Galati Arcada]] || {{sünniaeg ja vanus|2001|05|30}} || 188 || 85 || 355 || 330 || Diagonaalründaja |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Eesti võrkpallikoondise personal 2026. aastal [[2026. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Liiga alagrupiturniiril]].<ref>[https://volley.ee/meeste-koondis-mangib-euroopa-liiga-esimesel-turniiril-slovakkia-ja-albaaniaga/ Meeste koondis mängib Euroopa liiga esimesel turniiril Slovakkia ja Albaaniaga] Eesti Võrkpalli Liit, 04.06.2026.</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |Statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karlo-Remy Kallend]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} ==Rekordkoondislased== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right" !Nimi !Hooajad !Mänge |- |align=left|[[Kert Toobal]]||2001–2019||align=center|308 |- |align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–2021||align=center|244 |- |align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–2023||align=center|210 |- |align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|205 |- |align=left|[[Rait Rikberg]]||2002–2021||align=center|183 |- |align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|182 |- |align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |align=left|'''[[Robert Täht]]'''||2013–||align=center|172 |- |align=left|[[Keith Pupart]]||2004–2016||align=center|170 |- |align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |-class="sortbottom" |colspan="3"|<small>''Tabel seisuga 16. august 2025.''<ref name=mängud>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-16.08.25.-M.pdf Mängud koondises (mehed).] Eesti Võrkpalli Liit.</ref></small> |-class="sortbottom" |colspan="4"|<small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.</small> |} Eesti võrkpallikoondises on (seisuga 24.08.2024) pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist mänginud 110 mängijat. Vähemalt 100. mängus on osalenud 22 koondislast, vähemalt 50. mängus 43 koondislast. Vähem kui kümnes kohtumises on osalenud 27 koondislast.<ref name=mängud/> *[[Janis Sirelpuu]] (154 koondisemängu) jõudis 2006. aastal esimese eestlasena saja koondisemänguni.<ref name=keelega/> *Rekordinternatsionaal [[Kert Toobal]] (308 koondisemängu) on seda tiitlit hoidnud enda käes aastast 2011.<ref>Märt Roosna. [https://www.ohtuleht.ee/sport/442833/asko-esnal-parim-saldo-kert-toobal-hoiab-rekordit Asko Esnal parim saldo, Kert Toobal hoiab rekordit] Õhtuleht, 09.09.2011.</ref> Ta oli Eesti koondises pikka aega sidemängija ja kapten.<ref>[https://volley.ee/kert-toobali-ja-rait-rikbergi-lahkumismang-vanameistrid-tulevad-koos-sopradega-eesti-u17-koondise-vastu-viimast-korda-valjakule/ Kert Toobali ja Rait Rikbergi lahkumismäng: vanameistrid tulevad koos sõpradega Eesti U17 koondise vastu viimast korda väljakule] Eesti Võrkpalli Liit, 18.05.2023.</ref> *[[Ardo Kreek]] (244 koondisemängu) ja [[Oliver Venno]] (210 koondisemängu) on mõlemad esindanud Eestit enim (mõlemad kuuel korral) [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril. ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == *Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas [[Sofia]]s toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). MM-finaalturniiril [[Türgi]]s saadi 3 võitu ja 2 kaotust ning saavutati sellega 20 koondise hulgas 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/40270/eesti-u-21-noormeeste-vorkpallikoondis-alistas-viimases-kohtumises-venetsueela Eesti U-21 noormeeste võrkpallikoondis alistas viimases kohtumises Venetsueela] ERR arhiiv, 31.08.2013.</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. *Eesti meeskond pääses 1999. aastal Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile. Valikturniiril edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus Taid (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref name="ajaloost"/> Jagama jäädi 16. meeskonna konkurentsis 13.–16. kohta.<ref name=lugemik/> *: Koosseisu kuulusid: [[Pavel Kružajev]], [[Priit Luik]], [[Argo Meresaar]], [[Jarmo Neuhaus]], [[Kert Toobal]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Mait Pärg]], [[Veiko Soll]], [[Rivo Vesik]], [[Rain Värton]], [[Mihkel Roosme]]. Peatreener [[Villi Vantsi]], abitreener [[Oleg Lazarev]].<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus2&id=36965&tul=173361 10. MEESJUUNIORIDE (U-21) MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED] Sporditulemused (vaadatud 01.05.2024).</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} {{Navmallid | päis = Koondise koosseisud | loend = {{Eesti võrkpallikoondis 2009 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2011 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2015 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2016 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2017 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2018 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2019 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} }} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] l1kxack7tnl37zzx2xnrj9y5hq4yx4y 0 269657 7168028 7160515 2026-06-05T18:41:41Z Velirand 67997 7168028 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Provints | nimi = Kuntsevo | nimi1_keel = vene | nimi1 = Кунцево | lipp = Flag_of_Kuntsevo_District,_Russia.svg | lipu_link = [[Kuntsevo lipp]] | vapp = Coat of Arms of Kuntsevo (municipality in Moscow).png | vapi_link = [[Kuntsevo vapp]] | pindala = 16,56 | elanikke = 152171 | elanikke_seis = 2025 | asendikaardi_pilt = Msk zao kuntsevo.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Kuntsevo asend Moskvas | asendikaardi_pilt_laius = 200px | asendikaart = Venemaa/Moskva/Lääne haldusringkond }} '''Kuntsevo''' on rajoon ([[munitsipaalringkond]]) [[Moskva]]s, mis kuulub [[Moskva lääneringkond|Lääneringkonda]]. 5. sajandil eKr asus Kuntsevo kohal [[Soome-ugri rahvad|soomeugrilaste]] asula, [[15. sajand]]i allikates on mainitud [[Moskva jõgi|Moskva jõe]] paremal kaldal asunud [[Kuntsevo (linn)|Kuntsevo küla]]. 19. sajandil kujunes küla moskvalaste suvilarajooniks. [[1926]]. aastal nimetati asula linnaks, mis liideti [[1960]]. aastal Moskva linnaga. [[1991]]. aasta haldusreformiga lahutati endisest [[Kuntsevo (linn)|Kuntsevo linna]] alast [[Možaiski]], [[Filjovski Park]]i ja [[Fili-Davõdkovo]] rajoon. Rajoonil oli 2012. aastani Moskva oblastis 2 eksklaavi: [[Rubljovo]] ja [[Mjakinino]]. == Välislingid == *http://kuncevo.zao.mos.ru/ *http://www.kuntsevo.org/ {{Coordinate |NS=55.72972222 |EW=37.42444444 |type=city |region=RU-MOW}} [[Kategooria:Moskva rajoonid]] 0rfjeynoz2yuc6zizcg83wt4mfo1gdp 0 274596 7168228 7084867 2026-06-06T09:00:09Z NOSSER 8097 /* Välislingid */ 7168228 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Juuru kihelkonna mõisast; Seli mõisaks nimetati ka Tõstamaa kihelkonna [[Seliste mõis]]at}} [[Pilt:Seli mõisa peahoone 2.jpg|pisi|Mõisa peahoone]] '''Seli mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sellie'') oli [[mõis]] [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda [[Rapla vald]]a [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]]. [[Pilt:Seli mõisa peahoone 3.jpg|pisi|Peahoone tagantvaates]] [[Pilt:Seli mõisa park.jpg|pisi|Mõisa park]] ==Ajalugu== Esimesed teated Seli mõisast pärinevad aastast 1474, mil [[läänimees]] Hans von Lode müüs selle koos veskiga [[Pirita klooster|Pirita kloostrile]].<ref name="Seli"/> Mõisal olnud mitmeid omanikke:<ref name="Valdajad"/> *<1474 – Hans von Lode *1474 – [[Pirita klooster]] *1563 – Tönnis von Wrangell (pärast tema surma pärib mõisa Tönnis von Wrangell jun) *1641 – Rötger von [[Tiesenhausen]] *1643 – Hans von Wrangell *1671 – Otto Johann von Uexküll (alates 1679. a parun von [[Meyendorff]]) *1688 – Hans von Rosen *1696 – [[Wolmar Anton von Schlippenbach]] *1720 – [[Erich Dietrich von Rosen]] ja [[Hans von Rosen (1685–1767)|Hans von Rosen]] noorem *1757 – [[Gustav Erich von Rosen]] *1781 – Johann von Stenbock *1819 – Johann von Stenbock jun *1831 – [[Paul von Tiesenhausen]] *1865 – Eduard von Tiesenhausen *1887 – Viktor von Tiesenhausen *1890 – Nikolai Hans Heinrich von Tiesenhausen == Mõisahooned == [[Barokkstiil]]is kahekorruselise [[paekivi]]st mõisahäärberi põhiosa on ehitatud maanõunik Gustav Erich von Roseni ajal 1770. aastatel. Algsest ilmest on siiski üsna vähe säilinud, sest hoonet on korduvalt 18.–20. sajandil rekonstrueeritud.<ref name="Seli"/> [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta rahutuste ajal]] sai peahoone põlengus kannatada ning see taastati mõnevõrra muudetud kujul.<ref name="MõisaPortaal"/> Pärast [[1919. aasta maareform|1919. aasta mõisate sundvõõrandamist]] sai mõisa valdajaks Eesti Punane Rist. Aastatel 1920–1985 töötas mõisa peahoones [[tuberkuloos|kopsutuberkuloosi]] [[sanatoorium]], seejärel olid raviastutuse patsientideks sõjaveteranid.<ref name="Muinas"/> [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel tagastati mõis Eesti Punasele Ristile. Mõisahooneid rentinud [[Kaitseministeerium]] omandas kogu mõisakompleksi 2006. aastal. Tänapäeval pakutakse Seli tervisekeskuses taastusravi rahvusvahelistelt sõjalistelt operatsioonidelt tagasi jõudnud kaitseväelastele, vabadusvõitletele, kaitseliitlastele ja kaadrikaitseväelastele.<ref name="kaitseministeerium"/> == Pilte == <gallery> Pilt:Seli mõisa aednikumaja 1.jpg|Aednikumaja Pilt:Seli mõisa ait-kuivati 2.jpg|Ait-kuivati Pilt:Seli mõisa pargipaviljon.jpg|Pargipaviljon Pilt:Seli mõisa härjatall-elamu 1.jpg|Härjatall-elamu Pilt:Seli mõisa kuur.jpg|Kuur Pilt:Seli mõisa teenijatemaja 2.jpg|Teenijatemaja Pilt:Seli mõisa tall-tõllakuur 1.jpg|Tall-tõllakuur Pilt:Seli mõisa valitsejamaja.jpg|Valitsejamaja Pilt:Seli mõisa viinavabrik 1.jpg|Viinavabrik Pilt:Seli mõisa viinavabrik 3.jpg|Viinavabriku korsten </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Seli">{{netiviide| URL = http://www.selitervisekeskus.ee/index.php?page=32| Pealkiri = "Seli mõis".| Väljaanne = www.selitervisekeskus.ee| Kasutatud = 19.02.2012| Keel = | arhiivimisaeg = 6.04.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120406081139/http://www.selitervisekeskus.ee/index.php?page=32| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Valdajad">{{netiviide | URL = http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16640| Pealkiri = "Seli".| Väljaanne = www.eha.ee| Kasutatud = 19.02.2012| Keel = }}</ref> <ref name="MõisaPortaal">{{netiviide | URL = http://www.mois.ee/harju/seli.shtml| Pealkiri = "Seli mõis".| Väljaanne = www.mois.ee| Kasutatud = 19.02.2012| Keel = }}</ref> <ref name="Muinas">{{netiviide | URL = http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15354| Pealkiri = "Mälestised • 15354 Seli mõisa peahoone".| Väljaanne = register.muinas.ee| Kasutatud = 19.02.2012| Keel = }}</ref> <ref name="kaitseministeerium">{{netiviide| URL = http://www.mod.gov.ee/et/1266| Pealkiri = "Kaitseministeerium ostis Seli mõisakompleksi".| Väljaanne = www.mod.gov.ee| Kasutatud = 19.02.2012| Keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16640&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=seli&_xr=eNotjVEKgzAQRO%252ByF6gJFWQ8Rg9QlrrExZiqG7%252FEuxvbfM3wHsMwHA5F0zPafzF4D5o0JbW8Dw8T3j7jS%252BclChXrHCjqmN%252FfbJrCjZ4gk6g%252FC1pruqoWDlKRv7Mre05hr7icSab%252BPC%252FtLiql Seli mõis (Juuru khk], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Juuru kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.101961|EW=24.822403|type=landmark|region=EE|dim=10000}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Juuru kihelkond]] [[Kategooria:Stenbockide mõisad]] [[Kategooria:Wrangellide mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] [[Kategooria:Meyendorffide mõisad]] 5suirxotb77amhhg3tcwt2nyx6kvdin 0 275493 7168269 6794980 2026-06-06T10:21:01Z Amherst99 15496 /* */ 7168269 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{viita}} '''Eduard Kongas''' ([[26. august]] [[1903]] – [[20. august]] [[1944]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]]). == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20424 Ohvitseride andmekogu] * [http://geni.com/people/Eduard-Kongas/6000000002283874335 Geni profiil] {{JÄRJESTA:Kongas, Eduard}} [[Kategooria:Pioneerpataljoni koosseis]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1944]] hm417v7ca5e1yvde3q52n0f33g9u8w3 7168273 7168269 2026-06-06T10:22:41Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7168273 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{viita}} '''Eduard Kongas''' ([[26. august]] [[1903]] – [[20. august]] [[1944]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]]). == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20424 Ohvitseride andmekogu] * [http://geni.com/people/Eduard-Kongas/6000000002283874335 Geni profiil] {{JÄRJESTA:Kongas, Eduard}} [[Kategooria:Pioneerpataljoni koosseis]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1944]] 5yldnsxxhcuhtrknll8adlepkvcdp9t 0 275640 7168018 7160530 2026-06-05T18:32:55Z Velirand 67997 7168018 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Basmannõi | nimi1_keel = vene | nimi1 = Басманный | lipp = Flag_of_Basmannoe_(municipality_in_Moscow).png | lipu_link = [[Basmannõi lipp]] | vapp = Coat of Arms of Basmannoe (municipality in Moscow).png | vapi_link = [[Basmannõi vapp]] | pindala = 8,37 | elanikke = 112320 | elanikke_seis = 2025 | asendikaart = Venemaa/Moskva (keskosa) }} '''Basmannõi''' on rajoon ([[munitsipaalringkond]]) [[Moskva]]s, mis kuulub [[Kesklinna haldusringkond]]a. Piirneb kagus [[Jauza]] jõega. Rajoonis asub 10 metroojaama. == Välislingid == *http://www.basman.ru/ *[http://www.basman.ru/page/181 Kaart] [[Kategooria:Moskva rajoonid]] qpue11hy8dpua21pe9pes35qt60wa6e 0 278165 7168265 7093279 2026-06-06T10:18:54Z NOSSER 8097 /* Perekond */ 7168265 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Bogislaus von Rosen | pilt = Bogislaus von Rosen.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = Mecklenburg-Vorpommern, [[Pommeri hertsogkond]] | surmaaeg = | surmakoht = [[Tallinn]], Rootsi kuningriik | rahvus = | kodakondsus = | alma mater = | haridus = | elukutse = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = [[Rosen (valge)|Rosenid]] | autogramm = }}'''Bogislaus von Rosen (Rose <ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:321506/279562/page/294 Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide, 1940, lk. 281]</ref>)''' ([[1572]]– 4/[[14. detsember]] [[1658]] [[Tallinn]] – maetud 22. jaanuaril /[[1. veebruar]]il [[1659]]) oli [[Pommer]]i päritolu Rootsi kuningriigi ja [[Eestimaa]] riigimees ja majandustegelane. [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Lehmja mõis|Lehmja]], [[Karinu mõis|Karinu]], [[Viisu mõis|Viisu]], [[Väinjärve mõis|Väinjärve]] ja [[Domassova mõis]]nik, Koporje ja Jamburgi asehaldur. Eestimaa [[Rosen (valge)|valgete Rosenite]] suguvõsa asutaja. ==Elulugu== Bogislaus [[Rosen (valge)|Rosen]], kasutatud ka nimekuju ''Bugislaus Rosen'', oli pärit Põhja-Saksamaalt, [[Pommeri]]st, sai 8/[[18. jaanuar]]il [[1603]] [[Tallinna kodanik]]uks ning tegutses Tallinnas eduka kaupmehena ning kuulus ka Tallinna [[Mustpeade vennaskond]]a<ref>[https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=54306&_xr=6992fa9be7ff8 Mustpeade vennaskonna liige, Bugislaus Rosen 1598], Tallinna Linnaarhiivi fotokogu, Leidandmed TLA.1465.1.2977</ref>. Bogislaus Rosen oli väga rikas ning andis sõdade tõttu pidevas rahahädas olnud Rootsi [[Kroon (institutsioon)|kroon]]ile laene ja kujunes nii üheks suuremaks Rootsi riigi võlausaldajaks. [[Pilt:Koropye fortress entrance.jpg|pisi|[[Koporje kindlus]]]] [[1617]]. aastal tõstis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] ta aadliseisusse<ref>Schwedisches Adelsdiplom für Bogislaus Rosen, ausgestellt von König Gustav Adolf, d. d. Stockholm 1617 1. 10. [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 196 </ref>. Et vahet teha [[Vana-Liivimaa]]l juba varem tuntud "punaste" [[Rosen]]ite aadlisuguvõsaga, lisati nimele täiendavalt „weiss” (valge), [[Rosen (valge)|valgete Rosenite]] vapil on kujutatud lõvi ja valged (hõbedased) [[roos]]id. Pärast Rootsi osalust Venemaa pärilussõjas langes [[Stolbovo rahu]]lepinguga ([[1617]]) [[Ingerimaa]] koos [[Käkisalmi lään]]iga [[Rootsi Ingeri|Rootsi valdusse]]. Samal aastal rentis Rootsi kuningas [[Koporje kindlus]]e koos [[lään]]iga võlgade katteks Bogislaus Rosenile, kellest sai ühtlasi ka selle piirkonna valitseja (''Amtmann''). Lisaks rendi tasumisele tuli Rosenil muuhulgas Koporje kindluses ülal pidada ja relvadega varustada sajamehelist [[garnison]]i. Bogislaus von Rosen oli [[Koporje lään|Koporje]] ja [[Jama lään]]i [[asehaldur]] aastatel 1620–1636{{lisa viide}}. [[1620]]. aastal pikendati tema [[rendileping]]ut piirkonnale ning von Rosen sai rendile ka [[Kingissepp|Jama]] ja [[Ivangorodi lään]]i ning ta nimetati [[Koporje]] (ja Jama) lääni [[asehaldur]]iks (''Statthalter''){{lisa viide}}. B. von Rosen tegutses 1620nendatel aastatel Rootsi kuninga voliniku, (vilja)komissarina Tallinnas ja ümbruskonnas vilja kokkuostuga Rootsi riigi ja sõjaväe varustamiseks. ==Valdused Eestimaal== [[Pilt:RosenKaltenbrunnWappen.jpg|pisi|Valgetete Rosenite suguvõsavapp]] Lisaks valitsetavatele piirkondadele omas ta ka isiklikku omandit – [[6. aprill]]il [[1620]] [[Norrköpingi riigipäev]]a otsuse alusel läänistatud (s.o [[meeslään]]i vormis) [[Jõelähtme mõis]]a, [[Jõelähtme|küla]] ja veskit, [[Kaaruka]] ja [[Valasti]] küla. 4. märtsil [[1633]] omandas Rosen [[Viisu]], [[Vedruka]], [[Silmsi]], [[Seliküla]] ja [[Ämbra]] külad. Hiljem omandas Bogislaus Rosen veel 1640. aastal maid: Oeti ja Jõelähtme küla, hilisema [[Roosna-Alliku mõis]]a (''Kaltenbrunn'') valdused moodustusid küladest, mille ta järgemööda omandas: [[Kuksemägi]], [[Kagavere]], [[Jõelähtme]], [[Kihme]], [[Kaaruka]], [[Valasti]], [[Härjapea]] ja [[Oeti]]. Lisaks Roosna-Allikule kuulusid Bogislaus Rosenile Eestimaal veel [[Lehmja mõis|Lehmja]]<ref>[http://www.mois.ee/harju/lehmja.shtml Lehmja mõis]</ref>, [[Karinu mõis|Karinu]], [[Viisu mõis|Viisu]] ja [[Väinjärve mõis|Väinjärve]], [[Silmsi mõis]]. B. Rosenile kuulus Eestimaal ostetud ja riigi poolt võlgade katteks antud 26 küla 338 [[adramaa]]ga. Rosenite järgi sai ka Kaltenbrunni mõis eestikeelse nime [[Roosna-Alliku]]. == Hauakabel == [[Pilt:Roseni kabeli ehissein.jpg|pisi|Rosenite kabeli ehissein]] Bogislaus von Rosen kinkis Tallinna [[Niguliste kirik]]ule [[1624]]. aastal [[kantsel|kantsli]] koos oma väikese [[epitaaf]]iga ning [[1651]]. aastal suure epitaafi<ref name=":0">Rosenite kabeli ehisseina kirjeldus Muuseumide Infoväravas, vaadatud 9.01.2014</ref>. Juba 1651. aastal ostis Rosen kirikusse hauakabeli, mis püstitati endise Püha Jüri kabeli idaossa. Kabeli asukohas paikneb praegu põhjaeeskojast alla garderoobi viiv trepp, küll aga on säilinud [[1655]]. aastal valminud ehissein, mis on eksponeeritud trepi kõrval. Ligi kolme meetri laiune väravana kujundatud ehissein oli ka ühtlasi ukseks hauakambrisse. Sein on jaotatud kaheks horisontaalseks osaks, mis omakorda on sammastega liigendatud kaheksaks pilditahvliks. Kaks keskmist tahvlirida moodustavad hauakabelisse avanenud ukse. Alumise rea tahvlitele on maalitud neli [[Voorus|voorust]]. Esimesed kolm on teoloogilised voorused – [[Armastus]] lapsega, [[Usk]] raamatuga ning Lootus ankru ja linnuga. Rea lõpetab nelja antiikse põhivooruse hulka kuuluv [[Õiglus]] mõõga ja kaaludega. Ülemise rea ažuursetel tahvlitel näeb nelja [[puto|putot]] ehk lapsinglit hoidmas [[Kristuse kannatusriistad|Kristuse kannatusriistu]] – purpurrüüd, äädikatokki, piitsa ja märtrisammast<ref name=":0" />. Ehisseina karniisil paiknevad tekstitahvel ning Bogislaus Roseni ja tema kahe abikaasa Margarethe Molkenburi ja Magdalena Stampehli vapid. Seina ülaosas seisnud neljast inglifiguurist on säilinud vaid üks. Bogislaus von Rosen ise maeti 1659. aasta alguses Niguliste kiriku [[Kooriruum|kooriruumi]] peaaltari kõrvale, Niguliste sai viimseks puhkepaigaks ka tema mõlemale abikaasale ja lastele<ref name=":0" />. ==Perekond== Bogislaus von Rosen abiellus Tallinna raehärra [[Johann Stampehl]]i tütre Magdalena Stampehliga (u 1610 – maetud 1654).<ref name="Rosen">[[Rosen (valge)|Rosen]] / ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 2 '', Görlitz, 1930, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=944 lk. 173–174]</ref> ning nende järglased olid<ref name=":0">Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, {{BSB|00127527,00182|seite 174}}</ref>: *Andreas von Rosen (1620 – u 1681)<ref name=":0" />, [[Väinjärve mõis]]nik *[[Axel von Rosen]] ([[1624]]–[[1679]]), Rootsi riigitegelane, [[Rootsi asehaldur Tallinnas]], [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]] ja [[Viisu mõis]]nik<ref name=":0" /> *Christina Katharina von Rosen *Hinrich von Rosen (1629–1703), [[Lehmja mõis|Lehmja]], [[Karinu mõis|Karinu]], [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] Domasovi mõisnik<ref name=":0" /> *Maria Magdalena von Rosen (– u 1692) *Margareta von Rosen (−1645), abiellus 1631. aastal [[Koporje]]s, Narva alamasehalduri Peder Larsson Alebäcki (1592–1653) (aadeldatuna [[Rootsi rüütelkond]]a) [[Örneklou]]ga<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/%C3%96rneklou_nr_327 Adliga ätten Örneklou nr 327], www.adelsvapen.com</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&fip=eayayztssdasxdsydensdaseayaeayaxdsydewqxs&no=&seite=943 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930, seite 173] *[http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=126 Bogislaus Rosen, Esimene värvikas mõisaomanik] {{JÄRJESTA:Rosen, Bogislaus von}} [[Kategooria:Tallinna linnaelanikud]] [[Kategooria:Väinjärve mõisnikud]] [[Kategooria:Valged Rosenid]] [[Kategooria:Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1572]] [[Kategooria:Surnud 1658]] [[Kategooria:Tallinna Niguliste kirikusse maetud]] [[Kategooria:Baltisakslased]] s5c21a9ck6san27fordl4klubp9tw8j 7168286 7168265 2026-06-06T10:36:37Z NOSSER 8097 7168286 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Bogislaus von Rosen | pilt = Bogislaus von Rosen.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = Mecklenburg-Vorpommern, [[Pommeri hertsogkond]] | surmaaeg = | surmakoht = [[Tallinn]], Rootsi kuningriik | rahvus = | kodakondsus = | alma mater = | haridus = | elukutse = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = [[Rosen (valge)|Rosenid]] | autogramm = }}'''Bogislaus von Rosen (Rose <ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:321506/279562/page/294 Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide, 1940, lk. 281]</ref>)''' ([[1572]]– 4/[[14. detsember]] [[1658]] [[Tallinn]] – maetud 22. jaanuaril /[[1. veebruar]]il [[1659]]) oli [[Pommer]]i päritolu Rootsi kuningriigi ja [[Eestimaa]] riigimees ja majandustegelane. [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Lehmja mõis|Lehmja]], [[Karinu mõis|Karinu]], [[Viisu mõis|Viisu]], [[Väinjärve mõis|Väinjärve]] ja [[Domassova mõis]]nik, Koporje ja Jamburgi asehaldur. Eestimaa [[Rosen (valge)|valgete Rosenite]] suguvõsa asutaja. ==Elulugu== Bogislaus [[Rosen (valge)|Rosen]], kasutatud ka nimekuju ''Bugislaus Rosen'', oli pärit Põhja-Saksamaalt, [[Pommeri]]st, sai 8/[[18. jaanuar]]il [[1603]] [[Tallinna kodanik]]uks ning tegutses Tallinnas eduka kaupmehena ning kuulus ka Tallinna [[Mustpeade vennaskond]]a<ref>[https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=54306&_xr=6992fa9be7ff8 Mustpeade vennaskonna liige, Bugislaus Rosen 1598], Tallinna Linnaarhiivi fotokogu, Leidandmed TLA.1465.1.2977</ref>. Bogislaus Rosen oli väga rikas ning andis sõdade tõttu pidevas rahahädas olnud Rootsi [[Kroon (institutsioon)|kroon]]ile laene ja kujunes nii üheks suuremaks Rootsi riigi võlausaldajaks. [[Pilt:Koropye fortress entrance.jpg|pisi|[[Koporje kindlus]]]] [[1617]]. aastal tõstis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] ta aadliseisusse<ref>Schwedisches Adelsdiplom für Bogislaus Rosen, ausgestellt von König Gustav Adolf, d. d. Stockholm 1617 1. 10. [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 196 </ref>. Et vahet teha [[Vana-Liivimaa]]l juba varem tuntud "punaste" [[Rosen]]ite aadlisuguvõsaga, lisati nimele täiendavalt „weiss” (valge), [[Rosen (valge)|valgete Rosenite]] vapil on kujutatud lõvi ja valged (hõbedased) [[roos]]id. Pärast Rootsi osalust Venemaa pärilussõjas langes [[Stolbovo rahu]]lepinguga ([[1617]]) [[Ingerimaa]] koos [[Käkisalmi lään]]iga [[Rootsi Ingeri|Rootsi valdusse]]. Samal aastal rentis Rootsi kuningas [[Koporje kindlus]]e koos [[lään]]iga võlgade katteks Bogislaus Rosenile, kellest sai ühtlasi ka selle piirkonna valitseja (''Amtmann''). Lisaks rendi tasumisele tuli Rosenil muuhulgas Koporje kindluses ülal pidada ja relvadega varustada sajamehelist [[garnison]]i. Bogislaus von Rosen oli [[Koporje lään|Koporje]] ja [[Jama lään]]i [[asehaldur]] aastatel 1620–1636{{lisa viide}}. [[1620]]. aastal pikendati tema [[rendileping]]ut piirkonnale ning von Rosen sai rendile ka [[Kingissepp|Jama]] ja [[Ivangorodi lään]]i ning ta nimetati [[Koporje]] (ja Jama) lääni [[asehaldur]]iks (''Statthalter''){{lisa viide}}. B. von Rosen tegutses 1620nendatel aastatel Rootsi kuninga voliniku, (vilja)komissarina Tallinnas ja ümbruskonnas vilja kokkuostuga Rootsi riigi ja sõjaväe varustamiseks. ==Valdused Eestimaal== [[Pilt:RosenKaltenbrunnWappen.jpg|pisi|Valgetete Rosenite suguvõsavapp]] Lisaks valitsetavatele piirkondadele omas ta ka isiklikku omandit – [[6. aprill]]il [[1620]] [[Norrköpingi riigipäev]]a otsuse alusel läänistatud (s.o [[meeslään]]i vormis) [[Jõelähtme mõis]]a, [[Jõelähtme|küla]] ja veskit, [[Kaaruka]] ja [[Valasti]] küla. 4. märtsil [[1633]] omandas Rosen [[Viisu]], [[Vedruka]], [[Silmsi]], [[Seliküla]] ja [[Ämbra]] külad. Hiljem omandas Bogislaus Rosen veel 1640. aastal maid: Oeti ja Jõelähtme küla, hilisema [[Roosna-Alliku mõis]]a (''Kaltenbrunn'') valdused moodustusid küladest, mille ta järgemööda omandas: [[Kuksemägi]], [[Kagavere]], [[Jõelähtme]], [[Kihme]], [[Kaaruka]], [[Valasti]], [[Härjapea]] ja [[Oeti]]. Lisaks Roosna-Allikule kuulusid Bogislaus Rosenile Eestimaal veel [[Lehmja mõis|Lehmja]]<ref>[http://www.mois.ee/harju/lehmja.shtml Lehmja mõis]</ref>, [[Karinu mõis|Karinu]], [[Viisu mõis|Viisu]] ja [[Väinjärve mõis|Väinjärve]], [[Silmsi mõis]]. B. Rosenile kuulus Eestimaal ostetud ja riigi poolt võlgade katteks antud 26 küla 338 [[adramaa]]ga. Rosenite järgi sai ka Kaltenbrunni mõis eestikeelse nime [[Roosna-Alliku]]. == Hauakabel == [[Pilt:Roseni kabeli ehissein.jpg|pisi|Rosenite kabeli ehissein]] Bogislaus von Rosen kinkis Tallinna [[Niguliste kirik]]ule [[1624]]. aastal [[kantsel|kantsli]] koos oma väikese [[epitaaf]]iga ning [[1651]]. aastal suure epitaafi<ref name=":0">Rosenite kabeli ehisseina kirjeldus Muuseumide Infoväravas, vaadatud 9.01.2014</ref>. Juba 1651. aastal ostis Rosen kirikusse hauakabeli, mis püstitati endise Püha Jüri kabeli idaossa. Kabeli asukohas paikneb praegu põhjaeeskojast alla garderoobi viiv trepp, küll aga on säilinud [[1655]]. aastal valminud ehissein, mis on eksponeeritud trepi kõrval. Ligi kolme meetri laiune väravana kujundatud ehissein oli ka ühtlasi ukseks hauakambrisse. Sein on jaotatud kaheks horisontaalseks osaks, mis omakorda on sammastega liigendatud kaheksaks pilditahvliks. Kaks keskmist tahvlirida moodustavad hauakabelisse avanenud ukse. Alumise rea tahvlitele on maalitud neli [[Voorus|voorust]]. Esimesed kolm on teoloogilised voorused – [[Armastus]] lapsega, [[Usk]] raamatuga ning Lootus ankru ja linnuga. Rea lõpetab nelja antiikse põhivooruse hulka kuuluv [[Õiglus]] mõõga ja kaaludega. Ülemise rea ažuursetel tahvlitel näeb nelja [[puto|putot]] ehk lapsinglit hoidmas [[Kristuse kannatusriistad|Kristuse kannatusriistu]] – purpurrüüd, äädikatokki, piitsa ja märtrisammast<ref name=":0" />. Ehisseina karniisil paiknevad tekstitahvel ning Bogislaus Roseni ja tema kahe abikaasa Margarethe Molkenburi ja Magdalena Stampehli vapid. Seina ülaosas seisnud neljast inglifiguurist on säilinud vaid üks. Bogislaus von Rosen ise maeti 1659. aasta alguses Niguliste kiriku [[Kooriruum|kooriruumi]] peaaltari kõrvale, Niguliste sai viimseks puhkepaigaks ka tema mõlemale abikaasale ja lastele<ref name=":0" />. ==Perekond== Bogislaus von Rosen abiellus Tallinna raehärra [[Johann Stampehl]]i tütre Magdalena Stampehliga (u 1610 – maetud 1654).<ref name="Rosen">[[Rosen (valge)|Rosen]] / ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 2 '', Görlitz, 1930, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=944 lk. 173–174]</ref> ning nende järglased olid<ref name=":1">Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, {{BSB|00127527,00182|seite 174}}</ref>: *Andreas von Rosen (1620 – u 1681)<ref name=":1" />, [[Väinjärve mõis]]nik *[[Axel von Rosen]] ([[1624]]–[[1679]]), Rootsi riigitegelane, [[Rootsi asehaldur Tallinnas]], [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]] ja [[Viisu mõis]]nik<ref name=":1" /> *Christina Katharina von Rosen *Hinrich von Rosen (1629–1703), [[Lehmja mõis|Lehmja]], [[Karinu mõis|Karinu]], [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] Domasovi mõisnik<ref name=":1" /> *Maria Magdalena von Rosen (– u 1692) *Margareta von Rosen (−1645), abiellus 1631. aastal [[Koporje]]s, Narva alamasehalduri Peder Larsson Alebäcki (1592–1653) (aadeldatuna [[Rootsi rüütelkond]]a) [[Örneklou]]ga<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/%C3%96rneklou_nr_327 Adliga ätten Örneklou nr 327], www.adelsvapen.com</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&fip=eayayztssdasxdsydensdaseayaeayaxdsydewqxs&no=&seite=943 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930, seite 173] *[http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=126 Bogislaus Rosen, Esimene värvikas mõisaomanik] {{JÄRJESTA:Rosen, Bogislaus von}} [[Kategooria:Tallinna linnaelanikud]] [[Kategooria:Väinjärve mõisnikud]] [[Kategooria:Valged Rosenid]] [[Kategooria:Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1572]] [[Kategooria:Surnud 1658]] [[Kategooria:Tallinna Niguliste kirikusse maetud]] [[Kategooria:Baltisakslased]] g1lzcm1art67o9awsdqqdboz2kcazy0 0 280621 7168066 6693177 2026-06-05T20:42:40Z Velirand 67997 7168066 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Istra | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | И́стра | | pilt = Истра-коллаж1.jpg | pildisuurus = 260px | lipp = Flag of Istra (Moscow oblast).png | lipu_link = [[Istra lipp]] | vapp = Coat of Arms of Istra (Moscow oblast).png | vapi_link = [[Istra vapp]] | logo_pilt = | logo_link = | deviis = | pindala = 7 | elanikke = 34 552 (2025) | laius = 55/55/0/N | pikkus = 36/52/0/E | asendikaart = Venemaa (Euroopa) | asendikaardi_seletus = | asendikaardi_sildi_paigutus = }} '''Istra''' ([[vene keel]]es ''Истра'') on [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Istra linnaringkond|Istra linnaringkonna]] (2017. aastani [[Istra rajoon]]i) keskus. Linn asub [[Moskva]]st 40 km kaugusel, [[Moskva–Riia raudtee]] ja [[Istra jõgi|Istra jõe]] ääres. 2010. aastal elas linnas 35 106 inimest. 16. sajandist on teada praeguse linna kohal Voskressenskoje küla, linnaõigused saadi 1781. aastal, kui asula kandis nime '''Voskressensk''' (''Воскресенск''). Praeguse nime sai linn Istra jõe järgi 1930. aastal. Istras asub 1656. aastal asutatud mungaklooster. [[Pilt:Novoierusalimsky monastyr 1.jpg|pisi|tühi|Klooster]] ==Välislingid== * [https://www.bbc.com/russian/live/news-66367537 В результате атаки беспилотников в Подмосковье пострадали два человека]. BBC News Русская служба, 21. august 2023 {{Moskva o linnad}} [[Kategooria:Moskva oblasti linnad]] svbs5wg0wshyjbq5ho62dcc3k0cfpwd 0 285419 7167933 6391042 2026-06-05T14:50:35Z Kuriuss 38125 7167933 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Endine riik |nimi = Idagootide kuningriik |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Ostrogothic Kingdom.png |asendikaart-tekst = Idagootide kuningriik oma võimsuse tipul |algusaasta = 493 |lõppaasta = 553 |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = [[Bütsants|Ida-Rooma keisririigi]] [[vasallriik]] |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[Ladina keel|Ladina]] <br/> [[Gooti keel|Gooti]] |peamised-keeled = |pealinn = [[Ravenna]] <small>(kuni 540)</small> |riigipea = [[Itaalia kuningas|Kuningas]] |riigipea-nimi = [[Theoderich Suur]] <small>(esimene, 493–526)</small> <br/> [[Teia]] <small>(viimane, 552–553)</small> |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = [[Arianism]] <small>(gootidel)</small> <br/> [[Kristlus]] <small>(roomlastel)</small> |pindala = 525 000 km² <small>(493)</small> |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = [[Lääne-Rooma keisririik]] |järgnes = [[Ida-Rooma keisririik]] |hümn = |deviis = }} '''Idagootide kuningriik''' [[Apenniini poolsaar|Itaalias]] ja naaberaladel kestis aastastatel [[493]]–[[553]]. [[Itaalia]]s asendasid [[idagoodid]] [[Odoaker]]i, ''de facto'' Itaalia valitseja, kes oli aastal 476 kukutanud [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] [[Romulus Augustulus|viimase keisri]]. Gootide kuningriik jõudis oma haripunkti oma esimese kuninga [[Theoderich Suur]]e valitsemise ajal. Enamus Lääne-Rooma keisririigi lõpuaastate ühiskondlikke institutsioone säilis tema valitsemise ajal. Alates aastast 535 tungis Itaaliasse [[Bütsants]]. Idagootide valitseja sel ajal, [[Vitiges]], ei suutnud edukalt kaitsta ja püüti lõpuks kinni, kui pealinn [[Ravenna]] langes. Idagoodid koondusid uue juhi [[Totila]] ümber ja vallutasid peaaegu kõik tagasi, kuid lõpuks siiski kaotasid. Idagootide kuningriigi viimane kuningas oli [[Teias]]. Oma suurima ulatuse ajal ulatus kuningriik tänapäeva Prantsusmaast läänes kuni tänapäeva Serbiani idas. == Ajalugu == === Taust === ==== Idagoodid ==== [[Idagoodid]] olid [[Goodid|gootide]] idapoolne haru. Nad asutasid võimsa riigi [[Daakia]]s, kuid sattusid 4. sajandi lõpus [[hunnid]]e mõju alla. Pärast Hunnide riigi kokkukukkumist aastal 454 asustati suur hulk idagoote [[Ida-Rooma keiser|Ida-Rooma keisri]] [[Marcianus]]e poolt [[föderaadid|föderaatidena]] Rooma provintsi [[Pannoonia]]sse. Kuid [[Leo I (keiser)|Leo I]] valitsemise ajal aastal 460 laastasid nad aastamaksu tasumata jätmise pärast [[Illüüria pretoriaanide prefektuur|Illüüriat]]. Rahu sõlmiti aastal 461, mille kohaselt saadeti [[Thiudimir]]i poeg [[Theoderich Suur|Theoderich Amali]] pantvangina [[Konstantinoopol]]isse, kus ta sai rooma hariduse. Varasematel aastatel asus suur hulk goote, algul [[Aspar]]i ja siis [[Theoderich Strabo]] juhtimisel, Rooma armee teenistusse ja oli märkimisväärne poliitiline ja sõjaline võim Konstantinoopoli õukonnas. Ajavahemik 477–483 nägi keerukat kolmepoolset võitlust Theoderich Amali, kes oli oma isa järglane aastast 474, Theoderich Strabo ja uue idakeisri [[Zeno]] vahel. Selles konfliktis vahetusid liidud regulaarselt ja suured [[Balkani poolsaar|Balkani]] osad laastati seetõttu. Lõpuks, pärast Strabo surma aastal 481, sai Zeno Theoderichiga kokkuleppele. [[Möösia]] ja [[Dacia provints (Rooma)|Dacia Ripensise]] osi loovutati gootidele ning aastal 484 nimetati Theoderich ''[[magister militum]] praesentaliseks'' ja [[Konsul (Vana-Rooma)|konsuliks]]. Siiski läksid Theoderich ja Zeno vaevalt aasta hiljem tülli ning taas laastasid Theoderichi goodid [[Traakia]]t. Siis tekkis Zenol ja tema nõuandjatel mõte tappa kaks kärbest ühe hoobiga ning suunata Theoderich keisririigi teise tülika naabri – [[Odoaker]]i Itaalia kuningriigi vastu. ==== Odoakeri kuningriik ==== Aastal 476 kukutas germaanlasest ''magister militum'' [[Odoaker]] [[Lääne-Rooma keiser|läänekeiser]] [[Romulus Augustulus]]e ja kuulutas ennast ''rex Italiae'' ("[[Itaalia kuningas]]"), samas jäi ta nimeliselt keisri alluvaks. Seda fakti tunnistas Zeno aastal 477, kui ta nimetas Odoakeri [[patriits]]iks. Odoaker jättis alles Rooma administratiivsüsteemi, tegi aktiivselt koostööd [[senat]]iga ning tema valitsemine oli tõhus ja edukas. Aastal 477 tõrjus ta [[vandaalid]] [[Sitsiilia]]st välja ja aastal 480 vallutas ta pärast [[Julius Nepos]]e mõrva [[Dalmaatsia]]. === Itaalia vallutamine gootide poolt === [[Zeno]] ja Theoderich jõudsid kokkuleppele, mille järgi võis Theoderich võidu korral valitseda Itaalias kui keisri asetäitja. Theoderich koos oma rahvaga asus Möösiast teele 488. aasta sügisel, läbis Dalmaatsia ja ületas Alpid ning jõudis Itaaliasse 489. aasta augusti lõpul. Esimene vastasseis Odoakeri armeega toimus Isonzo jõel ([[Isonzo lahing (489)|Isonzo lahing]]) 28. augustil. Odoaker kaotas ja taandus [[Verona]] suunas, kus kuu hiljem toimus järgmine lahing, mis lõppes hävitava gootide võiduga. Odoaker põgenes oma pealinna [[Ravenna]]sse, samas kui suurem osa tema armeest Tufa juhtimisel alistus gootidele. Theoderich saatis siis Tufa ja tema mehed Odoakeri vastu, kuid Tufa vahetas jälle poolt ja liitus Odoakeriga. Aastal 490 oli Odoaker võimeline võitlema Theoderichi vastu, võtma [[Milano]] ja [[Cremona]] ning piirama sisse peamise gootide baasi Ticinumis ([[Pavia]]). Siis sekkusid [[läänegoodid]], Ticinumi piiramine jäi ära ja Odoaker sai 11. augustil 490 [[Adda]] jõel otsustavalt lüüa. Odoaker põgenes jälle Ravennasse, samas senat ja paljud Itaalia linnad kuulutasid end Theoderichi pooldajaiks. Goodid asusid nüüd [[Ravenna]]t piirama, kuid kuna neil puudus laevastik ja linna sai varustada mere poolt, võis piiramine kesta peaaegu lõputult. Alles aastal 492 oli Theoderich võimeline looma laevastiku ja vallutama Ravenna sadamad, lõigates seega läbi ühendusteed välismaailmaga. Selle mõju ilmnes kuus kuud hiljem, kui linna piiskopi vahendusel algasid läbirääkimised kahe poole vahel. Kokkuleppele jõuti 25. veebruaril 493, mille järgi tuli Itaalia nende vahel jaotada. Selle lepingu tähistamiseks korraldati pidusöök. Selle pidusöögi ajal 15. märtsil tappis Theoderich pärast toosti ütlemist Odoakeri oma kätega. Järgnes üldine veresaun Odoakeri sõdurite ja toetajate suhtes. Theoderich ja tema goodid olid nüüd Itaalia isandad. === Theoderich Suure valitsemine === [[Pilt:Ostrogoti.jpg|pisi|Idagootide kuningriik 525. aastal]] [[Pilt:Europe 526-600.jpg|pisi|Euroopa kaart aastatel 526–600]] ==== Theoderichi valitsemise olemus ==== Nagu Odoakergi, oli Theoderich näiliselt ''[[Patriits|patricius]]'' ja [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] alam, toimides tema asekuningana Itaalias, mida aastal 497 tunnistas ka uus keiser [[Anastasius I (keiser)|Anastasius]]. Samal ajal oli ta kuningaks oma rahvale, kes ei olnud [[Rooma kodanik]]ud. Tegelikult toimis ta kui sõltumatu valitseja, kuigi erinevalt Odoakerist, säilitas ta hoolikalt oma allutatud seisundi väliseid vorme. Odoakeri kuningriigi administratiivne masinavärk, sisuliselt endise keisririigi oma, jäi alles ja koosnes ainult roomlastest, nagu [[Cassiodorus]]. Senat jätkas tavapärast tegutsemist ja vastutas tsiviilametite täitmise eest ning keisririigi seadusi tunnistati ikka veel nii, nagu valitseksid roomlased, kuigi goodid valitsesid nende üle nende endi seaduste järgi. Tõepoolest, nagu alluvale valitsejale kohane, ei omanud Theoderich [[rooma õigus]]süsteemis õigust anda välja omi [[seadus]]i (''leges''), vaid ainult [[edikt]]e (''edicta'') või mõne detaili selgitusi. [[Administratsioon]]i järjepidevust illustreerib asjaolu, et mitmed vanemad Odoakeri ministrid, nagu [[Liberius (pretoriaanide prefekt)|Liberius]] ja Cassiodorus Vanem, jäeti uues kuningriigis kõrgele positsioonile. Tihe koostöö Theoderichi ja Rooma eliidi vahel hakkas murenema hilisematel aastatel, eriti pärast kirikulõhe paranemist Rooma ja Konstantinoopoli vahel (vaata allpool), kui juhtivad [[senaator]]id korraldasid koos keisriga vandenõu. See viis ''[[magister officiorum]]'' [[Boëthius]]e ja tema kasuisa Symmachuse vangistamise ja hukkamiseni aastal 524. Teisest küljest jäid armee ja kõik sõjaväelised ametid ainult gootidele. Goodid asustasid peamiselt [[Põhja-Itaalia]]t ja hoidsid end suuresti roomlastest lahus, seda [[tendent]]si tugevdasid nende erinevad usud: goodid olid enamasti [[Arianism|ariaanid]], samas rahvas, keda nad valitsesid, järgis [[Chalkedoni kristlus]]t. Sellest hoolimata, ja erinevalt [[läänegoodid|läänegootidest]] või [[vandaalid]]est, oli seal märkimisväärne usuline sallivus, mida laiendati ka [[Juudid|juutidele]]. ==== Suhted germaanlaste riikidega läänes ==== See oli välispoliitika, mitte siseasjad, mis tegid Theoderichist sõltumatu valitseja. Abieluliitude abil püüdis ta luua keskset positsiooni barbaririikide seas läänes. See oli osaliselt mõeldud kaitsemeetmena ja osaliselt mõeldud vastukaaluks keisririigi mõjule. Tema tütred abiellusid [[Läänegootide kuningriik|läänegootide]] [[Toulouse'i kuningriik|kuninga]] [[Alarich II]] ja [[Burgundia vürst]]i [[Sigismund (Burgundia)|Sigismundiga]], tema õde Amalfrida abiellus [[vandaalid]]e kuninga [[Thrasamund]]iga, samas ta ise abiellus [[Frangi kuningate loend|Frankide kuninga]] [[Chlodowech I]] õe Audofledaga. Selline poliitika ei olnud alati edukas rahu säilitamisel: Theoderich sattus sõtta Chlodowechiga, kui see ründas aastal 506 läänegootide valdusi [[Gallia]]s. [[Frangid]] olid kiirelt edukad, tappes [[Vouillé lahing]]us Alarichi ja alistades aastal 507 [[Akvitaania]]. Siiski tegutsesid Theoderichi väejuhid alates aastast 508 Gallias ja olid edukad [[Septimania]] läänegootidele säilitamisel, samuti laiendasid nad idagootide võimu [[burgundid]]e arvelt Lõuna-Galliasse ([[Provence]]). 510. aastal taastas Theoderich seal varem olnud [[Gallia pretoriaanide prefektuur]]i. Nüüd oli Theoderichil ühispiir [[Läänegootide kuningriik|läänegootide kuningriigiga]], kus ta pärast Alarichi surma valitses oma tütrepoja [[Amalaric]]i regendina. Perega oli väheke seotud ka Sigismund, kes kui ustav Chalkedoni katoliiklane arendas tihedaid sidemeid Konstantinoopoliga. Theoderich tajus selles ohtu ja kavatses tema vastu astuda, kuid frangid tegutsesid esimestena ja tungisid Burgundiasse aastal 523, alistades selle kiiresti. Theoderich sai vaid hõivata valdusi Provence'is [[Durance]] jõest põhjas kuni [[Isère (jõgi)|Isère]] jõeni. Rahu vandaalidega, mida kindlustati aastal 500 abielusidemetega Thrasamundiga, ja nende ühise huviga kui [[ariaanid]]e võimuga Konstantinoopoli vastu, lõppes pärast Thrasamundi surma aastal 523. Tema järeltulija [[Hilderich]] soosis [[Nikaia]] katoliiklasi, ja kui Amalfrida protesteeris, mõrvast ta tema ja tema saatjaskonna. Theoderich valmistas ette retke tema vastu, kuid suri enne. ==== Suhted keisririigiga ==== [[Pilt:RomanEmpire500AD.jpg|pisi|275px|[[Bütsants]] aastal 500]] Theoderichi suhted oma nimelise isanda Ida-Rooma keisriga olid alati pingelised poliitilistel, aga ka usulistel põhjustel. Eriti Anastasiuse valitsemise ajal viisid need mitmete kokkupõrgeteni, kuid ükski neist ei kasvanud siiski üle üldiseks sõjapidamiseks. Aastatel 504–505 käivitasid Theoderichi väed kampaania [[Pannonia]] ja strateegiliselt tähtsa linna [[Sirmium]]i tagasisaamiseks, mis ametlikult olid [[Itaalia pretoriaanide prefektuur]]i osad ja mida siis okupeerisid [[gepiidid]]. Kampaania oli edukas, kuid see viis ka lühikese konfliktini keiserlike vägedega, kus goodid ja nende liitlased olid võidukad. Riigisiseselt, [[Akakiose skisma]] Rooma ja Konstantinoopoli patriarhaatide vahel, mille põhjustas keiserlik toetus ''[[Henotikon]]''ile, aga ka Anastasiuse [[Monofüsitism|monofüsiitide]] tõekspidamised, olid Theoderichile kasuks, kuna Itaalia vaimulikkond ja Rooma aristokraatia, keda juhtis paavst [[Symmachus]], oli sellele jõuliselt vastu. Seega sel ajal võis Theoderich loota nende toetusele. Sõda [[frangide|frankide]] ja läänegootide vahel viis uuele hõõrdumisele Theoderichi ja keisri vahel, kuna [[Chlodowech I]] kujutas ennast edukalt katoliku kiriku eest võitlejana "ketserlike" ariaanidest gootide vastu, saavutades keisri toetuse. See viis aastal 508 isegi Anastasiuse poolt laevastiku saatmiseni, mis laastas [[Apuulia]] rannikut. [[Justinus I]] keisrikstõusuga aastal 518 taastati näiliselt rohkem harmoonilised suhted. [[Eutharich]], Theoderichi väimees ja eeldatud järglane, nimetati aastal 519 [[Konsul (Vana-Rooma)|konsuliks]], samas aastal 522 lubas Justinus Theoderichil Akakiose skisma paranemise tähistamiseks mõlemad konsulid nimetada. Varsti tekitasid taastekkinud pinged Justinuse ariaanidevastased õigusaktid ning pinged kasvasid gootide ja senati vahel, kelle liikmed, kui Chalkedoni kristlased, toetasid nüüd keisrit. Theoderichi kahtlusi kinnitasid kompromiteerivate kirjade kinnipidamised juhtivate senaatorite ja Konstantinoopoli vahel, mis viis aastal 524 Boëthiuse vangistamise ja hukkamiseni. Paavst [[Johannes I (paavst)|Johannes I]] saadeti Konstantinoopolisse ariaanide nimel vahendama ja kuigi ta saavutas eesmärgi, tagasitulekul ta vangistati ja suri varsti pärast seda. Need sündmused suurendasid veelgi gootidevastaseid tundeid. === Theoderichi surm ja dünastilised vaidlused === Pärast Theoderichi surma 30. augustil 526 hakkasid tema saavutused kokku kukkuma. Kuna Eutharich oli surnud aastal 523, sai Theoderichi järglaseks tema alaealine tütrepoeg [[Athalarich]], keda regendina asendas tema ema [[Amalasuntha]]. Tugeva pärija puudumine põhjustas idagootide riiki ümbritseva liiduvõrgustiku lagunemise: läänegootide kuningriik taastas oma iseseisvuse Amalarichi juhtimisel, suhted vandaalidega muutusid aina vaenulikemaks ja frangid alustasid jälle laienemist, alistades [[tüüringid]] ja [[burgundid]] ning ajasid läänegoodid nende viimastest valdustest Lõuna-Gallias peaaegu välja. Ülimuslik domineerimine, mida idagootide kuningriik oli Theoderichi ajal läänes nautinud, läks nüüd pöördumatult frankidele. Seda ohtlikku väliskliimat halvendas regentluse nõrk riigisisene seisund. Amalasuntha oli rooma haridusega ja kavatses jätkata oma isa lepituspoliitikat gootide ja roomlaste vahel. Selleks taotles ta aktiivselt [[senat]]i ja äsja keisriks saanud [[Justinianus I]] toetust, pakkudes [[Vandaali sõda|Vandaali sõja]] ajal neile isegi baase Sitsiilias. Siiski ei leidnud need ideed palju poolehoidu gooti aadli hulgas, kes lisaks välistasid valitsemist naise poolt. Nad protesteerisid, kui Amalasuntha otsustas anda oma pojale rooma hariduse, eelistades, et Athalarich peab suureks sirguma kui sõdur. Ema sundis teda õppima, kuid selle asemel valis Athalarich pillava ja ohjeldamatu elu, mis saatis ta enneaegselt surma. Lõpuks tekkis gootide seas vandenõu tema kukutamiseks. Amalasuntha otsustas neile vastu hakata, kuid ettevaatusest tegi ta ka ettevalmistusi põgenemiseks Konstantinoopolisse ja isegi kirjutas Justinianusele, paludes varjupaika. Kui ta otsustas hukata kolm juhtivat vandenõulast, jäi tema seisund suhteliselt turvaliseks kuni aastal 533 hakkas Athalarichi tervis tõsiselt halvenema. Amalasuntha pöördus siis abi saamiseks oma ainsa sugulase nõbu [[Theodahad]]i poole, kuid samal ajal saatis saadikud Justinianuse juurde ettepanekuga loovutada Itaalia talle. Justinianus tõepoolest saatis oma võimeka agendi [[Petros Patrikios]]e läbirääkimisi pidama, kuid enne tema Itaaliasse jõudmist Athalarich suri (2. oktoobril 534), Amalasuntha kroonis Theodahadi kuningaks lootuses saada tema toetus, kuid kukutati ja vangistati tema poolt. Theodahad, kes oli rahumeelne, saatis kohe saadikud Justinianusele teatama oma trooniletõusust ja kinnitama, et Amalasunthaga on kõik korras. Justinianus reageeris kohe, pakkudes oma toetust kukutatud kuningannale, kuid mai alguses 535 viimane hukati. See kuritegu andis Justinianusele ideaalse vabanduse, tema vägede võidu valguses vandaalide üle, tungida vastulöögina gootide valdustesse. Theodahad püüdis sõda ära hoida, saates saadikuid Konstantinoopolisse, kuid Justinianus oli juba otsustanud Itaalia tagasi vallutada. Ainult troonist loobumisega keisri kasuks võis Theodahad loota sõda ära hoida. === Gooti sõda ja idagootide kuningriigi lõpp === {{vaata|Gooti sõda}} === Idagootide kuningriigi valitsejad === *[[Theoderich Suur]] [[489]]–[[526]] *[[Athalarich]] [[526]]–[[534]] *[[Theodahad]] [[534]]–[[536]] *[[Vitiges]] [[536]]–[[540]] *[[Hildebad]] [[540]]–[[541]] *[[Erarich]] [[541]] *[[Totila]] [[541]]–[[552]] *[[Teias]] [[552]]–[[553]] == Kultuur == === Arhitektuur === [[Pilt:Theodoric's Palace - Sant'Apollinare Nuovo - Ravenna 2016 (crop).jpg|pisi|300px|Theoderichi palee, nagu on kujutatud [[St'Apollinare Nuovo basiilika]] seintel. Kujud sammaste vahel, mis kujutasid Theoderichi ja tema õukonda, eemaldati pärast Ida-Rooma vallutusi]] Kuningriigi lühikese ajaloo tõttu ei saavutatud kahe rahva ja nende kunsti ühtesulamist. Siiski võeti Theoderichi ja Amalasuntha eestkostel ette suuremahulisi antiik-Rooma ehitiste taastamisi, ja Rooma arhitektuuri traditsioon jätkus. Ravennas kerkisid uued kirikud ja monumentaalehitised, millest mitmed on säilinud. [[Sant'Apollinare Nuovo basiilika]], selle [[Ariaani ristimiskabel|ristimiskabel]] ja [[Peapiiskopi kabel (Ravenna)|Peapiiskopi kabel]] esindavad tüüpilisi hilisrooma arhitektuurilisi ja dekoratiivseid motiive, kuid [[Theoderichi mausoleum]]il on puhtgootilikke jooni, nagu selle [[Näpitsfriis|näpitsdekoor]], mitte [[tellis]]test, vaid massiivsetest [[Istria]] [[lubjakivi]] plokkidest [[Mört|mördita]] ehituskonstruktsioon ja 300-tonnine [[Monoliit (kunst)|monoliit]]katus. === Kirjandus === Kogu säilinud idagootide kuningriigis kirjutatud kirjandus on ladina keeles, kuigi mõned vanemad tööd on tõlgitud kreeka ja gooti keelde (näiteks [[Codex Argenteus]]), ja kirjandus on kindlalt kreeka-rooma traditsiooniga. [[Cassiodorus]], olles väljapaistva taustaga ja võttes endale kõrgeid ametikohti (konsul ja ''magister officiorum''), kujutab Rooma valitsevat klassi. Nagu paljud teised sama taustaga, teenis ta Theoderichit ja tema pärijaid ustavalt ja hästi, väljendades mõndagi selle aja kirjutistes. Tema teoses "Chronica", mida hiljem kasutas [[Jordanes]] oma töös "Getica", samuti mitmetes tema ja teiste selle aja tähtsate roomlaste kirjutatud [[panegüürika]]tes gooti kuningatele pannakse rooma kirjanduslik ja ajalooline traditsioon gooti isandate teenistusse. Tema eelisseisund võimaldas tal koostada "Variae Epistolae", riigi kirjavahetuse kogu, mis annab hea ülevaate gooti riigi tööst. [[Boëthius]] on teine tähtis tegelane sellest ajast. Haritud ja ka tähtsast perekonnast, kirjutas ta töid matemaatikast, muusikast ja filosoofiast. Tema kõige kuulsam töö, "[[Filosoofia lohutus|De consolatione philosophiae]]", kirjutati vangistuses olles süüdistatuna petmises. {{pooleli}} [[Kategooria:Germaanlased]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] [[Kategooria:Itaalia ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Idagootide kuningriik| ]] 32f6i8xbsidwiuwuxdddwvrf5uk2oq3 0 289071 7168058 6693185 2026-06-05T20:35:59Z Velirand 67997 7168058 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zaraisk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Зарайск | | pilt = Зарайск_—_город_в_Московской_области,_фото_№_11.jpg | lipp = Flag_of_Zaraisk_(Moscow_oblast).png | lipu_link = [[Zaraiski lipp]] | vapp = Герб_городского_поселения_Зарайск.gif | vapi_link = [[Zaraiski vapp]] | pindala = | elanikke = 20 253 (2025) | asendikaart = Venemaa/Moskva oblast | asendikaardi_seletus = | asendikaardi_pilt = }} '''Zaraisk''' on linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is. Linn asub 162 km [[Moskva]]st kagus. 2010. aastal oli elanike arv 24 648. [[Pilt:Zaraisk 001.jpg|pisi|left]] {{Moskva o linnad}} [[Kategooria:Moskva oblasti linnad]] 9b4c5as29lo7s2urikbm8q1ac4qobfm 0 289072 7168069 6693172 2026-06-05T20:45:32Z Velirand 67997 7168069 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bronnitsõ | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Бронницы | | pilt = Bronnitsy Cathedral Square Mar 2010 06.jpg | lipp = Flag of Bronnitsy (Moscow oblast).png | lipu_link = [[Bronnitsõ lipp]] | vapp = Coat of Arms of Bronnitsy (Moscow oblast) (2005).svg | vapi_link = [[Bronnitsõ vapp]] | logo_pilt = | logo_link = | deviis = | pindala = 67,5 | elanikke = 21 050 (2025) | laius = 55/25/34/N | pikkus = 38/15/54/E | asendikaart = Venemaa (Euroopa) | asendikaardi_seletus = | asendikaardi_pilt = }} '''Bronnitsõ''' on linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is. Linn asub 55 km [[Moskva]]st kagus. 2010. aastal oli elanike arv 21 102. {{Moskva o linnad}} [[Kategooria:Moskva oblasti linnad]] j963cj60nkt0gi8vjvq8mol9v50f9j1 0 289073 7168068 6693173 2026-06-05T20:44:57Z Velirand 67997 7168068 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dedovsk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Дедовск| | lipp = Flag_of_Dedovsk_(Moscow_oblast).png | lipu_link = [[Dedovski lipp]] | vapp = Coat of Arms of Dedovsk (Moscow oblast) (1989).png | vapi_link = [[Dedovski vapp]] | logo_pilt = | logo_link = | deviis = | pindala = | elanikke = 30 180 (2025) | laius = 55/52//N | pikkus = 37/08//E | asendikaart = Venemaa (Euroopa) | asendikaardi_seletus = | asendikaardi_pilt = }} '''Dedovsk''' on linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is. Linn asub 38 km [[Moskva]]st läänes. 2010. aastal oli elanike arv 29 280. [[Pilt:Георгиевская церковь (Дедовск).jpg|pisi|left]] {{Moskva o linnad}} [[Kategooria:Moskva oblasti linnad]] ci21akxlohs8mxowal8uaoqqz46vbb4 0 289383 7168064 6693181 2026-06-05T20:40:55Z Velirand 67997 7168064 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|linnast Moskva oblastis|Saratovi oblasti linna|Krasnoarmeisk (Saratovi oblast)}} {{linn | nimi = Krasnoarmeisk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Красноармейск | | pilt = Krasnoarmeisk-station.jpg | pildiallkiri = Krasnoarmeiski raudteejaam | lipp = Flag_of_Krasnoarmeisk_(Moscow_oblast).png | lipu_link = [[Krasnoarmeiski lipp]] | vapp = Coat of Arms of Krasnoarmeisk (Moscow oblast).png | vapi_link = [[Krasnoarmeiski vapp]] | logo_pilt = | logo_link = | deviis = | pindala = | elanikke = 26 746 (2025) | laius = 56/06//N | pikkus = 38/08//E | asendikaart = Venemaa (Euroopa) | asendikaardi_seletus = | asendikaardi_pilt = }} [[Fail:Location of Krasnoarmeisk (Moscow Oblast).svg|pisi|Krasnoarmeiski linnaringkonna asend]] '''Krasnoarmeisk''' on oblastilise alluvusega linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, Krasnoarmeiski linnaringkonna keskus. Linn asub 51 km [[Moskva]]st kirdes. Linn arenes Muromtsevo külast, kuhu 1834. aastal rajati tekstiilivabrik. Linnaõigused sai 1947. aastal. 2002. aastal toimusid linnas rahvuslikul pinnal kokkupõrked, mille tulemusena asutati [[Liikumine Illegaalse Immigratsiooni Vastu]]. {{moskva o linnad}} [[Kategooria:Moskva oblasti linnad]] ptk6fwyc5bhj8qfhxq5dp19sw8k1njf 0 290665 7168102 4890385 2026-06-05T22:11:14Z Ollin Masa 227337 Link 7168102 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib hoogtegevusest; Itaalia maakonna kohta vaata artiklit [[Campania]]; sõjanduse mõiste kohta vaata artiklit [[Sõjakäik]]}} '''Kampaania''' (ka''' hoogtegevus''', '''hoogtöö''', '''aktsioon''') on teataval ajavahemikul eriti esiplaanile tõstetav ning kõigi võimalike jõududega sooritatav töö ([[üritus]])<ref name="EKSS"/>. Kampaania võib olla näiteks poliitilise eesmärgiga ([[valimiskampaania]]) või millegi reklaamimiseks ([[reklaamikampaania]]). [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] räägiti ka näiteks [[maisikampaania]]st ja [[uudismaakampaania]]st. ==Vaata ka== *[[Hooajatöö]] *[[Talgud]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EKSS">[[Eesti kirjakeele seletussõnaraamat]], 2009. [http://www.eki.ee/dict/ekss/]</ref>}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Töö]] 04mm9e8bek2s0bgmx7t1i46qzgx3d8j 7168103 7168102 2026-06-05T22:12:59Z Ollin Masa 227337 Pilt 7168103 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib hoogtegevusest; Itaalia maakonna kohta vaata artiklit [[Campania]]; sõjanduse mõiste kohta vaata artiklit [[Sõjakäik]]}} [[Pilt:Jean-Eugène_Buland_-_Propagande.jpg|pisi|[[Jean-Eugène Buland]], "Kampaania" (1889)]] '''Kampaania''' (ka''' hoogtegevus''', '''hoogtöö''', '''aktsioon''') on teataval ajavahemikul eriti esiplaanile tõstetav ning kõigi võimalike jõududega sooritatav töö ([[üritus]])<ref name="EKSS"/>. Kampaania võib olla näiteks poliitilise eesmärgiga ([[valimiskampaania]]) või millegi reklaamimiseks ([[reklaamikampaania]]). [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] räägiti ka näiteks [[maisikampaania]]st ja [[uudismaakampaania]]st. ==Vaata ka== *[[Hooajatöö]] *[[Talgud]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EKSS">[[Eesti kirjakeele seletussõnaraamat]], 2009. [http://www.eki.ee/dict/ekss/]</ref>}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Töö]] 1h9hw3tdt6tyawwt131wkxhzqbue4af 10 293096 7168266 6685780 2026-06-06T10:20:01Z ~2026-33544-09 231107 7168266 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Korvpall olümpiamängudel |piltvasakul = [[Pilt:Olympic rings.svg|60px]] | päis = [[Korvpall olümpiamängudel]] | päisestiil = background:#BFD7FF; | pilt = [[File:Basketball pictogram.svg|40px|alt=|link=]] | loend1 = <span style="color:#aaa">1896</span>{{,}}<span style="color:#aaa">1900</span>{{,}}[[Korvpall 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]]{{,}}<span style="color:#aaa">1908</span>{{,}}<span style="color:#aaa">1912</span>{{,}}<span style="color:#aaa">1920</span>{{,}}<span style="color:#aaa">1924</span>{{,}}<span style="color:#aaa">1928</span>{{,}}<span style="color:#aaa">1932</span>{{,}}[[Korvpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]]{{,}}[[Korvpall 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]]{{,}}[[Korvpall 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]]{{,}}[[Korvpall 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]]{{,}}[[Korvpall 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]]{{,}}[[Korvpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]]{{,}}[[Korvpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]]{{,}}[[Korvpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]]{{,}}[[Korvpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]]{{,}}[[Korvpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]]{{,}}[[Korvpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]]{{,}}[[Korvpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]]{{,}}[[Korvpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]]{{,}}[[Korvpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]]{{,}}[[Korvpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]]{{,}}[[Korvpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]]{{,}}[[Korvpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]{{,}}[[Korvpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]]{{,}}[[Korvpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]]{{,}}[[Korvpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]]{{,}}[[Korvpall 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] }}<noinclude> [[Kategooria:Olümpiamängude navigeerimismallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> 4brlsrdesuqgtoa1kpix9vg8jz4hrol 0 303129 7168125 7165854 2026-06-06T04:22:52Z Andres 5 /* Paj */ 7168125 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Pa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Pa". ==Paa== *[[Paa Joe]], Ghana sargakunstnik (1947–) *[[Albert Paabo]], eesti loomaarstiteadlane (1907–1985) *[[Gunnar Paabo]], eesti ajakirjanik ja eesti aktivist USA-s (1928–2014) *[[Maya Paabo]], eesti keemik (1929–2013) *[[Priit Paabo]], eesti tuubamängija (1968–) *[[Regina Paabo]], eesti viipekeeletõlk (1957–) *[[Juhan Paadam]], eesti televisioonitegelane (1947–) *[[Katrin Paadam]], eesti sotsiaalteadlane ja sotsioloog (1954–) *[[Kirsti Paakkanen]], soome tippjuht (1929–) *[[Tommi Paakkolanvaara]], soome jäähokimängija (1983–) *[[Seppo Paakkunainen]], soome muusik (1943–) *[[Valdur Paakspuu]], Eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1934–1991) *[[Agu Paal]], eesti majandusteadlane (1937–) *[[Aino Paal]], eesti suusataja, spordipedagoog ja terviseedendaja (1926–2015) *[[Anatoli Paal]], eesti majandustegelane (1954–1999) *[[Anu Paal]], eesti metallikunstnik (1951–) *[[Arthur Paal]], eesti õigusteadlane (1902–1978) *[[Carl Paal]], Austria päritolu keemik (1860–1935) *[[Claus Paal]], Saksamaa ettevõtja ja poliitik (1967–) *[[Eugen Paal]], Eesti füüsik ja matemaatik (1954–) *[[Evald Paal]], Eesti sõjaväelane (1908–1981) *[[Gábor Paál]], Saksamaa teadusajakirjanik (1967–) *[[Gunnar Paal]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1946–) *[[Günther Paal]], Austria kabareeartist (1962–) *[[Harry Paal]], eesti metsateadlane (1927–1993) *[[Heinrich Paal]], eesti jalgpallur (1895–1942) *[[Jaanus Paal]], eesti botaanik (1947–) *[[Kalju Paal]], eesti põllumajandustöötaja ja majandijuht (1932–2010) *[[Kaupo Paal]], eesti jurist (1977–) *[[László Paál]], ungari maalikunstnik (1846–1879) *[[Leopold Paal]], eesti tehnikateadlane (1928–1991) *[[Marge Paal]], eesti tõlkija (1975–) *[[Taimi Paal]], eesti botaanik (1947–) *[[Uku Paal]], eesti fotograaf (1977–) *[[Pille Paalam]], eesti fotograaf (1973–) *[[Dagmar-Viive Paalamäe]], eesti raamatugraafik (1929–2015) *[[Pentti Paalassalo]], soome keemik (1933–) *[[Anna Paalberg]], eesti rahvalaulik (1874–1948) *[[Harry Paalberg]], eesti majandusteadlane (1927–1993) *[[Wolfgang Paalen]], Austria maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1905–1959) *[[Liina Paales]], eesti folklorist (1973–) *[[Harald Gunnar Paalgard]], taani filmioperaator (1950–) *[[Eva Paalma]], eesti tennisist (1994–) *[[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (1928–2022) *[[Kalju Paalman]], eesti põllumajandusteadlane (1948–) *[[Endel Paalmann]], eesti ehituskonstruktor ja Eesti NSV riigitegelane (1932–2011) *[[Malle Paalmann]], eesti tehnikateadlane (1934–) *[[Guido Paalme]], eesti mäeinsener (1927–2004) *[[Lia Paalme]], eesti keemik (1927–2016) *[[Tiina Paalme]], eesti bioloog (1960–) *[[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (1951–) *[[Venno Paalmäe]], eesti maaparandusteadlane (1936–2001) *[[Jaan Paalna]], eesti loomaarstiteadlane (1878–1945) *[[Juhan Paalo]], eesti sõudja (1947–) *[[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur (1992–) *[[Henriette Paalzow]], saksa kirjanik (1788–1847) *[[Karl Adolph Paalzow]], saksa füüsik (1788–1847) *[[Piet Paaltjens]], hollandi kirjanik (1835–1894) *[[Lilli Paama]], eesti keemik-analüütik (1941–) *[[Mart Paama]], eesti odaviskaja (1938–2006) *[[Aleksi Paananen]], soome jalgpallur (1993–) *[[Mikko Paananen]], soome muusik (1974–) *[[Tallima Paap]], eesti jutlustaja (suri 1768) *[[Albert Paap]], eesti karikaturist ja kunstnik (1903–1987) *[[Arjenne Paap]], hollandi käsipallur (1981–) *[[Endel Paap]], eesti kaevur, ametiühingutegelane ja poliitik (1938–) *[[Kristi Paap]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Sten-Egert Paap]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Willem Anthony Paap]], hollandi kirjanik (1856–1923) *[[Ülle Paap]], eesti karikaturist ja nahakunstnik (1948–) *[[Ülo Paap]], eesti geoloog (1932–1999) *[[Natalie Pa'apa'a]], Austraalia muusik (sündinud 20. sajandil) *[[Eddy Paape]], Belgia koomiksikunstnik (1920–2012) *[[Jürgen Paape]], saksa muusik (sündinud 20. sajandil) *[[Ants Paapstel]], eesti arstiteadlane ja südamekirurg (1956–) *[[Eduard von Paar]], Austria-Ungari sõjaväelane (1837–1917) *[[Jack Paar]], USA saatejuht (1918–2004) *[[P. C. Paardekooper]], hollandi keeleteadlane (1920–2013) *[[Kimmo Paarlahti]], soome ökoloog (1930–1988) *[[Erik Paartalu]], eesti juurtega Austraalia jalgpallur (1986–) *[[Andres Paas (muusik)|Andres Paas]], eesti pianist (1968–) *[[Anna Paas]], eesti kirjanik (1895–1975) *[[Arnold Paas]], eesti põllumajandusteadlane (1922–2007) *[[Heini Paas]], eesti kunstiajaloolane (1918–2021) *[[Indrek Paas (muusik)|Indrek Paas]], eesti muusik (1976–) *[[Julius Paas]], eesti rahvamuusik (1882–1966) *[[Kaarel Paas]], eesti jurist ning Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1903–1971) *[[Kadri Paas]], eesti ajakirjanik (1982–) *[[Margus Paas]], eesti sotsioloog (1968–) *[[Marita Paas]], eesti bibliograaf (1969–) *[[Oskar Paas]], eesti õpetaja (1900–1990) *[[Steven Paas]], hollandi vaimulik (1942–) *[[Tiiu Paas]], eesti majandusteadlane (1949–) *[[Veste Paas]], eesti filmiajaloolane (1931–2002) *[[Juta Paas-Aleksandrova]], eesti päritolu Venemaa juveelikunstnik (1927) *[[Katri Paas-Mohando]], eesti jurist (1982–) *[[Fredrik Paasche]], norra kirjandusteadlane (1886–1943) *[[Tiina Paasik]], eesti aiandusõpetaja (1950–) *[[Juhani Paasikivi]], soome arstiteadlane (1930–2004) *[[Juho Kusti Paasikivi]], Soome poliitik (1870–1956) *[[Lilli Paasikivi]], soome ooperilaulja (1965–) *[[Arto Paasilinna]], soome kirjanik (1942–2018) *[[Erno Paasilinna]], soome kirjanik (1935–2000) *[[Reino Paasilinna]], Soome ja Euroopa Liidu poliitik, raadiotegelane ja meediateadlane (1939–) *[[Antti Paasio]], soome majandusteadlane (1948–) *[[Ilmari Paasio]], soome botaanik (1906–1941) *[[Pertti Paasio]], soome poliitik (1939–2020) *[[Rafael Paasio]], Soome poliitik (1903–1980) *[[Juhani Paasivirta]], soome ajaloolane (1919–1993) *[[Juhan Paaskivi]], eesti lõõtspillimängija (1908–1977) *[[Jyrki Paaskoski]], soome ajaloolane (1964–) *[[Kerli Paaslepp]], eesti blogija (2002–) *[[Raido Paasma]], eesti arstiteadlane (1967–) *[[Eevi Paasmäe]], eesti poliitik (1952–) *[[Peeter Paasmäe]], eesti raamatukujundaja ja fotograaf (1963–) *[[Jouko Paaso]], soome tehnikateadlane (1956–) *[[Martin Paasoja]], eesti korvpallur (1993–) *[[Aladár Paasonen]], Soome sõjaväelane (1898–1974) *[[Heikki Paasonen]], soome keeleteadlane ja etnoloog (1865–1919) *[[Markku Paasonen]], soome luuletaja (1967–) *[[Susanna Paasonen]], soome meediateadlane (1975–) *[[Jukka Paastela]], soome politoloog (1946–) *[[Päivi Paasto]], soome õigusteadlane (1958–) *[[Aadu Paat]], eesti füüsik (1933–2013) *[[Artemi Paat]], eesti parmupillimängija (1914–1998) *[[Rainer Paat]], eesti füüsik (1978–) *[[Sirpa Paatero]], Soome poliitik (1964–) *[[Veikko Paatero]], soome matemaatik (1903–1986) *[[Vello Paatsi]], eesti geograaf, kultuuri- ja teadusloolane (1948–2015) *[[Walter Paatz]], saksa kunstiajaloolane (1902–1978) *[[Paavali (Olmari)]], Soome vaimulik (1914–1988) *[[Ageeda Paavel]], Tõnismäe monumendi õhkija (1930–2023) *[[Birgot Paavel]], eesti hüdrobioloog (1980–) *[[Elizabeth Paavel]], eesti laulja (1988–) *[[Meelis Paavel]], eesti poliitik ja ametnik (1963–) *[[Reet Paavel]], eesti näitleja ja tantsija (1953–) *[[Valdeko Paavel]], eesti sotsiaalteadlane (1956–) *[[Vladimir Paavel]], eesti tehnikateadlane (1900–1958) *[[Voldemar Paavel]], eesti näitleja (1919–1992) *[[Reigina Paavel-Toom]], Eesti pedagoogikateadlane (1958–) *[[Ene Paaver]], eesti dramaturg ja ajakirjanik (1963–) *[[Kalju Paaver]], eesti zooloog (1921–1985) *[[Mango Paaver]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1923–1976) *[[Marika Paaver]], eesti psühholoog (1978–) *[[Tiit Paaver]], eesti geneetik ja kalandusteadlane (1952–2019) *[[Urve Paaver]], eesti arstiteadlane ja proviisor (1958–) *[[Eero Paavilainen]], soome metsaökoloog (1936–) *[[Heikki Paavilainen]], soome näitleja (1962–) *[[Leena Paavilainen]], soome metsandusteadlane (1954–) *[[Matti Paavilainen]], soome kirjanik ja kriitik (1932–) *[[Indrek Paavle]], eesti ajaloolane (1970–2015) *[[Jaan Paavle]], eesti kirjanik (1940–2010) *[[Toivo Paavle]], eesti tehnikateadlane (1944–) *[[Ahto Paavo]], eesti kergejõustiklane, jõutõstja ja spordiametnik *[[Ain Paavo]], eesti tõstja ja kulturist (1953–) *[[Laine Paavo]], Eesti saksa filoloog (1952–) *[[Maaja Paavo]], eesti rohuteadlane (1948–) *[[Matti Paavo]], eesti endine laskesuusataja ja eraettevõtja (1951–) *[[Raivo Paavo]], Eesti ametiühingutegelane ja poliitik (1946–) *[[Jaakko Paavolainen]], soome ajaloolane (1927–2007) *[[Olavi Paavolainen]], soome esseist, ajakirjanik ja luuletaja (1903–1964) *[[Tytti Paavolainen]], soome raadioajakirjanik (1937–2008) *[[Tapani Paavonen]], soome majandusajaloolane (1951–) ==Pab== *[[Dovydas Pabarčius]], leedu näitleja (1991–) *[[Algimanta Pabedinskienė]], Leedu poliitik (1965–) *[[Juhan Paberit]], eesti skulptor (1917–2015) *[[Linda Paberit]], eesti näitleja (1904–1954) *[[Tõnis Paberit]], eesti skulptor (1952–) *[[Merike Paberits]], eesti pärimusmuusik (1988–) *[[Coté de Pablo]], Tšiili päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1979–) *[[Artis Pabriks]], Läti poliitik (1966–) *[[Christian Eduard Pabst]], Saksa päritolu Eesti ajaloolane (1815–1882) *[[Georg Wilhelm Pabst]], Austria-Ungari päritolu filmilavastaja (1885–1967) *[[Kalle Pabut]], eesti sisearhitekt ja disainer (1959–2017) *[[Talvo Pabut]], eesti näitleja ja lavastaja (1962–2017) ==Pac== *[[Michel-Gabriel Paccard]], Sardiinia Kuningriigi arst ja alpinist (1757–1827) *[[Josh Pace]], USA korvpallur (1983–) *[[Antonio Pacenza]], Argentina poksija (1928–1999) *[[Abel Pacheco]], Costa Rica poliitik (1933–) *[[José Emilio Pacheco]], mehhiko luuletaja, esseist ja kirjanik (1939–) *[[Marko Pachel]], eesti ujuja (1972–) *[[Raiko Pachel]], eesti ujuja (1974–) *[[Johann Pachelbel]], saksa helilooja, organist ja pedagoog (1653–1706) *[[Luděk Pachman]], tšehhi maletaja (1924–2003) *[[Temira Pachmuss]], kirjandusteadlane (1927–2007) *[[Raimund Pacht]], Eesti geoloog (1822–1854) *[[Gonçalo Paciência]], portugali jalgpallur (1994–) *[[Al Pacino]], USA filminäitleja (1940–) *[[Luca Pacioli]], Itaalia matemaatik (1447–1517) *[[Max Pacioretty]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Fredrik Pacius]], helilooja (1809–1891) *[[David Packard]], USA ettevõtja (1912–1996) *[[Frank Packard (arhitekt)|Frank Packard]], USA arhitekt (1866–1923) *[[Frank Packard]], Kanada kirjanik (1877–1942) *[[Arend Packebusch]], Tallinna raehärra (?–1571) *[[Behgjet Pacolli]], Kosovo poliitik ja ärimees (1951–) *[[Květa Pacovská]], tšehhi kunstnik (1928–2023) *[[Manny Pacquiao]], Filipiinide poksija (1978–) ==Pad== *[[Gennadi Padalka]], Venemaa lennuväelane ja kosmonaut (1958–) *[[Eveliis Padar]], eesti sotsioloog, kodanikuaktivist ja feminist (1983–) *[[Gerli Padar]], eesti laulja (1979–) *[[Ivari Padar]], Eesti poliitik (1965–) *[[Martin Padar]], eesti judomaadleja (1979–) *[[Tanel Padar]], eesti laulja (1980–) *[[Valdo Paddar]], (1962–) *[[Padmasambhava]], budistlik õpetaja (8. sajand) [[Kārlis Padegs]], läti graafik ja maalikunstnik (1911–1940) *[[Leili Padevest]], eesti teletöötaja (1945–2015) *[[Maris Padjus]], Eesti poliitik (1983–) *[[Olga Padosep]], eesti õpetaja (1899–1969) *[[Pier Carlo Padoan]], Itaalia ökonomist ja poliitik (1950–) *[[Endel Padrik]], eesti näitleja ja raadiodiktor (1922–2006) *[[Ain Padrik]], eesti arhitekt (1947–) *[[Jaana Padrik]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1958–) *[[Marika Padrik]], eesti eripedagoog ja logopeed (1964–) *[[Paula Padrik]], eesti ooperilaulja (1926–2008) *[[Peeter Padrik (arst)|Peeter Padrik]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (1966–) *[[Peeter Padrik (veterinaar)|Peeter Padrik]], eesti loomakasvatusteadlane (1961–) *[[Vello Padrik]], eesti onkokirurg ja raamatute autor (1937–2021) *[[Evi Padu]], eesti taimefüsioloog (1944–) *[[Hillar Padu]], eesti majandusteadlane (1945–) *[[Tõnis Padu]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (1950–2014) *[[Leonardo Padura]], Kuuba kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (1955–) *[[Vaike Paduri-Kaljuvee]], eesti võimleja, iluuisutaja, rahvatantsija (1911–1995) ==Pae== *[[Aleksander Pae]], eesti füüsik (1916–2001) *[[Ao Pae]], eesti aiandusteadlane ja taimefüsioloog (1942–) *[[Reili Pae]], eesti kasvatusteadlane ja õppejõud (1982–) *[[Taavi Pae]], eesti geograaf (1976–) *[[Mart Paemurru]], eesti metsasarvemängija, tšellist ja muusikapedagoog (1908–1972) *[[Peeter Paemurru]], Eesti tšellist ja poliitik (1948–) *[[Peeter Paenurm]], eesti vaimulik (1967–) *[[Jetty Paerl]], hollandi laulja (1921–2013) *[[Irina Paert]], eesti ajaloolane (1970–) *[[Joel Paesalu]], eesti geofüüsik (1949–) *[[Johannes Paesalu]], eesti vaimulik (1911–1976) *[[Otto Paesalu]], eesti loomakasvatusteadlane (1934–2023) *[[Olaf Paesüld]], eesti näitleja (1923–1998) *[[Urmas Paet]], Eesti poliitik (1974–) *[[Ragner Paevere]], Eesti riigiametnik ja tippjuht (1973–) ==Pag== *[[Paolo Pagani]], itaalia maalikunstnik (1655–1716) *[[Niccolò Paganini]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1782–1840) *[[Ellen Page]], Kanada näitleja (1987–) *[[Jeremy Page]], USA endine poksija (1961–) *[[Jimmy Page]], inglise muusik ja laulukirjutaja (1944–) *[[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–2024) *[[Larry Page]], USA arvutiteadlane ja ettevõtja (1973–) *[[Jean-Gabriel Pageau]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Fidel Pagés]], hispaania sõjaväearst (1886–1923) *[[Antonino Pagliaro]], Itaalia keeleteadlane ja filosoof (1898–1973) *[[Lola Pagnani]], Itaalia tantsija ja näitleja (1972–) *[[Marcel Pagnol]], prantsuse romaani- ja näitekirjanik ning režissöör (1895–1974) *[[Edmundo Paguaga Irías]], Nicaragua poliitik (1923–2008) ==Pah== *[[Enri Pahapill]], eesti kunstnik, õpetaja, vaimulik, luuletaja ja endine kümnevõistleja (1962–2019) *[[Mikk Pahapill]], eesti kergejõustiklane (1983–) *[[Stella Pahapill]], eesti muusikapedagoog (1920–2007) *[[Marians Pahars]], läti jalgpallur (1976–) *[[Voldemar Pahkla]], eesti näitleja (1920–2012) *[[Alexis von der Pahlen]], Eesti geoloog ja paleontoloog (1850–1925) *[[Carl Magnus von der Pahlen]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1779–1863) *[[Peter Ludwig von der Pahlen]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane (1745–1826) *[[Aleksandra Pahmutova]], nõukogude ja vene helilooja (1929–) *[[Gerhard Pahnsch]], Eesti botaanik (1842–1880) *[[Borut Pahor]], Sloveenia poliitik (1963–) *[[Peep Pahv]], eesti spordiajakirjanik (1970–) ==Pai== *[[Henn Pai]], eesti laulja ja laulupedagoog (1937–2021) *[[Kristina Pai]], eesti raamatukogundustegelane, semiootik ja tõlkija (1967–) *[[Meelis Pai]], eesti teatritegelane (1968–) *[[Grete Paia]], eesti laulja (1995–) *[[Tiia Paide]], eesti põllumajandusteadlane (1939–) *[[Emil Paigaline]], eesti luterlik vaimulik (1884–1942) *[[Paike]], latgali ülik (suri 1211) *[[Aleksander Paikre]], Eesti poliitik (1871–1955) *[[Ants Paikre]], eesti tõlkija ja luuletaja (1944–) *[[Enna Paikre]], eesti iluvõimleja, kergejõustiklane ja keemiatehnoloogia insener (1939–2007) *[[Enno Paikre]], eesti insener, tehnikaajakirjanik ja kirjastaja (1937–2014) *[[Evald Paikre]], eesti kooliõpetaja, orkestrijuht ja noorsookirjanik (1906–1944) *[[Toivo Paikre]], eesti elektritehnika insener ja tehnikakirjanik (1933–2017) *[[Raigo Paimla]], Eesti sõjaväelane (1978–) *[[Marianne Paimre]], eesti ajakirjanduse uurija (1967–) *[[Ruth Paimre]], eesti neuroloog ja neurokirurg (1921–2008) *[[Thomas Paine]], ameerika õpetlane, intellektuaal ja revolutsionäär (1737–1809) *[[Joseph Paintsil]], Ghana jalgpallur (1998–) *[[Enno Pais]], eesti matemaatik (1944–) *[[Hugo Pais]], eesti loomaarstiteadlane (1918–1968) *[[Bob Paisley]], inglise jalgpallur ja treener (1919–1996) *[[Aadu Paist]], eesti tehnikateadlane ja soojusenergeetik (1947–) *[[Mare Paist]], eesti spordipedagoog (1954–) *[[Risto Paiste]], eesti laulja (1992–) *[[Robert Paiste]], eesti päritolu pillimeister (1932–2016) *[[Toomas Paiste]] (1939–2002) *[[Avo Paistik]], eesti karikaturist, joonisfilmide režissöör ja maalikunstnik (1936–2013) *[[Aino-Helgi Paivel]], eesti botaanik (1936–1988) *[[Aleksei Paivel]], Eesti botaanik, dendroloog (1929–2003) ==Paj== *[[Triin Paja]], eesti luuletaja (1990–) *[[Antoni Pająk]], Poola poliitik (1893–1965) *[[Magdalena Pajala]], rootsi suusataja (1988–) *[[Aaro Pajari]], Soome sõjaväelane (1897–1949) *[[Julija Pajevska]], Ukraina vabatahtlik ja sõjaväemeedik (1968–) *[[Ave Pajo]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Maido Pajo]], Eesti jurist ja poliitik (1950–) *[[Alide-Johanna Pajoma]], eesti agronoom ja sordiaretaja (1911–1985) *[[Kornél Pajor]], ungari kiiruisutaja (1923–2016) *[[Karl Pajos]], Eesti agronoom ja poliitik (1894–1953) *[[Leili Pajos]], eesti muuseumitöötaja (1929–2000) *[[Martin Pajos]], eesti laskesuusataja (1988–) *[[Priit Pajos]], eesti maalikunstnik (1971–) *[[Aili Paju]], eesti arstiteadlane ja kirjanik (1938–) *[[Aino Paju]], eesti kultuuritegelane (1935–1997) *[[Anne Paju]], eesti keemik (1950–) *[[Ants Paju]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1944–2011) *[[Erna Paju]], eesti füüsikaõpetaja (1926–2012) *[[Imbi Paju]], eesti kirjanik (1959–) *[[Juhan Paju]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1939–2003) *[[Kalju Paju]], eesti arstiteadlane ja patofüsioloog (1952–) *[[Margus Paju]], eesti filmirežissöör ja stsenarist (1983–) *[[Vaike Paju]], eesti botaanik (1926–2002) *[[Andres Pajula]], eesti haridustegelane ja poliitik (1963–) *[[Ene Pajula]], eesti ajakirjanik (1950–) *[[Hardo Pajula]], eesti majandusanalüütik (1966–) *[[Kuno Pajula]], eesti kirikutegelane (1924–2012) *[[Raigo Pajula]], eesti fotograaf (1971–) *[[Miralda Pajumaa]], eesti tekstiilikunstnik (1934–) *[[Karl Pajumäe]], eesti maadleja ja maadlustreener (1941–2021) *[[Aime Pajumägi]], eesti tehnikateadlane (1968–) *[[Hele-Mall Pajumägi]], endine eesti sulgpallur ja sulgpallitreener (1938–) *[[Harry Pajundi]], Eesti poliitik (1956–) *[[Jussi Pajunen]], Soome poliitik (1954–) *[[Märten Pajunurm]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Aksel Pajupuu]], eesti muusikategelane ja koorijuht (1926–2009) *[[Herbert Pajupuu]], eesti põllumajandusteadlane ja -juht (1928–2011) *[[Hille Pajupuu]], eesti keeleteadlane (1956–) *[[Kadi Pajupuu]], eesti tekstiilikunstnik ja leiutaja (1963–) *[[Veevi Pajupuu]], eesti tekstiilikunstnik (1929–1992) *[[Ago Pajur]], eesti ajaloolane (1962–) *[[Aleksander Pajur]], Vabadussõja veteran (1897–1986) *[[Rein Pajur]], eesti poksija (1939–2025) *[[Ülo Pajur]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1928–1980) *[[Maimu Pajusaar]], eesti näitleja (1927–2021) *[[Priit Pajusaar]], eesti helilooja (1964–) *[[Riine Pajusaar]], eesti helilooja (1971–) *[[Tarmo Pajusaar]], eesti klarnetist, muusikateadlane ja helirežissöör (1969–) *[[Aino-Eliise Pajusalu]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1941–2020) *[[Kaisa Pajusalu]], eesti sõudja (1989–) *[[Karl Pajusalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Raimo Pajusalu]], eesti võrkpallur (1981–) *[[Renate Pajusalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Sander Pajusalu]], eesti geneetikateadlane (1988–) *[[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (1934–2026) *[[Oskar Pajusoo]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Tiina Pajuste]], eesti õigusteadlane ja õppejõud (1984–) *[[Rauno Pajuviidik]], eesti maadleja (1990–) ==Pak== *[[Pak Chol]], Põhja-Korea kergejõustiklane (maratonijooksja) (1990–) *[[Pak Pong-ju]], Põhja-Korea riigitegelane (1939–) *[[Hanna Pakarinen]], soome laulja (1981–) *[[Iiro Pakarinen]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Bekir Pakdemirli]], Türgi poliitik (1973–) *[[Şebnem Paker]], türgi muusik (1977–) *[[Heiti Pakk]], eesti lavastaja ning kooli- ja teatrijuht (1962–) *[[Jaan Pakk]], eesti koorijuht ja muusikategelane (1901–1979) *[[Rein Pakk]], eesti näitleja, lavastaja, kirjanik, karikaturist ja ettevõtja (1968–) *[[Triinu Pakk]], eesti tõlkija (1966–) *[[Valter Pakk]], eesti tehnikateadlane (1933–) *[[Teuvo Pakkala]], soome kirjanik (1862–1925) *[[Atte Pakkanen]], Soome poliitik (1912–1994) *[[Erkki Pakkanen]], soome poksija (1930–1973) *[[Ernst Paklar]], eesti ajaloolane ja pedagoog (1908–1950) *[[Volita Paklar]], eesti muusikapedagoog (1937–2015) *[[August Pakosta]], eesti pangandustegelane (1897–1991) *[[Eerik-August Pakosta]], eesti majandusteadlane (1931–2020) *[[Liisa Pakosta]], Eesti poliitik (1969–) *[[Meelis Pakri]], eesti ja USA koreograaf ja endine balletitantsija (1966–) *[[Rolandas Paksas]], Leedu poliitik (1956–) *[[Alan J. Pakula]], USA filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist (1928–1998) ==Pal== *[[Jan Palach]], tšehhi tudeng (1948–1969) *[[Alfredo Palacio]], Ecuadori poliitik (1939–2025) *[[Ever Palacios]], Colombia endine jalgpallur (1969–) *[[Exequiel Palacios]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Wilson Palacios]], Hondurase jalgpallur (1984–) *[[Chuck Palahniuk]], ameerika kirjanik (1962–) *[[Kostís Palamás]], kreeka luuletaja (1859–1943) *[[Madara Palameika]], läti odaviskaja (1987–) *[[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane (1927–2022) *[[Kalle Palander]], soome mäesuusataja (1977–) *[[Hannes Palang]], eesti geograaf (1968–) *[[Tibor Palánkai]], ungari majandusteadlane (1938–) *[[Mõkola Palas]], Ukraina sõjaväelane (1980–) *[[Ondřej Palát]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *[[Karl Palatu]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Kersti Paldis]], eesti sõudja (1983–) *[[Elmar Paldra]], eesti vaimulik (1912–1969) *[[Leho Paldre]], eesti vaimulik (1973–) *[[Al Paldrok]], eesti kunstnik (1969–) *[[Aleksander Paldrok]], eesti arstiteadlane ja sõjaväelane (1871–1944) *[[Heiti Paldrok]], eesti arstiteadlane (1911–1972) *[[Justas Paleckis]], leedu ajakirjanik ja Leedu NSV riigitegelane (1899–1980) *[[Marina Palei]], vene kirjanik (1955–) *[[Maurice Paléologue]], Prantsusmaa diplomaat, ajaloolane ja esseist (1859–1944) *[[Giovanni Pierluigi da Palestrina]], itaalia helilooja (suri 1594) *[[William Paley]], inglise teoloog ja filosoof (1743–1805) *[[Veiko Palge]], eesti filosoof (1971–) *[[Veli Palge]], eesti agrotehnikateadlane (1941–) *[[Aksel Helmut Palgi]], Eesti kohtunik (1902–1986) *[[Arved Palgi]], eesti jurist, ajakirjanik (1903–1984) *[[Daniel Palgi]], eesti kirjandusteadlane (1899–1988) *[[Laur Palgi]], eesti füüsikateoreetik (1935–2016) *[[Mare Palgi]], eesti luterlik vaimulik (1973–2014) *[[Ando Palginõmm]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1939–) *[[João Palhinha]], portugali jalgpallur (1995–) *[[Tanel Paliale]], eesti muusik (1974–) *[[Ramaz Paliani]], gruusia poksitreener ja poksija (1973–) *[[Guido Palias]], eesti päritolu matemaatik (1933–2013) *[[Ilmar Palias]], Eesti poliitik (1958–1990) *[[Oksana Palikova]], Eesti vene filoloog (1969–) *[[Sarah Palin]], USA poliitik (1964–) *[[Todd Palin]], Alaska naftatööstustegelane (1964–) *[[Andrius Palionis]], Leedu poliitik (1975–) *[[Rudolf Paliso]], eesti grafoloog (sündis 1897) *[[Voldemar Palitser]], eesti politseinik ja majandustegelane (1893–1939) *[[Ivar Paljak]], Eesti poliitik (1931–2021) *[[Aivo Paljasmaa]], eesti näitleja ja ajakirjanik (1948–) *[[Jakob Palk]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1908–1991) *[[Ülo Palk]], eesti võrkpallitreener ja kehalise kasvatuse õpetaja (1937–) *[[Páll Pétursson]], Islandi poliitik (1937–2020) *[[Andreas Pall]], eesti laulja, kitarrist ja muusikaprodutsent (1998–) *[[Imre Pall]], eesti informaatikateadlane (1951–) *[[Peeter Pall]] eesti mikrobioloog (1965–) *[[Tiina Pall]], eesti õpetaja ja koolijuht (1961–) *[[Uuno Pall]], eesti tehnikateadlane (1935–2008) *[[Valdek Pall]], eesti keeleteadlane (1927–2013) *[[Andrea Palladio]], itaalia arhitekt (1508–1580) *[[Aleksander Pallas]], eesti advokaat (1887–1939) *[[Anu Pallas]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Herman Pallas]], väliseesti kirjamees (1923–) *[[Richard Pallas]], eesti kunstnik (1908–1952) *[[Juhani Pallasmaa]], soome arhitekt (1936–) *[[Heldur Palli]], eesti ajaloolane (1928–2003) *[[Ilmar Palli]], eesti ajakirjanik (1948–2019) *[[Mattias Palli]], eesti vaimulik *[[Meelike Palli]], Eesti diplomaat ja tõlkija (1954–) *[[Kalle Palling]], Eesti poliitik (1985–) *[[Aleksander Pallo]], Eesti diplomaat (1890–1958) *[[Alfred Pallo]], Eesti kohtunik (1904–1965) *[[Heino Pallo]], eesti tootmisjuht (1932–2017) *[[Johann Pallo]], nõukogude sõjaväelane (1891–1938) *[[Jüri Pallo]], eesti vaimulik (1963–) *[[Rait Pallo]], eesti rogainija ja triatleet (1974–) *[[Toomas Pallo]], eesti keskkonnateadlane (1963–) *[[Viktor Pallo]], eesti sõjandusteadlane (1905–1982) *[[Andres Pallon]], Eesti ajakirjanik (1939–1980) *[[Egon Leonhard Pallon]], Eesti vaimulik (1894–1968) *[[Herbert Pallon]], eesti põllumees (1897–1988) *[[Hugo Pallon]], eesti ettevõtja (1942–2023) *[[Leonhard Pallon]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1884–1941) *[[Leonhard Wilhelm Pallon]], eesti vaimulik (1859–1923) *[[Riin Pallon]], eesti kunstnik (1978–) *[[Ants Pallop]], Eesti poliitik (1928–1996) *[[Juhan Pallop]], Eesti kohtunik (1893–1980) *[[Jaan Pallopson]], eesti kellassepp (1909–1989) *[[Alain Palluce]], Luksemburgi ujumistreener ja endine käsipallur *[[Priit Pallum]], Eesti diplomaat (1964–) *[[Väino Pallum]], eesti aiandusagronoom (1931–2023) *[[Aleksei Palm]], eesti sporditegelane (1882–1960) *[[Asta Palm]], eesti maastikuarhitekt (1927–2021) *[[August Palm]], eesti kirjandusteadlane ja bibliograaf (1902–1972) *[[Eero Palm]], eesti arhitekt (1974–) *[[Erich Palm]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1962–) *[[Friedrich von Palm]], Maasi mõisa rentnik (1859–1911) *[[Friedrich Anton Palm]], eesti sporditegelane (1886–1973) *[[Hille Palm]], eesti skulptor (1941–) *[[Ille Palm]], eesti klimatoloog ja meteoroloog (1937–) *[[Jaanika Palm]], eesti lastekirjanduse uurija (1973–) *[[Johann Philipp Palm]], saksa raamatukaupmees (1766–1806) *[[Jüri Palm]], eesti graafik ja maalikunstnik (1937–2002) *[[Kaia Palm]], eesti molekulaarbioloog (1964–) *[[Katre Sofia Palm]], eesti kergejõustiklane (2000–) *[[Lembit Palm]], eesti maakorraldaja ja majandusteadlane (1927–2019) *[[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (1944–2024) *[[Maimu Palm]], eesti arhitekt (1925–2014) *[[Mari Palm]], eesti näitleja (1947–) *[[Mari-Ann Palm]], eesti filoloog (1942–) *[[Marika Palm]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Mati Palm]], eesti laulja (1942–2018) *[[Natalia Palm]], Eesti keemik (1953–) *[[Reedik Palm]], eesti matemaatik (1933–1974) *[[Richard Palm]], Eesti sõjaväelane (1883–1941) *[[Rudolf Palm]], eesti viiuldaja (1904–1990) *[[Sandra Palm]], eesti koreograaf ja tantsija (1988–) *[[Thomas Palm]], eesti majandusteadlane (1937–2015) *[[Toivo Palm]], eesti bioloog (1942–) *[[Tõnis Palm]], eesti arhitekt (1955–) *[[Uno Palm]], eesti keemik (1933–1989) *[[Valter Palm]], eesti poksija (1905–1994) *[[Veiko-Vello Palm]], Eesti sõjaväelane, kindralmajor (1971–) *[[Vello Palm]], eesti sporditeadlane (1938–2024) *[[Viktor Palm]], eesti keemik ja poliitik (1926–2010) *[[Viktor Palm (noorem)|Viktor Palm]], Eesti füüsik (1957–) *[[Vilja Palm]], eesti telerežissöör (1957–) *[[Voldemar Palm]], eesti majandusteadlane (1905–1992) *[[Ahto Palm-Leis]], eesti tehnikateadlane (1932–) *[[Félix J. Palma]], hispaania kirjanik (1968–) *[[Emilio Palma]], Argentina arvutiteadlane (1978–) *[[Raivo Palmaru]], eesti ajakirjanik ja endine kultuuriminister (1951–) *[[Lisbet Palme]], Olof Palme abikaasa (1931–2018) *[[Olof Palme]], Rootsi poliitik (1927–1986) *[[Paula Palmeos]], eesti keeleteadlane (1911–1990) *[[Arnold Palmer]], Ameerika Ühendriikide golfimängija (1929–2016) *[[Jan Olof Palmér]], Rootsi ja Taani lennundustegelane (1950–) *[[Jolyon Palmer]], Briti vormelisõitja (1991–) *[[Karl-Erik Palmér]], rootsi jalgpallur (1929–2015) *[[Keke Palmer]], USA laulja ja näitleja (1993–) *[[Timothy Palmer]], USA sillaehitaja (1751–1821) *[[Emerson Palmieri]], Brasiilia päritolu Itaalia jalgpallur (1994–) *[[Kyle Palmieri]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Stefano Palmieri]], San Marino poliitik (1964–) *[[Chazz Palminteri]], USA filminäitleja (1952–) *[[Endel Palmiste]], eesti raamatugraafik ja plakatikunstnik (1930–2014) *[[Kaljo Palmiste]], eesti alpinist (1948–2002) *[[Merle Palmiste]], eesti näitleja (1970–) *[[Krystyna Palmowska]], poola alpinist (1948–2025) *[[Hendrik Palmre]], eesti geoloog (1904–1989) *[[Ragnar Palmre]], eesti alpinist (1934–2003) *[[Õie Palmre]], eesti keemik (1948–) *[[Andreas Palmroth]], Eestis tegutsenud rootsi filosoof (1725–) *[[Külli Palmsaar]], eesti näitleja (1966–) *[[Liia Palmse]], Eesti sporditeadlane (1930–2023) *[[Jan Palmstierna]], Rootsi diplomaat (1948–) *[[Anneli Palo]], Eesti botaanik-ökoloog (1966–) *[[Ilmar Palo]], eesti alpinist ja matkasportlane (1929–2003) *[[Jaan Palo]], Eesti sõjaväelane (1895–1979) *[[Kalju Palo]], eesti sisearhitekt (1964–2023) *[[Kaupo Palo]], eesti füüsik (1964–) *[[Timo Palo]], eesti polaaruurija (1979–) *[[Urve Palo]], eesti majandustegelane ja poliitik (1972–) *[[Eero Paloheimo]], Soome poliitik (1936–) *[[José Luis Palomino]], Argentina jalgpallur (1990–) *[[Aleksander Pals]], Eesti metsateadlane ja metsandusajaloolane (1911–1995–) *[[Johannes Pals]], Eesti sõjaväelane (1903–1941) *[[Friedrich Palsa]], eesti sõjaväevaimulik (1871–1913) *[[Oskar Palsa]], eesti vaimulik (1861–1926) *[[Raul Palsner]], eesti poplaulja ja müügikoolitaja (1965–) *[[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja (1994–) *[[Gwyneth Paltrow]], USA filminäitleja (1972–) *[[Karmen Palts]], eesti psühholoog ja kommunikatsiooniuurija *[[Tõnis Palts]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1953–) *[[Albert Paltser]], eesti õigusteadlane (1931–2007) *[[Heino Paltser]], eesti alpinist (1933–1972) *[[Ilmar Paltser]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1907–1961) *[[Andri Paltševskõi]], ukraina ajakirjanik (1961–) *[[Kirsti Paltto]], saami kirjanik (1947–) *[[Arseni Palu]], Eesti sõjaväelane (1912–1997) *[[Indrek Palu]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1977–) *[[Ivo Palu]], eesti energeetikateadlane (1979–) *[[Leonora Palu]], eesti flötist (1979–) *[[Oskar Palu]], Eesti sõjaväelane (1894–1978) *[[Peeter Palu]], eesti majandustegelane (1942–2008) *[[Ruuben-Joosua Palu]], eesti näitleja (1997–) *[[Tiit Palu]], eesti lavastaja (1970–) *[[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane (1933–2024) *[[Aigar Palumaa]], eesti bioloog (1958–1987) *[[Hele Palumaa]], eesti näitleja (2001–) *[[Peep Palumaa]], Eesti biokeemik (1959–) *[[Jaak Palumets]], eesti botaanik (1958–2006) *[[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur (2002–) *[[Rein Paluoja]], Eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Thea Paluoja]], eesti laulja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1963–) *[[Vello Paluoja]], eesti kunstnik (1955–) *[[Kristjan Palusalu]], Eesti maadleja (1908–1987) *[[Kristjan Paluteder]], eesti jurist *[[Lembit Paluteder]], eesti skulptor (1927–1995) *[[Anne Paluver]], eesti näitleja (1952–) *[[Nikolai Paluver]], Eesti matemaatik (1910–1981) *[[Anton Palvadre]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1886–1942) *[[Jakob Palvadre]], eesti kommunistlik revolutsionäär (1889–1936) *[[Rein Palvadre]], eesti keemik (1934–) *[[Bea Palya]], ungari folkmuusika laulja ja laulukirjutaja (1976–) ==Pam== *[[Orhan Pamuk]], türgi kirjanik (1952–) ==Pan== *[[Nikólaos Panagiotópoulos]], Kreeka poliitik (1965–) *[[Fidías Panagiótou]], Küprose juutuuber ja poliitik (2000–) *[[Artemi Panarin]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Pimien Pančanka]], valgevene luuletaja (1917–1995) *[[Krzystof Pancersky]], Eesti loomaarstiteadlane (1860–1902) *[[Josif Pančić]], serbia botaanik (1814–1888) *[[Katherine Pancol]], prantsuse ajakirjanik ja romaanikirjanik (1954–) *[[Wolmar Anton Pancovius]], Eesti vaimulik (1665–1727) *[[Octav Pancu-Iași]], rumeenia kirjanik (1929—1975) *[[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1933–2024) *[[Christian Heinrich Pander]], Eesti baltisaksa zooloog, embrüoloog ja paleontoloog (1794–1865) *[[Goran Pandev]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1983–) *[[Hannula-Katrin Pandis]], eesti orienteeruja (1990–) *[[Meeli Pandis]], eesti pedagoogikateadlane (1961–) *[[Naledi Pandor]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1953–) *[[Danel Pandre]], eesti muusik (1973–) *[[Antonín Panenka]], tšehhi jalgpallur (1948–) *[[Leon Panetta]], USA poliitik (1938–) *[[Hayden Panettiere]], USA näitleja ja laulja (1989–) *[[Pavel Panfilov]], Eesti NSV poliitik (1945–) *[[Jelena Panfilova]], Venemaa ühiskonnategelane (1967–) *[[Pang Qing]], hiina iluuisutaja (1979–) *[[Rudolf Pangsepp]], eesti kunstnik (1921–2008) *[[Tõnu Pani]], eesti geoloog ja museoloog (1956–) *[[Richard Pánik]], slovaki jäähokimängija (1991–) *[[Nikita Panin]], Venemaa riigiametnik ja diplomaat (1718–1783) *[[Tatjana Panina]], udmurdi folklorist (1980–) *[[Pānini]], India keeleteadlane (arvatavasti 4. sajand eKr) *[[Olivier Panis]], endine Prantsusmaa võidusõitja (1966–) *[[Gilles Panizzi]], Prantsusmaa rallisõitja (1965–) *[[Vassili Panjuškin]], nõukogude riigiametnik ja parteitegelane (1888–1960) *[[Maret Pank]], eesti keemik (1943–) *[[Emmeline Pankhurst]], Briti naisõiguslane (1858–1928) *[[Boriss Pankin]], Nõukogude Liidu poliitik (1931–) *[[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja (1982–) *[[Aleksander Panksejev]], Eesti ajaloolane (1921–1989) *[[Andres Panksepp]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[Jaak Panksepp]], eesti päritolu ameerika psühholoog, psühhobioloog ja neuroteadlane (1943–2017) *[[Jules Panksepp]], USA neuroteadlane ja psühhobioloog (?–) *[[Wolfhart Pannenberg]], saksa teoloog (sündinud 1924) *[[Janus Pannonius]], horvaadi-ungari päritolu luuletaja (1434–1472) *[[Erwin Panofsky]], juudi päritolu Saksamaa ja USA kunstiteadlane (1892–1968) *[[Mathilde Panot]], Prantsusmaa poliitik (1989–) *[[Aleksei Panov]], Eesti arstiteadlane, oftalmoloog (1938–) *[[Dmitri Panov]], Eesti keemik (1973–) *[[Maarja Panov]], eesti lastearst-kopsuarst (1939–2007) *[[Wolmar Anton Pancovius]], Eesti vaimulik (1665–1727) *[[Voldemar Panso]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog (1920–1977) *[[Antonio Panzeri]], Itaalia poliitik (1955–) *[[Enn Pant]], eesti ärimees (1965–) *[[Siegfried Pant]], Eesti pangandustegelane (1905–1960) *[[Valdo Pant]], eesti raadio- ja teleajakirjanik (1928–1976) *[[Pantainos]], teoloog (suri umbes 200) *[[Giorgio Pantano]], itaalia autovõidusõitja (1979–) *[[Panteleimon]], kristlik arst ja pühak (3.–4. sajand) *[[Marko Pantelić]], serbia jalgpallur (1978–) *[[Panthoides]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr) *[[Costel Pantilimon]], Rumeenia jalgpallur (1987–) *[[Christian Panucci]], Itaalia jalgpallur (1973–) *[[David W. Panuelo]], Mikroneesia poliitik (1964–) ==Pao== *[[Bruno Pao]], eesti mereajaloolane (1931–2025) *[[Paola (Belgia kuninganna)|Paola]], Belgia kuninganna (1937–) *[[Enrico Paoli]], itaalia maletaja (1908–2005) *[[Gino Paoli]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja poliitik (1934–2026) *[[Christopher Paolini]], USA kirjanik (1983–) *[[Jasmine Paolini]], Itaalia tennisist (1996–) *[[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu, eesti laulja (1991–) *[[Viido Paomets]], eesti insener ja ettevõtja (1937–) ==Pap== *[[Gabriella Papadakis]], prantsuse iluuisutaja (1995–) *[[Charálampos Papadiás]], kreeka kergejõustiklane (1975–) *[[Dimítris Papadópoulos]], kreeka jalgpallur (1981–) *[[Geórgios Papadópoulos]], Kreeka poliitik (1919–1999) *[[Tássos Papadópoulos]], Küprose poliitik (1934–2008) *[[Theódoros Papagiánnis]], kreeka skulptor (1942–) *[[Aléxandros Papágos]], Kreeka poliitik (1883–1955) *[[Paraskeví Papahrístou]], Kreeka kolmikhüppaja (1986–) *[[József Pápai]], mustlaspäritolu Ungari laulja (1981–) *[[Porntip Papanai]], tai filminäitlejatar ja modell (1982–) *[[Andréas Papandréou]], Kreeka poliitik (1919–1996) *[[Geórgios Papandréou]], Kreeka poliitik (1888–1968) *[[Geórgios Papandréou noorem|Geórgios Papandréou]], Kreeka poliitik (1952–) *[[Ivan Papanin]], vene polaaruurija ja teadlane (1894–1986) *[[Anatoli Papanov]], vene teatri- ja filminäitleja ning teatrilavastaja (1922–1987) *[[Élena Paparízou]], kreeka laulja (1982–) *[[Joan Salvat-Papasseit]], katalaani luuletaja (1894–1924) *[[Sokrátis Papastathópoulos]], kreeka jalgpallur (1988–) *[[Novo Papaz]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1990–) *[[Stanisław Papczyński]], poola vaimulik (1631–1701) *[[Tadas Papečkys]], Leedu jalgpallur (1978–) *[[Kazimierz Papée]], Poola diplomaat ja õigusteadlane (1889–1979) *[[Karl Papello]], Eesti tehnikateadlane ja leidur (1890–1958) *[[Franz von Papen]], Saksamaa sõjaväelane, diplomaat ja poliitik (1879–1969) *[[David Papineau]], Briti filosoof (1947–) *[[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur (1999–) *[[Jazeps Paplavskis]], Eesti ehitusteadlane (1938–) *[[Alfred Papmehl]], viiuldaja ja muusikapedagoog (1890–1975) *[[Maksim Paponov]], Eesti jalgpallur (1990–) *[[Károlos Papoúlias]], Kreeka poliitik ja jurist (1929–2021) *[[David Papp]], eesti päritolu Rootsi merendusteadlane (1937–2019) *[[László Papp]], ungari poksija (1926–2003) *[[László Papp (maadleja)|László Papp]], ungari maadleja (1905–1989) *[[Ülle-Marike Papp]], Eesti infoteadlane ja riigiametnik (1946–) *[[Antonio Pappano]], dirigent ja pianist (1959–) *[[Tom Pappas]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja (1976–) *[[Ingrid Pappel]], eesti informaatik (1976–) *[[Kadri Pappel]], Tallinna notar *[[Kaie Pappel]], Eesti biokeemik (1942–) *[[Kristel Pappel]], Eesti muusikateadlane ja teatrikriitik (1961–) *[[Tiina Pappel]], eesti jurist ja kohtunik (1970–) *[[Toivo Pappel]], Eesti tehnikateadlane (1942–) *[[Ellu Papstel]], eesti õpetaja (1937–) *[[Jüri Papstel]], eesti tehnikateadlane (1940–2004) *[[Pavel Paptšinski]], vene jurist, I Riigiduuma liige Eestimaa kubermangust (1858–?) *[[Šalva Papuašvili]], Gruusia poliitik (1976–) ==Paq== *[[Leart Paqarada]], Kosovo jalgpallur (1994–) *[[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Anna Paquin]], Uus-Meremaa filminäitleja (1982–) ==Par== *[[Paracelsus]], saksa arst ja loodusteadlane (1493–1541) *[[Esther Parada]], Ameerika Ühendriikide fotograaf, ''mixed media'' kunstnik, aktivist, õpetaja ja kirjanik (1938–2005) *[[Maria Theresia von Paradis]], Austria helilooja, pianist ja laulja (1759–1824) *[[Vanessa Paradis]], Prantsusmaa laulja ja näitleja (1972–) *[[Sergei Paradžanov]], armeenia päritolu NSV Liidu filmirežissöör (1924–1990) *[[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (1932–) *[[Parameswara]], Singapura radža ja Melaka sultan (14. ja 15. sajand) *[[Svetlana Paramõgina]], valgevene laskesuusataja (1967–) *[[Murali Dhar Parashar]], India loodusfotograaf ja kunstnik (1961–) *[[Ioánnis Paraskevópoulos]], Kreeka poliitik (1900–1984) *[[Leonid Parašin]], Eesti purjetaja ja tõlkija (1922–1997) *[[Colton Parayko]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Arvi Parbo]], eesti päritolu Austraalia insener ja tööstur (1926–2019) *[[Egon Parbo]], eesti jalgpallur (1910–1942) *[[Enn Parbo]], eesti korvpallur (1946–1998) *[[Ivo Parbus]] *[[Ülo-Kaunileid Parbus]], Eesti keeleteadlane ja koduloolane (1928–) *[[Hansle Parchment]], Jamaica tõkkejooksja (1990–) *[[Eldur Parder]], Eesti poliitik (1928–2003) *[[Juan Paredes]], Mehhiko endine poksija (1953–) *[[Leandro Paredes]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Marisa Paredes]], Hispaania näitleja (1946–2024) *[[Sergei Pareiko]], Eesti jalgpallur (1977–) *[[Daniel Parejo]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Elsbet Parek]], eesti kunstiajaloolane (1902–1985) *[[Karl Parek]], Eesti sõjaväelane (1903–1941) *[[Lagle Parek]], Eesti poliitik (1941–) *[[Vilfredo Pareto]], itaalia majandusteadlane ja sotsioloog (1848–1923) *[[Sara Paretsky]], Ameerika Ühendriikide kriminaalromaanikirjanik (1947–) *[[Derek Parfit]], Briti filosoof (1942–2017) *[[Edith Pargeter]], inglise kirjanik ja tõlkija (1913–1995) *[[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (1950–2024) *[[Eduard Parhomenko]], Eesti filosoof (1966–) *[[Sergei Parhomenko]], Venemaa ajakirjanik (1964–) *[[Serjoga|Sergei Parhomenko]], Venemaa räppmuusik (sündinud 1976) *[[Mati Pari]], eesti jalgpallitreener (1974–) *[[Shadi Paridar]], iraani maletaja (1986–) *[[Anne Parijõgi]], eesti raadioajakirjanik ja muusikatoimetaja (1931–2022) *[[Endel Parijõgi]], eesti majandusteadlane (1929–) *[[Jüri Parijõgi]], eesti kirjanik ja õpetaja (1892–1941) *[[Jüri Parik]], jurist, poliitik, tulundustegelane (1889–1929) *[[Heino Parik]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2015) *[[Jüri Parik (bioloog)|Jüri Parik]], eesti bioloog-geneetik (1951–) *[[Georg Johannes Parikas]], eesti fotograaf (1880–1958) *[[Marje Parikas]], eesti näitleja (1900–1978) *[[Udo Parikas]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Andres Paris]], eesti alpinist (1951–) *[[August Paris]], eesti keemik (1888–1944) *[[Dominik Paris]], itaalia mäesuusataja (1989–) *[[Hans Paris]], eesti advokaat (1899–1941) *[[Hermann Paris]], Eesti rohuteadlane (1891–1954) *[[Hilja-Liivia Paris]], eesti spordipedagoog (1922–2020) *[[Krister Paris]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Peeter Paris vanem|Peeter Paris]], Eesti spordipedagoog ja -organisaator (1915–1969) *[[Peeter Paris noorem|Peeter Paris]], Eesti füüsik (1953–) *[[Rudolf Johannes Paris]], eesti kunstiajaloolane, -kriitik ja graafik (1896–1973) *[[Väino Paris]], eesti maalikunstnik (1921–2001) *[[Kaarel Parisalu]], Eesti sõjaväelane (1891–1966) *[[Andrus Park]], eesti filosoof ja politoloog (1949–1994) *[[Eeva Park]], eesti kirjanik (1950–) *[[Park Geun-hye]], Lõuna-Korea poliitik (1952–) *[[Indrek Park]], eesti keeleteadlane (1971–) *[[Park Jung-yang]], Korea poliitik, ametnik ja liberaalne filosoof (1872–1959) *[[Michael Park]], inglise autorallisõitja, Markko Märtini kaardilugeja (1966–2005) *[[Mungo Park]], šoti maadeavastaja (1771–1806) *[[Nick Park]], Briti filmirežissöör (1958–) *[[Roseanne Park]], Lõuna-Korea laulja (1997–) *[[Park Tae Joon]], Lõuna-Korea poliitik (1927–2011) *[[Tiidu Peter Park]], Eesti ajaloolane ja raamatukoguhoidja (1941–) *[[Tiina Park]], eesti ajakirjanik, režissöör, produtsent ja operaator (1941–) *[[Vello Park]], eesti Antarktika-uurija (1938–2018) *[[Park Young-seok]], Lõuna-Korea alpinist (1963–2011) *[[Vlasta Parkanová]], Tšehhi poliitik (1951–) *[[Ludvig Parkas]], eesti majandusteadlane (1900–1942) *[[Alan Parker]], Briti filmilavastaja ja stsenarist (1944–2020) *[[Annise Parker]], USA poliitik (1956–) *[[Barry Parker]], USA füüsik ja teaduskirjanik *[[Charlie Parker]], USA džässmuusik (1920–1955) *[[Dorothy Parker]], ameerika kirjanik (1893–1967) *[[Ed Parker]], USA karateka (1931–1990) *[[Edna Parker]], USA ülipikaealine (1893–2008) *[[Eleanor Parker]], USA näitleja (1922–2013) *[[Jaan Parker]], eesti ettevõtja (1993–) *[[Maceo Parker]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (1943–) *[[Mary-Louise Parker]], USA filminäitleja (1964–) *[[Nate Parker]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1979–) *[[Nathaniel Parker]], inglise näitleja (1962–) *[[Sarah Jessica Parker]], USA filminäitleja (1965–) *[[Scott Parker]], Inglise jalgpallur (1980–) *[[kolonel Tom Parker]], USA impressaario (1909–1997) *[[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur (1982–) *[[Trey Parker]], Ameerika Ühendriikide animaator, stsenarist, režissöör, näitleja ja muusik (1969–) *[[C. Northcote Parkinson]], inglise mereajaloolane, [[Parkinsoni seadus]]e sõnastaja (1909–1993) *[[Laura Parker Bowles]] (1979–) *[[Tom Parker Bowles]] (1984–) *[[Nii Ayikwei Parkes]], Ghana ja Suurbritannia kirjanik (1974–) *[[Mari Parkkinen]], soome teoloog ja luterlik vaimulik, Mikkeli piiskop (1971–) *[[Greg Parks]], Kanada jäähokimängija (1967–2015) *[[Rosa Parks]], USA kodanikuõiguste eest võitleja (1913–2005) *[[Anette Parksepp]], eesti ajakirjanik (1992–) *[[Johannes Parksepp]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1925–1988) *[[Kalev Parksepp]], eesti kabetaja (1945–) *[[Ants Parktal]], Eesti psühholoog (1950–) *[[Henry Parland]], soomerootsi luuletaja ja proosakirjanik (1908–1930) *[[Oscar Parland]], soomerootsi kirjanik, tõlkija ja psühhiaater (1912–1997) *[[Stella Parland]], soomerootsi kirjanik (1974–2015) *[[Peter Parler]], saksa arhitekt (suri 1399) *[[Mate Parlov]], Horvaatia ja Jugoslaavia poksija (1948–2008) *[[Florence Parly]], Prantsusmaa poliitik (1963–) *[[Boris Parm]], Eesti sõjaväelane (1891–1979) *[[Ella Elisabeth Parmakson]], eesti keemik (1898–1947) *[[Paul Parmakson]], eesti arstiteadlane (1895–1946) *[[Priit Parmakson]], eesti majandusinformaatik (1961–) *[[Ain Parmas]], eesti suhtekorraldaja (1976–) *[[Andres Parmas]], Eesti jurist (1977–) *[[Anna Parmas]], eesti päritolu Venemaa filmilavastaja ja stsenarist (1970–) *[[Heino Parmas]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteadlane (1930–2021) *[[Helmut Parmas]], eesti metsateadlane (1907–1995) *[[Jaak Parmas]], eesti tennisist ja treener (1938–) *[[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (1968–) *[[Martin Parmas]], eesti võistlustantsija (1984–) *[[Tiiu Parmas]], eesti tennisist (1943–2011) *[[Anne Parmasto]], eesti kunstnik (1952–) *[[Erast Parmasto]], eesti mükoloog (1928–2012) *[[Ilmi Parmasto]], eesti mükoloog (1935–) *[[Guy Parmelin]], Šveitsi poliitik (1959–) *[[Parmenides]], vanakreeka filosoof *[[Marlon Parmer]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1980–) *[[Johann Parmi]], eesti näitleja (1863–1913) *[[Parmigianino]], itaalia kunstnik (1503–1540) *[[Salme Parming]], eesti iluvõimleja ja treener (1919–2013) *[[Tõnu Parming]], eesti sotsioloog, ajaloolane, poliitik ja ajakirjandustegelane (1941–1998) *[[Luca Parmitano]], Itaalia sõjaväelane ja astronaut (1976–) *[[Reeta Parmo]], eesti majandusteadlane (1950–) *[[Kevin Parnell]], Uus-Meremaa rannikuteadlane (1959–) *[[Sean Parnell]], USA poliitik (1962–) *[[Argaadi Parol]], Eesti põllumajandusteadlane (1951–) *[[Vladimir Parol]], Eesti ajaloolane ja sotsioloog (1935–2009) *[[Pietro Parolin]], itaalia roomakatoliku vaimulik (1955–) *[[Kristi Paron]], eesti jurist (1975–) *[[Jiří Paroubek]], Tšehhi poliitik (1952–) *[[Maria Parr]], norra lastekirjanik (1981–) *[[Alondra de la Parra]], Mehhiko dirigent (1980–) *[[Nicanor Parra]], Tšiili luuletaja ja füüsik (1914–2018) *[[Violeta Parra]], Tšiili kunstnik, muusik, helilooja ja laulja (1917–1967) *[[Kevin Parras]], eesti jäähokimängija (1994–) *[[Aleksander Parre]], Eesti motosportlane (1898–1948) *[[Feliks Parre]], Eesti spordipedagoog (1907–1990) *[[Jüri Parre]], eesti veterinaar (1928–1996) *[[Leo Parre]], eesti advokaat (1905–1975) *[[Viktor Parre]], eesti sporditegelane (1894–1967) *[[Laineli Parrest]], eesti kunstipedagoog (1979–) *[[Nele Parrest]], eesti jurist (1978–) *[[Oliver Parrest]], eesti bioloog (1980–) *[[Udo Parrest]], Eesti sõjaväelane (1908–1944) *[[Parrhasios]], vanakreeka maalikunstnik *[[Bruno Rodríguez Parrilla]], Kuuba diplomaat ja poliitik (1958–) *[[Aivo Parring]], eesti matemaatik (1940–2015) *[[Anne-Mai Parring]], eesti matemaatik (1940–) *[[Hunter Parrish]], USA näitleja (1987–) *[[Georg Friedrich Parrot]], prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor (1767–1852) *[[Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot]], arstiteadlane ja bioloog (1791–1841) *[[Johann Leonhard von Parrot]], Eesti ametnik, harrastusteadlane (1755–1836) *[[Dick Parry]], inglise saksofonist (1942–2026) *[[Ene Pars]], eesti tekstiilikunstnik (1952–) *[[Heino Pars]], eesti nukufilmirežissöör (1925–2014) *[[Krisztián Pars]], Ungari vasaraheitja (1982–) *[[Boriss Parsadanjan]], armeenia päritolu Eesti helilooja (1925–1997) *[[Jim Parsons]], USA näitleja (1973–) *[[Nicholas Parsons]], inglise näitleja ja saatejuht (1923–2020) *[[Talcott Parsons]], inglise päritolu USA sotsioloog (1902–1979) *[[Sergei Paršin]], vene teatri- ja filminäitleja (1952–) *[[Harry Partch]], USA avangardistlik helilooja ja publitsist (1901–1974) *[[Thomas Partey]], Ghana jalgpallur (1993–) *[[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1946–) *[[Adolf Gustav Parts]], Eesti füsikokeemik (1904–1996) *[[Aldur Parts]], eesti vaimulik (1912–1987) *[[Anton Parts]], eesti geograaf ja kodu-uurija (1891–1963) *[[Eve Parts]], eesti majandusteadlane (1970–) *[[Helgi Parts]], eesti kergejõustiklane (1937–2003) *[[Henn Parts]], eesti rohuteadlane ja ravimikeemik (1880–1946) *[[Innari Parts]], eesti tehnikateadlane (1940–2003) *[[Jaan Parts]], eesti loomakasvatusteadlane ja teadusorganisaator (1922–1999) *[[Juhan Parts]], Eesti poliitik (1966–) *[[Kaarel Parts]], eesti õigusteadlane ja ühiskonnategelane (1873–1940) *[[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (1940–) *[[Karl Parts]], Eesti sõjaväelane (1886–1941) *[[Koit Parts]], eesti majandusteadlane (1954–) *[[Laine Parts]], eesti biokeemik ja toitumisteadlane (1971–) *[[Merle Parts]], Eesti kohtunik (1967–) *[[Priit-Kalev Parts]], eesti rahvusliku puutöö meister (1972–) *[[Raivo Parts]], eesti sõudja (1963–) *[[Tiia-Ene Parts]], eesti keemik (1943–) *[[Valev Parts]], eesti loomaarstiteadlane (1937–2011) *[[Viia Parts]], eesti majandusteadlane (1968–) *[[Ülo Parts]], eesti füüsik ja tehnoloogiaekspert (1964–) *[[Dimítrios Partsalídis]], Kreeka poliitik (1905–1980) *[[Elina Partõka]], eesti ujuja (1983–) *[[Andri Parubi]], Ukraina poliitik (1971–2025) *[[Ryszard Parulski]], poola vehkleja (1938–2017) *[[Sigitas Parulskis]], leedu kirjanik (1965–) *[[Gabriella Paruzzi]], itaalia suusataja (1969–) *[[Jaan Parv]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1867–1899) *[[Georgi Pǎrvanov]], Bulgaaria poliitik (1957–) *[[Enn Parve]], eesti insener (1918–1989) *[[Enn Parve (näitleja)|Enn Parve]], eesti näitleja (1910–1952) *[[Jesper Parve]], maailmarändur ja blogija, endine profikorvpallur (1980–) *[[Kaija Parve]], eesti laskesuusataja (1964–) *[[Mirjam Parve]], eesti tõlkija, toimetaja, kriitik ja luuletaja (1991–) *[[Rain Parve]], eesti muusik (1990–) *[[Ralf Parve]], eesti kirjanik (1919–2011) *[[Ralf R. Parve]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1946–2008) *[[Sirje Parve]], eesti sisearhitekt ja disainer (1948–) *[[Taimi Parve]], eesti loomaarst (1926–2022) *[[Teet Parve]], eesti tehnikateadlane (1969–) *[[Toomas Parve]], eesti tehnikateadlane (1949–2020) *[[Valdar Parve]], eesti filosoof (1948–) *[[Valdar Parve (vanem)|Valdar Parve]], eesti loomaarstiteadlane (1913–1994) *[[Kalju Parvel]], eesti majandusteadlane (1926–1983) *[[Timo Parvela]], Soome lastekirjanik (1964–) *[[Ain-Villu Parvet]], eesti koolitaja (1979–) *[[Villu Parvet]], eesti kohtuarst (1929–2016) *[[Aki Parviainen]], soome kergejõustiklane (1974–) *[[Alexander Parvus]], juudi päritolu revolutsionäär (1867–1924) *[[Aleksander Parwel]], Eesti keemik (1906–1978) *[[Aleksandr Parõgin]], vene moodne viievõistleja (1973–) *[[Boriss Parõgin]], Nõukogude ja Venemaa sotsiaalpsühholoog (1930—2012) *[[Diego Pary]], Boliivia poliitik (1977–) ==Pas== *[[Spede Pasanen]], soome koomik, telerežissöör ja filmilavastaja (1930–2001) *[[Alina Pasok]], vene muusikavideote režissöör (1990–) *[[Pier Paolo Pasolini]], itaalia kirjanik, filmirežissöör, stsenarist ja publitsist (1922–1975) *[[Petri Pasanen]], Soome jalgpallur (1980–) *[[Pasquale Pasarelli]], Saksa maadleja (1957–) *[[Hafiz Paşayev]], Aserbaidžaani poliitik ja diplomaat (1941–) *[[Blaise Pascal]], prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof (1623–1662) *[[Pedro Pascal]], Tšiili ja Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Gustaf Erik Pasch]], rootsi keemik ja leiutaja (1788–1862) *[[Paschalis I]], paavst (suri 824) *[[Paschalis II]], paavst (suri 1118) *[[Franciszek Paschalski]], Poola advokaat (1889–1940) *[[Cláudia Pascoal]], portugali laulja (1994–) *[[Giovanni Pascoli]], itaalia luuletaja (1855–1912) *[[Ezio Pascutti]], itaalia jalgpallur (1937–2017) *[[Juliana Pasha]], albaania laulja (1980–) *[[Solomon Pasi]], Bulgaaria poliitik, matemaatik ja rännumees (1956–) *[[Pasikles]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Bernard Pask]], inglise profijalgpallur (1936–1985) *[[Maksim Paskotši]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Heinrich Ewald Paslack]], eesti vaimulik (1840–1923) *[[Vivianne Pasmanter]], Brasiilia näitleja (1971–) *[[Fernando del Paso]], Mehhiko kirjanik ja luuletaja (1935–2018) *[[Edward Pasquale]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[August Pass]], eesti vaimulik (1861–1913) *[[Raimo Pass]], eesti näitleja (1961–) *[[Nevio Passaro]], itaalia-saksa laulja (1980–) *[[Jevgeni Passek]], õigusteadlane (1860–1912) *[[Arent Passer]], kunstnik (suri 1637) *[[Jan Passer]], tšehhi jurist (1974–) *[[Vassili Passetski]], vene geograafiaajaloolane (1921–2000) *[[Gérald Passi]], Prantsusmaa jalgpallur (1964–) *[[Esko Passila]] *[[Pedro Passos Coelho]], Portugali poliitik (1964–) *[[Frédéric Passy]], Prantsusmaa poliitika- ja majandustegelane (1822–1912) *[[Aune Past]], eesti sotsiaalpsühholoog (1954–) *[[Evald Past]], eesti kaugesõidukapten ja merendusajaloolane (1900–1991) *[[Jaan Past]], eesti tehnikateadlane (1939–) *[[Liisa Past]], eesti ametnik, poliitika-, kommunikatsiooni- ja küberturbeekspert *[[Urmas Past]], eesti keemik (1955–) *[[Vello Past]], eesti keemik (1928–2014) *[[Elsa Pastak]], eesti botaanik (1908–1955) *[[Jüri-Rivaldo Pastarus]], Eesti tehnikateadlane (1947–2015) *[[Johann Pastelberg]], Eesti teoloog ja orientalist (suri 1710) *[[Boriss Pasternak]], Vene kirjanik (1890–1960) *[[Mihhail Pasternak]], Eesti NSV hävituspataljonlane, piirivalvekapten (1908–1941) *[[Louis Pasteur]], prantsuse keemik ja mikrobioloog (1822–1895) *[[Oskar Pastik]], eesti vaimulik (1904–1980) *[[Javier Pastore]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Julia Pastrana]], Mehhiko päritolu meelelahutaja, "habemega naine" (1834–1860) *[[Travis Pastrana]], USA motosportlane (1983–) *[[David Pastrňák]], tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Nikolai Pastuhhov]], vene teatri- ja filminäitleja (1923–2014) *[[Vladimir Pastuhhov]], vene politoloog ja jurist (1963–) *[[Longin Pastusiak]], Poola poliitik, ajaloolane ja politoloog (1935–2025) ==Paš== *[[Alina Paš]], ukraina laulja (1993–) *[[Mario Pašalić]], horvaadi jalgpallur (1995–) *[[Nikol Pašinjan]], Armeenia ajakirjanik ja poliitik (1975–) *[[Juozas Paškevičius]], leedu geoloog (1924–2023) *[[Aleksandr Paškov]], Eesti arstiteadlane ja endokrinoloog (1935–2021) *[[Mihhail Paškov]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1853–1908) *[[Vladimir Paškov]], Eesti venelane, arstiteadlane, endokrinoloog (1905–1969) ==Paz== *[[Octavio Paz]], Mehhiko kirjanik ja diplomaat (1914–1998) *[[Dan Paźniak]], Nõukogude Liidu poksija (1939–2005) *[[Zianon Paźniak]], Valgevene ajaloolane, poliitik ja publitsist (1944–) ==Pat== *[[Illar Pata]], Eesti molekulaarbioloog (1967–) *[[Kai Pata]], Eesti bioloog ja pedagoogikateadlane-haridustehnoloog (1969–) *[[Arkadi Patarkatsišvili]], gruusia ärimees (1955–2008) *[[Ange-Félix Patassé]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1937–2011) *[[Harry Patch]], Briti Esimese maailmasõja veteran (1898–2009) *[[Dev Patel]], gudžarati päritolu Briti filminäitleja (1990–) *[[Priti Patel]], Suurbritannia poliitik (1972–) *[[Hugh Paterson]], Austraalia evolutsiooniteoreetik ja entomoloog (1926–2019) *[[Katherine Paterson]], USA lastekirjanik (1932–) *[[Anti Pathique]], eesti kirjanik, muusik ja arvutidisainer (1966) *[[Mandy Patinkin]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1952–) *[[Raphajel Patkanjan]], armeenia luuletaja (1830–1892) *[[Alexander von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1817–1877) *[[Friedrich Wilhelm von Patkul]], Rootsi sõjaväelane (1604–1666) *[[Jakob Johann von Patkul]], baltisaksa poliitik (1757–1811) *[[Johann Reinhold von Patkul]], baltisaksa poliitik (1660–1707) *[[Karl Gustav von Patkul]], Rootsi ja Venemaa sõjaväelane (1686–1750) *[[Reinhold Ludwig von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1730–1801) *[[Rudolf von Patkul]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1800–1856) *[[Woldemar von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1782–1855) *[[Alexandre Pato]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Borõss Paton]], ukraina metallurgia ja metallitehnoloogia teadlane (1918–2020) *[[Herbert James Paton]], šoti filosoof (1887–1969) *[[Mait Patrail]], eesti käsipallur (1988–) *[[Stan Ioan Pătraş]], rumeenia puunikerdaja (1908–1977) *[[Riccardo Patrese]], itaalia vormelisõitja (1954–) *[[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik, (1943–) *[[Andreas Patricius]], poola humanist, filoloog ja katoliiklik vaimulik (1522–1587) *[[Patrick]], misjonär Iirimaal (suri 5. sajandil) *[[Tera Patrick]], USA pornofilminäitleja ja pornomodell (1976–) *[[Juri Patrikejev]], vene päritolu Venemaa ja Armeenia maadleja (1979–) *[[Antonio Patriota]], Brasiilia poliitik ja diplomaat (1954–) *[[Francesco Patrizi da Cherso]], horvaadi päritolu Itaalia õpetlane (1529–1597) *[[Hannu Patronen]], soome jalgpallur (1984–) *[[Dmitri Patrušev]], Venemaa riigitegelane (1977–) *[[Nikolai Patrušev]], Venemaa julgeolekutöötaja ja poliitik (1951–) *[[Günther Patzig]], saksa filosoof (1926–2018) *[[Indrek Patte]], eesti muusik (1959–) *[[Howard Pattee]], USA biofüüsik, bioloogiateoreetik ja biosemiootik (1926–) *[[Chris Patten]], Suurbritannia poliitik (1944–) *[[Pramila Patten]], Mauritiuse advokaat, naisõiguslane ja ÜRO ametnik (1958–) *[[Eleanor Patterson]], Austraalia kõrgushüppaja (1996–) *[[Floyd Patterson]], USA poksija (1935–2006) *[[James Patterson]], USA romaanikirjanik (1947–) *[[Adelina Patti]], itaalia ooperilaulja (1843–1919) *[[Robert Pattinson]], inglise näitleja (1986–) *[[Pat Pattison]] *[[Billie Joe Patton]], USA golfimängija (1922–2011) *[[Charley Patton]], Ameerika Ühendriikide muusik (1891–1934) *[[George S. Patton]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (1895–1945) *[[Mel Patton]], USA kergejõustiklane (1924–2014) *[[Minni Patune]], eesti nahakunstnik (1918–2016) ==Pau== *[[Immanuel Pau]], eesti kirjanik ja tõlkija (1908–1983) *[[Merike Pau]], eesti tõlkija (1941–2008) *[[Petra Pau]], Saksamaa poliitik (1963–) *[[Tiiu Pau]], eesti spordipedagoog (1939–) *[[Carl Heinrich Johann Paucker]], filoloog (1820–1883) *[[Carl Julius Albert Paucker]], õigusteadlane ja ajaloolane (1798–1856) *[[Eduard Peter Heinrich Paucker]], Eesti vaimulik (1843–1921) *[[Georg Michael von Paucker]], Eesti vaimulik (1828–1892) *[[Heinrich Johann Paucker]], Eesti vaimulik (1759–1819) *[[Heinrich Wilhelm Christoph Paucker]], Eesti vaimulik (1797–1833) *[[Hermann Paucker]], Venemaa sõjaväeinsener ja mehaanikateadlane (1822–1889) *[[Hugo Richard Paucker]], Eesti vaimulik (1807–1872) *[[Johann Christoph Paucker]], Eesti vaimulik (1736–1776) *[[Magnus Georg Paucker]], astronoom (1787–1855) *[[Pontus Heinrich Johannes Paucker]], Eesti vaimulik (1823–1855) *[[Richard Julius von Paucker]], Eesti vaimulik (1859–1910) *[[Walther Hugo Theodor Paucker]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik, märterpastor (1878–1919) *[[Carl Wilhelm von Pauffler]], baltisaksa jurist (1732–1804) *[[Ana Pauker]], juudi rahvusest Rumeenia kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1893–1960) *[[Ralf Pauker]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1915–1993) *[[Edda Paukson]], eesti astroloog (1949–2025) *[[Eduard Paukson]], eesti astroloog (1935–2008) *[[Ernests Paukulis]], Eesti läti päritolu loomaarstiteadlane (1872–1941) *[[Paul I]], Venemaa keiser (1754–1801) *[[Aarne Paul]], eesti kooliõpetaja ja planetarist (1959–) *[[Aaron Paul]], USA näitleja (1979–) *[[Ardi Paul]], eesti õpetaja (1963–) *[[Arved Paul]], eesti luteri vaimulik (1913–1960) *[[Chris Paul]], USA korvpallur (1985–) *[[Jake Paul]], Ameerika Ühendriikide poksija, suunamudija ja näitleja (1997–) *[[Johann Paul]], Eesti sõjaväelane (1891–1961) *[[Karl Friedrich Paul]], Eesti vaimulik (1801–1874) *[[Les Paul]], USA muusik ja üks elektrikitarri leiutajaid (1915–2009) *[[Lynsey de Paul]], briti laulja (1950–2014) *[[Nick Paul]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Rand Paul]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1963–) *[[Ron Paul]], USA poliitik (1935–) *[[Sergei Paul]], eesti advokaat (1892–1942) *[[Toomas Paul]], eesti vaimulik, kirikuloolane ja publitsist (1939–) *[[Vladimir Paul]], Eesti geoloog ja paleontoloog (1899–1955) *[[Samuli Paulaharju]], soome kooliõpetaja, kirjanik, rahvaluulekoguja ja fotograaf (1875–1944) *[[Artūras Paulauskas]], Leedu poliitik (1953–) *[[Ildefons Pauler]], Saksa ordu kõrgmeister (1903–1996) *[[Pedro Miguel Pauleta]], Portugali jalgpallur (1973–) *[[Wolfgang Pauli]], Šveitsi füüsik (1900–1958) *[[Sérgio Paulinho]], Portugali jalgrattasportlane (1980–) *[[Marileidy Paulino]], Dominikaani Vabariigi jooksja (1996–) *[[Gabriel Paulista]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Wellington Paulista]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Elmar Paulman]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (1919–1992) *[[Fjodor Paulman]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (1911–1981) *[[Valeri Paulman]], eesti majandusteadlane ja endine Eesti NSV riigiametnik (1937–2024) *[[Marcos Paulo]], Brasiilia endine jalgpallur (1977–) *[[Aígina Paulos]], kreeka arst (7. sajand) *[[Christian Pauls]], Saksamaa diplomaat (1944–) *[[Ilgvars Pauls]], Läti alpinist (1957–) *[[Raimonds Pauls]], Läti helilooja ja pianist (1936–) *[[Alexander Leopold Paulsen]], Eesti vaimulik (1804–1877) *[[Johannes Paulsen]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1879–1945) *[[Nikolai Paulsen]], ehitusinsener ja arhitekt (1891–1941) *[[Peter Otto Hermann Paulsen]], Eesti vaimulik (1907–1999) *[[Ivar Paulson]], eesti etnoloog, tõlkija ja luuletaja (1922–1966) *[[Paul Paulsohn]], Eesti arstiteadlane (sündinud 18. sajandil) *[[Sarah Paulson]], USA filminäitleja (1975–) *[[Filippo Paulucci]], itaalia päritolu sõjaväelane (1779–1849) *[[Jānis Pauļuks]], Läti poliitik ja ühiskonnategelane (1865–1937) *[[Paulus]], apostel *[[Paulus I]], paavst (suri 767) *[[Paulus II]], paavst (1417–1471) *[[Paulus III]], paavst (1468–1549) *[[Paulus IV]], paavst (1476–1559) *[[Paulus V]], paavst (1552–1621) *[[Paulus VI]], paavst (1897–1978) *[[Andreas Paulus]], saksa õigusteadlane (1968–) *[[Anete Paulus]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Friedrich Paulus]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1957) *[[Karin Paulus]], eesti kunstiteadlane ja kriitik (1975–) *[[Olavi Paulus]], eesti tehnikateadlane (1940–) *[[Pearu Paulus]], eesti laulja (1967–) *[[Samosata Paulus]], Antiookia piiskop (200–275) *[[Tiit Paulus]], eesti kitarrist (1945–) *[[Tiiu Paulus]], Eesti majandusteadlane (1941–2017) *[[Toomas Paur]], Eesti poliitik (1949–) *[[Paulus Paurmann]], eesti rahvaluulekoguja (1850–1903) *[[!PAUS3]], Ukraina päritolu muusik (1981–) *[[Pausanias]], vanakreeka kirjanik *[[Laura Pausini]], itaalia laulja (1974–) *[[Konstantin Paustovski]], vene kirjanik (1892–1968) *[[Laimonas Pautienius]], leedu ooperilaulja (1973–) *[[Hermann Pauts]], eesti majandusteadlane ja kaubandustegelane (1915–1991) *[[Katrin Pauts]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1977–) ==Pav== *[[Dainius Pavalkis]], leedu poliitik ja arstiteadlane (1960–) *[[Luciano Pavarotti]], itaalia ooperilaulja (1935–2007) *[[Pavel (Dmitrovski)]], õigeusu vaimulik Venemaal ja Eestis (1872–1946) *[[Louis Pavel]], eesti maalikunstnik (1915–1977) *[[Petr Pavel]], Tšehhi sõjaväelane (1961–) *[[Ülo Pavel]], eesti bioloog (1927–2005) *[[Ante Pavelić]], Horvaatia poliitik ja jurist (1889–1959) *[[Henno Pavelson]], eesti majandus- ja tehnikateadlane (1926–2000) *[[Juss Pavelson]] eesti merefüüsik (1948–) *[[Marje Pavelson]], Eesti majandussotsioloog (1938–) *[[Aino Paves]], Eesti arstiteadlane (1931–2024) *[[Harri Paves]], eesti metsateadlane (1930–) *[[Heiti Paves]], eesti molekulaarbioloog, geneetik (1959–) *[[Milorad Pavić]], serbia kirjanik ja kirjandusteadlane (1929–2009) *[[Mila Pavićević]], horvaadi kirjanik (1988–) *[[Žygimantas Pavilionis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1971–) *[[Jiří Pavlenka]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Antόnios Pavlídis]], kreeka maletaja (1993–) *[[Vangélis Pavlídis]], kreeka jalgpallur (1998–) *[[Aikateríni Pavlídou]], kreeka maletaja (1993–) *[[Oleksandr Pavljuk]], Ukraina sõjaväelane (1970–) *[[Roman Pavljutšenko]], vene jalgpallur (1981–) *[[Anastassija Pavljutšenkova]], vene tennisist (1991–) *[[Prokópis Pavlópoulos]], Kreeka õigusteadlane ja poliitik (1950–) *[[Pávlos (Kreeka kroonprints)|Pávlos]], endine Kreeka kroonprints (1967–) *[[Dmitri Pavlov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1941) *[[Dmitri Pavlov (pianist)|Dmitri Pavlov]], vene pianist (1976–) *[[Igor Pavlov]], vene teivashüppaja (1979–) *[[Ivan Pavlov]], vene füsioloog (1849–1936) *[[Jevgeni Pavlov]], vene rahvusest Eesti näitleja (1913–1983) *[[Nikolai Pavlov]], jakuudi ühiskonnategelane, arst ja ettevõtja (1969–) *[[Sergei Pavlov]], Nõukogude Liidu riigi- ja sporditegelane (1929–1993) *[[Valentin Pavlov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1937–2003) *[[Anna Pavlova]], vene baleriin (1881–1931) *[[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]], vene võimleja (1987–) *[[Strahinja Pavlović]], serbia jalgpallur (2001–) *[[Milena Pavlović-Barili]], serbia maalikunstnik ja luuletaja (1909–1945) *[[Gleb Pavlovski]], vene politoloog, publitsist, ajakirjanik, telesaatejuht ja kirjastaja (1951–2023) *[[Ivan Pavlovski]], vene filoloog (1800–1869) *[[Daniels Pavļuts]], Läti kultuuritöötaja, riigiteenistuja ja poliitik (1976–) *[[Ljudmõla Pavlõtšenko]], ukraina snaiper (1916–1974) *[[Solomija Pavlõtško]], ukraina filosoof, tõlkija ja kirjanduskriitik (1958–1999) *[[Cristian Pavón]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[Eduards Pāvuls]], läti näitleja (1929–2006) ==Paw== *[[Waldemar Pawlak]], Poola poliitik (1959–) ==Pax== *[[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (1939–2024) *[[William Paxton]], USA filminäitleja ja -režissöör (1955–2017) ==Pay== *[[Dimitri Payet]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Julie Payette]], Kanada poliitik, insener ja endine [[CSA]] astronaut (1963–) *[[Georg Paykull]], Rootsi sõjaväelane, riigitegelane ja Vöråborgi vabahärra (1605–1657) *[[Cecilia Payne-Gaposchkin]], Briti ja USA astronoom ja astrofüüsik (1900–1979) *[[Liam Payne]], Briti muusik (1993–2024) *[[Marise Payne]], Austraalia jurist ja poliitik (1964–) *[[Nick Payne]], Suurbritannia näitekirjanik ja stsenarist (1984–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Pa, Biograafiad]] h63mu705wdqb6tmrdkh01ncl91bleee 0 313417 7168070 6449310 2026-06-05T20:48:24Z Avjoska 1538 7168070 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anthony Stewart Head Aug 2004.jpg|pisi|Anthony Stewart Head, 2004]] '''Anthony Stewart Head''' ([[20. veebruar]] [[1954]] [[London]]is [[Camden Town]]is – juuni 2026) oli inglise näitleja ja muusik. Suurbritannias sai ta tuntuks osalemisega [[Nescafé]] Gold Blendi (USA-s [[Taster's Choice]]) telereklaamides. Tänapäeval teatakse teda eelkõige rollide tõttu teleseriaalides "[[Vampiiritapja Buffy]]" ([[Buffy Summers|Buffy]] õpetaja [[Rupert Giles]]) ja "[[Merlin (seriaal)|Merlin]]" (vana kuningas [[Uther Pendragon]]). Muuhulgas on ta mänginud ka filmides "[[Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja]]" ning "[[Raudne leedi (film)|Raudne leedi]]" (asepeaminister [[Geoffrey Howe]]). 1984. aastast on Anthony Headi elukaaslane Sarah Fisher. Neil on kaks last, [[Emily Head|Emily]] ja [[Daisy Head]], kes on samuti näitlejad. Anthony Headi vanem vend on laulja [[Murray Head]]. Anthony Headi isa oli dokumentaalfilmi[[režissöör]] Stewart Murray Head (1919–2009) ja ema näitleja [[Helen Shingler]]. ==Muusika== * "Sweet Transvestite" (1991, singel) * "Music for Elevators" (2002, album) ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} * [http://www.anthonyhead.org/ Anthony Headi koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Head, Anthony}} [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 174yd8493ch84olllnxbdz85f8rowuw 7168315 7168070 2026-06-06T11:43:43Z Juhan121 25066 7168315 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anthony Stewart Head Aug 2004.jpg|pisi|Anthony Stewart Head, 2004]] '''Anthony Stewart Head''' ([[20. veebruar]] [[1954]] [[London]], [[Camden Town]] – [[1. juuni]] [[2026]] [[Bath]]) oli inglise näitleja ja muusik. Suurbritannias sai ta tuntuks osalemisega [[Nescafé]] Gold Blendi (USA-s [[Taster's Choice]]) telereklaamides. Tänapäeval teatakse teda eelkõige rollide tõttu teleseriaalides "[[Vampiiritapja Buffy]]" ([[Buffy Summers|Buffy]] õpetaja [[Rupert Giles]]) ja "[[Merlin (seriaal)|Merlin]]" (vana kuningas [[Uther Pendragon]]). Muuhulgas on ta mänginud ka filmides "[[Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja]]" ning "[[Raudne leedi (film)|Raudne leedi]]" (asepeaminister [[Geoffrey Howe]]). 1984. aastast on Anthony Headi elukaaslane Sarah Fisher. Neil on kaks last, [[Emily Head|Emily]] ja [[Daisy Head]], kes on samuti näitlejad. Anthony Headi vanem vend on laulja [[Murray Head]]. Anthony Headi isa oli dokumentaalfilmi[[režissöör]] Stewart Murray Head (1919–2009) ja ema näitleja [[Helen Shingler]]. Anthony Head suri oma kodus [[Bath]]is kopsupõletiku tüsistustesse [[1. juuni]]l [[2026]], 72-aastaselt. Tema tütred teatasid tema surmast [[5. juuni]]l [[2026]]. ==Muusika== * "Sweet Transvestite" (1991, singel) * "Music for Elevators" (2002, album) ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} * [http://www.anthonyhead.org/ Anthony Headi koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Head, Anthony}} [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2026]] in3j7p3wzj3t11r118kre24dads3f0i 0 316850 7168252 7091079 2026-06-06T10:03:01Z NOSSER 8097 7168252 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} {{See artikkel| on [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonna]] mõisast; [[Keila kihelkond|Keila kihelkonna]] karjamõisa kohta vaata [[Lehmja mõis (Keila)]]}} [[Pilt:Lehmja mõisa moonakatemaja1.JPG|pisi|Lehmja mõisa moonakatemaja]] [[Pilt:Lehmja mõisa krvalhoone2.JPG|pisi|Lehmja mõisa kõrvalhoone vundamendile ehitatud tänapäevane elamu]] [[Pilt:Lehmja mõisa tiik1.JPG|pisi|Lehmja mõisa tiik]] '''Lehmja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Rosenhagen'') on endine mõis [[Harjumaa]]l [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnas]]. == Ajalugu == Rosenhageni rüütlimõis (eesti keeles Roosikoppel) rajati 1630. aastatel. Tegu oli ilmselt [[karjamõis]]aga, kus tegeldi peamiselt veiste ja hobuste kasvatamisega. Umbes 1916. aastal nimetati kogu piirkond ümber Lehmjaks ([[Peeter I merekindluse tagala plaan 1916]]), mõned aastad kehtisid paralleelselt kaks nime Rosenhagen ja Lehmja. Pärast Eesti Vabariigi tekkimist võeti kasutusele tsaariaegsed topograafilised kaardid ja nendel kajastatud koha nimed. Harjumaa, Kurna vald, Lehmaja mõis.{{lisa viide}} Rosenhagen mõisa<ref name=":0" /> asutas [[Bogislaus von Rosen]] (1572–1658), kes oli saksa päritolu Rootsi kuningriigi riigimees ja majandustegelane, [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], Lehmja, [[Karinu mõis|Karinu]], [[Viisu mõis|Viisu]], [[Väinjärve mõis|Väinjärve]] ja [[Domassova]] mõisnik, [[Koporje lään|Koporje]] ja [[Jama lään|Jama]] asehaldur. Eestimaa [[Rosen (valge)|valgete Rosen]]ite suguvõsa asutaja. Rosenit on esmamainitud [[Tallinna Mustpeade vennaskond|Tallinna Mustpeade vennaskon]]na dokumentides. Tegemist oli väga rikka mehega, kes andis sõdade tõttu pidevas rahahädas olnud Rootsi kroonile laene ja kujunes nii üheks suurimaks riigi võlausaldajaks. Võlgade katteks kinkis kuningas talle ulatuslikke maavaldusi Eesti- ja [[Ingerimaa]]l. Truu teenistuse ja eelmisel talvel Tallinna garnisonile laenatud 600 Rootsi taalri eest doneeris kuningas [[Koporje lään|Koporje]] asehaldurile, Rosehageni ja Roosna-Alliku mõisnikule Suure- ja Väike-Lehmja küla, Wallepallis ühe adramaa ja samuti [[Paide linnuselään]]ist seni tema pandivalduses olnud Komby küla Roosna-Alliku mõisa juures. 1617. aastal tõstis kuningas [[Gustav II Adolf]] ta aadliseisusse. Alates 1723. aastast kuulus mõis [[Berend Jörgen Lantinghausen]]ile. 29. detsembril 1844 päris mõisa Pontus, Karl Henrichi p von Knorring oma emalt Helene Elisabeth von Knorringilt (sündinud von Lantinghausen). 12. juulil 1865 päris Karl von Knorring oma isalt Karl Pontus Woldemar von Knorringilt Cournul mõisa väärtusega 90 000 hõberubla, Rosenhagen mõisa 60 000 hõberubla ja Keedika mõisa koos Pirga külaga, nelja hajataluga: Reitsla, Wanira, Kisa, Kibbero ning Ulla kõrtsiga väärtuses 30 000 hõberubla. Arvestades Rosenhagen mõisa väärtust 60 000 hõberubla siis oli tegu korraliku ja esindusliku mõisaga, kus ei puudunud ka esindushoone.{{lisa viide}} 22. detsembril 1883 sai Cournul mõisa omanikuks Ludwig Karl Gotthardi p von Knorring. 27. veebruaril 1898 ostis Rosenhageni ja Cournul mõisa ning Arrohanso talumaad 350 000 rubla eest sünnijärgne aukodanik Nikolai Andrei p Koch. 8. mail 1917 ostis Tallinna linn 1 miljoni rublaga Rosenhageni (Lehmja) ja Cournul (Kurna) mõisa<ref name=":0">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16616 Lehmja mõis (Jüri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. Tänapäeval on mõisasüda muutunud [[Jüri]] aleviku läänepoolseks osaks. Mõisast on säilinud peamiselt mitmeid kõrvalhooneid, sh pikk kivist töölistemaja. Arvatav puidust esindushoone võis hävida või see lammutati. Vanadel kaartidel kuni 1915. aastani on kujutatud peahoonet tänase vallakeskuse tööstuspargi territooriumil. 08.05.1917 tehtud kinnistu ostutehing, kus Tallinna linn ostis 1 miljoni rublaga Lehmja ja Kurna mõisa. Rosenhageni (Lehmja) mõisa esindushoone ei ole säilinud ning ei ole leitud veel vanu eskiise, jooniseid ega fotosid. 1937. aastal on koostatud Harjumaal, Kurna vallas, Lehmaja mõisa plaan, mis tehti planeeritava Tallinna–Riia maantee tarbeks, millele on kantud peale kõik Lehmja mõisa hooned või selle rekonstrueeritud ansambel. Seega pidi need alles olema veel 1937. aastal. Kurna vallas asuvad põllu- ja metsamaad, sh Lehmja, Kurna ja Mõigu mõis, kuulusid Tallinna linnale. Linn kaotas maavaldused pärast sovhooside ja kolhooside tekkimist.{{lisa viide}} Rosenhageni mõisasüdant läbis ajalooline Tallinna–Tartu maantee, mis lookles mõisast mõisani ja vahepeatuseks oli Loo kõrts. 1970. aastatel hakati sirgendama Tallinna–Tartu maanteed, mille puhul ei võetud aluseks 1937. aastal kavandatud Tallinna–Riia maantee otseteed, mis oleks võimaldanud viia tee sujuvalt mööda suurematest asumitest, vähendades müra- ja saasteprobleeme.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Lehmja manor}} * [http://www.mois.ee/harju/lehmja.shtml Lehmja mõis Eesti mõisaportaalis] *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16616 Lehmja mõis (Jüri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{koord}} {{Jüri kihelkond}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Jüri kihelkond]] [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Linnamõisad]] [[Kategooria:Tallinna linnamõisad]] [[Kategooria:Valgete Rosenite mõisad]] [[Kategooria:Knorringite mõisad]] kahrcwe8szebaqd8imu1pquxzb7338e 0 321285 7168024 6693150 2026-06-05T18:37:48Z Velirand 67997 7168024 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Petšatniki rajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = Район Печатники | lipp = Flag_of_Pechatniki_(municipality_in_Moscow).png | lipu_link = [[Petšatniki rajooni lipp]] | vapp = Coat of Arms of Pechatniki (municipality in Moscow).png | vapi_link = [[Petšatniki rajooni vapp]] | pindala = 17,89 | elanikke = 90529 | elanikke_seis = 2025 | asendikaart = Venemaa/Moskva (keskosa) }} '''Petšatniki''' on [[Moskva]] rajoon (munitsipaalringkond), mis kuulub [[Kagu haldusringkond]]a. Piirneb läänes [[Moskva jõgi|Moskva jõega]]. 8. septembril [[1999]] toimus Petšatniki rajoonis Gurjanovi tänaval [[Elumajade plahvatused Venemaal 1999|kortermajas plahvatus]], mille tagajärjel hukkus 100 inimest. Rajoonis asuvad [[Petšatniki metroopeatus]] ja [[Tekstilštšiki metroopeatus]]. Gurjanovi tänava äärde on kavas rajada Tallinna park.<ref>[http://www.epl.ee/news/eesti/savisaar-rajab-lasnamaele-moskva-pargi.d?id=65761560 Savisaar rajab Lasnamäele Moskva pargi]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://www.pe4atniki.ru *http://www.vmo-pechatniki.ru [[Kategooria:Moskva rajoonid]] 9lytt8e426rumnygk57upcxg4r2h3n6 0 329171 7168143 5189043 2026-06-06T06:40:20Z Kuriuss 38125 7168143 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Waldia.Jf 023.jpg|pisi|[[Segakoor Waldia]] laulmas Õie Pärteli juhendamisel [[Jööri folk|Jööri folgil]], 2011]] '''Segakoor''' on [[laulukoor]], milles laulavad mehed ja naised. Tüüpiliselt on segakooris neli häälerühma: naishääled on [[sopran|sopranid]] või [[alt|aldid]] ning meeshääled [[tenor|tenorid]] või [[bass|bassid]]. Olenevalt esitatavast teosest võib kooris olla ka rohkem häälerühmi, näiteks võidakse omaette meeshäälte rühmana käsitleda [[bariton|baritone]]. Publikule esinedes seisavad mehed traditsiooniliselt naiste taga (bassid sopranite ja tenorid altide taga), aga vastavalt konkreetse koori ja dirigendi eelistustele või muudel põhjustel võib asetus olla teistsugune, näiteks kaks meeshäälerühma keskel ja naised kahel pool külgedel. Võimalik on ka asetus, kus häälerühmad paiknevad kõrvuti järjestuses kõrgeimast kuni madalaimani. ==Segakoorid Eesti üldlaulupidudel== Kuigi segakoorid tahtsid osa võtta juba [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeost]], nõudis üldjuht [[Johann Voldemar Jannsen]] ainult [[meeskoor]]ide esinemist. Tolle aja kirikliku moraali seisukohast peeti segakooride mitmepäevaseks peoks kokkukutsumist sobimatuks.<ref>Rudolf Põldmäe, "Esimene Eesti üldlaulupidu 1869", 1969</ref> Esimest korda pääsesid naised segakooride liikmetena esinema [[IV üldlaulupidu|IV üldlaulupeol]]. ==Vaata ka== *[[Eesti segakooride loend]] *[[Poiste segakoor]] *[[Kammerkoor]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Segakoorid| ]] 0j1ohiuyom6y5ck68msrup2ddbtvepr 7168144 7168143 2026-06-06T06:40:57Z Kuriuss 38125 7168144 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Waldia.Jf 023.jpg|pisi|[[Segakoor Waldia]] laulmas Õie Pärteli juhendamisel [[Jööri folk|Jööri folgil]], 2011]] '''Segakoor''' on [[laulukoor]], milles laulavad mehed ja naised. Tüüpiliselt on segakooris neli häälerühma: naishääled on [[sopran|sopranid]] ja [[alt|aldid]] ning meeshääled [[tenor|tenorid]] ja [[bass|bassid]]. Olenevalt esitatavast teosest võib kooris olla ka rohkem häälerühmi, näiteks võidakse omaette meeshäälte rühmana käsitleda [[bariton|baritone]]. Publikule esinedes seisavad mehed traditsiooniliselt naiste taga (bassid sopranite ja tenorid altide taga), aga vastavalt konkreetse koori ja dirigendi eelistustele või muudel põhjustel võib asetus olla teistsugune, näiteks kaks meeshäälerühma keskel ja naised kahel pool külgedel. Võimalik on ka asetus, kus häälerühmad paiknevad kõrvuti järjestuses kõrgeimast kuni madalaimani. ==Segakoorid Eesti üldlaulupidudel== Kuigi segakoorid tahtsid osa võtta juba [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeost]], nõudis üldjuht [[Johann Voldemar Jannsen]] ainult [[meeskoor]]ide esinemist. Tolle aja kirikliku moraali seisukohast peeti segakooride mitmepäevaseks peoks kokkukutsumist sobimatuks.<ref>Rudolf Põldmäe, "Esimene Eesti üldlaulupidu 1869", 1969</ref> Esimest korda pääsesid naised segakooride liikmetena esinema [[IV üldlaulupidu|IV üldlaulupeol]]. ==Vaata ka== *[[Eesti segakooride loend]] *[[Poiste segakoor]] *[[Kammerkoor]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Segakoorid| ]] okrwvzl1jdks44uoxb7w05gc1w3tmcp 0 330811 7168194 7064818 2026-06-06T08:13:48Z Kuriuss 38125 7168194 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2013}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Kolmanda koalitsiooni sõda | osa = [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] ja [[Koalitsioonisõjad|Koalitsioonisõdadest]] | pilt = La bataille d'Austerlitz. 2 decembre 1805 (François Gérard).jpg | pildiallkiri = "Napoléon [[Austerlitzi lahing]]us", [[François Gérard]] | aeg = 1803–1806 | koht = [[Kesk-Euroopa]], [[Itaalia]] ja [[Atlandi ookean]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Prantsusmaa võit, [[Pressburgi rahu (1805)|Pressburgi rahu]] * [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririigi tugevnemine]] * [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] lõpetamine * [[Reini Liit|Reini Liidu]] loomine * Vägivald jätkus mõni kuu hiljem, kui moodustati [[Neljanda koalitsiooni sõda|Neljas koalitsioon]] Prantsusmaa vastu | seis = | osaline1 = '''Kolmas koalitsioon:'''<br /> {{Riigi ikoon|Saksa-Rooma riik}} [[Saksa-Rooma Riik]]<br /> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa Keisririik]]<br /> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]]<br /> {{Riigi ikoon|Mõlema Sitsiilia kuningriik}} [[Napoli Kuningriik]]<br /> {{Riigi ikoon|Mõlema Sitsiilia kuningriik}} [[Sitsiilia Kuningriik]]<br /> [[Pilt:Naval Ensign of Sweden.svg|23px]] [[Rootsi]] | osaline2 = {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse Keisririik]]<br /> '''Marionettriigid:''' * {{riigi ikoon|Hispaania|1785}} [[Hispaania_ajalugu#Hispaania_kuningriik|Hispaania]]<br /> * [[Pilt:Flag of the Napoleonic Kingdom of Italy.svg|23px]] [[Itaalia kuningriik (Napoleoni)|Napoleoni Itaalia]]<br /> * [[Pilt:Flag of the Batavian Republic.svg|23px]] [[Bataavia Vabariik]]<br /> * [[Pilt:Flag of the Kingdom of Etruria.svg|23px]] [[Etruria Kuningriik|Etruria]]<br /> * [[Pilt:Electoral Standard of Bavaria (1623-1806).svg|15px]] [[Baieri kuurvürstkond|Baieri]]<br /> * [[Pilt:Flag of Württemberg before 1809.svg|18px]] [[Württembergi kuurvürstkond|Württemberg]] | väejuht1 = {{Riigi ikoon|Saksa-Rooma riik}} [[Franz II]]<br /> {{Riigi ikoon|Saksa-Rooma riik}} [[Karl Mack von Leiberich]]<br /> {{Riigi ikoon|Saksa-Rooma riik}} [[Karl (Tescheni hertsog)|Ertshertsog Karl]]<br /> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksander I]]<br /> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Mihhail Kutuzov]]<br /> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Henry Addington]]<br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[William Pitt Noorem]]<br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[William Grenville, esimene Grenville'i parun|Lord Grenville]]<br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Horatio Nelson]]{{KIA}}<br /> {{Riigi ikoon|Mõlema Sitsiilia kuningriik}} [[Ferdinando I (Mõlema Sitsiilia)|Ferdinando IV]] | väejuht2 = {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Napoleon I]]<br /> {{riigi ikoon|Hispaania|1785}} [[Carlos IV]]<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[André Masséna]]<br /> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pierre-Charles Villeneuve|Villeneuve]]<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Michel Ney]]<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Louis-Nicolas Davout]]<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pierre Augereau]]<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jean-Baptiste Bernadotte]]<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jean Lannes]]<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Joachim Murat]]<br /> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jean-de-Dieu Soult]]<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[August Marmont]]<br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Eduard Mortier]]<br> {{riigi ikoon|Hispaania|1785}} [[Federico Carlos Gravina|Federico Gravina]]<br> [[Pilt:Flag of the Batavian Republic.svg|23px]] [[Carlos Louis]]<br> [[Pilt:Flag of the Napoleonic Kingdom of Italy.svg|23px]] [[Eugène de Beauharnais]]<br> | väejuht3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} {{Kolmanda koalitsiooni sõda}} '''Kolmanda koalitsiooni sõda''' oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806. Sõjas alistasid [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaa]] ja [[Prantsuse tütarvabariik|selle tütarriigid]] [[Napoleon I]] juhtimisel [[Austria keisririik|Austria]], [[Portugal]]i, [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] ja teiste liidu. [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]] oli samuti Prantsusmaaga sõjas pärast jätkuvat vaenutegevust seoses [[Amiensi rahu]] murdmisega ja jäi ainsaks riigiks pärast [[Pressburgi rahu]], kes veel Prantsusmaaga sõdis. Aastatel 1803–1805 oli Suurbritannia pidevas [[Napoleoni kavandatud sissetung Suurbritanniasse|Prantsuse sissetungi]] hirmus. [[Royal Navy]] tagas siiski ülemvõimu merel ja purustas Prantsuse-Hispaania laevastiku otsustavalt [[Trafalgari lahing]]us oktoobris 1805. Kolmas koalitsioon ise teostus täielikult aastatel 1804–1805, kui Napoleoni provokatiivsed teod [[Itaalia]]s (kroonis ennast [[Lombardia raudkroon]]iga) ja [[Saksamaa]]l (eriti [[Louis Antoine de Bourbon-Condé|Enghieni hertsogi]] arreteerimine ja hukkamine) kannustasid Austriat ja Venemaad ühinema Suurbritanniaga Prantsusmaa vastu. Sõja tulemus pidi otsustatama mandril, ja suured maaoperatsioonid, mis kindlustasid kiire Prantsuse võidu, olid [[Ulmi kampaania]], [[Grande Armée]] suur tiirutav manööver, mis kestis augusti lõpust oktoobri keskpaigani 1805, ja milles võeti kinni kogu Austria armee, ning otsustav Prantsuse võit tsaar [[Aleksander I]] juhitavate Vene-Austria ühendvägede üle [[Austerlitzi lahing]]us detsembri alguses. Austerlitz viis Kolmanda koalitsiooni tõhusalt lõpule, kuigi hiljem oli väike kõrvalkampaania [[Napoli kuningriik|Napoli]] vastu, mis lõppes samuti otsustava Prantsuse võiduga [[Campo Tenese lahing]]us. 26. detsembril 1805 sõlmisid Austria ja Prantsusmaa Pressburgi rahu, mis viis Austria välja nii sõjast kui ka koalitsioonist, samas kinnistas see kahe suurriigi varasemad [[Campo Formio rahu|Campo Formio]] ja [[Lunéville'i rahu|Lunéville]]'i lepingud. Leping kinnitas Austria maadeloovutused [[Itaalia]]s ja [[Baieri]]s Prantsusmaale ning [[Saksamaa]]l Napoleoni Saksa liitlastele, nõudis alistatud Habsburgidelt hüvitist 40 miljonit franki ning võimaldas löödud Vene vägedele koos relvade ja varustusega vaba pääsu läbi vaenuliku territooriumi tagasi oma kodumaale. Võit Austerlitzi all lubas ka [[Reini Liit|Reini Liidu]] loomise, Saksa riikide kogum, mis mõeldud puhvertsooniks Prantsusmaa ja Kesk-Euroopa vahele. Nende sündmuste otsesel tagajärjel lakkas [[Saksa-Rooma riik]] olemast, kui [[Saksa-Rooma keiser]] [[Franz II]] loobus aastal 1806 keisritroonist, säilitades ainsa ametliku tiitlina Austria keiser [[Franz II|Franz I]]. Need saavutused ei loonud siiski kontinendil kestvat rahu. Austerlitz ei ajanud ei Venemaad ega Suurbritanniat, kelle armeed kaitsesid Sitsiiliat Prantsuse sissetungi eest, koju puhkama. Vahepeal tekitas [[Preisi kuningriik|Preisimaa]], olles murelik kasvava Prantsuse mõju pärast [[Kesk-Euroopa]]s, aastal 1806 [[Neljanda koalitsiooni sõda|Neljanda koalitsiooni sõja]]. == Eelmäng == Euroopa oli mässitud [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdadesse]] aastast 1792. Pärast viit aastat sõda alistas [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsuse Vabariik]] aastal 1797 [[Esimene koalitsioon|Esimese koalitsiooni]]. [[Teine koalitsioon]] moodustati aastal 1798, kuid see alistati samuti aastaks 1801, jättes [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]] uue [[Konsulaat (Prantsusmaa)|Prantsuse Konsulaadi]] ainsaks vastaseks. === Amiensist Kolmanda koalitsioonini === Märtsis 1802 nõustusid Prantsusmaa ja Suurbritannia lõpetama [[Amiensi rahu]]ga vaenutegevuse. Esmakordselt kümne aasta jooksul oli kogu Euroopas rahu. Kuid kahe poole vahel säilis palju probleeme, tehes lepingu rakendamise üha raskemaks. Briti valitsus pani pahaks kõigist koloniaalvallutustest loobumist aastast 1793. Napoleon oli vihane, et Briti väed olid veel [[Malta]]l. Pingeline olukord vaid halvenes, kui Napoleon saatis ekspeditsiooniväed purustama [[Haiti revolutsioon]]i. Mais 1803 kuulutas Suurbritannia Prantsusmaale sõja. [[Pilt:Caricature gillray plumpudding.jpg|thumb|"The Plumb-pudding in danger" (1805), [[James Gillray]]. Karikeeritud: Napoleoni tehtud avamäng jaanuaris 1805 lepituse eest Suurbritanniaga]] Detsembris 1804 viis Inglise-Rootsi leping, mis võimaldas brittidel kasutada [[Rootsi Pommeri]]t raha eest sõjalise baasina Prantsusmaa vastu, Kolmanda koalitsiooni loomiseni. Rootsi valitsus katkestas diplomaatilised suhted Prantsusmaaga pärast [[Louis Antoine de Bourbon-Condé|Enghieni hertsogi]] hukkamist. Briti peaminister [[William Pitt Noorem|William Pitt]] kasutas aastatel 1804 ja 1805 hulgaliselt diplomaatilist aktiivsust, mis oli suunatud uue koalitsiooni moodustamise suunas Prantsusmaa vastu. Vastastikune usaldamatus brittide ja venelaste vahel leevenes mitme Prantsusmaa poliitilise vea taustal ja aprillis 1805 sõlmiti liiduleping. [[Läänemeri|Läänemerd]] valitses Venemaa, millega Suurbritannia ei olnud rahul, kuna see pakkus väärtuslikke kaupu, nagu puit, tõrv ja kanep, mis olid [[Royal Navy]] jaoks hädavajalikud. Lisaks toetas Suurbritannia [[Osmanite riik]]i Venemaa rünnakute vastu [[Vahemeri|Vahemere]] suunal. Juba kroonitud keiser Napoleon lisas mais 1805 oma rüüle [[Itaalia kuningriik (Napoleoni)|(Põhja-)Itaalia]] krooni, võttes seega traditsioonilise Austria mõjusfääri oma võimu alla. Ihates kättemaksu ja olles kaotanud viimati kaks korda Prantsusmaale, ühines Austria mõni kuu hiljem koalitsiooniga. === La Grande Armée Boulogne'is === {{vaata|Napoleoni kavandatud sissetung Suurbritanniasse}} [[Pilt:Inspecting the Troops at Boulogne, 15 August 1804.png|pisi|Vägede ülevaatus Boulogne'is, 15. august 1804]] Enne Kolmanda koalitsiooni moodustamist pani Napoleon kokku Inglismaa armee, sissetungijõud [[Inglismaa]] ründamiseks, umbes kuus laagrit [[Boulogne-sur-Mer|Boulogne'is]] Põhja-Prantsusmaal. Kuigi nad ei tõstnud kunagi jalga Briti pinnale, said Napoleoni väed hoolika ja hindamatu väljaõppe mistahes võimalikuks sõjaliseks operatsiooniks. Vahetevahel tekkis vägedes igavus, kuid Napoleoni paljud külastused ja pillavad paraadid tugevdasid moraali. Mehed Boulogne'is moodustasid tuumiku, mida Napoleon hiljem kutsus La [[Grande Armée]] (Suur armee). Alguses koosnes see Prantsuse armee umbes 200 000 mehest, organiseeritud seitsmeks [[Korpus (sõjandus)|korpuseks]], mis olid suured väliüksused, igas ühes 36–40 [[kahur]]it, ja võimelised iseseisvaks tegutsemiseks, kuni teised korpused appi saabuvad. Nende vägede etteotsa lõi Napoleon 22 000-mehelise [[ratsavägi|ratsaväe]] reservi, organiseeritud kaheks [[kürassiir]]i[[diviis]]iks, neljaks ratsa[[tragun]]idiviisiks ja kaheks jalaväetragunite ja kergeratsaväe diviisiks, kõigi toetuseks 24 [[Suurtükivägi|suurtükki]]. Aastaks 1805 oli Grande Armée kasvanud 350 000-meheliseks jõuks, oli hästi varustatud, hea väljaõppega ja omas pädevat ohvitserkonda. === Vene ja Austria armeed === Vene armee omas aastal 1805 palju ''[[Ancien Régime]]'' organisatsioonilisi iseloomujooni: ei olnud püsivaid moodustisi [[Rügement|rügemendi]] tasemest kõrgemal, vanemad ohvitserid olid suuresti värvatud aristokraatia hulgast ja Vene sõdur sai 18. sajandi praktika kohaselt distsipliini sisestamiseks regulaarselt peksa ja karistada. Veelgi enam, paljud madalama astme ohvitserid olid kehvalt välja õpetatud ja neil oli raskusi viia oma mehi mõnikord keerukate, lahingus vajalike manöövrite teostamiseks. Siiski olid venelastel head suurtükid, mehitatud sõduritega, kes alati võitlesid kõvasti, et nende relvad ei langeks vaenlase kätesse. [[Karl (Tescheni hertsog)|Ertshertsog Karl]], Austria keisri vend, käivitas aastal 1801 Austria armee reformi, võttes võimu [[Hofkriegsrat]]ilt, sõjalispoliitiliselt nõukogult, kes vastutas otsuste tegemise eest Austria relvajõududes. Karl oli Austria parim välikomandör, kuid ta oli õukonnas ebapopulaarne ja kaotas palju mõjujõudu, kui Austria otsustas tema nõuande vastaselt Prantsusmaaga sõtta astuda. [[Karl Mack von Leiberich|Karl Mack]] sai uueks ülemkomandöriks Austria armees, algatades sõja eelõhtul jalaväereforme, mille järgi pidi rügement koosnema neljast nelja [[kompanii]]ga [[pataljon]]ist, mitte nagu vanasti, kolm kuue kompaniiga pataljoni. Järsk muutus ei vastanud ohvitseride väljaõppele ja seetõttu ei juhitud neid uusi üksusi nii hästi, kui oleks pidanud. Austria ratsaväge peeti parimaks Euroopas, kuid paljude ratsaväe üksuste eraldamine erinevate jalaväeüksuste koosseisu välistas lööva jõu nende tihedate Prantsuse konkurentide vastu. == Ulmi kampaania == [[Pilt:Strategic Situation of Europe 1805.jpg|pisi|Euroopa strateegiline olukord aastal 1805 enne Ulmi kampaania ja sõja algust]] Augustis 1805 pööras Napoleon, [[Prantsusmaa monarhide loend|Prantsuse keiser]] alates eelmise aasta maist, oma armee sihikud [[La Manche]]'ilt [[Rein]]ile, et tegeleda uute Austria ja Vene ähvardustega. Kolmanda koalitsiooni sõda algas [[Ulmi kampaania]]ga, rea Prantsuse ja [[Baieri kuningriik|Baieri]] sõjaväe manöövrite ja lahingutega, kavatsusega haarata kindral Macki Austria armee. === Austria plaanid ja ettevalmistused === Kindral Mack arvas, et Austria turvalisuse tagab lõhede täitmine läbi mägise [[Schwarzwald]]i ala Lõuna-[[Saksamaa]]l, mis olid näinud palju võitlust Prantsuse revolutsioonisõdade kampaaniates. Mack uskus, et Kesk-Saksamaal tegevust ei toimu. Mack otsustas teha Ulmi linna oma kaitsestrateegia keskpunktiks, mis nõudis prantslaste ohjeldamist, kuni venelased Kutuzovi juhtimisel saabuvad ja muudavad šansse Napoleoni vastu. Ulmi kaitsesid raskelt kindlustatud Michelsbergi kõrgendikud, andes Mackile mulje, et linn oli välise rünnakuga peaaegu vallutamatu. Saatuslikult otsustas [[Õukonnanõukogu]] teha Põhja-Itaalia [[Habsburgid]]e operatsioonide peamiseks teatriks. [[Karl (Tescheni hertsog)|Ertshertsog Karl]] sai 95 000-mehelise väe ja suunati ületama [[Adige jõgi]], vallutama [[Mantova]], [[Peschiera del Garda|Peschiera]] ja [[Milano]] kui esialgsed sihtmärgid. [[Johann (ertshertsog)|Ertshertsog Johann]] sai 23 000-mehelise väe ja käsutati kaitsma [[Saksa Tirool|Tirooli]], olles samas sidemeks oma venna Karli ja oma nõo [[Ferdinand Karl Joseph (ertshertsog)|Ferdinandi]] vahel; viimase 72 000-meheline vägi, mis pidi tungima Baierisse ja hoidma kaitseliini Ulmis, oli tõhusalt Macki kontrolli all. Austerlased eraldasid ka üksikud korpused teenimaks koos rootslastega [[Rootsi Pommeri|Pommeris]] ja brittidega [[Napoli]]s, kuigi need olid mõeldud prantslaste hajutamiseks ja nende vahendite jagamiseks. === Prantslaste plaanid ja ettevalmistused === [[Pilt:Ulm campaign - Invasion of Bavaria and French assembly on the Rhine, 2-25 September 1805.jpg|pisi|Prantslased koondusid septembri algusest keskpaigani [[Rein]]ile. 210 000-meheline [[Grande Armée]] kavatses tungida Saksamaale ja austerlased ümber piirata]] Nii 1796. kui ka 1800. aasta kampaanias kavandas Napoleon Doonau teatrit Prantsuse jõupingutuste keskpunktina, kuid mõlemal juhul muutus Itaalia teater kõige tähtsamaks. Õukonnanõukogu arvates võis Napoleon taas rünnata Itaaliat. Napoleonil olid muud kavatsused: 210 000-meheline Prantsuse vägi pidi liikuma Boulogne'i laagritest idasuunas ja pidi katma kindral Macki haavatava Austria armee, kui see hoidub marssimast Schwarzwaldi suunas. Vahepeal pidi [[Joachim Murat|marssal Murat]] läbi viima ratsaväe petterünnaku üle Schwarzwaldi, et lollitada austerlasi mõtlema, et prantslased edenevad otse lääne-ida teljel. Pearünnakut Saksamaal pidid toetama prantslaste rünnakud teistes teatrites: [[André Masséna|Masséna]] pidi Karlile Itaalias vastu astuma 50 000 mehega, [[Laurent de Gouvion-Saint-Cyr|Saint-Cyr]] pidi marssima Napolisse 20 000 mehega ja [[Guillaume Brune|Brune]] pidi patrullima Boulogne'is 30 000 mehega võimaliku Briti sissetungi vastu. Murat ja [[Henri Gatien Bertrand|Bertrand]] läbisid luurega ala, mis piirnes Tirooli ja [[Main]]iga, samas planeerimisstaabi ülem [[Anne Jean Marie René Savary|Savary]] koostas detailse teedeuuringu aladest Reini ja Doonau vahel. Grande Armée vasak tiib pidi liikuma [[Hannover]]ist ja [[Utrecht]]ist alla [[Württembergi kuningriik|Württembergi]]; parem tiib ja keskkoht, väed La Manche'i kallastelt, pidid kogunema piki Reini keskjooksu, [[Mannheim]]i ja [[Strasbourg]]i linna ümbruses. Samas Murat tegi demonstratsioone läbi Schwarzwaldi, teised Prantsuse väed pidid siis tungima süda-Saksamaale ja kalduma kagu suunas, vallutades [[Augsburg]]i, mis pidi isoleerima Macki ja katkestama Austria sideliinid. === Prantslaste sissetung === [[Pilt:Ulm campaign - French strategic envelopment, 26 September-9 October 1805.jpg|pisi|Prantslaste sissetung septembri lõpus ja oktoobri alguses tabas austerlasi ootamatult ja lõhkus nende sideliinid]] 22. septembril otsustas Mack hoida [[Iller]]i liini, kinnistudes Ulmi. Septembri kolmel viimasel päeval alustasid prantslased raevukat marssi, mis viis nad Austria tagalasse. Mack uskus, et prantslased ei riku Preisi territooriumi, kuid kui ta kuulis, et [[Karl XIV Johan|Bernadotte]]'i I korpus marssis läbi Preisi [[Ansbach]]i, tegi ta kriitilise otsuse jääda ja kaitsta Ulmi, mitte taganeda lõunasse, mis pakkunuks mõistlikku võimalust säästa oma vägede põhiosa. Napoleonil oli vähetäpset informatsiooni Macki kavatsuste või manöövrite kohta; ta teadis, et Kienmayeri korpus saadeti [[Ingolstadt]]i, Prantsuse positsioonidest idas, kuid tema agendid liialdasid selle suurusega. 5. oktoobril andis Napoleon [[Michel Ney|Neyle]] korralduse ühineda [[Jean Lannes|Lannesi]], [[Nicolas Jean-de-Dieu Soult|Soulti]] ja Murat'ga koondumiseks ja Doonau ületamiseks [[Donauwörth]]i juures. Prantslaste ümberpiiramiskatse ei olnud siiski küllalt sügav, hoidmaks ära Kienmayeri põgenemist: Prantsuse korpused ei saabunud kõik samasse kohta – selle asemel lähetati nad pikale lääne-ida teljele – ning Soulti ja [[Louis-Nicolas Davout|Davout]]' varajane saabumine Donauwörthi tegi Kienmayeri ettevaatlikuks ja kõrvalepõiklevaks. Napoleon veendus tasapisi üha rohkem, et austerlased on koondunud Ulmi ja käskis märkimisväärsel osal Prantsuse armeest koonduda Donauwörthi ümbrusse; 6. oktoobril suundus kolm Prantsuse jalaväe ja ratsaväe korpust Donauwörthi, sulgedes Macki põgenemistee. === Wertingeni lahing === [[Pilt:Central Europe, 7-9 October 1805.jpg|pisi|Strateegiline olukord 7.–9. oktoobrini. [[Mihhail Kutuzov|Kutuzov]] oli liiga kaugel, et anda märkimisväärset abi, ja austerlased olid ebakindlal positsioonil]] {{vaata|Wertingeni lahing}} Mõistes ohtu oma positsioonile, otsustas Mack asuda rünnakule. 8. oktoobril kamandas ta armee koonduma Günzburgi ümbrusse ja lootis lõhkuda Napoleoni sideliinid. Mack instrueeris Kienmayerit ajama Napoleonit kaugemale itta [[München]]i ja Augsburgi suunas. Napoleon ei kaalunud tõsiselt võimalust, et Mack võiks ületada Doonau ja eemalduda oma kesksest baasist, kuid ta mõistis, et sildade hõivamine Günzburgis tooks suure strateegilise eelise. Selle eesmärgi täitmiseks saatis Napoleon Ney korpuse Günzburgi, olles täiesti teadlik sellest, et suurem osa Austria armeest suundus samasse kohta. 8. oktoobril pidi kampaania siiski tunnistama oma esimest tõsist lahingut [[Wertingen]]i juures Auffenburgi ning Murat' ja Lannesi vägede vahel. Mitte täiesti selgetel põhjustel käskis Mack Auffenburgil 7. oktoobril viia 5000 jalaväelast ja 400 ratsaväelast Günzburgist Wertingeni peamise Austria edu ettevalmistamiseks väljaspool Ulmi. Kindlusetu, mida teha, ja omades vähe lootust abivägedele, oli Auffenburg ohtlikul positsioonil. Esimesed saabunud Prantsuse väed olid Murat' ratsaväe diviisid – Kleini 1. tragunid, Beaumonti 3. tragunid ja Nansouty [[kürassiir]]id. Nad hakkasid ründama Austria positsioone ja nendega ühinesid peagi [[Nicolas-Charles Oudinot|Oudinot]]' grenaderid, kes lootsid haarata austerlasi põhjast ja läänest. Auffenburg püüdis taganeda edelasse, kuid ta ei olnud piisavalt kiire: austerlased hävisid, kaotades peaaegu kogu oma väe, kellest 1000–2000 vangistati. [[Wertingeni lahing]] oli kerge Prantsuse võit. Wertingeni sündmused veensid Macki tegutsema Doonau vasakkaldal, mitte taganema otse itta paremkaldale. See nõudis Austria armee jõeületust Günzburgis. 8. oktoobril opereeris Ney [[Louis-Alexandre Berthier|Berthier']] juhiste kohaselt, mis kutsusid otserünnakule Ulmile järgmisel päeval. Ney saatis Mahleri 3. diviisi vallutama Günzburgi sildu üle Doonau. Selle diviisi kolonn sattus Tirooli jäägritele ja püüdis neist 200 kinni, sealhulgas nende komandöri kindral d'Apsré, koos kahe suurtükiga. Austerlased märkasid neid arenguid ning tugevdasid oma positsioone Günzburgi ümbruses kolme jalaväepataljoniga ja 20 kahuriga. Malheri diviis viis läbi mitu kangelaslikku rünnakut Austria positsioonidele, kuid kõik nurjusid. Mack saatis siis Gyulai koos seitsme jalaväepataljoniga ja 14 ratsaväe eskadroniga purustatud sildu parandama, kuid see vägi rünnati ja aeti laiali hilinenud Prantsuse 59. jalaväerügemendi poolt. Järgnes vihane võitlus ja prantslastel õnnestus lõpuks luua tugipunkt Doonau paremkaldal. Kui Günzburgi lahing oli võideldud, saatis Ney kindral Loisoni 2. diviisi vallutama Doonau sildu [[Elchingen]]is, mis olid austerlaste poolt nõrgalt kaitstud. Kaotanud enamiku Doonau sildadest, viis Mack oma armee tagasi Ulmi. 10. oktoobril saavutasid Ney korpused märkimisväärset edu: Malheri diviis läks paremkaldale, Loisoni diviis hoidis Elchingeni ja [[Pierre Dupont de l'Étang|Duponti]] diviis suundus Ulmi poole. === Haslach-Jungingen ja Elchingen === [[Pilt:Ulm campaign - Engagements around Ulm, 11-14 October 1805.jpg|pisi|vasakul|Strateegiline olukord 11.–14. oktoobrini. Prantsuse väed hüppavad läände, et alistada Austria armee]] {{vaata|Haslach-Jungingeni lahing|Elchingeni lahing}} Demoraliseeritud Austria armee saabus Ulmi 10. oktoobri varastel tundidel. Mack kaalus tegevuskava jätkamist ja Austria armee jäi Ulmis passiivseks kuni 11. oktoobrini. Vahepeal opereeris Napoleon vigastel eeldustel: ta uskus, et austerlased liiguvad itta või kagusse ja et Ulm oli nõrgalt kaitstud. Ney tajus seda vääritimõistmist ja kirjutas Berthier'le, et Ulm oli tegelikult palju tugevamalt kaitstud, kui prantslased alguses arvasid. Sel ajal hakkas Vene oht idast valdama Napoleoni nii palju, et Murat käsutati armee paremale tiivale, mis koosnes Ney ja Lannesi korpustest. Prantslased olid sel ajal eraldunud kaheks ulatuslikuks rõngaks: Ney, Lannesi ja Murat' väed läänes ümbritsesid Macki, samas Soulti, Davout', Bernadotte'i ja [[Auguste-Frédéric-Louis Viesse de Marmont|Marmonti]] väed idas pidid valvama mistahes võimaliku Vene ja Austria sissetungi vastu. 11. oktoobril tegi Ney uue katse siseneda Ulmi; 2. ja 3. diviis pidid marssima linna piki Doonau paremkallast, samas Dupont'i diviis, toetatud tragunitega, pidi marssima otse Ulmi peale ja hõivama kogu linna. Ettevõtmine oli edutu, kuna Ney ei teadnud veel, et kogu Austria armee asus Ulmis. 32. jalaväerügement Duponti diviisist marssis [[Haslach]]ist Ulmi suunas ja põrkus Bolfingenis nelja Austria rügemendiga. 32. rügement korraldas mitu raevukat rünnakut, kuid austerlased seisid kindlalt ja lõid kõik tagasi. Austerlased suunasid lahingusse veel ratsaväe ja jalaväe rügemente [[Jungingen]]is, lootes anda otsustava löögi Ney korpuste vastu Duponti vägede katmisega. Dupont tajus, mis oli juhtumas, ja ennetas austerlasi üllatusrünnaku käivitamisega Jungingenis, milles võeti vähemalt 1000 vangi. Uued Austria rünnakud ajasid need jõud tagasi Haslachi, mida prantslased suutsid hoida. Dupont oli lõpuks sunnitud taanduma Albecki, kus ta ühines d'Hilliersi vägedega. [[Haslach-Jungingeni lahing]]u mõju Napoleoni plaanidele ei ole täiesti selge, kuid keiser võis saada lõpliku selguse, et enamus Austria armeest oli koondunud Ulmi. Seega saatis Napoleon Soulti ja Marmonti korpused Illeri suunas, mis tähendab, et tal oli nüüd neli jalaväe ja üks ratsaväe korpus Mackiga tegelemiseks; Davout, Bernadotte ja baierlased valvasid veel Müncheni ümbrust. Napoleon ei kavatsenud võidelda lahingus piki jõge ja käskis oma marssalitel vallutada tähtsad sillad Ulmi ümbruses. Ta alustas ka oma vägede viimist Ulmist põhja poole, kuna eeldas lahingut selles piirkonnas, mitte linna enda piiramist. Need ümberpaigutused ja tegevused viisid 14. oktoobril vastasseisuni Elchingenis, kui Ney väed edenesid Albeckis. Kampaania selles punktis oli Austria vägede juhtkond täielikus segaduses. Ferdinand hakkas avalikult vastustama Macki juhtimisstiili ja otsuseid, väites, et viimane veetis oma päevi vastuoluliste korralduste kirjutamisega, mis jätsid Austria armee edasi-tagasi marssima. 13. oktoobril saatis Mack kaks kolonni Ulmist välja ette valmistama läbimurret põhjas: üks kindral Reischi juhtimisel suundus Elchingeni kaitsma sealseid sildu ja teine Wernecki juhtimisel läks põhja enamiku raskete suurtükkidega. Ney kiirendas oma korpust edasi, et taastada kontakt Dupont'iga. Ney viis oma väed Elchingenist lõunasse Doonau paremkaldal ja alustas rünnakut. Väli oli osaliselt metsastunud lamm, mis tõusis järsult Elchingeni künkalinnani, kust oli lai vaateväli. Prantslased hävitasid Austria luurerühmad ning rügement ründas julgelt ja vallutas kloostri künka tipul. Ka Austria ratsavägi alistati ja Rieschi jalavägi põgenes; Ney sai oma muljetavaldava võidu eest Elchingeni hertsogi tiitli. === Ulmi lahing === [[Pilt:Murat2.jpg|pisi|[[Joachim Murat|Marssal Murat]] osutus Ulmi kampaania ajal kasulikuks. [[François Gérard]]]] {{vaata|Ulmi lahing}} [[Pilt:Kapitulation Ulm Napoleon.jpg|thumb|left|250px|Kapitulatsioon Ulmi all. [[Jacques François Joseph Swebach-Desfontaines]]]] Muud tegevused leidsid aset 14. oktoobril. Murat' väed ühinesid Dupontiga Albeckis õigeaegselt, et suruda tagasi Austria rünnak Werneckist; Murat ja Dupont koos ajasid austerlased põhja poole Heidenheimi suunas. 14. oktoobri öösel viibisid kaks Prantsuse korpust Austria laagrite läheduses Michelsbergis, kohe Ulmi külje all. Mack oli nüüd ohtlikus olukorras: enam ei olnud mingit lootust põgeneda piki põhjakallast, Marmont ja [[Keisri kaardivägi (Napoleon I)|Keisri kaardivägi]] passisid Ulmi äärelinnades jõest lõunas ja Soult liikus [[Memmingen]]ist, et hoida ära austerlaste põgenemine lõunasse Tirooli. Hädad jätkusid Austria käsuliinis, kui Ferdinand tühistas Macki korraldused ja käskis evakueerida Ulmist kogu ratsaväe, kokku 6000 sõdurit. Murat jälitustegevus oli siiski nii tõhus, et ainult üksteis eskadroni ühines Werneckiga Heidenheimi juures. Murat jätkas Wernecki kimbutamist ja sundis ta koos 8000 mehega Trochtelfingtenis 19. oktoobril alistuma; Murat võttis ka kogu Austria välipargi 500 veokiga, siis kihutas [[Titisee-Neustadt|Neustadti]] suunas ja püüdis kinni 12 000 austerlast. [[Pilt:Boutigny-Surrender at Ulm.jpg|thumb|left|250px|Kindral Mack alistub oma armeega [[Ulm]]i all. Napoleoni austerlaste strateegiline ümberpiiramine koos [[Austerlitzi lahing]]uga kuus nädalat hiljem pitseeris Kolmanda koalitsiooni saatuse. [[Paul-Émile Boutigny]]]] Ulmi sündmused olid nüüd lahenduseni jõudmas. 15. oktoobril ründasid Ney väed edukalt Michelsbergi laagreid ja 16. oktoobril hakkasid prantslased Ulmi ennast pommitama. Austria moraal oli madalseisus ja Mack hakkas mõistma, et oli väike lootus pääseda. 17. oktoobril sõlmis Napoleoni esindaja [[Philippe-Paul de Ségur|Ségur]] Mackiga kokkuleppe, milles austerlased nõustusid alistuma 25. oktoobril, kui selleks ajaks abi ei tule. Järk-järgult kuulis Mack aga alistumistest Heidenheimis ja [[Neresheim]]is ning nõustus alistuma viis päeva enne ajakava, 20. oktoobril. 10 000 mehel Austria garnisonist õnnestus põgeneda, kuid suurem osa Austria väest marssis välja 21. oktoobril ja pani oma relvad vahejuhtumiteta maha, kogu Grande Armée moodustas hiiglasliku poolringi kapitulatsiooni jälgimiseks. == Trafalgar == {{vaata|Trafalgari lahing|Trafalgari kampaania}} Kui [[Kolmas koalitsioon]] kuulutas pärast lühiealist [[Amiensi rahu]] Prantsusmaale sõja, otsustas Napoleon Bonaparte tungida Suurbritanniasse. Selleks pidi ta tagama, et Royal Navy ei saaks häirida sissetungi[[flotill]]i, mis eeldas kontrolli La Manche'il. Prantsuse peamised [[Sõjalaevastik|laevastikud]] olid [[Brest (Prantsusmaa)|Brestis]] [[Bretagne]]'is ja [[Toulon]]is [[Vahemeri]] rannikul. Teistes sadamates Prantsuse Atlandi rannikul olid väiksemad [[eskaader|eskaadrid]]. Lisaks olid Prantsusmaa ja Hispaania liidus, seega olid saadaval ka Hispaania laevastikud [[Cádiz]]is ja [[Ferrol]]is. Britid valdasid kogenud ja hästikoolitatud laevastikuohvitseride korpust. Kontrastina olid enamus häid Prantsuse laevastiku ohvitsere kas hukatud või [[Prantsuse revolutsioon]]i alguses teenistusest vallandatud. Seetõttu oli viitseadmiral [[Pierre Charles Silvestre de Villeneuve]] kõige pädevam vanemohvitser, juhtimaks Napoleoni Vahemere laevastikku. Siiski näitas Villeneuve selget entusiasmi puudumist Nelsoni ja Royal Navyga kohtumiseks pärast kaotust [[Abukiri lahing]]us. Napoleoni mereväeplaan aastal 1805 oli Prantsuse ja Hispaania laevastikel Vahemerel ja [[Cádiz]]is murda läbi blokaadi ja koonduda [[Lääne-India]]s. Nad võiksid siis tagasi tulla, aidata laevastikul Brestis blokaadi murda ja koos puhastada [[La Manche]] Royal Navy laevadest, kindlustades ohutu läbipääsu sissetungipargastele. Plaan näis paberil hea, kuid sõja kuludes jätkasid Napoleoni merestrateegia mittetundmine ja äpardunud laevastikukomandörid prantslaste kummitamist. === Lääne-India === 1804. aasta alguses kamandas admiral Nelson Touloni blokeerivat Briti laevastikku. Erinevalt [[William Cornwallis]]est, kes säilitas kanalilaevastikuga tiheda blokaadi ümber Bresti, kasutas Nelson lõtva blokaadi, lootuses meelitada prantslased välja suurde lahingusse. Siiski vältis Villeneuve'i laevastik edukalt Nelsonit, kui viimase väed olid tormis laiali pillutatud. Kui Nelson otsis teda Vahemerelt, läbis Villeneuve [[Gibraltari väin]]a, kohtus Hispaania laevastikuga ja seilas plaani kohaselt [[Lääne-India]]sse. Kui Nelson sai aru, et prantslased on [[Atlandi ookean]]i ületamas, asus ta jälitama. Selle aja admiralidele, sidepidamise aegluse tõttu, oli antud märkimisväärne autonoomia teha [[Mereväe strateegia|strateegilisi]], samuti [[Mereväe taktika|taktikalisi]] otsuseid. === Cádiz === Villeneuve tuli Lääne-Indiast Euroopasse tagasi, kavatsusega lõhkuda Bresti blokaad, kuid pärast tema kahe Hispaania laeva kaaperdamist [[Finisterre neeme lahing]]us viitseadmiral [[Robert Calder]]i eskaadri poolt, loobus Villeneuve sellest plaanist ja seilas tagasi Ferroli. Napoleoni sissetungiplaanid Inglismaale sõltusid täielikult piisavalt suure arvu liinilaevade olemasolust [[Boulogne-sur-Mer|Boulogne]]'is. Selleks pidid Villeneuve'i 32 laeva ühinema viitseadmiral [[Honoré Joseph Antoine Ganteaume|Ganteaume]]'i 21 laevaga Brestis, lisaks kapten Allemandi viiest laevast eskaader, mis oleks andnud talle 58 liinilaevast koondise. Kui Villeneuve 10. augustil Ferrolist välja sõitis, olid tal karmid käsud Napoleonilt sõita põhja Bresti suunas. Selle asemel {{kas|oli ta mures}}, et britid jälgivad tema manöövreid, nii sõitis ta 11. augustil lõunasse [[Cádiz]]i suunas Hispaania edelarannikul. Kui 26. augustiks ei olnud Villeneuve'i laevastikku märgata, panid kolm Prantsuse sissetungijõudude armeekorpust [[Boulogne-sur-Mer|Boulogne'i]] juures laagri kokku ja marssisid [[Saksamaa]]le, kus nad olid täielikult hõivatud. Selsamal kuul jõudis Nelson pärast kahte aastat teenistust merel tagasi Inglismaale, mõneti väljateenitud puhkusele. Ta jäi kaldale 25 päevaks ja võeti kaasmaalaste poolt soojalt vastu, kes olid arusaadavalt närvilised võimaliku Prantsuse sissetungi pärast. 2. septembril jõudis Inglismaale teade Prantsuse ja Hispaania ühendlaevastikust Cádizi lahes. Nelson ootas 15. septembrini, kuni tema laev [[Victory (laev 1765)|Victory]] oli valmis seilama. 15. augustil tegi Cornwallis saatusliku otsuse, võttes La Manche'i valvavast laevastikust 20 liinilaeva ja saates need lõunasse tegelema vaenlase jõududega Hispaanias. See jättis La Manche'i mõnevõrra laevadest paljaks, vaid 11 liinilaeva jäi. Siiski moodustas see eraldatud jõud Briti laevastiku tuumiku, kes võitles Trafalgari all. Algul pandi see laevastik viitseadmiral Calderi alluvusse, kes jõudis Cádizi alla 15. septembril. Nelson ühines laevastikuga 29. septembril ja võttis juhtimise üle. Briti laevastik kasutas [[fregatt]]e lahe pidevaks jälgimiseks, samas põhijõud jäid silmapiiri taha, 50 miili rannikust läänes. Nelsoni lootus oli meelitada Prantsuse-Hispaania ühendjõud välja ja tegeleda nendega "pilla-palla lahingus". Lahte jälgivaid jõude juhatas kapten Blackwood laeval [[Euryalus (laev 1803)|Euryalus]]. Tal oli 8. oktoobril seitsme laeva jõud (5 fregatti ja 2 kuunarit). === Varustuse olukord === Selleks ajaks vajas Nelsoni laevastik hädasti varusid. 2. oktoobril lähetati viis liinilaeva, [[Queen (laev 1769)|Queen]], [[Canopus (laev 1798)|Canopus]], [[Spencer (laev 1800)|Spencer]], [[Zealous (laev 1785)|Zealous]], Tigre ja fregatt [[Endymion (laev 1797)|Endymion]] kontradmiral Louis' juhtimisel [[Gibraltar]]isse varude täiendamiseks. Need laevad suunati hiljem konvoitööle Vahemerel, samas kui Nelson ootas neid tagasi. Teised Briti laevad jätkasid saabumist ja 15. oktoobriks oli laevastik lahinguks täistugevuses. Kuigi see oli märkimisväärne kaotus, siis kui esmaklassiline [[Royal Sovereign (laev 1786)|Royal Sovereign]] saabus, lubas Nelson Calderil seilata koju selle lipulaeal, 98 kahuriga [[Prince of Wales (laev 1794)|Prince of Wales]]. Calderi ilmne agressioonipuudus tegevuses Finisterre neemel 22. juulil sundis admiraliteeti teda sõjakohtusse kutsuma ja tavapäraselt oleks ta Suurbritanniasse tagasi saadetud väiksemal laeval. Vahepeal kannatas ka Villeneuve'i laevastik Cádizis tõsist varude puudust, mida ei saadud rahapuudusel kohe kõrvaldada. Briti laevastiku korraldatud blokaadid tegid liitlastele raskeks varude saamise ja nende laevad olid halvasti varustatud. Villeneuve'i laevadel oli ka rohkem kui 2000 seilamiseks vajalikku meest puudu. Need ei olnud ainsad probleemid, millega Prantsuse-Hispaania laevastik silmitsi seisis. Peamised Prantsuse liinilaevad olid Briti blokaadide tõttu aastaid sadamas, tehti vaid lühikesi väljasõite. Kiire reis üle Atlandi ookeani ja tagasi kasutas elutähtsaid varusid ja ei saanud vastu Briti laevastiku aastatepikkusele merekogemusele ja väljaõppele. Prantsuse meeskondades oli vähe kogenud meremehi ja kuna enamus meeskondi õppis merepraktika elemente vähestel väljasõitudel merele, jäid relvad unarusse. Villeneuve'i varude seisund hakkas paranema oktoobris, kuid uudised Nelsoni saabumisest tegid Villeneuve'i tõrksaks sadamast lahkuma. Tõepoolest, tema kaptenid hääletasid ja otsustasid sadamasse jääda. 14. septembril andis Napoleon Prantsuse ja Hispaania laevadele Cádizis käsu minna esimesel soodsal võimalusel merele, ühineda seitsme Hispaania liinilaevaga [[Cartagena (Hispaania)|Cartagenas]], minna [[Napoli]]sse ja viia sinna sõdureid sealsete vägede tugevdamiseks, ja võidelda otsustavalt, kui nad kohtuvad ülekaalus Briti laevastikuga. 18. oktoobril sai [[Pierre Charles Silvestre de Villeneuve|Villeneuve]] kirja, milles öeldi, et viitseadmiral [[François Étienne de Rosily-Mesros|François Rosily]] on saabunud [[Madrid]]i käsuga võtta juhtimine üle. Samal ajal sai ta luureandmeid, et kuus Briti laeva on saabunud [[Gibraltar]]isse (see oli admiral Louis' eskaader). Nõelatuna väljavaatega jääda laevastiku ees häbisse, otsustas Villeneuve minna merele enne oma järglase Cádizi jõudmist. Pärast tormi 18. oktoobril hakkas laevastik end kiirustades merele seadma. === Lahkumine === Ilm aga muutus pärast nädalast tormi äkitselt rahulikuks. See aeglustas sadamast lahkuva laevastiku edenemist, mis andis brittidel hoiatuse. Villeneuve oli koostanud kava moodustada jõud neljast eskaadrist, millest igaüks sisaldas nii Prantsuse kui ka Hispaania laevu. Pärast oma varasemat hääletust paigale jääda ei tahtnud kaptenid Cádizist lahkuda ja seetõttu ei jälginud nad Villeneuve'i korraldusi täpselt (Villeneuve oli väidetavalt paljude laevastiku ohvitseride ja meeskondade seas põlatuks muutunud). Selle tulemusel valgus laevastik sadamast välja korratult. Villeneuve'il kulus suurem osa 20. oktoobrist oma laevastiku organiseerimiseks ja see asus kolmes kolonnis teele Gibraltari väina suunas kagus. Samal õhtul märkas laev [[Achille (1803)|Achille]] 18 Briti liinilaeva neid jälitamas. Laevastik hakkas valmistuma lahinguks ja öö jooksul moodustasid nad ühe liini. Järgmisel päeval märgati jälitavat Nelsoni laevastikku (27 liinilaeva ja neli fregatti) loodest taganttuulega lähenemas. Villeneuve käskis jälle laevastiku kolme kolonni, kuid varsti muutis meelt ja käskis ühele liinile. Tulemuseks oli laialivalguv, ebaühtlane moodustis. Briti laevastik seilas, nagu oleks võidelnud, Nelsoni lipulaeval heisatud signaali 72 järgi. Kell 5.40 hommikul olid britid umbes 21 miili Trafalgari neemest loodes, Prantsuse-Hispaania laevastik oli brittide ja neeme vahel. Kell 6 samal hommikul andis Nelson käsu valmistuda lahinguks. Kell 8 käskis Villeneuve'i laevastikul koonduda ja tagasi Cádizi pöörduda. See pööras liitlaste liini järjekorra ümber, pannes kontradmiral [[Pierre Dumanoir le Pelley]] juhitud tagumise otsa esirinda. Tuul muutus nüüd vastupidiseks, muutes sageli suunda. Väga nõrk tuul tegi manööverdamise peaaegu võimatuks kogenud meeskondadele. Kogenematutel meeskondadel oli raskusi olukorraga kohanemisel ja võttis peaaegu poolteist tundi, enne kui Villeneuve'i käsk täideti. Prantsuse ja Hispaania laevastik moodustas nüüd ebaühtlase, nurgelise poolkuu, kus aeglasemad laevad üldiselt allatuult ja kaldale lähemal. Villeneuve oli valusalt teadlik, et Briti laevastik ei rahulduks tema ründamisega vanamoelisel viisil, tulles paralleelselt kõrvale ja rünnates. Ta teadis, et nad püüavad keskenduda osale tema liinist. Aga ta oli liiga teadlik oma ohvitseride ja sõdurite kogenematusest, et kaaluda lahinguliikumist. Kell 11 oli kogu Nelsoni laevastik Villeneuve'ile nähtav, moodustades kaks paralleelset kolonni. Kaks laevastikku oleksid olnud kohakuti tunni jooksul. Villeneuve oli nüüd mures liini moodustamise pärast, kui tema laevad olid ebaühtlaselt ja korratult paigutatud. Prantsuse-Hispaania laevastik oli peaaegu 5 miili pikk, kui Nelsoni laevastik lähenes. Kui britid lähemale jõudsid, nägid nad, et vaenlane ei seilanud tihedas korras, vaid korratutes gruppides. Nelson ei leidnud kohe Prantsuse lipulaeva, kuna Prantsuse ja Hispaania ei lehvitanud signaallippe. Kuus varem Gibraltarisse lähetatud Briti laeva ei tulnud tagasi, nii pidi Nelson võitlema nendeta. Ta oli arvulises ülekaalus, ligikaudu 30 000 meest ja 2568 kahurit 17 000 mehe ja 2148 kahuri vastu. Prantsuse-Hispaania laevastikus oli ka kuus liinilaeva rohkem ja nii sai see rohkem tulejõudu kombineerida. === Tegevus === [[Pilt:England Expects Signal.svg|pisi|Nelsoni kuulus signaal]] Lahing edenes suuresti vastavalt Nelsoni plaanile. Kell 11.45 saatis Nelson kuulsa [[Lipp|lipusignaali]] "[[Inglismaa ootab, et iga mees täidab oma kohust]]". Nime "Inglismaa" kasutati sel ajal laialdaselt [[Suurbritannia]]le viitamiseks, kuigi Briti laevastikus oli märkimisväärne kontingent [[Iirimaa]]lt, [[Šotimaa]]lt ja [[Wales]]ist, samuti Inglismaalt. Erinevalt fotoillustratsioonist oleks seda signaali võidud näha vaid besaanmastist ja vaja olnuks 12 tõstet. Laevastik lähenes Prantsuse liinile kahes kolonnis. Tuulepealset kolonni juhtis laeval [[Victory (laev 1765)|Victory]] Nelson, samas [[Cuthbert Collingwood|Collingwood]] laeval [[Royal Sovereign (laev 1786)|Royal Sovereign]] juhtis teist, tuulealust kolonni. Kui lahing algas, olid prantslased ja hispaanlased korratus rivis, esiotsaga põhjas, samas kaks Briti kolonni lähenesid läänest peaaegu täisnurga all. Briti laevastiku põhjapoolset, tuulepealset kolonni juhtis Nelsoni 100 kahuriga lipulaev Victory. Tuulealust kolonni juhtis 100 kahuriga Royal Sovereign, viitseadmiral [[Cuthbert Collingwood]]i lipulaev. Nelson juhtis oma liini petlikult Prantsuse-Hispaania laevastiku esiotsa suunas ja pöördus siis tegeliku rünnakuobjekti suunas. Collingwood muutis veidi oma kolonni kurssi, nii et kaks liini ühtlustusid rünnakujoonel. Just enne oma kolonni jõudmist liitlasvägedeni ütles Collingwood oma ohvitseridele: "Nüüd, härrased, tehkem midagi täna, millest maailm võiks rääkida edaspidi". Kuna tuul oli lahingu ajal väga vaikne, liikusid kõik laevad väga aeglaselt, ja juhtivad Briti laevad olid mitme vaenlase tule all peaaegu tunni, enne kui nende omad kahurid said tulistada. [[Pilt:Trafalgar 1200hr.svg|pisi|Olukord kell 12, kui Royal Sovereign lõikus Prantsuse-Hispaania liini]] Keskpäeval saatis Villeneuve signaali "tegeleda vaenlasega" ja [[Prantsuse laev Fougueux (1785)|Fougueux]] tulistas oma esimese proovilasu Royal Sovereigni suunas. Royal Sovereign oli täispurjes ja kuna sel oli hiljuti põhja puhastatud, eemaldus see ülejäänud Briti laevastikust. Kui see jõudis liitlaste liinini, jäi see Fougueux, [[Prantsuse laev Indomptable (1789)|Indomptable]], San Justo ja San Leandro tule alla, enne kui lõikus liini just admiral Alava lipulaeva Santa Ana ahtris, millesse see tulistas laastavad kogupaugud. Teine laev Briti tuulealuses kolonnis, [[Belleisle (laev 1795)|Belleisle]], tegeles Prantsuse laevadega [[Prantsuse laev Aigle (1794)|Aigle]], [[Prantsuse laev Achille (1803)|Achille]], [[Prantsuse laev Neptune (1803)|Neptune]] ja Fougeux; varsti oli see täielikult mastideta, võimetu manööverdama ja suuresti võimetu võitlema, kuna purjed pimendasid selle patareisid, kuid hoidis oma lipu 45 minutit lehvimas, kuni järgmised Briti laevad seda päästma tulid. 40 minutit oli Victory Prantsuse-Hispaania laevade [[Prantsuse laev Héros (1795)|Héros]], [[Hispaania laev Nuestra Señora de la Santísima Trinidad (1769)|Santísima Trinidad]], [[Prantsuse laev Redoutable (1791)|Redoutable]] ja [[Prantsuse laev Neptune|Neptune]] tule all; kuigi paljud lasud läksid mööda, tapsid ja haavasid teised arvukalt tema meeskonda ja lõhkusid tema rooliratta, nii et keerata sai vaid tekialusest roolipinnist. Victory ei saanud veel vastata. Kell 12.45 lõikas Victory vaenlase liini Villeneuve'i lipulaeva [[Prantsuse laev Bucentaure (1804)|Bucentaure]] ja Redoutable'i vahelt. Victory oli Bucentaure'ile lähemal, andes läbi selle ahtri laastava kogupaugu, mis tappis ja vigastas paljusid selle kahuritekil. Villeneuve arvas, et toimub pardaletulek. Siiski tegeles admiral Nelsoni Victory 74 kahuriga Redoutable'iga. Bucentaure jäeti järgmise kolme laeva hooleks Briti tuulepealses kolonnis, [[Temeraire (laev 1798)|Temeraire]], [[Conqueror (laev 1801)|Conqueror]] ja [[Neptune (laev 1797)|Neptune]]. [[Pilt:Trafalgar1.jpg|pisi|Trafalgari lahing, olukord kell 13]] Tekkis suur segadus ja võitluse ajal haakus Victory Prantsuse Redoutable'iga. Redoutable'i meeskond, mis koosnes tugevast jalaväekorpusest (kolm kaptenit ja neli leitnanti), püüdis tulla pardale ja hõivata Victory. Redoutable'i besaanmasti otsast tulistatud [[musket]]ikuul tabas Nelsonit vasakusse õlga ja läbis tema keha, jäädes pidama seljas. Nelson hüüatas: "Lõpuks neil õnnetus, ma suren." Ta toimetati tekkide alla ja suri umbes 16.30, kui lahing, mis oleks teinud ta legendiks, lõppes brittide kasuks. Victory lõpetas tule, laskurid kutsuti tekile võitlema, kuid suruti Prantsuse grenaderide poolt alumistele tekkidele. Kui prantslased valmistusid Victory pardale tulema, lähenes Temeraire, teine laev Briti tuulepealses kolonnis, Redoutable'ile vööri tüürpoordist ja tulistas nähtavat Prantsuse meeskonda kahurist, põhjustades suuri kaotusi. Kell 13.55 oli Redoutable'i [[Jean Jacques Étienne Lucas|kapten Lucas]] koos 99 terve mehega 643-st ja ise raskelt haavatuna sunnitud alistuma. Prantsuse Bucentaure isoleeriti Victory ja Temeraire'i poolt ja hõivati siis Neptune, [[Leviathan (laev 1790)|Leviathan]] ja Conqueror' poolt; sarnaselt isoleeriti Santísima Trinidad ja jäi ilma abita alla, alistudes kolme tunni pärast. [[Pilt:Trafalgar2.jpg|pisi|Trafalgari lahing, olukord kell 17]] Üha rohkem ja rohkem Briti laevu sisenes lahingusse, liitlaste keskmised ja tagumise otsa laevad jäid järk-järgult alla. Liitlaste laevastiku esimene ots tegi pärast pikka tuulevaikusse jäämist mõttetuid demonstratsioone ja seilas siis minema. Britid võtsid 22 alust Prantsuse-Hispaania laevastikust ja ei kaotanud ühtegi. Võetud Prantsuse laevade hulgas olid [[Aigle (laev 1800)|Aigle]], [[Algésiras (laev 1804)|Algésiras]], [[Berwick (laev 1775)|Berwick]], Bucentaure, Fougueux, [[Intrépide (laev 1804)|Intrépide]], Redoutable ja [[Prantsuse laev Swiftsure|Swiftsure]]. Võetud Hispaania laevad olid Argonauta, Bahama, Monarca, [[Hispaania laev Neptuno (1795)|Neptuno]], [[Hispaania laev San Agustín|San Agustín]], San Ildefonso, [[Hispaania laev San Juan Nepomuceno|San Juan Nepomuceno]], [[Hispaania laev Santísima Trinidad|Santísima Trinidad]] ja Santa Ana. Nendest Redoutable uppus, Santísima Trinidad ja Argonauta lasti brittide poolt põhja ja uppusid hiljem, [[Prantsuse laev Achille (1803)|Achille]] plahvatas, Intrépide ja San Augustín põlesid ning Aigle, Berwick, Fougueux ja Monarca purunesid tormis pärast lahingut. Kui Nelson oli suremas, käskis ta laevastikul ankrusse jääda, kuna oli oodata tormi. Aga kui torm tõusis, siis paljud tugevalt vigastatud laevad uppusid või jooksid madalikule. Mõned nendest vallutati väikese meeskonna tõttu Prantsuse ja Hispaania vangide poolt või Cádizist välja tunginud laevade poolt tagasi. == Austerlitz == [[Pilt:Bivouac on the Eve of the Battle of Austerlitz, 1st December 1805.PNG|pisi|Napoleon oma vägedega lahingu eelõhtul, küsitlemas kohalikke talupoegi Austria-Vene armee liikumiste kohta. [[Louis-François Lejeune]]'i maal]] {{vaata|Austerlitzi lahing|Lahingukord Austerlitzi kampaanias}} === Algandmed === [[Napoleon]]i [[Prantsusmaa|Prantsuse]] armee põhiosa jälitas Austria armee riismeid [[Viin]]i suunas. Pärast austerlaste ebaõnnestumist Ulmis taganes [[Venemaa Keisririik|Vene]] armee kindral Mihhail Kutuzovi juhtimisel samuti itta ja jõudis 22. oktoobril [[Ill (Austria)|Illi jõeni]], kus see ühines taganeva Kienmayeri korpusega. 5. novembril oli neil edukas taganemislahing [[Amstetteni lahing|Amstettenis]]. 7. novembril saabusid venelased [[Sankt Pölten]]isse ja liikusid järgmisel päeval üle Doonau jõe. 9. novembri õhtuks lõhkusid nad sillad üle Doonau, hoides viimast Steinis, [[Krems an der Donau|Kremsi]] lähedal, hilise pärastlõunani. [[Pilt:Wachau Valley Durnstein.jpg|pisi|Prantslased hõivasid viinamarjaistandused jõelammil ja piirati Vene vägede poolt sisse, kui need saabusid mäekurust. Teine venelaste kolonn lähenes Dürensteinile lõunast]] Järgmisel päeval käskis Mortier Gazanil rünnata seda, mida nad uskusid olevat Vene tagalavägi, Steini küla juures. See oli Kutuzovi seatud lõks, mõeldud vaid selleks, et veenda Mortier'd, et ta taganes edasi Viini suunas, kui ta tegelikult ületas hulgi Doonaud, ja oli küla taga peidus. Järgnenud [[Dürensteini lahing]]us piirasid kolm Vene kolonni ümber Mortier' korpuse esimese diviisi ning ründasid Gazani nii eest kui ka tagant. Alles pärast Dupont'i diviisi saabumist, pimedas, oli Gazan võimeline alustama oma sõdurite evakueerimist Doonau teisele kaldale. Gazan kaotas ligikaudu 40% oma diviisist. Lisaks püüti kinni 47 ohvitseri ja 895 sõdurit ning ta kaotas viis kahurit. Venelased kaotasid samuti umbes 4000 meest, umbes 16% oma väest, ja kaks rügemendilippu. Austria leitnant-välimarssal Schmitt tapeti lahingu lõppedes, arvatavasti Vene musketäri poolt lähivõitluse möllus. [[Pilt:Danube In The Wachau Valley.jpg|thumb|upright=1.90|Dürenstein asub maaninal. Järsud mäed ulatuvad jõeni, mis lookleb ümber maanina. Prantslastel ei olnud otsenähtavust lahinguvälja ühest otsast teiseni]] [[Schöngraberni lahing]] (ka Hollabrunni lahing) toimus nädal pärast Dürensteini lahingut, 16. novembril 1805 Hollabrunni lähedal Alam-Austrias. [[Mihhail Kutuzov|Kutuzovi]] Vene armee oli jõudnud [[Doonau]] põhjakaldale enne [[Napoleon]]i Prantsuse armeed. 15. novembril 1805 vallutasid marssalite [[Joachim Murat|Murat]]' ja [[Jean Lannes|Lannes]]' juhitavad Prantsuse eelväed silla üle Doonau [[Viin]]i, väites valelikult, et oli sõlmitud [[vaherahu]] ja tormasid siis sillale, kui valvurid olid segaduses. Kutuzovil oli vaja võita aega, et võtta [[Brno|Brünni]] juures ühendust [[Friedrich von Buxhoeveden]]i juhitud abivägedega. Ta käskis oma kindralmajor vürst [[Pjotr Bagration]]i juhitavatel tagalavägedel tegeleda prantslastega. Pärast Hollabrunni kogunesid armeed tasandikele Brünnist idas. Napoleon kogus umbes 75 000 meest ja 157 kahurit eelseisvaks lahinguks, kuid umbes 7000 sõdurit [[Louis-Nicolas Davout|Davout]] juhtimisel olid veel kaugel lõunas Viini suunal. Liitlastel oli umbes 73 000 sõdurit, nendest 70% venelased, ja 318 kahurit. 1. detsembril hõivasid mõlemad pooled oma peamised positsioonid. === Lahinguväli === Lahinguvälja põhjaosas domineerisid 210-meetrine Santoni küngas ja 260-meetrine Zurani küngas, mõlemad vaatega tähtsale [[Olomouc|Olmützi]]–Brünni maanteele, mis kulges lääne-idasuunaliselt. Nendest kahest künkast läänes oli Bellowitzi küla, ja nende vahelt voolas Bosenitzi oja lõunasse, et suubuda Goldbachi ojja, viimane voolas mööda Kobelnitzi, Sokolnitzi ja Telnitzi külast. Kogu ala keskel oli Pratzeni kõrgendik, kergelt kaldu küngas umbes 11–12 meetrit kõrge. Adjutant märkis, et keiser ütles korduvalt oma marssalitele: "Härrased, uurige seda maad hoolikalt, sellest saab lahinguväli; teil on oma osa selles". === Liitlaste plaanid ja paiknemine === [[Pilt:Battle of Austerlitz, Situation at 1800, 1 December 1805.png|pisi|Liitlaste (punane) ja prantslaste (sinine) paiknemine 1. detsembril 1805 kell 18]] Liitlaste nõukogu kohtus 1. detsembril, et arutada ettepanekuid lahinguks. Enamikul liitlaste strateegidest mõlkus meeles kaks põhilist ideed: puutuda kokku vaenlasega ja kaitsta lõunatiiba, mis avas tee Viini. Kuigi tsaar ja tema lähikondlased surusid peale lahingut, oli Austria keiser Franz palju ettevaatlikumas meeleolus, ja talle sekundeeris Kutuzov, peamine Vene komandör. Surve Vene aadli ja Austria komandöride poolt võidelda oli aga liiga tugev ning liitlased kiitsid heaks Austria staabiülema Weyrotheri plaani. See eeldas peamist lööki prantslaste parema tiiva vastu, mis liitlaste arvates oli nõrgalt kaitstud, ja petterünnakuid prantslaste vasaku tiiva vastu. Liitlased jagasid enamuse oma vägedest nelja kolonni, mis pidid ründama prantslaste paremat tiiba. [[Vene keiserlik kaardivägi]] jäeti reservi, samas valvasid Vene väed [[Pjotr Bagration|Bagrationi]] juhtimisel liitlaste paremat tiiba. === Prantslaste plaanid ja paiknemine === Päevadel enne tegelikku võitlust jättis Napoleon liitlastele mulje, et tema armee oli nõrgas seisus ja et ta soovis rahuläbirääkimisi. Tegelikult lootis ta, et liitlased ründavad, ja nende sellele missioonile julgustamiseks nõrgestas ta sihilikult oma paremat tiiba. 28. novembril kohtus Napoleon oma marssalitega keisri peakorteris ja need informeerisid teda oma kahtlustest ja hirmudest eelseisva lahingu suhtes, soovitasid isegi taganemist, kuid ta kehitas nende kaebuste suhtes õlgu ja läks tagasi tööle. Napoleoni plaan nägi ette, et liitlased peaksid saatma nii palju sõdureid tema parema tiiva katteks, et nende keskosa oleks oluliselt nõrgestatud. Seejärel arvestas ta massiivse prantslaste survega [[Jean-de-Dieu Soult|Soulti]] IV korpuse 16 000 sõduri poolt läbi liitlaste armee keskosa selle sandistamiseks. Vahepeal käskis Napoleon oma nõrga parema tiiva toetuseks Davout' III korpusel minna Viini alt kiirmarsiga kohale ja ühineda kindral Legrandi meestega, kes olid lõunatiiva serval, mis pidi kandma liitlaste rünnaku raskeimat osa. Davout' sõduritel oli 48 tundi, et marssida 110 km. Nende saabumine oleks olnud väga oluline prantslaste plaani edu või nurjumise määramisel. [[Keiserlik kaardivägi (Napoleon I)|Keiserlik kaardivägi]] ja [[Karl XIV Johan|Bernadotte'i]] I korpus jäeti reservi, samas [[Jean Lannes|Lannes'i]] V korpus valvas lahingu põhjasektorit. === Lahingu algus === Lahing algas umbes kell 8 hommikul, kui esimene liitlaste kolonn ründas Telnitzi küla, mida kaitses 3. liinirügement. Mitmed liitlaste sööstud tõrjusid prantslased välja ja sundisid need Goldbachi teisele kaldale. Davout' korpuse esimesed mehed saabusid samal ajal ja surusid liitlased Telnitzist välja, enne kui [[husaar]]id neid ründasid ja asula tühjendasid. Liitlaste rünnakuid väljaspool Telnitzit kontrollis Prantsuse suurtükivägi. Liitlaste kolonnid hakkasid liikuma prantslaste parema tiiva vastu, kuid mitte soovitud kiirusega, nii olid prantslased rünnakute tõrjumisel enamasti edukad. Tegelikult oli liitlaste paiknemine vigane ja halvasti ajastatud: liitlaste vasakult tiivalt eraldatud ratsavägi [[Johann I Josef (Liechtenstein)|Liechtensteini]] juhtimisel pidi asuma paremale tiivale ja seda tehes takerdus ta jalaväe teise kolonni, mis edenes prantslaste parema tiiva suunas. Sel ajal mõtlesid planeerijad, et see oli häving, kuid hiljem aitas see liitlasi. Vahepeal ründasid teise kolonni juhtivad elemendid Sokolnitzi küla, mida kaitsesid 26. kergerügement ja Tirailleurs, Prantsuse kähmlejad. Esialgsed liitlaste rünnakud jäid tulemuseta ja [[Alexandre-Louis Andrault de Langeron|kindral Langeron]] käskis küla pommitada. See sundis prantslased välja, ja umbes samal ajal ründas kolmas kolonn Sokolnitzi kantsi. Aga prantslased tegid vasturünnaku ja said küla tagasi, ainult nii kauaks, kui nad jälle välja aeti. Konflikt sellel alal lõppes silmapilkselt, kui [[Louis Friant|Frianti]] diviis (III korpuse osa) võttis küla tagasi. Sokolnitz oli võib-olla kõige võideldum ala lahinguväljal ja käis päeva edenedes mitu korda käest kätte. === "Üks terav löök ja sõda on läbi" === [[Pilt:Battle of Austerlitz - Situation at 0900, 2 December 1805.png|pisi|Otsustavad rünnakud liitlaste keskkohta [[Louis Charles Vincent Le Blond de Saint-Hilaire|Saint-Hilaire]]'i ja [[Dominique-Joseph René Vandamme|Vandamme'i]] poolt jagasid liitlaste armee kaheks ja jätsid prantslased kuldsele strateegilisele positsioonile, et võita lahing]] Umbes kell 8.45 hommikul, märgates lõpuks nõrkust vaenlase keskkohas, küsis Napoleon Soultilt, kui kaua võtab tema meestel aega Pratzeni kõrgendikule jõudmine, millele marssal vastas: "Vähem kui 20 minutit, söör." Umbes 15 minutit hiljem käskis Napoleon rünnakule, lisades: "Üks terav löök, ja sõda on läbi." Tihe udu aitas varjata Saint-Hilaire'i diviisi edenemist, kuid kui nad läksid nõlvast üles, rebestas legendaarne "Austerlitzi päike" udu ja julgustas neid edasi. Vene sõdurid ja komandörid kõrgendiku tipus olid vapustatud, kui nägid nii palju Prantsuse sõdureid nende poole tulemas. Liitlaste komandöridel oli nüüd võimalus saata mõned neljandast kolonnist hilinenud täiendused sellesse kibedasse võitlusse. Üle tunni hirmsat võitlust jättis enamuse sellest üksusest tundmatuseni moonutatuks. Teised mehed teisest kolonnist, enamasti kogenematud austerlased, osalesid samuti võitluses ja võitlesid ühe kõige parema võitlusjõu vastu Prantsuse armees, sundides need lõpuks nõlvalt lahkuma. Siiski ründasid meeleheitest haaratud Saint-Hilaire'i mehed veel kord kõvasti ja surusid täägivõitluses liitlased kõrgendikult alla. Põhjas ründas [[Dominique-Joseph René Vandamme|kindral Vandamme'i]] diviis Staré Vinohrady ala ning andekate kähmlejate ja surmavate kogupaukudega murdis mitu liitlaste pataljoni. Lahing pöördus kindlalt Prantsusmaa kasuks, kuid palju võitlust oli veel ees. Napoleon kamandas Bernadotte'i I korpuse toetama Vandamme'i vasakut tiiba ja viis oma komandokeskuse Zurani künkalt Püha Antoniuse kabelisse Pratzeni kõrgendikul. Liitlaste rasket olukorda kinnitas otsus saata lahingusse [[Vene keiserlik kaardivägi]]; [[Konstantin Pavlovitš Romanov|suurvürst Konstantin]], tsaar Aleksandri vend, kamandas kaardiväge ja korraldas vasturünnaku lahinguvälja Vandamme'i lõigus, sundides peale verise pingutuse ja ainsa Prantsuse standardi kaotuse lahingus (õnnetu ohver oli 4. liinirügemendi pataljon). Tajudes häda, kamandas Napoleon oma raskeratsaväe edasi. Need mehed purustasid oma Vene vastased, kuid kui mõlemalt poolt valgus peale suur hulk ratsaväge, ei olnud võitja veel selge. Venelastel oli arvuline ülekaal, kuid üsna varsti tõusis laine, kui tegevusvälja tiivale lähetati Bernadotte'i I korpuse 2. (Drouet') diviis ja võimaldati Prantsuse ratsaväel otsida varjupaika nende liinide taga. Kaardiväe [[ratsasuurtükivägi]] maksis samuti surmavat lõivu Vene ratsa- ja jalaväele. Venelased murdusid ja paljud surid, kui neid jälitati end kogunud Prantsuse ratsaväe poolt umbes neljandik miili. === Lõppmäng === [[Pilt:Battle of Austerlitz - Situation at 1400, 2 December 1805.png|pisi|Kell 14 oli liitlaste armee ohtlikult kaheks eraldatud. Napoleonil oli nüüd võimalus rünnata ühte tiiba ja ta valis liitlaste vasaku tiiva, kuna teised vaenlase sektorid olid juba selged või toimus võitlus taganejatega]] Vahepeal tunnistas ka põhjapoolne osa lahinguväljast rasket võitlust. Vürst Liechtensteini raskeratsavägi alustas rünnakut [[François-Étienne Kellermann|Kellermanni]] kergeratsaväe vastu pärast saabumist lõpuks õigele positsioonile lahinguväljal. Võitlus läks alguses prantslastele hästi, kuid Kellermanni väed taandusid kindral Caffarelli jalaväediviisi taha, kui sai selgeks, et venelasi oli liiga palju. Caffarelli mehed peatasid venelaste rünnakud ja võimaldasid [[Joachim Murat|Murat]]'l saata kaks kürassiiridiviisi võitlusse, et hävitada Vene ratsavägi lõplikult. Järgnenud lähivõitlus oli kibe ja pikk, kuid prantslased võitsid lõpuks. Lannes juhtis siis oma V korpuse Bagrationi meeste vastu ja pärast rasket võitlust õnnestus ajada kogenud Vene komandör lahinguväljalt minema. Ta tahtis jälitada, kuid Murat, kes kontrollis lahinguvälja seda sektorit, oli vastu. Napoleoni tulipunkt nihkus nüüd lahinguvälja lõunaossa, kus prantslased ja liitlased ikka veel võitlesid Sokolnitzi ja Telnitzi pärast. Tõhusa kaheharulise rünnakuga tungisid Saint-Hilaire'i diviis ja osa Davout' III korpusest Sokolnitzis läbi vaenlase ja sundisid kahest kolonnist esimese komandörid, kindralid [[Michael von Kienmayer|Kienmayeri]] ja Langeroni põgenema nii kiiresti kui nad võisid. [[Friedrich von Buxhoeveden]], liitlaste vasaku tiiva komandör ja mees, kes vastutas rünnaku juhtimise eest, oli täiesti purjus ja põgenes samuti. Kienmayer kattis oma taganemist O'Reilly kergeratsaväega, kellel õnnestus vapralt võita viis kuuest Prantsuse ratsaväe rügemendist, enne kui pidi samuti taanduma. Üldine paanika valdas nüüd liitlaste armeed ja see taandus lahinguväljalt kõigis võimalikes suundades. Kuulus, kohutav episood juhtus selle taganemise ajal: Vene väed, kes said lüüa Prantsuse paremal tiival, taandusid lõunasse Viini suunas üle Satschani külmunud tiikide. Prantsuse suurtükivägi keeras torud meeste suunas, kuid Napoleon käskis neil jääd tulistada. Mehed uppusid külmades tiikides, kümned suurtükid koos nendega. Hinnangud, palju suurtükke kaotati, erinevad; võis olla vaid 38 ja võis olla üle 100. Allikad erinevad ka kaotuste osas, võis olla vaid 200, aga võis olla ka kuni 2000 surnut. Kuna Napoleon liialdas selle juhtumiga oma lahinguraportis, võivad väiksemad numbrid õigemad olla, kuigi jääb kahtlus, kas need on päris õiged. Paljud peavad seda juhtumit üheks Napoleoni julmimaks teoks sõjas. == Itaalia kampaania == Vahepeal Itaalias manööverdasid Prantsuse väed [[Laurent de Gouvion-Saint-Cyr|Saint-Cyri]] juhtimisel endiselt [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigi]] piiril. Prantslased olid hoolikalt jälginud Inglise-Vene väge, kellele oli usaldatud kuningriigi kaitse. Pärast Austerlitzi lahingut taandusid venelased Itaaliast ja britid ei soovinud üksi Napolit kaitsta, evakueerudes mandrilt täiesti ja taandudes tagasi [[Sitsiilia]]sse. Vahepeal korraldati Prantsuse vägi, mis paiknes [[Bologna]]s, ümber Napoli armeeks ja pandi Napoleoni venna [[Joseph Bonaparte]] nominaalse käsu alla. Siiski oli ''de facto'' komandör [[André Masséna]], kes juhtis I korpust ja kellele Joseph usaldas sissetungi. === Sissetung Napolisse === 9. veebruaril 1806 tungis Masséna Napoli kuningriiki ja kaks päeva hiljem põgenes [[Bourbonid|bourbonist]] Napoli kuningas [[Ferdinando I (Mõlema Sitsiilia)|Ferdinando IV]] samuti Sitsiiliasse, mida kaitses Briti laevastik. Napoli langes varsti prantslaste kätte ja veebruari lõpuks oli kuningriigist veel vaid kaks kohta vallutamata. Üks oli kindluslinn [[Gaeta]] Napolist põhja pool ja teine oli [[Calabria]] Itaalia lõunatipus, kuhu olid taandunud Napoli kuningliku armee riismed. Ferdinando lootis 1799. aasta sündmuste kordumist, kui rahvaülestõus Calabrias põhjustas lõpuks [[Parthenope vabariik|Parthenope vabariigi]] langemise, mis oli Prantsuse vasallriik, mis loodi pärast seda, kui napollased alistati esimest korda [[Teise koalitsiooni sõda|Teise koalitsiooni sõjas]]. Siiski sellist mässu ei toimunud ja 3. märtsil tungis kindral [[Jean-Louis-Ébénézer Reynier|Jean Reynier]], kes kamandas 10 000-mehelist Napoli armee II korpust, Calabriasse. Ainult vähesed kalaabrialased avaldasid vastupanu sissetungivale Prantsuse väele ja Napoli kuninglik armee alistati häälekalt [[Campo Tenese lahing]]us 10. märtsil 1806. Ferdinandol ei olnud nüüd muud valikut, kui loovutada Napoli troon prantslastele. Päev pärast Campo Tenese lahingut kuulutati Joseph uueks Napoli kuningaks. Nüüd põgenesid Napoli armee viimased regulaarväelased Sitsiiliasse ja prantslased kontrollisid kogu Itaalia maismaad, välja arvatud Gaeta kindlus, mida[[Gaeta piiramine (1806)| piirati]] 26. veebruarist saati. === Calabria ülestõus === Siiski ei läinud kõik prantslaste plaanide kohaselt. Varustusprobleemid tähendasid, et Reynier' II korpus Calabrias oli sunnitud elama vallutatud maast. Juba üle kuu toetasid piirkonna talupojad Napoli armeed ja olid lähedal näljale. Joseph tundus probleemidest ja võimaliku mässu ohust mitteteadlik olevat. Järelikult ei saadetud Itaalia lõunaossa erilisi varusid. Reynier võttis initsiatiivi ja hõivas varusid kohalikult rahvalt, mis viis ettearvatult märtsi lõpuks mässuni. See algas väikestest partisanijõukudest, mis lõpuks laienes terveid külasid hõlmavaks ülestõusuks prantslaste vastu. Kuna Gaeta kindlus oli veel vallutamata, ei saanud Joseph saata rohkem sõdureid Calabriasse, sundides Reynier'd tugevdama oma armeed kohalike sõduritega, keda värvati suurematest linnadest. Juuliks ei olnud Masséna veel suutnud Gaetat võtta Prantsuse suurtükiväe halva logistilise juhtimise tõttu, kergete tugevduste tõttu brittidelt mere poolt ja rea napollaste garnisoni edukate väljatungide tõttu Prantsuse sapööride vastu. Kui vaid Reynier' väike vägi ikka veel võitles Calabrias mässajate vastu, organiseerisid britid ekspeditsiooniväe [[John Stuart (Maida krahv)|John Stuarti]] juhtimisel, et hoida ära võimalik sissetung Sitsiiliasse ja võib-olla päästa valla täiemahuline mäss prantslaste vastu kogu Itaalias. Kuigi brittidel oli alguses edu, eriti [[Maida lahing]]us, nurjus brittidel nii Stuarti ekspeditsiooni tugevdamine kui ka püüe leevendada Gaeta piiramist. Kui Prantsuse suurtükivägi oli lõpuks võimeline pommitama linnamüüre täie võimsusega, alistusid napollased lõpuks 18. juulil, vabastades Masséna I korpuse. Pärast Gaeta alistamist kamandati Masséna Josephi poolt lõunasse toetama Reynier' II korpust brittide ja Calabria ülestõusnute vastu. Nüüd Itaalia mandril tõsiselt vähemusse jäänuna taandusid britid tagasi Sitsiiliasse. Siiski suruti mäss maha alles aastal 1807, mis ajaks palus Masséna juba luba erruminekuks. Esimest korda Napoleoni sõdade ajal kogesid prantslased julma sissisõda mässulise elanikkonna poolt. Prantslased leidsid, et ainus tõhus viis tegeleda sellise ülestõusuga oli kasutada Reynier' rakendatud terroritaktikat. See viitas samadele probleemidele, millega prantslased, ja eriti Joseph Bonaparte, seisid silmitsi Hispaanias [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõjas]]. == Tulemused == [[Pilt:Napoleonic Wars War of the Third Coalition.png|pisi|Kõik Kolmanda koalitsiooni sõjast osavõtnud. <span style="color:Blue;">Sinine</span>: Koalitsioon ning selle kolooniad ja liitlased. <span style="color:Green;">Roheline</span>: [[Prantsuse esimene keisririik]], selle protektoraadid, kolooniad ja liitlased]] Austerlitz ja eelnev kampaania muutsid põhjalikult Euroopa poliitika loomust. Kolme kuuga okupeerisid prantslased Viini, hävitasid kaks armeed ja alandasid Austria keisririiki. Need sündmused olid teravas kontrastis 18. sajandi jäikade võimustruktuuridega, kus suur Euroopa pealinn ei olnud kunagi vaenlase armee valduses. Austerlitz valmistas ette Prantsuse domineerimise lähiaastakümneteks Euroopa kontinendil, kuid üks selle kõige vahetum mõju oli Preisimaa ergutamine [[Neljanda koalitsiooni sõda|sõtta aastal 1806]]. Prantsusmaa ja Austria sõlmisid vaherahu 4. detsembril ning [[Pressburgi rahu (1805)|Pressburgi rahu]] 22 päeva hiljem lülitas viimase sõjast välja. Austria nõustus tunnustama Prantsusmaa Campo Formio (1797) ja Lunéville'i (1801) lepingutega võetud territooriumi, loovutama maid Baierile, [[Württembergi kuningriik|Württembergile]] ja [[Badeni suurhertsogiriik|Badenile]], kes olid Napoleoni Saksa liitlased, ning maksma 40 miljonit franki sõjahüvitist. [[Veneetsia]] anti samuti [[Itaalia kuningriik (Napoleoni)|Itaalia kuningriigile]]. See oli karm lõpp Austriale, kuid kindlasti mitte katastroofiline rahu. Vene armeel lubati taanduda kodusele territooriumile ja prantslased asusid laagrisse Lõuna-Saksamaal. [[Saksa-Rooma riik]] pühiti samuti tõhusalt minema, 1806 oli selle viimane aasta. Napoleon asutas [[Reini Liit|Reini Liidu]], rida Saksa riike, kes pidid olema puhvriks Prantsusmaa ja Preisimaa vahel. Preisimaa nägi neid ja teisi käike solvanguna oma seisundile, kui peamine võim Kesk-Euroopas, ja see asus aastal 1806 Prantsusmaaga sõtta. Itaalias jäi poliitiline olukord muutumatuks aastani 1815, Briti ja Sitsiilia väed kaitsesid Bourbonist kuningat Ferdinandot Sitsiilias ja Napoli kuningas (Napoleoni) hoidis kontrolli all mandrit. 1808. aastal sai [[Joachim Murat]] Napoli kuningaks, kui Joseph Bonaparte sai Hispaania kuningaks. Murat tegi mitu katset ületada [[Sitsiilia väin]], mis kõik ebaõnnestusid, vaatamata ükskord sillapea hõivamisele Sitsiilias. == Vaata ka == * [[Neljanda koalitsiooni sõda]] [[Kategooria:Kolmas koalitsioonisõda‎| ]] 4ud0vfky0okmrkkb6d71q7o0pvtcylk 10 341522 7167878 7162544 2026-06-05T12:46:42Z Andreas003 7485 7167878 wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} ==Kood== <pre style="overflow:auto;"> {{Partei | nimi = | nimi_keeles = | logo = | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = <!-- vaikimisi "Esimees" --> | juht = | peasekretär = | asutamine = | lõpetamine = | peakorter = | ideoloogia = | spekter = | koalitsioon = | europarlament = | kohti1_kus = | kohti1 = | kohti2_kus = | kohti2 = | liikmeid = | loosung = | värvid = | meediakanal = | kodulehekülg = | värvus = }}</pre> ==Kasutamine== {{Partei | nimi = Eesti Reformierakond | staatus = Eesti erakond | juht = [[Andrus Ansip]] | peasekretär = Martin Kukk | asutamine = [[1994]] | peakorter = Tallinn | ideoloogia = [[Liberalism]] | koalitsioon = [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] | europarlament = [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]] | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = 30 | liikmeid = 11 518 <small>(31.12.2012)</small> | meediakanal = [[Paremad Uudised]]<br />[[Reformikiri]] | kodulehekülg = [http://www.reform.ee/ www.reform.ee] | värvus = orange }} <pre style="overflow:auto;"> {{Partei | nimi = Eesti Reformierakond | staatus = Eesti erakond | juht = [[Andrus Ansip]] | peasekretär = Martin Kukk | asutamine = [[1994]] | peakorter = Tallinn | ideoloogia = [[Liberalism]] | koalitsioon = [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] | europarlament = [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]] | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = 30 | liikmeid = 11 518 <small>(31.12.2012)</small> | meediakanal = [[Paremad Uudised]]<br />[[Reformikiri]] | kodulehekülg = [http://www.reform.ee/ www.reform.ee] | värvus = orange }}</pre> == Malliandmed == <templatedata> { "params": { "värvus": { "aliases": [ "colorcode" ] }, "nimi": { "aliases": [ "partei_nimi" ], "required": true }, "nimi_keeles": { "aliases": [ "partei_nimi_keeles" ], "description": "Nimi originaalkeeles." }, "logo": { "aliases": [ "partei_logo" ], "type": "wiki-file-name" }, "logo_suurus": {}, "staatus": { "aliases": [ "partei_staatus" ] }, "juhi nimetus": { "description": "Juhi nimetus, vaikimisi \"Esimees\"." }, "juht": { "aliases": [ "esimees" ], "description": "Juhi nimi." }, "peasekretär": {}, "asutamine": { "description": "Asutamisaeg." }, "lõpetamine": { "description": "Tegevuse lõpetamise aeg." }, "peakorter": {}, "ideoloogia": {}, "koalitsioon": { "description": "Teised erakonnad koalitsioonis." }, "europarlament": { "aliases": [ "Eurparlament" ], "description": "Europarlamendi fraktsioon" }, "euroopa_tasandi_erakond": { "aliases": [ "Euroopa_tasandi_erakond" ], "description": "Euroopa tasandi erakond, millesse partei kuulub" }, "valimisblokk": { "description": "Valimisblokk, milles erakond tegutseb." }, "kohti1_kus": { "description": "Näiteks \"Riigikogus\"." }, "kohti1": { "aliases": [ "Riigikogus", "kohti Riigikogus" ], "description": "Kohtade arv." }, "kohti2_kus": {}, "kohti2": {}, "liikmeid": { "aliases": [ "Liikmeid" ], "description": "Liikmete arv." }, "meediakanal": { "aliases": [ "ajaleht" ] }, "kohti3_kus": { }, "kohti3": { }, "kohti4_kus": { }, "kohti4": { }, "liikmeid_viide": { "description": "Viide liikmete arvu järel." }, "eelkäija": {}, "järglaserakond": {}, "kodulehekülg": {}, "noorteorganisatsioon": { "description": "Erakonna noorteorganisatsioon." }, "lipp": { "aliases": [ "partei_lipp" ], "type": "wiki-file-name", "description": "Erakonna lipp." }, "lipp_suurus": { "description": "Lipu pildi suurus." } }, "description": "Infokast kasutamiseks erakondade artiklites.", "format": "block" } </templatedata> <includeonly> [[Kategooria:Infokastid]] [[Kategooria:Poliitika mallid]] </includeonly> nfuxru760u9zqfa2xjd4s8e7usn2q00 7167881 7167878 2026-06-05T12:53:54Z Andreas003 7485 7167881 wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} ==Kood== <pre style="overflow:auto;"> {{Partei | nimi = | nimi_keeles = | logo = | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = <!-- vaikimisi "Esimees" --> | juht = | peasekretär = | asutamine = | lõpetamine = | peakorter = | ideoloogia = | spekter = | koalitsioon = | europarlament = | kohti1_kus = | kohti1 = | kohti2_kus = | kohti2 = | liikmeid = | loosung = | värvid = | meediakanal = | kodulehekülg = | värvus = | euroopa_tasandi_erakond = | valimisblokk = | kohti3_kus = | kohti3 = | kohti4_kus = | kohti4 = | liikmeid_viide = | noorteorganisatsioon = | lipp = | lipp_suurus = }}</pre> ==Kasutamine== {{Partei | nimi = Eesti Reformierakond | staatus = Eesti erakond | juht = [[Andrus Ansip]] | peasekretär = Martin Kukk | asutamine = [[1994]] | peakorter = Tallinn | ideoloogia = [[Liberalism]] | koalitsioon = [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] | europarlament = [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]] | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = 30 | liikmeid = 11 518 <small>(31.12.2012)</small> | meediakanal = [[Paremad Uudised]]<br />[[Reformikiri]] | kodulehekülg = [http://www.reform.ee/ www.reform.ee] | värvus = orange | euroopa_tasandi_erakond = | valimisblokk = | kohti3_kus = | kohti3 = | kohti4_kus = | kohti4 = | liikmeid_viide = | noorteorganisatsioon = | lipp = | lipp_suurus = }} <pre style="overflow:auto;"> {{Partei | nimi = Eesti Reformierakond | staatus = Eesti erakond | juht = [[Andrus Ansip]] | peasekretär = Martin Kukk | asutamine = [[1994]] | peakorter = Tallinn | ideoloogia = [[Liberalism]] | koalitsioon = [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] | europarlament = [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]] | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = 30 | liikmeid = 11 518 <small>(31.12.2012)</small> | meediakanal = [[Paremad Uudised]]<br />[[Reformikiri]] | kodulehekülg = [http://www.reform.ee/ www.reform.ee] | värvus = orange }}</pre> == Malliandmed == <templatedata> { "params": { "värvus": { "aliases": [ "colorcode" ] }, "nimi": { "aliases": [ "partei_nimi" ], "required": true }, "nimi_keeles": { "aliases": [ "partei_nimi_keeles" ], "description": "Nimi originaalkeeles." }, "logo": { "aliases": [ "partei_logo" ], "type": "wiki-file-name" }, "logo_suurus": {}, "staatus": { "aliases": [ "partei_staatus" ] }, "juhi nimetus": { "description": "Juhi nimetus, vaikimisi \"Esimees\"." }, "juht": { "aliases": [ "esimees" ], "description": "Juhi nimi." }, "peasekretär": {}, "asutamine": { "description": "Asutamisaeg." }, "lõpetamine": { "description": "Tegevuse lõpetamise aeg." }, "peakorter": {}, "ideoloogia": {}, "koalitsioon": { "description": "Teised erakonnad koalitsioonis." }, "europarlament": { "aliases": [ "Eurparlament" ], "description": "Europarlamendi fraktsioon" }, "euroopa_tasandi_erakond": { "aliases": [ "Euroopa_tasandi_erakond" ], "description": "Euroopa tasandi erakond, millesse partei kuulub" }, "valimisblokk": { "description": "Valimisblokk, milles erakond tegutseb." }, "kohti1_kus": { "description": "Näiteks \"Riigikogus\"." }, "kohti1": { "aliases": [ "Riigikogus", "kohti Riigikogus" ], "description": "Kohtade arv." }, "kohti2_kus": {}, "kohti2": {}, "liikmeid": { "aliases": [ "Liikmeid" ], "description": "Liikmete arv." }, "meediakanal": { "aliases": [ "ajaleht" ] }, "kohti3_kus": { }, "kohti3": { }, "kohti4_kus": { }, "kohti4": { }, "liikmeid_viide": { "description": "Viide liikmete arvu järel." }, "eelkäija": {}, "järglaserakond": {}, "kodulehekülg": {}, "noorteorganisatsioon": { "description": "Erakonna noorteorganisatsioon." }, "lipp": { "aliases": [ "partei_lipp" ], "type": "wiki-file-name", "description": "Erakonna lipp." }, "lipp_suurus": { "description": "Lipu pildi suurus." } }, "description": "Infokast kasutamiseks erakondade artiklites.", "format": "block" } </templatedata> <includeonly> [[Kategooria:Infokastid]] [[Kategooria:Poliitika mallid]] </includeonly> gko65o9i2gj8b63qkusxmfw9qn3wf5l 0 352124 7168107 6977096 2026-06-05T22:41:49Z Juhan242 213253 /* */ 7168107 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Gabriel Narutowicz | pilt = Gabriel narutowicz.jpg | pildiallkiri = Gabriel Narutowicz | amet = Poola president | ametiajaalgus = [[11. detsember]] [[1922]] | ametiajalõpp = [[16. detsember]] 1922 | eelmine = [[Józef Piłsudski]] (riigipea) | järgmine = [[Maciej Rataj]] (k.t.)<br>[[Stanisław Wojciechowski]] | amet2 = [[Poola välisminister]] | ametiajaalgus2 = [[28. juuni]] 1922 | ametiajalõpp2 = [[14. detsember]] 1922 | eelmine2 = [[Konstanty Skirmunt]] | järgmine2 = [[Aleksander Skrzyński]] | amet3 = Poola avalike tööde minister | ametiajaalgus3 = [[28. juuni]] [[1920]] | ametiajalõpp3 = [[6. juuni]] 1922 | eelmine3 = [[Andrzej Kędzior]] | järgmine3 = [[Władysław Ziemiński]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | sünninimi = Gabriel Józef Narutowicz | sünniaeg = [[17. märts]] [[1865]] | sünnikoht = [[Telšiai]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1922|12|16|1865|03|17}} | surmakoht = [[Varssavi]] | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Šveitsi Föderaalne Tehnikakõrgkool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[Pilt:POL_CoA_Narutowicz.png|pisi|Vapp.]] '''Gabriel Józef Narutowicz''' ([[17. märts]] [[1865]] [[Telšiai]] – [[16. detsember]] [[1922]] [[Varssavi]]) oli poola [[insener]] ja [[poliitik]], [[Poola]] esimene [[president]]. Gabriel Narutowicz oli pärit [[šlahta]] hulka kuuluvast perekonnast. [[Gümnaasium]]i lõpetamise järel õppis ta lühikest aega [[Peterburi]]s ning aastatel [[1887]]–[[1891]] [[Zürich]]is [[Šveitsi Föderaalne Tehnikakõrgkool|Šveitsi Föderaalses Tehnikakõrgkoolis]], mille ta lõpetas inseneridiplomiga. [[1896]]. aastal sai ta [[Šveits]]i kodakondsuse. Seejärel tegutses Narutowicz kõrgkooli õppejõuna ning osales insenerina tammide ehitustel. Poola iseseisvuse taastamise järel pöördus ta [[1920]]. aastal kodumaale tagasi. Esialgu oli ta teedeminister ja [[28. juuni]]l 1922 sai ta [[Poola välisminister|välisministriks]]. [[9. detsember|9. detsembril]] 1922 valiti Gabriel Narutowicz Poola parlamendi poolt esimeseks Poola presidendiks. Tema valimist toetasid vasakpoolsed, Talurahvapartei ja rahvusvähemuste esindajad. [[11. detsember|11. detsembril]] andis ta presidendivande ning asus täitma ametikohustusi.<ref>http://www.biographybase.com/biography/Narutowicz_Gabriel.html</ref> [[16. detsember|16. detsembril]] 1922 mõrvas paremäärmuslane [[Eligiusz Niewiadomski]] ta kunstigaleriis kunstinäituse avamise ajal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.president.pl/en/president/polish-presidents/gabriel-narutowicz/ |vaadatud=2014-08-09 |arhiivimisaeg=2019-03-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190326120115/https://www.president.pl/en/president/polish-presidents/gabriel-narutowicz/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Narutowicz, Gabriel}} [[Kategooria:Poola presidendid]] [[Kategooria:Poola välisministrid]] [[Kategooria:Tapetud poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1865]] [[Kategooria:Surnud 1922]] fdxrnj6pgrx1187o5dh0rzy5r6ft5kg 0 361225 7167985 6358004 2026-06-05T17:06:51Z Ojassaar 206682 7167985 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Männi-vaigumähkur | pilt = Petrova_rexinella_3_beentree.jpg | pildi_kirjeldus = Männi-vaigumähkur | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | alamklass = [[Tiibputukad]] ''[[Pterygota]]'' | infraklass = [[Uustiibsed]] ''Neoptera'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | ülemsugukond = ''[[Tortricoidea]]'' | sugukond = [[Mähkurlased]] ''Tortricidae'' | alamsugukond = ''[[Olethreutinae]]'' | triibus = ''[[Eucosmini]]'' | perekond = ''[[Retinia]]'' | liik = '''Männi-vaigumähkur''' | binaarne = ''Retinia resinella'' | binaarse_autor = ([[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]]) | sünonüümid =*''Petrova resinella'' *''Petrova rexinella'' *''Phalaena resinella'' <small>Linnaeus, 1758</small> *''Carpocapsa obesana'' <small>Laharpe, 1858</small> *''Scoparia resinalis'' <small>Guenee, 1854</small> *''Pyralis resinana'' <small>Fabricius, 1794</small> *''Scoparia resinea'' <small>Haworth, [1811]</small> }} '''Männi-vaigumähkur''' (''Retinia resinella'') on [[liblikalised|liblika]][[liik (bioloogia)|liik]].<ref>[[Loomade elu]] 3:295.</ref> ==Levila== Neid võib kohata [[Euroopa]]s ja [[Venemaa]] idaosas. ==Kirjeldus== Männi-vaigumähkuri areng kestab 2 aastat. Röövikud toituvad [[harilik mänd|hariliku männi]] võrsetest ja talvituvad puu otsas – [[männivaik|männivaigust]] ''pesakookonis''.<ref>[[Peeter Ernits]], [https://web.archive.org/web/20140221232250/http://epl.delfi.ee/news/melu/manni-vaigumahkuri-pulmad-on-tuleval-aastal.d?id=50722102 Männi-vaigumähkuri pulmad on tuleval aastal], 16. detsember 1995, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)</ref> Teisel aastal suureneb männivaigust ''pesa'' ning röövik talvitub taas kord ja nukkub varakevadel sealsamas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} *[http://www.faunaeur.org/full_results.php?id=438741 Sissekanne Fauna Europaea-s] <small>''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Retinia resinella]] seisuga 07.02.2014.''</small> [[Kategooria:Mähkurlased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 14iv62xl97cjcx7q6b5h5hbrh8muvme 0 368585 7168246 3897095 2026-06-06T09:44:34Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti varauusaeg]] 7168246 wikitext text/x-wiki '''Mõisastamine''' on [[talupoeg]]ade kasutuses olnud maa ühendamine [[mõisamaa]]ga<ref name="EEveebis">{{EEveebis|mõisastamine|22.04.2014}}</ref>. Mõisastamine muutus Euroopas laialdaseks, kui põllumajandussaadusi hakati müüma<ref name="EEveebis"/>. Ida-[[Saksamaa]]l ja [[Baltimaad]]es toimus laialdane mõisastamine 15.–18. sajandil<ref name="EEveebis"/>. [[Inglismaa]]l toimus mõisastamine [[tarastamine|tarastamise]] kujul<ref name="EEveebis"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnaraamatus|mõisastamine}} [[Kategooria:Uusaeg]] [[Kategooria:Eesti varauusaeg]] dt217zglklkst3x0ugxld4gz26q215f 0 373312 7168091 6575630 2026-06-05T21:54:58Z Andreas003 7485 7168091 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Partei | partei_nimi = Soome Kristlikud Demokraadid | partei_nimi_keeles = Suomen Kristillisdemokraatit | partei_logo = Christian Democrats (Finland) logo 2022.svg | partei_staatus = | esimees = [[Sari Essayah]] | peasekretär = [[Mikko Rekimies]] | asutamine = [[1958]] | peakorter = Karjalankatu 2 C, 00520 [[Helsingi]] | ideoloogia = [[kristlik demokraatia]]<br>[[sotsiaalne konservatism]] | koalitsioon = | kohti1_kus = [[Eduskunta|Eduskunnas]] | kohti1 = 5 | europarlament = [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]] | ajaleht = [[KD-Lehti]] | liikmeid = 8370 (2020) | kodulehekülg = [https://www.kd.fi/ kd.fi] | värvus = #2B67C9 | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Rahvapartei]] }} '''Soome Kristlikud Demokraadid''' ([[soome keel]]es ''Suomen Kristillisdemokraatit''; [[rootsi keel]]es ''Kristdemokraterna i Finland'') on [[Soome]] [[Kristlik demokraatia|kristlik-demokraatlik]] ja konservatiivne [[erakond]]. Erakond asutati [[6. mai]]l [[1958]]. Varem oli erakonna nimi '''Soome Kristlik Liit''' (''Suomen Kristillinen Liitto''). Erakonna esimees on alates [[2015]]. aastast [[Sari Essayah]]. Enne teda oli esimees alates [[2004]]. aastast [[Päivi Räsänen]]. Kristlikel demokraatidel on 8834 liiget (2018). Eduskunna valimistel on erakond viimastel aastatel saanud 4–5 protsenti häältest ja kuni kümme kohta Soome 200-liikmelises [[Eduskund|parlamendis]]. == Erakonna esimehed == *[[Olavi Päivänsalo]] 1958–1964 *[[Ahti Tele]] 1964–1967 *[[Eino Sares]] 1967–1970 *[[Olavi Majlander]] 1970–1973 *[[Raino Westerholm]] 1973–1982 *[[Esko Almgren]] 1982–1989 *[[Toimi Kankaanniemi]] 1989–1995 *[[Bjarne Kallis]] 1995–2004 *[[Päivi Räsänen]] 2004–2015 *[[Sari Essayah]] 2015– == Välislingid == * [https://www.kd.fi/ Koduleht] [[Kategooria:Soome parteid]] noxj2mcvwfubz8497mqs4mytb91pbz2 0 380874 7168131 7116153 2026-06-06T04:34:53Z Taurus404 80079 7168131 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Infokast ametiisik | nimi = Aleksandar Vučić | pilt = Aleksandar Vučić 2024 (cropped).jpg | pildiallkiri = Aleksandar Vučić (2024) | amet = [[Serbia president]] | ametiajaalgus = 31. mai 2017 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Tomislav Nikolić]] | järgmine = | amet2 = Serbia peaminister | ametiajaalgus2 = 27. aprill 2014 | ametiajalõpp2 = 31. mai 2017 | eelmine2 = [[Ivica Dačić]] | järgmine2 = Ivica Dačić (k.t.)<br>[[Ana Brnabić]] | amet3 = Serbia esimene asepeaminister | ametiajaalgus3 = 27. juuli 2012 | ametiajalõpp3 = 27. aprill 2014 | eelmine3 = | järgmine3 = Ivica Dačić | amet4 = Serbia kaitseminister | ametiajaalgus4 = 27. juuli 2012 | ametiajalõpp4 = 2. september 2013 | eelmine4 = [[Dragan Šutanovac]] | järgmine4 = [[Nebojša Rodić]] | amet5 = Serbia infominister | ametiajaalgus5 = 24. märts 1998 | ametiajalõpp5 = 24. oktoober 2000 | eelmine5 = [[Radmila Milentijević]] | järgmine5 = Ivica Dačić<br>[[Biserka Matić-Spasojević]]<br>[[Bogoljub Pejčić]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Aleksandar Vučić | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1970|03|05}} | sünnikoht = [[Belgrad]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Serbia Radikaalne Partei]] (1993–2008)<br>[[Serbia Progressiivne Partei]] (2008–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Belgradi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Signature_Aleksandar_Vučić.svg | moodul = }} '''Aleksandar Vučić''' (sündinud [[5. märts]]il [[1970]] [[Belgrad]]is) on [[Serbia]] jurist ja poliitik. Alates [[31. mai]]st [[2017]] on ta [[Serbia president]], enne seda oli ta [[27. aprill]]ist [[2014]] kuni 31. maini 2017 [[Serbia peaminister]]. Ta on [[Serbia Progressiivne Partei|Serbia Progressiivse Partei]] esimees. Aastatel [[1998]]–[[2000]] oli ta infominister ja [[2012]]–[[2013]] kaitseminister. {{JÄRJESTA:Vučić, Aleksandar}} [[Kategooria:Serbia presidendid]] [[Kategooria:Serbia peaministrid]] [[Kategooria:Serbia juristid]] [[Kategooria:Belgradi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 0trz5kw29aoy7eie7f2pzo5tt1t8q97 0 384290 7167944 7025958 2026-06-05T15:19:23Z ~2026-33423-86 231068 /* Kehra koolis õppinud silmapaistvaid inimesi */ 7167944 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kehra Gymnasium.jpg|pisi|Kehra Gümnaasium 2020. aasta lõpus]] [[Pilt:Kehra_G%C3%BCmnaasium.JPG|pisi|Kehra Gümnaasiumi fassaad enne 2012. aastat]] [[Pilt:Kehra Elementary School 2020.jpg|pisi|Kehra Gümnaasiumi algklasside maja 2020. aasta sügisel aadressil [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Kehra)|F. R. Kreutzwaldi tänav]] 4]] '''Kehra Gümnaasium''' on üldhariduskool [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] [[Kehra]]s. [[1850]]. aastal loodi Kehra Vallakool.<ref name="Eesti koolid, 2001">M. Kaasik, 2001. Eesti koolid 2000. Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 17</ref> Hiljem on kool kandnud nimesid Kehra Algkool (aastast 1920), Kehra Mittetäielik Keskkool (aastast 1944), Kehra Keskkool (aastast 1946).<ref name="Eesti koolid, 2001"/> 2007. aastal nimetati kool Kehra Gümnaasiumiks. == Ajalugu == === 1850–1918 Kehra Külakool ja Vallakool === 1850 ehitati Kehra külasse jõe äärde koolimaja. Koolitöö algas mõni päev enne mardipäeva. Esimene õpetaja oli Jakob Jäger. Õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja rehkendamist. Kooli pidas üleval mõisahärra. === 1918–1940 Kehra Algkool === 1. novembrist 1919 paiknes Kehra 4-klassiline Algkool riigimõisalt renditud 1914. aastal ehitatud mansardkorrusega puumajas, mis seisis raudteeülesõidust paremat kätt Anija tee ääres. Hoone hävis sõja ajal. Õpetati emakeelt, kodulugu, matemaatikat, looduslugu, maateadust, ajalugu, saksa keelt, joonistamist, laulmist, käsitööd ja võimlemist. 1928/1929. õppeaastal sai kool 6-klassiliseks algkooliks. Kooli pidaja oli [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija vald]]. 1938. aasta 11. septembril hakati arhitekt [[Erich Jacoby]] projekti järgi ehitama [[Kehra mõis|Kehra]] [[Kehra mõisapark|mõisapar]]gi äärde uut koolimaja. Uus koolimaja aadressil [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Kehra)|F. R. Kreutzwaldi tänav]] 4 õnnistati sisse 8. oktoobril 1939. See valge maja oli tol ajal suurim ja moodsaim maakoolimaja Harjumaal.{{lisa viide}} Õpilasorganisatsioonidest tegutsesid [[Eesti Noorte Punane Rist]], Lootusliit, noorkotkaste ja kodutütarde rühmad. === 1940–1944 Kehra 6-klassiline Algkool ja Üldhariduslik Täiendkool === Kooli tüüp oli mittetäielik keskkool, avatud oli seitse klassi. Sõja ajal kasutati koolimaja ka mobiliseeritute väljaõppe laagripaigana. Koolimajas elas kirjanik [[Richard Roht]], kelle abikaasa oli õpetaja. === 1944–1946 Kehra Mittetäielik Keskkool === Kool oli 7-klassiline. Uued õppeained olid vene keel, konstitutsioon, sõjaline õpetus. Eesti-aegsete noorsooühenduste tegevus oli lõpetatud, loodud olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. Kool kuulus riigile. === 1946–2007 Kehra Keskkool === *1946 – kool alustas tööd keskkoolina. Kooli juures avati ka vene õppekeelega klassid. Kool töötas sellest ajast alates kahes vahetuses. *1946 – koolimajas kohandati kaks ruumi internaadiks. Hiljem koliti internaat Kehra külasse Pirgule, sealt omakorda Raja tänavale. *Koolis tegutses rahvatantsurühm õpetaja Helmi Hindrikuse juhtimisel. *1950 – Kehra Keskkooli esimeses lennus lõpetas 14 õpilast. Klassijuhataja oli Alfred Grents. *1950 – koolis tegutsesid naiskoor ja meeskoor Johannes Luo eestvedamisel, segakoor Herbert Vinbergi juhtimisel, mudilaskoor Vanda Ranne juhtimisel. *1951. aasta sügis – koolimaja kõrvale hakati rajama kooli staadionit ja lasketiiru. *1957 – kooli direktoriks sai 26-aastane Johannes Kork, kes hakkas võitlema uue koolimaja eest. *1960 – mõisapargis ehitati välja palliplatsid (käsipall, korvpall, tennis). Talvel oli seal liuväli. *1961. aasta 8. november – kool kolis uude neljakorruselisse koolimajja, kus lisaks ilusatele heledatele klassiruumidele olid järgmised kabinetid: bioloogia, keemia, füüsika, muusika, poistele puidu- ja metallitööklass, tütarlastele käsitööklass ning õppeköök. Kooli võimla oli sel ajal ainuke täismõõtmes võimla Harjumaal. Vanasse koolimajja asus internaat. Kool töötas kakskeelsena ja kahes vahetuses. *1962 – koolimajas alustas allüürnikuna tegevust Kehra Lastemuusikakool, praegune Kunstidekool. *1968 – esimene vene keskkooli lend lõpetas 16 õpilasega, klassijuhataja Mall Peletskaja. *1975 – vana maja juurdeehitisena saadi uus internaat ning 1. septembril alustasid algklassid õppetööd vanas koolimajas. Kool hakkas töötama ühes vahetuses. *1975–1985 – ehitati välja ja sisustati ainekabinetid. Õppetöö viidi koduklassidest üle aineklassidesse. *1984. aasta 14. mai – väikese koolimaja katus põles. *1988 – likvideerusid nii pioneeri- kui ka komsomoliorganisatsioon. *1988 – kooli aulas lehvis esimest korda sinimustvalge lipp ja tähistati jõule. *1991 – kool sai munitsipaalkooliks. Kooli pidajaks sai Kehra linnavalitsus. *1998 – kooli internaat lõpetas tegevuse. *1998. aasta 4. juuni – kooli külastas Eesti president Lennart Meri. *2000 – Kehra kool tähistas oma 150. aastapäeva. Selleks puhuks anti välja Kehra kooli ajalugu käsitlev juubeliraamat. *2002. aastast alates on kooli pidaja Anija vald. *2005. aasta 18. veebruar – avati pidulikult koolimaja juurdeehitis – spordihoone ehk Anija valla spordikeskus. Spordihoone ühendati koolimajaga aula eest algava galerii kaudu. *2005/2006. õa – kool ühines hilise keelekümbluse programmiga: vene kooli kuuendas klassis hakkasid õpilased omandama osa õppeaineid eesti keeles. *2006 – tegutsemist alustas T.O.R.E. – noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis. === Alates 2007 Kehra Gümnaasium === *2007 – kool nimetati Kehra Gümnaasiumiks. *2006/2007. õa – vene kooli esimeses klassis alustati osalise varajase keelekümblusega. *2012 – kooli pidaja Anija vald renoveeris suure koolimaja. *2012/2013. õa – liituti varase täiskeelekümblusprogrammiga. Keelekümblusklassis toimub õppetöö eesti keeles. *2016/2017. õa – gümnaasiumi õppekava täiendati valikainetega. 2016. aastal oli valikus 29 valikainet. *2018. aasta kevad – algklasside maja hoovis avati linnulaulu kooliõu. *2018. aasta 8. november – algklasside majas eksponeeriti taas [[Viktor Turpi]] restaureeritud maali "Kalevi tulek" (kunstniku kingitus koolile 1939. aastast). == Koolijuhid == {{Veergude loend|laius=18em| *1850–1853 Jakob Jäger *1853–1861 Hans Piimson *1862–1865 Karl Auder *1865–1877 Hindrek Schönberg *1877–1885 Karl-Gustav Nahkur *1885–1887 Tõnis Bottcer *1887–1892 Johannes Kirchbaum *1892–1894 Carl-Gustav Johanson *1894–1899 Jakob Tannanthal *1899–1904 Anton Tomberg *1904–1913 Gustav Vilberg (Vilbaste) *1913–1914 Hans Männik *1914–1921 Alfred Liigmann *1921–1922 Ida Smidt *1922–1935 Maria Ehrenbusch *1935–1942 Leopold Matt *1942–1944 Harri Jürima *1944–1947 Julius Osvet *1947–1947 Julius Meimann *1947–1957 Abram Repponen *1957–1975 Johannes Kork *1975–1994 Harri Ellart *1994–2002 Olav Eensalu *2002–2003 Anne Tammaru (direktori kt) *2003–2012 Urve Rannaääre *2012–2015 Ivo Tupits *2015–… Kaido Kreintaal}} == Sümboolika == Kooli märgi autor on kunstiõpetaja Otti Pille, kes töötas koolis aastatel 1953–1971. Kunagine koolimärk on praeguse logo ja lipu kavandi aluseks. 2011. aastal muudeti autori loal kavandid praegusele nimele vastavaks. Kehra kooli vilistlaste ühendus kinkis koolile uue lipu. == Kehra koolis õppinud silmapaistvaid inimesi == *[[Gennadi Vainikko]], matemaatik ja akadeemik, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, lõpetas Kehra Keskkooli 1956. aastal kuldmedaliga. *[[Rein Loik]], riigi- ja omavalitsustegelane, endine haridusminister, lõpetas Kehra Keskkooli 1968. aastal. *[[Marja Kallasmaa]], keeleteadlane, filosoofiadoktor, lõpetas Kehra Keskkooli 1968. aastal. *[[Silvi Vrait]], laulja, pedagoog, lõpetas Kehra Keskkooli 1969. aastal. *[[Jevgeni Nurmla]], mälumängur, lõpetas Kehra Keskkooli 1977. aastal. *[[Jüri Lepp]], teenekas käsipallitreener, lõpetas Kehra Keskkooli 1977. aastal. *[[Laine Mägi]], näitleja, käis Kehras algkoolis. *[[Terje Pennie|Terje Pennie-Kolberg]], näitleja, lõpetas Kehra Keskkooli 1978. aastal. *[[Kare Kauks]], laulja, pedagoog, lõpetas Kehra Keskkooli 1979. aastal. *[[Valdo Praust]], küberneetik, mõisate uurija, jalgrattamuuseumi asutaja, lõpetas Kehra Keskkooli 1988. aastal. *[[Ingomar Vihmar]], näitleja, lavastaja, teatrijuht, lõpetas Kehra Keskkooli 1988. aastal. *[[Eva Koldits]], lavastaja ja näitleja, lõpetas Kehra Keskkooli 1995. aastal. *[[Karmen Pedaru]], modell, lõpetas Kehra Gümnaasiumi 2008. aastal. *Kristjan Põder, räppar, tuntud lavanimega Päda, lõpetas 2010. aastal vms. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kehra.edu.ee/ Kooli koduleht] *Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum [https://www.tlu.ee/sites/default/files/Eesti%20Pedagoogika%20Arhiivmuuseum/harju-jaani/index_kehra.html/ Harju-Jaani kihelkonna koolid] *[https://sonumitooja.ee/kehra-guemnaasium-taehistas-160-suennipaeeva/ Kehra Gümnaasium tähistas 160. sünnipäeva], Sõnumitooja, 26.10.2010 *Külli Koppelmaa: [https://sonumitooja.ee/keh%C2%ADra-gum%C2%ADnaa%C2%ADsium-vo%C2%ADtab-ka%C2%ADsu%C2%ADtu%C2%ADse%C2%ADle-koo%C2%ADli%C2%ADvor%C2%ADmi/ Kehra Gümnaasium võtab kasutusele koolivormi], Sõnumitooja, 06.06.2018 * [https://sonumitooja.ee/keh%C2%ADra-koo%C2%ADli-maal-ka%C2%ADle%C2%ADvi-tu%C2%ADlek-on-res%C2%ADtau%C2%ADree%C2%ADri%C2%ADtud/ Kehra kooli maal "Kalevi tulek" on restaureeritud], Sõnumitooja, 14.11.2018 *Vastukaja uudiselõigule: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sergei-metlev-eesti-lasteaiast-tulnud-tudruku-eesti-klassi-votmata-jatmine-paneb-eesti-riigis-pettuma?id=79759668 Sergei Metlev: eesti lasteaiast tulnud tüdruku eesti klassi võtmata jätmine paneb Eesti riigis pettuma], 7. oktoober 2017 [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Kehra]] bo6nt0n2dvkan9k3nyaanb4ihwxwmw6 0 385230 7168092 6973561 2026-06-05T21:57:01Z Andreas003 7485 7168092 wikitext text/x-wiki {{Partei | partei_nimi = Ülekreekaline Sotsialistlik Liikumine | partei_nimi_keeles = Πανελλήνιο Σοσιαλιστικό Κίνημα | partei_logo = Panellinio Sosialistiko Kinima Logo.svg | partei_staatus = | asutamine = [[1974]] | peakorter = οδός Ιπποκράτους 22, [[Ateena]] | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | ajaleht = | liikmeid = | kodulehekülg = http://www.pasok.gr | colorcode = #008142 | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] }} '''Ülekreekaline Sotsialistlik Liikumine''' (Πανελλήνιο Σοσιαλιστικό Κίνημα), tuntud [[akronüüm]]i '''PASOK''' (ΠΑΣΟΚ) järgi, on [[Kreeka]]s tegutsev [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]] [[erakond]].<ref name="re9gF" /> Erakond asutas 3. septembril 1974 [[Andréas Papandréou]]. 1981. aasta valimistel sai PASOK-ist esimene [[vasakpoolsus|vasakpoolne]] partei, mis Kreeka [[parlament|parlamendis]] enamuse võitis. PASOK on [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistliku Internatsionaali]],<ref name="xkReA" /> Progressiivse Alliansi<ref name="h16vb" /> ja Euroopa Sotsialistide Partei liige.<ref name="3VfCt" /> [[Euroopa parlament|Euroopa parlamendis]] kuuluvad PASOK-i liikmed sotsiaaldemokraatide fraktsiooni. PASOK-i tunnusvärv on [[roheline]]. PASOK oli aastakümneid [[parempoolsus|parempoolse]] Uue Demokraatia kõrval üks kahest Kreeka poliitika olulisemast erakonnast, kuid kuna [[Geórgios Papandréou noorem|Geórgios Papandréou]] valitsus viis võlakriisi tingimustes välislaenude saamise nimel läbi ulatusliku kärpeprogrammi, on PASOK-i toetajate hulk drastiliselt vähenenud. 2014. aasta novembri seisuga käärivad erakonnas pinged. Toetus on madal ja erakonna eelmisel ja praegusel juhil on tulevikust erinev nägemus. Praegune liider [[Evángelos Venizélos]] on teinud ettepaneku luua PASOK-i baasil uus erakond Demokraatlik Partei.<ref name="7jyj4" /> Geórgios Papandréou on teatanud soovist korraldada erakorraline parteikongress ja nõuab uue esimehe valimist.<ref name="4pq8B" /> ==Algus== [[Pilt:Aristotelous-PASOK.png|pisi|PASOK-i korraldatud rahvakogunemine [[Thessaloníki]]s]] Erakond asutati 1974. aastal, mil lõppes aastatel 1967–1974 valitsenud sõjaväelise režiimi võim ja taastati [[demokraatia]]. Erakonna asutajaks oli Andréas Papandréou, kelle [[liberalism|liberaalist]] isa [[Geórgios Papandréou]] seenior oli olnud kolmekordne [[peaminister]]. Papandréou vastandus oma isa [[ideoloogia|ideoloogilisele]] pärandile ja identifitseeris end avalikult [[sotsialism|sotsialisti]], mitte liberaalina. PASOK-i asutamisel lähtuti motost "Riiklik iseseisvus, rahva suveräänsus, sotsiaalne emantsipatsioon, demokraatlik protsess". 1974. aasta novembris toimunud parlamendivalimistel sai PASOK 13,5% häältest ja 15 kohta 300-kohalises parlamendis. 1977. aasta novembris toimunud valimiste tulemuseks oli 92 kohta ja PASOK sai peamiseks opositsiooniparteiks. 1981. aasta oktoobris toimunud valimistel saavutas PASOK ülekaaluka võidu. Erakonda toetas 48% hääletanutest, mis tähendas 173 parlamendikohta. Moodustati esimene sotsialistlik valitsus pärast 1924. aastat. Kuigi Papandréou oli kampaania ajal lubanud Kreeka [[NATO]]-st ja [[Euroopa Majandusühendus]]est välja juhtida, muutis ta parteikaaslaste tungivate palvete tulemusel meelt. Papandréoust sai osav läbirääkija, kes oskas EMÜlt toetusi ja abirahasid välja rääkida. Näiteks 1985. aastal ähvardas ta avalikult [[Jacques Delors]]i, et paneb [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i ühendusega liitumisele [[veto]], saavutades niimoodi Kreekale rohkem abiraha.<ref name="ouMv5" /> 1985. aasta juunis toimunud valimistel saadi 46% häältest ja 161 parlamendikohta ehk saavutati parlamendienamus teiseks võimuperioodiks. 1986. aastal muutis PASOK-i valitsus Kreeka [[põhiseadus]]t, mille tulemusel vähendati presidendi rolli ja suurendati peaministri ja valitsuse võimu. Lisaks sellele loeti ilmaliku abielu sõlmimine võrdselt kehtivaks kirikliku [[laulatus]]ega, tunnustati [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal tegutsenud vasakpoolset [[Teljeriigid|teljeriikide]] vastu võidelnud vastupanuliikumist, vasakpoolsetele vastupanuvõitlejatele anti riigipensionid, 1946–1949 kestnud [[Kreeka kodusõda|Kreeka kodusõja]] poliitpõgenikele anti luba Kreekasse naasta, loodi riiklik tervishoiusüsteem, tühistati mitmed sõjajärgsest kommunismivastasest ajast pärinenud repressiivsed seadused, tõsteti palku, aeti iseseisvat mitmedimensioonilist välispoliitikat, võeti vastu naiste õigusi tugevdanud seadusi ja saadeti laiali Kreeka [[sandarmeeria]].<ref name="wDGPT" /> 1988. aasta lõpuks PASOK-i valitsuse populaarsus vähenes – ajakirjandus teavitas mitme [[minister|ministri]], teiste seas Papandréou võimalikust seotusest [[korruptsioon]]iga, valitsus pidi kulusid kärpima ja Papandréou maadles terviseprobleemidega. 1989. aasta juunis toimunud valimistel sai PASOK 40% ja Uus Demokraatia 44,3% häältest. Et PASOK oli enne valimisi valimisseadusandlust muutnud, oli võiduparteil uue seaduse järgi enamusvalitsuse moodustamine varasemast raskem. Ka 1989. aasta novembris toimunud valimiste tulemus oli liiga tasavägine. 1990. aasta aprillis toimunud valimised võitis Uus Demokraatia, kuid hoolimata 7 protsendini küündinud edust saadi 300-kohalises parlamendis 152 kohta (PASOK oli 1985. aasta valimistel väiksema võiduprotsendi juures saanud rohkem kohti). PASOK-il oli parlamendis 121 kohta. Opositsioonis olemise ajal mõisteti Papandréou Kreeta Panga skandaali asjus õigeks. 1993. aasta valimistel andis 47% hääletanutest oma hääle PASOK-ile, mis tähendas ka valimisvõitu ja Papandreou naasmist peaministrikohale. 1995. aastal hakkas Papandreou tervis alla käima ja erakonnas kääris võimuvõitlus. =="Moderniseerumine"== 1996. aasta jaanuaris astus Andréas Papandréou pärast kolme kuud [[haigla]]s olekut peaministrikohalt tagasi. Pool aastat hiljem ta suri. Tema järglaseks PASOK-i esimehe kohal sai [[Kóstas Simítis]], kes esindas PASOK-i euroopameelsemat tiiba. Simítis korraldas avalikkuselt [[mandaat|mandaadi]] saamiseks uued valimised. 1996. aasta valimised võitis PASOK 41,5% häältega. Simítise juhtimise aja kaheks eredamaks saavutuseks loetakse [[2004. aasta suveolümpiamängud]]e korraldamisõiguse saamist 1997. aasta septembris ja 2001. aastal [[eurotsoon]]i liikmeks saamist hoolimata sellest, et riigi rahandus ei vastanud 1998. aastal konvergentsikriteeriumitele. 2000. aasta aprilli valimistel võttis PASOK 43,8% häältega parlamendis 158 kohta ja Simítis jäi teiseks ametiajaks peaministriametisse. 7. jaanuaril 2004 astus Simítis PASOK-i juhi kohalt tagasi. Erakonna toetus [[töölisklass|töölis-]] ja [[keskklass]]i kreeklaste hulgas oli vähenenud ja juhivahetusega sooviti suurendada partei võimalusi järgmistel valimistel. Erakonna uueks juhiks sai Andréas Papandréou poeg Geórgios Papandréou. 7. märtsil 2004 toimunud valimised võitis siiski parempoolne erakond Uus Demokraatia. Paljude valijate hinnangul oli PASOK liiga kaua võimul olnud. Parteile heideti ette laisaks ja korrumpeerunuks muutumist ja samuti algsetest progressiivsetest majanduslikku võrdsust rõhutanud põhimõtetest taganemist. PASOK suundus pärast 11 aastat võimul olemist 40,55% häälte ja 117 parlamendikohaga opositsiooni. ==2007. aasta valimised== 16. septembril 2007 võitis [[Kóstas Karamanlís]]e juhitud Uus Demokraatia 152 kohaga parlamendis napi enamuse. PASOK-i poolt hääletas 38,1% valijatest, mis tähendas 102 parlamendikohta. PASOK-i jaoks oli tegemist üle pika aja kõige nõrgema tulemusega. Jätkati opositsioonis. [[Pilt:PASOK MPs in the Greek parliament during 2009 budget discussion.jpg|pisi|Erakonna liikmed Kreeka parlamendis 2009. aasta eelarvet arutamas]] ==2009. aasta valimised== 2009. aasta oktoobris toimunud üldvalimistel saavutas PASOK ülekaaluka võidu. PASOK-i poolt hääletas 43,92% valijaist (Uue Demokraatia poolt 22,48%) ja saadi 160 parlamendikohta (Uue Demokraatia 91 koha vastu). 2011. aasta novembriks oli PASOK-i parlamendliikmete arv mitmesuguste liikmesusmuudatuste tõttu vähenenud 152-ni. 2011. aasta oktoobris läbi viidud küsitluse<ref name="UHlUG" /> andmetel oli 92% vastanutest valitsuses pettunud – valitsus oli finantskriisi tingimustes läbi viinud ulatusliku kärpeprogrammi. Vaid 5% küsitletutest uskus, et PASOK-i valitsus oleks Kreeka jaoks järgmistel valimistel parim. PASOK osutus parteiks, millesse suhtuti kõige negatiivsemalt. 76% küsitletutest vastas, et suhtub PASOK-isse negatiivselt. Valimistel hääletanuks PASOK-i poolt 22,5% küsitletutest, mis tähendanuks 53–77 parlamendikohta. ==2012. aasta valimised== 2009–2012 valitsemisperioodil keerulisest majandusolukorrast tingituna vastu võetud rasked otsused tõid kaasa suure kaotuse toetusprotsentides. Ametist lahkuva koalitsiooni suurima erakonna PASOK häältesaagiks jäi 13,18% ja 41 parlamendikohta.<ref name="brL6S" /> Pärast 6. mail 2012 toimunud valimisi volitas president [[Károlos Papoúlias]] Uue Demokraatia juhti [[Antónis Samarás]]t koalitsioonivalitsust moodustama. 7. mail loobus Samarás üritamast ja president andis valitsuse moodustamise ülesande radikaalvasakpoolse [[SYRIZA]] parlamendifraktsiooni juhile [[Aléxis Tsípras]]ele, kellel samuti ei õnnestunud valitsust moodustada. Seejärel luhtus PASOK-i juhi Evángelos Venizélose katse valitsust moodustada. Venizélos sai PASOK-i esimeheks 2012. aasta märtsis, mil kandideeris partei esimehe valimistel ainsa kandidaadina. Papandréou oli liiga ebapopulaarne, et jätkata.<ref name="cuc3a" /> 2012. aasta juunis toimunud kordusvalimistel oli PASOK-i toetus veelgi väiksem. Ebapopulaarsust on seletatud sellega, et peaminister Papandréou oli kirjutanud alla [[IMF|IMF-]]i, [[Euroopa Komisjon]]i ja [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] esitatud memorandumile. PASOK-i toetus oli läbi aegade madalaim – 12,28%. Sellegipoolest liitus PASOK peaminister Samaráse juhitud koalitsiooniga, kuhu kuulusid ka Uus Demokraatia ja sotsiaaldemokraatlik Demokraatlik Vasakpartei. ==Muutused ideoloogias== Asutamise ajal oli PASOK radikaalne [[marksism]]ist inspireeritud erakond, mis taotles Kreeka sõjalistesse liitudesse kuuluvuse lõpetamist ja riigi aktiivset sekkumist majanduse korraldamisse. Praeguseks on see muutunud peavoolu sotsiaaldemokraatlikuks parteiks.<ref name="PXMDc" /> Andréas Papandréou juhtimise all suurendati märgatavalt palku ja kapitali kasv oli progressiivselt maksustatud. Partei juhtkond ja liikmeskond olid NATO ja Euroopa Majandusühenduse suhtes kriitiliselt meelestatud, kuid see suhtumine muutus. Andréas Papandréou soovis maailma, kus võim ja jõukus poleks koondunud vaid [[USA]] kätte. Kóstas Simítis esindas [[tsentrism|tsentristlikku]] vasakpoolsust ja asus parteid uuendama, muutes erakonna sotsiaaldemokraatlikuks. Aeti ranget eelarvepoliitikat, [[erastamine|erastati]] riigiettevõtteid ja laiendati maksubaasi, nihutades maksukoormust madalapalgaliste suunas. Nende meetmete tõttu kaotas erakond 2004. aasta valimistel. Võimule tulnud Uue Demokraatia juhitud valitsus ajas aga täiel määral [[neoliberalism|neoliberaalset]] poliitikat, mistõttu PASOK pöördus uue liidri Geórgios Papandréou juhtimisel tagasi vasakule. Viis aastat hiljem triumfeeriti 2009. aasta valimistel, kuid 2010. aastal avastati, et eelarvepuudujääk oli hiiglaslikuks ja hallatamatuks paisunud. Kreeka seisis silmitsi maksejõuetusega – võimetusega rahastada võlgade tagasimakseid ja laenata valitsuse kohustuste täitmise tarbeks. Seetõttu pidi Kreeka kiiresti IMFilt ja Euroopa Keskpangalt suuri summasid laenama ja Euroopa Liidu nõudel asuti läbi viima neoliberaalseid kärpepakette. Kärpepaketid tähendasid riigiettevõtete edasist erastamist, palgakärpeid ning töölis- ja keskklassi kuuluvate inimeste suuremat maksustamist. ==Erakonna juhid== *Andréas Papandréou (1974–1996) *Kóstas Simítis (1996–2004) *Geórgios Papandréou (2004–2012) *Evángelos Venizélos (2012–...) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="re9gF">Ari-Veikko Anttiroiko & Matti Mälkiä (2007). [http://books.google.ee/books?id=iDrTMazYhdkC&pg=PA398&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Encyclopedia of Digital Government. Idea Group Inc (IGI)]. lk. 398.</ref> <ref name="xkReA">[http://www.socialistinternational.org/viewArticle.cfm?ArticlePageID=931 MEMBER PARTIES of the SOCIALIST INTERNATIONAL]</ref> <ref name="h16vb">[http://progressive-alliance.info/2013/05/22/leipzig-expected-participants/ Expected participants of the second Progressive Alliance Conference in Leipzig]</ref> <ref name="3VfCt">{{Netiviide |pealkiri=PES: Full Member Parties |url=http://www.pes.eu/parties |vaadatud=2014-11-27 |arhiivimisaeg=2015-07-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150724163338/http://www.pes.eu/parties |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="7jyj4">[http://www.keeptalkinggreece.com/2014/11/03/pasoks-sun-is-fading-away-long-live-democratic-party/ PASOK’s sun is fading away. Long Live "Democratic Party"?]. Keep Talking Greece. 03.11.2014.</ref> <ref name="4pq8B">[https://web.archive.org/web/20141205065349/http://www.thetoc.gr/eng/politics/article/open-war-in-pasok-as-papandreou-demands-leadership-elections Open war in PASOK as Papandreou demands leadership elections]. Times of Change. 22.11.2014.</ref> <ref name="ouMv5">Richard Clogg. Parties and Elections in Greece. 1987.</ref> <ref name="wDGPT">Richard Clogg. a Concise History of Greece. 2002.</ref> <ref name="UHlUG">[https://web.archive.org/web/20111103092607/http://www.skai.gr/files/1/PDF/varometroskaitVoktober.pdf "Πολιτικό Βαρόμετρο 95 – Οκτώβριος 2011"]. Public Issue. Oktoober 2011</ref> <ref name="brL6S">[http://en.trend.az/world/other/2022800.html Greece set for deadlock after vote against austerity]. en.europeonline-magazine.eu. 07.05.2012.</ref> <ref name="cuc3a">[http://www.keeptalkinggreece.com/2012/03/17/pasok-papandreou-goes-venizelos-comes/ PASOK: Papandreou Goes, Venizelos Comes]. Keep Talking Greece. 17.03.2012.</ref> <ref name="PXMDc">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/441273/Panhellenic-Socialist-Movement-PASOK PASOK]. Encyclopaedia Britannica.</ref> }} [[Kategooria:Kreeka poliitika]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatlikud parteid]] bq9e9o0bdiv2bz29oq5wsmdu33eiilg 0 386490 7168206 7156960 2026-06-06T08:27:37Z Velirand 67997 7168206 wikitext text/x-wiki {{surnud mais}} ''Siin loetletakse [[18. mai]]l surnud tuntud isikuid.'' *[[252]] – [[Sun Quan]], [[Wu riik|Wu riigi]] rajaja ja valitseja [[Hiina]] Kolme riigi ajastul *[[1837]] – [[Marguerite Gérard]], prantsuse maalikunstnik ja graveerija *[[1911]] – [[Gustav Mahler]], Austria helilooja *[[1912]] – [[Jānis Bētiņš]], läti organist, dirigent ja muusikapedagoog * 1912 – [[Jüri Orgusaar]], eesti näitekirjanik *[[1918]] – [[Toivo Kuula]], soome helilooja *[[1922]] – [[Alphonse Laveran]], prantsuse arst *[[1927]] – [[Nikifor Begitšev]], vene meremees ja polaaruurija *[[1938]] – [[Mihhail Babuškin]], vene polaarlendur *[[1940]] – [[Kristjan Rajasaare]], eesti näitekirjanik *[[1941]] – [[Eduard Tamm (helilooja)|Eduard Tamm]], eesti helilooja * 1941 – [[Werner Sombart]], saksa majandusteadlane ja sotsioloog *[[1956]] – [[Jaroslav Krejčí (poliitik)|Jaroslav Krejčí]], Tšehhoslovakkia jurist ja poliitik *[[1960]] – [[Paavo Hynninen]], Soome poliitik ja diplomaat *[[1965]] – [[Johannes Kallak]], eesti pedagoog, kooli- ja lastekirjanik *[[1975]] – [[Leroy Anderson]], USA helilooja * 1975 – [[Aleksandra Sarv]], eesti muusikapedagoog *[[1977]] – [[Richard Uutmaa]], eesti maalikunstnik * 1977 – [[Agnes Amjärv]], eesti laulja * 1977 – [[Richard Uutmaa]], eesti maalikunstnik *[[1979]] – [[Enn Aarend]], eesti jurist ja kohtunik *[[1980]] – [[Ian Curtis]], inglise punkansambli [[Joy Division]] solist *[[1981]] – [[William Saroyan]], armeenia päritolu USA kirjanik * 1981 – [[Erich Correns (keemik)|Erich Correns]], saksa keemik, Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane *[[1983]] – [[Inna Malva]], eesti rahvatantsujuht *[[1990]] – [[Jill Ireland]], Briti-USA näitleja ja laulja * 1990 – [[Eduard Maaser]], eesti kunstnik *[[1995]] – [[Aleksander Godunov]], vene balletitantsija * 1995 – [[Aavo Ürgsoo]], Eesti sõjaväelane * 1995 – [[Aksel Jaanisoo]], eesti poksija * 1995 – [[Henri Laborit]], Prantsuse neuroloog ja kirjanik * 1995 – [[Elizabeth Montgomery]], USA näitleja *[[1997]] – [[Mihhail Anikušin]], vene skulptor * 1997 – [[Bridgette Andersen]], USA näitleja * 1997 – [[Mihhail Anikušin]], vene skulptor *[[2003]] – [[Harri Kõiva]], eesti ehitusinsener ja karikaturist *[[2006]] – [[Michael O'Riordan]], Iirimaa Kommunistliku Partei asutaja ja esimees * 2006 – [[Gilbert Sorrentino]], USA kirjanik * 2006 – [[Jaan Eilart]], eesti biogeograaf *[[2007]] – [[Alide Viire-Slet]], Eesti konsulaarametnik * 2007 – [[Mika Špiljak]], horvaadi päritolu [[Jugoslaavia]] poliitik, riigipea 1983–1984 * 2007 – [[Pierre-Gilles de Gennes]], prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1991 * 2007 – [[Yoyoy Villame]], Filipiinide muusik ja koomik * 2007 – [[Svetlan Semenenko]], Eesti luuletaja ja tõlkija *[[2008]] – [[Joseph Pevney]], USA filmilavastaja * 2008 – [[Elemore Morgan jun.]], USA maalikunstnik ja fotograaf *[[2009]] – [[Paul Parin]], Šveitsi psühhoanalüütik * 2009 – [[Eva Mae LeFevre]], USA laulja * 2009 – [[Carol Cole]], USA näitleja * 2009 – [[Wayne Allwine]], USA näitleja * 2009 – [[Lennart Persson]], rootsi helilooja * 2009 – [[Dolla]], USA räppar *[[2010]] – [[Leili Järva]], eesti mükoloog *[[2011]] – [[Frank Upton]], inglise jalgpallur ja jalgpallimänedžer * 2011 – [[Lazar Kitanoski]], [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] poliitik ja jurist *[[2012]] – [[Dietrich Fischer-Dieskau]], saksa laulja *[[2013]] – [[Nam Duck Woo]], Lõuna-Korea poliitik * 2013 – [[Jo Benkow]], Norra poliitik * 2013 – [[Lothar Schmid]], saksa maletaja ja malekohtunik * 2013 – [[Aleksei Balabanov]], vene filmirežissöör * 2013 – [[Heinrich Vipper]], eesti põllumajandusteadlane * 2013 – [[Aare Kirsipuu]], eesti bioloog *[[2014]] – [[Dobrica Ćosić]], serbia kirjanik ja poliitik, [[Jugoslaavia]] president 1992–1993 * 2014 – [[Hans-Peter Dürr]], saksa füüsik * 2014 – [[Jerry Vale]], USA laulja ja näitleja * 2014 – [[Gordon Willis]], USA filmioperaator * 2014 – [[Anatoli Poperetšnõi]], vene laulukirjutaja * 2014 – [[Wubbo Ockels]], hollandi füüsik ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut *[[2015]] – [[Halldór Ásgrímsson]], Islandi poliitik * 2015 – [[Hans Bentzien]], Saksa DV riigitegelane *[[2016]] – [[Kornél Pajor]], ungari kiiruisutaja *[[2017]] – [[Jacque Fresco]], ameerika iseõppinud ehitusinsener, teadusfilosoof, kunstnik ja futuroloog *[[2020]] – [[Uno Ugandi]], Eesti arst ja poliitik * 2020 – [[Marko Elsner]], sloveeni jalgpallur *[[2021]] – [[Franco Battiato]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja filmilavastaja *[[2025]] – [[Andres Valkonen]], eesti helilooja * 2025 – [[Kristi Tammik]], eesti laulja ja eesti ajakirjanik Saksamaal *[[2026]] – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija * 2026 – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane * 2026 – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Mai, 18.]] njkgmvfyngv5dgraehxu4gm1bscrmtq 0 398764 7168029 6804469 2026-06-05T18:41:51Z Amherst99 15496 /* */ 7168029 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Zimmermann'i perekond Metsarahu villa õuel.jpeg|thumb|Jaan oma perega Karepal.]]'''Jaan Zimmermann''' (22. aprill/[[4. mai]] [[1880]] [[Tõlliste vald (Sangaste kihelkond)|Tõlliste vald]], [[Valgamaa]] – [[20. aprill]] [[1942]] [[Vjatlag]]i vangilaager, [[Vologda oblast]], [[Vene NFSV]]) oli eesti ettevõtja. Jaan Zimmermann oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal Tallinna 2. sõjaväehaigla majandusülem. 1920. aastate alguses asutas trükikoja J. Zimmermann, mis tegutses [[Tallinn]]as [[Lühike jalg]] 4 aastani 1935.<ref>[http://www.geni.com/people/Jaan-Zimmermann/6000000013151976742 Geni. Jaan Zimmermann]</ref> 1935. aastal müüs trükikoja ja asutas 1936. aasta jaanuaris autoäri J. Zimmermann & J. Mölder (kaasosanikuks [[Johan Mölder]]), mis esindas ja müüs [[Auburn]], [[Willys]] ja [[Nash (ettevõte)|Nash]] marki [[sõiduauto]]sid, samuti [[õli]]sid, [[mootor]]eid, [[aku]]sid, [[rehv]]e, [[külmkapp]]e, [[kirjutusmasin]]aid, [[jalgratas|jalgrattaid]], [[raadio]]id ja muud.<ref>[http://eag.vanatehnika.ee/ewesindused.html#zimmermann Eesti Antiikautode Galerii. Eesti autoärid ja –esindused kuni 1940. aastani]</ref> Aastatel 1929–1933 [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] kesk- ja väiketööstuse sektsiooni liige. 1926–1934 [[Eesti Autoklubi]] esimees. Oli ka [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige (Tallinna maleva Põhja malevkonna pealik). Aastatel 1928–1935 Eesti Autoklubi häälekandja ajakirja [[Auto (ajakiri)|Auto]] (aastatel 1933–1934 [[Auto - Sport & Turism]]) väljaandja ja vastutav toimetaja.<ref>[http://digi.lib.ttu.ee/c/?c=5 Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogu. Ajakiri "Auto"]</ref> Arreteeriti 20. detsembril 1940, hukkus 20. aprillil 1942 Nõukogude võimu poolt represseerituna Vologda oblasti [[NKVD]] [[Vjatlag]]i vangilaagri laatsaretis insuldi tagajärjel (nii on kirjas laagri surmaaktis). Jaan Zimmermannile kuulus [[Girard de Soucanton]]i aadlisuguvõsa rajatud Villa Dombrovka [[Karepa]]l, mille Zimmermann nimetas Villa Metsarahuks.<ref>[http://register.muinas.ee/file/architecture/1134.pdf Kadi Karine, Liisi Taimre. Suvila "Villa Dombrovka" dokumenteerimine. Eesti XX sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Tallinn 2012]</ref><ref name="EAG">[http://eag.vanatehnika.ee/ewautoklubi.html Eesti Antiikautode Galerii. Eesti Autoklubi liikmed 1938 ja 1934]</ref> ==Isiklikku== Abiellus Juliane Künnapuga ja neil sündis kolm last: pojad August (1906) ja Alfred (1912) ning tütar Luise Johanna (1910). Jaan Zimmermanni poja [[August Zimmermann]]i abikaasa oli laulja [[Milvi Laid]]. ==Tunnustus== *1928 [[Eesti Punase Risti mälestusmärk|Eesti Punase Risti mälestusmärgi]] II järgu II aste<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/13903/jaan-zimmermann Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid]</ref> *1931 [[Kotkaristi V klassi teenetemärk]]<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17492/jaan-zimmermann Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid]</ref> *1940 Eesti Autoklubi kuldmärk<ref name="EAG" /> ==Vaata ka== *[[Riigi Majandusnõukogu]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Zimmermann, Jaan}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 9u47m1w3do2upt26zk5s6ununqtr320 0 399206 7168300 7166333 2026-06-06T10:50:42Z Angmar Brekker 94578 7168300 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''Eesti naiste võrkpallikoondis''' |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" text-align:center; |[[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi|keskel]] |- | style="text-align:left;" |'''Eesti alaliit''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Eesti Võrkpalli Liit]] |- | style="text-align:left;" |'''Konföderatsioon''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[CEV]] <small>(Euroopa tasand)</small> <br> [[FIVB]] <small>(maailma tasand)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Peatreener''' | colspan="3"style="text-align:left;" | [[Pekka Seppänen]] |- | style="text-align:left;" |'''Kapten''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Kertu Laak]] |- | style="text-align:left;" |'''Enim mänge''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Nette Peit]] <small>(151)</small> |- | style="text-align:left;" |'''FIVB edetabelikoht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |66. <small>(13.01.2026)</small> |- | colspan="4" style="border-top:1px #aaa solid;"| |- |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _whiteborder | muster_b = | muster_ra = _whiteborder | vasakkäsi =1E90FF | kere =1E90FF | paremkäsi =1E90FF | püksid =34282C | nimi =Kodus }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _whiteborder | muster_b = | muster_ra = _whiteborder | vasakkäsi =666362 | kere =666362 | paremkäsi =666362 | püksid =34282C | nimi =Võõrsil 1 }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _whiteborder | muster_b = | muster_ra = _whiteborder | vasakkäsi =EEEEEE | kere =EEEEEE | paremkäsi =EEEEEE | püksid =34282C | nimi =Võõrsil 2 }} | |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |2 (2019, 2023) |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |'''23''' (2019, 2023) |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Naiste maailmameistrivõistlused võrkpallis|Maailmameistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |0 |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |0 |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |} '''Eesti naiste võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] naiste esindusvõistkond [[võrkpall]]is. Koondise liikmed valib välja peatreener ning seda haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. 2019. aastal jõuti esimest korda [[Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniirile. Kokku on nad seal osalenud kahel korral ([[2019. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2023. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]). [[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängudele]] ega [[Naiste võrkpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustele]] Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. ==Ajalugu== ===Eesti Vabariik (1919–1940)=== [[Võrkpall]] (algselt tuntud kui ''mintonett'') pärineb [[1895]]. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] ning hakkas [[Eesti]]s populaarsust koguma [[Vabadussõda|Vabadussõja]] (1918–1920) järel. Võrk- ja [[korvpall]]i koondanud [[Eesti Käsipalli Liit (1923)|Eesti Käsipalli Liit]] asutati [[14. detsember|14. detsembril]] [[1923]] [[Toompea]]l.Eestis ei loodud 1940. aastateks ametlikku naiste võrkpallikoondist; esimesed naiskondade vahelistel võistlustel osalenud naiskonnad olid klubipõhised või kohalike esinduste tasemel.<ref name="lugemik">[[Valeri Maksimov|Maksimov, Valeri]] 2009. Võrkpalli lugemik.</ref> ===Okupatsiooniaastad (1940–1991)=== [[1940]]. aastal liideti Eesti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. [[Eesti NSV]]-l oli oma koondis, kuid sellega osaleti vaid liidusisestel võistlustel ja spartakiaadidel.<ref name=lugemik/> Esimese [[Eesti|eestlasest]] võrkpallurina mängis Nõukogude Liidu A-koondises [[Aino Huimerind]], kes saavutas 1955. aasta Euroopa meistrivõistlustel teise koha.<ref>Raul Rähni, Henn Vallimäe. [https://www.arhiiv.volley.ee/vorkpalli-ajaloost?l=est Võrkpalli ajaloost] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 13.01.2026).</ref> [[Marina Kasch]] krooniti Nõukogude Liidu ridades 1979. aasta Euroopa juuniorite meistriks.<ref name=lugemik/> ===Ebaregulaarse tegutsemise periood pärast taasiseseisvumist (1991–2011)=== Eesti Vabariik taastati [[20. august]]il [[1991]]. Samal ajal alustas tegevust Eesti Käsipalli Liidu õigusjärglasena [[Eesti Võrkpalli Liit]] (EVF). 1992. aastast kuulub Eesti [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|Rahvusvahelisse Võrkpalliföderatsiooni]] (FIVB) ja [[Euroopa Võrkpalli Konföderatsioon]]i (CEV).<ref name=lugemik/> Aastatel 1991–2011 pidas koondis 77 ametlikku mängu (nendest 13 tiitlivõistluste valikmängu). Korduvalt osaleti Spring Cup turniiril ning peeti sõpruskohtumisi.<ref name=kohtumised/> 1992. aastal mängis Eesti naiskond rahvusvahelisel turniiril [[Soome]]s, kus saadi 3 kaotust ja 1 võit. Naiskonda juhendas [[Teet Tibar]].<ref name=lugemik/> Esmakordselt osaleti Euroopa meistrivõistluste eelvalikturniiril [[Raivo Jeenas]]e juhendamisel, kus mängiti [[Valgevene naiste võrkpallikoondis|Valgevenega]]. Mõlemad kohtumised kaotati 0:3.<ref name=kohtumised>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/EST-Rahvusnaiskonna-kohtumised-09.08.25.pdf Rahvusnaiskonna kohtumised (09.08.2025 seisuga)] Eesti Võrkpalli Liit (vaadatud 13.01.2026).</ref> Koondnaiskonna juhendamise võttis 1992. aasta lõpus üle [[Anu Karavajeva]].<ref name=lugemik/> 1993. aastal loodi Eestis mängivatest mängijatest Eesti klubide koondis, mis osales aastatel 1993, 1995, 1997, 1998, 2003 ja 2004 Spring Cupil.<ref name=lugemik/><ref name=kohtumised/> 1994. aasta mais osaleti Põhjamaade meistrivõistlustel.<ref name=lugemik/> Aastal 2000 naiskond ei kogunenud.<ref name=lugemik/><ref name=kohtumised/> {{Tsitaat2|Aeg-ajalt meenub võrkpallijuhtidele, et ka naiskond tahab mängida. Tundub, et föderatsioon võtab seda kurva paratamatusena. Mängijad ei saa ka ise aru, kas koondis eksisteerib või mitte. Paari aasta tagant saadetakse meid mingile turniirile, aga kokkumängu eelnevalt ei harjutata. Lausa häbi!<ref>Ants Põldoja. [https://lp.delfi.ee/artikkel/50738796/tiina-talv-rundab-vorkpallifoderatsiooni Tiina Talv ründab võrkpalliföderatsiooni] Laupäevaleht, 30.04.1997.</ref>|[[Tiina Talv]], tolle aja üks parimaid Eesti naisvõrkpallureid, 1997. aastal Laupäevalehele.}} Aastatel 2003–2004 juhendas koondist [[Andrei Ojamets]], kes loobus kohast kehvade tingimuste tõttu.<ref name=kellele>Märt Roosna. [https://lp.delfi.ee/artikkel/51082513/kellele-koolitab-riik-suure-raha-eest-haid-vorkpallitudrukuid Kellele koolitab riik suure raha eest häid võrkpallitüdrukuid?] Laupäevaleht, 09.04.2007.</ref> Ojamets leidis, et EVF peaks andma naiskonnale tiitlivõistluste näol väljundi nagu seda tehti [[Eesti võrkpallikoondis|meeste koondise]] puhul.<ref>Enn Hallik. [https://parnu.postimees.ee/2098579/andrei-ojamets-raske-oelda-kus-euroopas-asume Andrei Ojamets: Raske öelda, kus Euroopas asume] Pärnu Postimehe arhiiv, 19.05.2004.</ref> Uue peatreeneri konkursile ühtegi treenerit ei kandideerinud ja koondis sisuliselt lakkas eksisteerimast aastatel 2005–2007.<ref name=kellele/> 2007. aasta sügisel otsustas EVF [[2009. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009. aasta]] [[Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] valikmängudele saata üle viieteistkümne aasta naiste rahvuskoondise. Naiskonna peatreeneriks sai [[Peeter Vahtra]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/17079708/em-voistlustele-lahetatakse-neli-koondist EM-võistlustele lähetatakse neli koondist] Delfi, 04.10.2007.</ref> 2008. aasta mais ja juunis toimunud EM-valiksarja mängudes saadi 1 võit ja 7 kaotust, millega jäädi alagrupis viimasele kohale ja EM-finaalturniirile ei pääsetud.<ref name=kohtumised/><ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/51256959/eesti-naiskond-kaotas-ka-soomele Eesti naiskond kaotas ka Soomele] Laupäevaleht, 09.06.2008.</ref> 2009. aasta jaanuaris osales koondis [[Tallinn]]as 2010-MM eelkvalifikatsioonis, kus saadi kahe võidu ja ühe kaotusega alagrupis teine koht ning teisele kvalifikatsiooniturniirile ei pääsetud.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/20852884/naiste-vorkpallikoondis-kaotas-moldovale Naiste võrkpallikoondis kaotas Moldovale] Delfi, 10.01.2009.</ref> Aastatel 2010–2011 naiskond ei kogunenud.<ref name=kohtumised/> ===Koondise regulaarse tegevuse taastamine (2012–2014)=== 2012. aasta juulis toimunud EVF-i koosolekul kiideti heaks Peeter Vahtra kandidatuur naiskonna peatreeneri positsioonile.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/64485914/eesti-vorkpallikoondist-hakkab-treenima-peeter-vahtra Eesti võrkpallikoondist hakkab treenima Peeter Vahtra] Delfi, 02.06.2012.</ref> Sama aasta augustis mängis koondis neli sõpruskohtumist [[Läti naiste võrkpallikoondis|Lätiga]], mis kõik võideti.<ref name=kohtumised/> 2013. aasta mais osaleti 2014-MM eelkvalifikatsiooni esimeses ringis, kus saadi kolme 3:0 võiduga alagrupi võit ning pääseti otse kolmandasse ringi.<ref name=kohtumised/><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/66195284/mm-i-valikmangudest-ainus-ullatus-oli-ullatuste-puudus MM-i valikmängudest: ainus üllatus oli üllatuste puudus] Delfi, 27.05.2013.</ref> 2014. aasta jaanuaris toimunud kolmanda ringi mängudes saadi kolme 0:3 kaotusega alagrupis viimane koht ja langeti konkurentsist.<ref>[https://sport.err.ee/48313/naiste-mm-valikturniirid-pinget-jatkus-lopuni Naiste MM-valikturniirid: pinget jätkus lõpuni] ERR arhiiv, 07.01.2014.</ref> Sama aasta mais toimunud 2015-EM eelvalikturniiril saadi kolme kaotusega alagrupis viimane koht ja finaalturniirile ei pääsetud.<ref name=kohtumised/> ===Pääs Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile (2015–2019)=== 2015. aastal sai koondise peatreeneriks taas [[Andrei Ojamets]]. Kuna EM-finaalturniirile ei jõutud, siis osales koondis vaid sõpruskohtumistes sellel aastal.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/71304701/vorkpalli-rahvusnaiskonna-uueks-peatreeneriks-saab-andrei-ojamets Võrkpalli rahvusnaiskonna uueks peatreeneriks saab Andrei Ojamets] Delfi, 22.04.2015.</ref> 2016. aastal nimetati koondise peatreeneriks [[Marko Mett]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/73913999/vorkpalli-rahvusnaiskond-sai-uue-peatreeneri Võrkpalli rahvusnaiskond sai uue peatreeneri] Delfi, 10.03.2016.</ref> 2016. aasta mais toimunud 2017-EM valikturniiril võideti kõik kolm mängu ning pääseti teise ringi.<ref name=kohtumised/> Septembris toimunud teises ringis saadi alagrupis ühe võidu ja viie kaotusega viimane koht ning finaalturniirile ei kvalifitseerutud.<ref name=kohtumised/> 2017. aasta kevadel otsustati taas vangerdada ning peatreeneri kohale naasis [[Andrei Ojamets]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/78080102/naiste-vorkpallikoondis-vahetas-mm-valiksarja-eel-peatreenerit Naiste võrkpallikoondis vahetas MM-valiksarja eel peatreenerit] Delfi, 02.05.2017.</ref> Mais ja juunis toimunud 2018-MM eelvalikturniiril saavutati alagrupis kahe võidu ja kolme kaotusega neljas koht, millega langeti konkurentsist.<ref name=kohtumised/><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/78447611/vorkpallinaiskond-alistas-mm-valiksarjas-prantsusmaa Võrkpallinaiskond alistas MM-valiksarjas Prantsusmaa] Delfi, 04.06.2017.</ref> 2018. aastal osales naiskond esmakordselt [[Naiste Euroopa liiga võrkpallis|Euroopa liiga]] nõrgemas tugevusgrupis (Hõbeliiga).<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/80472018/vorkpallinaiskond-debuteerib-euroopa-liigas-meeskond-sai-rasked-vastased Võrkpallinaiskond debüteerib Euroopa liigas, meeskond sai rasked vastased] Delfi, 12.12.2017.</ref> Suve esimeses pooles toimunud Euroopa Hõbeliiga alagrupiturniiril võideti kuuest mängust viis, millega võideti oma alagrupp.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/82530885/naiste-vorkpallikoondis-alistas-teistkordselt-sveitsi-ja-tagas-paasme-hobeliiga-final-fourile Naiste võrkpallikoondis alistas teistkordselt Šveitsi ja tagas pääsme Hõbeliiga Final Fourile!] Delfi, 03.06.2018.</ref> Poolfinaal kaotati [[Austria naiste võrkpallikoondis|Austria]] vastu (1:3) ja kolmanda koha mäng [[Albaania naiste võrkpallikoondis|Albaania]] vastu (0:3) ning saadi Hõbeliigas neljas koht ja Euroopa Liiga üldarvestuses 16. koht.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/82677019/vorkpallinaised-kaivad-meeste-teed-korrates-ka-vigu Võrkpallinaised käivad meeste teed, korrates ka vigu] Delfi, 18.06.2018.</ref> Suve teises pooles toimunud 2019-EM valikturniiril saadi 2 võitu ja 2 kaotust.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/83465473/eesti-on-vorkpallimaa-mehed-murdsid-em-ile-naised-on-samuti-suures-mangus Eesti on võrkpallimaa: mehed murdsid EM-ile, naised on samuti suures mängus] Delfi, 27.08.2018.</ref> Novembris oli koondis FIVB maailma edetabelis 52. kohal.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/84344317/eesti-vorkpallimeeskond-tousis-maailma-edetabelis-labi-aegade-korgeimale-kohale Eesti võrkpallimeeskond tõusis maailma edetabelis läbi aegade kõrgeimale kohale] Delfi, 16.11.2018.</ref> 2019. aasta jaanuaris toimunud 2019-EM valikturniiri kaks mängu võideti ning pääseti koondise ajaloos esmakordselt EM-finaalturniirile. Tegemist oli ka esimese olümpia-ala Eesti pallimängunaiskonnaga, kes on EM-finaalturniirile jõudnud. Finaalturniirile koha taganud naiskonda kuulusid [[Nette Peit]], [[Kaisa Bahmatsev]], [[Julija Mõnnakmäe]], [[Kristiine Miilen]], [[Liis Kullerkann]], [[Kadi Kullerkann]], [[Eliisa Peit]], [[Hanna Pajula]], [[Kertu Laak]], [[Kristi Nõlvak]], [[Polina Bratuhhina-Pitou]], [[Ingrid Kiisk]], [[Kristel Moor]], [[Liisel Nelis]], [[Anu Ennok]], [[Eliise Hollas]] ja [[Liis Noormets]].<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/84982455/nad-lahevad-em-ile-meie-koige-paremas-mottes-hullud-vorkpallitudrukud Nad lähevad EM-ile! Meie, kõige paremas mõttes hullud, võrkpallitüdrukud] Delfi, 10.01.2019.</ref> 2019. aasta suve esimeses pooles toimunud Euroopa Hõbeliiga alagrupiturniiril saadi kahe võidu ja nelja kaotusega kolmas koht ning ''final four'' turniirile ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/952772/eesti-vorkpallinaiskond-lopetas-hobeliiga-raske-voiduga Eesti võrkpallinaiskond lõpetas Hõbeliiga raske võiduga] ERR arhiiv, 15.06.2019.</ref> Sama aasta augustis toimus [[Ungari]]s [[2019. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste finaalturniir]]. Alagrupis kaotati [[Ungari naiste võrkpallikoondis|Ungarile]] (0:3), [[Horvaatia naiste võrkpallikoondis|Horvaatiale]] (1:3), [[Rumeenia naiste võrkpallikoondis|Rumeeniale]] (1:3), [[Hollandi naiste võrkpallikoondis|Hollandile]] (0:3) ja [[Aserbaidžaani naiste võrkpallikoondis|Aserbaidžaanile]] (2:3) ning jäädi alagrupis ühegi võiduta viimasele kohale.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/87268721/ilus-punkt-em-ile-aga-mis-saab-naiskonnast-edasi Ilus punkt EM-ile. Aga mis saab naiskonnast edasi?] Delfi, 29.08.2019.</ref> Andrei Ojamets teenis muuhulgas naiskonna EM-finaalturniirile viimise eest [[Kultuuriministeerium]]i spordi aastapreemia.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/88865039/magnus-kirt-kelly-sildaru-maicel-uibo-ja-andrei-ojamets-palvisid-riigilt-uhke-tunnustuse Magnus Kirt, Kelly Sildaru, Maicel Uibo ja Andrei Ojamets pälvisid riigilt uhke tunnustuse] Delfi, 06.02.2020.</ref> ===Koondis esimese välistreeneri käe all (2020–2021)=== [[Pilt:Lorenzo Micelli 2014 01.jpg|pisi|150px|[[Lorenzo Micelli]] oli Eesti võrkpallikoondise peatreener aastatel 2020–2021]] 2019. aasta lõpus teatas EVF, et uueks peatreeneriks saab maailmas tituleeritud [[Itaalia|itaallane]] [[Lorenzo Micelli]].<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/88511563/eesti-vorkpallikoondiste-treenerid-selgunud-eestlasi-hakkavad-juhendama-euroopa-absoluutsed-tipud Eesti võrkpallikoondiste treenerid selgunud: eestlasi hakkavad juhendama Euroopa absoluutsed tipud] Delfi, 29.12.2019.</ref> FIVB otsustas 2020. aasta lõpus edaspidi mitte korralda MM-valiksarju ning nende asemel täita kohad maailma edetabeli alusel.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/91888415/nonsenss-ajuvaba-eesti-vorkpallikoondis-sai-halva-uudise „Nonsenss, ajuvaba.” Eesti võrkpallikoondis sai halva uudise] Delfi, 07.12.2020.</ref> 2020. aasta alguses levis [[koroonapandeemia]], mille tõttu jäeti ära Euroopa Liiga.<ref>[https://sport.err.ee/1081869/vorkpalli-eurohooaeg-on-loppenud-ara-jaavad-ka-koondiste-euroopa-liiga-mangud Võrkpalli eurohooaeg on lõppenud, ära jäävad ka koondiste Euroopa liiga mängud] ERR arhiiv, 24.04.2020.</ref> Augustis plaanis olnud 2021-EM valikmängud lükati edasi.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/90655909/intervjuu-eesti-vorkpallinaiskonna-itaallasest-juhendaja-see-poleks-aus-kui-em-ile-paasejad-otsustatakse-ilma-mangudeta INTERVJUU | Eesti võrkpallinaiskonna itaallasest juhendaja: see poleks aus, kui EM-ile pääsejad otsustatakse ilma mängudeta] Delfi, 05.08.2020.</ref> Koondis küll kogunes, kuid mängiti sõpruskohtumisi [[Läti naiste võrkpallikoondis|Läti]] ja [[Soome naiste võrkpallikoondis|Soomega]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/90665255/rahvusnaiskond-alistas-taaskord-lati-ning-lopetas-koondisesuve Rahvusnaiskond alistas taaskord Läti ning lõpetas koondisesuve] Delfi, 06.08.2020.</ref> 2021. aasta mais toimunud 2021-EM valikturniiril kaotati kõik neli mängu ning finaalturniirile ei kvalifitseerutud.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/93428581/eesti-vorkpallinaiskond-ei-suutnud-ka-kolmandas-valikmangus-voiduarvet-avada Eesti võrkpallinaiskond ei suutnud ka kolmandas valikmängus võiduarvet avada] Delfi, 13.05.2021.</ref> Sama aasta suve esimeses pooles saadi Euroopa Hõbeliiga alagrupiturniiril kolme võidu ja kolme kaotusega alagrupis kolmas koht ning ''final four'' turniirile ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/1608237261/kullerkann-uldmulje-on-pettumus-kindlasti-ootasime-rohkemat Kullerkann: üldmulje on pettumus, kindlasti ootasime rohkemat] ERR, 05.06.2021.</ref> Kuigi Micellil oli kokkulepe jätkata Eesti koondisega 2023. aasta sügiseni, siis otsustas ta 2022. aastal positsioonilt lahkuda [[Bulgaaria naiste võrkpallikoondis|Bulgaaria võrkpallikoondise]] peatreeneriks.<ref>[https://sport.err.ee/1608500981/micelli-lahkus-ootamatult-bulgaariasse-eesti-naiskond-otsib-uut-juhendajat Micelli lahkus ootamatult Bulgaariasse, Eesti naiskond otsib uut juhendajat] ERR, 15.02.2022.</ref> ===Euroopa Hõbeliiga võit, EM-finaalturniiri korraldamine ja aasta võistkond (2022–2023)=== [[Pilt:Alessandro Orefice 2023.jpg|pisi|150px|vasakul|[[Alessandro Orefice]] oli Eesti võrkpallikoondise peatreener aastatel 2022–2023]] 2022. aasta jaanuaris tegi CEV teatavaks, et [[2023. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta EM-finaalturniiri]] üheks alagrupiturniiri korraldajaks on [[Eesti]].<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/95587723/ametlik-vorkpalli-em-finaalturniir-tuleb-taas-eestisse AMETLIK | Võrkpalli EM-finaalturniir tuleb taas Eestisse!] Delfi, 07.01.2022.</ref> Eesti võrkpallikoondise peatreeneri koha võttis üle senine abitreener [[Alessandro Orefice]].<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/96572431/eesti-vorkpallinaiskonna-uut-itaallasest-peatreenerit-kurvastas-meie-andekaima-noormangija-otsus Eesti võrkpallinaiskonna uut itaallasest peatreenerit kurvastas meie andekaima noormängija otsus] Delfi, 04.05.2022.</ref> 2022. aasta esimeses suve pooles saadi [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|Euroopa Hõbeliigas]] kolme võidu ja viie kaotusega alagrupis neljas koht ning ''final four'' turniirile ei pääsetud.<ref>Eigo Kaljurand. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120026670/fotod-vagevalt-alustanud-eesti-vorkpallinaiskond-lopetas-hobeliiga-kaotusega-portugalile FOTOD | Vägevalt alustanud Eesti võrkpallinaiskond lõpetas Hõbeliiga kaotusega Portugalile] Delfi, 26.06.2022.</ref> EM-i korraldajatena ei pidanud naiskond osalema EM-valikturniiril, seega mängiti suve teises pooles vaid sõpruskohtumisi.<ref name=kohtumised/> 2023. aasta esimeses suve pooles võideti [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|Euroopa Hõbeliigas]] viie võidu ja ühe kaotusega A-alagrupp ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120207388/eesti-vorkpallinaiskond-jahib-jaanipuhadel-paasu-kuldliigasse-toobal-see-oleks-vaga-suur-samm-edasi Eesti võrkpallinaiskond jahib jaanipühadel pääsu Kuldliigasse. Toobal: see oleks väga suur samm edasi] Delfi, 23.06.2023.</ref> Poolfinaalis võideti 3:1 [[Portugali naiste võrkpallikoondis|Portugali]] ja finaalis 3:2 [[Austria naiste võrkpallikoondis|Austria]], millega tõusti järgmiseks aastaks koht kõrgemasse tugevusgruppi, Euroopa Kuldliigasse.<ref>Ats Kuldkepp. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120207648/hiilgava-tagasituleku-teinud-eesti-vorkpallinaiskond-paases-hobeliigas-finaali Hiilgava tagasituleku teinud Eesti võrkpallinaiskond pääses Hõbeliigas finaali!] Delfi, 24.06.2023.</ref><ref name=hõbeliiga>Madis Kalvet. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120208004/eesti-vorkpallinaiskond-krooniti-hobeliiga-voitjaks-preemiana-teeniti-priske-auhinnaraha Eesti võrkpallinaiskond krooniti Hõbeliiga võitjaks. Preemiana teeniti priske auhinnaraha] Delfi, 25.06.2023.</ref> Turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Eesti diagonaalründaja [[Kertu Laak]].<ref name=hõbeliiga/> 2023. aasta augustis toimus kodune [[2023. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|EM-finaalturniir]] ([[Unibet Arena]]l, [[Tallinn]]as). Alagrupiturniiril kaotati [[Prantsusmaa naiste võrkpallikoondis|Prantsusmaale]] (0:3), [[Soome naiste võrkpallikoondis|Soomele]] (2:3), [[Hollandi naiste võrkpallikoondis|Hollandile]] (0:3), [[Slovakkia naiste võrkpallikoondis|Slovakkiale]] (1:3) ja [[Hispaania naiste võrkpallikoondis|Hispaaniale]] (1:3), mis andis alagrupis viimase (kuuenda) ning üldarvestuses 23. koha.<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120226403/kogu-tode-mangust-saravast-algusest-jai-paraku-vaheks-pusle-hakkas-lagunema-ning-eesti-naiskonna-unistus-kustus KOGU TÕDE MÄNGUST | Säravast algusest jäi paraku väheks. Pusle hakkas lagunema ning Eesti naiskonna unistus kustus] Delfi, 23.08.2023.</ref> Naiskond valiti aasta lõpus [[Aasta võistkond|Eesti spordiaasta võistkonnaks]].<ref>[https://sport.err.ee/1609207951/aasta-voistkonnaks-valiti-eesti-naiste-vorkpallikoondis Aasta võistkonnaks valiti Eesti naiste võrkpallikoondis] ERR, 29.12.2023.</ref> 2024. aasta alguses teatati, et senine peatreener Orefice selles positsioonis ei jätka ning asub [[Sloveenia naiste võrkpallikoondis|Sloveenia võrkpallikoondise]] peatreeneri kohale.<ref>Rasmus Vatter. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120262813/eesti-vorkpallinaiskonna-peatreener-pani-ameti-maha Eesti võrkpallinaiskonna peatreener pani ameti maha] Delfi, 16.01.2024.</ref> ===Keerulised hooajad pärast edukat perioodi (2024–2025)=== [[Pilt:Andres Toobal 2023.jpg|pisi|150px|[[Andres Toobal]] oli Eesti võrkpallikoondise peatreener aastatel 2024–2025]] Eesti võrkpallikoondise peatreeneri koha võttis üle 2020. aastast koondise abitreener olnud [[Andres Toobal]].<ref>Ken Thor Aabrams. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120268577/eesti-vorkpallinaiskonna-uueks-peatreeneriks-saab-andres-toobal Eesti võrkpallinaiskonna uueks peatreeneriks saab Andres Toobal] Delfi, 08.02.2024.</ref> 2024. aastal muudeti Euroopa Kuldliiga alagrupiturniiri. Kõik 12 võrkpallikoondist olid ühes alagrupis ning kohad alagrupis mängiti välja miniturniiridega, kust neli paremad pääsesid ''final four'' turniirile.<ref>[https://inside.cev.eu/media/1ninlexm/egl_oc_no_1_2_web.pdf CEV Volleyball European Golden League 2024 Official Communications No. 1] CEV (avaldatud 13.11.2023).</ref> Suve alguses debüteeriti [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|Euroopa Kuldliigas]], kus saadi ühe võidu ja viie kaotusega üldarvestuses 11. koht.<ref>[https://sport.err.ee/1609358963/eesti-vorkpallinaiskond-lopetas-kuldliiga-voiduga Eesti võrkpallinaiskond lõpetas Kuldliiga võiduga] ERR, 01.06.2024.</ref> Suve teises pooles peetud 2026-EM valikmängudel kaotati kaks peetud mängu.<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120318280/eesti-naiste-vorkpallikoondis-pidi-em-valiksarjas-vastu-votma-teise-kaotuse Eesti naiste võrkpallikoondis pidi EM-valiksarjas vastu võtma teise kaotuse] Delfi, 29.08.2024.</ref> 2025. aastal otsustas [[Eesti Võrkpalli Liit|EVF]] rahalistel kaalutlustel [[naiste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] esinduskoondisi mitte välja panna.<ref>[https://sport.err.ee/1609528375/rahapuudus-jatab-eesti-vorkpallikoondised-kuld-ja-hobeliigast-eemale Rahapuudus jätab Eesti võrkpallikoondised Kuld- ja Hõbeliigast eemale] ERR, 21.11.2024.</ref> Koondis kogunes suve teises pooles [[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM]] valikturniiriks valmistumiseks, kus kaotati kaks mängu ning finaalturniirile ei pääsetud. Samuti kaotati kõik suve jooksul peetud sõpruskohtumised. Koondisesuve lõpus otsustas Toobal peatreenerina mitte jätkata.<ref name=nukrast>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1609768812/pevkur-vorkpallinaiste-nukrast-aastast-peame-saama-voimalikult-palju-mangijaid-profitasemele Pevkur võrkpallinaiste nukrast aastast: peame saama võimalikult palju mängijaid profitasemele] ERR, 12.08.2025.</ref> ===2028. aasta Euroopa meistrivõistluste tsükkel (2026–)=== 2025. aasta novembris teatas CEV, et [[Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile]] pääsemiseks ei korraldata eraldi valikturniire ning koondised, kes Maailmaliigas ei osale, saavad finaalturniirile pääsme kindlustada [[naiste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] kaudu. Lisaks on võimalik Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile kvalifitseeruda eelmiste Euroopa meistrivõistluste tulemuste, maailma edetabeli, korraldajariigi staatuse ning Maailmaliiga kaudu.<ref>Federico Ferraro. [https://www.cev.eu/articles/volleyball/revamped-european-league-to-provide-pathway-to-qualify-for-eurovolley-2028/ Revamped European League to provide pathway to qualify for EuroVolley 2028] CEV, 12.11.2025.</ref> 2026. aasta kevadel kinnitas Eesti Võrkpalli Liidu juhatus uueks peatreeneriks [[Soomlased|soomlase]] [[Pekka Seppänen]]i.<ref>[https://sport.err.ee/1609962029/eesti-naiste-vorkpallikoondise-peatreeneriks-valiti-soomlane Eesti naiste võrkpallikoondise peatreeneriks valiti soomlane] ERR, 09.03.2026.</ref> ==Arutelud koondise arenguprobleemide üle== Kui [[Alessandro Orefice]] 2024. aasta alguses otsustas peatreeneri kohal mitte jätkata, tõi ta ühe põhjusena välja, et suur osa koondislasi valis professionaalidena välismaal mängimise asemel Eesti võrkpalliklubid.<ref>Aet Süvari. [https://sport.err.ee/1609228995/orefice-see-ei-ole-eesti-naiste-vorkpalli-ambitsioonika-projekti-lopp Orefice: see ei ole Eesti naiste võrkpalli ambitsioonika projekti lõpp] ERR, 21.01.2024.</ref> Sama teemat käsitlesid 2024. ja 2025. aastal korduvalt ka koondise mängijad ning alaliidu esindajad.<ref name=kodus>Kaspar Ruus, Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120266292/miks-vollenaised-kodus-mangida-eelistavad-kuklas-kipitab-ikka-et-peaks-uuesti-valja-minema Miks vollenaised kodus mängida eelistavad? „Kuklas kipitab ikka, et peaks uuesti välja minema“] Delfi, 31.01.2024.</ref><ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120290215/kuidas-saada-rohkem-naisvorkpallureid-valismaale-17-aastaselt-prantsusmaale-lainud-vares-kui-pakkumine-tuli-oli-esimene-mote-minek Kuidas saada rohkem naisvõrkpallureid välismaale? 17-aastaselt Prantsusmaale läinud Vares: kui pakkumine tuli, oli esimene mõte: „Minek!“] Delfi, 03.05.2024.</ref><ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1609439735/toobal-koondislased-peavad-asja-tegema-hingestatult-et-samm-edasi-astuda Toobal: koondislased peavad asja tegema hingestatult, et samm edasi astuda] ERR, 30.08.2024.</ref><ref>Tarmo Tiisler. [https://sport.err.ee/1609750764/toobal-teeme-koik-selleks-et-naised-oleks-rohkem-professionaalid Toobal: teeme kõik selleks, et naised oleks rohkem professionaalid] ERR, 21.07.2025.</ref> {{Tsitaat2|Fakt on see, et tase oleks kindlasti parem, kui rohkem naisi väljas oleks. Seda on ka meie ajaloost näha. Eelmisel hooajal oli meil üheksa või kümme tüdrukut välismaal. Kohe tulid head tulemused, sest laagrisse tulid heas vormis mängijad. Samamoodi oli ka eelmisel korral, kui EM-ile kvalifitseerusime – üheksa tüdrukut oli väljas. Seal on otsene seos.<ref name=kodus/>|Koondise kapten [[Liis Kiviloo]] 2024. aasta alguses.}} 2025. aasta koondisesuve järel tõdesid nii [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] president [[Hanno Pevkur]] kui peatreener [[Andres Toobal]], et koondise arengut pidurdab jätkuvalt professionaalsel tasemel mängivate võrkpallurite vähesus ning suvise koondiseperioodi piiratud mõju mängutaseme tõstmisele.<ref name=nukrast/><ref>Rasmus Vatter. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120396095/peatreener-toobal-kirus-vorkpallinaiskonna-taset-ja-hoiatas-meeste-koondist-oleme-teinud-mitu-sammu-tagasi Peatreener Toobal kirus võrkpallinaiskonna taset ja hoiatas meeste koondist. „Oleme teinud mitu sammu tagasi“] Delfi, 10.08.2025.</ref> ==Peatreenerid== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Teet Tibar]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raivo Jeenas]]||1992 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Anu Karavajeva]]||1993–1999 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Anu Karavajeva]]||2006 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Peeter Vahtra]]||2008–2009<br>2012–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]]||2015 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]]||2016 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]]||2017–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Lorenzo Micelli]]||2020–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Alessandro Orefice]]||2022–2023 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toobal]]||2024–2025 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pekka Seppänen]]||2026– |} ==Tulemused== ===Euroopa Meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] tulemused !rowspan=13| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[1993. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||0||2 |- |colspan="12"| |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2009. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |8||1||7 |- |colspan="12"| |- |{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2015. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | colspan=7 align=center rowspan=2 | ''Ei kvalifitseerunud'' |3||0||3 |- |{{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}}{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[2017. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Ungari}}{{Riigi ikoon|Poola}}{{Riigi ikoon|Slovakkia}}{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2019. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 23. koht | 5 | 0 | 5 | 4 | 15 |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Serbia}}{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Horvaatia}}{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[2021. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |4||0||4 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2023. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | Alagrupp | 23. koht | 5 | 0 |5 | 4 | 15 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- |{{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Rootsi}}{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' | 4 || 0 || 4 |- !Kokku||2||0 Tiitlit||10||0||10||8||30||33||6||27 |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Liiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- | [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2018]] | Hõbeliiga poolfinaal | 16. koht | 8 | 5 | 3 | 18 | 14 |- | [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2019]] | Hõbeliiga alagrupp | 17. koht | 6 | 2 | 4 | 8 | 16 |- | [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2021]] | Hõbeliiga alagrupp | 16. koht | 6 | 3 | 3 | 12 | 12 |- | [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2022]] | Hõbeliiga alagrupp | 13. koht | 8 | 3 | 5 | 16 | 17 |- | [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2023]] | Hõbeliiga ''final four'' | {{Tooltip|1. koht|Hõbeliiga võitja}} {{Tooltip|(10. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 21 | 7 |- | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2024]] | Kuldliiga alagrupp | 11. koht | 6 | 1 | 5 | 4 | 16 |- |colspan="8"| |- | [[2026. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2026]] | | | | | | | |- !Kokku||6||0 Tiitlit||42||21||21||79||82 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad olid Eesti naiste võrkpallikoondises 2026. aasta [[2026. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|Euroopa Liiga alagrupiturniiril]].<ref>[https://volley.ee/naiste-koondis-alustab-euroopa-liigat-rootsi-ja-aserbaidzaani-vastu/ Naiste koondis alustab Euroopa liigat Rootsi ja Aserbaidžaani vastu] Eesti Võrkpalli Liit, 04.06.2026.</ref> {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr. !width="120px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 4 || nowrap|[[Kristiine Miilen]] || || {{sünniaeg ja vanus|1996|12|04}} || 183 || 308 || 296 || Nurgaründaja |- align="left" | 6 || nowrap|[[Mirjam Karoliine Kask]] || nowrap|{{Riigi ikoon|USA}} [[Lääne Virginia ülikooli võrkpallinaiskond|Lääne Virginia ülikool]]|| {{sünniaeg ja vanus|2007|04|29}} || 184 || 281 || 274 || Keskblokeerija |- align="left" | 8 || nowrap|[[Salme Adeele Hollas]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Ameerika Ülikooli võrkpallinaiskond|Ameerika Ülikool]]|| {{sünniaeg ja vanus|2004|06|09}} || 177 || 272 || 260 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Carmel Vares]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Iowa Hawkeyes]] || {{sünniaeg ja vanus|2006|03|25}} || 186 || 295 || 285 || Diagonaalründaja |- align="left" | 11 || [[Kertu Laak]] [[File:Captain sports.svg|13px]] || nowrap|{{Riigi ikoon|Poola}} [[BKS BOSTIK Bielsko-Biała]] || {{sünniaeg ja vanus|1998|02|21}} || 189 || 309 || 285 || Diagonaalründaja |- align="left" | 12 || [[Janelle Leenurm]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TÜ/Bigbank VK|TÜ/Bigbank]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|10|24}} || 168 || 264 || 249 || Libero |- align="left" | 13 || [[Silvia Pertens]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rae Spordikool/Viaston]] || {{sünniaeg ja vanus|1998|06|02}} || 182 || 300 || 290 || Nurgaründaja |- align="left" | 14 || [[Caterina Cicetti]] || {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[VA Uniza Žilina]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|04|30}} || 179 || 287 || 272 || Nurgaründaja |- align="left" | 15 || [[Johanna Sova]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Florida State University võrkpallinaiskond|Florida State University]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|10|01}} || 195 || 315 || 295 || Keskblokeerija |- align="left" | 16 || nowrap|[[Karolina Kibbermann]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TalTech/Nordaid]] || {{sünniaeg ja vanus|2002|02|12}} || 177 || 280 || 270 || Sidemängija |- align="left" | 17 || [[Kertu Kertner]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TalTech/Nordaid]] || {{sünniaeg ja vanus|2008|09|13}} || 177 || 272 || 235 || Sidemängija |- align="left" | 20 || [[Kätriin Põld]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Viimsi/Tallinna Ülikool]] || {{sünniaeg ja vanus|2002|07|03}} || 186 || 305 || 290 || Keskblokeerija |- align="left" | 21 || [[Lisandra Tatrik]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rae Spordikool/Viaston]] || {{sünniaeg ja vanus|2007|04|02}} || 172 || 255 || 240 || Libero |- align="left" | 23 || [[Kertu Stamm]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Audentese SG/NK]] || {{sünniaeg ja vanus|2008|07|22}} || 182 || 265 || 235 || Keskblokeerija |} ===Hiljutised koondislased=== Järgnevad mängijad on olnud koondises viimase aasta jooksul (2026. aasta seisuga):<ref name=rahvusnaiskond>[https://volley.ee/rahvusnaiskond-jai-esimeses-em-valiksarja-mangus-alla-sloveeniale/ Rahvusnaiskond jäi esimeses EM-valiksarja mängus alla Sloveeniale]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Võrkpalli Liit, 02.08.2025.</ref><ref>[https://volley.ee/rahvusnaiskond-soidab-iisraeli-mangule-polveoperatsioonile-mineva-kristiine-miilenita/ Rahvusnaiskond sõidab Iisraeli mängule põlveoperatsioonile mineva Kristiine Miilenita]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Võrkpalli Liit, 06.08.2025.</ref> {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr. !width="120px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 1 || [[Nette Peit]] || nowrap| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rae Spordikool/Viaston]]|| {{sünniaeg ja vanus|1992|03|27}} || 177 || 310 || 295 || Nurgaründaja |- align="left" | 2 || [[Nora Lember]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TÜ/Bigbank VK|TÜ/Bigbank]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|10|31}} || 183 || 310 || 295 || Diagonaalründaja |- align="left" | 5 || [[Anni Põldma]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TÜ/Bigbank VK|TÜ/Bigbank]] || {{sünniaeg ja vanus|2006|01|31}} || 169 || 265 || 257 || Sidemängija |- align="left" | 7 || [[Marily Lass]] || {{Riigi ikoon|Soome}} [[Pihtipudase LiigaPloki]] || {{sünniaeg ja vanus|2002|04|29}} || 180 || 290 || 280 || Nurgaründaja |- align="left" | 17 || [[Häli Vahula]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TÜ/Bigbank VK|TÜ/Bigbank]] || {{sünniaeg ja vanus|2004|07|13}} || 173 || 268 || 262 || Sidemängija |- align="left" | 19 || [[Kadi Kullerkann]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[AONS Milon]] || {{sünniaeg ja vanus|1992|08|19}} || 195 || 313 || 297 || Diagonaalründaja |- align="left" | 22 || [[Liisbet Pill]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TÜ/Bigbank VK|TÜ/Bigbank]] || {{sünniaeg ja vanus|2003|02|12}} || 185 || 305 || 298 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Järgnev personal on Eesti võrkpallinaiskonna juures 2026. aasta [[2026. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|Euroopa Liiga alagrupiturniiril]].<ref>[https://volley.ee/naiste-koondis-alustab-euroopa-liigat-rootsi-ja-aserbaidzaani-vastu/ Naiste koondis alustab Euroopa liigat Rootsi ja Aserbaidžaani vastu] Eesti Võrkpalli Liit, 04.06.2026.</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pekka Seppänen]] |- |Abitreener / ÜKE-treener |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Leikas]] |- |rowspan="2"|Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Margit Keerutaja-Must]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Annabel Kutman]] |- |Arst |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mari Arak]] |- |Mänedžer/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mihkel Sagar]] |} ==Rekordkoondislased== {| class="wikitable" style="font-size:100%;float:right" !Nimi !Hooajad !Mänge |- | align="left" |'''[[Nette Peit]]'''||2013–||align=center|151 |- | align="left" |'''[[Liis Kiviloo]]'''||2013–2024||align=center|146 |- | align="left" |'''[[Kertu Laak]]'''||2013–||align=center|134 |- | align="left" |'''[[Kristiine Miilen]]'''||2013–||align=center|127 |- | align="left" |'''[[Julija Mõnnakmäe]]'''||2012–2022||align=center|112 |- | align="left" |[[Eliise Hollas]]||2013–2023||align=center|108 |- | align="left" |'''[[Kadi Kullerkann]]'''||2013–||align=center|89 |- | align="left" |[[Eliisa Peit]]||2012–2021||align=center|86 |- | align="left" |'''[[Silvia Pertens]]'''||2016–||align=center|78 |- | align="left" |[[Kristi Nõlvak]]||2015–2021||align=center|76 |-class="sortbottom" | colspan="3" |<small>''Tabel seisuga 9. august 2025.''<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-09.08.25.-N.pdf Mängud koondises (naised).] Eesti Võrkpalli Liit.</ref></small> |-class="sortbottom" | colspan="3" |<small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.</small> |} *[[Julija Mõnnakmäe]] (112 koondisemängu) jõudis 3. juunil 2021 mängus [[Läti naiste võrkpallikoondis|Läti]] vastu esimese koondislasena 100 koondisemänguni. Mõnnakmäe debüüteeris koondises 17. augustil 2012 [[Viljandi]]s Läti vastu. Ta oli koondise sidemängija ja pikaaegne kapten.<ref>[https://volley.ee/julija-monnakmae-100-1-mangu-eesti-koondises/ Julija Mõnnakmäe – 100 + 1 mängu Eesti koondises!] Eesti Võrkpalli Liit, 05.08.2021.</ref> ==Tunnustus== * [[2023]] – [[Aasta võistkond]] ==Vaata ka== *[[Eesti võrkpallikoondis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/naised/koondis-2023/ Naiskonnast Eesti Võrkpalli Liidu kodulehel] {{Eesti rahvuskoondised}} {{Navmallid | päis = Koondise koosseisud | loend = {{Eesti naiste võrkpallikoondis 2019 EM}} {{Eesti naiste võrkpallikoondis 2023 EM}} }} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall, naised]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] 080wnkwlcv0ol1m7fuudetf88puslu7 0 401888 7168281 6725402 2026-06-06T10:31:52Z Talvipäivänseisaus 159019 nagu eesti keeleski (neem : neeme): niemi : nieme(n) 7168281 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alexander_Tawitz_selfportrait.jpg|pisi|Alexander Tawitzi autoportree]] '''Alexander Tawitz''' ([[19. oktoober]] [[1879]] [[Peterburi]] – [[1. jaanuar]] [[1937]] [[Helsingi]]) oli Eesti päritolu Soome maalikunstnik, [[karikaturist]]. 1920. ja 1930. aastatel oli ta parimate Soome karikaturistide seas.{{lisa viide}} Ta on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu|Hietanieme kalmistu]]le. ==Kirjandus== *Järvi, Olavi: Parhaat pilapiirtäjämme, s. 142. Helsinki: Tammi, 1979. ISBN 951-30-4434-3. {{JÄRJESTA:Tawitz, Alexander}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Soome maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Hietaniemi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1879]] [[Kategooria:Surnud 1937]] bo0hj5qcvetu0bj5lv2u1fkwh4lmfnv 0 408374 7168151 7118618 2026-06-06T06:51:39Z ~2026-33486-06 231101 /* Ajalugu */ 7168151 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{suunamine| Tallinna-Helsingi liin| Lennuliini| Tallinna–Helsingi lennuliin}} [[Fail:Tallinn-Helsingi laevaliin.jpg|pisi|Laevad Tallinna–Helsingi liinil 2015. aastal. [[Tallink]]i laev [[Superstar]] liigub Tallinna poole ja [[Linda Line|Linda Line'i]] laev Helsingi poole]] '''Tallinna–Helsingi laevaliin''' on [[laevaliin]] [[Tallinn]]a ja [[Helsingi]] vahel. Laevaliinil sõidavad [[parvlaev]]ad, aga aastail 1990–2008 sõitsid ka [[kiirlaev]]ad ja kiirparvlaevad, mille reisi kestus oli 1 tund ja 30 või 40 minutit. Alates 2008. aastast sõidavad sel liinil peamiselt [[kiire parvlaev|kiired parvlaevad]]. Laevaliinil on järgmiste laevaettevõtete laevu: * [[Viking Line]] ** [[Viking XPRS]] * [[Tallink]] ** [[Megastar]] ** [[MyStar]] * [[Eckerö Line]] ** [[Finlandia (2001)|Finlandia]] == Ajalugu == Inglanna Elizabeth Rigby, kes reisis mööda Eestimaad ja jättis oma kirjadesse unustamatu pärandi 1830. aastate teise poole provintsielu ja inimeste kohta, "kirjutas, et mõned aastad tagasi -- korraline laevaühendus oli alanud aastal 1837 -- olid vaid mõned inimesed julgenud liikuda üle Soome lahe ja neid oli Helsingis väga sõbralikult vastu võetud. Käijate jutustused olid nii ülistavad, et nende eeskuju järgisid suured hulgad. Reisid, mida tehti iga paari nädala tagant, olid nende korraldajatele olnud edukad, kuid tegid Tallinna kaupmehed eriti murelikuks, kirjutas Rigby. Kliendid jätsid nad nimelt maha Soome paremate, maksuvabade ja odavamate kaupade pärast. Nii hakkaski Venemaa tolliamet Tallinnas kiuslikul ja ärritaval moel töötama vastu sellisele kahjulikule kombele ehk ostureisidele Soome. /.../ Reisijad pidid sellele alistuma kaks korda -- reisi alguses ja lõpus. Reisijad pidid leppima nõudmisega esitada päev enne reisi tollile nimekiri kõigest kaasavõetavast. Nimekirjast ei saanud välja jätta isegi vihmavarju, mida Helsingis oli väga vaja, ka mitte süütut taskurätikut või sukapaari, sest muidu võis neid saabumisel ähvardada konfiskeerimine. Lahkumispäeval tuli ärgata kell viis /.../ Nii paljud Tallinna eliiti kuuluvad inimesed olid samas reisipalavikus ja kogu linn näis olevat jalul varasest hommikutunnist hoolimata. "Neljahobusetõldu veeres Toompealt alla, tavapärastest ettevaatusabinõudest hoolimata ja kihutades üksteisest mööda, et jõuda sadamasse, sest vähemalt 180 inimest oli minemas aurulaevale," kirjutas Rigby. /.../ missugune keelte paabel valitses laeval! Oli tõsiseid taanlasi ja sihvakaid rootslasi ja kõiksuguste nägudega venelasi. Oli eurooplasi ja asiaate kõige imelikumate nimedega /.../ Ja muidugi oli ka üks flegmaatiliselt paks sakslane /.../ Kõrvaltvaatajaks jäid vaid paar eestimaalast, kelles viisipärane käitumine oli nii sügavale juurdunud. /.../ Kell kaksteist olid kõik sadamas ja läksid laevale Furst Menschikoff. See oli eelmisel päeval tulnud Stockholmist ja Turust ja toonud suurel hulgal reisijaid. Tagasiteel Tallinna ei olnud meri reisijate vastu nii armuline /.../ Pooled jäid merehaigeks ja teisedki ei tundnud end hästi. Jahe idatuul puhus ja vähem kui kuue tunni pärast võis näha Toompea tumedat siluetti. Varsti olid ka Tallinna "tolliharpüiad" kohal."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=978-9985-3-5762-0 |koht=Tallinn |lehekülg=62-66 |keel=eesti}}</ref> <nowiki>***</nowiki> 1964. aastal hakati tegema ettevalmistusi reisijate regulaarliikluse avamiseks Tallinna–Helsingi liinil, misjärel otsustati avada reisilaevaliin järgmise, [[1965]]. aasta [[1. mai]]l. [[Must meri|Mustalt merelt]] toodi kohale reisilaev Artek ja selle uueks nimeks sai [[Vanemuine (laev)|Vanemuine]]. Eesmärk oli hakata vedama Tallinna Soome turiste välisvaluuta teenimiseks. Vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele hakkas Soome poolt liini teenindama aurik [[Wellamo (laev 1927)|Wellamo]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |lehekülg=300–301}}</ref> Reisilaev Vanemuine ehitati 1964. aastal Bulgaarias [[Varna]]s. Laeva pikkus oli 63,8 m, laius 9,3 m, süvis 3,0 m ja kogumahutavus 1002 brt. 1000 hj diiselmootor andis laevale kiiruse 12,3 sõlme. Pärast valmimist hakkas reisilaev Arteki nime all sõitma Mustal merel. Laeva teenindamiseks püstitati Tallinna sadamasse väike paviljon. Ühekorruselises hoones alustas tööd ka tolliteenistus. 9. juulil 1965 tõi soomlaste Wellamo Tallinna esimesed 200 Soome turisti, kes majutati toonasesse [[Inturist]]i hotelli Tallinn.<ref name=":0" /> Esimese hooaja lõpetasid Vanemuine ja Wellamo 1. oktoobril. Kaks laeva olid selleks ajaks vedanud kokku 19 000 reisijat, neist 12 000 Vanemuine. Peamiselt sõitsid Tallinna ja Helsingi vahet soome turistid, Nõukogude Liidu kodanikke oli laevadel mitu korda vähem. Paraku sai esimese aasta jooksul selgeks, et Vanemuine on liini teenindamiseks liiga väike. 1966. aastal toodi Läänemerele suurem reisilaev, millele pandi nimeks [[Tallinn (laev)|Tallinn]]. Pärast seda viidi Vanemuine [[Arhangelsk]]isse ja sai 1967. aastal nimeks Solovik. 1988. aastal see reisilaev lammutati.<ref name=":0" /> Reisilaev Tallinn ehitati [[Leningrad]]is 1960. aastal. Laeva 101,5 m pikkuse juures oli selle parraste vahekaugus keskosas 14,6 m ja süvis 3,8 m. 2000 hj peamasin andis 3219 brutotonnaažiga reisilaevale kiiruse 16 sõlme. Laeval oli 247 mugavat kajutikohta, muusikasalong, 72 kohaga restoran ja kaks baari kokku 40 kohaga.<ref name=":0" /> Liiklusega Tallinna ja Helsingi vahel alustati mai algul ja see kestis oktoobri lõpuni. Alus teenindas Eesti ja Soome vahelist laevaliini kuni 1980. aastani, mil selle vahetas välja oluliselt suurem reisiparvlaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. Pärast seda ehitati laev ümber, kajutitest tehti õppeklassid ja mootorlaev anti üle [[Eesti Noorte Mereklubi|Noorte Mereklubile]]. 2003. aastal lõigati laev [[Kalasadam]]a kai ääres vanarauaks.<ref name=":0" /> Reisilaev Georg Ots oli esimene kaheksast laevast koosnevast seeriast, mis ehitati Poolas [[Szczecin]]i laevatehases Nõukogude Liidu tellimusel. Laeva kogumahutavus oli 12549 brt, pikkus 134,5 m, laius 21,0 m ja süvis 5,7 m. Peamasinate võimsus oli 12 800 kW ja aluse reisikiirus 19 sõlme. Laev suutis liikuda ka paarikümne sentimeetri paksusega jääga.<ref name=":0" /> 1993. aastal tehti laevale põhjalik remont ja ümberehitus, pärast seda sai reisilaevast parvlaev. Ümberehituse käigus taastati laevale esialgselt planeeritud autotekk. Pärast ümberehitamist võttis alus pardale 1200 reisijat, 13 normaalpikkusega (13,6 m) poolhaagist või 107 sõiduautot.<ref name=":0" /> Viimastel aastatel vedas Georg Ots Tallinn–Helsingi liinil kuni 300 000 reisijat aastas. Viimase reisi tegi alus 24. detsembril 2000. Paar aastat hiljem müüdi Venemaa laevandusettevõttele ning see tegi regulaarreise Peterburi–[[Kaliningrad]]i liinil kuni 2013. aastani. Kevadel 1990 alustas laevaliinil tiiburiliiklust tiibur Helta ning aastail 1991–1998 sõitis sel liinil ka kahetekiline tiibur [[Liisa (laev)|Liisa]]. 1997. aastal alustas Eesti laevakompanii [[Lindaliini AS]] (kaubamärgiga Linda Line) laevaliini teenindamist [[tiibur]]itega Liisa, Laura ja Jaanika. Ettevõte lõpetas tegevuse novembris 2017 ja esitas pankrotiavalduse mais 2018. 1998. aastast kuni 2008. aastani opereeris liinil [[Nordic Jet Line]] [[katamaraan]]idega [[Baltic Jet]] ja [[Nordic Jet]]. == Vaata ka == * [[Tallink]] * [[Silja Line]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *Brigitte Susanne Hunt, [http://epl.delfi.ee/news/eesti/50-aasta-eest-pani-vanemuine-taas-kaima-tallinna-helsingi-laevaliini?id=71854851 50 aasta eest pani Vanemuine taas käima Tallinna-Helsingi laevaliini] Eesti Päevaleht, 7. juuli 2015 [[Kategooria:Eesti laevaliinid]] [[Kategooria:Soome]] kp7c1wfykc6m27oeb5rr03h0h33j00c 7168205 7168151 2026-06-06T08:27:32Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ 7168205 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{suunamine| Tallinna-Helsingi liin| Lennuliini| Tallinna–Helsingi lennuliin}} [[Fail:Tallinn-Helsingi laevaliin.jpg|pisi|Laevad Tallinna–Helsingi liinil 2015. aastal. [[Tallink]]i laev [[Superstar]] liigub Tallinna poole ja [[Linda Line|Linda Line'i]] laev Helsingi poole]] '''Tallinna–Helsingi laevaliin''' on [[laevaliin]] [[Tallinn]]a ja [[Helsingi]] vahel. Laevaliinil sõidavad [[parvlaev]]ad, aga aastail 1990–2008 sõitsid ka [[kiirlaev]]ad ja kiirparvlaevad, mille reisi kestus oli 1 tund ja 30 või 40 minutit. Alates 2008. aastast sõidavad sel liinil peamiselt [[kiire parvlaev|kiired parvlaevad]]. Laevaliinil on järgmiste laevaettevõtete laevu: * [[Viking Line]] ** [[Viking XPRS]] * [[Tallink]] ** [[Megastar]] ** [[MyStar]] * [[Eckerö Line]] ** [[Finlandia (2001)|Finlandia]] == Ajalugu == Inglanna [[Elizabeth Rigby]], kes reisis mööda Eestimaad ja jättis oma kirjadesse unustamatu pärandi 1830. aastate teise poole provintsielu ja inimeste kohta, "kirjutas, et mõned aastad tagasi -- korraline laevaühendus oli alanud aastal 1837 -- olid vaid mõned inimesed julgenud liikuda üle Soome lahe ja neid oli Helsingis väga sõbralikult vastu võetud. Käijate jutustused olid nii ülistavad, et nende eeskuju järgisid suured hulgad. Reisid, mida tehti iga paari nädala tagant, olid nende korraldajatele olnud edukad, kuid tegid Tallinna kaupmehed eriti murelikuks, kirjutas Rigby. Kliendid jätsid nad nimelt maha Soome paremate, maksuvabade ja odavamate kaupade pärast. Nii hakkaski Venemaa tolliamet Tallinnas kiuslikul ja ärritaval moel töötama vastu sellisele kahjulikule kombele ehk ostureisidele Soome. /.../ Reisijad pidid sellele alistuma kaks korda -- reisi alguses ja lõpus. Reisijad pidid leppima nõudmisega esitada päev enne reisi tollile nimekiri kõigest kaasavõetavast. Nimekirjast ei saanud välja jätta isegi vihmavarju, mida Helsingis oli väga vaja, ka mitte süütut taskurätikut või sukapaari, sest muidu võis neid saabumisel ähvardada konfiskeerimine. Lahkumispäeval tuli ärgata kell viis /.../ Nii paljud Tallinna eliiti kuuluvad inimesed olid samas reisipalavikus ja kogu linn näis olevat jalul varasest hommikutunnist hoolimata. "Neljahobusetõldu veeres Toompealt alla, tavapärastest ettevaatusabinõudest hoolimata ja kihutades üksteisest mööda, et jõuda sadamasse, sest vähemalt 180 inimest oli minemas aurulaevale," kirjutas Rigby. /.../ missugune keelte paabel valitses laeval! Oli tõsiseid taanlasi ja sihvakaid rootslasi ja kõiksuguste nägudega venelasi. Oli eurooplasi ja asiaate kõige imelikumate nimedega /.../ Ja muidugi oli ka üks flegmaatiliselt paks sakslane /.../ Kõrvaltvaatajaks jäid vaid paar eestimaalast, kelles viisipärane käitumine oli nii sügavale juurdunud. /.../ Kell kaksteist olid kõik [[Tallinna sadam|sadamas]] ja läksid laevale "Furst Menschikoff". See oli eelmisel päeval tulnud Stockholmist ja Turust ja toonud suurel hulgal reisijaid. Tagasiteel Tallinna ei olnud meri reisijate vastu nii armuline /.../ Pooled jäid merehaigeks ja teisedki ei tundnud end hästi. Jahe idatuul puhus ja vähem kui kuue tunni pärast võis näha Toompea tumedat siluetti. Varsti olid ka Tallinna "tolliharpüiad" kohal."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=978-9985-3-5762-0 |koht=Tallinn |lehekülg=62-66 |keel=eesti}}</ref> <nowiki>***</nowiki> 1964. aastal hakati tegema ettevalmistusi reisijate regulaarliikluse avamiseks Tallinna–Helsingi liinil, misjärel otsustati avada reisilaevaliin järgmise, [[1965]]. aasta [[1. mai]]l. [[Must meri|Mustalt merelt]] toodi kohale reisilaev Artek ja selle uueks nimeks sai [[Vanemuine (laev)|Vanemuine]]. Eesmärk oli hakata vedama Tallinna Soome turiste välisvaluuta teenimiseks. Vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele hakkas Soome poolt liini teenindama aurik [[Wellamo (laev 1927)|Wellamo]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |lehekülg=300–301}}</ref> Reisilaev Vanemuine ehitati 1964. aastal Bulgaarias [[Varna]]s. Laeva pikkus oli 63,8 m, laius 9,3 m, süvis 3,0 m ja kogumahutavus 1002 brt. 1000 hj diiselmootor andis laevale kiiruse 12,3 sõlme. Pärast valmimist hakkas reisilaev Arteki nime all sõitma Mustal merel. Laeva teenindamiseks püstitati Tallinna sadamasse väike paviljon. Ühekorruselises hoones alustas tööd ka tolliteenistus. 9. juulil 1965 tõi soomlaste Wellamo Tallinna esimesed 200 Soome turisti, kes majutati toonasesse [[Inturist]]i hotelli Tallinn.<ref name=":0" /> Esimese hooaja lõpetasid Vanemuine ja Wellamo 1. oktoobril. Kaks laeva olid selleks ajaks vedanud kokku 19 000 reisijat, neist 12 000 Vanemuine. Peamiselt sõitsid Tallinna ja Helsingi vahet soome turistid, Nõukogude Liidu kodanikke oli laevadel mitu korda vähem. Paraku sai esimese aasta jooksul selgeks, et Vanemuine on liini teenindamiseks liiga väike. 1966. aastal toodi Läänemerele suurem reisilaev, millele pandi nimeks [[Tallinn (laev)|Tallinn]]. Pärast seda viidi Vanemuine [[Arhangelsk]]isse ja sai 1967. aastal nimeks Solovik. 1988. aastal see reisilaev lammutati.<ref name=":0" /> Reisilaev Tallinn ehitati [[Leningrad]]is 1960. aastal. Laeva 101,5 m pikkuse juures oli selle parraste vahekaugus keskosas 14,6 m ja süvis 3,8 m. 2000 hj peamasin andis 3219 brutotonnaažiga reisilaevale kiiruse 16 sõlme. Laeval oli 247 mugavat kajutikohta, muusikasalong, 72 kohaga restoran ja kaks baari kokku 40 kohaga.<ref name=":0" /> Liiklusega Tallinna ja Helsingi vahel alustati mai algul ja see kestis oktoobri lõpuni. Alus teenindas Eesti ja Soome vahelist laevaliini kuni 1980. aastani, mil selle vahetas välja oluliselt suurem reisiparvlaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. Pärast seda ehitati laev ümber, kajutitest tehti õppeklassid ja mootorlaev anti üle [[Eesti Noorte Mereklubi|Noorte Mereklubile]]. 2003. aastal lõigati laev [[Kalasadam]]a kai ääres vanarauaks.<ref name=":0" /> Reisilaev Georg Ots oli esimene kaheksast laevast koosnevast seeriast, mis ehitati Poolas [[Szczecin]]i laevatehases Nõukogude Liidu tellimusel. Laeva kogumahutavus oli 12549 brt, pikkus 134,5 m, laius 21,0 m ja süvis 5,7 m. Peamasinate võimsus oli 12 800 kW ja aluse reisikiirus 19 sõlme. Laev suutis liikuda ka paarikümne sentimeetri paksusega jääga.<ref name=":0" /> 1993. aastal tehti laevale põhjalik remont ja ümberehitus, pärast seda sai reisilaevast parvlaev. Ümberehituse käigus taastati laevale esialgselt planeeritud autotekk. Pärast ümberehitamist võttis alus pardale 1200 reisijat, 13 normaalpikkusega (13,6 m) poolhaagist või 107 sõiduautot.<ref name=":0" /> Viimastel aastatel vedas Georg Ots Tallinn–Helsingi liinil kuni 300 000 reisijat aastas. Viimase reisi tegi alus 24. detsembril 2000. Paar aastat hiljem müüdi Venemaa laevandusettevõttele ning see tegi regulaarreise Peterburi–[[Kaliningrad]]i liinil kuni 2013. aastani. Kevadel 1990 alustas laevaliinil tiiburiliiklust tiibur Helta ning aastail 1991–1998 sõitis sel liinil ka kahetekiline tiibur [[Liisa (laev)|Liisa]]. 1997. aastal alustas Eesti laevakompanii [[Lindaliini AS]] (kaubamärgiga Linda Line) laevaliini teenindamist [[tiibur]]itega Liisa, Laura ja Jaanika. Ettevõte lõpetas tegevuse novembris 2017 ja esitas pankrotiavalduse mais 2018. 1998. aastast kuni 2008. aastani opereeris liinil [[Nordic Jet Line]] [[katamaraan]]idega [[Baltic Jet]] ja [[Nordic Jet]]. == Vaata ka == * [[Tallink]] * [[Silja Line]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *Brigitte Susanne Hunt, [http://epl.delfi.ee/news/eesti/50-aasta-eest-pani-vanemuine-taas-kaima-tallinna-helsingi-laevaliini?id=71854851 50 aasta eest pani Vanemuine taas käima Tallinna-Helsingi laevaliini] Eesti Päevaleht, 7. juuli 2015 [[Kategooria:Eesti laevaliinid]] [[Kategooria:Soome]] macu1r8wldmak5sto3ni5bdyzkt90ex 7168211 7168205 2026-06-06T08:33:11Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ 7168211 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{suunamine| Tallinna-Helsingi liin| Lennuliini| Tallinna–Helsingi lennuliin}} [[Fail:Tallinn-Helsingi laevaliin.jpg|pisi|Laevad Tallinna–Helsingi liinil 2015. aastal. [[Tallink]]i laev [[Superstar]] liigub Tallinna poole ja [[Linda Line|Linda Line'i]] laev Helsingi poole]] '''Tallinna–Helsingi laevaliin''' on [[laevaliin]] [[Tallinn]]a ja [[Helsingi]] vahel. Laevaliinil sõidavad [[parvlaev]]ad, aga aastail 1990–2008 sõitsid ka [[kiirlaev]]ad ja kiirparvlaevad, mille reisi kestus oli 1 tund ja 30 või 40 minutit. Alates 2008. aastast sõidavad sel liinil peamiselt [[kiire parvlaev|kiired parvlaevad]]. Laevaliinil on järgmiste laevaettevõtete laevu: * [[Viking Line]] ** [[Viking XPRS]] * [[Tallink]] ** [[Megastar]] ** [[MyStar]] * [[Eckerö Line]] ** [[Finlandia (2001)|Finlandia]] == Ajalugu == Inglanna [[Elizabeth Rigby]], kes reisis mööda Eestimaad ja jättis oma kirjadesse unustamatu pärandi 1830. aastate teise poole provintsielu ja inimeste kohta, "kirjutas, et mõned aastad tagasi -- korraline laevaühendus oli alanud aastal 1837 -- olid vaid mõned inimesed julgenud liikuda üle Soome lahe ja neid oli Helsingis väga sõbralikult vastu võetud. Käijate jutustused olid nii ülistavad, et nende eeskuju järgisid suured hulgad. Reisid, mida tehti iga paari nädala tagant, olid nende korraldajatele olnud edukad, kuid tegid Tallinna kaupmehed eriti murelikuks, kirjutas Rigby. Kliendid jätsid nad nimelt maha Soome paremate, maksuvabade ja odavamate kaupade pärast. Nii hakkaski Venemaa tolliamet Tallinnas kiuslikul ja ärritaval moel töötama vastu sellisele kahjulikule kombele ehk ostureisidele Soome. /.../ Reisijad pidid sellele alistuma kaks korda -- reisi alguses ja lõpus. Reisijad pidid leppima nõudmisega esitada päev enne reisi tollile nimekiri kõigest kaasavõetavast. Nimekirjast ei saanud välja jätta isegi vihmavarju, mida Helsingis oli väga vaja, ka mitte süütut taskurätikut või sukapaari, sest muidu võis neid saabumisel ähvardada konfiskeerimine. Lahkumispäeval tuli ärgata kell viis /.../ Nii paljud Tallinna eliiti kuuluvad inimesed olid samas reisipalavikus ja kogu linn näis olevat jalul varasest hommikutunnist hoolimata. "Neljahobusetõldu veeres Toompealt alla, tavapärastest ettevaatusabinõudest hoolimata ja kihutades üksteisest mööda, et jõuda sadamasse, sest vähemalt 180 inimest oli minemas aurulaevale," kirjutas Rigby. /.../ missugune keelte paabel valitses laeval! Oli tõsiseid taanlasi ja sihvakaid rootslasi ja kõiksuguste nägudega venelasi. Oli eurooplasi ja asiaate kõige imelikumate nimedega /.../ Ja muidugi oli ka üks flegmaatiliselt paks sakslane /.../ Kõrvaltvaatajaks jäid vaid paar eestimaalast, kelles viisipärane käitumine oli nii sügavale juurdunud. /.../ Kell kaksteist olid kõik [[Tallinna sadam|sadamas]] ja läksid laevale "Furst Menschikoff". See oli eelmisel päeval tulnud Stockholmist ja Turust ja toonud suurel hulgal reisijaid. Tagasiteel Tallinna ei olnud meri reisijate vastu nii armuline /.../ Pooled jäid merehaigeks ja teisedki ei tundnud end hästi. Jahe idatuul puhus ja vähem kui kuue tunni pärast võis näha Toompea tumedat siluetti. Varsti olid ka Tallinna "tolliharpüiad" kohal."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=978-9985-3-5762-0 |koht=Tallinn |lehekülg=62-66 |keel=eesti}}</ref> <nowiki>***</nowiki> [[File:Vanemuine-1965.jpeg|pisi|[[Vanemuine (laev)|Vanemuine]] (1965)]] 1964. aastal hakati tegema ettevalmistusi reisijate regulaarliikluse avamiseks Tallinna–Helsingi liinil, misjärel otsustati avada reisilaevaliin järgmise, [[1965]]. aasta [[1. mai]]l. [[Must meri|Mustalt merelt]] toodi kohale reisilaev Artek ja selle uueks nimeks sai [[Vanemuine (laev)|Vanemuine]]. Eesmärk oli hakata vedama Tallinna Soome turiste välisvaluuta teenimiseks. Vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele hakkas Soome poolt liini teenindama aurik [[Wellamo (laev 1927)|Wellamo]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |lehekülg=300–301}}</ref> Reisilaev Vanemuine ehitati 1964. aastal Bulgaarias [[Varna]]s. Laeva pikkus oli 63,8 m, laius 9,3 m, süvis 3,0 m ja kogumahutavus 1002 brt. 1000 hj diiselmootor andis laevale kiiruse 12,3 sõlme. Pärast valmimist hakkas reisilaev Arteki nime all sõitma Mustal merel. Laeva teenindamiseks püstitati [[Tallinna sadam]]asse väike paviljon. Ühekorruselises hoones alustas tööd ka tolliteenistus. 9. juulil 1965 tõi soomlaste Wellamo Tallinna esimesed 200 Soome turisti, kes majutati toonasesse [[Inturist]]i hotelli Tallinn.<ref name=":0" /> Esimese hooaja lõpetasid Vanemuine ja Wellamo 1. oktoobril. Kaks laeva olid selleks ajaks vedanud kokku 19 000 reisijat, neist 12 000 Vanemuine. Peamiselt sõitsid Tallinna ja Helsingi vahet soome turistid, Nõukogude Liidu kodanikke oli laevadel mitu korda vähem. Paraku sai esimese aasta jooksul selgeks, et Vanemuine on liini teenindamiseks liiga väike. 1966. aastal toodi Läänemerele suurem reisilaev, millele pandi nimeks [[Tallinn (laev)|Tallinn]]. Pärast seda viidi Vanemuine [[Arhangelsk]]isse ja sai 1967. aastal nimeks Solovik. 1988. aastal see reisilaev lammutati.<ref name=":0" /> [[Pilt:Tallinn (laev) 1982.jpg|pisi|Laev Tallinna reidil 1982. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Reisilaev Tallinn ehitati [[Leningrad]]is 1960. aastal. Laeva 101,5 m pikkuse juures oli selle parraste vahekaugus keskosas 14,6 m ja süvis 3,8 m. 2000 hj peamasin andis 3219 brutotonnaažiga reisilaevale kiiruse 16 sõlme. Laeval oli 247 mugavat kajutikohta, muusikasalong, 72 kohaga restoran ja kaks baari kokku 40 kohaga.<ref name=":0" /> Liiklusega Tallinna ja Helsingi vahel alustati mai algul ja see kestis oktoobri lõpuni. Alus teenindas Eesti ja Soome vahelist laevaliini kuni 1980. aastani, mil selle vahetas välja oluliselt suurem reisiparvlaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. Pärast seda ehitati laev ümber, kajutitest tehti õppeklassid ja mootorlaev anti üle [[Eesti Noorte Mereklubi|Noorte Mereklubile]]. 2003. aastal lõigati laev [[Kalasadam]]a kai ääres vanarauaks.<ref name=":0" /> [[File:Georg-Ots-Tallink-1998.jpg|pisi|[[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]]] Reisilaev Georg Ots oli esimene kaheksast laevast koosnevast seeriast, mis ehitati Poolas [[Szczecin]]i laevatehases Nõukogude Liidu tellimusel. Laeva kogumahutavus oli 12549 brt, pikkus 134,5 m, laius 21,0 m ja süvis 5,7 m. Peamasinate võimsus oli 12 800 kW ja aluse reisikiirus 19 sõlme. Laev suutis liikuda ka paarikümne sentimeetri paksusega jääga.<ref name=":0" /> 1993. aastal tehti laevale põhjalik remont ja ümberehitus, pärast seda sai reisilaevast parvlaev. Ümberehituse käigus taastati laevale esialgselt planeeritud autotekk. Pärast ümberehitamist võttis alus pardale 1200 reisijat, 13 normaalpikkusega (13,6 m) poolhaagist või 107 sõiduautot.<ref name=":0" /> Viimastel aastatel vedas Georg Ots Tallinn–Helsingi liinil kuni 300 000 reisijat aastas. Viimase reisi tegi alus 24. detsembril 2000. Paar aastat hiljem müüdi Venemaa laevandusettevõttele ning see tegi regulaarreise Peterburi–[[Kaliningrad]]i liinil kuni 2013. aastani. Kevadel 1990 alustas laevaliinil tiiburiliiklust tiibur Helta ning aastail 1991–1998 sõitis sel liinil ka kahetekiline tiibur [[Liisa (laev)|Liisa]]. 1997. aastal alustas Eesti laevakompanii [[Lindaliini AS]] (kaubamärgiga Linda Line) laevaliini teenindamist [[tiibur]]itega Liisa, Laura ja Jaanika. Ettevõte lõpetas tegevuse novembris 2017 ja esitas pankrotiavalduse mais 2018. 1998. aastast kuni 2008. aastani opereeris liinil [[Nordic Jet Line]] [[katamaraan]]idega [[Baltic Jet]] ja [[Nordic Jet]]. == Vaata ka == * [[Tallink]] * [[Silja Line]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *Brigitte Susanne Hunt, [http://epl.delfi.ee/news/eesti/50-aasta-eest-pani-vanemuine-taas-kaima-tallinna-helsingi-laevaliini?id=71854851 50 aasta eest pani Vanemuine taas käima Tallinna-Helsingi laevaliini] Eesti Päevaleht, 7. juuli 2015 [[Kategooria:Eesti laevaliinid]] [[Kategooria:Soome]] b4xcbpvpfjfwriigr90dsjdoz9l8a7e 0 410898 7168217 7165855 2026-06-06T08:46:18Z Velirand 67997 /* Kip */ 7168217 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ki)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ki". ==Kia== *[[Jurgis Kiakštas]], leedu balletitantsija (1873–1936) *[[Naila Kiani]], Pakistani alpinist (?–) *[[Ilmari Kianto]], soome kirjanik (1874–1970) ==Kib== *[[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik (1931–2022) *[[Felix Kibbermann]], Eesti filoloog ja maletaja (1902–1993) *[[Karolina Kibbermann]], eesti võrkpallur (2002–) *[[Viktor Kibbermann]], eesti arst (1895–1954) *[[Kristiina Kibe]], eesti ehtekunstnik ja bioloog (1970–) *[[Marvi Kibe]], eesti sõudja (1938–2024) *[[Olaf Kibe]], eesti arst (1921–2014) *[[Jaan Kibena]], Eesti sõjaväelane (1904–1978) *[[Tõnu Kibena]], eesti võrkpallur (1937–2021) *[[Luke Kibet]], Keenia kergejõustiklane (1983–) *[[Kadriann Kibus]], eesti filmiprodutsent ja -režissöör (1979–) *[[Sergo Kibus]], eesti animarežissöör, stsenarist ja operaator (1987–) *[[Urmas Kibuspuu]], eesti näitleja (1953–1985) *[[Leida Kibuvits]], eesti kirjanik (1907–1976) ==Kic== *[[Herbert Kickl]], Austria poliitik (1968–) ==Kid== *[[William Kidd]], šoti piraat (u. 1645–1701) *[[Karl Kider]], (1882–1946) *[[Nicole Kidman]], USA filminäitleja (1967–) *[[Anti Kidron]], eesti psühholoog ja aimekirjanik (1943–2023) ==Kie== *[[Walter Kieber]], Liechtensteini poliitik ja jurist (1931–2014) *[[Richard Kiel]], USA filminäitleja (1939–2014) *[[Alexander Kielland]], norra kirjanik (1849–1906) *[[Viktor Kiemets]] *[[Kiến Phúc]], Annami keiser (1869–1884) *[[Hermann Kienast]], Eesti arst (1904–1990) *[[Richard Kiepert]], saksa geograaf ja kartograaf (1846–1915) *[[Stanisław Kierbedź]], Venemaa insener ja sillaehitaja (1810–1899) *[[Søren Kierkegaard]], taani filosoof (1813–1855) *[[Isaac Kiese Thelin]], Rootsi jalgpallur (1992–) *[[Lionel Kieseritzky]], maletaja (1806–1853) *[[Kurt Georg Kiesinger]], Saksamaa LV poliitik (1904–1988) *[[Krzysztof Kieślowski]], poola filmirežissöör (1941–1996) *[[Maria Kießling]], saksa kergejõustiklane (1894–1984) ==Kig== *[[Edgar Kigaste]], eesti majandus- ja ühiskonnategelane (1901–1983) ==Kih== *[[Christer Kihlman]], soomerootsi päritolu Soome kirjanik ja vasakpoolne kultuurikriitik (1930–2021) *[[Mika Kihlström]], Soome poksija (1969–2000) *[[Jaan Kiho]], eesti näitleja (1943–) *[[Toomas Kiho]], eesti matemaatik ja ühiskonnategelane (1963–) *[[Oleksandr Kihtenko]], Ukraina sõjaväelane (1956–) *[[Meelis Kihulane]], eesti puukäsitöö meister (1970–) ==Kii== *[[Eva-Lotta Kiibus]], eesti iluuisutaja (2003–) *[[Aleksander Kiidelmaa]], eesti tööline ja ametiühingutegelane (1896–1969) *[[Kaarel Kiidron]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Kadri Kiigema]], eesti turundus- ja kommunikatsioonispetsialist (1979–) *[[Jorma Kiigemägi]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Kristel Kiigemägi]], eesti kriitik ja ajakirjanik (1980–) *[[Heino Kiik]], eesti kirjanik (1927–2013) *[[Kaia Kiik]], eesti kunstnik (1973–) *[[Kairi Kiik]], eesti loomaökoloog ja alpinist (1985–) *[[Kalle Kiik]], eesti maletaja ja treener (1963–) *[[Silvia Kiik]], eesti filmitoimetaja (1931–2018) *[[Tanel Kiik]], Eesti poliitik (1989–) *[[Tiit Kiik]], eesti organist ja orelihooldaja (1950–) *[[Allan Kiil]], Eesti ärijuht, poliitik, ujuja ja sporditegelane (1963–2021) *[[Arnold Kiil]], eesti karikaturist ja ajakirjanik (1925–1995) *[[Kai Kiil]], norra muusik (1947–2025) *[[Urmas Kiil]], eesti õpetaja, ajakirjanik ja suhtekorraldaja *[[Virve Kiil]], eesti klaasikunstnik (1973) *[[Ants Kiilaspea]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1909–1974) *[[Eve Kiiler]], eesti fotograaf ja kuraator (1960–) *[[Gert Kiiler]], eesti ajakirjanik ja stsenarist (1974–) *[[Gerd Kiili]], eesti korvpallur (1978–) *[[Jaanus Kiili]], eesti loodusteadlane (1958–) *[[Meelis Kiili]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Gustav Kiilim]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja kingsepp (1886–1938) *[[Sirje Kiin]], eesti kirjanik, ajakirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija (1949–) *[[Avo Kiir]], eesti vaimulik (1952–) *[[Johannes Kiirend]], eesti metsavend (1907–1979) *[[Mati Kiirend]], eesti raamatukujundaja ja vabadusvõitleja (1939–) *[[Olev Kiirend]], eesti maadleja (1949–) *[[Salva Kiir Mayardit]], Lõuna-Sudaani sõjaväelane ja poliitik (1951–) *[[Andrus Kiis]], eesti ajaloolane ja luuletaja (1977–) *[[Kalju Kiis]], eesti keemik ja tehnikateadlane (1934–2009) *[[Margot Kiis]], eesti džässlaulja *[[Margus Kiis]], eesti kriitik (1975–) *[[Ants Kiisa]], eesti kuulitõukaja ja treener (1969–) *[[Ats Kiisa]], eesti kergejõustiklane (1995–) *[[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (1937–2024) *[[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja treener (1930–2022) *[[Hele Kiisel]], eesti matemaatik ja matemaatikaõpetaja (1953–) *[[Marta Kiisk]], eesti farmatseut (1903–1995) *[[Harri Kiisk]], eesti ajakirjanik (1922–2000) *[[Kaljo Kiisk]], eesti filmirežissöör ja näitleja (1925–2007) *[[Karl Kiisk]], eesti vaimulik (1909–1974) *[[Osvald Kiisk]], eesti keemik (1903–1944) *[[Mai Kiisk-Bereczki]], keeleteadlane (1929–2018) *[[Aet Kiisla]] (1975–) *[[Mikk Kiisler]], eesti tehnikateadlane (1931–1994) *[[Siim Valmar Kiisler]], Eesti poliitik (1965–) *[[Vilja Kiisler]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (1970–) *[[Janek Kiisman]], endine eesti jalgpallur (1977–) *[[August Kiiss]], eesti muusikaõpetaja ja helilooja (1882–1965) *[[Evelyn Kiive]], eesti psühholoog (1977–) *[[Priidu Kiive]], eesti füüsik ja vaimulik (1923–2011) *[[Elo Kiivet]], eesti arhitekt ja urbanist (1982–) *[[Johannes Kiivet]], eesti haridustegelane (1879–1967) *[[Raul-Allan Kiivet]], eesti tervishoiuteadlane (1960–2021) *[[Christin-Amani Kiivikas]], eesti suunamudija ja treener (2001–) *[[Ott Kiivikas]], eesti kulturist (1977–) *[[Jaan Kiivit seenior]], eesti kirikutegelane (1906–1971) *[[Jaan Kiivit juunior]], eesti kirikutegelane (1940–2005) *[[Janar Kiivramees]], eesti pokkerimängija (1981–) ==Kik== *[[Vahtang Kikabidze]], gruusia laulja, laulukirjutaja, näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (1938–2023) *[[Aleksander Kikas]], Eesti NSV ja EKP juhtivtöötaja (1914–1992) *[[Ave Kikas]], eesti aiandustegelane (1968–) *[[Eve Kikas]], eesti psühholoog (1955–) *[[Jaak Kikas]], eesti füüsik (1949–) *[[Juhan Kikas]], eesti tõstja (1892–1944) *[[Karl Kikas]], eesti lõõtspillimängija (1914–1992) *[[Katre Kikas]], eesti folklorist ja folkloristika ajaloo uurija (1981–) *[[Konrad Kikas]], eesti raamatukogundustegelane (1928–2012) *[[Tiit Kikas]], eesti muusik (1975–) *[[Valve Kikas]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (1914–1991) *[[Verner Kikas]], eesti tehnikateadlane (1916–2000) *[[Gary Kikaya]], Kongo DV kergejõustiklane (1980–) *[[Tiit Kiken]], eesti kitarrist (1948–2012) *[[Hugo Kikerpill]], Nõo vallavanem (1897–) *[[Tarmo Kikerpill]], eesti korvpallur (1977–) *[[Kustas Kikerpuu]], eesti muusik (1973–2008) *[[Vasílis Kikílias]], Kreeka poliitik, arst-ortopeed ja endine korvpallur (1974–) *[[Jüri Kikka]], eesti kunstnik (1949–2020) *[[Leida Kikka]], ASi Samelin juhatuse esimees ja tegevdirektor *[[Irina Kikkas]], Eesti iluvõimleja ja iluvõimlemistreener (1984–) *[[Kaupo Kikkas]], eesti fotograaf (1983–) *[[Toivo Kikkas]], eesti ajaloolane (1983–) *[[Kiko]], jaapani printsess (1966–) *[[Naoya Kikuchi]], jaapani endine jalgpallur (1984–) *[[Rinko Kikuchi]], jaapani näitleja (1981–) *[[Shinkichi Kikuchi]], jaapani endine jalgpallur (1967–) *[[Yoshio Kikugawa]], jaapani jalgpallur (1944–2022) *[[Shirō Kikuhara]], jaapani endine jalgpallur (1969–) *[[Yū Kikumura]], jaapani terrorist (1947–) *[[Jakaya Kikwete]], Tansaania poliitik (1950–) ==Kil== *[[Wojciech Kilar]], poola pianist ja helilooja (1932–2013) *[[Craig Kilborn]], Ameerika Ühendriikide humorist ja endine vestlussaadete juht (sündinud 1962) *[[Jack Kilby]], USA elektroonikainsener (1923–2005) *[[Karl-Friedrich Kildmaa]], Eesti sõjaväelane (1910–1964) *[[Dorothy Kilgallen]], USA ajakirjanik ja televisiooni saatejuht (1913–1965) *[[Gunnar Kilgas]], eesti näitleja ja lavastaja (1926–2005) *[[Oskar Kilgas (loomaarst)|Oskar Kilgas]], eesti loomaarst (1896–1975) *[[Paul Kilgas]], eesti näitleja, lavastaja ja draamakirjanik (1920–1991) *[[Raul Kilgas]], eesti kirjastaja ja tõlkija (1951–) *[[Tõnu Kilgas]], eesti näitleja (1954–2021) *[[Yakup Kılıç]], Türgi endine poksija (1986–) *[[Kemal Kılıçdaroğlu]], Türgi poliitik (1948–) *[[Volodõmõr Kilikevitš]], Ukraina jalgpallur (1983–) *[[Władysław Kiliński]], Poola sõjaväelane (1887–1964) *[[Tavid Kiljako]], Eesti sõjaväelane (1906–1991) *[[Kalle Kilk]], eesti keemik (1978–) *[[Miljard Kilk]], eesti kunstnik (1957–) *[[Rein Kilk]], eesti ärimees (1953–) *[[Urve Kilk]], eesti õpetaja ja rahvatantsupedagoog (1937–2025) *[[Ernst Kilkson]], eesti füüsik (1890–1973) *[[Henn Kilkson]], eesti keemik (1930–) *[[Rein Kilkson]], väliseesti biofüüsik, bioloogiateoreetik, viroloog (1927–) *[[Tiina Kilkson]], eesti lastekirjanik ja psühholoog (1980–) *[[Rait Killandi]], eesti reklaami- ja meediategelane (1967–) *[[Matti Killing]], eesti sõudja ja treener (1948–) *[[Alex Killorn]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Jean-Claude Killy]], prantsuse mäesuusataja (1943–) *[[Sato Kilman]], Vanuatu poliitik (1957–) *[[Val Kilmer]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–2025) *[[Jaak Kilmi]], eesti filmilavastaja (1973–) *[[Lemmy Kilmister]], inglise muusik (1945–2015) *[[Alar Kilp]], eesti politoloog (1969–) *[[Marko Kilp]], eesti murdmaasuusataja (1993–) *[[Mati Kilp]], eesti matemaatik (1942–) *[[Tuure Kilpeläinen]], soome laulja (1970–) *[[Juhan Kilumets]], eesti kunstiajaloolane ja restauraator (1964–) *[[Margit Kilumets]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Kaarel Kilvet]], eesti näitleja, lavastaja ja laulja (1944–2005) *[[Krista Kilvet]], Eesti raadioajakirjanik, poliitik ja diplomaat (1946–2009) *[[Kaarel Kilvits]], eesti majandusteadlane (1947–) ==Kim== *[[Kim Chang-ho]], Lõuna-Korea alpinist (1969–2018) *[[Kim Chŏng-il]], Põhja-Korea poliitik (1941–2011) *[[Kim Chŏng-un]], Põhja-Korea poliitik (1984–) *[[Kim Dae-jung]], Lõuna-Korea poliitik (1925–) *[[Kim Gu]], Korea poliitik (1876–1949) *[[Kim Gyu-sik]], Korea poliitik, diplomaat ja haridustöötaja (1881–1950) *[[Kim Hwang-sik]], Lõuna-Korea jurist ja poliitik (1948–) *[[Kim Il-sŏng]], Põhja-Korea poliitik (1912–1994) *[[Kim Jae-ryong]], Põhja-Korea riigitegelane *[[Kim Jae-soo]], Lõuna-Korea alpinist (1961–) *[[Kim Jong Pil]], Lõuna-Korea poliitik, riigi peaminister 1971–1975 ja 1998–2000 (1926–2018) *[[Kim Kee-hee]], Lõuna-Korea jalgpallur (1989–) *[[Kim Ki-duk]], Lõuna-Korea filmirežissöör (1960–2020) *[[Marina Kim]], Venemaa ajakirjanik ja telesaatejuht (1983–) *[[Oleg Kim]], ''taekwondo''-treener (1970–) *[[Randall Duk Kim]], USA filminäitleja (1943–) *[[Kim Seong-su]], Lõuna-Korea poliitik (1891–1955) *[[Kim Seung-gyu]], Lõuna-Korea jalgpallur (1990–) *[[Kim Su-an]], Lõuna-Korea näitleja (2006–) *[[Kim Sung-gan]], Lõuna-Korea jalgpallur (1912–1984) *[[Sunghyun Kim]], Lõuna-Korea laulja *[[Kim Yŏng-il]], Põhja-Korea riigitegelane (1944–) *[[Kim Yŏng-nam]], Põhja-Korea riigitegelane (1928–2025) *[[Kim Yong-sik]], Lõuna-Korea jalgpallur (1910–1985) *[[Kim Young-sam]], Lõuna-Korea poliitik (1927–2015) *[[Kim Yŏjŏng]], Põhja-Korea poliitik (1987–) *[[Kim Yu-Na]], Lõuna-Korea iluuisutaja (1990–) *[[Gustav Kima]], eesti vaimulik (1862–1941) *[[Kimarcus]], brittide kuningas *[[Allan Kimbaloula]], Kongo Vabariigi jalgpallur (1992–) *[[Ain Kimber]], eesti fotograaf (1925–1989) *[[Arnold Kimber]], eesti ettevõtja ja poliitik (1947–) *[[Tiiu Kimber]], eesti jõutõstja ja fotograaf (1948–2024) *[[Julius Kimberg]], eesti majakavaht (1905–1985) *[[Madis Kimberg]], eesti majakavaht (1876–1935) *[[Nigulas Kimberg]], eesti majakavaht (1801–1866) *[[Peeter Kimberg]] (Hari Peeter), eesti majakavaht ja loots (1836–1919) *[[Robert Kimbrough]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja endine sõjaväelane (1967–) *[[Alona Kimhi]], Iisraeli kirjanik ja näitleja (1966–) *[[Ilmar Kimm]], eesti maalikunstnik (1920–2011) *[[Aare Kimmel]], eesti vaimulik (1951–) *[[Aavo Kimmel]], eesti majandustegelane Kanadas (1925–2014) *[[Annelis Kimmel]], endine Saksa DV ametiühingu- ja riigitegelane (1934–) *[[Jaune Kimmel]], eesti näitleja (1994–) *[[Jimmy Kimmel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) *[[Jüri Georg Kimmel]], eesti vaimulik (1899–1982) *[[Kaarel Kimmel]], eesti füüsik (1981–) *[[Karl Kimmel]], Eesti Vabadussõja veteran (1901–1982) *[[Karl Kimmel (prokurör)|Karl Kimmel]], eesti jurist (1922–2009) *[[Kersti Kimmel]], eesti vaimulik (1938–2016) *[[Madis Kimmel]], eesti uudistetoimetaja, saatejuht ja raadiodiktor (1989–) *[[Priit Kimmel]], eesti lennundustegelane *[[Tõnis Kimmel]], eesti arhitekt (1977–) *[[Viljar Kimmel]], eesti ristsõnakoostaja (1952–) *[[Joshua Kimmich]], Saksamaa jalgpallur (1995–) *[[Arawa Kimura]], jaapani jalgpallur (1931–2007) *[[Jirōemon Kimura]], jaapani ülipikaealine (1897–2013) *[[Kazushi Kimura]], jaapani endine jalgpallur (1958–) *[[Masahiko Kimura]], jaapani judoka (1917–1993) *[[Rie Kimura]], jaapani endine jalgpallur (1971–) ==Kin== *[[Kinarius]], brittide kuningas *[[Arturo Kinch]], Costa Rica suusataja (1956–) *[[Georg Kind]], saksa graafik ja õppejõud (1897–1945) *[[Richard Kind]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) *[[Kristiina Kindel]], eesti alpinist ja arvutiteadlane (1975–) *[[Abū al-Kindī]], araabia õpetlane *[[Eneli Kindsiko]], eesti majandusteadlane (1986–) *[[Mariliin Kindsiko]], eesti kunstnik (sündinud 1976) *[[Adèle Kindt]], Belgia maalikunstnik (1804–1893) *[[Albert King]], USA muusik (1923–1992) *[[B.B. King]], USA muusik (1925–2015) *[[Ben E. King]], USA laulja (1938–2015) *[[Candice King]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja (1987–) *[[Carole King]], USA laulja (1942–) *[[Don Roy King]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (1947–) *[[Joey King]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–) *[[Jordan King]], Briti võidusõitja (1994–) *[[King Diamond]], Taani heavy metal'i laulja (1956–) *[[Kerry King]], USA muusik (1964–) *[[Larry King]], USA ajakirjanik (1933–2021) *[[Lilly King]], USA ujuja (1997–) *[[Nikolai King]], eesti piimandusteadlane ja biokeemik (1900–1973) *[[Perry King]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1948–) *[[Rodney King]], USA politseivägivalla ohver (1965–2012) *[[Stephen King]], ameerika kirjanik (1947–) *[[Stephenson King]], Saint Lucia poliitik (1958–) *[[Dick King-Smith]], Briti lastekirjanik (1922–2011) *[[Yukari Kinga]], jaapani jalgpallur (1984–) *[[Roger Kingdom]], USA kergejõustiklane (1962–) *[[Karl-Kristjan Kingi]], eesti muusik (1990–) *[[Rivo Kingi]], eesti laulja (1987–) *[[Viktor Kingi]] *[[Georg Kingisepp]], eesti farmakoloog (1898–1974) *[[Valve-Liivi Kingisepp]], eesti keeleteadlane (1935–) *[[Andres Kingissepp]], eesti kunstnik (1939–1991) *[[Viktor Kingissepp]], eesti kommunist (1888–1922) *[[August Kingo]], eesti ettevõtja (1894–1965) *[[Harri Kingo]], eesti ajakirjanik (1955–) *[[Kert Kingo]], Eesti poliitik, endine politsei- ja riigiametnik (1968–) *[[Külli Kingo]], eesti arstiteadlane (1972–) *[[Hengo Kings]], eesti õigusteadlane (1935–1980) *[[Sirje Kingsepp]], Eesti publitsist ja endine poliitik (1969–) *[[Ben Kingsley]], Briti filminäitleja (1943–) *[[Mary Kingsley]], inglise maadeavastaja ja kirjanik (1862–1900) *[[Barbara Kingsolver]], Ameerika Ühendriikide romaanikirjanik, esseist ja luuletaja (1955–) *[[Sylvie Kinigi]], Burundi poliitik (1952–) *[[Aleksander Kink]], eesti tehnikateadlane (1882–1937) *[[Hans Kink]], Vabadussõja veteran (1894–1968) *[[Hella Kink]], eesti geoloog (1933–2014) *[[Hilda Kink]], eesti päritolu Venemaa egüptoloog (1918–2006) *[[Kenno Kink]], eesti ettevõtja (1984–) *[[Kätlin Kink]], eesti kiikingisportlane (1980–) *[[Lauri Kink]], eesti näitleja (1976–) *[[Tarmo Kink]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Feliks Kinkar]], eesti ajaloolane (1929–2020) *[[Klaus Kinkel]], Saksamaa poliitik ja jurist (1936–2019) *[[Hain Kinks]], eesti suusataja ja suusatreener (1941–2015) *[[Tõnu Kinks]], eesti suusataja ja suusatreener (1948–) *[[Villem Kinnas]], Bradfordi Eesti Kodu asutaja (1915–2003) *[[Aime Kinnep]], eesti raamatukoguhoidja ja koduloolane (1946–2022) *[[Jorma Kinnunen]], soome odaviskaja (1941–2019) *[[Kimmo Kinnunen]], soome odaviskaja (1968–) *[[Laila Kinnunen]], soome laulja (1939–2000) *[[Sven Kinnunen]], eesti tehnikateadlane (1930–2009) *[[Tapani Kinnunen]], soome luuletaja ja proosakirjanik (1962–) *[[Alfred Kinsey]], Ameerika Ühendriikide seksuoloog ja entomoloog (1894–1956) *[[Mari Kinsigo]], eesti maletaja (1946–2014) *[[Peeter Kint]], eesti agronoom (1899–1991) *[[Tõnis Kint]], eesti poliitik (1896–1991) ==Kio== *[[Emil Kio]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1894–1965) *[[Igor Kio]], Venemaa mustkunstnik (1944–2006) *[[Futaba Kioka]], jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Riina Kionka]], eesti diplomaat (1960–) ==Kip== *[[Eliud Kipchoge]], Keenia pikamaajooksja (1984–) *[[Thornike Kiphiani]], gruusia laulja (1987–) *[[Wilson Kipketer]], Taani kergejõustiklane (1972–) *[[Victor Kiplangat]], Uganda pikamaajooksja (1999–) *[[Arnold Kiple]], Eesti sõjaväelane (1914–1944) *[[Virve Kiple]], eesti baleriin, näitleja ja Eesti Televisiooni režissöör (1927–2009) *[[Rudyard Kipling]], kirjanik (1865–1936) *[[Herbert Kipp]], eesti jalgpallur (1903–1977) *[[Helmuth Kippar]], Eesti jalgpallur (1910–1969) *[[Pille Kippar]], eesti rahvaluuleteadlane (1935–) *[[Priidik Kippar]], eesti poksija ja poksitreener (1943–2025) *[[August Kippasto]], eesti maadleja (1887–1973) *[[Karolin Kippasto]], eesti miss, tantsija ja promootor (1996–) *[[Enn Kippel]], eesti kirjanik (1901–1942) *[[Aksel Kipper]], eesti astrofüüsik (1907–1984) *[[Arvid Kipper]], eesti loomaarst (1909–1970) *[[Laura Kipper]], eesti etnoloog (1977–) *[[Tõnis Kipper]], eesti ajakirjanik ja lavastaja (1962–) *[[Tõnu Kipper]], eesti astrofüüsik (1939–2022) *[[Katja Kipping]], Saksamaa poliitik (1978–) *[[Asbel Kiprop]], Keenia kergejõustiklane (1989–) *[[Stephen Kiprotich]], Uganda pikamaajooksja (1989–) *[[Miikka Kiprusoff]], endine soome jäähokimängija (1976–) *[[Brimin Kiprop Kipruto]], Keenia kergejõustiklane (1985–) *[[Conseslus Kipruto]], Keenia kergejõustiklane (1994–) *[[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (1999–2024) *[[Faith Kipyegon]], Keenia keskmaajooksja (1994–) ==Kir== *[[Chinatsu Kira]], jaapani jalgpallur (1991–) *[[Muedzul Lail Tan Kiram]], Sulu sultani tiitli taotleja (1966–) *[[Merilin Kirbits]], eesti näitleja (1986–) *[[John Kirby]], Pentagoni pressiesindaja ja kontradmiral (1963–) *[[Michaela Kirchgasser]], Austria mäesuusataja (1985–) *[[Astrid Kirchherr]], saksa fotograaf ja kunstnik (1938–2020) *[[Gustav Kirchhoff]], saksa füüsik (1824–1887) *[[Cristina Fernández de Kirchner]], Argentina poliitik (1953–) *[[Ernst Ludwig Kirchner]], saksa maalikunstnik (1880–1938) *[[Néstor Kirchner]], Argentina poliitik (1950–2010) *[[Kaarel Kirde]], eesti geofüüsik (1892–1953) *[[Kalju Kirde]], eesti füüsik (1923–2008) *[[Rudolf Kirhenštein]], Nõukogude sõjaväelane (1891–1938) *[[Augusts Kirhenšteins]], läti mikrobioloog ning NSV Liidu ja Läti NSV riigitegelane (1872–1963) *[[Sergei Kirdjapkin]], Venemaa kergejõustiklane (1980–) *[[Nikoléta Kiriakopoúlou]], Kreeka teivashüppaja (1986–) *[[Sergei Kirijenko]], Venemaa riigitegelane ja poliitik (1962–) *[[Jaak Kirikal]], eesti jurist ja õigusteadlane (1939–) *[[Kaisa Kirikal]], eesti vaimulik (1980–) *[[Juha Kirikmaa]], Eesti politseinik (1900–1948) *[[Henno Kirikmäe]], eesti õpetaja ja koolijuht (1921–2014) *[[Jaanus Kirikmäe]], Eesti diplomaat (1965–) *[[Kaido Kirikmäe]], eesti eksperimentaalmuusika helilooja (1973–) *[[Marija Kirilenko]], vene tennisist (1987–) *[[Kirill Vladimirovitš]], Vene suurvürst ja keiserliku perekonna pea *[[Kirill|Kirill I]], Moskva ja kogu Venemaa patriarh (1946–) *[[Gabriel Kirillov]], Eesti fotograaf (1891–1973) *[[Pjotr Kirillov]], ersa kirjanik (1910–1955) *[[Dmitri Kirilov]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Natsuo Kirino]], jaapani kirjanik (1951–) *[[Kirion II]], Gruusia vaimulik (1855–1918) *[[Advig Kiris]], eesti jurist ja Eesti NSV riigitegelane (1935–2024) *[[Hannes Kiris]], Eesti riigikohtunik (1965–) *[[Vahit Kirişci]], Türgi põllumajandusteadlane ja poliitik (1960–) *[[Dmitri Kiritšenko]], vene jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1977–) *[[Raul Kirjanen]], eesti ettevõtja (1976–) *[[Justin Kirk]], USA filminäitleja (1969–) *[[Liam Kirk]], Suurbritannia jäähokimängija (2000–) *[[Oliver Kirk]], USA poksija (1884–1958) *[[Robert Kirk]], Briti filosoof (1933–) *[[Anne Kirkbride]], inglise televisiooninäitleja (1954–2015) *[[Ole Lund Kirkegaard]], taani kirjanik (1940–1979) *[[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (1951–2024) *[[Davith Kirkitadze]], Gruusia poliitik (1978–) *[[Bedross Kirkorov]], armeenia päritolu Bulgaaria ja Vene laulja ning ansamblijuht (1932–2025) *[[Filipp Kirkorov]], Venemaa laulja (1967–) *[[Kirkor Kirkorov]], Bulgaaria endine poksija (1968–) *[[Aleksander Kirm]], eesti leiutaja (1918–2015) *[[Marco Kirm]], eesti füüsik (1965–) *[[Meinhard Kirm]], eesti kergejõustiklane ja treener (1931–2024) *[[Kaalu Kirme]], eesti kunstiteadlane (1928–2020) *[[Kristjan Kirme]], eesti kitarrist ja laulja (1957–2011) *[[Elmar Kirotar]], Eesti diplomaat (1899–1985) *[[Otto Kirotar]], eesti karikaturist (1933–2020) *[[Salme Kirotar]], eesti keeleteadlane (1909–1974) *[[Voldemar Kirotar]], eesti vaimulik (1906–1942) *[[Biser Kirov]], bulgaaria muusik ja diplomaat (1942–2016) *[[Petǎr Kirov]], bulgaaria maadleja (1942–) *[[Sergei Kirov]], Nõukogude poliitik (1892–1934) *[[Erika Kirpu]], eesti vehkleja (1992–) *[[Viktor Kirpu]], eesti vehkleja ja vehklemistreener (1955–2018) *[[Lilian Kirrepe]], eesti teatriloolane (1927–2018) *[[Oskar Kirret]], eesti keemik ja sporditegelane (1909–1991) *[[Alar Kirs]], eesti jurist (1956–2024) *[[Evald Kirs]], eesti zootehnik (1915–1989) *[[Ernst Kirs]], eesti poliitik (1910–1994) *[[Ernst Kirs (skulptor)|Ernst Kirs]], eesti skulptor (1920–1994) *[[Gunnar Kirs]], eesti filatelist (1931–2020) *[[Urmas Kirs]], eesti jalgpallur ja treener (1966–) *[[Vallo Kirs]], eesti näitleja ja lavastaja (1987–) *[[Georg Kirsberg]] (1983–) *[[Richard Kirschbaum]], Vabadussõja veteran (1897–1927) *[[Arda-Maria Kirsel]], eesti raamatukogundustegelane (1926–2014) *[[August Kirsel]], eesti õpetaja (1891–1964) *[[Raul Kirsel]], eesti ettevõtja ja munitsipaalpoliitik (1958–) *[[Andri Kirsima]], eesti arhitekt (1971–) *[[Kalle Kirsimäe]], eesti geoloog (1967–) *[[Aksel Kirsimägi]], eesti advokaat (1898–1969) *[[August Kirsimägi]], eesti kirjanik (1905–1933) *[[Endel Kirsimägi]], eesti arst (1900–1988) *[[Konstantin Kirsimägi]], Eesti riigiametnik (1902–1941) *[[Tõnis Kirsipu]], eesti löökpillimängija (1991–) *[[Aare Kirsipuu]], eesti bioloog (1934–2013) *[[Artur Kirsipuu]], eesti arhitekt (1897–1984) *[[Harald Kirsipuu]], Eesti sõjaväelane (1906–1942) *[[Jaan Kirsipuu]], eesti jalgrattur (1969–) *[[Nele Kirsipuu]], eesti laulja *[[Rein Kirsipuu]], eesti jalgrattur ja treener (1933–) *[[Tiiu Kirsipuu]], eesti skulptor (1957–) *[[Valve Kirsipuu]], eesti majandusteadlane ja poliitik (1933–2017) *[[Ülari Kirsipuu]], eesti muusik (1968–) *[[Teodors Ķirsis]], Läti ettevõtja, ühiskonnategelane ja alpinist (1942–2003) *[[Frank Kirskorf]], Liivi ordumeister (surnud 1435) *[[Enn Kirsman]], eesti füüsik (1968–) *[[Krista Kirspuu]], eesti alpinist (1968–) *[[Alden Kirss]], eesti näitleja (1998–) *[[Argo Kirss]], Eesti poliitik ja õpetaja (1969–) *[[Emmanuel Kirss]], eesti õigeusu vaimulik (1923–2017) *[[Odette Kirss]], eesti muuseumitöötaja ja koduloolane (1934–) *[[Peeter Kirss]], eesti laulja (1960–2024) *[[Peeter Kirss (laskesuusataja)|Peeter Kirss]], eesti laskesuusataja (1990–) *[[Robert Kirss]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Tiina Kirss]], eesti kirjandusteadlane ja õppejõud (1957–) *[[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (1958–2022) *[[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja (1945–2026) *[[Väinö Kirstinä]], soome kirjanik (1936–2007) *[[David Kiržnits]], Venemaa füüsikateoreetik (1926–1998) *[[Arno Kirt]], eesti majandusteadlane (1939–2016) *[[Boris Kirt]], eesti insener ja majandustegelane (1942–) *[[Karl Kirt]], eesti noorsooaktivist (1993–) *[[Magnus Kirt]], eesti odaviskaja (1990–) *[[Peeter Kirt]], eesti kelgutamise treener (1950–2014) *[[Kairi Kirt-Ende]], eesti arhitekt (1968–) *[[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane (1982–) *[[Mihkel Kirves]], eesti korvpallur (1996–) *[[Harri Kirvesniemi]], soome murdmaasuusataja (1958–) *[[Marja-Liisa Kirvesniemi]], soome suusataja (1955–) *[[Nanase Kiryu]], jaapani jalgpallur (1989–) ==Kis== *[[Tevfik Kış]], türgi maadleja ja treener (1934–2019) *[[Kikuzō Kisaka]], jaapani jalgpallur *[[Adeele Kisant]], eesti pikaealine (sündis 1890) *[[Egon Erwin Kisch]], juudi rahvusest saksakeelne ajakirjanik ja kirjanik (1885–1948) *[[Einari Kisel]], Eesti riigiametnik ja soojusenergeetik *[[Mladen Kiselov]], bulgaaria lavastaja ja teatripedagoog (1943–2012) *[[Kazumi Kishi]], jaapani endine jalgpallur (1975–) *[[Nobuo Kishi]], Jaapani poliitik (1959–) *[[Fumio Kishida]], Jaapani poliitik (1957–) *[[Masashi Kishimoto]], jaapani mangakunstnik (1974–) *[[Yūji Kishioku]], jaapani endine jalgpallur (1954–) *[[Andrej Kiska]], Slovakkia ettevõtja ja poliitik (1963–) *[[Oleksandr Kisljuk]], ukraina tõlkija (1962–2022) *[[Filip Kiss]], Slovakkia jalgpallur (1990–) *[[Károly Kiss]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1903–1983) *[[Jaak Kissa]], eesti talumees, üks esimesi eestlasest mõisaomanikke (1843–1930) *[[Katrin Kissa]], eesti filmiprodutsent (1977–) *[[Mats Kissa]], eesti toorlinatööstuse rajajaid (1887–1956) *[[Bogdan Kisselevitš]], Venemaa jäähokimängija (1990–) *[[Aleksandr Kisseljov]], õigeusu vaimulik (1909–2001) *[[Dmitri Kisseljov]], Venemaa ajakirjanik (1954–) *[[Jevgeni Kisseljov]], ajakirjanik (1956–) *[[Ljubov Kisseljova]], Eesti kirjandusteadlane (1950–) *[[Jevgeni Kissin]], vene pianist (1971–) *[[Henry Kissinger]], USA diplomaat ja poliitik (1923–2023) *[[Olga Kistler-Ritso]], eesti arst ja Okupatsioonide muuseumi asutaja (1920–2013) ==Kiš== *[[Danilo Kiš]], Jugoslaavia kirjanik ja tõlkija (1935–1989) ==Kiz== *[[Niyazi Kızılyürek]], Küprose türklasest politoloog ja poliitik (1959–) ==Kit== *[[Hikaru Kitagawa]], jaapani jalgpallur (1997–) *[[Akira Kitaguchi]], jaapani endine jalgpallur (1935–) *[[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja (1998–) *[[Kana Kitahara]], jaapani jalgpallur (1988–) *[[Hideaki Kitajima]], jaapani endine jalgpallur (1978–) *[[Ayako Kitamoto]], jaapani endine jalgpallur (1983–) *[[Takeshi Kitano]], jaapani filmilavastaja, filminäitleja, stsenarist, koomik, kirjanik ja kunstnik (1947–) *[[Tsuyoshi Kitazawa]], Jaapani endine jalgpallur (1968–) *[[Svetlana Kitova]], Venemaa kergejõustiklane (1960–2015) *[[Elmar Kits]], eesti maalikunstnik (1913–1972) *[[Katariina Maria Kits]], eesti viiuldaja (1995–) *[[Keio Kits]], eesti pikamaajooksja (1989–) *[[Kert Kits]], eesti arhitekt (1967–) *[[Käthe Kits]], eesti ajakirjanik (1927–1998) *[[Marcel Johannes Kits]], eesti tšellist (1996–) *[[Margus Kits]], eesti flötist (1946–) *[[Vello Kits]], eesti insener, konstruktor ja tehnoloog (1937–) *[[Kaja Kits-Karm]], eesti nahakunstnik (1937–) *[[Linda Kits-Mägi]], eesti kunstnik (1916–1990) *[[August Kitsapea]], Eesti sõjaväelane (1904–1966) *[[Olev Kitsas]], eesti näitleja ja teatrijuht (1929–2018) *[[Endel Kitse]], eesti mullateadlane ja ökoloog (1928–2007) *[[Tiiu Kitsik]], eesti illustraator ja lastekirjanik (1981–) *[[Jaak Kitsing]], Vabadussõja veteran (1893–1981) *[[Kristjan Kitsing]], eesti korvpallur (1990–) *[[Talis Kitsing]], eesti telesarjategelane, kikkpoksitreener ja poliitik (1976–2009) *[[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], eesti korvpallur (1934–2013) *[[Lauri Kitsnik]], eesti tõlkija ja luuletaja (1978–) *[[August Kitzberg]], eesti kirjanik *[[August Kitzberg (advokaat)|August Kitzberg]], eesti advokaat (1895–1941) *[[Jaan Kitzberg]], eesti ajakirjanik (1904–1988) *[[Robert Kitt]], eesti pangandus- ja haridustegelane (1977–) *[[Avo Kittask]], eesti ooperilaulja ja teatrinäitleja (1944–) *[[Veiko Kittask]], eesti basskitarrist (1964–) *[[Sonny Kittel]], Saksamaa jalgpallur (1993–) *[[Theodor Kittelsen]], norra kunstnik (1857–1914) *[[Marko Kitti]], soome kirjanik (1970–) *[[Stanislav Kitto]], Eesti jalgpallur (1972–) *[[Esti Kittus]], eesti teatrikunstnik ja kunstiõpetaja (1948–2023) *[[Kerstti Kittus]], eesti tõlkija (1952–2018) *[[Hans Kitvel]], Eesti sõjaväelane (1901–1942) *[[Toivo Kitvel]], eesti tööstuspsühholoog, lennundusajaloolane ja aimekirjanik (1938–2024) ==Kiu== *[[Roomet Kiudmaa]], eesti rahvusest endine NSV Liidu sõjaväelane (kindralmajor) (1936–) *[[Artur Kiudorf]], Eesti sõjaväelane ja põllumees (1886–1942) *[[Tiiu Kiudorv]], eesti õpetaja ja rahvatantsujuht (1935–2020) *[[Mauri Kiudsoo]], eesti arheoloog (1973–) *[[Oskar Kiudsoo]], eesti põllumees ja metsavend (1901–1961) *[[Aleksandr Kiur-Muratov]], tatari rahvusest Nõukogude loomaarstiteadlane (1898–1968) *[[Krista Kiuru]], Soome poliitik (1974–) ==Kiv== *[[Kaire Kivari]], eesti moekunstnik *[[Irene Kivaste]], eesti mustkunstnik ja näitleja (1988–) *[[Julius Kivastik]], eesti sporditegelane (1889–1959) *[[Karl Kivastik]], eesti treener (1921–2012) *[[Mart Kivastik]], eesti kirjanik (1963–) *[[Aita Kivi]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija (1954–) *[[Aleksander Kivi]], eesti kodu-uurija (1894–1985) *[[Aleksis Kivi]], soome kirjanik (1834–1872) *[[Andero Kivi]], eesti jalgpallur (2003–) *[[August Kivi]], Eesti sõjaväelane (1891–1974) *[[Boris Kivi]], eesti koolijuht ja õpetaja (1914–2006) *[[Ervin Kivi]], Eesti sõjaväelane (1908–1996) *[[Eve Kivi]], eesti filminäitleja (1938–) *[[Hell-Meedi Kivi]], eesti fütopatoloog (1934–) *[[Kaarel Kivi]], eesti kirjanik *[[Kai Kivi]], soome hüdrobioloog ja muusik (1959–2007) *[[Kaja Kivi]], eesti tantsuõpetaja ja loomaarst (1957–) *[[Kaljo Kivi]], eesti fütopatoloog (1934–1974) *[[Kalju Kivi]], eesti animafilmide režissöör (1951–2025) *[[Karen Linda Kivi]], Kanada kirjanik (1962–) *[[Karl Kivi]], eesti raamatukaupmees (1877–1941) *[[Katrin Kivi]], Eesti diplomaat (1967–) *[[Krister Kivi]], eesti ajakirjanik, luuletaja ja reisikirjanik *[[Lea Kivi]], Eesti riigikohtunik (1952–) *[[Maarja Kivi]], eesti laulja (1986–) *[[Marta Kivi]], eesti pikaealine (1912–2020) *[[Osvald Kivi]], eesti bibliograaf (1920–2004) *[[Raal Kivi]], eesti arhitekt (1946–2015) *[[Raul-Levroit Kivi]], eesti arhitekt (1920–2009) *[[Rein Kivi]], eesti saalihokimängija (1981–) *[[Signe Kivi]], eesti kunstnik ja poliitik (1957–) *[[Vello Kivi]], eesti sporditegelane (1934–1993) *[[Voldemar Kiviaed]], eesti aktivist Rootsis (1924–2013) *[[Ando Kiviberg]], eesti muinsuskaitsja ja pärimusmuusik (1969–) *[[Heino Kivihall]], eesti kalligraaf (1941–) *[[Pille Kivihall]], eesti nahakunstnik (1964–) *[[Albert Kivikas]], eesti kirjanik (1898–1978) *[[Ann Marii Kivikas]], Eesti kergejõustiklane (2002–) *[[Arvo Kivikas]], eesti orienteeruja (1950–) *[[Kenny Kivikas]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane (1991–) *[[Tõive Kivikas]], eesti füüsik, ärijuht ja poliitikategelane (1937–) *[[Kaur Kivila]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Tiit Kivila]], eesti õpetaja (1934–2020) *[[Aleksander Kivilaan]], eesti põllumajandusteadlane (1906–1997) *[[Kerli Kivilaan]], eesti laulja (1992–) *[[Triinu Kivilaan]], eesti laulja (1989–) *[[Alar Kivilo]], eesti päritolu filmirežissöör ja -operaator (1953–) *[[Elmar Kivilo]], eesti näitleja (1912–1986) *[[Hans-Kasper Kivilo]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maano Kivilo]], eesti arst ja arstiteadlane (1935–1991) *[[Raul Kivilo]], eesti vibulaskur ja treener (1970–) *[[Ain Kiviloo]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1915–1973) *[[Otto Kivima]], Eesti sõjaväelane (1895–1979) *[[Evelin Kivimaa]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1974–) *[[Katrin Kivimaa]], eesti kunstiteadlane (1969–) *[[Saale Kivimaker]], eesti harfist (1978–) *[[Merle Kivimets]], eesti endine kergejõustiklane (1974–) *[[Alfred Kivimäe]], eesti jurist (1894–1959) *[[Arnold Kivimäe]], eesti agronoom (1908–1988) *[[Arnold Kivimäe (sõjaväelane)|Arnold Kivimäe]], Eesti sõjaväelane (1916–1945) *[[Eduard Kivimäe]], eesti põllumees ja vallavanem (1908–1973) *[[Juta Kivimäe]], eesti kunstiteadlane (1952–) *[[Jüri Kivimäe]], eesti ajaloolane (1947–) *[[Jüri Kivimäe (arst)|Jüri Kivimäe]], eesti arst (1953–) *[[Mart Kivimäe]], eesti ajaloofilosoof (1951–) *[[Sirje Kivimäe]], eesti ajaloolane (1947–) *[[Agu Kivimägi]], eesti informaatik (1963–) *[[Leopold Kivimägi]], eesti inglise filoloog (1909–1988) *[[Tatjana Kivimägi]], vene kõrgushüppaja (1984–) *[[Toomas Kivimägi]], Eesti poliitik (1963–) *[[Toivo Kivimäki]], Soome poliitik (1886–1968) *[[Paavo Kivine]], eesti ajakirjanik ja spordipublitsist (1949–) *[[Sirkka-Liisa Kivine]], eesti kergejõustiklane (1977–) *[[Mari Kiviniemi]], Soome poliitik (1968–) *[[Asko Kivinuk]], eesti riigiametnik (1985–) *[[Andi Kivinukk]], eesti matemaatik (1948–) *[[August Kivinukk]], eesti kunstnik (1904–1984) *[[Erki Kivinukk]], eesti korvpallur (1973–) *[[Enn Kivinurm]], eesti vaimulik (1942–2021) *[[Gaida Kivinurm]], eesti jurist, kohtunik (1956–) *[[Olev Kivioja]], Eesti sõjaväelane (1904–1994) *[[Merilin Kiviorg]], eesti õigusteadlane (1973–) *[[Kurmet Kivipõld]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Gustav Kivirand]], EELK esimene ilmikust assessor (1958–2008) *[[Gustav-Leo Kivirand]], eesti muusik (sündinud 1982) *[[Lembit Kivirand]], eesti kunstnik (1941–) *[[Rudolf Kiviranna]], eesti vaimulik (1912–1994) *[[Alfred Kivirähk]], eesti kooliõpetaja ja muuseumijuht (1903–1942) *[[Andrus Kivirähk]], eesti kirjanik (1970–) *[[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (1931–2024) *[[Juhan Kivirähk]], eesti sotsioloog (1957–) *[[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik (1993–) *[[Kersti Kivirüüt]], eesti haridustegelane ja kirjanik (1975–) *[[Riina Kivirüüt]], eesti kunstnik (sündinud 1980) *[[Alari Kivisaar]], eesti raadiohääl ja telesaatejuht *[[Alfred Kivisaar]], eesti sulgpallur (1953–2021) *[[Anna Kivisaar]], eesti pikaealine (1902–2007) *[[Erhard Kivisaar]], eesti agronoom (1925–2010) *[[Maia Kivisaar]], eesti mikrobiogeneetik (1960–) *[[Garibaldi Kivisalu]], eesti tantsija (1924–2015) *[[Johannes Kivisalu]], eesti vaimulik (1912–1976) *[[Toivo Kivisalu]], eesti lendur (1941–2012) *[[Ants Kiviselg]], eesti spordiarst (1955–) *[[August Kivisikk]], eesti vaimulik (1907–1976) *[[Jaan Kivisild]], Eesti Panga direktor (1882–1954) *[[Janno Kivisild]], eesti jalgpallitreener (1977–) *[[Kätlin Kivisild]], eesti purjetaja (1996–) *[[Toomas Kivisild]], eesti geneetik (1969–) *[[Tõnis Kivisild]], eesti basskitarrist (1985–) *[[Vahur Kivisild]], eesti kümnevõistleja ja sporditreener (1934–2009) *[[Sven Kivisildnik]], eesti kirjanik (1964–) *[[Veronika Kivisilla]], eesti luuletaja (1978–) *[[Aivar Kivisiv]], väikeettevõtja ja kirjanik (1963–) *[[Terje Kivist]], eesti sisearhitekt (1972–) *[[Andres Kiviste]], eesti metsateadlane (1953–) *[[Einar Kiviste]], eesti vaimulik (1906–1986) *[[Georg Kiviste]], eesti vaimulik (1866–1941) *[[Georg Wilhelm Kiviste]], eesti vaimulik (1895–1941) *[[Arne Kivistik]], eesti orienteeruja, spordipedagoog ja sporditegelane (1933–2023) *[[Elmar Kivistik]], eesti laskur (1905–1973) *[[Jaan Kivistik (botaanik)|Jaan Kivistik]], eesti botaanik ja aiandusõpetaja (1946–) *[[Jaan Kivistik (filosoof)|Jaan Kivistik]], eesti filosoof (1957–) *[[Jaan Kivistik (põllumajandusteadlane)|Jaan Kivistik]] eesti põllumajandusteadlane (1933–2025) *[[Jüri Kivistik]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1928–1976) *[[Kaur Kivistik]], eesti kergejõustiklane (1991–) *[[Loit Kivistik]], Eesti poliitik (1969–) *[[Mario Kivistik]], eesti tõlkija, kirjastaja, ulmekirjanik ja ulmekirjanduse vahendaja (sündinud 1955) *[[Sten Kivistik]], eesti muusik (1983–) *[[Tommi Kivistö]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Maie Kivita]], eesti telerežissöör, koorijuht ja muusikapedagoog (1940–2001) *[[Kati Kivitar]], eesti koreograaf ja lavastaja (1977–) *[[August Kivitare]], eesti põllumees ja sõjaväelane (1891–1974) ==Kiw== *[[Kiwa]], eesti kunstnik ja literaat (1975–) ==Kiy== *[[Eijun Kiyokumo]], jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Robert Kiyosaki]], jaapani päritolu USA finantskoolitaja, investor, ettevõtja ja raamatuautor (1947–) *[[Hiroshi Kiyotake]], jaapani jalgpallur (1989–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ki, Biograafiad]] jrjlvpz2tksmk46lbv3ick791pei9kv 0 412095 7168023 6854002 2026-06-05T18:37:05Z Velirand 67997 7168023 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Lefortovo | omakeelne_nimi_1 = vene | Лефортово | | omakeelne_nimi_2 = | | | lipp = Flag_of_Lefortovo_District.png | lipu_link = | vapp = Coat_of_Arms_of_Lefortovo_(municipality_in_Moscow).png | vapi_link = | pindala = 9,06 | elanikke = 113163 | elanikke_seis = 2025 | asendikaart = Venemaa/Moskva (keskosa) }} '''Lefortovo''' on [[Moskva]] ajalooline [[linnaosa]] ja rajoon. Lefortovo asub Moskva kesklinnast idas, [[Jauza]] jõe kaldal, kuulub [[Moskva kaguringkond|Moskva kaguringkonda]]. Linnaosa on saanud nime Šveitsi admirali ning [[Peeter I]] usaldusaluse [[Franz Lefort]]i järgi. Franz Lefortile allunud väeüksus paiknes Jauza jõe vasakkaldal. Linnaosa järgi on nime saanud [[Lefortovo vangla]]. {{koord|tüüp=linn}} [[Kategooria:Moskva rajoonid]] r8jcd8ezztw7eakyrafts3bc3v5s05g 0 416630 7167935 7135664 2026-06-05T14:51:41Z Neptuunium 58653 7167935 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2015}} {{Endine riik |nimi = ''Народна република България''<br>Bulgaaria Rahvavabariik |lipp = Flag of Bulgaria (1971-1990).svg |lipp-tekst = Bulgaaria RV lipp |vapp = Coat of arms of Bulgaria (1971-1990).svg |vapp-tekst = Bulgaaria RV vapp |asendikaart = Bulgaria 1956-1990.svg |asendikaart-tekst = Bulgaaria Euroopas aastal 1990 |algusaasta = 1946 |lõppaasta = 1990 |valitsusvorm = marksistlik–leninlik üheparteiline riik |osa = [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[satelliitriik]] <br/> [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i liige |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[Bulgaaria keel|bulgaaria]] |pealinn = [[Sofia]] |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = [[leev]] |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} '''Bulgaaria Rahvavabariik''' ehk '''Bulgaaria RV''' ([[bulgaaria keel]]es Народна република България, НРБ; ''Narodna republika Bŭlgariya'', NRB) oli [[Bulgaaria]] [[sotsialistlik riik]], mis eksisteeris aastatel 1946–1990, kui [[Bulgaaria Kommunistlik Partei]] (BKP) valitses üheskoos oma väidetavalt sõltumatu koalitsioonipartneri [[Bulgaaria Maaharijate Rahvaliit|Rahvusliku Agraarparteiga]]. Bulgaaria oli [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] ja [[Idablokk|idabloki]] osa ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] liitlane [[Külm sõda|külma sõja]] ajal, [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i liige. Aastal 1989 alustati demokraatlike reformidega pärast mõneaastast vaikiva liberaliseerimise perioodi ja pärast kaua valitsenud [[Todor Živkov]]i võimu juurest eemaldamist 1989. aasta sügisel BKP kongressil. Aastal 1990 võttis BKP oma nimeks [[Bulgaaria Sotsialistlik Partei]] (BSP) ja võttis tänu [[Georgi Pǎrvanov]]ile, siis poliitilisele ajaloolasele BKP Instituudis, [[marksism-leninism|marksismi-leninismi]] asemel omaks [[Vasaktsenter|vasaktsentristliku]] poliitilise ideoloogia. Pärast esimesi vabu valimisi 1931. aastast saati (võitis BSP) muudeti riigi nimeks [[Bulgaaria Vabariik]]. == Ajalugu == === Algusaastad ja Červenkovi ajastu === [[Pilt:Georgi Dimitrov.jpg|pisi|150px|vasakul|Georgi Dimitrov]] Kuigi Bulgaaria kuningriik vahetas liitu ja kuulutas 7. septembril 1944 [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaale]] sõja, pani [[Bulgaaria riigipööre (1944)|riigipööre]], [[Punaarmee]] toel, 9. septembril ametisse [[Isamaarinne (Bulgaaria)|Isamaarinde]] juhitud uue valitsuse, kus domineeris [[Bulgaaria Kommunistlik Partei]]. Järgmisel kahel aastal toimusid mittekommunistliku opositsiooni suhtes karmikäelised repressioonid. Need kasvasid kohe, kui sai selgeks, et [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Suurbritannia]] on Bulgaaria suhtes suuresti ükskõiksed. Repressioonide tempo kasvas veelgi novembris 1945, kui Kommunistliku Partei juht [[Georgi Dimitrov]] tuli pärast 22 aastat paguluses Bulgaariasse tagasi. Ta pidas armutu kõne, millest sai selgeks, et partei ei kavatse koos opositsiooniga töötada. Mõni nädal hiljem peetud [[Bulgaaria parlamendivalimised (1945)|valimistel]] sai suure enamuse Rinne. Septembris 1946 andis [[Bulgaaria vabariigi referendum (1946)|referendum]], et kas säilitada monarhia või teha Bulgaariast vabariik, tulemuseks 95,6% toetuse vabariigi kasuks. Peaaegu kohe pärast seda kuulutati Bulgaaria ''rahvavabariigiks''. Noor tsaar [[Simeon II]], tema ema ja õde pidid riigist lahkuma. [[Vasil Kolarov]], kolmas mees parteis, hakkas tegutsema riigipeana. See hetk tähistas varjamatu kommunistliku võimu algust Bulgaarias. Järgmise aasta jooksul kindlustasid kommunistid oma võimu. [[Bulgaaria Põhiseadusliku Assamblee valimised (1946)|Põhiseadusliku Assamblee valimised oktoobris 1946]] andsid kommunistidele enamuse. Kuu hiljem sai Dimitrov peaministriks. Põhiseaduslik Assamblee andis Nõukogude juristide abiga detsembris 1947 välja niinimetatud "[[Dimitrovi põhiseadus]]e" – [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon (1936)|1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni]] koopia. Aastaks 1948 olid ülejäänud opositsiooniparteid hävitatud; [[Bulgaaria Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (Laiad Sotsialistid)|sotsiaaldemokraadid]] sunniti kommunistidega liituma, samas Maaharijate Liit muutis end kommunistide ustavaks partneriks. Aastatel 1948–1949 piirati või keelustati [[Bulgaaria õigeusukirik|õigeusklike]], [[Muslim|moslemite]], [[Protestantism|protestantide]] ja [[Katoliku kirik|katoliiklaste]] usuorganisatsioone. Bulgaaria õigeusukirik jätkas tegutsemist, kuid seda piirati ja hiljem imbusid sellesse kommunistlikud funktsionäärid. Dimitrov suri aastal 1949. Mõneks ajaks võttis Bulgaaria omaks kollektiivse juhtimise, kui [[Vǎlko Červenkov]] sai Kommunistliku Partei juhiks ja [[Vasil Kolarov]] sai peaministriks. See lagunes aasta hiljem, kui Kolarov suri ja Červenkov sai taas kord liita parteijuhi ja peaministri ametikohad. Červenkov alustas kiiret ja jõulist [[Industrialiseerimine|industrialiseerimise]] protsessi. Põllumajandus kollektiviseeriti ja talupoegade mässud suruti jõuga maha. Püstitati töölaagrid ja repressioonide kõrgajal asus seal umbes 100 000 inimest. Tuhandeid teisitimõtlejaid hukati kommunistliku võimu ajal ja paljud surid töölaagrites. Kuid Červenkovi toetusbaas oli isegi Kommunistlikus Parteis liiga kitsas, et pikka aega vastu pidada, kui tema patroon Stalin oli läinud. Märtsis 1954, aasta pärast Stalini surma, kukutati Červenkov parteisekretäri kohalt kooskõlastatult uue juhtkonnaga [[Moskva]]s ja asendati noorusliku [[Todor Živkov]]iga. Červenkov jäi peaministriks aprillini 1956, kui ta lõplikult vallandati ja [[Anton Jugov]]iga asendati. === Živkovi ajastu === [[Pilt:The Soviet Union 1969 CPA 3769 stamp (Hands holding torch, flags of Bulgaria, USSR, Bulgarian arms).jpg|pisi|"Sõprus Nõukogude ja Bulgaaria rahva vahel – igavesti kindel", 1969. aasta Nõukogude mark Bulgaaria sotsialistliku revolutsiooni 25. aastapäeva tähistamiseks]] [[Pilt:Sofia, 1984.jpg|pisi|170px|Bulgaaria Kommunistliku Partei peakorter aastal 1984]] Živkov valitses Bulgaariat järgmised 33 aastat, olles täiesti ustav nõukogulastele, kuid järgides kodus palju mõõdukamat poliitikat. Suhted taastati [[Jugoslaavia]] ja [[Kreeka]]ga, Trajčo Kostovi ja teiste "titoistide" (kuigi mitte [[Nikola Petkov]]i ja teiste 1947. aasta puhastuste mittekommunistlike ohvrite) kohtuprotsessid ja hukkamised mõisteti ametlikult hukka. Piiratud määral taastati sõnavabadust ja kiriku tagakiusamine lõpetati. Vapustused aastal 1956 [[Poola oktoober|Poolas]] ja [[Ungari ülestõus (1956)|Ungaris]] ei levinud Bulgaariasse, kuid Partei pani selliste puhangute vältimiseks intellektuaalsele ja sõnavabadusele kindlad piirid ja piirangud. 1960. aastatel võeti vastu mõned majandusreformid, mis võimaldasid vabalt müüa toodangut, mis ületas plaanitud koguse. Riik muutus Idabloki inimestele populaarseks turismisihtkohaks. Bulgaaria omas ka suurt tootmisbaasi sellistele kaupadele nagu sigaretid ja šokolaad, mida oli raske saada teistes sotsialismimaades. Jugov läks aastal 1962 erru ja Živkov sai siis nii peaministriks kui ka parteisekretäriks. Ta elas aastal 1964 üle Nõukogude juhtkonna ülemineku [[Nikita Hruštšov|Hruštšovilt]] [[Leonid Brežnev|Brežnevile]] ning demonstreeris aastal 1968 taas oma ustavust Nõukogude Liidule, võttes ametlikult osa Varssavi Lepingu Organisatsiooni sissetungist Tšehhoslovakkiasse; see on, ta saatis piiratud arvul vägesid osalema, kuid ei võtnud tegelikult osa [[Praha kevad]]e kukutamisest. Siit alates peeti Bulgaariat üldiselt kõige ustavamaks Nõukogude Liidu Ida-Euroopa liitlaseks. Aastal 1971 ülendas Živkov ennast uue [[Živkovi põhiseadus|põhiseaduse]] vastuvõtmisega riigipeaks (Riiginõukogu esimeheks) ja tegi [[Stanko Todorov]]ist peaministri. Aastal 1978 äratas Bulgaaria laialdast rahvusvahelist tähelepanu, kui pagendatud teisitimõtleja, kirjanik [[Georgi Markov]]i juurde tuli [[London]]i tänaval võõras, kes torkas tema jalga [[Vihmavari|vihmavarju]] otsaga. Markov suri varsti pärast [[ritsiin]]iga mürgitamist ja usuti, et ta oli Bulgaaria salapolitsei ohver, kahtlus leidis kinnitust pärast Nõukogude Liidu langemist, kui KGB dokumendid vabastati, paljastades, et see töötas Markovi surma korraldamiseks Bulgaariaga koos. === Sotsialistliku režiimi langemine === Kuigi Živkov ei olnud kunagi stalinist, oli aastaks 1981, kui ta sai 70, tema režiim väga autokraatlik, kuid tõi ka mõningase sotsiaalse ja kultuurilise liberaliseerimise, ning edu juhtis tema tütar [[Ljudmila Živkova]], kes muutus aga Kommunistlikule Parteile hukkamõistu ja pahameele allikaks tänu oma ebatavalisele elustiilile, mis sisaldas idareligioonide harrastamist. Ta suri aastal 1981 nädal enne oma 39. sünnipäeva ja levisid kuulujutud, mida kunagi ei tõestatud, et salapolitsei mõrvas ta. Enne kommunismi langemist näitas see autokraatia ennast eeskätt etnilise türgi vähemuse sundassimileerimise kampaanias; neil keelati 1984. aasta talvel kõneleda türgi keeles ja sunniti omaks võtma Bulgaaria nimed. See küsimus pingestas Bulgaaria majandussuhteid Läänega. [[Türklaste 1989. aasta väljasaatmine Bulgaariast]] põhjustas umbes 300 000 töötaja kadumise tõttu põllumajandustoodangu märkimisväärse languse lõunapiirkondades. Selleks ajaks, kui [[Mihhail Gorbatšov]]i Nõukogude Liidu reformiprogrammi mõju 1980. aastate lõpul Bulgaarias tunduma hakkas, olid kommunistid, nagu nende juhtki, muutunud liiga mannetuks, et muutuste nõudmistele kaua vastu seista. Liberaalne pahameeletorm keskkonnameeleavalduse lagunemisel Sofias oktoobris 1989 laienes poliitilise reformi üldiseks kampaaniaks. Mõõdukamad elemendid kommunistlikus juhtkonnas reageerisid kiiresti, kukutades 10. novembril 1989 Živkovi ja asendades ta välisminister [[Petǎr Mladenov]]iga. See kiire käik andis Kommunistlikule Parteile vaid lühikese kergenduse ja hoidis ära revolutsioonilise muutuse. Mladenov lubas režiimi avada, minnes ütlustes isegi nii kaugele, et toetab vabu valimisi. Kuid meeleavaldused kogu riigis lõid olukorra pea peale. 11. detsembril läks Mladenov riigi televisiooni teatama, et Kommunistlik Partei loobus võimust. 15. jaanuaril 1990 tühistas Rahvusassamblee ametlikult Kommunistliku Partei "juhtiva rolli". Juunis 1990 peeti [[Bulgaaria parlamendivalimised (1990)|esimesed vabad valimised 1939. aastast saati]], sillutades seega Bulgaaria tee mitmeparteilisele demokraatiale. Lõpuks 15. novembril 1990 hääletas 7. [[Bulgaaria Suur Rahvuskogu|Suur Rahvusassamblee]] riigi nime muutmise Bulgaaria Vabariigiks ja eemaldas kommunistliku riigivapi rahvuslipult. == Valitsus ja poliitika == [[Pilt:Mladost3.jpg|pisi|vasakul|Suurpaneelelamud Mladostis, Sofias]] [[Pilt:Gini since WWII.svg|pisi|1970. aastatel oli Bulgaaria Rahvavabariigi [[Gini koefitsient]] 18, asetades ta madalaima sissetuleku ebavõrdsuse tasemega riikide sekka maailmas]] Bulgaaria Rahvavabariik oli üheparteiline [[kommunistlik riik]]. [[Bulgaaria Kommunistlik Partei]] lõi ulatusliku [[Nomenklatuur (eliit)|nomenklatuuri]] igal organisatsioonilisel tasandil. Põhiseadust muudeti mitu korda, [[Živkovi põhiseadus]] oli pikaealisim. Artikli 1 järgi "Bulgaaria Rahvavabariik on sotsialistlik riik, mille eesotsas on küla ja linna töötav rahvas. Juhtiv jõud ühiskonnas ja poliitikas on Bulgaaria Kommunistlik Partei". BRV toimis kui üheparteiline [[rahvavabariik]], Rahvakomiteed esindasid kohalikku omavalitsust. Nende roll oli teostada Partei otsuseid vastavas valdkonnas ja samal ajal tugineda rahva arvamusele otsuste tegemisel. 1980. aastate lõpul saavutas BKP hinnangulise maksimumi 1 000 000 liiget – rohkem kui 10% rahvastikust. == Sõjavägi == Pärast Bulgaaria rahvavabariigiks kuulutamist aastal 1946 võttis sõjavägi kiiresti omaks Nõukogude sõjaväelise doktriini ja organisatsiooni. Riik sai suurel hulgal Nõukogude relvastust ja rajas lõpuks kodumaise sõjamasinate tootmise võimekuse. Riigikaitseks oli 3 [[sõjaväeringkond]]a, 8 [[motoriseeritud diviis]]i ja 8 üksik[[tankibrigaad]]i. Bulgaaria Rahvavabariik oli [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i asutajaliige 1955. aastal. Aastal 1988 oli Bulgaaria Rahvaarmee (''Българска народна армия'') arvuks 152 000 meest, kes teenisid neljas erinevas väeliigis – maaväed, sõjalaevastik, õhujõud ja õhukaitsejõud ning raketiväed. BRA opereeris muljetavaldava hulga varustusega riigi suurust arvestades – 3000 [[tank]]i, 2000 soomukit, 2500 suurekaliibrilist [[Suurtükivägi|suurtüki]]süsteemi, üle 500 lahingulennuki, 33 lahingulaeva, samuti 67 [[Scud]] raketti, 24 [[SS-23]] raketti ja kümneid [[FROG-7]] miinipildujaid. == Majandus == BRV majandus oli [[plaanimajandus]], sarnane sellega, mis teistes [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] riikides. 1940. aastate keskpaigas, kui algas [[kollektiviseerimine]], oli Bulgaaria peamiselt põllumajandusmaa, kus umbes 80% rahvastikust elas maapiirkondades. Kõigi sektorite tootmishooned riigistati, kuigi alles [[Vǎlko Červenkov]]i ajal lammutati eramajandustegevus täielikult. Vaatamata negatiivsetele mõjudele mõnes muus riigis, kasvas Bulgaaria põllumajanduse tootlikkus pärast kollektiviseerimist kiiresti. Laiaulatusliku mehhaniseerimise tulemuseks oli tööviljakuse tohutu kasv. Suur hulk valitsuse toetusi kulus igal aastal kunstlikult alandatud tarbijahindade kahjumi katmiseks. Červenkovi [[Stalinism|stalinistlik]] poliitika viis ulatusliku industrialiseerimiseni ja energiasektori arenemiseni, mis on tänaseks üks Bulgaaria kõige arenenumaid majandussektoreid. Tema valitsemine kestis aastatel 1950–1956 ning nägi kümnete tammide ja hüdroelektrijaamade, keemiatehaste, [[Elatsite]] kulla- ja vasekaevanduse ja paljude teiste ehitamist. Sõjaaja kupongisüsteem kaotati, tervisekaitse ja haridus tehti tasuta. Kõik see saavutati riigipoolse range kontrolli ja organiseerimisega, vangibrigaadidega töölaagritest ja Bulgaaria Brigaadideliikumisega – noorte tööliikumine, kus noored inimesed töötasid vabatahtlikult ehitusprojektides. Bulgaaria oli seotud ka arvutiehitusega, mis andis hüüdnime "Idabloki Silicon Valley". Bulgaaria insenerid arendasid välja esimese Bulgaaria arvuti, ''Vitoša'', samuti [[Pravetsi arvutid]], ja selle tõttu on see praegu ainus Balkani riik, mis opereerib [[superarvuti]]ga [[Blue Gene#Blue Gene/P|Blue Gene/P]]. 1960. aastatel algatas [[Todor Živkov]] arvukalt reforme, mis olid positiivse mõjuga riigi majandusele. Ta säilitas [[plaanimajandus]]e, kuid pani 1970. ja 1980. aastatel rõhku ka [[kergetööstus]]ele, [[põllumajandus]]ele, [[turism]]ile, samuti [[infotehnoloogia]]le. Põllumajandustoodangu ülejääki võis vabalt müüa, hindu langetati veelgi ja kergetööstusele imporditi uut sisseseadet. Bulgaaria sai ka esimeseks kommunistlikuks riigiks, mis soetas aastal 1965 [[Coca-Cola]] litsentsi, toote kaubamärk oli [[kirillitsa]]s. Vaatamata stabiilsusele jagas majandus teiste Ida-Euroopa riikidega samu puudusi – see kauples peaaegu täielikult Nõukogude Liiduga (rohkem kui 60%) ja planeerijad ei võtnud arvesse seda, kas toodetud kaupadele oli turgu. Seetõttu toodeti teatud tooteid üle, samas teisi kaupu jäi puudu. Peale Nõukogude Liidu olid teised peamised kaubanduspartnerid [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] ja [[Tšehhoslovakkia]], ka mitte-Euroopa riigid, nagu [[Mongoolia]], ja mitmed Aafrika riigid, olid suured Bulgaaria kaupade importijad. Riigil olid head kaubandussuhted ka mitme mittekommunistliku arenenud riigiga, eeskätt [[Lääne-Saksamaa]] ja [[Itaalia]]ga. Selleks, et võidelda paljude kaupade madala kvaliteediga, võeti aastal 1970 kasutusele terviklik riigi standardisüsteem, milles olid täpsed ja ranged kvaliteedinõuded kõigile tootesortidele, masinatele ja ehitistele. Bulgaaria Rahvavabariigil oli Idabloki riikide hulgas keskmine SKT elaniku kohta. Võrdlev tabel on allpool. Vähemalt paberil, keskmine [[ostujõud]] oli üks madalamaid Idablokis, peamiselt kaupade suurema kättesaadavuse tõttu, kui teistes sotsialismimaades. Välismaal töötavad töölised said sageli kõrgemat tasu, seega võisid endale lubada laiema kaubavaliku ostmist. Ametlikel andmetel oli aastal 1988 igas majapidamises [[televiisor]], 95-s 100-st [[raadio]], 96-s 100-st [[külmutuskapp]] ja 40-s 100-st [[auto]]. :{| class="wikitable" style="text-align: left" |- style="background:#ccc;" !style="text-align: left;background:#B0C4DE"|[[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] elaniku kohta (1990 [[dollar|$]]) !style="background:#B0C4DE"|1950 !style="background:#B0C4DE"|1973 !style="background:#B0C4DE"|1989 !style="background:#B0C4DE"|1990 |- style="text-align:left;" |align=left|[[Ameerika Ühendriigid]]|| $9561 || $16 689|| ? || $23 214 |- |align=left|[[Soome]]|| $4253 || $11 085|| $16 676 || $16 868 |- |align=left|[[Austria]]|| $3706 || $11 235|| $16 305|| $16 881 |- |align=left|[[Itaalia]]|| $3502 || $10 643|| $15 650 || $16 320 |- |align=left|[[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|<span style="color:green;">Tšehhoslovakkia</span>]]|| <span style="color:green;">$3501</span> || <span style="color:green;">$7041</span>|| <span style="color:green;">$8729</span> || <span style="color:green;">$8895 (Tšehhi)<br />$7762 (Slovaki)</span> |- |align=left|<span style="color:green;">[[Nõukogude Liit]]</span>|| <span style="color:green;">$2834</span> || <span style="color:green;">$6058</span>|| <span style="color:green;">?</span> ||<span style="color:green;">$6871</span> |- |align=left|[[Ungari Rahvavabariik|<span style="color:green;">Ungari</span>]]|| <span style="color:green;">$2480</span> || <span style="color:green;">$5596</span>|| <span style="color:green;">$6787</span> ||<span style="color:green;">$6471</span> |- |align=left|[[Poola Rahvavabariik|<span style="color:green;">Poola</span>]]|| <span style="color:green;">$2447</span> || <span style="color:green;">$5334</span>|| <span style="color:green;">?</span> ||<span style="color:green;">$5115</span> |- |align=left|[[Hispaania]]|| $2397 || $8739|| $11 752 || $12 210 |- |align=left|[[Portugal]]|| $2069 || $7343|| $10 355 ||$10 852 |- |align=left|[[Kreeka]]|| $1915 || $7655|| $10 262 ||$9904 |- |align=left|<span style="color:green;">'''Bulgaaria'''</span>|| <span style="color:green;">'''$1651'''</span> || <span style="color:green;">'''$5284'''</span>|| <span style="color:green;">'''$6217'''</span>|| <span style="color:green;">'''$5552'''</span> |- |align=left|[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|<span style="color:green;">Jugoslaavia</span>]]|| <span style="color:green;">$1585</span> || <span style="color:green;">$4350</span>|| <span style="color:green;">$5917</span>|| <span style="color:green;">$5695</span> |- |align=left|[[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik|<span style="color:green;">Rumeenia</span>]]|| <span style="color:green;">$1182</span> || <span style="color:green;">$3477</span>|| <span style="color:green;">$3890</span>|| <span style="color:green;">$3525</span> |- |align=left|[[Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik|<span style="color:green;">Albaania</span>]]|| <span style="color:green;">$1101</span> || <span style="color:green;">$2252</span>|| <span style="color:green;">?</span>|| <span style="color:green;">$2482</span> |} [[Pilt:Industry of People's Republic of Bulgaria.png|pisi|]] === Autotööstus === Aastast 1965 valisid paljud Lääne-Euroopa firmad Bulgaaria Rahvavabariigi oma tehaste ehitamiseks, et müüa autosid Idabloki riikidesse. [[Renault]] ja [[Citroën]] [[Prantsusmaa]]lt ning [[Fiat]] ja [[Alfa Romeo]] [[Itaalia]]st püüdsid Bulgaariat partnerluses veenda, kuid Bulgaaria Rahvavabariik tegi tehingud vaid Renault' ja Fiatiga. * [[Bulgarrenault]] alustas aastal 1966 ja tegi aastani 1971 autosid [[Renault 8]] ja [[Renault 10]] baasil. Tehased olid [[Plovdiv]]is. Lõpus toodeti umbes 6500 autot. Tehti ka [[Alpine A110]] Bulgaaria versiooni [[Bulgaralpine]]. * Aastal 1967 alustas [[Pirin-Fiat]] umbes 730 auto tootmist aastani 1971 mudelitest [[Fiat 850]] ja [[Fiat 124]]. * Aastal 1968 sõlmiti leping Bulgaaria valitsuse ja [[Moskvitš]]i vahel [[Moskvitš-408|Moskvitš 408]] ja hiljem [[Moskvitš-2141|Moskvitš 2141]] valmistamiseks (millest aastaks 1990 toodeti umbes 12 000 autot). == Kultuur == Kultuur Bulgaaria Rahvavabariigis oli valitsuse poolt rangelt kontrollitud ja reguleeritud, kuigi oli teatud liberaliseerimsperioode (mis tähendab Lääne kirjanduse, muusika jne sissepääsu Bulgaariasse). Sula intellektuaalses elus kestis aastast 1951 kuni kümnendi keskpaigani. Vǎlko Červenkovi tagasiastumine ning kirjanduslik ja kultuuriline õitseng Nõukogude Liidus lõid ootusi, et protsess jätkub, kuid [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõus]] 1956. aasta sügisel hirmutas Bulgaaria juhtkonda teisiti mõtleva intellektuaalse tegevuse julgustamiselt eemale. Vastuseks sündmustele Ungaris nimetati Červenkov haridus- ja kultuuriministriks; aastatel 1957 ja 1958 puhastas ta Bulgaaria Kirjanike Liidu juhtkonna ning vallandas liberaalsed ajakirjanikud ja toimetajad. Tema tegevus lõpetas tõhusalt sõltumatute kirjanike ja kunstnike "Bulgaaria sula", mille inspireeris Hruštšovi 1956. aasta stalinismivastane kõne. ==Vaata ka== *[[Varssavi Lepingu Organisatsioon]] *[[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] [[Kategooria:Bulgaaria Rahvavabariik| ]] [[Kategooria:Bulgaaria ajalugu]] [[Kategooria:Bulgaaria ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Sotsialistlikud riigid]] ob9kjxzpihdjupd42hp2kpa61qvyhj8 0 417514 7168318 7159436 2026-06-06T11:48:27Z Juhan121 25066 /* Hea */ 7168318 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (He)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "He". ==He== *[[He Kexin]], hiina võimleja (20.–21. sajand) ==Hea== *[[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (1954–2026) *[[Henry Head]], inglise neuroloog (1861–1940) *[[Murray Head]], inglise laulja (1946–) *[[Lena Headey]], Briti filmi- ja seriaalinäitleja (1973–) *[[Arthur Headlam]], Gloucesteri piiskop (1862–1947) *[[Anthony Heald]], USA filminäitleja (1944–) *[[Jeff Healey]], Kanada kitarrist ja laulja (1966–2008) *[[John Healey]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Inga Heamägi]], eesti graafikakunstnik (1961–) *[[Seamus Heaney]], Iirimaa ingliskeelne kirjanik (1939–2013) *[[Leiu Heapost]], eesti antropoloog (1936–) *[[James Heappey]], Suurbritannia endine sõjaväelane ja poliitik (1981–) *[[Amber Heard]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) *[[John Heard]], USA näitleja (1945–2017) *[[Edward Heath]], Suurbritannia poliitik (1916–2005) *[[Basil Heatley]], Suurbritannia pikamaajooksja (1933–2019) *[[Percy John Heawood]], Suurbritannia matemaatik (1861–1955) ==Heb== *[[Donald Olding Hebb]], Kanada psühholoog (1904–1985) *[[Hebbe]], esimene Järva foogt (suri 1223) *[[Mark Hebden]], inglise maletaja (1958–) *[[Max Hebeisen]], Šveitsi poksija (1947–) *[[Bartłomiej Heberla]], poola maletaja (1985–) ==Hec== *[[Wegesa Charles Heche]], Tansaania poliitik (1981–) *[[Traudl Hecher]], Austria mäesuusataja (1943–2023) *[[Heinz Heck]], saksa zooloog (1894–1982) *[[Lutz Heck]], saksa zooloog (1892–1983) *[[Richard Heck]], USA keemik (1931–2015) *[[Jan Paul van Hecke]], hollandi jalgpallur (2000–) *[[Erich Heckel]], saksa kunstnik (1883–1970) *[[Eli Heckscher]], rootsi majandusteadlane ja ajaloolane (1879–1952) *[[Sara Hector]], Rootsi mäesuusataja (1992–) ==Hed== *[[Sadeq Hedayat]], iraani kirjanik ja tõlkija (1903–1951) *[[Mitch Hedberg]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1968–2005) *[[Alfred von Hedenström]], baltisaksa ajaloolane (1869–1927) *[[Carl von Hedenström]], Riia õuekohtunik ja raeadvokaat (sündis 1840) *[[Christian Adam August von Hedenström]], Riia rae auskultant (1803–1826) *[[Jakob Matthias Heinrich von Hedenström]], baltisaksa vaimulik (1806–1865) *[[Matthias von Hedenström]], rootsi päritolu baltisaksa maadeuurija (suri 1845) *[[Claes-Göran Hederström]], rootsi laulja (1945–2022) *[[Heini Hediger]], Šveitsi zooloog (1908–1992) *[[Sven Hedin]], rootsi maadeuurija (1865–1952) *[[Héðinn Steingrímsson]], islandi maletaja (1975–) *[[Victor Hedman]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Chad Hedrick]], USA kiiruisutaja (1977–) *[[Hans Hedtoft]], Taani poliitik (1903–1955) ==Hee== *[[Alan J. Heeger]], USA füüsik ja keemik (1936–) *[[Jan Davidsz. de Heem]], Madalmaade maalikunstnik *[[Maarten van Heemskerck]], Hollandi maalikunstnik (1498–1574) *[[Fenny Heemskerk]], hollandi maletaja (1919–2007) *[[Vladimir Heerik]], eesti kergejõustiklane ja treener (1949–) *[[Jaana Heeringson]], eesti tantsija ja telesaatejuhi assistent (1981–) *[[Johann Dietrich Heermann]], Eesti vaimulik (suri 1736) *[[Johannes Heesters]], Hollandi näitleja, laulja ja meelelahutaja (1903–2011) ==Hef== *[[Karl Eduard Hefftler]], baltisaksa maalikunstnik ja arhitekt (1853–1918) ==Heg== *[[Ahmed Hegazi]], egiptuse jalgpallur (1991–) *[[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], saksa filosoof (1770–1831) *[[Eduard Heger]], Slovakkia poliitik (1976–) *[[Petter Hegre]], norra aktifotograaf (1969–) ==Heh== *[[Bernhard Gottlieb Hehn]], Eesti vaimulik (1776–1856) *[[Carl Hehn]], baltisaksa agronoom, õppejõud ja publitsist (1821–1875) *[[Gustav Heinrich Hehn]], Eesti vaimulik (1775–1823) *[[Johann Martin Hehn]], Eesti vaimulik ja kirjanik (1743–1793) *[[Victor Hehn]], baltisaksa kultuuriajaloolane (1813–1890) ==Hei== *[[Axel Heiberg]], Norra ärimees ja poliitik (1848–1932) *[[Marie Heiberg]], eesti kirjanik (1890–1942) *[[Sven Heiberg]], eesti lavastaja, näitleja ja infotehnoloog (1977–) *[[Michael von der Heide]], Šveitsi laulja (1971–) *[[Martin Heidegger]], saksa filosoof (1889–1976) *[[Aksel Heidemann]], Eesti sõjaväelane (1955–) *[[Günther Heidemann]], Saksamaa poksija (1932–2010) *[[Hans Heidemann]], Eesti poliitik ja kommunist (1896–1925) *[[Wolfgang Heidemann]], saksa puuraidur *[[Verner von Heidenstam]], rootsi kirjanik (1859–1940) *[[Paul Heider]], Saksa Ordu kõrgmeister (1868–1936) *[[Helmut Heiderich]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Nick Heidfeld]], Saksamaa Vormel 1 piloot (1977–) *[[Betty Heidler]], Saksamaa vasaraheitja (1983–) *[[Rao Heidmets]], eesti animafilmilavastaja (1956–) *[[Jaan Heido]], Eesti sõjaväelane (1880–1941) *[[Terje Heido]], eesti näitleja ja laulja (1962–) *[[Ruth Heidok]], eesti nahakunstnik (1950–2021) *[[Sandra Heidov]], eesti kirjanik, tõlkija ja prantsuse keele õpetaja (1976–) *[[Anton Heidrich]], Eesti vaimulik (1636–1692) *[[Rein Heiduk]], eesti arhitekt (1930–1992) *[[Veit Heiduschka]], Austria filmiprodutsent (1938–) *[[Katherine Heigl]], USA filminäitleja ja modell (1978–) *[[Matti Heikkinen]], Soome murdmaasuusataja (1983–) *[[Hubertus Heil]], Saksamaa poliitik (1972) *[[Jennifer Heil]], Kanada vigursuusataja (1983–) *[[Johannes Heil]], eesti elektrotehnikateadlane (1895–1991) *[[Björn Heile]], saksa muusikateadlane *[[Eino Heilimo]], soome maletegelane (1887–1974) *[[Thomas Heilmann]], Saksa ettevõtja ja poliitik (1964–) *[[Aribert Heim]], Austria päritolu arst (1914–1992) *[[Heinrich Heim]], saksa jurist ja SS-Standartenführer (1900–1988) *[[Joha Heiman]], [[Georges Brassens]]i elukaaslane ja muusa (1911–1999) *[[Heinrich von Heimburg]], Liivi ordumeister 13. sajandil *[[Martin von Heimburg]], Bremeni raehärra (suri 1540) *[[Martin von Heimburg noorem]], Bremeni komtuur (suri 1511) *[[Karl-Günther Heimsoth]], Saksa arst, trükkal ja poliitik (1899–1934) *[[Ants Hein]], eesti arhitektuuriajaloolane (1952–) *[[August Hein]], Eesti sõjaväelane (1893–1953) *[[Harry Hein]], Eesti sõjaväelane (1945–) *[[Heinrich Hein]], Liivimaa usuteadlane (1590–1666) *[[Henry Hein]], eesti ujumistreener (1991–) *[[Hillar Hein]], eesti suusahüppaja ja treener (1954–) *[[Indrek Hein]], eesti arvutuslingvist (1951–) *[[Jaak Hein]], eesti näitleja (1951–2021) *[[Jaan Hein]], Eesti diplomaat (1961–) *[[Kalle Hein]], eesti tõlkija ja toimetaja (1963–) *[[Karl Jakob Hein]], eesti jalgpallur (2002–) *[[Kätlin Hein]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Peeter Hein]], eesti ajakirjanik (1939–2007) *[[Piet Hein]], taani kirjanik ja matemaatik (1905–1996) *[[Raivo Hein]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Riina Hein]], eesti filminäitleja ja -produtsent (1955–) *[[Valentina Hein]], eesti laulja (1921–2015) *[[Vello Hein]], eesti sporditeadlane (1951–) *[[Manivald Heinam]], eesti vaimulik (1894–1969) *[[Andres Heinapuu]], eesti bibliograaf ja poliitik (1954–) *[[Andres Heinapuu (dirigent)|Andres Heinapuu]], eesti koorijuht ja dirigent (1959–) *[[Ott Heinapuu]], eesti ajakirjanik, folklorist ja luuletaja (1979–) *[[Uno Heinapuu]], eesti ooperilaulja (1934—2011) *[[Ain Heinaru]], eesti bioloog (1943–2022) *[[Eeva Heinaru]], eesti mikrobioloog (1945–) *[[Enn Heinaru]], Eesti sõjaväelane (1891–1972) *[[Raivo Heinaru]], eesti pedagoog, korvpallitreener ja koolijuht (1950–2025) *[[Ester Heinaste]], eesti tõlkija (1927–2013) *[[Lea Heinaste]], eesti luterlik vaimulik (1945–) *[[Urmas Heinaste]], eesti keemik, informaatika- ja tehnikaõpetaja (1961–) *[[Marian Heinat]], eesti näitleja (1989–) *[[Eerik Heine]], eesti vastupanuvõitleja ja metsavend (1919–2008) *[[Heinrich Heine]], saksa luuletaja ja proosakirjanik (1797–1856) *[[Hilda Heine]], Marshalli Saarte õpetaja ja poliitik (1951–) *[[Oskar Heine]], eesti klaverivabrikant (1892–?) *[[Danton Heinen]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Ahti Heinla]], eesti programmeerija ja investor *[[Eda Heinla]], eesti psühholoog ja kasvatusteadlane (1953–) *[[Eve Heinla]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Herman Heinla]], eesti maalikunstnik (1921–1996) *[[Rauno Heinla]], eesti elukutseline rammumees (1982–) *[[Valdo Heinla]], eesti kaugsõidukapten (1939–2005) *[[Artur Heinlaid]], Eesti sõjaväelane (1904–1970) *[[Heino-Olaf Heinlo]], eesti kergejõustiklane ja biokeemik (1934–2005) *[[Mati Heinloo]], eesti mehaanikateadlane (1943–2019) *[[Ivar Heinmaa]], eesti filmilavastaja (1965–) *[[Kristo Heinmann]], eesti orienteeruja (1989–) *[[Heino]], Saksa šlaagri- ja folkmuusika laulja (1938–) *[[Viljo Heino]], soome pikamaajooksja (1914–1998) *[[Sten Heinoja]], eesti pianist (1993–) *[[Ville Heinola]], Soome jäähokimängija (2001–) *[[Juhan Heinpalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (1897–1976) *[[Heinrich (maamarssal 1300)|Heinrich]], Liivi ordu maamarssal aastal 1300 *[[Heinrich (maamarssal 1316)|Heinrich]], Liivi ordu maamarssal aastal 1316 *[[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I]], Saksa kuningas *[[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1260) *[[Heinrich I (Braunschweig-Grubenhagen)|Heinrich I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja esimene Grubenhageni vürstkonna valitseja *[[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]], Saksa-Rooma keiser *[[Heinrich II (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich II]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1294) *[[Heinrich II (Obergreizi krahv)|Heinrich II]], Obergreizi krahv (1696–1722) *[[Heinrich II (Braunschweig-Grubenhagen)|Heinrich II]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog *[[Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1463–1514) *[[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]], Saksa-Rooma keiser *[[Heinrich III (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich III]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1381) *[[Heinrich III (Braunschweig-Grubenhagen)|Heinrich III]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Grubenhageni vürst (1416–1464) *[[Heinrich III (Lobensteini krahv)|Heinrich III]], esimene Lobensteini krahv (1648–1710) *[[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]], Saksa-Rooma keiser (1050–1106) *[[Heinrich IV (Reußi prints)|Heinrich IV]], Reußi vürstliku perekonna pea (1919–2012) *[[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]], Saksa-Rooma keiser *[[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]], Saksa-Rooma keiser *[[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich (VII)]], Saksa kuningas *[[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]], Saksa-Rooma keiser (suri 1313) *[[Heinrich VIII (Reußi prints)|Heinrich VIII]], Reußi prints (1944–) *[[Heinrich XI (Reußi vanema liini vürst)|Heinrich XI]], Reußi vanema liini vürst (1722–1800) *[[Heinrich XII (Reuß-Schleizi krahv)|Heinrich XII]], Reuß-Schleizi krahv (1716–1784) *[[Heinrich XIII (Reußi vanema liini vürst)|Heinrich XIII]], Reußi vanema liini vürst (1747–1817) *[[Heinrich XIV (Reußi noorema liini vürst)]] (1832–1913) *[[Heinrich XIV (Reußi prints)|Heinrich XIV]], Reußi vürstliku perekonna pea (1955–) *[[Heinrich XVI]], Baieri hertsog (1386–1450) *[[Heinrich XIX]], Reußi vanema liini vürst (1790–1836) *[[Heinrich XX]], Reußi vanema liini vürst (1794–1859) *[[Heinrich XXII]], Reußi vanema liini vürst (1846–1902) *[[Heinrich XXIV]], Reußi vanema liini vürst (1878–1927) *[[Heinrich XXVII]], Reußi noorema liini vürst (11858–1928) *[[Heinrich XLII]], Reuß-Schleizi vürst (1752–1818) *[[Heinrich XLV]], Reußi vürstliku perekonna pea (1895–1945) *[[Heinrich LXII]], Reußi noorema liini vürst (1785–1854) *[[Heinrich LXVII]], Reußi noorema liini vürst (1789–1867) *[[Heinrich LXXII]], Reuß-Ebersdofi ja Reuß-Lobensteini vürst (1797–1853) *[[Heinrich Lõvi]], Baieri ja Saksimaa hertsog (1129–1195) *[[Heinrich Raspe]], Saksa vastukuningas (1204–[[1247]]) *[[Heinrich (Fürstenberg)|Heinrich]], Fürstenbergi vürst (1950–) *[[Heinrich (Orsini ja Rosenberg)|Heinrich]], Orsini ja Rosenbergi vürst (1925–2011) *[[Heinrich Donatus]], Hesseni kuurvürstliku ja suurhertsogliku perekonna pea (1966–) *[[Heinrich-Donatus]], Schaumburg-Lippe prints (1994–) *[[Heinrich Julius]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1564–1613) *[[Axel Erik Heinrichs]], Soome sõjaväelane (1890–1965) *[[Benjamin Henrichs]], Saksamaa jalgpallur (1997–) *[[Edgar Heinrichsen]], eesti insener (1887–1966) *[[Vladimir Heinrichsen]], eesti raadioinsener ja tehnikateadlane (1929–2009) *[[Johann Heinroth]], saksa arst ja arstiteadlane (1773–1843) *[[Mehis Heinsaar]], eesti kirjanik (1973–) *[[Alo Heinsalu]], Eesti riigiametnik (1958–) *[[Anne Heinsalu]], eesti õpetaja *[[Anu Heinsalu]], eesti inspitsient, näitleja ja tekstiilivärvija (1959–) *[[Els Heinsalu]], eesti füüsik (1980–) *[[Hillar Heinsalu]], eesti karikaturist ja toimetaja (1934–1991) *[[Ülo Heinsalu]], eesti geoloog ja looduskaitsja (1928–1994) *[[Egle Heinsar]], eesti toimetaja ja publitsist *[[Mati Heinsar]], eesti ettevõtja (1965–2016) *[[Demi Heinsoo]], eesti laskesuusataja (2003–) *[[Edgar Heinsoo]], eesti vaimulik (1913–2006) *[[Heinike Heinsoo]], eesti keeleteadlane (1956–) *[[Heino Heinsoo]], eesti jurist (1929–) *[[Marek Heinz]], tšehhi jalgpallur (1977–) *[[Otto Heinze]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1877–1968) *[[Aleksander Heintalu]] (Vigala Sass), eesti taimetark ja teadmamees (1941–2015) *[[Aleksei Heints]], eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1899–1971) *[[Aare Heinvee]], Eesti poliitik (1956–) *[[Kärt Heinvere]], eesti kunstnik (2001–) *[[Uno Heinvere]], eesti munitsipaalametnik (1930–2016) *[[Eero Heinäluoma]], Soome poliitik (1955–) *[[Jyrki Tapio Heinämäki]], Tartu Ülikooli meditsiinitehnoloogia professor (1959–) *[[Werner Heisenberg]], saksa füüsik (1901–1976) *[[Mikko Heiskanen]], Soome sõjaväelane (1963–) *[[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija (1999–) *[[John Heitinga]], hollandi jalgpallur (1983–) *[[Hermann Johann Heitzig]], Eesti vaimulik (1682–1740) ==Hej== *[[Zuzana Hejnová]], tšehhi jooksja (1986–) ==Hek== *[[Hekataios]], vanakreeka ajaloolane ja geograaf (6.–5. sajand eKr) *[[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (1997–2024) *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]], Afganistani poliitik ja sõjapealik (1947–) *[[Andi Hektor]], eesti füüsik (1975–) ==Hel== *[[Erkki Helamaa]], soome arhitekt (1924–2014) *[[Filip Helander]], rootsi jalgpallur (1993–) *[[Oliver Helander]], Soome odaviskaja (1997–) *[[Gert Helbemäe]], eesti kirjanik (1913–1974) *[[Simon Helberg]], USA näitleja, koomik ja muusik (1980–) *[[Bud Held]], Ameerika Ühendriikide kargejõustiklane (1927–) *[[Hain Helde]], eesti aerutaja (1972–) *[[Martti Helde]], eesti režissöör ja stsenarist (1987–) *[[Robert Helde]], eesti mälumängur (1923–2009) *[[Valli Helde]], tõlkija ja toimetaja (1925–2012) *[[Adolf Helder]], Eesti kontrabassist, laulja ja muusikapedagoog (1889–1927) *[[Willibald Heldt]], Eesti poliitik ja õpetaja (1900–1968) *[[Helger Helemäe]], eesti kabetaja (1935–2001) *[[Karl Helemäe]], eesti ajakirjanik (1930–1986) *[[Suurbritannia printsess Helena]], Briti kuningliku perekonna liige (1846–1923) *[[Helene (Nassau printsess)|Helene]], Nassau printsess (1831–1888) *[[Joakim Helenius]], eesti ettevõtja ja maletegelane (1957–) *[[Kai Helenius]], Soome poksija *[[Robert Helenius]], Soome poksija (1984–) *[[Helle-Reet Helenurm]], eesti näitleja (1944–2003) *[[Pearu Helenurm]], eesti tõlkija, klahvpillimängija, helilooja (1975–) *[[Hermann Helewegh]], Liivimaa kroonik (1454–1489) *[[Alexander von Helffreich]], Venemaa sõjaväelane (1826–1908) *[[Gotthard August von Helffreich]], vene sõjaväelane (1776–1843) *[[Helgi Grétarsson]], islandi maletaja (1977–) *[[Helgi Ólafsson]], islandi maletaja (1956–) *[[Peter Heli]], eesti endine kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija (1969–) *[[Johannes Helila]], eesti muusik (tuubamängija) ja muusikapedagoog (1890–1947) *[[Hartvig Helilaid]], eesti vaimulik (1910–1973) *[[Juta Helilaid]], eesti muusikapedagoog ja ansamblijuht (1948–) *[[Tiit Helimets]], eesti koreograaf ja endine balletitantsija (1977–) *[[Toomas Helin]], eesti kurjategija (1966–2021) *[[Heliodoros]], Vana-Kreeka kirjanik *[[Reino Helismaa]], soome laulutekstide autor, helilooja, laulja, näitleja, kirjanik ja stsenarist (1913–1965) *[[Harri Heliövaara]], soome tennisist (1989–) *[[Lennart Heljas]], Soome vaimulik ja poliitik (1896–1972) *[[Jaan Heljuste]], Eesti sõjaväelane (1893–1956) *[[Nikolai Helk]], Eesti sõjaväelane ja jurist (1885–1941) *[[Vello Helk]], eesti päritolu Taani ajaloolane (1923–2014) *[[Mall Hellam]], eesti kultuuritegelane (1957–) *[[Aleksander Hellat]], Eesti poliitik ja diplomaat (1881–1943) *[[Aleksander Hellat (arst)|Aleksander Hellat]], eesti arst Kanadas (1913–2003) *[[Georg Hellat]], eesti arhitekt (1870–1943) *[[Henn-Kaarel Hellat]], eesti kirjanik (1932–2017) *[[Jüri Hellat]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Karl Hellat]], eesti ühiskonnategelane ja poliitik (1862–1935) *[[Peeter Hellat]], eesti arst ja seltsitegelane (1857–1912) *[[Toomas Hellat]], eesti luuraja (1920–1987) *[[Vambola Hellat]], Eesti sõjaväelane (1898–1936) *[[Magnus Hellberg]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Helle Helle]], taani kirjanik (1965–) *[[Tia Hellebaut]], Belgia kergejõustiklane (1978–) *[[Daniel Hellebuyck]], Belgia endine poksija (1933–2001) *[[Carl Hellén]], Eesti ja Soome vaimulik (1806–1874) *[[Karl Hellenius]], Eesti ja soome vaimulik (1813–1869) *[[Johann Friedrich Heller]], Eesti vaimulik (1786–1849) *[[Joseph Heller]], ameerika satiirikirjanik, näitekirjanik ja lühijuttude autor (1923–1999) *[[Robert Heller]], inglise mustkunstnik (1826–1878) *[[Stephen Heller]], juudi päritolu Ungari pianist, õpetaja ja helilooja (1813–1888) *[[Joonas Hellerma]], eesti kultuuriajakirjanik ja kriitik (1984–) *[[Juhan Hellerma]], eesti publitsist *[[Kärt Hellerma]], eesti kirjanik ja publitsist (1956–) *[[Bert Hellinger]], saksa psühhoterapeut (1925–2019) *[[Martin Hellman]], Ameerika Ühendriikide krüptograaf (1945–) *[[Phil Hellmuth]], USA pokkerimängija (1964–) *[[Jacob Hellner]], rootsi muusikaprodutsent, laulukirjutaja ja helilooja (1961–) *[[Johannes Hellner]], Rootsi jurist ja poliitik (1866–1947) *[[Marcus Hellner]], rootsi murdmaasuusataja (1985–) *[[Maris Hellrand]], eesti ajakirjanik ja kodanikuaktivist (1970–) *[[Börge Hellström]], rootsi kirjanik (1957–2017) *[[Johan Hellström]], Soome ja Norra poksija (1907–1989) *[[Gun Hellsvik]], Rootsi poliitik (1942–2016) *[[Hanna Hellquist]], Rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1980–) *[[Aveliina Helm]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1979–) *[[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Ivan Helm]], Eesti NSV riigitegelane (1915–1995) *[[Marek Helm]], Eesti endine riigiametnik (1973–) *[[Teet Helm]], eesti omavalitsustegelane (1949–) *[[Valdur Helm]], eesti dirigent, muusikakollektiivide juhendaja ja muusikapedagoog (1938–) *[[Endel Helme]], eesti lennusportlane ja sporditegelane (1919–1985) *[[Helle-Moonika Helme]], Eesti poliitik ja muusik (1966–) *[[Mart Helme]], Eesti diplomaat (1949–) *[[Martin Helme]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja poliitikategelane (1976–) *[[Mehis Helme]], eesti raudtee- ja sõjaajaloolane (1955–) *[[Peeter Helme]], eesti publitsist ja kirjanik (1978–) *[[Rein Helme]], eesti sõjaajaloolane (1954–2003) *[[Sirje Helme]], eesti kunstikriitik ja -kuraator (1949–) *[[Gregor von Helmersen]], baltisaksa päritolu Venemaa geoloog (1803–1885) *[[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], saksa arst, füsioloog ja füüsik (1821–1894) *[[Matti Helminen]], soome zooloog ja looduskaitsetegelane (1931–2015) *[[Raimo Helminen]], soome jäähokitreener (1964–) *[[Jesse Helms]], USA poliitik (1921–2008) *[[Rikke Helms]], taani kultuuritöötaja (1948–) *[[Susan Helms]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja astronaut (1958–) *[[Harry Helmsley]], Ameerika Ühendriikide kinnisvaramiljardär (1909–1997) *[[Toomas Help]], eesti keeleteadlane (1961–) *[[Tine Thing Helseth]], norra trompetimängija (1987–) *[[Mann Helstein]], eesti muusik (1988–) *[[Michael Heltzer]], Eesti juudi päritolu assürioloog (1928–2010) *[[Futa Helu]], Tonga filosoof, ajaloolane ja haridustegelane (1934–2010) *[[Ivi Helves]], eesti õpetaja (1934–2016) *[[Carl Helwig]], Tartu justiitsbürgermeister (1797–1865) *[[Carl Thure von Helwig]], baltisakslane (1741–1810) *[[Christian Gottfried Helwig]], Eesti vaimulik (1707–1747) *[[Jakob Helwig]], Eestimaa piiskop (1631–1684) *[[Johann Joachim Helwig]], Eesti vaimulik (1666–1704) *[[Johannes Andreas Helwig]], Eesti vaimulik (1668–1719) ==Hem== *[[Albrecht von Hembsen]], Eesti kunstnik (1625–1657) *[[Tomer Hemed]], Iisraeli jalgpallur (1987–) *[[Ernest Hemingway]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1899–1961) *[[Matt Hemingway]], USA sportlane (1972–) *[[Margarita Hemlin]], vene kirjanik (1960–2015) *[[Johann Christian Samuel Eberhard Hemmelmann]], Eesti vaimulik (1767–1842) *[[Deon Hemmings]], Jamaica jooksja (1968–) *[[Luke Hemmings]], Austraalia laulja (1996–) *[[Carl Hempel]], saksa filosoof (1905–1997) *[[Eduard Hempel]], Saksamaa diplomaat (1887–1972) *[[Liam Hemsworth]], Austraalia näitleja (1990–) ==Hen== *[[Philip Hench]], Ameerika Ühendriikide arst (1896–1965) *[[Johann Christoph Henckel]], Eesti vaimulik (1736–1800) *[[Johann Heinrich Henckel]], Eesti vaimulik (1702–1753) *[[Arthur Henderson]], Briti poliitik (1863–1935) *[[Florence Henderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1934–2016) *[[Jeff Henderson]], Ameerika Ühendriikide kaugushüppaja (1989–) *[[Jordan Henderson]], inglise jalgpallur (1990–) *[[Virginia Henderson]], Ameerika Ühendriikidest pärit meditsiiniõde ja õendusteoreetik (1897–1996) *[[Martin Hendre]], eesti arst (1897–1960) *[[Jeff Hendrick]], Iirimaa jalgpallur (1992–) *[[Barbara Hendricks]], USA ooperilaulja (1948–) *[[Christina Hendricks]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Margaret Hendrie]], Nauru riigihümni sõnade autor (1924–1990) *[[Aleksander Hendrikson]], Eesti NSV riigitegelane ja Tallinna linnapea (1895–1977) *[[Oskar Hendrikson]], eesti advokaat (1906–1983) *[[Reet Hendrikson]], Eesti pärimusmuusik ja luuletaja (1944–2000) *[[Voldemar Hendrikson]], eesti mäeinsener ja vabadusvõitleja (1896–1946) *[[Harville Hendrix]], USA suhtenõustaja (1935–) *[[Jimi Hendrix]], USA muusik (1942–1970) *[[Jorrit Hendrix]], Hollandi jalgpallur (1995–) *[[Stephen Hendry]], Briti snuukrimängija (1969–) *[[Erika Hendsel]], eesti tennisist (1997–) *[[Henepola Gunaratana]], Sri Lanka päritolu buda munk (1927–) *[[Sonja Henie]], norra iluuisutaja ja filminäitleja (1912–1969) *[[Justine Henin]], Belgia tennisist (1982–) *[[Andrea Henkel]], saksa laskesuusataja (1977–) *[[Konrad Henlein]], sudeedisaksa poliitik (1898–1945) *[[Barry Shabaka Henley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–) *[[Georgie Henley]], inglise filminäitleja (1995–) *[[Harri Henn]], Eesti poliitik (1942–2016) *[[Jürgen Henn]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Gerd Michael Henneberg]], saksa näitleja, teatrilavastaja ja teatrijuht (1922–2011) *[[François Hennebique]], prantsuse ehitusinsener (1842–1921) *[[Wayne Hennessey]], Walesi jalgpallur (1987–) *[[Willi Hennig]], saksa bioloog (1913–1976) *[[Paulina Hennig-Kloska]], Poola poliitik ja ettevõtja (1977–) *[[Carl Matthias Henning]], Eesti vaimulik (1774–1856) *[[Carl Theodor Henning]], Eesti vaimulik (1804–1837) *[[Edgar Henning]], Võru linnapea (1900–1975) *[[Georg Thomas Benedict Henning]], Eesti vaimulik (1824–1874) *[[Salomon Henning]], Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriigi kroonik ning ametnik (1528–1589) *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]], Hollandi poliitik (1973–) *[[Hain Henno]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1836–1922) *[[Johannes Henno]], eesti poksija (sündinud 1916; surma-aeg ja -koht on teadmata) *[[Sass Henno]], eesti kirjanik (1982–) *[[Mihkel Hennoste]], Eesti sõjaväelane (1905–2002) *[[Märt Hennoste]], eesti keeleteadlane (1958–) *[[Tiit Hennoste]], eesti keele- ja kirjandusteadlane (1953–) *[[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|Henri]], Luksemburgi suurhertsog (1955–) *[[Henri II (Navarra kuningas)|Henri II]], Navarra kuningas (1503–1555) *[[Henri II (Prantsusmaa)|Henri II]], Prantsusmaa kuningas (1519–1559) *[[Henri II (Champagne)|Henri II]], Champagne'i krahv ja Jeruusalemma kuningas (1166–1197) *[[Henri III]] *[[Henri IV]] *[[Boris Henrichson]], Eesti õpetaja (1899–1971) *[[Don Henrie]], USA seriaalinäitleja (1975–) *[[Henrietta Anne Stuart]], Inglismaa printsess, Orléansi hertsoginna (1644–1670) *[[prints Henrik]], Taani kuninganna [[Margrethe II]] abikaasa (1934–2018) *[[Henrik (Lundi piiskop)|Henrik]], Lundi piiskop (11. sajand) *[[Henrik (Uppsala piiskop)|Henrik]], Uppsala piiskop (12. sajand) *[[Läti Henrik]], kroonik *[[Eivind Henriksen]], norra vasaraheitja (1990–) *[[Alf Henrikson]], rootsi kirjanik, poeet, tõlkija ja ajakirjanik (1905–1995) *[[Anna-Maja Henriksson]], Soome poliitik (1964–) *[[Adam Henrique]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Gustavo Henrique]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Henry I]], Inglismaa kuningas (suri 1135) *[[Henry II]], Inglismaa kuningas (1133–1189) *[[Henry III]], Inglismaa kuningas (1207–1272) *[[Henry IV]], Inglismaa kuningas (1367–1413) *[[Henry V]], Inglismaa kuningas *[[Henry VI]], Inglismaa kuningas *[[Henry VII]], Inglismaa kuningas (1457–1509) *[[Henry VIII]], Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1491–1547) *[[prints Henry, Gloucesteri hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1900–1974) *[[Joseph Henry]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1797–1878) *[[O. Henry]], USA kirjanik (1862–1910) *[[Pierre Henry]], prantsuse helilooja (1927–2017) *[[Rico Henry]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Thierry Henry]], prantsuse jalgpallur (1977–) *[[Gaston Henry-Haye]], Prantsuse diplomaat ja poliitik (1890–1983) *[[Helena Henschen]], rootsi disainer ja kirjanik (1940–2011) *[[Jim Henson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1936–1990) *[[Rudolf Henzi]], saksa usuteadlane ja orientalist (1794–1829) ==Hep== *[[Audrey Hepburn]], Briti näitleja (1929–1993) *[[Katharine Hepburn]], ameerika näitleja (1907–2003) *[[Olga Hepnarová]], tšehhi kurjategija (1951–1975) *[[Heiki Hepner]], Eesti poliitik (1966–) *[[Janek Hepner]], eesti jalgpallur (1978–2023) *[[Urmas Hepner]], eesti jalgpallur (1964–) ==Her== *[[Herakleios I]], Bütsantsi keiser (575–641) *[[Herakleitos]], vanakreeka filosoof (7.–6. sajand eKr) *[[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja (1995–) *[[Frank Herbert]], USA ulmekirjanik (1920–1986) *[[Zbigniew Herbert]], poola luuletaja, esseist ja näitekirjanik (1924–1998) *[[Victor Herbert]], iiri päritolu USA helilooja, dirigent ja tšellist (1859–1924) *[[Auguste Herbin]], prantsuse kunstnik (1882–1960) *[[Hans Herbjørnsrud]], norra kirjanik (1938–2023) *[[Reinfried Herbst]], Austria mäesuusataja (1978–) *[[Johann Gottfried von Herder]], saksa filosoof (1744–1803) *[[Waldemar Herdt]], Saksamaa poliitik (1962–) *[[Carla Heredia Serrano]], Ecuadori maletaja (1991–) *[[Martin Herem]], Eesti sõjaväelane (1973–) *[[Paul Herem]], eesti insener (1898–1983) *[[Goswin von Herike]], Liivi ordumeister *[[Ewald Hering]], saksa füsioloog (1834–1918) *[[Pierre Héring]], prantsuse sõjaväelane (1874–1963) *[[Andres Herkel]], Eesti poliitik (1962–) *[[Voldemar Herkel]], eesti arhitekt (1929–1919) *[[Antti Herlin]], soome ettevõtja (1956–) *[[Axel Julius Herlin]], Eesti vaimulik (1687–1737) *[[Gabriel Herlin]], Eesti vaimulik (1647–1709) *[[Jussi Herlin]], soome ettevõtja (1984–) *[[Peter Herlin]], Eesti vaimulik (1652–1710) *[[Sven Herling]], Tallinna kullassepp (1701–1771) *[[Nils Herlitz]], Rootsi jurist ja poliitik (1888–1978) *[[Adolf Herm]], Eesti sõjaväelane (1909–1945) *[[Imbi Herm]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–) *[[Johannes Herm]], Eesti sõjaväelane (1893–1926) *[[Sergei Herm]], Eesti politseinik (1894–1943) *[[Evald Hermaküla]], eesti näitleja ja lavastaja (1941–2000) *[[Hannes Hermaküla]], eesti ajakirjanik ja koolitaja (sündinud 1969) *[[Herman (Aav)]] (1878–1961), eesti õigeusu vaimulik ja harduskirjanik *[[David Herman]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja seriaalinäitleja (1959–) *[[Johann Herman]], Venemaa sõjaväelane (1896–1938) *[[Karl August Herman]], eesti kunstnik (1903–1950) *[[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja (1982–) *[[Alvis Hermanis]], läti teatrijuht, lavastaja ja näitleja (1965–) *[[Eduard Hermann (käija)|Eduard Hermann]], eesti käija (1887–1960) *[[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]], eesti maadleja (1891–1947) *[[Jakob Hermann]], eesti kirjamees (1890–1970) *[[Jan Heřmánek]], tšehhi poksija (1907–1978) *[[Hermann von Salm]], Saksa vastukuningas *[[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1285) *[[Hermann I (Tartu piiskop)|Hermann I]] (Hermann von Buxhövden), Tartu piiskop (1163–1248) *[[Hermann II (Saare-Lääne piiskop)|Hermann II]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1362) *[[Hermann II Wesel]], Tartu piiskop (suri 1563) *[[Hermann Ronneberg]], Kuramaa piiskop (suri 1539) *[[Hermann Wartbergest]], 14. sajandi Liivi ordu kroonik *[[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]], eesti maadleja (1891–1947) *[[Eik Hermann]], eesti filosoof (1978–) *[[Endla Hermann]], eesti näitleja (1923–2010) *[[Karl August Hermann]], eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist (1851–1909) *[[Karl August Hermann (kunstnik)|Karl August Hermann]], eesti maalikunstnik (1903–1910) *[[Mihkel Hermann]], eesti trükikoja ja raamatukaupluse omanik ning kirjastaja (1864–1943) *[[Otto Hermann]], eesti helilooja ja dirigent (1878–1933) *[[Uno Hermann]], eesti geodeet ja koduloolane (1922–2005) *[[Willem Ffthereserederik Hermans]], hollandi kirjanik (1921–1995) *[[Magda Hermat]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1901–1974) *[[Tiiu Hermat]], eesti vaimulik ja ühiskonnategelane (1956–) *[[Iir Hermeliin]], eesti teatrikunstnik (1973–) *[[Kregor Hermet]], eesti korvpallur (1997–) *[[Mario Hermoso]], hispaania jalgpallur (1995–) *[[Edivaldo Hermoza]], Boliivia jalgpallur (1985–) *[[Clodovil Hernandes]], Brasiilia moekunstnik ja poliitik (1937–2009) *[[Cruz Hernández]], Salvadori pikaealine (1878–2007) *[[Felisberto Hernández]], uruguay kirjanik, helilooja ja pianist (1902–1964) *[[Gregorio Hernández]], hispaania skulptuur (suri 1636) *[[José Hernández]], Argentina kirjanik, ajakirjanik ja publitsist (1834–1886) *[[Juan Orlando Hernández]], Hondurase ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Lucas Hernandez]], prantsuse jalgpallur (1996–) *[[Marcello Hernandez]], Ameerika Ühendriikide koomik (1997–) *[[Miguel Hernández]], hispaania kirjanik (1910–1942) *[[Noé Hernández]], Mehhiko kergejõustiklane, käija (1978–2013) *[[Rodrigo Hernández]], hispaania jalgpallur (1996–) *[[Theo Hernandez]], Prantsusmaa jalgpallur (1997–) *[[Xavier Hernández]], Hispaania jalgpallur (1980–) *[[Yuleisy Hernandez Moya]], Kuuba maletaja (1992–) *[[Eduard Herne]], eesti põllumees (1894–1986) *[[Johann Hernelius]], Kuressaare kullassepp *[[Juha Hernesniemi]], soome neurokirurg (1947–2023) *[[Margus Hernits]], eesti iluuisutaja, (1976–) *[[Herodes]], Juudamaa kuningas (73 eKr – 4 eKr) *[[Herodes Atticus]] *[[Arthur Herodes]], Eesti sõjaväelane (1898–1982) *[[Jaak Herodes]], Eesti arst ja poliitik (1944–) *[[Kristiina Herodes]], eesti kommunikatsiooniekspert ja suhtekorraldaja (1975–) *[[Kristina Herodes]], eesti moeajakirjanik, stilist, moekunstnik ja stiilikoolitaja (1976–) *[[Priit Herodes]], eesti heraldik (1948–) *[[Veiko Herodes]], eesti anestesioloogia- ja intensiivraviarst (1969–) *[[Herodotos]], vanakreeka ajaloolane *[[Kim Herold]], soome laulja, helilooja ja modell (1979–) *[[Henri Hérouin]], Prantsuse vibulaskja (1876–?) *[[Denis Héroux]], Kanada filmilavastaja ja -produtsent (1940–2015) *[[Albert William Herre]], Ameerika Ühendriikide ihtüoloog ja lihhenoloog (1868–1962) *[[Geir André Herrem]], norra jalgpallur (1988–) *[[Ander Herrera]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Arquímedes Herrera]], Venezuela jooksja (1935–2013) *[[Héctor Herrera]], Mehhiko jalgpallur (1990–) *[[Juan de Herrera]], hispaania arhitekt, teoreetik, sõdur ja leiutaja (u. 1530–1597) *[[Yangel Herrera]], Venezuela jalgpallur (1998–) *[[James Herriot]], Briti loomaarst ja kirjanik (1916–1995) *[[Edward Herrmann]], USA näitleja (1943–2014) *[[Hans Herrmann]], Saksamaa autovõidusõitja (1928–2026) *[[Patrick Herrmann]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Denise Herrmann-Wick]], saksa murdmaasuusataja (1988–) *[[Wolfgang Herrndorf]], saksa kirjanik, kunstnik ja raamatuillustraator (1965–2013) *[[Rudolf Herrnstadt]], Saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane (1903–1966) *[[Niilo Hersalo]], Soome sõjaväelane (1895–1979) *[[Caroline Herschel]], Saksamaa ja Briti astronoom (1750 –1848) *[[Wilhelm Herschel]], Saksa päritolu Briti astronoom, tehnikaekspert ja helilooja (1738–1822) *[[Aleksandr Herzen]], Vene kirjanik, filosoof ja revolutsionäär (1812–1870) *[[Konrad von Herzenrode]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil *[[Theodor Herzl]], sionismi rajaja (1860–1904) *[[Fabrice Herzog]], Šveitsi jäähokimängija (1994–) *[[Maurice Herzog]], prantsuse alpinist ja sporditegelane (1919–2012) *[[Roman Herzog]], Saksamaa poliitik (1934–2017) *[[Werner Herzog]], saksa filmilavastaja, -produtsent, näitleja ja stsenarist (1942–) *[[Ernst Hertel]], baltisaksa päritolu Eesti arst (1897–1957) *[[William Hertel]], baltisaksa päritolu Eesti arst (1868–1941) *[[Christian Herter]], USA diplomaat ja poliitik (1895–1966) *[[Lars Hertervig]], norra kunstnik (1830—1902) *[[William Hertling]], USA kirjanik ja programmeerija (1970–) *[[Triin Hertmann]], eesti ettevõtja ja investor (1980–) *[[Ülle Hertmann-Knop]], eesti näitleja (1974–) *[[Gustav Ludwig Hertz]], saksa füüsik (1887–1975) *[[Heinrich Rudolf Hertz]], saksa füüsik (1857–1894) *[[Zoja Hertz]], Eesti kontsertmeister (1957–) ==Hes== *[[Shaun Heshka]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Hesiodos]], vanakreeka luuletaja *[[Emile Heskey]], Inglismaa jalgpallur (1978–) *[[Erika Hess]], Šveitsi mäesuusataja (1962–) *[[Markus Hess]], väliseesti seltskonnategelane (1953–2022) *[[Rudolf Heß]], Saksamaa poliitik (1894–1987) *[[Wolf Rüdiger Heß]], saksa arhitekt (1937–2001) *[[Albert Freimund Daniel Hesse]], Eesti vaimulik (1869–1941) *[[Benjamin Hermann Karl Hesse]], Eesti vaimulik (1854–1910) *[[Carl Hermann Hesse]] (1802–1896), maakonnaarst Paides, Hermann Hesse vanaisa *[[Carl Immanuel Philipp Hesse]], Eesti vaimulik (1875–1918) *[[Carl Otto Johannes Hesse]] (1847–1916), baltisaksa päritolu misjonär Indias, Hermann Hesse isa *[[Conrad Eduard Hesse]], Eesti vaimulik (1796–1882) *[[Eduard Alexander Hesse]], baltisaksa luterlik vaimulik Dnipropetrovskis ja Alam-Saksi liidumaal (1865–1930) *[[Hans Hesse]], tennisetegelane (1893–1954) *[[Hermann Hesse]], saksa kirjanik (1877–1962) *[[Hermann Theodor Karl Hesse]], Eesti vaimulik (1884–1921) *[[Ilse Hesse]], eesti tennisist (sündis 1900) *[[Mary Hesse]], inglise filosoof (1924–2016) *[[Theodor Heinrich Renatus Hesse]], Eesti vaimulik (1837–1927) *[[Peter Hessler]], USA ajakirjanik (1969–) *[[Clovis Hesteau de Nuysement]], prantsuse luuletaja (16.–17. sajand) ==Hez== *[[Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel]], Saksamaalt pärit Tartu advokaat, sündik ja õigusteadlane (1786–1831) *[[Johann Wilhelm Friedrich von Hezel]], teoloog (1754–1824) *[[Mario Hezonja]], horvaatia korvpallur (1995–) ==Het== *[[Elsi Hetemäki-Olander]], Soome poliitik (1927–2023) *[[James Hetfield]], USA muusik (1963–) *[[Tor Arne Hetland]], norra murdmaasuusataja (1974–) *[[Thomas Hettche]], saksa kirjanik (1964–) *[[Georg Hettich]], saksa kahevõistleja (1978–) ==Heu== *[[Gregor Heuer]], eesti helilooja (1915–1989) *[[Reinhold Heuer]], eesti maadleja (suri 1941) *[[Valter Heuer]], eesti maletaja, maleajakirjanik ja maleajaloolane (1928–2006) *[[Ron Heusdens]], hollandi kabetaja (1962–) *[[Hans-Joachim Heusinger]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (1925–2019) ==Hev== *[[Ansgar Heveling]], Saksamaa poliitik (1972–) ==Hew== *[[Antony Hewish]], Briti raadioastronoom (1924–2021) *[[Angela Hewitt]], Kanada pianist (1958–) *[[Jennifer Love Hewitt]], USA näitleja ja laulja (sündinud 1979) *[[Lleyton Glynn Hewitt]], Austraalia tennisist ([[1981]]–) ==Hey== *[[Lodewijk van Heyden]], Venemaa sõjaväelane (1773–1850) *[[Reinhard Heydrich]], Saksamaa riigitegelane (1904–1942) *[[Thor Heyerdahl]], norra meresõitja (1914–2002) *[[Stefan Heym]], Saksa kirjanik (1913–2001) *[[Corneille Heymans]], Belgia füsioloog (1892–1968) *[[Jupp Heynckes]], Saksamaa jalgpallur ja treener (1945–) *[[Paul von Heyse]], saksa kirjanik (1830–1914) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|He, Biograafiad]] lhive7w95pgwx47bfe6dyabpdpdposu 0 417554 7168195 7164818 2026-06-06T08:14:51Z Velirand 67997 /* Vir */ 7168195 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Vi)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Vi". ==Via== *[[Franak Viačorka]], Valgevene opositsiooniline poliitaktivist (1988) *[[Gustav Viard]], Eesti sõjaväelane (1881–1968) ==Vib== *[[Raul Vibo]], eesti teedeinsener (1970–) *[[Johannes Vibur]], Eesti sõjaväelane ja arst (1895–1980) ==Vic== *[[Vicar]], Tšiili kunstnik (1934–2012) *[[Jimmy Vicaut]], Prantsusmaa sprinter (1992–) *[[Raul Vicente Zafra]], Eesti neuroteadlane (1979–) *[[Ferdinand Vichmann]], Eesti sõjaväelane (1882–?) *[[Sid Vicious]], inglise laulja (1957–1979) *[[August Heinrich Vick]], Eesti vaimulik (1717–1755) *[[Heinrich Vick]], Eesti vaimulik (1687–1741) *[[Heinrich Vick noorem]], Eesti vaimulik (1725–1795) *[[Ludwig Nathanael Vick]], Eesti vaimulik (1745–1810) *[[Giambattista Vico]], itaalia filosoof (1668–1744) *[[Victor I]], paavst (2. sajand) *[[Victor II]], paavst (suri 1057) *[[Victor III]], paavst (suri 1087) *[[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja (1993–) *[[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]], Briti kuninganna (1819–1901) *[[kroonprintsess Victoria (Rootsi)|kroonprintsess Victoria]], Rootsi kroonprintsess (1977–) *[[Victoria (Hesseni printsess)|Victoria]], Hesseni printsess (1863–1950) *[[printsess Victoria Alexandra]], Briti printsess (1868–1935) ==Vid== *[[Domagoj Vida]], horvaadi jalgpallur (1989–) *[[Arturo Vidal]], Tšiili jalgpallur (1987–) *[[Gore Vidal]], USA kirjanik ja poliitikakommentaator (1925–2012) *[[Pierre Vidal-Naquet]], prantsuse ajaloolane (1930–2006) *[[Alejo Vidal-Quadras]], Euroopa Parlamendi liige Hispaaniast (1945–) *[[Jorge Videla]], Argentina sõjaväelane ja poliitik (1925–2013) *[[Linus Videll]], rootsi jäähokimängija (1985–) *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria poliitik (1959–) *[[Iva Videnova]], bulgaaria maletaja (1987–) *[[Kadri Vider]], eesti keeleteadlane (1969–) *[[Helle Videvik]], eesti keraamik (1945–) *[[Nemanja Vidić]], Serbia jalgpallur (1981–) *[[Vaidu Vidil]], eesti filmioperaator, siiditrüki asjatundja ja munitsipaalpoliitik (1949–2017) *[[Aurelio Vidmar]], Austraalia endine jalgpallur (1967–) *[[Milan Vidmar]], sloveenia elektriinsener ja maletaja (1885–1962) *[[Eugène-François Vidocq]], Prantsuse detektiiv (1775–1857) *[[Noor Vidts]], Belgia seitsmevõistleja (1996–) ==Vie== *[[Roman Viederfeldt]], eesti advokaat (1899–1984) *[[Angélico Vieira]], portugali laulja (1982–2011) *[[Anton de Vieira]], portugali päritoluga Venemaa krahv, sõjaväelane ja riigitegelane (1673/1682 – 1745) *[[João Bernardo Vieira]], Guinea-Bissau poliitik (1939–2009) *[[Luan Vieira]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Marcelo Vieira]], Brasiilia jalgpallur (1988–) *[[Patrick Vieira]], Prantsusmaa jalgpallur (1976–) *[[Rudolf Vienberg]], Eesti sõjaväelane (1895–1963) *[[Jonathan Viera]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Arthur Vierendeel]], Belgia insener (1852–1940) *[[Mare Vierland]], eesti ujuja, treener ja sporditegelane (1948–) *[[Louis Vierne]], prantsuse helilooja ja organist (1870–1937) *[[Rudolf Viest]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia sõjaväelane (1890–1945) *[[Ed Viesturs]], ameerika alpinist (1959–) *[[Viezo]], ristitud liivlane (12. sajand) *[[Michelle Vieth]], Mehhiko näitleja (1979–) *[[Arnold von Vietinghoff]], Liivi ordumeister (suri 1364) *[[Erich Johann von Vietinghoff]], baltisaksa poliitik (1699–1761) *[[Hermann Karl von Vietinghoff]], baltisaksa mõisnik (1737–1812) *[[Konrad von Vietinghoff]], Liivi ordumeister (suri 1413) *[[Konrad von Vietinghoff (Pärnu komtuur)|Konrad von Vietinghoff]], Pärnu komtuur (suri 1507) *[[Leopold Vietoris]], Austria matemaatik (1891–2002) *[[Luciano Vietto]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Niina Vieveger]], eesti õpetaja (1917–1998) ==Vig== *[[Venta Vīgante]], läti õpetaja ja näitekirjanik (1913–1994) *[[Lorenzo Vigas]], Venezuela filmirežissöör (1967–) *[[Oswaldo Vigas]], Venezuela kunstnik (1923–2014) *[[Vigdís Finnbogadóttir]] ([[1930]]–) *[[Élisabeth-Louise Vigée-Le Brun]], prantsuse maalikunstnik (1755–1842) *[[Eduard Vigel]], eesti raamatukogundustegelane (1890–1957) *[[Filipp Vigel]], Venemaa riigiametnik ja memuarist (1786–1856) *[[Emanuel Vigeland]], norra maalikunstnik ja skulptor (1875–1948) *[[Gustav Vigeland]], norra skulptor (1869–1943) *[[Signe Viggor]], eesti keemik ja mikrobioloog (1975–) *[[Vigilius]], paavst (suri 555) *[[Ivar Vigla]] *[[Leopold Vigla]], eesti dirigent, akordionist ja muusikapedagoog (1900–1974) *[[Charles Blacker Vignoles]], Briti insener (1793–1875) *[[Alfred de Vigny]], prantsuse luuletaja (1797–1863) *[[Isak Vigodski]], eesti proviisor (1911–1968) ==Vih== *[[Andres Vihalem]], eesti teleajakirjanik (1937–1991) *[[Paul Vihalem]], eesti õigusteadlane (1910–1985) *[[Arno Vihalemm]], eesti luuletaja ja graafik (1911–1990) *[[Peeter Vihalemm]], eesti ajakirjandusteadlane ja sotsiaalpsühholoog (1944–) *[[Rein Vihalemm]], eesti filosoof (1938–2015) *[[Tiiu Vihalemm]], eesti biokeemik ja toitumisteadlane (1940–) *[[Triin Vihalemm]], eesti sotsioloog (1968–) *[[Asta Vihandi]], eesti ooperilaulja ja näitleja (1929–1993) *[[Natalja Vihljantseva]], Venemaa tennisist (1997–) *[[Jaan Vihm]], eesti kinomehaanik (1934–1986) *[[Johannes Vihm]], eesti klaverimeister (1890–1938) *[[Helgi Vihma]], eesti keeleteadlane (1931–2025) *[[Peeter Vihma]], eesti sotsioloog, kodanikuühiskonna aktivist ja filmirežissöör (1980–) *[[Ülo Vihma]], eesti juhtimiskonsultant, näitleja ja telesaatejuht (1958–) *[[Arnold Vihman]], eesti matemaatikaõpetaja ning matemaatikaõpikute autor (1899–1975) *[[Eero Vihman]], eesti päritolu ameerika keeleteadlane (1927–2000) *[[Marilyn Vihman]], ameerika keeleteadlane (1939–) *[[Virve-Anneli Vihman]], eesti keeleteadlane (1973–) *[[Mari Vihmand]], eesti helilooja (1967–) *[[Martin Vihmann]], eesti jooksja (1981–) *[[Illimar Vihmar]], eesti teatrikunstnik (1989–) *[[Ingomar Vihmar]], eesti näitleja ja lavastaja (1970–) *[[Sten-Hans Vihmar]], eesti poliitik ja ettevõtja (1987–) *[[Sergei Vihrov]], Eesti jalgpallur (1986–) *[[Erkki Vihula]], eesti alpinist (1969–) *[[Veiko Vihuri]], eesti vaimulik (1968–) ==Vii== *[[Richard Viiard]], Eesti omavalitsustegelane (1897–1951) *[[Martin Viiask]], eesti korvpallur (1983–) *[[Robert Viiber]], eesti võrkpallur (1997–) *[[Gunnar Viibus]], eesti diskor (1982–) *[[Edgar Viidakas]], eesti tööline, Eesti NSV Ülemnõukogu saadik (sündis 1929) *[[Ants Viidalepp]], eesti maalikunstnik (1921–2012) *[[Helve Viidalepp]] eesti maalikunstnik (1921–1979) *[[Imme Viidalepp]], eesti naiskunstnik (1947–2006) *[[Jaan Viidalepp]], eesti liblikateadlane (1939–) *[[Richard Viidalepp]], eesti rahvaluuleteadlane (1904–1986) *[[Kaili Viidas]], eesti näitleja (1984–) *[[Terje Viidebaum]], eesti ujuja ja arst (1960–) *[[Heinrich Viidekop]], Eesti kohtunik (1901–1985) *[[Votele Viidemann]], eesti tõlkija (1947–1992) *[[Aivar Viidik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1968–) *[[Roman Viidik]], eesti loomaarstiteadlane (1905–1984) *[[Vicki Viidikas]], eesti päritolu Austraalia luuletaja ja proosakirjanik (1948–1998) *[[Arnold Viiding]], eesti kergejõustiklane (1911–2006) *[[Bernhard Viiding]], eesti luuletaja, prosaist ja publitsist (1932–2001) *[[Elo Viiding]] (Elo Vee), eesti luuletaja (1974–) *[[Herbert Viiding]], eesti geoloog (1929–1988) *[[Juhan Viiding]], eesti luuletaja ja näitleja (1948–1995) *[[Kristi Viiding]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1972–) *[[Kristo Viiding]], eesti näitleja (1984–) *[[Linda Viiding]], eesti tõlkija (1906–2003) *[[Paul Viiding]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija (1904–1962) *[[Edgar Viies]], eesti skulptor (1931–2006) *[[Raoul Viies]], eesti komsomolitegelane ja riigiametnik (1925–1985) *[[Uno Viigand]], eesti ristsõnakoostaja (sündinud 1952) *[[Margus Viigimaa]], eesti arst ja arstiteadlane (1958–) *[[Jüri Viigipuu]], eesti korvpallur ja sporditegelane (1938–2023) *[[Karel Viigipuu]], eesti laskesuusataja (1986–) *[[Kristel Viigipuu]], eesti laskesuusataja (1990–) *[[Linnar Viik]], eesti infotehnoloog ja IT-visionäär (1965–) *[[Raul Viik]], eesti autosportlane (1963–) *[[Riho Viik]], eesti jurist (1956–) *[[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]], eesti astronoom (1939–) *[[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]], eesti filosoof (1968–) *[[Urmas Viik]], eesti kunstnik (1961–) *[[Jüri Viikberg]], eesti keeleteadlane (1953–) *[[Heino Viikholm]], eesti nelipühi pastor (1929–2014) *[[Helmi Viikholm]], eesti koolijuht (1922–2009) *[[Oskar Viikholm]], eesti fotograaf ja fotoajakirjanik (1903–1977) *[[Karmen Viikmaa]], eesti semiootik ja maletaja (1983–) *[[Mart Viikmaa]], eesti geneetik (1938–2018) *[[Harald Viikman]], eesti ehitusinsener (1892–1965) *[[Kristen Viikmäe]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Anti Viikna]], eesti keemik (1944–2023) *[[Eero Viil]], Eesti diplomaat ja riigiametnik (1963–2019) *[[Ivar Viil]], eesti keemik ja raadioajakirjanik (1930–1991) *[[Karl Viil]], Eesti sõjaväelane (1901–1943) *[[Leelo Viil]], eesti jurist (1964–) *[[Laine Viileberg]], eesti mikrobioloog (1925–2003) *[[Margit Viilep]], eesti ujuja ja treener (1974–) *[[Artur Viilip]], Eesti sõjaväelane (1894–1976) *[[Juhan Viilip]], eesti jurist (1903–1974) *[[Jüri Viilip]], eesti loomaarst (1906–1949) *[[Kaili Viilma]], eesti looduskaitsespetsialist (1972–) *[[Luule Viilma]], eesti arst (1950–2002) *[[Urmas Viilma]], eesti vaimulik, EELK peapiiskop (1973–) *[[Karl Viilu]], Eesti kohtunik ja filatelist (1902–1977) *[[Astrid Villup]], eesti keeleteadlane (1926–2004) *[[Eve Viilup]], eesti teletegija (1953–2014) *[[Merike Viilup]], eesti ajakirjanik ja meediakonsultant (1954–) *[[Väino Viilup]], Eesti tööstusjuht ja poliitik (1928–2021) *[[Kullar Viimne]], eesti režissöör ja operaator (1980–) *[[Kristina Viin]], eesti kunstnik, illustraator ja luuletaja (1985–) *[[Hans Viinapuu]], eesti arst (1897–1987) *[[Avo Viiol]], eesti jurist ja rahariisuja (1958–) *[[Pekka Viippo]], Soome endine poksija ja kergejõustiklane (1960–) *[[Arkadi Viira]], Eesti maadleja (1969–1992) *[[Helga Viira]], eesti tõlkija (1920–2002) *[[Teele Viira]], eesti laulja (1988–) *[[Krista Viirand]], eesti näitleja (1957–) *[[Laur Viirand]], eesti ajakirjanik (1979–2020) *[[Tiiu Viirand]], eesti toimetaja ja tõlkija (1939–) *[[Juta Viire]], eesti näitleja (1920–2009) *[[Alide Viire-Slet]], Eesti konsulaarametnik (1903–2007) *[[Helgi Viirelaid]], Eesti õpetaja ja poliitik (1935–2017) *[[Aleksander Viires]], Eesti sõjaväelane (sündis 1899) *[[Ants Viires]], eesti etnograaf (1918–2015) *[[Heldur Viires]], eesti kunstnik (1927–2021) *[[Helmi Viires]], eesti keeleteadlane (1919–1984) *[[Lea Viires]], eesti psühholoog (1934–) *[[Piret Viires]], eesti kirjandusteadlane (1963–) *[[Aleksander Viiret]], Eesti sõjaväelane (1904–1973) *[[Arved Viirlaid]], eesti kirjanik (1922–2015) *[[Margit Viirma]], eesti kabetaja ja laulja (1992–) *[[Piret Viirma]], eesti kabetaja (1968–) *[[Agu Viirmaa]], eesti onkoloog (1939–1988) *[[Ants Viirmaa]], Türi linnavanem (1897–1942) *[[Hans-Davis Viirmaa]], eesti treener ja spordiametnik (1931–2010) *[[Margit Viirmaa]], eesti korvpallur (1932–2021) *[[Marje Viirmann]], eesti orienteeruja, rogainija ja suusataja (1960–) *[[Margot Viirmann-Kanemägi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1899–1976) *[[Lehti Viiroja]], eesti kunstiteadlane (1922–2006) *[[Imbi Viirok]], eesti psühholoog ja koolitaja (1968–) *[[Tiia Viiron]], eesti auto- ja mootorrattaspordikohtunik (1937–2015) *[[Katrin Viirpalu]], eesti raadio- ja teleajakirjanik (1968–) *[[Piret Viirpalu]], eesti kunstipedagoog (1970–) *[[Harald Viirsalu]], Eesti sõjaväelane (1900–1982) *[[Vello Viirsalu]], eesti arst, sporditegelane ja spordiajaloolane (1938–2011) *[[Erika Viirsalu-Nivanka]], eesti hõimusuhete arendaja ja ajakirjanik (1909–1988) *[[Eduard Viirsoo]], eesti agronoom (1903–1988) *[[Maela Viirsoo]], eesti päritolu Argentina radiokeemik ja tuumateadlane (1937–) *[[Kustav Viise]], eesti vaimulik (1898–1978) *[[Aarne Viisimaa]], eesti laulja (1898–1989) *[[Heli Viisimaa]], eesti näitleja (1918–1996) *[[Matti Viisimaa]], eesti keemik, insener-tehnoloog (1943–) *[[Piret Viisimaa]], eesti lavastaja, näitleja ja teatrijuht (1962–) –*[[Vello Viisimaa]], eesti opereti- ja estraadinäitleja (1928–1991) *[[Mart Viisitamm]], Eesti poliitik (1980–) *[[Nikolai Viitak]], Eesti poliitik (1896–1942) *[[Alar Viitmaa]], Eesti orienteeruja (1970–) *[[Erna Viitol]], eesti skulptor (1920–2001) *[[Helmi Viitol]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1892–1970) *[[Karl Viitol]], eesti laulja (1888–1944) *[[Livia Viitol]], eesti kirjanduskriitik (1953–) *[[Tiit-Rein Viitso]], eesti keeleteadlane (1938–2022) ==Vij== *[[Jaan Vija]], eesti agronoom ja põllumajandustegelane (1930–2013) *[[Nelli Vija]], eesti teadlane ja bioloog (1930–) *[[Tiiu Vijar]], eesti köite- ja nahakunstnik (1942–) *[[Indrek Vijard]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1965–) *[[Pradeep Vijayakar]], India spordiajakirjanik (1950–2011) *[[Subbaraman Vijayalakshmi]], India maletaja (1979–) ==Vik== *[[Bjarte Engen Vik]], norra kahevõistleja (1971–) *[[Bjørg Vik]], norra kirjanik ja ajakirjanik (1935–2018) *[[Alicia Vikander]], rootsi näitleja (1988–) *[[Béla Vikár]], ungari etnograaf ja tõlkija (1859–1945) *[[Maie Vikat]], eesti kasvatusteadlane ja muusikapedagoog (1936–) *[[Vaira Vīķe-Freiberga]], Läti poliitik (1937–) *[[Varg Vikernes]], norra muusik (1973–) *[[Erika Vikman]], soome laulja ja laulukirjutaja (1993–) *[[Ervin Viks]], (1897–1983) *[[Heino Viks]], eesti vaimulik (1911–2005) *[[Priit Viks]], eesti laskesuusataja (1982–) *[[Valter Viks]], eesti vaimulik (1895–1959) *[[Ülle Viks]], eesti keeleteadlane (1948–) *[[Ralf Viksten]], eesti korv- ja võrkpallur (1912–1997) *[[Aleksandr Viktorenko]], Nõukogude Liidu ja Venemaa kosmonaut (1947–2023) *[[Mihhail Viktorov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1938) *[[Boriss Viktorov-Karolinski]], vene näitleja (1889–1956) ==Vil== *[[Enrique Vila-Matas]], hispaania kirjanik (1948–) *[[Adriana Vilagoš]], Serbia odaviskaja (2004–) *[[Heikki Vilander]], soome poksija *[[Tito Vilanova]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (1968–2014) *[[Guillermo Vilas]], Argentina endine elukutseline tennisist (1952–) *[[Priit Vilba]], eesti poliitik (1953–) *[[Taavi Vilba]], eesti õpetaja ja koolijuht (1986–) *[[Asta Vilbaste]], eesti bioloog (arahnoloog) (1923–2010) *[[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik (1893–1974) *[[Gustav Vilbaste]], eesti botaanik, publitsist, looduskaitsja, kodu-uurija (1885–1967) *[[Henn Vilbaste]], eesti looduskaitsja, ornitoloog ja bioloog (1932–1993) *[[Juhan Vilbaste]], eesti zooloog (1924–1985) *[[Kaarel Vilbaste]], eesti bioloog (1950–1986) *[[Kristel Vilbaste]], eesti loodusajakirjanik (1965–) *[[Sirje Vilbaste]], eesti bioloog (1951–) *[[August Vilbert]], eesti motosportlane (1903–1938) *[[Tõnis Vilbing]], Riigivanema teener (1867–?) *[[René Vilbre]], eesti filmirežissöör (1970–) *[[Boris Vilde]], Eesti ja Prantsusmaa etnograaf ja keeleteadlane ning [[Prantsuse vastupanuliikumine|Prantsuse vastupanuliikumise]] liige (1908–1942) *[[Eduard Vilde]], eesti kirjanik (1865–1933) *[[Linda Vilde]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1880–1966) *[[Maksim Vilde]], Eesti poksija (1987–) *[[Aleksander Engelbert Vilder]], eesti laskur (sündis 1899) *[[Sepo Vilderson]], eesti jalgpallur (1963–) *[[Jonas Vileišis]], Leedu jurist, poliitik ja diplomaat (1872–1942) *[[Alexander Vilenkin]], ameerika kosmoloog (1949–) *[[Heiki Vilep]], eesti lastekirjanik ja luuletaja (1960–) *[[Tamāra Vilerte]], läti maletaja (1984–) *[[Sandro Viletta]], šveitsi mäesuusataja (1986–) *[[Ester Vilgats]], eesti ajakirjanik (1953–) *[[Kaire Vilgats]], eesti laulja ja näitleja (1975–) *[[Kalev Vilgats]], eesti ajakirjanik (1966–2025) *[[Tonny Vilhena]], hollandi jalgpallur (1995–) *[[Selma Vilhunen]], soome filmirežissöör (1976–) *[[Ülo Vilimaa]], eesti balletitantsija, lavastaja ja koreograaf (1941–2021) *[[Johan Vilip]], eesti füüsik (1870–1942) *[[Aleksander Vilipere]], eesti trummar (1955–2011) *[[Martin Vilismäe]], eesti orienteeruja ja jooksja (1989–) *[[Gina Viliūnė]], leedu kirjanik (1974–) *[[Saulius Vilius]], leedu alpinist (1971–) *[[Aleksander Viljamson]], eesti lendur (1918–1986) *[[Ago Viljari]], eesti teoloog ja vaimulik (1910–1989) *[[Linda Viljasoo]], eesti botaanik (1910–­1991) *[[Stina Viljus]], eesti sulgpallur (1989–) *[[Andrei Vilkitski]], vene hüdrograaf (1858–1913) *[[Boriss Vilkitski]], vene polaaruurija (1885–1961) *[[Andris Vilks]], Läti poliitik (1963–2024) *[[Lars Vilks]], Rootsi kunstnik ja kunstiteoreetik (1946–2021) *[[Anton Vill]], eesti kunstnik (1979–) *[[Helmi Vill]], eesti rahvalaulik (1904–1973) *[[Marten Vill]], eesti muusik (1982–) *[[Sirje Vill]], eesti kultuuritegelane, ajakirjanik ja õpetaja (1951–) *[[Claudio Villa]], itaalia laulja (1926–1987) *[[David Villa]], Hispaania jalgpallur (1981–) *[[Juan Antonio Villacañas]], hispaania luuletaja, esseist ja kriitik (1922–2001) *[[Feliks Villak]], eesti viiulimeister ja laulja (1921–1997) *[[Timo Villak]], eesti sisearhitekt ja disainer (1980–) *[[Kaljo Villako]], eesti arstiteadlane, gastroenteroloog ja radioloog (1919–2001) *[[Leo Villand]], eesti pedagoogikateadlane (1928–2010) *[[Valeeria Villandi]], eesti luuletaja ja tõlkija (1924–2021) *[[Anthony Villanueva]], Filipiinide poksija (1945–2014) *[[César Villanueva]], Peruu poliitik (1946–) *[[José Luis Villanueva]], Filipiinide poksija (1913–1983) *[[Feliks Villard]], eesti maletaja (1908–?) *[[Kirsti Villard]], eesti näitleja (1988–) *[[Pasquale Villari]], Itaalia ajaloolane ja poliitik (1827–1917) *[[Violetta Villas]], poola laulja (1938–2011) *[[André Villas-Boas]], portugali jalgpallitreener (1977–) *[[Robert Villatte des Prûgnes]], prantsuse agronoom ja kirjanik (1869–1965) *[[Cirilo Villaverde]], Kuuba kirjanik, ajakirjanik ja vabadusvõitleja (1812–1894) *[[Louis Villecourt]], prantsuse jurist ja diplomaat (1897–1930) *[[Andrus Villem]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1959–) *[[Hans Villemi]], eesti autosportlane (1995–) *[[Paul Villemi]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Richard Villems]], eesti geneetik (1944–) *[[Heino Villemson]], eesti korvpallur (1936–1989) *[[Heldur Villemson]], Eesti maadleja (1969–1992) *[[Johannes Villemson]], eesti kergejõustiklane, kiiruisutaja ja sporditegelane (1893–1971) *[[Jüri Villemson]], eesti ratsutaja, treener ja sporditegelane (1935–2017) *[[Martin Villemson]], eesti kirimaletaja ja spordiajakirjanik (1897–1933) *[[Georg Villenberg]], Eesti poliitik (2003–) *[[Jacques Villeneuve]], prantsuse autovõidusõitja (1971–) *[[Laine Villenthal]], Eesti esimene naissoost kirikuõpetaja (1922–2009) *[[Dominique de Villepin]], Prantsuse diplomaat ja poliitik (1953–) *[[Illar Viller]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1931–) *[[Jaak Viller]], Eesti teatritegelane (1949–2020) *[[Raido Villers]], endine Eesti korvpallur (1982–) *[[Ingvar Villido]], eesti müstik (1962–) *[[George Villiers, esimene Buckinghami hertsog|George Villiers]], Inglismaa kuninga James I favoriit (1592–1628) *[[Markus Villig]], eesti ettevõtja (1993–) *[[Martin Villig]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Charles Villmann]], eesti astronoom ja atmosfäärifüüsik (1923–1992) *[[Eduard-Richard Villmann]], Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane (1882–1942) *[[Kärt Villmann]], eesti disainer (1972–) *[[Peeter Villmann]], eesti tõlkija (1949–) *[[Sten Villmann]], eesti sõudja (1986–) *[[Erna Villmer]], eesti näitleja ja lavastaja (1889–1965) *[[Silvi-Aire Villo]], eesti tõlkija ja toimetaja ning endine Eesti NSV parteitöötaja (1939–) *[[François Villon]], prantsuse luuletaja (15. sajand) *[[Mathias Villota]], eesti jalgpallur (2005–) *[[Mati Villsaar]], eesti sõudja ja sõudetreener (1949–) *[[Heino Villum]], eesti poksija ja treener (1931–1988) *[[Linda Vilmre]], eesti muuseumitöötaja (1902–1990) *[[Albert Vilms]], eesti advokaat (1903–1999) *[[Juhan Vilms]], eesti arst ja eugeenik (1893–1952) *[[Jüri Vilms]], eesti poliitik (1889−1918) *[[Keiti Vilms]], eesti kalambuurist ja twitteri-kirjanik (1983–) *[[Sirje Vilms]], eesti sünoptik *[[Ago Vilo]], eesti tõlkija ja poliitikavaatleja (1933–) *[[Jaak Vilo]], eesti matemaatik (1966–) *[[Toomas Vilosius]], eesti poliitik ja arst (1951–) *[[Harry Vilpart]], eesti laulja (bariton) (1917–1997) *[[Kalle Vilpuu]], eesti kitarrist (1963–) *[[Madli Vilsar]], eesti modell (1991–) *[[Ardis Vilt]], eesti basskitarrist (1991–) *[[Liisi Vilt]], eesti pikaealine (1898–2005) *[[Mart Vilt]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1935–2021) *[[Heidi Vilu]], eesti suhtekorraldaja ja töökeskkonnaspetsialist (1981–) *[[Helle Vilu]], eesti ühiskonnategelane *[[Raivo Vilu]], eesti biokeemik ja ühiskonnategelane (1945–) *[[Tõnis Vilu]], eesti luuletaja (1988–) *[[Olga Viluhhina]], Venemaa laskesuusataja (1988–) *[[Ülane Vilumets]], eesti ettevõtja (1983–) ==Vim== *[[Hillar Vimberg]], eesti muusik (1962–) *[[Joosep Vimm]], Eesti poliitik (1990–) *[[Kuulo Vimmsaare]], eesti ajaloolane (1921–2013) ==Vin== *[[Matías Viña]], Uruguay jalgpallur (1997–) *[[Juozas Vinča]], Leedu poksija (1905–1990) *[[Gaia Vince]], Briti ajakirjanik ja teaduskirjanik (1973–) *[[Vincent (Taani prints)|Vincent]], Taani prints (2011–) *[[Gene Vincent]], USA laulja (1935–1971) *[[Kayne Vincent]], Uus-Meremaa jalgpallur (1988–) *[[Gottschalk Vincke]], Liivi ordu rüütelvend (suri umbes 1635) *[[Hermann Vincke]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil alguses *[[Rudolf Vincke]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil (suri enne 1584) *[[Heidenreich Vincke von Overberg]], Liivi ordumeister (surnud 1450) *[[Johann Vincke von Overberg]], Dünaburgi komtuur (suri 1501/1502) *[[Meelis Vind]], eesti muusik (1964–) *[[Emil Vindsetmo]], Norra ametnik ja poliitik (1916–1983) *[[Frederick Vine]], briti meregeoloog ja geofüüsik (1939–2024) *[[Aleksandr Viner]], vene lavastaja (1896–1984) *[[Jonas Vingegaard]], taani jalgrattur (1996–) *[[Veljo Vingissar]], eesti muusik (1955–2024) *[[Carlos Vinícius]], Brasiilia jalgpallur (1995–) *[[Lembit Vink]], eesti tervishoiutegelane ja muusikaõpetaja (1924–2017) *[[Aarne Vinkel]], eesti kirjandusteadlane (1918–2006) *[[Krista Vinkel]], eesti naistearst (1957–2010) *[[Leida Vinkel]], eesti põllumajandustöötaja (1930–) *[[Ilze Viņķele]], Läti poliitik (1971–) *[[Antanas Vinkus]], Leedu poliitik ja diplomaat (1942–) *[[Olev Vinn]], eesti paleontoloog ja paleobioloog (1971–) *[[Raili Vinn]], eesti metallikunstnik (1943–) *[[Vello Vinn]], eesti graafik (1939–) *[[Theodor Vinnal]], eesti notar (1898–1945) *[[Raul Vinni]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anastassija Vinnikova]], valgevene laulja (1991–) *[[Ivan Vinogradov]], vene matemaatik (1891–1983) *[[Oleg Vinogradov (lavastaja)]], vene ballettmeister ja endine balletitantsija (1937–) *[[Vladislav Vinogradov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja sporditegelane (1899–1962) *[[Sergei Vinogradski]], vene mikrobioloog, ökoloog ja mullateadlane (1856–1953) *[[Fjodor Vinokurov]], Eesti kirjandusteadlane (1980–) *[[Irina Vinokurova]], vepsa rahvaluule ja etnograafia uurija (1955–) *[[Sharni Vinson]], Austraalia näitleja (1983–) *[[Aili Vint]], eesti kunstnik (1941–) *[[Endel Vint]], eesti majandusteadlane (1909–1983) *[[Juhan Vint]], Eesti sõjaväelane (1900–1968) *[[Maara Vint]], eesti graafik (1955–) *[[Mare Vint]], eesti graafik (1942–2020) *[[Toomas Vint]], eesti kunstnik ja kirjanik (1944–) *[[Tõnis Vint]], eesti graafik (1942–2019) *[[Kristi Vinter-Nemvalts]], eesti haridusteadlane (1978–) *[[Maie Vinter]], eesti tõlk Rootsis (1937–2014) *[[Ülo Vinter]], eesti helilooja (1924—2000) *[[Søren Vinterberg]], taani ajakirjanik, kirjanduskriitik, koomiksite ekspert (1944–) *[[Alfrēds Vinters]], Läti helilooja, sõnade autor ja esitaja (1908–1976) ==Vio== *[[Franca Viola]] (1948–) *[[Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc]], prantsuse arhitekt (1814–1879) ==Vip== *[[Kaupo Vipp]], eesti publitsist ja ettevõtja (1962–) *[[Heinrich Vipper]], eesti põllumajandusteadlane (1928–2013) *[[Karl Vipper]], eesti arst (1904–1982) *[[Jüri Vips]], eesti autosportlane (2000–) *[[Vipsania Agrippina]], Agrippa tütar, Tiberiuse abikaasa (36 eKr – 20 pKr) *[[Marcus Vipsanius Agrippa]], Vana-Rooma väejuht ja riigimees (umbes 63 eKr – 12 eKr) ==Vir== *[[Nikolai Viralu]], Eesti sõjaväelane, diplomaat, advokaat ja ajakirjanik (1887–1938) *[[Rudolf Virchow]], saksa arstiteadlane (1821–1902) *[[Lasse Virén]], soome kergejõustiklane (1949–) *[[Johan Bernhard Virgin]], Rootsi sõjaväelane ja sõjaväeinsener (1705–1783) *[[Adrian Virginius vanem|Adrian Virginius]] vanem, baltisaksa luteri teoloog (suri 1647) *[[Adrian Virginius]], Eesti vaimulik, piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja (1663–1706) *[[Andreas Virginius]], usuteadlane (1596–1664) *[[Andreas Virginius (kirikuõpetaja)|Andreas Virginius]], Liivimaa vaimulik (1640–1701) *[[Eduard Virgo]], Eesti ühiskonnategelane ja diplomaat (1878–1938) *[[Venda Virit]], eesti agronoom ja õppejõud (1923–1992) *[[Vadim Virjassov]], Eesti jäähokimängija (1986–) *[[Gunta Virkava]], läti näitleja (1951–) *[[Meelis Virkebau]], eesti majandustegelane (1957–) *[[Silvi Virkepuu]], eesti kujundusgraafik ja disainer (1951–2020) *[[Leonhard Virkhaus]], eesti päritolu helilooja, koorijuht ja organist (1910–1984) *[[Taavo Virkhaus]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent (1934–2021) *[[Tarmo Virki]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Artturi Heikki Virkkunen]], soome ajaloolane (1864–1924) *[[Henna Virkkunen]], Soome poliitik (1972–) *[[Lembit Virkus]], eesti jooksja (1932–1972) *[[Lia Virkus]], eesti kokaraamatute autor (1963–) *[[Maarja Virkus]], eesti saksofonist *[[Rein Virkus]], eesti haridustegelane (1930–1998) *[[Sirje Virkus]], eesti infoteadlane (1956–) *[[Johannes Virm]], Austraalia poksija, päritolult eestlane (1925–2015) *[[Jarmo Virmavirta]], soome ajakirjanik ja kirjanik (1940–2025) *[[Anne-Mari Virolainen]], Soome poliitik (1965–) *[[Johannes Virolainen]], Soome poliitik (1914–2000) *[[Tenno Vironi]], eesti laulja ja pedagoog (1887–1951) *[[Hans Virrit]], Eesti sõjaväelane (1894–1948) *[[Keiu Virro]], eesti kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik (1987–) *[[Katya Virshilas]], Kanada tantsija ja filminäitleja (1983–) *[[Edvarts Virza]], läti kirjanik ja tõlkija (1883–1940) *[[Helena Virt]], eesti laulja (1983–) *[[Olavi Virta]], soome laulja (1915–1972) *[[Sofia Virta]], Soome poliitik (1990–) *[[Keijo Virtamo]], soome entsüklopedist (1919–2021) *[[Artturi Ilmari Virtanen]], soome biokeemik (1895–1973) *[[Reima Virtanen]], soome poksija (1947–) *[[Veltto Virtanen]], soome psühholoog, rock-muusik ja poliitik (1951–) *[[Pertti Virtaranta]], soome keeleteadlane (1918–1997) *[[Terry Virts]], endine Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut (1967–) *[[Tessa Virtue]], Kanada iluuisutaja (1989–) *[[Atko-Meeme Viru]], eesti sporditeadlane (1932–2007) *[[Mehis Viru]], eesti sporditeadlane ja kergejõustikutreener (1963–) *[[Nikolai Viru]], eesti laskesportlane ja -treener ning Eesti, Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõjaväelane (1904–1970) *[[Valdeko Viru]], eesti dirigent ja helilooja (1925–2006) *[[Andres Virumann]], eesti veemotosportlane (?–) *[[Tõnu Virve]], eesti teatri- ja filmikunstnik, lavastaja ning produtsent (1946–2019) ==Vis== *[[Azzone Visconti]], Milano valitseja (1302–1339) *[[Bernabò Visconti]], Milano valitseja (1319–1385) *[[Filippo Maria Visconti]], Milano hertsog (1392–1447) *[[Galeazzo I Visconti]], Milano valitseja (1277–1328) *[[Galeazzo II Visconti]], Milano valitseja (1320–1378) *[[Gian Galeazzo Visconti]], Milano hertsog (1351–1402) *[[Giovanni Visconti]], Milano valitseja (1290–1354) *[[Giovanni Maria Visconti]], Milano hertsog (suri 1412) *[[Luchino Visconti (Milano valitseja)|Luchino Visconti]], Milano valitseja (1292–1349) *[[Matteo I Visconti]], Milano valitseja (1255–1322) *[[Matteo II Visconti]], Milano valitseja (1319–1355) *[[Ottone Visconti]], Milano valitseja (1207–1295) *[[Bruno Visintin]], itaalia poksija (1932–2015) *[[Erna Visk]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1910–1983) *[[Jaan Viska]], eesti koolijuht (1947–2018) *[[Ann Viskar]], eesti ajakirjanik (1882–1940) *[[Pavel Viskovatov]], vene keeleteadlane (1842–1905) *[[Ivan Viskovatõi]], Vene tsaaririigi diplomaat ja poliitik (suri 1570) *[[Ain-Andris Vislapuu]], eesti muuseumitöötaja (1964–) *[[Harry Visman]], Eesti sõjaväelane (1897–1973) *[[Jaak Visnap]], eesti kunstnik (1957–) *[[Tanel Visnap]], eesti kergejõustiklane (1992–) *[[Eduard Visnapuu]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (1895–1969) *[[Henrik Visnapuu]], eesti luuletaja (1889–1951) *[[Indrek Visnapuu]], eesti korvpallitreener (1976–) *[[Kai Visnapuu]], eesti harfimängija (1961–) *[[Lembit Visnapuu]], eesti füüsik (1936–2024) *[[Valdur Visnapuu]], Eesti ohvitser (1917–1944) *[[Milvi Visnapuu]], eesti käsipallitreener ja spordipedagoog (1946–) *[[Märt Visnapuu]], eesti näitleja (1962–2025) *[[Peeter Vissak]], eesti looduskaitsetegelane ja botaanik (1956–) *[[Rünno Vissak]], eesti ajaloolane ja tõlkija (1962–) *[[Silvia Vissak]], eesti ajakirjanik (1929–2017) *[[Tiia Vissak]], eesti majandusteadlane (1975–) *[[Vissarion]], vene usutegelane (1961–) *[[Anu Vissel]], eesti folklorist ja etnomusikoloog (1952–2005) *[[Hendrik Vissel]], eesti näitleja (1990–) *[[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane (1995–) *[[Joseph Vissers]], Belgia poksija (1928–2006) *[[Ánna Víssi]], kreeka laulja ja näitleja (1957–) *[[Adam Vissitajev]], tšetšeeni tsirkuseartist (1948–) *[[Aina Vissitajeva]], tšetšeeni tsirkuseartist (1962–) *[[Hans Vissor]], eesti veemotosportlane (1946–2006) ==Viš== *[[Katja Višnar]], sloveeni murdmaasuusataja (1984–) *[[Galina Višnevskaja]], vene ooperilauja, näitleja, lavastaja ja pedagoog (1926–2012) *[[Vsevolod Višnevski]], vene kirjanik (1900–1951) *[[Maret-Mai Višnjova]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1931–2020) ==Viz== *[[Martín Vizcarra]], Peruu poliitik (1963–) *[[Felipe Vizeu]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Viktor Vizgin]], vene filosoof (1940–) *[[Vladimir Vizgin]], vene teadusajaloolane (1936–) ==Vit== *[[Albert Camille Vital]], Madagaskari sõjaväelane (1952–) *[[Ida Vitale]], Uruguay luuletaja, tõlkija, esseist, õppejõud ja kirjanduskriitik (1923–) *[[Vitale da Bologna]], itaalia kunstnik (suri 1361) *[[Vitalianus]], paavst (suri 672) *[[Vitellius]] *[[Jānis Vitenbergs]], Läti poliitik (1985–) *[[Timoteo Viti]], itaalia kunstnik (1469–1523) *[[Madli Vitismann]], eesti ajakirjanik (1950–) *[[Vincas Vitkauskas]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1890–1965) *[[Vladas Vitkauskas]], leedu alpinist (1953–) *[[Jāzeps Vītols]], läti helilooja, dirigent ja pianist (1863–1948) *[[Maksim Vitorgan]], Venemaa näitleja (1972–) *[[Francisco de Vitoria]], hispaania õigusteadlane (suri 1546) *[[Vitruvius]], vanarooma arhitekt ja insener (1. sajand eKr) *[[Philippe de Vitry]], prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja (1291–1361) *[[Georgi Vitsin]], vene teatri- ja filminäitleja (1917–2001) *[[Vitslav I]], Rügeni vürst (suri 1250) *[[Heido Vitsur]], eesti majandusteadlane ja poliitik (1944–) *[[Lauri Vitsut]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Toomas Vitsut]], Eesti poliitik (1960–) *[[Ossie Vitt]], USA pesapallur (1890–1963) *[[Walter Vitt]], saksa ajakirjanik, kunstikriitik ja näitusekuraator (1936–2021) *[[Roberto Vittori]], Itaalia õhuväelane ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronaut (1964–) *[[Vittorio Amedeo I]] *[[Vittorio Emanuele I]], Savoia, Piemonte ja Aosta hertsog, Sardiinia kuningas (1759–1824) *[[Vittorio Emanuele II]], Piemonte, Savoia ja Sardiinia kuningas, Itaalia kuningas (1820–1878) *[[Vittorio Emanuele II]], Itaalia kuningas, Etioopia keiser, Albaania kuningas (1869–1947) *[[Vittorio Emanuele, Napoli prints]], Itaalia kroonprints, trooninõudleja (1937–2024) *[[Vincent Vittoz]], prantsuse suusataja (1975–) *[[Michał Vituška]], valgevene poliitik ja sõjaväelane (1907–?) ==Viv== *[[Antonio Vivaldi]], itaalia helilooja (1678–1741) *[[Vivekananda]], india usureformaator, filosoof ja ühistegelane (1863–1902) *[[Joan Enric Vives i Sicília]] *[[Domenico de Vivo]], itaalia keeleteadlane (1839–1897) *[[Eduard Vivsik]], Eesti fotograaf (1968–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Vi, Biograafiad]] el35db4ucctnfnjx8b5vf9wouedm16o 0 426556 7167899 7167097 2026-06-05T13:42:58Z Kndl 195579 7167899 wikitext text/x-wiki '''Arumäe mõis''' (ka '''Samokrassi mõis'''; [[saksa keel]]es ''Samokraß'') oli [[Narva]] [[linnamõis]] [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016)</ref>. Tänapäeval seostub endine mõis<ref>{{Viide |pealkiri=Mõis |kuupäev=2024-11-25 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=M%C3%B5is&oldid=6769931 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-03}}</ref> peamiselt Arumäe külaga<ref>{{Viide |pealkiri=Arumäe |kuupäev=2017-11-08 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arum%C3%A4e&oldid=4806889 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-03}}</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Ida-Viru maakond]]a [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linna]] alale. === '''Ajalugu''' === Arumäe mõisa omandisuhted on jälgitavad vähemalt 17. sajandist. 18. augustil 1647 kandis [[Kristiina|kuninganna Kristiina I]] Arumäe ehk Samokrassi koos küladega, sealhulgas Vallisaare külaga, Hinrich Knorringu nimele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kinnistute register - Kinnistu detailandmed |url=https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17013 |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.ra.ee}}</ref> Juunis 1655 ostis Martin Fock Vaivina, Arumäe ehk Samokrasi ja Vallisaare koos küladega Heinrich Knorringilt ning sellest aastast sai arumäe mõisast [[linnamõis]]. Kinnistute registris on tehingu hinnaks märgitud 3400 riigitaalrit. Märtsis 1686 loovutasid Narva bürgermeistri [[Lorentz von Numers (1614–1671)|Lorenz von Numersi]] pärijad Arumäe ja Vallisaare Narva Magistraadile 4000 riigitaalri eest võlgade katteks. 1725 mais tehtud senati otsusega, mis kinnitati Katariina I poolt, kinnistati Arumäe [[Narva|Narva linn]]<nowiki/>ale. Statistikaameti andmebaasis on Arumäe küla esitatud Narva-Jõesuu linna asustusüksusena. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2189}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17013 Arumäe mõis (Vaivara khk)], Kinnistute register {{Vaivara kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.360833|EW=28.041389|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Vaivara kihelkond]] [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] [[Kategooria:Linnamõisad]] [[Kategooria:Narva linnamõisad]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] ekgw9szae6btip8fwhwvhqed9ue4fje 0 437812 7167871 5879686 2026-06-05T12:25:00Z Heakeel 122460 /* */ 7167871 wikitext text/x-wiki '''"Sitta kah!"''' on Eesti karikaturisti ja [[animaator]]i [[Priit Pärn]]a karikatuur, mis ilmus [[1987]]. aasta 8. mail kultuurilehes [[Sirp ja Vasar]]. Pärna tänini tuntuimat karikatuuri<ref>[http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016</ref> on nimetatud ka Eesti ajaloo kõige tuntumaks karikatuuriks<ref name="raminagrobis">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29.05.2015</ref>. Pilt kujutas hobuvankrilt põllule [[sõnnik]]ut loopivat [[vatijope]]s meest, kelle [[vigel|vigla]] otsast lendab Eesti-kujuline sõnnikukamakas. Pildil kujutatud mehe repliik "Sitta kah!" kaasnes pildil toimuva põlluväetamisega, kuid tollane poliitiline kontekst omistas repliigile teise tähenduse, väljendades üleolevat ja hoolimatut suhtumist. Tollase [[fosforiidisõda|fosforiidisõja]] taustal, kus Eesti elanikud oli valdavalt vastu fosforiidi kaevandamisele, mida kavandas [[NSV Liit|NSV Liidu]] keskvalitsus, näitas karikatuur keskvalitsuse põlglikku suhtumist Eesti keskkonda ja elanike avalikku arvamusse. Keskvalitsus oli valmis üleliidulise majandusliku kasu nimel riskima Eesti keskkonna ulatusliku kahjustamisega, mis tollal Eestis valitsenud arvamuse kohaselt kaevandamisele järgnenuks. Karikatuur tekitas laialdase vastukaja, kuna kritiseeris NSV Liidu keskvõime ja poleks veel mõne aasta eest kehtinud [[eeltsensuur]]i tingimustes ilmuda saanudki. Pilt avaldati Sirbi ja Vasara karikatuurivõistluse võidutööna, kuid osa žüriiliikmeid ei olnud väidetavalt seda näinud. Sirbi peatoimetaja sai karistuseks [[EKP KK]] büroo otsusega noomituse.<ref name="raminagrobis" /> "Sitta kah!" on leidnud ohtralt kajastust nii omaaegses ajakirjanduses kui ka ajaloolistes ülevaadetes. Semiootiliselt on seda analüüsinud [[Maarja Lõhmus]].<ref>Lõhmus, Maarja (2004). "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 (1): 257–282</ref> 2016. aastal tegi Pärn karikatuurist uusversiooni, mis kritiseerib tema vabastamist animatsiooniosakonna juhi kohalt [[Eesti Kunstiakadeemia]]s<ref>Hendrik Alla [http://kultuur.postimees.ee/3716081/piltuudis-sitta-kah-vol-2 Piltuudis: «Sitta kah!» vol 2] Postimees, 1. juuni 2016 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Maarja Lõhmus "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 2004 (1): 257–282 * Rein Raudsep "Kümme aastat fosforiidisõjast". Eesti Loodus 1997 (7) ==Välislingid== * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19870508.1.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Sitta kah!"], Sirp ja Vasar, 8. mai 1987 * [http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29. mai 2015 [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti kunst]] q7j6m2gzvoxk97gt2ljdwk8hgpf2p40 7167882 7167871 2026-06-05T12:54:19Z Heakeel 122460 /* */ 7167882 wikitext text/x-wiki '''"Sitta kah!"''' on Eesti karikaturisti ja [[animaator]]i [[Priit Pärn]]a karikatuur, mis ilmus [[1987]]. aasta 8. mail kultuurilehes [[Sirp ja Vasar]]. Pärna tänini tuntuimat karikatuuri<ref>[http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016</ref> on nimetatud ka Eesti ajaloo kõige tuntumaks karikatuuriks<ref name="raminagrobis">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29.05.2015</ref>. Pilt kujutas hobuvankrilt põllule [[sõnnik]]ut loopivat [[vatijope]]s meest, kelle [[vigel|vigla]] otsast lendab Eesti-kujuline sõnnikukamakas. Pildil kujutatud mehe repliik "Sitta kah!" kaasnes pildil toimuva põlluväetamisega, kuid tollane poliitiline kontekst omistas repliigile teise tähenduse, väljendades üleolevat ja hoolimatut suhtumist. Tollase [[fosforiidisõda|fosforiidisõja]] taustal, kus Eesti elanikud oli valdavalt vastu Moskvas paikneva keskvõimu plaanile kaevandada fosforiiti, näitas karikatuur Moskva põlglikku suhtumist Eesti keskkonda ja elanike avalikku arvamusse. Keskvõim oli üleliidulise majandusliku kasu nimel valmis riskima Eesti keskkonna ulatusliku kahjustamisega, mis tollal Eestis valitsenud arvamuse kohaselt kaevandamisele oleks järgnenud. Karikatuur tekitas laialdase vastukaja, kuna kritiseeris NSV Liidu keskvõime ja poleks veel mõne aasta eest kehtinud [[eeltsensuur]]i tingimustes ilmuda saanudki. Pilt avaldati Sirbi ja Vasara karikatuurivõistluse võidutööna, kuid osa žüriiliikmeid ei olnud väidetavalt seda näinud. Sirbi peatoimetaja sai karistuseks [[EKP KK]] büroo otsusega noomituse.<ref name="raminagrobis" /> "Sitta kah!" on leidnud ohtralt kajastust nii omaaegses ajakirjanduses kui ka ajaloolistes ülevaadetes. Semiootiliselt on seda analüüsinud [[Maarja Lõhmus]].<ref>Lõhmus, Maarja (2004). "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 (1): 257–282</ref> 2016. aastal tegi Pärn karikatuurist uusversiooni, mis kritiseerib tema vabastamist animatsiooniosakonna juhi kohalt [[Eesti Kunstiakadeemia]]s<ref>Hendrik Alla [http://kultuur.postimees.ee/3716081/piltuudis-sitta-kah-vol-2 Piltuudis: «Sitta kah!» vol 2] Postimees, 1. juuni 2016 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Maarja Lõhmus "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 2004 (1): 257–282 * Rein Raudsep "Kümme aastat fosforiidisõjast". Eesti Loodus 1997 (7) ==Välislingid== * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19870508.1.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Sitta kah!"], Sirp ja Vasar, 8. mai 1987 * [http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29. mai 2015 [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti kunst]] fmcs1zuksjhl1mhk0mmst6ly1jdbjny 7167925 7167882 2026-06-05T14:40:25Z Heakeel 122460 /* */ 7167925 wikitext text/x-wiki '''"Sitta kah!"''' on Eesti karikaturisti ja [[animaator]]i [[Priit Pärn]]a karikatuur, mis ilmus [[1987]]. aasta 8. mail kultuurilehes [[Sirp ja Vasar]]. Pärna tänini tuntuimat karikatuuri<ref>[http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016</ref> on nimetatud ka Eesti ajaloo kõige tuntumaks karikatuuriks<ref name="raminagrobis">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29.05.2015</ref>. Pilt kujutas hobuvankrilt põllule [[sõnnik]]ut loopivat [[vatijope]]s meest, kelle [[vigel|vigla]] otsast lendab Eesti-kujuline sõnnikukamakas. Pildil kujutatud mehe repliik "Sitta kah!" kaasnes pildil toimuva põlluväetamisega, kuid tollases poliitilises kontekstis väljendas see repliik ka võimude üleolevat ja hoolimatut suhtumist Eestisse. Alanud oli [[fosforiidisõda]], kus Eesti rahvas oli valdavalt vastu Moskvas paikneva keskvõimu plaanile kaevandada Virumaal fosforiiti. Selle taustal näitas karikatuur Moskva põlglikku suhtumist Eesti keskkonda ja rahva arvamusse. Keskvõim oli üleliidulise majandusliku kasu nimel valmis riskima Eesti keskkonna ulatusliku kahjustamisega, mis tollal Eestis valitsenud arvamuse järgi oleks kaevandamisega kaasnenud. Karikatuur tekitas laialdase vastukaja, kuna kritiseeris NSV Liidu keskvõime ja poleks veel mõne aasta eest kehtinud [[eeltsensuur]]i tingimustes ilmuda saanudki. Pilt avaldati Sirbi ja Vasara karikatuurivõistluse võidutööna, kuid osa žüriiliikmeid ei olnud väidetavalt seda näinud. Sirbi peatoimetaja sai karistuseks [[EKP KK]] büroo otsusega noomituse.<ref name="raminagrobis" /> "Sitta kah!" on leidnud ohtralt kajastust nii omaaegses ajakirjanduses kui ka ajaloolistes ülevaadetes. Semiootiliselt on seda analüüsinud [[Maarja Lõhmus]].<ref>Lõhmus, Maarja (2004). "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 (1): 257–282</ref> 2016. aastal tegi Pärn karikatuurist uusversiooni, mis kritiseerib tema vabastamist animatsiooniosakonna juhi kohalt [[Eesti Kunstiakadeemia]]s<ref>Hendrik Alla [http://kultuur.postimees.ee/3716081/piltuudis-sitta-kah-vol-2 Piltuudis: «Sitta kah!» vol 2] Postimees, 1. juuni 2016 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Maarja Lõhmus "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 2004 (1): 257–282 * Rein Raudsep "Kümme aastat fosforiidisõjast". Eesti Loodus 1997 (7) ==Välislingid== * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19870508.1.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Sitta kah!"], Sirp ja Vasar, 8. mai 1987 * [http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29. mai 2015 [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti kunst]] 3w3p2p8k1hji87n8cbgozlopf6t3kxi 7167929 7167925 2026-06-05T14:43:00Z Heakeel 122460 /* */ 7167929 wikitext text/x-wiki '''"Sitta kah!"''' on Eesti karikaturisti ja [[animaator]]i [[Priit Pärn]]a karikatuur, mis ilmus [[1987]]. aasta 8. mail kultuurilehes [[Sirp ja Vasar]]. Pärna tänini tuntuimat karikatuuri<ref>[http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016</ref> on nimetatud ka Eesti ajaloo kõige tuntumaks karikatuuriks<ref name="raminagrobis">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29.05.2015</ref>. Pilt kujutas hobuvankrilt põllule [[sõnnik]]ut loopivat [[vatijope]]s meest, kelle [[vigel|vigla]] otsast lendab Eesti-kujuline sõnnikukamakas. Pildil kujutatud mehe repliik "Sitta kah!" kaasnes pildil toimuva põlluväetamisega, kuid tollases poliitilises kontekstis väljendas see repliik ka võimude üleolevat ja hoolimatut suhtumist Eestisse. Alanud oli [[fosforiidisõda]], kus Eesti rahvas oli valdavalt vastu Moskvas paikneva keskvõimu plaanile kaevandada Virumaal fosforiiti. Selle taustal näitas karikatuur keskvõimu põlglikku suhtumist Eesti keskkonda ja rahva arvamusse. Keskvõim oli üleliidulise majandusliku kasu nimel valmis riskima Eesti keskkonna ulatusliku kahjustamisega, mis tollal Eestis valitsenud arvamuse järgi oleks kaevandamisega kaasnenud. Karikatuur tekitas laialdase vastukaja, kuna kritiseeris NSV Liidu keskvõime ja poleks veel mõne aasta eest kehtinud [[eeltsensuur]]i tingimustes ilmuda saanudki. Pilt avaldati Sirbi ja Vasara karikatuurivõistluse võidutööna, kuid osa žüriiliikmeid ei olnud väidetavalt seda näinud. Sirbi peatoimetaja sai karistuseks [[EKP KK]] büroo otsusega noomituse.<ref name="raminagrobis" /> "Sitta kah!" on leidnud ohtralt kajastust nii omaaegses ajakirjanduses kui ka ajaloolistes ülevaadetes. Semiootiliselt on seda analüüsinud [[Maarja Lõhmus]].<ref>Lõhmus, Maarja (2004). "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 (1): 257–282</ref> 2016. aastal tegi Pärn karikatuurist uusversiooni, mis kritiseerib tema vabastamist animatsiooniosakonna juhi kohalt [[Eesti Kunstiakadeemia]]s<ref>Hendrik Alla [http://kultuur.postimees.ee/3716081/piltuudis-sitta-kah-vol-2 Piltuudis: «Sitta kah!» vol 2] Postimees, 1. juuni 2016 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Maarja Lõhmus "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 2004 (1): 257–282 * Rein Raudsep "Kümme aastat fosforiidisõjast". Eesti Loodus 1997 (7) ==Välislingid== * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19870508.1.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Sitta kah!"], Sirp ja Vasar, 8. mai 1987 * [http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29. mai 2015 [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti kunst]] 688nxs4nxc7lr0sgvqvlft0gvj46lu6 7167950 7167929 2026-06-05T15:46:12Z Heakeel 122460 7167950 wikitext text/x-wiki '''"Sitta kah!"''' on Eesti karikaturisti ja [[animaator]]i [[Priit Pärn]]a karikatuur, mis ilmus [[1987]]. aasta 8. mail kultuurilehes [[Sirp ja Vasar]]. Pärna tänini tuntuimat karikatuuri<ref>[http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016</ref> on nimetatud ka Eesti ajaloo kõige tuntumaks karikatuuriks<ref name="raminagrobis">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29.05.2015</ref>. Pilt kujutas hobuvankrilt põllule [[sõnnik]]ut loopivat [[vatijope]]s meest, kelle [[vigel|vigla]] otsast lendab Eesti-kujuline sõnnikukamakas. Pildil kujutatud mehe repliik "Sitta kah!" kaasnes pildil toimuva põlluväetamisega, kuid tollases poliitilises kontekstis väljendas see repliik ka võimude üleolevat ja hoolimatut suhtumist Eestisse. Alanud oli [[fosforiidisõda]], kus valdav osa Eesti rahvast oli vastu Moskva keskvõimu plaanile kaevandada Virumaal fosforiiti. Selle taustal näitas karikatuur keskvõimu põlglikku suhtumist Eesti keskkonda ja rahva arvamusse. Keskvõim oli üleliidulise majanduskasu nimel valmis riskima Eestis ulatusliku keskkonnakahjuga, mis tollal Eestis valitsenud arvamuse järgi oleks kaevandamisega kaasnenud. Karikatuur tekitas ulatusliku vastukaja, kuna kritiseeris NSV Liidu keskvõimu ja poleks veel mõne aasta eest kehtinud [[eeltsensuur]]i tingimustes ilmuda saanudki. Pilt avaldati Sirbi ja Vasara karikatuurivõistluse võidutööna, kuid väideti, et osa žüriiliikmeid ei olnud seda näinud. [[EKP KK]] büroo otsustas karistada Sirbi peatoimetajat noomitusega.<ref name="raminagrobis" /> "Sitta kah!" on leidnud ohtralt kajastust nii omaaegses ajakirjanduses kui ka ajaloolistes ülevaadetes. Semiootiliselt on seda analüüsinud [[Maarja Lõhmus]].<ref>Lõhmus, Maarja (2004). "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 (1): 257–282</ref> 2016. aastal tegi Pärn karikatuurist uusversiooni, mis kritiseerib tema vabastamist animatsiooniosakonna juhi kohalt [[Eesti Kunstiakadeemia]]s<ref>Hendrik Alla [http://kultuur.postimees.ee/3716081/piltuudis-sitta-kah-vol-2 Piltuudis: «Sitta kah!» vol 2] Postimees, 1. juuni 2016 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Maarja Lõhmus "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 2004 (1): 257–282 * Rein Raudsep "Kümme aastat fosforiidisõjast". Eesti Loodus 1997 (7) ==Välislingid== * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19870508.1.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Sitta kah!"], Sirp ja Vasar, 8. mai 1987 * [http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29. mai 2015 [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti kunst]] 4j1sblbhd4j6pw0t67jhmc49snzu2s0 7167957 7167950 2026-06-05T15:54:10Z Heakeel 122460 7167957 wikitext text/x-wiki '''"Sitta kah!"''' on Eesti karikaturisti ja [[animaator]]i [[Priit Pärn]]a karikatuur, mis ilmus 8. mail [[1987]] kultuurilehes [[Sirp ja Vasar]]. Pärna tänini tuntuimat karikatuuri<ref>[http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016</ref> on nimetatud ka Eesti ajaloo kõige tuntumaks karikatuuriks<ref name="raminagrobis">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29.05.2015</ref>. Pilt kujutas hobuvankrilt põllule [[sõnnik]]ut loopivat [[vatijope]]s meest, kelle [[vigel|vigla]] otsast lendab Eesti-kujuline sõnnikukamakas. Pildil kujutatud mehe repliik "Sitta kah!" kaasnes pildil toimuva põlluväetamisega, kuid tollases poliitilises kontekstis väljendas see ka võimu üleolevat ja hoolimatut suhtumist Eestisse. Alanud oli [[fosforiidisõda]], kus valdav osa Eesti rahvast oli vastu Moskva keskvõimu plaanile kaevandada Virumaal fosforiiti. Selle taustal näitas karikatuur keskvõimu põlglikku suhtumist Eesti keskkonda ja rahva arvamusse. Keskvõim oli üleliidulise majanduskasu nimel valmis riskima Eestis ulatusliku keskkonnakahjuga, mis tollal Eestis valitsenud arvamuse järgi oleks kaevandamisega kaasnenud. Karikatuur tekitas ulatusliku vastukaja, kuna kritiseeris NSV Liidu keskvõimu ja poleks veel mõne aasta eest kehtinud [[eeltsensuur]]i tingimustes ilmuda saanudki. Pilt avaldati Sirbi ja Vasara karikatuurivõistluse võidutööna, kuid väideti, et osa žüriiliikmeid ei olnud seda näinud. [[EKP KK]] büroo otsustas karistada Sirbi peatoimetajat noomitusega.<ref name="raminagrobis" /> "Sitta kah!" on leidnud ohtralt kajastust nii omaaegses ajakirjanduses kui ka ajaloolistes ülevaadetes. Semiootiliselt on seda analüüsinud [[Maarja Lõhmus]].<ref>Lõhmus, Maarja (2004). "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 (1): 257–282</ref> 2016. aastal tegi Pärn karikatuurist uusversiooni, mis kritiseerib tema vabastamist animatsiooniosakonna juhi kohalt [[Eesti Kunstiakadeemia]]s<ref>Hendrik Alla [http://kultuur.postimees.ee/3716081/piltuudis-sitta-kah-vol-2 Piltuudis: «Sitta kah!» vol 2] Postimees, 1. juuni 2016 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Maarja Lõhmus "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 2004 (1): 257–282 * Rein Raudsep "Kümme aastat fosforiidisõjast". Eesti Loodus 1997 (7) ==Välislingid== * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19870508.1.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Sitta kah!"], Sirp ja Vasar, 8. mai 1987 * [http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29. mai 2015 [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti kunst]] gfez3n4sfwqn89brndcmycjxz4vihny 7167975 7167957 2026-06-05T16:37:03Z Heakeel 122460 7167975 wikitext text/x-wiki '''"Sitta kah!"''' on Eesti karikaturisti ja [[animaator]]i [[Priit Pärn]]a karikatuur, mis ilmus 8. mail [[1987]] kultuurilehes [[Sirp ja Vasar]]. Pärna tänini tuntuimat karikatuuri<ref>[http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016</ref> on nimetatud ka Eesti ajaloo kõige tuntumaks karikatuuriks<ref name="raminagrobis">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29.05.2015</ref>. Pilt kujutas hobuvankrilt põllule [[sõnnik]]ut loopivat [[vatijope]]s meest, kelle [[vigel|vigla]] otsast lendab Eesti-kujuline sõnnikukamakas. Pildil kujutatud mehe repliik "Sitta kah!" kaasnes pildil toimuva põlluväetamisega, kuid tollases poliitilises kontekstis väljendas see ka võimu üleolevat ja hoolimatut suhtumist Eestisse. Alanud oli [[fosforiidisõda]], kus valdav osa Eesti rahvast oli vastu Moskva keskvõimu plaanile kaevandada Virumaal fosforiiti. Selle taustal näitas karikatuur keskvõimu põlglikku suhtumist Eesti keskkonda ja rahva arvamusse. Keskvõim oli üleliidulise majanduskasu nimel valmis riskima Eestis ulatusliku keskkonnakahjuga, mis Eestis valitsenud arvamuse järgi oleks kaevandamisega kaasnenud. Karikatuur tekitas ulatusliku vastukaja, sest kritiseeris NSV Liidu keskvõimu ja poleks veel mõne aasta eest kehtinud [[eeltsensuur]]i tingimustes ilmuda saanudki. Pilt avaldati Sirbi ja Vasara karikatuurivõistluse võidutööna, kuid väideti, et osa žüriiliikmeid ei olnud seda näinud. [[EKP KK]] büroo otsustas karistada Sirbi peatoimetajat noomitusega.<ref name="raminagrobis" /> "Sitta kah!" on leidnud ohtralt kajastust nii omaaegses ajakirjanduses kui ka ajaloolistes ülevaadetes. Semiootiliselt on seda analüüsinud [[Maarja Lõhmus]].<ref>Lõhmus, Maarja (2004). "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 (1): 257–282</ref> 2016. aastal tegi Pärn karikatuurist uusversiooni, mis kritiseerib tema vabastamist animatsiooniosakonna juhi kohalt [[Eesti Kunstiakadeemia]]s<ref>Hendrik Alla [http://kultuur.postimees.ee/3716081/piltuudis-sitta-kah-vol-2 Piltuudis: «Sitta kah!» vol 2] Postimees, 1. juuni 2016 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Maarja Lõhmus "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 2004 (1): 257–282 * Rein Raudsep "Kümme aastat fosforiidisõjast". Eesti Loodus 1997 (7) ==Välislingid== * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19870508.1.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Sitta kah!"], Sirp ja Vasar, 8. mai 1987 * [http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29. mai 2015 [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti kunst]] cid6cs8bq0totuz0yrx10no8ru2esl2 7167976 7167975 2026-06-05T16:39:58Z Heakeel 122460 7167976 wikitext text/x-wiki '''"Sitta kah!"''' on Eesti karikaturisti ja [[animaator]]i [[Priit Pärn]]a karikatuur, mis ilmus 8. mail [[1987]] kultuurilehes [[Sirp ja Vasar]]. Pärna tänini tuntuimat karikatuuri<ref>[http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016</ref> on nimetatud ka Eesti ajaloo kõige tuntumaks karikatuuriks<ref name="raminagrobis">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29.05.2015</ref>. Pilt kujutas hobuvankrilt põllule [[sõnnik]]ut loopivat [[vatijope]]s meest, kelle [[vigel|vigla]] otsast lendab Eesti-kujuline sõnnikukamakas. Pildil kujutatud mehe repliik "Sitta kah!" kaasnes pildil toimuva põlluväetamisega, kuid tollases poliitilises kontekstis väljendas see ka võimu üleolevat ja hoolimatut suhtumist Eestisse. Alanud oli [[fosforiidisõda]], kus valdav osa Eesti rahvast oli vastu Moskva keskvõimu plaanile kaevandada Virumaal fosforiiti. Selle taustal kirjeldas karikatuur keskvõimu põlglikku suhtumist Eesti keskkonda ja rahva arvamusse. Keskvõim oli üleliidulise majanduskasu nimel valmis riskima Eestis ulatusliku keskkonnakahjuga, mis Eestis valitsenud arvamuse järgi oleks kaevandamisega kaasnenud. Karikatuur tekitas ulatusliku vastukaja, sest kritiseeris NSV Liidu keskvõimu ja poleks veel mõne aasta eest kehtinud [[eeltsensuur]]i tingimustes ilmuda saanudki. Pilt avaldati Sirbi ja Vasara karikatuurivõistluse võidutööna, kuid väideti, et osa žüriiliikmeid ei olnud seda näinud. [[EKP KK]] büroo otsustas karistada Sirbi peatoimetajat noomitusega.<ref name="raminagrobis" /> "Sitta kah!" on leidnud ohtralt kajastust nii omaaegses ajakirjanduses kui ka ajaloolistes ülevaadetes. Semiootiliselt on seda analüüsinud [[Maarja Lõhmus]].<ref>Lõhmus, Maarja (2004). "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 (1): 257–282</ref> 2016. aastal tegi Pärn karikatuurist uusversiooni, mis kritiseerib tema vabastamist animatsiooniosakonna juhi kohalt [[Eesti Kunstiakadeemia]]s<ref>Hendrik Alla [http://kultuur.postimees.ee/3716081/piltuudis-sitta-kah-vol-2 Piltuudis: «Sitta kah!» vol 2] Postimees, 1. juuni 2016 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Maarja Lõhmus "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 2004 (1): 257–282 * Rein Raudsep "Kümme aastat fosforiidisõjast". Eesti Loodus 1997 (7) ==Välislingid== * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19870508.1.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Sitta kah!"], Sirp ja Vasar, 8. mai 1987 * [http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29. mai 2015 [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti kunst]] k0fqowd2mu1km72fjczokus4xhct8k2 7168214 7167976 2026-06-06T08:40:24Z Heakeel 122460 /* */ 7168214 wikitext text/x-wiki '''"Sitta kah!"''' on Eesti karikaturisti ja [[animaator]]i [[Priit Pärn]]a karikatuur, mis ilmus 8. mail [[1987]] kultuurilehes [[Sirp ja Vasar]]. Pärna tänini tuntuimat karikatuuri<ref>[http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016</ref> on nimetatud ka Eesti ajaloo tuntuimaks karikatuuriks<ref name="raminagrobis">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29.05.2015</ref>. Pilt kujutas hobuvankrilt põllule [[sõnnik]]ut loopivat [[vatijope]]s meest, kelle [[vigel|vigla]] otsast lendab Eesti-kujuline sõnnikukamakas. Pildil kujutatud mehe repliik "Sitta kah!" kaasnes pildil toimuva põlluväetamisega, kuid tollases poliitilises kontekstis väljendas see ka võimu üleolevat ja hoolimatut suhtumist Eestisse. Alanud oli [[fosforiidisõda]], kus valdav osa Eesti rahvast oli vastu Moskva keskvõimu plaanile kaevandada Virumaal fosforiiti. Selle taustal kirjeldas karikatuur keskvõimu põlglikku suhtumist Eesti keskkonda ja rahva arvamusse. Keskvõim oli üleliidulise majanduskasu nimel valmis riskima Eestis ulatusliku keskkonnakahjuga, mis Eestis valitsenud arvamuse järgi oleks kaevandamisega kaasnenud. Karikatuur tekitas ulatusliku vastukaja, sest kritiseeris NSV Liidu keskvõimu ja poleks veel mõne aasta eest kehtinud [[eeltsensuur]]i tingimustes ilmuda saanudki. Pilt avaldati Sirbi ja Vasara karikatuurivõistluse võidutööna, kuid väideti, et osa žüriiliikmeid ei olnud seda näinud. [[EKP KK]] büroo otsustas karistada Sirbi peatoimetajat noomitusega.<ref name="raminagrobis" /> "Sitta kah!" on leidnud ohtralt kajastust nii omaaegses ajakirjanduses kui ka ajaloolistes ülevaadetes. Semiootiliselt on seda analüüsinud [[Maarja Lõhmus]].<ref>Lõhmus, Maarja (2004). "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 (1): 257–282</ref> 2016. aastal tegi Pärn karikatuurist uusversiooni, mis kritiseerib tema vabastamist animatsiooniosakonna juhi kohalt [[Eesti Kunstiakadeemia]]s<ref>Hendrik Alla [http://kultuur.postimees.ee/3716081/piltuudis-sitta-kah-vol-2 Piltuudis: «Sitta kah!» vol 2] Postimees, 1. juuni 2016 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Maarja Lõhmus "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 2004 (1): 257–282 * Rein Raudsep "Kümme aastat fosforiidisõjast". Eesti Loodus 1997 (7) ==Välislingid== * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19870508.1.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Sitta kah!"], Sirp ja Vasar, 8. mai 1987 * [http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29. mai 2015 [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti kunst]] 8jp6iuz4g42am1vlrrgi0zz1r2btflu 7168221 7168214 2026-06-06T08:52:04Z Heakeel 122460 /* */ 7168221 wikitext text/x-wiki '''"Sitta kah!"''' on Eesti karikaturisti ja [[animaator]]i [[Priit Pärn]]a karikatuur, mis ilmus 8. mail [[1987]] kultuurilehes [[Sirp ja Vasar]]. Pärna tuntuimat karikatuuri<ref>[http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016</ref> on nimetatud ka Eesti tuntuimaks karikatuuriks<ref name="raminagrobis">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29.05.2015</ref>. Pilt kujutas hobuvankrilt põllule [[sõnnik]]ut loopivat [[vatijope]]s meest, kelle [[vigel|vigla]] otsast lendab Eesti-kujuline sõnnikukamakas. Pildile kirjutatud mehe repliik "Sitta kah!" kaasnes pildil toimuva põlluväetamisega, kuid tollases poliitilises kontekstis väljendas see ka võimu üleolevat ja hoolimatut suhtumist Eestisse. Alanud oli [[fosforiidisõda]], kus valdav osa Eesti rahvast oli vastu Moskva keskvõimu plaanile kaevandada Virumaal fosforiiti. Selle taustal kirjeldas karikatuur keskvõimu põlglikku suhtumist Eesti keskkonda ja rahva arvamusse. Keskvõim oli üleliidulise majanduskasu nimel valmis riskima Eestis ulatusliku keskkonnakahjuga, mis Eestis valitsenud arvamuse järgi oleks kaevandamisega kaasnenud. Karikatuur tekitas ulatusliku vastukaja, sest kritiseeris NSV Liidu keskvõimu ja poleks veel mõni aasta varem [[eeltsensuur]]i tingimustes ilmuda saanudki. Pilt avaldati Sirbi ja Vasara karikatuurivõistluse võidutööna, kuid väideti, et osa žüriiliikmeid ei olnud seda näinud. [[EKP KK]] büroo otsustas karistada Sirbi peatoimetajat noomitusega.<ref name="raminagrobis" /> "Sitta kah!" on leidnud ohtralt kajastust nii omaaegses ajakirjanduses kui ka ajalooliseis ülevaateis. Semiootiliselt on seda analüüsinud [[Maarja Lõhmus]].<ref>Lõhmus, Maarja (2004). "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 (1): 257–282</ref> 2016. aastal tegi Pärn karikatuurist uusversiooni, mis kritiseerib tema vabastamist animatsiooniosakonna juhi kohalt [[Eesti Kunstiakadeemia]]s<ref>Hendrik Alla [http://kultuur.postimees.ee/3716081/piltuudis-sitta-kah-vol-2 Piltuudis: «Sitta kah!» vol 2] Postimees, 1. juuni 2016 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Maarja Lõhmus "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 2004 (1): 257–282 * Rein Raudsep "Kümme aastat fosforiidisõjast". Eesti Loodus 1997 (7) ==Välislingid== * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19870508.1.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Sitta kah!"], Sirp ja Vasar, 8. mai 1987 * [http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29. mai 2015 [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti kunst]] 4efgnagvnni9ymhonhze42wzah4cq7c 0 440326 7168065 6878739 2026-06-05T20:42:04Z Velirand 67997 7168065 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{linn | nimi = Ivantejevka | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Ивантеевка | pilt = Ivanteyevka Palace of Culture.jpg | pildiallkiri = Ivantejevka kultuuripalee Jubileinõi | lipp = Flag of Ivanteevka (Moscow oblast).png | lipu_link = [[Ivantejevka lipp]] | vapp = Coat of Arms of Ivanteevka (Moscow oblast).png | vapi_link = [[Ivantejevka vapp]] | pindala = 14,5 | elanikke = 84 203 (2025) | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Ivantejevka''' on linn [[Moskva oblast]]is, mis moodustab Ivantejevka linnarajooni. Asub [[Utša]] jõe ääres, [[Moskva]] ringteest 17 km kirdes. Vantejevo küla kujunes 19. sajandi lõpus tekstiilitööstuse keskuseks, kus asus mitu vabrikut. [[1928]] nimetati Vantejevo küla Ivantejevski töölisaleviks. [[1937]] nimetati töölisalev Ivantejevka linnaks. Linnas asub [[1936]]. aastal asutatud akadeemik Jablokovi nimeline dendropark. 2010. aastal oli linnas 58 600 elanikku. ==Välislingid== * [http://www.ivanteevka.org/ Ivantejevka koduleht] {{Moskva o linnad}} [[Kategooria:Moskva oblasti linnad]] 2zfwia44bszksz24vkbey875jucreno 0 445286 7168296 7145444 2026-06-06T10:47:34Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti filmid]]; +[[Kategooria:2015. aasta filmid]] 7168296 wikitext text/x-wiki {{filmi info | pildiallkiri = | žanr = [[teadusulme|post-apokalüptiline ulme]] | lavastaja = [[Einar Kuusk]] | produtsent = Einar Kuusk | stsenaarium = | jutustaja = | peaosades = Einar Kuusk | muusika = | operaator = | helirežissöör = | kunstnik = | toimetaja = | filmistuudio = | tootja = | levitaja = | aasta = [[2015]] | esilinastus = [[25. aprill]] 2015 | kestus = 30 minutit | riik = [[Eesti]] | keel = [[Inglise keel|Inglise]] | eelarve = | piletitulu = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = 3152864 | efis_id = | filmiveebi_id = | movies.ee_id = }} '''"The Most Beautiful Day"''' on [[2015]]. aastal valminud [[Eesti]] [[teadusulme|postapokalüptiline ulmefilm]] ==Filmi kohta== "The Most Beautiful Day" ([[eesti keel]]es "Kõige ilusam päev") on Eesti esimene postapokalüptiline ulmefilm, mis räägib rändur Shermanist, kes jääb maa-alusesse punkrisse lõksu. Filmi lavastas ja stsenaariumi kirjutas [[Einar Kuusk]], kes on ise ka peaosas. ==Osatäitjad== *[[Einar Kuusk]] – Sherman ==Välislingid== * {{imdb pealkiri|3152864|The Most Beautiful Day}} * [http://pluss.postimees.ee/v2/3166107/postapokalueptiline-ulmefilm-toesti-eesti-oma Postimehe artikkel] * [http://elu24.postimees.ee/v2/3170685/einar-kuuse-postapokalueptiline-luehifilm-on-nueued-koigile-kaettesaadav Elu24 artikkel] * [http://2015.hoff.ee/est/filmid/filmid.p/eesti-luhifilmid/the-most-beautiful-day HÖFFi artikkel] * [https://www.sirp.ee/lootus-haabuvas-maailmas/ Sirbi artikkel] * [https://www.sirp.ee/hoffi-kavas-on-kahe-eesti-filmi-maailma-esilinastused/ Sirbi artikkel (HÖFF)] [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2015. aasta filmid]] r2rnfdjvs0803t6rqmfmv4sibhcl5de 4 450091 7168059 7167038 2026-06-05T20:36:51Z Fredpuss 155194 7168059 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Mai 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] setiajpri2yp54j16qknnn9p2uezjk9 7168077 7168059 2026-06-05T21:20:42Z Metsavend 738 /* Hääletus */ 7168077 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Mai 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] o54wj5w503o9znm8zvg73ftccovax2b 7168134 7168077 2026-06-06T05:40:49Z Hirvelaid 32011 /* Hääletus */ 7168134 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Mai 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] nk3hs4id4zbqztjxvqy2s69kbepl2nz 7168157 7168134 2026-06-06T07:04:08Z Mona 355 /* Mai 2026 */ 7168157 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Mai 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] 9t821d04i1b4jpo2lh16opjsqa1pph6 7168308 7168157 2026-06-06T11:29:31Z ~2026-33607-17 231109 /* Mai 2026 */ 7168308 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Mai 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33607-17|&#126;2026-33607-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33607-17|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:29 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] kn0h2xv9ye64u220uijao85e4uyywpd 7168310 7168308 2026-06-06T11:30:00Z ~2026-33607-17 231109 /* Mai 2026 */ 7168310 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Mai 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] 9t821d04i1b4jpo2lh16opjsqa1pph6 7168311 7168310 2026-06-06T11:31:13Z Tremulero 49653 /* Mai 2026 */ 7168311 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Mai 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] 2dsn1hshhf1vf5s9hhlml1sdbeb4595 0 450949 7168094 7079020 2026-06-05T22:02:10Z IvanScrooge98 84924 /* Itaalia presidentide loend */ pilt 7168094 wikitext text/x-wiki '''Itaalia Vabariigi president''' ([[itaalia keel]]es ''Presidente della Repubblica Italiana'') on [[Itaalia]] [[riigipea]], kes esindab rahvuslikku ühtsust ning tagab riigi poliitika vastavuse [[Itaalia põhiseadus]]ele. Presidendi vanuse alampiir on 50 aastat ja ametiaja kestus 7 aastat.<ref name=ItaConst>{{cite web|title=The Italian Constitution|url=http://www.quirinale.it/qrnw/costituzione/pdf/costituzione_inglese.pdf|publisher=The official website of the Presidency of the Italian Republic.|trans-title=Itaalia põhiseadus, §7|language=en| format=PDF |page=10}}</ref> [[Itaalia vabariik (Napoleoni)|Esimese Itaalia vabariigi]] (1802–1805) president oli [[Napoleon I|Napoleone Bonaparte]], kes seejärel sai Itaalia kuningaks. Praeguse Itaalia Vabariigi esimene president astus ametisse 1948. aasta 1. jaanuaril. 2015. aasta 3. veebruaril astus ametisse 12. president. [[Giorgio Napolitano]] oli esimene Itaalia president, kes valiti järjest ka teiseks ametiajaks, mistõttu temast sai ka kõige kauem (9 aastat) ametis olnud president. Samuti on ta seni ainus president, kelle on valinud ametisse [[Itaalia parlament|parlamendi]] sama koosseis.<ref name="qn"/> Praegune president [[Sergio Mattarella]] on ametis aastast 2015 ja valiti aastal 2022 ka teiseks ametiajaks. == Itaalia presidentide loend == {| class="wikitable sortable" style="text-align:center; font-size:98%" |- !rowspan=2|Jrk !rowspan="2" |Pilt !rowspan=2| Nimi<br /><small>(eluaastad)</small> !rowspan=2| Voore !rowspan=2| Hääli ! colspan="2"| Ametiaeg !rowspan=2 width=15%| Partei<ref>Märkus: presidendid ei ole tavaliselt kuulunud ametiajal ühtegi [[Poliitiline partei|poliitilisse parteisse]]. Tabelis esitatud parteiline kuuluvus näitab kuuluvust enne presidendiametisse astumist.</ref> |- ! algus ! lõpp |- ! | 1. | [[Pilt:Enrico De Nicola.jpg|70px]] | '''[[Enrico De Nicola]]'''<br /><small>(1877–1959)</small> | <!--Elezione del Capo provvisorio dello Stato del 1947-->1 | 93,9%<br /><small>(405/431)</small><ref name="qn">{{ cite web |url=http://blog.quotidiano.net/colombo/2015/01/15/elezioni-presidenziali-statistiche-numeri-date-e-peculiarita-di-11-presidenti-della-repubblica/ |title=Elezioni presidenziali. Statistiche, numeri, date e peculiarità di 11 presidenti della Repubblica|trans-title=Presidendivalimised. Statistika, arvud, kuupäevad ja erisused Itaalia Vabariigi üheteistkümne presidendi kohta |language=it |accessdate=04.12.2016| author=Ettore Maria Colombo|website=quotidiano.net}}</ref> | 1. jaanuar [[1948]]<ref>Oli eelnevalt ajutine riigipea (1. juuli 1946 – 31. detsember 1947).</ref> | 12. mai [[1948]] | [[Partito Liberale Italiano]] |- ! 2. | [[Pilt:Luigi Einaudi.jpg|Luigi Einaudi.jpg|70px]] | '''[[Luigi Einaudi]]'''<br /><small>(1874–1961)</small> | [[1948. aasta Itaalia presidendivalimised|4]] | 57,6%<br /><small>(518/900)</small><ref name="qn"/> | 12. mai [[1948]] || 11. mai [[1955]] ||| [[Partito Liberale Italiano]] |- ! 3. | [[Pilt:Giovanni Gronchi hq (cropped).jpg|70px]] | '''[[Giovanni Gronchi]]'''<br /><small>(1887–1978)</small> | [[1955. aasta Itaalia presidendivalimised|4]] | 78,1%<br /><small>(658/843)</small><ref name="qn"/> | 11. mai [[1955]] || 11. mai [[1962]] ||| [[Democrazia Cristiana]] |- ! 4. | [[Pilt:Antonio Segni Official.jpg|70px]] | '''[[Antonio Segni]]'''<br /><small>(1891–1972)</small> | [[1962. aasta Itaalia presidendivalimised|9]] | 51,9%<br /><small>(443/854)</small><ref name="qn"/> | 11. mai [[1962]] || 6. detsember [[1964]]<ref name="dimissioni">Astus tagasi ennetähtaegselt.</ref> ||| [[Democrazia Cristiana]] |- ! 5. | [[Pilt:Giuseppe Saragat.jpg|70px]] | '''[[Giuseppe Saragat]]'''<br /><small>(1898–1988)</small> | [[1964. aasta Itaalia presidendivalimised|21]] | 67,1%<br /><small>(646/963)</small><ref name="qn"/> | 29. detsember [[1964]] || 29. detsember [[1971]] ||| [[Partito Socialista Democratico Italiano]] |- ! 6. | [[Pilt:Presidente Leone.jpg|70px]] | '''[[Giovanni Leone]]'''<br /><small>(1908–2001)</small> | [[1971. aasta Itaalia presidendivalimised|23]] | 51,4%<br /><small>(518/1008)</small><ref name="qn"/> | 29. detsember [[1971]] || 15. juuni [[1978]]<ref name="dimissioni" /> ||| [[Democrazia Cristiana]] |- ! 7. | [[Pilt:Pertini ritratto.jpg|70px]] | '''[[Sandro Pertini]]'''<br /><small>(1896–1990)</small> | [[1978. aasta Itaalia presidendivalimised|16]] | 82,3%<br /><small>(832/1011)</small><ref name="qn"/> | 9. juuli [[1978]] || 29. juuni[[1985]]<ref name="dimissioni2">Astus tagasi mõni päev enne volituste lõppemist, et kiirendada juba valitud järeltulija ametisseastumist.</ref> ||| [[Partito Socialista Italiano]] |- ! 8. | [[Pilt:Cossiga Francesco.jpg|70px]] | '''[[Francesco Cossiga]]'''<br /><small>(1928–2010)</small> | [[1985. aasta Itaalia presidendivalimised|1]] | 74,3%<br /><small>(752/1011)</small><ref name="qn"/> | 3. juuli [[1985]] || 28. aprill [[1992]]<ref name="dimissioni" /> ||| [[Democrazia Cristiana]] |- ! 9. | [[Pilt:Oscar Luigi Scalfaro portrait.jpg|70px]] | '''[[Oscar Luigi Scalfaro]]'''<br /><small>(1918–2012)</small> | [[1992. aasta Itaalia presidendivalimised|16]] | 66,5%<br /><small>(672/1011)</small><ref name="qn"/> | 28. mai [[1992]] || 15. mai [[1999]]<ref name="dimissioni2" /> ||| [[Democrazia Cristiana]] |- ! 10. | [[Pilt:Ciampi ritratto.jpg|70px]] | '''[[Carlo Azeglio Ciampi]]'''<br /><small>(1920–2016)</small> | [[1999. aasta Itaalia presidendivalimised|1]] | 70,0%<br /><small>(707/1010)</small><ref name="qn"/> | 18. mai [[1999]] || 15. mai [[2006]]<ref name="dimissioni2" /> ||| [[Sõltumatu (poliitika)|sõltumatu]] |- ! rowspan=2| 11. | rowspan=2| [[Pilt:Presidente Napolitano.jpg|70px]] | rowspan=2| '''[[Giorgio Napolitano]]'''<br /><small>(1925–2023)</small> | [[2006. aasta Itaalia presidendivalimised|4]] | 53,8%<br /><small>(543/1009)</small><ref name="qn"/> | 15. mai [[2006]] | 22. aprill [[2013]]<ref>Astus ennetähtaegselt tagasi, et kiirendada oma valimist teiseks ametiajaks. Vt {{cite news|url=http://www.quirinale.it/elementi/Continua.aspx?tipo=Comunicato&key=14860|title=Il Presidente Napolitano ha sottoscritto l'atto di dimissioni nell'imminenza del giuramento dinanzi alle Camere|date=22. aprill 2013|language=it|publisher=Presidenza della Repubblica}}</ref> ||| [[Democratici di Sinistra]] |- | [[2013. aasta Itaalia presidendivalimised|6]] | 73,2%<br /><small>(738/1007)</small><ref name="qn"/> | 22. aprill [[2013]] || 14. jaanuar [[2015]]<ref name="dimissioni" /> ||| [[Sõltumatu (poliitika)|sõltumatu]]<!--vt nt en:Independent politician--> |- ! 12. | [[Pilt:Sergio Mattarella Presidente della Repubblica Italiana.jpg|70px]] | '''[[Sergio Mattarella]]'''<br /><small>(1941–)</small> | [[2015. aasta Itaalia presidendivalimised|4]] | 65,9%<br /><small>(665/1009)</small><ref>{{cite news|url=http://www.repubblica.it/speciali/politica/elezioni-presidente-repubblica-edizione2015/2015/01/31/news/quirinale_quarta_votazione-106185169/?ref=HREA-1|title=Mattarella eletto al Quirinale con 665 voti. "Pensiero a difficoltà e speranze dei cittadini"|accessdate=31. jaanuaril 2015|publisher=Repubblica|date=31. jaanuar 2015|language=it}}</ref> | 3. veebruar [[2015]] || ''ametis''||| [[Sõltumatu (poliitika)|sõltumatu]] |} ==Vaata ka== * [[Itaalia riigipeade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Presidents of Italy}} [[Kategooria:Itaalia presidendid| ]] 3qxv165v34jehsjof8niorm9qgtom5v 1 452696 7168196 4544880 2026-06-06T08:16:33Z Kuriuss 38125 7168196 wikitext text/x-wiki eesti keeles Nelsoni puhul ei kasutata üldjuhul tiitlit, vaid kui siis eesnime või on siis admiral Nelson. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 24. detsember 2016, kell 12:33 (EET) :Tänan selgituse eest. - [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] ([[Kasutaja arutelu:Neptuunium|arutelu]]) 24. detsember 2016, kell 12:36 (EET) ''ratsasuurtükivägi maksis samuti surmavat lõivu Vene ratsa- ja jalaväele'' – see kauni kirjandusliku kujundiga lause pole kahjuks entsüklopeediline tekst. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 11:16 (EEST) iwrjmxpb22dtrggvqxqw547tlcwinih 0 454184 7168140 6143133 2026-06-06T06:18:44Z Sillerkiil 58396 7168140 wikitext text/x-wiki '''AS YIT Ehitus''' (varasema nimega ''FKSM'') on Eesti ehitusettevõte, mis kuulub [[Soome]] ehituskontserni [[YIT]].<ref name="YIT.ee">https://web.archive.org/web/20160520025715/http://www.yit.ee/yit_ee/ettev%C3%B5te/yit-ehitus (vaadatud 03.01.2017)</ref> YIT Ehitus ehitab [[hoone]]id ja [[rajatis]]i<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kristi Raidla {{!}} |kuupäev=2026-06-04 |pealkiri=Vale paigaldusmeetod rikkus Haapsalu peatänava vuugid |url=https://www.err.ee/1610047018/vale-paigaldusmeetod-rikkus-haapsalu-peatanava-vuugid |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>.<ref name="YIT.ee" /> YIT Ehitus on [[Soome-Eesti Kaubanduskoda|Soome-Eesti Kaubanduskoja]] liige.<ref name="YIT.ee" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.yit.ee/yit_ee/ettev%C3%B5te/yit-ehitus YIT Ehitus kontserni kodulehel] [[Kategooria:Eesti ehitusettevõtted]] dajpsprcb2tfqbadcq560ix0btw5k49 4 456136 7168071 7167846 2026-06-05T20:52:33Z Andreaskaz 224568 7168071 wikitext text/x-wiki {{EMÜ Keelekeskus}} '''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. '''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]''' [[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.] Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist. ==Nõuded terminitöö sissekandele== ===Eesmärgid=== Üliõpilased 1) saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada; 2) oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada. ===Tööülesanded=== 1) rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna; 2) rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 3) vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada<sub>; 4) info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles; 5) erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles; 6) üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. ====Arutelulehtede kommentaarid==== Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.<br /> Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>)<br /> või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.<br /> Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.<br /> ===Vormistusreeglid (viitamine)=== Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine. NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 1) sobiva vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]] 2) sobimatu vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]] 3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale. '''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul "Lisa keeled" /"Teistes keeltes" tööriistaga. Näiteid viitamisest: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Piltide lisamine=== Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]] ===Kirje osad=== 1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]]; 2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles ("kes on kes ja mis on mis"); 3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]]; 5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale; 6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend]; 7) kui kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. '''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna. ===Terminibaasid ja sõnastikud=== *[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] *[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium] *Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm] *Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED]) *Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica]) *Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] *[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]] *Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]] * [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti *Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html] ==Hästi õnnestunud artiklid== *[[Kennelköha]] 2019/2020 *[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020 *[[Siinuskulissajam]] 2019/2020 ==Näpunäiteid töö alustamiseks== ===Harjutamine=== '''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. '''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin]. Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. "[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]". Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada, [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel "Näita ajalugu". Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul "[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]" - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada. Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida). Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]]. Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page "What is Wikipedia?" video in Spanish with subtitles]. ===KKK=== Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. '''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. Viitamise näited: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Keelesaade: Vikitund=== Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund] Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]]. ===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias=== Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]]. [http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu. ===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles === ==2025/2026 õppeaasta== ====MI EH==== Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'. näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]]) [https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted [[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]] Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') * [[Ehitise rekonstrueerimine]] * [[Vahtbetoon]] ''(Foam concrete)'' * [[Soojusisolatsioon]] ''(Thermal insulation)'' ====MI VE==== * [[näidis]] ''(sample, the term in English)'' ====MI GM==== * [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'') ====MI MN==== * [[Jahikeeld]] ====MI PU==== ====MS==== * [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)'' * [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)'' * [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)'' * [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)'' * [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)'' * [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)'' * [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)'' * [[Kaardimakse]] ''(Card payment)'' * [[Müügijuht]] ''(Sales manager)'' * [[Klaaslae efekt]] ''(Glass ceiling)'' * [[Hinnastruktuur]] ''(Pricing structure)'' * [[Tasustamise läbipaistvus]] ''(Pay transparency)'' * [[Konto väljavõte]] ''(Bank statement)'' ====PK KV==== ====PK KA==== [[Kitsasõraline_vähk|Kitsasõraline vähk]] (''Pontastacus leptodactylus'') ====PK AI==== * [[Padipõõsas]] ''(Cushion bush)'' * [[Herbariseerimine]] ''(herbalization)'' * [[Vilmorini ebaküdoonia]] ''(Vilmorin's flowering quince)'' * [[Habanero]] ''(Habanero)'' ====PK LU==== * [[Botaanikaaed]] * [[Loodusteraapia]] * [[Siberi tõmmuvaeras]] ''(Siberian Scoter)'' * [[Siberi Võhumõõk]] ''(Siberian Iris)'' ====PK PS==== * [[Segasööt]] ''(Compound feed)'' * [[Läga]] ''(Slurry)'' * [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)'' * [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)'' * [[Allakülv]] ''(Undersowing)'' * [[Kaasaegne põllumajandustehnoloogia]] ''(Modern agricultural technology)'' * [[Kattevili]] ''(Cover crop)'' * [[Suviraps]] ''(Spring rapeseed)'' ====PK KJ==== * [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)'' * [[Multš]] ''(Mulch)'' * [[Pärandkultuurmaastik]] ''(Cultural heritage landscape)'' * [[Bioretentsioon]] ''(Bioretention)'' ====PK KK==== ====MI TT==== Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad "sobivad", aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu). Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') *[[Katalüüsmuundur]] (Catalytic converter) *[[Tsentrifugaalpump]] (Centrifugal pump) *[[Petrooleum]] (Petroleum) *[[Volvo Redblock]] (Volvo Redblock) ====MI TN==== * [[Martensiit]] ====VL TL==== ====VL RM==== ====VL LK==== *[[Zooloogia]] (Zoology) 93mwij696lcd2pydnp49j6x1idc1jj4 0 458069 7168261 6849387 2026-06-06T10:14:20Z Amherst99 15496 /* */ 7168261 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Koit Rink''' (varasem eesnimi '''Konrad'''; [[5. oktoober]] [[1902]] [[Kabala raudteejaam]], Kalvi vald, [[Virumaa]] – [[29. september]] [[1941]] [[Tallinn]]), Eesti sõjaväelane (vanemleitnant). Kabala jaamaülema poeg, teenis [[Peipsi Laevastiku Divisjon]]is, arreteeriti 19. septembril 1941, hukati kommunismimeelsuses süüdistatuna valesüüdistuse alusel. == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24101 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Rink, Koit}} [[Kategooria:Peipsi Laevastiku Divisjoni koosseis]] [[Kategooria:Eesti raudteelased]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1941]] md5ukxtvpuf1ikz04a0u3er77nr2w5d 7168262 7168261 2026-06-06T10:14:47Z Amherst99 15496 /* */ 7168262 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Koit Rink''' (varasem eesnimi '''Konrad'''; [[5. oktoober]] [[1902]] [[Kabala raudteejaam]], [[Kalvi vald]], [[Virumaa]] – [[29. september]] [[1941]] [[Tallinn]]), Eesti sõjaväelane (vanemleitnant). Kabala jaamaülema poeg, teenis [[Peipsi Laevastiku Divisjon]]is, arreteeriti 19. septembril 1941, hukati kommunismimeelsuses süüdistatuna valesüüdistuse alusel. == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24101 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Rink, Koit}} [[Kategooria:Peipsi Laevastiku Divisjoni koosseis]] [[Kategooria:Eesti raudteelased]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1941]] osmk3x4c7thnihkdrmxxfejzqak7col 7168263 7168262 2026-06-06T10:16:29Z Amherst99 15496 /* */ 7168263 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Koit Rink''' (varasem eesnimi '''Konrad'''; [[5. oktoober]] [[1902]] [[Kabala raudteejaam]], [[Kalvi vald]], [[Virumaa]] – [[29. september]] [[1941]] [[Tallinn]]), Eesti sõjaväelane (vanemleitnant). Kabala jaamaülema poeg, teenis [[Peipsi Laevastiku Divisjon]]is, arreteeriti 19. septembril 1941, hukati [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Sakasa okupatsiooni ajal]] kommunismimeelsuses süüdistatuna valesüüdistuse alusel. == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24101 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Rink, Koit}} [[Kategooria:Peipsi Laevastiku Divisjoni koosseis]] [[Kategooria:Eesti raudteelased]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1941]] soh5nu0kr74wkn4fu9dg2mlfoniktxt 0 462381 7168110 7167732 2026-06-05T23:02:40Z Juhan242 213253 /* Kohaliku tähtsusega */ 7168110 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised Sambias * 30. august – Haiti üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis koos ühe noore sõduriga [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal loetud päevade vältel lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks. Lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku ülemarst-juhataja [[Piret Veerus]] – erakorralist töölepingu lõpetamist põhjendati usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] laseb ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 7. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asub tööle Eesti Panga presidendina * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – näituse "Türi linn 100" avamine [[Türi Muuseum]]is * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – avatakse Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] jxrq6tupc86l3w44qsec37k97g9zxy5 0 462474 7168063 6941254 2026-06-05T20:39:44Z Velirand 67997 7168063 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lobnja | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Лобня | | pilt = Лобня,_микрорайон_Катюшки.jpg | lipp = Flag_of_Lobnya.svg | lipu_link = [[Lobnja vapp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Lobnya_(Moscow_oblast).png | vapi_link = [[Lobnja vapp]] | pindala = 29,5 | elanikke = 82 353 (2025) | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Lobnja''' on linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, mis moodustab Lobnja linnaringkonna. Asub [[Moskva]]st 30 km põhja pool. Lobnja linna kohal asunud küladest on esimesena kirjalikult mainitud Kieva küla [[1495]]. aastal. Lobnja asutamisaastaks loetakse [[1902]]. aastat, kui avati samanimeline raudteejaam. Selle juurde tekkis asula, mis sai linnaõigused [[1961]]. aastal.<ref>{{Netiviide |url=http://museum-lobnya.ru/?page_id=1687 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-04-06 |arhiivimisaeg=2017-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170406202936/http://museum-lobnya.ru/?page_id=1687 |url-olek=ei tööta }}</ref> Linna piires asub 0,22 km² suurune [[Kijovo järv]]. Lobnja põhjaosas asub veetorn, mis on üks vähestest säilinud [[hüperboloidne ehitis|hüperboloidsetest ehitistest]] Venemaal. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.lobnya.ru/ Lobnja koduleht] {{commonskat|Lobnya}} {{Moskva o linnad}} [[Kategooria:Moskva oblasti linnad]] bhwk7ru8bv34uthgbfhy14zgxk9r3fl 0 475685 7167963 7085952 2026-06-05T16:00:45Z Trebors 57925 7167963 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Silver Kaljula''' (sündinud [[12. märts]]il [[1991]] [[Viljandi]]s) on eesti [[näitleja]] ja produtsent. Ta õppis aastatel 1998–2002 [[Vambola Lasteaed-Algkool|Vambola Lasteaed-Algkoolis]], 2002–2010 [[Tarvastu Gümnaasium|Tarvastu Gümnaasiumis]] ja 2011–2015 [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias]] näitlemist (10. lend).<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> Kaljula oli 2014. aastal projektiteatri [[Must Kast]] asutajaliige ja 2019. aastani näitleja, aastatel 2016–2023 [[TEMUFI]] näitleja-produtsent, 2021–2023 [[Ugala]] teatri korraldusjuht, 2024. aastast TEMUFI näitleja.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Kaljula, Silver - Eesti Entsüklopeedia|url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kaljula_silver1|väljaanne=etbl.teatriliit.ee|vaadatud=2026-02-01}}</ref> Ta on [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige. == Looming == === Lavastused === {{veergude loend|laius=32em| * 2015 Padesaar/Kaljula “5 grammi sisemist rahu” * 2017 Etnokulp * 2019 Padesaar/Kaljula/Soorm "5 ГРАММОВ" }} === Näitlejana Mustas Kastis === {{veergude loend|laius=32em| * 2015 Sildnik/Peep “Padjatäis päikest” – Priit * 2015 Padesaar/Kaljula monolavastus “5 grammi sisemist rahu” – Vladimir * 2016 Kaija M Kalvet “Jõud” – Taavi, Mia vend, Sven, Lota isa, Mammu, Helle * 2016 Butkaite/Peep “Võõrana põhjala kõrbes” – Margus, ametnik, papp, vanamees * 2017 Butkaite/Tamm/Peep “Röövel Rumcajs” – Linnapea, lavastaja * 2017 Kaija M Kalvet “Fosfortõbi” – õpetaja * 2018 Camus/Peep "Caligula" – Scipio }} === Näitlejana TEMUFI-s === {{veergude loend|laius=32em| * 2016 Twain/Maasik "Tom Sawyeri seiklused" – Tom Sawyer * 2017 Lennuk/Maasik "Lembitu – kuningas ilma kuningriigita" – löömalemb * 2018 Gailit/Kilusk/Maasik "Toomas Nipernaadi" – Peetrus, Jaanus * 2021 Wimberg/Maasik "Maakas" – Jaak * 2023 Krüss/Kilusk "Suur Boy ja Väike Boy" – erinevad rollid * 2024 Maasik "Pidu Riigikogus" – Karl * 2024 Luts/Lennuk/Maasik "Oskar Luts ehk Laul igavesest õnnest" – Hannes * 2024 Kross/Pilt/Maasik "Wikmani poisid" – Vare, Tooder, Pukspuu ema * 2024 Munkova/Ting "Must ja valge koer" – must koer * 2025 Jaaks/Kaibiainen "Tumeaine" – Rain }} === Näitlejana mujal === {{veergude loend|laius=32em| * 2015 MTÜ Ruusa kultuuri- ja noorteühing: Rahman / Tagamets "Lahvka" – Vladimir * 2015 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu: Tungal/Toots "Raha-haa-haa" – maskimüüja, aedviljamüüja, kokk, Egon, prints Peeter * 2015 Eesti Draamateater: Shakespeare / Vihmar "Romeo ja Julia" – Romeo/Tybalt * 2015 Tartu Uus Teater: Põllu "1987" – lollakas mees * 2017 Vanemuine: Campbell/Mäeots "Beatrice" – mängujuht, Pixie * 2017 Emajõe Suveteater: Luts/Põld/Mäeots "Tagahoovish" – Joel, Herbert * 2017 TÜVKA: Maasik "Südamerütm" – Silver * 2019 Apollo Productions: McCarten/Kordemets "Püksid maha!" – Urmas * 2019 Endla: Dickens/Maasik "Oliver Twist" – Bill Sikes * 2020 Karlova teater: Doyle/Seeder/Maasik "Baskerville'ide koer" – Jack Stapelton * 2022 Ugala: Dumas/Jonas "Kolm musketäri" – Louis XIII * 2025 Sagitario: Kivirähk/Saaremäe "Kalevipoeg" – Alevipoeg }} === Filmid ja telesarjad === {{veergude loend|laius=32em| * 2012 kriminaalsari: Maripuu “Kelgukoerad” – Toomas Mutli * 2015 kriminaalsari: Kordemets "Siberi võmm" – Märten Roo * 2015 krimikomöödia: Prosa "Kättemaksukontor" – Havo Viitan * 2015 komöödiasari: Maripuu "Takso" – Ekke, Harald * 2015 draamasari: Raag "Vabad mehed" – Robert Pärg * 2016 draamasari: Korjus "Vabad Mehed" – Robert Pärg * 2016 saatesari: Köösel "Eesti parim koolikokk" – erinevad sketšid * 2018 draamafilm: Rebane "Firebird" – Old Conscript * 2020 kriminaalsari: Reinthal "Eesti krimilood" – Ülev Popov }} === Lühifilmid === {{veergude loend|laius=32em| * 2012 Lühifilm: Roos “Momendid” – Oliver * 2013 TÜVKA lühifilm “Taara Usku” – Joobes Noormees * 2013 TÜVKA lühifilm “Mati” rež. Lennart Peep – Mihhail * 2014 BFM lühifilm: Roos “Perfection” – Mõrvar * 2014 BFM lühifilm: Volmer “Tosin küsimust Eesti kohta” – Loll Kustav * 2015 BFM lühifilm: Karits "Släkkerid" – Tuudur * 2015 BFM lühifilm: Zobel "Näljanädal" – Raudmets * 2015 BFM lühifilm: Reinup "Elas kord" – Ott * 2016 BFM lühifilm: Kramer "Peculiar Courage" – Uku * 2017 BFM lühifilm: Sepp "9mm" – Rene * 2020 TEMUFI lühifilm: Sarv "Disko" – Tom }} === Produtsendina TEMUFI-s === {{veergude loend|laius=32em| * 2016 "Tom Sawyeri seiklused" * 2017 "Lembitu – kuningas ilma kuningriigita" * 2018 "Toomas Nipernaadi" * 2019 "KIHK" * 2021 "Maakas" * 2022 "Einstein ja Margarita" * 2022 "U-TUBE" }} == Tunnustus == *2015 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] *2016 Monomaffia žürii eripreemia lavastusega "5 grammi sisemist rahu" *2016 Teatrifestivali NAKS eripreemia lavastusega "5 grammi sisemist rahu" *2017 Põhja-Sakala aastapreemia suvelavastuse "Lembitu – kuningas ilma kuningriigita" loomise eest *2017 Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia eduka lavastuse "Lembitu – kuningas ilma kuningriigita" loomise eest == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.teatermustkast.ee/liige/silver-kaljula/ Silver Kaljula. Teatri Must Kast veebisait] {{JÄRJESTA:Kaljula, Silver}} [[Kategooria:Eesti teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Eesti produtsendid]] [[Kategooria:Ugala]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 5quily3hv8t31r2czllf76dtuj0ijhi 0 476524 7167968 7159420 2026-06-05T16:23:57Z Velirand 67997 /* Los */ 7167968 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Lo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Lo". ==Lo== *[[Tove Lo]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (1987–) ==Loa== *[[Ken Loach]], Briti filmilavastaja (1936–) *[[John Loaring]], Kanada jooksja (1915–1969) ==Lob== *[[Roman Lob]], saksa laulja *[[Uladzimir Lobač]], valgevene folklorist (1972–) *[[Ivan Lobai]], Ukraina jalgpallur (1996–) *[[Andrei Lobanov]], Eesti vitraažikunstnik (1962–) *[[Valeri Lobanovskõi]], ukraina jalgpallitreener (1939–2002) *[[Monteiro Lobato]], Brasiilia kirjanik (1882–1948) *[[Nikolai Lobatševski]], vene matemaatik (1792–1856) *[[Mareks Lobe]], eesti laulja ja koorijuht *[[Mira Lobe]], Austria kirjanik (1913–1995) *[[Tim Lobinger]], Saksamaa teivashüppaja (1972–2023) *[[Ahto Lobjakas]], eesti poliitikaanalüütik ja kolumnist (1970–) *[[Artur Lobjakas]], eesti sporditegelane (1898–1983) *[[Kai Lobjakas]], eesti disainiajaloolane (1975–) *[[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (1942–2026) *[[Porfirio Lobo Sosa]], Hondurase poliitik (1947–) *[[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja (1982–) *[[Stanislav Lobotka]], slovaki jalgpallur (1994–) *[[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane (1979–) *[[Mihhail Lobov]], Venemaa jurist (1971–) *[[Lobsang Sangay]], Tiibeti eksiilvalitsuse juht (1968–) ==Loc== *[[Manuel Locatelli]], itaalia jalgpallur (1998–) *[[Hans Loch]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (1898–1960) *[[Ryan Lochte]], USA ujuja (1984–) *[[Andrew Lock]], Austraalia alpinist (1961–) *[[Gerhard Lock]], saksa muusikateadlane ja helilooja (1978–) *[[Hans-Gunter Lock]], saksa helilooja (1974–) *[[John Locke]], inglise filosoof (1632–1704) *[[Maki Samantha Lockington]], Cooki saarte kergejõustiklane (1990–) *[[Heather Locklear]], USA filminäitleja (1961–) *[[Tom Lockyer]], Walesi jalgpallur (1994–) *[[Dans Ločmelis]], Läti jäähokimängija (2004–) *[[Locrinus]], brittide kuningas *[[Angel Locsin]], Filipiinide näitleja, fotomodell, moekunstnik ja filmiprodutsent (1985–) ==Lod== *[[Robin Lod]], Soome jalgpallur (1993–) *[[Christoph Lode]], saksa kirjanik (1977–) *[[Claus Lode]], Lõo mõisnik (1609–1672) *[[Gustav von Lode]], Eestimaa ajaloolane (1633–1705) *[[David Lodge]], Suurbritannia kirjanik ja kirjandusteadlane (1935–2025) *[[John Lodge]], inglise muusik (1943–2025) *[[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Todd Lodwick]], USA kahevõistleja (1976–) ==Loe== *[[Godeke von Loe]], Aluliina komtuur 16. sajandil *[[Loeff von Loe]], Pärnu komtuur 16. sajandil *[[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)|Wolter von Loe]], Tallinna komtuur 15. sajandil *[[Wolter von Loe (Vindavi komtuur)|Wolter von Loe]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Christopher Loeak]], Marshalli Saarte poliitik (1952–2025) *[[Sébastien Loeb]], prantsuse rallisõitja (1974–) *[[Kelly Loeffler]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1970–) *[[Rita Loel]], eesti ajakirjanik ja naiskodukaitsja (1966–2012) *[[Vello Loemaa]], Eesti sõjaväelane (1951–) *[[Georg Loeschcke]], saksa filoloog ja kunstiajaloolane (1852–1915) *[[Johann Loewe]], saksa helilooja, laulja ja dirigent (1796–1869) *[[Frederick Loewe]], USA helilooja (1901–1988) *[[Jocelyne Loewen]], Kanada näitleja (1976–) *[[Franz Loewinson-Lessing]], mineraloog (1861–1939) ==Lof== *[[Hugh Lofting]], briti kirjanik (1886–1947) *[[Elizabeth Loftus]], Ameerika kognitiivpsühholoog (1944–) *[[Ruben Loftus-Cheek]], Inglismaa jalgpallur (1996–) ==Log== *[[Dan Logan]], Briti muusik (1985–) *[[William Edmond Logan]], Kanada geoloog ja geoloogiline kartograaf (1798–1875) *[[Anže Logar]], Sloveenia poliitik (1976–) *[[Agnese Logina]], Läti kultuuriteadlane, filmikuraator ja kriitik, kultuuripoliitika ekspert ja poliitik (1990–) *[[Valeri Loginov]], Eesti poksija (1939–1978) *[[Irakli Logua]], Venemaa jalgpallur (1991–) ==Loh== *[[Lindsay Lohan]], USA näitleja ja laulja (1986–) *[[Maria Lohela]], Soome poliitik (1978–) *[[Elmar Lohk]], eesti arhitekt (1901–1963) *[[Hans Lohk]], eesti arst ja diplomaat (1867–1942) *[[Juhan Lohk]], eesti muusikapedagoog, haridustegelane ja tõlkija (1898–1971) *[[Johann Lohmüller]], Riia linna ametnik, diplomaat, usu-uuendaja ja kroonik (suri 1560) *[[Helmuth Lohner]], Austria näitleja ja teatridirektor (1933–2015) *[[Anne Loho]], eesti laulja (1982–) *[[Gunnar Loho]], eesti muusikaprodutsent (1955–) *[[Mason Lohrei]], USA jäähokimängija (2001–) *[[Hinrich Lohse]], Saksamaa riigitegelane (1896–1964) *[[Oiva Lohtander]], soome näitleja, lavastaja ja dramaturg (1942–) *[[Reet Lohuaru]], eesti õpetaja, rahvatantsupedagoog ja noorsooliikumise tegelane (1906–1974) *[[Salme Lohuaru]], eesti pianist (1919–2014) ==Loi== *[[Stefan Loibl]], saksa jäähokimängija (1996–) *[[Endel Loide]], eesti kirjanik (1900–1987) *[[Rein-Karl Loide]], eesti füüsik (1942–) *[[Elmar Loige]], eesti arst (1922–2003) *[[Andres Loigom]], eesti muusik (1961–) *[[Robert Loigom]], eesti trummar (1992–) *[[Villem Loigom]], eesti disainer ja ettevõtja (1965–) *[[Helgi Loik]], eesti tõlkija (1950–2024) *[[Meeme Loik]], eesti tee-ehitusinsener (1935–) *[[Ramon Loik]], eesti julgeolekuspetsialist (1977–) *[[Rein Loik]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1950–) *[[Saima Loik]], eesti moekunstnik (1922–2011) *[[Tõnu Loik]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1875–1958) *[[Valerian Loik]], eesti maalikunstnik (1904–1986) *[[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja ja muusik (1945–2022) *[[Nathalie Loiseau]], Prantsusmaa kõrgkoolijuht, diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Aleksander Loit]], eesti-rootsi ajaloolane (1925–2021) *[[Aleksander Loit (arstiteadlane)|Aleksander Loit]], eesti-vene arstiteadlane (1932–2012) *[[Arnold Loit]], Eesti sõjaväelane (1908–1942) *[[Erhard Loit]], eesti poksija ja poksitreener (1908–1982) *[[Erich Loit]], eest vioolamängija ja dirigent (1928–2012) *[[Karoliine Loit]], eesti vehkleja (2000–) *[[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja (1977–2016) *[[Meelis Loit]], eesti vehkleja (1971–) *[[Tõnis Loit]], eesti filosoof (1929–2006) *[[Uno Loit]], eesti näitleja (1925–1984) *[[Inger Haldis Løite]], Norra poliitik (1958–) *[[Sander Loite]], eesti muusik (1985–) *[[Tiia-Ester Loitme]], eesti koorijuht (1933–) *[[Maris Loitmets]], eesti keraamik (1986–) *[[Wolfgang Loitzl]], Austria suusahüppaja (sündinud 1980) *[[Freddy Loix]], Belgia rallisõitja (1970–) ==Lok== *[[Loke Siew Fook]], Malaisia poliitik (1977–) *[[Artur Lokk]], eesti maalikunstnik (1928–1996) *[[Eve Lokk]], eesti metallikunstnik (1935–2006) *[[Harald Lokk]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1941) *[[Lembe Lokk]] eesti päritolu Prantsuse muusik (1975–) *[[Meelis Lokk]], eesti fotograaf (1955–) *[[Osvald Lokk]], Eesti sõjaväelane (1906–1980) *[[Peeter Lokk]], eesti koorijuht, muusikaõpetaja ja organist (1927–2014) *[[Tiina Lokk]], Eesti filmindustegelane ja poliitik (1955–) *[[Vibeke Løkkeberg]], norra näitleja ja režissöör (1945–) *[[Morten Løkkegaard]], Taani ajakirjanik, kommunikatsioonikonsultant, endine telesaatejuht ja poliitik (1964–) *[[Külli Lokko]], eesti kultuurikorraldaja, pedagoog ja koorijuht (1957–) *[[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (1957–2022) *[[Helen Lokuta]], eesti metsosopran (1975–) *[[Gustav Lokotar]], eesti laskur (1899–1969) *[[Priit Lokutšievski]], eesti korvpallur (1972–2025) ==Lol== *[[Renate Loll]], saksa füüsik (1962–) *[[Gina Lollobrigida]], itaalia filminäitleja (1927–2023) ==Lom== *[[Alekhsandre Lomaia]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1963–) *[[Kató Lomb]], ungari polüglott, tõlk ja tõlkija (1909–2003) *[[Marcelo Lomba]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Johan Lombak]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Vilhelm Lombak]], Eesti NSV riigitegelane (1892–1973) *[[Claude Lombard]], Belgia laulja (1945–2021) *[[Dave Lombardo]], USA-Kuuba muusik (1965–) *[[Bjørn Lomborg]], taani politoloog (1965–) *[[Cesare Lombroso]], itaalia kriminoloog (1836–1909) *[[Henri Dupuy de Lôme]], prantsuse mereväeinsener (1816–1885) *[[Mihhail Lomonossov‎]], vene teadlane (1711–1765) *[[Karl Lomp]], eesti laskur (1899–1941) *[[Maian Lomp]], eesti laulja (2000–) *[[Priit Lomp]], Eesti poliitik (1984–) *[[Signe Lomp]], eesti lavastuskunstnik (1969–) *[[Timo Lomp]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Bohumír Lomský]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1914–1982) *[[Mikheil Lomtadze]], gruusia päritolu rahvusvaheline ettevõtja (1975–) ==Lon== *[[Lon Nol]], Kambodža poliitik ja sõjaväelane (1913–1985) *[[Peeter Lond]], eesti bridžimängija (1942–) *[[Pavel Londak]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Fritz London]], juudi päritolu Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide füüsik (1900–1954) *[[Jack London]], USA kirjanik (1876–1916) *[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]], Briti jooksja (1905–1966) *[[Jack London (poksija)|Jack London]], inglise poksija (1913–1963) *[[Jack London (ettevõtja)|Jack London]], USA sõjaväelane ja ettevõtja (1937–2021) *[[Bernard Lonergan]], Kanada filosoof ja teoloog (1904–1984) *[[Loretta Long]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1940–) *[[Shane Long]], iiri jalgpallur (1987–) *[[Marianna Longa]], itaalia suusataja (1979–) *[[Baldassare Longhena]], itaalia arhitekt (1598–1682) *[[Luigi Longo]], Itaalia poliitik (1900–1980) *[[Christen Sørensen Longomontanus]], taani astronoom (1562–1647) *[[Eva Longoria]], USA filminäitleja (1975–) *[[Longos]], vanakreeka kirjanik *[[Michael Longfellow]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1994–) *[[Rjurik Lonin]], vepsa koduloo-uurija, rahvaluulekoguja ja kirjanik (1930–2009) *[[Sean Longstaff]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Paavo Lonkila]], soome murdmaasuusataja (1923–2017) *[[Inge Lønning]], norra teoloog ja poliitik (1938–) *[[Baldwin Lonsdale]], Vanuatu poliitik ja vaimulik (1950–2017) *[[Michael Lonsdale]], inglise-prantsuse päritolu filminäitleja (1931–2020) ==Loo== *[[Katrin Loo]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Kirile Loo]], eesti laulja (1960–2025) *[[Laine Loo]], eesti arst (1920–2018) *[[Martin Loo]], eesti jalgrattur (1988–) *[[Raine Loo]], eesti näitleja (1945–2020) *[[Rudolf Loo]], eesti maadleja (1902–1983) *[[Verner Loo]], eesti balletitantsija (1932–1997) *[[Ida Loo-Talvari]], eesti laulja (1901–1997) *[[Johannes Looaru]], eesti maadleja ja treener (1907–1995) *[[Håkan Loob]], Rootsi jäähokimängija (1960–) *[[Oliver Loode]], eesti ettevõtja ja soome-ugri liikumise aktivist (1974–) *[[Leopold Loodus]], Eesti sõjaväelane (1911–1967) *[[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (1937–2022) *[[Rein Loodus]], eesti kunstiteadlane (1931–2024) *[[Tarmo Loodus]], eesti poliitik (1958–) *[[Alvar Loog]], eesti teatri- ja kultuurikriitik (1975–) *[[Andrus Loog]], eesti arst (1963–) *[[Mart Loog]], eesti molekulaarbioloog *[[Priit Loog]], eesti näitleja (1984–) *[[Arnold Looga]], eesti muusik (1974–) *[[Robert Looga]], eesti arstiteadlane (1921–2015) *[[Siimu Loogma]], Eesti poliitik (1947–2011) *[[Georg Loogna]], eesti arstiteadlane (1914–2009) *[[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (1930–2022) *[[Vello Loogna]], eesti puhkpilliorkestrite dirigent (1940–2026) *[[Kairi Look]], eesti lastekirjanik (1983–) *[[Ademola Lookman]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Kalle Loona]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1947–2021) *[[Niini Loona]], eesti laulja ja näitleja (1903–1992) *[[Ele Loonde]], eesti muuseumitöötaja, ajakirjanik ja kommunikatsioonispetsialist (1997–) *[[Eero Loone]], eesti filosoof (1935–) *[[Leida Loone]], eesti ajaloolane (1911–1969) *[[Leiki Loone]], eesti matemaatik (1944) *[[Nigolas Loone]], eesti ajaloolane (1907–1937) *[[Oudekki Loone]], eesti politoloog ja režissöör (1979–) *[[Piret Loone]], eesti jurist USA-s (1973–) *[[Sander Loones]], Belga poliitik (1979–) *[[Ulvi Loonurm]], Eesti jurist, kohtunik (1956–) *[[Uno Loop]], eesti laulja (1930–2021) *[[Kristjan Looper]], eesti kommunist (sündis 1896) *[[Anatoli Loopman]], eestlasest vene filoloog (1905–1973) *[[August Loopmann]], eesti hüdroloog (1927–2001) *[[Viljar Loor]], eesti võrkpallur (1953–2011) *[[Gustav Loorberg]], eesti põllumees (1853–1937) *[[Aleksander Looring]], eesti ajaloolane ja jurist (1910–1942) *[[Lilian Looring]], eesti baleriin ja tantsupedagoog (1899–1963) *[[Altmar Looris]], eesti teatrijuht ja nukulavastaja (1952–) *[[Linnar Looris]], eesti balletilavastaja ja endine balletitantsija (1981–) *[[Arnold Loorits]], eesti maadleja (1931–1986) *[[Arvo Loorits]], eesti jalgrattur, suusataja, sõudja ja sporditegelane (1948–) *[[Eerik Loorits]], Eesti sõjaväelane (1903–1991) *[[Kristjan Loorits]], eesti filosoof *[[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (1944–2026) *[[Neeme Loorits]], eesti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Oskar Loorits]], eesti rahvaluuleteadlane (1900–1961) *[[Timo Loorits]], eesti sõudja (1974–) *[[Venno Loosaar]], eesti näitleja (1968–) *[[Jaagup Loosalu]], Eesti kirjastaja, ajakirjanik, põllumajandusteadlane ja poliitik (1898–1996) *[[Paavo Loosberg]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (1919–2015) *[[Jüri Loosme]], Eesti poliitik ja omavalitsustegelane (1887–1983) *[[Heiki Loot]], eesti jurist (1971–) *[[Joonas Loot]], Eesti sõjaväelane ja riigikaitsetegelane (1876–1942) *[[Johannes Loots]], hollandi kartograaf (suri 1726) *[[Ernst Lootsma]], eesti vaimulik (1908–1991) *[[Cornelia Lootsmann]], eesti harfist (1978–) *[[Värner Lootsmann]], Eesti poliitik (1945–) *[[Kersti Lootus]], eesti maastikuarhitekt (1953–) *[[Avo-Himm Looveer]], eesti arhitekt (1941–Tallinn) *[[Lia Looveer]], eestluse edendaja Austraalias (1920–2006) *[[Eduard Loovere]], Eesti politseinik (1884–1942) *[[Jüri Looväli]], Eesti poliitik (1897–1963) ==Lop== *[[Liina Loper]], eesti graafik ja tätoveerija (1987–) *[[Anthony Lopes]], portugali jalgpallur (1990–) *[[Éverton Lopes]], Brasiilia poksija (1988–) *[[José Azeredo Lopes]], Portugali õigusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Wagner Lopes]], Brasiilia päritolu Jaapani endine jalgpallur (1969–) *[[Álex López]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Diego López]], Hispaania jalgpallur (1981–) *[[Eric Lopez]], USA näitleja (1978–) *[[Héctor López]], Mehhiko poksija (1967–2011) *[[Javi López]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Jennifer Lopez]], USA laulja ja näitleja (1969–) *[[José María López]], Argentina vormelisõitja (1983–) *[[Pau López]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Patxi López]], baski päritolu Hispaania poliitik (1959–) *[[Amalia López Cabrera]], hispaania dagerrotüpist ja kutseline fotograaf (1837–1899) *[[Hugo López-Gatell Ramírez]], Mehhiko epidemioloog, õppejõud ja riigiametnik (1969–) *[[Andrés Manuel López Obrador]], Mehhiko poliitik (1953–) *[[Sandro Lopopolo]], itaalia poksija (1939–2014) *[[Margus Lopp]], eesti keemik (1949–) *[[Neeme Lopp]], eesti kirjandusteadlane (1980–) *[[Paul Loppenowe]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1826–1901) *[[Aleksei Lopuhhin]], Venemaa Keisririigi poliitik (1864–1928) *[[Jevdokija Lopuhhina]], Vene tsaarinna (suri 1731) *[[Natalja Lopuhhina]], baltisaksa päritolu Venemaa keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna õukonna riigidaam (1699–1763) *[[Gennadi Lopõrev]], Venemaa Föderaalse Julgestusteenistuse töötaja (1954–2023) ==Lor== *[[Jhilmar Lora]], Peruu jalgpallur (2000–) *[[Federico García Lorca]], hispaania näitekirjanik ja luuletaja (1898–1936) *[[Jon Lord]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (1941–) *[[Lorde]], Uus-Meremaa laulja ja laulukirjutaja (1996–) *[[Audre Lorde]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, romaanikirjanik, feminist ja aktivist (1934–1992) *[[Otar Lordkipanidze]], gruusia arheoloog (1930–2002) *[[Loreen]], Rootsi laulja (1983–) *[[Sophia Loren]], itaalia näitleja (1934–) *[[Viktors Lorencs]], läti näitleja ja stsenarist (1927–1992) *[[Chris Lorenz]], hollandi ajaloolane *[[Jürgen Lorenz]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Konrad Lorenz]], Austria zooloog ja etoloog (1903–1989) *[[Delfin Lorenzana]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik (1948–) *[[Ambrogio Lorenzetti]], itaalia kunstnik (suri 1348) *[[Caspar Franz Lorenzsonn]], tõlkija, ajakirjanik, köster ja eesti kirjanik (1811–1880) *[[Avo Lorents]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja sporditegelane (1929–1986) *[[Diana Lorents]], eesti suhtekorraldaja, televisioonidiktor ja -saatejuht *[[Peeter Lorents]], Eesti matemaatik ja poliitik (1951–) *[[Hendrik Lorentz]], hollandi füüsik (1853–1928) *[[Iny Lorentz]], saksa kirjanik (1949–) *[[Annemarie Lorentzen]], norra poliitik (1921–2008) *[[Ingeborg Lorentzen]] (1957–) *[[Haakon Lorentzen]] (1954–) *[[Ragnhild Lorentzen (Norra printsess)]], Norra printsess (1930–2012) *[[Ragnhild Lorentzen]], Norra printsessi tütar (1968–) *[[Woldemar August Lorentzen]], Eesti vaimulik (1875–1917) *[[Erhard Loretan]], Šveitsi alpinist (1959–2011) *[[Robertino Loreti]], itaalia laulja (1947–) *[[Peter Lorre]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -lavastaja (1904–1964) *[[Albert Lortzing]], saksa helilooja (1801–1851) *[[Johannes Lorup]], eesti klaasitööstur (1901–1943) ==Los== *[[Iker Losada]], Hispaania jalgpallur (2001–) *[[Ira Losco]], Malta laulja (1981–) *[[Hillar Loskit]], eesti poksija (1932–1974) *[[Juhan Loskit]], eesti keemik (1889–1951) *[[Pavel Loskutov]], Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja) (1969–) *[[Aleksejs Loskutovs]], Läti jurist ja poliitik (1962–) *[[Pál Losonczi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1919–2005) *[[Aleksei Lossev]], vene filosoof ja filoloog (1893–1988) *[[Eduard Friedrich Lossius]], Eesti vaimulik (1811–1870) *[[Johannes Lossius]], baltisaksa ajaloolane ja raamatukoguhoidja (1842–1882) *[[Nikolai Losski]], vene filosoof (1870–1965) *[[Arthur Lossmann]], Eesti sõjaväelane (1877–1972) *[[Eerik Lossmann]], eesti tehnikateadlane (1964–) *[[Jüri Lossmann]], eesti jooksja (1891–1984) *[[Joanna Lossow]], poola katoliku nunn (1908–2005) *[[Piotr Łossowski]], poola ajaloolane (1925–2025) ==Loz== *[[Anthony Lozano]], Hondurase jalgpallur (1993–) *[[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur (1995–) *[[Rafael Lozano]], Hispaania poksija (1970–) *[[Vlatko Lozanoski]], Makedoonia laulja (1985–) *[[Stasys Lozoraitis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1898–1983) ==Lot== *[[Lotta Lotass]], rootsi kirjanik ja kirjandusteadlane (1964–) *[[Emil Loteanu]], Moldova filmilavastaja (1936–2003) *[[Susanne Lothar]], saksa filminäitleja (1960–2012) *[[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]], Frangi keiser *[[Lothar II (Lotring)|Lothar II]], Lotharingia ehk Lotringi kuningas *[[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]], Saksa-Rooma keiser *[[Pierre Loti]], prantsuse kirjanik (1850–1925) *[[Sami Lotila]], soome ajakirjanik (1965–) *[[Alfred James Lotka]], Ameerika Ühendriikide biofüüsik (1880–1949) *[[Aleksei Lotman]], eesti bioloog (1960–) *[[Elen Lotman]], eesti filmioperaator (1981–) *[[Helena Lotman]], eesti näitleja (1991–) *[[Juri Lotman]], Eesti semiootik (1922–1993) *[[Kaja Lotman]], Eesti zooloog ja looduskaitsetegelane (1960–) *[[Lidija Lotman]], vene kirjandusteadlane (1917–2011) *[[Maria-Kristiina Lotman]], eesti klassikaline filoloog (1974–) *[[Mihhail Lotman]], eesti kirjandusteadlane ja semiootik (1952–) *[[Piret Lotman]], eesti raamatukogutegelane ja ajaloolane (1950–) *[[Rebekka Lotman]], eesti kirjandusteadlane, toimetaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–) *[[Silvia Lotman]], Eesti bioloog ja looduskaitsetegelane (1980–) *[[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur (1998–) *[[Hermann Lotze]], saksa filosoof, loogik, psühholoog ja semiootik (1817–1881) *[[Alexander Lott]], eesti õigusteadlane (1987–) *[[Asta Lott]], eesti näitleja (1927–1979) *[[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2024) *[[Raivo Lott]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Salme Lott]], eesti näitleja (1911–1994) *[[Toomas Lott]], eesti filosoof (1979–) *[[Lorenzo Lotto]], Põhja-Itaalia maalikunstnik (umbes 1480 – 1556) ==Lou== *[[Henry Loubscher]], Lõuna-Aafrika endine poksija (1936–) *[[Matti Louekoski]], soome poliitik ja pankur (1941–) *[[Lori Loughlin]], USA näitleja (1964–) *[[Aku Louhimies]], soome filmilavastaja ja stsenarist (1968–) *[[Cambridge'i prints Louis|Louis]], Cambridge'i prints (2018–) *[[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis II]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis II (Monaco)|Louis II]], Monaco vürst (1870–1949) *[[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)|Louis III]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis III Pime]], Alam-Burgundia kuningas ja Frangi keiser *[[Louis IV]], Lääne-Frangi kuningas (920–954) *[[Louis V]], Prantsusmaa (Lääne-Frangi) kuningas (suri 987) *[[Louis VII]], Prantsusmaa kuningas (1120–1180) *[[Louis VIII]], Prantsusmaa kuningas (1187–1226) *[[Louis IX]], Prantsusmaa kuningas (1214–1270) *[[Louis X]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1289–1316) *[[Louis XI]], Prantsusmaa kuningas (1423–1483) *[[Louis XII]], Prantsusmaa kuningas (1462–1515) *[[Louis XIII]], Prantsusmaa kuningas *[[Louis XIV]], Prantsusmaa kuningas (1638–1715) *[[Louis XV]], Prantsusmaa kuningas (1710–1774) *[[Louis XVI]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1754–1793) *[[Louis XVIII]], Prantsusmaa kuningas (1755–1824) *[[Louis Napoléon]], Bonaparte'i dünastia pea (1914–1997) *[[Édouard Louis]], prantsuse kirjanik ja sotsioloog (1992–) *[[Spyrídon Loúis]], kreeka kergejõustiklane (1873–1940) *[[Julia Louis-Dreyfus]], USA näitleja (1961–) *[[Louis-Philippe I]], Prantsusmaa kuningas (1773–1850) *[[printsess Louise, Argylli hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1848–1939) *[[Louise, kuninglik printsess, Fife'i hertsoginna]] (1867–1931) *[[Wessexi printsess Louise]], Briti kuningliku perekonna liige (1963–) *[[Louise Charlotte]], Taani printsess, Hessen-Kasseli maakrahvinna (1789–1864) *[[Pearlette Louisy]], Saint Lucia õpetaja ja haridustegelane (1946–) *[[Mamadou Lamine Loum]], Senegali poliitik (1952–) *[[João Lourenço]], Angola poliitik (1954–) *[[Jack R. Lousma]], USA astronaut (1936–) *[[Imran Louza]], Maroko jalgpallur (1999–) ==Lov== *[[Irén Lovász]], ungari laulja ja etnograaf (1961–) *[[Demi Lovato]], USA laulja ja näitleja (1992–) *[[Courtney Love]], USA muusik ja näitleja (1964–) *[[Faizon Love]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Kevin Love]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–) *[[Howard Phillips Lovecraft]], Ameerika Ühendriikide õudusulmekirjanik (1890–1937) *[[Cecilie Løveid]], norra kirjanik (1951–) *[[Arthur Lovejoy]], ameerika ajaloolane (1873–1962) *[[Ada Lovelace]], inglise programmeerija (1815–1852) *[[Alberto Lovell]], Argentina poksija (1912–1966) *[[Bernard Lovell]], inglise astronoom (1913–2012) *[[Guillermo Lovell]], Argentina poksija (1918–1967) *[[Jim Lovell]], USA astronaut (1928–2025) *[[Santiago Lovell]], Argentina poksija (1942–2002) *[[Tom Lovell]], USA maalikunstnik ja illustraator (1909–1997) *[[Jack Lovelock]], Uus-Meremaa jooksja (1910–1949) *[[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik ja aimekirjanik (1919–2022) *[[Richard Lovett]], inglise teadlane (1692–1780) *[[Jon Lovitz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[Alfonso Lovo Cordero]], Nicaragua poliitik (1927–2018) *[[Dejan Lovren]], Horvaatia jalgpallur (1989–) ==Low== *[[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (1953–2024) *[[Jonathan Lowe]], Briti filosoof (1950–2014) *[[Keith Lowe]], Suurbritannia kirjanik ja ajaloolane (1970–) *[[Adam Lowry]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Shane Lowry]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Matthew Lowton]], inglise jalgpallur (1989–) ==Loy== *[[Samuel Loyd]], USA mõistatustekoostaja (1841–1911) *[[Ignatius Loyola]], jesuiitide ordu rajaja (1491–1556) *[[Philippe Loys de Chéseaux]], Šveitsi astronoom (1718–1751) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Lo, Biograafiad]] 375r7fadoafkmjji9fde4bji9p3gqbv 0 482490 7168067 6693176 2026-06-05T20:43:40Z Velirand 67997 7168067 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Elektrougli | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Электроугли | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Электроугли,вид_с_высоты_птичьего_полёта.jpg | lipp = Flag_of_Elektrougli_(Moscow_oblast).png | lipu_link = [[Elektrougli lipp]] | vapp = Coat of Arms of Elektrougli (Moscow oblast).png | vapi_link = [[Elektrougli vapp]] | pindala = 4,5 | elanikke = 18 060 (2025) | laius = | pikkus = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Elektrougli''' on linn [[Moskva oblast]]is [[Noginski rajoon]]is, [[Elektrougli linnaasundus]]e keskus. Asub [[Moskva]]st 38 km idas. [[1899]]. aastal rajati Kudinovo küla lähedale Elektrougli tellisetehas. [[1934]] moodustati tehase lähedal asuvatest küladest Elektrougli töölisalev. [[1956]]. aastal sai Elektrougli linnaõigused. Linnas toodetakse tänapäevani telliseid, aga ka keraamilisi detaile ja kaableid. == Välislingid == *http://www.elugli.ru {{Moskva o linnad}} [[Kategooria:Moskva oblasti linnad]] ge2ruzunf88s9mhspmw5h67xwf8pu0n 0 483473 7168011 6314520 2026-06-05T18:01:13Z IvarGl 201039 7168011 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Raba-võiliblikas | staatus = | pilt = Colias palaeno 216034066.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Võiblikas]] ''Colias'' | liik = '''Raba-võiliblikas''' | binaarne = ''Colias palaeno'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1761 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Raba-võiliblikas''' (''Colias palaeno'') on [[põualibliklased|põualibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikalised|liblikas]]. 2017. aasta sügisel esitati raba-võiliblikas üheks [[Eesti rahvusliblikas|Eesti rahvusliblika]] kandidaadiks. == Nimetuse etümoloogia == Raba-võiliblikas on saanud eestikeelse nime oma peamise elupaiga järgi, [[Raba|rabad]]. Ladinakeelne nimetus ''palaeno'' pärineb antiikkreeka mütoloogiast ning viitab veenümfile [[Palaeno|Palaenole]]. == Välimus ja tunnused == Raba-võiliblika tiibade siruulatus on 42–54 mm. Tiibade ülakülg on helekollane kuni kahvatukollane ning ääristatud laia tumeda servavöödiga. Ees- ja tagatiiva keskosas paikneb väike tumedam laik. Tiibade alapool on kollakasroheline kuni rohekaskollane. Tagatiiva alapoolel asub hõbedase läikega valkjas täpp, mida ümbritseb pruunikas rõngas. Emased on tavaliselt isastest heledamad ning nende tiibade must servamuster võib olla vähem väljendunud. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=131}}</ref> Liik sarnaneb väliselt paljude teiste võiliblikatega, kuid raba-võiliblikat aitab ära tunda tagatiiva alapoolsel küljel paiknev hõbedane täpp ning seotus rabakooslustega.<ref name=":0" /><gallery mode="packed"> Fail:(MHNT) Colias palaeno - Majdan Kasztelański Pologne - male dorsal.jpg|♂ Fail:(MHNT) Colias palaeno - Majdan Kasztelański Pologne - male ventral.jpg|♂ △ Fail:Colias palaeno.female.jpg|♀ Fail:Colias palaeno poktussani female Syntype 01 ventral side ZSM.jpg|♀ △ </gallery> == Elupaik == Tegemist on tüüpilise soo- ja rabaliigiga. Teda võib kohata [[Madalsoo|madalsoodes]], [[Siirdesoo|siirdesoodes]], [[Rabamets|rabametsades]] ning teistel niisketel happelise pinnasega aladel. Liik eelistab avatud või hõreda puistuga elupaiku, kus kasvavad tema röövikute toidutaimed. Eestis on raba-võiliblikas levinud kogu maal ning rabades üsna tavaline.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=J. |eesnimi=Viidalepp |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=39}}</ref> == Levila == Raba-võiliblikas on holarktilise levikuga liik.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=J. |eesnimi=Viidalepp |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=205}}</ref> Ta on levinud [[Euroopa|Euroopas]], [[Põhja-Aasia|Põhja-Aasias]] ja [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]]. Euroopas esineb liik peamiselt boreaalses vööndis, [[Fennoskandia|Fennoskandias]] ja [[Baltimaad|Baltimaades]]<ref name=":0" />. Kesk-Euroopas leidub teda hajusalt, eriti Alpides ja teistes sobivates soo- ning mägipiirkondades<ref name=":0" />. [[Aasia|Aasias]] ulatub levila üle [[Siber|Siberi]] kuni [[Kaug-Ida|Kaug-Idani]], sealhulgas [[Sahhalin|Sahhalinini]] ja [[Jaapan|Jaapanini]], samuti esineb liik [[Hiina|Hiinas]] ja [[Korea|Koreas]]. == Rööviku areng == Röövikud toituvad peamiselt [[Sinikas|sinikast]], harvem ka teistest [[Kanarbikulised|kanarbikuliste]] sugukonna taimedest, näiteks [[Harilik jõhvikas|jõhvikas]] võu [[Harilik mustikas|mustikas]]. Munad paigutatakse üksikult toidutaime lehtedele. Röövikud arenevad suve jooksul ning talvituvad röövikuna. Kevadel jätkub toitumine ja areng, mille järel toimub nukkumine. Nukk kinnitub tavaliselt madalale taimestikule või samblale.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Lennuaeg == Eestis lendab raba-võiliblikas ühe põlvkonnana aastas. Valmikuid võib kohata juuni keskpaigast juuli lõpuni, üksikuid isendeid mõnikord ka augusti alguses. Lennuaeg sõltub kevade ja suve ilmastikutingimustest.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Viited == <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti liblikalised]] [[Kategooria:Põualibliklased]] ox8mfdwbxaoyv0vu2rv1j5exgoj289q 7168044 7168011 2026-06-05T19:43:59Z IvarGl 201039 7168044 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Raba-võiliblikas | staatus = | pilt = Colias palaeno 216034066.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Võiliblikas]] ''Colias'' | liik = '''Raba-võiliblikas''' | binaarne = ''Colias palaeno'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1761 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Raba-võiliblikas''' (''Colias palaeno'') on [[põualibliklased|põualibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikalised|liblikas]]. 2017. aasta sügisel esitati raba-võiliblikas üheks [[Eesti rahvusliblikas|Eesti rahvusliblika]] kandidaadiks. == Nimetuse etümoloogia == Raba-võiliblikas on saanud eestikeelse nime oma peamise elupaiga järgi, [[Raba|rabad]]. Ladinakeelne nimetus ''palaeno'' pärineb antiikkreeka mütoloogiast ning viitab veenümfile [[Palaeno|Palaenole]]. == Välimus ja tunnused == Raba-võiliblika tiibade siruulatus on 42–54 mm. Tiibade ülakülg on helekollane kuni kahvatukollane ning ääristatud laia tumeda servavöödiga. Ees- ja tagatiiva keskosas paikneb väike tumedam laik. Tiibade alapool on kollakasroheline kuni rohekaskollane. Tagatiiva alapoolel asub hõbedase läikega valkjas täpp, mida ümbritseb pruunikas rõngas. Emased on tavaliselt isastest heledamad ning nende tiibade must servamuster võib olla vähem väljendunud. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=131}}</ref> Liik sarnaneb väliselt paljude teiste võiliblikatega, kuid raba-võiliblikat aitab ära tunda tagatiiva alapoolsel küljel paiknev hõbedane täpp ning seotus rabakooslustega.<ref name=":0" /><gallery mode="packed"> Fail:(MHNT) Colias palaeno - Majdan Kasztelański Pologne - male dorsal.jpg|♂ Fail:(MHNT) Colias palaeno - Majdan Kasztelański Pologne - male ventral.jpg|♂ △ Fail:Colias palaeno.female.jpg|♀ Fail:Colias palaeno poktussani female Syntype 01 ventral side ZSM.jpg|♀ △ </gallery> == Elupaik == Tegemist on tüüpilise soo- ja rabaliigiga. Teda võib kohata [[Madalsoo|madalsoodes]], [[Siirdesoo|siirdesoodes]], [[Rabamets|rabametsades]] ning teistel niisketel happelise pinnasega aladel. Liik eelistab avatud või hõreda puistuga elupaiku, kus kasvavad tema röövikute toidutaimed. Eestis on raba-võiliblikas levinud kogu maal ning rabades üsna tavaline.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=J. |eesnimi=Viidalepp |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=39}}</ref> == Levila == Raba-võiliblikas on holarktilise levikuga liik.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=J. |eesnimi=Viidalepp |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=205}}</ref> Ta on levinud [[Euroopa|Euroopas]], [[Põhja-Aasia|Põhja-Aasias]] ja [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]]. Euroopas esineb liik peamiselt boreaalses vööndis, [[Fennoskandia|Fennoskandias]] ja [[Baltimaad|Baltimaades]]<ref name=":0" />. Kesk-Euroopas leidub teda hajusalt, eriti Alpides ja teistes sobivates soo- ning mägipiirkondades<ref name=":0" />. [[Aasia|Aasias]] ulatub levila üle [[Siber|Siberi]] kuni [[Kaug-Ida|Kaug-Idani]], sealhulgas [[Sahhalin|Sahhalinini]] ja [[Jaapan|Jaapanini]], samuti esineb liik [[Hiina|Hiinas]] ja [[Korea|Koreas]]. == Rööviku areng == Röövikud toituvad peamiselt [[Sinikas|sinikast]], harvem ka teistest [[Kanarbikulised|kanarbikuliste]] sugukonna taimedest, näiteks [[Harilik jõhvikas|jõhvikas]] võu [[Harilik mustikas|mustikas]]. Munad paigutatakse üksikult toidutaime lehtedele. Röövikud arenevad suve jooksul ning talvituvad röövikuna. Kevadel jätkub toitumine ja areng, mille järel toimub nukkumine. Nukk kinnitub tavaliselt madalale taimestikule või samblale.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Lennuaeg == Eestis lendab raba-võiliblikas ühe põlvkonnana aastas. Valmikuid võib kohata juuni keskpaigast juuli lõpuni, üksikuid isendeid mõnikord ka augusti alguses. Lennuaeg sõltub kevade ja suve ilmastikutingimustest.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Viited == <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti liblikalised]] [[Kategooria:Põualibliklased]] 6ujcocxo84uo5dtwmjkrp0l6qe8uej2 0 483520 7168050 6558044 2026-06-05T20:10:15Z IvarGl 201039 7168050 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Võiliblikas | pilt = Colias alfacariensis parapanisa male Paratype 02 dorsal side ZSM.jpg | pildi_seletus = [[Veeru-võiliblikas]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = '''Võiliblikas''' ''Colis'' | perekonna_autor = [[Fabricius]], 1807 | sünonüümid = Eurymus (Horsfield, 1829)<br> ''Ganura'' (Zetterstedt, 1839)<br> ''Scalidoneura'' (Butler, 1871)<br> ''Eriocolias'' (Watson, 1895)<br> ''Coliastes'' (Hemming, 1931)<br> ''Protocolias'' (Petersen, 1963)<br> ''Mesocolias'' (Petersen, 1963)<br> ''Neocolias'' (Berger, 1986)<br> ''Palaeocolias'' (Berger, 1986)<br> ''Eucolias'' (Berger, 1986)<br> ''Similicolias'' (Berger, 1986)<br> ''Paracolias'' (Berger, 1986)<br> }} '''Võiliblikas''' (''Colias'') on [[põualibliklased|põualibliklaste]] sugukonda kuuluv perekond [[liblikalised|liblikalisi]]. Perekonnas on umbes 80 liiki. Võiliblikate rohked liigid on eriti iseloomulikud tundra-, stepi- ja mägistepialadele. Neid leidub kõigil mandritel, välja arvatud Antarktises.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=204-205}}</ref> ==Liigid== * ''Colias adelaidae'' (Verhulst, 1991) * ''Colias aegidii'' (Verhulst, 1990) * ''Colias alfacariensis'' (Ribbe, 1905) – [[veeru-võiliblikas]] * ''Colias alexandra'' (W. H. Edwards, 1863) * ''Colias alpherakii'' (Staudinger, 1882) * ''Colias aquilonaris'' (Grum-Grshimailo, 1899) * ''Colias arida'' (Alpheraky, 1889) * ''Colias audre'' (Hemming, 1933) * ''Colias aurorina'' (Herrich-Schäffer, 1850) * ''Colias baeckeri'' (Kotzsch, 1930) * ''Colias behrii'' (W. H. Edwards, 1866) * ''Colias berylla'' (Fawcett, 1904) * ''Colias canadensis'' (Ferris, 1982) * ''Colias caucasica'' (Staudinger, 1871) * ''Colias chippewa'' (W. H. Edwards, 1872) * ''Colias chlorocoma'' (Christoph, 1888) * ''Colias christina'' (W. H. Edwards, 1863) * Colias christophi (Grum-Grshimailo, 1885) * ''Colias chrysotheme'' (Esper, 1781) * ''Colias cocandica'' (Erschoff, 1874) * ''Colias croceus'' (Geoffroy, 1785) – [[ruuge-võiliblikas]] * ''Colias dimera'' (Doubleday, 1847) * ''Colias diva'' (Grum-Grshimailo, 1891) * ''Colias dubia'' (Fawcett, 1906) * ''Colias electo'' (Linnaeus, 1763) * ''Colias elegans'' (Schultz, 1904) * ''Colias elis'' (Strecker, 1885) * ''Colias eogene'' (C. & R. Felder, 1865) * ''Colias erate'' (Esper, 1805) * ''Colias erschoffi'' (Alpheraky, 1881) * ''Colias eurytheme'' (Boisduval, 1852) * ''Colias euxanthe'' (C. & R. Felder, 1865) * ''Colias felderi'' (Grum-Grshimailo, 1891) * ''Colias fieldii'' (Menetries, 1855) * ''Colias flaveola'' (Blanchard, 1852) * ''Colias gigantea'' (Strecker, 1900) * ''Colias grumi'' (Alpheraky, 1897) * ''Colias harfordii'' (W. H. Edwards, 1877) * ''Colias hecla'' (Lefebvre, 1836) – [[lapi võiliblikas]] * ''Colias heos'' (Herbst, 1792) * ''Colias hofmannorum'' (Eckweiler, 2000) * ''Colias hyale'' (Linnaeus, 1758) – [[niidu-võiliblikas]] * ''Colias hyperborea'' (Grum-Grshimailo, 1899) * ''Colias interior'' (Scudder, 1862) * ''Colias johanseni'' (Troubridge & Philip, 1990) * ''Colias krauthii'' (Klots, 1935) * ''Colias lada'' (Grum-Grshimailo, 1891) * ''Colias ladakensis'' (Felder & Felder, 1865) * ''Colias leechi'' (Grum-Grshimailio, 1893) * ''Colias lesbia'' (Fabricius, 1775) * ''Colias libanotica'' (Lederer, 1858) * ''Colias marcopolo'' (Grum-Grshimailo, 1888) * ''Colias marnoana'' (Rogenhofer, 1884) * ''Colias meadii'' (W. H. Edwards, 1871) * ''Colias montium'' (Oberthür, 1886) * ''Colias mukana'' (Berger, 1981) * ''Colias myrmidone'' (Esper, 1781) – [[stepi-võiliblikas]] * ''Colias nastes'' (Boisduval, 1834) * ''Colias nebulosa'' (Oberthür, 1894) * ''Colias nilagiriensis'' (Felder, C & R Felder, 1859) * ''Colias nina'' (Fawcett, 1904) * ''Colias occidentalis'' (Scudder, 1862) * ''Colias palaeno'' (Linnaeus, 1761) – [[raba-võiliblikas]] * ''Colias pelidne'' (Boisduval & Le Conte, 1829) * ''Colias phicomone'' (Esper, 1780) – [[alpi-võiliblikas]] * ''Colias philodice'' (Godart, 1819) * ''Colias ponteni'' (Wallengren, 1860) * ''Colias pseudochristina'' (Ferris, 1989) * ''Colias regia'' (Grum-Grshimailo, 1887) * ''Colias romanovi'' (Grum-Grshimailo, 1885) * ''Colias sagartia'' (Lederer, 1869) * ''Colias scudderii'' (Reakirt, 1865) * ''Colias shahfuladi'' (Clench & Shoumatoff, 1956) * ''Colias sieversi'' (Grum-Grshimailo, 1887) * ''Colias sifanica'' (Grum-Grshimailo, 1891) * ''Colias staudingeri'' (Alpheraky, 1881) * ''Colias stoliczkana'' (Moore, 1882) * ''Colias tamerlana'' (Staudinger, 1897) * ''Colias thisoa'' (Menetries, 1832) * ''Colias thrasibulus'' (Fruhstorfer, 1908) * ''Colias thula'' (Hovanitz, 1955) * ''Colias tibetana'' (Riley, 1922) * ''Colias tyche'' (Böber, 1812) * ''Colias viluiensis'' (Menetries, 1859) * ''Colias wanda'' (Grum-Grshimailo, 1907) * ''Colias wiskotti'' (Staudinger, 1882) == Eesti liigid == * ''Colias hyale'' (Linnaeus, 1758) – [[niidu-võiliblikas]] * ''Colias palaeno'' (Linnaeus, 1761) – [[raba-võiliblikas]] == Galerii == <gallery> Colias.aurorina.heldreichi.mounted.jpg| ''[[Colias aurorina heldreichi]]'', ♂ (MHNT) Colias christophi - Tadjikistan Russie - male dorsal.jpg |''[[Colias christophi]]'', ♂ (MHNT) Colias myrmidone myrmidone - Stará Turá Slovaquie - male dorsal.jpg| ''[[Colias myrmidone]]'', ♂ Male Orange Sulphur Megan McCarty18.jpg| ''[[Colias eurytheme]]'', ♂ (MHNT) Colias croceus - Durfort Tarn France - male dorsal.jpg | ''[[Colias croceus]]'', ♂ (MHNT) Colias croceus f. helice - Wyzyna, Okolice Polska - female dorsal.jpg|''[[Colias croceus]] f. helice'', ♂ (MHNT) Colias chrysotheme chrysotheme - Érd Hongrie - male dorsal.jpg| ''[[Colias chrysotheme|Colias chrysotheme,]]'' ♂ Female Clouded Sulphur Megan McCarty42.jpg| ''[[Colias philodice]],'' ♀ Colias philodice white form.jpg| ''[[Colias philodice|Colias philodice,]]'' ♀ ''f.alba'' Male Clouded Sulphur Megan McCarty40.jpg| ''[[Colias philodice]]'', ♂ (MHNT) Colias alfacariensis - Novy Jicin, Moravie Tchéquie - female dorsal.jpg| ''[[Colias alfacariensis]]'', ♀ (MHNT) Colias hyale - Novy Jicin Moravie Czech Republic - male dorsal.jpg| ''[[Colias hyale]]'', ♂ (MHNT) Colias hyale - Novy Jicin Moravie Czech Republic - female dorsal.jpg| ''[[Colias hyale]]'', ♀ (MHNT) Colias palaeno - Majdan Kasztelański Pologne - male dorsal.jpg| ''[[Colias palaeno]]'', ♂ Colias palaeno.female.jpg| ''[[Colias palaeno]]'', ♀ (MHNT) Colias Phicomone - Pic d'Aneto Espagne - male dorsal.jpg| ''[[Colias phicomone]]'', ♂ (MHNT) Colias Phicomone - Sestriere Italia - female ventral.jpg|''[[Colias phicomone]]'', ♀ </gallery> == Viited == [[Kategooria:Põualibliklased]] 5lsg5dshsc4q5e0t3isok58q98uqwg7 0 486981 7167973 7091368 2026-06-05T16:34:07Z Sillerkiil 58396 7167973 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=november}}{{Keeletoimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=november}} [[Fail:Blasting of a chimney at the former Henninger Brewery in Frankfurt am Main, Germany.jpg|pisi|Korstna lõhkamine [[Frankfurt|Frankfurd]]is Saksamaal 2006. aastal]] [[Fail:2023-09-10_Sprengung_Schornstein_Leipzig-Südvorstadt.webm|pisi|170 m kõrguse korstna õhkimine 2023. aasta sügisel [[Leipzig|Leipzigis]]. Video alguses kostab õhkimise hoiatussignaal]] '''Hoone lõhkamine''' ehk '''implosioonimine''' on [[lammutamine|lammutustöö]]de variant, mille puhul ehitis purustatakse [[lõhkematerjal]]e kasutades. Plahvatusohtliku materjali strateegiline paigutus ja detoneerimise ajastamine peab toimuma nii, et loetud sekundite jooksul variseks ehitis kokku oma koormuse all, lammutades seeläbi iseend ja minimeerides füüsilist kahju ehitise lähiümbrusele. Tegelik termini kasutus „implosioon“, viitamaks ehitise lammutustööle on nimetatud ebatäpselt. Nii nimetati näiteks 1515 Tower, West Palm Beach, Florida lammutustööd. ==Ajalugu== [[Lõhkeainete tehnoloogia]] areng on ühe osana tihedalt seotud [[ehitusimplosioon]]i ajalooga. [[File:Wyndford Demolition.webm|thumb|Wyndfordi kolme hoone lõhkamine 2025. aastal]] [[Lõhkamistöö]]de algusaegadel kasutati töödel [[Püssirohi|püssirohtu]]. [[Püssirohi]] leiutati [[9. sajand]]il [[Hiina]]s ja levis [[Euraasia]]sse [[13. sajand]]i lõpuks. Üks varasemaid dokumenteeritud püüdeid ehitust implosioonida oli [[1773]] [[Holy Trinity Cathedral]]i lammutustööd [[Waterford]]is [[Iirimaa]]l. Selleks kasutati 68 kg püssirohtu, mis oli tolle aja kohta väga suur lõhkeainekogus. Madala kiirusega plahvatusaine kasutamine tõi endaga kaasa kõrvulukustava plahvatuse, mis viis koondatult hoone kohese purunemiseni.<ref name="dwN7m" /> 19. sajandi lõpus nägi püstitamist – ja lõpuks vajadust lammutada – esimesed pilvelõhkujad, millel olid keerukad struktuurid, mis võimaldades neile suuremat kõrgust. See viis teistele kaalutlustele hoonete, lõhkeainetega lammutamisele nagu töötajate ja pealtvaatajate turvalisus ning kahjustuste piiramisel. Selle pärast võeti kasutusele Rootsi inseneri ja keemiku Alfred Nobeli leiutis dünamiit. Dünamiit on kiire lõhkeaine, mis põhineb nitroglütseriini stabiliseeritud kujul. Laenates põhiliselt tehnikat, mis olid kasutusel kaevandustes kivimite purustamisel. Hoone lammutamises kasutati seda paljude väikeste laengute astmeliseks detonatsiooniks, mis osutus rohkem tõhusamaks hoone implosiooni meetodi poole. Teise maailmasõja järel hakkasid Euroopa lammutuseksperdid, kes kogesid tohutute ülesehitustööde käigus, tihedas linnaalas, koguma praktilisi teadmisi ja kogemusi suurte struktuuride maha lammutamiseks, kahjustamata sellega kaasnevaid omadusi. <ref name=":0" /> See viis lammutus tööstuse tekkimiseni, mis kasvas ja tõusis XX sajandi teisel poolel. Samal ajal arendati efektiivsemate lõhkeainet, nagu RDX ja mitteelektriliste päästikusüsteemide väljatöötamist, kombineerituna tollasel perioodil, millal laialdaselt kasutati hoone implosiooni lõhkemismeetodina. Samal perioodil kasvas ka avalikkuse huvi kontrollitud hoone demineerimise vallas. Oktoobris 1994, kui Pennsylvania osariigis Philadelphias lammutati Sears Merchandise Center, korraldati sel puhul mälestusüritus, kuhu kogunes 50 000 inimest (sh ka meeleavaldajad), esinesid ansamblid ja töötasid tänavakaubandusettevõtted.<ref name=":0" /><ref name="IXzDl" /> Kontrollitult juhitud lammutamise meisterlikkuse juurutamine viis maailmarekordini Seattle Kingdome'i lammutamisele 26. märtsil 2000. 1997. aastal Royal Canberra haigla lammutamisel Austraalias Canberras kogeti katastroofi, kui põhihoone ei varisenud täielikult kokku ja seda tuli hakata käsitsi lammutama. Eriti halvasti läks see, et lõhkeainete detoneerimisel lendasid ehitise tükid 500 m kaugusele rahva sekka, ehkki seda oli peetud ohutuks kauguseks. Selle tagajärjel suri üks 12-aastane tüdruk ja üheksa inimest sai viga. Suuri müüritise ja metallitükke leiti isegi 650 m kauguselt lammutamisobjektist.<ref name="4qHEk" /> 13. detsembril 2009 lammutati 31-korruseline lõpuni ehitamata elamu Ocean Tower USA Texase osariigis South Padre Islandi linnas. Tornelamut hakati ehitama 2006. aastal, kuid ehituse käigus hakkas see ebatasaselt vajuma. 2008. aastal, kui selgus, et hoonet pole võimalik päästa, selle ehitus peatati. Arvatakse, et see on üks kõrgemaid toestatud hooneid, mis on üldse õhitud.<ref name="oniBp" /><ref name="9NOFo" /> == Kuidas töötab lõhkamine == Lõhkamise teel lammutuse peamine idee on väga lihtne: kui eemaldada mõni kindel oluline osa hoone tugistruktuurist, langeb ehitise ülemineosa selle punkti kohalt selle hoone peale, mis asetseb selle punkti all. Kui ülemine osa on piisavalt raske, siis purunedes ehitise alumiste osade peale märkimisväärse jõuga, ning põhjustab seeläbi ehitises olulisi suuri purunemisi. Lõhkeained on purunemisele üksnes päästikuks, gravitatsioon on see, mis töö ära teeb. Lammutustöödel paigutavad lõhkajad lõhkeaineid paljudesse ehitise kõrgusmärkidesse nii, et ehitise struktuurid langeksid iseenestele mitmetest punktidest. Kui kõik on planeeritud ja täide viidud korrektselt, on kogu lõhkeainetest tekkiv kahju koos langeva ehitusmaterjaliga piisav, et koosmõjul purustada terve hoone täielikult, nii et puhastustöid tegevatel meeskondadel oleks vaja likvideerida vaid soovitud tasemeni purustatud killustikku. Et lammutada hoone ohutult, peavad lõhkajad kaardistama hoone nii, et iga elemendi implosiooni toimuks ettenähtud järkjärgulise ajakava kohaselt. Esimene samm selleks on uurida hoone arhitektuurseid plaane, kui on võimalik, teha seejärel kindlaks, millises järjekorras on hoone kokku pandud. Seejärel käib lõhkamismeeskond hoone läbi (ka mitu korda), et kontrollida iga korruse tugistruktuure ja võtta neid andmeid arvesse lõhkamise ettevalmistamisel. Olles kogunud piisava koguse töömaterjale, lõhke meeskond töötab välja „tegevuskava“. Tuginedes eelnevale kogemusele samasuguste ehitistega, otsustatakse, milliseid lõhkeaineid kasutada, kuidas need ehitisse paigutada ning kuidas ajastada lõhkeainete detoneerimine. Mõnel juhul võivad lõhkajad teha hoone konstruktsiooniosadest 3D-mudelid, et testida nende peal virtuaalselt oma tegevusplaani sobivust. Põhiline väljakutse, et tuua ehitis maadligi on kontrollida millisel viisil ehitis langeb. Ideaaljuhul lõhke meeskond on suuteline ehitise maha kukutama ühele poole, kas siis parkimisplatsile või mujale avatud alale. Seda liiki plahvatust on kõige lihtsam ette valmistada ja enamasti osutub see ka ohutuimaks. Ehitise langetamine sarnaneb rohkem puu langetamisega. Et kukutada hoone põhja poole, detoneerivad lõhkajad lõhkeaineid esimesena põhjapoolsel küljel, samal viisil tehes sisselõike puule põhjapoolsele küljele sooviga langetada puu samas suunas. Lõhkajad võivad ka kindlustada ehitise tugisambaid terastrossidega, nii et tugisambad on tõmmatud piirseisundis kuni purunemiseni. Mõnikord on ehitis ümbritsetud säilitamist vajavatest ehitistest, sel juhul jätkavad lõhkajad tõelise implosiooniga, lammutades hoone nii, et hoone variseks otse alla oma jalajäljele (kogu ehitusalusele alale, millel ehitis asus). Selline lähenemisviis vajab spetsiifilisi oskusi, mida valdavad vähesed lammutusettevõtted maailmas. Lõhkajad lähenevad igale projektile natuke erinevalt, kuid põhiline idee on mõelda ehitisest kui eraldiseisvatel tugitornidest koosnevast kollektsioonist. Lõhkajad asetavad lõhkeainete kogumid nii, et iga tugitorn langeks ehitise keskosa poole. Ligikaudu samal viisil kui lõhkajad sooviksid kukutada ehitist ühele poole ning seaksid lõhkeained ainult ühele konstruktsiooni küljele. Kui lõhkeained on lõhatud õiges järjekorras, langevad tugitornid üksteise vastu ja kogu ehituspraht koguneb ehitise keskmesse. Teine võimalus on detoneerida ehitise keskmes olevaid tugisambad enne välimisi tugisambaid nii, et ehitise külgmised osad langeksid ehitise keskmesse. Üldisemalt lähenedes lõhkajad lõhkavad põhilised suuremad tugisambad alumistel korrustel ning seejärel mõningad ülemistel korrustel. Näiteks 20-korruselises hoones võivad lõhkajad lõhata kandepostid esimesel ja teisel korrusel ja samuti 12. ja 15. korrusel.<ref name="wHOzJ" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Brent Blanchard|URL=http://www.implosionworld.com/history.html|Pealkiri=A History of Structural Demolition in America|Väljaanne=|Aeg=11.02.2002:|Kasutatud=|arhiivimisaeg=1.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201044248/http://www.implosionworld.com/history.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="dwN7m">{{Netiviide|Autor=Dick Grogan|URL=https://www.irishtimes.com/news/pillars-of-the-church-may-save-the-nave-1.80866|Pealkiri=Pillars of the church may save the nave|Väljaanne=|Aeg=11.06.1997|Kasutatud=}}</ref> <ref name="IXzDl">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.controlled-demolition.com/seattle-kingdome|Pealkiri=Seattle Kingdome|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-11-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171119071421/http://www.controlled-demolition.com/seattle-kingdome|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="4qHEk">{{Netiviide|Autor=Shane G. Madden|URL=http://www.courts.act.gov.au/magistrates/dec/bender/Sect01.htm|Pealkiri=General Chronology and Overview|Väljaanne=1999|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2009-06-09|arhiivimisurl=http://webarchive.loc.gov/all/20090609035707/http://www.courts.act.gov.au/magistrates/dec/bender/Sect01.htm|url-olek=robot: teadmata}}</ref> <ref name="oniBp">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.liveleak.com/view?i=5b3_1261953820|Pealkiri=Tallest reinforced concrete structure ever imploded|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="9NOFo">{{Netiviide|Autor=Corey Ryan (Valley Morning Star)|URL=http://www.brownsvilleherald.com/ocean-tower-implodes-into-pile-of-rubble/article_2e4e7f40-ee52-5075-b204-74ef8b38526d.html|Pealkiri=Ocean Tower implodes into pile of rubble|Väljaanne=14,12, 2009|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="wHOzJ">{{Netiviide|Autor=Tom Harris|URL=https://science.howstuffworks.com/engineering/structural/building-implosion.htm|Pealkiri=How Building Implosions Work|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> }} [[Kategooria:Lõhkamine]] [[Kategooria:Ehitus]] q42gp99g7u18wt5a9htz62n9wkrecmk 0 494127 7168027 6693155 2026-06-05T18:40:28Z Velirand 67997 7168027 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Dorogomilovo | nimi1_keel = vene | nimi1 = Дорогомилово | lipp = Flag_of_Dorogomilovo_District.png | lipu_link = [[Dorogomilovo lipp]] | vapp = Coat of Arms of Dorogomilovo (municipality in Moscow).png | vapi_link = [[Dorogomilovo vapp]] | pindala = 7,93 | elanikke = 76571 | elanikke_seis = 2025 | asendikaart = Venemaa/Moskva (keskosa) }} '''Dorogomilovo''' on rajoon (munitsipaalringkond) [[Moskva]]s, mis kuulub [[Lääne haldusringkond]]a. [[Kategooria:Moskva rajoonid]] 9g49i25ztsb7ionieotcj8eqzd8fku3 0 496607 7168139 5015570 2026-06-06T06:17:29Z Sillerkiil 58396 7168139 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} [[Fail:YIT logo.svg|pisi|Ettevõtte logo]] '''YIT Oyj''' on Soome ehitus[[kontsern]]. Selle peakontor asub [[Helsingi]]s. Kontserni ajalugu ulatub aastasse [[1912]]. Praegusel kujul tegutseb ettevõte alates [[1987]]. Ettevõtte aktsiad on noteeritud [[Helsingi börs]]il. Eestis tegutseb ettevõtte tütarettevõte [[YIT Ehitus]]. 2018. aasta seisuga tegutseb ettevõte 11 riigis kokku umbes 11 000 töötajaga. {{OMXH25}} [[Kategooria:Soome ettevõtted]] [[Kategooria:Ehitusettevõtted]] oof09q6f7750ysi8bmn35jc8wi5dm36 0 498055 7168106 5553152 2026-06-05T22:28:36Z Ollin Masa 227337 7168106 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Paloma San Basilio, Atlantic City, NJ, 1992 (3375281651).jpg|pisi|Paloma San Basilio (1992)]] '''Paloma Cecilia San Basilio Martínez''' (esinejanimega '''Paloma San Basilio'''; sündinud 22. novembril 1950) on hispaania [[laulja]]. [[1985. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Hispaaniat lauluga "La fiesta terminó", mis kogus 36 punkti ja saavutas 14. koha. {{Hispaania esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}, {{JÄRJESTA:San Basilio, Paloma}} [[Kategooria:Hispaania lauljad]] [[Kategooria:Hispaania esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] lfog7byfnycqiqa0c73j0fe3a87ea6e 0 509513 7168075 7158660 2026-06-05T21:00:05Z Kuriuss 38125 Actors Lab Tallinn 7168075 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ingrid Margus.jpg|pisi|Ingrid Margus lavastuses "Praegu pole aeg armastamiseks" (2020)]] '''Ingrid Margus''' (sündinud [[5. jaanuar]]il [[1994]] [[Tartu]]s) on eesti näitleja. ==Haridus== Ta on lõpetanud [[2013]]. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i, kus õppis humanitaarklassis. Seejärel õppis ta [[Tallinna Ülikool]]is filosoofiat (2013–2014) ning lõpetas [[2018]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i näitleja erialal (28. lend).<ref>[https://eamt.ee/lavakooli-lopetasid-28-lend-ja-magistrikursus/ Lavakooli 28. lend.]</ref> Ta on täiendanud end [[New York|New Yorgis]] Lee Strasbergi teatri- ja filmiinstituudis (2019) ning [[Los Angeles]]es Sharon Chatteni (2022) ja Ivana Chubbucki stuudios (2023). ==Töö ja muu erialane tegevus== Ingrid Margus on vabakutseline näitleja. Näitlejana sai ta tuntuks telesarjas "Lõks" (2018),<ref>Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8188793/ingrid-margus-vahel-sa-tunned-juba-kaugelt-ara-inimese-kellega-on-mingi-pikem-teema-ajada Ingrid Margus: vahel sa tunned juba kaugelt ära inimese, kellega on mingi pikem teema ajada] Postimees Naine, 10.02.2025.</ref> kus ta kehastas mõrvarühma juhti Maria Holmi.<ref>Priit Pullerits. [https://naine.postimees.ee/4489897/arteri-suur-intervjuu-ingrid-margus-naitlemine-opetab-inimesi-paremini-moistma Arteri suur intervjuu! Ingrid Margus: Näitlemine õpetab inimesi paremini mõistma] Postimees, 19.05.2018.</ref> 2025. aastal oli ta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] parima telesarja naisnäitleja auhinna nominent Inriidi rolli eest draamasarjas "Minu küla".<ref>[https://www.efis.ee/l/filmivaldkonna-inforuum/efta-filmivaldkonnna-nominendid-ja-auhinnavoitjad EFTA filmivaldkonna nominendid ja auhinnavõitjad 2017-2026] Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 20.05.2026.</ref> Margus on juhtinud [[Kanal 11]]-s ilu- ja elustiilisaadet "Hooaeg" (2022–2023)<ref>Ketlin Kruse. [https://elu24.postimees.ee/7636549/uued-tuuled-naitleja-ingrid-margus-paneb-end-proovile-saatejuhi-rollis Uued tuuled ⟩ Näitleja Ingrid Margus paneb end proovile saatejuhi rollis] Postimees/Elu24, 05.11.2022.</ref> ja ETV-s saatesarja "Tähtede seis. Eesti Laul 2024"<ref>[http://jupiter.err.ee/1609173739/tahtede-seis-eesti-laul-2024 Tähtede seis. Eesti Laul 2024] ERR Jupiter. Vaadatud 20.05.2026.</ref>. Lisaks on ta sisse lugenud [[audioraamat]]uid ja filmidublaaži. 2025. aasta lõpus asutas ta näitlejate koolitusstuudio Actors Lab Tallinn, mille eesmärk on lihvida filmides ja telesarjades läbi lüüa soovivate näitlejate eriala- ja turundusoskusi ning ette valmistada neid edukaks konkureerimiseks rahvusvaheliste filmiprojektide ''casting''<nowiki/>'utel.<ref>[https://actorslabtallinn.com/#about-us About us / Ingrid Margus] Actors Lab Tallinn. Vaadatud 05.06.2026.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2018). == Looming == === Telesarjarolle === * 2017 "[[Papad mammad]]" – laulja * 2017 "[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]" – noor Anna * 2018–2019 "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – mõrvarühma juht Maria Holm * 2018 "[[Litsid]]" – Alice * 2020 "[[Kättemaksukontor]]" – Rahel Oodo * 2021 "[[Naiste sõda (seriaal)|Naiste sõda]]" – Alice * 2023 "[[Minu küla]]" – Inriid * 2023 "[[Papsid (telesaade)|Papsid]]" – Mia === Filmirolle === * 2014 "[[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]]" – klassi õpilane * 2016 "[[Päevad, mis ajasid segadusse]]" – Marta * 2017 "[[Sangarid]]" – episoodiline roll * 2018 "[[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]]" – Hanna * 2019 "[[Klassikokkutulek 3. Ristiisad]]" – Hanna * 2020 "See räägib pulmast", lühifilm – pruut * 2021 "Vaikusetu", lühifilm – Bea * 2024 "Dr Sanderi uneteraapia" – Bea<ref>[https://www.imdb.com/name/nm8735476/ Ingrid Margus.] IMDb.</ref> === Teatrirolle === * 2017 "Kogudus", [[Von Krahli Teater]] – Ingrid * 2017 "Õpetatud naised", Eesti Draamateater – Armande, Martine * 2017 "Praegu pole aeg armastamiseks", R.A.A.A.M. – Alkmene * 2018 "Eesti mängud. TÖNK", Lavastusprojektid – esitaja * 2018 "Richard³", [[Paide Teater]] – leedi Anne ja 1. mõrvar * 2018 "12 vihast", [[Tartu Uus Teater]] – teine kohtunik * 2020 "Üleminekuaja inimesed", [[Vaba Lava]] – esitaja * 2020 "On the Edge: Nahkhiire varjus" (ürituste sari), Vaba Lava * 2020 "Minu Georg Ots", [[R.A.A.A.M.]] – Maia * 2020 "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu", Lavastusprojektid – Sirje ja Žürii liige * 2021 "Juudit", [[VAT Teater]] – Susanna * 2021 "Error 403", Vaba Lava – armuke<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4946 Ingrid Margus]. Eesti Teatri Agentuur.</ref> * 2023 "Korvpall on saatanast", Manosun – dr Magda * 2025 "Läbikäidav magamistuba", Art Management Group – Dorothey == Isiklikku == Noorpõlves tegeles Ingrid Margus kümme aastat [[võistlustants]]uga ja on tegutsenud ka modellina.<ref>[https://naine.postimees.ee/4490599/imeilus-ingrid-margus-valdib-rolle-mis-ekspluateerivad-tema-ilu Imeilus Ingrid Margus väldib rolle, mis ekspluateerivad tema ilu]. Postimees Naine, 18.05.2018.</ref> Ta on harrastanud [[taiji|''taiji''<nowiki/>'d]], [[Ratsutamine|ratsutamist]], [[talisuplus]]t<ref>Triin Kordes. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120105566/jaanalinnust-kaunitariks-ingrid-margus-olen-uhke-oma-pikkade-jalgade-ule Jaanalinnust kaunitariks! Ingrid Margus: olen uhke oma pikkade jalgade üle] Kroonika/Delfi, 03.12.2022.</ref> ja mäesuusatamist ning talle meeldib reisida Aasias (nt [[India]]s, [[Tai]]s ja [[Bali]]l).<ref>Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8188793/ingrid-margus-vahel-sa-tunned-juba-kaugelt-ara-inimese-kellega-on-mingi-pikem-teema-ajada Ingrid Margus: vahel sa tunned juba kaugelt ära inimese, kellega on mingi pikem teema ajada] Postimees Naine, 10.02.2025.</ref> Tal on olnud paariaastane suhe muusik [[Ikevald Rannap]]iga<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82321333/kuidas-armus-martin-saar-naitlejatari Kuidas armus Martin Saar näitlejatari?] Kroonika/Delfi, 17.02.2018.</ref> ja kümmekond aastat (kuni 2026. aastani) kestnud kooselu kunstnik [[Martin Saar]]ega.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120584683/naitleja-ingrid-margus-laks-pikaaegsest-kallimast-lahku Suhe läbi! Näitleja Ingrid Marguse kümme aastat kestnud kooselu lõppes] Kroonika/Delfi, 18.05.2026.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [[Priit Pullerits]]. [https://naine.postimees.ee/4489897/arteri-suur-intervjuu-ingrid-margus-naitlemine-opetab-inimesi-paremini-moistma Arteri suur intervjuu! Ingrid Margus: Näitlemine õpetab inimesi paremini mõistma] naine.postimees.ee, 19. mai 2018 * [[Kethi Uibomägi]]. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120175978/kuula-naitleja-ingrid-margus-ilu-nimel-peab-ka-natukene-kannatama Näitleja Ingrid Margus: ilu nimel peab ka natukene kannatama]. eestinaine.delfi.ee, 28. juuli 2023 * Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/7977918/pildid-ingrid-margus-avaldab-suurimad-ilukatsetused-nagin-valja-nagu-tulnukas Ingrid Margus avaldab suurimad ilukatsetused: nägin välja nagu tulnukas]. digiajakirjad.postimees.ee, 17. märts 2024 {{JÄRJESTA:Margus, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 7y8e20oefu2g01g6w1qeu4v12ndv0dc 0 511832 7168142 7085458 2026-06-06T06:33:49Z Kuriuss 38125 7168142 wikitext text/x-wiki '''Innovatsiooni juhtimine''' on [[innovatsiooniprotsess]]i teadlik kujundamine. Innovatsioon hõlmab nii uute teadussaavutuste kui ka juba olemasolevate teadmiste, oskuste ja tehnoloogiate uudsel moel juhtimist ja kasutamist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andresoo, J.|pealkiri=Innovatsiooni juhtimine teadmusmahukas organisatsioonis Eesti Rahvusraamatukogu näitel.|aasta=2013|koht=Taru|kirjastus=Magistritöö|lehekülg=20}}</ref> ==Innovatsiooni juhtimise raamistik== Innovatsiooni juhtida on võimalik üksnes siis, kui teatakse, mida selle all mõeldakse ja kuidas ettevõte, organisatsioon või kogu riik seda strateegiliste eesmärkide nimel rakendada saab. Innovatsiooni juhtimise raamistik hõlmab kuut aspekti.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hernandez, M.L.|pealkiri=Basic concepts of innovation and innovation management.|aasta=2010|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> === 1. Innovatsiooni strateegia === Esmalt tuleb otsustada, kui suurt innovatsiooni vajatakse ning milline on sobiv tasakaal loovuse ja väärtuse säilitamise vahel, inkrementaalse ja radikaalse innovatsiooni vahel, tehnoloogilise ja ärilise innovatsiooni vahel ning sisemise ja välise innovatsiooni vahel. Innovatsioon viiakse läbi enamasti järgmistel eesmärkidel: * Tootmisettevõtete puhul on innovatsiooni eesmärgiks tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse tõstmine * Teenindusasutuste innovatsiooni eesmärgiks on kaasaegse kvaliteetse teenuse pakkumine * Teadusasutuste innovatsiooni eesmärgiks on lahenduste pakkumine ettevõtetele Strateegia võib põhineda erinevatel innovatsioonimudelitel, millest levinumad on järgmised: * Lineaarne innovatsioonimudel on enim kasutatud ning järgib liini teadus- ja arendustegevus -> tootmine-turundus -> klient. * Sidusmudel ehk kolmanda põlvkonna mudel kujutab tehnoloogilist innovatsiooni seoses ühiskonna ja tehniliste ja tootmiskeskkonna vajadustega. * Innovatsioonimudel JIT- (''just in time'') juurutusprotsess ideest turunduseni kätkeb ajadimensiooni, mil integreeritud ja paralleelne arendusprotsess toimivad koos ega anna võimalust kiirendada teadmus- ja arendusmahuka toote turuletoomist, kuna tulemus ei ole ette teada. === 2. Innovatsiooni organisatsioon === Organisatsiooni aspektist on oluline arutleda selle üle, kus on innovatsioon juba loodud ning kus võiks seda edasi luua ning mis tüüpi innovatsiooni on vaja luua, et innovatsioonil oleks suurim edu. Innovatsiooni on defineeritud väga laialt, kuid aja jooksul on seda järjest täpsustatud. Kui kõige esmased innovatsiooni määratlused käsitlesid seda vaid erasektori tootmistegevuse kontekstis, siis tänapäeval on levinud seisukoht, et innovatsioon võib ilmneda igas majandussektoris, kaasa arvatud avalik sektor.<ref>{{Raamatuviide|autor=OECD|pealkiri=Oslo Manual. Guidelines for Collecting and Interpreting Innovation Data. 3 rd ed|aasta=2005|koht=Paris|kirjastus=OECD|lehekülg=}}</ref> Innovatsioonide uudsus ja ulatuse määr võivad olla väga erinevad, mistõttu on tekkinud vajadus innovatsiooni tüpologiseerida. ==== Innovatsiooni tüpoloogiad ==== Tüpoloogiad sõltuvad uudsuse tasemest ja väljundist, mida kategoriseeritakse järgmiselt: * Toote või teenuse innovatsioon * Tehnoloogia või protsessiinnovatsioon * Organisatsiooni-innovatsioon * Turundusinnovatsioon === 3. Innovatsiooni süsteemid === Süsteemide all mõeldakse protsesse, meeskonda, võrgustikke jms, mis on kohandatud innovatsiooni elluviimiseks. Innovatsiooniprotsesside juhtimisel on oluline organisatsioonikultuur. Organisatsioonide võime eristuda ja edeneda ning sealjuures ellu jääda sõltub sellest, kui tõhusalt suudavad nad integreerida teadmusjuhtimise praktikaid innovatsiooni juhtimise praktikatega ja kui suurel määral suudavad nad innovatsiooni eesmärgil oma teadmust rakendada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Gupta, R.K.|pealkiri=Innovation in Organizations. A Review of the Role of Organizational Learning and Knowledge Management.|aasta=2009|koht=|kirjastus=Global Business Review|lehekülg=}}</ref> ====Innovatsiooniprotsessi etapid==== Innovatsiooniprotsess on tinglikult jaotunud nelja etappi: * Võimaluste märkamine * Vahendite leidmine * Algatuse arendamine * Loodud väärtuse säilitamine ==== Innovatsiooniprotsessi ulatus<ref>{{Raamatuviide|autor=Henderson, R.M. Clark K.B|pealkiri=Architectural Innovation: The Reconfiguration of Existing Product Technologies and the Failure of Established Firms|aasta=1990|koht=|kirjastus=Administrative Science Quarterly|lehekülg=}}</ref> ==== Innovatsiooni võib teha erinevas mahus. Innovatsioone liigitatakse järgmiselt: * Põhjalik ehk radikaalne innovatsioon, kus toode materjal või metoodika on täiesti uus * Lisandus ehk inkrementaalne innovatsioon, mis hõlmab väikesi lisandusi * Arhitektuuriinnovatsioon – muudatus on tehtud ühes komponendis * Moodulinnovatsioon – muutub idee, füüsilisi detaile eriti ei puudutata Innovatsioon ei ole alati otseselt seotud tehnoloogiliste platvormidega vaid võivad olla ka näiteks kogukonda kaasavad, vms. === 4. Innovatsioonimõõdikud === Innovatsioonimõõdikud kirjeldavad sisendeid, täideviimise protsesse, väljundeid ja tulemusi nagu müügikasv, ärikasum, palgakasv. Mõõdikud on arvuliselt määratletavad. === 5. Innovatsiooni õppimine === Eristatakse viit etappi<ref>{{Netiviide|Autor=Hernandez, M.L.|URL=https://www.etsisi.upm.es/sites/default/files/Avisos/ModuloII.pdf|Pealkiri=Basic concepts of innovation and innovation management.|Väljaanne=Ericsson|Aeg=2010|Kasutatud=10.06.2018}}</ref>: * tehnoloogiad, * elluviimine, * segmenteerimine, * efektiivsus, * kaasuvad lisandid. === 6. Innovatsiooni kultuur === Innovatsiooni kultuuri iseloomustavad järgmised märksõnad: loovus, mitmekesisus, kommunikatsioon, motivatsioon, koostöö, initsiatiiv, riskivõtmine ja teadmiste jagamine. Innovaatiline mõtlemisviis algab juhtkonna tasandil ning levib alumistele tasanditele. Innovatsioonile orienteeritus on organisatsioonikultuuri üks osa, mis sisaldab järgmisi komponente<ref>{{Netiviide|Autor=Langdon, M.|URL=http://www.innovationmanagement.se/wp-content/uploads/pdf/CreatingInnovationCulture.pdf|Pealkiri=Creating the Innovation Culture. Geniuses, Champison, and Leadres.|Väljaanne=InnovationLabs|Aeg=2007|Kasutatud=10.06.2018|arhiivimisaeg=19.06.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180619212912/http://innovationmanagement.se/wp-content/uploads/pdf/CreatingInnovationCulture.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref>: * innovatsioonile orienteeritud motivatsioon; * innovaatilised kompetentsid; * käitumine innovaatilistes situatsioonides; * juhtimise stiil ja kvaliteet, mis määravad innovatsiooni kliima. Ettevõtte innovaatiline kultuur on mõtlemise ja käitumise viis, mis loob, arendab ja kinnistab väärtusi ja suhtumist, mis võivad edendada, omandada ja toetada ideid ning muutusi, mis parandavad ettevõtte funktsioneerimist ja efektiivsust isegi siis, kui need lähevad vastuollu konventsionaalsete mõtteviiside ja traditsioonidega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Szczespanska- Wozczyna, K.|pealkiri=Competencies, entrepreneurship and innovation in the theory and practice of management|aasta=2014|koht=Poola|kirjastus=Scientific Publishing of University of Dabrowa Gornicza|lehekülg=}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Innovatsioon]] [[Kategooria:Juhtimine]] 1zhffobi74gjbwihjusctb82txnp4sx 0 512406 7168037 7152240 2026-06-05T19:28:17Z Astromaailm 76538 7168037 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nõmme IV laulu- ja tantsupäev (2018).jpg|pisi|Nõmme IV laulu- ja tantsupäev 2018. aastal]] [[Pilt:Nõmme V laulu- ja tantsupäev.jpg|pisi|Nõmme V laulu- ja tantsupäeva rongkäik 2022. aastal]] '''Nõmme laulupäeva''' peeti [[Nõmme linn|Nõmme]] linnas aastail 1926–1934 iga nelja aasta tagant suvel. Traditsiooni taaselustasid ja täiendasid tantsukavaga Tallinna Nõmme linnaosa vabatahtlikud 2018. aastal. Esimene laulupäev toimus ajal, mil Nõmme ei olnud veel linn, 11. juulil 1926. Osales kaks orkestrit ja 11 koori, osalejaid oli kokku umbes 600. Nõmme II laulupäev toimus 22. juunil 1930 ja sellest võttis osa juba 28 koori. III laulupäev toimus 23.–24. juunil 1934 ning sellega tähistati ühtaegu ka [[võidupüha]]. Siis oli osavõtjaid üle 7000 ja aukülalisena osales ka sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner|Johan Laidoner.]]<ref>[https://malevkond.ee/nomme-malevkond-ja-nomme-laulu-ja-tantsupaev/ Nõmme malevkond]</ref> Muutunud poliitiliste olude tõttu katkes laulupäeva traditsioon aastakümneteks. 2018. aasta 17. juunil korraldasid Nõmme kogukonna vabatahtlikud [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. aastapäeva]] ürituste raames Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva. See toimus [[Vabaduse park|Vabaduse pargis]] Tähe kõlakojas. Kui varasematel pidudel ainult lauldi, siis nüüd lisandus lauludele ka tantsukava. Esinejad olid Nõmme koolide laulukoorid ja rahvatantsurühmad, naiskoorid ning täiskasvanute rahvatantsurühmad. Muusikat tegi [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a orkester.<ref>[http://nommesonumid.blogspot.com/2018/06/nomme-iv-laulu-ja-tantsupaev-ootab.html Nõmme IV laulu- ja tantsupäev]</ref> Nõmme V laulu- ja tantsupäev motoga "Nõmme läbi aegade" toimus 4. juunil 2022 Nõmmel Vabaduse pargis Tähe kõlakojas. Kontserdile eelnes Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri hommikune äratus Nõmme suuremates kauplemiskohtades, vanasõidukite näitus ja lipu õnnistamine. Laulupäeva esinejate rongkäiku alustasid vanasõidukite näitusel osalenud autod ja lõpetas isesõitev buss. Kontserdil kanti ette 32 laulu ja tantsu, esinesid Nõmme koolide koorid ja rahvatantsurühmad, naiskoorid, segakoorid, Tallinna Tehnikaülikooli meeskoor ja täiskasvanute rahvatantsurühmad. Muusikat tegi Kaitseliidu Tallinna maleva orkester. Õhtu lõpetas pärimusmuusika ansambel [[Duo Ruut]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220601210550/https://nommeltp.ee/ Laulu- ja tantsupäeva koduleht, arhiiv]</ref> Nõmme VI laulu- ja tantsupäev, mis oli pühendatud Nõmmele linnaõiguse andmise 100. aastapäevale, toimus 30. mail 2026 Nõmmel Vabaduse pargis Tähe kõlakojas. Lugude vahele kõlasid tekstid Nõmme eri piirkondade ajaloost. Kontserdile eelnes Kaitseliidu Tallinna maleva hommikune äratus Nõmme eri paigus ja rongkäik mööda kontserdipaika ümbritsevaid tänavaid.<ref>[https://nommeltp.ee/ajakava-copy/ Laulu- ja tantsupäeva koduleht, ajakava]</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nommesona19340602.2.23 Nõmme III laulupäev] * [https://nommeltp.ee Nõmme laulu- ja tantsupäeva koduleht] [[Kategooria:Nõmme linnaosa]] oo4p2fdzd1ash6brd4qprq4mzf34e19 7168038 7168037 2026-06-05T19:32:57Z Astromaailm 76538 7168038 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nõmme IV laulu- ja tantsupäev (2018).jpg|pisi|Nõmme IV laulu- ja tantsupäev 2018. aastal]] [[Pilt:Nõmme V laulu- ja tantsupäev.jpg|pisi|Nõmme V laulu- ja tantsupäeva rongkäik 2022. aastal]] '''Nõmme laulupäeva''' peeti [[Nõmme linn|Nõmme]] linnas aastail 1926–1934 iga nelja aasta tagant suvel. Traditsiooni taaselustasid ja täiendasid tantsukavaga Tallinna Nõmme linnaosa vabatahtlikud 2018. aastal. Esimene laulupäev toimus ajal, mil Nõmme ei olnud veel linn, 11. juulil 1926. Osales kaks orkestrit ja 11 koori, osalejaid oli kokku umbes 600. Nõmme II laulupäev toimus 22. juunil 1930 ja sellest võttis osa juba 28 koori. III laulupäev toimus 23.–24. juunil 1934 ning sellega tähistati ühtaegu ka [[võidupüha]]. Siis oli osavõtjaid üle 7000 ja aukülalisena osales ka sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner|Johan Laidoner.]]<ref>[https://malevkond.ee/nomme-malevkond-ja-nomme-laulu-ja-tantsupaev/ Nõmme malevkond]</ref> Muutunud poliitiliste olude tõttu katkes laulupäeva traditsioon aastakümneteks. 2018. aasta 17. juunil korraldasid Nõmme kogukonna vabatahtlikud [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. aastapäeva]] ürituste raames Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva. See toimus [[Vabaduse park|Vabaduse pargis]] Tähe kõlakojas. Kui varasematel pidudel ainult lauldi, siis nüüd lisandus lauludele ka tantsukava. Esinejad olid Nõmme koolide laulukoorid ja rahvatantsurühmad, naiskoorid ning täiskasvanute rahvatantsurühmad. Muusikat tegi [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a orkester.<ref>[http://nommesonumid.blogspot.com/2018/06/nomme-iv-laulu-ja-tantsupaev-ootab.html Nõmme IV laulu- ja tantsupäev]</ref> Nõmme V laulu- ja tantsupäev motoga "Nõmme läbi aegade" toimus 4. juunil 2022 Nõmmel Vabaduse pargis Tähe kõlakojas. Kontserdile eelnes Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri hommikune äratus Nõmme suuremates kauplemiskohtades, vanasõidukite näitus ja lipu õnnistamine. Laulupäeva esinejate rongkäiku alustasid vanasõidukite näitusel osalenud autod ja lõpetas isesõitev buss. Kontserdil kanti ette 32 laulu ja tantsu, esinesid Nõmme koolide koorid ja rahvatantsurühmad, naiskoorid, segakoorid, Tallinna Tehnikaülikooli meeskoor ja täiskasvanute rahvatantsurühmad. Muusikat tegi Kaitseliidu Tallinna maleva orkester. Õhtu lõpetas pärimusmuusika ansambel [[Duo Ruut]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220601210550/https://nommeltp.ee/ Laulu- ja tantsupäeva koduleht, arhiiv]</ref> Nõmme VI laulu- ja tantsupäev, mis oli pühendatud Nõmmele linnaõiguse andmise 100. aastapäevale, toimus 30. mail 2026 Nõmmel Vabaduse pargis Tähe kõlakojas. Lugude vahele kõlasid tekstid Nõmme eri piirkondade ajaloost. Kontserdile eelnes Kaitseliidu Tallinna maleva hommikune äratus Nõmme eri paigus, laulu- ja tantsupäeva lipu õnnistamine ning rongkäik mööda kontserdipaika ümbritsevaid tänavaid.<ref>[https://nommeltp.ee/ajakava-copy/ Laulu- ja tantsupäeva koduleht, ajakava]</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nommesona19340602.2.23 Nõmme III laulupäev] * [https://nommeltp.ee Nõmme laulu- ja tantsupäeva koduleht] [[Kategooria:Nõmme linnaosa]] li0zw2dxo4djlgculfbjl5zuguet1dh 7168039 7168038 2026-06-05T19:33:34Z Astromaailm 76538 7168039 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nõmme IV laulu- ja tantsupäev (2018).jpg|pisi|Nõmme IV laulu- ja tantsupäev 2018. aastal]] [[Pilt:Nõmme V laulu- ja tantsupäev.jpg|pisi|Nõmme V laulu- ja tantsupäeva rongkäik 2022. aastal]] '''Nõmme laulupäeva''' peeti [[Nõmme linn|Nõmme]] linnas aastail 1926–1934 iga nelja aasta tagant suvel. Traditsiooni taaselustasid ja täiendasid tantsukavaga Tallinna Nõmme linnaosa vabatahtlikud 2018. aastal. Esimene laulupäev toimus ajal, mil Nõmme ei olnud veel linn: 11. juulil 1926. Osales kaks orkestrit ja 11 koori, osalejaid oli kokku umbes 600. Nõmme II laulupäev toimus 22. juunil 1930 ja sellest võttis osa juba 28 koori. III laulupäev toimus 23.–24. juunil 1934 ning sellega tähistati ühtaegu ka [[võidupüha]]. Siis oli osavõtjaid üle 7000 ja aukülalisena osales ka sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner|Johan Laidoner.]]<ref>[https://malevkond.ee/nomme-malevkond-ja-nomme-laulu-ja-tantsupaev/ Nõmme malevkond]</ref> Muutunud poliitiliste olude tõttu katkes laulupäeva traditsioon aastakümneteks. 2018. aasta 17. juunil korraldasid Nõmme kogukonna vabatahtlikud [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. aastapäeva]] ürituste raames Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva. See toimus [[Vabaduse park|Vabaduse pargis]] Tähe kõlakojas. Kui varasematel pidudel ainult lauldi, siis nüüd lisandus lauludele ka tantsukava. Esinejad olid Nõmme koolide laulukoorid ja rahvatantsurühmad, naiskoorid ning täiskasvanute rahvatantsurühmad. Muusikat tegi [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a orkester.<ref>[http://nommesonumid.blogspot.com/2018/06/nomme-iv-laulu-ja-tantsupaev-ootab.html Nõmme IV laulu- ja tantsupäev]</ref> Nõmme V laulu- ja tantsupäev motoga "Nõmme läbi aegade" toimus 4. juunil 2022 Nõmmel Vabaduse pargis Tähe kõlakojas. Kontserdile eelnes Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri hommikune äratus Nõmme suuremates kauplemiskohtades, vanasõidukite näitus ja lipu õnnistamine. Laulupäeva esinejate rongkäiku alustasid vanasõidukite näitusel osalenud autod ja lõpetas isesõitev buss. Kontserdil kanti ette 32 laulu ja tantsu, esinesid Nõmme koolide koorid ja rahvatantsurühmad, naiskoorid, segakoorid, Tallinna Tehnikaülikooli meeskoor ja täiskasvanute rahvatantsurühmad. Muusikat tegi Kaitseliidu Tallinna maleva orkester. Õhtu lõpetas pärimusmuusika ansambel [[Duo Ruut]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220601210550/https://nommeltp.ee/ Laulu- ja tantsupäeva koduleht, arhiiv]</ref> Nõmme VI laulu- ja tantsupäev, mis oli pühendatud Nõmmele linnaõiguse andmise 100. aastapäevale, toimus 30. mail 2026 Nõmmel Vabaduse pargis Tähe kõlakojas. Lugude vahele kõlasid tekstid Nõmme eri piirkondade ajaloost. Kontserdile eelnes Kaitseliidu Tallinna maleva hommikune äratus Nõmme eri paigus, laulu- ja tantsupäeva lipu õnnistamine ning rongkäik mööda kontserdipaika ümbritsevaid tänavaid.<ref>[https://nommeltp.ee/ajakava-copy/ Laulu- ja tantsupäeva koduleht, ajakava]</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nommesona19340602.2.23 Nõmme III laulupäev] * [https://nommeltp.ee Nõmme laulu- ja tantsupäeva koduleht] [[Kategooria:Nõmme linnaosa]] h4gzgmpljflbo7k3haxusy0tfqh1nt4 0 513533 7167879 7167159 2026-06-05T12:50:40Z Teomees 97479 7167879 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br/>Coupe du Monde de la FIFA 2026<br>Copa Mundial de la FIFA 2026 | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri= | võõrustaja = [[Ameerika Ühendriigid]]<br>[[Kanada]]<br>[[Mehhiko]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = [[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]] | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. maailmameistrivõistlused [[jalgpall]]is, mis toimuvad [[juuni]]s ja [[juuli]]s [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Mänge võõrustavad 16 [[Põhja-Ameerika]] linna ning see on esimene kord, kui jalgpalli maailmameistrivõistlusi korraldavad kolm riiki. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV]] ja [[Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril 1974. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist 1998. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- ! scope="col" | Linn ! scope="col" | Staadion ! scope="col" | Mahutavus ! scope="col" class="unsortable" | Pilt |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi]] linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | '''94&nbsp;000''' | [[File:Cowboys stadium inside view 4.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | '''83&nbsp;000''' | [[File:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | '''82&nbsp;500''' | [[File:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | '''75&nbsp;000''' | [[File:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' | '''73&nbsp;000''' | [[File:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | '''72&nbsp;000''' | [[File:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' | '''71&nbsp;000''' | [[File:Entering Levi's Stadium.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | '''70&nbsp;000''' | [[File:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' | '''69&nbsp;000''' | [[File:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | '''69&nbsp;000''' | [[File:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' | '''65&nbsp;000''' | [[File:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|frameless|Gillette Stadium]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | '''65&nbsp;000''' | [[File:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | '''54&nbsp;000''' | [[File:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | '''53&nbsp;500''' | [[File:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | '''48&nbsp;000''' | [[File:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' | '''45&nbsp;000''' | [[File:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|frameless]] |} == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimub 11. juunil 2026 Méxicos Estadio Azteca staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval Inglewoodis SoFi staadionil, vastaseks [[Paraguai]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> a.Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; b.Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; c.Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] {{Riigi ikoon|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šveits}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] {{Riigi ikoon|Katar}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Haiti}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šotimaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] {{Riigi ikoon|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] {{Riigi ikoon|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Elevandiluurannik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Holland}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Belgia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Egiptus}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uus-Meremaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] {{Riigi ikoon|Iraan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Hispaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uruguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Prantsusmaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Senegal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraak}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Norra}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] {{Riigi ikoon|Iraak}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] {{Riigi ikoon|Senegal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Argentina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Alžeeria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] {{Riigi ikoon|Austria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Portugal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kongo DV}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Colombia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] {{Riigi ikoon|Usbekistan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[Mexico City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] {{Riigi ikoon|Kongo DV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{Viited}} {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] 5617kq9csfy7du6m56svd8ypx1e5q5m 7167887 7167879 2026-06-05T13:08:42Z Teomees 97479 7167887 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br/>Coupe du Monde de la FIFA 2026<br>Copa Mundial de la FIFA 2026 | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri= | võõrustaja = [[Ameerika Ühendriigid]]<br>[[Kanada]]<br>[[Mehhiko]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = [[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]] | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. maailmameistrivõistlused [[jalgpall]]is, mis toimuvad [[juuni]]s ja [[juuli]]s [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Mänge võõrustavad 16 [[Põhja-Ameerika]] linna ning see on esimene kord, kui jalgpalli maailmameistrivõistlusi korraldavad kolm riiki. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV]] ja [[Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril 1974. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist 1998. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- ! scope="col" | Linn ! scope="col" | Staadion ! scope="col" | Mahutavus ! scope="col" class="unsortable" | Pilt |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi]] linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | '''94&nbsp;000''' | [[File:Cowboys stadium inside view 4.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | '''83&nbsp;000''' | [[File:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | '''82&nbsp;500''' | [[File:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | '''75&nbsp;000''' | [[File:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' | '''73&nbsp;000''' | [[File:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | '''72&nbsp;000''' | [[File:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' | '''71&nbsp;000''' | [[File:Entering Levi's Stadium.JPG|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | '''70&nbsp;000''' | [[File:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' | '''69&nbsp;000''' | [[File:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | '''69&nbsp;000''' | [[File:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' | '''65&nbsp;000''' | [[File:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|frameless|Gillette Stadium]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | '''65&nbsp;000''' | [[File:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | '''54&nbsp;000''' | [[File:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | '''53&nbsp;500''' | [[File:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | '''48&nbsp;000''' | [[File:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|frameless]] |- ! style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' | '''45&nbsp;000''' | [[File:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|frameless]] |} == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimub 11. juunil 2026 Méxicos Estadio Azteca staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval Inglewoodis SoFi staadionil, vastaseks [[Paraguai]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> a.Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; b.Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; c.Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] {{Riigi ikoon|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šveits}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] {{Riigi ikoon|Katar}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Haiti}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šotimaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] {{Riigi ikoon|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] {{Riigi ikoon|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Elevandiluurannik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Holland}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Belgia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Egiptus}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uus-Meremaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] {{Riigi ikoon|Iraan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Hispaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uruguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Prantsusmaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Senegal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraak}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Norra}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] {{Riigi ikoon|Iraak}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] {{Riigi ikoon|Senegal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Argentina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Alžeeria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] {{Riigi ikoon|Austria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Portugal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kongo DV}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Colombia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] {{Riigi ikoon|Usbekistan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[Mexico City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] {{Riigi ikoon|Kongo DV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Inglismaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Horvaatia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ghana}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Panama}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] {{Riigi ikoon|Ghana}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Panama}} [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Viited == {{Viited}} {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] qdap94zpgjv3ccsn6qhawjwod1csxn8 0 526830 7168249 6715485 2026-06-06T09:52:01Z Raamaturott 56450 7168249 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Saúl | pilt = Loko-AM2018 (4).jpg | pildi_suurus = 200px | pildiallkiri = Saúl (2018) | täisnimi = Saúl Ñíguez Esclápez | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1994|11|21|df=y}} | sünnilinn = [[Elche]] | sünnimaa = Hispaania | pikkus = 184 cm | positsioon = [[poolkaitsja]] | koduklubi = [[CR Flamengo|Flamengo]] | särginumber = 8 | noorteaastad1 = 2006–2008 | noorteklubi1 = [[Real Madrid C.F.|Real Madrid]] | noorteaastad2 = 2008–2010 | noorteklubi2 = [[Atlético Madrid]] | aastad1 = 2010–2013 | klubi1 = [[Atlético Madrid B]] | mänge1 = 70 | väravaid1 = 8 | aastad2 = 2012–2025 | klubi2 = [[Madridi Atlético]] | mänge2 = 295 | väravaid2 = 30 | aastad3 = 2013–2014 | klubi3 = → [[Rayo Vallecano]] (laenul) | mänge3 = 34 | väravaid3 = 2 | aastad4 = 2021–2022 | klubi4 = → [[Chelsea FC|Chelsea]] (laenul) | mänge4 = 10 | väravaid4 = 0 | aastad5 = 2024–2025| klubi5 = → [[Sevilla FC|Sevilla]] (laenul) | mänge5 = 24 | väravaid5 = 1 | aastad6 = 2025–| klubi6 = [[CR Flamengo|Flamengo]] | mänge6 = 22 | väravaid6 = 0 | koondiseaastad1 = 2009 | koondis1 = Hispaania U16 | koondisemänge1 = 4 | koondiseväravaid1 = 1 | koondiseaastad2 = 2010–2011 | koondis2 =Hispaania U17 | koondisemänge2 = 9 | koondiseväravaid2 = 2 | koondiseaastad3 = 2012 | koondis3 = Hispaania U18 | koondisemänge3 = 3 | koondiseväravaid3 = 0 | koondiseaastad4 = 2012–2013 | koondis4 = Hispaania U19 | koondisemänge4 = 11 | koondiseväravaid4 = 0 | koondiseaastad5 = 2013 | koondis5 = Hispaania U20 | koondisemänge5 = 8 | koondiseväravaid5 = 0 | koondiseaastad6 = 2013–2017 | koondis6 = Hispaania U21 | koondisemänge6 = 25 | koondiseväravaid6 = 9 | koondiseaastad7 = 2016– | koondis7 = [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] | koondisemänge7 = 19| koondiseväravaid7 = 3 | klubi_seisuga = 30. mai 2026 | koondis_seisuga = 11. september 2021 | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U-19 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U19 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta Euroopa U-19 meistrivõistlused jalgpallis|2012]]|jalgpall}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U21 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2017]]|jalgpall}} }} '''Saúl Ñíguez Esclápez''' (sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1994]] [[Elche]]s) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]]. Ta mängib [[poolkaitsja]]na Brasiilia kõrgliigaklubis [[CR Flamengo|Flamengo]]. Ta alustas klubikarjääri [[Madridi Atlético]]s, kus on mänginud ka suurema osa karjäärist. Klubi põhimeeskonnas tegi ta debüüdi 2012. aastal. Hooajal 2013–2014 oli ta laenul [[Rayo Vallecano]]s. Hooajal 2020/21 oli ta laenul Inglismaa kõrgliigaklubis [[Londoni Chelsea]] ja 2024/25 Hispaania kõrgliigaklubis [[Sevilla FC|Sevilla]]. 2025. aasta juulis sõlmis ta kuni 2028. aasta lõpuni kehtiva lepingu Flamengoga..<ref>{{Cite web |url=https://www.marca.com/futbol/atletico/2025/07/24/saul-niguez-rinde-flamengo-te-llama-club-grande-puedes-decir.html |title=Saúl Ñíguez se rinde a Flamengo: "Si te llama un club tan grande, no puedes decir que no" |website=Marca |language=es |date=23 July 2025 |accessdate=24 July 2025}}</ref> == Koondisekarjäär == 2012. aastal tuli ta Hispaania kuni 19-aastaste koondisega omavanuste Euroopa meistriks. 2017. aastal võitis Hispaania kuni 21-aastaste koondisega Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali ning oli viie väravaga turniiri suurim väravakütt. Debüüdi [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania rahvuskoondis]]es tegi ta 1. septembril 2016 [[sõprusmäng]]us [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] vastu. Esimese värava lõi ta 8. septembril 2018 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] vastu. Ta kuulus Hispaania koondisse [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Saavutused == ;Madridi Atlético *[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2020–2021|2020–21]] *[[Copa del Rey]]: 2012–13 *[[Supercopa de España]]: 2014 *[[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2011–2012|2011–12]], [[UEFA Euroopa Liiga 2017–2018|2017–18]] *[[UEFA Superkarikas]]: 2018 ;Chelsea *[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2021 *[[FA Cup]]: Teine koht 2021–22 *[[EFL Cup]]: Teine koht 2021–22 ;Flamengo *[[Campeonato Brasileiro Série A]]: [[Campeonato Brasileiro Série A 2025|2025]] *[[Copa Libertadores]]: 2025 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://en.atleticodemadrid.com/jugadores/saul-niguez-2016-2017 Profiil Madridi Atlético kodulehel] {{FIFA World Cup 2018 Hispaania koondis}} {{JÄRJESTA:Saul}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]] [[Kategooria:Rayo Vallecano mängijad]] [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:Sevilla FC mängijad]] [[Kategooria:Clube de Regatas do Flamengo mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 8iufmir5oux3m54vrri1hgwpv5ap5ga 0 534854 7168101 7162436 2026-06-05T22:10:34Z Andreas003 7485 7168101 wikitext text/x-wiki {{Partei | nimi = Uus Ühtsus | logo = Jaunā Vienotība logo.png | värvus = #6ab647 | ideoloogia = {{ubl|[[liberaalkonservatism]]|[[liberalism]]}} | nimi_keeles = Jaunā Vienotība | staatus = aktiivne | juht = [[Evika Siliņa]] | asutamine = 23. aprill 2018 | peakorter = Zigfrīds Anna Meierovicsi puiestee 12-3, [[Riia]] LV-1050 | koalitsioon = [[Ühtsus]]<br>[[Kuldīga Valla Eest]]<br>[[Valmiera ja Vidzeme Eest]]<br>[[Jēkabpilsi Piirkondlik Partei]]<br>[[Latgale Partei]] | europarlament = [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]] | kohti1_kus = [[Läti seim|seimis]] | kohti1 = {{Koostis|26|100|#6ab647}} | kohti2_kus = [[Euroopa Parlament|europarlamendis]] | kohti2 = {{Koostis|3|8|#6ab647}} | kodulehekülg = http://jaunavienotiba.lv/ | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Rahvapartei]] }} '''Uus Ühtsus''' ({{Keel-lv|Jaunā Vienotība}}, '''JV''') on [[Tsentrism|paremtsentristlik]] [[valimisblokk]] [[Läti|Lätis]].<ref>{{Cite web|url=http://country.eiu.com/article.aspx?articleid=1281001511&Country=Latvia&topic=Summary&subtopic=Political+structure|title=Political structure of Latvia|publisher=Economist Intelligence|date=1 May 2021}}</ref> Selle liikmed on [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] ja veel neli piirkondlikku erakonda ning see on üldiselt orienteeritud [[Liberaalne konservatism|liberaalkonservatismile]]<ref>{{Cite web|last=Nordsieck|first=Wolfram|url=http://www.parties-and-elections.eu/latvia.html|title=Parties and Elections in Europe|website=Parties and Elections in Europe|access-date=2021-03-12}}</ref> ja [[Liberalism|liberalismile]].<ref>{{Cite news|url=https://www.osw.waw.pl/en/publikacje/analyses/2018-10-10/parliamentary-elections-latvia-fragmentation-political-scene|title=Parliamentary elections in Latvia: the fragmentation of the political scene|work=[[Centre for Eastern Studies]]|date=10 October 2018}}</ref> == Ajalugu == Enne 2018. aasta Läti parlamendivalimisi, 2018. aasta aprillis moodustas erakond [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] valimisbloki '''Uus Ühtsus''' (erakond ise on endiselt registreeritud Ühtsusena)<ref>{{Cite web|url=https://www.ur.gov.lv/en/legal-entity/?id=40008158358|title=Legal entity|website=Uzņēmumu reģistra tīmekļvietne|access-date=2019-04-25|language=en}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> koos piirkondlike erakondadega ''[[Kuldīga]] Valla Eest'', ''[[Valmiera]] ja [[Vidzeme]] Eest'' ning [[Tukums|Tukumsi]] Linna ja Valla Eest [<nowiki/>{{Link-interwiki|For Tukums City and Municipality|lv|Tukuma pilsētai un novadam}}], millega ühines juunis ka ''[[Jēkabpils|Jēkabpilsi]] Piirkondlik Partei''.<ref>{{Cite news|url=http://bnn-news.com/unity-may-become-new-unity-karins-may-become-prime-minister-candidate-183628|title=Unity may become New Unity; Kariņš may become prime minister candidate|publisher=[[Baltic News Network]]|date=2018-04-21|access-date=2018-06-30|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|last=DELFI|url=http://www.delfi.lv/news/national/politics/jaunajai-vienotibai-pievienojas-jekabpils-regionala-partija.d?id=50131566|title='Jaunajai Vienotībai' pievienojas Jēkabpils reģionālā partija|work=DELFI|date=2018-06-16|access-date=2018-06-30|language=lv}}</ref> Varem selle nimekirjas kandideerinud Ühtsuse eelmine partner [[Latgale]] Partei ei olnud esialgu kindel, kas liituda valimisliiduga, kuna üks partei fraktsioon toetas partnerlust [[Läti Regioonide Ühendus|Läti Regioonide Ühendusega]].<ref>{{Cite news|last=Egle|first=Ināra|url=https://www.diena.lv/raksts/latvija/politika/latgales-partija-ir-apjukusi-14197932|title=Latgales partija ir apjukusi ("The Latgale Party is confused")|work=[[Diena]]|date=2018-05-23|access-date=2018-06-30}}</ref> Lõpuks allkirjastasid Latgale Partei ja Uus Ühtsus juulis koostöölepingu.<ref>{{Cite news|url=http://bnn-news.com/new-unity-and-latgales-party-announce-joint-start-at-13th-saeima-elections-187130|title=New Unity and Latgales party announce joint start at 13th Saeima elections|publisher=[[Baltic News Network]]|date=2018-07-02|access-date=2018-07-06|language=en-US}}</ref> Nimekirjaga liitumise pakkumist laiendati ka liberaalsele erakonnale [[Liikumine Poolt!]] ja vasaktsentristlikutele [[Progressiivid|Progressiividele]], kuid lõpuks mõlemad keeldusid.<ref>[http://www.delfi.lv/news/national/politics/jauna-vienotiba-iesniedz-deputatu-kandidatu-sarakstu-karins-un-straujuma-nestarte.d?id=50267625 'Jaunā Vienotība' iesniedz deputātu kandidātu sarakstu; Kariņš un Straujuma nestartē] Delfi</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.valmieraszinas.lv/par-neiesaistisies-vienotibas-piedavataja-apvieniba-ar-regionu-partijam/|title="Par!" neiesaistīsies "Vienotības" piedāvātajā apvienībā ar reģionu partijām|work=Valmieras Ziņas|date=2018-02-19|access-date=2018-06-30|language=lv-LV}}</ref> Kuigi JV nimekirjal läks 2018. aasta valimistel kehvasti, ületades viieprotsendise künnise vaid 1,7%ga ja tõustes vastvalitud [[Seim (Läti)|seimi]] väikseimaks erakonnaks, siis [[Uus Konservatiivne Partei|Uue Konservatiivse Partei]] ja [[KPV LV]] peaministrikandidaatide ebaõnnestumine 2019. aasta jaanuari alguseks kutsus valitsus [[Läti president|Läti presidenti]] [[Raimonds Vējonis]]t üles pakkuma võimalust Uue Ühtsuse kandidaadile, endisele [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmele [[Krišjānis Kariņš]]ile. 23. jaanuaril 2019 kiitis seim heaks [[Arturs Krišjānis Kariņši esimene valitsus|Kariņši valitsuse]], kuhu kuulusid Uus Ühtsus, Uued Konservatiivid, KPV LV, Arengule! Poolt! ja [[Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"|Rahvuslik Liit]].<ref>{{Cite web|url=http://www.saeima.lv/en/news/saeima-news/27598-the-saeima-approves-the-government-formed-by-arturs-krisjanis-karins|title=The Saeima approves the government formed by Arturs Krišjānis Kariņš|website=The [[Saeima]] of the Republic of Latvia|date=2019-01-23|access-date=2019-05-24}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.xinhuanet.com/english/2019-01/23/c_137768857.htm|title=Parliament approves Latvia's new coalition government|date=2019-01-23|access-date=2019-05-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20190125060911/http://www.xinhuanet.com/english/2019-01/23/c_137768857.htm|archive-date=January 25, 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://eng.lsm.lv/article/politics/politics/latvia-gets-a-new-government-led-by-krisjanis-karins.a306967/|title=Latvia gets a new government led by Krišjānis Kariņš|publisher=[[Public Broadcasting of Latvia]]|date=2019-01-23|access-date=2019-05-24|language=en}}</ref> Lisaks peaministritoolile olid valimisliidu käes ka välisministri ja rahandusministri portfell. 2021. aastaks hakkas liidu kaasasutaja ja hilisem koostööpartner Latgale Partei lähenema erakonnale Läti Arengu Poolt, tehes ühiskampaaniaid 2021. aasta kohalikeks valimisteks. Kuigi Uue Ühtsuse juhtkonnalt saadi ka pakkumine partnerlust pikendada, sõlmiti siiski 2022. aasta juulis selle aasta parlamendivalimisteks erakondade Latgale Partei ja Läti Arengu Poolt vahel koostööleping.<ref>{{Cite web|url=https://www.tvnet.lv/7508041/latgales-partija-sanemusi-sadarbibas-piedavajumu-dalibai-parlamenta-velesanas-no-attistibai-par-un-jaunas-vienotibas|title="Latgales partija" saņēmusi sadarbības piedāvājumu dalībai parlamenta vēlēšanās no "Attīstībai/Par!" un "Jaunās vienotības"|website=[[TVNET]]|date=2022-04-25|access-date=2023-04-18|language=lv}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://attistibai.lv/2022/07/latvijas-attistibai-paraksta-memorandu-ar-vidzemes-partiju-un-latgales-partiju-par-kopigu-startu-apvienibas-attistibai-par-sara/|title="Latvijas attīstībai" paraksta memorandu ar "Vidzemes partiju" un "Latgales partiju" par kopīgu startu apvienības "Attīstībai/Par!" sarakstos 14. Saeimas vēlēšanās|website=Latvijas attīstībai|date=2022-07-06|access-date=2023-04-18|language=lv}}</ref> Uus Ühtsus aga väitis veel septembris, et jätkab koostööd erakonnaga ka uues seimis.<ref>{{Cite web|last=|url=https://jaunavienotiba.lv/latgales-avize-latgale-ir-ipass-regions/|title=Latgales avīze: Latgale ir īpašs reģions|website=Jaunā Vienotība|date=2022-09-15|access-date=2023-04-18|language=lv}}</ref> == Liikmed == {| class="wikitable" ! colspan="2" width="225px" |Nimi ! Ideoloogia ! positsioon ! Juht ! [[Seim (Läti)|Seim]] ! Eurosaadikud |- ! style="background:#6ab647; width:2px;" | |[[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]]<br /><small>Vienotība</small> | [[Liberaalne konservatism|Liberaalne konservatiivsus]] | Paremtsentristlik | [[Arvils Ašeradens]] |{{Koostis|23|100|#6ab647}} |{{Koostis|2|8|#6ab647}} |- ! style="background:#4e1c1b; width:2px;" | | [[Kuldīga Valla Eest]]<br /><small>Kuldīgas novadam</small> | Regionalism | | Juris Šulcs |{{Koostis|1|100|#4e1c1b}} |{{Koostis|0|8|#4e1c1b}} |- ! style="background:#e3b615; width:2px;" | | [[Valmiera ja Vidzeme Eest]]<br /><small>Valmierai un Vidzemei</small> | Regionalism | | Jānis Baiks |{{Koostis|1|100|#e3b615}} |{{Koostis|0|8|#e3b615}} |- ! style="background:#23ace3; width:2px;" | | [[Jēkabpilsi Piirkondlik Partei]]<br /><small>Jēkabpils reģionālā partija</small> | Regionalism | | Leonīds Salcevičs |{{Koostis|0|100|#23ace3}} |{{Koostis|0|8|#23ace3}} |- ! style="background:#dcdcdc; width:2px;" | | colspan="4" width="225px" | Üksikkandidaadid |{{Koostis|1|100|#dcdcdc}} |{{Koostis|0|8|#dcdcdc}} |} === Kaasliikmed === {| class="wikitable" ! colspan="2" width="225px" |Nimi ! Ideoloogia ! positsioon ! Juht ! [[Seim (Läti)|Seim]] ! Eurosaadikud |- ! style="background:#004b84; width:2px;" | |[[Latgale Partei]]<br /><small>Latgales partija</small> | Regionalism | | Jānis Lāčplēsis<br />Aldis Adamovičs |{{Koostis|0|100|#004b84}} |{{Koostis|0|8|#004b84}} |} == Valimistulemused == === Seimi valimised === {| class="wikitable" style="text-align:center" ! rowspan="2" |'''Valimine''' ! rowspan="2" | Partei juht ! colspan="5" scope="col" | Esitus ! rowspan="2" | Koht ! rowspan="2" | Valitsuses? |- ! '''Hääled''' ! '''%''' ! '''± lk''' ! '''Istmed''' ! '''+/–''' |- ! 2018 | rowspan="2" | [[Krišjānis Kariņš]] | 56 542 | 6.74 | Uus |{{Koostis|8|100|#6ab647}} | Uus | 7 |Koalitsioonipartei |- ! 2022 | 173 425 | 19.19 |{{Tõus}} 12.45 |{{Koostis|26|100|#6ab647}} |{{Tõus}} 18 | 1 |Koalitsioonipartei |- |} === Euroopa Parlamendi valimised === {| class="wikitable" style="text-align:center" ! rowspan="2" |'''Valimine''' ! rowspan="2" | Partei juht ! colspan="5" scope="col" | Esitus ! rowspan="2" | Koht ! rowspan="2" | EP fraktsioon |- ! '''Hääled''' ! '''%''' ! '''± lk''' ! '''Istmed''' ! '''+/–''' |- ! [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Lätis|2019]] | rowspan="1" | [[Valdis Dombrovskis]] | 124 193 | 26.40 | Uus |{{Koostis|2|8|#6ab647}} | Uus | 1 | [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon|ERP]] |- |} == Vaata ka == * [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Läti]] [[Kategooria:Liberaalkonservatiivsed parteid]] [[Kategooria:Liberaalsed parteid]] [[Kategooria:Konservatiivsed parteid]] [[Kategooria:Läti parteid]] nva47ta5czggt81l60e5lmxzgk2qb17 0 535305 7168046 7154768 2026-06-05T19:47:24Z Paks Margareta 137072 7168046 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=aprill}} {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=november}} {{Infokast muusik | nimi = INGER | pilt = Inger Eesti Laul 2023.jpg | pildiallkiri = INGER 2023. aastal | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Inger Fridolin | alias = INGER | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|3|11}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | päritolu = [[Viimsi]], [[Eesti]] | haridus = [[Tallinna Ülikool]] (BA), [[Tallinna 32. Keskkool]], [[Tallinna Muusikakeskkool]], [[Viimsi Keskkool]] | pill = [[vokaal]], [[kitarr]], [[ukulele]], [[löökpillid]] | hääleliik = | stiil = [[Popmuusika|pop]], [[Indie|indie pop]] | amet = [[laulja]], [[laulukirjutaja]], [[jalgpallur]] | tegev = 2017– | plaadifirma = [[Made In Baltics|Made in Baltics]], TuneBase | seotud_esitajad = [[Avoid Dave]], [[manna]], [[EiK]] | sugulased = [[Janne Fridolin]] (ema) | URL = https://soundslikeinger.com | tähelepanuväärsed_pillid = | allkiri = }} '''INGER''' (kodanikunikunimega '''Inger Fridolin'''; sündinud [[11. märts]]il [[1999]]) on [[Eestlased|eesti]] laulja ja laulukirjutaja. Inger Fridolin alustas kuueaastasena treeninguid Martin Reimi jalgpallikooli treeningutel poiste hulgas. Ta on esindanud Eesti tüdrukute noortekoondiseid 24 korral ning löönud ka kaks väravat. Fridolin on mänginud jalgpalli hooaegadel 2015 ja 2016 Eesti naiste meistrivõistluste Esiliigas ja Meistriliigas Tallinna FC Flora II ja Noortekoondise võistkondade eest.<ref>[https://jalgpall.ee/voistlused/player/22768/team/2712 Inger Fridolin.] Eesti Jalgpalli Liit</ref> Seejärel on ta olnud treener [[Martin Reimi jalgpallikool|Viimsi Martin Reimi jalgpallikoolis]] ja [[Tallinna FC Flora|FC Floras]].<ref>[https://fcflora.ee/uued-treenerid-floras/ Uued treenerid Floras.] fcflora.ee, 15. aprill 2022</ref> Fridolin on [[Rahumäe Põhikool]]i kitarri- ja ukuleleõpetaja.<ref>[https://web.archive.org/web/20241110123143/https://rahumae.edu.ee/inger-fridolini-kitarri-ja-ukuleleopilased-andsid-esimese-koolikontserdi/ Inger Fridolini kitarri- ja ukuleleõpilased andsid esimese koolikontserdi.] rahumae.edu.ee, 30. oktoober 2024</ref> Ta on osalenud sarjades "[[MasterChef Eesti]]" ja "[[Kalamaja Blues]]".<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=„Minu puhul on ka teatud teemad, mis on hellad…“ Inger tunnistab, et tal oli raske toime tulla tema ümber varem olnud müraga |keel=et |väljaanne=Kroonika |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120569402/minu-puhul-on-ka-teatud-teemad-mis-on-hellad-inger-tunnistab-et-tal-oli-raske-toime-tulla-tema-umber-varem-olnud-muraga |vaadatud=2026-04-26}}</ref> == Haridus == Inger Fridolin õppis kõigepealt [[Viimsi Keskkool]]is (2007–2011). Samal ajal õppis ta Viimsi Muusikakoolis löökpille.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hea Laps : koolilaste ajakiri juuli 2019 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKhealaps201907.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 2011. aastast õppis ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]is löökpilli erialal. Alates 2016. aastast õppis ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is multimeedia suunal ning kooli lõpetas Fridolin 2019. aastal. 2020. aastal asus ta õppima [[Tallinna Ülikool]]is rekreatsioonikorralduse eriala ning lõpetas kooli 2023. aastal [[bakalaureus]]ekraadiga.<ref>[https://elu24.postimees.ee/7795191/klopsud-muusik-ingeril-on-pohjust-tahistada-uks-eesmark-on-taidetud-ja-nuud-ujume-edasi Muusik Ingeril on põhjust tähistada. "Üks eesmärk on täidetud ja nüüd ujume edasi."] elu24.postimees.ee, 13. juuni 2023</ref> Ta on läbinud toidukäitleja koolituse.<ref name=":0" /> == Muusikutee == INGER jõudis muusikuna avalikkuse ette [[2017]]. aasta sügisel, kui ta osales konkursil [[Noortebänd|Noortebänd 2017]], jõudes seal finaali. 2017. aastal pälvis ta Raadio 2 Aasta Demo auhinna lauluga "Again". INGER osales [[Eesti Laul 2019]] konkursil, kus jõudis samuti finaali ja saavutas 6. koha lauluga "Coming Home". Samal aastal sai ta German Songwriting Awardsi finaalis 2. koha. Aastal 2020 osales INGER [[Eesti Laul 2020|Eesti Laulul]] ning saavutas 8. koha lauluga "Only Dream". Samuti on ta valitud rahvusvahelise A&R Worldwide'i uudiskirja nädala uueks artistiks<ref>Rutt Ernits. [https://menu.err.ee/912108/inger-valiti-a-r-worldwide-uudiskirja-nadala-uueks-artistiks "Inger valiti A&R Worldwide uudiskirja nädala uueks artistiks"] ERR menu</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190510084050/http://anrworldwide.com/column/2019/20190218/ INFECTIOUS FOLK–POP SOUNDSCAPES FROM ESTONIA’S INGER “ARTIST OF THE WEEK”] anrworldwide.com</ref> Aastatel 2020–2022 oli Inger [[Koolitants|Koolitantsu Festivali]] õhtujuht. 2018. aastal esines INGER [[Intsikurmu muusikafestival|Intsikurmu festivalil]]. 2019. aastal kutsuti ta ka osalema Ameerikasse Los Angelesse MUSEXPO muusikakonverentsile, kus on varem esinenud teiste hulgas [[Katy Perry]], [[LMFAO]] ja [[Jessie J]] ja teised hiljem kuulsust kogunud artistid.<ref>Rutt Ernits. [https://menu.err.ee/909850/inger-sai-esinemiskutse-mainekale-los-angelese-muusikakonverentsile "Inger sai esinemiskutse mainekale Los Angelese muusikakonverentsile"] ERR manu</ref> Samal aastal esines ta veel Hollandis Westernpop Festivalil ning Hiinas Chengdu International Sister Cities Youth Music Festivalil. 2020. aastal esines INGER Lätis Sofarsoundil ning Eestis Intsikurmu ja Valgeranna festivalil. 2022. aastal esines INGER Saksamaal Norden Festivalil. Aastal 2023 astus INGER publiku ette [[Eesti Laul 2023|Eesti Laulu]] finaalis ja saavutas 7. koha.<ref>[https://www.eurovisioon.ee/eestilaul.php?laul=612&id=2023&t=inger-awaiting-you Inger - Awaiting You.] eurovisioon.ee</ref> 2022. aastal tuli INGERil välja esimene lühialbum "Higher Self". Albumil on viis lugu: "i don't know", "Lose My Mind", "who i really am", "Golden Heart" ja "Close To You". 22. aprillil 2025 andis ta välja eestikeelse täispika debüütalbumi "Armastatuna".<ref>{{Netiviide |kuupäev=22.04.2025 |pealkiri=INGERi debüütalbum „Armastatuna“ pakub mitmekihilist peegeldust armastusele |url=https://sky.ee/ingeri-debuutalbum-armastatuna-pakub-mitmekihilist-peegeldust-armastusele |väljaanne=Sky.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Diskograafia == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Singel !Plaadifirma |- |2018 |"Again" |INGER |- |2018 |"Notice you" |INGER |- |2018 |"Storm" ft. [[Avoid Dave]] |INGER |- |2018 |"I'm Alright" |TuneBase |- |2018 |"Coming home" |TuneBase |- |2019 |"Willie" |Made in Baltics |- |2019 |"Beautiful day" |INGER |- |2019 |"Only dream" |INGER |- |2020 |"Playing games" |INGER |- |2021 |"WTF" ft. manna |INGER, manna |- |2022 |"who i really am" |INGER |- |2022 |"Awaiting You" |INGER |- |2023 |"Nähtamatu" |INGER |- |2023 |"Põled kui suvi" |INGER |- |2024 |"Öösegadus" |INGER |- |2024 |"jah, sa oled see" |INGER |- |2024 |"head aega" |INGER, EiK |- |2024 |"Kuniks me ei muutu" |INGER |- |2025 |"kuues meel" |INGER |- |2025 |"Tantsin iseendaga" |INGER |- |2025 |"kollane maja" |INGER |- |2026 |Duubelsingel "Katki" & "sa mind ei kuule" |INGER |- |2026 |"time after time" |INGER |- |2026 |"nagu eelmine suvi" |INGER |} {| class="wikitable" |+ !Aasta !Album |- |2022 |Debüütalbum "Higher Self" |- |2025 |"Armastatuna" |} == Isiklikku == Fridolini ema on koorijuht ja muusikaõpetaja [[Janne Fridolin]]. Inger Fridolini elukaaslane on Karmen King.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inger oma elukaaslasest Karmenist: hea on tunda, kui on inimene kodus, kes päriselt inspireerib sind |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120371663/inger-oma-elukaaslasest-karmenist-hea-on-tunda-kui-on-inimene-kodus-kes-pariselt-inspireerib-sind |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Fridolin põeb [[Aktiivsus- ja tähelepanuhäire|aktiivsus- ja tähelepanuhäiret]].<ref name=":0" /> Tema hobi on toidukunst (eriti [[Itaalia]] ja [[Prantsusmaa]] lõunaosa oma).<ref name=":0" /> == Viited == <references /> ==Välislingid== *[https://soundslikeinger.com Ametlik veebileht] *[https://www.driveitup.ee/kitarriopetajad/inger/ Inger - Kitarrikool Drive It Up!] *[http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/jalka-lauljast-jalgpallur-inger-fridolin-n13404? Lauljast jalgpallur Inger Fridolin] *[https://sport.ohtuleht.ee/863333/noor-laulja-inger-fridolin-staar-laval-staar-jalgpalliplatsil Noor laulja Inger Fridolin – staar laval, staar jalgpalliplatsil] *[https://menu.err.ee/904737/janne-fridolin-labi-muusika-on-inger-saanud-endast-valja-valu-ja-motteid-mis-hairisid Janne Fridolin: läbi muusika on Inger saanud endast välja valu ja mõtteid, mis häirisid] *[http://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/1-poolfinaali-kroonika-lemmik-inger-fridolin-jaa-selleks-kes-sa-oled-siis-inimesed-naevad-ja-hakkavad-austama-seda?id=85121351 1. poolfinaali Kroonika lemmik Inger Fridolin: jää, selleks, kes sa oled, siis inimesed näevad ja hakkavad austama seda] *[https://www.yu.ee/noor-laulja-inger-fridolin-usub-et-koige-aluseks-on-iseendasse-uskumine/ Noor laulja Inger Fridolin usub, et kõige aluseks on iseendasse uskumine] *[https://www.ohtuleht.ee/melu/1086991/fotouudis-diplom-taskus-muusik-inger-lopetas-ulikooli DIPLOM TASKUS! Muusik Inger lõpetas ülikooli] *[https://sky.ee/ingeri-debuutalbum-armastatuna-pakub-mitmekihilist-peegeldust-armastusele INGERi debüütalbum „Armastatuna“ pakub mitmekihilist peegeldust armastusele] '''Meedias''' * Kätlin Vainola. Hea Laps: koolilaste ajakiri, nr 7-8, juuli 2019 [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKhealaps201907.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- INGERI IMELINE MAAILM.] * Laura-Marleene Jefimov. Eesti Päevaleht, 31. detsember 2021. [https://epl.delfi.ee/artikkel/95491901/varjamast-vasinud-inger-igal-inimesel-on-oma-lugu-hing-ja-keha-ning-mitte-keegi-ei-saa-seda-muuta Varjamast väsinud Inger: igal inimesel on oma lugu, hing ja keha ning mitte keegi ei saa seda muuta.] * {{Netiviide |perekonnanimi=Kruse |eesnimi=Ketlin |kuupäev=2022-02-22 |pealkiri=Inger Fridolin: uus mina on ausam, enesekindlam ja -teadlikum |url=https://elu24.postimees.ee/7459838/inger-fridolin-uus-mina-on-ausam-enesekindlam-ja-teadlikum |vaadatud= |väljaanne=[[Elu24]] |keel=et}} {{JÄRJESTA:Fridolin, Inger}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] r110zxdjhyo3kr6cjcd8xr9furhq2jj 0 535446 7168105 6463791 2026-06-05T22:23:37Z Ollin Masa 227337 7168105 wikitext text/x-wiki [[File:Peter Robinson 20100328 Salon du livre de Paris 1.jpg|pisi|Peter Robinson (2010)]] '''Peter Robinson''' ([[17. märts]] [[1950]] – [[4. oktoober]] [[2022]]) oli Briti-Kanada kirjanik. Tema tuntumate romaanide tegevustik toimub Inglismaal [[Yorkshire]]'i krahvkonnas ning nende peategelane on inspektor Alan Banks. Peale [[Kriminaalromaan|kriminaalromaanide]] kirjutas ta ka muu žanri romaane, lühijutte, luuletusi ja mõne artikli. == Välislingid == * [http://www.inspectorbanks.com/ Peter Robinsoni koduleht] (inglise keeles) {{JÄRJESTA:Robinson, Peter}} [[Kategooria:Kanada kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 7g0r47amcek37hq0nklewf18zmayj7p 0 540316 7167868 6915446 2026-06-05T12:14:25Z Taurus404 80079 7167868 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Gert Krestinov | pilt = Krestinov sõitis 2022 aastal KMP Honda tiimis..jpg | riik = Eesti | sünniaeg = 02.08.1990 | sünnikoht = Tallinn | spordiala = Motokross | spordiklubi = Motoextreme | treener = Andres Krestinov }} '''Gert Krestinov''' (sündinud [[2. august]]il [[1990]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[Mootorisport|motosportlane]]. Ta on jätnud endast märkimisväärse jälje nii rahvusvahelistel kui ka Eestis toimuvatel tiitlivõistlustel. Teda tuntakse tehnilise meisterlikkuse poolest rasketel liivaradadel ning ta on saavutanud mitmeid silmapaistvaid võite, sealhulgas ajaloolise GP võidu 2008. aastal MX2 maailmameistrivõistlustel Lommelis, Belgias. Teise MM etapivõidu teenis Krestinov Hollandis Valkenswaardis, MX3 masinaklassis. Krestinov on esindanud Eestit Rahvuste motokrossil kümme korda, tulnud korduvalt Eesti meistriks ning jõudnud poodiumile Briti ja Euroopa motokrossisarjades. Lisaks on Krestinov võitnud EMX Open sarja etappe 2021. ja 2022. aastal, tõestades oma püsivat konkurentsivõimet. Ta jätkab kõrgetasemelist võistlemist, osaledes hiljuti sellistes meistrivõistlussarjades nagu ADAC MX Masters, MXGP, EMX Open ning AMA Pro Motocross sari. Ta on tunnustatud motosportlase [[Andres Krestinov]]i<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.esbl.ee/biograafia/Andres_Krestinov|Pealkiri=Eesti spordi biograafilne leksikon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> poeg ja hakkas motosporti harrastama 1994. aastal oma isa juhendamisel. Teda on treeninud ka ameeriklane [[Jim Holley]] (2005–2006) ning hollandlane [[:en:John_van_den_Berk|John van den Berk]] (2007-2008). ==Karjäär== '''Juunioride maailmameistrivõistlused''' * 2002 21. koht * 2003 12. koht * 2004 2. koht * 2006 2. koht '''Juunioride Euroopa meistrivõistlused''' * 2004 2. koht * 2006 2. koht Saksamaa ADAC Junior MX Cupi sarjas 2004 meister (80 cm³). 2002 Saksamaa Motoliidu (DMSB) laste maailmameister kuni 12-aastaste ja kuni 16-aastaste vanuserühmas (80 cm³). EM-il 2005 16. koht (juunioride 125 cm³) ja 2006 87. koht (125 cm³). MM-il 2007 MX2 klassis 41., 2008 MX2 klassis 17. (Belgias Lommelis ''grand prix'' etapivõit ning aasta lõpul aasta parima juuniori auhind – Jan de Grooti auhind) ja MX3 klassis 37., 2009 MX1 klassis 23. ja MX3 klassis 37., 2010 MX1 klassis 63., 2011 MX1 klassis 34., 2012 MX1 klassis 31., 2013 MX3 klassis 4. (Hollandis Valkenwaardis ''grand prix'' etapivõit), 2014 MXGP klassis 35., 2015 MXGP klassis 34., 2016 MXGP klassis 36. ja 2017 MXGP klassis 49. koht.<ref name=":0" /> === Saavutused === Gert Krestinov on kuulunud 2007–2015 üheksa korda meeskondlikul MM-il ja 2012 meeskondlikul EM-il (4. koht) Eesti koondisse. Tulnud 1996–2015 11 korda moto- ja talimotokrossis Eesti meistriks ning võitnid kolm korda moto- ja talimotokrossis ja jäärajasõidus Eesti karika. Saanud Suurbritannia meistrivõistlustel MX1 klassis 2017. aastal teise ning 2012. ja 2015. aastal kolmanda koha.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.esbl.ee/biograafia/Gert_Krestinov|Pealkiri=Eesti spordi biograafiline leksikon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Tegevus poliitikas== Krestinov kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Saku vald|Saku vallas]] valimisliidu Väikelinn Saku nimekirjas, kogus 55 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 5. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Krestinov, Gert}} [[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] 1q6sumq67vr74n4iep1wsyx8xf3kxwh 0 560564 7168021 7160546 2026-06-05T18:35:00Z Velirand 67997 7168021 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} {{Provints | nimi = Krasnoselski rajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = Красносельский район | lipp = Flag_of_Krasnoselsky_(municipality_in_Moscow).svg | lipu_link = [[Krasnoselski rajooni lipp|Lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Krasnoselsky_(municipality_in_Moscow).svg | vapi_link = [[Krasnoselski rajooni vapp|Vapp]] | pindala = 4,96 | elanikke = 46340 | elanikke_seis = 2025 | asendikaart = Venemaa/Moskva (keskosa) }} [[Pilt: Komsomolskaya square as seen from Leningradskaya hotel in winter (2014) -Вид на Комсомольскую площадь из гостиницы Ленинградская - panoramio.jpg|pisi|[[Komsomolskaja väljak]] Krasnoselski rajoonis]] '''Krasnoselski rajoon''' on [[rajoon (Venemaa)|rajoon]] [[Moskva]]s, mis kuulub [[Keskhaldusringkond]]a. Rajoonile vastab [[munitsipaalringkond]] '''Krasnoselski'''. Rajoon hõlmab 496 hektari suuruse territooriumi Moskva tsentrumi kirdesektoris. Piirneb [[Basmannõi]] ja [[Meštšanski rajoon|Meštšanski rajooni]] ning [[Idaringkond]]a jääva [[Sokolniki]] rajooniga. Rajoonis on üle 48 000 elaniku. Krasnoselskis on seitse [[Moskva metroo|metroojaama]]: Krasnoselskaja, Komsomolskaja (Sokolnitšeskaja), Komsomolskaja (Koltsevaja), Krasnõje Vorota, Suhharevskaja, Turgenevskaja ja Sretenski Bulvar. Rajooni territooriumile jääb [[Komsomolskaja väljak]], mille ääres asub kolm [[jaamahoone]]t: [[Moskva Leningradi vaksal|Leningradi]], [[Moskva Jaroslavli vaksal|Jaroslavli]] ja [[Moskva Kaasani vaksal|Kaasani]]. ==Võimuorganid== Rajooni juhitakse Krasnoselski rajoonivalitsuse ([[vene keel]]es ''Управа Красносельского района''), [[kohalik omavalitsus Moskvas|kohaliku omavalitsuse]] tööorganite ning teiste rajooni võimuorganite abil ([[politsei]], prokuratuur jt).<ref name="kras1"/> Administratiivvõimuorganiks on Krasnoselski rajooni valitsus. Seda juhib peavalitsus (''глава управы''), kellel on neli asetäitjat: elamu-kommunaalmajanduse ja heakorra küsimuste alal; ehitusalaste ja maaomandi küsimuste alal; majanduse, kaubanduse ja teenuste osutamise küsimuste alal ning asetäitja elanikkonnaga läbiviidava töö alal. ====Kohaliku omavalitsuse tööorganid==== Kohaliku omavalitsuse esindusorgan on 10-liikmeline Krasnoselski munitsipaalringkonna saadikute nõukogu, kes valib enda liikmete hulgast esimehe. Saadikute nõukogu korraldab istungeid mitte harvemini kui kord kvartalis. Kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks on munitsipaalringkonna saadikute nõukogu aparaat, mida juhib nõukogu poolt valitud munitsipaalringkonna pea. 2017. aasta septembris toimunud Moskva munitsipaalsaadikute valimistel võitsid Krasnoselski munitsipaalringkonna nõukogu 10 saadikukohast sõltumatud kandidaadid 7 kohta (ülejäänud kolm said [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] kandidaadid). Saadikute nõukogu valis nõukogu esimeheks ja munitsipaalringkonna peaks tuntud opositsioonipoliitiku [[Ilja Jašin]]i. Munitsipaalringkonna eelarve 2018. aastal oli 14,8 miljonit [[Venemaa rubla|rubla]].<ref name="mok1"/> [[Pilt:All_Saints_Church_in_Krasnoe_Selo_12+.jpg |pisi|[[Kõikide Pühakute Kirik Krasnoje Selos]]]] ==Vaatamisväärsused== Rajoonis asub endine [[Novo-Aleksiuse klooster]] (praegu [[Aleksiuse stavropigiaalne nunnaklooster]]), mille territooriumil paikneb [[õigeusk|õigeusu]] pühakoda [[Kõikide Pühakute Kirik Krasnoje Selos]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kras1">[https://web.archive.org/web/20190721075558/https://krasnoselsky.mos.ru/district/feature-area/ Характеристика района]. krasnoselsky.mos.ru</ref> <ref name="mok1">[https://web.archive.org/web/20190721075558/https://moks.msk.ru/reshenie-sdmo-krasnoselskij-ot-18-iyunya-2019-g-6-01 Решение СДМО Красносельский от 18 июня 2019]. moks.msk.ru</ref> }} == Välislingid == *{{commonsi kategooria tekstina}} *[https://krasnoselsky.mos.ru/ Krasnoselski rajoonivalitsuse koduleht] *[https://moks.msk.ru/ Krasnoselski munitsipaalringkonna saadikute nõukogu koduleht] [[Kategooria:Moskva rajoonid]] iif3eq7uikvdxxw62qgbmf0wpbhoxsf 0 561579 7167996 5404227 2026-06-05T17:32:41Z Ojassaar 206682 7167996 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik koimärslane | värvus = putukad | pilt = Psyche casta-02 (xndr).jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Märslased]] ''Psychidae'' | perekond = ''[[Psyche]]'' | liik = ''' Harilik koimärslane''' | binaarne = ''Psyche casta''}} ''' Harilik koimärslane''' (''Psyche casta'') on [[liblikalised|liblikaliste]] seltsi kuuluv putukaliik. Liblikat on ka Eestis. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti liblikalised]] [[Kategooria:Märslased]] q20svf8y1w28nfxbxkeyz9skw9qa8l3 0 561581 7168001 5404225 2026-06-05T17:42:06Z Ojassaar 206682 7168001 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-pisimärslane | värvus = putukad | pilt = Psyche crassiorella.case.jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Märslased]] ''Psychidae'' | perekond = ''[[Psyche]]'' | liik = ''' Suur-pisimärslane''' | binaarne = ''Psyche crassiorella''}} ''' Suur-pisimärslane''' (''Psyche crassiorella'') on [[liblikalised|liblikaliste]] seltsi kuuluv putukaliik. Liblikat on ka Eestis. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti liblikalised]] [[Kategooria:Märslased]] s8jdhfs1ejfb54rnddzcyn8ual1o3ze 0 561585 7168005 5404223 2026-06-05T17:45:47Z Ojassaar 206682 7168005 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Ogamärslane | värvus = putukad | pilt = Acanthopsyche atra BE-MK-5929b.jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Märslased]] ''Psychidae'' | perekond = ''[[Acanthopsyche]]'' | liik = ''' Ogamärslane''' | binaarne = ''Acanthopsyche atra''}} ''' Ogamärslane''' (''Acanthopsyche atra'') on [[liblikalised|liblikaliste]] seltsi kuuluv putukaliik. Liblikat on ka Eestis. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti liblikalised]] [[Kategooria:Märslased]] c0gnmxpgzyzp5y9cui84v3ybq53i7j6 0 561588 7168007 5404229 2026-06-05T17:48:03Z Ojassaar 206682 7168007 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tumemärslane | värvus = putukad | pilt = Canephora hirsuta 1 beentree corr.jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Märslased]] ''Psychidae'' | perekond = ''[[Canephora]]'' | liik = ''' Tumemärslane''' | binaarne = ''Canephora hirsuta''}} ''' Tumemärslane''' (''Canephora hirsuta'') on [[liblikalised|liblikaliste]] seltsi kuuluv putukaliik. Liblikat on ka Eestis. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti liblikalised]] [[Kategooria:Märslased]] f1hfr1evylf4k62jm13ninyzozxntka 0 561600 7167990 5404211 2026-06-05T17:16:31Z Ojassaar 206682 7167990 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tüve-koimärslane | värvus = putukad | pilt = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Märslased]] ''Psychidae'' | perekond = ''[[Dahlica]]'' | liik = ''' Tüve-koimärslane''' | binaarne = ''Dahlica charlottae''}} ''' Tüve-koimärslane''' (''Dahlica charlottae'') on [[liblikalised|liblikaliste]] seltsi kuuluv putukaliik. Liblikat on ka Eestis. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti liblikalised]] [[Kategooria:Märslased]] 667i0bpewe1zepqh3fevqoehtj9yrv3 0 561604 7167981 5404202 2026-06-05T16:59:26Z Ojassaar 206682 7167981 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Terakoi | värvus = putukad | pilt = Nemapogon.granella.7579.jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koilased]] ''Tineidae'' | perekond = ''[[Nemapogon]]'' | liik = ''' Terakoi''' | binaarne = ''Nemapogon granellus''}} ''' Terakoi''' (''Nemapogon granellus'', sünonüüm ''Nemapogon granella'') on [[liblikalised|liblikaliste]] seltsi kuuluv putukaliik. Liblikat on ka Eestis. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti liblikalised]] [[Kategooria:Koilased]] 56vpej915kdng2jgmkewdfndraxkmil 2 562900 7167945 7165219 2026-06-05T15:23:58Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7167945 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q18390441 Young Academy of Europe] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q18390441 } |section= |sort=P463/Q18390441/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q18390441/P580:Start date,P463/Q18390441/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | [[Tania Singer]] | [https://orcid.org/0000-0002-4438-5374 0000-0002-4438-5374] | [https://scholar.google.com/citations?user=9m42c2cAAAAJ 9m42c2cAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/583144783061184250769 583144783061184250769] | 2013 | | [[Fail:TaniaSinger1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1081488|Christian Robert Lange]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/15192433 15192433]<br/>[https://viaf.org/viaf/33211538 33211538] | | | |- | ''[[:d:Q1715469|Jörg Peltzer]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/66411213 66411213] | | | |- | ''[[:d:Q2157257|Robert Gerwarth]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0424-8081 0000-0003-0424-8081] | [https://scholar.google.com/citations?user=4-75Mp4AAAAJ 4-75Mp4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/71679142 71679142] | | | [[Fail:Robert Gerwarth.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5109799|Christian Keysers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2845-5467 0000-0002-2845-5467] | [https://scholar.google.com/citations?user=yogBzjEAAAAJ yogBzjEAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/91100735 91100735] | | | [[Fail:Christiankeysers.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q14084136|Petra Sijpesteijn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6615-469X 0000-0002-6615-469X] | | [https://viaf.org/viaf/295922 295922] | | | [[Fail:PetraSijpesteijn2025-1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20441436|Geert Kops]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3555-5295 0000-0003-3555-5295] | [https://scholar.google.com/citations?user=nWdmhgoAAAAJ nWdmhgoAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21254097|Anna Marmodoro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1473-9899 0000-0002-1473-9899] | | [https://viaf.org/viaf/172784088 172784088] | | | |- | ''[[:d:Q21257136|Christina Thiele]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7876-536X 0000-0001-7876-536X] | | [https://viaf.org/viaf/42753197 42753197] | | | |- | ''[[:d:Q21258050|Dana Branzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0544-4888 0000-0002-0544-4888] | [https://scholar.google.com/citations?user=LwNojPwAAAAJ LwNojPwAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21258199|Daniela N. Schmidt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8419-2721 0000-0001-8419-2721] | [https://scholar.google.com/citations?user=xTS90p4AAAAJ xTS90p4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/4553166600440018000006 4553166600440018000006]<br/>[https://viaf.org/viaf/576159233947203370284 576159233947203370284] | | | |- | ''[[:d:Q21259681|Ewelina Knapska]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9319-2176 0000-0001-9319-2176] | | [https://viaf.org/viaf/315238850 315238850] | | | |- | ''[[:d:Q21264212|Kerstin Bartscherer]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q21264259|Licia Verde]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2601-8770 0000-0003-2601-8770] | [https://scholar.google.com/citations?user=njSOe-cAAAAJ njSOe-cAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/106167864152522741712 106167864152522741712] | | | [[Fail:LiciaVerde2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264337|Maria Pia Cosma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4207-5097 0000-0003-4207-5097] | [https://scholar.google.com/citations?user=wz5H2vwAAAAJ wz5H2vwAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/316756294 316756294]<br/>[https://viaf.org/viaf/66170519791503301752 66170519791503301752] | | | |- | ''[[:d:Q21264379|Tine De Moor]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/29760132 29760132] | | | |- | ''[[:d:Q21264447|Nataša Pržulj]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1290-853X 0000-0002-1290-853X] | [https://scholar.google.com/citations?user=mLIsLdAAAAAJ mLIsLdAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/2984154441732635460006 2984154441732635460006] | | | |- | ''[[:d:Q21264462|Nicole Grobert]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8499-8749 0000-0002-8499-8749] | | | | | [[Fail:Nicole Grobert IdeasLab 2013.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264486|Panayiota Poirazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6152-595X 0000-0001-6152-595X] | [https://scholar.google.com/citations?user=7IidNJMAAAAJ 7IidNJMAAAAJ] | | | | [[Fail:Yiota2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264590|Rubina Raja]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1387-874X 0000-0002-1387-874X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-4Hod-wAAAAJ -4Hod-wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/35604987 35604987] | | | |- | ''[[:d:Q21264625|Samira Hassani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2834-5110 0000-0002-2834-5110] | | | | | |- | ''[[:d:Q26712393|Jens-Christian Svenning]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3415-0862 0000-0002-3415-0862] | [https://scholar.google.com/citations?user=we7WLk8AAAAJ we7WLk8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/160593258 160593258] | | | [[Fail:Jens-Christian Svenning.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q26714471|Alexandre Antonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1842-9297 0000-0003-1842-9297] | [https://scholar.google.com/citations?user=KYbhJxMAAAAJ KYbhJxMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/303444024 303444024] | | | [[Fail:Alexandre Antonelli, professor i biologisk mångfald och systematik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27925408|Monica Brinzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4999-366X 0000-0002-4999-366X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-k4dGgIAAAAJ -k4dGgIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/304931869 304931869] | | | |- | ''[[:d:Q28478750|Sílvia Osuna Oliveras]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3657-6469 0000-0003-3657-6469] | [https://scholar.google.com/citations?user=rHtokY4AAAAJ rHtokY4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/305877372 305877372] | | | [[Fail:Osuna-silvia.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30069535|Matthieu Verstraete]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6921-5163 0000-0001-6921-5163] | [https://scholar.google.com/citations?user=ODgcRqMAAAAJ ODgcRqMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q30089985|Enikő Kubinyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4468-9845 0000-0002-4468-9845] | [https://scholar.google.com/citations?user=4JYLWd8AAAAJ 4JYLWd8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/167333960 167333960] | | | [[Fail:Eniko Kubinyi 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q33058678|Kate Hendry]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=gvXp1jEAAAAJ gvXp1jEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q33100004|Nicola Pugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2136-2396 0000-0003-2136-2396] | [https://scholar.google.com/citations?user=MMQMsqoAAAAJ MMQMsqoAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/78598139 78598139] | | | |- | ''[[:d:Q33122186|Frédéric Cappa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4859-8024 0000-0003-4859-8024] | | [https://viaf.org/viaf/210171452 210171452] | | | |- | ''[[:d:Q37376145|Björn Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6097-5238 0000-0001-6097-5238] | | [https://viaf.org/viaf/143152380103301761562 143152380103301761562] | | | |- | ''[[:d:Q37643124|Juha Silvanto]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6044-5296 0000-0001-6044-5296] | | | | | |- | ''[[:d:Q37828517|Manos Tsakiris]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7753-7576 0000-0001-7753-7576] | | [https://viaf.org/viaf/8307148997704459870007 8307148997704459870007] | | | |- | ''[[:d:Q37838433|Ingo Willuhn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6540-6894 0000-0001-6540-6894] | | [https://viaf.org/viaf/91161816332327722040 91161816332327722040] | | | |- | ''[[:d:Q38590382|Frederick Verbruggen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7958-0719 0000-0002-7958-0719] | | | | | |- | ''[[:d:Q38803395|Thimo Kurz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0700-6993 0000-0003-0700-6993] | | | | | |- | ''[[:d:Q38804313|Angela Casini]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1599-9542 0000-0003-1599-9542] | [https://scholar.google.com/citations?user=FpVjlUIAAAAJ FpVjlUIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/316799814 316799814] | | | |- | ''[[:d:Q39271588|Jan-Wilhelm Kornfeld]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6802-4442 0000-0002-6802-4442] | | [https://viaf.org/viaf/81094699 81094699] | | | |- | ''[[:d:Q39842418|Siawoosh Mohammadi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1311-9636 0000-0003-1311-9636] | | [https://viaf.org/viaf/102584264 102584264] | | | |- | ''[[:d:Q40104481|Nathaniel D. Robinson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2773-5096 0000-0002-2773-5096] | | | | | |- | ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/48763237 48763237] | | | [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q40619854|Edgar Huitema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5766-0830 0000-0002-5766-0830] | | | | | |- | ''[[:d:Q40694791|Richard Hoogenboom]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7398-2058 0000-0001-7398-2058] | [https://scholar.google.com/citations?user=bkk0Qy4AAAAJ bkk0Qy4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/286139100 286139100] | | | |- | ''[[:d:Q41046499|Joseph M. Galea]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0009-4049 0000-0002-0009-4049] | | | | | |- | ''[[:d:Q41048776|Irene Giardina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6900-1739 0000-0001-6900-1739] | | [https://viaf.org/viaf/4268094 4268094] | | | |- | ''[[:d:Q41481602|Matteo Ballottari]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8410-3397 0000-0001-8410-3397] | | | | | |- | ''[[:d:Q41548228|Matthew R Longo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2450-4903 0000-0002-2450-4903] | [https://scholar.google.com/citations?user=8WUF9qMAAAAJ 8WUF9qMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/139167622145403341552 139167622145403341552] | | | |- | ''[[:d:Q41601219|Jiayin Yuan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1016-5135 0000-0003-1016-5135] | | [https://viaf.org/viaf/86128562 86128562] | | | |- | ''[[:d:Q42110599|Xile Hu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8335-1196 0000-0001-8335-1196] | [https://scholar.google.com/citations?user=KcCOf3wAAAAJ KcCOf3wAAAAJ] | | | | [[Fail:EPFL 2017 Xile Hu Portrait.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42172549|Jerome Waser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4570-914X 0000-0002-4570-914X] | | | | | |- | ''[[:d:Q42233527|Sofia Calero]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9535-057X 0000-0001-9535-057X] | [https://scholar.google.com/citations?user=8g0sWOkAAAAJ 8g0sWOkAAAAJ] | | | | [[Fail:Sofía Calero en Historias de Luz.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42291732|Romain Koszul]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3086-1173 0000-0002-3086-1173] | | [https://viaf.org/viaf/213150558 213150558] | | | |- | ''[[:d:Q42314487|Emilio M Pérez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8739-2777 0000-0002-8739-2777] | | | | | |- | ''[[:d:Q42316439|Sylvestre Bonnet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5810-3657 0000-0002-5810-3657] | | [https://viaf.org/viaf/197180042 197180042] | | | |- | ''[[:d:Q42321192|Juan Rojo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4279-2192 0000-0003-4279-2192] | | [https://viaf.org/viaf/25157340737809922816 25157340737809922816] | | | |- | ''[[:d:Q42352992|Shina Caroline Lynn Kamerlin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3190-1173 0000-0002-3190-1173] | | [https://viaf.org/viaf/450147423218744882792 450147423218744882792] | | | [[Fail:Lynn Kamerlin.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42406538|Valeria Gazzola]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0324-0619 0000-0003-0324-0619] | [https://scholar.google.com/citations?user=4VtrQcMAAAAJ 4VtrQcMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/289345349 289345349] | | | |- | ''[[:d:Q42710329|Christof Sparr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-0941 0000-0002-4213-0941] | | | | | |- | ''[[:d:Q42905820|Lorenzo Moroni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1298-6025 0000-0003-1298-6025] | [https://scholar.google.com/citations?user=vUg_jwYAAAAJ vUg_jwYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/288777304 288777304] | | | |- | ''[[:d:Q42919157|Andreas Fichtner]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3090-963X 0000-0003-3090-963X] | | [https://viaf.org/viaf/121601223 121601223] | | | |- | ''[[:d:Q43419670|Julio Lloret-Fillol]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9173-1105 0000-0001-9173-1105]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-4240-9512 0000-0002-4240-9512] | | [https://viaf.org/viaf/5602152502894710800003 5602152502894710800003] | | | |- | ''[[:d:Q44285968|Gemma C. Solomon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2018-1529 0000-0002-2018-1529] | [https://scholar.google.com/citations?user=9EImHHIAAAAJ 9EImHHIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q46631780|Marcel Swart]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8174-8488 0000-0002-8174-8488] | [https://scholar.google.com/citations?user=E-kyyZIAAAAJ E-kyyZIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/283857583 283857583] | | | |- | ''[[:d:Q47068760|Manuel Fernández-Götz]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q47098703|Luca Caricchi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9051-2621 0000-0001-9051-2621] | | | | | |- | ''[[:d:Q47161856|Sarah de Rijcke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4652-0362 0000-0003-4652-0362] | | | | | [[Fail:SarahDeRijcke2023.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47178778|Albert Quintana]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1674-7160 0000-0003-1674-7160] | [https://scholar.google.com/citations?user=vo3Kl80AAAAJ vo3Kl80AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/316755647 316755647] | | | |- | ''[[:d:Q47333463|Evgeny V. Rebrov]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6056-9520 0000-0001-6056-9520] | | | | | |- | ''[[:d:Q47369363|Artur Bednarkiewicz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4113-0365 0000-0003-4113-0365] | | | | | |- | ''[[:d:Q47502109|Katja Frieler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4869-3013 0000-0003-4869-3013] | | [https://viaf.org/viaf/7823153126245524750007 7823153126245524750007] | | | |- | ''[[:d:Q47814325|Shaul Shalvi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2225-7352 0000-0003-2225-7352] | [https://scholar.google.com/citations?user=CyFrw3YAAAAJ CyFrw3YAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/6257169639280096580003 6257169639280096580003] | | | |- | ''[[:d:Q49474203|Raul Arenal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2071-9093 0000-0002-2071-9093] | | [https://viaf.org/viaf/203212215 203212215] | | | |- | ''[[:d:Q50356056|Nikolaus Weiskopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5239-1881 0000-0001-5239-1881] | [https://scholar.google.com/citations?user=1Peu3wYAAAAJ 1Peu3wYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/77414896 77414896] | | | |- | ''[[:d:Q50751584|Gergely Röst]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9476-3284 0000-0001-9476-3284] | [https://scholar.google.com/citations?user=60p9D0wAAAAJ 60p9D0wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/1597152636065620051250 1597152636065620051250] | | | |- | ''[[:d:Q50923861|Liesbet Geris]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8180-1445 0000-0002-8180-1445] | | [https://viaf.org/viaf/306102340 306102340] | | | |- | ''[[:d:Q51095152|Leif Schröder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4901-0325 0000-0003-4901-0325] | | | | | |- | ''[[:d:Q51125359|Yoav Tsori]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3664-6498 0000-0003-3664-6498] | | [https://viaf.org/viaf/89830058 89830058] | | | |- | ''[[:d:Q51198198|Oliver Heiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3957-5835 0000-0002-3957-5835] | | [https://viaf.org/viaf/78311452 78311452] | | | |- | ''[[:d:Q52002114|Emily S Cross]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1671-5698 0000-0002-1671-5698] | | [https://viaf.org/viaf/8146094198500331057 8146094198500331057] | | | |- | ''[[:d:Q52786598|Tim Nicolai Siegel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1715-7907 0000-0002-1715-7907] | | | | | |- | ''[[:d:Q53512013|Andreas Osterwalder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7346-4808 0000-0001-7346-4808] | | [https://viaf.org/viaf/734145857092322922110 734145857092322922110] | | | |- | ''[[:d:Q54034353|Alban Kellerbauer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2755-1713 0000-0002-2755-1713] | | [https://viaf.org/viaf/107152138643010981955 107152138643010981955] | | | |- | ''[[:d:Q54261999|Markus Cristinziani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3893-9171 0000-0003-3893-9171] | | [https://viaf.org/viaf/2427155044771072520007 2427155044771072520007] | | | |- | ''[[:d:Q54578416|Sebastian Glatt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2815-7133 0000-0003-2815-7133] | | [https://viaf.org/viaf/5087153653250255900009 5087153653250255900009] | | | |- | ''[[:d:Q55086923|Máté Csanád]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3154-6925 0000-0002-3154-6925] | | | | | [[Fail:Csanád Máté.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55136785|Sebastian A. Leidel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0523-6325 0000-0002-0523-6325] | | | | | |- | ''[[:d:Q55217111|Michael Köhl]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Cw9P5UkAAAAJ Cw9P5UkAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/55053752 55053752] | | | |- | ''[[:d:Q55232084|Frederik Buylaert]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/224782141 224782141] | | | |- | ''[[:d:Q55302620|Claudia Kutter]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8047-0058 0000-0002-8047-0058] | | | | | |- | ''[[:d:Q55437018|Aidan R. McDonald]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8930-3256 0000-0002-8930-3256] | | | | | |- | ''[[:d:Q56395983|Jeff Hartnell]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1744-7955 0000-0002-1744-7955] | | [https://viaf.org/viaf/27161512240770562396 27161512240770562396] | | | |- | ''[[:d:Q56441331|Mangala Srinivas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3835-1995 0000-0002-3835-1995] | | | | | |- | ''[[:d:Q56480391|Ian N. Gregory]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2242 0000-0001-8745-2242] | [https://scholar.google.com/citations?user=XdNFcH0AAAAJ XdNFcH0AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/119669087 119669087] | | | |- | ''[[:d:Q56587910|Péter Török]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4428-3327 0000-0002-4428-3327] | [https://scholar.google.com/citations?user=7ho2aw8AAAAJ 7ho2aw8AAAAJ] | | | | [[Fail:Peter Torok botanist.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56612771|Siegfried Hapfelmeier]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6913-7932 0000-0002-6913-7932] | | | | | |- | ''[[:d:Q56878939|Jan J. Weigand]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7323-7816 0000-0001-7323-7816] | | [https://viaf.org/viaf/13497077 13497077] | | | |- | ''[[:d:Q56885969|Michaël Peyrot]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5983-9690 0000-0002-5983-9690] | | [https://viaf.org/viaf/6926203 6926203] | | | |- | ''[[:d:Q57018942|Giovanni Modugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4394-8593 0000-0002-4394-8593] | [https://scholar.google.com/citations?user=ObB4HasAAAAJ ObB4HasAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q57019902|Martien den Hertog]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0781-9249 0000-0003-0781-9249] | | [https://viaf.org/viaf/205012562 205012562] | | | |- | ''[[:d:Q57059789|Sven Bestmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6867-9545 0000-0002-6867-9545] | | | | | |- | ''[[:d:Q57073661|Zeila Zanolli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0860-600X 0000-0003-0860-600X] | | | | | |- | ''[[:d:Q57498278|Marius R. Busemeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4085-1689 0000-0003-4085-1689] | [https://scholar.google.com/citations?user=FT6TqCQAAAAJ FT6TqCQAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/170564957 170564957] | | | |- | ''[[:d:Q57548715|Gergely Maróti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3705-0461 0000-0002-3705-0461] | | | | | |- | ''[[:d:Q57840206|Daniele Oriti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2004-7063 0000-0002-2004-7063] | [https://scholar.google.com/citations?user=YI_glhoAAAAJ YI_glhoAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/83528127 83528127] | | | |- | ''[[:d:Q57844947|Giampiero Iaffaldano]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1750-1576 0000-0003-1750-1576] | | [https://viaf.org/viaf/47976520 47976520] | | | |- | ''[[:d:Q57893598|Oliver Heidbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8009-5422 0000-0001-8009-5422] | | [https://viaf.org/viaf/40264752 40264752] | | | |- | ''[[:d:Q57894363|Bartosz Wiland]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3052-2104 0000-0002-3052-2104] | | [https://viaf.org/viaf/70150868282722071320 70150868282722071320] | | | |- | ''[[:d:Q57911420|Gil G Westmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7224-8919 0000-0001-7224-8919] | | | | | |- | ''[[:d:Q57911472|Damien Faivre]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6191-3389 0000-0001-6191-3389] | | [https://viaf.org/viaf/3811148122897895200006 3811148122897895200006] | | | |- | ''[[:d:Q57919395|Nedjeljka Žagar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7256-5073 0000-0002-7256-5073] | | | | | |- | ''[[:d:Q57929524|Karin Sigloch]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9876-4628 0000-0002-9876-4628] | | [https://viaf.org/viaf/56418046 56418046] | | | |- | ''[[:d:Q58053910|Alexander Sack]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1471-0885 0000-0002-1471-0885] | [https://scholar.google.com/citations?user=87HYhZIAAAAJ 87HYhZIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/67400489 67400489] | | | [[Fail:Alexander T. Sack.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58368128|Madelon M Maurice]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6885-5361 0000-0001-6885-5361] | | | | | |- | ''[[:d:Q58377508|Vincenzo Greco]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4088-0810 0000-0002-4088-0810] | | | | | |- | ''[[:d:Q58466954|Jorunn Bos]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3222-8643 0000-0003-3222-8643] | | [https://viaf.org/viaf/259040889 259040889] | | | |- | ''[[:d:Q59419212|Casper Hoogenraad]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2666-0758 0000-0002-2666-0758] | | [https://viaf.org/viaf/291481305 291481305]<br/>[https://viaf.org/viaf/8841162669549655500008 8841162669549655500008] | | | |- | ''[[:d:Q59542829|Andrea Alimonti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9362-2313 0000-0002-9362-2313] | [https://scholar.google.com/citations?user=1QwnL9YAAAAJ 1QwnL9YAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/5458157704212744440005 5458157704212744440005] | | | |- | ''[[:d:Q60152860|Marco Paggi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9409-9782 0000-0001-9409-9782] | [https://scholar.google.com/citations?user=97vziRAAAAAJ 97vziRAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/313148207830900342336 313148207830900342336] | | | |- | ''[[:d:Q60154483|Emanuele Orgiu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8232-0950 0000-0002-8232-0950] | [https://scholar.google.com/citations?user=RiP674wAAAAJ RiP674wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/1284145857163322921798 1284145857163322921798] | | | |- | ''[[:d:Q60300205|Graziano Ranocchia]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4873-3903 0000-0002-4873-3903] | | [https://viaf.org/viaf/74188566 74188566] | | | |- | ''[[:d:Q61292326|Katalin Barta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8046-4248 0000-0002-8046-4248] | | | | | |- | ''[[:d:Q62056197|Karin Roelofs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8863-8978 0000-0002-8863-8978] | [https://scholar.google.com/citations?user=4o59iNMAAAAJ 4o59iNMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/164817826 164817826] | | | [[Fail:Karin Roelofs in 2016 bij Universiteit van Nederland.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62559795|Alexander Fidora]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5163-0369 0000-0001-5163-0369] | | [https://viaf.org/viaf/27927919 27927919] | | | |- | ''[[:d:Q62560109|Yan Lavallée]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4766-5758 0000-0003-4766-5758] | [https://scholar.google.com/citations?user=p19yAMgAAAAJ p19yAMgAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/80254524 80254524] | | | |- | ''[[:d:Q62560217|Andre Mischke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0078-4522 0000-0003-0078-4522] | | | 2012 | | [[Fail:Andre Mischke2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q63196680|Caroline Waerzeggers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4186-6540 0000-0003-4186-6540] | | [https://viaf.org/viaf/169281244 169281244] | | | |- | ''[[:d:Q63497265|Michel C. Crucifix]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3437-4911 0000-0002-3437-4911] | | [https://viaf.org/viaf/392146573886838101504 392146573886838101504] | | | |- | ''[[:d:Q63890088|Toma Susi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2513-573X 0000-0003-2513-573X] | | | | | |- | ''[[:d:Q63925724|Dragoş Calma]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7791-0182 0000-0001-7791-0182] | | [https://viaf.org/viaf/88484209 88484209] | | | |- | ''[[:d:Q63926155|Lino Camprubí]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6848-9090 0000-0001-6848-9090] | | [https://viaf.org/viaf/316753408 316753408] | | | |- | ''[[:d:Q63927175|Mirko Canevaro]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5884-1839 0000-0001-5884-1839] | | [https://viaf.org/viaf/305279866 305279866] | | | |- | ''[[:d:Q63927769|Felipe Cava Valenciano]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=yBDw4BAAAAAJ yBDw4BAAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936606|Gaël De Paëpe]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TkiCyVEAAAAJ TkiCyVEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936985|Lucie Doležalová]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2722-3370 0000-0003-2722-3370] | | [https://viaf.org/viaf/68421268 68421268] | | | |- | ''[[:d:Q63944916|Martin Fernø]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5745-0825 0000-0002-5745-0825] | [https://scholar.google.com/citations?user=9DVmuskAAAAJ 9DVmuskAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947568|Birte Forstmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1005-1675 0000-0002-1005-1675] | [https://scholar.google.com/citations?user=-vJYI3wAAAAJ -vJYI3wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/62690394 62690394] | | | |- | ''[[:d:Q63947767|Aikaterina Fotopoulou]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=MKotKrsAAAAJ MKotKrsAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947826|Søren Frank]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=5hvPdsUAAAAJ 5hvPdsUAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/73801109 73801109] | | | |- | ''[[:d:Q63951497|Helene Frowe]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4754-6847 0000-0003-4754-6847] | | [https://viaf.org/viaf/271802646 271802646] | | | |- | ''[[:d:Q63953971|Karina Lykke Grand]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4106-7378 0000-0003-4106-7378] | | | | | |- | ''[[:d:Q63954125|Filip Granek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2192-8735 0000-0002-2192-8735] | | [https://viaf.org/viaf/58151776816918012292 58151776816918012292] | | | |- | ''[[:d:Q63956272|Albert Guillen i Fabregas]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2795-1124 0000-0003-2795-1124] | | [https://viaf.org/viaf/26597172 26597172] | | | |- | ''[[:d:Q63976859|Andreja Kutnar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8366-6227 0000-0001-8366-6227] | | [https://viaf.org/viaf/305708063 305708063] | | | |- | ''[[:d:Q63981852|Linn Leppert]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q63981892|Emma Loosley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2951-9805 0000-0002-2951-9805] | [https://scholar.google.com/citations?user=o3ST5RAAAAAJ o3ST5RAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/63777626 63777626] | | | |- | ''[[:d:Q63987320|Gemma Modinos]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7870-066X 0000-0002-7870-066X] | [https://scholar.google.com/citations?user=XGvQuyIAAAAJ XGvQuyIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64000621|Frank Niklaus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-oBhp1AAAAAJ -oBhp1AAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/12232666 12232666] | | | |- | ''[[:d:Q64012406|Panos Papadimitratos]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Iv2wBQ8AAAAJ Iv2wBQ8AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64012417|Silvia Pellicer Ortín]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8928-7295 0000-0001-8928-7295] | | [https://viaf.org/viaf/299773672 299773672] | | | |- | ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386] | [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/316035906 316035906] | | | |- | ''[[:d:Q64022088|Jan Ramon]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Di086VkAAAAJ Di086VkAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022152|Alessandro Reali]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0639-7067 0000-0002-0639-7067] | [https://scholar.google.com/citations?user=vhzZ0pIAAAAJ vhzZ0pIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022188|Charlotte Ribeyrol]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0398-6410 0000-0003-0398-6410] | | [https://viaf.org/viaf/254326628 254326628] | | | |- | ''[[:d:Q64025735|Thomas Schäfer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7550-4807 0000-0002-7550-4807] | | | | | |- | ''[[:d:Q64025741|Lydia Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5092-6512 0000-0001-5092-6512] | | [https://viaf.org/viaf/153849379 153849379] | | | |- | ''[[:d:Q64033038|Gergely Szakacs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9311-7827 0000-0002-9311-7827] | | | | | |- | ''[[:d:Q64168206|Steven Verhelst]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7400-1319 0000-0002-7400-1319] | | | | | |- | ''[[:d:Q64174139|Erdem Yörük]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=WHMhrZcAAAAJ WHMhrZcAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q104440025|Kayla C. King]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1393-9220 0000-0003-1393-9220] | | [https://viaf.org/viaf/249678641 249678641] | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 2vr82oljt96omicasg0xsnuu5yhvud3 0 569991 7168041 7056764 2026-06-05T19:38:55Z Saksingj 214485 /* */ 7168041 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} '''Bouilloni Godefroy''' ([[Prantsuse keel|prantsuse keeles]] ''Godefroy de Bouillon'', [[Hollandi keel|hollandi keeles]] ''Godfried van Bouillon'', [[Saksa keel|saksa keeles]] Gottfried von Bouillon, {{Keel-la|Godefridus Bullionensis}}; 18. september 1060 [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa Kuningriik]] – 18. juuli 1100 [[Jeruusalemma kuningriik]]) oli üks [[Esimene ristisõda|Esimese ristisõja]] juhte aastatel 1096–1099. Ta oli Bouilloni lord 1076. aastast. Selle järgi võttis ta ka oma [[Epiteet|epiteedi]]. Alates 1087. aastast oli ta [[Alam-Lotring|Alam-Lorraine'i hertsog]]. Pärast [[Jeruusalemm]]a edukat [[Piiramine|piiramist]] 1099. aastal sai Godefroy [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] esimeseks valitsejaks. Ta keeldus kuninga tiitlist, kuna uskus, et Jeruusalemma tõeline kuningas on [[Jeesus|Jeesus Kristus]], eelistades [[Püha haua kirik Jeruusalemmas|Püha haua]] kaitsja tiitlit (ladina keeles ''advocatus Sancti Sepulchri''). Teda hüüti ka püha haua paruniks ja ristisõdurist kuningaks. [[Fail:Godfroy.jpg|pisi|289x289px| Godefroy käsikirja "Roman de Godefroy de Bouilloni" illustratsioonil (Maître du Roman de Fauvel, u 1330)]] [[Kategooria:Surnud 1100]] [[Kategooria:Sündinud 1060. aastatel]] [[Kategooria:Ristisõjad]] bv9xt0931pp04vt7hqjkrvnokfxalc8 0 570481 7168045 7107745 2026-06-05T19:46:01Z Paks Margareta 137072 7168045 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Stefan Airapetjan | pilt = Stefan Airapetjan, Turquoise Carpet 2022.png | pildiallkiri = Stefan Airapetjan, 2022 | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1997|12|24}} | sünnikoht = [[Viljandi]] | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = | tegev = 2017– | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = | tähelepanuväärsed_pillid = | allkiri = }} '''Stefan Airapetjan''' (esinejanimega '''Stefan'''; sündinud [[24. detsember|24. detsembril]] [[1997]]<ref>{{Netiviide|url=http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/731.html|pealkiri=Rozell / Stefan / Vajé|väljaanne=allstarz.ee|vaadatud=15.02.2022}}</ref> [[Viljandi]]s) on [[Armeenia]] juurtega [[Eesti]] [[laulja]]. == Osalemine telesaadetes == Hooajal 2010/2011 osales Stefan [[Eesti Televisioon]]i laste laulukonkursil "[[Laulukarussell]]" ning jõudis finaali. Tema juhendaja ja vokaalpedagoog on aastaid olnud [[Hedi-Kai Pai]]. 2020. aasta kevadel osales ta [[TV3]] meelelahutussaates "[[Maskis laulja]]", mille võitis. == Eesti Laul ja Eurovisioon == Konkursil "[[Eesti Laul|Eesti laul]]" osales ta bändiga [[Vajé]] esimest korda [[2018]]. aastal ning tema esitatud laul "Laura (Walk with Me)" saavutas kolmanda koha. Lauluvõistlusel "[[Eesti Laul 2019|Eesti laul 2019]]" sai tema esitatud laul "Without You" kolmanda koha ning võistlusel "[[Eesti Laul 2020|Eesti laul 2020]]" saavutas 7. koha. Lauluvõistlusel "[[Eesti Laul 2022|Eesti laul 2022]]" saavutas Stefani esituses esikoha laul "Hope", mis valiti Eestit esindama [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Itaalia]]s Torinos. Eurovisiooni finaalis saavutas laul 13. koha. == Koostöö muusikas == Stefan on teinud koostööd selliste muusikute ja produtsentidega nagu [[Sven Lõhmus]], [[Karl-Ander Reismann]], [[Vallo Kikas]] ja [[Liis Lemsalu]].{{lisa viide}} 2018. aastast teeb ta koostööd agentuuriga [[Moonwalk (ettevõte)|Moonwalk]] ja tema mänedžer on [[Tambet Mumma]].{{lisa viide}} == Diskograafia == {{Muusikute diskograafia|Esitaja=Stefan Airapetjan|Stuudio=1|Singlid=18}} === Albumid === * "[[Hope (album)|Hope]]" (2022) === Singlid === * "Without You" (2018) * "Better Days" (2019) * "We'll Be Fine" (2019) * "By My Side" (2019) * "Oh My God" (2020) * "Let Me Know" (2020) * "Doomino" (koos [[Liis Lemsalu|Liis Lemsaluga]]) (2021) * "Headlights" (2021) * "Hope" (2022) * "Miraaž" (2022) * "Kiri Külmkapi Peal" (2022) * "Kiri külmkapi peal 2.0" (duett [[Lenna Kuurmaa|Lennaga]], remix ja akustiline versioon) (2023) * "Seotud käed" (2023) * "Katkine Tee" (2024) * "Purjetuul" (2024) * "JACKPOT" (2025) * "Eiffel" (2025) * "Langevarjuna" (2026) == Tunnustus == 26. jaanuaril 2023 sai Stefan [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti muusikaauhindade]] galal neli auhinda: ta võitis kategooriates "Aasta meesartist", "Aasta popartist", "Aasta laul" ja "Rahva lemmik". <ref>{{Netiviide |kuupäev=26. jaanuar 2023 |pealkiri=Selgusid Eesti muusikaauhindade võitjad, enim auhindu pälvis Stefan |url=https://menu.err.ee/1608864908/selgusid-eesti-muusikaauhindade-voitjad-enim-auhindu-palvis-stefan |väljaanne=ERR}}</ref> [[Eesti Popmuusika Aastaauhinnad|Eesti popmuusika aastaauhindade]] galal sai Stefani "Miraaž" auhinna "Aasta Raadiohitt 2023".{{lisa viide}} == Isiklikku == 2023. aastal abiellus Stefan Airapetjan Victoria Koitsaarega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=26. august 2023 |pealkiri=Stefan Airapetjan sõudis kauni Victoriaga abieluranda: uhke pulmapidu peeti lähemate sugulaste ja sõprade ringis |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1090947/fotod-kibe-stefan-airapetjan-soudis-kauni-victoriaga-abieluranda-uhke-pulmapidu-peeti-lahemate-sugulaste-ja-soprade-ringis |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> Neil on tütar Maya (sündinud 2022) ja poeg Maru (sündinud 2025).<ref>{{Netiviide |kuupäev=20. august 2025 |pealkiri=Palju õnne! Stefan ja Victoria Airapetjan said teise lapse |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120398245/foto-palju-onne-stefan-ja-victoria-airapetjan-said-teise-lapse |väljaanne=Kroonika}}</ref> == Viited == {{viited}} {{Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Airapetjan, Stefan}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Viljandi maakonna muusikud]] [[Kategooria:Eesti armeenlased]] [[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 8hrseu0o0tuoo0mvq1h4sjxpsg5tig6 0 572084 7168147 7148851 2026-06-06T06:48:05Z Andreas003 7485 7168147 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Partei | nimi = Inglismaa ja Walesi Roheline Partei | staatus = Suurbritannia erakond | juht = [[Zack Polanski]] | asutamine = [[1990]] | peakorter = [[London]] | ideoloogia = roheline, progressiivne, Euroopa-meelne | kohti1_kus = [[House of Commons]]is | kohti1 = 5 | kohti2_kus = [[Lordide koda|House of Lordsis]] | kohti2 = 2 | liikmeid = 50 000 | kodulehekülg = www.greenparty.org.uk | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Roheline Partei]] }}'''Inglismaa ja Walesi Roheline Partei''' ('''GPEW'''; [[kõmri keel]]es: ''Plaid Werdd Cymru a Lloegr'') on roheline vasakpoolne poliitiline partei Inglismaal ja Walesis. Partei peakontor asub Londonis ning selle juht on [[Zack Polanski]]. Rohelistel on [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] [[House of Commons|alamkojas]] viis ja [[Lordide koda|Lordide kojas]] kaks kohta. Maailmavaateliselt kombineerib partei keskkondlust vasaktsentristliku majanduspoliitikaga, mille hulka kuuluvad hästi rahastatud ja kohaliku kontrolli all olevad avalikud teenused ja riigi tasandil reguleeritud kapitalism. Partei sotsiaalpoliitilised vaated on progressiivsed teemadel nagu kodanikuvabadused, LGBT õigused, narkopoliitika ja loomakaitse. Partei pooldab [[Võrdeline valimissüsteem|proportsionaalset valimissüsteemi]], [[kodanikupalk]]a ja demokraatlikku osalust. == Välislingid == * [https://vote.greenparty.org.uk/ Koduleht] [[Kategooria:Suurbritannia parteid]] 5w3qc6yt4sryq8rccf0etu2tufbxzg3 0 580325 7168189 7115229 2026-06-06T08:05:08Z Kuriuss 38125 7168189 wikitext text/x-wiki {{Kaasajasta}}{{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2020}} [[File:Kööp, Andro.1000005067 (1).jpg|thumb|Andro Kööp 2026. aasta Kevadnäituse avamisel]] '''Andro Kööp''' (sündinud [[4. märts]]il [[1967]]) on eesti [[Kunst|kunstnik]], [[disainer]] ja [[Sisekujundus|sisekujundaja]]. 1984. aastal lõpetas ta [[Tallinna 46. Keskkool]]i (õppis kunstiklassis). 1991. aastal astus [[Tallinna Kunstiülikool]]i, mille lõpetas [[1996]]. aastal moe erialal. Töötas 2008. aastast [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgema Kunstikooli]] külalisõppejõuna ja 2006. aastast abiõppejõuna [[Eesti Kunstiakadeemia]]s. 2013. aastast vabakutseline kunstnik ja kuraator.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andro Kööp |url=https://www.androkoop.com/?m=p&i=1 |vaadatud=2023-04-18 |väljaanne=www.androkoop.com}}</ref> Andro Kööp osaleb alates [[1985]]. aastast peamiselt [[Tarbekunst|tarbe-]] ja [[Kujutav kunst|kujutava kunsti]] näitustel. 1988. aastal sai temast [[Eesti Disainerite Liit|Eesti Disainerite Liidu]] asutajaliige. Ta on ka kunstirühmituse [[Neoeksprepost]] asutaja (koos kunstnik [[Urmas Puhkan|Urmas Puhkaniga]]) ning ühenduse Eesti Moedisain peakunstnik. Kööbi looming balansseerib maalikunsti ja disaini piirimail, tajudes ja sidudes tundlikult kujutava kunsti ja ruumi suhteid. Kööp on olnud tuntud nii radikaalse avangardkunstniku, disaineri kui sisekujundajana, mis lisab tema teemavalikule korraga nii sotsiaalseid, mängulisi kui dekoratiivseid aspekte. Kunstniku tööd on alati rohkem või vähem ruumilised, millele ta tihti lisab taimemotiive ja vääriskivilikke spektreid. Nii loodud romantilist ja rahulikku maailma täiendavad elektrit täis toonid ja peaaegu et kunstniku kaubamärgiks kujunenud poolläbikumav rastertaust, mis kõik kokku sobib ühtviisi hästi nii modernsesse kui klassikalisse interjööri.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andro Kööp |url=https://www.haus.ee/?c=kunst&l=et&t=Andro-Koop&aid=92 |vaadatud=2023-04-18 |väljaanne=HAUS galerii |keel=et |arhiivimisaeg=2023-04-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230418133349/https://www.haus.ee/?c=kunst&l=et&t=Andro-Koop&aid=92 |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema teoseid võib leida Eestis mitmes suures muuseumis ja kogus: [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumis]], [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum|Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis]], [[Tallinna Kunstihoone|Tallinna Kunstihoones]] ja [[PoCo popkunstimuuseum]]is ning paljudes erakogudes Eestis ja mujal maailmas. 2001. aastal asutas Andro Kööp Torpeedo Interjööri ja on selle sisekujundaja. 1998. aastal võitis Andro Kööp Üleliidulistel Moepäevadel Tallinnas pressi eripreemia. 1991. aastal võitis ta [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] noorte kunstnike aastapreemia ja 1992. aastal Vaal Galerii aastapreemia. == Näitused == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Näitus |- |1986 |Eesti noorte kunstnike näitus |- |1987 |Eesti noorte kunstnike näitus |- |1988 |Näitus “Ma pole kunagi käinud N.Y.-s” |- |1990 |Rühmituse Neoeksprepost näitus Tallinnas Näitus “Ruum ja vorm” |- |1991 |Eesti kunstnike kevadnäitus. Balti noortekunsti triennaal Vilniuses |- |1992 |Rahvusvaheline kunstiprojekt “Baltic Pathways” Näitus “Natüürmordid” Helsingis |- |1993 |Eesti noorte kunstnike näitus “Müra” Rühmituse Neoeksprepost näitus “Rämps” |- |1994 |Rühmituse Neoeksprepost näitus “Portreed” Sorosi kunstikeskuse näitus “Olematu kunst” |- |1995 |Sorosi kunstikeskuse näitus “Biotoopia” |- |1996 |Eesti kunsti näitus “Abstraktsioon, abstraktsioon” Näitus “Kõrge vererõhk” |- |1998 |Rühmituse Neoeksprepost näitus Aastanäitus “Võimas puhang” |- |2002 |Tekstiilinäitus ”Oma element” Maalikunstnike Liidu aastanäitus Isikunäitus “Galaxies”, Ühispanga Galerii, Tallinn |- |2003 |Isiikunäitus L’artiste’is |- |2004 |Näitus “Ma olen käinud N.Y.-s”, Pärnu Näitus “Mina ja Teine”, Tallinn |- |2005 |Maalikunstnike Liidu aastanäitus “Identiteedid”, Tallinn |- |2007 |isikunäitus “Error”, SEB Ühispanga Galerii, Tallinn Grupinäitus „Bridge to Estonia", De Wijk, Holland Isikunäitus “RAND”, Galerii 008, Tallinn |- |2008 |Maalikunstnike Liidu aastanäitus “Vabaduse väljak”, Tallinn Galerii-M näitus kohvikus Pegasus, Tallinn |- |2009 |Maalikunstnike Liidu aastanäitus „Maali sõna vol2“, Tartu TAM-Galerii näitus „Unisexs“, Tallinn Galerii-M näitus kohvikus „Pegasus“, Tallinn Eesti kunsti näitus „Enesepaljastus“ Tallinn |- |2010 |Isikunäitus „Grand Coulisse“, Tallinn |- |2011 |Isikunäitus „Lilled“, Tallinna botaanikaaias Näitus „ Mida oskad sina teha valge värviga?“ , Tallinn Eesti Kunsti näitus „Abstraktne”, Tallinn EKA Moenäitus 70, Rotermanni keskus, Tallinn |- |2012 |Isikunäitus „Sa pead minuga abielluma!“, Draakoni galerii, Tallinn Eesti Kunsti KEVADNÄITUS, Tallinn |- |2013 |Maalikunstnike aastanäitus „Minimalistlik maal“, Võru Isikunäitus Eesti Vabariigi Saatkonnas Berliinis Isikunäitus galeriis „Meisterschueler“ Berliinis Grupinäitus "Hommage klassikale" Vaal galerii, Tallinn Isikunäitus „Kuumad suhted, Cool’id tutvused“ Hotell Meriton, Tallinn Isikunäitus „Imelised Põhjused“ Hotell Meriton, Tallinn |- |2014 |Isikunäitus „Aegade väravad“, Tallinna botaanikaaias Isikunäitus „Sinine“ Hotell Meriton, Tallinn Maalikunstnike aastanäitus „Maali fookus“, Pärnu |- |2015 |Neoekspreposti grupinäitus “TRASH 2”, Tallinn Aastanäitus "Kevadnäitus", Tallinn Maalikunstnike Liidu aastanäitus "Järjepidevus ja uudsus", Pärnu |- |2016 |Isikunäitus "DEKO-DRAMA", Tallinn Isikunäitus "POP & GLAM", Kiel, Saksamaa Isikunäitus, Berliin, Saksamaa Maalikunstnike Liidu aastanäitus "Muutuv ja mittemuutuv", Pärnu Aastanäitus "Kevadnäitus", Tallinn grupinäitus “Meri” Viinistu Kunstimuuseum grupinäitus “Tallin teeb Tartut”, Jakobi galerii, Tartu Eesti kunstnike grupinäitus Peterburis, Venemaa Eesti kunstnike grupinäitus "Valge vesi", Haus Galerii, Tallinn |- |2023 |Isikunäitus "Õnn jalutab siin iga päev", [[Allee galerii|Allee galerii,]] Tallinn <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kaisa Potisepp {{!}} |kuupäev=2023-05-09 |pealkiri=Pildid: Allee galeriis avati Andro Kööbi maalinäitus |url=https://kultuur.err.ee/1608972296/pildid-allee-galeriis-avati-andro-koobi-maalinaitus |vaadatud=2024-01-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |2024 |Isikunäitus "Rõõm", [[Allee galerii]], Tallinn <ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Allee galeriis avati Andro Kööbi maalinäitus |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120341865/fotod-allee-galeriis-avati-andro-koobi-maalinaitus |vaadatud=2024-12-17 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> |} == Projektid == == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kööp, Andro}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 7c9ocbijjekwxqyn2zym2p2t2k46xzc 10 581922 7168272 6685788 2026-06-06T10:22:20Z ~2026-33544-09 231107 7168272 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Käsipall olümpiamängudel |piltvasakul = [[Pilt:Olympic rings.svg|60px]] | päis = [[Käsipall olümpiamängudel]] | pilt = [[Pilt:Handball pictogram.svg|40px|alt=|link=]] | loend1 = [[Käsipall_1936._aasta_suveolümpiamängudel|1936]]{{*}} [[Käsipall_1952._aasta_suveolümpiamängudel|''1952'']]{{*}} [[Käsipall_1972._aasta_suveolümpiamängudel|1972]]{{*}} [[Käsipall_1976._aasta_suveolümpiamängudel|1976]]{{*}} [[Käsipall_1980._aasta_suveolümpiamängudel|1980]]{{*}} [[Käsipall_1984._aasta_suveolümpiamängudel|1984]]{{*}} [[Käsipall_1988._aasta_suveolümpiamängudel|1988]]{{*}} [[Käsipall_1992._aasta_suveolümpiamängudel|1992]]{{*}} [[Käsipall_1996._aasta_suveolümpiamängudel|1996]]{{*}} [[Käsipall_2000._aasta_suveolümpiamängudel|2000]]{{*}} [[Käsipall_2004._aasta_suveolümpiamängudel|2004]]{{*}} [[Käsipall_2008._aasta_suveolümpiamängudel|2008]]{{*}} [[Käsipall_2012._aasta_suveolümpiamängudel|2012]]{{*}} [[Käsipall_2016._aasta_suveolümpiamängudel|2016]]{{*}} [[Käsipall_2020._aasta_suveolümpiamängudel|2020]]{{*}} [[Käsipall_2024._aasta_suveolümpiamängudel|2024]] }}<noinclude> [[Kategooria:Olümpiamängude navigeerimismallid]] </noinclude> o6qe8wip2m2u8z6q6gmpuj1pft0zcw4 10 581923 7168277 6685797 2026-06-06T10:25:33Z ~2026-33544-09 231107 7168277 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Võrkpall olümpiamängudel |piltvasakul = [[Pilt:Olympic rings.svg|60px]] | päis = [[Võrkpall olümpiamängudel]] | pilt = [[Pilt:Volleyball pictogram.svg|40px|alt=|link=]] | loend1 = [[Võrkpall_1964._aasta_suveolümpiamängudel|1964]]{{*}} [[Võrkpall_1968._aasta_suveolümpiamängudel|1968]]{{*}} [[Võrkpall_1972._aasta_suveolümpiamängudel|1972]]{{*}} [[Võrkpall_1976._aasta_suveolümpiamängudel|1976]]{{*}} [[Võrkpall_1980._aasta_suveolümpiamängudel|1980]]{{*}} [[Võrkpall_1984._aasta_suveolümpiamängudel|1984]]{{*}} [[Võrkpall_1988._aasta_suveolümpiamängudel|1988]]{{*}} [[Võrkpall_1992._aasta_suveolümpiamängudel|1992]]{{*}} [[Võrkpall_1996._aasta_suveolümpiamängudel|1996]]{{*}} [[Võrkpall_2000._aasta_suveolümpiamängudel|2000]]{{*}} [[Võrkpall_2004._aasta_suveolümpiamängudel|2004]]{{*}} [[Võrkpall_2008._aasta_suveolümpiamängudel|2008]]{{*}} [[Võrkpall_2012._aasta_suveolümpiamängudel|2012]]{{*}} [[Võrkpall_2016._aasta_suveolümpiamängudel|2016]]{{*}} [[Võrkpall_2020._aasta_suveolümpiamängudel|2020]]{{*}} [[Võrkpall_2024._aasta_suveolümpiamängudel|2024]] }}<noinclude> [[Kategooria:Olümpiamängude navigeerimismallid]] </noinclude> nlj1oiah4u4t462yxo4jm2h5j0f9ebc 10 582406 7168276 6684885 2026-06-06T10:24:43Z ~2026-33544-09 231107 7168276 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maahoki olümpiamängudel |piltvasakul = [[Pilt:Olympic rings.svg|60px]] | päis = [[Maahoki olümpiamängudel]] | pilt = [[Pilt:Field hockey pictogram.svg|40px|alt=|link=]] | loend1 = [[Maahoki_1908._aasta_suveolümpiamängudel|1908]]{{*}} [[Maahoki_1920._aasta_suveolümpiamängudel|1920]]{{*}} [[Maahoki_1928._aasta_suveolümpiamängudel|1928]]{{*}} [[Maahoki_1932._aasta_suveolümpiamängudel|1932]]{{*}} [[Maahoki_1936._aasta_suveolümpiamängudel|1936]]{{*}} [[Maahoki_1948._aasta_suveolümpiamängudel|1948]]{{*}} [[Maahoki_1952._aasta_suveolümpiamängudel|1952]]{{*}} [[Maahoki_1956._aasta_suveolümpiamängudel|1956]]{{*}} [[Maahoki_1960._aasta_suveolümpiamängudel|1960]]{{*}} [[Maahoki_1964._aasta_suveolümpiamängudel|1964]]{{*}} [[Maahoki_1968._aasta_suveolümpiamängudel|1968]]{{*}} [[Maahoki_1972._aasta_suveolümpiamängudel|1972]]{{*}} [[Maahoki_1976._aasta_suveolümpiamängudel|1976]]{{*}} [[Maahoki_1980._aasta_suveolümpiamängudel|1980]]{{*}} [[Maahoki_1984._aasta_suveolümpiamängudel|1984]]{{*}} [[Maahoki_1988._aasta_suveolümpiamängudel|1988]]{{*}} [[Maahoki_1992._aasta_suveolümpiamängudel|1992]]{{*}} [[Maahoki_1996._aasta_suveolümpiamängudel|1996]]{{*}} [[Maahoki_2000._aasta_suveolümpiamängudel|2000]]{{*}} [[Maahoki_2004._aasta_suveolümpiamängudel|2004]]{{*}} [[Maahoki_2008._aasta_suveolümpiamängudel|2008]]{{*}} [[Maahoki_2012._aasta_suveolümpiamängudel|2012]]{{*}} [[Maahoki_2016._aasta_suveolümpiamängudel|2016]]{{*}} [[Maahoki_2020._aasta_suveolümpiamängudel|2020]]{{*}}[[Maahoki_2024._aasta_suveolümpiamängudel|2024]] }}<noinclude> [[Kategooria:Olümpiamängude navigeerimismallid]] </noinclude> 23iq7f0g3byfsazpxjobfjcwrx57bc6 0 587066 7168062 6693183 2026-06-05T20:39:07Z Velirand 67997 7168062 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Luhhovitsõ | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Луховицы | | pilt = Centr_Lukhovitsy.jpg | lipp = Flag_of_Lukhovitsy_(Moscow_oblast).png | lipu_link = [[Luhhovitsõ lipp]] | vapp = Gerb_lukhovitsy.gif | vapi_link = [[Luhhovitsõ vapp]] | pindala = 16,1 | elanikke = 29 805 (2025) | asendikaart = Venemaa/Moskva_oblast }} [[Fail:Monument Mig-23.jpg|pisi|Monument Mug-23-le]] [[Fail:Lukhovitsy station 06-13 Moscow-Ryazan railway.jpg|pisi|Raudteejaam]] '''Luhhovitsõ''' on linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, samanimelise linnaringkonna keskus. Asub [[Moskva]]st umbes 135 km kagu pool. [[1949]]. aastal hakati külla ehitama lennukite katsebaasi ja hiljem lennukitehast. [[Mikojan]]i lennukitehas on linna peamine tööstusettevõte. 1957. aastal sai Luhhovitsõ linnaks, 2017. aastani oli [[Luhhovitsõ rajoon]]i keskus. [[2020]]. aasta alguses oli linna elanike arv arvestuslikult 30 443. Linna läbib Moskva-[[Rjazan]]i raudtee. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://admlukhovitsy.ru/ Luhhovitsõ linnaringkonna koduleht] {{commonskat|Lukhovitsy}} {{Moskva o linnad}} [[Kategooria:Moskva oblasti linnad]] myf3y6b8op0ifldvwagso2nrz5ymxo5 0 592001 7168324 7167031 2026-06-06T11:56:54Z Kuriuss 38125 7168324 wikitext text/x-wiki '''Lembit Uustulnd''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1952]]) on eesti [[kirjanik]] ja [[laevakapten]]. Ta on õppinud [[Leningradi admiral Makarovi nimeline kõrgem merekool|Leningradi admiral Makarovi nimelises kõrgemas merekoolis]] (1970–1976).<ref>[https://varrak.ee/2022/07/28/mida-ta-jalle-kokku-luiskab/ Mida ta jälle kokku luiskab?] Kirjastuse Varrak koduleht. 28.07.2022.</ref> Veidi enam kui poole sajandi pikkuse meremeheelu alguses töötas ta kolm aastat [[Eesti Merelaevandus]]es ja alates 1979. aastast kalurikolhoosis [[Saare Kalur]] [[tüürimees|tüürimehena]] [[kalalaev]]adel. 1986. aastal sai kapteniks ning pärast seda töötas 35 aastat kaugsõidukaptenina peamiselt [[reisilaev]]adel (sh kaheksal [[Tallink]]i laeval); viimati (kuni 2022. aastani) oli ta [[Paldiski]]–[[Kapellskär]]i liinil sõitva [[kaubalaev]]a [[Regal Star]] kapten.<ref>Neeme Korv. [https://www.aripaev.ee/saated/2020/03/27/vana-merekaru-elutarkus-see-kriis-pole-maailmalopp Vana merekaru elutarkus: see kriis pole maailmalõpp!] Äripäev.ee, 27.03.2020.</ref><ref>Helen Mihelson. [https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/1047144/ol-video-ja-galerii-eestlased-angolas-kala-puudmas-koik-tahtsid-saada-meremeheks-ainult-nii-nagi-raudse-eesriide-taha ÕL video ja galerii | Eestlased Angolas kala püüdmas: kõik tahtsid saada meremeheks! Ainult nii nägi raudse eesriide taha] Õhtuleht.ee, 29.10.2021.</ref><ref>[https://varrak.ee/2022/07/28/mida-ta-jalle-kokku-luiskab/ Mida ta jälle kokku luiskab?] Kirjastuse Varrak koduleht. 28.07.2022.</ref> [[Saaremaa]]lt pärit Lembit Uustulndist sai kirjanik juba elu ja ilma näinud kaptenina, 45-aastaselt. Tema esik[[romaan]] "Kiikhobune Antverpenist", mis ta enda sõnul oli "sihilikult veidi naiivne luureteemaline põnevusromaan", võitis kohe 1998. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel teise koha. Hilisemadki kriitikud on pidanud märkimisväärseks, et teos esindab Eestis vähe viljeldud žanri – [[Poliitiline põnevik|poliitilist trillerit]].<ref>[https://varrak.ee/2022/07/28/mida-ta-jalle-kokku-luiskab/ Mida ta jälle kokku luiskab?] Kirjastuse Varrak koduleht. 28.07.2022.</ref><ref>Karl Martin Sinijärv. [https://kultuur.postimees.ee/8070304/nadala-raamat-mereline-ajapajataja Nädala raamat ⟩ Mereline ajapajataja] Postimees.ee, 03.08.2024.</ref> Lembit Uustulnd on üks väheseid eesti romaanikirjanikke, kes on kajastanud oma teostes meremeeste elu ja meretraditsioone<ref>Margus Muld. [https://www.err.ee/1608893621/saaremaa-jagas-tublidele-saarlastele-aumarke Saaremaa jagas tublidele saarlastele aumärke] ERR Uudised, 22.02.2023.</ref> ning kergitanud saladuseloori ka Nõukogude-aegses kinnises piiritsoonis asunud [[kalurikolhoos]]ide elult ja eestlastega munsterdatud kalalaevade [[Aafrika]]-reisidelt.<ref>Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/872832/arvustus-kindla-kaptenikaega-kirjutatud Arvustus. Kindla kaptenikäega kirjutatud] ERR Kultuur, 29.10.2018.</ref> Tema kaheksast romaanist koosnevat romaanisarja "Avameri" on iseloomustatud kui loomupärase jutuvestmisoskusega autori suurejoonelist [[epopöa]]d, mis rahvusraamatukogu kultuurinõuniku [[Karl Martin Sinijärv]]e sõnul "annab hoogsa üle- ja sissevaate okupatsiooniaja lõpuaastate merimeeste ja kolhoosnike ellu kogu selle koleduses, võlususes ja uskumatus absurdsuses".<ref>Karl Martin Sinijärv. [https://kultuur.postimees.ee/8070304/nadala-raamat-mereline-ajapajataja Nädala raamat ⟩ Mereline ajapajataja] Postimees.ee, 03.08.2024.</ref> Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (2007). == Teosed == === Romaanid === *"Kiikhobune Antverpenist" ([[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 1999) *"Süvameri" (Varrak, 2001) *"Reis võlgu" (Varrak, 2004) *"Ruutuemanda sündroom" (Varrak, 2007) *"Voldemar Laasiku üheksa mina. Elu nagu filmis" (Varrak, 2026) ====Romaanisari "Avameri"==== *"Avameri. Kapten" (Varrak, 2018) *"Avameri. Kalamehe mõrsja" (Varrak, 2019) *"Avameri. Naerukajaka nutt" (Varrak, 2020) *"Avameri. Kuldkalake" (Varrak, 2022) *"Avameri. Meri taskus" (Varrak, 2023) *"Avameri. Salahoovused" (Varrak, 2023) *"Avameri. Kaugsõit kai ääres" (Varrak, 2024) *"Avameri. Punaste nelkide tuhk" (Varrak, 2024) ===Näitekirjandus=== * "Aastavahetus Casablancas" ([[Eesti Teatri Agentuur]]i näidendite andmebaasis) === Lühiproosa === *"Aastavahetus Casablancas" (1998) *"Jõuluämber" (2002) *"Merejutud" (2009) === Lastekirjandus === *"Ta ujub siiski..." (Varrak, 2011) *"Operatsioon Lossivaim" (Varrak, 2021) === Elulooraamatud === *"[[Albert Uustulnd]]. 80. sünniaastapäevaks" ([[Saaremaa Merekultuuri Selts]], 2005) – koostaja *"Kapten [[Ülo Kollo|Kollo]]. Mereelu – elumeri" ([[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2010) *"Kapten [[Toivo Ninnas]]e üheksa lainet" (Pegasus, 2012) ==Tunnustus== * 2021 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|20150}}</ref> * 2023 – [[Saare maakonna teenetemärk]] * 2025 – [[Eesti Kultuurkapital]]i Saaremaa ekspertgrupi elutööpreemia (põlvkondadeülese mereteemalise loomingu eest)<ref>[https://www.saaremaavald.ee/uudised/tunnustati-parimaid-kultuuritegijaid Tunnustati parimaid kultuuritegijaid] Saaremaa valla koduleht. 20.01.2025.</ref> ===Romaanivõistluste auhinnad=== * 1998 – II koht Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel – "Kiikhobune Antverpenist" * 2000 – äramärkimine Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel – "Süvameri"<ref>[https://www.ekl.ee/palk-preemia/romaanivoistlus/ Romaanivõistlus] Eesti Kirjanike liit. Vaadatud 03.06.2026.</ref> == Isiklikku == Ta on kirjanik [[Albert Uustulnd]]i (1925–1997) ning pedagoogi ja koolijuhi [[Pauline Kremm]]i (1916–2005) poeg.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=66&artid=70996 |vaadatud=2020-10-10 |arhiivimisaeg=2020-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201012192200/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=66&artid=70996 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on 1970. aastast abielus Eerika Uustulndiga. Nende tütar Rita on hariduselt eesti filoloog ja juristiharidusega poeg Priit on ettevõtja.<ref>Aare Laine. [https://saartehaal.postimees.ee/6663504/lembit-uustulnd-65-vatta-ja-vahase-lautritelt-maailmameredele Lembit Uustulnd 65: Vätta ja Vahase lautritelt maailmameredele] Saarte Hääl / Postimees.ee, 25.07.2017.</ref> Uustulndide suguvõsa ellu on mitut põlve kuulunud meri, kirjandus ja [[muusika]]. Ka Lembit Uustulnd laulab ja mängib [[akordion]]i ning on seda sageli teinud ka oma lugejatega kohtumise üritustel.<ref>[https://varrak.ee/2022/07/28/mida-ta-jalle-kokku-luiskab/ Mida ta jälle kokku luiskab?] Kirjastuse Varrak koduleht. 28.07.2022.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [[Jüri Pino]]. [https://kultuur.err.ee/872832/arvustus-kindla-kaptenikaega-kirjutatud Arvustus. Kindla kaptenikäega kirjutatud] ERR Kultuur, 29. oktoober 2018 * Helen Mihelson. [https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/1047144/ol-video-ja-galerii-eestlased-angolas-kala-puudmas-koik-tahtsid-saada-meremeheks-ainult-nii-nagi-raudse-eesriide-taha ÕL video ja galerii | Eestlased Angolas kala püüdmas: kõik tahtsid saada meremeheks! Ainult nii nägi raudse eesriide taha] Õhtuleht, 29. oktoober 2021 * [[Margus Muld]]. [https://kultuur.err.ee/1609667630/lembit-uustulnd-avamere-raamatusarja-tegelased-on-nagu-mu-perekonnaring Lembit Uustulnd: "Avamere" raamatusarja tegelased on nagu mu perekonnaring] ERR Kultuur, 17. aprill 2025 {{JÄRJESTA:Uustulnd, Lembit}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] jn4ggm872asg76kgvwbcfdhl2xdtrjp 0 592119 7167861 7164907 2026-06-05T12:00:02Z Eiusmod 200998 Pilt 7167861 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eyepieces random selection.jpg|pisi|Valik okulaare]] [[Fail:Nagler 1979 1981.png|pisi|Nagleri okulaaride diagrammid]] '''Okulaar''' ([[ladina keel|lad]] ''oculus'' silm) on optikariista silmapoolne [[lääts]] või läätsede süsteem, millega vaadeldakse [[objektiiv]]i tekitatud kujutist. Okulaar(id) on näiteks [[pikksilm]]al, [[binokkel |binoklil]], optilisel [[teleskoop |teleskoobil]] ja [[valgusmikroskoop |valgusmikroskoobil]]. Okulaar on samasuguse toimega kui [[luup]]. Okulaari suurendus on enamasti 5–25, mõnes [[optikasüsteem]]is ka suurem.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 7. köide, 1994</ref> Okulaar on lihtsamal juhul ainult üks lääts. Kuid moonutuste vähendamiseks koosnevad okulaarid tavaliselt rohkem kui ühest läätsest. Esimese mitmeläätselise okulaari leiutas [[Christiaan Huygens]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria: Optilised instrumendid]] 4q9zj9nei77h3s31kpaiawxakypvwee 7167970 7167861 2026-06-05T16:26:29Z Eiusmod 200998 Leiutati 7167970 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eyepieces random selection.jpg|pisi|Valik okulaare]] [[Fail:Nagler 1979 1981.png|pisi|Nagleri okulaaride diagrammid]] '''Okulaar''' ([[ladina keel|lad]] ''oculus'' silm) on optikariista silmapoolne [[lääts]] või läätsede süsteem, millega vaadeldakse [[objektiiv]]i tekitatud kujutist. Okulaar(id) on näiteks [[pikksilm]]al, [[binokkel |binoklil]], optilisel [[teleskoop |teleskoobil]] ja [[valgusmikroskoop |valgusmikroskoobil]]. Okulaar on samasuguse toimega kui [[luup]]. Okulaari suurendus on enamasti 5–25, mõnes [[optikasüsteem]]is ka suurem.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 7. köide, 1994</ref> Okulaar on lihtsamal juhul ainult üks lääts. Kuid moonutuste vähendamiseks koosnevad okulaarid tavaliselt rohkem kui ühest läätsest. Esimese mitmeläätselise okulaari leiutas [[Christiaan Huygens]]. 1849. aastal leiutati Kellneri okulaar, 1860. aastal Plössi okulaar, 1880. aastal ortoskoopiline okulaar, 1917. aastal Erfle okulaar ja 1979. aastal Nagleri okulaar. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria: Optilised instrumendid]] hd5sxl4irkkl1lixym4mc6z5kr2othn 7167974 7167970 2026-06-05T16:34:17Z Eiusmod 200998 18. sajandil 7167974 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eyepieces random selection.jpg|pisi|Valik okulaare]] [[Fail:Nagler 1979 1981.png|pisi|Nagleri okulaaride diagrammid]] '''Okulaar''' ([[ladina keel|lad]] ''oculus'' silm) on optikariista silmapoolne [[lääts]] või läätsede süsteem, millega vaadeldakse [[objektiiv]]i tekitatud kujutist. Okulaar(id) on näiteks [[pikksilm]]al, [[binokkel |binoklil]], optilisel [[teleskoop |teleskoobil]] ja [[valgusmikroskoop |valgusmikroskoobil]]. Okulaar on samasuguse toimega kui [[luup]]. Okulaari suurendus on enamasti 5–25, mõnes [[optikasüsteem]]is ka suurem.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 7. köide, 1994</ref> Okulaar on lihtsamal juhul ainult üks lääts. Kuid moonutuste vähendamiseks koosnevad okulaarid tavaliselt rohkem kui ühest läätsest. Esimese mitmeläätselise okulaari leiutas [[Christiaan Huygens]]. 18. sajandil leiutati Ramsdeni okulaar, 1849. aastal Kellneri okulaar, 1860. aastal Plössi okulaar, 1880. aastal ortoskoopiline okulaar, 1917. aastal Erfle okulaar ja 1979. aastal Nagleri okulaar. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria: Optilised instrumendid]] hbo5x46ijtkecbyw2hxulgj4j7cdosl 7168219 7167974 2026-06-06T08:50:07Z Tonisee 1211 Tegin mõned täpsustused ja lisasin selgitused mikroskoopias ja astronoomilistel instrumentidel täiesti erinevatel viisidel leitavate suurenduste kohta. 7168219 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eyepieces random selection.jpg|pisi|Valik okulaare]] [[Fail:Nagler 1979 1981.png|pisi|Nagleri okulaaride diagrammid]] '''Okulaar''' ([[ladina keel|lad]] ''oculus'' silm) on optikariista silmapoolne [[lääts]] või läätsede süsteem, millega vaadeldakse [[objektiiv]]i tekitatud kujutist. Okulaar(id) on näiteks [[pikksilm]]al, [[binokkel |binoklil]], optilisel [[teleskoop |teleskoobil]] ja [[valgusmikroskoop |valgusmikroskoobil]]. Okulaar on samasuguse toimega kui [[luup]]. Okulaari pakutavat suurendust esitatakse kahel viisil: * mikroskoopide puhul pakutava suurendusena, mis jääb enamasti vahemikku 5–25 korda ning mikroskoobi kogusuurendus on võrdne objektiivi ja okulaari suurendusvõimete korrutis, mõnes [[optikasüsteem]]is ka suurem<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 7. köide, 1994</ref>, * teleskoopilistel süsteemidel tavapäraselt millimeetrites, kuna kogu optikariista suurendus on võrdne ojektiivi ja okulaari fookuskauguste jagatisega. Okulaar on lihtsaimal juhul ainult üks lääts, kuid [[Aberratsioon (optika)|optiliste moonutuste]] vähendamiseks koosnevad okulaarid tavaliselt rohkem kui ühest läätsest. Esimese mitmeläätselise okulaari leiutas [[Christiaan Huygens]]. [[18. sajand|18. sajandil]] leiutati Ramsdeni okulaar, 1849. aastal Kellneri okulaar, 1860. aastal Plössi okulaar, 1880. aastal ortoskoopiline okulaar, 1917. aastal Erfle okulaar ja 1979. aastal Nagleri okulaar. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria: Optilised instrumendid]] 2j0626whnq3huqeqadpzg4et0zm13un 0 594918 7168153 5933958 2026-06-06T07:00:24Z Andreas003 7485 7168153 wikitext text/x-wiki {{Partei | nimi = Fidesz – Ungari Kodanike Liit | nimi_keeles = Fidesz – Magyar Polgári Szövetség | logo = Fidesz 2015.svg | logo_suurus = 175px | staatus = | juhi nimetus = President | juht = [[Viktor Orbán]] | peasekretär = | asutamine = 30. märts 1988 | lõpetamine = | peakorter = Szentkirályi tänav 18, [[Budapesti VIII ringkond]] | ideoloogia = '''Praegu:''' [[parempoolsus]] <br/> '''Varem:''' [[Paremtsentristlik poliitika|paremtsentrism]] | koalitsioon = [[Fidesz–KDNP]] | europarlament = [[Euroopa Patriootide fraktsioon]] | kohti1_kus = [[Rahvusassamblee (Ungari)|rahvusassamblees]] | kohti1 = 55/199 | kohti2_kus = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] | kohti2 = 10/21 | liikmeid = | ajaleht = | kodulehekülg = {{URL|www.fidesz.hu/ |www.fidesz.hu}} | värvus = orange | euroopa_tasandi_erakond = [[Patriots.eu]] }} '''Fidesz – Ungari Kodanike Liit''' ([[ungari keel]]es ''Fidesz – Magyar Polgári Szövetség'') on [[Ungari]] [[rahvuslik konservatism|rahvuskonservatiivne]], [[parempoolsus|parempoolne]] [[Ungari parteide loend|partei]]. Erakond asutati 1988. aastal [[liberalism|liberaalse]] noorteorganisatsioonina, mis vastandus võimulolevatele [[kommunism|kommunistidele]]. Fideszi võimuaeg algas, kui [[2010. aasta Ungari parlamendivalimised|2010. aasta valimistel]] võideti valimisliidus [[Kristlik-Demokraatlik Rahvapartei (Ungari)|Kristlik-Demokraatliku Rahvaparteiga]] [[Rahvusassamblee (Ungari)|parlamendis]] [[kvalifitseeritud häälteenamus|häälteenamus]]. Parlamendienamus suudeti säilitada [[2014. aasta Ungari parlamendivalimised|2014.]], [[2018. aasta Ungari parlamendivalimised|2018.]] ja [[2022. aasta Ungari parlamendivalimised|2022.]] aasta valimistel.<ref name="The Wall Street Journal">{{cite web|url= https://www.wsj.com/articles/hungarys-ruling-party-loses-two-thirds-majority-after-by-election-1424634646|title=Hungary's Ruling Party Loses Two-Thirds Majority after By-Election| work =The Wall Street Journal|accessdate=22. veebruar 2015}}</ref><ref name= "Index.hu">{{cite news|last1= Dull |first1=Szabolcs|title= Győzött a Jobbik a tapolcai választáson |url= http://index.hu/belfold/2015/04/12/idokozi_valasztas_ajka_sumeg_tapolca_parlament/ |accessdate= 12. aprill 2015|publisher= Index HU}}</ref><ref>{{cite news|last1= Bayer |first1=Lili|title=Orbán poised to tighten grip on power |url= https://www.politico.eu/article/viktor-orban-fidesz-poised-to-tighten-grip-on-power-hungary-budapest-election/|accessdate= 10. aprill 2018|work=Politico |date= 10. aprill 2018}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-04 |pealkiri=Ungari parlamendivalimised võitis valitsev partei |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1608553612/ungari-parlamendivalimised-voitis-valitsev-partei}}</ref> [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised|2026. aasta valimistest]] saadik on erakond opositsioonis.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2026-04-12 |pealkiri=Peter Magyar võitis Ungari parlamendivalimised |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1609993963/peter-magyar-voitis-ungari-parlamendivalimised}}</ref> Fideszil oli 2020. aasta häälteenamus ka kõigi 19 [[komitaat|komitaadis]] ning 23-st komitaadi õigusega linnast 10-s. [[Budapest]]i assamblees on partei opositsioonis. Fideszi juht on palju aastaid olnud [[Viktor Orbán]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.fidesz.hu/ Fidesz – Ungari Kodanike Liit] koduleht ([[ungari keel]]es) *[https://web.archive.org/web/20051129071015/http://www.fideszfrakcio.hu/index.php?CikkID=5350&FIDESZSESSID=3a4bab2f8242ecbeba363bf9fb8b1152 Fideszi ajalugu] ([[inglise keel]]es) *[https://web.archive.org/web/20070930185401/http://euronews.net/create_html.php?page=detail_info&article=383058&lng=1 Hungary's PM calls confidence vote] ([[inglise keel]]es) [[Kategooria:Ungari parteid]] pfcx1foprppu9awn6n2fxzxblgzl0sj 0 601157 7167964 7060140 2026-06-05T16:02:33Z Carsten Steger 154269 Aerial image of Castel del Monte replaced with an aerial image showing more details. 7167964 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[File:Aerial image of Castel del Monte (view from the south).jpg|thumb|Vaade loodest, 2026]] '''Castel del Monte keisrilinnus''' on linnusehitis Kagu-Itaalias [[Apuulia]] maakonnas [[Bari]] linna lähedases Andria vallas, 16 km kaugusel selle keskusest lõunas<ref>https://www.google.com/maps/@41.1068847,16.2837592,37797m/data=!3m1!1e3 Andria piirkonna kaart</ref>. Linnus on maailmas üks tuntumaid ja kuulsamaid. [[File:Heiliges Römisches Reich - Reichssturmfahne vor 1433 (Nimbierter Adler).svg|120px|pisi|left|Püha Saksa-Rooma Riigi keisrite vapp enne XV sajandit]] [[File:Frederick II and eagle.jpg|thumb|Friedrich II koos oma pistrikuga. Vatikani Raamatukogu, XIII sajandi II pool.<ref>''De arte venandi cum avibus''-"Jahipidamisviisidest lindudega", koostatud keisri poolt 1241-1248, tema poja Manfredi manuskript aastatest 1258-1266 Lõuna-Itaalias, Vatikani Apostlik Raamatukogu, Pal. lat 1071, fol. 1v</ref>]] ==Nimekujud== Algne kirjapilt on sel ''castrum Sancta Maria de Monte'' – samanimelise kloostri järgi. Castel del Monte tähendab itaalia keeles "mäelinnust". 1930.–1950. aastatel kutsuti linnust imperaatorliku võimusümbolismi tõttu ka Apuulia Kivist Krooniks. [[File:Casteldelmonte1890.jpg|thumb|Joonistus Castel del Monte linnusest 1844. aastal. Victor Baltardi järgi]] ==Ajalugu== Linnuse rajas [[1240]]. ja [[1250]]. aastate vahel [[Püha Rooma Keisririik|Püha Rooma Keisririigi]] keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] ja ilmselt päris valmis ei ehitatud seda kunagi. Linnuse arhitekt ei ole teada, kuid oletatakse, et selle põhiplaani pani paika ja ehitusel osales ka keiser Friedrich II ise. Hiljem sai sellest üks kahest keisri lemmikresidentsist. 1240. aasta 28. jaanuaril käskis Friedrich II oma kirjas Kapitanaadi justiitsministrile Richard von Montefuscolole alustada ettevalmistusi ühe linnuse (''castrum'') ehitamiseks Santa Maria del Monte kiriku kõrvale. [[1522]]. aastast kuulus loss [[Napoli]] [[Caracciolo]]de aadliperekonnast pärinevale nooremale [[Carafa]]de harule. Viimane sai samal aastal omale Andria ja Castel del Monte hertsogi tiitli. Sellele perele kuulus ehitis 1876. aastani. [[1876]] omandas juba palju aastakümneid tühjalt seisva ja laguneva lossi 25 000 liiri eest Itaalia riik. [[1900]] aasta paiku algasid küll restaureerimistööd, mis viidi aga läbi tolle ajastu maitsele vastavalt – "mittevajalik" lõhuti välja, plommimiseks ja taastamiseks kasutati moodsaid ehitusmaterjale, hoone vahepealsed ajalookihistused kaeti kinni ja krohviti üle. Lõpuks nägi kõik välja jälle "nagu uus". Ümber linnuse oli tööde alguses veel umbes 2 m paksune rusuküngas, mis mitmeid väärtuslikke leide, skulptuuritükke ja ehituskive sisaldas, kuid kahjuks läbi uurimata minema veeti. [[1936]]. aastast sai lossist Itaalia rahvuslik mälestusmärk. [[1940]] valmistas Saksa-Itaalia Ühing ühise ideoloogiapropaganda raames linnusest 1:50 koopia, mis 1940/41 aastavahetusel Berliinis isiklikult Adolf Hitlerile üle anti. [[1970]]. ja [[1980]]. aastatel toimusid uued restaureerimistööd. [[1996]]. aastast kuulub lossikompleks UNESCO maailmapärandi nimistusse. [[File:A history of architecture in Italy from the time of Constantine to the dawn of the renaissance (1901) (14597887859).jpg|thumb|Linnuse esimese korruse plaan, koostatud 1901. aastal.<ref>A history of architecture in Italy from the time of Constantine to the dawn of the renaissance, Charles Amos Cummings (1833-1905), kirjastus: Houghton Mifflin & Co., Boston, 1901, Toronto Ülikooli Raamatukogu</ref> Põhjakaar jääb paremale.]] ==Ehitus== Peahoone on kaheksanurkse põhiplaaniga [[oktagon]]<ref>https://www.google.com/maps/@41.0842536,16.2708738,295m/data=!3m1!1e3 Ülaltvaade linnusele</ref>, millele liituvad igas nurgas seisvad samuti kaheksatahulised nurgatornid. Linnus on samuti kaheksanurkse siseõuega ja kahekorruseline ning selle sissekäik asetseb idaküljel. Kaheksanurksed linnused ja linnusetornid kujunesid omamoodi Saksa-Rooma riiki 100 aastat valitsenud Stauferite dünastia visiitkaardiks ning näitasid nende võimu, jõudu ja mõjukust. Antud linnus pidi olema siis selle peensusteni viimistletud stiili uhkeim väljendus. Peahoone on 25 m kõrge, tornid 1 meetri võrra kõrgemad. Peahoone välisseinte küljepikkused on 16,5 m; torni välisseinad on 3,1 m. Tornidel on välja ehitatud 6 külge, 2 külge jäävad mõtteliselt peahoone kehandi sisse. Sisehoovi vastasseinte vahekaugus jääb 17,63 ja 17,86 m vahele, seinte kõrgus küündib 20,5 meetrini. Välisseina jaotab ruumiliselt kolmeks osaks kaks karniisi – 1. vundamendikarniis on u. 2 m kõrgusel ja 2. korrustekarniis jaotab hoone võrdselt kaheks korruseks. Hoonet katab sile katus e. ülemine rõduplatvorm. [[File:Casteldelmontepln.png|thumb|Castel del Monte linnuse II korruse põhiplaan]] Hoone on ehitatud töödeldud ja lihvitud helekollasest ja hallikasvalgest kohalikust lubjakivist; võlvkaared, aknaraamistus ja ukseportaalid on marmorist, peaportaal roosast [[bretša]]-kivimist. Linnusekehandi igas välisseinas on kaks akent: esimesel korrusel ühekaareline monofoorium (romaani, gooti ja renessansiajastu kitsas ja kõrge aknatüüp) ja teisel kaheosaline [[bifoorium]]. Ainult üks – kõige põhjapoolsem on kolmekupliline [[trifoorium]]. Väiksed aknad olid ruumidel ka sisehoovi poole; õueseintel, millel puudusid sissepääsud, olid ümarad "[[härjasilmaken|härjasilmaknad]]". Peahoone korrused on jaotatud vaheseintega 16 võrdhaarse trapetsi kujulisteks ruumideks, 8 igal korrusel. Sisehoovi esimeselt korrusest pääses kolme ukse kaudu kolme ruumi, ülejäänud viide ruumi sai läbi uste ruumide vaheseintes. Täpselt samamoodi pääses ülemise korruse kolme ruumi varem siseõues olnud "ristikäigu"-rõdu kaudu, ning ülejäänud tubadesse jällegi läbi vaheseinte. Korruseid ühendasid kivist keerdtrepikäigud kolmes tornis, ülejäänud viies olid vannitoad ja tualetid. Mõnes ruumis avanes nurgatornidesse kaks ust, mõnes ainult üks. Ühe uksega "tupikruumid" olid varustatud kamina ja tualetiga, mis asus tavaliselt torni sees. Tualetid olid hästi ventileeritud tänu seintes olevatele avadele ja seal olid ka vesiklosetid, mis said veevarustuse katusel olevatest veetsisternidest. Ühte tupiksaali, mis paikneb hoone idaküljel teisel korrusel peaportaali kohal, on hakatud kutsuma "troonisaaliks. Seal puuduvad nii kamin, kui tualett. Lagesid kannavad jämedakoelised lukukividega ristroidvõlvid, mis toetuvad seintel asuvatele piilarikandadele. Teise korruse ruumid on kaunistatud pilastrite ja teravaservaliste petikkaartega. Osad vaheseinad on laotud antiik-Rooma ajal leiutatud niinimetatud võrkmüüritis-tehnikas. Ka kaheksatahulised tornid ja tornišahtid olid kaetud üleval konsoolkividele toetuvate ripproidvõlvidega. [[File:Casteldelmontelrtp.jpg|thumb|Vaade linnusele kagust, mai 2006 a.]] Erilist tähelepanu on ehitusmeister osutanud peasissekäigule, mida ümbritsevad antiikaega rõhutavad pilastrid, arhitraav ja friis, kapiteelid meenutavad jälle tsistertslaste gootikat ja portaali ülemine osa islami arhitektuuri. Peaportaali taga oli kitsas tühimik, mida kaudu sai ukse ette kutsumata külaliste takistamiseks langevõre alla lasta. Kuigi linnust on peetud üheks tuntuimaks antud tüüpi linnuste hulgas maailmas, ei ole tegemist siiski päris tüüpilise keskaegse linnus-kaitseehitisega, sest sellel puuduvad nii vallikraavid, kaitsevall, kui ka tõstesild sissekäigu sulgemiseks. Sissepääs linnusesse on lahendatud hoopiski avarat gootiaegset peaportaali kasutades. Ka ei ole avastatud tavaliselt eeslinnuse hoonete hulka kuuluvaid majandushooneid tallide, keldrite, moonaaitade jm. Varem arvati, et hoone näol oli tegemist keisri "jahilossiga", kuid viimasel ajal on leitud, et tegemist on olnud selleks hoones liiga rikkalikult sisustatud ja kaunistatud ruumidega. [[File:Castel del monte-entrance cropped.jpg|thumb|Peaportaal ja paraadtrepp, juuni 2005 a.]] [[File:Castel del Monte staircase in tower.jpg|thumb|Üks torni trepikäigušahte, september 2006]] Arvatakse, et hoone ehitusliku kuju tõttu oli sellel ka astronoomiateadusega tegelemise eesmärk. Erinevatel aastaaegadel ning suvisel ja talvisel pööripäeval valgustas päike tänu akende asetusele ruume alati ühtmoodi ja samas I ja II korrust erinevalt, mis tähendas, et rajatist sai kasutada nii päikesekella, kui ka kalendrina. Samuti on arvatud, et tolle aja kohta täiuslikule veesüsteemile, mis koosnes veekogumistsisternidest, basseinist ja erinevates ruumides olnud vannidest võis rajatise näol olla tegemist ka tervisetaastamise, puhkuse- ja raviasutusega, omamoodi nö. "sanatooriumiga". Teada on, et keiser pidas ihu puhtuse eest hoolitsemist araabia valitsejate eeskujul väga oluliseks osaks inimese elus. ==Seisukord tänapäeval== Linnusekehand on täielikult säilinud tänapäevani ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse objektina nr. 398. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Apuulia]] [[Kategooria:Itaalia linnused]] o1hfag0df8ncaghz82o5uqpbvnej0z1 0 605503 7168156 6740234 2026-06-06T07:02:29Z Andreas003 7485 7168156 wikitext text/x-wiki {{Partei | partei_nimi = Prantsuse Kommunistlik Partei | partei_nimi_keeles = Parti communiste français | partei_logo = Logo_–_Parti_communiste_français_(2018).svg | partei_staatus = vasakpoolne parlamendipartei | esimees = [[Fabien Roussel]] | ajaleht = [[L’Humanité]] (häälekandja 1920–1994) | ideoloogia = [[kommunism]], [[euroskeptitsism]] | kodulehekülg = | colorcode = orange | koalitsioon = | Eurparlament = [[Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsioon - GUE/NGL]] | asutamine = [[1920]] | peakorter = [[Pariis]] | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Vasakpartei]] }} '''Prantsuse Kommunistlik Partei''' ([[prantsuse keel]]es ''Parti communiste français''; lühend '''PCF''') on [[kommunism]]i ja [[euroskeptitsism]]i ideoloogiat propageeriv [[kommunistlik partei]], suuremaid [[poliitiline partei|poliitilisi parteid]] [[Prantsusmaa]]l (2006. aastal suuruselt kolmas). Prantsuse Kommunistlik Partei loodi 1920. aastal. 1920.–1970. aastatel oli partei ideoloogiaks [[marksism-leninism]] ja [[stalinism]]. Pärast [[II MS|teist maailmasõda]] lisandus veel [[vasaknatsionalism]]. PCF kujunes läänemaailmas [[Itaalia Kommunistlik Partei|Itaalia Kommunistliku Partei]] kõrval teiseks suurimaks kommunistlikuks parteiks. PCF kuulus [[Komintern]]i (eksisteeris 1943. aastani), tänapäeval kuulub PCF [[Euroopa Vasakpartei]]sse. Partei liikmeskonda kuulus tuntud kultuuritegelasi, teiste seas [[Louis Althusser]], [[Louis Aragon]], [[Henri Barbusse]], [[Daniel Bensaïd]], [[André Breton]], [[Albert Camus]], [[Marguerite Duras]], [[Paul Éluard]], [[Michel Foucault]], [[Francois Furet]], [[Pierre Gamarra]], [[Roger Garaudy]], [[Frédéric Joliot-Curie]], [[Paul Langevin]], [[Robert Merle]], [[Pablo Picasso]], [[Charles Rappoport]], [[Tristan Tzara]], [[Jean-Pierre Vernant]] ja [[Marina Vlady]]. ==Partei liidreid== *[[Maurice Thorez]], peasekretär 1930–1964 *[[Jacques Duclos]], peasekretäri kohusetäitja 1950–1953 *[[Waldeck Rochet]], peasekretär 1964–1972 *[[Georges Marchais]], peasekretär 1972–1994 <gallery> Pilt: Maurice Thorez en 1948.jpg | [[Maurice Thorez]] Pilt: Jacques Duclos en 1959.JPG | [[Jacques Duclos]] Pilt: Waldeck Rochet 1968 (cropped).jpg | [[Waldeck Rochet]] Pilt: Georges Marchais (cropped 2).JPG | [[Georges Marchais]] </gallery> 1950. aastal Maurice Thorez haigestus ja viibis aastatel 1950–1953 ravil [[NSVL|Nõukogude Liidus]]. Parteid juhtis tema äraolekul Jacques Duclos. ==Teine maailmasõda== [[Natsi-Saksamaa]] alustas 1. septembril 1939 [[Saksamaa sissetung Poolasse|sissetungi]] [[II Rzeczpospolita|Poolasse]]. Seepeale kuulutasid [[Suurbritannia]] ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. PCF oli selle vastu, mispeale [[Édouard Daladier|Daladier]]' valitsus kuulutas 26. septembril 1939 kommunistliku partei väljaspool seadust olevaks. PCF-i juhtkond läks põranda alla. Veebruaris 1940 võeti partei juhilt [[Maurice Thorez]]ilt ära [[kodakondsus]] ja saadeti tegevteenistusse. Kui algasid sõjalised tegevused, õnnestus Thorezil põgeneda [[NSVL|Nõukogude Liitu]]. Deserteerumise eest mõisteti ta Prantsusmaal tagaselja surma. Okupeeritud Prantsusmaal tegutses kommunistlik partei põranda all. 10. juulil 1940 avaldati PCF-i häälekandjas [[L’Humanité]] manifest, milles kutsuti Prantsuse rahvast looma ühisrinnet võitluseks vabaduse, riikliku iseseisvuse ja Prantsusmaa taassünni eest. Kommunistliku partei liikmed ja pooldajad osalesid [[Prantsuse vastupanuliikumine|Prantsuse vastupanuliikumises]]. Augustis 1944 oli kommunistidel võtmeroll [[Pariisi vabastamine|Pariisi ülestõusus]]. Pärast Prantsusmaa vabastamist kirjutas [[Prantsuse Vabariigi Ajutine Valitsus|ajutise valitsuse]] juht [[Charles de Gaulle]] alla Maurice Thorezi armuandmise seadlusele. Novembris 1944 naasis Thorez Prantsusmaale. ==Ajutine valitsus== 10. septembril 1944 Pariisis tööd alustanud [[Charles de Gaulle'i esimene valitsus|Charles de Gaulle'i esimese valitsuse]] koosseisus oli kaks kommunisti: [[Charles Tillon]] (õhuväeminister) ja [[François Billoux]] (tervishoiuminister). [[Charles de Gaulle'i teine valitsus|Charles de Gaulle'i teises valitsuses]] (21. novembrist 1945 kuni 20. jaanuarini 1946) said kommunistid 22 ministrikohast viis endale. Nende viie seas oli ka partei juht [[Maurice Thorez]] (üks neljast riigiministrist). Sellise koosseisuga valitsuskabinet ei püsinud kaua, sest vastuolud kommunistidest ministritega viisid valitsusjuht de Gaulle'i tagasiastumiseni 20. jaanuaril 1946. {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2021}} ==Osalemine parlamendi- ja presidendivalimistel== Kõige edukamalt esines Prantsuse Kommunistlik Partei novembris 1946 toimunud parlamendivalimistel. PCF sai seal 28,2% valijate häältest ja hõivas [[Rahvuskogu (Prantsusmaa)|Rahvuskogus]] 182 saadikukohta. Presidendivalimistel oli kommunistide parim esinemine 1969. aastal, kui [[Jacques Duclos]] jäi kolmandaks. Tema poolt andis oma hääle 21,3% valijatest. Presidendiks sai toona [[Georges Pompidou]], kes valimiste esimeses voorus kogus 44,5% valijate häältest ja pääses teise vooru, kus osutus vastaskandidaadist edukamaks. ===Kommunistliku partei liikmete arv Rahvuskogus=== {| class="wikitable" style="text-align:left" |- |<timeline> ImageSize = width:660 height:200 PlotArea = left:40 right:20 top:20 bottom:20 TimeAxis = orientation:vertical AlignBars = late Colors = id:linegrey2 value:gray(0.9) id:linegrey value:gray(0.7) id:cobar value:rgb(0.99,0.2,0.01) id:cobar2 value:rgb(0.6,0.9,0.6) DateFormat = yyyy Period = from:0 till:200 ScaleMajor = unit:year increment:25 start:0 gridcolor:linegrey ScaleMinor = unit:year increment:5 start:0 gridcolor:linegrey2 PlotData = color:cobar width:22 align:left bar:1924 from:0 till:26 bar:1928 from:0 till:11 bar:1932 from:0 till:10 bar:1936 from:0 till:72 bar:1945 from:0 till:159 bar:1946.1 from:0 till:153 bar:1946.2 from:0 till:182 bar:1951 from:0 till:103 bar:1956 from:0 till:150 bar:1958 from:0 till:10 bar:1962 from:0 till:41 bar:1967 from:0 till:73 bar:1968 from:0 till:34 bar:1973 from:0 till:73 bar:1978 from:0 till:86 bar:1981 from:0 till:44 bar:1986 from:0 till:35 bar:1988 from:0 till:27 bar:1993 from:0 till:24 bar:1997 from:0 till:35 bar:2002 from:0 till:21 bar:2007 from:0 till:15 bar:2012 from:0 till:7 bar:2017 from:0 till:10 PlotData= textcolor:black fontsize:S bar:1924 at: 12 text: 26 shift:(-5) bar:1928 at: 12 text: 11 shift:(-5) bar:1932 at: 12 text: 10 shift:(-5) bar:1936 at: 12 text: 72 shift:(-5) bar:1945 at: 12 text: 159 shift:(-8,5) bar:1946.1 at: 12 text: 153 shift:(-8,5) bar:1946.2 at: 12 text: 182 shift:(-8,5) bar:1951 at: 12 text: 103 shift:(-8,5) bar:1956 at: 12 text: 150 shift:(-8,5) bar:1958 at: 12 text: 10 shift:(-5) bar:1962 at: 12 text: 41 shift:(-5) bar:1967 at: 12 text: 73 shift:(-5) bar:1968 at: 12 text: 34 shift:(-5) bar:1973 at: 12 text: 73 shift:(-5) bar:1978 at: 12 text: 86 shift:(-5) bar:1981 at: 12 text: 44 shift:(-5) bar:1986 at: 12 text: 35 shift:(-5) bar:1988 at: 12 text: 27 shift:(-5) bar:1993 at: 12 text: 24 shift:(-5) bar:1997 at: 12 text: 35 shift:(-5) bar:2002 at: 12 text: 21 shift:(-5) bar:2007 at: 12 text: 15 shift:(-5) bar:2012 at: 12 text: 7 shift:(-5) bar:2017 at: 12 text: 10 shift:(-5) </timeline> |} [[Kategooria:Kommunistlikud parteid]] [[Kategooria:Prantsusmaa parteid]] 8wi0yox5reqee485ex8br6eysim8swm 0 612734 7168019 7160533 2026-06-05T18:33:43Z Velirand 67997 7168019 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Zamoskvoretšje | nimi1_keel = vene | nimi1 = Замоскворечье | lipp = Flag of Zamoskvorechye (municipality in Moscow).png | lipu_link = [[Zamoskvoretšje lipp]] | vapp = Coat of Arms of Zamoskvorechye (municipality in Moscow).png | vapi_link = [[Zamoskvoretšje vapp]] | pindala = 4,32 | elanikke = 56230 | elanikke_seis = 2025 | asendikaart = Venemaa/Moskva (keskosa) }} '''Zamoskvoretšje''' on rajoon ([[munitsipaalringkond]]) [[Moskva]]s, mis kuulub [[Kesklinna haldusringkond]]a. Rajoonis asub viis metroojaama. Tänastes piirides on Zamoskvoretšje rajoon alates [[5. juuli]]st [[1995]].<ref>[https://www.kp.ru/russia/moskva/nedvizhimost/rajony/tsao/zamoskvoreche/ Район Замоскворечье в Москве] Отдых в России : Проект "Комсомольской правды". Vaadatud 28. oktoobril 2023</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Moskva rajoonid]] g2dkif1h90oy2e44dqk8t32eda7jqdi 10 616734 7168114 7162435 2026-06-06T03:25:48Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid 7168114 json application/json { "AD": { "cases": 48015, "deaths": 159, "deaths_per_million": 1994.4307, "fully_vaccinated": 53501, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 67.10946, "percent_vaccinated": 72.643684, "population": 79722, "total_vaccinated": 57913, "vaccine_doses": 157072 }, "AE": { "cases": 1067030, "deaths": 2349, "deaths_per_million": 229.34784, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 95.60813, "percent_vaccinated": 97.54937, "population": 10242085, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 235214, "deaths": 7998, "deaths_per_million": 197.09776, "fully_vaccinated": 18370386, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 45.270844, "percent_vaccinated": 47.19545, "population": 40578847, "total_vaccinated": 19151368, "vaccine_doses": 22964750 }, "AG": { "cases": 9106, "deaths": 146, "deaths_per_million": 1572.4286, "fully_vaccinated": 62384, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 67.187935, "percent_vaccinated": 69.24071, "population": 92850, "total_vaccinated": 64290, "vaccine_doses": 136512 }, "AI": { "cases": 3904, "deaths": 12, "deaths_per_million": 844.9514, "fully_vaccinated": 10382, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 73.10238, "percent_vaccinated": 76.45402, "population": 14202, "total_vaccinated": 10858, "vaccine_doses": 24864 }, "AL": { "cases": 337234, "deaths": 3608, "deaths_per_million": 1275.9874, "fully_vaccinated": 1279333, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 45.24426, "percent_vaccinated": 47.717087, "population": 2827614, "total_vaccinated": 1349255, "vaccine_doses": 3088966 }, "AM": { "cases": 454900, "deaths": 8785, "deaths_per_million": 3049.4155, "fully_vaccinated": 1030758, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 35.779274, "percent_vaccinated": 39.95012, "population": 2880880, "total_vaccinated": 1150915, "vaccine_doses": 2256919 }, "AO": { "cases": 107487, "deaths": 1937, "deaths_per_million": 54.35663, "fully_vaccinated": 9609080, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 26.965265, "percent_vaccinated": 46.44487, "population": 35635028, "total_vaccinated": 16550642, "vaccine_doses": 27819132 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 10119347, "deaths": 130846, "deaths_per_million": 2881.5688, "fully_vaccinated": 34900612, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 76.860214, "percent_vaccinated": 91.45777, "population": 45407904, "total_vaccinated": 41529056, "vaccine_doses": 116978520 }, "AS": { "cases": 8359, "deaths": 34, "deaths_per_million": 702.9877, "name": "Ameerika Samoa", "population": 48365 }, "AT": { "cases": 6083790, "deaths": 22534, "deaths_per_million": 2485.9128, "fully_vaccinated": 6683263, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 73.72863, "percent_vaccinated": 76.11823, "population": 9064678, "total_vaccinated": 6899873, "vaccine_doses": 20468732 }, "AU": { "cases": 11861161, "deaths": 25236, "deaths_per_million": 963.1698, "fully_vaccinated": 21647524, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 82.62102, "percent_vaccinated": 84.85075, "population": 26200987, "total_vaccinated": 22231734, "vaccine_doses": 69686750 }, "AW": { "cases": 44224, "deaths": 292, "deaths_per_million": 2708.921, "fully_vaccinated": 84368, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.26926, "percent_vaccinated": 84.00067, "population": 107792, "total_vaccinated": 90546, "vaccine_doses": 174914 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 836510, "deaths": 10353, "deaths_per_million": 1005.6038, "fully_vaccinated": 4862494, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.230198, "percent_vaccinated": 52.191284, "population": 10295307, "total_vaccinated": 5373253, "vaccine_doses": 13857111 }, "BA": { "cases": 404289, "deaths": 16419, "deaths_per_million": 5123.2495, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 26.400383, "percent_vaccinated": 29.43689, "population": 3204802, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 109142, "deaths": 593, "deaths_per_million": 2100.4236, "fully_vaccinated": 155047, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.91811, "percent_vaccinated": 58.03722, "population": 282324, "total_vaccinated": 163853, "vaccine_doses": 384049 }, "BD": { "cases": 2052280, "deaths": 29531, "deaths_per_million": 174.34259, "fully_vaccinated": 142201680, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 83.95181, "percent_vaccinated": 89.4455, "population": 169384891, "total_vaccinated": 151507170, "vaccine_doses": 361742560 }, "BE": { "cases": 4908203, "deaths": 34339, "deaths_per_million": 2949.6262, "fully_vaccinated": 9170945, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.77591, "percent_vaccinated": 79.55496, "population": 11641814, "total_vaccinated": 9261641, "vaccine_doses": 31469388 }, "BF": { "cases": 22231, "deaths": 400, "deaths_per_million": 17.77064, "fully_vaccinated": 5232347, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 23.245539, "percent_vaccinated": 27.051752, "population": 22509038, "total_vaccinated": 6089089, "vaccine_doses": 7893609 }, "BG": { "cases": 1341094, "deaths": 38778, "deaths_per_million": 5681.0405, "fully_vaccinated": 2078006, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 30.443129, "percent_vaccinated": 31.583748, "population": 6825862, "total_vaccinated": 2155863, "vaccine_doses": 4726614 }, "BH": { "cases": 696614, "deaths": 1536, "deaths_per_million": 1001.6564, "fully_vaccinated": 1226796, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 80.00182, "percent_vaccinated": 80.939445, "population": 1533460, "total_vaccinated": 1241174, "vaccine_doses": 3476633 }, "BI": { "cases": 54569, "deaths": 15, "deaths_per_million": 1.126033, "fully_vaccinated": 36321, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.27265763, "percent_vaccinated": 0.27707168, "population": 13321102, "total_vaccinated": 36909, "vaccine_doses": 42252 }, "BJ": { "cases": 28036, "deaths": 163, "deaths_per_million": 11.8463545, "fully_vaccinated": 2742837, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 19.934122, "percent_vaccinated": 26.870075, "population": 13759507, "total_vaccinated": 3697190, "vaccine_doses": 4232541 }, "BL": { "cases": 5507, "deaths": 5, "deaths_per_million": 456.7044, "name": "Saint-Barthélemy", "population": 10948 }, "BM": { "cases": 18860, "deaths": 165, "deaths_per_million": 2547.397, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 73.576546, "percent_vaccinated": 74.9614, "population": 64772, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 136759 }, "BN": { "cases": 350550, "deaths": 182, "deaths_per_million": 399.67148, "fully_vaccinated": 446714, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 98.09827, "percent_vaccinated": 99.07219, "population": 455374, "total_vaccinated": 451149, "vaccine_doses": 1293100 }, "BO": { "cases": 1212185, "deaths": 22389, "deaths_per_million": 1853.8304, "fully_vaccinated": 6160585, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 51.01023, "percent_vaccinated": 60.949844, "population": 12077156, "total_vaccinated": 7361008, "vaccine_doses": 14690530 }, "BQ": { "cases": 11922, "deaths": 41, "deaths_per_million": 1430.8647, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Kariibi Madalmaad", "percent_fully_vaccinated": 58.407204, "percent_vaccinated": 66.68877, "population": 28654, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 38024465, "deaths": 703961, "deaths_per_million": 3347.3113, "fully_vaccinated": 176164200, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 83.76549, "percent_vaccinated": 90.17482, "population": 210306411, "total_vaccinated": 189643420, "vaccine_doses": 516237120 }, "BS": { "cases": 39127, "deaths": 849, "deaths_per_million": 2135.6233, "fully_vaccinated": 166972, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 42.0011, "percent_vaccinated": 43.972713, "population": 397542, "total_vaccinated": 174810, "vaccine_doses": 366359 }, "BT": { "cases": 62954, "deaths": 21, "deaths_per_million": 26.891325, "fully_vaccinated": 677669, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.778175, "percent_vaccinated": 89.52455, "population": 780921, "total_vaccinated": 699116, "vaccine_doses": 2011426 }, "BW": { "cases": 330699, "deaths": 2801, "deaths_per_million": 1148.0002, "fully_vaccinated": 1663490, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 68.17876, "percent_vaccinated": 79.96467, "population": 2439895, "total_vaccinated": 1951054, "vaccine_doses": 3171667 }, "BY": { "cases": 994102, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 775.95264, "fully_vaccinated": 6414996, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 69.931625, "percent_vaccinated": 71.255, "population": 9173240, "total_vaccinated": 6536392, "vaccine_doses": 22765402 }, "BZ": { "cases": 71493, "deaths": 688, "deaths_per_million": 1708.294, "fully_vaccinated": 221478, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.992664, "percent_vaccinated": 64.17847, "population": 402741, "total_vaccinated": 258473, "vaccine_doses": 511106 }, "CA": { "cases": 4819055, "deaths": 55282, "deaths_per_million": 1424.0135, "fully_vaccinated": 31758252, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 81.80634, "percent_vaccinated": 89.49461, "population": 38821259, "total_vaccinated": 34742936, "vaccine_doses": 102877160 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 101010, "deaths": 1474, "deaths_per_million": 14.394957, "fully_vaccinated": 14399520, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 14.062447, "percent_vaccinated": 16.646704, "population": 102396974, "total_vaccinated": 17045720, "vaccine_doses": 18808672 }, "CF": { "cases": 15493, "deaths": 113, "deaths_per_million": 22.16539, "fully_vaccinated": 2484985, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 48.74395, "percent_vaccinated": 51.00764, "population": 5098038, "total_vaccinated": 2600389, "vaccine_doses": 3342248 }, "CG": { "cases": 25234, "deaths": 389, "deaths_per_million": 64.45622, "fully_vaccinated": 654119, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 10.838571, "percent_vaccinated": 11.52855, "population": 6035104, "total_vaccinated": 695760, "vaccine_doses": 833210 }, "CH": { "cases": 4491969, "deaths": 14170, "deaths_per_million": 1611.6594, "fully_vaccinated": 6013254, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 68.8, "percent_vaccinated": 69.3447, "population": 8792180, "total_vaccinated": 6096911, "vaccine_doses": 16940716 }, "CI": { "cases": 88434, "deaths": 835, "deaths_per_million": 27.472, "fully_vaccinated": 12164304, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 40.020737, "percent_vaccinated": 44.64014, "population": 30395004, "total_vaccinated": 13568372, "vaccine_doses": 25263932 }, "CK": { "cases": 7375, "deaths": 2, "deaths_per_million": 135.6208, "fully_vaccinated": 14728, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 99.87116, "percent_vaccinated": 102.47508, "population": 14747, "total_vaccinated": 15112, "vaccine_doses": 40854 }, "CL": { "cases": 5410524, "deaths": 64497, "deaths_per_million": 3298.5676, "fully_vaccinated": 17700116, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.523636, "percent_vaccinated": 92.51003, "population": 19553033, "total_vaccinated": 18088516, "vaccine_doses": 66864900 }, "CM": { "cases": 125325, "deaths": 1974, "deaths_per_million": 71.43692, "fully_vaccinated": 3197286, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 11.570632, "percent_vaccinated": 13.5843525, "population": 27632770, "total_vaccinated": 3753733, "vaccine_doses": 4880572 }, "CN": { "cases": 99381761, "deaths": 122398, "deaths_per_million": 85.882515, "fully_vaccinated": 1284479600, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 90.12756, "percent_vaccinated": 92.48145, "population": 1425179562, "total_vaccinated": 1318026800, "vaccine_doses": 3516880600 }, "CO": { "cases": 6403299, "deaths": 142812, "deaths_per_million": 2760.2952, "fully_vaccinated": 37204130, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 71.90879, "percent_vaccinated": 83.13468, "population": 51737944, "total_vaccinated": 43012176, "vaccine_doses": 90931190 }, "CR": { "cases": 1242734, "deaths": 9396, "deaths_per_million": 1848.9642, "fully_vaccinated": 4369784, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 85.98951, "percent_vaccinated": 91.516174, "population": 5081764, "total_vaccinated": 4650636, "vaccine_doses": 13576935 }, "CU": { "cases": 1113834, "deaths": 8530, "deaths_per_million": 771.26013, "fully_vaccinated": 10053658, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 90.90253, "percent_vaccinated": 97.70112, "population": 11059822, "total_vaccinated": 10805570, "vaccine_doses": 45995748 }, "CV": { "cases": 64550, "deaths": 417, "deaths_per_million": 802.3088, "fully_vaccinated": 308720, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 59.39779, "percent_vaccinated": 68.63569, "population": 519750, "total_vaccinated": 356734, "vaccine_doses": 859940 }, "CW": { "cases": 45883, "deaths": 305, "deaths_per_million": 1645.5355, "fully_vaccinated": 100885, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 54.42946, "percent_vaccinated": 58.592392, "population": 185350, "total_vaccinated": 108601, "vaccine_doses": 260324 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 718887, "deaths": 1364, "deaths_per_million": 1450.4836, "fully_vaccinated": 656138, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 69.774, "percent_vaccinated": 71.37496, "population": 1331376, "total_vaccinated": 671193, "vaccine_doses": 1891597 }, "CZ": { "cases": 4887336, "deaths": 43931, "deaths_per_million": 4116.004, "fully_vaccinated": 6895763, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 64.60811, "percent_vaccinated": 65.41614, "population": 10673216, "total_vaccinated": 6982006, "vaccine_doses": 19047108 }, "DE": { "cases": 38437953, "deaths": 174979, "deaths_per_million": 2080.9473, "fully_vaccinated": 63566136, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 75.596375, "percent_vaccinated": 77.15449, "population": 84086227, "total_vaccinated": 64876300, "vaccine_doses": 193241460 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 166.21214, "fully_vaccinated": 401208, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 35.28341, "percent_vaccinated": 37.074368, "population": 1137101, "total_vaccinated": 421573, "vaccine_doses": 723789 }, "DK": { "cases": 3453680, "deaths": 10012, "deaths_per_million": 1696.1152, "fully_vaccinated": 4712002, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 79.82519, "percent_vaccinated": 80.40999, "population": 5902901, "total_vaccinated": 4746522, "vaccine_doses": 14961517 }, "DM": { "cases": 16047, "deaths": 74, "deaths_per_million": 1107.0055, "fully_vaccinated": 30659, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 45.864437, "percent_vaccinated": 49.358982, "population": 66847, "total_vaccinated": 32995, "vaccine_doses": 67647 }, "DO": { "cases": 661103, "deaths": 4384, "deaths_per_million": 390.3574, "fully_vaccinated": 6130483, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.586662, "percent_vaccinated": 65.5985, "population": 11230734, "total_vaccinated": 7367193, "vaccine_doses": 16431089 }, "DZ": { "cases": 272440, "deaths": 6881, "deaths_per_million": 151.30595, "fully_vaccinated": 6481186, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 14.251447, "percent_vaccinated": 17.239624, "population": 45477391, "total_vaccinated": 7840131, "vaccine_doses": 15267442 }, "EC": { "cases": 1082192, "deaths": 36064, "deaths_per_million": 2023.3507, "fully_vaccinated": 14249559, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 79.94636, "percent_vaccinated": 86.09671, "population": 17823900, "total_vaccinated": 15345791, "vaccine_doses": 39585084 }, "EE": { "cases": 617836, "deaths": 3442, "deaths_per_million": 2549.454, "fully_vaccinated": 862739, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.90219, "percent_vaccinated": 64.45496, "population": 1350093, "total_vaccinated": 870202, "vaccine_doses": 2171520 }, "EG": { "cases": 516023, "deaths": 24830, "deaths_per_million": 220.47935, "fully_vaccinated": 42337176, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 37.59353, "percent_vaccinated": 50.53117, "population": 112618252, "total_vaccinated": 56907320, "vaccine_doses": 112673540 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 568746 }, "ER": { "cases": 10189, "deaths": 103, "deaths_per_million": 30.210152, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3409450, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13980340, "deaths": 121886, "deaths_per_million": 2548.4028, "fully_vaccinated": 40739124, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.17771, "percent_vaccinated": 86.45751, "population": 47828386, "total_vaccinated": 41351230, "vaccine_doses": 119228504 }, "ET": { "cases": 501339, "deaths": 7574, "deaths_per_million": 60.406296, "fully_vaccinated": 43653010, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 34.815372, "percent_vaccinated": 41.86291, "population": 125384285, "total_vaccinated": 52489510, "vaccine_doses": 68856790 }, "EU": { "cases": 186985838, "deaths": 1270769, "deaths_per_million": 2831.971, "fully_vaccinated": 329857900, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.510445, "percent_vaccinated": 75.43216, "population": 449113463, "total_vaccinated": 338481060, "vaccine_doses": 977141100 }, "FI": { "cases": 1518514, "deaths": 11466, "deaths_per_million": 2058.7866, "fully_vaccinated": 4347113, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.054924, "percent_vaccinated": 81.236206, "population": 5569300, "total_vaccinated": 4524288, "vaccine_doses": 13327120 }, "FJ": { "cases": 69047, "deaths": 885, "deaths_per_million": 962.555, "fully_vaccinated": 641194, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 69.73836, "percent_vaccinated": 77.44217, "population": 919428, "total_vaccinated": 712025, "vaccine_doses": 1555182 }, "FK": { "cases": 1923, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_fully_vaccinated": 50.497868, "percent_vaccinated": 74.87909, "population": 3515, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 31765, "deaths": 65, "deaths_per_million": 579.72565, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 112122, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 518.1443, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 75.67683, "percent_vaccinated": 77.19425, "population": 54039, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 39060446, "deaths": 168207, "deaths_per_million": 2616.8914, "fully_vaccinated": 53192480, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 80.257324, "percent_vaccinated": 82.49821, "population": 66277412, "total_vaccinated": 54677680, "vaccine_doses": 158060080 }, "GA": { "cases": 49069, "deaths": 307, "deaths_per_million": 126.29847, "fully_vaccinated": 257471, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.592245, "percent_vaccinated": 12.804443, "population": 2430750, "total_vaccinated": 311244, "vaccine_doses": 572672 }, "GB": { "cases": 25117625, "deaths": 232112, "deaths_per_million": 3404.4343, "fully_vaccinated": 50745900, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 74.43005, "percent_vaccinated": 78.91978, "population": 68179315, "total_vaccinated": 53806964, "vaccine_doses": 151248820 }, "GD": { "cases": 19693, "deaths": 238, "deaths_per_million": 2035.4407, "fully_vaccinated": 39034, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 33.38294, "percent_vaccinated": 37.836105, "population": 116928, "total_vaccinated": 44241, "vaccine_doses": 90686 }, "GE": { "cases": 1864337, "deaths": 17151, "deaths_per_million": 4519.6274, "fully_vaccinated": 1276173, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.62968, "percent_vaccinated": 43.59945, "population": 3794782, "total_vaccinated": 1654504, "vaccine_doses": 2930677 }, "GF": { "cases": 98041, "deaths": 413, "deaths_per_million": 1384.4241, "name": "Prantsuse Guajaana", "population": 298319 }, "GG": { "cases": 35326, "deaths": 67, "deaths_per_million": 1050.9803, "fully_vaccinated": 52710, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 82.68235, "percent_vaccinated": 85.05569, "population": 63750, "total_vaccinated": 54223, "vaccine_doses": 178525 }, "GH": { "cases": 172843, "deaths": 1463, "deaths_per_million": 44.133858, "fully_vaccinated": 10780003, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 32.519695, "percent_vaccinated": 41.82365, "population": 33149152, "total_vaccinated": 13864186, "vaccine_doses": 25624828 }, "GI": { "cases": 20550, "deaths": 113, "deaths_per_million": 3002.8435, "fully_vaccinated": 41465, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 110.18841, "percent_vaccinated": 112.07515, "population": 37631, "total_vaccinated": 42175, "vaccine_doses": 132810 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 374.90628, "fully_vaccinated": 38511, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 68.75246, "percent_vaccinated": 73.60124, "population": 56014, "total_vaccinated": 41227, "vaccine_doses": 79738 }, "GM": { "cases": 12627, "deaths": 372, "deaths_per_million": 141.09766, "fully_vaccinated": 539186, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 20.451042, "percent_vaccinated": 25.576376, "population": 2636472, "total_vaccinated": 674314, "vaccine_doses": 1444492 }, "GN": { "cases": 38594, "deaths": 468, "deaths_per_million": 33.297436, "fully_vaccinated": 5853990, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 41.650185, "percent_vaccinated": 62.010365, "population": 14055136, "total_vaccinated": 8715641, "vaccine_doses": 12049511 }, "GP": { "cases": 203235, "deaths": 1021, "deaths_per_million": 2654.0022, "name": "Guadeloupe", "population": 384702 }, "GQ": { "cases": 17130, "deaths": 183, "deaths_per_million": 101.466606, "fully_vaccinated": 214032, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 11.867269, "percent_vaccinated": 14.976527, "population": 1803549, "total_vaccinated": 270109, "vaccine_doses": 488738 }, "GR": { "cases": 5866360, "deaths": 40253, "deaths_per_million": 3865.8413, "fully_vaccinated": 7647076, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.44144, "percent_vaccinated": 76.23573, "population": 10412481, "total_vaccinated": 7938031, "vaccine_doses": 22467978 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1255469, "deaths": 20205, "deaths_per_million": 1132.0674, "fully_vaccinated": 7130895, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 39.953743, "percent_vaccinated": 50.078354, "population": 17847877, "total_vaccinated": 8937923, "vaccine_doses": 20383476 }, "GU": { "cases": 52287, "deaths": 419, "deaths_per_million": 2536.427, "name": "Guam", "population": 165193 }, "GW": { "cases": 9614, "deaths": 177, "deaths_per_million": 84.06415, "fully_vaccinated": 547637, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 26.0094, "percent_vaccinated": 35.480625, "population": 2105535, "total_vaccinated": 747057, "vaccine_doses": 920752 }, "GY": { "cases": 75520, "deaths": 1312, "deaths_per_million": 1596.8103, "fully_vaccinated": 384507, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 46.797615, "percent_vaccinated": 60.555866, "population": 821638, "total_vaccinated": 497550, "vaccine_doses": 967861 }, "HK": { "cases": 2876106, "deaths": 13466, "deaths_per_million": 1798.137, "fully_vaccinated": 6803288, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 91.124664, "percent_vaccinated": 92.68869, "population": 7465913, "total_vaccinated": 6920057, "vaccine_doses": 21012392 }, "HN": { "cases": 473042, "deaths": 11114, "deaths_per_million": 1062.1299, "fully_vaccinated": 5853689, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 55.94186, "percent_vaccinated": 63.037926, "population": 10463880, "total_vaccinated": 6596213, "vaccine_doses": 17074860 }, "HR": { "cases": 1371673, "deaths": 18805, "deaths_per_million": 4813.1177, "fully_vaccinated": 2251809, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 57.63479, "percent_vaccinated": 59.457554, "population": 3907031, "total_vaccinated": 2323025, "vaccine_doses": 5435966 }, "HT": { "cases": 34901, "deaths": 860, "deaths_per_million": 74.759186, "fully_vaccinated": 366339, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 3.1845589, "percent_vaccinated": 4.5324583, "population": 11503603, "total_vaccinated": 521396, "vaccine_doses": 680104 }, "HU": { "cases": 2240875, "deaths": 49124, "deaths_per_million": 5072.536, "fully_vaccinated": 6206710, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 64.090385, "percent_vaccinated": 66.29646, "population": 9684308, "total_vaccinated": 6420354, "vaccine_doses": 16701238 }, "ID": { "cases": 6830274, "deaths": 162059, "deaths_per_million": 581.20966, "fully_vaccinated": 174965140, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 62.749634, "percent_vaccinated": 73.31313, "population": 278830527, "total_vaccinated": 204419400, "vaccine_doses": 448199870 }, "IE": { "cases": 1754198, "deaths": 9779, "deaths_per_million": 1913.693, "fully_vaccinated": 4065584, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 79.5611, "percent_vaccinated": 80.47407, "population": 5110015, "total_vaccinated": 4112237, "vaccine_doses": 11148281 }, "IL": { "cases": 4841703, "deaths": 12707, "deaths_per_million": 1395.8915, "fully_vaccinated": 6385731, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 70.14864, "percent_vaccinated": 77.50582, "population": 9103143, "total_vaccinated": 7055466, "vaccine_doses": 18852564 }, "IM": { "cases": 38008, "deaths": 116, "deaths_per_million": 1378.5236, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 79.74759, "percent_vaccinated": 82.66388, "population": 84148, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 45056221, "deaths": 533849, "deaths_per_million": 374.51965, "fully_vaccinated": 951990500, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 66.78652, "percent_vaccinated": 72.07957, "population": 1425423209, "total_vaccinated": 1027438900, "vaccine_doses": 2206868000 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2465545, "deaths": 25375, "deaths_per_million": 575.78125, "fully_vaccinated": 7944775, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 18.0274, "percent_vaccinated": 25.715412, "population": 44070556, "total_vaccinated": 11332925, "vaccine_doses": 19557364 }, "IR": { "cases": 7627863, "deaths": 146837, "deaths_per_million": 1640.1925, "fully_vaccinated": 58585264, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 65.44067, "percent_vaccinated": 72.82924, "population": 89524247, "total_vaccinated": 65199830, "vaccine_doses": 155461760 }, "IS": { "cases": 211291, "deaths": 186, "deaths_per_million": 489.00012, "fully_vaccinated": 297934, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.32783, "percent_vaccinated": 81.43955, "population": 380368, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 903424 }, "IT": { "cases": 26969913, "deaths": 198523, "deaths_per_million": 3329.8555, "fully_vaccinated": 49484584, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 83.00122, "percent_vaccinated": 85.436905, "population": 59619106, "total_vaccinated": 50936720, "vaccine_doses": 150321540 }, "JE": { "cases": 66391, "deaths": 161, "deaths_per_million": 1555.6608, "fully_vaccinated": 81882, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 79.11839, "percent_vaccinated": 81.51759, "population": 103493, "total_vaccinated": 84365, "vaccine_doses": 266953 }, "JM": { "cases": 157668, "deaths": 3634, "deaths_per_million": 1279.9606, "fully_vaccinated": 760800, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 26.796753, "percent_vaccinated": 30.28276, "population": 2839150, "total_vaccinated": 859773, "vaccine_doses": 1529113 }, "JO": { "cases": 1746997, "deaths": 14122, "deaths_per_million": 1254.5897, "fully_vaccinated": 4558313, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.495773, "percent_vaccinated": 42.83461, "population": 11256269, "total_vaccinated": 4821579, "vaccine_doses": 10057975 }, "JP": { "cases": 33803572, "deaths": 74694, "deaths_per_million": 597.56354, "fully_vaccinated": 103455224, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.76578, "percent_vaccinated": 83.79367, "population": 124997585, "total_vaccinated": 104740060, "vaccine_doses": 433356600 }, "KE": { "cases": 344162, "deaths": 5689, "deaths_per_million": 104.86161, "fully_vaccinated": 11090440, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 20.442282, "percent_vaccinated": 26.716526, "population": 54252458, "total_vaccinated": 14494372, "vaccine_doses": 23750432 }, "KG": { "cases": 88953, "deaths": 1024, "deaths_per_million": 147.21544, "fully_vaccinated": 1406016, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.2136, "percent_vaccinated": 24.965395, "population": 6955792, "total_vaccinated": 1736541, "vaccine_doses": 3661335 }, "KH": { "cases": 139326, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 177.65665, "fully_vaccinated": 14693274, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 85.417465, "percent_vaccinated": 89.0415, "population": 17201721, "total_vaccinated": 15316670, "vaccine_doses": 47826644 }, "KI": { "cases": 5085, "deaths": 24, "deaths_per_million": 183.932, "fully_vaccinated": 81474, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 62.44032, "percent_vaccinated": 77.32808, "population": 130483, "total_vaccinated": 100900, "vaccine_doses": 219980 }, "KM": { "cases": 9109, "deaths": 161, "deaths_per_million": 193.00136, "fully_vaccinated": 397080, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 47.60061, "percent_vaccinated": 52.60486, "population": 834191, "total_vaccinated": 438825, "vaccine_doses": 835021 }, "KN": { "cases": 6607, "deaths": 46, "deaths_per_million": 984.33624, "fully_vaccinated": 27000, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 57.776257, "percent_vaccinated": 72.314476, "population": 46732, "total_vaccinated": 33794, "vaccine_doses": 64297 }, "KP": { "cases": 0, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "name": "Põhja-Korea", "population": 26328843 }, "KR": { "cases": 34571873, "deaths": 35934, "deaths_per_million": 693.9408, "fully_vaccinated": 44347430, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 85.64171, "percent_vaccinated": 86.44801, "population": 51782515, "total_vaccinated": 44764956, "vaccine_doses": 129647784 }, "KW": { "cases": 667290, "deaths": 2570, "deaths_per_million": 559.97217, "fully_vaccinated": 3346176, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 72.90916, "percent_vaccinated": 75.33473, "population": 4589514, "total_vaccinated": 3457498, "vaccine_doses": 8261221 }, "KY": { "cases": 31472, "deaths": 37, "deaths_per_million": 516.6876, "fully_vaccinated": 60696, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 84.75911, "percent_vaccinated": 86.737885, "population": 71610, "total_vaccinated": 62113, "vaccine_doses": 152148 }, "KZ": { "cases": 1504370, "deaths": 19072, "deaths_per_million": 951.9526, "fully_vaccinated": 10629063, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 53.0535, "percent_vaccinated": 54.196712, "population": 20034612, "total_vaccinated": 10858101, "vaccine_doses": 38355604 }, "LA": { "cases": 219060, "deaths": 671, "deaths_per_million": 88.768265, "fully_vaccinated": 5222417, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 69.08865, "percent_vaccinated": 77.902405, "population": 7559008, "total_vaccinated": 5888649, "vaccine_doses": 11111066 }, "LB": { "cases": 1239904, "deaths": 10947, "deaths_per_million": 1905.6515, "fully_vaccinated": 2414223, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.026745, "percent_vaccinated": 47.701817, "population": 5744492, "total_vaccinated": 2740227, "vaccine_doses": 5814699 }, "LC": { "cases": 30254, "deaths": 410, "deaths_per_million": 2293.1418, "fully_vaccinated": 54971, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.74544, "percent_vaccinated": 33.636475, "population": 178794, "total_vaccinated": 60140, "vaccine_doses": 122977 }, "LI": { "cases": 21649, "deaths": 89, "deaths_per_million": 2262.4434, "fully_vaccinated": 26466, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.25, "percent_vaccinated": 68.05379, "population": 39338, "total_vaccinated": 26771, "vaccine_doses": 74337 }, "LK": { "cases": 672812, "deaths": 16907, "deaths_per_million": 740.39966, "fully_vaccinated": 14752827, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 64.60631, "percent_vaccinated": 75.0768, "population": 22834965, "total_vaccinated": 17143760, "vaccine_doses": 40116590 }, "LR": { "cases": 8090, "deaths": 294, "deaths_per_million": 54.71501, "fully_vaccinated": 3730967, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 69.43534, "percent_vaccinated": 72.65189, "population": 5373297, "total_vaccinated": 3903802, "vaccine_doses": 4460668 }, "LS": { "cases": 36140, "deaths": 709, "deaths_per_million": 310.13354, "fully_vaccinated": 938088, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 41.03421, "percent_vaccinated": 44.357975, "population": 2286112, "total_vaccinated": 1014073, "vaccine_doses": 1339097 }, "LT": { "cases": 1449088, "deaths": 9931, "deaths_per_million": 3525.478, "fully_vaccinated": 1881106, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 66.77875, "percent_vaccinated": 69.51908, "population": 2816923, "total_vaccinated": 1958299, "vaccine_doses": 4604858 }, "LU": { "cases": 401653, "deaths": 1000, "deaths_per_million": 1530.6552, "fully_vaccinated": 37868, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 5.796285, "percent_vaccinated": 73.770996, "population": 653315, "total_vaccinated": 481957, "vaccine_doses": 1374547 }, "LV": { "cases": 977803, "deaths": 7740, "deaths_per_million": 4114.7036, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.4277, "percent_vaccinated": 71.565216, "population": 1881059, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2979624 }, "LY": { "cases": 507269, "deaths": 6437, "deaths_per_million": 891.0818, "fully_vaccinated": 1236102, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 17.111511, "percent_vaccinated": 32.065197, "population": 7223804, "total_vaccinated": 2316327, "vaccine_doses": 3739158 }, "MA": { "cases": 1279115, "deaths": 16305, "deaths_per_million": 436.791, "fully_vaccinated": 23521988, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.012527, "percent_vaccinated": 67.02596, "population": 37329068, "total_vaccinated": 25020168, "vaccine_doses": 55389600 }, "MC": { "cases": 17181, "deaths": 67, "deaths_per_million": 1720.154, "fully_vaccinated": 25667, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 65.8973, "percent_vaccinated": 74.13351, "population": 38950, "total_vaccinated": 28875, "vaccine_doses": 71929 }, "MD": { "cases": 656460, "deaths": 12290, "deaths_per_million": 4042.7817, "fully_vaccinated": 1078961, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 35.492302, "percent_vaccinated": 36.49767, "population": 3039986, "total_vaccinated": 1109524, "vaccine_doses": 2293086 }, "ME": { "cases": 251280, "deaths": 2654, "deaths_per_million": 4317.9116, "fully_vaccinated": 284869, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 46.346615, "percent_vaccinated": 47.63418, "population": 614649, "total_vaccinated": 292783, "vaccine_doses": 679171 }, "MF": { "cases": 12324, "deaths": 46, "deaths_per_million": 1591.7506, "name": "Saint-Martin", "population": 28899 }, "MG": { "cases": 68853, "deaths": 1428, "deaths_per_million": 46.91618, "fully_vaccinated": 2628849, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 8.636944, "percent_vaccinated": 8.904759, "population": 30437261, "total_vaccinated": 2710365, "vaccine_doses": 3092063 }, "MH": { "cases": 16297, "deaths": 17, "deaths_per_million": 424.0036, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 40094, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 352093, "deaths": 9991, "deaths_per_million": 5429.195, "fully_vaccinated": 838181, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 45.547474, "percent_vaccinated": 46.438065, "population": 1840236, "total_vaccinated": 854570, "vaccine_doses": 1862987 }, "ML": { "cases": 33236, "deaths": 743, "deaths_per_million": 32.20264, "fully_vaccinated": 3633589, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 15.748474, "percent_vaccinated": 18.8721, "population": 23072641, "total_vaccinated": 4354292, "vaccine_doses": 5922585 }, "MM": { "cases": 643401, "deaths": 19494, "deaths_per_million": 362.63324, "fully_vaccinated": 35937796, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 66.85257, "percent_vaccinated": 77.29614, "population": 53756791, "total_vaccinated": 41551930, "vaccine_doses": 93477100 }, "MN": { "cases": 1011489, "deaths": 2136, "deaths_per_million": 630.83, "fully_vaccinated": 2185282, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 64.53846, "percent_vaccinated": 67.45445, "population": 3386015, "total_vaccinated": 2284018, "vaccine_doses": 5668144 }, "MO": { "cases": 3514, "deaths": 121, "deaths_per_million": 174.056, "fully_vaccinated": 642266, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 91.18433, "percent_vaccinated": 96.499374, "population": 704360, "total_vaccinated": 679703, "vaccine_doses": 1802985 }, "MP": { "cases": 14985, "deaths": 41, "deaths_per_million": 889.3516, "name": "Põhja-Mariaanid", "population": 46101 }, "MQ": { "cases": 230354, "deaths": 1104, "deaths_per_million": 3159.1418, "name": "Martinique", "population": 349462 }, "MR": { "cases": 63891, "deaths": 997, "deaths_per_million": 204.48581, "fully_vaccinated": 1540597, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 31.597816, "percent_vaccinated": 43.148228, "population": 4875644, "total_vaccinated": 2103754, "vaccine_doses": 4075874 }, "MS": { "cases": 1403, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1787.31, "fully_vaccinated": 1952, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 43.610367, "percent_vaccinated": 47.006256, "population": 4476, "total_vaccinated": 2104, "vaccine_doses": 4619 }, "MT": { "cases": 125314, "deaths": 1128, "deaths_per_million": 2135.5789, "fully_vaccinated": 471565, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.27875, "percent_vaccinated": 90.677475, "population": 528194, "total_vaccinated": 478953, "vaccine_doses": 1408793 }, "MU": { "cases": 332300, "deaths": 1074, "deaths_per_million": 841.60443, "fully_vaccinated": 1088142, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 85.26863, "percent_vaccinated": 88.06074, "population": 1276134, "total_vaccinated": 1123773, "vaccine_doses": 2616012 }, "MV": { "cases": 186694, "deaths": 316, "deaths_per_million": 602.92, "fully_vaccinated": 385167, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.488884, "percent_vaccinated": 76.18695, "population": 524116, "total_vaccinated": 399308, "vaccine_doses": 951764 }, "MW": { "cases": 89168, "deaths": 2686, "deaths_per_million": 130.58656, "fully_vaccinated": 4288014, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 20.847246, "percent_vaccinated": 26.416496, "population": 20568731, "total_vaccinated": 5433538, "vaccine_doses": 8503954 }, "MX": { "cases": 7630026, "deaths": 335106, "deaths_per_million": 2605.5352, "fully_vaccinated": 81849960, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.640446, "percent_vaccinated": 75.55955, "population": 128613116, "total_vaccinated": 97179496, "vaccine_doses": 223158990 }, "MY": { "cases": 5329836, "deaths": 37351, "deaths_per_million": 1076.5375, "fully_vaccinated": 27551144, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 79.40842, "percent_vaccinated": 81.101494, "population": 34695494, "total_vaccinated": 28138564, "vaccine_doses": 72657256 }, "MZ": { "cases": 233935, "deaths": 2252, "deaths_per_million": 68.960785, "fully_vaccinated": 21329744, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 65.31598, "percent_vaccinated": 70.03147, "population": 32656242, "total_vaccinated": 22869646, "vaccine_doses": 34950856 }, "NA": { "cases": 172557, "deaths": 4110, "deaths_per_million": 1422.3087, "fully_vaccinated": 550978, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 19.067173, "percent_vaccinated": 21.793749, "population": 2889668, "total_vaccinated": 629767, "vaccine_doses": 1005937 }, "NC": { "cases": 80203, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1093.5813, "fully_vaccinated": 184816, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 64.36666, "percent_vaccinated": 66.99927, "population": 287130, "total_vaccinated": 192375, "vaccine_doses": 480702 }, "NE": { "cases": 9591, "deaths": 315, "deaths_per_million": 12.444701, "fully_vaccinated": 5483001, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 21.661686, "percent_vaccinated": 24.685875, "population": 25311978, "total_vaccinated": 6248483, "vaccine_doses": 7372208 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 267237, "deaths": 3155, "deaths_per_million": 14.138414, "fully_vaccinated": 81297810, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 36.431763, "percent_vaccinated": 42.047527, "population": 223150906, "total_vaccinated": 93829430, "vaccine_doses": 133048024 }, "NI": { "cases": 16808, "deaths": 245, "deaths_per_million": 36.40058, "fully_vaccinated": 6126708, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 91.026825, "percent_vaccinated": 95.15444, "population": 6730662, "total_vaccinated": 6404524, "vaccine_doses": 15507763 }, "NL": { "cases": 8657484, "deaths": 22986, "deaths_per_million": 1283.817, "fully_vaccinated": 11768644, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 65.73038, "percent_vaccinated": 70.2736, "population": 17904421, "total_vaccinated": 12582081, "vaccine_doses": 39764184 }, "NO": { "cases": 1552197, "deaths": 5732, "deaths_per_million": 1050.4332, "fully_vaccinated": 4061312, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.42668, "percent_vaccinated": 79.66204, "population": 5456796, "total_vaccinated": 4346995, "vaccine_doses": 13020641 }, "NP": { "cases": 1003968, "deaths": 12034, "deaths_per_million": 404.97473, "fully_vaccinated": 24471044, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 82.35129, "percent_vaccinated": 93.83405, "population": 29715435, "total_vaccinated": 27883196, "vaccine_doses": 62627628 }, "NR": { "cases": 5393, "deaths": 1, "deaths_per_million": 84.58806, "fully_vaccinated": 11346, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 95.97361, "percent_vaccinated": 110.86111, "population": 11822, "total_vaccinated": 13106, "vaccine_doses": 32157 }, "NU": { "cases": 1092, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 1635, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 88.66595, "percent_vaccinated": 88.828636, "population": 1844, "total_vaccinated": 1638, "vaccine_doses": 4923 }, "NZ": { "cases": 2668236, "deaths": 4538, "deaths_per_million": 884.302, "fully_vaccinated": 4291717, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 83.63098, "percent_vaccinated": 83.83779, "population": 5131731, "total_vaccinated": 4302330, "vaccine_doses": 13382576 }, "OM": { "cases": 399449, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 978.3881, "fully_vaccinated": 3048826, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 64.45409, "percent_vaccinated": 69.33347, "population": 4730229, "total_vaccinated": 3279632, "vaccine_doses": 7108547 }, "PA": { "cases": 1045692, "deaths": 8834, "deaths_per_million": 2007.3737, "fully_vaccinated": 3178700, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 72.23046, "percent_vaccinated": 85.1223, "population": 4400775, "total_vaccinated": 3746041, "vaccine_doses": 9201276 }, "PE": { "cases": 4533813, "deaths": 221071, "deaths_per_million": 6603.9766, "fully_vaccinated": 28709644, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 85.76331, "percent_vaccinated": 91.301895, "population": 33475436, "total_vaccinated": 30563708, "vaccine_doses": 91412580 }, "PF": { "cases": 79451, "deaths": 650, "deaths_per_million": 2318.216, "fully_vaccinated": 186803, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 66.62304, "percent_vaccinated": 68.08708, "population": 280388, "total_vaccinated": 190908, "vaccine_doses": 502952 }, "PG": { "cases": 46864, "deaths": 670, "deaths_per_million": 65.665825, "fully_vaccinated": 321192, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 3.1479607, "percent_vaccinated": 3.744128, "population": 10203177, "total_vaccinated": 382020, "vaccine_doses": 737695 }, "PH": { "cases": 4173631, "deaths": 66864, "deaths_per_million": 586.70984, "fully_vaccinated": 78443970, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 68.83203, "percent_vaccinated": 72.5532, "population": 113964343, "total_vaccinated": 82684776, "vaccine_doses": 189317150 }, "PK": { "cases": 1580631, "deaths": 30656, "deaths_per_million": 125.79366, "fully_vaccinated": 140475870, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 57.64279, "percent_vaccinated": 67.93904, "population": 243700667, "total_vaccinated": 165567890, "vaccine_doses": 340974140 }, "PL": { "cases": 6843668, "deaths": 120993, "deaths_per_million": 3152.0303, "fully_vaccinated": 22705868, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 59.15184, "percent_vaccinated": 59.877827, "population": 38385734, "total_vaccinated": 22984544, "vaccine_doses": 58634590 }, "PM": { "cases": 3426, "deaths": 2, "deaths_per_million": 347.22223, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5760 }, "PN": { "cases": 4, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "population": 47, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 117 }, "PR": { "cases": 1252713, "deaths": 5938, "deaths_per_million": 1832.1664, "name": "Puerto Rico", "population": 3240972 }, "PS": { "cases": 703228, "deaths": 5708, "deaths_per_million": 1075.9105, "fully_vaccinated": 1776973, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 33.49446, "percent_vaccinated": 37.938984, "population": 5305274, "total_vaccinated": 2012767, "vaccine_doses": 3748571 }, "PT": { "cases": 5671586, "deaths": 29663, "deaths_per_million": 2847.5366, "fully_vaccinated": 8909769, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 85.53044, "percent_vaccinated": 94.28189, "population": 10417074, "total_vaccinated": 9821414, "vaccine_doses": 28314796 }, "PW": { "cases": 6372, "deaths": 10, "deaths_per_million": 562.3032, "name": "Belau", "population": 17784 }, "PY": { "cases": 735759, "deaths": 19880, "deaths_per_million": 2940.6284, "fully_vaccinated": 3550673, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.521175, "percent_vaccinated": 59.107147, "population": 6760460, "total_vaccinated": 3995915, "vaccine_doses": 9954852 }, "QA": { "cases": 514524, "deaths": 690, "deaths_per_million": 238.55077, "fully_vaccinated": 2852178, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 98.60714, "percent_vaccinated": 98.60714, "population": 2892466, "total_vaccinated": 2852178, "vaccine_doses": 7609178 }, "RE": { "cases": 494595, "deaths": 921, "deaths_per_million": 1056.7465, "name": "Réunion", "population": 871543 }, "RO": { "cases": 3604040, "deaths": 69095, "deaths_per_million": 3604.936, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.337685, "percent_vaccinated": 28.562483, "population": 19166776, "total_vaccinated": 5474507, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2568005, "deaths": 18057, "deaths_per_million": 2658.8762, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 48.271156, "percent_vaccinated": 49.38844, "population": 6791215, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 24901467, "deaths": 404290, "deaths_per_million": 2777.1006, "fully_vaccinated": 79702400, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 54.74822, "percent_vaccinated": 61.19087, "population": 145579889, "total_vaccinated": 89081600, "vaccine_doses": 187374510 }, "RW": { "cases": 133274, "deaths": 1468, "deaths_per_million": 107.53771, "fully_vaccinated": 10399665, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 76.182304, "percent_vaccinated": 79.735504, "population": 13651025, "total_vaccinated": 10884714, "vaccine_doses": 27322060 }, "SA": { "cases": 841469, "deaths": 9646, "deaths_per_million": 299.7947, "fully_vaccinated": 25433940, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 79.047905, "percent_vaccinated": 84.043724, "population": 32175351, "total_vaccinated": 27041364, "vaccine_doses": 68534630 }, "SB": { "cases": 25954, "deaths": 199, "deaths_per_million": 254.77707, "fully_vaccinated": 254352, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 32.56435, "percent_vaccinated": 44.018948, "population": 781075, "total_vaccinated": 343821, "vaccine_doses": 625956 }, "SC": { "cases": 51899, "deaths": 172, "deaths_per_million": 1370.1576, "fully_vaccinated": 83565, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 66.56815, "percent_vaccinated": 70.51532, "population": 125533, "total_vaccinated": 88520, "vaccine_doses": 224558 }, "SD": { "cases": 63993, "deaths": 5046, "deaths_per_million": 102.1802, "fully_vaccinated": 13416394, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 27.167852, "percent_vaccinated": 30.794699, "population": 49383344, "total_vaccinated": 15207452, "vaccine_doses": 28662108 }, "SE": { "cases": 2787291, "deaths": 29496, "deaths_per_million": 2812.5354, "fully_vaccinated": 7593676, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 72.40806, "percent_vaccinated": 74.14397, "population": 10487335, "total_vaccinated": 7775726, "vaccine_doses": 28312816 }, "SG": { "cases": 3006155, "deaths": 2024, "deaths_per_million": 358.23718, "fully_vaccinated": 5248693, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 92.89906, "percent_vaccinated": 93.57716, "population": 5649888, "total_vaccinated": 5287005, "vaccine_doses": 15302530 }, "SH": { "cases": 2166, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_fully_vaccinated": 65.76643, "percent_vaccinated": 81.225555, "population": 5369, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1366916, "deaths": 9914, "deaths_per_million": 4686.9585, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.782104, "percent_vaccinated": 59.84226, "population": 2115231, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 3028400 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 1889897, "deaths": 21401, "deaths_per_million": 3910.1475, "fully_vaccinated": 2791711, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 51.00697, "percent_vaccinated": 51.889565, "population": 5473195, "total_vaccinated": 2840017, "vaccine_doses": 7222380 }, "SL": { "cases": 7985, "deaths": 126, "deaths_per_million": 15.223258, "fully_vaccinated": 4961886, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 59.949265, "percent_vaccinated": 68.578636, "population": 8276809, "total_vaccinated": 5676123, "vaccine_doses": 9155936 }, "SM": { "cases": 25292, "deaths": 126, "deaths_per_million": 3693.6064, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.27857, "percent_vaccinated": 77.2638, "population": 34113, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 89440, "deaths": 1972, "deaths_per_million": 111.72109, "fully_vaccinated": 1548665, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 8.77376, "percent_vaccinated": 15.209795, "population": 17651099, "total_vaccinated": 2684696, "vaccine_doses": 3182308 }, "SO": { "cases": 27334, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 76.45254, "fully_vaccinated": 7666835, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 43.06752, "percent_vaccinated": 50.400066, "population": 17801895, "total_vaccinated": 8972167, "vaccine_doses": 10555834 }, "SR": { "cases": 82519, "deaths": 1406, "deaths_per_million": 2256.199, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 38.172287, "percent_vaccinated": 42.9769, "population": 623172, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 554588 }, "SS": { "cases": 18873, "deaths": 147, "deaths_per_million": 13.337961, "fully_vaccinated": 4273253, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 38.773117, "percent_vaccinated": 39.153057, "population": 11021175, "total_vaccinated": 4315127, "vaccine_doses": 4365547 }, "ST": { "cases": 6771, "deaths": 80, "deaths_per_million": 353.49274, "fully_vaccinated": 111986, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 49.482796, "percent_vaccinated": 61.974346, "population": 226313, "total_vaccinated": 140256, "vaccine_doses": 263863 }, "SV": { "cases": 202066, "deaths": 4230, "deaths_per_million": 673.53296, "fully_vaccinated": 4397817, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 70.025406, "percent_vaccinated": 74.19961, "population": 6280316, "total_vaccinated": 4659970, "vaccine_doses": 11459448 }, "SX": { "cases": 11051, "deaths": 92, "deaths_per_million": 2182.0078, "fully_vaccinated": 26773, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 63.498802, "percent_vaccinated": 70.64962, "population": 42163, "total_vaccinated": 29788, "vaccine_doses": 66829 }, "SY": { "cases": 57423, "deaths": 3163, "deaths_per_million": 140.81453, "fully_vaccinated": 2358365, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 10.499275, "percent_vaccinated": 14.671913, "population": 22462170, "total_vaccinated": 3295630, "vaccine_doses": 5090630 }, "SZ": { "cases": 75356, "deaths": 1427, "deaths_per_million": 1170.7075, "fully_vaccinated": 427335, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 35.058464, "percent_vaccinated": 43.15702, "population": 1218921, "total_vaccinated": 526050, "vaccine_doses": 870205 }, "TC": { "cases": 6935, "deaths": 41, "deaths_per_million": 893.84985, "fully_vaccinated": 30710, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 66.95154, "percent_vaccinated": 71.540695, "population": 45869, "total_vaccinated": 32815, "vaccine_doses": 73907 }, "TD": { "cases": 7702, "deaths": 194, "deaths_per_million": 10.511874, "fully_vaccinated": 5020360, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 27.202782, "percent_vaccinated": 27.892593, "population": 18455319, "total_vaccinated": 5147667, "vaccine_doses": 9151765 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 39564, "deaths": 290, "deaths_per_million": 35.941727, "fully_vaccinated": 1554066, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 19.260626, "percent_vaccinated": 27.954967, "population": 8068616, "total_vaccinated": 2255579, "vaccine_doses": 3423181 }, "TH": { "cases": 5428267, "deaths": 34999, "deaths_per_million": 487.89075, "fully_vaccinated": 53486090, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.56032, "percent_vaccinated": 79.46643, "population": 71735321, "total_vaccinated": 57005496, "vaccine_doses": 142635000 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.276292, "fully_vaccinated": 5191919, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 50.99001, "percent_vaccinated": 52.329185, "population": 10182228, "total_vaccinated": 5328277, "vaccine_doses": 20568164 }, "TK": { "cases": 80, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 2203, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 95.28547, "percent_vaccinated": 95.28547, "population": 2312, "total_vaccinated": 2203, "vaccine_doses": 5374 }, "TL": { "cases": 23460, "deaths": 138, "deaths_per_million": 100.781494, "fully_vaccinated": 801759, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 58.552513, "percent_vaccinated": 64.76584, "population": 1369299, "total_vaccinated": 886838, "vaccine_doses": 2028798 }, "TM": { "cases": 0, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 4568901, "name": "Türkmenistan", "percent_fully_vaccinated": 63.19193, "percent_vaccinated": 63.82771, "population": 7230197, "total_vaccinated": 4614869, "vaccine_doses": 16775970 }, "TN": { "cases": 1153361, "deaths": 29423, "deaths_per_million": 2427.773, "fully_vaccinated": 6401841, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 52.823357, "percent_vaccinated": 73.41035, "population": 12119338, "total_vaccinated": 8896848, "vaccine_doses": 16553338 }, "TO": { "cases": 16992, "deaths": 13, "deaths_per_million": 123.74706, "fully_vaccinated": 77390, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 73.66758, "percent_vaccinated": 83.1723, "population": 105053, "total_vaccinated": 87375, "vaccine_doses": 204737 }, "TR": { "cases": 17004726, "deaths": 101419, "deaths_per_million": 1164.9528, "fully_vaccinated": 53176960, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 61.081894, "percent_vaccinated": 66.554184, "population": 87058469, "total_vaccinated": 57941052, "vaccine_doses": 152543340 }, "TT": { "cases": 191496, "deaths": 4390, "deaths_per_million": 2934.643, "fully_vaccinated": 718969, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 48.061897, "percent_vaccinated": 50.430336, "population": 1495923, "total_vaccinated": 754399, "vaccine_doses": 1592148 }, "TV": { "cases": 2943, "deaths": 1, "deaths_per_million": 99.88014, "fully_vaccinated": 9505, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 94.93607, "percent_vaccinated": 97.512985, "population": 10012, "total_vaccinated": 9763, "vaccine_doses": 26783 }, "TW": { "cases": 9970937, "deaths": 17672, "deaths_per_million": 739.619, "fully_vaccinated": 20793088, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 88.783066, "percent_vaccinated": 93.50615, "population": 23420107, "total_vaccinated": 21899240, "vaccine_doses": 68158990 }, "TZ": { "cases": 43655, "deaths": 846, "deaths_per_million": 13.073345, "fully_vaccinated": 32165792, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 49.706203, "percent_vaccinated": 53.212738, "population": 64711822, "total_vaccinated": 34434932, "vaccine_doses": 39392420 }, "UA": { "cases": 5555510, "deaths": 109937, "deaths_per_million": 2678.2046, "fully_vaccinated": 15741036, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 38.347157, "percent_vaccinated": 39.628956, "population": 41048768, "total_vaccinated": 16267198, "vaccine_doses": 35735490 }, "UG": { "cases": 172234, "deaths": 3632, "deaths_per_million": 76.76583, "fully_vaccinated": 13061126, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 27.605951, "percent_vaccinated": 42.34208, "population": 47312718, "total_vaccinated": 20033188, "vaccine_doses": 26406936 }, "US": { "cases": 103436829, "deaths": 1238189, "deaths_per_million": 3625.375, "fully_vaccinated": 230637340, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.52983, "percent_vaccinated": 79.1216, "population": 341534041, "total_vaccinated": 270227170, "vaccine_doses": 676728770 }, "UY": { "cases": 1043251, "deaths": 7696, "deaths_per_million": 2269.5952, "fully_vaccinated": 2903186, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 85.616646, "percent_vaccinated": 88.780334, "population": 3390913, "total_vaccinated": 3010464, "vaccine_doses": 9037498 }, "UZ": { "cases": 175158, "deaths": 1016, "deaths_per_million": 29.079292, "fully_vaccinated": 18451780, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 52.81149, "percent_vaccinated": 63.237354, "population": 34938953, "total_vaccinated": 22094470, "vaccine_doses": 83937950 }, "VA": { "cases": 26, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 513, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9674, "deaths": 124, "deaths_per_million": 1214.9359, "fully_vaccinated": 31632, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 30.992622, "percent_vaccinated": 36.773365, "population": 102063, "total_vaccinated": 37532, "vaccine_doses": 73443 }, "VE": { "cases": 552745, "deaths": 5856, "deaths_per_million": 207.56378, "fully_vaccinated": 14966671, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 53.048817, "percent_vaccinated": 78.5355, "population": 28213015, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860990 }, "VG": { "cases": 7661, "deaths": 64, "deaths_per_million": 1669.0137, "fully_vaccinated": 18261, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 47.621655, "percent_vaccinated": 50.764095, "population": 38346, "total_vaccinated": 19466, "vaccine_doses": 41453 }, "VI": { "cases": 25389, "deaths": 132, "deaths_per_million": 1525.6411, "name": "USA Neitsisaared", "population": 86521 }, "VN": { "cases": 11624000, "deaths": 43206, "deaths_per_million": 433.44418, "fully_vaccinated": 85961570, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 86.23695, "percent_vaccinated": 90.7876, "population": 99680656, "total_vaccinated": 90497670, "vaccine_doses": 266492140 }, "VU": { "cases": 12019, "deaths": 14, "deaths_per_million": 44.71972, "fully_vaccinated": 162250, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 51.82696, "percent_vaccinated": 56.418396, "population": 313061, "total_vaccinated": 176624, "vaccine_doses": 366638 }, "WF": { "cases": 3760, "deaths": 9, "deaths_per_million": 782.54065, "fully_vaccinated": 6803, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 59.15138, "percent_vaccinated": 62.168507, "population": 11501, "total_vaccinated": 7150, "vaccine_doses": 18058 }, "WS": { "cases": 17057, "deaths": 31, "deaths_per_million": 144.0052, "fully_vaccinated": 177954, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 82.66549, "percent_vaccinated": 88.912994, "population": 215270, "total_vaccinated": 191403, "vaccine_doses": 453083 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 313067, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 81.78, "percent_vaccinated": 78.8, "population": 382836, "total_vaccinated": 301673, "vaccine_doses": 861519 }, "XK": { "cases": 274279, "deaths": 3212, "deaths_per_million": 1869.6703, "fully_vaccinated": 825082, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 48.027126, "percent_vaccinated": 52.787216, "population": 1717950, "total_vaccinated": 906858, "vaccine_doses": 1837446 }, "XT": {}, "XW": { "cases": 779135536, "deaths": 7114321, "deaths_per_million": 894.0462, "fully_vaccinated": 5197972500, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 65.10431, "percent_vaccinated": 70.706406, "population": 8021407196, "total_vaccinated": 5645247500, "vaccine_doses": 13724514000 }, "YE": { "cases": 11945, "deaths": 2159, "deaths_per_million": 56.484497, "fully_vaccinated": 807057, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 2.1114502, "percent_vaccinated": 2.7475743, "population": 38222878, "total_vaccinated": 1050202, "vaccine_doses": 1298654 }, "YT": { "cases": 42027, "deaths": 187, "deaths_per_million": 612.55444, "name": "Mayotte", "population": 305279 }, "ZA": { "cases": 4073188, "deaths": 102595, "deaths_per_million": 1644.7195, "fully_vaccinated": 21038796, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 33.727688, "percent_vaccinated": 38.81303, "population": 62378417, "total_vaccinated": 24210952, "vaccine_doses": 41798812 }, "ZM": { "cases": 349892, "deaths": 4078, "deaths_per_million": 202.35266, "fully_vaccinated": 9213802, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 45.719406, "percent_vaccinated": 58.113445, "population": 20152935, "total_vaccinated": 11711565, "vaccine_doses": 13615707 }, "ZW": { "cases": 266436, "deaths": 5740, "deaths_per_million": 357.2082, "fully_vaccinated": 5662119, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 35.236153, "percent_vaccinated": 46.83461, "population": 16069061, "total_vaccinated": 7525882, "vaccine_doses": 13935112 } } a1iuxyi5imqov8zbnrg3m6n06oxb1bk 0 617229 7168025 6952582 2026-06-05T18:38:37Z Velirand 67997 7168025 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Jassenevo rajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = район Ясенево | lipp = Flag of Yasenevo (municipality in Moscow).png | lipu_link = [[Jassenevo lipp]] | vapp = Coat of Arms of Yasenevo (municipality in Moscow).png | vapi_link = [[Jassenevo vapp]] | pindala = 25,37 | elanikke = 176629 | elanikke_seis = 2025 | asendikaardi_pilt = Msk uzao yasenevo.svg }} [[Pilt: Ясенево_-_panoramio_(1).jpg|pisi|240px|Jassenevo vaade lennukilt (2014)]] '''Jassenevo''' on [[rajoon (Venemaa)|rajoon]] [[Moskva]]s, mis kuulub [[Edelaringkond]]a. Rajoonile vastab samanimeline [[munitsipaalringkond]]. Rajoon hõlmab 25,4 km² suuruse territooriumi. Piirneb põhjaküljelt [[Konkovo]] ja [[Zjuzino]] ning idaküljelt [[Tšertanovo]] rajooniga. Lõuna- ja edelaküljelt piirneb Jassenevo [[Moskva ringtee]]ga. Kuni 2012. aastani kuulusid ringtee-tagused alad [[Moskva oblast]]ile. Alates 2012. aastast, pärast Moskva linna laienemist edela suunas, on Jassenevo vastas üle ringtee [[Sossenskoje asundus]] (kuulub [[Novomoskovski ringkond|Novomoskovski ringkonda]]) ja [[Põhja-Butovo]]. Jassenevo loetakse [[magalarajoon]]iks; seal on üle 178 000 elaniku. Jassenevos on 4 [[Moskva metroo|metroojaama]]: Tjoplõi Stan, Jassenevo, Novojassenevskaja ja Bitševski Park. Väljaspool Moskva ringteed Jassenevo lähedal ([[Sossenskoje]]s) asub [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus]]e peakorter. ==Võimuorganid== Rajooni juhtimist teostatakse Jassenevo rajoonivalitsuse ([[vene keel]]es ''управа района Ясенево''), [[kohalik omavalitsus Moskvas|kohaliku omavalitsuse]] tööorganite ning teiste rajooni võimuorganite abil ([[politsei]], prokuratuur jt). Administratiivvõimuorganiks on Jassenevo rajoonivalitsus. Seda juhib valitsuse pea (''глава управы''). Kohaliku omavalitsuse esindusorganiks on 15-liikmeline Jassenevo munitsipaalringkonna saadikute nõukogu, kes valib enda liikmete hulgast esimehe. Kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks on munitsipaalringkonna saadikute nõukogu aparaat, mida juhib nõukogu poolt valitud munitsipaalringkonna pea. [[Pilt: Yasenevo_District1.jpg |pisi|left|300px|2015. aastal valmis Jassenevos [[õigeusk|õigeusu]] [[kihelkonnakirik|kogudusekirik]] [[Hram Pokrova Presvjatoi Bogoroditsõ v Jasseneve]]]] ==Vaatamisväärsused== Rajoonis asub [[õigeusk|õigeusu]] [[kihelkonnakirik|kogudusekirik]] [[Hram Pokrova Presvjatoi Bogoroditsõ v Jasseneve]], mis ehitati aastatel 2008–2015. Tähelepanuväärsete vaatamisväärsuste seas on ka kaks [[härrastemaja]]: [[Jassenevo mõisa härrastemaja|Jassenevo]] ja [[Uzkoje mõisa härrastemaja]]. == Välislingid == *{{commonsi kategooria tekstina}} *[https://krasnoselsky.mos.ru/ Jassenevo rajoonivalituse koduleht] [[Kategooria:Moskva rajoonid]] hjwxi23eaypp4jf54x7uy3ynr7mzjlh 0 620828 7168303 7167740 2026-06-06T11:20:51Z ~2026-31786-40 230516 /* */ 7168303 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Kuressaare Hariduse Kool | aadress = Hariduse 13, [[Kuressaare]] | pikkuskoord = 22.4892 | laiuskoord = 58.259558 | koduleht = [https://hariduse.edu.ee/ hariduse.edu.ee] | direktor = [[Viljar Aro]] | koolitüüp = [[põhikool]] }} '''Kuressaare Hariduse Kool''' on [[põhikool]] Saaremaal [[Kuressaare]]s aadressil Hariduse 13. Kuni gümnaasiumiosa sulgemiseni 2021. aastal kandis kool nime ''Saaremaa Ühisgümnaasium''. Aastatel 2021–2023 tegutses kool Hariduse tänava maja renoveerimise tõttu [[Upa]] külas aadressil Kooli tee 5. Kuressaare Hariduse Kool on üks kolmest Kuressaares asuvast põhiharidust andvast üldhariduskoolist. == Ajalugu == 1865. aastal rajati esimese keskharidust andva õppeasutusena Saaremaal [[Kuressaare Poeglaste Gümnaasium]]. Algselt oli kool saksa õppekeelega, [[venestamisaeg|venestamisajast]] vene õppekeelega. Koolis õppisid teiste seas [[Oskar Kallas]], [[Konstantin Ramul]], [[Nikolai Kann]], [[Artur Paulmeister]], [[Johannes Aavik]], Taivo - Tungo T. Sahurik, [[Villem Grünthal-Ridala|Villem Grünthal]] ja [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepp ja Henri Oopkaup ja Sirje Kreisman ja Karl Gregor Palm]].<ref>[[August Palm]], Kuressaare nooreestlased ja nende ajakiri. Keel ja Kirjandus, 1972, nr 6, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193439/142736/page/13 lk 331]-345</ref> 15. jaanuaril 1919 alustas tööd Saaremaa Eesti Segagümnaasium. 1922. aasta kooliseadusega nimetati kool Saaremaa Ühisgümnaasiumiks. 1923. aastal moodustati Saaremaa Ühisgümnaasiumis reaal-, humanitaar- ja pedagoogiline haru. 1934. aastal asutati Saaremaa Ühisgümnaasiumi juurde alaastmena viieaastane Saaremaa Keskkool. 1940. aastal nimetati kool Kuressaare Keskkooliks. 19. augustist 1940 vabastati Saaremaa Gümnaasiumi direktori ametikohalt [[Eduard Pukk]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940.</ref> ja 19. augustil 1940 nimetati [[Bernhard Sööt]] Kuressaare Keskkooli direktori kohusetäitjaks.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/7 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940.</ref> 1942. aastal Saksa okupatsiooni ajal kandis kool nime'' Kuressaare Gümnaasium''. Direktor [[Vambola Klauren]]. 10. jaanuaril 1945 jätkas kool tegevust Saaremaa Keskkoolina. Direktor [[Johannes Valgma]]. 1947. aastal nimetati kool Kuressaare Keskkooliks. Direktor [[Pauline Kremm]]. 1949. aastal anti koolile [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] nimi: Viktor Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool. 1952. aastal sai kool nimeks Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool. 1. septembril 1963 määrati kooli direktoriks [[Boris Kivi]]. 1978. aastal nimetati kool Viktor Kingissepa nimeliseks Kingissepa 1. Keskkooliks. 1988. aasta suvel sai kool nimeks ''Kuressaare 1. Keskkool''. 1. juunist 1990 on kooli direktor [[Viljar Aro]]. 1993. aastal nimetati kool Saaremaa Ühisgümnaasiumiks. 12. detsembril 1995 oli koolis tulekahju, milles hukkus kaks 11. klassi õpilast.<ref>{{Netiviide|autorid=Neeme Korv, Toomas Mattson, Epp Alatalu|url=https://www.postimees.ee/2465855/kaks-poissi-hukkus-saaremaa-uhisgumnaasiumi-polengus-viis-eriti-raskes-seisundis-last-toodi-lennukitega-tallinna-haiglatesse-ulakorrustel-jaadi-suitsuvangi-lapsed-surid-kohal-on-spetsialistid-kuressaares-on-leinapaev|pealkiri=Kaks poissi hukkus Saaremaa Ühisgümnaasiumi põlengus, Viis eriti raskes seisundis last toodi lennukitega Tallinna haiglatesse, Ülakorrustel jäädi suitsuvangi, Lapsed surid, Kohal on spetsialistid, Kuressaares on leinapäev|väljaanne=Postimees.ee|väljaandja=Eesti Meedia|aeg=13.12.1995|vaadatud=23.05.2018|tsitaat=Eile pärastlõunal hukkus Kuressaares Saaremaa Ühisgümnaasiumi hoones seni teadmata põhjustel puhkenud tulekahjus kaks koolipoissi, kelle isikut ei olnud eile õhtuks kindlaks tehtud.}}</ref> 2021. aastal lõpetas viimane, 103. gümnaasiumilend ja alates 1. septembrist 2021 on kooli nimi ''Kuressaare Hariduse Kool''.<ref>{{Netiviide|url=https://hariduse.edu.ee/et/meie-koolist/ajatelg|pealkiri=Ajatelg|vaadatud=3.06.2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * "Saaremaa Ühisgümnaasium 1995–2005". Kuressaare, Saaremaa Ühisgümnaasium 2005. == Välislingid == * [https://hariduse.edu.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Kuressaare koolid]] fubp3da2zov7ch7orlaxp68v0ye7ri1 7168304 7168303 2026-06-06T11:21:53Z ~2026-31786-40 230516 /* Ajalugu */ 7168304 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Kuressaare Hariduse Kool | aadress = Hariduse 13, [[Kuressaare]] | pikkuskoord = 22.4892 | laiuskoord = 58.259558 | koduleht = [https://hariduse.edu.ee/ hariduse.edu.ee] | direktor = [[Viljar Aro]] | koolitüüp = [[põhikool]] }} '''Kuressaare Hariduse Kool''' on [[põhikool]] Saaremaal [[Kuressaare]]s aadressil Hariduse 13. Kuni gümnaasiumiosa sulgemiseni 2021. aastal kandis kool nime ''Saaremaa Ühisgümnaasium''. Aastatel 2021–2023 tegutses kool Hariduse tänava maja renoveerimise tõttu [[Upa]] külas aadressil Kooli tee 5. Kuressaare Hariduse Kool on üks kolmest Kuressaares asuvast põhiharidust andvast üldhariduskoolist. == Ajalugu == 1865. aastal rajati esimese keskharidust andva õppeasutusena Saaremaal [[Kuressaare Poeglaste Gümnaasium]]. Algselt oli kool saksa õppekeelega, [[venestamisaeg|venestamisajast]] vene õppekeelega. Koolis õppisid teiste seas [[Oskar Kallas]], [[Konstantin Ramul]], [[Nikolai Kann]], [[Artur Paulmeister]], [[Johannes Aavik]], [[Taivo - Tungo T. Sahurik]], [[Villem Grünthal-Ridala|Villem Grünthal]] ja [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepp ja Henri Oopkaup ja Sirje Kreisman ja Karl Gregor Palm]].<ref>[[August Palm]], Kuressaare nooreestlased ja nende ajakiri. Keel ja Kirjandus, 1972, nr 6, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193439/142736/page/13 lk 331]-345</ref> 15. jaanuaril 1919 alustas tööd Saaremaa Eesti Segagümnaasium. 1922. aasta kooliseadusega nimetati kool Saaremaa Ühisgümnaasiumiks. 1923. aastal moodustati Saaremaa Ühisgümnaasiumis reaal-, humanitaar- ja pedagoogiline haru. 1934. aastal asutati Saaremaa Ühisgümnaasiumi juurde alaastmena viieaastane Saaremaa Keskkool. 1940. aastal nimetati kool Kuressaare Keskkooliks. 19. augustist 1940 vabastati Saaremaa Gümnaasiumi direktori ametikohalt [[Eduard Pukk]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940.</ref> ja 19. augustil 1940 nimetati [[Bernhard Sööt]] Kuressaare Keskkooli direktori kohusetäitjaks.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/7 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940.</ref> 1942. aastal Saksa okupatsiooni ajal kandis kool nime'' Kuressaare Gümnaasium''. Direktor [[Vambola Klauren]]. 10. jaanuaril 1945 jätkas kool tegevust Saaremaa Keskkoolina. Direktor [[Johannes Valgma]]. 1947. aastal nimetati kool Kuressaare Keskkooliks. Direktor [[Pauline Kremm]]. 1949. aastal anti koolile [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] nimi: Viktor Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool. 1952. aastal sai kool nimeks Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool. 1. septembril 1963 määrati kooli direktoriks [[Boris Kivi]]. 1978. aastal nimetati kool Viktor Kingissepa nimeliseks Kingissepa 1. Keskkooliks. 1988. aasta suvel sai kool nimeks ''Kuressaare 1. Keskkool''. 1. juunist 1990 on kooli direktor [[Viljar Aro]]. 1993. aastal nimetati kool Saaremaa Ühisgümnaasiumiks. 12. detsembril 1995 oli koolis tulekahju, milles hukkus kaks 11. klassi õpilast.<ref>{{Netiviide|autorid=Neeme Korv, Toomas Mattson, Epp Alatalu|url=https://www.postimees.ee/2465855/kaks-poissi-hukkus-saaremaa-uhisgumnaasiumi-polengus-viis-eriti-raskes-seisundis-last-toodi-lennukitega-tallinna-haiglatesse-ulakorrustel-jaadi-suitsuvangi-lapsed-surid-kohal-on-spetsialistid-kuressaares-on-leinapaev|pealkiri=Kaks poissi hukkus Saaremaa Ühisgümnaasiumi põlengus, Viis eriti raskes seisundis last toodi lennukitega Tallinna haiglatesse, Ülakorrustel jäädi suitsuvangi, Lapsed surid, Kohal on spetsialistid, Kuressaares on leinapäev|väljaanne=Postimees.ee|väljaandja=Eesti Meedia|aeg=13.12.1995|vaadatud=23.05.2018|tsitaat=Eile pärastlõunal hukkus Kuressaares Saaremaa Ühisgümnaasiumi hoones seni teadmata põhjustel puhkenud tulekahjus kaks koolipoissi, kelle isikut ei olnud eile õhtuks kindlaks tehtud.}}</ref> 2021. aastal lõpetas viimane, 103. gümnaasiumilend ja alates 1. septembrist 2021 on kooli nimi ''Kuressaare Hariduse Kool''.<ref>{{Netiviide|url=https://hariduse.edu.ee/et/meie-koolist/ajatelg|pealkiri=Ajatelg|vaadatud=3.06.2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * "Saaremaa Ühisgümnaasium 1995–2005". Kuressaare, Saaremaa Ühisgümnaasium 2005. == Välislingid == * [https://hariduse.edu.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Kuressaare koolid]] euhly4t84wm6uqsq0f0vdxk7t095v04 0 621217 7168210 7161792 2026-06-06T08:32:34Z Tonisee 1211 /* Ajalugu */ ETAG on oma veebisaidi ümber teinud, kuid info oli kõik alles. Parandasin katkise lingi. 7168210 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=aprill}} '''Tartu Tähetorni astronoomiaring''' on alates [[1963]]. aastast tegutsev astronoomiahuvilisi koondav ühing. == Ajalugu == [[Tartu Tähetorn]]i astronoomiaring alustas tegevust 1963. aastal [[Hugo Raudsaar]]e juhendamisel. Selle eelkäijateks olid 1948. aastal [[Jaan Einasto]] juhtimisel tegevust alustanud [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] üliõpilaste astronoomiaring, mis hääbus pärast astronoomia eriala kaotamist ülikoolis, ja NSVL Teaduste Akadeemia juures tegutsenud Üleliidulise Astronoomia-Geodeesia Ühingu Eesti osakond (alustas tegevust 1951). Viimase alluvuses tegutses esialgu ka [[Tartu tähetorn|Tartu Tähetorni]] astronoomiaring, mille liikmed olid peamiselt kooliõpilased. Alates 1960. aastate lõpust käiakse septembrise maini koos igal esimesel, teisel ja kolmandal teisipäeval ja põhitegevus on populaarteaduslike ettekannete pidamine. 1980. aastate keskel võtsid ringi juhtimise üle [[Tõnu Tuvikene]] ja [[Enn Kasak]]. 1994. aasta sügisest otsustati kokku saada paar korda kuus ja kaasata kõiki huvilisi vanusele vaatamata. 1996 tagastas Teaduste Akadeemia Tartu Tähetorni ülikoolile, sama aasta kevadel loodi astronoomiaringi tegevuste jaoks juriidilise kehana MTÜ Tartu Tähetorni Astronoomiaring<ref>{{netiviide | url = https://ariregister.rik.ee/est/company/80073065 | pealkiri = Tartu Tähetorni Astronoomiaring | väljaandja = [[e-Äriregister]] | vaadatud = 26. detsembril 2024 }}</ref>, mida pikka aega vedasid [[Jaak Jaaniste]] ja Helle Jaaniste. Loengutele lisandus vaatlusõhtute korraldamine tähetornis (rahvarohkematel puhkudel kuni 500 osavõtjaga) ja mujalgi ning trükiste väljaandmine (raamatud, Eesti laiuskraadile vastavad [[taevakaart|taevakaardid]] ja [[planisfäär]], astronoomilise sisuga [[plakat]]id ja [[kalender|kalendrid]]).<ref>{{netiviide | url = https://www.obs.ee/ttar/publ.htm | pealkiri = Tartu Tähetorni Astronoomiaringi publikatsioonid | väljaandja = [[Tartu Tähetorni Astronoomiaring]] | vaadatud = 26. detsembril 2024 }}</ref> [[Taavi Tuvikene|Taavi Tuvikese]] eestvedamisel käivitati 2000. aasta alguses astronoomiateemaline veebiajakiri "Vaatleja".<ref>{{netiviide | url =http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/index.html | pealkiri = Veebiajakiri "Vaatleja", esimene versioon | väljaandja = [[Tartu Tähetorni Astronoomiaring]] | vaadatud = 26. detsembril 2024 }}</ref><ref>{{netiviide | url = https://www.astronoomia.ee/vaatleja/ | pealkiri = Veebiajakiri "Vaatleja", teine versioon | väljaandja = [[Tartu Tähetorni Astronoomiaring]] | vaadatud = 26. detsembril 2024 }}</ref> Tartu Tähetorni Astronoomiaring algatas 1996. aastal üle-Eestiliste astronoomiahuviliste kokkutulekute korraldamise.<ref>{{netiviide | url = https://www.obs.ee/kokkutulekud/ | pealkiri = Astronoomiahuviliste kokkutulekud Eestis | väljaandja = [[Tartu Tähetorni Astronoomiaring]] | vaadatud = 26. detsembril 2024 }}</ref> Ring on teinud tihedat koostööd [[Teaduskeskus Ahhaa|teaduskeskuse Ahhaa]] ja Tartu Ülikooli muuseumiga, eriti pärast Tähetorni avamist muuseumi filiaalina 2011. 2006. aastal sai Tartu Tähetorni astronoomiaring esimest korda välja antava märgise "Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija".<ref>{{netiviide | url = https://etag.ee/konkursid-ja-uritused/tunnustuskonkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-auhinnakonkursi-tulemused/ | pealkiri = Eesti teaduse populariseerimise auhind, Varasemad tulemused, 2006. a konkurss | väljaandja = [[Eesti Teadusagentuur]] | vaadatud = 6. juunil 2026 }}</ref> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Tõnu Tuvikene. Tähetorni astronoomiaring. - Tartu tähetorn/ Tartu old observatory. Koost. Lea Leppik (2011), lk 186–189. == Välislingid == * [https://www.obs.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Eesti astronoomia]] [[Kategooria:Tartu]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] cai6n2wqey218wbkedno8qezjky3m14 0 631316 7167860 6667015 2026-06-05T11:59:59Z Andreas003 7485 7167860 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|kirjeldab Moldova ametlikku administratiivüksust. Moldova aladel eksisteeriva tunnustamata separatistliku vabariigi kohta lugemiseks vaata [[Transnistria]].}}{{Provints |nimi=Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus |nimi1=Unitățile Administrativ-Teritoriale din stînga Nistrului |nimi1_keel=rumeenia |nimi2_keel=ukraina |nimi3_keel=vene |nimi3=Административно-территориальные единицы левобережья Днестра |keskuse_nimi=[[Tiraspol]] |nimi2=Автономне територіальне утворення з особливим правовим статусом Придністров'я |asendikaardi_pilt=Transnistria in Moldova (de-jure) (semi-secession).svg |pindala=4163 |elanikke=347251 |elanikke_seis=2022 |elanikke_viide=<ref name="JC78O" /> |ametlik_keel=[[Moldova keel|moldova]], [[Ukraina keel|ukraina]] ja [[vene keel]] |vapp=Coat of arms of Moldova.svg |lipp=Flag of Moldova.svg |lipu_link=[[Transnistria lipp#Dnestri vasakkalda ATÜ lipp|Dnestri vasakkalda ATÜ lipp]] |vapi_link=[[Transnistria vapp#Dnestri vasakkalda ATÜ vapp|Dnestri vasakkalda ATÜ vapp]] }} '''Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus''', tuntud ka oma [[Rumeenia keel|rumeeniakeelse]] nime järgi kui '''''Stînga Nistrului''''' või '''''Stânga Nistrului''''', on [[Moldova]] keskvõimu loodud haldusala, mis peaks haldama [[Dnestr]]i jõe vasakkaldal olevaid Moldovale kuuluvaid alasid. Tegemist on paberil eksisteeriva haldusüksusega – ''de facto'' kontrollib jõe vasakkallast peaaegu täielikult separatistlik ja rahvusvaheliselt tunnustamata [[Transnistria Moldaavia Vabariik]]. Autonoomne territoriaalüksus loodi 2005. aastal ning selle eesmärgiks on reintegreerida edukalt Transnistria Moldova koosseisu, demilitariseerida vasakkallas ning demokratiseerida haldusala asjaajamine. Piirkonna ametlikud keeled on [[ladina tähestik]]us olev [[moldova keel]], [[ukraina keel]] ja [[vene keel]].<ref name=":0" /> == Territoriaalüksuse haldus == Vasakkalda esimeseks sihiks on välja saada võõrväed oma haldusalalt, [[Demilitariseeritud tsoon|demilitariseerida]] kohalikud väeosad ning viia läbi kohalikud valimised. Dnestri vasakkalda kõrgeimat rahvaesinduse funktsiooni täidab Ülemnõukogu, mis on vasakkalda ATÜ kõrgeim [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] organ. Ülemnõukogul kehtestab regiooni põhiseaduse ning sellel on õigus võtta vastu kohaliku tähtsusega [[seadus]]i. Kohalik põhiseadus ei või minna vastuollu [[Moldova põhiseadus]]ega. Ülemnõukogu täidetakse kohalikel valimistel ning esimese Dnestri vasakkalda Ülemnõukogu valimised valmistatakse ette ja viiakse läbi [[OSCE]] nõusolekul ning mandaadi alusel [[Euroopa Nõukogu]] järelevalve all.<ref name=":0" /> [[Täidesaatev võim|Täidesaatva võimu]] organid selguvad tulevaste läbirääkimiste tulemusel, [[kohtuvõim]] on integreeritud Moldova kohtusüsteemi. Stînga Nistrului regioonil oma sümboolika, mis on hetkel samad Moldova riigisümbolitega, kuid regioon võib tulevikus Moldova põhiseaduse piirangutest lähtudes oma [[sümboolika]] valida. Regiooni ametlikud keeled on [[Moldova keel|moldova]], [[Ukraina keel|ukraina]] ja [[vene keel]], kuid asjaajamiskeelteks ametlikul tasemel on moldova ja vene keel. Moldova keele puhul on rõhutatud, et keelt kirjutatakse [[Ladina tähestik|ladina tähestikus]]. Moldova riik peab garanteerima kohalikele ligipääsu teenustele ametlikes keeltes. Vasakkaldal on õigus korraldada suhtlust välisriikide ja -organisatsioonidega, kuni suhtlus piirdub [[majandus]]-, [[haridus]]- ja [[Humanitaarabi|humanitaarteemadega]].<ref name=":0" /> === Administratiivne koosseis === Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksuse koosseisus on üks omavalitsuslik linn, 9 maakonnalinna, 69 küla ja kommuuni ning 135 asustatud külade juurde kuuluvat ala. Regiooni ainuke omavalitsuslik linn on [[Tiraspol]], mis on ka vasakkalda ametlik keskus.<ref name=":1" /> Moldova kohaliku haldustaseme üksused võivad Dnestri vasakkalda territoriaalüksusega nii liituda kui ka sellest välja astuda omal tahtel kohalike [[referendum]]ite alusel, järgides samas Moldovas sätestatud seadusi.<ref name=":0" /> Vasakkaldale kuuluvad linnad on:<ref name=":1" /> {{Veergude loend|# [[Camenca]] # [[Crasnoe]] # [[Dnestrovsk]] # [[Dubăsari]] # [[Grigoriopol]] # [[Maiak]] # [[Rîbnița]] # [[Slobozia (Moldova)|Slobozia]] # [[Tiraspolul Nou]]}} == Ajalugu == Dnestri vasakkalda ajalugu on ülejäänud [[Moldova]]st suures osas erinev. Kuigi esimesed ajaloolised tõendid [[rumeenia keel]]e kõnelejatest Dnestri vasakkaldal on pärit juba 14. sajandist, on regioonil ajaloolise [[Moldova (piirkond)|Moldovaga]] vähe pistmist. Stînga Nistrului [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]] koosseisu ei kuulunud, vaid [[Dnestr]] moodustas vürstiriigi ajalooline idapiiri.<ref name=":2" /> Esmakordselt rajati [[Moldovlased|moldovlastega]] seotud riiklik administratsioon Dnestri vasakkaldal 1924. aastal. 12. oktoobril otsustas [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] asutada [[Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]], mis oleks [[Ukraina NSV]] koosseisus. Autonoomsesse liiduvabariiki koondusid Dnestri vasakkaldal elavad rumeenlased, [[Bessaraabia]]st pagenud kommunistlikult meelestatud rumeenlased ning paremat elu otsivad vene ja ukraina migrandid. Tollane [[Ukraina Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees väitis, et autonoomsel territooriumil moodustavad moldovlased 58% rahvastikust, kuid tegelikult moodustasid nad umbes kolmandiku. Autonoomse liiduvabariigi esimeseks pealinnaks oli [[Balta (linn)|Balta]], hiljem [[Tiraspol]]. Moldaavia ANSV aladel rõhutati moldova rahva ühtsust nii Dnestri vasak- kui ka paremkaldal ja heideti Rumeenia kapitalistidele ette moldova rahva kaheks lõikamist.<ref name=":2" /><ref name="rx54E" /><ref name=":3" /> Esimest korda ühendati Dnestri vasakkallas paremkaldaga 1940. aasta teisel augustil. Nõukogude Liit oli juuni lõpus esitanud Rumeeniale [[ultimaatum]]i, millega nõudis Rumeenialt Bessaraabia loovutamist. Rumeenia [[Bessaraabia ja Bukoviina okupeerimine|loovutas regiooni]], ning 2. augustil kuulutati välja [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal okupeeris Rumeenia lisaks Bessaraabiale ka endised MANSV alad, kuid vasakkalda alad kuulusid halduslikult eraldi [[Transnistria kubermang]]u.<ref name=":3" /><ref name=":4" /> Moldaavia NSV ajal keskendus Nõukogude Liit peamiselt venekeelse ja -meelse Dnestri vasakkalda arendamisele, mistõttu on ka tänapäeval suurem osa Moldova tööstusest Dnestri vasakkaldal.<ref name=":4" /> Samuti toetus esimesed paarkümmend aastat Moskva peamiselt Dnestri vasakkalda eliidile Moldaavia NSV haldamisel, mistõttu peaaegu kõik juhtivad kohad [[Liiduvabariik|liiduvabariigis]] olid vasakkalda [[Eliit|eliidi]] käes.<ref name=":3" /> 1980. aastatel [[perestroika]] ajal proovisid rahvuslikud jõud taaskehtestada oma keele positsiooni Moldovas. Võimule saades kehtestati 1989. aastal keeleseadus, mille järgi sai moldova keelest ainuke ametlik keel. Ülejäänud liiduvabariigist tugevamat [[Venestamine|venestamist]] kogenud vasakkalda eliit nägi keeleseaduses ohtu ja ei kuuletunud enam keskvalitsusele, vaid kuulutas 1990. aastal välja [[Dnestri-äärne Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Dnestri-äärse Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] Nõukogude Liidu koosseisus. [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemise]] järel kuulutas vasakkallas end iseseisvaks [[Transnistria|Transnistria Moldaavia Vabariigiks]]. Moldova tegi 1991–1992 katse [[Transnistria sõda|sõjaliselt]] vasakkallast taas keskvõimu alla saada, kuid kohapealsete [[Venemaa|Vene]] vägede sekkumise tõttu ei olnud sõda Moldova jaoks edukas.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> Transnistria eksisteerib tänapäevalgi, kuid ükski riik ei tunnusta piirkonna iseseisvust.<ref name=":4" /> Sellest ajast on Moldova üritanud konflikti lahendada rahumeelselt. Moldova on Transnistriaga pidanud ühinemiseks läbirääkimisi aastakümneid ning on ka Dnestri vasakkalda ATÜ määranud regioonile suured õigused lootuses Dnestri vasakkallas tagasi Moldova koosseisu tuua.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|url=http://lex.justice.md/viewdoc.php?action=view&view=doc&id=313004&lang=1|pealkiri=LEGE Nr. 173 din 22.07.2005: cu privire la prevederile de bază ale statutului juridic special al localităţilor din stînga Nistrului (Transnistria)|väljaanne=Republica Moldova PARLAMENTUL|aeg=29.07.2005|vaadatud=12.06.2022|arhiivimisaeg=15.01.2013|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130115201524/http://lex.justice.md/viewdoc.php?action=view&view=doc&id=313004&lang=1|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://lex.justice.md/index.php?action=view&view=doc&lang=2&id=312874|pealkiri=ЗАКОН Nr. 764 от 27.12.2001: об административно-территориальном устройстве Республики Молдова|väljaanne=Республика Молдова ПАРЛАМЕНТ|aeg=29.01.2002|vaadatud=12.06.2022|arhiivimisaeg=7.04.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200407212005/http://lex.justice.md/viewdoc.php?action=view&view=doc&id=312874&lang=1|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Oleg Galuscenco|pealkiri=The dynamics of the ethnic composition of the MASSR population in 1926–1939|aasta=2017|kirjastus=Revista de Etnologie şi Culturologie|lehekülg=111-116}}</ref> <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=IGOR CAŞU; MARK SANDLE|pealkiri=Discontent and Uncertainty in the Borderlands: Soviet Moldavia and the Secret Speech 1956–1957|aasta=Juuni 2014|kirjastus=Taylor & Francis, Ltd.|lehekülg=613-644}}</ref> <ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Andrei Brezianu; Vlad Spânu|pealkiri=The A to Z of Moldova|aasta=25.05.2010|kirjastus=Scarecrow Press}}</ref> <ref name="JC78O">{{Netiviide|url=https://gov.md/ro/content/peste-338-mii-de-locuitori-din-regiunea-transnistreana-detin-cetatenia-republicii-moldova|pealkiri=PESTE 338 MII DE LOCUITORI DIN REGIUNEA TRANSNISTREANĂ DEȚIN CETĂȚENIA REPUBLICII MOLDOVA, DINTRE CARE PESTE 313 MII POSEDĂ PAȘAPOARTE NAȚIONALE BIOMETRICE|väljaanne=Guvernul Republicii Moldova|aeg=03.01.2022}}</ref> <ref name="rx54E">{{Raamatuviide|autor=Alexandr Voronovici|pealkiri=Anul 1924. Justificând separatismul: înființarea RASS Moldovenească și istoria politică în Republica Moldovenească Nistreană|aasta=15.06.2016|koht=Центрально-Европейский университет|lehekülg=141-158|keel=rumeenia}}</ref> }} {{MDA}} [[Kategooria:Moldova geograafia]] [[Kategooria:Transnistria]] g5l9ngpw96pyadg4sa9cxidhmyw21kj 0 641927 7167941 7115435 2026-06-05T15:03:01Z Svencapoeira 67038 7167941 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Meripilus'' | värvus = seened | pilt = Fungus-IMG_0656.JPG | pildi_seletus = [[Hiidtorik]] ''Meripilus giganteus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Meripilaceae]]'' | perekond = '''''Meripilus''''' }} '''''Meripilus''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond. ==Eesti liike== *''Meripilus crocatus'' — [[lodutarjak]] *''Meripilus sanguinolentus'' — [[punav lodupoorik]] *''Meripilus vitreus'' — [[klaasjas lodupoorik]] ==Liike mujal== *''Meripilus giganteus'' — [[hiidtorik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|125803}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] 7d5dcizgqpevy7qwzyqimj1r26xk55r 0 646505 7168166 7013867 2026-06-06T07:27:31Z ~2026-33571-23 231103 Vanuse rõhutamisel puudub põhjendus 7168166 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Irene Saal.jpg|pisi|Irene Saal, 2024]] '''Irene Saal''' (sündinud [[16. aprill]]il [[1966]] [[Tallinn]]as) on eesti rahvaluuleteadlane, emakeeleõpetaja ja luuletaja. Ta lõpetas 1984. aastal [[Tallinna Inglise Kolledž|Tallinna 7. Keskkooli]] ja 1998. aastal [[Tartu Ülikool]]i eesti ja võrdleva rahvaluule erialal.<ref>[https://dea.digar.ee/article/universitas/1998/06/12/10 Universitas Tartuensis, 12. juuni 1998. Lk 3]</ref> Tema esimesed luuletused ilmusid ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1992. aastal.<ref>Looming 1992, nr 1. Lk 72–74</ref> 1998. aastal ilmus tema luulekogu "Olla loom".<ref>[https://www.ester.ee/record=b1055226*est ester.ee]</ref> Ta on uurinud [[eesti rahvaluule]]t ning [[loodususund]]it.<ref>[https://dea.digar.ee/page/sirp/2000/01/07/13 Sirp, 7. jaanuar 2000]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/page/sirp/2000/12/01/20 Sirp, 1. detsember 2000]</ref> Sellelt lähtekohalt on ta avaldanud ka kirjandusloolisi filmi- ja teatriarvustusi.<ref>[https://leht.postimees.ee/6869562/veel-kord-toest-ja-oigusest-sigade-madonna-ehk-faust-vargamael Veel kord "Tõest ja õigusest": Sigade Madonna ehk Faust Vargamäel]</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/94340509/arvustus-peipsiveere-viimane-sona-vaataja-jaab-neljaks-tunniks-ihuuksi-keset-kosmaari Peipsiveere viimane sõna. Vaataja jääb neljaks tunniks ihuüksi keset košmaari]</ref> Saal kuulub vanamuusikastuudio [[Vaikuse Muusika (stuudio)|Vaikuse Muusika]] ansamblisse.<ref>[https://sverigeesterna.se/2018/03/29/ristikivi-roomulaul-etendub-stockholmis-7-aprillil/ Ristikivi “Rõõmulaul” etendub Stockholmis 7. aprillil]</ref> 2023–2024 oli ta [[Rakvere Eragümnaasium]]is eesti keele ja kirjanduse õpetaja.<ref>{{Netiviide |url=https://tunniplaan.reg.ee/Kla1A_6_kl.htm |pealkiri=Rakvere Eragümnaasium |vaadatud=2023-11-29 |arhiivimisaeg=2023-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231203072131/https://tunniplaan.reg.ee/Kla1A_6_kl.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 2024. aastast on ta [[Brno]] [[Masaryki ülikool]]is eesti keele ja kultuuri lektor.<ref>[https://www.muni.cz/en/people/254331-irene-saal Masaryk University]</ref> ==Isiklikku== Irene Saali vanaisa oli seikleja ja eradetektiiv [[Evald Carlos Kullerkup]], isapoolne tädi oli kergejõustiklane [[Alma Kullerkupp]]. Tema emapoolne onu oli hammasatleet [[Voldemar Kuristik]]. Irene Saalil oli pikaajaline suhe filoloog [[Ain Kaalep]]iga, millest sündisid poeg [[Ruuben Kaalep]]<ref>Joosep Tiks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120132408/etnofuturist-ruuben-kaalep-raagib-suu-puhtaks-kui-sul-pole-uhtegi-eesti-esivanemat-ei-saa-sa-olla-eestlane Etnofuturist Ruuben Kaalep räägib suu puhtaks. „Kui sul pole ühtegi eesti esivanemat, ei saa sa olla eestlane“] ''Eesti Ekspress'', 24. jaanuar 2023</ref> (poliitik) ja tütar [[Elo Kaalep]] (kultuurikriitik)<ref>[https://kultuur.err.ee/1608716704/draama-festivali-paevik-elo-kaalepi-intervjuu-iseendaga-iraani-konverentsi-teemal Draama festivali päevik | Elo Kaalepi intervjuu iseendaga "Iraani konverentsi" teemal]</ref><ref>[https://www.temuki.ee/archives/5174 Lembelaulu trubaduur, neoliberaal või orjarahva šamaan?]</ref>. ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Saal, Irene}} [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] a594obmsnoh7cq7qld8528e12ch9tvv 0 648878 7167863 6907315 2026-06-05T12:09:07Z Makenzis 95198 7167863 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Luhanski FK Zorja | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Футбольний клуб «Зоря» Луганськ | hüüdnimi = Mužõkõ (Mees) | lühend = | asutatud = 5. mai 1923 | lõpp = | väljak = [[Slavutõš-Arena]], [[Zaporižžja]]<br>([[Avanhardi staadion (Luhansk)|Avanhardi staadion]], [[Luhansk]]<br>Stadion imeni Lenina, Luhansk) | mahutavus = 12 000 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Jevhen Heller]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Patrick van Leeuwen]] | liiga = [[Premjer-Liha]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = Premjer-Liha, '''8.''' | muster_la1 = | muster_b1 = | muster_ra1 = | muster_sh1 = | muster_so1 = | vasakkäsi1 = 171717 | kere1 = 171717 | paremkäsi1 = 171717 | püksid1 = 000000 | sokid1 = 000000 | muster_la2 =_nikeacademy22wb | muster_b2 = _nikeacademy22wb | muster_ra2 = _nikeacademy22wb | muster_sh2 = _nikelaser5wb | muster_so2 = | vasakkäsi2 = FFFFFF | kere2 = FFFFFF | paremkäsi2 = FFFFFF | püksid2 = FFFFFF | sokid2 = FFFFFF | muster_la3 = | muster_b3 = _hb1819h | muster_ra3 = | muster_sh3 = | muster_so3 = | vasakkäsi3 = FF0000 | kere3 = FF0000 | paremkäsi3 = FF0000 | püksid3 = FF0000 | sokid3 = FF0000 | veeb = http://zarya-lugansk.com/home.php | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Luhanski FK Zorja''' (ametlikult ''ФК «Зоря» Луганськ'') on [[1923]] asutatud [[Ukraina]] [[jalgpalliklubi]], mille kodulinn on [[Luhansk]]. [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] tõttu mängib klubi oma kodumänge [[Slavutõš-Arena]]l [[Zaporižžja]]s. == Eesti ja eestlased == === Eesti mängijad === *[[Stanislav Kitto]] (1995–1996) ==Vaata ka== * [[UEFA kõrgliigaklubide loend]] [[Kategooria:Ukraina jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Luhanski oblast]] mc5ml33ohubygh8hue3xjjjmxbzzyfh 0 653522 7168187 7167058 2026-06-06T07:59:31Z Kuriuss 38125 7168187 wikitext text/x-wiki '''Eesti Arheoloogide Liit''' (EArL)<ref name="EArL_veeb_">[https://arheoloogideliit.ee/ EArL, Eesti Arheoloogide Liit]</ref> on erialaliit, mis loodi 3. juunil [[2022]].<ref name="EArL_veeb_Meist">[https://arheoloogideliit.ee/meist/ EArL, Meist]</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=4.06.2022 |pealkiri=Mure arheoloogiapärandi hoiu pärast ajendas teadlasi looma uut liitu |url=https://tartu.postimees.ee/7538058/mure-arheoloogiaparandi-hoiu-parast-ajendas-teadlasi-looma-uut-liitu |vaadatud=7.05.2023 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> Liit ühendab [[Arheoloog|arheolooge]], arheoloogia üliõpilasi ja arheoloogiaga seotud erialade esindajaid. 2026. aasta juuni seisuga on Eesti Arheoloogide Liidul 82 liiget.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reppo |eesnimi=Monika |kuupäev=27.04.2023 |pealkiri=Eesti Arheoloogide Liidu esimene ringreis viis Hiiumaale |url=https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/sisu/eesti-arheoloogide-liidu-esimene-ringreis-viis-hiiumaale |vaadatud=7.05.2023 |väljaanne=Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi infokiri}}</ref> Liidu juhatuse esimees on [[Ulla Kadakas]]. ==Logo== Liidu logo autor on [[Jaana Ratas]]. Logol on kujutatud näod [[Lihula|Lihulast]] leitud keskaegselt kannult, [[Pada kalmistu]] rauaaegselt [[Silmiksõlg|silmiksõlelt]] ning [[Tamula asulakoht|Tamula kiviaja asulakoha]] kujukeselt.<ref name="EArL_veeb_Meie_logo">[https://arheoloogideliit.ee/meist/meie-logo/ EArL, Meie logo]</ref> == Aasta muistis == Eesti Arheoloogide Liidu liikmed valivad igal aastal aasta muistise, mis kuulutatakse välja detsembri alguses. {| class="wikitable" |+ !Aasta !Aasta muistis !Väljund |- |2023 |[[Muinaslinnus|Muinaslinnused]] |Teabetulbad [[Kloodi Pahnimägi|Kloodi Pahnimäel]], [[Lähte Palalinn|Lähte Palalinnal]], [[Naanu linnamägi|Naanu Tantsumäel]], [[Hinniala linnamägi|Hinniala Päevapööramismäel]], [[Rosma linnus|Rosma linnamäel]] ning [[Kuusalu Pajulinn|Kuusalu Pajulinnal]] ning Eesti linnuste kaart [[Google Maps|Google Mapsis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muinaslinnused |url=https://www.google.com/maps/d/u/0/viewer?mid=1sjw-t3DOFLg0eQMBXrsY-mPSPXwZaE8&hl=en_US&ll=58.57909247679328%2C25.159119849999996&z=8 |vaadatud=7. veebruaril 2025 |väljaanne=Google Maps}}</ref> |- |2024 |[[Kivikalme|Kivikalmed]] |Lühiartiklid [[Aakre Kivivare|Aakre]], [[Kalmumäe kivikalme|Ahli]], [[Karula kivikalme|Karula]], [[Mäla kivikalme|Mäla]] kivikalmetest, [[Osteoloogia|osteoloogide]] tööst ning kivikalmete ajaloost |- |2025 |Kirjakultuur |Kirjakultuuriga seonduva arheoloogilise pärandi tutvustused |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] [[Kategooria:2022. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] r9hs1yg2lxw9jf5qgqulcliasor52lw 0 655762 7168229 7165034 2026-06-06T09:00:57Z Velirand 67997 /* Dem */ 7168229 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (De)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "De". ==De== *[[Victoria De Angelis]], itaalia basskitarrist ja laulja (2000–) *[[Edmondo De Amicis]], itaalia kirjanik (1846–1908) *[[Kevin De Bruyne]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Jeremy De Chavez]], Filipiinide kirjandusteadlane ja filosoof *[[Charles-Theodore-Henri De Coster]], Belgia kirjanik ja esseist (1827–1879) *[[Alexander De Croo]], Belgia poliitik (1975–) *[[Francesco De Fabiani]], itaalia murdmaasuusataja (1993–) *[[Maria Teresa de Filippis]], itaalia autovõidusõitja (1926–2016) *[[Gerard De Geer]], rootsi geoloog (1858–1943) *[[Louis Gerhard De Geer]], Rootsi poliitik (1818–1896) *[[Olivia de Havilland]], Briti-Ameerika näitleja (1916–2020) *[[Frederik Willem de Klerk]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1936–2021) *[[Axel Julius De la Gardie]], Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane (1637–1710) *[[Ebba Margaretha De la Gardie]], Eestimaa aadlinaine (1704–1776) *[[Jacob Casimir De la Gardie]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1629–1658) *[[Jakob De la Gardie]], Rootsi riigitegelane ja väejuht (1583–1652) *[[Johan De la Gardie]], Rootsi riigitegelane (1582–1642) *[[Magnus Gabriel De la Gardie]] , Rootsi riigitegelane (1622–1686) *[[Pontus De la Gardie]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1520–1585) *[[Pontus Fredrik De la Gardie]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1630–1692) *[[Pedro De la Rosa]], Hispaania Vormel 1 sõitja (1971–) *[[Ritchie De Laet]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Leonardo De Lorenzo]], itaalia flötist (1875–1962) *[[Augusto De Luca]], itaalia fotograaf (1955–) *[[Joaquín de Luz]], hispaania teatrijuht ja endine balletitantsija (1976–) *[[Adragon De Mello]], USA imelaps (1976–) *[[Augustus De Morgan]], inglise matemaatik ja loogik (1806–1871) *[[Robert De Niro]], USA filminäitleja (1943–) *[[Rodrigo De Paul]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Francesco De Piccoli]], itaalia poksija (1937–2026) *[[Daniele De Rossi]], Itaalia jalgpallur (1983–) *[[Morgan De Sanctis]], Itaalia jalgpallur (1977–) *[[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja (1901–1974) *[[Bart De Wever]], Belgia poliitik (1970–) *[[Maurilio De Zolt]], itaalia murdmaasuusataja (1950–) ==Dea== *[[Ciprian Deac]], rumeenia jalgpallur (1986–) *[[John Deacon]], inglise muusik (1951–) *[[Terrence Deacon]], USA antropoloog, neurobioloog ja biosemiootik *[[Deadmau5]], Kanada muusikaprodutsent (1981–) *[[Mihály Deák Bárdos]], Ungari maadleja (1975–) *[[Nathan Deakes]], Austraalia kergejõustiklane (1977–) *[[Charlbi Dean]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (1990–2022) *[[James Dean]], USA filminäitleja (1931–1955) *[[Larry Dean]], šoti püstijalakoomik (1989–) *[[Millvina Dean]], Titanicu hukust pääsenu (1912–2009) *[[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija (1995–) ==Deb== *[[Édouard Debat-Ponsan]], prantsuse maalikunstnik (1847–1913) *[[Ferekalsi Debessay]], Eritrea jalgrattur (1983–) *[[Edmond Debeaumarché]], Teise maailmasõja aegse Prantsuse vastupanuliikumise üks juhtidest (1906–1959) *[[Rajmond Debevec]], Sloveenia laskur (1963–) *[[Deboora]], Iisraeli naisprohvet ja kohtumõistja (12. sajand eKr) *[[Guy Debord]], Prantsuse marksistlik filosoof, kirjanik ja režissöör (1931–1994) *[[Jake DeBrusk]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Eugene Debs]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (1855–1926) *[[Charles Deburau]], prantsuse näitleja ja miim (1829–1873) *[[Jean-Gaspard Deburau]], prantsuse näitleja ja miim (1796–1846) *[[Claude Debussy]], prantsuse helilooja (1862–1918) *[[Idriss Déby]], Tšaadi poliitik (1952–2021) ==Dec== *[[Nathalie Dechy]], prantsuse tennisist (1979–) *[[Decius]] *[[Deco]], portugali jalgpallur (1977–) *[[Bobby Decordova-Reid]], Jamaica jalgpallur (1993–) *[[Étienne Decroux]], prantsuse näitleja ja miim (1898–1991) ==Ded== *[[Mikk Dede]], eesti laulja (1987–) *[[Mirjam Dede]], eesti laulja (1986–) *[[Beril Dedeoğlu]], Türgi ühiskonnateadlane ja poliitik (1961–2019) *[[Aleksandr Dedjuško]], vene näitleja (1962–2007) *[[Ludivine Dedonder]], Belgia poliitik (1977–) ==Dee== *[[Sandra Dee]], USA filminäitleja (1942–2005) *[[André Deed]], prantsuse näitleja (1884–1940) *[[John Deely]], USA filosoof ja semiootik (1942–2017) *[[Kaupo Deemant]], eesti ajaloolane (1936–2010) *[[Troy Deeney]], Inglismaa jalgpallur (1988–) *[[Eddie Deezen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) ==Def== *[[Didier Défago]], Šveitsi mäesuusataja (1977–) *[[Meseret Defar]], Etioopia kergejõustiklane (1983–) *[[Daniel Defoe]], inglise kirjanik (1660–1731) *[[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Steven Defour]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Buddy DeFranco]], USA muusik (1923–2014) *[[Philip DeFranco]], USA videoblogija (1985–) *[[Vincent Defrasne]], prantsuse laskesuusataja (1977–) *[[Franz Defregger]], austria maalikunstnik (1835–1921) ==Deg== *[[Edgar Degas]], prantsuse kunstnik (1834–1917) *[[Ellen DeGeneres]], USA koomik, saatejuht ja näitleja (1958–) *[[Léon Degrelle]], Belgia poliitik ja Saksa sõjaväelane (1906–1994) *[[Vladimir Degtjar]], vene raketitehnikakonstruktor (1948–) *[[Nikolai Degtjarenko]], Eesti poliitik, ühiskonnategelane, ettevõtja (1981–) *[[Riina Degtjarenko]], eesti kunstnik (1976–) *[[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja (1993–) *[[Vassili Degtjarov]], nõukogude relvakonstruktor (1880–1949) *[[Irena Degutienė]], Leedu arst ja poliitik (1949–) ==Deh== *[[Erhard Arnold Julius Dehio]], baltisaksa kaupmees ja poliitik (1855–1940) *[[Georg Dehio]], baltisaksa kunstiajaloolane (1850–1932) *[[Gottfried Dehio]], Tallinna kullassepp *[[Johann Gottfried Dehio]], Tallinna kullassepp *[[Karl Gottfried Constantin Dehio]], baltisaksa arstiteadlane (1851–1927) *[[Thomas Adolph von Dehn]], Eesti vaimulik (1796/1797 – 1825) ==Dei== *[[Jonas Deichmann]], saksa ekstreemsportlane (1987–) *[[David Deida]], USA vaimne õpetaja (1958–) *[[Johan Rudolph Deiman]], Saksa päritolu Hollandi arst ja loodusteadlane (1743–1808) *[[Deinarchos]], vanakreeka logograaf (4.–3. sajand eKr) *[[Aleksandr Deineka]], Nõukogude maalikunstnik, illustraator, graafik ja skulptor (1899–1969) *[[Joseph Deiss]], Šveitsi poliitik (1946–) ==Dej== *[[Gavril Dejeu]], Rumeenia poliitik (1932–) *[[Vladimir Dejev]], NSV Liidu sõjaväelane (1925–1944) ==Dek== *[[Hatia Dekanoidze]], gruusia rahvusest Gruusia poliitik ja endine Ukraina riigiametnik (1977–) *[[Vladimir Dekanozov]], NKVD kaastöötaja ja diplomaat (1898–1953) *[[Laura Dekker]], hollandi purjetaja (1995–) ==Del== *[[Jorge Del Castillo]], Peruu jurist ja poliitik (1950–) *[[Paula Delacherie]], eesti rahvusest Prantsuse arhitekt (1903–2003) *[[Grégoire Delacourt]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (1960–) *[[Eugène Delacroix]], prantsuse maalikunstnik ja graafik (1798–1863) *[[Jone Delai]], Fidži sprinter (1967–) *[[Neil Delaney]], USA filosoof *[[Thomas Delaney]], taani jalgpallur (1991–) *[[Ilse DeLange]], hollandi laulja (1977–) *[[Dana Delany]], USA näitleja (1956–) *[[Liam Delap]], inglise jalgpallur (2003–) *[[Philip Delaporte]], misjonär Naurul (1868–1928) *[[Jean Delarge]], Belgia poksija, rahvuselt valloon (1906–1977) *[[Paul Delaroche]], prantsuse maalikunstnik (1797–1856) *[[Robert Delaunay]], prantsuse kunstnik (1885–1941) *[[Catherine Delbarre]], prantsuse vehkleja (1925–2025) *[[Wilhelm van Delden]], Peeter I teenistuses olnud sõjaväelane (1662–1735) *[[Ronald Frederick Delderfield]], inglise kirjanik (1912–1972) *[[Gérard Deledalle]], prantsuse filosoof ja semiootik (1921–2003) *[[Grazia Deledda]], itaalia kirjanik (1871–1936) *[[Louis Delétraz]], Šveitsi võidusõitja (1997–) *[[Gilles Deleuze]], prantsuse filosoof (1925–1995) *[[Cara Delevingne]], Briti näitleja ja modell (1992–) *[[Agustín Delgado]], Ecuadori jalgpallur (1974–) *[[Dolores Delgado]], Hispaania jurist ja poliitik (1962–) *[[Guillermo Delgado]], Peruu jalgpallur (1931−2014) *[[Ricardo Delgado]], Mehhiko endine poksija (1947–) *[[Andor Deli]], Vojvodinast pärit Ungari poliitik ja jurist (1977–) *[[Simon Deli]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1991–) *[[Xenia Deli]], Moldova modell (1989–) *[[Léo Delibes]], prantsuse helilooja (1836–1891) *[[Saḩar Delījānī]], Iraani päritolu ingliskeelne kirjanik (1983–) *[[Don DeLillo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1936–) *[[Adam Delimhanov]], Venemaa poliitik (1969–) *[[Dmõtro Deljatõtskõi]], Ukraina sõjaväelane (1976–) *[[Francesco Maria I della Rovere]], Itaalia kondotjeer ja väejuht (1490–1538) *[[Traïanós Déllas]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[Casey Dellacqua]], austraalia tennisist (1985–) *[[Alessandro Del Piero]], Itaalia jalgpallur (1974–) *[[Carla Del Ponte]], Šveitsi jurist (1947–) *[[Michael Dell]], USA ettevõtja (1965–) *[[Salome Dell]], Paapua Uus-Guinea jooksja (1983–) *[[Tonino Delli Colli]], itaalia filmioperaator (1923–2005) *[[Eduard von Dellingshausen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1863–1939) *[[Kerli Dello]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1977–) *[[Wennemar von Dellwig]], Viljandi komtuur (suri 1510) *[[Alain Delon]], prantsuse teatri- ja filminäitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (1935–2024) *[[Nathalie Delon]], prantsuse filminäitleja ja modell (1941–2021) *[[Jacques Delors]], Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1925–2023) *[[Andy Delort]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Michel Delpech]], prantsuse laulja (1946–2016) *[[Fabian Delph]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Diego Delso]], hispaania insener, vikipedist ja fotograaf (1974–) *[[Brad Delson]], Ameerika Ühendriikide muusik (1977–) *[[Tom DeLonge]], USA muusik (1975–) *[[Kat DeLuna]], USA laulja (1987–) *[[Casiano Delvalle]], Paraguay endine jalgpallur (1970–) *[[Eric Arturo Delvalle]], Panama poliitik (1937–2015) *[[Paul Delvaux]], Belgia maalikunstnik (1897–1994) *[[Mady Delvaux-Stehres]], Luksemburgi õpetaja ja poliitik (1950–) *[[Jean Delville]], Belgia kunstnik (1867–1953) ==Dem== *[[Mac DeMarco]], Kanada laulja-laulukirjutaja, multiinstrumentalist ja produtsent (1990–) *[[Ewa Demarczyk]], poola laulja, helilooja ja laulutekstide autor (1941–2020) *[[Ousmane Dembélé]], Prantsusmaa jalgpallur (1997–) *[[Yelena Dembo]], Kreeka maletaja (1983–) *[[Fabian Dembski]], Austria arhitekt ja tehnikateadlane (1977–) *[[Dylan DeMelo]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Jevgeni Dementjev]], vene murdmaasuusataja (1983–) *[[Jelena Dementjeva]], vene tennisist *[[Jason Demers]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Demetrios Poliorketes]], Makedoonia väepealik ja kuningas (337–283 eKr) *[[Lucia Demetrius]], rumeenia kirjanik ja tõlkija (1910–1992) *[[Nikolai Demidov]], Venemaa sõjaväelane, tööstur ja diplomaat (1773–1828) *[[Jan Demidovitš]], Eesti päritolu jalgpallur (1988–) *[[Nikolai Demin]], Paldiski linnapea (1842–1903) *[[William Edwards Deming]], Ameerika Ühendriikide statistik, insener ja juhtimiskonsultant (1900–1993) *[[Merih Demiral]], türgi jalgpallur (1998–) *[[Kerem Demirbay]], Saksamaa jalgpallur (1993–) *[[Süleyman Demirel]], Türgi poliitik (1924–2015) *[[Volkan Demirel]], türgi jalgpallur (1981–) *[[Selahattin Demirtaş]], Türgi poliitik (1973–) *[[Aleksandr Demjanenko]], vene näitleja (1937–1999) *[[Ivan Demkin]], vene õigusteadlane ja jurist (1869–1943) *[[Thatcher Demko]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1995–) *[[Gunter Demnig]], saksa kunstnik (1947–) *[[Demokritos]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Bill Demong]], USA kahevõistleja (1980–) *[[Clint Dempsey]], endine USA jalgpallur (1983–) *[[Patrick Dempsey]], USA filminäitleja (1966–) *[[Vassili Demut-Malinovski]], vene skulptor ja õppejõud (1778–1846) *[[Jacques Demy]], prantsuse filmirežissöör (1931–1990) *[[Mathieu Demy]], prantsuse filminäitleja (1972–) ==Den== *[[Jason Denayer]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Judi Dench]], Briti filminäitleja (1934–) *[[Níkos Déndias]], Kreeka jurist ja poliitik (1959–) *[[Leander Dendoncker]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Antoine Dénériaz]], prantsuse mäesuusataja (1976–) *[[Catherine Deneuve]], prantsuse näitleja (1943–) *[[Rene Denfeld]], USA feminist *[[Luol Deng]], Lõuna-Sudaani päritolu Suurbritannia korvpallur (1985–) *[[Deng Xiaoping]], Hiina riigitegelane (1904–1997) *[[Heino Dengo]], eesti ajakirjanik *[[Catherine Denguiadé]], Kesk-Aafrika keisrinna (1949–) *[[Clemens Denhardt]], saksa maadeuurija (1852–1929) *[[Anton Denikin]], Vene sõjaväelane (kindralleitnant) (1872–1947) *[[Denílson Pereira Neves]], Brasiilia jalgpallur (1988–) *[[Maurice Denis]], prantsuse maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1870–1943) *[[Ruth Denison]], Ameerika Ühendriikide budistlik õpetaja (1922–2015) *[[Dmitry Denisov]], Eesti jurist ja soome-ugri kultuuri edendaja (1980–) *[[Igor Denissov]], Venemaa jalgpallur (1984–) *[[Rodion Denissov]], Eesti ühiskonnategelane, publitsist, raadio- ja telesaatejuht (1976–) *[[Vitali Denissov]], vene murdmaasuusataja (1976–) *[[Nikolaj Denkov]], Bulgaaria poliitik (1962–) *[[Rauf Denktaş]], Küprose poliitik (1924–2012) *[[Daniel Dennett]], USA filosoof (1942–2024) *[[Pierre Paul Denniée]], prantsuse intendanditeenistuse sõjaväelane (1781–1848) *[[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur (1997–) *[[Wayne Dennis]], USA psühholoog (1905–1976) *[[Matthew Denny]], Austraalia kettaheitja (1996–) *[[James Denton]], USA filminäitleja (1963–) *[[Peter Denton]], Briti muusik *[[John Denver]], USA muusik (1943–1997) *[[Ivan Denõssenko]], ukraina muusik, kunstnik ja kultuuritegelane (1983–2017) ==Dep== *[[Caesar DePaço]], Ameerika Ühendriikides tegutsev Portugali ettevõtja (1965–) *[[Gérard Depardieu]], prantsuse filminäitleja (1948–) *[[Julie Depardieu]], prantsuse näitleja (1973–) *[[Memphis Depay]], Hollandi jalgpallur (1994–) *[[Jaan Depman]], eesti matemaatik (1885–1970) *[[Johnny Depp]], USA filminäitleja (1963–) ==Der== *[[André Derain]], prantsuse maalikunstnik, skulptor ja fovismi esindaja (1880–1954) *[[Mihhail Derbnev]], (1969–) *[[Eren Derdiyok]], Šveitsi jalgpallur (1988–) *[[Nuša Derenda]], sloveeni laulja (1969–) *[[Pavel Derevjanko]], vene näitleja (1976–) *[[Christoph von Derfelden]], Eestimaa mõisnik ja rüütelkonnategelane (1681–1750) *[[Johann von Derfelden (1849–1913)|Johann von Derfelden]], Venemaa sõjaväelane (1849–1913) *[[Johann von Derfelden vanem]], Rootsi sõjaväelane (1561–1633) *[[Oleg Deripaska]], vene ärimees (1968–) *[[Boudewijn Derkx]], Hollandi kabetaja (1986) *[[Laura Dern]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1967–) *[[Jacques Derrida]], Prantsuse filosoof (1930–2004) *[[Aleksander Derrik]], Eesti sõjaväelane (1898–1981) *[[Gavrila Deržavin]], vene luuletaja (1743–1816) *[[Natalja Deržavina]], vene nukunäitleja (1942–2002) *[[Georg Dertinger]], Saksa ajakirjanik ja poliitik ning Saksa DV riigitegelane (1902–1968) *[[Andri Derõzemlja]], Ukraina laskesuusataja (1977–) ==Des== *[[Hailemariam Desalegn]], Etioopia poliitik (1965–) *[[Ron DeSantis]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1978–) *[[Gérard Desargues]], prantsuse matemaatik ja insener (1591–1661) *[[René Descartes]], prantsuse filosoof ja matemaatik (1596–1650) *[[Didier Deschamps]], Prantsusmaa jalgpallur ja treener (1968–) *[[Emily Deschanel]], Ameerika näitleja, filmi- ja teleprodutsent (1976–) *[[Zooey Deschanel]], USA näitlejanna ja muusik (1980–) *[[Philippe Descola]], prantsuse antropoloog (1949–) *[[Nikolai Desewè]], eesti arst (1903–1944) *[[David Desharnais]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Desiderius]], Langobardide kuningas (8. sajand) *[[Harlem Désir]], Prantsusmaa poliitik (1959–) *[[printsess Désirée]], Rootsi printsess (1938–) *[[Désirée (Hohenzollerni printsess)|Désirée]], Hohenzollerni printsess (1963–) *[[Marcel Deslauriers]], Kanada kabetaja (1905–1988) *[[Nicolas Deslauriers]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Nicolas Desmarest]], prantsuse geoloog (1725–1815) *[[Casey DeSmith]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Jean Despeaux]], prantsuse poksija (1915–1989) *[[Virginie Despentes]], prantsuse kirjanik ja filmilavastaja (1969–) *[[Alexandre Desplat]], prantsuse filmihelilooja (1961–) *[[Kiril Despodov]], bulgaaria jalgpallur (1996–) *[[Ranko Despotović]], Serbia endine jalgpallur (1983–) *[[David Desrosiers]], Kanada muusik (1980–) *[[Sergiño Dest]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (2000–) *[[Simon Desthieux]], prantsuse laskesuusataja (1991–) ==Det== *[[Jevgeni Detjonõšev]], Eesti endine veemootorisportlane (1947–) ==Deu== *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]], Tšaadi ärijuht ja poliitik (1957–) *[[Gerard Deulofeu]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Christian Friedrich von Deutsch]], Eesti arst, arstiteaduse professor ja aastatel 1809–1810 Tartu Ülikooli rektor (1768–1843) *[[Tamás Deutsch]], Ungari poliitik (1966–) ==Dev== *[[Govinda Chandra Dev]], bengali filosoof (1907–1971) *[[Gail Devers]], USA sportlane (1966–) *[[Chrysopigí Devetzí]], Kreeka kolmikhüppaja (1976–) *[[Ajay Devgn]], India filminäitleja (1969–) *[[Richard Devid]], Eesti ärimees (1893–1942) *[[Cristian Deville]], itaalia mäesuusataja (1981–) *[[Mihhail Devjatjarov]], vene murdmaasuusataja (1959–) *[[Mihhail Devjatkin]], vene näitleja (1916–2003) *[[Vadim Devjatovski]], valgevene kergejõustiklane (1977–) *[[Danny DeVito]], USA filminäitleja (1944–) *[[John Devitt]], Austraalia ujuja (1937–2023) *[[Keith Devlin]], Briti matemaatik ja teaduse populariseerija (1947–) ==Dew== *[[Donald Dewar]], esimene Šotimaa peaminister (1937–2000) *[[John Dewey]], Ameerika Ühendriikide filosoof, psühholoog ja haridustegelane (1859–1952) *[[Bryce DeWitt]], ameerika füüsik (1923–2004) *[[Helen DeWitt]], USA kirjanik (1957–) *[[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur (1998–) ==Dex== *[[Colin Dexter]], Briti kirjanik (1930–2017) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|De, Biograafiad]] 4mlz9nllw1gmt4j6hj2u3hhv1ydpooj 7168230 7168229 2026-06-06T09:01:29Z Velirand 67997 /* Dem */ 7168230 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (De)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "De". ==De== *[[Victoria De Angelis]], itaalia basskitarrist ja laulja (2000–) *[[Edmondo De Amicis]], itaalia kirjanik (1846–1908) *[[Kevin De Bruyne]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Jeremy De Chavez]], Filipiinide kirjandusteadlane ja filosoof *[[Charles-Theodore-Henri De Coster]], Belgia kirjanik ja esseist (1827–1879) *[[Alexander De Croo]], Belgia poliitik (1975–) *[[Francesco De Fabiani]], itaalia murdmaasuusataja (1993–) *[[Maria Teresa de Filippis]], itaalia autovõidusõitja (1926–2016) *[[Gerard De Geer]], rootsi geoloog (1858–1943) *[[Louis Gerhard De Geer]], Rootsi poliitik (1818–1896) *[[Olivia de Havilland]], Briti-Ameerika näitleja (1916–2020) *[[Frederik Willem de Klerk]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1936–2021) *[[Axel Julius De la Gardie]], Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane (1637–1710) *[[Ebba Margaretha De la Gardie]], Eestimaa aadlinaine (1704–1776) *[[Jacob Casimir De la Gardie]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1629–1658) *[[Jakob De la Gardie]], Rootsi riigitegelane ja väejuht (1583–1652) *[[Johan De la Gardie]], Rootsi riigitegelane (1582–1642) *[[Magnus Gabriel De la Gardie]] , Rootsi riigitegelane (1622–1686) *[[Pontus De la Gardie]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1520–1585) *[[Pontus Fredrik De la Gardie]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1630–1692) *[[Pedro De la Rosa]], Hispaania Vormel 1 sõitja (1971–) *[[Ritchie De Laet]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Leonardo De Lorenzo]], itaalia flötist (1875–1962) *[[Augusto De Luca]], itaalia fotograaf (1955–) *[[Joaquín de Luz]], hispaania teatrijuht ja endine balletitantsija (1976–) *[[Adragon De Mello]], USA imelaps (1976–) *[[Augustus De Morgan]], inglise matemaatik ja loogik (1806–1871) *[[Robert De Niro]], USA filminäitleja (1943–) *[[Rodrigo De Paul]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Francesco De Piccoli]], itaalia poksija (1937–2026) *[[Daniele De Rossi]], Itaalia jalgpallur (1983–) *[[Morgan De Sanctis]], Itaalia jalgpallur (1977–) *[[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja (1901–1974) *[[Bart De Wever]], Belgia poliitik (1970–) *[[Maurilio De Zolt]], itaalia murdmaasuusataja (1950–) ==Dea== *[[Ciprian Deac]], rumeenia jalgpallur (1986–) *[[John Deacon]], inglise muusik (1951–) *[[Terrence Deacon]], USA antropoloog, neurobioloog ja biosemiootik *[[Deadmau5]], Kanada muusikaprodutsent (1981–) *[[Mihály Deák Bárdos]], Ungari maadleja (1975–) *[[Nathan Deakes]], Austraalia kergejõustiklane (1977–) *[[Charlbi Dean]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (1990–2022) *[[James Dean]], USA filminäitleja (1931–1955) *[[Larry Dean]], šoti püstijalakoomik (1989–) *[[Millvina Dean]], Titanicu hukust pääsenu (1912–2009) *[[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija (1995–) ==Deb== *[[Édouard Debat-Ponsan]], prantsuse maalikunstnik (1847–1913) *[[Ferekalsi Debessay]], Eritrea jalgrattur (1983–) *[[Edmond Debeaumarché]], Teise maailmasõja aegse Prantsuse vastupanuliikumise üks juhtidest (1906–1959) *[[Rajmond Debevec]], Sloveenia laskur (1963–) *[[Deboora]], Iisraeli naisprohvet ja kohtumõistja (12. sajand eKr) *[[Guy Debord]], Prantsuse marksistlik filosoof, kirjanik ja režissöör (1931–1994) *[[Jake DeBrusk]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Eugene Debs]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (1855–1926) *[[Charles Deburau]], prantsuse näitleja ja miim (1829–1873) *[[Jean-Gaspard Deburau]], prantsuse näitleja ja miim (1796–1846) *[[Claude Debussy]], prantsuse helilooja (1862–1918) *[[Idriss Déby]], Tšaadi poliitik (1952–2021) ==Dec== *[[Nathalie Dechy]], prantsuse tennisist (1979–) *[[Decius]] *[[Deco]], portugali jalgpallur (1977–) *[[Bobby Decordova-Reid]], Jamaica jalgpallur (1993–) *[[Étienne Decroux]], prantsuse näitleja ja miim (1898–1991) ==Ded== *[[Mikk Dede]], eesti laulja (1987–) *[[Mirjam Dede]], eesti laulja (1986–) *[[Beril Dedeoğlu]], Türgi ühiskonnateadlane ja poliitik (1961–2019) *[[Aleksandr Dedjuško]], vene näitleja (1962–2007) *[[Ludivine Dedonder]], Belgia poliitik (1977–) ==Dee== *[[Sandra Dee]], USA filminäitleja (1942–2005) *[[André Deed]], prantsuse näitleja (1884–1940) *[[John Deely]], USA filosoof ja semiootik (1942–2017) *[[Kaupo Deemant]], eesti ajaloolane (1936–2010) *[[Troy Deeney]], Inglismaa jalgpallur (1988–) *[[Eddie Deezen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) ==Def== *[[Didier Défago]], Šveitsi mäesuusataja (1977–) *[[Meseret Defar]], Etioopia kergejõustiklane (1983–) *[[Daniel Defoe]], inglise kirjanik (1660–1731) *[[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Steven Defour]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Buddy DeFranco]], USA muusik (1923–2014) *[[Philip DeFranco]], USA videoblogija (1985–) *[[Vincent Defrasne]], prantsuse laskesuusataja (1977–) *[[Franz Defregger]], austria maalikunstnik (1835–1921) ==Deg== *[[Edgar Degas]], prantsuse kunstnik (1834–1917) *[[Ellen DeGeneres]], USA koomik, saatejuht ja näitleja (1958–) *[[Léon Degrelle]], Belgia poliitik ja Saksa sõjaväelane (1906–1994) *[[Vladimir Degtjar]], vene raketitehnikakonstruktor (1948–) *[[Nikolai Degtjarenko]], Eesti poliitik, ühiskonnategelane, ettevõtja (1981–) *[[Riina Degtjarenko]], eesti kunstnik (1976–) *[[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja (1993–) *[[Vassili Degtjarov]], nõukogude relvakonstruktor (1880–1949) *[[Irena Degutienė]], Leedu arst ja poliitik (1949–) ==Deh== *[[Erhard Arnold Julius Dehio]], baltisaksa kaupmees ja poliitik (1855–1940) *[[Georg Dehio]], baltisaksa kunstiajaloolane (1850–1932) *[[Gottfried Dehio]], Tallinna kullassepp *[[Johann Gottfried Dehio]], Tallinna kullassepp *[[Karl Gottfried Constantin Dehio]], baltisaksa arstiteadlane (1851–1927) *[[Thomas Adolph von Dehn]], Eesti vaimulik (1796/1797 – 1825) ==Dei== *[[Jonas Deichmann]], saksa ekstreemsportlane (1987–) *[[David Deida]], USA vaimne õpetaja (1958–) *[[Johan Rudolph Deiman]], Saksa päritolu Hollandi arst ja loodusteadlane (1743–1808) *[[Deinarchos]], vanakreeka logograaf (4.–3. sajand eKr) *[[Aleksandr Deineka]], Nõukogude maalikunstnik, illustraator, graafik ja skulptor (1899–1969) *[[Joseph Deiss]], Šveitsi poliitik (1946–) ==Dej== *[[Gavril Dejeu]], Rumeenia poliitik (1932–) *[[Vladimir Dejev]], NSV Liidu sõjaväelane (1925–1944) ==Dek== *[[Hatia Dekanoidze]], gruusia rahvusest Gruusia poliitik ja endine Ukraina riigiametnik (1977–) *[[Vladimir Dekanozov]], NKVD kaastöötaja ja diplomaat (1898–1953) *[[Laura Dekker]], hollandi purjetaja (1995–) ==Del== *[[Jorge Del Castillo]], Peruu jurist ja poliitik (1950–) *[[Paula Delacherie]], eesti rahvusest Prantsuse arhitekt (1903–2003) *[[Grégoire Delacourt]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (1960–) *[[Eugène Delacroix]], prantsuse maalikunstnik ja graafik (1798–1863) *[[Jone Delai]], Fidži sprinter (1967–) *[[Neil Delaney]], USA filosoof *[[Thomas Delaney]], taani jalgpallur (1991–) *[[Ilse DeLange]], hollandi laulja (1977–) *[[Dana Delany]], USA näitleja (1956–) *[[Liam Delap]], inglise jalgpallur (2003–) *[[Philip Delaporte]], misjonär Naurul (1868–1928) *[[Jean Delarge]], Belgia poksija, rahvuselt valloon (1906–1977) *[[Paul Delaroche]], prantsuse maalikunstnik (1797–1856) *[[Robert Delaunay]], prantsuse kunstnik (1885–1941) *[[Catherine Delbarre]], prantsuse vehkleja (1925–2025) *[[Wilhelm van Delden]], Peeter I teenistuses olnud sõjaväelane (1662–1735) *[[Ronald Frederick Delderfield]], inglise kirjanik (1912–1972) *[[Gérard Deledalle]], prantsuse filosoof ja semiootik (1921–2003) *[[Grazia Deledda]], itaalia kirjanik (1871–1936) *[[Louis Delétraz]], Šveitsi võidusõitja (1997–) *[[Gilles Deleuze]], prantsuse filosoof (1925–1995) *[[Cara Delevingne]], Briti näitleja ja modell (1992–) *[[Agustín Delgado]], Ecuadori jalgpallur (1974–) *[[Dolores Delgado]], Hispaania jurist ja poliitik (1962–) *[[Guillermo Delgado]], Peruu jalgpallur (1931−2014) *[[Ricardo Delgado]], Mehhiko endine poksija (1947–) *[[Andor Deli]], Vojvodinast pärit Ungari poliitik ja jurist (1977–) *[[Simon Deli]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1991–) *[[Xenia Deli]], Moldova modell (1989–) *[[Léo Delibes]], prantsuse helilooja (1836–1891) *[[Saḩar Delījānī]], Iraani päritolu ingliskeelne kirjanik (1983–) *[[Don DeLillo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1936–) *[[Adam Delimhanov]], Venemaa poliitik (1969–) *[[Dmõtro Deljatõtskõi]], Ukraina sõjaväelane (1976–) *[[Francesco Maria I della Rovere]], Itaalia kondotjeer ja väejuht (1490–1538) *[[Traïanós Déllas]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[Casey Dellacqua]], austraalia tennisist (1985–) *[[Alessandro Del Piero]], Itaalia jalgpallur (1974–) *[[Carla Del Ponte]], Šveitsi jurist (1947–) *[[Michael Dell]], USA ettevõtja (1965–) *[[Salome Dell]], Paapua Uus-Guinea jooksja (1983–) *[[Tonino Delli Colli]], itaalia filmioperaator (1923–2005) *[[Eduard von Dellingshausen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1863–1939) *[[Kerli Dello]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1977–) *[[Wennemar von Dellwig]], Viljandi komtuur (suri 1510) *[[Alain Delon]], prantsuse teatri- ja filminäitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (1935–2024) *[[Nathalie Delon]], prantsuse filminäitleja ja modell (1941–2021) *[[Jacques Delors]], Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1925–2023) *[[Andy Delort]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Michel Delpech]], prantsuse laulja (1946–2016) *[[Fabian Delph]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Diego Delso]], hispaania insener, vikipedist ja fotograaf (1974–) *[[Brad Delson]], Ameerika Ühendriikide muusik (1977–) *[[Tom DeLonge]], USA muusik (1975–) *[[Kat DeLuna]], USA laulja (1987–) *[[Casiano Delvalle]], Paraguay endine jalgpallur (1970–) *[[Eric Arturo Delvalle]], Panama poliitik (1937–2015) *[[Paul Delvaux]], Belgia maalikunstnik (1897–1994) *[[Mady Delvaux-Stehres]], Luksemburgi õpetaja ja poliitik (1950–) *[[Jean Delville]], Belgia kunstnik (1867–1953) ==Dem== *[[Mac DeMarco]], Kanada laulja-laulukirjutaja, multiinstrumentalist ja produtsent (1990–) *[[Ewa Demarczyk]], poola laulja, helilooja ja laulutekstide autor (1941–2020) *[[Ousmane Dembélé]], Prantsusmaa jalgpallur (1997–) *[[Yelena Dembo]], Kreeka maletaja (1983–) *[[Fabian Dembski]], Austria arhitekt ja tehnikateadlane (1977–) *[[Dylan DeMelo]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Jevgeni Dementjev]], vene murdmaasuusataja (1983–) *[[Jelena Dementjeva]], vene tennisist (1981–) *[[Jason Demers]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Demetrios Poliorketes]], Makedoonia väepealik ja kuningas (337–283 eKr) *[[Lucia Demetrius]], rumeenia kirjanik ja tõlkija (1910–1992) *[[Nikolai Demidov]], Venemaa sõjaväelane, tööstur ja diplomaat (1773–1828) *[[Jan Demidovitš]], Eesti päritolu jalgpallur (1988–) *[[Nikolai Demin]], Paldiski linnapea (1842–1903) *[[William Edwards Deming]], Ameerika Ühendriikide statistik, insener ja juhtimiskonsultant (1900–1993) *[[Merih Demiral]], türgi jalgpallur (1998–) *[[Kerem Demirbay]], Saksamaa jalgpallur (1993–) *[[Süleyman Demirel]], Türgi poliitik (1924–2015) *[[Volkan Demirel]], türgi jalgpallur (1981–) *[[Selahattin Demirtaş]], Türgi poliitik (1973–) *[[Aleksandr Demjanenko]], vene näitleja (1937–1999) *[[Ivan Demkin]], vene õigusteadlane ja jurist (1869–1943) *[[Thatcher Demko]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1995–) *[[Gunter Demnig]], saksa kunstnik (1947–) *[[Demokritos]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Bill Demong]], USA kahevõistleja (1980–) *[[Clint Dempsey]], endine USA jalgpallur (1983–) *[[Patrick Dempsey]], USA filminäitleja (1966–) *[[Vassili Demut-Malinovski]], vene skulptor ja õppejõud (1778–1846) *[[Jacques Demy]], prantsuse filmirežissöör (1931–1990) *[[Mathieu Demy]], prantsuse filminäitleja (1972–) ==Den== *[[Jason Denayer]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Judi Dench]], Briti filminäitleja (1934–) *[[Níkos Déndias]], Kreeka jurist ja poliitik (1959–) *[[Leander Dendoncker]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Antoine Dénériaz]], prantsuse mäesuusataja (1976–) *[[Catherine Deneuve]], prantsuse näitleja (1943–) *[[Rene Denfeld]], USA feminist *[[Luol Deng]], Lõuna-Sudaani päritolu Suurbritannia korvpallur (1985–) *[[Deng Xiaoping]], Hiina riigitegelane (1904–1997) *[[Heino Dengo]], eesti ajakirjanik *[[Catherine Denguiadé]], Kesk-Aafrika keisrinna (1949–) *[[Clemens Denhardt]], saksa maadeuurija (1852–1929) *[[Anton Denikin]], Vene sõjaväelane (kindralleitnant) (1872–1947) *[[Denílson Pereira Neves]], Brasiilia jalgpallur (1988–) *[[Maurice Denis]], prantsuse maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1870–1943) *[[Ruth Denison]], Ameerika Ühendriikide budistlik õpetaja (1922–2015) *[[Dmitry Denisov]], Eesti jurist ja soome-ugri kultuuri edendaja (1980–) *[[Igor Denissov]], Venemaa jalgpallur (1984–) *[[Rodion Denissov]], Eesti ühiskonnategelane, publitsist, raadio- ja telesaatejuht (1976–) *[[Vitali Denissov]], vene murdmaasuusataja (1976–) *[[Nikolaj Denkov]], Bulgaaria poliitik (1962–) *[[Rauf Denktaş]], Küprose poliitik (1924–2012) *[[Daniel Dennett]], USA filosoof (1942–2024) *[[Pierre Paul Denniée]], prantsuse intendanditeenistuse sõjaväelane (1781–1848) *[[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur (1997–) *[[Wayne Dennis]], USA psühholoog (1905–1976) *[[Matthew Denny]], Austraalia kettaheitja (1996–) *[[James Denton]], USA filminäitleja (1963–) *[[Peter Denton]], Briti muusik *[[John Denver]], USA muusik (1943–1997) *[[Ivan Denõssenko]], ukraina muusik, kunstnik ja kultuuritegelane (1983–2017) ==Dep== *[[Caesar DePaço]], Ameerika Ühendriikides tegutsev Portugali ettevõtja (1965–) *[[Gérard Depardieu]], prantsuse filminäitleja (1948–) *[[Julie Depardieu]], prantsuse näitleja (1973–) *[[Memphis Depay]], Hollandi jalgpallur (1994–) *[[Jaan Depman]], eesti matemaatik (1885–1970) *[[Johnny Depp]], USA filminäitleja (1963–) ==Der== *[[André Derain]], prantsuse maalikunstnik, skulptor ja fovismi esindaja (1880–1954) *[[Mihhail Derbnev]], (1969–) *[[Eren Derdiyok]], Šveitsi jalgpallur (1988–) *[[Nuša Derenda]], sloveeni laulja (1969–) *[[Pavel Derevjanko]], vene näitleja (1976–) *[[Christoph von Derfelden]], Eestimaa mõisnik ja rüütelkonnategelane (1681–1750) *[[Johann von Derfelden (1849–1913)|Johann von Derfelden]], Venemaa sõjaväelane (1849–1913) *[[Johann von Derfelden vanem]], Rootsi sõjaväelane (1561–1633) *[[Oleg Deripaska]], vene ärimees (1968–) *[[Boudewijn Derkx]], Hollandi kabetaja (1986) *[[Laura Dern]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1967–) *[[Jacques Derrida]], Prantsuse filosoof (1930–2004) *[[Aleksander Derrik]], Eesti sõjaväelane (1898–1981) *[[Gavrila Deržavin]], vene luuletaja (1743–1816) *[[Natalja Deržavina]], vene nukunäitleja (1942–2002) *[[Georg Dertinger]], Saksa ajakirjanik ja poliitik ning Saksa DV riigitegelane (1902–1968) *[[Andri Derõzemlja]], Ukraina laskesuusataja (1977–) ==Des== *[[Hailemariam Desalegn]], Etioopia poliitik (1965–) *[[Ron DeSantis]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1978–) *[[Gérard Desargues]], prantsuse matemaatik ja insener (1591–1661) *[[René Descartes]], prantsuse filosoof ja matemaatik (1596–1650) *[[Didier Deschamps]], Prantsusmaa jalgpallur ja treener (1968–) *[[Emily Deschanel]], Ameerika näitleja, filmi- ja teleprodutsent (1976–) *[[Zooey Deschanel]], USA näitlejanna ja muusik (1980–) *[[Philippe Descola]], prantsuse antropoloog (1949–) *[[Nikolai Desewè]], eesti arst (1903–1944) *[[David Desharnais]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Desiderius]], Langobardide kuningas (8. sajand) *[[Harlem Désir]], Prantsusmaa poliitik (1959–) *[[printsess Désirée]], Rootsi printsess (1938–) *[[Désirée (Hohenzollerni printsess)|Désirée]], Hohenzollerni printsess (1963–) *[[Marcel Deslauriers]], Kanada kabetaja (1905–1988) *[[Nicolas Deslauriers]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Nicolas Desmarest]], prantsuse geoloog (1725–1815) *[[Casey DeSmith]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Jean Despeaux]], prantsuse poksija (1915–1989) *[[Virginie Despentes]], prantsuse kirjanik ja filmilavastaja (1969–) *[[Alexandre Desplat]], prantsuse filmihelilooja (1961–) *[[Kiril Despodov]], bulgaaria jalgpallur (1996–) *[[Ranko Despotović]], Serbia endine jalgpallur (1983–) *[[David Desrosiers]], Kanada muusik (1980–) *[[Sergiño Dest]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (2000–) *[[Simon Desthieux]], prantsuse laskesuusataja (1991–) ==Det== *[[Jevgeni Detjonõšev]], Eesti endine veemootorisportlane (1947–) ==Deu== *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]], Tšaadi ärijuht ja poliitik (1957–) *[[Gerard Deulofeu]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Christian Friedrich von Deutsch]], Eesti arst, arstiteaduse professor ja aastatel 1809–1810 Tartu Ülikooli rektor (1768–1843) *[[Tamás Deutsch]], Ungari poliitik (1966–) ==Dev== *[[Govinda Chandra Dev]], bengali filosoof (1907–1971) *[[Gail Devers]], USA sportlane (1966–) *[[Chrysopigí Devetzí]], Kreeka kolmikhüppaja (1976–) *[[Ajay Devgn]], India filminäitleja (1969–) *[[Richard Devid]], Eesti ärimees (1893–1942) *[[Cristian Deville]], itaalia mäesuusataja (1981–) *[[Mihhail Devjatjarov]], vene murdmaasuusataja (1959–) *[[Mihhail Devjatkin]], vene näitleja (1916–2003) *[[Vadim Devjatovski]], valgevene kergejõustiklane (1977–) *[[Danny DeVito]], USA filminäitleja (1944–) *[[John Devitt]], Austraalia ujuja (1937–2023) *[[Keith Devlin]], Briti matemaatik ja teaduse populariseerija (1947–) ==Dew== *[[Donald Dewar]], esimene Šotimaa peaminister (1937–2000) *[[John Dewey]], Ameerika Ühendriikide filosoof, psühholoog ja haridustegelane (1859–1952) *[[Bryce DeWitt]], ameerika füüsik (1923–2004) *[[Helen DeWitt]], USA kirjanik (1957–) *[[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur (1998–) ==Dex== *[[Colin Dexter]], Briti kirjanik (1930–2017) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|De, Biograafiad]] ogpquoeqfinc63b381r9d2fl13uabml 7168231 7168230 2026-06-06T09:02:53Z Velirand 67997 /* Den */ 7168231 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (De)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "De". ==De== *[[Victoria De Angelis]], itaalia basskitarrist ja laulja (2000–) *[[Edmondo De Amicis]], itaalia kirjanik (1846–1908) *[[Kevin De Bruyne]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Jeremy De Chavez]], Filipiinide kirjandusteadlane ja filosoof *[[Charles-Theodore-Henri De Coster]], Belgia kirjanik ja esseist (1827–1879) *[[Alexander De Croo]], Belgia poliitik (1975–) *[[Francesco De Fabiani]], itaalia murdmaasuusataja (1993–) *[[Maria Teresa de Filippis]], itaalia autovõidusõitja (1926–2016) *[[Gerard De Geer]], rootsi geoloog (1858–1943) *[[Louis Gerhard De Geer]], Rootsi poliitik (1818–1896) *[[Olivia de Havilland]], Briti-Ameerika näitleja (1916–2020) *[[Frederik Willem de Klerk]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1936–2021) *[[Axel Julius De la Gardie]], Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane (1637–1710) *[[Ebba Margaretha De la Gardie]], Eestimaa aadlinaine (1704–1776) *[[Jacob Casimir De la Gardie]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1629–1658) *[[Jakob De la Gardie]], Rootsi riigitegelane ja väejuht (1583–1652) *[[Johan De la Gardie]], Rootsi riigitegelane (1582–1642) *[[Magnus Gabriel De la Gardie]] , Rootsi riigitegelane (1622–1686) *[[Pontus De la Gardie]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1520–1585) *[[Pontus Fredrik De la Gardie]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1630–1692) *[[Pedro De la Rosa]], Hispaania Vormel 1 sõitja (1971–) *[[Ritchie De Laet]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Leonardo De Lorenzo]], itaalia flötist (1875–1962) *[[Augusto De Luca]], itaalia fotograaf (1955–) *[[Joaquín de Luz]], hispaania teatrijuht ja endine balletitantsija (1976–) *[[Adragon De Mello]], USA imelaps (1976–) *[[Augustus De Morgan]], inglise matemaatik ja loogik (1806–1871) *[[Robert De Niro]], USA filminäitleja (1943–) *[[Rodrigo De Paul]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Francesco De Piccoli]], itaalia poksija (1937–2026) *[[Daniele De Rossi]], Itaalia jalgpallur (1983–) *[[Morgan De Sanctis]], Itaalia jalgpallur (1977–) *[[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja (1901–1974) *[[Bart De Wever]], Belgia poliitik (1970–) *[[Maurilio De Zolt]], itaalia murdmaasuusataja (1950–) ==Dea== *[[Ciprian Deac]], rumeenia jalgpallur (1986–) *[[John Deacon]], inglise muusik (1951–) *[[Terrence Deacon]], USA antropoloog, neurobioloog ja biosemiootik *[[Deadmau5]], Kanada muusikaprodutsent (1981–) *[[Mihály Deák Bárdos]], Ungari maadleja (1975–) *[[Nathan Deakes]], Austraalia kergejõustiklane (1977–) *[[Charlbi Dean]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (1990–2022) *[[James Dean]], USA filminäitleja (1931–1955) *[[Larry Dean]], šoti püstijalakoomik (1989–) *[[Millvina Dean]], Titanicu hukust pääsenu (1912–2009) *[[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija (1995–) ==Deb== *[[Édouard Debat-Ponsan]], prantsuse maalikunstnik (1847–1913) *[[Ferekalsi Debessay]], Eritrea jalgrattur (1983–) *[[Edmond Debeaumarché]], Teise maailmasõja aegse Prantsuse vastupanuliikumise üks juhtidest (1906–1959) *[[Rajmond Debevec]], Sloveenia laskur (1963–) *[[Deboora]], Iisraeli naisprohvet ja kohtumõistja (12. sajand eKr) *[[Guy Debord]], Prantsuse marksistlik filosoof, kirjanik ja režissöör (1931–1994) *[[Jake DeBrusk]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Eugene Debs]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (1855–1926) *[[Charles Deburau]], prantsuse näitleja ja miim (1829–1873) *[[Jean-Gaspard Deburau]], prantsuse näitleja ja miim (1796–1846) *[[Claude Debussy]], prantsuse helilooja (1862–1918) *[[Idriss Déby]], Tšaadi poliitik (1952–2021) ==Dec== *[[Nathalie Dechy]], prantsuse tennisist (1979–) *[[Decius]] *[[Deco]], portugali jalgpallur (1977–) *[[Bobby Decordova-Reid]], Jamaica jalgpallur (1993–) *[[Étienne Decroux]], prantsuse näitleja ja miim (1898–1991) ==Ded== *[[Mikk Dede]], eesti laulja (1987–) *[[Mirjam Dede]], eesti laulja (1986–) *[[Beril Dedeoğlu]], Türgi ühiskonnateadlane ja poliitik (1961–2019) *[[Aleksandr Dedjuško]], vene näitleja (1962–2007) *[[Ludivine Dedonder]], Belgia poliitik (1977–) ==Dee== *[[Sandra Dee]], USA filminäitleja (1942–2005) *[[André Deed]], prantsuse näitleja (1884–1940) *[[John Deely]], USA filosoof ja semiootik (1942–2017) *[[Kaupo Deemant]], eesti ajaloolane (1936–2010) *[[Troy Deeney]], Inglismaa jalgpallur (1988–) *[[Eddie Deezen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) ==Def== *[[Didier Défago]], Šveitsi mäesuusataja (1977–) *[[Meseret Defar]], Etioopia kergejõustiklane (1983–) *[[Daniel Defoe]], inglise kirjanik (1660–1731) *[[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Steven Defour]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Buddy DeFranco]], USA muusik (1923–2014) *[[Philip DeFranco]], USA videoblogija (1985–) *[[Vincent Defrasne]], prantsuse laskesuusataja (1977–) *[[Franz Defregger]], austria maalikunstnik (1835–1921) ==Deg== *[[Edgar Degas]], prantsuse kunstnik (1834–1917) *[[Ellen DeGeneres]], USA koomik, saatejuht ja näitleja (1958–) *[[Léon Degrelle]], Belgia poliitik ja Saksa sõjaväelane (1906–1994) *[[Vladimir Degtjar]], vene raketitehnikakonstruktor (1948–) *[[Nikolai Degtjarenko]], Eesti poliitik, ühiskonnategelane, ettevõtja (1981–) *[[Riina Degtjarenko]], eesti kunstnik (1976–) *[[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja (1993–) *[[Vassili Degtjarov]], nõukogude relvakonstruktor (1880–1949) *[[Irena Degutienė]], Leedu arst ja poliitik (1949–) ==Deh== *[[Erhard Arnold Julius Dehio]], baltisaksa kaupmees ja poliitik (1855–1940) *[[Georg Dehio]], baltisaksa kunstiajaloolane (1850–1932) *[[Gottfried Dehio]], Tallinna kullassepp *[[Johann Gottfried Dehio]], Tallinna kullassepp *[[Karl Gottfried Constantin Dehio]], baltisaksa arstiteadlane (1851–1927) *[[Thomas Adolph von Dehn]], Eesti vaimulik (1796/1797 – 1825) ==Dei== *[[Jonas Deichmann]], saksa ekstreemsportlane (1987–) *[[David Deida]], USA vaimne õpetaja (1958–) *[[Johan Rudolph Deiman]], Saksa päritolu Hollandi arst ja loodusteadlane (1743–1808) *[[Deinarchos]], vanakreeka logograaf (4.–3. sajand eKr) *[[Aleksandr Deineka]], Nõukogude maalikunstnik, illustraator, graafik ja skulptor (1899–1969) *[[Joseph Deiss]], Šveitsi poliitik (1946–) ==Dej== *[[Gavril Dejeu]], Rumeenia poliitik (1932–) *[[Vladimir Dejev]], NSV Liidu sõjaväelane (1925–1944) ==Dek== *[[Hatia Dekanoidze]], gruusia rahvusest Gruusia poliitik ja endine Ukraina riigiametnik (1977–) *[[Vladimir Dekanozov]], NKVD kaastöötaja ja diplomaat (1898–1953) *[[Laura Dekker]], hollandi purjetaja (1995–) ==Del== *[[Jorge Del Castillo]], Peruu jurist ja poliitik (1950–) *[[Paula Delacherie]], eesti rahvusest Prantsuse arhitekt (1903–2003) *[[Grégoire Delacourt]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (1960–) *[[Eugène Delacroix]], prantsuse maalikunstnik ja graafik (1798–1863) *[[Jone Delai]], Fidži sprinter (1967–) *[[Neil Delaney]], USA filosoof *[[Thomas Delaney]], taani jalgpallur (1991–) *[[Ilse DeLange]], hollandi laulja (1977–) *[[Dana Delany]], USA näitleja (1956–) *[[Liam Delap]], inglise jalgpallur (2003–) *[[Philip Delaporte]], misjonär Naurul (1868–1928) *[[Jean Delarge]], Belgia poksija, rahvuselt valloon (1906–1977) *[[Paul Delaroche]], prantsuse maalikunstnik (1797–1856) *[[Robert Delaunay]], prantsuse kunstnik (1885–1941) *[[Catherine Delbarre]], prantsuse vehkleja (1925–2025) *[[Wilhelm van Delden]], Peeter I teenistuses olnud sõjaväelane (1662–1735) *[[Ronald Frederick Delderfield]], inglise kirjanik (1912–1972) *[[Gérard Deledalle]], prantsuse filosoof ja semiootik (1921–2003) *[[Grazia Deledda]], itaalia kirjanik (1871–1936) *[[Louis Delétraz]], Šveitsi võidusõitja (1997–) *[[Gilles Deleuze]], prantsuse filosoof (1925–1995) *[[Cara Delevingne]], Briti näitleja ja modell (1992–) *[[Agustín Delgado]], Ecuadori jalgpallur (1974–) *[[Dolores Delgado]], Hispaania jurist ja poliitik (1962–) *[[Guillermo Delgado]], Peruu jalgpallur (1931−2014) *[[Ricardo Delgado]], Mehhiko endine poksija (1947–) *[[Andor Deli]], Vojvodinast pärit Ungari poliitik ja jurist (1977–) *[[Simon Deli]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1991–) *[[Xenia Deli]], Moldova modell (1989–) *[[Léo Delibes]], prantsuse helilooja (1836–1891) *[[Saḩar Delījānī]], Iraani päritolu ingliskeelne kirjanik (1983–) *[[Don DeLillo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1936–) *[[Adam Delimhanov]], Venemaa poliitik (1969–) *[[Dmõtro Deljatõtskõi]], Ukraina sõjaväelane (1976–) *[[Francesco Maria I della Rovere]], Itaalia kondotjeer ja väejuht (1490–1538) *[[Traïanós Déllas]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[Casey Dellacqua]], austraalia tennisist (1985–) *[[Alessandro Del Piero]], Itaalia jalgpallur (1974–) *[[Carla Del Ponte]], Šveitsi jurist (1947–) *[[Michael Dell]], USA ettevõtja (1965–) *[[Salome Dell]], Paapua Uus-Guinea jooksja (1983–) *[[Tonino Delli Colli]], itaalia filmioperaator (1923–2005) *[[Eduard von Dellingshausen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1863–1939) *[[Kerli Dello]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1977–) *[[Wennemar von Dellwig]], Viljandi komtuur (suri 1510) *[[Alain Delon]], prantsuse teatri- ja filminäitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (1935–2024) *[[Nathalie Delon]], prantsuse filminäitleja ja modell (1941–2021) *[[Jacques Delors]], Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1925–2023) *[[Andy Delort]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Michel Delpech]], prantsuse laulja (1946–2016) *[[Fabian Delph]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Diego Delso]], hispaania insener, vikipedist ja fotograaf (1974–) *[[Brad Delson]], Ameerika Ühendriikide muusik (1977–) *[[Tom DeLonge]], USA muusik (1975–) *[[Kat DeLuna]], USA laulja (1987–) *[[Casiano Delvalle]], Paraguay endine jalgpallur (1970–) *[[Eric Arturo Delvalle]], Panama poliitik (1937–2015) *[[Paul Delvaux]], Belgia maalikunstnik (1897–1994) *[[Mady Delvaux-Stehres]], Luksemburgi õpetaja ja poliitik (1950–) *[[Jean Delville]], Belgia kunstnik (1867–1953) ==Dem== *[[Mac DeMarco]], Kanada laulja-laulukirjutaja, multiinstrumentalist ja produtsent (1990–) *[[Ewa Demarczyk]], poola laulja, helilooja ja laulutekstide autor (1941–2020) *[[Ousmane Dembélé]], Prantsusmaa jalgpallur (1997–) *[[Yelena Dembo]], Kreeka maletaja (1983–) *[[Fabian Dembski]], Austria arhitekt ja tehnikateadlane (1977–) *[[Dylan DeMelo]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Jevgeni Dementjev]], vene murdmaasuusataja (1983–) *[[Jelena Dementjeva]], vene tennisist (1981–) *[[Jason Demers]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Demetrios Poliorketes]], Makedoonia väepealik ja kuningas (337–283 eKr) *[[Lucia Demetrius]], rumeenia kirjanik ja tõlkija (1910–1992) *[[Nikolai Demidov]], Venemaa sõjaväelane, tööstur ja diplomaat (1773–1828) *[[Jan Demidovitš]], Eesti päritolu jalgpallur (1988–) *[[Nikolai Demin]], Paldiski linnapea (1842–1903) *[[William Edwards Deming]], Ameerika Ühendriikide statistik, insener ja juhtimiskonsultant (1900–1993) *[[Merih Demiral]], türgi jalgpallur (1998–) *[[Kerem Demirbay]], Saksamaa jalgpallur (1993–) *[[Süleyman Demirel]], Türgi poliitik (1924–2015) *[[Volkan Demirel]], türgi jalgpallur (1981–) *[[Selahattin Demirtaş]], Türgi poliitik (1973–) *[[Aleksandr Demjanenko]], vene näitleja (1937–1999) *[[Ivan Demkin]], vene õigusteadlane ja jurist (1869–1943) *[[Thatcher Demko]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1995–) *[[Gunter Demnig]], saksa kunstnik (1947–) *[[Demokritos]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Bill Demong]], USA kahevõistleja (1980–) *[[Clint Dempsey]], endine USA jalgpallur (1983–) *[[Patrick Dempsey]], USA filminäitleja (1966–) *[[Vassili Demut-Malinovski]], vene skulptor ja õppejõud (1778–1846) *[[Jacques Demy]], prantsuse filmirežissöör (1931–1990) *[[Mathieu Demy]], prantsuse filminäitleja (1972–) ==Den== *[[Jason Denayer]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Judi Dench]], Briti filminäitleja (1934–) *[[Níkos Déndias]], Kreeka jurist ja poliitik (1959–) *[[Leander Dendoncker]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Antoine Dénériaz]], prantsuse mäesuusataja (1976–) *[[Catherine Deneuve]], prantsuse näitleja (1943–) *[[Rene Denfeld]], USA feminist *[[Luol Deng]], Lõuna-Sudaani päritolu Suurbritannia korvpallur (1985–) *[[Deng Xiaoping]], Hiina riigitegelane (1904–1997) *[[Heino Dengo]], eesti ajakirjanik (1922–2002) *[[Catherine Denguiadé]], Kesk-Aafrika keisrinna (1949–) *[[Clemens Denhardt]], saksa maadeuurija (1852–1929) *[[Anton Denikin]], Vene sõjaväelane (kindralleitnant) (1872–1947) *[[Denílson Pereira Neves]], Brasiilia jalgpallur (1988–) *[[Maurice Denis]], prantsuse maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1870–1943) *[[Ruth Denison]], Ameerika Ühendriikide budistlik õpetaja (1922–2015) *[[Dmitry Denisov]], Eesti jurist ja soome-ugri kultuuri edendaja (1980–) *[[Igor Denissov]], Venemaa jalgpallur (1984–) *[[Rodion Denissov]], Eesti ühiskonnategelane, publitsist, raadio- ja telesaatejuht (1976–) *[[Vitali Denissov]], vene murdmaasuusataja (1976–) *[[Nikolaj Denkov]], Bulgaaria poliitik (1962–) *[[Rauf Denktaş]], Küprose poliitik (1924–2012) *[[Daniel Dennett]], USA filosoof (1942–2024) *[[Pierre Paul Denniée]], prantsuse intendanditeenistuse sõjaväelane (1781–1848) *[[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur (1997–) *[[Wayne Dennis]], USA psühholoog (1905–1976) *[[Matthew Denny]], Austraalia kettaheitja (1996–) *[[James Denton]], USA filminäitleja (1963–) *[[Peter Denton]], Briti muusik *[[John Denver]], USA muusik (1943–1997) *[[Ivan Denõssenko]], ukraina muusik, kunstnik ja kultuuritegelane (1983–2017) ==Dep== *[[Caesar DePaço]], Ameerika Ühendriikides tegutsev Portugali ettevõtja (1965–) *[[Gérard Depardieu]], prantsuse filminäitleja (1948–) *[[Julie Depardieu]], prantsuse näitleja (1973–) *[[Memphis Depay]], Hollandi jalgpallur (1994–) *[[Jaan Depman]], eesti matemaatik (1885–1970) *[[Johnny Depp]], USA filminäitleja (1963–) ==Der== *[[André Derain]], prantsuse maalikunstnik, skulptor ja fovismi esindaja (1880–1954) *[[Mihhail Derbnev]], (1969–) *[[Eren Derdiyok]], Šveitsi jalgpallur (1988–) *[[Nuša Derenda]], sloveeni laulja (1969–) *[[Pavel Derevjanko]], vene näitleja (1976–) *[[Christoph von Derfelden]], Eestimaa mõisnik ja rüütelkonnategelane (1681–1750) *[[Johann von Derfelden (1849–1913)|Johann von Derfelden]], Venemaa sõjaväelane (1849–1913) *[[Johann von Derfelden vanem]], Rootsi sõjaväelane (1561–1633) *[[Oleg Deripaska]], vene ärimees (1968–) *[[Boudewijn Derkx]], Hollandi kabetaja (1986) *[[Laura Dern]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1967–) *[[Jacques Derrida]], Prantsuse filosoof (1930–2004) *[[Aleksander Derrik]], Eesti sõjaväelane (1898–1981) *[[Gavrila Deržavin]], vene luuletaja (1743–1816) *[[Natalja Deržavina]], vene nukunäitleja (1942–2002) *[[Georg Dertinger]], Saksa ajakirjanik ja poliitik ning Saksa DV riigitegelane (1902–1968) *[[Andri Derõzemlja]], Ukraina laskesuusataja (1977–) ==Des== *[[Hailemariam Desalegn]], Etioopia poliitik (1965–) *[[Ron DeSantis]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1978–) *[[Gérard Desargues]], prantsuse matemaatik ja insener (1591–1661) *[[René Descartes]], prantsuse filosoof ja matemaatik (1596–1650) *[[Didier Deschamps]], Prantsusmaa jalgpallur ja treener (1968–) *[[Emily Deschanel]], Ameerika näitleja, filmi- ja teleprodutsent (1976–) *[[Zooey Deschanel]], USA näitlejanna ja muusik (1980–) *[[Philippe Descola]], prantsuse antropoloog (1949–) *[[Nikolai Desewè]], eesti arst (1903–1944) *[[David Desharnais]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Desiderius]], Langobardide kuningas (8. sajand) *[[Harlem Désir]], Prantsusmaa poliitik (1959–) *[[printsess Désirée]], Rootsi printsess (1938–) *[[Désirée (Hohenzollerni printsess)|Désirée]], Hohenzollerni printsess (1963–) *[[Marcel Deslauriers]], Kanada kabetaja (1905–1988) *[[Nicolas Deslauriers]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Nicolas Desmarest]], prantsuse geoloog (1725–1815) *[[Casey DeSmith]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Jean Despeaux]], prantsuse poksija (1915–1989) *[[Virginie Despentes]], prantsuse kirjanik ja filmilavastaja (1969–) *[[Alexandre Desplat]], prantsuse filmihelilooja (1961–) *[[Kiril Despodov]], bulgaaria jalgpallur (1996–) *[[Ranko Despotović]], Serbia endine jalgpallur (1983–) *[[David Desrosiers]], Kanada muusik (1980–) *[[Sergiño Dest]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (2000–) *[[Simon Desthieux]], prantsuse laskesuusataja (1991–) ==Det== *[[Jevgeni Detjonõšev]], Eesti endine veemootorisportlane (1947–) ==Deu== *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]], Tšaadi ärijuht ja poliitik (1957–) *[[Gerard Deulofeu]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Christian Friedrich von Deutsch]], Eesti arst, arstiteaduse professor ja aastatel 1809–1810 Tartu Ülikooli rektor (1768–1843) *[[Tamás Deutsch]], Ungari poliitik (1966–) ==Dev== *[[Govinda Chandra Dev]], bengali filosoof (1907–1971) *[[Gail Devers]], USA sportlane (1966–) *[[Chrysopigí Devetzí]], Kreeka kolmikhüppaja (1976–) *[[Ajay Devgn]], India filminäitleja (1969–) *[[Richard Devid]], Eesti ärimees (1893–1942) *[[Cristian Deville]], itaalia mäesuusataja (1981–) *[[Mihhail Devjatjarov]], vene murdmaasuusataja (1959–) *[[Mihhail Devjatkin]], vene näitleja (1916–2003) *[[Vadim Devjatovski]], valgevene kergejõustiklane (1977–) *[[Danny DeVito]], USA filminäitleja (1944–) *[[John Devitt]], Austraalia ujuja (1937–2023) *[[Keith Devlin]], Briti matemaatik ja teaduse populariseerija (1947–) ==Dew== *[[Donald Dewar]], esimene Šotimaa peaminister (1937–2000) *[[John Dewey]], Ameerika Ühendriikide filosoof, psühholoog ja haridustegelane (1859–1952) *[[Bryce DeWitt]], ameerika füüsik (1923–2004) *[[Helen DeWitt]], USA kirjanik (1957–) *[[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur (1998–) ==Dex== *[[Colin Dexter]], Briti kirjanik (1930–2017) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|De, Biograafiad]] dft5m6dk8lg9qan09i64ne4pze3z3kc 0 657279 7168130 6988855 2026-06-06T04:34:10Z Taurus404 80079 7168130 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Milan Milutinović | pilt = Milan Milutinović 2005.png | pildiallkiri = Milan Milutinović (2005) | amet = [[Serbia president]] | ametiajaalgus = [[29. detsember]] [[1997]] | ametiajalõpp = 29. detsember 2002 | eelmine = [[Slobodan Milošević]]<br>[[Dragan Tomić]] (k.t.) | järgmine = [[Nataša Mićić]] (k.t.)<br>[[Boris Tadić]] | amet2 = Serbia välisminister | ametiajaalgus2 = [[15. august]] [[1995]] | ametiajalõpp2 = [[8. jaanuar]] [[1998]] | eelmine2 = [[Vladislav Jovanović]] | järgmine2 = [[Živadin Jovanović]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Milan Milutinović | sünniaeg = [[19. detsember]] [[1942]] | sünnikoht = [[Belgrad]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2023|07|02|1942|12|19}} | surmakoht = Belgrad | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Belgradi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Milan Milutinović''' ([[serbia keel]]es Милан Милутиновић; [[19. detsember]] [[1942]] [[Belgrad]] – [[2. juuli]] [[2023]] [[Belgrad]]) oli [[Serbia]] poliitik. Ta oli aastatel 1997–2002 [[Serbia president]]. Ta on lõpetanud [[1965]]. aastal [[Belgradi Ülikool]]i õigusteaduskonna. Ta oli aastatel 1977–1982 Serbia Vabariigi haridus-, teadus- ja spordiminister, seejärel oli ta 1983–1987 Serbia Rahvusraamatukogu juhataja. [[1987]]. aastast oli ta Jugoslaavia välisministeeriumi töötaja, esmalt pressi-, teabe- ja kultuuriosakonna juhataja ning aastatel 1989–1995 Jugoslaavia suursaadik Kreekas. [[15. august]]ist [[1995]] kuni [[8. jaanuar]]ini [[1998]] oli ta Jugoslaavia välisminister. [[29. detsember|29. detsembrist]] [[1997]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[2002]] oli ta Serbia president. {{Pooleli|aasta=2023|kuu=juuli}} {{JÄRJESTA:Milutinovic, Milan}} [[Kategooria:Serbia poliitikud]] [[Kategooria:Serbia presidendid]] [[Kategooria:Serbia juristid]] [[Kategooria:Serbia välisministrid]] [[Kategooria:Belgradi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2023]] kfbh4upnlsrsjnuvn352ix4vmmt017k 4 665466 7168014 7142121 2026-06-05T18:10:06Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7168014 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P17 wd:Q191 . ?item wdt:P31/wdt:P279* wd:Q486972 . MINUS { ?item wdt:P1140 [] } . } |section= |sort=label |columns=label:artikkel,description:kirjeldus,p31,p131,Item:Vikiandmetes |thumb=128 |min_section=2 |freq=30 }} {| class='wikitable sortable' ! artikkel ! kirjeldus ! üksikjuht nähtusest ! asub haldusüksuse territooriumil ! Vikiandmetes |- | [[Aa asundus]] | | [[asundus]] | [[Lüganuse külanõukogu]]<br/>[[Püssi vald]] | [[:d:Q12358039|Q12358039]] |- | [[Aabla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12358042|Q12358042]] |- | [[Aabrami]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] | [[:d:Q25518497|Q25518497]] |- | [[Aadumäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16409404|Q16409404]] |- | [[Aakre Kivivare]] | | [[linnamägi]] | [[Elva vald]] | [[:d:Q16413243|Q16413243]] |- | [[Aasa (Lääne-Nigula)|Aasa]] | endine küla Lääne-Nigula valla territooriumil | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12358115|Q12358115]] |- | [[Aasaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395008|Q61395008]] |- | [[Aavidu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12358155|Q12358155]] |- | [[Aberoti]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12358174|Q12358174]] |- | [[Abikülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q14948307|Q14948307]] |- | [[Adila-Krimmi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395764|Q61395764]] |- | [[Adila-Tagaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395760|Q61395760]] |- | [[Adrika]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395046|Q61395046]] |- | [[Agasilla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395552|Q61395552]] |- | [[Agemäe linnus]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q20529600|Q20529600]] |- | [[Ahila]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395048|Q61395048]] |- | [[Ahisilla linnusekoht]] | | [[linnamägi]] | [[Kose vald]] | [[:d:Q16409738|Q16409738]] |- | [[Ahli (Võrumaa)|Ahli]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206011|Q32206011]] |- | ''[[:d:Q56358169|Ahli]]'' | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Ridala vald]] | [[:d:Q56358169|Q56358169]] |- | [[Ahtma]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394723|Q61394723]] |- | [[Ahtme küla|Ahtme]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q131578412|Q131578412]] |- | [[Aiaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395478|Q61395478]] |- | [[Aiaotsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394726|Q61394726]] |- | [[Aidamäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396356|Q61396356]] |- | [[Akali asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Kastre vald]] | [[:d:Q4059293|Q4059293]] |- | [[Akupere linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Tori vald]] | [[:d:Q16409966|Q16409966]] |- | [[Ala-Hanikase]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395484|Q61395484]] |- | [[Ala-Kasa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396364|Q61396364]] |- | [[Ala-Vagula II asulakoht|Ala-Vagula asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Võru vald]] | [[:d:Q18624696|Q18624696]] |- | [[Alakülaääre]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395009|Q61395009]] |- | [[Alakülä (Põlva vald)|Alakülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põlva kihelkond]] | [[:d:Q32192367|Q32192367]] |- | [[Alatskivi Kalevipoja säng]] | | [[linnamägi]] | [[Peipsiääre vald]] | [[:d:Q18624702|Q18624702]] |- | [[Alatskivi linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Peipsiääre vald]] | [[:d:Q12358586|Q12358586]] |- | [[Alaveski]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394844|Q61394844]] |- | [[Albi küla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31271838|Q31271838]] |- | [[Aleküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395555|Q61395555]] |- | [[Alevi (Luunja)|Alevi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394415|Q61394415]] |- | [[Aleviküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65260053|Q65260053]] |- | [[Allipa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395755|Q61395755]] |- | [[Alnavere]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31271841|Q31271841]] |- | [[Alt-Kaansoo]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395554|Q61395554]] |- | [[Alt-Laari linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Elva vald]] | [[:d:Q12358964|Q12358964]] |- | [[Altjõe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394728|Q61394728]] |- | [[Altsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396104|Q61396104]] |- | [[Altveski]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | [[:d:Q61394630|Q61394630]] |- | [[Altvälja]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272068|Q31272068]] |- | [[Alulinn]] | | [[linnamägi]] | [[Lüganuse vald]] | [[:d:Q12358972|Q12358972]] |- | [[Andja-Paasküla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272591|Q31272591]] |- | [[Andrimäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396365|Q61396365]] |- | [[Andrusõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32193075|Q32193075]] |- | [[Andsu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396362|Q61396362]] |- | [[Angapere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395047|Q61395047]] |- | [[Ange]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395557|Q61395557]] |- | [[Aniküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394937|Q61394937]] |- | [[Aniste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394936|Q61394936]] |- | [[Annamõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16410355|Q16410355]] |- | [[Annamõisa (paikkond)|Annamõisa]] | | [[paikkond]] | [[Põltsamaa vald]] | [[:d:Q23889325|Q23889325]] |- | [[Annimatsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65264136|Q65264136]] |- | [[Annõmõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32194518|Q32194518]] |- | [[Antsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395834|Q61395834]] |- | [[Ao-Saunaküla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12359471|Q12359471]] |- | [[Aosilla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12359476|Q12359476]] |- | [[Aoveski]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394845|Q61394845]] |- | [[Apuparra]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394698|Q61394698]] |- | [[Araka]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395559|Q61395559]] |- | [[Araku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396106|Q61396106]] |- | [[Arakumäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q10953738|Q10953738]] |- | [[Aravete-Saunaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394947|Q61394947]] |- | [[Aravuste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395853|Q61395853]] |- | [[Arojärve]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395482|Q61395482]] |- | [[Aru (paikkond)|Aru]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Järva vald]] | [[:d:Q61394610|Q61394610]] |- | [[Arukse (Põltsamaa vald)|Arukse]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280038|Q31280038]] |- | [[Aruoja (küla)|Aruoja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394395|Q61394395]] |- | ''[[:d:Q47515318|Aseri concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q47515318|Q47515318]] |- | ''[[:d:Q49626537|Asulakoht]]'' | arheoloogiamälestis Lääne-Virumaal (kultuurimälestis nr 10801) | [[asulakoht]] | [[Viru-Nigula vald]] | [[:d:Q49626537|Q49626537]] |- | ''[[:d:Q49627063|Asulakoht]]'' | arheoloogiamälestis Lääne-Virumaal (kultuurimälestis nr 10802) | [[asulakoht]] | [[Viru-Nigula vald]] | [[:d:Q49627063|Q49627063]] |- | [[Asumõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395922|Q61395922]] |- | [[Asunduse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395757|Q61395757]] |- | [[Audaku]] | | [[paikkond]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q18624542|Q18624542]] |- | [[Auga]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] | [[:d:Q61388751|Q61388751]] |- | [[Ausina]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396368|Q61396368]] |- | ''[[:d:Q45537603|Auvere concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q45537603|Q45537603]] |- | [[Avasalu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395561|Q61395561]] |- | [[Avispea linnus]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q12360106|Q12360106]] |- | [[Bien]] | endine küla Osmussaarel | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61388656|Q61388656]] |- | [[Borodino (Eesti)|Borodino]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206019|Q32206019]] |- | [[Bussby]] | endine küla Vormsil | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Vormsi vald]] | [[:d:Q9182398|Q9182398]] |- | [[Džungli]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395763|Q61395763]] |- | [[Edise-Lossi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394518|Q61394518]] |- | [[Eera]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395927|Q61395927]] |- | [[Eesti-Perevoloka]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q97218662|Q97218662]] |- | [[Eha küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394636|Q61394636]] |- | [[Ehavere linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Jõgeva vald]] | [[:d:Q12361758|Q12361758]] |- | [[Ehmja Kuradimägi]] | | [[linnamägi]] | [[Lääne-Nigula vald]] | [[:d:Q18624760|Q18624760]] |- | [[Eigla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61389069|Q61389069]] |- | [[Elva Kalevipoja säng]] | | [[linnamägi]] | [[Elva vald]] | [[:d:Q20529438|Q20529438]] |- | [[Emmu-Aruküla]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | [[:d:Q61394414|Q61394414]] |- | [[Engevere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395852|Q61395852]] |- | [[Eniste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395015|Q61395015]] |- | [[Eoste Keldrimägi]] | | [[asulakoht]] | [[Põlva vald]] | [[:d:Q16411466|Q16411466]] |- | [[Epneri]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394943|Q61394943]] |- | ''[[:d:Q47515722|Ereda concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q47515722|Q47515722]] |- | [[Eristvere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12362269|Q12362269]] |- | [[Ersiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394848|Q61394848]] |- | [[Erumäe linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Elva vald]] | [[:d:Q12362345|Q12362345]] |- | [[Esku (paikkond)|Esku]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Haljala vald]] | [[:d:Q65254897|Q65254897]] |- | [[Fahle linnak]] | | ''[[:d:Q338313|business park]]'' | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q126193972|Q126193972]] |- | [[Giideon]] | | ''[[:d:Q1326028|Laager]]''<br/>''[[:d:Q876852|summer camp program]]'' | [[Lüganuse vald]] | [[:d:Q16412817|Q16412817]] |- | ''[[:d:Q47515514|Goldfields concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q47515514|Q47515514]] |- | [[Gorodenka (Alutaguse)|Gorodenka]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Alutaguse vald]] | [[:d:Q97214399|Q97214399]] |- | [[Haansalu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25518447|Q25518447]] |- | [[Haavassoo]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q31272757|Q31272757]] |- | [[Haavikolga]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396373|Q61396373]] |- | [[Hagudi-Metsküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395765|Q61395765]] |- | [[Haigri]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192378|Q32192378]] |- | [[Haljala-Raja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395049|Q61395049]] |- | [[Hallamäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396378|Q61396378]] |- | [[Leedi Hallimägi|Hallimägi]] | | [[linnamägi]] | [[Lääne-Nigula vald]] | [[:d:Q16409246|Q16409246]] |- | [[Hallissaarõ]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395487|Q61395487]] |- | ''[[:d:Q131936760|Halliste]]'' | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Mulgi vald]] | [[:d:Q131936760|Q131936760]] |- | [[Hallivariku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395855|Q61395855]] |- | [[Hanguse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395053|Q61395053]] |- | [[Hansi (Sõmerpalu vald)|Hansi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32194529|Q32194529]] |- | [[Hardu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25518451|Q25518451]] |- | [[Harku (Nissi kihelkond)|Harku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q49353405|Q49353405]] |- | [[Harku-Nõmme]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394730|Q61394730]] |- | [[Hatapalu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396377|Q61396377]] |- | [[Hatiku]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192390|Q32192390]] |- | [[Hatu-Metslõugu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394734|Q61394734]] |- | [[Haversi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395016|Q61395016]] |- | [[Hiienurme]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395766|Q61395766]] |- | [[Hiinalinn (Tartu)|Hiinalinn]] | | [[asum]]<br/>''[[:d:Q48907157|section of populated place]]'' | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q12363944|Q12363944]] |- | [[Hilba]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206654|Q32206654]] |- | [[Hindriku]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32194540|Q32194540]] |- | [[Hinni]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396380|Q61396380]] |- | [[Hinniala linnamägi]] | linnamägi Võru maakonnas | [[linnamägi]] | [[Võru vald]] | [[:d:Q25506260|Q25506260]] |- | [[Hinnimäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396383|Q61396383]] |- | [[Hinomäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396385|Q61396385]] |- | [[Hirmu (Põlvamaa)|Hirmu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192400|Q32192400]] |- | [[Hirveaia]] | endine küla Tartumaal | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394851|Q61394851]] |- | [[Hoboala]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206714|Q32206714]] |- | [[Holmi]] | linnaosa Haapsalu põhjao | [[linnaosa]] | [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]] | [[:d:Q12364038|Q12364038]] |- | [[Oovi|Hoovi]] | endine küla Ida-Virumaal | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q97220847|Q97220847]] |- | [[Hulja-Uusküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395057|Q61395057]] |- | [[Hulja-Väljataguse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395058|Q61395058]] |- | [[Hundilaanõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206245|Q32206245]] |- | [[Hundiluha]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395854|Q61395854]] |- | [[Hundimaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396108|Q61396108]] |- | [[Hundissaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394934|Q61394934]] |- | ''[[:d:Q45479601|Hungerburg concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q45479601|Q45479601]] |- | [[Huulõ]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395489|Q61395489]] |- | [[Hädaküla (Kohtla-Järve)|Hädaküla]] | endine küla Eestis | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q123965900|Q123965900]] |- | [[Häidaste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395564|Q61395564]] |- | [[Härmamäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25518450|Q25518450]] |- | [[Härmiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396386|Q61396386]] |- | [[Härmä (Põlva maakond)|Härmä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põlva kihelkond]] | [[:d:Q32192412|Q32192412]] |- | [[Hääli]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396390|Q61396390]] |- | [[Hõbeniku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395847|Q61395847]] |- | [[Hüüdre]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206507|Q32206507]] |- | [[Ida-Harju praostkond]] | | [[praostkond]] | | [[:d:Q12364299|Q12364299]] |- | [[Iduste]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q20530463|Q20530463]] |- | [[Ihumetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395835|Q61395835]] |- | [[Ihändü]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396392|Q61396392]] |- | [[Ihärde]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396391|Q61396391]] |- | [[Iidlase]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395856|Q61395856]] |- | [[Illassaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394946|Q61394946]] |- | [[Illevere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394950|Q61394950]] |- | [[Illuste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31271820|Q31271820]] |- | ''[[:d:Q136206494|Ilmarise kvartal]]'' | | [[asum]]<br/>''[[:d:Q1441983|redevelopment]]'' | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q136206494|Q136206494]] |- | [[Ilmasoo]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394738|Q61394738]] |- | [[Ilumetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q128032101|Q128032101]] |- | [[Imaru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396399|Q61396399]] |- | [[Induniidu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31271917|Q31271917]] |- | [[Iru linnamägi]] | | [[linnamägi]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q12364656|Q12364656]] |- | [[Isakõnnu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272073|Q31272073]] |- | [[Issagu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396397|Q61396397]] |- | [[Jaagarahu]] | | [[paikkond]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q18624819|Q18624819]] |- | [[Jaama (Põlvamaa)|Jaama]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206254|Q32206254]] |- | [[Jaamaküla (Vaivara)|Jaamaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25523029|Q25523029]] |- | [[Jaamamõisa (küla)|Jaamamõisa]] | endine küla Põlvamaal | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206264|Q32206264]] |- | [[Jaanessa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396110|Q61396110]] |- | [[Jaanushansu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396112|Q61396112]] |- | [[Jaasikse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395928|Q61395928]] |- | [[Jakapi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q6125389|Q6125389]] |- | [[Jalukse ringvall-linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Lääne-Nigula vald]] | [[:d:Q20530712|Q20530712]] |- | [[Jansu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395861|Q61395861]] |- | [[Jaola]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12365074|Q12365074]] |- | [[Jaskametsa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16413324|Q16413324]] |- | [[Jaskamurru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394854|Q61394854]] |- | [[Joa-Suurküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394520|Q61394520]] |- | [[Joala]] | | ''[[:d:Q113396408|Narva linnaosa]]''<br/>[[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | ''[[:d:Q23890604|Narva linn]]'' | [[:d:Q18624837|Q18624837]] |- | [[Joodiku]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12365435|Q12365435]] |- | [[Joora]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396404|Q61396404]] |- | [[Joosu-Mõrgi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32190877|Q32190877]] |- | [[Jugumõtsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q6304983|Q6304983]] |- | [[Juhasselja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395565|Q61395565]] |- | [[Juhka]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396402|Q61396402]] |- | [[Julga]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31274025|Q31274025]] |- | [[Junnküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61393695|Q61393695]] |- | [[Juntsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395566|Q61395566]] |- | [[Jutapere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395772|Q61395772]] |- | [[Jutuse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395568|Q61395568]] |- | [[Juurika]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272180|Q31272180]] |- | [[Juuriku]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192422|Q32192422]] |- | [[Juuta]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206136|Q32206136]] |- | [[Jägala Jõesuu linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Jõelähtme vald]] | [[:d:Q12365648|Q12365648]] |- | [[Jägala koonduslaager]] | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q12365649|Q12365649]] |- | [[Jäneda linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Tapa vald]] | [[:d:Q12365663|Q12365663]] |- | [[Jänesmõtsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396403|Q61396403]] |- | [[Jäneste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q20530793|Q20530793]] |- | [[Jäola]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395063|Q61395063]] |- | [[Järgküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394419|Q61394419]] |- | [[Järtu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395067|Q61395067]] |- | [[Järvaku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Pärnumaa]] | [[:d:Q61395573|Q61395573]] |- | [[Järvekuru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396114|Q61396114]] |- | [[Järveküla linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Antsla vald]] | [[:d:Q18623845|Q18623845]] |- | [[Järvekülä (Põlvamaa)|Järvekülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192446|Q32192446]] |- | [[Järvemäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396409|Q61396409]] |- | [[Järveotsa linnaosa]] | | [[linnaosa]] | | [[:d:Q42888714|Q42888714]] |- | [[Jäärumetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395578|Q61395578]] |- | [[Jõeotsa]] | endine küla Lääne-Virumaal, tänapäeval Porkuni küla osa | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395059|Q61395059]] |- | [[Jõepere (Vinni)]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12365736|Q12365736]] |- | [[Jõepere-Raja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395060|Q61395060]] |- | [[Jõesuu (Viljandi)|Jõesuu (Kolga-Jaani)]] | | [[asula]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12365738|Q12365738]] |- | [[Jõeveere-Himmiste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395492|Q61395492]] |- | [[Jõhve]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395570|Q61395570]] |- | ''[[:d:Q47515743|Jõhvi concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q47515743|Q47515743]] |- | [[Jõulu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395575|Q61395575]] |- | [[Jõulumäe]] | | [[paikkond]] | [[Häädemeeste vald]] | [[:d:Q31272074|Q31272074]] |- | [[Jõõlaanõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192433|Q32192433]] |- | [[Kaabistu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396411|Q61396411]] |- | [[Kaagu (Urvaste kihelkond)|Kaagu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32194561|Q32194561]] |- | [[Kaalepi pelgupaik]] | | [[linnamägi]] | [[Järva vald]] | [[:d:Q20888538|Q20888538]] |- | [[Kaali (Karksi)|Kaali]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25522887|Q25522887]] |- | [[Kaansoo-Ojaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395579|Q61395579]] |- | [[Kaapre]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395580|Q61395580]] |- | [[Kaapsuu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32194572|Q32194572]] |- | [[Kaara]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395863|Q61395863]] |- | [[Kaari]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394855|Q61394855]] |- | [[Kaarli (Koeru)]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12365929|Q12365929]] |- | [[Kaarlimõisa (Põltsamaa)|Kaarlimõisa]] | | [[paikkond]] | [[Põltsamaa vald]] | [[:d:Q61400137|Q61400137]] |- | [[Kaarma maalinn]] | | [[linnamägi]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q14954932|Q14954932]] |- | [[Kaarma-Tagaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395069|Q61395069]] |- | [[Kaarmise asundus]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394511|Q61394511]] |- | [[Kaasiksoo küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395068|Q61395068]] |- | [[Kaasiku (Jõgeva)|Kaasiku (Torma)]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q14954933|Q14954933]] |- | [[Kaasikutaguse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394640|Q61394640]] |- | [[Kaasmaru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61397492|Q61397492]] |- | [[Kaatvere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61392006|Q61392006]] |- | [[Kabeli (Kullamaa kihelkond)|Kabeli]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16409018|Q16409018]] |- | [[Kadakaotsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394740|Q61394740]] |- | [[Kadjaste-Lõuna]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395583|Q61395583]] |- | [[Kadjaste-Põhja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395586|Q61395586]] |- | [[Kadrina (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kadrina]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65258987|Q65258987]] |- | [[Kaersoo]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394741|Q61394741]] |- | [[Kaessoo]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395587|Q61395587]] |- | [[Kaevandiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396118|Q61396118]] |- | [[Kahromõtsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396412|Q61396412]] |- | [[Kahrumäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396416|Q61396416]] |- | [[Kahrusuu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396419|Q61396419]] |- | [[Kaiemäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394550|Q61394550]] |- | [[Kaiesoo]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394745|Q61394745]] |- | [[Kaitu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395007|Q61395007]] |- | [[Kaivere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q124289768|Q124289768]] |- | [[Kakulaane]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395929|Q61395929]] |- | [[Kalana linnamägi]] | linnamägi Jõgevamaal | [[linnamägi]] | [[Põltsamaa vald]] | [[:d:Q14954951|Q14954951]] |- | [[Kaldasaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394685|Q61394685]] |- | [[Kalevi-Liiva]] | | [[paikkond]] | [[Jõelähtme vald]] | [[:d:Q321127|Q321127]] |- | [[Kalina soolinnus]] | | [[linnamägi]] | [[Alutaguse vald]] | [[:d:Q18944256|Q18944256]] |- | [[Kalinini rajoon (Tallinn)]] | | ''[[:d:Q4286337|linnarajoon]]'' | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q3344366|Q3344366]] |- | [[Kallavere (Maardu)|Kallavere]] | | [[linnaosa]] | | [[:d:Q31280031|Q31280031]] |- | [[Kalli (Võrumaa)|Kalli]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206145|Q32206145]] |- | [[Kalmeistri]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65263086|Q65263086]] |- | [[Kalmetu]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q42888863|Q42888863]] |- | [[Kamarapera]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396117|Q61396117]] |- | [[Kanaküla (Puka)|Kanaküla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280073|Q31280073]] |- | [[Kanamõtsa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192457|Q32192457]] |- | [[Kanariku (Põlvamaa)|Kanariku]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põlva kihelkond]] | [[:d:Q32192469|Q32192469]] |- | [[Kangla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394747|Q61394747]] |- | [[Kangusti]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394749|Q61394749]] |- | [[Kannuka]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12366307|Q12366307]] |- | ''[[:d:Q126810702|Kannuka]]'' | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q126810702|Q126810702]] |- | [[Kannussaarõ]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396493|Q61396493]] |- | [[Kantküla (Aravete)|Kantküla]] | endine küla Eestis | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q123965415|Q123965415]] |- | [[Kantreküla]] | | [[linnaosa]] | | [[:d:Q16409548|Q16409548]] |- | [[Kantsimäe linnusease]] | | [[linnamägi]] | [[Märjamaa vald]] | [[:d:Q20530947|Q20530947]] |- | [[Kaomäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394584|Q61394584]] |- | [[Kapri]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395026|Q61395026]] |- | [[Kapsaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394530|Q61394530]] |- | [[Kar'adsimäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396491|Q61396491]] |- | [[Karitsa Juprimägi]] | | [[linnamägi]] | [[Vinni vald]] | [[:d:Q20531020|Q20531020]] |- | [[Karitsa-Saueaugu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395070|Q61395070]] |- | [[Karuga]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395589|Q61395589]] |- | [[Karuküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395590|Q61395590]] |- | [[Karula asulakoht]] | asulakoht Valgamaal | [[asulakoht]] | [[Valga vald]] | [[:d:Q51540459|Q51540459]] |- | [[Karula linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Valga vald]] | [[:d:Q18623847|Q18623847]] |- | [[Karuli]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396120|Q61396120]] |- | [[Karulõpe]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65264500|Q65264500]] |- | [[Karusmaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395773|Q61395773]] |- | [[Karutiigi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395079|Q61395079]] |- | [[Karuvälja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395078|Q61395078]] |- | [[Kaseküla (Tartumaa)|Kaseküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394579|Q61394579]] |- | [[Kaseküla asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Lääneranna vald]] | [[:d:Q42888553|Q42888553]] |- | [[Kasevere]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272592|Q31272592]] |- | [[Kassinurme linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Jõgeva vald]] | [[:d:Q12366573|Q12366573]] |- | [[Kaste küla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25518498|Q25518498]] |- | [[Kasvandiku]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31271907|Q31271907]] |- | [[Kaugemäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394750|Q61394750]] |- | [[Kauksi linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Põlva vald]] | [[:d:Q18623849|Q18623849]] |- | [[Kautla]] | | [[paikkond]] | | [[:d:Q18624892|Q18624892]] |- | [[Kavaku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396124|Q61396124]] |- | [[Kavasoo küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65255084|Q65255084]] |- | [[Keava II linnamägi]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q12366688|Q12366688]] |- | [[Keava linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Kehtna vald]] | [[:d:Q14954971|Q14954971]] |- | [[Keblaste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395592|Q61395592]] |- | [[Keblaste Taramägi]] | | [[linnamägi]] | [[Lääneranna vald]] | [[:d:Q20531109|Q20531109]] |- | [[Keedika linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Lääne-Nigula vald]] | [[:d:Q18623850|Q18623850]] |- | [[Keerdi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395932|Q61395932]] |- | [[Keika]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394955|Q61394955]] |- | [[Keila küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q20531132|Q20531132]] |- | ''[[:d:Q139254866|Keila-Joa puhkeküla]]'' | endine puhkekompleks Harjumaal | [[tarastatud kogukond]] | [[Lääne-Harju vald]] | [[:d:Q139254866|Q139254866]] |- | [[Keisri]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395933|Q61395933]] |- | [[Keldrimäe asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Märjamaa vald]] | [[:d:Q25509312|Q25509312]] |- | [[Kellä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206526|Q32206526]] |- | [[Kelmikülä]] | | [[paikkond]] | [[Põlva vald]] | [[:d:Q14743595|Q14743595]] |- | [[Kemba (Jõgeva)|Kemba]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Vaimastvere vald]] | [[:d:Q12366792|Q12366792]] |- | [[Kerekunnu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396499|Q61396499]] |- | [[Kergu-Mäeküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395597|Q61395597]] |- | [[Kerkaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395864|Q61395864]] |- | ''[[:d:Q53865823|Kerstenhof concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q53865823|Q53865823]] |- | ''[[:d:Q45535491|Kerstowa concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q45535491|Q45535491]] |- | [[Kesk-Nedsäjä]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395495|Q61395495]] |- | [[Kesklinn (Viljandi)|Kesklinn]] | | [[linnaosa]] | | [[:d:Q16410129|Q16410129]] |- | [[Kibru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394753|Q61394753]] |- | [[Kihelkonna maalinn]] | | [[maalinn]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q12366917|Q12366917]] |- | [[Kihli]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394956|Q61394956]] |- | [[Kiige]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394856|Q61394856]] |- | [[Kiigumõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394476|Q61394476]] |- | [[Kiiliküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395025|Q61395025]] |- | [[Kiiluküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394421|Q61394421]] |- | [[Kiimagu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396509|Q61396509]] |- | [[Kiimariigi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192493|Q32192493]] |- | [[Kiisi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394835|Q61394835]] |- | [[Kikepõhja]] | | [[paikkond]] | [[Saarde vald]] | [[:d:Q61394675|Q61394675]] |- | [[Kikri]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396512|Q61396512]] |- | [[Kiksvere]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Järva vald]] | [[:d:Q61394626|Q61394626]] |- | [[Kilbavere]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12366964|Q12366964]] |- | [[Kilvagu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396510|Q61396510]] |- | [[Kimaru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395774|Q61395774]] |- | [[Kimbalu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394756|Q61394756]] |- | [[Kindsi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192515|Q32192515]] |- | [[Kirbla asulakoht]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]'' | | [[:d:Q25509332|Q25509332]] |- | [[Kirikuküla (Jõgeva)|Kirikuküla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Laiuse kihelkond]] | [[:d:Q12367021|Q12367021]] |- | [[Kirikuküla (Vinni)|Kirikuküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394474|Q61394474]] |- | [[Kirikuküla (Vaivara)|Kirikuküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q97219889|Q97219889]] |- | [[Kirikumõisa (Pärsti)|Kirikumõisa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280074|Q31280074]] |- | [[Kirimäe (Kose)]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12367031|Q12367031]] |- | [[Kiritse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18624913|Q18624913]] |- | [[Kirivere (Torma)]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q14954991|Q14954991]] |- | [[Kirmi]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395942|Q61395942]] |- | [[Kirnu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396125|Q61396125]] |- | [[Kissa (Simuna)|Kissa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16410523|Q16410523]] |- | [[Kito]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65255966|Q65255966]] |- | [[Kitse (paikkond)|Kitse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Kanepi vald]] | [[:d:Q6418328|Q6418328]] |- | [[Kitsõruusuu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192524|Q32192524]] |- | [[Kiumamõisa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192535|Q32192535]] |- | [[Kivestü]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395498|Q61395498]] |- | [[Kivijärve (Põlvamaa)|Kivijärve]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192546|Q32192546]] |- | [[Kivikülä (Mooste vald)|Kivikülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põlva kihelkond]] | [[:d:Q32192556|Q32192556]] |- | [[Kivikülä (Kanepi vald)|Kivikülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206534|Q32206534]] |- | [[Kivilaane]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394681|Q61394681]] |- | ''[[:d:Q47515588|Kivioli concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q47515588|Q47515588]] |- | [[Kivirehe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272755|Q31272755]] |- | [[Kivisaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] | [[:d:Q31272523|Q31272523]] |- | [[Klaanemaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25517641|Q25517641]] |- | [[Kloodi Pahnimägi]] | linnamägi Lääne-Virumaal | [[linnamägi]] | [[Rakvere vald]] | [[:d:Q15651161|Q15651161]] |- | [[Klooga koonduslaager]] | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q693998|Q693998]] |- | [[Kloostri-Metslõugu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394735|Q61394735]] |- | [[Kobinsaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396146|Q61396146]] |- | [[Kodara]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395596|Q61395596]] |- | [[Kodila-Uusküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395776|Q61395776]] |- | [[Kodru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394958|Q61394958]] |- | [[Koera]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396147|Q61396147]] |- | [[Koguli]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396148|Q61396148]] |- | [[Kohtu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395939|Q61395939]] |- | [[Koiduaru]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31271919|Q31271919]] |- | [[Koigi (Haljala)|Koigi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280083|Q31280083]] |- | [[Koila linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Viru-Nigula vald]] | [[:d:Q15631375|Q15631375]] |- | [[Koive]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395943|Q61395943]] |- | [[Kokavälja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394857|Q61394857]] |- | [[Kol'o (Meeksi vald)|Kol'o]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206433|Q32206433]] |- | [[Kolgametsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394861|Q61394861]] |- | [[Kolovere (Põlva maakond)|Kolovere]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206542|Q32206542]] |- | [[Kolu-Rae]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394976|Q61394976]] |- | [[Koluotsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394697|Q61394697]] |- | [[Kommi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395081|Q61395081]] |- | [[Komu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394704|Q61394704]] |- | [[Kondi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395598|Q61395598]] |- | [[Kongla linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Viru-Nigula vald]] | [[:d:Q20529041|Q20529041]] |- | [[Konnaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394865|Q61394865]] |- | [[Konnukülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206029|Q32206029]] |- | [[Konnuvere]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206038|Q32206038]] |- | [[Konuvere linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Märjamaa vald]] | [[:d:Q12367393|Q12367393]] |- | [[Koolitarõ]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Põlva vald]] | [[:d:Q32190830|Q32190830]] |- | [[Koora]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394661|Q61394661]] |- | [[Koorküla Valgjärve järveasula]] | asulakoht Valgamaal | [[asulakoht]] | [[Tõrva vald]] | [[:d:Q116739412|Q116739412]] |- | [[Koosi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395946|Q61395946]] |- | [[Kooskora]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395509|Q61395509]] |- | ''[[:d:Q61394759|Koplimetsa]]'' | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394759|Q61394759]] |- | [[Koplimetsa (Kadrina)|Koplimetsa]] | Eesti endine küla, Kadrina kihelkond | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q124155760|Q124155760]] |- | [[Korbi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395866|Q61395866]] |- | [[Korgõmäe]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272759|Q31272759]] |- | [[Korgõperve]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396515|Q61396515]] |- | [[Koriste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395949|Q61395949]] |- | [[Koroli]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192568|Q32192568]] |- | [[Kose-Risti]] | | [[paikkond]] | [[Kose vald]] | [[:d:Q25518685|Q25518685]] |- | [[Kosenõmme]] | Aegviidu aleviosa | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q124289783|Q124289783]] |- | [[Kotelnika]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65255994|Q65255994]] |- | [[Kotelniki (Eesti)|Kotelniki]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65255999|Q65255999]] |- | [[Koti (Kõlleste vald)|Koti]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192582|Q32192582]] |- | [[Kotsama]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396151|Q61396151]] |- | [[Kovali]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396153|Q61396153]] |- | [[Kriska]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395089|Q61395089]] |- | [[Krivasoo küla]] | endine küla Eesti Ingeris | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12031515|Q12031515]] |- | [[Kroodi]] | | [[linnaosa]] | | [[:d:Q16411518|Q16411518]] |- | [[Kropkuva]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256007|Q65256007]] |- | [[Krulli kvartal]] | | [[Elurajoon|elamupiirkond]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q135653607|Q135653607]] |- | [[Kruuda]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396518|Q61396518]] |- | [[Kruusiaugu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395088|Q61395088]] |- | [[Kruusimäe]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25518769|Q25518769]] |- | [[Kruuta]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32190820|Q32190820]] |- | [[Kubja]] | | [[linnaosa]] | | [[:d:Q61388542|Q61388542]] |- | [[Kubuvälja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394866|Q61394866]] |- | [[Kudu küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q111736109|Q111736109]] |- | [[Kuigatsi linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Otepää vald]] | [[:d:Q18623859|Q18623859]] |- | [[Kuijõemõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395018|Q61395018]] |- | [[Kuijõevalla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395019|Q61395019]] |- | [[Kuivakaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395080|Q61395080]] |- | [[Kuksi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396156|Q61396156]] |- | [[Kulani]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18627319|Q18627319]] |- | [[Kulbilohu]] | Elva asum | ''[[:d:Q113457214|Elva asum]]''<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Elva vald]] | [[:d:Q31272178|Q31272178]] |- | [[Kulgu küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272098|Q31272098]] |- | [[Kulina-Puka]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395084|Q61395084]] |- | [[Kuljusmõtsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396531|Q61396531]] |- | [[Kullamaa linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Lääne-Nigula vald]] | [[:d:Q43633864|Q43633864]] |- | [[Kullamäe asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Kastre vald]] | [[:d:Q31276982|Q31276982]] |- | [[Kullavere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394868|Q61394868]] |- | [[Kullissaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394867|Q61394867]] |- | [[Kulmuvere]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31274077|Q31274077]] |- | [[Kunda Lammasmägi]] | | [[asulakoht]] | [[Viru-Nigula vald]] | [[:d:Q12367741|Q12367741]] |- | [[Kundru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396157|Q61396157]] |- | [[Kundrussaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394873|Q61394873]] |- | [[Kupna]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395090|Q61395090]] |- | [[Kureküla linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Räpina vald]] | [[:d:Q18623862|Q18623862]] |- | ''[[:d:Q45535941|Kuremäe concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q45535941|Q45535941]] |- | [[Kuremäe klooster]] | klooster Ida-Virumaal | ''[[:d:Q11784935|eastern orthodox monastery]]''<br/>[[klooster]] | [[Alutaguse vald]] | [[:d:Q1793036|Q1793036]] |- | [[Kurese ringvall-linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Lääneranna vald]] | [[:d:Q20529370|Q20529370]] |- | [[Kurge]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272181|Q31272181]] |- | [[Kurgelaane]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396158|Q61396158]] |- | [[Kurgema]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395027|Q61395027]] |- | [[Kurgvere]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31274095|Q31274095]] |- | [[Kurikse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395775|Q61395775]] |- | [[Kurista linnamägi]] | linnamägi Jõgevamaal | [[linnamägi]] | [[Jõgeva vald]] | [[:d:Q18623864|Q18623864]] |- | [[Kuristiku küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394424|Q61394424]] |- | [[Kurme]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395092|Q61395092]] |- | [[Kurukse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61392003|Q61392003]] |- | [[Kuruski]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192593|Q32192593]] |- | [[Kurõ (Kõlleste vald)|Kurõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192606|Q32192606]] |- | [[Kurõkülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206273|Q32206273]] |- | [[Kuski]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395952|Q61395952]] |- | [[Kutja]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Saarde vald]] | [[:d:Q61394682|Q61394682]] |- | [[Kuuda (Märjamaa kihelkond)|Kuuda]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280066|Q31280066]] |- | [[Kuudra]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192617|Q32192617]] |- | [[Kuuendiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394662|Q61394662]] |- | [[Kuuksi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206279|Q32206279]] |- | [[Kuundra]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395030|Q61395030]] |- | [[Kuusalu Pajulinn]] | | [[linnamägi]] | [[Kuusalu vald]] | [[:d:Q12367906|Q12367906]] |- | ''[[:d:Q20529463|Kvissental]]'' | | ''[[:d:Q1669338|Ortslage]]'' | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q20529463|Q20529463]] |- | [[Kägari]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395873|Q61395873]] |- | [[Käginurme]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12367937|Q12367937]] |- | [[Kägiste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395606|Q61395606]] |- | [[Käki]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396166|Q61396166]] |- | [[Kämbla]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Kose vald]] | [[:d:Q25510014|Q25510014]] |- | [[Käravete-Aruküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394705|Q61394705]] |- | [[Kärba]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394877|Q61394877]] |- | [[Kärekonna (Vaivara)|Kärekonna]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q97220115|Q97220115]] |- | [[Kärgandi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395874|Q61395874]] |- | [[Kärgiste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396168|Q61396168]] |- | [[Kärivere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395783|Q61395783]] |- | [[Kärje]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395099|Q61395099]] |- | [[Kärkna klooster]] | | [[klooster]]<br/>''[[:d:Q160742|abtkond]]''<br/>''[[:d:Q2742167|religious community]]'' | [[Tartu vald]] | [[:d:Q1758279|Q1758279]] |- | [[Kärla Lihulinn]] | | [[maalinn]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q12367971|Q12367971]] |- | [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] | | [[linnaosa]] | | [[:d:Q31280452|Q31280452]] |- | [[Kärsama]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395782|Q61395782]] |- | [[Käsna]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395784|Q61395784]] |- | [[Kääbaste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395101|Q61395101]] |- | [[Käända]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272182|Q31272182]] |- | [[Kääpa asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Võru vald]] | [[:d:Q16408881|Q16408881]] |- | [[Kõdeküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395093|Q61395093]] |- | [[Kõksi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272183|Q31272183]] |- | [[Kõlleste]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206660|Q32206660]] |- | [[Kõlluste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395865|Q61395865]] |- | [[Kõltsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394974|Q61394974]] |- | [[Kõlu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q124256727|Q124256727]] |- | [[Kõnnu asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q16408943|Q16408943]] |- | [[Kõrbse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395098|Q61395098]] |- | [[Kõressoo]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q42901056|Q42901056]] |- | [[Kõrevere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395600|Q61395600]] |- | [[Kõrgema]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395028|Q61395028]] |- | [[Kõrgeoja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396160|Q61396160]] |- | [[Kõrista]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192629|Q32192629]] |- | [[Kõrista linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Kanepi vald]] | [[:d:Q20529562|Q20529562]] |- | [[Kõrreküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395601|Q61395601]] |- | [[Kõrveküla (Paasvere)|Kõrveküla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280079|Q31280079]] |- | [[Kõrvesilla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395870|Q61395870]] |- | [[Kõrveveski]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Anija vald]] | [[:d:Q31272712|Q31272712]] |- | [[Kõrvõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206288|Q32206288]] |- | [[Kõssa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396163|Q61396163]] |- | [[Kõõru linnamägi]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q25512528|Q25512528]] |- | [[Kübenü]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396167|Q61396167]] |- | [[Kükä]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206442|Q32206442]] |- | [[Priisle küla|küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394435|Q61394435]] |- | [[Väo küla|küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61398348|Q61398348]] |- | [[Külge]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395608|Q61395608]] |- | [[Künnametsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395609|Q61395609]] |- | [[Künnapõhja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272410|Q31272410]] |- | [[Küpsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395610|Q61395610]] |- | [[Kürsä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206299|Q32206299]] |- | [[Kütimetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394878|Q61394878]] |- | [[Küttejõu]] | | [[asum]] | [[Lüganuse vald]] | [[:d:Q16409125|Q16409125]] |- | [[Küüravälja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394569|Q61394569]] |- | [[Laadrevälja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394761|Q61394761]] |- | [[Laagiste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395953|Q61395953]] |- | [[Laaksaarõ]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206449|Q32206449]] |- | [[Laane (Simuna)|Laane]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16412585|Q16412585]] |- | [[Laane (Rasina)|Laane]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280036|Q31280036]] |- | [[Laanemõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395102|Q61395102]] |- | [[Laanõ (Räpina vald)|Laanõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206308|Q32206308]] |- | [[Laanõ (Tartumaa)|Laanõ]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206458|Q32206458]] |- | [[Laasna]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395613|Q61395613]] |- | [[Laastiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394880|Q61394880]] |- | [[Labassaarõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192660|Q32192660]] |- | [[Laekvere-Aru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395103|Q61395103]] |- | [[Laelatu]] | | [[paikkond]] | [[Lääneranna vald]] | [[:d:Q16413364|Q16413364]] |- | [[Laeva (Pilistvere)|Laeva]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394479|Q61394479]] |- | [[Lagedi (Lohusuu)]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12368187|Q12368187]] |- | ''[[:d:Q47515924|Lagedi concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q47515924|Q47515924]] |- | [[Lageduse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396170|Q61396170]] |- | [[Lagesöödi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394760|Q61394760]] |- | [[Lahokülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32190653|Q32190653]] |- | [[Laiamäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395107|Q61395107]] |- | [[Laikma]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395785|Q61395785]] |- | [[Laisari]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395787|Q61395787]] |- | [[Lakevainu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394585|Q61394585]] |- | [[Lakiküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396173|Q61396173]] |- | [[Laksi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395956|Q61395956]] |- | [[Lammassaarõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192673|Q32192673]] |- | [[Lapiotsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12368289|Q12368289]] |- | [[Lasnama]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395837|Q61395837]] |- | [[Lasputre]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394966|Q61394966]] |- | [[Lauavabriku]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206046|Q32206046]] |- | [[Lauri (Sõmerpalu vald)|Lauri]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32194583|Q32194583]] |- | [[Lea küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394665|Q61394665]] |- | [[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16412697|Q16412697]] |- | [[Leedi (Kaiu)|Leedi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280019|Q31280019]] |- | [[Leelaste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395618|Q61395618]] |- | [[Leesiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395958|Q61395958]] |- | [[Leetsaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395616|Q61395616]] |- | [[Leetsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61397495|Q61397495]] |- | [[Lehese]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395499|Q61395499]] |- | [[Lehmja (Keila kihelkond)|Lehmja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394541|Q61394541]] |- | [[Lehmja asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Rae vald]] | [[:d:Q16409753|Q16409753]] |- | [[Lehtmetsa (Jõgeva)|Lehtmetsa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280445|Q31280445]] |- | [[Leibüsmäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396538|Q61396538]] |- | [[Leisimõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396176|Q61396176]] |- | [[Leivaste]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12368485|Q12368485]] |- | [[Lembra]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395620|Q61395620]] |- | [[Lenderma]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394764|Q61394764]] |- | [[Lenini rajoon]] | | ''[[:d:Q4286337|linnarajoon]]'' | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q12368546|Q12368546]] |- | [[Leo (Virumaa)|Leo]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395109|Q61395109]] |- | [[Leole linnus]] | linnus Sakala muinasmaakonna põhjaosas | [[linnamägi]] | | [[:d:Q20529976|Q20529976]] |- | [[Lepakose]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396177|Q61396177]] |- | [[Lepaspea]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395619|Q61395619]] |- | [[Lepikeste]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206317|Q32206317]] |- | [[Lepiku (Põlvamaa)|Lepiku]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206483|Q32206483]] |- | [[Leppik]] | endine küla Eestis | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16409953|Q16409953]] |- | [[Lepä (Põlva vald)|Lepä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põlva kihelkond]] | [[:d:Q32192686|Q32192686]] |- | [[Lessu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16409972|Q16409972]] |- | [[Libadu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61397488|Q61397488]] |- | [[Lihnutsi kants]] | | [[linnamägi]] | [[Lääneranna vald]] | [[:d:Q25506142|Q25506142]] |- | [[Lihu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394607|Q61394607]] |- | [[Lihula klooster]] | | [[klooster]]<br/>''[[:d:Q2742167|religious community]]'' | [[Lääneranna vald]] | [[:d:Q12368699|Q12368699]] |- | [[Liiduri]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395111|Q61395111]] |- | [[Liineküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395112|Q61395112]] |- | ''[[:d:Q139501269|Liinumägi]]'' | linnamägi Valgamaal Rebasemõisa külas | [[linnamägi]] | [[Valga vald]] | [[:d:Q139501269|Q139501269]] |- | [[Liismiti]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206550|Q32206550]] |- | [[Liitva (küla)|Liitva]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192697|Q32192697]] |- | [[Liitva]] | | [[linnaosa]] | | [[:d:Q61389329|Q61389329]] |- | ''[[:d:Q23888965|Liiva]]'' | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Kuressaare kreis]] | [[:d:Q23888965|Q23888965]] |- | [[Liivakülä|Liiva-Laosina]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256033|Q65256033]] |- | [[Liivaaugu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394766|Q61394766]] |- | [[Liivaku (Võrumaa)|Liivaku]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206056|Q32206056]] |- | [[Liivausse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396178|Q61396178]] |- | [[Lille (Tallinn)|Lille]] | | [[paikkond]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q20530102|Q20530102]] |- | [[Lillimõisa (Sõmerpalu vald)|Lillimõisa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32194606|Q32194606]] |- | [[Melliste Lingutusmägi|Lingutusmägi]] | | [[linnamägi]] | [[Kastre vald]] | [[:d:Q50424609|Q50424609]] |- | [[Linnama]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395625|Q61395625]] |- | [[Linnamaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395626|Q61395626]] |- | [[Linnutaja linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Mustvee vald]] | [[:d:Q16410247|Q16410247]] |- | [[Lipa linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Rapla vald]] | [[:d:Q12368879|Q12368879]] |- | [[Lippoja]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]'' | | [[:d:Q16410309|Q16410309]] |- | [[Litsemaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394563|Q61394563]] |- | [[Lituvere]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272711|Q31272711]] |- | [[Liutsalu]] | küla Järvamaal, ajalooliselt Kurisoo mõisa alal | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394965|Q61394965]] |- | [[Lobinaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396179|Q61396179]] |- | [[Lobjaku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395875|Q61395875]] |- | [[Lohala]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394959|Q61394959]] |- | [[Lohu II linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Kohila vald]] | [[:d:Q16412860|Q16412860]] |- | [[Lohu Jaanilinn]] | linnamägi Raplamaal | [[linnamägi]] | [[Kohila vald]] | [[:d:Q16410356|Q16410356]] |- | [[Loigu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395628|Q61395628]] |- | [[Loko (Kanepi vald)|Loko]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206559|Q32206559]] |- | [[Loku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394879|Q61394879]] |- | [[Lokuta (Räpina)|Lokuta]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206325|Q32206325]] |- | [[Looküla (Keila kihelkond)|Looküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394521|Q61394521]] |- | [[Loona asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q25509334|Q25509334]] |- | [[Lopsu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395959|Q61395959]] |- | [[Lossina]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395502|Q61395502]] |- | [[Luhamaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Setomaa vald]] | [[:d:Q1282905|Q1282905]] |- | [[Luhavahi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396185|Q61396185]] |- | [[Luhte linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Võru vald]] | [[:d:Q18623874|Q18623874]] |- | [[Luhtu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206065|Q32206065]] |- | [[Luigaste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395504|Q61395504]] |- | [[Lukatsi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192709|Q32192709]] |- | [[Luksi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18627320|Q18627320]] |- | [[Lullikatku]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q14743269|Q14743269]] |- | [[Lullu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395505|Q61395505]] |- | [[Lustimäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395114|Q61395114]] |- | ''[[:d:Q138678414|Lutheri kvartal]]'' | | [[asum]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q138678414|Q138678414]] |- | [[Lutsu (Kanepi vald)|Lutsu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206568|Q32206568]] |- | [[Lämba]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396188|Q61396188]] |- | [[Lääniste linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Kastre vald]] | [[:d:Q12369219|Q12369219]] |- | [[Lääpä]] | endine küla Petserimaal | [[asula]] | | [[:d:Q65258310|Q65258310]] |- | [[Lõhavere linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Põhja-Sakala vald]] | [[:d:Q12369226|Q12369226]] |- | [[Lõhmuslaane]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395631|Q61395631]] |- | [[Lõimemägi]] | | [[linnamägi]] | [[Tori vald]] | [[:d:Q18623876|Q18623876]] |- | [[Lõimetsa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12369232|Q12369232]] |- | [[Lõmmelu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395795|Q61395795]] |- | [[Lõusa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16413381|Q16413381]] |- | [[Lõuta]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395118|Q61395118]] |- | [[Lõõba]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395629|Q61395629]] |- | [[Löövi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396187|Q61396187]] |- | [[Lüüdi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395963|Q61395963]] |- | [[Lüüsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395878|Q61395878]] |- | [[Lüüsi (Põlva kihelkond)|Lüüsi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32190853|Q32190853]] |- | [[Maarja (Kernu)|Maarja]] | endine küla Saue valla territooriumil | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280076|Q31280076]] |- | [[Maarjamõisa (Aravete)|Maarjamõisa]] | asum Aravete alevikus | [[paikkond]]<br/>[[asum]] | | [[:d:Q31273124|Q31273124]] |- | [[Madisemägi]] | kiviaegne asulakoht Jõgevamaal | [[linnamägi]] | [[Põltsamaa vald]] | [[:d:Q130519592|Q130519592]] |- | [[Madsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395967|Q61395967]] |- | [[Maheda]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395119|Q61395119]] |- | [[Maianpata linnus]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q25507284|Q25507284]] |- | [[Maidemaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395794|Q61395794]] |- | [[Maimsaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396191|Q61396191]] |- | [[Maiste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396190|Q61396190]] |- | [[Makita Kabelimägi]] | | [[linnamägi]]<br/>''[[:d:Q21751045|endine kalmistu]]'' | [[Otepää vald]] | [[:d:Q20530668|Q20530668]] |- | [[Mamastõ-Mõtsanuka]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192719|Q32192719]] |- | ''[[:d:Q138750354|Manufaktuuri kvartal]]'' | | [[Elurajoon|elamupiirkond]]<br/>[[asum]]<br/>''[[:d:Q1441983|redevelopment]]'' | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q138750354|Q138750354]] |- | [[Mariküla (Simuna)|Mariküla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16412673|Q16412673]] |- | [[Marimetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12369794|Q12369794]] |- | [[Masaku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396196|Q61396196]] |- | [[Matimäe]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206155|Q32206155]] |- | [[Matsimurru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395792|Q61395792]] |- | [[Matsisaare]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12370018|Q12370018]] |- | [[Matsita]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395636|Q61395636]] |- | [[Matu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12370030|Q12370030]] |- | [[Meeldemäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396533|Q61396533]] |- | [[Meema]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395965|Q61395965]] |- | [[Mehka]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206073|Q32206073]] |- | [[Meltssaarõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32190865|Q32190865]] |- | [[Merja linnamägi|Merjamäe linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Järva vald]] | [[:d:Q12370184|Q12370184]] |- | [[Mets-Torila]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395881|Q61395881]] |- | [[Metsa (Ikla)|Metsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61393301|Q61393301]] |- | [[Metsaküla (Jõgeva)|Metsaküla]] | endine küla Jõgeva vallas | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q14955158|Q14955158]] |- | [[Metsaküla (Simuna)|Metsaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16411590|Q16411590]] |- | [[Metsanurga (Koeru kihelkond)|Metsanurga]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280023|Q31280023]] |- | [[Metsanurga (Mustvee)|Metsanurga]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Mustvee vald]] | [[:d:Q61394669|Q61394669]] |- | [[Metsari]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394542|Q61394542]] |- | [[Metsavahi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395121|Q61395121]] |- | [[Metsküla (Noarootsi kihelkond)|Metsküla]] | endine Eesti küla Noarootsi kihelkonnas | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18450083|Q18450083]] |- | [[Metsküla (Vaivara)|Metsküla]] | endine küla Ida-Virumaal tänapäevase Peeterristi küla alal | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25523034|Q25523034]] |- | [[Metspere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395124|Q61395124]] |- | [[Miilimaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394769|Q61394769]] |- | [[Mike]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16411763|Q16411763]] |- | [[Morosuu-Tsäpsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396535|Q61396535]] |- | [[Mudajõe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272706|Q31272706]] |- | [[Mudsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395882|Q61395882]] |- | [[Mulgi (Halliste kihelkond)|Mulgi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394497|Q61394497]] |- | [[Mullutu-Parila]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395843|Q61395843]] |- | [[Mummassaare]] | | [[paikkond]] | [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] | [[:d:Q12370544|Q12370544]] |- | [[Murikatsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65259221|Q65259221]] |- | [[Muriku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394964|Q61394964]] |- | [[Murra]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32194617|Q32194617]] |- | [[Mustajõe (Vaivara)|Mustajõe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280060|Q31280060]] |- | [[Muta]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394883|Q61394883]] |- | [[Mutiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395514|Q61395514]] |- | [[Muuga aedlinn]] | | [[Elurajoon|elamupiirkond]]<br/>[[linnaosa]] | ''[[:d:Q23890524|Maardu linn]]'' | [[:d:Q12370610|Q12370610]] |- | [[Muuga-Aruküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395123|Q61395123]] |- | [[Muuga-Metsaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395128|Q61395128]] |- | [[Muuksi linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Kuusalu vald]] | [[:d:Q14955324|Q14955324]] |- | [[Mädara linnamägi|Mädara linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | [[:d:Q12370647|Q12370647]] |- | [[Mäe-Hanikase]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395513|Q61395513]] |- | [[Mäe-Häätarõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192731|Q32192731]] |- | [[Mäe-Murati]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q15260559|Q15260559]] |- | [[Mäekülä (Kanepi vald)|Mäekülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206585|Q32206585]] |- | [[Mäenda]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394888|Q61394888]] |- | [[Mäeotsa linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Kadrina vald]] | [[:d:Q18623890|Q18623890]] |- | [[Mäeranna]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394771|Q61394771]] |- | [[Mäessä]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256139|Q65256139]] |- | [[Mägide]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395134|Q61395134]] |- | [[Mägiküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395133|Q61395133]] |- | [[Mägise-Olukvere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394886|Q61394886]] |- | [[Mägisevälja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394889|Q61394889]] |- | [[Mähküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396198|Q61396198]] |- | [[Mäkaste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394891|Q61394891]] |- | [[Mändla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394433|Q61394433]] |- | [[Mäni]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32190807|Q32190807]] |- | [[Männimäe]] | | [[linnaosa]] | | [[:d:Q12370693|Q12370693]] |- | [[Männisalu (Väike-Maarja)|Männisalu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25522457|Q25522457]] |- | [[Mäo (Türi)|Mäo]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394652|Q61394652]] |- | [[Märdi linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Otepää vald]] | [[:d:Q25512534|Q25512534]] |- | [[Mätliku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394692|Q61394692]] |- | [[Määrasmaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395796|Q61395796]] |- | [[Määraste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396200|Q61396200]] |- | [[Määri-Sagadiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395140|Q61395140]] |- | [[Määrissoo]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394591|Q61394591]] |- | [[Määrästü]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192743|Q32192743]] |- | [[Mõhku]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272450|Q31272450]] |- | [[Mõisaaseme (Kose)|Mõisaaseme]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q124289774|Q124289774]] |- | [[Mõisaküla (Jõgeva)|Mõisaküla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280447|Q31280447]] |- | [[Mõisamaa (Torma)]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q14955111|Q14955111]] |- | [[Mõisataguse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395793|Q61395793]] |- | [[Mõislõpe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395131|Q61395131]] |- | [[Mõlgamäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396541|Q61396541]] |- | [[Mõndsi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206575|Q32206575]] |- | [[Mõnnaku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394986|Q61394986]] |- | [[Mõrgi linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Võru vald]] | [[:d:Q18623888|Q18623888]] |- | [[Mõrtsuka]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61388851|Q61388851]] |- | [[Mõtsakülä]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396549|Q61396549]] |- | [[Münniku]] | oli küla Pärnumaal, kaotati 1977, mil see liideti Lodja külaga | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Saarde kihelkond]] | [[:d:Q61395635|Q61395635]] |- | [[Naadi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396551|Q61396551]] |- | [[Naadimõtsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Põlva vald]] | [[:d:Q32192756|Q32192756]] |- | [[Naakamäe asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q16411972|Q16411972]] |- | [[Naanu linnamägi|Naanu linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Viljandi vald]] | [[:d:Q12370820|Q12370820]] |- | [[Naarismaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395637|Q61395637]] |- | [[Nabala-Nõmme]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394772|Q61394772]] |- | [[Nagala]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395138|Q61395138]] |- | [[Naha (Mõniste)|Naha]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32193050|Q32193050]] |- | [[Nahakülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206594|Q32206594]] |- | [[Nahkanuia]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272453|Q31272453]] |- | [[Nahkle]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396201|Q61396201]] |- | [[Nakatu]] | | [[paikkond]] | [[Valga vald]] | [[:d:Q6960358|Q6960358]] |- | [[Napsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396202|Q61396202]] |- | [[Napsu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395640|Q61395640]] |- | [[Napu|Napu (Albu)]] | | [[paikkond]] | | [[:d:Q12370861|Q12370861]] |- | ''[[:d:Q45479676|Narva concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q45479676|Q45479676]] |- | [[Narva Joaoru linnamägi]] | | [[linnamägi]] | ''[[:d:Q23890604|Narva linn]]'' | [[:d:Q18944282|Q18944282]] |- | [[Narva Püha Anna klooster]] | | [[klooster]]<br/>''[[:d:Q2742167|religious community]]'' | | [[:d:Q31277908|Q31277908]] |- | [[Nautsi (Pärnumaa)|Nautsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395641|Q61395641]] |- | [[Sadulamägi|Neeruti Sadulamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Kadrina vald]] | [[:d:Q18623892|Q18623892]] |- | ''[[:d:Q96395173|Neighbourhoods of Narva]]'' | | [[asum]] | ''[[:d:Q23890604|Narva linn]]'' | [[:d:Q96395173|Q96395173]] |- | [[Neitsiküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395647|Q61395647]] |- | [[Nelijärve]] | | [[paikkond]] | | [[:d:Q16412258|Q16412258]] |- | [[Nihu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395802|Q61395802]] |- | [[Niimiste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395645|Q61395645]] |- | [[Nilbi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395968|Q61395968]] |- | [[Ninametsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394833|Q61394833]] |- | [[Nirgu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394777|Q61394777]] |- | [[Nissi]] | | [[paikkond]] | | [[:d:Q3509159|Q3509159]] |- | [[Nisumäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395520|Q61395520]] |- | [[Nitso]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396561|Q61396561]] |- | [[Nizõ]] | endine küla Eesti Ingeris | [[küla]] | | [[:d:Q25519718|Q25519718]] |- | [[Noavere]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16412343|Q16412343]] |- | ''[[:d:Q75613489|Noblessneri sadamalinnak]]'' | elu- ja ärikvartal Tallinnas, Eesti | [[Elurajoon|elamupiirkond]]<br/>[[asum]]<br/>''[[:d:Q1441983|redevelopment]]'' | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q75613489|Q75613489]] |- | [[Nooska linnamägi]] | linnamägi Võru maakonnas | [[linnamägi]] | [[Võru vald]] | [[:d:Q50424604|Q50424604]] |- | [[Norrby (Noarootsi)|Norrby]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18625161|Q18625161]] |- | [[Nortsu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395143|Q61395143]] |- | [[Nudi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395885|Q61395885]] |- | [[Nuh'a]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396575|Q61396575]] |- | [[Nukelise]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12371191|Q12371191]] |- | [[Nurkse linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Vinni vald]] | [[:d:Q18623896|Q18623896]] |- | [[Nursipalu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396571|Q61396571]] |- | [[Nutru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396210|Q61396210]] |- | [[Nõmme linn|Nõmme]] | endine linn Harjumaal | [[asula]] | | [[:d:Q12041745|Q12041745]] |- | [[Nõmme (Simuna)|Nõmme]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16408646|Q16408646]] |- | [[Nõmmemõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394778|Q61394778]] |- | ''[[:d:Q56358233|Nõmmküla]]'' | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Noarootsi vald]] | [[:d:Q56358233|Q56358233]] |- | [[Nüpli (Kanepi vald)|Nüpli]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Kanepi vald]] | [[:d:Q32206602|Q32206602]] |- | [[Oandimägi]] | | [[linnamägi]] | [[Otepää vald]] | [[:d:Q20529874|Q20529874]] |- | [[Obriku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396209|Q61396209]] |- | [[Ohtu linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Lääne-Harju vald]] | [[:d:Q25508820|Q25508820]] |- | [[Ojaküla (Lihula)|Ojaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394469|Q61394469]] |- | [[Ojamäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395970|Q61395970]] |- | [[Olgaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395842|Q61395842]] |- | [[Ollamäe]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395844|Q61395844]] |- | [[Olustvere asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Põhja-Sakala vald]] | [[:d:Q16409020|Q16409020]] |- | [[Onga]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395144|Q61395144]] |- | [[Oodsipalo]] | paik Põlva maakonnas | [[paikkond]] | [[Räpina vald]] | [[:d:Q124830088|Q124830088]] |- | [[Oonurme (Jõgeva)|Oonurme]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Vaimastvere vald]] | [[:d:Q12371484|Q12371484]] |- | [[Ora]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192766|Q32192766]] |- | [[Orandu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396578|Q61396578]] |- | [[Oraniku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394592|Q61394592]] |- | [[Oraste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395646|Q61395646]] |- | [[Orava (Kõlleste vald)|Orava]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206669|Q32206669]] |- | [[Orava-Jaama]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395517|Q61395517]] |- | [[Orgu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395145|Q61395145]] |- | [[Oriküla (Kärla)|Oriküla]] | endine küla Saaremaal | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Kärla vald]] | [[:d:Q4336455|Q4336455]] |- | [[Orina]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Järva vald]] | [[:d:Q61388816|Q61388816]] |- | [[Orjatu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396208|Q61396208]] |- | [[Oroala]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396577|Q61396577]] |- | [[Ortuskülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32190784|Q32190784]] |- | [[Oru-Taki]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395525|Q61395525]] |- | [[Oruveski]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q20530012|Q20530012]] |- | [[Otiaru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394571|Q61394571]] |- | [[Otike]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395974|Q61395974]] |- | [[Owele linnus]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q20530040|Q20530040]] |- | [[Paalalinn]] | | [[linnaosa]] | | [[:d:Q12371759|Q12371759]] |- | [[Paatsa maalinn]] | | [[maalinn]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q16409380|Q16409380]] |- | [[Pabarsoo]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395650|Q61395650]] |- | [[Pada II linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Viru-Nigula vald]] | [[:d:Q18623900|Q18623900]] |- | [[Pada I linnus|Pada linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Viru-Nigula vald]] | [[:d:Q18623901|Q18623901]] |- | [[Pada asulakoht|Pada muinasasula]] | rauaaja asula Lääne-Virumaal | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]'' | | [[:d:Q16413414|Q16413414]] |- | [[Padiküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394780|Q61394780]] |- | [[Padina]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395652|Q61395652]] |- | [[Padise klooster]] | | ''[[:d:Q160742|abtkond]]''<br/>''[[:d:Q2742167|religious community]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | [[:d:Q1435315|Q1435315]] |- | [[Padise linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Lääne-Harju vald]] | [[:d:Q12371779|Q12371779]] |- | [[Padula (Sargvere)|Padula]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280026|Q31280026]] |- | [[Paduvere asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Jõgeva vald]] | [[:d:Q25509356|Q25509356]] |- | [[Paehalle linnus]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q25507281|Q25507281]] |- | [[Paemurru (Rakvere)|Paemurru]] | Rakvere linnaosa | [[asum]]<br/>''[[:d:Q113453919|Rakvere linnaosa]]'' | ''[[:d:Q23890468|Rakvere linn]]'' | [[:d:Q61389271|Q61389271]] |- | [[Paemurru (Järvamaa)|Paemurru]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394614|Q61394614]] |- | [[Paga]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394660|Q61394660]] |- | [[Paganamaa]] | | [[paikkond]] | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q12371794|Q12371794]] |- | [[Pagavere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394782|Q61394782]] |- | [[Pahja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395656|Q61395656]] |- | [[Paistevälja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394975|Q61394975]] |- | [[Pajumõisa asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q25509391|Q25509391]] |- | [[Pakamägi]] | küngas Raplamaal Rapla vallas | [[astang]]<br/>[[linnamägi]]<br/>[[paljand]] | [[Rapla vald]] | [[:d:Q12371850|Q12371850]] |- | [[Kurese Pakamäe linnusasula|Pakamägi]] | linnamägi Pärnumaal | [[linnamägi]]<br/>[[paljand]] | [[Lääneranna vald]] | [[:d:Q97348223|Q97348223]] |- | [[Pakitu]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18627315|Q18627315]] |- | [[Paksu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396240|Q61396240]] |- | [[Lähte Palalinn|Palalinn]] | linnamägi Tartumaal | [[linnamägi]] | [[Tartu vald]] | [[:d:Q12369174|Q12369174]] |- | [[Palastvere]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25517639|Q25517639]] |- | [[Palermo (Rakvere)|Palermo]] | Rakvere linnaosa | [[asum]]<br/>''[[:d:Q113453919|Rakvere linnaosa]]'' | ''[[:d:Q23890468|Rakvere linn]]'' | [[:d:Q16409698|Q16409698]] |- | [[Palgi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396581|Q61396581]] |- | [[Palgimetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395655|Q61395655]] |- | [[Palivere linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Lääne-Nigula vald]] | [[:d:Q18623905|Q18623905]] |- | [[Palo (Põlva vald)|Palo]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192777|Q32192777]] |- | [[Palokülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206341|Q32206341]] |- | [[Palopää]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206350|Q32206350]] |- | [[Paluküla (Pilistvere kihelkond)|Paluküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394487|Q61394487]] |- | [[Palukülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206218|Q32206218]] |- | [[Palumõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65257717|Q65257717]] |- | [[Paluoti]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395975|Q61395975]] |- | [[Pankase]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395151|Q61395151]] |- | ''[[:d:Q45535342|Pankewitza concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q45535342|Q45535342]] |- | [[Papioru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põhja-Sakala vald]] | [[:d:Q54932371|Q54932371]] |- | [[Parandu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395977|Q61395977]] |- | [[Pardsimõisa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192788|Q32192788]] |- | [[Pargi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395803|Q61395803]] |- | [[Pari (Virumaa)|Pari]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394620|Q61394620]] |- | [[Parma (küla)|Parma]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206366|Q32206366]] |- | [[Parve]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395980|Q61395980]] |- | [[Pasti]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394836|Q61394836]] |- | [[Pati]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Saarde vald]] | [[:d:Q61389209|Q61389209]] |- | [[Patupera]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394637|Q61394637]] |- | [[Pealtjõe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394729|Q61394729]] |- | [[Pedaka]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395668|Q61395668]] |- | [[Pedasi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12372137|Q12372137]] |- | [[Pedäjäalostõ]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256217|Q65256217]] |- | [[Peedi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395667|Q61395667]] |- | [[Peedu linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Elva vald]] | [[:d:Q12372143|Q12372143]] |- | [[Peetrikindluse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394783|Q61394783]] |- | [[Peetrimõisa (Viljandi linnaosa)|Peetrimõisa (Viljandi)]] | | [[linnaosa]] | | [[:d:Q12372264|Q12372264]] |- | [[Pekre]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396242|Q61396242]] |- | [[Peraküla (Mulgi)|Peraküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16410130|Q16410130]] |- | [[Peratsaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395663|Q61395663]] |- | ''[[:d:Q7166868|Peräjärve]]'' | | [[paikkond]] | [[Antsla vald]] | [[:d:Q7166868|Q7166868]] |- | [[Peräjärve (Mõniste vald)|Peräjärve]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206084|Q32206084]] |- | [[Peräjärve]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q55158305|Q55158305]] |- | [[Peräkülä (Kõlleste vald)|Peräkülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192800|Q32192800]] |- | [[Perämõtsa (Põlva vald)|Perämõtsa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põlva kihelkond]] | [[:d:Q32192813|Q32192813]] |- | [[Perätammistu]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32193062|Q32193062]] |- | ''[[:d:Q45536016|Petseri concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q45536016|Q45536016]] |- | [[Pidula maalinn]] | | [[maalinn]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q16410197|Q16410197]] |- | [[Pihlaku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396582|Q61396582]] |- | [[Pihosi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206465|Q32206465]] |- | [[Piili]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206093|Q32206093]] |- | [[Piiri (Ikla)|Piiri]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61393299|Q61393299]] |- | [[Piirimäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Põlva vald]] | [[:d:Q32192824|Q32192824]] |- | [[Piiskopi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395660|Q61395660]] |- | [[Pikasilla (Puka)|Pikasilla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280022|Q31280022]] |- | [[Pikassaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395154|Q61395154]] |- | [[Pikasöödi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394788|Q61394788]] |- | [[Pikkküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395807|Q61395807]] |- | [[Pikkmetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394977|Q61394977]] |- | [[Pikksaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272408|Q31272408]] |- | [[Pikla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395657|Q61395657]] |- | [[Pilustvere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396248|Q61396248]] |- | [[Pintsatu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396247|Q61396247]] |- | [[Pirga]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394791|Q61394791]] |- | [[Pirita klooster]] | | ''[[:d:Q160742|abtkond]]''<br/>[[klooster]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q2301260|Q2301260]] |- | [[Pirita uus klooster]] | | [[klooster]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q25507382|Q25507382]] |- | [[Pirsu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394707|Q61394707]] |- | [[Pirusi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61389675|Q61389675]] |- | [[Piska]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396249|Q61396249]] |- | [[Pitsinä]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256227|Q65256227]] |- | [[Pombre]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395884|Q61395884]] |- | [[Popsiküla]] | | [[paikkond]] | [[Põlva vald]] | [[:d:Q7229610|Q7229610]] |- | ''[[:d:Q47515778|Port Kunda concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q47515778|Q47515778]] |- | [[Possa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395669|Q61395669]] |- | [[Postova]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395888|Q61395888]] |- | [[Potsu]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395153|Q61395153]] |- | [[Prandsumõtsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396586|Q61396586]] |- | [[Praski]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394793|Q61394793]] |- | [[Preedikküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394547|Q61394547]] |- | [[Priimaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394711|Q61394711]] |- | [[Prossa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394895|Q61394895]] |- | [[Pruusa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396590|Q61396590]] |- | [[Prümli]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31271914|Q31271914]] |- | [[Pudru (Võrumaa)|Pudru]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32194627|Q32194627]] |- | [[Puivere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394615|Q61394615]] |- | [[Pukamõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395981|Q61395981]] |- | [[Pukastu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396633|Q61396633]] |- | [[Pulga]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395673|Q61395673]] |- | [[Pullapää]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16412952|Q16412952]] |- | [[Pulli (paikkond)|Pulli]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q32206102|Q32206102]] |- | [[Pulli asula]] | Kunda kultuuri asula | [[asulakoht]] | [[Tori vald]] | [[:d:Q1958590|Q1958590]] |- | [[Pulsti]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396636|Q61396636]] |- | [[Punakivi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q97230885|Q97230885]] |- | [[Punaku]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192835|Q32192835]] |- | [[Punapargi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395677|Q61395677]] |- | [[Punasoo küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12372917|Q12372917]] |- | [[Pundõ]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396638|Q61396638]] |- | [[Punni]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206373|Q32206373]] |- | [[Punnissaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394980|Q61394980]] |- | [[Punsaku]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192847|Q32192847]] |- | [[Puraküla]] | Valga asum | [[linnaosa]]<br/>''[[:d:Q114496840|Valga asum]]'' | [[Valga vald]] | [[:d:Q65263530|Q65263530]] |- | [[Puramäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394982|Q61394982]] |- | [[Puraski]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Põlva vald]] | [[:d:Q31272766|Q31272766]] |- | [[Purdeküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Tõrva vald]] | [[:d:Q31272594|Q31272594]] |- | [[Purila-Ülejõe]] | | [[paikkond]] | [[Rapla vald]] | [[:d:Q31272782|Q31272782]] |- | [[Purtsa maalinn]] | | [[maalinn]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q14955631|Q14955631]] |- | [[Purtse Tarakalda linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Lüganuse vald]] | [[:d:Q12372945|Q12372945]] |- | [[Purtse Taramägi]] | | [[linnamägi]] | [[Lüganuse vald]] | [[:d:Q20530749|Q20530749]] |- | ''[[:d:Q53866126|Puski concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q53866126|Q53866126]] |- | [[Puti]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395674|Q61395674]] |- | [[Putki]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] | [[:d:Q61388858|Q61388858]] |- | ''[[:d:Q45535566|Putki concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q45535566|Q45535566]] |- | [[Puujala]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25517638|Q25517638]] |- | [[Puussaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395680|Q61395680]] |- | [[Puusta]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206380|Q32206380]] |- | [[Puustusõ (Varstu vald)|Puustusõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206228|Q32206228]] |- | [[Pädaniku]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Järva vald]] | [[:d:Q61394617|Q61394617]] |- | [[Päde küla|Päde]] | endine küla Laiuse kihelkonnas Vaimastvere vallas, praeguses Jõgeva vallas | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Vaimastvere vald]] | [[:d:Q16411009|Q16411009]] |- | [[Päevati]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395814|Q61395814]] |- | [[Pähkküla]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q42888605|Q42888605]] |- | [[Pähu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394996|Q61394996]] |- | [[Pällussaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394897|Q61394897]] |- | [[Pändi]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Saarde vald]] | [[:d:Q61394677|Q61394677]] |- | [[Päraldi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394794|Q61394794]] |- | [[Pärassaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395679|Q61395679]] |- | [[Päri (Kaiu)|Päri]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280078|Q31280078]] |- | [[Pärtlivälja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395161|Q61395161]] |- | [[Päälda maalinn]] | | [[linnamägi]] | [[Muhu vald]] | [[:d:Q12373064|Q12373064]] |- | [[Päärdu-Mõisaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395810|Q61395810]] |- | [[Pääsküla küla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12373066|Q12373066]] |- | [[Põdri]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395156|Q61395156]] |- | [[Põldõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206109|Q32206109]] |- | [[Põllküla-Klooga-Paldiski sõjapõgenike laagrid]] | | ''[[:d:Q622499|pagulaslaager]]'' | | [[:d:Q105523627|Q105523627]] |- | [[Põllussaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61397489|Q61397489]] |- | [[Põlula-Uuemõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395157|Q61395157]] |- | [[Põra]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396256|Q61396256]] |- | [[Põrstõ (Kõlleste vald)|Põrstõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192857|Q32192857]] |- | [[Pöia]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18625245|Q18625245]] |- | [[Pöide maalinn]] | | [[linnamägi]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q14955493|Q14955493]] |- | [[Pügeri]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206163|Q32206163]] |- | [[Püha Eelkäija skiita|Püha Eelkäija Skiita]] | | ''[[:d:Q1128397|klooster]]''<br/>''[[:d:Q11784935|eastern orthodox monastery]]'' | | [[:d:Q4421890|Q4421890]] |- | [[Püha Katariina klooster]] | | [[klooster]]<br/>''[[:d:Q2742167|religious community]]'' | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q3860574|Q3860574]] |- | [[Pütsepä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272629|Q31272629]] |- | [[Püve]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396641|Q61396641]] |- | [[Püümetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394797|Q61394797]] |- | [[Raasna]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394899|Q61394899]] |- | [[Raatvere asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Peipsiääre vald]] | [[:d:Q16411768|Q16411768]] |- | [[Rabadiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395523|Q61395523]] |- | [[Rabassaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395683|Q61395683]] |- | [[Raidla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12373419|Q12373419]] |- | [[Raiga]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395985|Q61395985]] |- | [[Rainova]] | | [[asundus]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256270|Q65256270]] |- | [[Raisma]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272754|Q31272754]] |- | [[Rakitse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396253|Q61396253]] |- | [[Rakke linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Väike-Maarja vald]] | [[:d:Q18625260|Q18625260]] |- | [[Rakvere Püha Mihkli klooster]] | | [[klooster]]<br/>''[[:d:Q2742167|religious community]]'' | | [[:d:Q31277904|Q31277904]] |- | [[Rammukametsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395684|Q61395684]] |- | [[Rannaküla (Oru)|Rannaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61393270|Q61393270]] |- | [[Rannarajoon]] | Pärnu linnaosa | ''[[:d:Q113452217|Pärnu linnaosa]]''<br/>[[asum]] | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | [[:d:Q61399909|Q61399909]] |- | [[Rasala]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394595|Q61394595]] |- | [[Raudja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395906|Q61395906]] |- | [[Raudna (Viru-Nigula)|Raudna]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280075|Q31280075]] |- | [[Rautsika]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395686|Q61395686]] |- | [[Rava (Jõgeva)|Rava]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280448|Q31280448]] |- | [[Reastvere linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Jõgeva vald]] | [[:d:Q15664773|Q15664773]] |- | [[Rebuoja]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16412271|Q16412271]] |- | [[Rebäse (Varstu vald)|Rebäse]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206236|Q32206236]] |- | [[Reedo]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q137014448|Q137014448]] |- | [[Regisaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q16412298|Q16412298]] |- | [[Reheküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395909|Q61395909]] |- | [[Rehemaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395688|Q61395688]] |- | [[Reidle]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Antsla vald]] | [[:d:Q65256282|Q65256282]] |- | [[Reiemäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395164|Q61395164]] |- | [[Reinu (Valgjärve vald)|Reinu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206723|Q32206723]] |- | [[Rekussaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395912|Q61395912]] |- | [[Reomäe klooster]] | Klooster Reo külas Saaremaal | ''[[:d:Q1497364|hoonekompleks]]''<br/>[[klooster]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q134595138|Q134595138]] |- | [[Resti]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12373867|Q12373867]] |- | [[Retsnigu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396254|Q61396254]] |- | ''[[:d:Q53866153|Reval concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q53866153|Q53866153]] |- | [[Ridaküla (Vaivara kihelkond)|Ridaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65261143|Q65261143]] |- | [[Ridala (Läänemaa)|Ridala]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Ridala vald]] | [[:d:Q12373919|Q12373919]] |- | [[Rihtemõtsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206473|Q32206473]] |- | [[Riibu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396260|Q61396260]] |- | [[Riidlema]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394531|Q61394531]] |- | [[Riigiküla]] | | [[paikkond]] | [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] | [[:d:Q61388469|Q61388469]] |- | [[Riigiküla asulakohad]] | | [[asulakoht]] | [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] | [[:d:Q16412393|Q16412393]] |- | [[Riisselja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12374051|Q12374051]] |- | [[Riole linnus]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q20529479|Q20529479]] |- | [[Ripuka]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12374080|Q12374080]] |- | [[Ripuka Punamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Jõgeva vald]] | [[:d:Q12374081|Q12374081]] |- | [[Riste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396259|Q61396259]] |- | [[Risti (Varbla kihelkond)|Risti]] | endine küla Pärnumaal (Kiska) | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q49363804|Q49363804]] |- | [[Ristimetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394566|Q61394566]] |- | [[Ristmetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395163|Q61395163]] |- | [[Ristna]] | paikkond Hiiumaal | [[paikkond]] | [[Hiiumaa vald]] | [[:d:Q4708074|Q4708074]] |- | [[Risu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395166|Q61395166]] |- | [[Ritsike]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206610|Q32206610]] |- | [[Riuküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396262|Q61396262]] |- | [[Robi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395987|Q61395987]] |- | [[Roela II linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Mustvee vald]] | [[:d:Q18970924|Q18970924]] |- | [[Roela I linnamägi|Roela linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Mustvee vald]] | [[:d:Q18623910|Q18623910]] |- | [[Roela linnamägi]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q20828487|Q20828487]] |- | [[Roela-Kannastiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395167|Q61395167]] |- | [[Rohkuse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394900|Q61394900]] |- | [[Roigu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395694|Q61395694]] |- | [[Ronkusõ]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396643|Q61396643]] |- | [[Rooba]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206679|Q32206679]] |- | [[Roodeviku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394616|Q61394616]] |- | [[Roodsi (Kõlleste vald)|Roodsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Kanepi vald]] | [[:d:Q32192868|Q32192868]] |- | [[Rosma linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Põlva vald]] | [[:d:Q18623911|Q18623911]] |- | [[Rotermanni kvartal]] | äri- ja elamukvartal Tallinnas | [[kvartal]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q18523881|Q18523881]] |- | [[Rumbi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395815|Q61395815]] |- | [[Russaku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395526|Q61395526]] |- | [[Russalu linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Märjamaa vald]] | [[:d:Q16411684|Q16411684]] |- | [[Ruunamõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395530|Q61395530]] |- | [[Ruunavere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Märjamaa vald]] | [[:d:Q31274299|Q31274299]] |- | [[Ruupa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394902|Q61394902]] |- | [[Räisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395695|Q61395695]] |- | [[Ränna]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395892|Q61395892]] |- | [[Räpomõtsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396648|Q61396648]] |- | [[Rääbise-Metsanurga]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394905|Q61394905]] |- | [[Räägu-Metsaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395697|Q61395697]] |- | [[Räägu-Mõisaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395699|Q61395699]] |- | [[Rõika]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31274306|Q31274306]] |- | [[Rõkalu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395816|Q61395816]] |- | [[Rõuge linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q12374423|Q12374423]] |- | [[Rõusa-Ülejõe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395692|Q61395692]] |- | [[Saadjärve linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Tartu vald]] | [[:d:Q12374472|Q12374472]] |- | [[Saapaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396278|Q61396278]] |- | [[Saareantsu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395986|Q61395986]] |- | [[Saaremetsa (Torma)]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12374511|Q12374511]] |- | [[Saarepere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394650|Q61394650]] |- | [[Saarevalla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396286|Q61396286]] |- | [[Saariku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395172|Q61395172]] |- | [[Saarjärve (Põlvamaa)|Saarjärve]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192880|Q32192880]] |- | [[Saarõ]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395990|Q61395990]] |- | [[Saarõperä]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396649|Q61396649]] |- | [[Saatre]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394985|Q61394985]] |- | [[Saera]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396653|Q61396653]] |- | [[Saesaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q42900842|Q42900842]] |- | [[Saessaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395703|Q61395703]] |- | [[Saeveski küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394554|Q61394554]] |- | [[Sagessaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396288|Q61396288]] |- | [[Saire]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394803|Q61394803]] |- | [[Saknaloho]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192890|Q32192890]] |- | [[Saksa küla (Luunja)|Saksa küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394549|Q61394549]] |- | [[Saksamaa (Jõgeva)|Saksamaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394573|Q61394573]] |- | [[Saksniidü]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396646|Q61396646]] |- | ''[[:d:Q53866178|Saku concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q53866178|Q53866178]] |- | [[Saku-Mõisaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394441|Q61394441]] |- | [[Salevere linnus]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q16412259|Q16412259]] |- | [[Sambla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396291|Q61396291]] |- | [[Sandiväsitaja]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18625335|Q18625335]] |- | [[Sandre]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395704|Q61395704]] |- | [[Sanga]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395705|Q61395705]] |- | [[Sangaste linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Otepää vald]] | [[:d:Q18623915|Q18623915]] |- | [[Sangsaadu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395890|Q61395890]] |- | [[Sarapiku (Kadrina kihelkond)|Sarapiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65263646|Q65263646]] |- | [[Saratoki-Rüütli]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396655|Q61396655]] |- | [[Sarumõisa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206118|Q32206118]] |- | [[Sarvi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395706|Q61395706]] |- | [[Saueaugu linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Vinni vald]] | [[:d:Q20530056|Q20530056]] |- | [[Sauevälja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272406|Q31272406]] |- | [[Saukõrve]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394708|Q61394708]] |- | [[Saumetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394804|Q61394804]] |- | [[Saunametsa (Kaiu)|Saunametsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394594|Q61394594]] |- | [[Saunamäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394987|Q61394987]] |- | [[Sauniku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396004|Q61396004]] |- | [[Savihoovi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396658|Q61396658]] |- | [[Savikunnu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396662|Q61396662]] |- | [[Savilepa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18623346|Q18623346]] |- | [[Savira]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396663|Q61396663]] |- | [[Savvõmäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396668|Q61396668]] |- | [[Selgküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394808|Q61394808]] |- | [[Seli Kantsimägi|Seli linnusekoht]] | | [[linnamägi]] | [[Rapla vald]] | [[:d:Q18623921|Q18623921]] |- | [[Seli-Metsküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395822|Q61395822]] |- | [[Seljaküla (Lihula)|Seljaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394466|Q61394466]] |- | [[Sepa-Nõmme]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395173|Q61395173]] |- | [[Sepuküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394805|Q61394805]] |- | [[Siberinurme]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395894|Q61395894]] |- | [[Sigapusma]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61389986|Q61389986]] |- | [[Siivertsi]] | | ''[[:d:Q113396408|Narva linnaosa]]''<br/>[[paikkond]] | ''[[:d:Q23890604|Narva linn]]'' | [[:d:Q18625416|Q18625416]] |- | [[Sika (Põlva vald)|Sika]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põlva kihelkond]] | [[:d:Q32192901|Q32192901]] |- | [[Sikajala]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206619|Q32206619]] |- | [[Sikeldi-Nõmme]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395823|Q61395823]] |- | [[Silminitsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Räpina vald]] | [[:d:Q32206388|Q32206388]] |- | [[Silmsisoo]] | | [[paikkond]] | [[Järva vald]] | [[:d:Q61394687|Q61394687]] |- | [[Sindi-Lodja asulakohad]] | rühm asulakohti Pärnumaal | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]'' | | [[:d:Q93724449|Q93724449]] |- | ''[[:d:Q12373818|Sindi-Lodja I kiviaja asulakoht]]'' | arheoloogiamälestis Pärnumaal | [[asulakoht]] | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | [[:d:Q12373818|Q12373818]] |- | ''[[:d:Q139474394|Sindi-Lodja II kiviaja asulakoht]]'' | arheoloogiamälestis Pärnumaal | [[asulakoht]] | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | [[:d:Q139474394|Q139474394]] |- | ''[[:d:Q139474489|Sindi-Lodja III kiviaja asulakoht]]'' | arheoloogiamälestis Pärnumaal | [[asulakoht]] | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | [[:d:Q139474489|Q139474489]] |- | [[Sinialliku linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Viljandi vald]] | [[:d:Q12375070|Q12375070]] |- | [[Sinioja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395708|Q61395708]] |- | [[Sitasilla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396669|Q61396669]] |- | [[Sitpeksi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394581|Q61394581]] |- | [[Siuge]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394596|Q61394596]] |- | [[Siugsoo]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Luunja vald]] | [[:d:Q61394553|Q61394553]] |- | [[Siugumetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394988|Q61394988]] |- | [[Sivi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395174|Q61395174]] |- | [[Smuuli]] | Kuressaare linnaosa | [[linnaosa]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q12375163|Q12375163]] |- | [[Sobli]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395825|Q61395825]] |- | [[Soelaanõ]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256338|Q65256338]] |- | [[Soemõtsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396675|Q61396675]] |- | [[Sohvia]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395896|Q61395896]] |- | [[Solova]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256341|Q65256341]] |- | [[Solu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396294|Q61396294]] |- | [[Somelinde linnus]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q20530643|Q20530643]] |- | ''[[:d:Q47515262|Sonda concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q47515262|Q47515262]] |- | [[Sookuninga]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395714|Q61395714]] |- | [[Sookurgu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395897|Q61395897]] |- | [[Sooküla (Põlva)|Sooküla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põlva kihelkond]] | [[:d:Q32192925|Q32192925]] |- | [[Sooküla (Vaivara)|Sooküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q97221843|Q97221843]] |- | [[Sooltsu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394809|Q61394809]] |- | [[Soompea]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25517637|Q25517637]] |- | [[Soomukse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395177|Q61395177]] |- | [[Soone]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395716|Q61395716]] |- | [[Soontagana maalinn]] | | [[linnamägi]] | [[Lääneranna vald]] | [[:d:Q12375242|Q12375242]] |- | [[Sooranna]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395900|Q61395900]] |- | [[Soosaare (Viljandimaa)|Soosaare]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Viljandi vald]] | [[:d:Q65264912|Q65264912]] |- | [[Sootaguse (Alutaguse)|Sootaguse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18625526|Q18625526]] |- | [[Sootiigi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q14955946|Q14955946]] |- | [[Sootla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396007|Q61396007]] |- | [[Sope]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12375254|Q12375254]] |- | [[Sorahkna]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256345|Q65256345]] |- | [[Sorgi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395182|Q61395182]] |- | ''[[:d:Q47515341|Soski concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q47515341|Q47515341]] |- | [[Stalag 351]] | | [[sõjavangilaager]]<br/>[[Koonduslaager]]<br/>''[[:d:Q708586|Stalag]]'' | | [[:d:Q12375330|Q12375330]] |- | [[Suhka]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q7635247|Q7635247]] |- | [[Suitsuküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394686|Q61394686]] |- | [[Sulõmõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396676|Q61396676]] |- | [[Sumbi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396677|Q61396677]] |- | [[Sundja]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61388809|Q61388809]] |- | [[Sur'a]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396680|Q61396680]] |- | [[Surtsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395713|Q61395713]] |- | [[Sutinukk]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192917|Q32192917]] |- | [[Suudla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206731|Q32206731]] |- | [[Suuna]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Kanepi vald]] | [[:d:Q32206739|Q32206739]] |- | [[Suurearu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394537|Q61394537]] |- | [[Suurekõrve]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394557|Q61394557]] |- | [[Suuresöödi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394907|Q61394907]] |- | [[Suurküla (Häädemeeste)|Suurküla]] | endine küla Pärnumaal | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q123965115|Q123965115]] |- | [[Suurkülä (Kanepi)|Suurkülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206628|Q32206628]] |- | [[Suursoo küla (Häädemeeste)|Suursoo küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394475|Q61394475]] |- | [[Suusaarõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206396|Q32206396]] |- | [[Sägä]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25519409|Q25519409]] |- | [[Sälgu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396011|Q61396011]] |- | [[Sämi-Kurismiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395184|Q61395184]] |- | [[Särge]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394812|Q61394812]] |- | [[Sõnni]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396297|Q61396297]] |- | [[Sõra]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192938|Q32192938]] |- | [[Sõtke linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Märjamaa vald]] | [[:d:Q18623939|Q18623939]] |- | [[Söderby (Noarootsi)|Söderby]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18625666|Q18625666]] |- | [[Sööni]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395715|Q61395715]] |- | [[Taabre]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396299|Q61396299]] |- | [[Taga-Põlliku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394602|Q61394602]] |- | [[Tagakaasiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394908|Q61394908]] |- | [[Tagama]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[paikkond]] | [[Lüganuse vald]] | [[:d:Q61394391|Q61394391]] |- | [[Tagamõtsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396301|Q61396301]] |- | [[Tagasmäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394603|Q61394603]] |- | [[Tahevamõisa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206174|Q32206174]] |- | [[Tahkuse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395736|Q61395736]] |- | [[Tahna]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395532|Q61395532]] |- | [[Tallinna Püha Miikaeli klooster]] | | [[klooster]]<br/>''[[:d:Q2742167|religious community]]'' | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q10676856|Q10676856]] |- | [[Tallinna vanalinn]] | Tallinna linna vanim osa | [[vanalinn]]<br/>[[Tiheasustusega asula]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q726803|Q726803]] |- | [[Tamme (Tänassilma)|Tamme]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61389251|Q61389251]] |- | [[Tammiku linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Väike-Maarja vald]] | [[:d:Q18623944|Q18623944]] |- | [[Tammistu (Räpina)|Tammistu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206402|Q32206402]] |- | [[Tammõ (Valgjärve)|Tammõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206748|Q32206748]] |- | [[Tammõkülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206183|Q32206183]] |- | [[Tamna]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395183|Q61395183]] |- | [[Tamsalu (Kohila vald)|Tamsalu]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280071|Q31280071]] |- | [[Tamula asulakoht]] | | [[asulakoht]] | | [[:d:Q18626058|Q18626058]] |- | [[Tantsumäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395992|Q61395992]] |- | [[Tapu-Soe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395904|Q61395904]] |- | [[Taraski]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395534|Q61395534]] |- | [[Tarasoo]] | | [[linnaosa]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61391491|Q61391491]] |- | [[Tarikatsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395536|Q61395536]] |- | ''[[:d:Q45487085|Tartu concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q45487085|Q45487085]] |- | ''[[:d:Q30047015|Tartu Ghetto]]'' | | ''[[:d:Q2583015|ghetto in Nazi-occupied Europe]]'' | | [[:d:Q30047015|Q30047015]] |- | [[Tartu koonduslaager]] | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q18623484|Q18623484]] |- | [[Tartu linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q15642753|Q15642753]] |- | [[Tarvanpää linnus]] | muinaslinnus | [[linnamägi]] | ''[[:d:Q23890468|Rakvere linn]]'' | [[:d:Q25507187|Q25507187]] |- | [[Tauste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395735|Q61395735]] |- | [[Tebäne]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206636|Q32206636]] |- | [[Teearu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395752|Q61395752]] |- | [[Teelahkme-Luige]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394911|Q61394911]] |- | [[Telliskivi TLN]] | ärilinnak Tallinnas | [[asum]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q134547877|Q134547877]] |- | [[Telliste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395185|Q61395185]] |- | [[Tiksi (Kõlleste)|Tiksi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206688|Q32206688]] |- | [[Tiksoja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61397503|Q61397503]] |- | [[Tille]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206646|Q32206646]] |- | [[Tilleoru Kantsimägi]] | | [[linnamägi]] | [[Kanepi vald]] | [[:d:Q15665063|Q15665063]] |- | [[Tilsi (Põlva vald)|Tilsi]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põlva kihelkond]] | [[:d:Q32192949|Q32192949]] |- | [[Timmukuru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396302|Q61396302]] |- | [[Tirma]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18627322|Q18627322]] |- | [[Tislari]] | endine küla Tartumaal | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Tartumaa]] | [[:d:Q61394638|Q61394638]] |- | [[Tobia-Väljataguse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395188|Q61395188]] |- | [[Tobraotsa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206409|Q32206409]] |- | [[Toljase]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394914|Q61394914]] |- | [[Tolkuse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q20528101|Q20528101]] |- | [[Tollari]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395995|Q61395995]] |- | [[Toolse linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Haljala vald]] | [[:d:Q18626454|Q18626454]] |- | [[Toolse Ussimägi]] | | [[linnamägi]] | [[Haljala vald]] | [[:d:Q18623952|Q18623952]] |- | [[Toonoja küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61397941|Q61397941]] |- | [[Toosikõnnu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395813|Q61395813]] |- | [[Toosiküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396305|Q61396305]] |- | [[Toravere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394995|Q61394995]] |- | [[Tordi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395902|Q61395902]] |- | [[Tornimäe asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q25509401|Q25509401]] |- | [[Tossumetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394917|Q61394917]] |- | [[Trohvõ]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192962|Q32192962]] |- | [[Trongi]] | | [[küla]]<br/>''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206757|Q32206757]] |- | [[Trosa (küla)|Trosa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192973|Q32192973]] |- | [[Truuta linnamägi]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q18623957|Q18623957]] |- | [[Ts'olgo (Setumaa)|Ts'olgo]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256403|Q65256403]] |- | [[Tsitre asula- ja sadamakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Kuusalu vald]] | [[:d:Q136536098|Q136536098]] |- | [[Tsombo]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206695|Q32206695]] |- | [[Tsopi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395996|Q61395996]] |- | [[Tsütski]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256406|Q65256406]] |- | [[Tubrilinn]] | | [[linnamägi]] | [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]] | [[:d:Q18623510|Q18623510]] |- | [[Tudusilla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395193|Q61395193]] |- | [[Tuhakoti]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396307|Q61396307]] |- | [[Tulbasuu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396683|Q61396683]] |- | [[Tuleviku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31272708|Q31272708]] |- | [[Turbasöödi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395999|Q61395999]] |- | [[Turpsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396310|Q61396310]] |- | [[Turvaste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394815|Q61394815]] |- | [[Tuudi-Jõeääre]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394659|Q61394659]] |- | [[Tuula-Suurküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394538|Q61394538]] |- | [[Tuulivere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395192|Q61395192]] |- | [[Tuulte Roos]] | | [[asula]] | | [[:d:Q12377443|Q12377443]] |- | [[Tuuse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396001|Q61396001]] |- | [[Täikülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206704|Q32206704]] |- | [[Tämbälse]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206127|Q32206127]] |- | [[Tänjala]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394720|Q61394720]] |- | [[Täru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395211|Q61395211]] |- | [[Tõlinõmme]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394527|Q61394527]] |- | [[Tõlva]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396688|Q61396688]] |- | [[Tõlvamäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395907|Q61395907]] |- | [[Tõnumetsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394915|Q61394915]] |- | [[Tõnuvere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395195|Q61395195]] |- | [[Tõramaa]] | Endine küla Pärnumaal | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61397443|Q61397443]] |- | [[Tõreda]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31274392|Q31274392]] |- | [[Tõrma (Kadrina)|Tõrma]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q124175921|Q124175921]] |- | [[Tõrma-Metsküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395194|Q61395194]] |- | [[Tõrma-Väljataguse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395199|Q61395199]] |- | [[Tõrrepõhja]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31274397|Q31274397]] |- | [[Tõrva linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Tõrva vald]] | [[:d:Q18623962|Q18623962]] |- | [[Tõrve-Ülejõe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394922|Q61394922]] |- | [[Tõrvhavva]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192985|Q32192985]] |- | [[Tõõtsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395751|Q61395751]] |- | [[Töganitsa]] | | [[asula]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256411|Q65256411]] |- | [[Türsamäe]] | | [[paikkond]] | ''[[:d:Q23890602|Sillamäe linn]]'' | [[:d:Q20530308|Q20530308]] |- | [[Ubakalu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]''<br/>[[küla]] | | [[:d:Q12377676|Q12377676]] |- | [[Uduallika]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396311|Q61396311]] |- | [[Uduküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12377701|Q12377701]] |- | [[Uduvere (paikkond)|Uduvere]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | [[:d:Q61394495|Q61394495]] |- | [[Ugametsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394997|Q61394997]] |- | [[Ugla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394813|Q61394813]] |- | [[Uguri]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395215|Q61395215]] |- | [[Uhe (Simuna)|Uhe]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18626693|Q18626693]] |- | [[Uhja]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31271922|Q31271922]] |- | [[Uidu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394842|Q61394842]] |- | [[Uinvilja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394923|Q61394923]] |- | [[Uisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396314|Q61396314]] |- | [[Ulli]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395747|Q61395747]] |- | [[Umbru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395824|Q61395824]] |- | [[Umbusi asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Põltsamaa vald]] | [[:d:Q25509408|Q25509408]] |- | [[Ungru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61388870|Q61388870]] |- | [[Uniküla (Väike-Maarja)|Uniküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394486|Q61394486]] |- | [[Unipiha linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Nõo vald]] | [[:d:Q18623974|Q18623974]] |- | [[Uplinn]] | | [[linnamägi]] | [[Lääneranna vald]] | [[:d:Q50424595|Q50424595]] |- | [[Ure-Lilbi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395845|Q61395845]] |- | [[Uru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61388871|Q61388871]] |- | [[Ust-Žerdjanka]] | küla Eesti Ingeris | [[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12377848|Q12377848]] |- | [[Utsali]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394926|Q61394926]] |- | [[Uudeküla (paikkond)|Uudeküla]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põhja-Sakala vald]] | [[:d:Q61394444|Q61394444]] |- | [[Uue-Jalametsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394627|Q61394627]] |- | [[Uue-Virtsu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395043|Q61395043]] |- | [[Uuejärve]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394719|Q61394719]] |- | [[Uuejõe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395743|Q61395743]] |- | [[Uuejõe-Võidu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395745|Q61395745]] |- | [[Uueveski (Viljandi)|Uueveski]] | | [[linnaosa]] | | [[:d:Q18626774|Q18626774]] |- | [[Uugla asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Lääne-Nigula vald]] | [[:d:Q42888594|Q42888594]] |- | [[Uuluta]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395742|Q61395742]] |- | [[Uurita]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394818|Q61394818]] |- | [[Uus-Ihaste asulakoht]] | | [[asulakoht]] | | [[:d:Q31274386|Q31274386]] |- | [[Uusnaru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395739|Q61395739]] |- | [[Vaadimäe]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206417|Q32206417]] |- | [[Vaaksi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396017|Q61396017]] |- | [[Vaalamäe]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põhja-Sakala vald]] | [[:d:Q31275544|Q31275544]] |- | [[Vaase]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394819|Q61394819]] |- | [[Vadjatu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396339|Q61396339]] |- | [[Vaestõlastõ]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396689|Q61396689]] |- | [[Vagulasuu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396691|Q61396691]] |- | [[Vahamulla]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18623567|Q18623567]] |- | [[Vahastu linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Rapla vald]] | [[:d:Q18623982|Q18623982]] |- | [[Vaheküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q14956330|Q14956330]] |- | [[Vaheliku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395723|Q61395723]] |- | [[Vahtsõmõisa]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32192997|Q32192997]] |- | [[Vaikna]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31271910|Q31271910]] |- | [[Vainussaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395724|Q61395724]] |- | [[Vaivara koonduslaager]] | | ''[[:d:Q328468|Nazi concentration camp]]''<br/>[[Koonduslaager]] | | [[:d:Q705431|Q705431]] |- | ''[[:d:Q45536549|Vaivara subcamp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q45536549|Q45536549]] |- | [[Vaku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394841|Q61394841]] |- | [[Valgehobusemäe suusakeskus]] | | [[Suusakuurort]] | [[Järva vald]] | [[:d:Q12378115|Q12378115]] |- | [[Valjala maalinn]] | | [[linnamägi]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q18623991|Q18623991]] |- | [[Valksi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395034|Q61395034]] |- | [[Vallastu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395827|Q61395827]] |- | [[Vallikülä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32206193|Q32206193]] |- | [[Vallisaare]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Alutaguse vald]] | [[:d:Q19560825|Q19560825]] |- | [[Valma asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Viljandi vald]] | [[:d:Q18626886|Q18626886]] |- | [[Valsi]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396016|Q61396016]] |- | [[Valsiniidü]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396693|Q61396693]] |- | [[Vana-Ahtme]] | | [[paikkond]] | | [[:d:Q12378201|Q12378201]] |- | [[Vana-Jalametsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394628|Q61394628]] |- | [[Vanakao]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396698|Q61396698]] |- | [[Vanaküla (Eassalu)|Vanaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q137010416|Q137010416]] |- | [[Vanamaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395037|Q61395037]] |- | [[Vanamõisa (Kadrina)|Vanamõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q124284659|Q124284659]] |- | [[Vanatänava]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31274300|Q31274300]] |- | [[Vandu-Eesküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395216|Q61395216]] |- | [[Vandu-Tagaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395218|Q61395218]] |- | [[Vannika]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394823|Q61394823]] |- | [[Varangu linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Haljala vald]] | [[:d:Q12378265|Q12378265]] |- | [[Varangu-Raja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395221|Q61395221]] |- | [[Varbola Jaanilinn]] | | [[linnamägi]] | [[Märjamaa vald]] | [[:d:Q1014364|Q1014364]] |- | [[Vareste linnamägi]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q20530032|Q20530032]] |- | [[Varivere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394925|Q61394925]] |- | [[Varõstõ]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256452|Q65256452]] |- | [[Vasila]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396343|Q61396343]] |- | [[Vasivere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394696|Q61394696]] |- | [[Vatla asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Lääneranna vald]] | [[:d:Q42888590|Q42888590]] |- | [[Vedela]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396009|Q61396009]] |- | [[Vedo]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32190795|Q32190795]] |- | [[Vehrulitsa linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Setomaa vald]] | [[:d:Q12378382|Q12378382]] |- | ''[[:d:Q137774511|Veibri asulakoht]]'' | arheoloogiamälestis Tartumaal | [[asulakoht]] | | [[:d:Q137774511|Q137774511]] |- | [[Veneküla (Saarde kihelkond)|Veneküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31280064|Q31280064]] |- | [[Veneküla (Lohusuu)]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q12378467|Q12378467]] |- | [[Vennijaagu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396344|Q61396344]] |- | [[Vepsküla]] | | [[paikkond]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q25517765|Q25517765]] |- | [[Vesioru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395224|Q61395224]] |- | [[Vestli]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394927|Q61394927]] |- | [[Vidva]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396346|Q61396346]] |- | [[Vihakse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395725|Q61395725]] |- | [[Vihtlamäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396702|Q61396702]] |- | [[Vihula Linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Haljala vald]] | [[:d:Q20530294|Q20530294]] |- | [[Viia]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65263944|Q65263944]] |- | [[Viidika]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395726|Q61395726]] |- | [[Viimäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396704|Q61396704]] |- | [[Viinahaua]] | | [[paikkond]] | [[Tori vald]] | [[:d:Q18627005|Q18627005]] |- | [[Viira (Mooste)|Viira]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32193008|Q32193008]] |- | [[Viira (Põlva)|Viira]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Põlva kihelkond]] | [[:d:Q32193017|Q32193017]] |- | [[Viiraperä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32193028|Q32193028]] |- | [[Viirika]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394413|Q61394413]] |- | ''[[:d:Q53866366|Viivikonna concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q53866366|Q53866366]] |- | [[Vilikonsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395913|Q61395913]] |- | [[Vilina linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Jõgeva vald]] | [[:d:Q12378646|Q12378646]] |- | [[Viljandi klooster]] | | [[klooster]]<br/>''[[:d:Q2742167|religious community]]'' | | [[:d:Q31277902|Q31277902]] |- | [[Viljandi muinaslinnus]] | | [[linnamägi]] | | [[:d:Q25517607|Q25517607]] |- | [[Viljuse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31274396|Q31274396]] |- | ''[[:d:Q139580507|Villa I kiviaja asulakoht]]'' | arheoloogiamälestis Võrumaal | [[asulakoht]] | [[Võru vald]] | [[:d:Q139580507|Q139580507]] |- | ''[[:d:Q139580536|Villa II kiviaja asulakoht]]'' | arheoloogiamälestis Võrumaal | [[asulakoht]] | [[Võru vald]] | [[:d:Q139580536|Q139580536]] |- | ''[[:d:Q139580543|Villa III kiviaja asulakoht]]'' | arheoloogiamälestis Võrumaal | [[asulakoht]] | [[Võru vald]] | [[:d:Q139580543|Q139580543]] |- | [[Villaku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396707|Q61396707]] |- | [[Vingerja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395729|Q61395729]] |- | [[Vinguta]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395832|Q61395832]] |- | [[Vinnimäe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395226|Q61395226]] |- | [[Viratu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395732|Q61395732]] |- | [[Virblase]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395544|Q61395544]] |- | [[Virika]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394998|Q61394998]] |- | [[Virita (Hanila)|Virita]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394647|Q61394647]] |- | [[Virtsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394932|Q61394932]] |- | [[Virulasõ]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396708|Q61396708]] |- | [[Virussaare linnusease]] | | [[linnamägi]] | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | [[:d:Q20529292|Q20529292]] |- | [[Viruvere (Põltsamaa)|Viruvere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394672|Q61394672]] |- | [[Visja]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61388714|Q61388714]] |- | [[Vistla (Järvamaa)|Vistla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65259972|Q65259972]] |- | [[Vitimõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394822|Q61394822]] |- | [[Vitipalu]] | | [[paikkond]] | [[Nõo vald]] | [[:d:Q65263978|Q65263978]] |- | [[Viuperä]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q32190842|Q32190842]] |- | ''[[:d:Q45484157|Vivikonna Baltöl concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q45484157|Q45484157]] |- | ''[[:d:Q45536092|Vivikonna OT concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q45536092|Q45536092]] |- | [[Volmre]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396352|Q61396352]] |- | ''[[:d:Q136119057|Volta kvartal]]'' | | [[kvartal]]<br/>''[[:d:Q1441983|redevelopment]]'' | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q136119057|Q136119057]] |- | [[Vooremägi]] | küngas Tartumaal Elva vallas | [[linnamägi]] | [[Elva vald]] | [[:d:Q12378908|Q12378908]] |- | [[Voorse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395225|Q61395225]] |- | [[Voorse (Kadrina kihelkond)|Voorse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395228|Q61395228]] |- | [[Vooru linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Viljandi vald]] | [[:d:Q20529331|Q20529331]] |- | [[Voose linnamägi]] | | [[linnamägi]] | [[Anija vald]] | [[:d:Q20529339|Q20529339]] |- | [[Vorohka]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256475|Q65256475]] |- | [[Väemla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394825|Q61394825]] |- | [[Väike-Torila]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395916|Q61395916]] |- | [[Väiko-Usinitsa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q65256479|Q65256479]] |- | [[Väikse-Prangli]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395543|Q61395543]] |- | [[Väikseküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395734|Q61395734]] |- | [[Välgi-Alajõe]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395918|Q61395918]] |- | [[Väägu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394933|Q61394933]] |- | [[Vääna-Nõmme]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394828|Q61394828]] |- | [[Vääska]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>[[küla]]<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q31274401|Q31274401]] |- | [[Võduvere-Tagaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395202|Q61395202]] |- | [[Võhma asulakoht]] | | [[asulakoht]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q25509428|Q25509428]] |- | [[Võhma maalinn]] | | [[maalinn]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q18624025|Q18624025]] |- | [[Võiduküla (Läänemaa)|Võiduküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394489|Q61394489]] |- | [[Võlupe]] | Saaremaal Mujaste külas asuv paik | [[paikkond]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q134486098|Q134486098]] |- | [[Võnnusvere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394488|Q61394488]] |- | [[Võresoo küla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395538|Q61395538]] |- | [[Vööla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q18627132|Q18627132]] |- | [[Vöölamõisa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395036|Q61395036]] |- | ''[[:d:Q53866386|Wesenberg concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q53866386|Q53866386]] |- | [[Wopele]] | on nime saanud Oblu küla järgi (Taani hindamisraamatus Wopal). Juba 1310 | ''[[:d:Q40357935|historic village]]'' | [[Rapla vald]] | [[:d:Q12379278|Q12379278]] |- | [[Ädara]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395204|Q61395204]] |- | [[Ägli]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396013|Q61396013]] |- | [[Älli]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395000|Q61395000]] |- | [[Ällivere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395203|Q61395203]] |- | [[Ämari (Keila kihelkond)|Ämari]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q23889980|Q23889980]] |- | [[Ängu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395919|Q61395919]] |- | [[Änni]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395923|Q61395923]] |- | [[Änniste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395004|Q61395004]] |- | [[Änniste (Järvamaa)|Änniste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395006|Q61395006]] |- | [[Äntse]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395038|Q61395038]] |- | [[Äntu linnus]] | | [[linnamägi]] | [[Väike-Maarja vald]] | [[:d:Q12379400|Q12379400]] |- | [[Äntu-Karjamaa]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395206|Q61395206]] |- | [[Äntu-Tagaküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395209|Q61395209]] |- | [[Ärina-Kännu]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395213|Q61395213]] |- | [[Ärisma]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394605|Q61394605]] |- | [[Ärita]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395039|Q61395039]] |- | [[Ärma]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396355|Q61396355]] |- | [[Ärmiku]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395548|Q61395548]] |- | [[Äärepere]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394646|Q61394646]] |- | [[Ääru]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395549|Q61395549]] |- | [[Õeküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394649|Q61394649]] |- | [[Õnniste]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396350|Q61396350]] |- | [[Ööre]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395833|Q61395833]] |- | ''[[:d:Q131736643|Üigu]]'' | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Tarvastu kihelkond]] | [[:d:Q131736643|Q131736643]] |- | [[Üleküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61395545|Q61395545]] |- | [[Ülemiste City]] | | ''[[:d:Q338313|business park]]'' | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | [[:d:Q18175773|Q18175773]] |- | ''[[:d:Q53866348|Ülenurme concentration camp]]'' | | [[Koonduslaager]] | | [[:d:Q53866348|Q53866348]] |- | [[Ülesoo]] | | [[paikkond]] | | [[:d:Q18627158|Q18627158]] |- | [[Ülevaltküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394526|Q61394526]] |- | [[Üriküla]] | | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61396354|Q61396354]] |- | [[Ürjapea]] | | ''[[:d:Q22674925|endine asula]]''<br/>''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | | [[:d:Q61394830|Q61394830]] |- | ''[[:d:Q20074091|Будівництво 447 і ВТТ]]'' | | [[Parandusliku töö laager|Paranduslike tööde laager]] | | [[:d:Q20074091|Q20074091]] |- | ''[[:d:Q20074126|Будівництво 907 і ВТТ]]'' | | [[Parandusliku töö laager|Paranduslike tööde laager]] | | [[:d:Q20074126|Q20074126]] |- | ''[[:d:Q20074287|ВТТ і Будівництво КОМБІНАТУ №7]]'' | | [[Parandusliku töö laager|Paranduslike tööde laager]] | | [[:d:Q20074287|Q20074287]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} c5l3cg50ixuv3pt1ak8zs1grft7leu7 0 671624 7167946 7026458 2026-06-05T15:35:22Z Svencapoeira 67038 7167946 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Sidera'' | värvus = seened | pilt = Sidera_lenis_197089.jpg | pildi_seletus = [[Pehme sametkorgik]] ''Sidera lenis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales'' | seltsi_autor = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977) | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = '''''Sidera''''' }} '''''Sidera''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond. ==Liike== *''[[Sidera americana]]'', ka ''Sidera mitis'' *''Sidera lenis'' – [[pehme sametkorgik]], pehme peenpoorik *''Sidera vulgaris'' – [[tava-sametkorgik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|128968}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Taelikulaadsed]] lojqpf1ewsopuo85q5wi9pe1bts19f4 7167947 7167946 2026-06-05T15:36:11Z Svencapoeira 67038 7167947 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Sidera'' | värvus = seened | pilt = Sidera_lenis_197089.jpg | pildi_seletus = [[Pehme sametkorgik]] ''Sidera lenis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales'' | seltsi_autor = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977) | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = '''''Sidera''''' }} '''''Sidera''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond. ==Eesti liike== *''[[Sidera americana]]'', ka ''Sidera mitis'' *''Sidera vulgaris'' – [[tava-sametkorgik]] ==Liike mujal== *''Sidera lenis'' – [[pehme sametkorgik]], pehme peenpoorik ==Välislingid== * {{elurikkus|128968}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Taelikulaadsed]] f209tybk82j7fuf5z2oedskouxfbrpk 0 673073 7168213 7087769 2026-06-06T08:40:18Z Kuriuss 38125 Reklaami vähemaks 7168213 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=detsember}} {{Toimeta}} {{Allikad}} '''Võru Kunstikool''' on alates 2003. aastast Võrus tegutsev huvihariduskool. Koolis on kaks õppesuunda: kunst ja tants. Õpperühmad on moodustatud vanuseti ja tasemeti. Koolis õpib 220–240 õpilast. == Koolijuhid == * 2003–2022 Liia Leppik * 2023–2023 Ülle Hummal * alates 2023 – Kristiina Rauba == Ajalugu == Võru Kunstikool loodi 2003. aastal huvihariduse reorganiseerimise tulemusena Võru linnas. Kooli eelkäijaks saab pidada [[Võru Huvikoda]], linna laste ja noorte huvikeskust, mis tegutses aastatel 1989–2003, mille eelkäijaks omakorda oli [[Võru Pioneeride maja]] (1949–1989). Enamik Võru Kunstikooli õpperühmi on tegutsenud juba huvikoja päevil või varemgi: kunstiring 1951. aastast (tollane nimetus: kujutava kunsti ring), käsitööring 1954. aastast, lilleseade 1991. aastast, tantsutrupp Katariina 1998. aastast ja Võru Huvikoja kunstikool alustas tööd 1999. aastal üleriigilise kunstikoolide õppekava järgi. Üks kunstikooli teenekamaid õpetajaid on kunagine pioneeridemaja, hiljem huvikoja keraamika- ja kunstiringi õpetaja Asta Määrits ([[Võru linna teenetemärk|Võru linna teenetemärgi]] omanik 1997), kelle käe alt on sirgunud pooled tänastest Võru Kunstikooli õpetajatest: Ülle Hummal (Raag), Liia Leppik (Sarnet), Urve Mill (Laanemets), Ulla Torop ja Tiina Suumann (Kund). Kunstikooli ruumid asuvad Lembitu tänava maja nr 2 kolmandal korrusel, kus on viis õppeklassi, saal ja garderoob tantsuõpilastele, mõned abiruumid ja kaks kabinetti. Koolis tegutseb kunsti- ja üldkultuuriosakond, kokku 18 laste ja noorte õpperühma, lisaks õppevõimalused täiskasvanutele. Õpilasi on olnud kõige rohkem 2008. aastal – 275 õpilast –, ja kõige vähem kooli algusaastail – 202 õpilast. Igal aastal õpib sadakond noort viies tantsurühmas, teine sadakond eri tasemete ja vanuseastmetega kunstiõppe rühmades. Koolis õpivad peamiselt Võru linna noored, kuid 25–30% õpilastest pärineb ka ümberkaudsetest valdadest. Võru Kunstikooli näitused ja tantsutrupi Katariina kontserdid on alati publikurohked olnud. 2008. aastal on Eesti Hariduse Infosüsteemis kinnitatud 7 kunstikooli õppekava. Kunsti süvaõppe õppekava koosneb eelõppe (nelja-aastane õppekava), põhiõppe (viieaastane õppekava) ja täiendõppe (kolmeaastane õppekava) õppekavast, õppeaeg täismahus 12 aastat. Kunsti huvi- ehk osaõppe õppekava järgi saab õppida viis aastat, keraamika ja fotokunsti õppekavad vältavad neli aastat. Lilleseade ja käsitöö õppekava on jagatud 4 astmeks 3 aasta kaupa; tantsu õppekava 3 astmeks 4 aasta kaupa – võimalik õppeaeg kogu kooliea kestel, I klassist gümnaasiumi lõpetamiseni. Esimesed kunsti süvaõppe saanud õpilased lõpetasid gümnaasiumi 2005. aastal. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Võru Kunstikool |url=https://vorukunstikool.edu.ee/ajalugu/ |vaadatud=2024-03-30 |väljaanne=vorukunstikool.edu.ee}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://vorukunstikool.edu.ee/ Võru Kunstikooli koduleht] [[Kategooria:Eesti kunstikoolid]] [[Kategooria:Eesti koolihooned]] [[Kategooria:Võru koolid]] [[Kategooria:Huvikoolid ja huviringid]] [[Kategooria:Huviharidus]] 1vu85zeixgo6re2gmhjjyt9gjm6gfpz 0 679455 7167940 7115441 2026-06-05T15:02:00Z Svencapoeira 67038 7167940 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Punav lodupoorik | värvus = seened | pilt = Punav lodupoorik2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Punav lodupoorik.jpg | pildi2_seletus = Punav lodupoorik ''Meripilus sanguinolentus'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Meripilaceae]]'' | perekond = ''[[Meripilus]]'' | liik = '''Punav lodupoorik''' ''Meripilus sanguinolentus'' }} '''Punav lodupoorik''' (''Meripilus sanguinolentus'', varem ''Physisporinus sanguinolentus'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[Torikulaadsed|torikulaadne]] seen. Seen kasvab tavaliselt üleujutusest ligunenud leht- aga ka okaspuude lamatüvede alakülgedel ning muutub mõne aja pärast pärast katsumist punaseks, hiljem pruuniks. Sarnane [[klaasjas lodupoorik]] ei muutu punaseks, vaid kohe pruuniks. Seen on sage [[Alam-Pedja looduskaitseala]] üleujutatavatel jõekallastel [[sanglepp|sanglepa]] lamatüvedel. ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/167213 Punav lodupoorik] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Torikulaadsed]] 93p0ce8hql5uvzm9lpevasvb7zmtpb7 0 679579 7167908 7166796 2026-06-05T14:03:07Z ~2026-32606-72 230823 7167908 wikitext text/x-wiki Allpool on täielik ülevaade [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]i ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, kus peaminister Michal on reisinud: * '''Üks''': [[Albaania]], [[Armeenia]], [[Holland]], [[Horvaatia]], [[Itaalia]], [[Küpros]], [[Montenegro]], [[Norra]], [[Poola]], [[Rootsi]] ja [[Ungari]] * '''Kaks''': [[Leedu]] ja [[Taani]] * '''Kolm''': [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]] ja [[Ukraina]] * '''Neli''': [[Soome]] * '''Viis''': [[Läti]] * '''Kaksteist''': [[Belgia]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.-14. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga. Kõneluste peateemad olid majanduse konkurentsivõime parandamine ja päevakajalised julgeolekuküsimused. Käidi koos saunas poliitika ja maailma asjade üle arutlemas. See oli Michali esimene välisvisiit peaministrina. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || mitteametlik || 17.-18. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Klaipėda]]s ja [[Palanga]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Arutati julgeoleku tugevdamist, koostööd transpordi- ja energeetikasektoris, Ukraina toetamist ning Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamists. Kristen Michal koos Ingrida Šimonytė ja Evika Siliņaga käisid vaatamas LNG terminali Independence, Kopgalise rannavalve vaatluskeskust, Läänemere Loomade Rehabilitatsioonikeskust, [[Leedu Meremuuseum]]i ning ornitoloogiajaama Ventė neemel. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16.-18. oktoober 2024 || Kristen Michal kohtus 16. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretäri]] [[Nayef Falah Mubarak Al Hajraf]]ega, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] [[Maktoum bin Mohammed Al Maktoum|šeigi Maktoum bin Mohammed Al Maktoum]]ega, [[Bahreini peaminister|Bahreini kroonprintsi ja peaministri]] [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah|šeigi Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]]ega, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī|šeigi Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]ga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi kroonprintsi ja peaministri]] [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]]ega, [[Saudi Araabia kroonprints|Saudi Araabia kroonprintsi ja peaministri]] [[Muḩammad bin Salmān]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, kus toimuval [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe koostöönõukogu]] tippkohtumisel. Kristen Michal kohtus 17.-18. oktoobril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli [[Ukraina]] toetamise kõrval ka olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõimele ning rändeküsimustele. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 1. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Kõneluste peateemad olid olulised taristuprojektid, koostöövaldkondi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s, piirkonna julgeolek ja Ukraina toetamine, muu hulgas [[Rail Baltic]]u ehitamine. |- | {{riigi ikoon|Ungari}} || töövisiit || 7.-8. november 2024 || Kristen Michal kohtus 7. novembri ennelõunal [[Budapest]]is Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Daniel Risch]]ega, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Didier Guillaume]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ning OSCE konfliktide ennetamise keskuse direktor ja OSCE sekretariaadi juhataja asetäitja Catherine Fearon, mil arutlusel oli [[Euroopa julgeolek]]ule, sealhulgas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukrainas]] ja olukorda [[Lähis-Ida]]s. Kristen Michal kohtus õhtupoolikul [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlikul kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Viola Amherd]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli Euroopa konkurentsivõime parandamine. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 22. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Vilnius]]es [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, mil arutlusel oli kriitilise meretaristu kaitset, hübriidohtudele vastu seismist, Ukraina jätkuvat toetamist ning ühiseid energeetika- ja transpordiprojekte. Kristen Michal tegi ettevalmistusel, et üks võtmeteemadest ka detsembris [[Tallinn]]as toimuval [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] riikide liidrite kohtumisel. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 26.-28. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Stockholm]]i 94 km kaugusel ametlikus [[Harpsundi resident|suveresidentsis Harpsundis]] Balti-Põhjala valitsusjuhtide tippkohtumisel [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja ka kutsutud [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil arutlusel oli julgeolekuolukorda Läänemere piirkonnas ja Ukrainas ning transatlantilisi suhteid. 26. novembril õhtul Kristen Michal kohtus Stockholmis kohalike suurinvestoritega, et anda neile ülevaade enda valitsuse tegevustest ja prioriteetidest Eesti majanduskeskkonna elavdamisel. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 5.-7. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, mil fookuses oli Ukraina toetamisele ka Euroopa Liidu kaitse- ja konkurentsivõime parandamine. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 9.-10. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, [[Ukraina digiminister|Ukraina digiministri]] [[Mõhhailo Fedorov]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umerov]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil eesmärgiks oli väljendada Eesti vankumatut toetust Ukrainale sõjas agressoriga ning Ukraina liitumisele [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[NATO]]ga. Kristen Michal asetas pärja Ukraina mälestusseina äärde ja avas Eesti-Ukraina ärifoorumi. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 11. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Varssavi]]s [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil peateemaks oli Ukraina toetamine, Poola [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus]] ning kaitsekoostöö nii kahepoolselt kui [[NATO]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.–19. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 19.–20. detsember 2024 || 19. detsembri hilisõhtul Kristen Michal koos [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga lendasid Saksa riigilennukiga Airbus A319-133X CJ (German Air Force reg. 15 + 01) [[Berliin]]isse otse Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiselt. 20. detsembri hommikul Kristen Michal kohtus Berliinis Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Olaf Scholziga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid, Ukraina toetamist, regionaalset julgeolekut ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] teemasid. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 14. jaanuar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s NATO Läänemere liidu tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Henna Virkkunen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli oodata Läänemere piirkonna julgeolekut, NATO kohaloleku tugevdamist Läänemerel ja kriitilise veealuse infrastruktuuri kaitsmiseks vajalikke meetmeid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 23.-24. veebruar 2025 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Hispaania peaminister]] [[Pedro Sánchez]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Kanada peaminister]] [[Justin Trudeau]] ja [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister]] [[Benjamin Haddad]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni kolmandal aastapäeval, et sõja aastapäevale pühendatud rahvusvaheline tippkohtumine Ukraina toetuseks. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6.-7. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust [[Ukraina]]le ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. Kristen Michal koos laua juures Soome peaministri Petteri Orpoga, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga, Läti peaministri Evika Siliņaga, Taani peaministri Mette Frederikseniga, Poola peaministri Donald Tuskega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, et sõid tähistades [[Vastlakukkel|vastlakuklid]]. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kristen Michal osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]] ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, sealhulgas riigi kaitsevõime tugevdamine, võimaliku relvarahu rakendamine ja püsiva rahu kindlustamine. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 8.–9. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Oslo]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega ja [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, mil arutlusel oli ettevalmistusi lähenevaks NATO tippkohtumiseks ning kuidas Ukrainat JEFi ja NATO tegevusse rohkem kaasata. Arutati ka julgeolekuolukorda JEFi raamistiku fookusaladel [[Läänemeri|Läänemere]], [[Arktika]] ja Põhja-Atlandi piirkonnas. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 30. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Balti Ministrite Nõukogu]] raames [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]]ega, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek – sealhulgas ootused eelseisvale [[NATO]] tippkohtumisele ja [[Ukraina]] toetamine. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.–25. juuni 2025 || 24. juunil õhtupoolel Kristen Michal koos elukaaslase [[Evelin Oras]]ega osalesid [[Huis ten Boschi palee]]s [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuninga]] [[Willem-Alexander]]i ja kuninganna [[Máxima]] võõrustatud õhtusöögil NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele. 25. juunil Kristen Michal koos [[Eesti kaitseminister|kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga kohtusid [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le. |- | {{riigi ikoon|Horvaatia}} || töövisiit || 8. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Zagreb]]is [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]'iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga ja [[Horvaatia parlamendi spiiker|Horvaatia parlamendi spiikri]] [[Gordan Jandroković]]'iga, mil arutlusel oli kaitse- ja ärikoostöö tugevdamist, ühiseid eesmärke [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s ning [[Ukraina]] jätkuvat toetamist. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Ukraina taastumise konverents]]i raames [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos abikassa [[Olena Zelenska]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]eg, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek ja [[Ukraina]] toetamine. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 19.-20. juuli 2025 || Kristen Michal koos elukaase [[Evelin Oras]]ega kohtusid [[Cēsis]]is, [[Līgatne]]s ja [[Sigulda]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] koos abikaasa [[Aigars Siliņš]]ega ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]] koos abikaasa [[Ilma Paluckė]]'ga, mil arutlusel oli Balti regiooni jaoks olulisi küsimusi, Euroopa Komisjoni uut EL-i pikaajalise eelarve ettepanekut, [[Rail Baltic]]u ehituse rahastamist, Euroopa kaitsevõime tugevdamist ning [[Ukraina]] toetamist. Nad algasid [[Põhja-Läti]]s asuvas Līgatnes, kus nad kohtusid kohalike ettevõtjatega, tutvusid [[Läti kultuuritraditsioon]]idega ja panid end küpsetamises proovile. Järgnes nad käisid [[Cēsis kosmosekeskus]]es ja [[Vidzeme kontserdimaja]]s, kus nad tutvusid vabamas vormis piirkonna arengusuundi ja kogukonna tegemistega. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 29. august 2025 || Kristen Michal lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Riia lennujaam]]a [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] kutsel. Kristen Michal koos Läti peaministri Evika Siliņaga osalesid [[Riia]]s Eesti korvpalliliidu pidulikul vastuvõtul [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonnas]] ja Eesti vs Läti [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|EuroBasket 2025]] mängul. Kristen Michal lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 3. september 2025 || Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Marienborg|Taani peaministri residentsis Marienborgis]] [[Põhja-Balti koostöö|Põhja-Balti (NB8)]] kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga ja [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, mil arutlusel oli olukorda [[Ukraina]]s ning edasisi samme püsiva ja õiglase rahuni jõudmisel, sealhulgas julgeolekugarantiisid ja [[Venemaa]] jätkuvat survestamist. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli Euroopa kaitsevalmiduse ning [[Ukraina]] toetuse tugevdamine ja uue sanktsioonipaketi, mis peaks hõlmama muu hulgas Vene [[LNG]] importi, varilaevastiku tegevust, tehingukeeldu pankadele ja turismiteenuste keeldu. Suur osa meetmetest tuleb peegeldada ka [[Valgevene]]le. Kristen Michal võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök. 2. oktoobril Kristen Michal kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. novembril [[Brüssel]]is Kristen Michal koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga. 23. oktoobril Kristen Michal kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s. 24. oktoobril Kristen Michal osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il, kus kohtus ALDE presidendi [[Svenja Hahn]]’iga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega ja [[Taani eurominister|Taani euroministri]] [[Marie Bjerre]]ga. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || 27. novembril Kristen Michal kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Saksamaa majandus- ja energeetikaministri|Saksamaa majandus- ja energeetikaministri]] [[Katherina Reiche]]ga, mil arutlusel oli ühiseid jõupingutusi [[Vene agressioon]]i lõpetamiseks ning Euroopa julgeoleku tagamiseks, sealhulgas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] idatiiva kaitse tugevdamiseks. Õhtul Kristen Michal kohtus [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti saatkonnas Berliinis]] Saksamaa investoritega, kes oli huvitatud koostööst Eestiga. 28. novembril Kristen Michal osales koos [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga Markranstädtis [[Leipzig]]i lähistel [[Skeleton Technologies]]i tehase avamisel. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 12. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil arutlusel oli aktuaalseid regionaalseid julgeolekuküsimusi, [[Rail Baltic]]a projekti elluviimise edenemist kui ka Balti riikide vastastikuseid huve [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] järgmise mitmeaastase eelarve osas. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus idatiiva tippkohtumisel [[Helsingi]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga ja [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa]] kiiremas tempos ja ühiste algatuste abil kindlustada oma idatiiba. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu. Kristen Michal kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mil eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli arenguid [[Atlandi ookeani ületus|Atlandi-ülestes]] suhetes, nende mõju [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] ja [[Gröönimaa]]ga seotud olukord ning jätkamise järeleandmatult [[Venemaa]] survestamisega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 11.-12. veebruar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähedamine. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.-15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kristen Michal kohtus [[München]]is [[Müncheni julgeolekukonverents]]il [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, kus osalesid Ukrainaga seotud teemadele pühendatud kohtumisel. 14. veebruaril Kristen Michal kohtus Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Friedrich Merziga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, kus osalesid mitmel kahepoolsel kohtumisel ja konverentsi asutaja [[Ewald von Kleist]]i nimelise auhinna üleandmise tseremoonial. 15. veebruaril Kristen Michal astus konverentsi pealavale konkurentsivõimele pühendatud paneelarutelus „All the Single Markets: From Fragmentation to Competitiveness“ („Kõik ühtsed turud: killustatusest konkurentsivõimeni“), kus osa võttis [[Euroopa Keskpanga president]] [[Christina Lagarde]] ja [[Saksamaa digitaalse transformatsiooni ja valitsuse moderniseerimise minister]] [[Karsten Wildberger]]. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 24. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti peaminister]] [[Evika Siliņa]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Poola asepeaminister- ja välisminister]] [[Radosław Sikorski]], [[Leedu kaitseminister]] [[Robertas Kaunas]], [[Hispaania välisminister, Euroopa Liidu ja koostööminister]] [[José Manuel Albares]] ning [[Suurbritannia siseminister|Suurbritannia välis-, Rahvaste Ühenduse ja arenguküsimuste riigisekretär]] [[Yvette Cooper]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos [[Ukraina presidendi abikaasa|abikaasa]] [[Olena Zelenska]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni neljandal aastapäeval Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel. Põhjala-Balti koostööformaadi [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] eesistujana juhis Eesti liidrite ühist toetusvisiiti Kiievis. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 25.-26. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] avasid [[Brüssel]]is kõrgetasemelise konverentsi Euroopa Liidu piiriregioonide toetamise teemal. Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu idapiiri riikidele pühendatud kõrgetasemelisel konverentsil Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil avaldas riikide keskset rolli Euroopa julgeoleku, vastupidavuse ja stabiilsuse tagamisel ning tuuakse välja. Konverentsi lõpus allkirjastatakse idapiiri regiooni riikide rahastamise platvormi EastInvest Facility loomise kavatsuste deklaratsioon. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19.-20. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli tugevdada Euroopa Liidu sisejulgeolekut. Ukrainas sõdinud Vene võitlejatele kehtestada ühtne sisenemiskeeld Schengeni alale. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga ja Taani välisasjade riigisekretäri asetäitja [[Anders Tang Fribourg]]ega, mil arutlusel oli JEF-i riikide toetus [[Ukraina]]le ja üldine julgeolekuolukord [[Euroopa]]s. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kristen Michal kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki. 24. aprillil Kristen Michal kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. Pärastlõunal Kristen Michal külastas giidi saatel Nikosias, kus käisid [[ÜRO puhvertsioon]]is ja kohaliku kirikus. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-4. mai 2026 || Enne töövisiidi Kristen Michal kohtus juhuslik [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail hommikul Kristen Michal külastas värskes [[Eesti suursaatkond Jerevanis|Eesti suursaatkonna hoones]], kus sisse kirjutatud külalisraamatusse. Lõunal Kristen Michal jalutas giidi saatel [[Jerevan]]is, siis ajal juhul tänaval kohtus [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga. Õhtul Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi. 4. mail Kristen Michal kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Kristen Michal koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga, Norra peaministri Jonas Gahr Størega ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallasega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 4.-6. juuni 2026 || 4. juunil õhtul Kristen Michal osales [[Kotor (Montenegro)|Kotor]]is [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'i korraldatud tööõhtusöögil. 5. juunil Kristen Michal kohtus [[Euroopa Liit|EL]]-[[Balkani riigid|Lääne-Balkaan]]i tippkohtumisel [[Tivat]]is Montenegro presidendi Jakov Milatović'iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantinos Tasoulas]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemisele ning piirkonna julgeolekule. |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti välispoliitika]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] 0qug2fdhfe9mf3di1rogku5me5wt0as 7167993 7167908 2026-06-05T17:29:14Z ~2026-32606-72 230823 7167993 wikitext text/x-wiki Allpool on täielik ülevaade [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]i ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, kus peaminister Michal on reisinud: * '''Üks''': [[Albaania]], [[Armeenia]], [[Holland]], [[Horvaatia]], [[Itaalia]], [[Küpros]], [[Montenegro]], [[Norra]], [[Poola]], [[Rootsi]] ja [[Ungari]] * '''Kaks''': [[Leedu]] ja [[Taani]] * '''Kolm''': [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]] ja [[Ukraina]] * '''Neli''': [[Soome]] * '''Viis''': [[Läti]] * '''Kaksteist''': [[Belgia]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.-14. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga. Kõneluste peateemad olid majanduse konkurentsivõime parandamine ja päevakajalised julgeolekuküsimused. Käidi koos saunas poliitika ja maailma asjade üle arutlemas. See oli Michali esimene välisvisiit peaministrina. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || mitteametlik || 17.-18. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Klaipėda]]s ja [[Palanga]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Arutati julgeoleku tugevdamist, koostööd transpordi- ja energeetikasektoris, Ukraina toetamist ning Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamists. Kristen Michal koos Ingrida Šimonytė ja Evika Siliņaga käisid vaatamas LNG terminali Independence, Kopgalise rannavalve vaatluskeskust, Läänemere Loomade Rehabilitatsioonikeskust, [[Leedu Meremuuseum]]i ning ornitoloogiajaama Ventė neemel. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16.-18. oktoober 2024 || Kristen Michal kohtus 16. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretäri]] [[Nayef Falah Mubarak Al Hajraf]]ega, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] [[Maktoum bin Mohammed Al Maktoum|šeigi Maktoum bin Mohammed Al Maktoum]]ega, [[Bahreini peaminister|Bahreini kroonprintsi ja peaministri]] [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah|šeigi Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]]ega, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī|šeigi Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]ga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi kroonprintsi ja peaministri]] [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]]ega, [[Saudi Araabia kroonprints|Saudi Araabia kroonprintsi ja peaministri]] [[Muḩammad bin Salmān]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, kus toimuval [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe koostöönõukogu]] tippkohtumisel. Kristen Michal kohtus 17.-18. oktoobril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli [[Ukraina]] toetamise kõrval ka olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõimele ning rändeküsimustele. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 1. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Kõneluste peateemad olid olulised taristuprojektid, koostöövaldkondi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s, piirkonna julgeolek ja Ukraina toetamine, muu hulgas [[Rail Baltic]]u ehitamine. |- | {{riigi ikoon|Ungari}} || töövisiit || 7.-8. november 2024 || Kristen Michal kohtus 7. novembri ennelõunal [[Budapest]]is Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Daniel Risch]]ega, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Didier Guillaume]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ning OSCE konfliktide ennetamise keskuse direktor ja OSCE sekretariaadi juhataja asetäitja Catherine Fearon, mil arutlusel oli [[Euroopa julgeolek]]ule, sealhulgas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukrainas]] ja olukorda [[Lähis-Ida]]s. Kristen Michal kohtus õhtupoolikul [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlikul kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Viola Amherd]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli Euroopa konkurentsivõime parandamine. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 22. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Vilnius]]es [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, mil arutlusel oli kriitilise meretaristu kaitset, hübriidohtudele vastu seismist, Ukraina jätkuvat toetamist ning ühiseid energeetika- ja transpordiprojekte. Kristen Michal tegi ettevalmistusel, et üks võtmeteemadest ka detsembris [[Tallinn]]as toimuval [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] riikide liidrite kohtumisel. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 26.-28. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Stockholm]]i 94 km kaugusel ametlikus [[Harpsundi resident|suveresidentsis Harpsundis]] Balti-Põhjala valitsusjuhtide tippkohtumisel [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja ka kutsutud [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil arutlusel oli julgeolekuolukorda Läänemere piirkonnas ja Ukrainas ning transatlantilisi suhteid. 26. novembril õhtul Kristen Michal kohtus Stockholmis kohalike suurinvestoritega, et anda neile ülevaade enda valitsuse tegevustest ja prioriteetidest Eesti majanduskeskkonna elavdamisel. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 5.-7. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, mil fookuses oli Ukraina toetamisele ka Euroopa Liidu kaitse- ja konkurentsivõime parandamine. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 9.-10. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, [[Ukraina digiminister|Ukraina digiministri]] [[Mõhhailo Fedorov]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umerov]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil eesmärgiks oli väljendada Eesti vankumatut toetust Ukrainale sõjas agressoriga ning Ukraina liitumisele [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[NATO]]ga. Kristen Michal asetas pärja Ukraina mälestusseina äärde ja avas Eesti-Ukraina ärifoorumi. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 11. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Varssavi]]s [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil peateemaks oli Ukraina toetamine, Poola [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus]] ning kaitsekoostöö nii kahepoolselt kui [[NATO]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.–19. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 19.–20. detsember 2024 || 19. detsembri hilisõhtul Kristen Michal koos [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga lendasid Saksa riigilennukiga Airbus A319-133X CJ (German Air Force reg. 15 + 01) [[Berliin]]isse otse Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiselt. 20. detsembri hommikul Kristen Michal kohtus Berliinis Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Olaf Scholziga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid, Ukraina toetamist, regionaalset julgeolekut ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] teemasid. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 14. jaanuar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s NATO Läänemere liidu tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Henna Virkkunen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli oodata Läänemere piirkonna julgeolekut, NATO kohaloleku tugevdamist Läänemerel ja kriitilise veealuse infrastruktuuri kaitsmiseks vajalikke meetmeid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 23.-24. veebruar 2025 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Hispaania peaminister]] [[Pedro Sánchez]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Kanada peaminister]] [[Justin Trudeau]] ja [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister]] [[Benjamin Haddad]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni kolmandal aastapäeval, et sõja aastapäevale pühendatud rahvusvaheline tippkohtumine Ukraina toetuseks. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6.-7. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust [[Ukraina]]le ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. Kristen Michal koos laua juures Soome peaministri Petteri Orpoga, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga, Läti peaministri Evika Siliņaga, Taani peaministri Mette Frederikseniga, Poola peaministri Donald Tuskega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, et sõid tähistades [[Vastlakukkel|vastlakuklid]]. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kristen Michal osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]] ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, sealhulgas riigi kaitsevõime tugevdamine, võimaliku relvarahu rakendamine ja püsiva rahu kindlustamine. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 8.–9. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Oslo]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega ja [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, mil arutlusel oli ettevalmistusi lähenevaks NATO tippkohtumiseks ning kuidas Ukrainat JEFi ja NATO tegevusse rohkem kaasata. Arutati ka julgeolekuolukorda JEFi raamistiku fookusaladel [[Läänemeri|Läänemere]], [[Arktika]] ja Põhja-Atlandi piirkonnas. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 30. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Balti Ministrite Nõukogu]] raames [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]]ega, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek – sealhulgas ootused eelseisvale [[NATO]] tippkohtumisele ja [[Ukraina]] toetamine. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.–25. juuni 2025 || 24. juunil õhtupoolel Kristen Michal koos elukaaslase [[Evelin Oras]]ega osalesid [[Huis ten Boschi palee]]s [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuninga]] [[Willem-Alexander]]i ja kuninganna [[Máxima]] võõrustatud õhtusöögil NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele. 25. juunil Kristen Michal koos [[Eesti kaitseminister|kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga kohtusid [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le. |- | {{riigi ikoon|Horvaatia}} || töövisiit || 8. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Zagreb]]is [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]'iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga ja [[Horvaatia parlamendi spiiker|Horvaatia parlamendi spiikri]] [[Gordan Jandroković]]'iga, mil arutlusel oli kaitse- ja ärikoostöö tugevdamist, ühiseid eesmärke [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s ning [[Ukraina]] jätkuvat toetamist. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Ukraina taastumise konverents]]i raames [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos abikassa [[Olena Zelenska]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]eg, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek ja [[Ukraina]] toetamine. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 19.-20. juuli 2025 || Kristen Michal koos elukaase [[Evelin Oras]]ega kohtusid [[Cēsis]]is, [[Līgatne]]s ja [[Sigulda]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] koos abikaasa [[Aigars Siliņš]]ega ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]] koos abikaasa [[Ilma Paluckė]]'ga, mil arutlusel oli Balti regiooni jaoks olulisi küsimusi, Euroopa Komisjoni uut EL-i pikaajalise eelarve ettepanekut, [[Rail Baltic]]u ehituse rahastamist, Euroopa kaitsevõime tugevdamist ning [[Ukraina]] toetamist. Nad algasid [[Põhja-Läti]]s asuvas Līgatnes, kus nad kohtusid kohalike ettevõtjatega, tutvusid [[Läti kultuuritraditsioon]]idega ja panid end küpsetamises proovile. Järgnes nad käisid [[Cēsis kosmosekeskus]]es ja [[Vidzeme kontserdimaja]]s, kus nad tutvusid vabamas vormis piirkonna arengusuundi ja kogukonna tegemistega. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 29. august 2025 || Kristen Michal lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Riia lennujaam]]a [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] kutsel. Kristen Michal koos Läti peaministri Evika Siliņaga osalesid [[Riia]]s Eesti korvpalliliidu pidulikul vastuvõtul [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonnas]] ja Eesti vs Läti [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|EuroBasket 2025]] mängul. Kristen Michal lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 3. september 2025 || Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Marienborg|Taani peaministri residentsis Marienborgis]] [[Põhja-Balti koostöö|Põhja-Balti (NB8)]] kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga ja [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, mil arutlusel oli olukorda [[Ukraina]]s ning edasisi samme püsiva ja õiglase rahuni jõudmisel, sealhulgas julgeolekugarantiisid ja [[Venemaa]] jätkuvat survestamist. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli Euroopa kaitsevalmiduse ning [[Ukraina]] toetuse tugevdamine ja uue sanktsioonipaketi, mis peaks hõlmama muu hulgas Vene [[LNG]] importi, varilaevastiku tegevust, tehingukeeldu pankadele ja turismiteenuste keeldu. Suur osa meetmetest tuleb peegeldada ka [[Valgevene]]le. Kristen Michal võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök. 2. oktoobril Kristen Michal kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. novembril [[Brüssel]]is Kristen Michal koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga. 23. oktoobril Kristen Michal kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s. 24. oktoobril Kristen Michal osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il, kus kohtus ALDE presidendi [[Svenja Hahn]]’iga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega ja [[Taani eurominister|Taani euroministri]] [[Marie Bjerre]]ga. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || 27. novembril Kristen Michal kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Saksamaa majandus- ja energeetikaministri|Saksamaa majandus- ja energeetikaministri]] [[Katherina Reiche]]ga, mil arutlusel oli ühiseid jõupingutusi [[Vene agressioon]]i lõpetamiseks ning Euroopa julgeoleku tagamiseks, sealhulgas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] idatiiva kaitse tugevdamiseks. Õhtul Kristen Michal kohtus [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti saatkonnas Berliinis]] Saksamaa investoritega, kes oli huvitatud koostööst Eestiga. 28. novembril Kristen Michal osales koos [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga Markranstädtis [[Leipzig]]i lähistel [[Skeleton Technologies]]i tehase avamisel. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 12. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil arutlusel oli aktuaalseid regionaalseid julgeolekuküsimusi, [[Rail Baltic]]a projekti elluviimise edenemist kui ka Balti riikide vastastikuseid huve [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] järgmise mitmeaastase eelarve osas. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus idatiiva tippkohtumisel [[Helsingi]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga ja [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa]] kiiremas tempos ja ühiste algatuste abil kindlustada oma idatiiba. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu. Kristen Michal kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mil eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli arenguid [[Atlandi ookeani ületus|Atlandi-ülestes]] suhetes, nende mõju [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] ja [[Gröönimaa]]ga seotud olukord ning jätkamise järeleandmatult [[Venemaa]] survestamisega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 11.-12. veebruar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähedamine. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.-15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kristen Michal kohtus [[München]]is [[Müncheni julgeolekukonverents]]il [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, kus osalesid Ukrainaga seotud teemadele pühendatud kohtumisel. 14. veebruaril Kristen Michal kohtus Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Friedrich Merziga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, kus osalesid mitmel kahepoolsel kohtumisel ja konverentsi asutaja [[Ewald von Kleist]]i nimelise auhinna üleandmise tseremoonial. 15. veebruaril Kristen Michal astus konverentsi pealavale konkurentsivõimele pühendatud paneelarutelus „All the Single Markets: From Fragmentation to Competitiveness“ („Kõik ühtsed turud: killustatusest konkurentsivõimeni“), kus osa võttis [[Euroopa Keskpanga president]] [[Christina Lagarde]] ja [[Saksamaa digitaalse transformatsiooni ja valitsuse moderniseerimise minister]] [[Karsten Wildberger]]. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 24. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti peaminister]] [[Evika Siliņa]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Poola asepeaminister- ja välisminister]] [[Radosław Sikorski]], [[Leedu kaitseminister]] [[Robertas Kaunas]], [[Hispaania välisminister, Euroopa Liidu ja koostööminister]] [[José Manuel Albares]] ning [[Suurbritannia siseminister|Suurbritannia välis-, Rahvaste Ühenduse ja arenguküsimuste riigisekretär]] [[Yvette Cooper]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos [[Ukraina presidendi abikaasa|abikaasa]] [[Olena Zelenska]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni neljandal aastapäeval Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel. Põhjala-Balti koostööformaadi [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] eesistujana juhis Eesti liidrite ühist toetusvisiiti Kiievis. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 25.-26. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] avasid [[Brüssel]]is kõrgetasemelise konverentsi Euroopa Liidu piiriregioonide toetamise teemal. Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu idapiiri riikidele pühendatud kõrgetasemelisel konverentsil Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil avaldas riikide keskset rolli Euroopa julgeoleku, vastupidavuse ja stabiilsuse tagamisel ning tuuakse välja. Konverentsi lõpus allkirjastatakse idapiiri regiooni riikide rahastamise platvormi EastInvest Facility loomise kavatsuste deklaratsioon. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19.-20. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli tugevdada Euroopa Liidu sisejulgeolekut. Ukrainas sõdinud Vene võitlejatele kehtestada ühtne sisenemiskeeld Schengeni alale. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga ja Taani välisasjade riigisekretäri asetäitja [[Anders Tang Fribourg]]ega, mil arutlusel oli JEF-i riikide toetus [[Ukraina]]le ja üldine julgeolekuolukord [[Euroopa]]s. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kristen Michal kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki. 24. aprillil Kristen Michal kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. Pärastlõunal Kristen Michal külastas giidi saatel Nikosias, kus käisid [[ÜRO puhvertsioon]]is ja kohaliku kirikus. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-4. mai 2026 || Enne töövisiidi Kristen Michal kohtus juhuslik [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail hommikul Kristen Michal külastas värskes [[Eesti suursaatkond Jerevanis|Eesti suursaatkonna hoones]], kus sisse kirjutatud külalisraamatusse. Lõunal Kristen Michal jalutas giidi saatel [[Jerevan]]is, siis ajal juhul tänaval kohtus [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga. Õhtul Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi. 4. mail Kristen Michal kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Kristen Michal koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga, Norra peaministri Jonas Gahr Størega ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallasega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 4.-6. juuni 2026 || 4. juunil õhtul Kristen Michal osales [[Kotor (Montenegro)|Kotor]]is [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'i korraldatud tööõhtusöögil. 5. juunil Kristen Michal kohtus [[Euroopa Liit|EL]]-[[Balkani riigid|Lääne-Balkaan]]i tippkohtumisel [[Tivat]]is Montenegro presidendi Jakov Milatović'iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantinos Tasoulas]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemisele ning piirkonna julgeolekule. |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti välispoliitika]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] pwalezcckufv6dpwd1kbutlfo2i4m7q 0 680003 7167938 7019899 2026-06-05T14:58:56Z ~2026-33374-31 231066 Kirjaviga 7167938 wikitext text/x-wiki {{Võrkpallur|nimi=Sten Perillus|kodakondsus=Eesti|sünniaeg=11. juuli 2000|kasv=201 cm|kaal=94 kg|hüpe=353 cm|blokk=342 cm|koduklubi=Pärnu Võrkpalliklubi|klubi1=TalTech VK|aastad1=2019-2022|klubi2=Barrus Võru VK|aastad2=2022-2023|klubi3=MOK Mursa Osijek|aastad3=2023-2024|aastad4=2024-2025|klubi4=Kyky-Betset|pilt=|positsioon=keskblokeerija|aastad5=2025-|klubi5=Pärnu Võrkpalliklubi}}'''Sten Perillus''' (sündinud [[7. juuli]]l [[2000]]) on eesti võrkpallur ja omavalitsustegelane. == Sportlaskarjäär == Sten Perillusest sai elukutseline sportlane 2019. aastal, mil ta liitus [[TalTech VK|TalTechi võrkpallimeeskonnaga]]. Ta mängis meeskonnas kolm hooaega. Viimasel hooajal saavutati Balti liigas teine koht ning Euroopa Challenge Cup sarjas jõuti viie parema meeskonna hulka. Hooajal 2022/23 liitus Balti liigaga üle aastate taas [[Barrus Võru VK|Barrus Võru võrkpalliklubi]], kus Perillus hakkas mängija keskblokeerijana. Klubiga saavutati Eesti meistrivõistluste kolmas koht. Samal hooajal kuulutati Perillus ka Balti liiga parimaks blokeerijaks.<ref>https://volleybox.net/men-baltic-league-2022-23-o26572/best_players{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Hooajal 2023/24 sõlmis Perillus esimese välislepingu Horvaatia tippklubiga MOK Mursa Osijek.<ref>https://www.instagram.com/p/CwPNAtpNJha/</ref> Nii Horvaatia karikasarjas kui ka meistrivõistlustel jõuti meeskonnaga finaali. Lisaks osaleti meeskonnaga Euroopa tugevuselt teises eurosarjas ([[CEV Cup]]) ja ka Kesk-Euroopa Liigas (MEVZA). 2024/25 hooajal liitus Perillus Soome meistriliigas osaleva meeskonnaga Kyky-Betset.<ref>[https://www.torstai-lehti.fi/2024/06/03/joska-forsti-ja-sten-perillus-kyky-betsetin-riveihin/? https://www.torstai-lehti.fi/2024/06/03/joska-forsti-ja-sten-perillus-kyky-betsetin-riveihin/?]</ref> Meistriliigas saavutati 8. kohat. 2025/26 hooajaks sõlmis Perillus lepingu Eesti kõrgliigas mängiva Pärnu Võrkpalliklubiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-12 |pealkiri=Pärnu Võrkpalliklubi – #pvk #pvkfännid |url=https://pvk.ee/ |vaadatud=2025-11-18 |keel=et}}</ref> == Poliitiline tegevus == [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kandideeris Sten Perillus Türi vallavolikogusse valimisliidu Tulevikuvald Türi nimekirjas. Perillus kogus valimistel 159 häält, millega osutus valituks<ref>{{Netiviide |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0052-0834.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-08-19 |arhiivimisaeg=2024-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240812115303/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0052-0834.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta on juhtinud ka Türi valla haridus- ja noorsookomisjoni.{{lisa viide}} 2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideeris Perillus Türi vallavolikogusse Sotsiaaldemokraatide nimekirjas. Sten Perillus oli Sotsiaaldemokraatide vallavanema kandidaat ning kogus kokku 333 häält. Antud tulemus oli Järva maakonnas kolmas.<ref>{{Netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0052/municipality/0834/votes-by-candidates |vaadatud=2025-11-03 |väljaanne=kov2025.valimised.ee}}</ref> == Vabatahtlik tegevus == Perilluse eestvedamisel loodi 2019. aastal mittetulundusühing Quorum, mille eesmärk on edendada Järvamaa kultuurielu. MTÜ korraldatud Oisu Aganikufestivalil<ref>https://jarvateataja.postimees.ee/7579363/pildid-ja-video-aganikufestival-toi-pohupallide-vahele-tipptasemel-esinejad-ja-sadu-andunud-kuulajaid</ref> loodi 200 põhupallist suurejooneline festivaliala. MTÜ Quorum pälvis 2020. aastal Järvamaa parima mittetulundusühingu preemia.<ref>https://jarva.kovtp.ee/228</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Perillus, Sten}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] ms5pxpxzgiao7ghbb4tfzr6xit28jgf 7167939 7167938 2026-06-05T14:59:38Z ~2026-33374-31 231066 Kirjaviga 7167939 wikitext text/x-wiki {{Võrkpallur|nimi=Sten Perillus|kodakondsus=Eesti|sünniaeg=11. juuli 2000|kasv=201 cm|kaal=94 kg|hüpe=353 cm|blokk=342 cm|koduklubi=Pärnu Võrkpalliklubi|klubi1=TalTech VK|aastad1=2019-2022|klubi2=Barrus Võru VK|aastad2=2022-2023|klubi3=MOK Mursa Osijek|aastad3=2023-2024|aastad4=2024-2025|klubi4=Kyky-Betset|pilt=|positsioon=keskblokeerija|aastad5=2025-|klubi5=Pärnu Võrkpalliklubi}}'''Sten Perillus''' (sündinud [[7. juuli]]l [[2000]]) on eesti võrkpallur ja omavalitsustegelane. == Sportlaskarjäär == Sten Perillusest sai elukutseline sportlane 2019. aastal, mil ta liitus [[TalTech VK|TalTechi võrkpallimeeskonnaga]]. Ta mängis meeskonnas kolm hooaega. Viimasel hooajal saavutati Balti liigas teine koht ning Euroopa Challenge Cup sarjas jõuti viie parema meeskonna hulka. Hooajal 2022/23 liitus Balti liigaga üle aastate taas [[Barrus Võru VK|Barrus Võru võrkpalliklubi]], kus Perillus hakkas mängija keskblokeerijana. Klubiga saavutati Eesti meistrivõistluste kolmas koht. Samal hooajal kuulutati Perillus ka Balti liiga parimaks blokeerijaks.<ref>https://volleybox.net/men-baltic-league-2022-23-o26572/best_players{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Hooajal 2023/24 sõlmis Perillus esimese välislepingu Horvaatia tippklubiga MOK Mursa Osijek.<ref>https://www.instagram.com/p/CwPNAtpNJha/</ref> Nii Horvaatia karikasarjas kui ka meistrivõistlustel jõuti meeskonnaga finaali. Lisaks osaleti meeskonnaga Euroopa tugevuselt teises eurosarjas ([[CEV Cup]]) ja ka Kesk-Euroopa Liigas (MEVZA). 2024/25 hooajal liitus Perillus Soome meistriliigas osaleva meeskonnaga Kyky-Betset.<ref>[https://www.torstai-lehti.fi/2024/06/03/joska-forsti-ja-sten-perillus-kyky-betsetin-riveihin/? https://www.torstai-lehti.fi/2024/06/03/joska-forsti-ja-sten-perillus-kyky-betsetin-riveihin/?]</ref> Meistriliigas saavutati 8. koht. 2025/26 hooajaks sõlmis Perillus lepingu Eesti kõrgliigas mängiva Pärnu Võrkpalliklubiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-12 |pealkiri=Pärnu Võrkpalliklubi – #pvk #pvkfännid |url=https://pvk.ee/ |vaadatud=2025-11-18 |keel=et}}</ref> == Poliitiline tegevus == [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kandideeris Sten Perillus Türi vallavolikogusse valimisliidu Tulevikuvald Türi nimekirjas. Perillus kogus valimistel 159 häält, millega osutus valituks<ref>{{Netiviide |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0052-0834.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-08-19 |arhiivimisaeg=2024-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240812115303/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0052-0834.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta on juhtinud ka Türi valla haridus- ja noorsookomisjoni.{{lisa viide}} 2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideeris Perillus Türi vallavolikogusse Sotsiaaldemokraatide nimekirjas. Sten Perillus oli Sotsiaaldemokraatide vallavanema kandidaat ning kogus kokku 333 häält. Antud tulemus oli Järva maakonnas kolmas.<ref>{{Netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0052/municipality/0834/votes-by-candidates |vaadatud=2025-11-03 |väljaanne=kov2025.valimised.ee}}</ref> == Vabatahtlik tegevus == Perilluse eestvedamisel loodi 2019. aastal mittetulundusühing Quorum, mille eesmärk on edendada Järvamaa kultuurielu. MTÜ korraldatud Oisu Aganikufestivalil<ref>https://jarvateataja.postimees.ee/7579363/pildid-ja-video-aganikufestival-toi-pohupallide-vahele-tipptasemel-esinejad-ja-sadu-andunud-kuulajaid</ref> loodi 200 põhupallist suurejooneline festivaliala. MTÜ Quorum pälvis 2020. aastal Järvamaa parima mittetulundusühingu preemia.<ref>https://jarva.kovtp.ee/228</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Perillus, Sten}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] fd4ghbegepx6c6yxgrkfv10y92mp3a1 7167942 7167939 2026-06-05T15:03:05Z ~2026-33374-31 231066 uuenenud informatsioon 7167942 wikitext text/x-wiki {{Võrkpallur|nimi=Sten Perillus|kodakondsus=Eesti|sünniaeg=11. juuli 2000|kasv=201 cm|kaal=94 kg|hüpe=353 cm|blokk=342 cm|koduklubi=Pärnu Võrkpalliklubi|klubi1=TalTech VK|aastad1=2019-2022|klubi2=Barrus Võru VK|aastad2=2022-2023|klubi3=MOK Mursa Osijek|aastad3=2023-2024|aastad4=2024-2025|klubi4=Kyky-Betset|pilt=|positsioon=keskblokeerija|aastad5=2025-|klubi5=Pärnu Võrkpalliklubi}}'''Sten Perillus''' (sündinud [[7. juuli]]l [[2000]]) on eesti võrkpallur ja omavalitsustegelane. == Sportlaskarjäär == Sten Perillusest sai elukutseline sportlane 2019. aastal, mil ta liitus [[TalTech VK|TalTechi võrkpallimeeskonnaga]]. Ta mängis meeskonnas kolm hooaega. Viimasel hooajal saavutati Balti liigas teine koht ning Euroopa Challenge Cup sarjas jõuti viie parema meeskonna hulka. Hooajal 2022/23 liitus Balti liigaga üle aastate taas [[Barrus Võru VK|Barrus Võru võrkpalliklubi]], kus Perillus hakkas mängija keskblokeerijana. Klubiga saavutati Eesti meistrivõistluste kolmas koht. Samal hooajal kuulutati Perillus ka Balti liiga parimaks blokeerijaks.<ref>https://volleybox.net/men-baltic-league-2022-23-o26572/best_players{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Hooajal 2023/24 sõlmis Perillus esimese välislepingu Horvaatia tippklubiga MOK Mursa Osijek.<ref>https://www.instagram.com/p/CwPNAtpNJha/</ref> Nii Horvaatia karikasarjas kui ka meistrivõistlustel jõuti meeskonnaga finaali. Lisaks osaleti meeskonnaga Euroopa tugevuselt teises eurosarjas ([[CEV Cup]]) ja ka Kesk-Euroopa Liigas (MEVZA). 2024/25 hooajal liitus Perillus Soome meistriliigas osaleva meeskonnaga Kyky-Betset.<ref>[https://www.torstai-lehti.fi/2024/06/03/joska-forsti-ja-sten-perillus-kyky-betsetin-riveihin/? https://www.torstai-lehti.fi/2024/06/03/joska-forsti-ja-sten-perillus-kyky-betsetin-riveihin/?]</ref> Meistriliigas saavutati 8. koht. 2025/26 hooajaks sõlmis Perillus lepingu Eesti kõrgliigas mängiva Pärnu Võrkpalliklubiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-12 |pealkiri=Pärnu Võrkpalliklubi – #pvk #pvkfännid |url=https://pvk.ee/ |vaadatud=2025-11-18 |keel=et}}</ref> Eduka aasta tulemusena võideti Aadu Luukase nimeline karikas, Balti liiga kui ka Eesti meistrivõistluste kuldmedal. == Poliitiline tegevus == [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kandideeris Sten Perillus Türi vallavolikogusse valimisliidu Tulevikuvald Türi nimekirjas. Perillus kogus valimistel 159 häält, millega osutus valituks<ref>{{Netiviide |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0052-0834.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-08-19 |arhiivimisaeg=2024-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240812115303/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0052-0834.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta on juhtinud ka Türi valla haridus- ja noorsookomisjoni.{{lisa viide}} 2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideeris Perillus Türi vallavolikogusse Sotsiaaldemokraatide nimekirjas. Sten Perillus oli Sotsiaaldemokraatide vallavanema kandidaat ning kogus kokku 333 häält. Antud tulemus oli Järva maakonnas kolmas.<ref>{{Netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0052/municipality/0834/votes-by-candidates |vaadatud=2025-11-03 |väljaanne=kov2025.valimised.ee}}</ref> == Vabatahtlik tegevus == Perilluse eestvedamisel loodi 2019. aastal mittetulundusühing Quorum, mille eesmärk on edendada Järvamaa kultuurielu. MTÜ korraldatud Oisu Aganikufestivalil<ref>https://jarvateataja.postimees.ee/7579363/pildid-ja-video-aganikufestival-toi-pohupallide-vahele-tipptasemel-esinejad-ja-sadu-andunud-kuulajaid</ref> loodi 200 põhupallist suurejooneline festivaliala. MTÜ Quorum pälvis 2020. aastal Järvamaa parima mittetulundusühingu preemia.<ref>https://jarva.kovtp.ee/228</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Perillus, Sten}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] ahxazjsnxdu1jx47x9r1yyqaomn1hmh 0 680236 7168312 6715945 2026-06-06T11:37:54Z Wyslijp16 186323 7168312 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jean-Luc Mélenchon | omakeelne_nimi = | pilt = Mélenchon 2027 - 55262255527 (cropped 3-4).png | pildiallkiri =Jean-Luc Mélenchon (2026) | amet = [[Rahvuskogu (Prantsusmaa)|Rahvuskogu]] liige | ametiajaalgus = 21. juuni 2017 | ametiajalõpp = 21. juuni 2022 | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus2 = 14. juuli 2009 | ametiajalõpp2 = 18. juuni 2017 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Senat (Prantsusmaa)|Prantsusmaa senati]] liige | ametiajaalgus3 = 1. oktoober 2004 <br/> 2. oktoober 1986 – 27. aprill 2000 | ametiajalõpp3 = 7. jaanuar 2010 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Jean-Luc Antoine Pierre Mélenchon | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1951|8|19}} | sünnikoht = [[Tanger]], [[Tangeri Rahvusvaheline Tsoon]] <br/> (tänapäeva [[Maroko]])<ref name="Damiani 2017">{{cite web |last=Damiani |first=Marco |date=22 April 2017 |title=The transformation of Jean-Luc Mélenchon: From radical outsider to populist leader |url=https://blogs.lse.ac.uk/europpblog/2017/04/22/the-transformation-of-jean-luc-melenchon/ |access-date=15 July 2024 |website=LSE Blogs}}</ref> | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Internatsionalistlik Kommunistlik Organisatsioon]] (1972–1976) <br/> [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistlik Partei]] (1976–2008) <br/> [[Vasakrinne (Prantsusmaa)|Vasakrinne]] (2008–2016) <br/> [[Vasakpartei (Prantsusmaa)|Vasakpartei]] (2009–) <br/> [[La France Insoumise]] (2016–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Franche-Comté Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Jean-Luc Antoine Pierre Mélenchon''' (sündinud [[19. august]]il [[1951]] [[Tanger]]is) on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[poliitik]]. Ta oli aastatel 2017–2022 [[Rahvuskogu (Prantsusmaa)|Rahvuskogu]] liige ja 2009–2017 [[Euroopa Parlamendi liige]]. Mélenchon astus [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistlikku Parteisse]] (PS) 1976. aastal ning 1983. aastal valiti ta [[Massy (Essonne)|Massy]] [[Munitsipaalnõukogu (Prantsusmaa)|vallavolikokku]]. 1985. aastal sai temast [[Essonne'i departemang|Essonne'i]] [[Departemangunõukogu (Prantsusmaa)|departemangunõukogu]] liige. 1986. aastal valiti ta esimest korda [[Senat (Prantsusmaa)|senatisse]] ning valiti sinna ka 1995. ja 2004. aastal. Aastatel 2000–2002 oli Melenchon [[Lionel Jospin]]i valitsuses [[Prantsusmaa haridusminister|haridusminister]] [[Jack Lang (Prantsuse poliitik)|Jack Lang]]i alluvuses kutseharidusminister. Ta oli Sotsialistliku Partei vasakpoolse tiiva liige, kuni ta 2008. aastal koos [[Rahvuskogu (Prantsusmaa)|Rahvuskogu]] liikme [[Marc Dolez]]iga erakonnast lahkus ning 2009. aasta alguses [[Vasakpartei (Prantsusmaa)|Vasakpartei]] (PG) asutas. Algul oli Mélenchon partei president, hiljem kuni 2014. aastani koos [[Martine Billard]]iga kaaspresident. [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks]] moodustati valimisliit [[Vasakrinne (Prantsusmaa)|Vasakrinne]] ning Mélenchon osutuks [[Euroopa Parlament]]i valituks. Ta valiti tagasi [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta valimistel]]. Ta oli aastatel 2017–2022 [[Rahvuskogu (Prantsusmaa)|Rahvuskogu]] liige ja juhtis 2021. aastani [[La France Insoumise (grupp)|La France Insoumise]]'i saadikugruppi. Ta on kandideerinud [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendiks]] kokku kolmel korral ([[2012. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2012]], [[2012. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2017]] ja [[2012. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2022]]). 2022. aastal jäi tal teise vooru pääsemisest puudu 1,2 protsendipunkti. 2012. aasta presidendivalimiste esimeses voorus sai ta 11,1% häältest ning jäi neljandaks. Veebruaris 2016 asutas ta erakonna [[La France Insoumise]] (LFI), aasta hiljem toimunud presidendivalimistel kogus ta 19,6% häältest ning jäi jälle neljandaks. Melenchon [[2017. aasta Prantsusmaa parlamendivalimised|valiti 2017. aastal]] LFI nimekirjas Rahvuskogusse, ta kogus oma ringkonnas teises voorus 59,9% häältest. Ta kandideeris ka 2022. aasta presidendivalimistel, sai 21,95% häältest ning jäi kolmandaks. Pärast seda juhtis ta [[2022. aasta Prantsusmaa parlamendivalimised|2022. aasta parlamendivalimistel]] valimisliitu [[Uus Ökoloogiline ja Sotsiaalne Rahvaliit|Uus Ökoloogine ja Sotsiaalne Rahvaliit]] (NUPES), mis sai valimistel teise koha. [[2024. aasta Prantsusmaa parlamendivalimised|2024. aasta parlamendivalimised]] võitis [[Uus Rahvarinne]], kuhu kuulub ka LFI. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://melenchon.fr/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Melenchon, Jean-Luc}} [[Kategooria:Prantsusmaa senaatorid]] [[Kategooria:Prantsusmaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 0zimb1bnodie5vbuh47m62p85s7fgkl 0 681207 7168047 7166359 2026-06-05T19:49:33Z Paks Margareta 137072 7168047 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{Infokast muusik | pilt = Räppar säm.jpg | pildiallkiri = Räppar säm | sünninimi = Sam Schmidt | alias = säm | sünniaeg = {{süv|2001|01|23}} | sünnikoht = Tallinn | stiil = hiphop, räpp, träp, pop }} '''Sam Schmidt''' (esinejanimega '''säm'''; sündinud [[23. jaanuar]]il [[2001]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on Eesti [[Räpp|räppar]] ja [[sisulooja]]. == Muusikukarjäär == Säm hakkas räpp- ja popmuusikat tegema 2017. aast [[SoundCloud|Soundcloudis]], kus ta avaldas lood "surm vol. 17" ning "Must ja valge". Nüüd on tema loomingu tuntuimad palad "Mõista-mõista", "Punane papp" ja "Keset kevadet". Need lood on kogunud muusikaplatvormidel kokku miljoneid kuulamisi.<ref name="spotify">{{Netiviide |pealkiri=Spotify |url=https://open.spotify.com/artist/6kvEy25jX5e1RtdFn1Eo3X?si=QN-6191KTdCHeir2GLXJkw |vaadatud=2024-09-07 |väljaanne=open.spotify.com}}</ref> "Mõista-mõista" jõudis 2019. aasta [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 Aastahiti]] galal kaheksandale kohale. 2022. aasta Raadio 2 Aastahiti konkursil said Säm ja [[Merilin Mälk]] looga "Tuim ja Tundetu" neljanda koha. Säm pühendas 2022. aastal loo nimega "Eesti, kas sa kuuled?" Eesti Vabariigi 104. aastapäeva kontsertetendusele, kus ta lugu ka esitas. Samuti tegi ta tunnusloo [[Jaak Kilmi]] mängufilmile "[[Tagurpidi torn]]".<ref name="spotify" /> 2022. aasta novembris ilmus Sämi debüütalbum "EMPS VAATA KUIS LENDAN MA", mis nomineeriti [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindadel]] aasta hiphopi-/räpiartisti kategoorias.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Haabmets |eesnimi=Rauno |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Selgusid Eesti Muusikaauhinnad 2023 nominendid |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/selgusid-eesti-muusikaauhinnad-2023-nominendid-2/ |vaadatud=2024-09-07 |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Säm käib oma tegemisi (sisuloome, investeerimine, riigikaitse jne) tutvustamas koolides. Ta on olnud ürituste õhtu- ja päevajuht. 2024. aasta suvel tegi Säm koostööd Tartu Linnavalitsusega ning oli "Loomingulise suvepraktika" mentor ja juhendaja kümnele noorele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-10 |pealkiri=10 noort tartlast valiti loomingulise suvepraktika stipendiumile |url=https://tartu.ee/et/uudised/10-noort-tartlast-valiti-loomingulise-suvepraktika-stipendiumile |vaadatud=2024-09-07 |väljaanne=tartu.ee |keel=et}}</ref> 2024. aasta novembris ilmus Sämi teine album “Südamelt ära”. Albumi produktsiooni eest vastutas [[Karl Killing]].<ref name=":0" /> == Elulugu == Säm lõpetas kümme klassi [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium|Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis]], seejärel õppis [[Tallinna 32. Keskkool|Tallinna 32. Keskkoolis]] keskkonna- ja majandusõpetuse õppesuunal. Säm on lõpetanud [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] ärinduse erialal (bakalaureuseõppes) spetsialiseerumisega ettevõtlusele ja juhtimisele.{{lisa viide}} [[Fail:Koolitantsu kontsertetendus.jpg|pisi|377x377px|Säm esinemas Koolitantsu lõppkontserdil Viljandis. Foto autor: Raido Bergstein]] Pärast gümnaasiumit läbis ta kaheksakuulise kaitseväeteenistuse [[Jõhvi|Jõhvis]] [[Tankitõrjekompanii|Tankitõrjekompaniis]]. Teenistuse jooksul edendati ta [[Kapral|kapraliks]].<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Sõdurilehe podcast {{!}} #47 Säm ja Matthias Veinmann ühendavad oma mesimagusad hääled |kuupäev=2022-03-06 |url=https://www.youtube.com/watch?v=UiGAbbFnCBM |vaadatud=2024-09-07}}</ref> Säm on õppinud üheksa aastat [[Nõmme Muusikakool|Tallinna Nõmme Muusikakoolis]] [[Klaver|klaverit]]. Ta on laulnud koorides (poistekoor, segakoor jne).{{lisa viide}} Noorena mängis ta üle kümne aasta Estonian Golf & Country Clubis (EGCC) [[Golf|golfi]]. 2026. aastal juhib koos [[Grete Kuld|Grete Kullaga]] [[TV3|TV3-s]] telesaadet "[[Parem kui 99]]". == Tunnustus == * 2025 – [[Eesti Muusikaauhinnad]] – aasta hiphopi-/räpiartisti laureaat * 2025 - Eesti Muusikaauhinnad – aasta albumi nominent * 2023 - Eesti Muusikaauhinnad – aasta hiphopi-/räpiartisti nominent == Isiklikku == Tema ema on Maren Kuris ja isa ehitusettevõtja [[Mait Schmidt]].<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-02 |pealkiri=Käbi ei kuku... Sam Schmidt (Säm) ja Maren Kuris {{!}} Vikerraadio |url=https://vikerraadio.err.ee/1609580819/kabi-ei-kuku-sam-schmidt-sam-ja-maren-kuris |vaadatud=2025-02-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Tema isa valis talle eesnime Sam golfimängija Sam Sneadi järgi.<ref name=":1" /> Tal on õde.<ref name=":1" /> == Diskograafia == === Albumid === * "EMPS VAATA KUIS LENDAN MA" (2022) * "Südamelt ära" (2024) === EP-d === * "Südamelt ära (Deluxe)" (2025) === Singlid === * "Mõista-mõista" (koos kewiniga) (2019) * "Punane Papp" (koos kewini ja KiROTiga) (2019) * "rakett69" (koos ROMiga) (2019) * "Tulikuum" (2019) * "Must Ja Valge" (2019) * "jah või ei" (2020) * "oled kuul" (2020) * "Linnatuled" (2020) * "LÄBIPÕLENUD" (2020) * "soomaa" (2021) * "sa ei tea mitte kedagi" (2021) * "anna teada" (koos KiROTi ja [[An-Marlen|An-Marleniga]]) (2021) * "tuimalt" (2021) * "Eesti, kas sa kuuled?" (2022) * "Tuim ja tundetu" (koos [[Merilin Mälk|Merilin Mälguga]]) (2022) * "Tormide mäng" (2022) * "siniste tulede valgus" (2022) * "kajakad" (2022) * "keset kevadet" (2023) * "11" (koos Merilin Mälguga) (2023) * "linn on sinu" (koos [[Maria Kallastu|Maria Kallastuga]]) (2023) * "silmad kinni" (2023) * "kõik mu süü" (2024) * "on läinud nii" (koos [[Karl Killing|Karl Killinguga]]) (2024) * "kesköö paiku" (2024) * "parasiit" (2025) * "kanuu" (2025) * "armastan, ei armasta" (2025) * "maolensinu" (2026) * "esmaspäev" (2026) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti räpparid]] [[Kategooria:Eesti tankitõrjeväeosade koosseis]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 4myl6aoiqhyoa0jm9nugtyx00m2u742 0 684396 7167936 6972168 2026-06-05T14:57:17Z Svencapoeira 67038 7167936 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Mucronella'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Mucronella calva1.jpg | pildi_seletus = ''[[Mucronella calva]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = '''''Mucronella''''' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Mucronella''''' on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv perekond seeni. ==Liike== *''[[Mucronella calva]]'' *''[[Mucronella flava]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/126077 ''Mucronella''] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] 5ygrnncujwy673reqbykk60qc6qx7nw 0 684438 7168015 6761507 2026-06-05T18:28:53Z Svencapoeira 67038 7168015 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Hebeloma theobrominum'' | värvus = seened | pilt = Hebeloma theobrominum.jpg | pildi_seletus = ''Hebeloma theobrominum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Hymenogastraceae]]'' | perekond = [[Hebel]] ''Hebeloma'' | liik = '''''Hebeloma theobrominum''''' }} '''''Hebeloma theobrominum''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seent on leitud Eestist. ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/150384 ''Hebeloma theobrominum''] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Hymenogastraceae]] 7qaf0yhh8yrgky9i90ouy8p1oenu48e 0 685198 7167994 7166793 2026-06-05T17:30:11Z ~2026-32606-72 230823 7167994 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} {{Viitamata|aasta=2025|kuu=jaanuar}} Allpool on täielik ülevaade [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]e ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, mida [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]] on külastanud: * '''Üks''': [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Austria]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Filipiinid]], [[Ghana]], [[Hiina]], [[Iisrael]], [[India]], [[Jaapan]], [[Kasahstan]], [[Katar]], [[Kolumbia]], [[Kosovo]], [[Kuveit]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Maroko]], [[Mehhiko]], [[Montenegro]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Pakistan]], [[Palestiina]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Rootsi]], [[Serbia]], [[Singapur]], [[Sloveenia]], [[Türgi]], [[Usbekistan]] ja [[Vatikan]] * '''Kaks''': [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Egiptus]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Itaalia]], [[Jordaania]], [[Kanada]], [[Moldova]], [[Saudi Araabia]], [[Soome]], [[Šveits]] ja [[Türkmenistan]] * '''Kolm''': [[Albaania]] ja [[Eesti]] * '''Neli''': [[Ameerika Ühendriigid]], [[Küpros]], [[Luksemburg]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Taani]] ja [[Ukraina]] * '''Viis''': [[Prantsusmaa]] * '''Seitse''': [[Saksamaa]] * '''Kolmkümmend üheksa''': [[Belgia]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 1.–2. detsember 2024 || [[Kaja Kallas]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis]]e, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk]]iga, et avaldada esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. See oli Kallase esimene välisvisiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]]na. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3.–4. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO välisministrite kohtumise raames [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]], [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]], [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Gabrielius Landsbergis]]e, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]i, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]e ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga. Kohtumisel keskenduti Ukraina toetamise, Venemaast lähtuva ohu ohjamise ja NATO liitlaste kaitsekulutuste tõstmise küsimustele. |- | {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 5.–6. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Valletta]]s [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|31. OSCE ministrite]] kohtumise raames [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]i, [[Kasahstani välisminister|Kasahstani välisministri]] [[Murat Nurtleu]], [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]i, [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i ja [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga. Kohtumisel käisitleti järgmisi teemasid: piirkonna julgeolek ja stabiilsus; vajadus teha tihedamat koostööd Ukraina abistamiseks võitluses Venemaa vastu; koostöö sanktsioonidest kõrvalehoidmise ärahoidmisel; ELi ja Aserbaidžaani partnerlus ning Aserbaidžaani ja Armeenia normaliseerimisprotsess; ELi ja Armeenia koostöö tugevnemine kõigis sektorites, julgeolekust ja vastupanuvõimest kuni demokraatlike reformideni; ELi välisministrite vaheline parem ja tõhusam koostöö. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 11. detsember 2024 || Kaja Kallas ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]] osalesid [[Brüssel]]is näituse „Hääled vanglast“ avamisel. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga. Arutati Venemaa sekkumist Moldova siseasjadesse. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa]] välisministri [[Annalena Baerbock]]i, [[Prantsusmaa]] välisministri [[Jean-Noël Barrot]]', [[Hispaania]] välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri [[José Manuel Albares]]e, [[Itaalia]] välisministri [[Antonio Tajani]], [[Poola]] välisministri [[Radosław Sikorski]] ja [[Ukraina]] välisministri [[Andri Sõbiha]]ga. Räägiti sellest, kuidas Venemaa destabiliseerib hübriidohtude ja küberrünnakute abil Euroopat, et Ukraina vajab võiduks rohkem tuge ja olukorrast Süürias. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 14.-15. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Al-‘Aqabah]]'is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Katari peaminister|Katari peaministri]] ja [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Liibanoni välis- ja väljarändajate minister|Liibanoni Välis- ja väljarändajate ministri]] [[Abdallah Bou Habib]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] ja [[Araabia Ühendemiraatide välisminister|Araabia Ühendemiraatide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Prantsusmaa Euroopa ja välisminister|Prantsusmaa Euroopa ja välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Araabia Liiga peasekretär|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega ja [[ÜRO erisaadik Süürias]] [[Geir Otto Pedersen]]iga, mil arutlus oli Süürias arenguid ning võimalusi, kuidas toetada piirkondlikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks Süürias. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välisminister|Iirimaa välisministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli Venemaa agressioon Ukraina vastu, Gruusia, olukord Lähis-Idas ja Valgevene. Tegemist esimest kord Euroopa Liidu välisasjade nõukogul. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 21-22. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Põhja-Lõuna tippkohtumine [[Saariselkä]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, mil arutlus oli Euroopa ees seisvaid võtmeküsimusi pingelises geopoliitilises kliimas. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 9. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ukraina kaitsekontaktgrupis – foorum]]il [[Ramsteini õhuväebaas]]il [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]<nowiki/>ga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Lloyd Austin]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Argentina kaitseminister|Argentina kaitseministri]] [[Luis Petri]]ga, [[Austraalia asepea- ja kaitseminister|Austraalia asepea- ja kaitseministri]] [[Richard Marles]]ega, [[Austria kaitseminister|Austria kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina kaitseminister|Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministri]] [[Zukan Helez]]'ega, [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Gruusia asepea- ja kaitseminister|Gruusia asepea- ja kaitseministri]] [[Irakli Šikovani]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Keenia kaitseminister|Keenia kaitseministri]] [[Soipan Tuya]]ga, [[Kosovo kaitseminister|Kosovo kaitseministri]] [[Ejup Maqedonci]]ga, [[Libeeria kaitseministri kohusetäitja]] [[Geraldine J. George]]ga, [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, [[Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseminister|Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseministri]] [[Judith Collins]]ega, [[Lõuna-Korea kaitseministri kohusetäitja]] [[Kim Seon-ho]]ga ja [[Tuneesia kaitseminister|Tuneesia kaitseministri]] [[Imed Memmich]]'ega, mil arutlus oli Ukrainale rahvusvahelise toetuse kogumisele. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10-11. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, mil arutlus oli Süüria teemalisel Quinti kohtumisel. |- | {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 12. jaanuar 2025 || Kaja kallas kohtus [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Araabia Liiga|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Süüria välisminister|Süüria ülemineku välis- ja immigratsiooniministri]] [[Asaad Hassan al-Shaybani]]ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Katari pea- ja välisminister|pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Liibanoni välis- ja immigratsiooniminister|Liibanoni välis- ja immigratsiooniministri]] [[Abdallah Bou Habib]]ega, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Abdullah Al Yahya]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja , [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli üleminekuprotsessi [[Süüria]]s, kus loodetakse stabiilsusele pärast kauaaegse valitseja [[Bashshār al-Asad]] langemist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Austria liidukantsler|Austria liidukantsleri kohusetäitja]] [[Alexander Schallenberg]]ega. Arutati EL-i välispoliitikat. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga. Arutati EL ja Island seisavad Ukraina küsimuses ühtselt ja jagavad ühiseid julgeolekuhuve. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 16. jaanuar 2025 || Kaja Kallas osales koos teiste volinikega [[Belglaste kuningas|belglaste kuninga]] korraldatud uusaasta vastuvõtul [[Brüssel]]is. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Arutati relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppe kohta. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 24. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Türgi Suure Rahvusassamblee spiiker|Türgi Suure Rahvusassamblee spiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]'ega ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]-Türgi suhetele ja olukorrale piirkonnas: [[Süüria]], [[Gaza]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukraina]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted, hübriidohud ning olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Moldova]]s. Kaja Kallas kohtus [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlus oli valimata jätmine ja [[Aljaksandr Lukašenka|Lukašenka]] rahukõnelused Ukraina teemal, arutati ka viisa- ja legaliseerimisküsimusi, samuti Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatlike jõudude toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta. |- | {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 10. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Vatikan]]is [[Paavst|Tema Pühaduse paavsti]] [[Franciscus]]ega, mil arutlus oli Venemaa sõda Ukrainas ning vajadust õiglase ja püsiva rahu järele, mis tagab Ukraina tuleviku. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11. veebruar 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] kohtusid [[Pariis]]is tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[J. D. Vance|James David Vancega]], mil arutlus oli tollimaksud ajendasid lubama täpsustamata vastumeetmeid, mis võiks kuulutada täieliku kaubandussõja algust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli ettevalmistusi juunis [[Haag]]is toimuvaks NATO tippkohtumiseks. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus kohtus [[Hiina välisminister|Hiina välisministri]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli EL-[[Hiina]] kahepoolsete suhete seisu ja laiemat geopoliitilist olukorda. Kaja Kallas arutas koos [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, mis eesmärgi oli vajadus Euroopa partneritele, mida Euroopa võib USA-lt vajada, et jälgida Ukraina ja Venemaa vahelist julgeolekulepet. Kaja Kallas kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus oli uued vabad ja ausad valimised ainus väljapääs Gruusia kriisist. Salome Zurabišvili andis Kaja Kallasele, et konfidentsiaalne ümbriku kirjaga. Kaja Kallas kohtus [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Ng Eng Hen]]iga, mil arutlus oli geopoliitilised ja julgeolekuarengud [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s ning muid julgeolekuküsimusi. Kaja Kallas võttis suur au vastu [[Ewald von Kleisti auhind]], mil on konverentsi korraldajate hinnangul andnud silmapaistva panuse rahu ja rahvusvahelise konfliktihalduse hüvanguks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, mil arutlus oli võimalusi, kuidas suurendada oma toetust Ukrainale, suurendada survet Venemaale, aga ka võimalusi tugevdada julgeoleku- ja kaitsekoostööd. |- | {{riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || töövisiit || 19.–21. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Kaplinn]]as ja [[Johannesburg]]is, mil eesmärk oli tugevdada ELi ning Lõuna-Aafrika suhteid ning osaleda [[G-20]] välisministrite kohtumisel ja tähistatakse ELi ja Aafrika partnerluse 25. aastapäeva, mis kulmineerus tippkohtumisega ELi ja Aafrika liidritega. Kaja Kallas kohtus Kaplinnas [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, mil arutlus oli EL jääb usaldusväärseks ja prognoositavaks partneriks nii Lõuna-Aafrikale kui ka kogu kontinendile. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] ja [[Iraan]]. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 25. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Washington]]is [[Hudsoni Instituut|Hudsoni Instituudis]], kus vestlusel oli [[Ukraina]] kaitset, ELi solidaarsust ja Euroopa ees seisvaid raskeid otsuseid puudutavaid olulisi küsimusi. Kaja Kallas istus koos „Face the Nationi“ moderaatori [[Margaret Brennan]]iga, et arutada [[Trumpi administratsioon]]i lähenemist [[Ukraina]] sõjale ja pingelisi suhteid [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Kaja Kallas pidi kohtuma [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kuid kohtumine jäi ära ajakavaprobleemide tõttu. Kaja Kallas pole siiani kohtunud USA välisministriga, mis näitab, et USA ei soovi temaga asju ajada. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 4. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Kasahstani asepeaminister ja välisminister|Kasahstani asepeaministri ja välisministri]] [[Murat Nurtileu]]ga, [[Kõrgõzstani välisminister|Kõrgõzstani välisministri]] [[Jeenbek Kulubayev]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga ja [[Usbekistani välisminister|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja]] piirkondlik mõju [[Ukraina]] transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is tulevase [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Vabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]'ega, mil arutlus oli hindamatu toetus [[Ukraina]]le ja üheskoos viiks seda veelgi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust Ukrainale ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 7. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] kaitsevajadusi ja EL kiirendakse tarnete kiirendamiseks relvade tootmist. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 10.-11. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]]l [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja Taani Julgeolekunõukogu roteeruva eesistumise raames, kus vestlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[ÜRO]] koostöö teemal. 11. märtsil Kaja Kallas koos [[Eesti sotsiaalkaitseminister|Eesti sotsiaalkaitseministtri]] [[Signe Riisalo]]ga jt. osalesid ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungil, mis oli olulisim ning suurim naiste võrdsele kohtlemisele suunatud ÜRO sündmus aastas. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 12.-14. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Québec]]is [[Charlevoix]]'s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli keskenduvad olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni]] ees, stabiilsusele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, käimasolevatele kriisidele [[Haiti]]l ja [[Venezuela]]s ning rahu- ja julgeolekuprobleemidele [[Aafrika]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria välisministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, [[Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suhted ning olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 18. märts 2025 || Kaja Kallas [[London]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, mil arutlus oli EL ja Ühendkuningriik tihedamat koostööd, et võtta suuremat vastutust Euroopa julgeoleku eest. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kaja Kallas osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 23. märts 2025 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi ja Egiptuse suhteid, [[Gaza kriis]], ka muud piirkondlikud julgeolekuprobleemid. |- | {{riigi ikoon|Iisrael}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, [[Iisraeli välisminister|Iisraeli välisministri]] [[Gideon Sa'ar]]iga ja Iisraeli opositsiooniliidri [[Ya'ir Lapid]]iga, mil arutlus oli [[Gaza konflikt]]i, humanitaarabi takistamatu juurdepääsu ja ulatusliku jaotuse tähtsust Gazasse ja kogu ulatuses ning kutsuda üles viivitamatult naasma relvarahu ja pantvangide vabastamise lepingu täieliku rakendamise juurde. Kaja Kallas külastas Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik. |- | {{riigi ikoon|Palestiina}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina omavalitsuse president|Palestiina omavalitsuse presidendi]] [[Maḩmūd ‘Abbās]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlus oli Gaza ülesehitus, reformida haridussüsteem, tugevdada avalike teenuste pakkumist. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja piirkondlikule mõjule Ukrainale]], transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Usbekistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Taškent]]is [[Usbekistani president|Usbekistani presidendi]] [[Shavkat Mirziyoyev]]iga ja [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Kasahstan}} || töövisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul [[Almatõ]]s [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Kasahstani välisminisiter|Kasahstani välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || eravisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas osales õhtul [[Berliin]]is [[Henry Kissingeri auhind|Henry Kissingeri auhinna]] tseremoonial, kus antakse koos [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga Ameerika Akadeemia Berliin kõrge tunnustuse eest, tegemist oli ületanud paljud väljakutsed, saanud tagasi oma koha Euroopas ja hääle maailmas. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 31. märts 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Madriid]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga ja Itaalia välisministeeriumi asekantsleri [[Maria Tripodi]]ga, mil arutlus oli Euroopa kaitse/valmidus 2030. aasta ühise valge raamatu ning [[Euroopa julgeolek]]u tugevdamise ja [[Ukraina]] toetamise üle. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 2.-3. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Varssavi]]s [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli Ukraina abistamiseks ära teha ja kaitseks väga kiiresti ära teha, mida vaja rahastamise, ühishangete ja ka juhtprojektide puhul palju elemente. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 4. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, mil arutlus oli ELi ja [[Jaapan]]i kahepoolseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu koostöö süvendamisele 2024. aasta novembris sõlmitud ELi ja Jaapani julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames, mõistsid hukka Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja võimaldamise kolmandate riikide poolt, [[Põhja-Korea|KRDV]] vägede saatmise Venemaale ja KRDV ebaseaduslikud relvaveod Venemaale, rikkudes mitmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning Ukrainat jõu abil rahu taotlemisel kui ta võitles Venemaa agressioonisõja vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] tugevdamiseks, rahujõupingutuste edendamist ja Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamist. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 7. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Podgorica]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga ja [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]'iga, mil arutlus oli koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja osales koos [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'iga Euroopa rahutagamisrahastu rahastatud varustuse ülevaatamises. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 8. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]aga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Albaania Euroopa ja välisminister|Albaania Euroopa ja välisministri]] [[Igli Hasani]]ga ja [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, mil arutlus oli ELi-Albaania julgeoleku- ja kaitsedialoogi. Kaja Kallas osales Euroopa Investeerimispanga toetus- ja laenulepingute allkirjastamisel Durrës–Rrogozhinë raudtee arendamiseks ja esines üliõpilastele ja kodanikuühiskonna esindajatele. |- | {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 9. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[EUFOR Althea vägesid]] kõrge esindaja [[Florin-Marian Barbu]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja]] [[Christian Schmidt]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli Euroopa perspektiiv, mis oli endiselt elus kui lahendas probleemi nimega [[Milorad Dodik]]. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 14. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luksemburg]]is [[Välisministeerium|Välisministeerium kantsleri]] [[Jonatan Vseviov]]iga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, viimaseid arenguid [[Lähis-Ida]]s ja [[Aafrika]]s, koostööd [[Lääne-Balkan]]i partneritega ning olukorda [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 23. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga, mil arutlus oli Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Moldovale antud varustuse. Kaja Kallas osales Moldova riiklikule politseile annetatud EL-i rahastatud varustuse üleandmisel. |- | {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 25. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 7.-8. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 9. mai 2025 || Kaja Kallas osalesid [[Kiiev]]is ja [[Lviv]]is koos [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, kus käisid Euroopa päeva koos Ukraina ja selle rahvaga ühtselt kestva rahu nimel. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 12. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, mil arutlus oli Venemaa viivitamatult Ukrainaga kokku leppima 30-päevases vaherahus, et sillutada teed püsiva rahu läbirääkimistele. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 13. mai 2025 || Kaja Kallas osales [[Kopenhaagen]]is [[Demokraatia tippkohtumine]]. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 19. mai 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[London]]is [[Euroopa Liit|ELi]] ja Ühendkuningriigi tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, mil arutlusel oli kaitse, terrorismivastase võitluse või rahu tagamisega, et kokku lepitud uues julgeoleku- ja kaitsepartnerluses. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ja olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Angola välissuhete minister|Angola välissuhete ministri]] [[Tete António]]ga, [[Benini välisminister|Benini välisministri]] [[Shegun Adjadi Bakari]]ga, [[Botswana rahvusvaheliste suhete minister|Beninirahvusvaheliste suhete ministri]] [[Phenyo Butale]]ga, [[Burkina Faco välisminister|Burkina Faco välisministri]] [[Karamoko Jean-Marie Traoré]]'ga, [[Burundi välis- ja arengukoostööminister|Burundi välis- ja arengukoostööministri]] [[Albert Shingiro]]ga, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Simeón Oyono Esono Angüe]]ga, [[Elevandiluuranniki välisminister|Elevandiluuranniki välisministri]] [[Kacou Houadja Léon Adom]]ega, [[Eritrea välisminister|Eritrea välisministri]] [[Osman Saleh]]'ega, [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timotheos]]ega, [[Gaboni välisminister|Gaboni välisministri]] [[Régis Onanga Ndiaye]]ga, [[Gambia välisminister|Gambia välisministri]] [[Mamadou Tangara]]ga, [[Ghana välisminister|Ghana välisministri]] [[Samuel Okudzeto Ablakwa]]ga, [[Guinea välisminister|Guinea välisministri]] [[Morissanda Kouyaté]]'ga, [[Guinea-Bissau välisminister|Guinea-Bissau välisministri]] [[Carlos Pinto Pereira]]ga, [[Kameruni välisminister|Kameruni välisministri]] [[Lejeune Mbella Mbella]]ga, [[Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade minister|Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade ministri]] [[Sylvie Baïpo-Temon]]iga, [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Dhoihir Dhoulkamal]]iga, [[Kongo Demokraatlik Vabariigi välisminister|Kongo Demokraatlik Vabariigi välisministri]] [[Thérèse Kayikwamba Wagner]]iga, [[Kongo Vabariigi välisminister|Kongo Vabariigi välisministri]] [[Jean-Claude Gakosso]]ga, [[Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete minister|Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Mpotjoane Lejone]]ega, [[Libeeria välisminister|Libeeria välisministri]] [[Sara Beysolow Nyanti]]ga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, [[Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Monday Simaya Kumba]]ga, [[Madagaskari välisminister|Madagaskari välisministri]] [[Rasata Rafaravavitafika]]ga, [[Malawi välisminister|Malawi välisministri]] [[Nancy Tembo]]ga, [[Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulaye Diop]]iga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Mauritiuse välisminister|Mauritiuse välisministri]] [[Ritish Ramful]]iga, [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mosambiigi välisminister|Mosambiigi välisministri]] [[Maria Manuela Lucas]]ega, [[Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse minister|Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse ministri]] [[Selma Ashipala-Musavyi]]ga, [[Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon minister|Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon ministri]] [[Bakary Yaou Sangaré]]'ega, [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, [[Rwanda välisminister|Rwanda välisministri]] [[Olivier Nduhungirehe]]ga, [[Sambia välisminister|Sambia välisministri]] [[Mulambo Haimbe]]ga, [[São Tomé ja Príncipe välisminister|São Tomé ja Príncipe välisministri]] [[Gareth Guadalupe]]ga, [[Roheneemesaarede välisminister|Roheneemesaarede välisministri]] [[Rui Alberto de Figueiredo Soares]]ega, [[Senegali välisminister|Senegali välisministri]] [[Yassine Fall]]iga, [[Seišellide välis- ja turismiminister|Seišellide välis- ja turismiministri]] [[Sylvestre Radegonde]]ega, [[Sierra Leone välisminister|Sierra Leone välisministri]] [[Timothy Kabba]]ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Hussein Al-Amin]]'iga, [[Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Pholile Shakantu]]ga, [[Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööminister|Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööministri]] [[Mahmoud Thabit Kombo]]ga, [[Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniminister|Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniministri]] [[Robert Dussey]]'ega, [[Tšaadi välisminister|Tšaadi välisministri]] [[Abdoulaye Sabre Fadoul]]ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Uganda välisminister|Uganda välisministri]] [[Jeje Odongo]]ga ja [[Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse minister|Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse ministri]] [[Amon Murwira]]ga, mil arutlus oli investeeringuid ja majanduskoostööd, kui ka julgeoleku-, migratsiooni- ja kliimaküsimusi, kus tähistas 25 aasta möödumist esimesest ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisest. |- | {{riigi ikoon|Serbia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Belgrad]]is [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]iga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]ega, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]iga, [[Serbia Euroopa integratsiooni minister|Serbia Euroopa integratsiooni ministri]] [[Nemanja Starović]]iga ja [[Serbia Rahvusassamblee president|Serbia Rahvusassamblee presidendi]] [[Ana Brnabić]]iga, mil arutlus oli reforme, kandidaatriikide välispoliitilist suunda ja meie ühiseid julgeoleku- ning geopoliitilisi huve. |- | {{riigi ikoon|Kosovo}} || töövisiit || 22. mai 2025 || Kaja Kallas külastas [[Prishtina]]s Euroopa Liidu õigusriigi missioon Kosovos ([[EULEX]]). |- | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || töövisiit || 23. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Skopje]]s [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Põhja-Makedoonia välisminister|Põhja-Makedoonia välisministri]] [[Timčo Mucunski]]ga ja [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Timčo Mucunski]]ga, kus avas esimese julgeoleku- ja kaitsedialoogi ELi ja Põhja-Makedoonia vahel ning külastas Balkani meditsiinilise töörühma alalist organisatsiooni (BMTF SO). |- | {{riigi ikoon|Singapur}} || töövisiit || 30.-31. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Singapur]]is [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]ega, [[Singapuri peaminister|Singapuri peaministri]] [[Lawrence Wong]]ega, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga ja [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Chan Chun Sing]]iga, kus esines Shangri-La Dialogue konverentsil dialoogi teisel plenaaristungil kõnega „Stabiilsuse tagamine konkurentsitihedas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Filipiinid}} || töövisiit || 1.-2. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Manila]]s [[Filipiinide president|Filipiinide presidendi]] [[Bongbong Marcos]]ega ja [[Filipiinide välisminister|Filipiinide välisministri]] [[Enrique Manalo]]ga, kus pärast kohtumist [[De La Salle'i ülikool]]is üliõpilastega avalikul koosolekul ja ka kodanikuühiskonna esindajatega. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 12. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Ukraina pikaajalisele toetamisele. Ukraina välisminister Andri Sõbiha osales kohtumisel taas ja NATO peasekretär Mark Rutte osales esimest korda. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 19.-20. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Genf]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, kus arutlusele [[Iraani välisminister|Iraani välisministri]] [[Abbas Araghchi]]ga tuumaläbirääkimisi, et Iraanile diplomaatilise ettepaneku konflikti leevendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, samuti olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Hiina]]s ning [[Euroopa]] julgeolek. Samal ajal Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid [[Euroopa Liit]]-[[Kanada]] kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, kus ELi ja Kanada julgeoleku- ja kaitsepartnerluse allkirjastamise tseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.-25. juuni 2025 || 24. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[G7]] raames välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli [[Iraan]]i üles tegema täielikku koostööd [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur]]iga. 25. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga , mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Jerevan]]is [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Hatšhaturjan]]iga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga ja [[Armeeni välisminister|Armeeni välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]iga, kus käis noorte Euroopa suursaadikutega, noorte nõuandekomisjoni esindajate ja Erasmus+ programmi vilistlastega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli juhtide tippkohtumise ettevalmistamisel [[Hiina]]s ning kahepoolseid küsimusi ja laiemat geopoliitilist olukorda, kus [[Lähis-Ida]] olukorda ja tervitasid [[Iisrael]]i ja [[Iraan]]i vahelise pingete deeskalatsiooni. |- | {{riigi ikoon|Malaisia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus 32. korda [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i piirkondliku foorumi ministrite ja 58. korda Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni välisministrite kohtumisel [[Kuala Lumpur]]is [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Brunei sultani ja esimene välisminister|Brunei sultani ja esimene välisministri]] [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Indoneesia välisminister|Indoneesia välisministri]] [[Sugionol]]ga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Maris Sangiampongsa]]ga, [[Vietnami asepeaministri ja välisminister|Vietnami asepeaministri ja välisministri]] [[Bùi Thanh Sơn]]iga, mil arutlus oli piirkondlike ja ülemaailmsete julgeolekuküsimuste üle. Samal ajal Kaja Kallas kohtus [[Malaisia kuningas|Malaisia kuninga asetäitja]] [[Nazrin Shah|Perak'i sultani Nazrin Shah'ega]], [[Malaisia peaminister|Malaisia peaministri]] [[Anwar Ibrahim]]iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, [[Austraalia välisminister|Austraalia välisministri]] [[Penny Wong]]ega, [[India liidu välis- ja tekstiiliminister|India liidu välis- ja tekstiiliministri]] [[Pabitra Margherita]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega, mil arutlusel oli sidemeid süvendada. |- | {{riigi ikoon|Jaapan}} || töövisiit || 23. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Tokyo]]s ja [[Osaka]]s 30. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Jaapan]]i tippkohtumisel [[Jaapani peaminister|Jaapani peaministri]] [[Shigeru Ishiba]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga ja [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Gen Nakatani]]ga, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus ning tihedate sidemete veelgi süvendamises, sealhulgas uue kaitsetööstuse dialoogi kaudu. Nad külastasid Osakas [[Expo 2025]]. |- | {{riigi ikoon|Hiina}} || töövisiit || 24. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Peking]]is 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Hiina]] tippkohtumisel [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri]] ja [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina Rahvavabariigi presidendi]] [[Xi Jinping]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|Hiina peaministri]] [[Li Qiang]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid kõigis selle aspektides, samuti globaalseid ja geopoliitilisi küsimusi. Tippkohtumine tähistas Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi diplomaatiliste suhete loomise 50. aastapäeva. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 28.-30. august 2025 || 28.-29. augustil Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Kopenhaagen]]is [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]ga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu. 29.-30. augustil Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis teisel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri kohusetäitja]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] survestamine läbirääkimistele ja rahule, külmutatud varade kasutusele võtmine [[Ukraina]], jätkuv toetamine ja olukord [[Lähis-Ida]]. |- | {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1. september 2025 || Kaja Kallas osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, mil arutlus oli võimalus [[Iraan]]i tuumaküsimuse lahendamiseks ja [[Euroopa Liit|EL]]i oma panuse andma. |- | {{riigi ikoon|Brasiilia}} || töövisiit || 19.-20. september 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brasília]]is [[Brasiilia president|Brasiilia presidendi]] [[Luiz Inácio Lula da Silva]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga ja [[Brasiilia presidendi välispoliitika peanõuniku]] [[Celso Amorim]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]i ja Brasiilia strateegilise partnerluse taaskäivitamine ning Euroopa Komisjoni poolt hiljuti väljakuulutatud ELi ja [[Mercosuri leping]]u vastuvõtmine. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–25. september 2025 || 21. septembril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, mil eesmärk oli ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga. Kaja Kallas osales koos [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures [[Mike Waltz]]'ega, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, Lõuna-Korea suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures [[Joseph Y. Yun]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, mil arutlusel oli Eesti õhupiiri rikkumise teemal. 22. septembril Kaja Kallas osales ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel mälestuskohtumisel. Ta osales ka ELi välisministrite mitteametlikku ja [[G7]] välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega. 23. septembril Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu ülddebati avamisel, mil arutlusel oli [[Ukraina]] ja [[Lähis-Ida]] teemal. Kaja Kallas kohtus juhuslikult New Yorgis tänaval [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega. 24. septembril Kaja Kallas koos [[Colombia välisministr|Colombia välisministri kohusetäitja]] [[Rosa Yolanda Villavicencio]]ga ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere Riikide Ühenduse välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas ka kohtus Lääne-Balkani riikide juhtidega. Pärastlõunal Kaja Kallas koos Saudi Araabia Kuningriigiga ülemaailmse alliansi ministrite kohtumise ning koos Saksamaa, Prantsusmaa, Aafrika Liidu ja Ühendkuningriigiga ministrite kohtumise teemal „Ühised jõupingutused Sudaani deeskalatsiooniks“. Õhtul Kaja Kallas osales USA välisministri korraldataval Atlandi-ülesel välisministrite kohtumisel. 25. septembril Kaja Kallas osaleb Maroko, Guatemala ja Prantsusmaa korraldataval naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel. Seejärel osaleb Kaja Kallas Lõuna-Aafrika Vabariigi juhitaval [[G20]] välisministrite kohtumisel, kus ta esines avaldusega. Pärastlõunal osaleb ta Palestiina ajutise kontaktkomitee ministrite kohtumisel ja esines seal sõnavõttudega. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli reparatsioonilaenu, mida toetas külmutatud [[Venemaa]] varad ja mis aitaks [[Ukraina]]l ennast kaitsta. Kaja Kallas võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök. 2. oktoobril Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga. |- | {{riigi ikoon|Kuveit}} || töövisiit || 5.-6. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus kõrgetasemeline piirkonna julgeoleku ja koostöös [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi kroonprintsi]] [[Sabah Al-Khalid Al-Sabah]]'iga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi peaministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'ega, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli tugevdada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhteid. Kaja Kallas osales 29. Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu foorumil, mil arutlusel oli pidada kahepoolseid läbirääkimisi rahu, stabiilsuse ja säästva arengu teemal. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsuse välisminister|Prantsuse välisministri]] [[Jean Noël Barrot]]ega, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide printsi, asepeaministri ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari välisminister|Katari šeiki, peaministri ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, mil arutlusel oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] rahuplaani rakendamist [[Gaza sõda|Gaza sõja]] lõpetamiseks. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 10. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tallinn]]as [[Tallinn Digital Summit 2025]] tippkohtumisel [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Türgi tööstuse ja tehnoloogia minister|Türgi tööstuse ja tehnoloogia ministri]] [[Mehmet Fatih Kaçır]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri asetäitja]] [[Oksana Ferchuk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa Pakosta]]ga, [[Eesti majandus- ja tööstusminister|Eesti majandus- ja tööstusministri]] [[Erkki Keldo]]ga ja [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] [[Kristina Kallas]]ega, kus Kaja Kallas kõneles tehnoloogia ja demokraatia omavahelisest seosest. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli rahalise ja sõjalise toetuse, Ukraina energiasektori julgeoleku ja Venemaa sõjakuritegude eest vastutusele võtmise üle. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia ase- ja riigikaitseminister|Rumeenia ase- ja riigikaitseministri]] [[Ionuț Moșteanu]]ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli luua toimiv droonidevastane kaitse 2027. aasta lõpuks. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 19.-21. oktoober 2025 || 19. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Luksemburg]]is [[Iraagi välisminister|Iraagi välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd energia, julgeoleku ja rände valdkonnas. 20.-21. oktoobril Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, Euroopa Liidu suhted [[Vaikse ookean]]i piirkonna riikidega, arengud [[Lähis-Ida]]s ning olukord [[Sudaan]]is, [[Moldova]]s ja [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 22 oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is Lääne-Balkaani tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaine|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krist]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]], [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Kosovo peaminister|Kosovo peaministri]] [[Albin Kurti]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajic]]'ega, [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister|Prantsusmaa Euroopa asjade ministri]] [[Benjamin Haddad]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Poola asevälisminister|Poola asevälisministri]] [[Henryka Moscicka-Dendys]]ega, [[Serbia valitsusjuht|Serbia valitsusjuhi]] [[Duro Macut]]ega, [[Sloveenia riigisekretär]]i [[Neva Grasic]]'ega, mil arutlus oli süvendada koostööd julgeoleku, energeetika ja majanduse valdkonnas. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 20.-21. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] 19. sanktsioonide paketi vastuvõtmist ja [[Lähis-Ida]] humanitaarabi kohaletoimetamiseks. Kaja Kallas kohtus Uzbekistani 18. koostöönõukogu kohtumine ELiga [[Uzbekistani välisminister|Uzbekistani välisministri]] [[Bakhtijor Saidov]]iga, mil teemal oli piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas Venemaa sõjalist agressiooni [[Ukraina]], [[Afganistan]]i ja [[Lõuna-Kaukaasia]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. oktooril Kaja Kallas kohtus esimesel [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Egiptus]]e tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, mil arutlusel oli luua rohkem investeeringuid ja majanduslikke võimalusi, sealhulgas [[Ukraina]], [[Lähis-Ida]], [[Sudaan]]i ja [[Liibüa]] osas. Kaja Kallas koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil Egiptuse presidendi ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsīga. 23. oktoobril Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s. 24. oktoobril Kaja Kallas osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il. Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik]]u [[Marta Kos]]ega allkirjastasid Brüsselis [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]i ELi ja [[Usbekistan]]i vaheline laiendatud partnerlus- ja koostööleping. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 30. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, kus toimus rahvusvahelisel konverentsil rahu ja heaolu toetamiseks Suure järvistu piirkonnas. |- | {{riigi ikoon|Colombia}} || töövisiit || 9.-10. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Santa Marta]]s 4. [[Euroopa Liit|ELi]]-[[Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Riikide Ühendus|LAKRÜ]] tippkohtumisel kaaseesistuja [[Kolumbia president|Kolumbia presidendi]] [[Gustavo Petro]]ga, mil koostati ELi ja LAKRÜ'e ühisdeklaratsioon ning kaks teemapõhist deklaratsiooni: üks kodanike julgeoleku ja teine ​​kahe piirkonna vahelise hoolduspakti kohta. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 5. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega ja [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kreeka}} || töövisiit || 6. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriákos Mitsotákis]]ega ja [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 11.-12. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Niagara]]s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli võimaluse mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 17. november 2025 || Kaja Kallas osales [[Tirana]]s [[Seitsmes ühinemiskonverents]]il [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, mil eesmärgi oli Albaanial õnnestus avada kõik ELi läbirääkimiste peatükid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil eesmärgi oli ELi ja Moldova sidemed oli tugevamad kui kunagi varem ning Moldova Euroopa-suunalise tee ja ambitsioonika reformikava toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]'ega ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'ega, mil eesmärgi oli piirkondlik stabiilsus ja tulevased koostöövõimalused ja ELi liikmelisus oli ühine eesmärk. |- | {{riigi ikoon|Angola}} || töövisiit || 24.-25. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid 7. Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumisel ja ELi ja Aafrika Liidu partnerluse 25. aastapäeva tähistav tippkohtumisel [[Luanda]]s, mil arutlusel oli tugevdada koostööd sellistes võtmevaldkondades nagu rahu, julgeolek, valitsemine ja mitmepoolsus, rahva heaolu, ränne ja liikuvus. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik [[Dubravka Šuica]]ga osalesid [[Barcelona]]s Vahemere Liidu piirkondliku foorumil, kus oli Vahemere pakti avamise ürituse kaasesimees koos ELi liikmesriikide ja Vahemere lõunapiirkonna partneritega ning deklaratsiooni 30. aastapäeval. Järgnes 10. Vahemere Liidu piirkondlik foorum, mis tõi kokku ELi ja Vahemere piirkonna välisministrid. |- | {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. detsember 2025 || 3. detsembril Kaja Kallas kohtus välisministrite ja delegatsioonide juhtide kohtumisel [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, kus korraldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja. 4. detsembril 4. detsembril Kaja Kallas kohtus [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, mil arutlusel oli [[Lääne-Balkan]]i riikide ELiga integreerumise ning energeetika, julgeoleku ja ELiga integreerumise eelseisvaid prioriteete. Kaja Kallas esines ka OSCE ministrite nõukogu avaistungil. |- | {{riigi ikoon|Katar}} || töövisiit || 6. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Doha]]s [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga ja [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, kus nad osalesid „Vahendus killustatuse ajal“ avapaneelil. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 7. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Amman]]is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga ja [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, kus nad külastasid Jordaania rahvusvahelist politseikoolituskeskust. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konverentsil [[Haag]]is [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, kus osales diplomaatilisel konverentsil Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konventsiooni vastuvõtmiseks, mil eesmärgi oli olulise sammu vastutuse suunas, luues komisjoni Venemaa sõjakahjude hüvitamise nõuete lahendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu. Kaja Kallas kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mille eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 8.-10. jaanuar 2026 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi Egiptuse partnerluse osana konkurentsivõimet ja rohepööret ning küberjulgeolekus ja terrorismivastases võitluses. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega ja [[Liidupäev|Bundestagi]] väliskomisjoni esimehe [[Armin Laschet]]ega. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 15. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|ELi Nõukogu eesistujariigi]] kohtumisel [[Nikosia]]s [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli kujundada sündmuste käiku maailmas, [[Euroopa Liit|EL]] astuma samme ning käegakatsutavaid tulemusi julgeoleku, stabiilsuse ja väärtuste valdkonnas. Kaja Kallas külastas Nikosias [[ÜRO puhvertsoon Küprosel|ÜRO puhvertsooni tänavat]], kus betoonplokid eraldavad Kreeka ja Türgi kogukondi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli jõupingutused taas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] peatamisele suunata, et rünnakuid tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu [[Ukraina]]s eriti raske talve ajal. |- | {{riigi ikoon|India}} || viisakusvisiit || 25.-27. jaanuar 2026 || 25. jaanuaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[Euroopa Liit|EL]] ja India tippkohtumisel [[Delhi]]is [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, mil arutlusel oli ettevalmistus kaitse- ja julgeolekuleppe sõlmimise alla kirjutama. 26. jaanuaril Kaja Kallas osales India Vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil ja kohtus India mõttekodadega ning osales dialoogis noorte kodanikuühiskonna juhtide, ettevõtjate ja üliõpilastega. Õhtul Kaja Kallas kohtus [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga. 27. jaanuaril Kaja Kallas kohtus [[India kaitseminister|India kaitseministri]] [[Rajnath Singh]]iga ning osales ELi ja India tippkohtumisel, mille käigus Kaja Kallas allkirjastas uue julgeoleku- ja kaitsepartnerluse Indiaga. Pärastlõunal Kaja Kallas esines avalikul üritusel [[Ananta Aspeni keskus]]es. Visiit lõppes president Draupadi Murmu korraldatava banketiga. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 2.-3. veebruar 2026 || 2. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Oslo]]s [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, kus nad osalesid paneeldiskussioonil Oslo julgeolekukonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega ja [[Stortingt|Norra parlamendi]] alalise välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega. 3. veebruaril Kaja Kallase koos [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga külastasid [[Tromsø]]s rannikukaitselaeva. Kaja Kallas kõneles Arktika piiride konverentsil 2026 ja osales koos välisministriga paneelile järgneval pressikonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Gröönimaa välisminister|Gröönimaa välisministri]] [[Vivian Motzfeldt]]iga ja osales Arktika linnapeade foorumil. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 5. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlusel oli peamisi geopoliitilisi väljakutseid alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina]] vastu kuni [[Arktika]] julgeoleku, Atlandi-üleste suhete, Hiina ja olukorrani [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. veebruar 2026 || 11. veebruaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumisel Põhja-Atlandi nõukogu formaadis, NATO-Ukraina Nõukogus ja Ukraina toetusgrupi kogunemisel [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Lubomír Metnar]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli Euroopa kaitsevalmiduse kiirendatud tõstmine, järgmised sammud Ukraina järjepideval toetamisel, kaitsekulutuste kasvatamine ja kaitsetööstuse võimekuse laiendamine, SAFE laenumeede ja sõjalise liikuvuse digitaliseerimine ning sõjalise liikuvuse digitaliseerimise projektid. 12. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähendamine. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kaja Kallas osales [[München]]is 62. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus plaanis mitmel sessioonil ja kohtumisel. Kaja Kallas osales avapaneelil „Murdepunkt: rahvusvaheline kord reformi ja hävingu vahel“. 14. veebruaril Kaja Kallas esindas Euroopa Liitu [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ning osales mitmepoolsel merejulgeoleku teemalisel kohtumisel. 15. veebruaril Kaja Kallas pidas avakõne ja osales paneelil „Eurooplased kogunevad: oma tegutsemisvõime taastamine karmimas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 19. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga. Pärastlõunal Kaja Kallas osales Rootsi riikliku julgeolekunõukogu koosolekul. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 20. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Kraków]]is E5 kaitseministrite kohtumisel [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga ja [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, mil arutlusel oli Euro-Atlandi ja Euroopa kaitse, hübriidohtude ning Ukrainaga seotud teemasid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina vastu]] ja olukord [[Lähis-Ida]]s. Kohtumise eel toimus mitteametlik arutelu hübriidohtude ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) teemal. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 4. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumine [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, mil arutlusel oli olukorrale [[Lähis-Ida]]s ja Euroopa inimeste abistamisele krisipiirkonnas, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa survestamisele sõja]] lõpetamiseks ning julgeolekule Läänemere piirkonnas ja Euroopas laiemalt. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 5. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Zürich]]is Churchilli-teemalise loengu [[Zürichi Ülikool]]is [[Šveitsi asepresident|Šveitsi asepresidendi]] [[Ignazio Cassis]]ega ja Šveitsi Liidunõukogu liikme [[Martin Pfisteriga]], mil arutlusel oli Euroopa Liidu ja Šveitsi kahepoolset koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning praeguseid rahvusvahelisi arenguid. Kaja Kallase koos Ignazio Cassisega allkirjastasid ühisdeklaratsiooni Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamise kohta. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda]] [[Ukraina]] vastu, Euroopa julgeolekustrateegia, olukord [[Lähis-Ida]]s ja ELi lõunanaabruskond. |- | {{riigi ikoon|Nigeeria}} || töövisiit || 23. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Abuja]]s [[Nigeeria president|Nigeeria presidendi]] [[Bola Tinubu]]ga ja [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, mil arutlusel oli ambitsioonika uue peatüki meie [[Euroopa Liit|ELi]] ja Nigeeria suhetes. Kaja Kallase kohtus ka [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse komisjoni presidendi]] [[Omar Touray]]'ega, mil arutlusel oli koostöö süvendamiseks reaalne hoog, alates terrorismivastasest võitlusest ja rände haldamisest kuni kaubanduse ja investeeringute edendamiseni. |- | {{riigi ikoon|Ghana}} || töövisiit || 24. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Accra]]s [[Ghana asepresident|Ghana asepresidendi]] [[Jane Naana Opoku-Agyemang]]ega ja [[Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise minister|Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise ministri]] ja [[Ghana kaitseminister|Ghana kaitseministri kohusetäitja]] [[Cassiel Ato Forson]]iga, mil arutlusel oli tihedamalt koostööd valdkondades ja olulised Euroopa kui ka Ghana kodanikele, näiteks terrorismivastane võitlus, konfliktide ennetamine ja küberturvalisus. Oli olulisem kui kunagi varem teha koostööd usaldusväärsete partneritega. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 26.-27. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vaux-de-Cernay Abbey]]'es [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga, [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, [[Lõuna-Korea välisminister|Lõuna-Korea välisministri]] [[Cho Hyun]]iga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus arutlusel oli mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme, sealhulgas valdkondadevahelisi ohte, globaalset juhtimist ja ülesehitust. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || mitteametlik || 31. märts 2026 || Kaja Kallas koos [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Ukraina esimene asepeaminister ja energiaminister|Ukraina esimene asepeaminister ja energiaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina veteranide asjade minister|Ukraina veteranide asjade ministri]] [[Natalia Kalmõkova]]ga, kus nad osalesid [[Butša]]s nelja aasta möödumist [[Butša massimõrv|Venemaa massimõrvadest]]. Visiit lõppes energiavarustuse üleandmise tseremooniaga Ukraina Raudteedele. |- | {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu]]l [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli piirkonna deeskalatsioon ja ruumi diplomaatiale püsiva kokkuleppe saavutamiseks ning [[Hormuzi väin]] avatud läbipääsuks. Kaja Kallas külastas [[At-Turaifi ringkond|At-Turaifi ringkonnas]] [[Diriyah]]is, [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvat kohta, kus oli esimese Saudi riigi sünnikoht. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Abu Dhabi]]is [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, mil arutlusel oli [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani õigustamatute rünnakute vastu]] Araabia Ühendemiraatide suveräänsuse, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 13. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s [[New York|New Yorgis]] ÜRO suursaadiku [[Bahrein]]is [[Jamal Alrowaiei]]ga, kus arutlusel oli EL ÜRO Julgeolekunõukogule ülevaate oma partnerlusest rahu ja julgeoleku valdkonnas. Kaja Kallas kohtus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO peakorteris]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil eesmärk oli [[2026. aasta Iraani sõda|Lähis-Ida sõdu]] ja nende globaalset mõju, samuti [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõda]] [[Ukraina]]s. Kaja Kallas osales ELi liikmesriikide suursaadikutega ÜRO juures. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 15. aprill 2026 || Kaja Kallas osales ja kohtus [[Berliin]]is kolmandal rahvusvahelisel Sudaani konverentsil [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ja [[Aafrika Liidu Komisjoni esimees|Aafrika Liidu Komisjoni esimehe]] [[Mahamoud Ali Youssouf]]'ega, mil arutlusel oli [[Sudaan]]is toimuvaid viimaseid arenguid ja kooskõlastada seisukohti ning rahuläbirääkimiste taaselustamisele, abi mobiliseerimisele ja kodanikuühiskonna toetamisele. Aafrika teemal oli Iraani sõja mõju Aafrikalening olukorda [[Somaalia]]s, laiemas Suure järvistu piirkonnas ja [[Venemaa]] püüdlusi meelitada aafriklasi [[Ukraina]]s võitlema. |- | {{riigi ikoon|Maroko}} || töövisiit || 16.-17. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Rabat]]is [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, mil arutlusel oli Maroko lõunaprovintsidesse investeerimise osas, ELi lähedane ja usaldusväärne partner ja Vahemere piirkonna koostöö kujundamisel. Kaja Kallas külastas [[EuroMedi ülikool]]is, kus ta kohtus president professor [[Mostapha Bousmina]]ga ja suhtles üliõpilastega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is kahe riigi lahenduse rakendamise globaalse liidu kohtumisel [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Bangladeshi välisminister|Bangladeshi välisministri]] [[Khalilur Rahman]]iga, [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco Álvarez]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlusel oli ELi uue partnerlus- ja koostöölepingu parafeerimisel. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 21. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi ase- ja välisminister|Tšehhi ase- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Lõuna-Kaukaasia]] ja [[Sudaan]]. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki. 24. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. |- | {{riigi ikoon|Brunei}} || töövisiit || 27.-28. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon|ASEANi]] ministrite kohtumisel [[Bandar Seri Begawan]]is [[Brunei sultan]]i [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Filipiini välisminister|Filipiini välisministri]] [[Tess Lazaro]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga ja [[Vietnami välisminister|Vietnami välisministri]] [[Lê Hoài Trung]]ega, mil arutlus oli ühist huvi pakkuvates küsimustes ja leida viise ASEANi-ELi dialoogipartnerluse edendamiseks ning ettevalmistusi ASEANi ja ELi suhete 50. aastapäeva tähistamiseks 2027. aastal. 27. aprillil pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Brunei Darussalami Ülikool]]i üliõpilastega. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 29.-30. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] välisministrite kohtumisel [[Kuressaare]]l [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga ja Islandi välisministeeriumi kantsleri [[Martin Eyjólfsson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamisele, [[Euroopa julgeoleku]]le, transatlantilistele suhetele ning geopoliitiliselt aktuaalsetele teemadele. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-5. mai 2026 || Enne töövisiidi Kaja Kallas kohtus juhuslik [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail lõunal Kaja kallas koos [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ja [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i jalutasid [[Jerevan]]is, kus avastas [[Jerevani Punane sild|Punane sillal]]. Õhtul Kaja Kallas koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi. 4. mail Kaja Kallas kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Eesti peaministri Kristen Michaliga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga ja Norra peaministri Jonas Gahr Størega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Moldova presidendi Maia Sanduga, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, Küprose presidendi Níkos Christodoulídisega, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Iirimaa peaministri Micheál Martiniga ja Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga osalesid [[Moldova]] põhirühmas, mil eesmärk oli suunata toetust Moldova jõupingutuste stabiilsuse ja vastupanuvõime tugevdamiseks. 5. mail Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga kohtusid Jerevanis Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, mil arutlusel oli tugevdanud koostööd julgeoleku, kriisiohje, hübriidohtude ja kübervastupidavuse valdkonnas ning eriti ühenduvuse osas energia, transpordi ja digitaalvaldkonnas. |- | {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 5. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga, mil eesmärgi oli [[Euroopa Liit|EL]] struktureerituma partnerluse arutamiseks Aserbaidžaaniga ja arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja kohta Ukraina vastu]], [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani viimaste rünnakute kohta]] [[Lähis-Ida]]s ning kaubandus-, transpordi- ja digitaalkoostöö süvendamiseks võimalused. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Suurbritannia peaminister|endise Suurbritannia peaministri]] ja [[Rahunõukogu|Rahunõukogu liige]] [[Tony Blair]]iga, mil arutlusel oli [[Gaza sektor|Gaza rahuplaani]] elluviimist. Kaja Kallas ka kohtus Brüsselis [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli geopoliitilistel teemadel. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 7.-8. mai 2026 || 7. mail Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga ja [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, mil arutlusel oli relvajõududele tarnitud [[Euroopa Liit|ELi]] rahastatud varustust, kus keskendus side-, inseneri-, logistika-, meditsiinilise toe ja kriitilise taristu kaitsmisele. 8. mail Kaja Kallas kohtus Chișinăus [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova peasminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil arutlus oli hübriidrünnakute ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja Ukraina-vastase]] mõju eesliinil. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri kohuse täitja]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon]] [[Ukraina]] vastu, [[Lääne-Balkan]] ja arengud [[Lähis-Ida]]. 12. mail Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri kohusetäitja]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]]le antud 90 miljardi euro suurust laenu ning [[Euroopa Liit|EL]]i ja Ukraina kaitsetööstuse koostööd. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 17. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Lennart Meri konverents]]il [[Tallinn]]as, kus kohtus [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga ja [[Financial Times]] kolumnisti [[Edward Luce]]’iga, mil teema oli olukorrast [[Iraan]]is, ELi ja USA suhetest ning loomulikult sõjast [[Ukraina]]s ja kõneluste võimalikkusest rahu saavutamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Brüssel]]is välisasjade nõukogu arengukoosseisus, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|EL]]i välistegevust alates partnerriikide säästvast arengust kuni ülemaailmse värava rollini. |- | {{riigi ikoon|Mehhiko}} || töövisiit || 20.-22. mai 2026 || 20. mail Kaja Kallas kohtus [[México]]s [[Euroopa Liit|EL]]i ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco]]ga, mil arutlusel oli jätkata koostööd ja keerulises geopoliitilises keskkonnas, et lahendada üha kasvas väljakutseid, aga ka haarata kinni uutest võimalustest. Kaja Kallas külastas [[Templo Mayor'i muuseum]]is, kus oli eksponeeritud asteekide perioodi jäänuseid, mis asus otse linna ajaloolises keskuses. 21. mail Kaja Kallas kohtus Méxicos [[Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse minister|Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse ministri]] [[Omar García Harfuch]]ga, mil arutlusel oli Mehhiko riikliku julgeoleku strateegiast ja luurepõhisest politseitööst. Kartellide ning narkootikumide ja relvade ebaseadusliku ringluse vastane võitlus on nii Euroopa kui ka Mehhiko ühistes huvides. 22. mail Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid strateegiline dialoogi ja 8. ELi ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko president|Mehhiko Presidendi]] [[Claudia Sheinbaum]]iga, kus oli ajakohastatud ülemaailmne leping ja ajutine kaubandusleping. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 27.-28. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Limassol]]is esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohusetäitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]ega, [[Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö minister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri kohusetäitja]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjademinister|Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjadeministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Šamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[India välisminister|India välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankari]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli kaitsta Euroopa Liidu huve [[Venemaa]] suhtes ning räägitakse koostamisel olevast Euroopa julgeolekustrateegiast. |- | {{riigi ikoon|Pakistan}} || töövisiit || 1. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Islamabad]]is [[Pakistani president|Pakistani presidendi]] [[Asif Ali Zardari]]ga, [[Pakistani asepea- ja välisminister|Pakistani asepea- ja välisministri]] [[Ishaq Dar]]iga ja [[Pakistani kaitseväe juhataja]] [[Asim Munir]]iga, mil teema oli 8. [[Euroopa Liit|EL]]i-Pakistani strateegilise dialoogi kohtumisel, mis andis võimaluse arutada kahepoolseid suhteid 2019. aasta juunis allkirjastatud strateegilise koostöö kava raames. Visiit toimus olulisel hetkel, kuna maailm ja see piirkond oli läbi teinud põhjalikke muutusi. |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Euroopa Komisjon]] [[Kategooria:Euroopa Liit]] 0nl2fq5qwozqm8jw8049fp3lg547xnj 0 692918 7168051 7166397 2026-06-05T20:23:01Z Tomatimahlz 206203 Snaipriüksus LuPa-le 7168051 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Eesti väeosade nimekiri''' sisaldab kõiki [[Eesti]] [[Sõjavägi|relvajõududes]] teeninud [[Väeüksus|väeosi]] aastast 1918 kuni tänapäevani. == 21. sajandi kaitsevägi<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Üldinfo |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/#t-kaitsevae-struktuur |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ===[[Pilt: Insignia_of_the_Headquarters_of_the_Estonian_Defence_Forces.svg|25px]] [[Kaitseväe peastaap]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-28 |pealkiri=Peastaabi koosseis |url=https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250531122132/https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === * Personaliosakond J1 * [[J2|Luureosakond]] J2 * [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond|Operatiiv- ja väljaõppeosakond]] J3/7 * Logistikaosakond J4 * Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 * Side- ja juhtimissüsteemide osakond J6 * Eelarve- ja rahandusosakond J8 * Üldosakond * Teavitusosakond * Siseauditi osakond * Peainspektoriteenistus * osakond "Sõjaline esindus SHAPE´i juures" * Kaitseväe juhataja administratsioon * Peastaabi ülema administratsioon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-13 |pealkiri=Kaitseväe tegevuse alused |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/kaitsevae-tegevuse-alused/ |vaadatud=2026-02-13 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** rahvusvahelise koostöö jaoskond ** julgeolekuteenistus ** teabehaldusmeeskond == [[Pilt: Maavagi_crest.svg|25px]] [[Eesti maavägi|Maavägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Maavägi |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ==== [[Pilt:Estonian_Division_insignia.png|25px]] [[Diviis (Eesti)|Eesti diviis]] ==== * [[Pilt:Insignia_of_the_Headquarters_Support_and_Signal_Battalion_(Estonia).svg|15px]] [[Staabi- ja sidepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Staabi- ja sidepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/staabi-ja-sidepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabikompanii ** Sidekompanii * [[Pilt:Suurtükiväepataljon_emblem.svg|15px]] [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväerügement]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Suurtükiväepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/suurtukivaepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabi- ja tagalapatarei ** Tulepatarei ** 102. Liikursuurtükiväepataljon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-25 |pealkiri=Suurtükiväelaste Terasvihm hävitas sihtmärgid ja tõestas pataljoni lahingvalmidust |url=https://mil.ee/uudised/suurtukivaelaste-terasvihm-havitas-sihtmargid-ja-toestas-pataljoni-lahingvalmidust/ |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Remondi- ja hooldusrühm ** Raketisuurtükipatarei ** Mehitamata õhuründepatarei * [[Pilt:Logistikapataljon emblem.svg|15px]] [[Logistikapataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Logistikapataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/logistikapataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Logistikakompanii ** 2. Logistikakompanii ** Remondikompanii ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii * [[Luurepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Luurepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/luurepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Inimluuregrupp ** Rekkekompanii ** Tehnilise luure kompanii ** Snaipriüksus <ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Näha, jäädes nähtamatuks |kuupäev=2025-04-30 |url=https://www.youtube.com/watch?v=lLRNnS4Bgyc |vaadatud=2026-06-05}}</ref> '''Sõjaajaüksused:''' * [[Liikursuurtükiväepataljon|101. Liikursuurtükiväepataljon]] (1jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-21 |pealkiri=Tapal baseeruv liikursuurtükiväepataljon sai uue juhi |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8437912/tapal-baseeruv-liikursuurtukivaepataljon-sai-uue-juhi |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * [[25. suurtükiväepataljon (Eesti)|25. Liikursuurtükiväepataljon]] (2jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-14 |pealkiri=Diviisi kaudtulerelvad toetavad Kevadtormil 2. jalaväebrigaadi lahinguid |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-kaudtulerelvad-toetavad-kevadtormil-2-jalavaebrigaadi-lahinguid/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><!-- 25. võib olla muudetud 102. lsvp-ks, pole infi tho --> * [[Õhutõrjepatarei|Lühimaa õhutõrjepatarei]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased harjutasid õhuohuga võitlemist |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-luhimaa-ohutorjepatarei-reservvaelased-harjutasid-ohuohuga-voitlemist/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 1. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 2. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 3. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 3. Rühm (Tartumaa), 39. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-3-ruhm-tartumaa-39-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 4. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 4. Rühm (Pärnumaa), 40. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-4-ruhm-parnumaa/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Praeguses Eesti Kaitseväes on kaks funktsionaalset brigaadi. === [[Pilt:1st_Infantry_Brigade_(Estonia)_emblem.png|25px]] [[1. jalaväebrigaad]] === *[[Pilt: Scouts_Battalion_emblem.png|15px]] [[Scoutspataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- soomusjalaväekompanii **[[Pilt: B-soomusjalavaekompaani_scoutspataljon_embleem.png|15px]][[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] **C- soomusjalaväekompanii **Lahingtoetuskompanii **(Soomuskool) *[[Pilt: Insignia_of_Kalev_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi Jalaväepataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- Jalaväekompanii **C- Jalaväekompanii **B- Jalaväekompanii **D- Jalaväekompanii **Lahingutoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_the_Viru_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Viru jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Tagalakeskus ** A- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** B- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** C- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** D- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** G- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** (1. Tankitõrjekompanii) *[[Pilt: 1._Jalaväebrigaad_Pioneeripataljon.png|15px]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ** Staap ** Sillarühm ** Luurerühm ** Tagalarühm ** Pioneerikool ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii ** Kaitseväe demineerimiskeskus *[[Pilt: Õhutõrjepataljon_emblem.svg|15px]] [[Õhutõrjepataljon]] **Staap **Õhutõrjekool **Õhutõrjekahuripatarei **Õhutõrjeraketipatarei **Tulejuhtimis- ja tagalapatarei *[[Pilt:Insignia of the Combat Service Support Battalion (1st Infantry Brigade).png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (1. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] *[[Pilt:1jvp Staabi- ja sidekompanii.png|15px]] [[Staabi- ja sidekompanii]] ** Siderühm ** Juhtimis- ja tagalarühm ** Staabikaitserühm *[[Pilt: Insignia of the 1st Brigade Anti-tank Company (Estonia).svg|15px]] [[1. Tankitõrjekompanii|1103. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DDPabFltORc/?hl=en&img_index=2 |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *Liitlaste lahingugrupp === [[Pilt: 2_JVBr_embleem_sakala_(png_version).png|25px]] [[2. jalaväebrigaad]] === * Brigaadi staap * [[Pilt:Insignia_of_the_Kuperjanov_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Staabi- ja tagalakompanii ** A-jalaväekompanii ** B-jalaväekompanii ** C-jalaväekompanii ** D-jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Staabikaitsekompanii * [[Pilt:2jvb Lahinguteeninduspataljon.png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (2. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] ** Staap ** Varustuserühm ** Remondirühm ** Transpordirühm ** Meditsiinkeskus * [[Staabi- ja sidekompanii]] * [[Luurekompanii]] * [[2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon|26. Õhutõrjepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-22 |pealkiri=2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon sai kätte üksuse embleemid |url=https://mil.ee/uudised/2-jalavaebrigaadi-ohutorjepataljon-sai-katte-uksuse-embleemid/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi pioneeripataljon|27. Pioneeripataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Lõuna-Eestis toimus 27. pioneeripataljoni reservõppekogunemine |url=https://mil.ee/uudised/louna-eestis-toimus-27-pioneeripataljoni-reservoppekogunemine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * Mehitamata õhusõidukite kompanii '''Sõjaajaüksused:''' * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|2. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-17 |pealkiri=2. Kuperjanovi jalaväepataljon sai uue ülema |url=https://mil.ee/uudised/2-kuperjanovi-jalavaepataljon-sai-uue-ulema/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|3. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=3. Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad alustasid üksuse tasemel kokku harjutamist |url=https://mil.ee/uudised/3-kuperjanovi-jalavaepataljoni-ajateenijad-alustasid-uksuse-tasemel-kokku-harjutamist/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[21. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-24 |pealkiri=21. jalaväepataljon tõmbas Kevadtormile joone alla |url=https://mil.ee/uudised/21-jalavaepataljon-tombas-kevadtormile-joone-alla/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[22. jalaväepataljon]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-05-12 |pealkiri=22. jalaväepataljon osaleb Kevadtormil omaenda embleemi kandes |url=https://mil.ee/uudised/22-jalavaepataljon-osaleb-kevadtormil-omaenda-embleemi-kandes/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[23. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-09 |pealkiri=23. jalaväepataljoni reservväelased harjutavad linnalahingute pidamist |url=https://mil.ee/uudised/23-jalavaepataljoni-reservvaelased-harjutavad-linnalahingute-pidamist/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii|1203. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-20 |pealkiri=Sirgalas lõppes tankitõrjekompanii laskelaager Tankhammer |url=https://mil.ee/uudised/sirgalas-loppes-tankitorjekompanii-laskelaager-tankhammer/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DXMPY4Zlw7J/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == [[Pilt:Eesti_ohuvagi_crest.svg|25px]] [[Eesti õhuvägi|Õhuvägi]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * [[Pilt:Estonian_Air_Force_Staff_batch_medium.png|15px]] [[Õhuväe staap]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuväe staap |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuvae-staap/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Personaliosakond ** Luureosakond ** Operatiiv- ja väljaõppeosakond ** Planeerimis- ja tsiviil-militaarkoostöö osakond ** Tagalaosakond ** Side- ja juhtimissüsteemide osakond ** Tugiteenuste osakond * [[Pilt:Estonian_Ämari_Air_Base_batch_medium.png|15px]] [[Ämari lennubaas|Lennubaas]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Lennubaas |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/lennubaas/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Lennugrupp *** 1. Eskadrill *** 2. Eskadrill ** Lennubaasi Kaitseoperatsioonide Keskus ** Lennubaasi operatsioonide keskus *** Side- ja Raadionavigatsiooni eskadrill *** Õhuväe toetuseskadrill ** Lennuvälja tegevusgrupp *** Lennuväljateenindus eskadrill *** Lennuvälja eskadrill *** Õhusõidukite Hooldus eskadrill *** Lennujuhtimisteenistus *** Pääste- ja tuletõrjeteenistus *** Kütuseteenistus *** Lennumeteoroloogia- ja lennuohutuseteenistus ** [[Pilt:Estonian air force tacp.png|15px]] Õhutuletoetuse eskadrill (TACP) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Pilt:Estonian_Air_Surveillance_batch_medium.png|15px]] [[Õhuseiredivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuseiredivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuseiredivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Õhuoperatsioonide juhtimise eskadrill (Ämari) ** Taktikaline õhuoperatsioonide juhtimiskeskus (Karmelava) ** Side ja infotehnoloogia eskadrill ** Radarite eskadrill *** Viru radarpost<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Viru radaripost käivitati täielikult |url=https://mil.ee/uudised/viru-radaripost-kaivitati-taielikult/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Tõikamäe radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kellavere radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Muhu radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kõpu radarpost <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2025-11-21 |pealkiri=Kõpu radarpost sai nurgakivi |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kopu-radarpost-sai-nurgakivi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref> ** Radarihoolduse eskadrill ** Radarikaitse üksus * [[Pilt:Õhukaitsedivisjoni_embleem(taustata).png|19px]] [[Õhukaitsedivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhukaitsedivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohukaitsedivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Raketipatarei ** 2. Raketipatarei * [[Kaitselennundusejärelvalve teenistus]] ** Lennutegevuse osakond ** Insenertehniline osakond * Õhutoetuse operatsioonide keskus (ASOS)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == [[Pilt:Estonian_Navy_emblem.svg|25px]][[Eesti merevägi|Merevägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Merevägi |url=https://mil.ee/uksused/merevagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * Staap * [[Miinisõjadivisjon]] ** [[Pilt:EML Admiral Cowan emblem.webp|15px]] [[Admiral Cowan|EML Admiral Cowan]] ** [[Pilt:ENS_Sakala_vapp.jpg|15px]] [[Sakala (laev)|EML Sakala]] ** [[Pilt:EML Ugandi Emblem.webp|15px]] [[Ugandi (laev)|EML Ugandi]] ** [[Pilt:Crest of EML Wambola.png|15px]] [[Wambola (laev 1977)|EML Wambola]] ** [[Tuukrigrupp]] * [[Operatsioonikeskus]] * [[82. Rannikukaitsedivisjon]] ** Divisjoni juhtkond ** Raketipatarei ** Väekaitsekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Seirerühmad * [[Lahinguteenistuse divisjon|Lahinguteeninduse divisjon]] ** Varustussektsioon ** Remondi- ja hooldussektsioon ** Sadamateenistus ** Transpordisektsioon ** Meditsiinikeskus * [[Pilt:Patrull-laevade-divisjonankrud.png|15px]] Patrull-laevade divisjon ** Multifunktsionaalne reostustõrjelaev - [[Pilt:Kindral-Kurvits.png|15px]] [[Kindral Kurvits|EML Kindral Kurvits]] ** Multifunktsionaalne patrull-laev ** Neli patrull-laeva - [[Pilt:EML raju emblem.png|15px]] [[Raju (laev)|EML Raju]], [[Pilt:EML Valve emblem.png|15px]] [[Valve (laev)|EML Valve]] * Mereväekool == Muud üksused<ref name=":0" /> == * [[Pilt:Emblème du Erioperatsioonide grupp (EOG).svg|15px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] ** Erioperatsioonide grupp * [[Pilt:Luurekeskus.png|15px]] [[Luurekeskus]] * [[Pilt:Küberväejuhatuse-embleem.jpg|15px]] [[Küberväejuhatus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küberväejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Sidekool ** [[Pilt:Emblem_of_the_STRATKOMKE.png|15px]] [[Strateegilise kommunikatsiooni keskus]] *** Audio-, video- ja fotogrupp *** Võrgumeediagrupp *** Kirjastusgrupp ** [[Küber- ja infooperatsioonide keskus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küber- ja infooperatsiooni­de keskus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/kuber-ja-infooperatsioonide-keskus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Staap *** Küberintsidentide reageerimise grupp *** Küberoperatsioonide grupp ** [[IKT keskus|Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia keskus]] *** Teenuste arendamise grupp *** Sõjaliste teenuste grupp *** Taristu grupp *** Arvuti töökoha teenuste grupp *** Info- ja äriteenuste grupp *** Avalike teenuste grupp *** Kasutajatoe grupp *** Kaitseväe ja Kaitseliidu krüpto keskregister ** [[Staabi- ja tagalakompanii]] *** Väljaõppe rühm *** Ladude grupp *** Transpordi grupp *** Remondi- ja hooldusgrupp *** Spordirühm * [[Fail:Insignia of the Military Police (Estonia).svg|18x18px]] [[Eesti sõjaväepolitsei|Sõjaväepolitsei]] ** Staap ** [[Pilt:Vahipataljon_emblem.svg|15px]] [[Vahipataljon]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DOOhBnLjRvW/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *** I Sõjaväepolitseikompanii *** [[Aukompanii]] ** I Sõjaväepolitseikompanii ** II Sõjaväepolitseikompanii * [[Pilt:EDF_Logistics_Centre_emblem.svg|15px]] [[Kaitseväe toetuse väejuhatus|Toetuse väejuhatus]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Toetuse väejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/toetuse-vaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Logistikakool *** Arendusjaoskond *** Väljaõppejaoskond ** Liikumis- ja veoteenistus *** liikumise koordineerimise keskus *** liikumise kontrolli meeskond ** Varustuspataljon *** Staap *** Varustuskompanii *** Remondikompanii ** Toetusteenuste keskus *** Kaplaniteenistus *** Psühholoogiateenistus *** Sotsiaalteenistus ** Tervisekeskus *** Eriarstikeskus *** Hambaravikeskus *** Operatsioonisektsioon *** Keskapteek *** Paldiski meditsiinikeskus *** Ämari meditsiinikeskus *** Filtri meditsiinikeskus *** Miinisadama meditsiinikeskus ** Formeerimiskeskus * [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] == [[Pilt:Kaitseliit_emblem.svg|25px]] [[Kaitseliit]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseliit |url=https://www.kaitseliit.ee/et/malevad-9375 |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=www.kaitseliit.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-19 |pealkiri=Meist - Keila malevkond |url=https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |vaadatud=2025-04-30 |keel=et |arhiivimisaeg=2025-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250624162043/https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == * [[Kaitseliidu peastaap]] * [[Pilt:Küberkaitseüksuse embleem.png|18px]] [[Küberkaitseüksus]] ==== [[Põhja maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Rapla malev|Rapla malev]] * [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]] ** [[Tallinna maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tallinna maleva Lääne malevkond]] ** [[Tallinna maleva Meredivisjon]] ** [[Nõmme malevkond|Tallinna maleva Nõmme malevkond]] ** [[Toompea malevkond|Tallinna maleva Toompea malevkond]] ** [[Lõuna kompanii|Tallinna maleva Lõuna üksik-kompanii]] ** [[Põhja kompanii|Tallinna maleva Põhja malevkond]] ** [[Ida malevkond|Tallinna maleva Ida malevkond]] ** [[Kalevi malevkond|Tallinna maleva Kalevi malevkond]] * [[Kaitseliidu Harju malev|Harju malev]] ** [[Rävala malevkond]] ** [[Keila malevkond]]<ref name=":1" /> *** Juhtgrupp *** Maakaitsekompanii *** Julgestusgrupid *** Vaatlusgrupid *** Droonigrupid *** Meditisiini- ja evuakatsioonigrupid *** Side, seire ja elektroonilise võitluse grupid *** Transpordi- ja eritehnikagrupid *** Toitlustusgrupid *** Formeerimisgrupid ** [[Kose malevkond]] ** [[Harku malevkond]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond|Kirde maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Viru malev|Viru malev]] *[[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]] *[[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva malev]] *[[Kaitseliidu Järva malev|Järva malev]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Sakala malev|Sakala malev]] *[[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]] ** [[Tartu maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tamme malevkond|Tartu maleva Tamme malevkond]] ** [[Elva malevkond|Tartu maleva Elva malevkond]] ** [[Esimene malevkond|Tartu maleva Esimene malevkond]] ** [[Kuperjanovi malevkond|Tartu maleva Kuperjanovi malevkond]] ** [[Põhja-Tartumaa malevkond|Tartu maleva Põhja-Tartumaa malevkond]] ** [[Lõuna-Tartumaa üksikrühm|Tartu maleva Lõuna-Tartumaa üksikrühm]] ** [[Tartu maleva motoriseeritud üksikrühm]] * [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]] * [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa malev]] * [[Kaitseliidu Valgamaa malev|Valgamaa malev]] ==== [[Lääne maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Lääne malev|Lääne malev]] *[[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa malev]] * [[Kaitseliidu Saaremaa malev|Saaremaa malev]] ==== Muud Kaitseliidu üksused ==== Igas malevas ümber Eesti: * [[Võitlusgrupp]] * [[Noored Kotkad|Noored kotkad]] * [[Kodutütred]] * [[Naiskodukaitse]] == 20. sajandi kaitsevägi == === Diviisid === Väekoondise tasandil diviisid eksisteerisid kuni 1940. aastani. Diviisiülema õigused olid ka Merejõudude juhatajal, Õhukaitse ülemal ja Kaitseliidu ülemal. * [[1. Diviis]] * [[2. Diviis]] * [[3. Diviis]] * [[4. Diviis]] * [[Soomusrongide Diviis]] === Rügemendid === ; 1920. aastal * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement]] * [[2. Jalaväerügement|2. jalaväerügement]] * [[3. Üksik jalaväepataljon|3. jalaväerügement]] * [[Viru jalaväepataljon|4. jalaväerügement]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement]] * [[7. Jalaväerügement|7. jalaväerügement]] * [[8. jalaväepolk|8. jalaväerügement]] * [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. jalaväerügement]] * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide rügement]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide rügement]] * [[Scoutspataljon|Skautide rügement]] * [[Tallinn Reserve Regiment|Tallinna Reservrügement]] * [[Balti rügement]] === Üksikud pataljonid === ; Jalavägi * [[Eesti maavägi|2. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|3. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|4. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|5. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|6. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|8. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|9. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|10. üksik jalaväepataljon]] * [[Balti pataljon]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide pataljon]] ; Merejalavägi * [[Eesti Meredessantpataljon]] == Sorteerimata == * [[Soomusrongirügement]] * [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongide rügement]] * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement (Eesti)]] * [[5. Suurtükiväegrupp|5. suurtükiväegrupp (Eesti)]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement (Eesti)]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement (Eesti)]] * [[Kalevlaste Maleva]] * [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] * [[Auto-Tanki rügement|Autotankirügement]] * [[Ratsarügement]] * [[Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp|Spetsiaalsete operatsioonide grupp]] * Õhuväe õhutoetusoperatsioonide eskadrill == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti väeüksused]] 005vpsw0y74vp4jacnttfzyx4bgls43 0 693583 7167894 7118899 2026-06-05T13:36:12Z HenryN~etwiki 40629 7167894 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut | juhataja = [[Heisi Kurig]] | akadeemilisi_töötajaid = 185 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | tugitöötajaid = 105 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | üliõpilasi = 1511 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | doktoriõppes = 119 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | asukoht = [[Tartu]] | endised_nimed = }} '''Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut''' on [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkonna]] instituut. Instituut asub [[Tartu Ülikooli Delta keskus|Tartu Ülikooli Delta keskuse]] õppe- ja teadushoones aadressil Narva mnt 18. Alates 1. jaanuarist 2026 on instituudi juhataja [[Jaak Vilo]].<ref name="vilo">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-professor-jaak-vilo|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti professor Jaak Vilo|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|aeg=28. november 2025|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Õppekavad == Arvutiteaduse instituudis toimub õppetöö bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.<ref name="oppimine">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/oppimine|pealkiri=Õppimine|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Samuti pakub instituut mitmeid täiendusõppe võimalusi. Sobivaid õppeaineid ja kursusi leidub igasuguse vanuse, töökogemuse ja oskustega inimestele.<ref name="taiendusope">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/taiendusope|pealkiri=Täiendusõpe arvutiteaduse instituudis|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Bakalaureuseõpe * Informaatika Magistriõpe * Informaatika * Tarkvaratehnika * Andmeteadus ja tehisintellekt * IT mitteinformaatikutele Doktoriõpe * Matemaatika ja informaatika Instituut osaleb ka ühisõppekavades, näiteks matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekavas koos Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudiga. Rahvusvaheliste ühisõppekavade hulgas on ka nutika liikuvusega seotud õppekavad.<ref name="mag" /> == Õppetoolid == * Andmeteaduse õppetool * Programmeerimiskeelte ja -süsteemide õppetool * Andmeturbe ja teoreetilise arvutiteaduse õppetool * Tarkvaratehnika ja infosüsteemide õppetool * Hajussüsteemide õppetool * Keeletehnoloogia õppetool == Asukoht == Instituut asub Tartu Ülikooli Delta keskuses. Delta keskus on hoonetekompleks, mis koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast.<ref name="delta">{{netiviide|url=https://delta.ut.ee/et|pealkiri=Delta keskus|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Delta õppe- ja teadushoones asuvad lisaks arvutiteaduse instituudile majandusteaduskond, matemaatika ja statistika instituut, osa tehnoloogiainstituudist ning ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus.<ref name="delta" /> == TÜ arvutimuuseum == Delta õppehoones asub [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]. Muuseum avati ametlikult 2. novembril 2009 seoses 50 aasta möödumisega Tartu Ülikooli esimese arvuti saabumisest. Muuseumi looja oli Tartu Ülikooli õppejõud Meelis Roos.<ref name="muuseum">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/a15b52d2-fe36-4150-8268-b30e66857852/download|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutimuuseumi õppematerjalide loomine|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|aeg=2024|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Ajalugu == 20. novembril 1992 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu likvideerida senised kateedrid ja laborid ning moodustada matemaatikateaduskonnas neli instituuti. Üheks neist sai arvutiteaduse instituut, mille koosseisu kuulus ka teoreetilise informaatika õppetool.<ref name="tu1993">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/8a78f139-0155-468c-ade0-1ebb9962cc10/download|pealkiri=Tartu Ülikooli teatmik 1993|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Instituudi esimeseks juhiks sai Jaanus Pöial.<ref name="isikkoosseis">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/408572d0-a4c9-4bc3-8e3b-14fb76f56a86/download|pealkiri=Tartu Ülikooli isikkoosseis|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta lõpuks õppis teaduskonnas 636 üliõpilasest 350 informaatika või infotehnoloogia erialal. 2001. aastal otsustas Tartu Ülikooli nõukogu muuta matemaatikateaduskonna nime. Uueks sai matemaatika-informaatikateaduskond.<ref name="utajaleht2001">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/b936812d-1582-4e4a-a96a-c032ad4220a3/download|pealkiri=Tartu Ülikooli ajaleht|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=14. detsember 2001|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Praegu on instituut osa loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. == Instituudi juhatajad == * 1993 Jaanus Pöial * 1994 Rein Prank * 1995–1996 [[Jüri Kiho]] * 1997 [[Mati Tombak]] * 1998 [[Jüri Kiho]] * 1999 Rein Prank * 2000 [[Mare Koit]] * 2001 Jaanus Pöial * 2022 [[Mati Tombak]] * 2003–2010 [[Tiit Roosmaa]] * 2011–31.12.2022 [[Jaak Vilo]] * 01.01.2023–31.12.2025 [[Heisi Kurig]] * 01.01.2026–... [[Jaak Vilo]] == Emeriitprofessorid ja emeriitdotsendid == * [[Jüri Kiho]] * [[Mare Koit]] * [[Mati Tombak]] == Vaata ka == * [[Tartu Ülikool]] * [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] * [[Tartu Ülikooli Delta keskus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://cs.ut.ee/et Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koduleht] * [https://reaalteadused.ut.ee/et Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond] * [https://ut.ee/et Tartu Ülikool] * [https://hpc.ut.ee/ Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus] * [https://arvutimuuseum.ut.ee/ Tartu Ülikooli arvutimuuseum] {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] 6r0evnruppb66qb65wny3gupjgi3cf4 7167895 7167894 2026-06-05T13:39:54Z HenryN~etwiki 40629 7167895 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut | pilt = Tartu Ülikooli Delta keskus.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Tartu Ülikooli Delta keskus | juht1 = [[Jaak Vilo]] | juhi_nimetus1 = Juhataja | akadeemilisi_töötajaid = 185 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | tugitöötajaid = 105 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | üliõpilasi = 1511 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | doktoriõppes = 119 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | asukoht = [[Tartu]] | endised_nimed = }} '''Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut''' on [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkonna]] instituut. Instituut asub [[Tartu Ülikooli Delta keskus|Tartu Ülikooli Delta keskuse]] õppe- ja teadushoones aadressil Narva mnt 18. Alates 1. jaanuarist 2026 on instituudi juhataja [[Jaak Vilo]].<ref name="vilo">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-professor-jaak-vilo|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti professor Jaak Vilo|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|aeg=28. november 2025|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Õppekavad == Arvutiteaduse instituudis toimub õppetöö bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.<ref name="oppimine">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/oppimine|pealkiri=Õppimine|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Samuti pakub instituut mitmeid täiendusõppe võimalusi. Sobivaid õppeaineid ja kursusi leidub igasuguse vanuse, töökogemuse ja oskustega inimestele.<ref name="taiendusope">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/taiendusope|pealkiri=Täiendusõpe arvutiteaduse instituudis|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Bakalaureuseõpe * Informaatika Magistriõpe * Informaatika * Tarkvaratehnika * Andmeteadus ja tehisintellekt * IT mitteinformaatikutele Doktoriõpe * Matemaatika ja informaatika Instituut osaleb ka ühisõppekavades, näiteks matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekavas koos Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudiga. Rahvusvaheliste ühisõppekavade hulgas on ka nutika liikuvusega seotud õppekavad.<ref name="mag" /> == Õppetoolid == * Andmeteaduse õppetool * Programmeerimiskeelte ja -süsteemide õppetool * Andmeturbe ja teoreetilise arvutiteaduse õppetool * Tarkvaratehnika ja infosüsteemide õppetool * Hajussüsteemide õppetool * Keeletehnoloogia õppetool == Asukoht == Instituut asub Tartu Ülikooli Delta keskuses. Delta keskus on hoonetekompleks, mis koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast.<ref name="delta">{{netiviide|url=https://delta.ut.ee/et|pealkiri=Delta keskus|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Delta õppe- ja teadushoones asuvad lisaks arvutiteaduse instituudile majandusteaduskond, matemaatika ja statistika instituut, osa tehnoloogiainstituudist ning ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus.<ref name="delta" /> == TÜ arvutimuuseum == Delta õppehoones asub [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]. Muuseum avati ametlikult 2. novembril 2009 seoses 50 aasta möödumisega Tartu Ülikooli esimese arvuti saabumisest. Muuseumi looja oli Tartu Ülikooli õppejõud Meelis Roos.<ref name="muuseum">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/a15b52d2-fe36-4150-8268-b30e66857852/download|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutimuuseumi õppematerjalide loomine|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|aeg=2024|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Ajalugu == 20. novembril 1992 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu likvideerida senised kateedrid ja laborid ning moodustada matemaatikateaduskonnas neli instituuti. Üheks neist sai arvutiteaduse instituut, mille koosseisu kuulus ka teoreetilise informaatika õppetool.<ref name="tu1993">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/8a78f139-0155-468c-ade0-1ebb9962cc10/download|pealkiri=Tartu Ülikooli teatmik 1993|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Instituudi esimeseks juhiks sai Jaanus Pöial.<ref name="isikkoosseis">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/408572d0-a4c9-4bc3-8e3b-14fb76f56a86/download|pealkiri=Tartu Ülikooli isikkoosseis|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta lõpuks õppis teaduskonnas 636 üliõpilasest 350 informaatika või infotehnoloogia erialal. 2001. aastal otsustas Tartu Ülikooli nõukogu muuta matemaatikateaduskonna nime. Uueks sai matemaatika-informaatikateaduskond.<ref name="utajaleht2001">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/b936812d-1582-4e4a-a96a-c032ad4220a3/download|pealkiri=Tartu Ülikooli ajaleht|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=14. detsember 2001|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Praegu on instituut osa loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. == Instituudi juhatajad == * 1993 Jaanus Pöial * 1994 Rein Prank * 1995–1996 [[Jüri Kiho]] * 1997 [[Mati Tombak]] * 1998 [[Jüri Kiho]] * 1999 Rein Prank * 2000 [[Mare Koit]] * 2001 Jaanus Pöial * 2022 [[Mati Tombak]] * 2003–2010 [[Tiit Roosmaa]] * 2011–31.12.2022 [[Jaak Vilo]] * 01.01.2023–31.12.2025 [[Heisi Kurig]] * 01.01.2026–... [[Jaak Vilo]] == Emeriitprofessorid ja emeriitdotsendid == * [[Jüri Kiho]] * [[Mare Koit]] * [[Mati Tombak]] == Vaata ka == * [[Tartu Ülikool]] * [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] * [[Tartu Ülikooli Delta keskus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://cs.ut.ee/et Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koduleht] * [https://reaalteadused.ut.ee/et Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond] * [https://ut.ee/et Tartu Ülikool] * [https://hpc.ut.ee/ Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus] * [https://arvutimuuseum.ut.ee/ Tartu Ülikooli arvutimuuseum] {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] d4vkryog6kfhevec7t5g79pcgxnmrfp 7167897 7167895 2026-06-05T13:41:21Z HenryN~etwiki 40629 7167897 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut | pilt = Tartu Ülikooli Delta keskus.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Tartu Ülikooli Delta keskus | juht1 = [[Jaak Vilo]] | juhi_nimetus1 = Juhataja | akadeemilisi_töötajaid = 185 (2025)<ref name="statistika.ut.ee">{{Netiviide | url = https://statistika.ut.ee/ | pealkiri = Tartu Ülikooli statistika | vaadatud = 5. juuni 2026 }}</ref> | tugitöötajaid = 105 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | üliõpilasi = 1511 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | doktoriõppes = 119 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | asukoht = [[Tartu]] | endised_nimed = }} '''Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut''' on [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkonna]] instituut. Instituut asub [[Tartu Ülikooli Delta keskus|Tartu Ülikooli Delta keskuse]] õppe- ja teadushoones aadressil Narva mnt 18. Alates 1. jaanuarist 2026 on instituudi juhataja [[Jaak Vilo]].<ref name="vilo">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-professor-jaak-vilo|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti professor Jaak Vilo|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|aeg=28. november 2025|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Õppekavad == Arvutiteaduse instituudis toimub õppetöö bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.<ref name="oppimine">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/oppimine|pealkiri=Õppimine|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Samuti pakub instituut mitmeid täiendusõppe võimalusi. Sobivaid õppeaineid ja kursusi leidub igasuguse vanuse, töökogemuse ja oskustega inimestele.<ref name="taiendusope">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/taiendusope|pealkiri=Täiendusõpe arvutiteaduse instituudis|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Bakalaureuseõpe * Informaatika Magistriõpe * Informaatika * Tarkvaratehnika * Andmeteadus ja tehisintellekt * IT mitteinformaatikutele Doktoriõpe * Matemaatika ja informaatika Instituut osaleb ka ühisõppekavades, näiteks matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekavas koos Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudiga. Rahvusvaheliste ühisõppekavade hulgas on ka nutika liikuvusega seotud õppekavad.<ref name="mag" /> == Õppetoolid == * Andmeteaduse õppetool * Programmeerimiskeelte ja -süsteemide õppetool * Andmeturbe ja teoreetilise arvutiteaduse õppetool * Tarkvaratehnika ja infosüsteemide õppetool * Hajussüsteemide õppetool * Keeletehnoloogia õppetool == Asukoht == Instituut asub Tartu Ülikooli Delta keskuses. Delta keskus on hoonetekompleks, mis koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast.<ref name="delta">{{netiviide|url=https://delta.ut.ee/et|pealkiri=Delta keskus|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Delta õppe- ja teadushoones asuvad lisaks arvutiteaduse instituudile majandusteaduskond, matemaatika ja statistika instituut, osa tehnoloogiainstituudist ning ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus.<ref name="delta" /> == TÜ arvutimuuseum == Delta õppehoones asub [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]. Muuseum avati ametlikult 2. novembril 2009 seoses 50 aasta möödumisega Tartu Ülikooli esimese arvuti saabumisest. Muuseumi looja oli Tartu Ülikooli õppejõud Meelis Roos.<ref name="muuseum">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/a15b52d2-fe36-4150-8268-b30e66857852/download|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutimuuseumi õppematerjalide loomine|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|aeg=2024|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Ajalugu == 20. novembril 1992 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu likvideerida senised kateedrid ja laborid ning moodustada matemaatikateaduskonnas neli instituuti. Üheks neist sai arvutiteaduse instituut, mille koosseisu kuulus ka teoreetilise informaatika õppetool.<ref name="tu1993">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/8a78f139-0155-468c-ade0-1ebb9962cc10/download|pealkiri=Tartu Ülikooli teatmik 1993|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Instituudi esimeseks juhiks sai Jaanus Pöial.<ref name="isikkoosseis">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/408572d0-a4c9-4bc3-8e3b-14fb76f56a86/download|pealkiri=Tartu Ülikooli isikkoosseis|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta lõpuks õppis teaduskonnas 636 üliõpilasest 350 informaatika või infotehnoloogia erialal. 2001. aastal otsustas Tartu Ülikooli nõukogu muuta matemaatikateaduskonna nime. Uueks sai matemaatika-informaatikateaduskond.<ref name="utajaleht2001">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/b936812d-1582-4e4a-a96a-c032ad4220a3/download|pealkiri=Tartu Ülikooli ajaleht|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=14. detsember 2001|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Praegu on instituut osa loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. == Instituudi juhatajad == * 1993 Jaanus Pöial * 1994 Rein Prank * 1995–1996 [[Jüri Kiho]] * 1997 [[Mati Tombak]] * 1998 [[Jüri Kiho]] * 1999 Rein Prank * 2000 [[Mare Koit]] * 2001 Jaanus Pöial * 2022 [[Mati Tombak]] * 2003–2010 [[Tiit Roosmaa]] * 2011–31.12.2022 [[Jaak Vilo]] * 01.01.2023–31.12.2025 [[Heisi Kurig]] * 01.01.2026–... [[Jaak Vilo]] == Emeriitprofessorid ja emeriitdotsendid == * [[Jüri Kiho]] * [[Mare Koit]] * [[Mati Tombak]] == Vaata ka == * [[Tartu Ülikool]] * [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] * [[Tartu Ülikooli Delta keskus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://cs.ut.ee/et Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koduleht] * [https://reaalteadused.ut.ee/et Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond] * [https://ut.ee/et Tartu Ülikool] * [https://hpc.ut.ee/ Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus] * [https://arvutimuuseum.ut.ee/ Tartu Ülikooli arvutimuuseum] {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] 7bl2qvwnd51gkz86b9d0839vw8ni2ek 7167898 7167897 2026-06-05T13:42:26Z HenryN~etwiki 40629 7167898 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut | pilt = Tartu Ülikooli Delta keskus.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Tartu Ülikooli Delta keskus | juht1 = [[Jaak Vilo]] | juhi_nimetus1 = Juhataja | akadeemilisi_töötajaid = 185 (2025)<ref name="statistika.ut.ee">{{Netiviide | url = https://statistika.ut.ee/ | pealkiri = Tartu Ülikooli statistika | vaadatud = 5. juuni 2026 }}</ref> | tugitöötajaid = 105 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | üliõpilasi = 1511 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | doktoriõppes = 119 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | asukoht = [[Tartu]] | endised_nimed = }} '''Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut''' on [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkonna]] instituut. Instituut asub [[Tartu Ülikooli Delta keskus|Tartu Ülikooli Delta keskuse]] õppe- ja teadushoones aadressil Narva mnt 18. Alates 1. jaanuarist 2026 on instituudi juhataja [[Jaak Vilo]].<ref name="vilo">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-professor-jaak-vilo|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti professor Jaak Vilo|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|aeg=28. november 2025|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Õppekavad == Arvutiteaduse instituudis toimub õppetöö bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.<ref name="oppimine">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/oppimine|pealkiri=Õppimine|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Samuti pakub instituut mitmeid täiendusõppe võimalusi. Sobivaid õppeaineid ja kursusi leidub igasuguse vanuse, töökogemuse ja oskustega inimestele.<ref name="taiendusope">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/taiendusope|pealkiri=Täiendusõpe arvutiteaduse instituudis|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Bakalaureuseõpe * Informaatika Magistriõpe * Informaatika * Tarkvaratehnika * Andmeteadus ja tehisintellekt * IT mitteinformaatikutele Doktoriõpe * Matemaatika ja informaatika Instituut osaleb ka ühisõppekavades, näiteks matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekavas koos Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudiga. Rahvusvaheliste ühisõppekavade hulgas on ka nutika liikuvusega seotud õppekavad. == Õppetoolid == * Andmeteaduse õppetool * Programmeerimiskeelte ja -süsteemide õppetool * Andmeturbe ja teoreetilise arvutiteaduse õppetool * Tarkvaratehnika ja infosüsteemide õppetool * Hajussüsteemide õppetool * Keeletehnoloogia õppetool == Asukoht == Instituut asub Tartu Ülikooli Delta keskuses. Delta keskus on hoonetekompleks, mis koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast.<ref name="delta">{{netiviide|url=https://delta.ut.ee/et|pealkiri=Delta keskus|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Delta õppe- ja teadushoones asuvad lisaks arvutiteaduse instituudile majandusteaduskond, matemaatika ja statistika instituut, osa tehnoloogiainstituudist ning ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus.<ref name="delta" /> == TÜ arvutimuuseum == Delta õppehoones asub [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]. Muuseum avati ametlikult 2. novembril 2009 seoses 50 aasta möödumisega Tartu Ülikooli esimese arvuti saabumisest. Muuseumi looja oli Tartu Ülikooli õppejõud Meelis Roos.<ref name="muuseum">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/a15b52d2-fe36-4150-8268-b30e66857852/download|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutimuuseumi õppematerjalide loomine|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|aeg=2024|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Ajalugu == 20. novembril 1992 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu likvideerida senised kateedrid ja laborid ning moodustada matemaatikateaduskonnas neli instituuti. Üheks neist sai arvutiteaduse instituut, mille koosseisu kuulus ka teoreetilise informaatika õppetool.<ref name="tu1993">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/8a78f139-0155-468c-ade0-1ebb9962cc10/download|pealkiri=Tartu Ülikooli teatmik 1993|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Instituudi esimeseks juhiks sai Jaanus Pöial.<ref name="isikkoosseis">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/408572d0-a4c9-4bc3-8e3b-14fb76f56a86/download|pealkiri=Tartu Ülikooli isikkoosseis|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta lõpuks õppis teaduskonnas 636 üliõpilasest 350 informaatika või infotehnoloogia erialal. 2001. aastal otsustas Tartu Ülikooli nõukogu muuta matemaatikateaduskonna nime. Uueks sai matemaatika-informaatikateaduskond.<ref name="utajaleht2001">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/b936812d-1582-4e4a-a96a-c032ad4220a3/download|pealkiri=Tartu Ülikooli ajaleht|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=14. detsember 2001|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Praegu on instituut osa loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. == Instituudi juhatajad == * 1993 Jaanus Pöial * 1994 Rein Prank * 1995–1996 [[Jüri Kiho]] * 1997 [[Mati Tombak]] * 1998 [[Jüri Kiho]] * 1999 Rein Prank * 2000 [[Mare Koit]] * 2001 Jaanus Pöial * 2022 [[Mati Tombak]] * 2003–2010 [[Tiit Roosmaa]] * 2011–31.12.2022 [[Jaak Vilo]] * 01.01.2023–31.12.2025 [[Heisi Kurig]] * 01.01.2026–... [[Jaak Vilo]] == Emeriitprofessorid ja emeriitdotsendid == * [[Jüri Kiho]] * [[Mare Koit]] * [[Mati Tombak]] == Vaata ka == * [[Tartu Ülikool]] * [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] * [[Tartu Ülikooli Delta keskus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://cs.ut.ee/et Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koduleht] * [https://reaalteadused.ut.ee/et Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond] * [https://ut.ee/et Tartu Ülikool] * [https://hpc.ut.ee/ Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus] * [https://arvutimuuseum.ut.ee/ Tartu Ülikooli arvutimuuseum] {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] fhxwnn3xjhc84ijcpwojrqn4520c0jo 7167902 7167898 2026-06-05T13:50:04Z HenryN~etwiki 40629 /* Instituudi juhatajad */ 7167902 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut | pilt = Tartu Ülikooli Delta keskus.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Tartu Ülikooli Delta keskus | juht1 = [[Jaak Vilo]] | juhi_nimetus1 = Juhataja | akadeemilisi_töötajaid = 185 (2025)<ref name="statistika.ut.ee">{{Netiviide | url = https://statistika.ut.ee/ | pealkiri = Tartu Ülikooli statistika | vaadatud = 5. juuni 2026 }}</ref> | tugitöötajaid = 105 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | üliõpilasi = 1511 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | doktoriõppes = 119 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | asukoht = [[Tartu]] | endised_nimed = }} '''Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut''' on [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkonna]] instituut. Instituut asub [[Tartu Ülikooli Delta keskus|Tartu Ülikooli Delta keskuse]] õppe- ja teadushoones aadressil Narva mnt 18. Alates 1. jaanuarist 2026 on instituudi juhataja [[Jaak Vilo]].<ref name="vilo">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-professor-jaak-vilo|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti professor Jaak Vilo|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|aeg=28. november 2025|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Õppekavad == Arvutiteaduse instituudis toimub õppetöö bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.<ref name="oppimine">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/oppimine|pealkiri=Õppimine|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Samuti pakub instituut mitmeid täiendusõppe võimalusi. Sobivaid õppeaineid ja kursusi leidub igasuguse vanuse, töökogemuse ja oskustega inimestele.<ref name="taiendusope">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/taiendusope|pealkiri=Täiendusõpe arvutiteaduse instituudis|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Bakalaureuseõpe * Informaatika Magistriõpe * Informaatika * Tarkvaratehnika * Andmeteadus ja tehisintellekt * IT mitteinformaatikutele Doktoriõpe * Matemaatika ja informaatika Instituut osaleb ka ühisõppekavades, näiteks matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekavas koos Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudiga. Rahvusvaheliste ühisõppekavade hulgas on ka nutika liikuvusega seotud õppekavad. == Õppetoolid == * Andmeteaduse õppetool * Programmeerimiskeelte ja -süsteemide õppetool * Andmeturbe ja teoreetilise arvutiteaduse õppetool * Tarkvaratehnika ja infosüsteemide õppetool * Hajussüsteemide õppetool * Keeletehnoloogia õppetool == Asukoht == Instituut asub Tartu Ülikooli Delta keskuses. Delta keskus on hoonetekompleks, mis koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast.<ref name="delta">{{netiviide|url=https://delta.ut.ee/et|pealkiri=Delta keskus|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Delta õppe- ja teadushoones asuvad lisaks arvutiteaduse instituudile majandusteaduskond, matemaatika ja statistika instituut, osa tehnoloogiainstituudist ning ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus.<ref name="delta" /> == TÜ arvutimuuseum == Delta õppehoones asub [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]. Muuseum avati ametlikult 2. novembril 2009 seoses 50 aasta möödumisega Tartu Ülikooli esimese arvuti saabumisest. Muuseumi looja oli Tartu Ülikooli õppejõud Meelis Roos.<ref name="muuseum">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/a15b52d2-fe36-4150-8268-b30e66857852/download|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutimuuseumi õppematerjalide loomine|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|aeg=2024|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Ajalugu == 20. novembril 1992 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu likvideerida senised kateedrid ja laborid ning moodustada matemaatikateaduskonnas neli instituuti. Üheks neist sai arvutiteaduse instituut, mille koosseisu kuulus ka teoreetilise informaatika õppetool.<ref name="tu1993">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/8a78f139-0155-468c-ade0-1ebb9962cc10/download|pealkiri=Tartu Ülikooli teatmik 1993|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Instituudi esimeseks juhiks sai Jaanus Pöial.<ref name="isikkoosseis">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/408572d0-a4c9-4bc3-8e3b-14fb76f56a86/download|pealkiri=Tartu Ülikooli isikkoosseis|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta lõpuks õppis teaduskonnas 636 üliõpilasest 350 informaatika või infotehnoloogia erialal. 2001. aastal otsustas Tartu Ülikooli nõukogu muuta matemaatikateaduskonna nime. Uueks sai matemaatika-informaatikateaduskond.<ref name="utajaleht2001">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/b936812d-1582-4e4a-a96a-c032ad4220a3/download|pealkiri=Tartu Ülikooli ajaleht|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=14. detsember 2001|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Praegu on instituut osa loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. == Instituudi juhatajad == * 1993 Jaanus Pöial * 1994 [[Rein Prank]] * 1995–1996 [[Jüri Kiho]] * 1997 [[Mati Tombak]] * 1998 [[Jüri Kiho]] * 1999 [[Rein Prank]] * 2000 [[Mare Koit]] * 2001 Jaanus Pöial * 2022 [[Mati Tombak]] * 2003–2010 [[Tiit Roosmaa]] * 2011–31.12.2022 [[Jaak Vilo]] * 01.01.2023–31.12.2025 [[Heisi Kurig]] * 01.01.2026–... [[Jaak Vilo]] == Emeriitprofessorid ja emeriitdotsendid == * [[Jüri Kiho]] * [[Mare Koit]] * [[Mati Tombak]] == Vaata ka == * [[Tartu Ülikool]] * [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] * [[Tartu Ülikooli Delta keskus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://cs.ut.ee/et Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koduleht] * [https://reaalteadused.ut.ee/et Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond] * [https://ut.ee/et Tartu Ülikool] * [https://hpc.ut.ee/ Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus] * [https://arvutimuuseum.ut.ee/ Tartu Ülikooli arvutimuuseum] {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] 0lgcq4e2qwnc3lk3iswpaw8x4taiiwt 7167903 7167902 2026-06-05T13:52:32Z HenryN~etwiki 40629 /* Instituudi juhatajad */ 7167903 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut | pilt = Tartu Ülikooli Delta keskus.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Tartu Ülikooli Delta keskus | juht1 = [[Jaak Vilo]] | juhi_nimetus1 = Juhataja | akadeemilisi_töötajaid = 185 (2025)<ref name="statistika.ut.ee">{{Netiviide | url = https://statistika.ut.ee/ | pealkiri = Tartu Ülikooli statistika | vaadatud = 5. juuni 2026 }}</ref> | tugitöötajaid = 105 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | üliõpilasi = 1511 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | doktoriõppes = 119 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | asukoht = [[Tartu]] | endised_nimed = }} '''Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut''' on [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkonna]] instituut. Instituut asub [[Tartu Ülikooli Delta keskus|Tartu Ülikooli Delta keskuse]] õppe- ja teadushoones aadressil Narva mnt 18. Alates 1. jaanuarist 2026 on instituudi juhataja [[Jaak Vilo]].<ref name="vilo">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-professor-jaak-vilo|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti professor Jaak Vilo|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|aeg=28. november 2025|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Õppekavad == Arvutiteaduse instituudis toimub õppetöö bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.<ref name="oppimine">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/oppimine|pealkiri=Õppimine|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Samuti pakub instituut mitmeid täiendusõppe võimalusi. Sobivaid õppeaineid ja kursusi leidub igasuguse vanuse, töökogemuse ja oskustega inimestele.<ref name="taiendusope">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/taiendusope|pealkiri=Täiendusõpe arvutiteaduse instituudis|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Bakalaureuseõpe * Informaatika Magistriõpe * Informaatika * Tarkvaratehnika * Andmeteadus ja tehisintellekt * IT mitteinformaatikutele Doktoriõpe * Matemaatika ja informaatika Instituut osaleb ka ühisõppekavades, näiteks matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekavas koos Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudiga. Rahvusvaheliste ühisõppekavade hulgas on ka nutika liikuvusega seotud õppekavad. == Õppetoolid == * Andmeteaduse õppetool * Programmeerimiskeelte ja -süsteemide õppetool * Andmeturbe ja teoreetilise arvutiteaduse õppetool * Tarkvaratehnika ja infosüsteemide õppetool * Hajussüsteemide õppetool * Keeletehnoloogia õppetool == Asukoht == Instituut asub Tartu Ülikooli Delta keskuses. Delta keskus on hoonetekompleks, mis koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast.<ref name="delta">{{netiviide|url=https://delta.ut.ee/et|pealkiri=Delta keskus|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Delta õppe- ja teadushoones asuvad lisaks arvutiteaduse instituudile majandusteaduskond, matemaatika ja statistika instituut, osa tehnoloogiainstituudist ning ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus.<ref name="delta" /> == TÜ arvutimuuseum == Delta õppehoones asub [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]. Muuseum avati ametlikult 2. novembril 2009 seoses 50 aasta möödumisega Tartu Ülikooli esimese arvuti saabumisest. Muuseumi looja oli Tartu Ülikooli õppejõud Meelis Roos.<ref name="muuseum">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/a15b52d2-fe36-4150-8268-b30e66857852/download|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutimuuseumi õppematerjalide loomine|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|aeg=2024|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Ajalugu == 20. novembril 1992 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu likvideerida senised kateedrid ja laborid ning moodustada matemaatikateaduskonnas neli instituuti. Üheks neist sai arvutiteaduse instituut, mille koosseisu kuulus ka teoreetilise informaatika õppetool.<ref name="tu1993">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/8a78f139-0155-468c-ade0-1ebb9962cc10/download|pealkiri=Tartu Ülikooli teatmik 1993|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Instituudi esimeseks juhiks sai Jaanus Pöial.<ref name="isikkoosseis">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/408572d0-a4c9-4bc3-8e3b-14fb76f56a86/download|pealkiri=Tartu Ülikooli isikkoosseis|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta lõpuks õppis teaduskonnas 636 üliõpilasest 350 informaatika või infotehnoloogia erialal. 2001. aastal otsustas Tartu Ülikooli nõukogu muuta matemaatikateaduskonna nime. Uueks sai matemaatika-informaatikateaduskond.<ref name="utajaleht2001">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/b936812d-1582-4e4a-a96a-c032ad4220a3/download|pealkiri=Tartu Ülikooli ajaleht|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=14. detsember 2001|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Praegu on instituut osa loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. == Instituudi juhatajad == * 1993 [[Jaanus Pöial]] * 1994 [[Rein Prank]] * 1995–1996 [[Jüri Kiho]] * 1997 [[Mati Tombak]] * 1998 [[Jüri Kiho]] * 1999 [[Rein Prank]] * 2000 [[Mare Koit]] * 2001 [[Jaanus Pöial]] * 2022 [[Mati Tombak]] * 2003–2010 [[Tiit Roosmaa]] * 2011–31.12.2022 [[Jaak Vilo]] * 01.01.2023–31.12.2025 [[Heisi Kurig]] * 01.01.2026–... [[Jaak Vilo]] == Emeriitprofessorid ja emeriitdotsendid == * [[Jüri Kiho]] * [[Mare Koit]] * [[Mati Tombak]] == Vaata ka == * [[Tartu Ülikool]] * [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] * [[Tartu Ülikooli Delta keskus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://cs.ut.ee/et Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koduleht] * [https://reaalteadused.ut.ee/et Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond] * [https://ut.ee/et Tartu Ülikool] * [https://hpc.ut.ee/ Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus] * [https://arvutimuuseum.ut.ee/ Tartu Ülikooli arvutimuuseum] {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] irl4788kxrlw9jefxhyhmrtbm1ts4zs 7167904 7167903 2026-06-05T13:53:40Z HenryN~etwiki 40629 /* TÜ arvutimuuseum */ 7167904 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut | pilt = Tartu Ülikooli Delta keskus.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Tartu Ülikooli Delta keskus | juht1 = [[Jaak Vilo]] | juhi_nimetus1 = Juhataja | akadeemilisi_töötajaid = 185 (2025)<ref name="statistika.ut.ee">{{Netiviide | url = https://statistika.ut.ee/ | pealkiri = Tartu Ülikooli statistika | vaadatud = 5. juuni 2026 }}</ref> | tugitöötajaid = 105 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | üliõpilasi = 1511 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | doktoriõppes = 119 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | asukoht = [[Tartu]] | endised_nimed = }} '''Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut''' on [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkonna]] instituut. Instituut asub [[Tartu Ülikooli Delta keskus|Tartu Ülikooli Delta keskuse]] õppe- ja teadushoones aadressil Narva mnt 18. Alates 1. jaanuarist 2026 on instituudi juhataja [[Jaak Vilo]].<ref name="vilo">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-professor-jaak-vilo|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti professor Jaak Vilo|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|aeg=28. november 2025|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Õppekavad == Arvutiteaduse instituudis toimub õppetöö bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.<ref name="oppimine">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/oppimine|pealkiri=Õppimine|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Samuti pakub instituut mitmeid täiendusõppe võimalusi. Sobivaid õppeaineid ja kursusi leidub igasuguse vanuse, töökogemuse ja oskustega inimestele.<ref name="taiendusope">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/taiendusope|pealkiri=Täiendusõpe arvutiteaduse instituudis|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Bakalaureuseõpe * Informaatika Magistriõpe * Informaatika * Tarkvaratehnika * Andmeteadus ja tehisintellekt * IT mitteinformaatikutele Doktoriõpe * Matemaatika ja informaatika Instituut osaleb ka ühisõppekavades, näiteks matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekavas koos Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudiga. Rahvusvaheliste ühisõppekavade hulgas on ka nutika liikuvusega seotud õppekavad. == Õppetoolid == * Andmeteaduse õppetool * Programmeerimiskeelte ja -süsteemide õppetool * Andmeturbe ja teoreetilise arvutiteaduse õppetool * Tarkvaratehnika ja infosüsteemide õppetool * Hajussüsteemide õppetool * Keeletehnoloogia õppetool == Asukoht == Instituut asub Tartu Ülikooli Delta keskuses. Delta keskus on hoonetekompleks, mis koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast.<ref name="delta">{{netiviide|url=https://delta.ut.ee/et|pealkiri=Delta keskus|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Delta õppe- ja teadushoones asuvad lisaks arvutiteaduse instituudile majandusteaduskond, matemaatika ja statistika instituut, osa tehnoloogiainstituudist ning ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus.<ref name="delta" /> == Tartu Ülikooli arvutimuuseum == Delta õppehoones asub [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]. Muuseum avati ametlikult 2. novembril 2009 seoses 50 aasta möödumisega Tartu Ülikooli esimese arvuti saabumisest. Muuseumi looja oli Tartu Ülikooli õppejõud Meelis Roos.<ref name="muuseum">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/a15b52d2-fe36-4150-8268-b30e66857852/download|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutimuuseumi õppematerjalide loomine|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|aeg=2024|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Ajalugu == 20. novembril 1992 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu likvideerida senised kateedrid ja laborid ning moodustada matemaatikateaduskonnas neli instituuti. Üheks neist sai arvutiteaduse instituut, mille koosseisu kuulus ka teoreetilise informaatika õppetool.<ref name="tu1993">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/8a78f139-0155-468c-ade0-1ebb9962cc10/download|pealkiri=Tartu Ülikooli teatmik 1993|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Instituudi esimeseks juhiks sai Jaanus Pöial.<ref name="isikkoosseis">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/408572d0-a4c9-4bc3-8e3b-14fb76f56a86/download|pealkiri=Tartu Ülikooli isikkoosseis|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta lõpuks õppis teaduskonnas 636 üliõpilasest 350 informaatika või infotehnoloogia erialal. 2001. aastal otsustas Tartu Ülikooli nõukogu muuta matemaatikateaduskonna nime. Uueks sai matemaatika-informaatikateaduskond.<ref name="utajaleht2001">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/b936812d-1582-4e4a-a96a-c032ad4220a3/download|pealkiri=Tartu Ülikooli ajaleht|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=14. detsember 2001|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Praegu on instituut osa loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. == Instituudi juhatajad == * 1993 [[Jaanus Pöial]] * 1994 [[Rein Prank]] * 1995–1996 [[Jüri Kiho]] * 1997 [[Mati Tombak]] * 1998 [[Jüri Kiho]] * 1999 [[Rein Prank]] * 2000 [[Mare Koit]] * 2001 [[Jaanus Pöial]] * 2022 [[Mati Tombak]] * 2003–2010 [[Tiit Roosmaa]] * 2011–31.12.2022 [[Jaak Vilo]] * 01.01.2023–31.12.2025 [[Heisi Kurig]] * 01.01.2026–... [[Jaak Vilo]] == Emeriitprofessorid ja emeriitdotsendid == * [[Jüri Kiho]] * [[Mare Koit]] * [[Mati Tombak]] == Vaata ka == * [[Tartu Ülikool]] * [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] * [[Tartu Ülikooli Delta keskus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://cs.ut.ee/et Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koduleht] * [https://reaalteadused.ut.ee/et Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond] * [https://ut.ee/et Tartu Ülikool] * [https://hpc.ut.ee/ Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus] * [https://arvutimuuseum.ut.ee/ Tartu Ülikooli arvutimuuseum] {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] bbmnm0mtekuh5pbuf0jum8a8j042i7r 7167905 7167904 2026-06-05T13:55:45Z HenryN~etwiki 40629 /* Tartu Ülikooli arvutimuuseum */ 7167905 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut | pilt = Tartu Ülikooli Delta keskus.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Tartu Ülikooli Delta keskus | juht1 = [[Jaak Vilo]] | juhi_nimetus1 = Juhataja | akadeemilisi_töötajaid = 185 (2025)<ref name="statistika.ut.ee">{{Netiviide | url = https://statistika.ut.ee/ | pealkiri = Tartu Ülikooli statistika | vaadatud = 5. juuni 2026 }}</ref> | tugitöötajaid = 105 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | üliõpilasi = 1511 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | doktoriõppes = 119 (2025)<ref name="statistika.ut.ee" /> | asukoht = [[Tartu]] | endised_nimed = }} '''Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut''' on [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkonna]] instituut. Instituut asub [[Tartu Ülikooli Delta keskus|Tartu Ülikooli Delta keskuse]] õppe- ja teadushoones aadressil Narva mnt 18. Alates 1. jaanuarist 2026 on instituudi juhataja [[Jaak Vilo]].<ref name="vilo">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-professor-jaak-vilo|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti professor Jaak Vilo|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|aeg=28. november 2025|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Õppekavad == Arvutiteaduse instituudis toimub õppetöö bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.<ref name="oppimine">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/oppimine|pealkiri=Õppimine|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Samuti pakub instituut mitmeid täiendusõppe võimalusi. Sobivaid õppeaineid ja kursusi leidub igasuguse vanuse, töökogemuse ja oskustega inimestele.<ref name="taiendusope">{{netiviide|url=https://cs.ut.ee/et/taiendusope|pealkiri=Täiendusõpe arvutiteaduse instituudis|väljaanne=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Bakalaureuseõpe * Informaatika Magistriõpe * Informaatika * Tarkvaratehnika * Andmeteadus ja tehisintellekt * IT mitteinformaatikutele Doktoriõpe * Matemaatika ja informaatika Instituut osaleb ka ühisõppekavades, näiteks matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekavas koos Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudiga. Rahvusvaheliste ühisõppekavade hulgas on ka nutika liikuvusega seotud õppekavad. == Õppetoolid == * Andmeteaduse õppetool * Programmeerimiskeelte ja -süsteemide õppetool * Andmeturbe ja teoreetilise arvutiteaduse õppetool * Tarkvaratehnika ja infosüsteemide õppetool * Hajussüsteemide õppetool * Keeletehnoloogia õppetool == Asukoht == Instituut asub Tartu Ülikooli Delta keskuses. Delta keskus on hoonetekompleks, mis koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast.<ref name="delta">{{netiviide|url=https://delta.ut.ee/et|pealkiri=Delta keskus|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Delta õppe- ja teadushoones asuvad lisaks arvutiteaduse instituudile majandusteaduskond, matemaatika ja statistika instituut, osa tehnoloogiainstituudist ning ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus.<ref name="delta" /> == Tartu Ülikooli arvutimuuseum == [[Fail:Sülearvutite sektsioon TÜ arvutimuuseumis.jpg|pisi|paremal|300px|Sülearvutite sektsioon Tartu Ülikooli arvutimuuseumis.]] Delta õppehoones asub [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]. Muuseum avati ametlikult 2. novembril 2009 seoses 50 aasta möödumisega Tartu Ülikooli esimese arvuti saabumisest. Muuseumi looja oli Tartu Ülikooli õppejõud Meelis Roos.<ref name="muuseum">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/a15b52d2-fe36-4150-8268-b30e66857852/download|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutimuuseumi õppematerjalide loomine|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|aeg=2024|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Ajalugu == 20. novembril 1992 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu likvideerida senised kateedrid ja laborid ning moodustada matemaatikateaduskonnas neli instituuti. Üheks neist sai arvutiteaduse instituut, mille koosseisu kuulus ka teoreetilise informaatika õppetool.<ref name="tu1993">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/8a78f139-0155-468c-ade0-1ebb9962cc10/download|pealkiri=Tartu Ülikooli teatmik 1993|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Instituudi esimeseks juhiks sai Jaanus Pöial.<ref name="isikkoosseis">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/408572d0-a4c9-4bc3-8e3b-14fb76f56a86/download|pealkiri=Tartu Ülikooli isikkoosseis|väljaanne=Tartu Ülikool DSpace|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta lõpuks õppis teaduskonnas 636 üliõpilasest 350 informaatika või infotehnoloogia erialal. 2001. aastal otsustas Tartu Ülikooli nõukogu muuta matemaatikateaduskonna nime. Uueks sai matemaatika-informaatikateaduskond.<ref name="utajaleht2001">{{netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/b936812d-1582-4e4a-a96a-c032ad4220a3/download|pealkiri=Tartu Ülikooli ajaleht|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=14. detsember 2001|vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Praegu on instituut osa loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. == Instituudi juhatajad == * 1993 [[Jaanus Pöial]] * 1994 [[Rein Prank]] * 1995–1996 [[Jüri Kiho]] * 1997 [[Mati Tombak]] * 1998 [[Jüri Kiho]] * 1999 [[Rein Prank]] * 2000 [[Mare Koit]] * 2001 [[Jaanus Pöial]] * 2022 [[Mati Tombak]] * 2003–2010 [[Tiit Roosmaa]] * 2011–31.12.2022 [[Jaak Vilo]] * 01.01.2023–31.12.2025 [[Heisi Kurig]] * 01.01.2026–... [[Jaak Vilo]] == Emeriitprofessorid ja emeriitdotsendid == * [[Jüri Kiho]] * [[Mare Koit]] * [[Mati Tombak]] == Vaata ka == * [[Tartu Ülikool]] * [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] * [[Tartu Ülikooli Delta keskus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://cs.ut.ee/et Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koduleht] * [https://reaalteadused.ut.ee/et Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond] * [https://ut.ee/et Tartu Ülikool] * [https://hpc.ut.ee/ Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus] * [https://arvutimuuseum.ut.ee/ Tartu Ülikooli arvutimuuseum] {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] hf3p4kg54vqku04qr5xlm7q9llcjtth 0 700099 7168226 7082492 2026-06-06T08:57:14Z Velirand 67997 7168226 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Mac DeMarco | pilt = Mac Demarco Brooklyn311219-37 (49411216567) (cropped).jpg | pildiallkiri = DeMarco 2019. aastal Brooklynis | taust = soolo_laulja | sünninimi = Vernor Winfield McBriare Smith IV | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|04|30}} | sünnikoht = Duncan, [[Briti Columbia]], Kanada | päritolu = [[Edmonton]], [[Alberta]], Kanada | stiil = {{hlist|''Bedroom pop''|''indie pop''|''[[indie rock]]''|''jangle pop''|''psychedelic pop''|''slacker rock''}} | amet = {{hlist|Muusik|laulukirjutaja|produtsent}} | pill = {{hlist|Kitarr|basskitarr|trummid|klahvpillid|löökpillid}} | tegev = 2008. aastast | plaadifirma = {{hlist|Captured Tracks|Royal Mountain|Voltage Controlled Recordings|Easy Eye Sound|Unfamiliar| Mac's Record Label}} | url = https://www.macdemarco.com/ | autogramm = Mac DeMarco sig.svg }} '''McBriare Samuel Lanyon DeMarco''' (sünninimega '''Vernor Winfield McBriare Smith IV'''; sündinud [[30. aprill]] [[1990]]) on Kanada laulja-laulukirjutaja, multiinstrumentalist ja produtsent.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hoby |eesnimi=Hermione |kuupäev=2014-03-22 |pealkiri=Mac DeMarco: 'I live like a scumbag, but it's cheap' |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2014/mar/22/mac-demarco-salad-days |vaadatud=2025-08-25 |issn=0261-3077}}</ref> Mac DeMarco hakkas indie-muusikat viljelema 2012. aastal ning on sellest ajast saadik välja andnud kuus täispikka albumit: debüütalbum "2" (2012), "Salad Days" (2014), "This Old Dog" (2017), "Here Comes the Cowboy" (2019), "Five Easy Hot Dogs" (2023) ja "Guitar" (2025). Lisaks on ta välja andnud kaks minialbumit "Rock and Roll Night Club" 2012. aastal ja "Another One" 2015. aastal ning ühe kogumikalbumi "One Wayne G" 2023. aastal. 2018. aastal asutas DeMarco plaadifirma nimega “Mac’s Record Label”.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Newstead |eesnimi=Al |kuupäev=2018-08-09 |pealkiri=Mac DeMarco has launched his own label, here's some acts he should consider signing |url=https://www.abc.net.au/triplej/news/mac-demarco-record-label-triple-j-unearthed-signee/10095762 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=triple j |keel=en-AU}}</ref> == Diskograafia == === Albumid === * "Ying Yang" (2010) * "2" (2012) * "Salad Days" (2014) * "This Old Dog" (2017) * "Here Comes the Cowboy" (2019) * "Five Easy Hot Dogs" (2023) * "One Wayne G" (2023) * "Guitar" (2025) === EP-d === * "Heat Wave!" (2009) * "Eating Like a Kid" (2010) * "Bossa Yeye" (2010) * "Rock and Roll Night Club" (2012) * "Some Other Ones" (2015) === Singlid === * "Only You" (2012) * "My Kind of Woman" (2012) * "Young Blood" (2013) * "Honey Moon" (2018) * "Simply Paradise" (koos [[Ryan Paris|Ryan Parisiga]]) (2023) == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:DeMarco, Mac}} [[Kategooria:Kanada muusikud]] [[Kategooria:Kanada lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] dsdxb8gv5l9aii9y2ndo9no3z03bj9a 0 700928 7167937 6972170 2026-06-05T14:57:26Z Svencapoeira 67038 7167937 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Mucronella calva'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Mucronella calva1.jpg | pildi_seletus = ''Mucronella calva'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = ''[[Mucronella]]'' | liik = '''''Mucronella calva''''' | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Mucronella calva''''' on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv liik seeni. == Välislingid == * {{Elurikkus|159178}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] m7rcaxvqhx2bum1ic9spn2hezcd7ls0 0 703354 7168113 7115581 2026-06-06T01:32:13Z Ollin Masa 227337 7168113 wikitext text/x-wiki [[Fail:2021 09 06 - Bjorn Saven-1.jpg|alt=Björn Savéni portree|pisi|263x263px|Björn Savén (2023)]] '''Björn Erik Savén''' (sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1950]] [[Stockholm]]is [[Rootsi]]is) on rootsi [[ettevõtja]] ja [[investor]]<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Who is who |kirjastus=Bloomsbury Publishing |aasta=2018 |isbn=9781472947581 |koht=Oxford}}</ref>, kes on tuntud eelkõige fondi IK Investment Partners (varem Industri Kapital) loomise ja juhtimise kaudu. IK Investment Partners on juhtiv Euroopa erakapitalifirma, mis keskendub ülevõtmistele Põhjamaades, Beneluxi riikides, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ettevõte on kaasanud üle 20 miljardi euro väärtuses fonde ja investeerinud enam kui 200 Euroopa ettevõttesse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wigg |eesnimi=Thomas |kuupäev=2025-12-18 |pealkiri=IK Partners invests in Ascora |url=https://ikpartners.com/press-releases/ik-partners-invests-in-ascora/ |vaadatud=2026-01-13 |väljaanne=IK Partners |keel=en-GB}}</ref> ==Lapsepõlv ja haridus== Björn Savén kasvas üles Stockholmis ning [[Närke]] maakonnas Rootsis.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Engzell-Larsson |eesnimi=Lotta |pealkiri=Finansfurstarna |kirjastus=Weyler |aasta=2013 |isbn=9789187347337}}</ref> Ta omandas 1972. aastal ärijuhtimise bakalaureuse kraadi [[Stockholmi Majandusülikool]]is ning 1976. aastal magistrikraadi [[Harvardi ülikool|Harvardi Ülikoolis]].<ref name=":1" /> ==Töökäik== Enne IK Investment Partnersi asutamist 1988. aastal<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Larsson |eesnimi=Jan Erik |pealkiri=De nya riskkapitalisterna |kirjastus=Ekerlids Förlag |isbn=9789170922114 |koht=Helsingborg}}</ref> töötas Björn Savén eri ametikohtadel Ameerika naftakontsernis Gulf Oil aastatel 1972–1974 ning Rootsi bürootoodete ja -tarvete tootmise ja turustamise grupis Esselte 1976–1988.<ref name=":1" /> IK Investment Partnersi meeskonnas oli Bjorn Savén teerajajaks erakapitali investeeringu valdkonna arendamisel Põhjamaades ja Mandri-Euroopas ning on Põhja-Euroopa esimese erakapitalifondi looja. Björn Savén töötas IK Investment Partnersi erinevatel juhtivatel ametikohtadel aastatel 1989–2017 ja on alates 2017. aastast selle nõukogu emeriitliige.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Forsberg |eesnimi=Birgitta |kuupäev=25. oktoober 2011 |pealkiri=Riskkapitalets skygga stjärna |url=https://www.affarsvarlden.se/bors-ekonominyheter/riskkapitalets-skygga-stjarna-6676782 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200212193329/https://www.affarsvarlden.se/bors-ekonominyheter/riskkapitalets-skygga-stjarna-6676782 |arhiivimisaeg=12. veebruar 2020 |vaadatud=30. oktoobril 2025}}</ref> Björn Savén on olnud juhtivatel ametikohtadel ka Nordea pangas<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. märts 2006 |pealkiri=Björn Savén föreslås till Nordeas styrelse |url=https://www.dn.se/arkiv/ekonomi/bjorn-saven-foreslas-till-nordeas-styrelse/ |vaadatud=30. oktoobril 2025}}</ref>, Rootsi tööstuskontsernis Alfa Laval, Rootsi energiakontsernis Vattenfall AB,<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. mai 2011 |pealkiri=Savén hoppar av Vattenfall |url=https://www.di.se/artiklar/2011/5/23/saven-hoppar-av-vattenfall/ |väljaanne=Dagens Industri}}</ref> Norra kontsernis Orkla ASA ja Soome ettevõttes Konecranes Oy.<ref name=":0" /> Savén on olnud ka Stockholmi Briti-Rootsi Kaubanduskoja esimees ja Ühendkuningriigi Rootsi Kaubanduskoja direktor ja aseesimees. Ta on Rootsi Kuningliku Inseneriteaduste Akadeemia liige, kus ta oli aseesimees aastatel 2011–2013. ==Ühiskondlik tegevus== Savén on olnud seotud mitme heategevusliku ja ühiskondliku organisatsiooni tegevusega. Ta on toetanud teadusuuringuid ja haridust ning olnud mitme heategevusorganisatsiooni toetaja. ==Tunnustus== * 2025 [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht |vaadatud=31. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> * 2024 [[Briti impeeriumi ordu]] komandör (CBE) * 2022 [[Soome Valge Roosi Rüütliordu]] komandör * 2022 [[Poola Vabariigi teeneteorden|Poola Vabariigi teeneteordeni]] I klass * 2021 Prantsusmaa [[Auleegioni orden|Auleegioni ordeni]] ohvitser * 2008 [[Soome Lõvi orden|Soome Lõvi ordeni]] komandör<ref>{{Netiviide |kuupäev=20. mai 2008 |pealkiri=Kommendörstecknet till Björn Savén |url=https://www.dn.se/arkiv/familj/kommendorstecknet-till-bjorn-saven/ |vaadatud=30. oktoobril 2025 |väljaanne=Dagens Nyheter}}</ref> * 2008 Tema Majesteedi Rootsi Kuninga medal, Serafiimi ordu lint * 2007 [[Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Savén,Björn}} [[Kategooria:Rootsi ettevõtjad]] [[Kategooria:Filantroobid]] [[Kategooria:Stockholmi Majandusülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Harvardi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] mv1cd5evghzzp2nv49tpylmj5jl7tcp 0 703569 7167987 7020060 2026-06-05T17:08:58Z Heakeel 122460 /* Ajalugu */ 7167987 wikitext text/x-wiki '''Töökollektiivide Ühendnõukogu''' (ametlik nimetus '''Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu''', lühendatult '''TKÜN''', vene keeles Объединённый Совет Tрудовых Kоллективов) oli üleliidulise alluvusega tööstusettevõtete, samuti sõjatööstusega seotud ettevõtete nõukogu, mis moodustati 30. novembril 1988 [[Sakala keskus|Tallinna Poliitharidusmajas]] [[Interliikumine|Interliikumise]] toetuseks, eesmärgiga takistada Eesti suveräänsuspüüdluste elluviimist.<ref>[https://kesknadal.ee/2018/11/17/30-aastat-rahvarindest-november-1988/ 30 aastat Rahvarindest – november 1988] kesknadal.ee</ref> Eesti valitsus keelustas TKÜN-i tegevuse 1991. aasta [[Augustiputš Eestis|augustiputši]] järel riigipöörde toetamise tõttu. == Ajalugu == Töökollektiivide Ühendnõukogu asutati [[Dvigatel]]i direktori [[Vladimir Jarovoi]] organiseerimisel. Selle nõukogu täitevkomitee esimeheks valiti [[Sergei Petinov]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/eestimaa-kommunistliku-partei-20-kongress-eestimaa-kommunistliku-partei-20-kongress Eestimaa Kommunistliku Partei 20. kongress] audio, arhiiv.err.ee, 24. märts 1990</ref> Töökollektiivide Ühendnõukogusse kuulusid liidulise alluvusega ettevõtted nagu Dvigatel, [[Volta tehas]], [[Baltijets]], [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas|Pöögelmanni nimeline tehas]], [[AS Franz Krull|Tallinna Masinatehas]], [[BLRT Grupp|Balti Laevaremonditehas]], [[Tallinna Sadam|Tallinna Merekaubasadam]] ja teised.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120348961/peeter-sookruus-muidu-rahulikul-ja-kindlameelsel-arnold-ruutlil-sai-moot-tais-ta-lajatas-kaega-vastu-lauda-ja-utles-et-nuud-aitab Peeter Sookruus: muidu rahulikul ja kindlameelsel Arnold Rüütlil sai mõõt täis. Ta lajatas käega vastu lauda ja ütles, et nüüd aitab!] epl.delfi.ee, 16. jaanuar 2025</ref> Ettevõtetes töötas kokku umbes 120 000 venekeelset töölist, töölisrühmade komandöriks oli Mihhail Lõssenko.<ref>[https://www.postimees.ee/2615120/kalle-muuli-lahme-ulo Kalle Muuli: lähme, Ülo!] postimees.ee, 30. november 2013</ref> Anti välja ka ajalehte "Известия ОСТК". 1989. aasta veebruaris levitati Tallinna ja Narva üleliidulise alluvusega tehastes Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu ideoloogiakomisjoni allkirja kandvat parteikoosoleku otsuse projekti, milles [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP-lt]] nõuti ultimatiivses toonis kümne päeva jooksul vabariigi parteiaktiivi kokkukutsumist.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=rahvahaal19890321.2.24&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA 14. MÄRTSILE MÕELDES] digar, Rahva Hääl, 21 märts 1989</ref> Sama aasta 14. märtsil toimus Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Interliikumise miiting Tallinnas [[Vabaduse väljak|Vōidu väljakul]] protestimaks [[Eesti Kongress]]i vastu (osales kuni 10 000 inimest). Linnavalitsuse keeldu miitingu korraldamiseks ignoreeriti, miitingulisi kaitsesid nõukogude armee väeosad.<ref>[https://kesknadal.ee/2020/03/29/rahvarinne-30-aastat-tagasi-marts-1990/ Rahvarinne 30 aastat tagasi – märts 1990] kesknädal.ee</ref> 26. märtsil 1989 tulid [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i valimistel Interliikumine ja Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu välja ühise nimekirjaga, milles oli 16 kandidaati, kellest kuus said valituks 48 Eestist valitu hulgas. 26. juulil algasid vastavalt Interliikumise, Töökollektiivide Ühendnõukogu ja sõjaveteranide üleskutsele venemeelsetes ettevõtetes kohati streigid.<ref>[https://www.facebook.com/groups/2223153108008095/posts/3902028953453827/ 26. juulil 1989] facebook.com</ref> [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] XII koosseisu valimised toimusid 18. märtsil 1990. Oma kandidaadid esitas ka Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu. Kõigist valitud saadikutest 73 esindasid iseseisvusemeelseid ja 27 impeeriumimeelseid jõude. 15. mail 1990 korraldas Interrinne koos TKÜN-ga Tallinnas Toompeal [[Interrinde meeleavaldus Toompeal|Eesti võimude vastase meeleavalduse]], mis ähvardas muutuda vägivaldseks konfliktiks Nõukogude impeeriumi meelsete ja Eesti iseseisvuse pooldajate vahel.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/850978/sada-sundmust-mis-mojutasid-eestit-45-koht-intrite-meeleavaldus-ahvardas-muutuda-vagivaldseks SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 45. koht: intrite meeleavaldus ähvardas muutuda vägivaldseks] ohtuleht.ee, 10. jaanuar 2018</ref> 23. augustil 1991. aastal keelustasid Eesti võimud Töökollektiivide Ühendnõukogu ja teiste [[augustiputš]]i toetanud jõudude tegevuse.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50805991/kumme-aastat-uut-eestit Kümme aastat uut Eestit] epl.delfi.ee, 9. juuli 2001</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/tookollektiivide-uhendnoukogu-tknu-miiting Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKNÜ) miiting] audio, arhiiv.err.ee, 14. märts 1989 * [https://ajapaik.ee/photo/955691/eesti-nsv-tookollektiivide-uhendnoukogu-ja-interliikumise/ Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Interliikumise korraldatud miiting Linnahalli juures juulis 1989] foto * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=leninliklipp19881102.2.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Eesti tootmiskollektiivide ühendnõukogu määrus. Projekt] digar, Leninlik Lipp, 2 november 1988 [[Kategooria:Eesti poliitilised liikumised]] [[Kategooria:1988. aasta Eestis]] [[Kategooria:1991. aasta Eestis]]]] [[Kategooria:Eesti taasiseseisvumine]] kr7hnhu9rezqnhgkyc1nyf8udczvvzo 7168000 7167987 2026-06-05T17:35:41Z Heakeel 122460 /* Ajalugu */ 7168000 wikitext text/x-wiki '''Töökollektiivide Ühendnõukogu''' (ametlik nimetus '''Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu''', lühendatult '''TKÜN''', vene keeles Объединённый Совет Tрудовых Kоллективов) oli üleliidulise alluvusega tööstusettevõtete, samuti sõjatööstusega seotud ettevõtete nõukogu, mis moodustati 30. novembril 1988 [[Sakala keskus|Tallinna Poliitharidusmajas]] [[Interliikumine|Interliikumise]] toetuseks, eesmärgiga takistada Eesti suveräänsuspüüdluste elluviimist.<ref>[https://kesknadal.ee/2018/11/17/30-aastat-rahvarindest-november-1988/ 30 aastat Rahvarindest – november 1988] kesknadal.ee</ref> Eesti valitsus keelustas TKÜN-i tegevuse 1991. aasta [[Augustiputš Eestis|augustiputši]] järel riigipöörde toetamise tõttu. == Ajalugu == Töökollektiivide Ühendnõukogu asutati [[Dvigatel]]i direktori [[Vladimir Jarovoi]] organiseerimisel. Selle nõukogu täitevkomitee esimeheks valiti [[Sergei Petinov]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/eestimaa-kommunistliku-partei-20-kongress-eestimaa-kommunistliku-partei-20-kongress Eestimaa Kommunistliku Partei 20. kongress] audio, arhiiv.err.ee, 24. märts 1990</ref> Töökollektiivide Ühendnõukogusse kuulusid liidulise alluvusega ettevõtted nagu Dvigatel, [[Volta tehas]], [[Baltijets]], [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas|Pöögelmanni nimeline tehas]], [[AS Franz Krull|Tallinna Masinatehas]], [[BLRT Grupp|Balti Laevaremonditehas]], [[Tallinna Sadam|Tallinna Merekaubasadam]] ja teised.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120348961/peeter-sookruus-muidu-rahulikul-ja-kindlameelsel-arnold-ruutlil-sai-moot-tais-ta-lajatas-kaega-vastu-lauda-ja-utles-et-nuud-aitab Peeter Sookruus: muidu rahulikul ja kindlameelsel Arnold Rüütlil sai mõõt täis. Ta lajatas käega vastu lauda ja ütles, et nüüd aitab!] epl.delfi.ee, 16. jaanuar 2025</ref> Ettevõtetes töötas kokku umbes 120 000 venekeelset töölist, töölisrühmade komandöriks oli Mihhail Lõssenko.<ref>[https://www.postimees.ee/2615120/kalle-muuli-lahme-ulo Kalle Muuli: lähme, Ülo!] postimees.ee, 30. november 2013</ref> Anti välja ka ajalehte "Известия ОСТК". 1989. aasta veebruaris levitati Tallinna ja Narva üleliidulise alluvusega tehastes Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu ideoloogiakomisjoni allkirja kandvat parteikoosoleku otsuse projekti, milles [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP-lt]] nõuti ultimatiivses toonis kümne päeva jooksul vabariigi parteiaktiivi kokkukutsumist.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=rahvahaal19890321.2.24&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA 14. MÄRTSILE MÕELDES] digar, Rahva Hääl, 21 märts 1989</ref> Sama aasta 14. märtsil toimus Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Interliikumise miiting Tallinnas [[Vabaduse väljak|Vōidu väljakul]] protestimaks [[Eesti Kongress]]i vastu (osales kuni 10 000 inimest). Linnavalitsuse keeldu miitingu korraldamiseks ignoreeriti, miitingulisi kaitsesid nõukogude armee väeosad.<ref>[https://kesknadal.ee/2020/03/29/rahvarinne-30-aastat-tagasi-marts-1990/ Rahvarinne 30 aastat tagasi – märts 1990] kesknädal.ee</ref> 26. märtsil 1989 tulid [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i valimistel Interliikumine ja Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu välja ühise nimekirjaga, milles oli 16 kandidaati, kellest kuus said valituks 48 Eestist valitu hulgas. 26. juulil algasid vastavalt Interliikumise, Töökollektiivide Ühendnõukogu ja sõjaveteranide üleskutsele venemeelsetes ettevõtetes kohati streigid.<ref>[https://www.facebook.com/groups/2223153108008095/posts/3902028953453827/ 26. juulil 1989] facebook.com</ref> Töökollektiivide Ühendnõukogu osales ka 18. märtsil 1990 toimunud [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] XII koosseisu valimistel. Ülemnõukokku valitud saadikutest esindas 73 iseseisvus- ja 27 impeeriumimeelseid jõude. 15. mail 1990 korraldas Interrinne koos Töökollektivide Ühendnõukoguga Tallinnas Toompeal [[Interrinde meeleavaldus Toompeal|Eesti võimude vastase meeleavalduse]], mis ähvardas muutuda vägivaldseks konfliktiks impeeriumimeelsete ja Eesti iseseisvuse pooldajate vahel.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/850978/sada-sundmust-mis-mojutasid-eestit-45-koht-intrite-meeleavaldus-ahvardas-muutuda-vagivaldseks SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 45. koht: intrite meeleavaldus ähvardas muutuda vägivaldseks] ohtuleht.ee, 10. jaanuar 2018</ref> 23. augustil 1991. aastal keelustasid Eesti võimud Töökollektiivide Ühendnõukogu ja teiste [[augustiputš]]i toetanud jõudude tegevuse.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50805991/kumme-aastat-uut-eestit Kümme aastat uut Eestit] epl.delfi.ee, 9. juuli 2001</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/tookollektiivide-uhendnoukogu-tknu-miiting Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKNÜ) miiting] audio, arhiiv.err.ee, 14. märts 1989 * [https://ajapaik.ee/photo/955691/eesti-nsv-tookollektiivide-uhendnoukogu-ja-interliikumise/ Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Interliikumise korraldatud miiting Linnahalli juures juulis 1989] foto * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=leninliklipp19881102.2.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Eesti tootmiskollektiivide ühendnõukogu määrus. Projekt] digar, Leninlik Lipp, 2 november 1988 [[Kategooria:Eesti poliitilised liikumised]] [[Kategooria:1988. aasta Eestis]] [[Kategooria:1991. aasta Eestis]]]] [[Kategooria:Eesti taasiseseisvumine]] hzdp1k05s9a1ffris8gx84geghl8v6b 0 706690 7167920 7167178 2026-06-05T14:35:26Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7167920 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) [[Kategooria:2026]] 74v4hj2go17in6rxgknfeowut7o8d80 7167924 7167920 2026-06-05T14:37:05Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7167924 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) [[Kategooria:2026]] 7ny71mdo3owok4po05dbsecyjh4b5nq 7168040 7167924 2026-06-05T19:34:13Z Juhan121 25066 /* Juuni */ 7168040 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) [[Kategooria:2026]] svfq5k3a0actkwjdrbbcl10ba00b4sw 7168163 7168040 2026-06-06T07:24:41Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7168163 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) [[Kategooria:2026]] sg89afcfxbzm5yil4cdr7h5r7nllrnt 7168164 7168163 2026-06-06T07:26:06Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7168164 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) [[Kategooria:2026]] bdsxuxza1g5df1spksa4tmiipxq9uep 7168167 7168164 2026-06-06T07:28:23Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7168167 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitika (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) [[Kategooria:2026]] naty8st0hbhuopjmi2oux8yde7uwjb8 7168188 7168167 2026-06-06T08:02:43Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7168188 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitika (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) [[Kategooria:2026]] qi7wh99kaur90rejdq4zctn9dd4f0am 7168204 7168188 2026-06-06T08:26:11Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7168204 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitika (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) [[Kategooria:2026]] 1j5bevxh8a4ydpnegly02rv1pjtla7z 7168232 7168204 2026-06-06T09:02:59Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7168232 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitika (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) [[Kategooria:2026]] mn0oogi3be84mqaybzs663ady80szb5 7168235 7168232 2026-06-06T09:05:02Z Raamaturott 56450 /* Juuni */ 7168235 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitika (84) * 5. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) [[Kategooria:2026]] behqzkcrgphaht48sqcc80w0mug7k3z 7168316 7168235 2026-06-06T11:46:23Z Juhan121 25066 /* Juuni */ Anthony Head suri 1. juunil 7168316 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitika (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) [[Kategooria:2026]] mf8auxu5vrme6d6r6mn5yab0ch2zsxm 0 707840 7167931 7167513 2026-06-05T14:48:52Z Hannesvalk 176021 /* 4. juuni */ 7167931 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === [[File:Konotop Local History Museum after Russian attack, 2026-05-20 (10).jpg |thumb |[[Konotop]]i koduloomuuseum peale Venemaa rünnakut]] Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-24 (02).jpg |thumb |Purustused Kiievis peale Venemaa rünnakut]] Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> === 27. mai === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026</ref> Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026</ref> Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.<ref>[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st lõunas asuva Berestoki küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on laialdaselt kasutusele võtnud keskmaadroonid tegevusulatusega kuni 150 km. Selliste droonidega on Ukraina võtnud sihikule eeskätt Lõuna-Ukrainas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites asuva [[Taganrog]]i-[[Džankoi]] maantee, raskendades sellega oluliselt nende oblastites ja Krimmis olevate Vene vägede varustamist.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586654/video-okupeeritud-alade-maanteed-on-muutunud-okupantidele-surmaloksuks-kuid-kas-see-toob-sotta-poorde |pealkiri=VIDEO - Okupeeritud alade maanteed on muutunud okupantidele surmalõksuks. Kuid kas see toob sõtta pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610041465/ukraina-edukad-droonirunnakud-hairivad-vene-varustusteid-krimmi Ukraina edukad droonirünnakud häirivad Vene varustusteid Krimmi] ERR, 29.V 2026</ref> === 28. mai === Ukraina ostab 20 kõige uuema mudeli [[Saab 39 Gripen|Gripen]]i hävitajat ja Rootsi annetab 16 vanemat tüüpi Gripenit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587028/ukraina-ostab-rootsilt-20-havituslennukit-gripen-ja-saab-16-kauba-peale Ukraina ostab Rootsilt 20 hävituslennukit Gripen ja saab 16 kauba peale] Delfi, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610039809/briti-luure-ukraina-sojas-on-hukkunud-pea-500-000-vene-sodurit#gripen Ukraina ostab kuni 20 Gripeni hävitajat, Rootsi annetab 16] ERR, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043721/tarien-gripenid-lukkavad-vene-pommitajad-ukraina-rindejoonest-kaugemale Tarien: Gripenid lükkavad Vene pommitajad Ukraina rindejoonest kaugemale] ERR, 1.VI 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnepropetrovski oblast]]is asuva Novoselivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 29. mai === Venmeaa droon tabas [[Rumeenia]] [[Galați]] linnas kortermaja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587146/vene-droon-tabas-rumeenias-kortermaja-haavata-said-kaks-inimest VIDEO | Vene droon tabas Rumeenias kortermaja. Vigastada sai neli inimest] Delfi, 29.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587169/rumeenia-kaitseministeerium-ei-olnud-reaalseid-voimalusi-drooni-ohutult-alla-tulistada Rumeenia kaitseministeerium: ei olnud reaalseid võimalusi drooni ohutult alla tulistada] Delfi, 29.V 2026</ref> Ukraina ründas energeetikaobjekte [[Volgograd]]is ja [[Jaroslavl]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587164/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-volgogradi-kus-puhkesid-tulekahjud-kutuse-ja-naftaobjektidel Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja Volgogradi, kus puhkesid tulekahjud kütuse- ja naftaobjektidel] Delfi, 29.V 2026</ref> Volgogradi naftatöötlemistehas peatas rünnaku tulemusel töötamise.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#volgograd Volgogradi naftatöötlemistehas peatas pärast droonirünnakut töö] ERR, 1.VI 2026</ref> Mustal merel Türgi ranniku lähedal tabas kolme Vene varilaevastiku naftatankerit droonirünnak. Tankerid James II, Altura ja Velora olid umbes 80 kilomeetri kaugusel Põhja-Türgi rannikust.<ref>[https://www.err.ee/1610041228/vene-rundedroon-tabas-kortermaja-rumeenias#tankerid Kolme Vene varilaevastiku tankerit tabas Türgi rannikul droonirünnak] ERR, 29.V 2026</ref> === 30. mai === Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuval sõjaväelennuväljal kaks Venemaa mereväelennukit [[Tupolev Tu-142|Tu-142]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120587796/video-kas-ukraina-purustas-kaks-venelaste-uliharuldast-lennukit-voi-raiskab-aega-vanarauale |pealkiri=VIDEO - Kas Ukraina purustas kaks venelaste üliharuldast lennukit või raiskab aega vanarauale? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-01 |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> ja raketikompleksi [[Iskander]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587491/ukraina-droonirunnak-havitas-taganrogis-kaks-vene-merevaelennukit-ja-uhe-raketisusteemi Ukraina droonirünnak hävitas Taganrogis kaks Vene mereväelennukit ja ühe raketisüsteemi] Delfi, 30.V 2026</ref> Taganrogi sadamas süttisid rünnaku tagajärjel kütusemahuti ja naftatanker.<ref>[https://www.err.ee/1610042149/soja-1557-paev-krimm-peatas-bensiini-vabamuugi#taganrog Ukraina droonirünnaku järel süttis Taganrogi sadamas tanker] ERR, 30.V 2026</ref> === 31. mai === [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a tabas droon. Venemaa süüdistas rünnaku korraldamises Ukrainat.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#iaea IAEA: droonirünnak tabas Venemaa poolt okupeeritud tuumajaama] ERR, 31.V 2026</ref> Ukraina eitas rünnaku korraldamist.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#eitus Ukraina eitas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamist] ERR, 31.V 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 229 drooniga, millest Ukraina tõrjus 212. Ukraina droonirünnak süütas [[Saratov]]i naftarafineerimistehaseses tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587538/kardetud-vene-ohurunnak-piirdus-seekord-paarisaja-drooniga-ukraina-pommitas-saratovi-naftatehast Kardetud Vene õhurünnak piirdus seekord paarisaja drooniga, Ukraina pommitas Saratovi naftatehast] Delfi, 31.V 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed mais kontrolli 281 ruutkilomeetri üle. Enamus sellest alast liikus 'halli tsooni', mida ei kontrolli kumbki osapool.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-june-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, June 1, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 1zp402e8b12m5ibjlj4k4h7zg8j25tr 7168054 7167931 2026-06-05T20:30:07Z Hannesvalk 176021 /* 5. juuni */ 7168054 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === [[File:Konotop Local History Museum after Russian attack, 2026-05-20 (10).jpg |thumb |[[Konotop]]i koduloomuuseum peale Venemaa rünnakut]] Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-24 (02).jpg |thumb |Purustused Kiievis peale Venemaa rünnakut]] Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> === 27. mai === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026</ref> Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026</ref> Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.<ref>[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st lõunas asuva Berestoki küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on laialdaselt kasutusele võtnud keskmaadroonid tegevusulatusega kuni 150 km. Selliste droonidega on Ukraina võtnud sihikule eeskätt Lõuna-Ukrainas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites asuva [[Taganrog]]i-[[Džankoi]] maantee, raskendades sellega oluliselt nende oblastites ja Krimmis olevate Vene vägede varustamist.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586654/video-okupeeritud-alade-maanteed-on-muutunud-okupantidele-surmaloksuks-kuid-kas-see-toob-sotta-poorde |pealkiri=VIDEO - Okupeeritud alade maanteed on muutunud okupantidele surmalõksuks. Kuid kas see toob sõtta pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610041465/ukraina-edukad-droonirunnakud-hairivad-vene-varustusteid-krimmi Ukraina edukad droonirünnakud häirivad Vene varustusteid Krimmi] ERR, 29.V 2026</ref> === 28. mai === Ukraina ostab 20 kõige uuema mudeli [[Saab 39 Gripen|Gripen]]i hävitajat ja Rootsi annetab 16 vanemat tüüpi Gripenit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587028/ukraina-ostab-rootsilt-20-havituslennukit-gripen-ja-saab-16-kauba-peale Ukraina ostab Rootsilt 20 hävituslennukit Gripen ja saab 16 kauba peale] Delfi, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610039809/briti-luure-ukraina-sojas-on-hukkunud-pea-500-000-vene-sodurit#gripen Ukraina ostab kuni 20 Gripeni hävitajat, Rootsi annetab 16] ERR, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043721/tarien-gripenid-lukkavad-vene-pommitajad-ukraina-rindejoonest-kaugemale Tarien: Gripenid lükkavad Vene pommitajad Ukraina rindejoonest kaugemale] ERR, 1.VI 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnepropetrovski oblast]]is asuva Novoselivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 29. mai === Venmeaa droon tabas [[Rumeenia]] [[Galați]] linnas kortermaja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587146/vene-droon-tabas-rumeenias-kortermaja-haavata-said-kaks-inimest VIDEO | Vene droon tabas Rumeenias kortermaja. Vigastada sai neli inimest] Delfi, 29.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587169/rumeenia-kaitseministeerium-ei-olnud-reaalseid-voimalusi-drooni-ohutult-alla-tulistada Rumeenia kaitseministeerium: ei olnud reaalseid võimalusi drooni ohutult alla tulistada] Delfi, 29.V 2026</ref> Ukraina ründas energeetikaobjekte [[Volgograd]]is ja [[Jaroslavl]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587164/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-volgogradi-kus-puhkesid-tulekahjud-kutuse-ja-naftaobjektidel Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja Volgogradi, kus puhkesid tulekahjud kütuse- ja naftaobjektidel] Delfi, 29.V 2026</ref> Volgogradi naftatöötlemistehas peatas rünnaku tulemusel töötamise.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#volgograd Volgogradi naftatöötlemistehas peatas pärast droonirünnakut töö] ERR, 1.VI 2026</ref> Mustal merel Türgi ranniku lähedal tabas kolme Vene varilaevastiku naftatankerit droonirünnak. Tankerid James II, Altura ja Velora olid umbes 80 kilomeetri kaugusel Põhja-Türgi rannikust.<ref>[https://www.err.ee/1610041228/vene-rundedroon-tabas-kortermaja-rumeenias#tankerid Kolme Vene varilaevastiku tankerit tabas Türgi rannikul droonirünnak] ERR, 29.V 2026</ref> === 30. mai === Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuval sõjaväelennuväljal kaks Venemaa mereväelennukit [[Tupolev Tu-142|Tu-142]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120587796/video-kas-ukraina-purustas-kaks-venelaste-uliharuldast-lennukit-voi-raiskab-aega-vanarauale |pealkiri=VIDEO - Kas Ukraina purustas kaks venelaste üliharuldast lennukit või raiskab aega vanarauale? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-01 |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> ja raketikompleksi [[Iskander]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587491/ukraina-droonirunnak-havitas-taganrogis-kaks-vene-merevaelennukit-ja-uhe-raketisusteemi Ukraina droonirünnak hävitas Taganrogis kaks Vene mereväelennukit ja ühe raketisüsteemi] Delfi, 30.V 2026</ref> Taganrogi sadamas süttisid rünnaku tagajärjel kütusemahuti ja naftatanker.<ref>[https://www.err.ee/1610042149/soja-1557-paev-krimm-peatas-bensiini-vabamuugi#taganrog Ukraina droonirünnaku järel süttis Taganrogi sadamas tanker] ERR, 30.V 2026</ref> === 31. mai === [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a tabas droon. Venemaa süüdistas rünnaku korraldamises Ukrainat.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#iaea IAEA: droonirünnak tabas Venemaa poolt okupeeritud tuumajaama] ERR, 31.V 2026</ref> Ukraina eitas rünnaku korraldamist.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#eitus Ukraina eitas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamist] ERR, 31.V 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 229 drooniga, millest Ukraina tõrjus 212. Ukraina droonirünnak süütas [[Saratov]]i naftarafineerimistehaseses tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587538/kardetud-vene-ohurunnak-piirdus-seekord-paarisaja-drooniga-ukraina-pommitas-saratovi-naftatehast Kardetud Vene õhurünnak piirdus seekord paarisaja drooniga, Ukraina pommitas Saratovi naftatehast] Delfi, 31.V 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed mais kontrolli 281 ruutkilomeetri üle. Enamus sellest alast liikus 'halli tsooni', mida ei kontrolli kumbki osapool.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-june-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, June 1, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lõkkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] kbzzkh79dt9n5v4i5sf0g0wfc4b0lfj 0 708959 7167900 7167852 2026-06-05T13:43:37Z Kuriuss 38125 7167900 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Infokast muusik | nimi = Ingel Marlen Mikk | alias = An-Marlen | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|1|5}} | amet = [[laulja]] | plaadifirma = [[Kurvad uudised records]] }} '''An-Marlen''' (kodanikunimega '''Ingel Marlen Mikk''', sündinud [[5. jaanuar]]il [[1999]]) on eesti laulja ja näitleja. == Haridus == An-Marlen õppis aastatel 2006–2015 [[Tallinna Reaalkool]]is ning lõpetas 2018. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i (teatriklassis). Ühtlasi õppis ta aastatel 2007–2013 [[Tallinna Muusikakool]]is klaverit. Aastatel 2018–2021 õppis ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] džässlaulu. ==Töö ja looming== === Rahvusooperis Estonia === 2006. aastal esines ta esimest korda [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] laval Pipina [[Ülo Vinter|Vinteri]] ja [[Ülo Raudmäe|Raudmäe]] muusikalis "[[Pipi Pikksukk (muusikal)|Pipi Pikksukk]]" Estonia teatri 100. aastapäeva gaalal. Alates 2011. aastast on ta selles Estonia lavastuses nimitegelast kehastanud juba ühe püsiva rollitäitjana. === Eesti Laulu võistlustel === An-Marleni esitatud laul "Lõpuks muutub" jõudis konkursil [[Eesti Laul 2022]] veerandfinaali. Konkursil [[Eesti Laul 2025]] osales ta lauluga "Külm", mis saavutas finaalis kolmanda koha. === Meelelahutussaadetes === 2025. aastal osales An-Marlen [[TV3]] saates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]", kus ta saavutas kolmanda koha.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8. detsember 2025 |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» kolmanda koha pälvinud An-Marlen: me kõik tuleme siit uute inimestena välja |url=https://elu24.postimees.ee/8375489/videointervjuu-su-nagu-kolab-tuttavalt-kolmanda-koha-palvinud-an-marlen-me-koik-tuleme-siit-uute-inimestena-valja |väljaanne=Elu24}}</ref> ===Repertuaari populaarsemad lood=== * "Sinust lahti ei saa" (2021, autorid Ingel Marlen Mikk, Alvar Antson ja Sander Sadam) * "Lõpuks muutub" (2021, autorid Ingel Marlen Mikk, Sander Sadam ja Alvar Antson) * "Külm" (2025, autorid Frederik Mustonen, Ingel Marlen Mikk ja Maria Vainumägi) * "Peegel" (2025, autorid Frederik Mustonen, Hyrr Innokent Vainola, [[Kristjan Jakobson]] ja Markus Palo) === Helikandjad === ==== Album ==== * 2023 "Iseendale" ==== Singlid ==== * 2019 "Orange Sky" * 2021 "Golden" * 2021 "Sinust lahti ei saa" * 2021 "Lõpuks muutub" * 2021 "Anna teada" (koos [[säm|sämi]] ja [[KiROT]]-iga) * 2022 "Kaoks" * 2022 "Valikud" (koos [[Andrei Zevakin]]iga) * 2023 "endale" * 2023 "mõtlen sinust" * 2023 "tuled meelde" * 2024 "tana-tana" * 2024 "umbne" * 2024 "10x" * 2024 "õhkutõus" * 2024 "lava keskmes" * 2024 "100 roosi" * 2024 "su juurde" * 2024 "kõike seda väärt" * 2024 "külm" * 2025 "peegel" * 2025 "trügige must mööda" * 2025 "Lihtsalt kaaslane" (koos [[Clicherik & Mäx|Clicheriku ja Mäxiga]]) * 2026 "südame järgi" * 2026 "Tähtede eest" (koos Kermo Mureliga) == Tunnustus == * 2021 – [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 aastahitt]] – debüütauhind looga "Golden" (eriauhind) * 2022 – [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 aastahitt]] – aasta uus tulija * 2026 – [[Eesti Muusikaauhinnad]] – aasta naisartist<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. jaanuar 2026 |pealkiri=Rõõmupisarad! Aasta naisartist An-Marlen: kui jumal on andnud mulle ande, oleks patt seda mitte kasutada |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1149880/video-roomupisarad-aasta-naisartist-an-marlen-kui-jumal-on-andnud-mulle-ande-oleks-patt-seda-mitte-kasutada |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> * 2026 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad]] – aasta seksikaim naine<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. juuni 2026 |pealkiri=Temperamentne Eesti seksikaim naine. An-Marlen: mulle meeldib, kui mees oskab ahju kütta |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120587321/temperamentne-eesti-seksikaim-naine-an-marlen-mulle-meeldib-kui-mees-oskab-ahju-kutta |väljaanne=Kroonika}}</ref> == Isiklikku == Tema ema on ooperilaulja [[Angelika Mikk]] ja isa rahvusooperi Estonia turundusjuht [[Rein Mikk]]. Tal on kaks venda. Tema vanaisa on lavastaja ja teatritegelane [[Arne Mikk]]. Ta oli üheksa-aastane, kui tal diagnoositi [[I tüüpi diabeet]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. september 2025 |pealkiri=Ingel ja Angelika Mikk elumuutvast diagnoosist: see ei ole maailmalõpp – täna on palju kergem |url=https://digiajakirjad.postimees.ee/8313485/ingel-ja-angelika-mikk-elumuutvast-diagnoosist-see-ei-ole-maailmalopp-tana-on-palju-kergem |väljaanne=Digiajakirjad}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] rpjdcdwkfayn3g2j0xqe5kf1r74kfvr 7167906 7167900 2026-06-05T13:58:15Z Kuriuss 38125 7167906 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Infokast muusik | nimi = Ingel Marlen Mikk | alias = An-Marlen | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|1|5}} | amet = [[laulja]] | plaadifirma = [[Kurvad uudised records]] }} '''An-Marlen''' (kodanikunimega '''Ingel Marlen Mikk''', sündinud [[5. jaanuar]]il [[1999]]) on eesti laulja ja näitleja. == Haridus == An-Marlen on õppinud aastatel 2006–2015 [[Tallinna Reaalkool]]is ning lõpetanud 2018. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i (teatriklassis). Ühtlasi õppis ta aastatel 2007–2013 [[Tallinna Muusikakool]]is klaverit. Aastatel 2018–2021 õppis ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] džässlaulu. ==Töö ja looming== === Rahvusooperis Estonia === 2006. aastal esines ta esimest korda [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] laval Pipina [[Ülo Vinter|Vinteri]] ja [[Ülo Raudmäe|Raudmäe]] muusikalis "[[Pipi Pikksukk (muusikal)|Pipi Pikksukk]]" Estonia teatri 100. aastapäeva galal. Alates 2011. aastast on ta selles Estonia lavastuses nimitegelast kehastanud juba ühe püsiva rollitäitjana. === Eesti Laulu võistlustel === An-Marleni esitatud laul "Lõpuks muutub" jõudis konkursil [[Eesti Laul 2022]] veerandfinaali. Konkursil [[Eesti Laul 2025]] osales ta lauluga "Külm", mis saavutas finaalis kolmanda koha. === Meelelahutussaadetes === 2025. aastal võistles An-Marlen [[TV3]] meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]", kus saavutas kolmanda koha.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8. detsember 2025 |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» kolmanda koha pälvinud An-Marlen: me kõik tuleme siit uute inimestena välja |url=https://elu24.postimees.ee/8375489/videointervjuu-su-nagu-kolab-tuttavalt-kolmanda-koha-palvinud-an-marlen-me-koik-tuleme-siit-uute-inimestena-valja |väljaanne=Elu24}}</ref> ===Repertuaari populaarsemad lood=== * "Sinust lahti ei saa" (2021, autorid Ingel Marlen Mikk, Alvar Antson ja Sander Sadam) * "Lõpuks muutub" (2021, autorid Ingel Marlen Mikk, Sander Sadam ja Alvar Antson) * "Külm" (2025, autorid Frederik Mustonen, Ingel Marlen Mikk ja Maria Vainumägi) * "Peegel" (2025, autorid Frederik Mustonen, Hyrr Innokent Vainola, [[Kristjan Jakobson]] ja Markus Palo) === Helikandjad === ==== Album ==== * 2023 "Iseendale" ==== Singlid ==== <table><tr valign=top><td> * 2019 "Orange Sky" * 2021 "Golden" * 2021 "Sinust lahti ei saa" * 2021 "Lõpuks muutub" * 2021 "Anna teada" (koos [[Säm]]i ja [[KiROT]]iga) * 2022 "Kaoks" * 2022 "Valikud" (koos [[Andrei Zevakin]]iga) * 2023 "endale" <td> * 2023 "mõtlen sinust" * 2023 "tuled meelde" * 2024 "tana-tana" * 2024 "umbne" * 2024 "10x" * 2024 "õhkutõus" * 2024 "lava keskmes" * 2024 "100 roosi" <td> * 2024 "su juurde" * 2024 "kõike seda väärt" * 2024 "külm" * 2025 "peegel" * 2025 "trügige must mööda" * 2025 "Lihtsalt kaaslane" (koos [[Clicherik & Mäx|Clicheriku ja Mäxiga]]) * 2026 "südame järgi" * 2026 "Tähtede eest" (koos [[Kermo Murel]]iga) </table> == Tunnustus == * 2021 – [[Raadio 2 Aastahitt]] – debüüdiauhind (eriauhind, laul "Golden") * 2022 – [[Raadio 2 Aastahitt]] – aasta uus tulija * 2026 – [[Eesti Muusikaauhinnad]] – aasta naisartist<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. jaanuar 2026 |pealkiri=Rõõmupisarad! Aasta naisartist An-Marlen: kui jumal on andnud mulle ande, oleks patt seda mitte kasutada |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1149880/video-roomupisarad-aasta-naisartist-an-marlen-kui-jumal-on-andnud-mulle-ande-oleks-patt-seda-mitte-kasutada |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> * 2026 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad]] – aasta seksikaim naine<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. juuni 2026 |pealkiri=Temperamentne Eesti seksikaim naine. An-Marlen: mulle meeldib, kui mees oskab ahju kütta |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120587321/temperamentne-eesti-seksikaim-naine-an-marlen-mulle-meeldib-kui-mees-oskab-ahju-kutta |väljaanne=Kroonika}}</ref> == Isiklikku == Tema ema on ooperilaulja [[Angelika Mikk]] ja isa Estonia teatri turundusjuht [[Rein Mikk]]. Tal on kaks venda. Tema vanaisa on lavastaja ja teatritegelane [[Arne Mikk]]. Ta oli üheksa-aastane, kui tal diagnoositi [[I tüüpi diabeet]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. september 2025 |pealkiri=Ingel ja Angelika Mikk elumuutvast diagnoosist: see ei ole maailmalõpp – täna on palju kergem |url=https://digiajakirjad.postimees.ee/8313485/ingel-ja-angelika-mikk-elumuutvast-diagnoosist-see-ei-ole-maailmalopp-tana-on-palju-kergem |väljaanne=Digiajakirjad}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] p53x96a65m6oweg48jvljagx4dy9alk 7167907 7167906 2026-06-05T13:59:25Z Kuriuss 38125 7167907 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Ingel Marlen Mikk | alias = An-Marlen | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|1|5}} | amet = [[laulja]] | plaadifirma = [[Kurvad uudised records]] }} '''An-Marlen''' (kodanikunimega '''Ingel Marlen Mikk''', sündinud [[5. jaanuar]]il [[1999]]) on eesti laulja ja näitleja. == Haridus == An-Marlen on õppinud aastatel 2006–2015 [[Tallinna Reaalkool]]is ning lõpetanud 2018. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i (teatriklassis). Ühtlasi õppis ta aastatel 2007–2013 [[Tallinna Muusikakool]]is klaverit. Aastatel 2018–2021 õppis ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] džässlaulu. ==Töö ja looming== === Rahvusooperis Estonia === 2006. aastal esines ta esimest korda [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] laval Pipina [[Ülo Vinter|Vinteri]] ja [[Ülo Raudmäe|Raudmäe]] muusikalis "[[Pipi Pikksukk (muusikal)|Pipi Pikksukk]]" Estonia teatri 100. aastapäeva galal. Alates 2011. aastast on ta selles Estonia lavastuses nimitegelast kehastanud juba ühe püsiva rollitäitjana. === Eesti Laulu võistlustel === An-Marleni esitatud laul "Lõpuks muutub" jõudis konkursil [[Eesti Laul 2022]] veerandfinaali. Konkursil [[Eesti Laul 2025]] osales ta lauluga "Külm", mis saavutas finaalis kolmanda koha. === Meelelahutussaadetes === 2025. aastal võistles An-Marlen [[TV3]] meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]", kus saavutas kolmanda koha.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8. detsember 2025 |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» kolmanda koha pälvinud An-Marlen: me kõik tuleme siit uute inimestena välja |url=https://elu24.postimees.ee/8375489/videointervjuu-su-nagu-kolab-tuttavalt-kolmanda-koha-palvinud-an-marlen-me-koik-tuleme-siit-uute-inimestena-valja |väljaanne=Elu24}}</ref> ===Repertuaari populaarsemad lood=== * "Sinust lahti ei saa" (2021, autorid Ingel Marlen Mikk, Alvar Antson ja Sander Sadam) * "Lõpuks muutub" (2021, autorid Ingel Marlen Mikk, Sander Sadam ja Alvar Antson) * "Külm" (2025, autorid Frederik Mustonen, Ingel Marlen Mikk ja Maria Vainumägi) * "Peegel" (2025, autorid Frederik Mustonen, Hyrr Innokent Vainola, [[Kristjan Jakobson]] ja Markus Palo) === Helikandjad === ==== Album ==== * 2023 "Iseendale" ==== Singlid ==== <table><tr valign=top><td> * 2019 "Orange Sky" * 2021 "Golden" * 2021 "Sinust lahti ei saa" * 2021 "Lõpuks muutub" * 2021 "Anna teada" (koos [[Säm]]i ja [[KiROT]]iga) * 2022 "Kaoks" * 2022 "Valikud" (koos [[Andrei Zevakin]]iga) * 2023 "endale" <td> * 2023 "mõtlen sinust" * 2023 "tuled meelde" * 2024 "tana-tana" * 2024 "umbne" * 2024 "10x" * 2024 "õhkutõus" * 2024 "lava keskmes" * 2024 "100 roosi" <td> * 2024 "su juurde" * 2024 "kõike seda väärt" * 2024 "külm" * 2025 "peegel" * 2025 "trügige must mööda" * 2025 "Lihtsalt kaaslane" (koos [[Clicherik & Mäx|Clicheriku ja Mäxiga]]) * 2026 "südame järgi" * 2026 "Tähtede eest" (koos [[Kermo Murel]]iga) </table> == Tunnustus == * 2021 – [[Raadio 2 Aastahitt]] – debüüdiauhind (eriauhind, laul "Golden") * 2022 – [[Raadio 2 Aastahitt]] – aasta uus tulija * 2026 – [[Eesti Muusikaauhinnad]] – aasta naisartist<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. jaanuar 2026 |pealkiri=Rõõmupisarad! Aasta naisartist An-Marlen: kui jumal on andnud mulle ande, oleks patt seda mitte kasutada |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1149880/video-roomupisarad-aasta-naisartist-an-marlen-kui-jumal-on-andnud-mulle-ande-oleks-patt-seda-mitte-kasutada |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> * 2026 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad]] – aasta seksikaim naine<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. juuni 2026 |pealkiri=Temperamentne Eesti seksikaim naine. An-Marlen: mulle meeldib, kui mees oskab ahju kütta |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120587321/temperamentne-eesti-seksikaim-naine-an-marlen-mulle-meeldib-kui-mees-oskab-ahju-kutta |väljaanne=Kroonika}}</ref> == Isiklikku == Tema ema on ooperilaulja [[Angelika Mikk]] ja isa Estonia teatri turundusjuht [[Rein Mikk]]. Tal on kaks venda. Tema vanaisa on lavastaja ja teatritegelane [[Arne Mikk]]. Ta oli üheksa-aastane, kui tal diagnoositi [[I tüüpi diabeet]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. september 2025 |pealkiri=Ingel ja Angelika Mikk elumuutvast diagnoosist: see ei ole maailmalõpp – täna on palju kergem |url=https://digiajakirjad.postimees.ee/8313485/ingel-ja-angelika-mikk-elumuutvast-diagnoosist-see-ei-ole-maailmalopp-tana-on-palju-kergem |väljaanne=Digiajakirjad}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] fqenowazo7yezmlqkkn7ntn7hbbgrus 7167910 7167907 2026-06-05T14:15:38Z Kuriuss 38125 Artiklite autoreid ei tohi nimetamata jätta 7167910 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Ingel Marlen Mikk | alias = An-Marlen | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|1|5}} | amet = [[laulja]] | plaadifirma = [[Kurvad uudised records]] }} '''An-Marlen''' (kodanikunimega '''Ingel Marlen Mikk''', sündinud [[5. jaanuar]]il [[1999]]) on eesti laulja ja näitleja. == Haridus == An-Marlen on õppinud aastatel 2006–2015 [[Tallinna Reaalkool]]is ning lõpetanud 2018. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i (teatriklassis). Ühtlasi õppis ta aastatel 2007–2013 [[Tallinna Muusikakool]]is klaverit. Aastatel 2018–2021 õppis ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] džässlaulu. ==Töö ja looming== === Rahvusooperis Estonia === 2006. aastal esines ta esimest korda [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] laval Pipina [[Ülo Vinter|Vinteri]] ja [[Ülo Raudmäe|Raudmäe]] muusikalis "[[Pipi Pikksukk (muusikal)|Pipi Pikksukk]]" Estonia teatri 100. aastapäeva galal. Alates 2011. aastast on ta selles Estonia lavastuses nimitegelast kehastanud juba ühe püsiva rollitäitjana. === Eesti Laulu võistlustel === An-Marleni esitatud laul "Lõpuks muutub" jõudis konkursil [[Eesti Laul 2022]] veerandfinaali. Konkursil [[Eesti Laul 2025]] osales ta lauluga "Külm", mis saavutas finaalis kolmanda koha. === Meelelahutussaadetes === 2025. aastal võistles An-Marlen [[TV3]] meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]", kus saavutas kolmanda koha.<ref>Uku Adrian Ilves. [https://elu24.postimees.ee/8375489/videointervjuu-su-nagu-kolab-tuttavalt-kolmanda-koha-palvinud-an-marlen-me-koik-tuleme-siit-uute-inimestena-valja «Su nägu kõlab tuttavalt» kolmanda koha pälvinud An-Marlen: me kõik tuleme siit uute inimestena välja] Postimees.ee / Elu24. 08.12.2025.</ref> ===Repertuaari populaarsemad lood=== * "Sinust lahti ei saa" (2021, autorid Ingel Marlen Mikk, Alvar Antson ja Sander Sadam) * "Lõpuks muutub" (2021, autorid Ingel Marlen Mikk, Sander Sadam ja Alvar Antson) * "Külm" (2025, autorid Frederik Mustonen, Ingel Marlen Mikk ja Maria Vainumägi) * "Peegel" (2025, autorid Frederik Mustonen, Hyrr Innokent Vainola, [[Kristjan Jakobson]] ja Markus Palo) === Helikandjad === ==== Album ==== * 2023 "Iseendale" ==== Singlid ==== <table><tr valign=top><td> * 2019 "Orange Sky" * 2021 "Golden" * 2021 "Sinust lahti ei saa" * 2021 "Lõpuks muutub" * 2021 "Anna teada" (koos [[Säm]]i ja [[KiROT]]iga) * 2022 "Kaoks" * 2022 "Valikud" (koos [[Andrei Zevakin]]iga) * 2023 "endale" <td> * 2023 "mõtlen sinust" * 2023 "tuled meelde" * 2024 "tana-tana" * 2024 "umbne" * 2024 "10x" * 2024 "õhkutõus" * 2024 "lava keskmes" * 2024 "100 roosi" <td> * 2024 "su juurde" * 2024 "kõike seda väärt" * 2024 "külm" * 2025 "peegel" * 2025 "trügige must mööda" * 2025 "Lihtsalt kaaslane" (koos [[Clicherik & Mäx|Clicheriku ja Mäxiga]]) * 2026 "südame järgi" * 2026 "Tähtede eest" (koos [[Kermo Murel]]iga) </table> == Tunnustus == * 2021 – [[Raadio 2 Aastahitt]] – debüüdiauhind (eriauhind, laul "Golden") * 2022 – [[Raadio 2 Aastahitt]] – aasta uus tulija * 2026 – [[Eesti Muusikaauhinnad]] – aasta naisartist<ref>Anu Saagim. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1149880/video-roomupisarad-aasta-naisartist-an-marlen-kui-jumal-on-andnud-mulle-ande-oleks-patt-seda-mitte-kasutada Rõõmupisarad! Aasta naisartist An-Marlen: kui jumal on andnud mulle ande, oleks patt seda mitte kasutada] Õhtuleht.ee, 30.01.2026.</ref> * 2026 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad]] – aasta seksikaim naine<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120587321/temperamentne-eesti-seksikaim-naine-an-marlen-mulle-meeldib-kui-mees-oskab-ahju-kutta Temperamentne Eesti seksikaim naine. An-Marlen: mulle meeldib, kui mees oskab ahju kütta] Kroonika/Delfi, 05.06.2026.</ref> == Isiklikku == Tema ema on ooperilaulja [[Angelika Mikk]] ja isa Estonia teatri turundusjuht [[Rein Mikk]]. Tal on kaks venda. Tema vanaisa on lavastaja ja teatritegelane [[Arne Mikk]]. Ta oli üheksa-aastane, kui tal diagnoositi [[I tüüpi diabeet]].<ref>Madis Kartau. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8313485/ingel-ja-angelika-mikk-elumuutvast-diagnoosist-see-ei-ole-maailmalopp-tana-on-palju-kergem Ingel ja Angelika Mikk elumuutvast diagnoosist: see ei ole maailmalõpp – täna on palju kergem] Postimees.ee / Digiajakirjad. 03.09.2025.</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] pph8rv5e0697tn1c2ylwplzvf9ibguk 0 709082 7167874 7128629 2026-06-05T12:43:44Z Svencapoeira 67038 7167874 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Phlebia rufa'' | värvus = seened | pilt = Phlebia rufa1.jpg | pildi_seletus = ''Phlebia rufa'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Meruliaceae]]'' | perekond = [[Vammik]] ''Phlebia'' | liik = '''''Phlebia rufa''''' }} '''''Phlebia rufa''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seen. Seen kasvab enamasti lehtpuude lamatüvedel. == Välislingid == * {{Elurikkus|165034}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] 5t2vjpo5kknpm326kobsjy51e1hkmk5 7167875 7167874 2026-06-05T12:45:16Z Svencapoeira 67038 7167875 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Phlebia rufa'' | värvus = seened | pilt = Phlebia rufa1.jpg | pildi_seletus = ''Phlebia rufa'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Meruliaceae]]'' | perekond = [[Vammik]] ''Phlebia'' | liik = '''''Phlebia rufa''''' }} '''''Phlebia rufa''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seen. Seen kasvab enamasti lehtpuude lamatüvedel. Võrreldes [[radiaalvammik]]uga ei kasva ta radiaalselt, omab vähem erksaid värve ning on sügavamate voltidega. == Välislingid == * {{Elurikkus|165034}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] izszndypki47h0nuzxlr9akhtap8jcn 0 709199 7167971 7167671 2026-06-05T16:31:56Z ~2026-33388-11 231072 7167971 wikitext text/x-wiki '''Betooni karboniseerumine''' on betoonis toimuv keemiline protsess, mille käigus õhus olev [[süsinikdioksiid]] (CO₂) tungib betooni pooridesse ja reageerib kivistunud tsemendisideaine kaltsiumiühenditega. Selle tulemusel moodustub kaltsiumkarbonaat (CaCO₃) ja betooni leeliselisus väheneb.<ref name="Aunpu">Rivo Aunpu. "Analüütiline mudel betooni vastupidavuse hindamiseks karboniseerumisele Eestis". Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021.</ref> Karboniseerumine puudutab betooni üldiselt, kuid selle tähtsaim praktiline mõju avaldub [[raudbetoon]]is. Raudbetoonis kaitseb betooni kõrge leeliselisus terassarrust korrosiooni eest. Kui karboniseerumine jõuab sarruseni, võib kaitsev keskkond kaduda ning niiskuse ja hapniku olemasolul suureneb sarruse [[korrosioon]]i oht.<ref name="Eldi">Veikko Vapper. "Betooni karboniseerumine". Eldi, 10. märts 2024.</ref> == Karboniseerumise protsess == Betooni kivistumisel tekib poorilahuses tugevalt leeliseline keskkond. Karboniseerumise ajal reageerib süsinikdioksiid (CO₂) poorides oleva veega (H₂O) ning moodustab süsihappe (H₂CO₃). Seejärel reageerib süsihape betoonis leiduva kaltsiumhüdroksiidiga (Ca(OH)₂), mille tulemusel tekivad kaltsiumkarbonaat (CaCO₃) ja vesi (H₂O).<ref name="Eldi" /> Lihtsustatud reaktsioonina väljendatakse protsessi sageli nii: :Ca(OH)₂ + CO₂ → CaCO₃ + H₂O Reaktsiooni tagajärjel langeb betooni pH. Tavalises betoonis tähendab see eelkõige sideaine keemilist muutumist. Raudbetoonis on tagajärg olulisem, sest sarrust kaitsev leeliseline keskkond nõrgeneb.<ref name="Aunpu" /> Karboniseerumine algab betooni pinnalt ja liigub aja jooksul sügavamale. Piiri karboniseerunud ja veel karboniseerumata betooni vahel nimetatakse karboniseerumisfrondiks. Selle liikumiskiirust mõjutavad peamiselt betooni poorsus, vee-tsemendi suhe, järelhooldus, pragude olemasolu, sarrust katva betoonikihi paksus, õhuniiskus, märgumine ja süsinikdioksiidi sisaldus keskkonnas.<ref name="Aunpu" /> == Mõju raudbetoonile == Raudbetooni puhul on karboniseerumise peamine kahjustav mõju seotud sarruse korrosioonikaitse vähenemisega. Kui karboniseerumisfront jõuab sarruseni, ei pruugi betooni leeliseline keskkond terast enam kaitsta. Korrosiooni tekkeks on vaja ka niiskust ja hapnikku.<ref name="Eldi" /> Korrosiooniproduktid võtavad rohkem ruumi kui algne teras. See tekitab betoonis sisepingeid, mis võivad põhjustada pragunemist, betoonikihi irdumist ja sarruse paljastumist. Pärast seda võivad kahjustused kiireneda, sest sarrus puutub otsesemalt kokku väliskeskkonnaga. Karboniseerumist käsitletakse praktikas sageli koos teiste kahjustusmehhanismidega, näiteks kloriidide põhjustatud korrosiooni, külmakahjustuse ja pragunemisega. Need protsessid võivad üksteise mõju suurendada. == Tuvastamine ja mõõtmine == Karboniseerumissügavust määratakse sageli fenoolftaleiini indikaatorlahusega. Lahus pihustatakse värskele betooni murde- või lõikepinnale. Leeliseline, karboniseerumata betoon värvub lillakaspunaseks, karboniseerunud piirkond jääb värvituks.<ref name="ScientificReports">Bei Li jt. "Comparison of detection methods for carbonation depth of concrete". Scientific Reports, 2023.</ref> Fenoolftaleiini meetod on lihtne ja levinud, kuid see näitab peamiselt pH muutust. Täpsemaks uurimiseks kasutatakse ka muid meetodeid, näiteks termogravimeetrilist analüüsi, röntgendifraktsiooni ja infrapunaspektroskoopiat, millega saab hinnata kaltsiumhüdroksiidi ja kaltsiumkarbonaadi sisaldust betoonis.<ref name="ScientificReports" /> == Ennetamine ja leevendamine == Karboniseerumise mõju vähendatakse eelkõige projekteerimise, betooni koostise, tööde kvaliteedi ja hooldusega. Olulised abinõud on piisav sarrust katva betoonikihi paksus, tihe ja väikese läbilaskvusega betoon, sobiv vee-tsemendi suhe, korralik tihendamine ja järelhooldus ning pragude tekke piiramine.<ref name="Aunpu" /> Olemasolevate tarindite puhul saab karboniseerumise edasist kulgu aeglustada pinnakaitsesüsteemide, pragude parandamise ja niiskuskoormuse vähendamisega. Meetodi valik sõltub tarindi seisukorrast, keskkonnast ja sellest, kui sügavale karboniseerumine on jõudnud. == Seos süsiniku sidumisega == Karboniseerumise käigus seob betoon osa õhus olevast süsinikdioksiidist. Seetõttu käsitletakse seda protsessi ka betooni olelusringi süsinikubilansi osana.<ref name="Betooniyhing">Eesti Betooniühing. "Betoon ja keskkond".</ref> Süsiniku sidumine ja tarindi kahjustumine ei ole vastuolus, vaid kirjeldavad sama protsessi eri vaatenurkadest. Keskkonnamõju seisukohalt tähendab karboniseerumine, et betoon võib kasutusea jooksul osa süsinikdioksiidist siduda. Raudbetooni kestvuse seisukohalt võib sama protsess olla kahjulik, kui see vähendab sarruse korrosioonikaitset.<ref name="Weber">"Betooni karboniseerumine – mis see veel on?". Saint-Gobain Weber Eesti, 6. oktoober 2022.</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Raudbetoon]] * [[Korrosioon]] * [[Difusioon]] * [[Fenoolftaleiin]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://betoon.org/ Eesti Betooniühing] * [https://betoon.org/loodus/betoon-ja-keskkond/ Eesti Betooniühing: "Betoon ja keskkond"] * [https://betoon.org/wp-content/uploads/lingikogu/Kas-tsemendit%C3%B6%C3%B6stus-ja-betooni-kasutamine-p%C3%B5hjustavad-%C3%B5hu-saastumist.pdf "Kas tsemenditööstus ja betooni kasutamine põhjustavad õhu saastumist?"] (PDF) 3seyu6m7cggm74jemhhevq50ljq1qgw 102 710552 7168049 7159566 2026-06-05T20:07:25Z ~2026-26907-16 228608 7168049 wikitext text/x-wiki '''Metsaveohaagis''' on [[Traktor|traktori]], maastikusõiduki (ATV või UTV) või muu veduki järel haagitav haagis, mida kasutatakse raiutud puidu – palkide, paberipuu ja küttepuude – väljaveoks raielangilt metsatee äärde või laoplatsile. Enamasti on metsaveohaagisel koorma peale- ja mahalaadimiseks hüdrauliline kraana koos palgihaaratsiga.<ref name="atvtehnika">{{Netiviide |Pealkiri=Metsahaagis 2T Pakett 10 |URL=https://atvtehnika.ee/product/metsahaagis-2t-pakett-10/ |Kasutatud=5. juuni 2026 |Väljaanne=ATV Tehnika}}</ref> == Ehitus == Metsaveohaagis koosneb tugevast terasraamist, ühest kuni kolmest teljest ning eemaldatavatest palgitugedest, mis hoiavad koormat haagisel paigal. Veduki külge ühendatakse haagis tiisli ja pöörleva veopea abil; pöörlev veopea võimaldab koormaga ohutult manööverdada ka künklikul ja kitsal maastikul.<ref name="motokaubad">{{Netiviide |Pealkiri=ATV metsaveohaagised kraana ja elektrilise vintsiga |URL=https://www.motokaubad.ee/79-haagised |Kasutatud=5. juuni 2026 |Väljaanne=Motokaubad}}</ref> Enamik metsaveohaagiseid on varustatud hüdraulilise kraanaga, mille otsas on palgihaarats puidu tõstmiseks, ning sageli ka vintsiga, millega saab puitu haagise juurde tõmmata. Laadimistööde ajaks toetatakse haagis tugijalgade või -ratta abil maapinnale, et see püsiks stabiilsena.<ref name="mehka">{{Netiviide |Pealkiri=IB 1200 metsaveohaagis + kraana + tugijalad + vints + haarats |URL=https://mehka.ee/ee/product/ib-1200-metsaveohaagis-kraana-tugijalad-vints-haarats86-10001 |Kasutatud=5. juuni 2026 |Väljaanne=Mehka}}</ref> Kraana ja vintsi hüdraulika saab töövõimsuse kas veduki jõuvõtuvõllilt või haagisele paigaldatud eraldi mootoriga hüdrojaamast.<ref name="atvtehnika" /> == Tüübid == Metsaveohaagiseid liigitatakse eelkõige veduki ja kandevõime järgi. ATV- ja UTV-metsaveohaagis on väike ja kergem haagis, mille kandevõime jääb tavaliselt ühe kuni pooleteise tonni kanti; tänu väiksematele mõõtmetele pääseb see ligi tihedatesse ja kitsastesse metsaaladesse, kuhu suurem tehnika ei mahu. Traktori metsaveohaagis on suurema kandevõimega ja võtab hüdraulika tavaliselt traktorilt, võimaldades vedada raskemaid koormaid. Platvormhaagis on külgede ja katuseta lameda laadimispinnaga haagis, millele puit kinnitatakse pingutusvahenditega. Uuematel metsaveohaagistel on mitmeid tehnilisi täiendusi. Osal mudelitel on jõuvõtuvõllilt veetavad sillad ehk rattavedu, mis parandab läbitavust pehmel pinnasel, ning tiislilukk, millega saab tiisli kindlalt traktori haakeraua külge lukustada, nii et haagis ei vaja laadimisel eraldi toestamist.<ref name="palmse">{{Netiviide |Aeg=24. jaanuar 2018 |Pealkiri=Metsaveohaagis teeb spetsiaalsele väljaveotraktorile silmad ette |URL=https://pollumeheteataja.ee/uudis/2018/01/24/haagis-valjaveotraktorile-silmad-ette/ |Kasutatud=5. juuni 2026 |Väljaanne=Põllumehe Teataja}}</ref> Levinud on ka raadio teel kaugjuhitav vints ja teleskoopkraana, mis ulatub kuni umbes nelja meetri kaugusele.<ref name="atvtehnika" /> == Kasutus == Metsaveohaagist kasutatakse peamiselt väiksemahulises ja erametsanduses, kus suure [[Forvarder|forvarderi]] kasutamine oleks liiga kulukas või kohmakas. Haagis sobib näiteks küttepuude kokkuveoks, harvendusraie puidu väljaveoks ja muudeks talumetsa töödeks, kus on vaja paindlikku ja soodsamat töövahendit. Põllumajandustraktori või maastikusõiduki taha haagituna jõuab metsaveohaagis kohtadesse, kuhu suuremad väljaveomasinad ligi ei pääse.<ref name="mehka" /> Eestis valmistab metsaveohaagiseid muu hulgas Palmse Mehaanikakoda, kelle Palmsi-nimelisi haagiseid müüakse ka mujal Euroopas.<ref name="palmse" /> == Vaata ka == * [[Forvarder]] * [[Metsatraktor]] == Viited == <references><ref name="palmse" /> <ref name="atvtehnika" /> <ref name="mehka" /> <ref name="motokaubad" /></references> qa5frzydc3re942ebyjmcxlxz7v3zi8 0 710709 7168118 7167352 2026-06-06T03:52:45Z Hannesvalk 176021 /* 3. juuni */ 7168118 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. <ref>[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026</ref> === 5. aprill === Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026</ref> USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026</ref> === 6. aprill === Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026</ref> USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].<ref>[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026</ref> === 7. aprill === USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud. Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026</ref> USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.<ref>[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026</ref> Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026</ref> === 8. aprill === USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026</ref> Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine Liibanonis vähemalt 254 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026</ref> Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026</ref> Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta<ref>[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026</ref> ja maagaasi<ref>[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026</ref> hinnad järsult alla.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026</ref> === 9. aprill === Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.<ref>[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026</ref> Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026</ref> === 11. aprill === Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.<ref>[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026</ref> === 13. aprill === USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.<ref>[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026</ref> === 14. aprill === Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026</ref> Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026</ref> === 15. aprill === USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.<ref>[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026</ref> === 16. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026</ref> === 17. aprill === Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.<ref>[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026</ref> Nafta hind langes peale seda järsult.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026</ref> === 18. aprill === Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest<ref>[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026</ref> vastuseks USA blokaadile.<ref>[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026</ref> === 21. aprill === USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.<ref>[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026</ref> === 23. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026</ref> === 25. aprill === USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.<ref>[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026</ref> === 29. aprill === USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.<ref>[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026</ref> == Mai == === 4. mai === USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026</ref> Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.<ref>[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026</ref> === 5. mai === Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.<ref>[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026</ref> === 6. mai === USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026</ref> USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.<ref>[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026</ref> === 7. mai === USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026</ref> === 10. mai === Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026</ref> USA president ei olnud Iraani vastusega rahul<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026</ref> ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026</ref> === 15. mai === Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026</ref> === 18. mai === USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.<ref>[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026</ref> === 19. mai === USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.<ref>[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026</ref> === 23. mai === Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.<ref>[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026</ref> USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.<ref>[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026</ref> USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.<ref>[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026</ref> === 25. mai === USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.<ref>[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586295/usa-korraldas-keset-labiraakimisi-uue-runnaku-iraani-vastu USA korraldas keset läbirääkimisi uue rünnaku Iraani vastu] Delfi, 26. V 2026</ref> === 26. mai === Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.<ref>[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586892/maailma-pikim-riiklik-internetiblokaad-sai-labi-iraani-vorguuhendus-taastub-tasapisi Maailma pikim riiklik internetiblokaad sai läbi: Iraani võrguühendus taastub tasapisi] Delfi, 28. V 2026</ref> === 28. mai === USA ja Iraan ründasid teineteise sõjalisi objekte.<ref>[https://www.err.ee/1610039812/usa-relvajoud-andsid-iraanile-uusi-looke USA relvajõud andsid Iraanile uusi lööke] ERR, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586820/usa-sojavagi-rundas-taas-iraani USA sõjavägi ründas taas Iraani] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586980/iraan-teatas-et-rundas-usa-lennubaasi Iraan teatas, et ründas USA lennubaasi] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587546/bloomberg-iraani-raketilook-tabas-sel-nadalal-kuveidis-usa-baasi-mitu-inimest-sai-viga Bloomberg: Iraani raketilöök tabas sel nädalal Kuveidis USA baasi, mitu inimest sai viga] Delfi, 31. V 2026</ref> Samal ajal jätkuvad nende vahel läbirääkimised.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586812/iraani-meedia-usa-ga-kavandatav-lepe-taastab-liikluse-hormuzi-vainas-ja-lopetab-mereblokaadi Iraani meedia: USA-ga kavandatav lepe taastab liikluse Hormuzi väinas ja lõpetab mereblokaadi] Delfi, 28. V 2026</ref> USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele pikendada relvarahu 60 päeva võrra ja alustada kõnelusi Iraani tuumaprogrammi üle.<ref>[https://www.err.ee/1610040775/usa-ja-iraani-labiraakijad-joudsid-esialgsele-kokkuleppele-relvarahu-pikendamiseks USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele relvarahu pikendamiseks] ERR, 28. V 2026</ref> === 31. mai === USA ja Iraani vahel jätkusid läbirääkimised.<ref>[https://www.err.ee/1610042146/iraan-tuumaprogrammi-ule-labiraakimisi-ei-toimu Iraan: tuumaprogrammi üle läbirääkimisi ei toimu] ERR, 30. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042590/trump-iraan-on-noustunud-tuumarelvadest-loobuma Trump: Iraan on nõustunud tuumarelvadest loobuma] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587558/axios-trump-nouab-iraani-rahuleppe-mustandisse-muudatusi-peamiselt-tuumaprogrammi-teemal Axios: Trump nõuab Iraani rahuleppe mustandisse muudatusi, peamiselt tuumaprogrammi teemal] Delfi, 31. V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Iisrael jätkab Liibanonis sõjategevust [[Ḩizb Allāh|Hezbollah'ga]].<ref>[https://www.err.ee/1610042785/iisrael-vallutas-liibanonis-ajaloolise-kindluse Iisrael vallutas Liibanonis ajaloolise kindluse] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043664/iisraeli-tegevus-liibanonis-ahvardab-nurjata-usa-ja-iraani-labiraakimised Iisraeli tegevus Liibanonis ähvardab nurjata USA ja Iraani läbirääkimised] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587866/iisrael-andis-vastuloogina-hezbollah-raketirahele-kasu-runnata-beiruti-eeslinnu Iisrael andis vastulöögina Hezbollah’ raketirahele käsu rünnata Beiruti eeslinnu, inimesed evakueeruvad] Delfi, 1. VI 2026</ref> Õhulööke vahetasid ka USA ja Iraan.<ref>[https://www.err.ee/1610043748/usa-ja-iraani-vahel-kasvavad-taas-pinged-ja-nafta-hind-vottis-suuna-ules USA ja Iraani vahel kasvavad taas pinged ja nafta hind võttis suuna üles] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043508/usa-ja-iraan-vahetasid-ohulooke-ning-jatkavad-ka-konelusi USA ja Iraan vahetasid õhulööke ning jätkavad ka kõnelusi] ERR, 1. VI 2026</ref> Iraan ähvardas Iisraeli rünnakute tõttu katkestada läbirääkimised USA'ga. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587849/iraan-teatas-et-peatab-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile-labiraakimised-usa-ga Iraan teatas, et peatab Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile läbirääkimised USA-ga] Delfi, 1. VI 2026</ref> USA veenis Iisraeli mitte tungima Beirutisse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587885/trump-beirutisse-sodureid-ei-saadeta-iraaniga-jatkuvad-labiraakimised Trump: Beirutisse sõdureid ei saadeta, Iraaniga jätkuvad läbirääkimised] Delfi, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042998/usa-esitas-plaani-iisraeli-liibanoni-pingete-leevendamiseks USA esitas plaani Iisraeli-Liibanoni pingete leevendamiseks] ERR, 1. VI 2026</ref> Kõige olulisem kokku leppimata teema USA ja Iraani vahel on Iraani rikastatud uraani saatus.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120587761/iraani-soda-lopetav-trump-voib-olla-venemaa-ja-hiina-sobra-kasahstani-kaes |title=Iraani sõda lõpetav trump võib olla Venemaa ja Hiina sõbra Kasahstani käes |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-06-02 |access-date=2026-06-02 |ref=none |website=arileht.delfi.ee}}</ref> === 3. juuni === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus vaenutegevuse peatamiseks. Selle kohaselt peab Hezbollah' viima kõik oma võitlejad välja Lõuna-Litani sektorist.<ref>[https://www.err.ee/1610045866/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahus Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus] ERR, 4. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588464/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahu-rakendamises-kui-hezbollah-lopetab-runnakud Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahu rakendamises, kui Hezbollah lõpetab rünnakud] Delfi, 4. VI 2026</ref> Hezbollah' keeldus vaherahuga ühinemast.<ref>[https://www.err.ee/1610047024/iraani-toetatud-hezbollah-lukkas-relvarahu-tagasi Iraani toetatud Hezbollah lükkas relvarahu tagasi] ERR, 4. VI 2026</ref> === 5. juuni === USA ja Iraan vahetasid õhulööke.<ref>[https://www.err.ee/1610048506/usa-rundas-iraani-radariseadmeid USA ründas Iraani radariseadmeid] ERR, 6. VI 2026</ref> == Viited == {{Viited}} jqoavxc5yzh3wy6usc6cxyttrbnvft2 0 711812 7167872 7119138 2026-06-05T12:31:59Z ~2026-33345-37 231056 7167872 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Kelli Lehto | sündinud = 15. november 1984 | sünnikoht = Tallinn | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]] | tegevusala = neuropsühhiaatriline [[genoomika]], [[psühholoogia]] | haridus = PhD (psühholoogia) | ORCID = 0000-0003-2735-7643 | lapsed = 2 }} '''Kelli Lehto''' (varem Kelli Hiio; sündinud 15. novembril 1984) on eesti teadlane. Ta töötab neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessorina [[Tartu Ülikooli genoomika instituut|Tartu Ülikooli genoomika instituudis]].<ref name="TU profiil">{{cite web|url=https://ut.ee/en/employee/kelli-lehto|title=Kelli Lehto|website=Tartu Ülikool|access-date=21. märts 2026}}</ref> Tema juhitav uurimisrühm keskendub vaimse tervise häirete geneetika, geeni-keskkonna koosmõju ning füüsilise tervise seoste uurimisele.<ref name="uurimisrühm">{{cite web|url=https://genomics.ut.ee/en/research-group-neuropsychiatric-genomics|title=Research group of neuropsychiatric genomics|website=Tartu Ülikool|access-date=21. märts 2026}}</ref> == Haridus == * 2016 - 2019 Karolinska Instituut, Rootsi, järeldoktorantuur * 2015 Tartu Ülikool, psühholoogia doktorikraad<ref name="ETIS">{{cite web|url=https://www.etis.ee/CV/Kelli_Lehto/eng|title=Kelli Lehto CV|website=ETIS|access-date=21. märts 2026}}</ref> * 2008 Tartu Ülikool, psühholoogia magistrikraad<ref name="ETIS" /> * 2006 Tartu Ülikool, psühholoogia bakalaureusekraad<ref name="ETIS" /> * 2003 Tallinna 32. Keskkool == Teadustöö == Lehto juhib Tartu Ülikooli genoomika instituudis neuropsühhiaatrilise genoomika uurimisrühma, mis uurib:<ref name="uurimisrühm" /> * geneetiliste ja keskkonnategurite rolli neuropsühhiaatriliste häirete ning nendega seotud tunnuste kujunemises ja trajektoorides; * psühhiaatriliste ja somaatiliste haiguste koosesinemise mehhanisme (sh [[südame-veresoonkonna haigused|kardiovaskulaarsed haigused]], [[II tüüpi diabeet]], [[astma]]). Uurimisrühm kasutab genoomikat, [[metaboloomika|metaboloomikat]], elektroonilisi terviseandmeid ja küsimustikke. Lehto juhtimisel viidi läbi [[Eesti Geenivaramu]] "Heaolu ja vaimse tervise uuring", milles osales üle 86 000 inimese ehk umbes 10% Eesti täiskasvanud elanikkonnast.<ref name="EstBB MHoS 2024" /> Lehto uurimisrühm osaleb rahvusvahelistes konsortsiumites, sealhulgas [[Psychiatric Genomics Consortium]]is ja CoMorMentis.<ref name="uurimisrühm" /> === ATH uurimisprojekt === Lehto sai [[Euroopa Teadusnõukogu]] (ERC) algusrahastuse 1,5 miljonit eurot viieaastaseks projektiks, mille eesmärk on uurida [[Aktiivsus- ja tähelepanuhäire]] põhjuseid täiskasvanutel.<ref name="ERR ERC 2025">{{cite web|url=https://novaator.err.ee/1609789743/tippgrant-aitab-uurida-taiskasvanute-aktiivsus-ja-tahelepanuhaire-tagamaid|title=Tippgrant aitab uurida täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire tagamaid|website=ERR|access-date=21. märts 2026}}</ref> Projekt ühendab geneetika, psühholoogia ja [[andmeteadus]]e. Uurimuse käigus analüüsitakse geneetilisi andmeid koos keskkonna- ja elustiiliteabega Eesti, Norra, Hollandi, Rootsi ja Ühendkuningriigi biopankadest.<ref name="ERR ERC 2025" /> Projekti üks eesmärke on töötada välja uudne [[masinõpe|masinõppel]] põhinev töövahend täiskasvanute ATH täpsemaks tuvastamiseks ja eristada seda muudest vaimse tervise häiretest, nagu [[depressioon]] või [[ärevushäire|ärevus]].<ref name="ERR ERC 2025" /> == Valitud publikatsioonid == * Ojalo T, Haan E, Kõiv K jt (2024). Cohort Profile Update: Mental Health Online Survey in the Estonian Biobank (EstBB MHoS). ''International Journal of Epidemiology'', 53(2), dyae017.<ref name="EstBB MHoS 2024">{{cite journal|vauthors=Ojalo T, Haan E, Kõiv K, etal|title=Cohort Profile Update: Mental Health Online Survey in the Estonian Biobank (EstBB MHoS)|journal=International Journal of Epidemiology|year=2024|volume=53|issue=2|pages=dyae017|doi=10.1093/ije/dyae017}}</ref> * Haan E, Krebs K, Võsa U, Brikell I, Larsson H, Lehto K jt (2024). Associations between attention-deficit hyperactivity disorder genetic liability and ICD-10 medical conditions in adults. ''Psychological Medicine''.<ref name="PheWAS 2024">{{cite journal|vauthors=Haan E, Krebs K, Võsa U, Brikell I, Larsson H, Lehto K, etal|title=Associations between attention-deficit hyperactivity disorder genetic liability and ICD-10 medical conditions in adults: utilizing electronic health records in a Phenome-Wide Association Study|journal=Psychological Medicine|year=2024|doi=10.1017/S0033291724000752|pmid=38563284}}</ref> * Garcia-Argibay M, du Rietz E, Lu Y, Haan E, Lehto K jt (2022). The role of ADHD genetic risk in mid-to-late life somatic health conditions. ''Translational Psychiatry'', 12, 152.<ref name="ADHD somatic 2022">{{cite journal|vauthors=Garcia-Argibay M, du Rietz E, Lu Y, Haan E, Lehto K, etal|title=The role of ADHD genetic risk in mid-to-late life somatic health conditions|journal=Translational Psychiatry|year=2022|volume=12|pages=152|doi=10.1038/s41398-022-01919-9}}</ref> * Lehto K, Hägg S, Lu D, Karlsson R, Pedersen NL, Mosing MA (2020). Childhood Adoption and Mental Health in Adulthood: The Role of Gene-Environment Correlations and Interactions in the UK Biobank. ''Biological Psychiatry'', 87(8), 708–716.<ref name="Adoption 2020">{{cite journal|vauthors=Lehto K, Hägg S, Lu D, Karlsson R, Pedersen NL, Mosing MA|title=Childhood Adoption and Mental Health in Adulthood: The Role of Gene-Environment Correlations and Interactions in the UK Biobank|journal=Biological Psychiatry|year=2020|volume=87|issue=8|pages=708–716|doi=10.1016/j.biopsych.2019.10.016|pmid=31862157}}</ref> == Tunnustus == * [[Euroopa Teadusnõukogu]] (ERC) algusrahastus (Starting Grant) – 1,5 miljonit eurot (ADHD uurimisprojekt)<ref name="ERR ERC 2025" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://ut.ee/en/employee/kelli-lehto Kelli Lehto Tartu Ülikooli kodulehel] * [https://genomics.ut.ee/en/research-group-neuropsychiatric-genomics Neuropsühhiaatrilise genoomika uurimisrühm] * [https://www.etis.ee/CV/Kelli_Lehto CV ETISes] * [https://orcid.org/0000-0003-2735-7643 ORCID profiil] {{JÄRJESTA:Lehto, Kelli}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 3rk5ewu4z4m2kdc2wgd1hh3u22kkrta 0 711874 7168031 7166995 2026-06-05T19:00:45Z .Toon 67500 7168031 wikitext text/x-wiki '''Martensiit''' on metalli struktuur''',''' mis tekib terase kiirel jahutamisel ehk [[Austeniit|austeniidi]] [[Karastamine|karastamisel]]. Martensiidi faas koosneb süsinikuga üleküllastunud [[Ferriit|ferriidist]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kulu |eesnimi=Priit |pealkiri=MATERJALITEHNIKA I Tehnomaterjalid |perekonnanimi2=Kübarsepp |eesnimi2=Jakob |perekonnanimi3=Laansoo |eesnimi3=Andres |perekonnanimi4=Veinthal |eesnimi4=Renno |kirjastus=TTÜ kirjastus |isbn=978-9949-23-741-8 |lehekülg=101 |keel=Eesti}}</ref><ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Mehaanikainseneri käsiraamat |kirjastus=Verlag Europa-Lehrmittel |isbn=978-9949-83-678-9 |trükk=teine |autorid=Roland Gomeringer, Max Heinzler, Roland Kilgus, Volker Menges, Stefan Oesterle, Thomas Rapp, Claudius Scholer, Andreas Stenzel, Andreas Stephan, Falko Wieneke}}</ref> [[Fail:Martensite.jpg|pisi|310x310px|Martensiit mikroskoobis]] Martensiidi struktuur tekitab materjalis sisepingeid, mille tulemusel muutub materjal kulumiskindlamaks ja kõvadus suureneb 500-700 HB-ni ([[Brinelli kõvadus|Brinelli]] skaalal). Martensiit on nimetatud Saksa [[Metallurgia|metallurgi]] [[Adolf Martensi]] järgi. = Saamine = Martensiit tekib, kui terast kiiresti [[Karastamine|karastatakse]] ehk kuumutatakse ja seejärel jahutatakse kiiresti, et austeniit ei jõuaks muutuda pehmemaks struktuuriks, näiteks [[Ferriitmaterjal|ferriidiks]]. Protsessi tulemusena tekib martensiit margitähisega M (martensite). [[Jääkausteniit|Jääkausteniidiks]] nimetatakse seda osa, mis ei muutunud martensiidiks austeniidi karastamise ajal.<ref name=":0" /> = Martensiidi omadused = Martensiidi kristallvõre aatomid ei paikne kristallvõres enam korrapäraselt, mistõttu aatomkihtide liikumine üksteise suhtes on takistatud. Martensiidi kristallvõre muudab materjali kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samas on martensiit üsna rabe, eriti siis, kui seda ei ole [[Noolutamine|noolutatud]]. Liiga suur martensiidi sisaldus muudab terase rabedaks, samas kui liiga väike sisaldus muudab selle liiga plastiliseks. Ebapiisav plastilisus tähendab, et teras võib kergemini praguneda. [[Süsinik|Süsiniku]] sisalduse suurenemisel muutub martensiit kõvemaks ning rabedamaks. Lisaks tekitavad süsiniku aatomid kristallistruktuuris sisepingeid. = Kasutusvaldkonnad = Martensiitne teras on laialdaselt kasutatav materjal tänu oma [[Kõvadus|kõvaduse]]<nowiki/>le ja kulumiskindlusele. Lisades martensiitse struktuuriga terasele kroomi ja niklit, saame martensiitse [[Roostevaba teras|roostevaba]] terase, mis tavaliselt sisaldab 12-17% kroomi ja 0-5% niklit. Nikli lisamine alandab materjali hinda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ISSF Website |url=https://www.worldstainless.org/about-stainless/what-is-stainless-steel/categories-grades-and-product-forms/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200229104329/https://www.worldstainless.org/about-stainless/what-is-stainless-steel/categories-grades-and-product-forms/ |arhiivimisaeg=2020-02-29 |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=www.worldstainless.org}}</ref> Martensiitse struktuuriga teraste omadused muudavad nad sobivaks erinevatesse tööstusharudesse ja rakendustesse, näiteks söögiriistad ja köögitarbed, [[Meditsiin|meditsiiniinstrumendid]], [[lennundus]]- ja [[autotööstus]], tööstuslikud rakendused. = Viited = [[Kategooria:Metallid]] ofet6fs0pgmo0559y61259nd3pkvwim 0 712174 7168218 7165755 2026-06-06T08:47:31Z Raamaturott 56450 7168218 wikitext text/x-wiki '''Mai 2026''', kroonika. [[2026]]. aasta mai algas [[reede]]l ja lõppes 31 ööpäeva hiljem [[pühapäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|mai}} ==[[1. mai]]== *[[Venemaa]] [[Tuapse]] mereterminali ründasid taas Ukraina droonid, mille tagajärjel puhkes tulekahju. *[[Ameerika Ühendriikide president]] [[Donald Trump]] teatas, et USA tõstab järgmisel nädalal tollimaksu Euroopa Liidust pärit autodele ja veokitele 25%-ni. ==[[2. mai]]== *Pankrotistunud USA odavlennufirma [[Spirit Airlines]] teatas tegevuse lõpetamisest. ==[[4. mai]]== *[[Armeenia]]s [[Jerevan]]is algas [[Euroopa Poliitiline Ühendus|Euroopa Poliitilise Ühenduse]] tippkohtumine, millel osales ka Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]]. *[[Saksamaa]]l [[Leipzig]]is tappis jalakäijate hulka sõitnud autojuht kaks inimest. *[[Riigikogu]] võttis vastu seaduse, millega lihtsustatakse välistööjõu Eestisse toomist. ==[[7. mai]]== *[[Wales]]is toimusid [[2026. aasta Walesi parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis iseseisvusmeelne erakond [[Plaid Cymru]], mis sai 43 kohta 96-kohalises [[Senedd|parlamendis]]. Teiseks tuli [[Reform UK]], mis sai 34 kohta. *[[Šotimaa]]l toimunud [[2026. aasta Šotimaa parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitis [[Šoti Rahvuspartei]], mis sai 58 kohta [[Šotimaa parlament|parlamendis]]. Teiseks tuli [[Reform UK]], mis sai 17 kohta nagu ka kolmandaks tulnud Šoti Tööpartei. ==[[14. mai]]== *[[Boliivia]] algasid meeleavaldused [[Rodrigo Paz]]i valitsuse vastu. [[La Paz]]is puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel. *[[Iraak|Iraagi]] peaministrina astus ametisse [[Ali al-Zaidi]]. ==[[15. mai]]== *[[Šveits]]is algasid 31. maini kestvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|jäähoki maailmameistrivõistlused]]. ==[[16. mai]]== [[File:ESC 2026 final 2026-05-17 3219 BG Dara (cropped).jpg|pisi|180px|[[Dara]]]] *[[Viin]]is toimunud [[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e finaali võitis [[Bulgaaria]] esindaja [[Dara]] lauluga "[[Bangaranga]]". *[[Maailma Terviseorganisatsioon]] (WHO) kuulutas [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikuks Vabariigis]] ja [[Uganda]]s aset leidva ebolaepideemia [[Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord|rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks]]. ==[[17. mai]]== *[[Roheneemesaared|Roheneemesaartel]] toimunud [[2026. aasta Roheneemesaarte parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitis [[Cabo Verde Sõltumatuse Aafrika Partei]]. ==[[22. mai]]== *[[Hiina]]s [[Shanxi]] provintsis [[Qinyuani maakond|Qinyuani maakonnas]] asuvas kivisöekaevanduses toimunud gaasiplahvatuses hukkus vähemalt 90 kaevurit. ==[[23. mai]]== *[[Eesti]]s toimus avatud tarude päev. ==[[24. mai]]== *[[Benin]]i presidendina astus ametisse [[Romuald Wadagni]]. *[[Küpros]]el toimusid [[2026. aasta Küprose parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel oli edukaim [[Anníta Dimitríou]] juhitud kristlik-demokraatlik erakond [[Dimokratikós Sinagermós]], mis kogus 27,2% häältest. *[[Pakistan]]is [[Quetta]]s rongile korraldatud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 47 inimest. ==[[26. mai]]== *Paavst [[Leo XIV]] andis välja entsüklika "[[Magnifica Humanitas]]", mis on pühendatud inimväärikuse kaitsele tehisintellekti ajastul.<ref>[https://www.katoliku.ee/index.php/et/uudised/vaelismaa/1509-paavst-leo-xiv-entsueklika-magnifica-humanitas-toe-teenistuses "Paavst Leo XIV entsüklika Magnifica Humanitas tõe teenistuses"]. katoliku.ee/. 25.5.2026. Vaadatud 30.5.2026</ref> ==[[28. mai]]== *[[Läti Seim]] kinnitas ametisse uue valitsuse, mida asus juhtima [[Andris Kulbergs]]. ==[[29. mai]]== * [[Venemaa]] droon tabas [[Rumeenia]] [[Galați]] linnas kortermaja. Vigastada sai neli inimest. ==[[31. mai]]== *[[Colombia]]s toimusid [[2026. aasta Colombia presidendivalimised|presidendivalimised]]. == Viited == {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 5]] ldkf6cbg1794nrzdfq9hdvazsb3zvp2 0 712495 7167867 7161671 2026-06-05T12:12:38Z Evlper 104506 /* Vaata ka */ 7167867 wikitext text/x-wiki '''Uruki periood''' on ajalooline ajajärk [[Mesopotaamia]] [[Ajalugu|ajaloos]], mis kestis umbes 4000–3100 eKr.<ref>{{cite book |last=Pollock |first=Susan |title=Ancient Mesopotamia: The Eden That Never Was |url=https://archive.org/details/ancientmesopotam0000poll |year=1999 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-64644-4}}</ref> Periood on saanud nime [[Uruk|Uruki]] linna järgi, mis oli Sumeri kultuuri üks keskusi. See periood tähistab üleminekut varajasest neoliitikumist arenenud linnriikide ja tsivilisatsiooni tekkimiseni Mesopotaamias. == Ajalooline taust == Uruki perioodil tekkisid Mesopotaamias esimesed suured linnad, sealhulgas Uruk, Eridu ja Ur.<ref>{{cite book |last=Postgate |first=J. N. |title=Early Mesopotamia: Society and Economy at the Dawn of History |year=1992 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-01306-8}}</ref> Inimeste asustustihedus suurenes, arendati põllumajandust, kanalisatsiooni ja hüdroloogiat ning tekkisid esimesed keskseid poliitilised ja religioossed institutsioonid. == Kultuur ja ühiskond == === Linnad ja arhitektuur === * Uruki perioodil hakati ehitama suuri tellistest linnasid ja templeid, näiteks [[Eanna tempel]], mis oli pühendatud jumalannale [[Inanna]].<ref>{{cite book |last=George |first=Andrew |title=House Most High: The Temples of Ancient Mesopotamia |year=1993 |publisher=Undena Publications |isbn=978-0-89003-214-7}}</ref> * Tekkinud on esimesed avalikud hooned, linnaümbruse kaitseväljakud ning kommunaalsed ladustamissüsteemid. === Kirjandus ja kirjutamine === * Uruki perioodis leiutati '''sumeri kiilkirjas kirjutamine''', esmalt arvepidamise ja kaubanduse vajaduseks.<ref>{{cite journal |last=Falkenstein |first=Albert |title=The Origin of Cuneiform Writing |journal=Journal of Near Eastern Studies |year=1936 |volume=5 |pages=55–79}}</ref> * Algul kasutati numbrilisi ja kaubanduslikke sümboleid, mis hiljem arenesid täistekstideks ning müütide ja seaduste kirja panemiseks. === Kunst ja sümboolika === * Kujutavad kunstid ja sümbolid, näiteks lõvid ja kaheksaharulised tähed, hakkasid ilmuma templite ja kultuseobjektide kaunistustel.<ref>{{cite book |last=Black |first=Jeremy |last2=Green |first2=Anthony |title=Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia |year=1992 |publisher=British Museum Press |isbn=978-0-7141-1233-0}}</ref> == Religioon == * Uruki perioodil hakkasid kujunema esimesed püsivad templikultused, sealhulgas [[Inanna]] ja [[Anu]] kultus.<ref>{{cite book |last=Wolkstein |first=Diane |last2=Kramer |first2=Samuel Noah |title=Inanna: Queen of Heaven and Earth |year=1983 |publisher=Harper & Row |isbn=978-0-06-090767-7}}</ref> * Jumalate kultus oli tihedalt seotud poliitilise võimuga, kus templid mängisid ka majandusliku keskuse rolli. == Majandus ja kaubandus == * Arenes intensiivne põllumajandus [[Tigris|Tigrise]] ja [[Eufrat|Eufrati]] jõe orus. * Kaupade, näiteks vilja, villa ja metallide vahetamine toimus piirkondade vahel. * Tekkinud on arveldamise ja laoarvestuse süsteemid, mis kasutasid savitahvleid ja kiilkirja.<ref>{{cite book |last=Postgate |first=J. N. |title=Early Mesopotamia: Society and Economy at the Dawn of History |year=1992 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-01306-8}}</ref> == Pärand == Uruki periood tähistab esimeste suurte linnade, kirjasüsteemi ja tsivilisatsiooni algust Mesopotaamias. See periood lõpeb umbes 3100 eKr, vahetudes [[Varase dünastilise perioodi]] ehk Sumeri varase kuningriikide ajastuga.<ref>{{cite book |last=Jacobsen |first=Thorkild |title=The Treasures of Darkness: A History of Mesopotamian Religion |url=https://archive.org/details/treasuresofdarkn0000jaco |year=1976 |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-02377-2}}</ref> == Vaata ka == * [[Mesopotaamia ajalugu]] * [[Sumer]] * [[Uruk]] * [[Kiilkirjas kirjutamine]] == Viited == {{viited}} enldf9d6zkhrt901p3yt00m4w977v3y 0 712570 7168178 7125207 2026-06-06T07:43:11Z Andreas003 7485 7168178 wikitext text/x-wiki {{Partei | nimi = Rahvapartei | nimi_keeles = Partido Popular | ideoloogia = [[konservatism]] | värvus = blue | juhi nimetus = Erakonna president | juht = [[Alberto Núñez Feijóo]] | peasekretär = [[Miguel Tellado]] | kodulehekülg = [https://pp.es/ pp.es] | europarlament = [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]] | kohti1_kus = [[Saadikute Kongress|kongressis]] | kohti1 = 137/350 | kohti2_kus = [[Hispaania Senat|senatis]] | kohti2 = 144/266 | eelkäija = [[Rahvaliit (Hispaania)|Rahvaliit]]<br>[[Liberaalne Partei (Hispaania)|Liberaalne Partei]] | asutamine = 1989 | logo = Marca PP 2022.png | noorteorganisatsioon = [[Rahvapartei Uued Generatsioonid]] | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Rahvapartei]] }} '''Rahvapartei''' ([[hispaania keel]]es ''Partido Popular'', lühend PP) on [[Hispaania]] [[erakond]]. Partei on üks Hispaania suuremaid ja esindab Hispaanias [[Konservatism|konservatiivseid]] väärtuseid. == Ideoloogia ja vaated == Rahvapartei programm on üleüldiselt [[parempoolne]] ja konservatiivne. Kuigi erakonna koosseisus on mitmed ideoloogilised grupid [[Kristlik demokraatia|kristlikest demokraatidest]] ja [[Neoliberalism|neoliberaalidest]] kuni [[Neokonservatism|neokonservatiivideni]], on partei suutnud säilitada sisemise ühtsuse. Erakonna endine peasekretär [[Javier Arenas]] võrdles erakonna poliitilisi sihte [[Gerhard Schröder|Schröderi]], [[Tony Blair|Blairi]] ja [[Bill Clinton|Clintoni]] omadega. 1990. aastatel käsitles partei end kohati ka [[Paremtsentrism|paremtsentristliku]] erakonnana, kuid [[Tsentrism|tsentristlikke]] väärtusi rõhutati peamiselt tollal selleks, et saada lagunenud [[Demokraatlik Tsentrumiliit|Demokraatliku Tsentrumiliidu]] valijate hääli. Valitsuses olles on PP enesele tavaliselt viidanud parempoolse erakonnana.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Balfour |eesnimi=Sebastian |pealkiri=The Politics of Contemporary Spain |kirjastus=[[Routledge]] |aasta=2005 |keel=en |artikkel=The reinvention of Spanish conservatism: The Popular Party since 1989|autor-link=Sebastian Balfour}}</ref> [[Fail:Sede del Partido Popular (cropped).jpg|vasakul|pisi|[[Hispaania Rahvapartei peakorter|Rahvapartei peakorter]], asukohaga [[Madrid]]is]] Erakond on olnud ettevaatlik [[Franco režiim|Franco aja]] käsitlemisel. Erakonna juhtinud [[José María Aznar]] väitis, et Hispaania ühiskond ei ole veel valmis teemat käsitlema. Avalikult on erakond perioodi hukka mõistnud ja eeskuju otsinud varasemast Hispaania ajaloost. Samas on erakond toetanud varjatult francoaegseid väärtusi, näiteks toetades riiklikult [[Francisco Franco fond|Francisco Franco fondi]]. Seosed erakonnaga on sageli isiklikud, sest paljud Rahvapartei juhtivad liikmed on Franco lähikondlaste järelkäijad, kelle väärtused on stereotüüpselt majandusliku liberalismi, sügava religioossuse ja [[Ultrakonservatism|ultrakonservatiivse]] moraali segu. Kohati on erakonnas rolli mänginud Franco ajast pärinev [[Opus Dei]] liikumine, mille väärtuste järgi on erakonnas poliitikat aetud.<ref name=":3" /> == Struktuur == [[Fail:Estructura Orgánica del PP.png|pisi|Rahvapartei struktuur (hispaania keeles)]] Erakonna liikmed on osa kohalikest parteikomiteedest (''junta''), kes valivad esindajaid [[Vald (Hispaania)|valdade]], [[Provints (Hispaania)|provintside]] ja [[Autonoomne piirkond (Hispaania)|piirkondade]] parteinstitutsioonidesse. Erakonna kõrgeim võimuorgan on rahvuskongress (''Congreso Nacional''), mis koguneb iga kolme aasta tagant. Rahvuskongresside vahepeal on erakonna peamine juhtorgan riiklik täitevkomitee (''Comité Ejecutivo Nacional''), kuigi ka erakonna presidendil on märkimisväärne võim.<ref name=":0" /> Tsentraliseeritud võimu tõttu on erakonda uurijad (näiteks briti ajaloolane [[Sebastian Balfour]]) pidanud erakonna sisemist demokraatiat piiratuks.<ref name=":3" /> Erakonna liikmete arv oli esialgu väike, 1970. aastate lõpus oli parteis umbes 50&nbsp;000 liiget. Pärast erakonna reforme 1990. aastatel hakkas liikmete arv kasvama, aastal 2000 oli Rahvaparteil üle 600&nbsp;000 liikme, millega partei liikmete arv oli suurim kõigist Hispaania erakondadest.<ref name=":0" /> Erakonna noorteorganisatsioon on [[Rahvaerakonna Uued Generatsioonid]] (''Nuevas Generaciones'', lühend NNGG).<ref>{{Netiviide |kuupäev=aprill 2021 |pealkiri=ESTATUTOS NUEVAS GENERACIONES: XV CONGRESO NACIONAL |url=http://www.nngg.org/wp-content/uploads/2022/04/Estatutos-NNGG-XV-Congreso.pdf |väljaanne=[[Rahvaerakonna Uued Generatsioonid]]}}</ref> Erakonda on tavaliselt toetanud Hispaania konservatiivsed äri- ja finantseliit, kirikujuhid ja meediakontsernide juhid. Partei on 1990. aastate muudatustest alates kaasanud sihitult ka uusi huvigruppe sihiga tõsta oma populaarsust, neist olulisemad huvigrupid olid kesk- ja töölisklass ning naised. Naiste osakaal erakonnas suurenes: partei täitevkomitees 12 protsendilt (1979. aastal) 22 protsendile (1999. aastal) ja parlamendis 6 protsendilt 25 protsendile.<ref name=":3" /> == Ajalugu == === Eellugu === {{Vaata|Rahvaliit (Hispaania)}} Rahvapartei eelkäija [[Rahvaliit (Hispaania)|Rahvaliit]] sai oma alguse [[Hispaania üleminekuperiood]]il demokraatiasse 1970. aastatel. Pärast Hispaania diktaatori [[Francisco Franco]] surma 1975. aastal asutas tema lähikondlane [[Manuel Fraga|Manuel Fraga Iribarne]] koos teiste juhtivate Franco režiimi liikmetega 1976. aastal poliitilise liidu, millest 1977. aasta märtsis sai erakond. Esimeseks peasekretäriks sai Fraga.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Share |eesnimi=Donald |pealkiri=Popular Party |url=https://www.britannica.com/topic/Popular-Party-Spain |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Historia: |url=https://www.pp.es/historia/ |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=Hispaania Rahvapartei}}</ref><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Eaude |eesnimi=Michael |kuupäev=2012-01-17 |pealkiri=Manuel Fraga obituary |väljaanne=[[The Guardian]] |url=https://www.theguardian.com/world/2012/jan/17/manuel-fraga}}</ref> [[Fail:Juan Ant Montesinos i Manuel Fraga - AP.JPG|pisi|[[Manuel Fraga]] ja erakonna asepresident [[Juan Antonio Montesinos]] (1982)]] Sama aasta juunis toimunud [[1977. aasta Hispaania parlamendivalimised|esimestel Hispaania demokraatlikel valimistel]] sai Rahvaliit vaid 8,2% häältest. Partei kehva tulemuse põhjuseks oli suuresti seos Francoga. Kuigi kehv valimistulemus nõrgestas liikmete usku erakonna tulevikku, andis parlamenti pääsemine erakonnale võimaluse osaleda Hispaania uue [[Hispaania põhiseadus|põhiseaduse]] loomisel. Erakond toetas üleminekut [[demokraatia]]le, kuid oli tugevalt vastu [[surmanuhtlus]]e keelustamisele ja piirkondliku [[Detsentraliseerimine|detsentraliseerimise]] sätetele.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> 1979. aasta üldkogul otsustati, et erakond soovib luua tsentristlikumat kuvandit, rõhutades [[Traditsiooniline konservatism|traditsioonilisi väärtuseid]], [[Majanduslik liberalism|majanduslikku liberalismi]] ja toetust demokraatiale. Erakonna maine tõusis, kui see seisis 1981. aastal vastu [[1981. aasta Hispaania riigipöördekatse|sõjaväelaste riigipöördekatsele]]. Erakonna populaarsust tõstis veel Hispaania peamise tsentristliku erakonna, [[Adolfo Suárez]]i loodud [[Demokraatlik Tsentrumiliit|Demokraatliku Tsentrumiliidu]], kokkuvarisemine pärast 1982. aasta valimisi. 1980. aastatel saavutas erakond piirkondlikel ja kohalikel valimistel häid tulemusi ja kujunes korteses (Hispaania parlamendis) demokraatia taastamise järel valitseva [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|Hispaania Sotsialistliku Töölispartei]] (PSOE) peamiseks opositsiooniks, kuigi PSOE oli valimistel oluliselt mõjukam.<ref name=":0" /> Katsena õõnestada PSOE valitsust boikoteeris erakond 1986. aastal [[NATO]] liikmesuse referendumit. Võte muutis erakonna ebapopulaarsemaks ja pärast valimiskaotust [[Baski autonoomne piirkond|Baskimaal]] astus Fraga parteijuhi kohalt tagasi, tema asemel sai erakonna juhiks tema soosik [[Antonio Hernández Mancha]].<ref name=":3" /><ref name=":0" /><ref name=":2" /> === Erakonna tegevus === ==== Anzari presidentuur ==== [[Fail:Premio a Aznar en Alcobendas.jpg|pisi|[[José María Aznar|Aznar]] võtab vastu Rahvapartei auhinna (2008)]] Rahvapartei loeb oma loomisaastaks 1989. aastat, mil Rahvaliit liitus [[Liberaalne Partei (Hispaania)|Liberaalse Parteiga]] ja uus erakond võttis praeguse nime. Fraga valiti 1989. aastal taas erakonna esimeheks, kuid ta asus peagi [[Galicia president|Galicia presidendiks]] ja partei valis uueks esimeheks [[José María Aznar]]i.<ref name=":1" /> Fraga sai erakonna auesimeheks.<ref name=":2" /> Aznar struktureeris erakonna ümber, eemaldades sealt vana eliidi ja paremäärmuslikumad liikmed. Erakonna juht sai suured volitused, paljud kohalikud vanad juhid vahetati välja. Anzari ajal sai noorem generatsioon erakonnas võimule ja PP liikmeskond kasvas märkimisväärselt. Ta suutis endise maksuinspektorina luua endast asjaliku majandaja kuvandi ja seega esitleda end alternatiivina PSOE majanduspoliitikale.<ref name=":3" /><ref name=":0" /> 1990. aastateni polnud erakond saanud üle 25% häältest, kuid liitumise järel esitles erakond end tsentristliku parteina ja kujunes [[Laiahaardeerakond|laiahaardeerakonnaks]]. Üritades end Franco-meelsest minevikust lahti siduda, muutus Rahvapartei ainsaks tõsiseks konkurendiks Hispaania Sotsialistlikule Töölisparteile. Erakond kasvatas oma toetust [[1993. aasta Hispaania parlamendivalimised|1993. aasta valimistel]] ja võitis [[1996. aasta Hispaania parlamendivalimised|1996. aasta valimised]], moodustades vähemusvalitsuse. [[2000. aasta Hispaania parlamendivalimised|2000. aasta valimistel]] sai PP parlamendis esmakordselt absoluutse [[enamus]]e.<ref name=":3" /><ref name=":0" /> Aznari valitsuste ajal integreeris Hispaania end [[Euroopa Liidu majandus- ja rahaliit]]u, võttis vastu [[euro]] ja rajas [[Hispaania sotsiaalkindlustusfond|sotsiaalkindlustusfondi]].<ref name=":2" /> Terrorismist vabanemiseks algatas valitsus läbirääkimised [[Euskadi Ta Askatasuna|ETA-ga]], kuid läbirääkimiste ebaõnnestumise järel proovis valitsus organisatsiooni nõrgestada jõuorganite toel. [[José María Aznari esimene valitsus|Aznari esimene valitsus]] jätkas suuresti PSOE poliitikat, kuid absoluutse enamuse saavutamise järel oli Aznari [[José María Aznari teine valitsus|teine valitsus]] oluliselt konservatiivsem. Erakond kiirendas riigiettevõtete [[Erastamine|erastamist]], kuid kasutas seda kohati ka ära PP-meelsete isikute toetamiseks ja PP-d toetava meedia loomiseks ([[Telefónica]] erastamisega).<ref name=":0" /> Samuti täitis erakond ametnike ametikohti igal võimalusel lähikondlastega.<ref name=":3" /> ==== Rajoy presidentuur ==== Aznar pidas kinni oma lubadusest mitte kandideerida peaministriks kolmandaks ametiajaks, selle asemel kandideeris PP kandidaadina [[2004. aasta Hispaania parlamendivalimised|2004. aasta valimistel]] tema asepeaminister [[Mariano Rajoy]]. Aznari ühepoolne otsus osaleda [[Iraagi sõda|Iraagi sõjas]] ja nõrk reaktsioon [[2004. aasta terrorirünnakud Madridis|2004. aasta terrorirünnakutele Madridis]] õõnestasid erakonna toetust ja partei kaotas 2004. ja [[2008. aasta Hispaania parlamendivalimised|2008. aasta valimised]]. [[Euroopa võlakriis]]i tõttu kaotas PSOE taas toetust ja [[2011. aasta Hispaania parlamendivalimised|2011. aasta erakorralistel valimistel]] tegi PP oma võimsaima tulemuse, saades 186 kohta kongressis ning moodustades [[Mariano Rajoy esimene valitsus|valitsuse]].<ref name=":0" /> [[Fail:Bus de Partido Popular con pablo Casado blanco en Calle orense.jpg|pisi|Casado valimisbuss 2019. aastal]] [[2015. aasta Hispaania parlamendivalimised|2015. aasta valimistel]] kindlustas erakond kongressis 123 kohta ja võitis valimised, kuid parlamendienamust nad ei saanud ning valitsust moodustada ei suutnud. 2016. aasta valimiste järel suutis PP pärast kuid kestnud ummikseisu moodustada PSOE nõusolekul [[vähemusvalitsus]]e. [[Mariano Rajoy teine valitsus|Rajoy teine valitsus]] tagandati 2018. aastal [[Gürteli afäär|korruptsiooniskandaalis]], millega oli Rajoy esimene demokraatlikus Hispaanias tagandatud [[Hispaania peaminister|peaminister]].<ref name=":0" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Belkin |eesnimi=Märt |kuupäev=2018-06-01 |pealkiri=Hispaania valitsus kukkus |väljaanne=[[Äripäev]] |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2018/06/01/hispaania-valitsus-kukkus}}</ref> ==== Viimased aastad ==== Pärast Rajoy taandumist erakonna esimehe kohalt oli aastatel 2018–2022 erakonna president [[Pablo Casado]]. 2022. aasta aprillist on erakonna president [[Alberto Núñez Feijóo]]. Erakond on nendel aastatel olnud opositsioonis, hoolimata valimisvõidust [[2023. aasta Hispaania parlamendivalimised|2023. aasta valimistel]].<ref name=":2" /> === Valimistulemused === {| class="wikitable" !Aasta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elections in Spain: Results, Cabinets & Statistics |url=https://politpro.eu/en/spain/elections |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=PolitPro}}</ref> !Toetus, % !Kohti [[Saadikute Kongress|kongressis]] !Valimiste võitja !PP valitsus |- |[[1989. aasta Hispaania parlamendivalimised|1989]] |26,0 |107 |Ei | |- |[[1993. aasta Hispaania parlamendivalimised|1993]] |35,0 |141 |Ei | |- |[[1996. aasta Hispaania parlamendivalimised|1996]] |39,2 |156 |Jah |[[José María Aznari esimene valitsus|Anzari I]] |- |[[2000. aasta Hispaania parlamendivalimised|2000]] |45,2 |183 |Jah |[[José María Aznari teine valitsus|Anzari II]] |- |[[2004. aasta Hispaania parlamendivalimised|2004]] |38,3 |148 |Ei | |- |[[2008. aasta Hispaania parlamendivalimised|2008]] |40,1 |154 |Ei | |- |[[2011. aasta Hispaania parlamendivalimised|2011]] |41,9 |186 |Jah |[[Mariano Rajoy esimene valitsus|Rajoy I]] |- |[[2015. aasta Hispaania parlamendivalimised|2015]] |28,7 |123 |Jah | |- |[[2016. aasta Hispaania parlamendivalimised|2016]] |33,0 |137 |Jah |[[Mariano Rajoy teine valitsus|Rajoy II]] |- |[[2019. aasta Hispaania parlamendivalimised (aprill)|2019]] |16,7 |66 |Ei | |- |[[2019. aasta Hispaania parlamendivalimised (november)|2019]] |20,8 |89 |Ei | |- |[[2023. aasta Hispaania parlamendivalimised|2023]] |33,1 |137 |Jah | |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Hispaania parteid]] [[Kategooria:Konservatiivsed parteid]] de56wc6yivqfx4bimbn69xwgoz43zqj 0 712804 7167896 7167278 2026-06-05T13:41:04Z .Toon 67500 7167896 wikitext text/x-wiki '''PE-toru''' ehk [[Polüeteen|polüetüleenist]] toru on plasttoru, mida kasutatakse  [[veevarustus]]-, [[Kanalisatsioon|kanalisatsiooni]]-, [[Gaas|gaasi]]- ja [[Drenaaž|drenaažisüsteemides]] ning paigaldatakse enamasti maa alla.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=LESSO |kuupäev=2021-07-14 |pealkiri=What does PE Mean in Pipe? |url=https://en.lesso.com/blogs/pe-pipe-guide/ |vaadatud=2026-04-29 |väljaanne=LESSO Blog |keel=en-US}}</ref> Polüetüleenil (PE) on pikk kasutusiga (minimaalselt 50 aastat), hea külmakindlus ja vastupidavus mehaanilistele koormustele, kuid PE on tundlik [[UV-kiirgus|UV-kiirguse]] suhtes.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Joogivee torustik |url=https://www.pipelife.ee/Veebikataloog/joogivee-torustik.html |vaadatud=2026-04-29 |väljaanne=Estonia |keel=et-EE}}</ref> == Tootmine == PE-torude tootmine toimub [[Ekstrusioon|ekstrusiooni]] teel. PE graanulid sulatatakse ühtlaseks massiks ja surutakse läbi ekstrusioonivormi, mis määrab toru esialgsed mõõtmed.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=News - Exploring the Production of Polyethylene Pipes: An Outstanding Journey from Raw Materials to Formation |url=https://www.blessonextrusion.com/news/exploring-the-production-of-polyethylene-pipes-an-outstanding-journey-from-raw-materials-to-formation/ |vaadatud=2026-06-04 |väljaanne=/ |keel=en}}</ref> Sulatamisel kasutatakse ekstruuderit, kus materjali kuumutatakse ligikaudu 180–220 °C-ni. Vormitud toru liigub edasi jahutussüsteemi, tavaliselt veevanni, kus see jahtub ja tahkub, kuid säilitab kuju. Seejärel toru kalibreeritakse, et tagada nõutud kuju ja kvaliteet.<ref name=":1" /> == Tugevusklassid ja tehnilised näitajad == Torusid liigitatakse tugevuse alusel tähistega PE80 ja PE100, mille minimaalse nõutava tugevuse (MRS, ''Minimum Required Strength'') väärtused on vastavalt 8 M[[Paskal|Pa]] ja 10 MPa.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mis vahe on PE80 ja PE100 vahel - teadmised - Liaoning EO Technology Co., Ltd. |url=http://ee.eoplasticpipes.com/info/what-is-the-difference-between-pe80-and-pe-51429090.html |vaadatud=2026-06-04 |väljaanne=ee.eoplasticpipes.com |keel=et}}</ref> MRS näitab, kui suurt pikaajalist rõngasjäikust toru suudab taluda 50 aasta jooksul ilma purunemata. Torusid eristatakse ka [[Läbimõõt|läbimõõdu]] ja seina paksuse järgi, mis määrab toru kasutusvaldkonna ja rõhuklassi.<ref name=":0" /> == Ühendamine == Torusid ühendatakse [[Keevitamine|keevitamise]] teel, näiteks põkk- või muhvkeevitusega, mis tagab tugeva ja lekkekindla ühenduse. Vajaduse korral kasutatakse ka mehaanilisi liitmikke.<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Vee ja kanalisatsiooni polüetüleen (PE) survetorude paigaldus- ja käsitlusjuhend |url=https://hakaplast.ee/wp-content/uploads/2020/09/HAKA_Plast_Vee-ja-kanalisatsiooni-poluetuleen-survetorude-paigaldus-ja-kasitlusjuhend.pdf |vaadatud=4. juuni 2026 |väljaanne=HAKA Plast OÜ |lehekülg=22-24}}</ref> == Eelised == PE-toru on painduv ja kerge, mis lihtsustab transporti ja paigaldamist. Toru sisepind on sile, mis vähendab voolutakistust ja [[Sete|setete]] kogunemist torustikus. Õige paigalduse korral on PE-torud vastupidavad ning nõuavad vähest hooldust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vee ja kanalisatsiooni polüetüleen (PE) survetorude paigaldus- ja käsitlusjuhend |url=https://hakaplast.ee/wp-content/uploads/2020/09/HAKA_Plast_Vee-ja-kanalisatsiooni-poluetuleen-survetorude-paigaldus-ja-kasitlusjuhend.pdf |väljaanne=HAKA Plast OÜ}}</ref> == Viited == <references /> ld9v5jfxmfmetl8ghe6jf4jh5hhmbf9 7167911 7167896 2026-06-05T14:27:32Z Rasmus Saare 225711 Rasmus Saare teisaldas lehekülje [[Mustand:PE-toru]] pealkirja [[PE-toru]] alla 7167896 wikitext text/x-wiki '''PE-toru''' ehk [[Polüeteen|polüetüleenist]] toru on plasttoru, mida kasutatakse  [[veevarustus]]-, [[Kanalisatsioon|kanalisatsiooni]]-, [[Gaas|gaasi]]- ja [[Drenaaž|drenaažisüsteemides]] ning paigaldatakse enamasti maa alla.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=LESSO |kuupäev=2021-07-14 |pealkiri=What does PE Mean in Pipe? |url=https://en.lesso.com/blogs/pe-pipe-guide/ |vaadatud=2026-04-29 |väljaanne=LESSO Blog |keel=en-US}}</ref> Polüetüleenil (PE) on pikk kasutusiga (minimaalselt 50 aastat), hea külmakindlus ja vastupidavus mehaanilistele koormustele, kuid PE on tundlik [[UV-kiirgus|UV-kiirguse]] suhtes.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Joogivee torustik |url=https://www.pipelife.ee/Veebikataloog/joogivee-torustik.html |vaadatud=2026-04-29 |väljaanne=Estonia |keel=et-EE}}</ref> == Tootmine == PE-torude tootmine toimub [[Ekstrusioon|ekstrusiooni]] teel. PE graanulid sulatatakse ühtlaseks massiks ja surutakse läbi ekstrusioonivormi, mis määrab toru esialgsed mõõtmed.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=News - Exploring the Production of Polyethylene Pipes: An Outstanding Journey from Raw Materials to Formation |url=https://www.blessonextrusion.com/news/exploring-the-production-of-polyethylene-pipes-an-outstanding-journey-from-raw-materials-to-formation/ |vaadatud=2026-06-04 |väljaanne=/ |keel=en}}</ref> Sulatamisel kasutatakse ekstruuderit, kus materjali kuumutatakse ligikaudu 180–220 °C-ni. Vormitud toru liigub edasi jahutussüsteemi, tavaliselt veevanni, kus see jahtub ja tahkub, kuid säilitab kuju. Seejärel toru kalibreeritakse, et tagada nõutud kuju ja kvaliteet.<ref name=":1" /> == Tugevusklassid ja tehnilised näitajad == Torusid liigitatakse tugevuse alusel tähistega PE80 ja PE100, mille minimaalse nõutava tugevuse (MRS, ''Minimum Required Strength'') väärtused on vastavalt 8 M[[Paskal|Pa]] ja 10 MPa.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mis vahe on PE80 ja PE100 vahel - teadmised - Liaoning EO Technology Co., Ltd. |url=http://ee.eoplasticpipes.com/info/what-is-the-difference-between-pe80-and-pe-51429090.html |vaadatud=2026-06-04 |väljaanne=ee.eoplasticpipes.com |keel=et}}</ref> MRS näitab, kui suurt pikaajalist rõngasjäikust toru suudab taluda 50 aasta jooksul ilma purunemata. Torusid eristatakse ka [[Läbimõõt|läbimõõdu]] ja seina paksuse järgi, mis määrab toru kasutusvaldkonna ja rõhuklassi.<ref name=":0" /> == Ühendamine == Torusid ühendatakse [[Keevitamine|keevitamise]] teel, näiteks põkk- või muhvkeevitusega, mis tagab tugeva ja lekkekindla ühenduse. Vajaduse korral kasutatakse ka mehaanilisi liitmikke.<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Vee ja kanalisatsiooni polüetüleen (PE) survetorude paigaldus- ja käsitlusjuhend |url=https://hakaplast.ee/wp-content/uploads/2020/09/HAKA_Plast_Vee-ja-kanalisatsiooni-poluetuleen-survetorude-paigaldus-ja-kasitlusjuhend.pdf |vaadatud=4. juuni 2026 |väljaanne=HAKA Plast OÜ |lehekülg=22-24}}</ref> == Eelised == PE-toru on painduv ja kerge, mis lihtsustab transporti ja paigaldamist. Toru sisepind on sile, mis vähendab voolutakistust ja [[Sete|setete]] kogunemist torustikus. Õige paigalduse korral on PE-torud vastupidavad ning nõuavad vähest hooldust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vee ja kanalisatsiooni polüetüleen (PE) survetorude paigaldus- ja käsitlusjuhend |url=https://hakaplast.ee/wp-content/uploads/2020/09/HAKA_Plast_Vee-ja-kanalisatsiooni-poluetuleen-survetorude-paigaldus-ja-kasitlusjuhend.pdf |väljaanne=HAKA Plast OÜ}}</ref> == Viited == <references /> ld9v5jfxmfmetl8ghe6jf4jh5hhmbf9 102 712812 7168169 7156335 2026-06-06T07:30:20Z ~2026-33445-48 231104 Lphendasin teksti 7168169 wikitext text/x-wiki '''Vaakumtäitur''' on pneumotäituri alaliige, mis kasutab alarõhku ehk vaakumit mehaanilise jõu või haarde tekitamiseks. Vaakumtäitureid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}</ref> Vaakumtäiturite eeliseks on lihtne konstruktsioon, reageerimine juhtsignaalile on kiire ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende piiranguteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus tihendusvõimest. == Tööprintsiip'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}</ref>''' == Vaakumtäiturid toimivad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusel avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks; liikumise ulatus sõltub vaakumi tasemest, võimaldades proportsionaalset juhtimist. Vaakumi tekitamine toimub sõidukites tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid. == Tüübid == === Membraan täiturid'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}</ref>''' === Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks. === Kolbtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref>''' === [[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]] Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil. [[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]] === Vaakumiga pöördtäiturid'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}</ref>''' === Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides. Kaasaegsetes versioonides kasutatakse ülisuure vaakumi (UHV) keskkonnas diferentsiaalselt pumbatud tihendeid. === Pehmed vaakumtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref>''' === [[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]] Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist. == Viited == 1zy0mq3hdfpjm0pd31hcaffab8g57ta 7168170 7168169 2026-06-06T07:31:56Z Edgarr emu.ee 226772 Liikusin pilte 7168170 wikitext text/x-wiki '''Vaakumtäitur''' on pneumotäituri alaliige, mis kasutab alarõhku ehk vaakumit mehaanilise jõu või haarde tekitamiseks. Vaakumtäitureid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}</ref> Vaakumtäiturite eeliseks on lihtne konstruktsioon, reageerimine juhtsignaalile on kiire ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende piiranguteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus tihendusvõimest. == Tööprintsiip'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}</ref>''' == Vaakumtäiturid toimivad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusel avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks; liikumise ulatus sõltub vaakumi tasemest, võimaldades proportsionaalset juhtimist. Vaakumi tekitamine toimub sõidukites tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid. == Tüübid == === Membraan täiturid'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}</ref>''' === [[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]] Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks. === Kolbtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref>''' === [[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]] Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil. === Vaakumiga pöördtäiturid'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}</ref>''' === Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides. Kaasaegsetes versioonides kasutatakse ülisuure vaakumi (UHV) keskkonnas diferentsiaalselt pumbatud tihendeid. [[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]] === Pehmed vaakumtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref>''' === Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist. == Viited == stbhxa7fnxasvc6t3puh5g8h3dgq7fx 7168174 7168170 2026-06-06T07:36:12Z Edgarr emu.ee 226772 Liikusin pilte, lühendasin teksti 7168174 wikitext text/x-wiki '''Vaakumtäitur''' on pneumotäituri alaliige, mis kasutab alarõhku ehk vaakumit mehaanilise jõu või haarde tekitamiseks. Vaakumtäitureid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}</ref> Vaakumtäiturite eeliseks on lihtne konstruktsioon, reageerimine juhtsignaalile on kiire ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende piiranguteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus tihendusvõimest. == Tööprintsiip'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}</ref>''' == Vaakumtäiturid toimivad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusel avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks; liikumise ulatus sõltub vaakumi tasemest, võimaldades proportsionaalset juhtimist. Vaakumi tekitamine toimub sõidukites tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid. == Tüübid == [[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]] === Membraan täiturid'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}</ref>''' === Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks. [[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]] [[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]] === Kolbtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref>''' === Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil. === Vaakumiga pöördtäiturid'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}</ref>''' === Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides. === Pehmed vaakumtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref>''' === Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist. == Viited == m268uf1vu5gu5ubzc4l01xtij4524up 7168176 7168174 2026-06-06T07:39:53Z Edgarr emu.ee 226772 Lühendasin teksti 7168176 wikitext text/x-wiki '''Vaakumtäitur''' on pneumotäituri alaliige, mis kasutab alarõhku ehk vaakumit mehaanilise jõu või haarde tekitamiseks. Vaakumtäitureid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}</ref> Vaakumtäiturite eeliseks on lihtne konstruktsioon, reageerimine juhtsignaalile on kiire ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende piiranguteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus tihendusvõimest. == Tööprintsiip'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}</ref>''' == Vaakumtäiturid toimivad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusel avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks. Vaakumi tekitamine toimub sõidukites tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid. == Tüübid == [[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]] === Membraan täiturid'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}</ref>''' === Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks. [[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]] [[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]] === Kolbtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref>''' === Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil. === Vaakumiga pöördtäiturid'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}</ref>''' === Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides. === Pehmed vaakumtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref>''' === Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist. == Viited == 5vkk6c3uue53p5bi1kbd0705otow933 7168201 7168176 2026-06-06T08:24:42Z Edgarr emu.ee 226772 Ümbersõnastasin mõned asjad 7168201 wikitext text/x-wiki '''Vaakumtäitur''' on pneumotäituri alaliig, kuna, nagu pneumotäiturid<ref>{{Netiviide |pealkiri=TÄITURMEHHANISMID |url=https://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_11.html?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.tthk.ee}}</ref>, kasutab õhku või gaasi töötamiseks. Vaakumtäitur kasutab alarõhku ehk vaakumit mehaanilise jõu või haarde tekitamiseks. Vaakumtäitureid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}</ref> Vaakumtäiturite eeliseks on lihtne konstruktsioon, reageerimine juhtsignaalile on kiire ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende piiranguteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus tihendusvõimest. == Tööprintsiip'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}</ref>''' == Vaakumtäiturid toimivad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusel avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks. Vaakumi tekitamine toimub sõidukites tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid. == Tüübid == [[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]] === Membraan täiturid'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}</ref>''' === Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks. [[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]] [[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]] === Kolbtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref>''' === Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil. === Vaakumiga pöördtäiturid'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}</ref>''' === Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides. === Pehmed vaakumtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref>''' === Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist. == Viited == 5wwt8iwc5c7235avhrm21ciazfljjrz 7168203 7168201 2026-06-06T08:25:37Z Edgarr emu.ee 226772 7168203 wikitext text/x-wiki '''Vaakumtäitur''' on pneumotäituri alaliig, kuna nagu pneumotäiturid<ref>{{Netiviide |pealkiri=TÄITURMEHHANISMID |url=https://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_11.html?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.tthk.ee}}</ref>, kasutab õhku või gaasi töötamiseks. Vaakumtäitur kasutab alarõhku ehk vaakumit mehaanilise jõu või haarde tekitamiseks. Vaakumtäitureid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}</ref> Vaakumtäiturite eeliseks on lihtne konstruktsioon, reageerimine juhtsignaalile on kiire ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende piiranguteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus tihendusvõimest. == Tööprintsiip'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}</ref>''' == Vaakumtäiturid toimivad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusel avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks. Vaakumi tekitamine toimub sõidukites tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid. == Tüübid == [[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]] === Membraan täiturid'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}</ref>''' === Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks. [[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]] [[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]] === Kolbtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref>''' === Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil. === Vaakumiga pöördtäiturid'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}</ref>''' === Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides. === Pehmed vaakumtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref>''' === Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist. == Viited == 7gq41ym9ei18ul1ph3sdqbrlx2zl6ws 7168208 7168203 2026-06-06T08:29:21Z Edgarr emu.ee 226772 7168208 wikitext text/x-wiki '''Vaakumtäitur''' on pneumotäituri alaliig, kuna nagu pneumotäiturid<ref>{{Netiviide |pealkiri=TÄITURMEHHANISMID |url=https://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_11.html?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.tthk.ee}}</ref>, kasutab õhku või gaasi töötamiseks. Vaakumtäitur kasutab alarõhku ehk vaakumit mehaanilise jõu või haarde tekitamiseks. Vaakumtäitureid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}</ref> Vaakumtäiturite eeliseks on lihtne konstruktsioon, reageerimine juhtsignaalile on kiire ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende piiranguteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus tihendusvõimest. == Tööprintsiip'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}</ref>''' == Vaakumtäiturid toimivad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusel avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile, labade või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks. Vaakumi tekitamine toimub sõidukites tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid. == Tüübid == [[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]] === Membraan täiturid'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}</ref>''' === Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks. [[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]] [[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]] === Kolbtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref>''' === Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil. === Vaakumiga pöördtäiturid'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}</ref>''' === Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides. === Pehmed vaakumtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref>''' === Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist. == Viited == dp27zqwll6ttiybssngoylk8s9qh38i 0 715052 7168317 7156459 2026-06-06T11:46:29Z Velirand 67997 + kategooria 7168317 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Зоя Богуславская.JPG|pisi|Zoja Boguslavskaja 2005. aastal]] '''Zoja Borissovna Boguslavskaja''' (vene Зоя Борисовна Богуславская; [[16. aprill]] [[1924]] [[Moskva]] – [[14. mai]] [[2026]] Moskva) oli vene [[kirjanik]], esseist, kirjanduskriitik ja kunstiajaloolane, paljude kultuuriprojektide autor Venemaal ja välismaal, [[Andrei Voznessenski]] abikaasa. [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kultuuritöötaja]] (2019) ja [[Venemaa Kunstide Akadeemia]] auliige (2019). ==Biograafia== Lapsepõlve kirg teatri ja [[kirjandus]]e vastu määras tema karjäärivaliku. Juba koolis hakkas ta kirjutama tekste draamaklubidele ja kirjandusõhtutele. 1948. aastal lõpetas ta A. V. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunsti Instituudi ([[GITIS]]) teatriteaduse osakonna ja 1952. aastal aspirantuuri [[NSVL Teaduste Akadeemia]] Kunstiajaloo Instituudis, kaitstes kunstiajaloo kandidaadi dissertatsiooni teemal "[[Oleksandr Korneitšuk|O. J. Korneitšuki]] näidendid Moskva teatrite laval". Ta töötas [[toimetaja]]na kirjastuses Nõukogude Kirjanik ja pidas loenguid M. S. Štšepkini nimelises Kõrgemas Teatrikoolis. Samuti oli ta [[Mosfilm]]i stuudio Kuuenda Kirjanike ja Filmitegijate Loomingulise Ühingu toimetaja ning NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures tegutsenud Lenini ja NSV Liidu Riiklike Kirjanduse, Kunsti ja Arhitektuuri Preemiate Komitee kirjandussektsiooni tegevsekretär. Ta tegutses algul teatri- ja filmikriitikuna, hiljem sai ta tuntuks kirjanikuna. 1960ndate alguses avaldas ta monograafiad [[Leonid Leonov]]ist ja [[Vera Panova]]st. 1967. aastal tegi ta kirjanikudebüüdi looga "Ja homme", mis avaldati ajakirjas [[Znamja]]. 1970ndate alguses avaldati Boguslavskaja proosat ajakirjades [[Novõi Mir]], "Znamja" ja [[Junost]]. Tema raamatuid "700 uut", "Kaitse", "Kinnisidee" ja "Lähedus" loeti palju. Ta kirjutas ka kaks teatri "dialoogijuttu" – "Kontakt" (etendus Jevgeni Vahtangovi teatris) ja "Lubadus" (lavastus Moskva Kunstiteatris suleti). Progressiivsed kriitikud pidasid teda Trifonovi proosakoolkonnale lähedaseks kirjanikuks, kes paljastas tänapäeva inimelu uusi aspekte, konservatiivsed kriitikud süüdistasid teda apoliitilisuses ja huvis inimese psühholoogiliste sügavuste vastu. 1987. aastal kolis Zoja Borissovna koos abikaasaga Moskvast [[Peredelkino]]sse, kus Zoja elas kogu oma ülejäänud elu. 1988. aastal võõrustasid nad USA presidendi abikaasat [[Nancy Reagan]]it. 1998. aastal avaldas ta kaheköitelise kogumiku "Läbi peegli", mis sisaldas tema peateoseid. 2009. aastal avaldas ta kaheköitelise kogumiku "Fictional. Non-Fictional", mille esimene köide sisaldas novelle ja lühijutte ning teine ​​​​publitsistikat. 16. aprillil 2024 tähistas ta oma 100. sünnipäeva. Ta suri 14. mail 2026 102-aastasena. ==Kriitika ja hinnangud== Kriitikud ja publitsistid rõhutavad järjekindlalt Zoja Boguslavskaja tähtsust iseseisva loomingulise isiksusena, mitte pelgalt Andrei Voznessenski [[muusa]] ja kaaslasena. Kirjanduskriitik Igor Virabov märkis [[Rossiiskaja Gazeta]]s, et ta „oli – ja jääb – mitte oma mehe kogutud teoste „lisaks“, vaid omaette – täiesti eraldiseisvaks, tugevaks ja loominguliseks indiviidiks”. Boguslavskaja ise kinnitas seda enesehinnangut intervjuus [[Moskovski Komsomolets]]ile, rääkides oma loomingust: „Ma teadsin alati: minu „vool” on intiimne, mul on oma lugejaskond ja ma kaitsesin oma intiimset ruumi”. Eriti tähelepanuväärne on tema roll kultuuritegelase ja organisaatorina. Just tema algatusel ja juhtimisel asutati sõltumatu Triumfi auhind, mis on postsovetliku kultuuri märgiline auhind ja hiljem tema abikaasa mälestuseks Paraboola auhind ning Andrei Voznessenski kultuurikeskus. Kaasaegne kriitika üldistab neid hinnanguid. Maria Bregman nimetab portaalis „Kirjandusaasta“ ilmunud artiklis Boguslavskajat „kultuuriruumi arhitektiks“, kelle töö oli „teadlik strateegia talentide toetamiseks ja edendamiseks“. Bregman järeldab, et Zoja Boguslavskajast endast sai „tõmbekeskus“ ja kultuurikeskkonda kujundav tegelane ning tema pärandiks ei ole mitte ainult tema raamatud, vaid ka institutsioonid, mille ta lõi, ja mälestus, mida ta säilitas. Raamatu süžee põhjal filmiti USA-s Bravo programmi raames mitu telefilmi. ==Tunnustus== * Venemaa Föderatsiooni Kultuuri ja kunsti teenetemärk (11. aprill 2024) – suure panuse eest Venemaa kultuuri ja kunsti arengusse ning paljude aastate pikkuse viljaka tegevuse eest {{JÄRJESTA:Boguslavskaja, Zoja}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa üle 100-aastased]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 35lkyhofw6lue5rzg7fjo8qi28ku4tq 0 715204 7167883 7167804 2026-06-05T12:58:06Z Juhan121 25066 7167883 wikitext text/x-wiki '''Elmar Tammark''' (1. mai [[1914]] [[Helme vald (Helme kihelkond)|Helme vald]] – [[10. november]] [[1950]] [[Stockholm]] oli eesti metsateadlane [[Rootsi]]s. Lõpetas [[1932]] kevadel [[Valga Poeglaste Gümnaasium]]i ja seejärel aastal [[1937]] Sõjakooli aspirantide kursuse reservlipnikuna. Pärast isa surma võttis üle veskite töö korraldamise Virumaal, Jõhvis, Viljandimaal ning lisaks saetööstuse. Alustas õpinguid [[1942]] veebruaris [[Tartu Ülikool]]i Metsaosakonna juures, kus see aga katkes sõjasündmuste tõttu. 1944 veebruaris mobiliseeriti Tammark ohvitserina [[2. Eesti Piirikaitserügement]]i. Alul rühma- hiljem IV kompanii ülemana viibis Narva rindel. 1944. aasta viimastel päevadel sai erakorralise puhkuse abiellumiseks. [[1944]]. aastal põgenes abikaasa ja tema perekonnaga Rootsi. Alguses töötas ta saetööstuses töölisena ja 17. aprillist 1945 Rootsi riigimetsade takseerimisel. Sama aasta sügisel avanes tal võimalus alustada kuninga eriloal õpinguid [[Rootsi Kuninglik Metsaülikool|Rootsi Kuningliku Metsaülikooli]] juures.<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=juuni 1949 |pealkiri=Uued metsateadlased |ajakiri=Eesti Metsamees Eksiilis |üksiknumber=2 |lehekülg=10}}</ref> Selle kursuse lõpetas ta edukalt 1949. aasta kevadel civiljägarmästare diplomiga. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Rootsi domäänidevalitsuses metsa takseerimisel. Elmar Tammark haigestus 1950. veebruaris ja suri pärast rasket haigust.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Plikk |eesnimi=H |kuupäev=Märts 1951 |pealkiri=Elmar Tammark. In memoriam |ajakiri=Eesti Metsamees Eksiilis |üksiknumber=7 |lehekülg=32}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=18470&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK65lVJIYm5uYlE2iGdopVQIpQ2VrGtrAWmTGfg%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Tammark, Elmar}} [[Kategooria:Eesti metsateadlased]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1950]] 22vbxrb7sbiov7ap30z7ef41mqwrtp7 2 715490 7167901 7166030 2026-06-05T13:45:44Z Kndl 195579 7167901 wikitext text/x-wiki == '''Kõrgemägi (mägi)''' == Kõrgemäe on looduslik slaalominõlv, mille täpsem asukoht on Hüppemäe, Tõrma küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tõrma-Kõrgemäe slaalominõlv - ESR |url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/3447/tormakorgemae_slaalominolv |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=www.spordiregister.ee}}</ref> Tänapäeval kasutavad mäge peamiselt rattasportlased ja suusatajad. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-15 |pealkiri=Tõrma Kõrgemäe nõlvad ootavad ikka veel paremaid aegu |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7649033/torma-korgemae-nolvad-ootavad-ikka-veel-paremaid-aegu |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref>2023. aastal avati seal 2,5 km pikkune ja 5 m laiune suusarada. 30. septembril 2023 peeti mäel ka seiklusorienteerumispäev "Kirju liblika sügis 2023", rajal läbiti looduslikke vaatamisväärsusi ja kontrollpunktides täideti ülesandeid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Kõrgemäel toimub traditsiooniline seiklusorienteerumine |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7849410/korgemael-toimub-traditsiooniline-seiklusorienteerumine |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Mägi avati 3. veebruaril 1929. aastal Eesti esimese suusahüppemäena. Seda päeva loetakse ka suusahüpete sünnipäevaks Eestis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-07-08 |pealkiri=Tõrma Kõrgemägi kasvab kõrgemaks |url=https://virumaateataja.postimees.ee/900970/torma-korgemagi-kasvab-korgemaks |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Mägi rajati Theodor Andressoni eestvedamisel. Mägi võeti kasutusele mäesuusa ja lumelauasõidu püsirajatisena, samuti ka suusahüpeteks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 15 veebruar 2018 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=virumaateataja20180215.2.16.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Hüpped ulatusid kuni 20 meetri kõrgusele, suusahüppetornil oli olemas ka tõstuk.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-15 |pealkiri=Tõrma Kõrgemäe nõlvad ootavad ikka veel paremaid aegu |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7649033/torma-korgemae-nolvad-ootavad-ikka-veel-paremaid-aegu |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Pärast II Maailmasõda organiseeriti kütteks laiali tassitud hüppetorni taastamist. Esialgu tehti kuue meetri kõrgune torn. Tõrma suusahüppemäel peeti viimane võistlus 2009. aastal ning siis jäi ehitis juba kasutuseta ja hakkas lagunema, see hävitati 2012. aastal. Samal aastal tehti mäge mullatöödega suusatajate jaoks kõrgemaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 15 veebruar 2018 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=virumaateataja20180215.2.16.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> == Viited == <references /> 3fldy4j46i300h25rhxuhm2h3f9ab51 0 715673 7168155 7167819 2026-06-06T07:01:19Z Mona 355 7168155 wikitext text/x-wiki '''Lollardid''' olid peamiselt 14.-16. sajanditel tegutsenud rändjutlustajad. Nende esialgne "juht" oli teoloog ja Oxfordi õppejõud [[John Wyclif]] (1328–1384), kes 1415. aastal kuulutati [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku kiriku]] poolt [[ketser]]iks. Nimetus "lollardid" oli paavst [[Gregorius XI]] pool mõeldud nende liikumise häbimärgistamiseks ja naeruvääristamiseks, kuid need, kellele nimetus oli suunatud, võtsid seda kui aumärki. Lollardid taotlesid kiriku reformimist vaimulike vara ja võimu osas ning konkreetsete õpetuste (nt [[Transsubstantsiatsioon|transsubstantsiatsiooni]]) ümbertõlgendamist. [[Kategooria:Protestantism]] r1bxrft23q00m9audhf47jkvpzu1ttz 7168162 7168155 2026-06-06T07:24:28Z Mona 355 7168162 wikitext text/x-wiki '''Lollardid''' olid peamiselt 14.–16. sajandil tegutsenud rändjutlustajate liikumine [[Inglismaa]]l. Nende ideeline juht ja inspireerija oli [[teoloog]] ja [[Oxfordi ülikool]]i õppejõud [[John Wyclif]] (1328–1384), kelle õpetus mõistis teravalt hukka kiriku rikkuse ja võimu kuritarvitamise. Aastal [[1415]] kuulutas [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku kirik]] ta postuumselt [[ketser]]iks. Nimetus "lollardid" pärines tõenäoliselt paavst [[Gregorius XI]] ajast ning seda kasutati algselt liikumise pooldajate halvustamiseks ja naeruvääristamiseks. Hoolimata negatiivsest varjundist võtsid liikumise järgijad nimetuse omaks ning kasutasid seda oma identiteedi märgina. Lollardid taotlesid kiriku reformimist, eelkõige vaimulike vara, eluviisi ja poliitilise mõju osas. Nad kritiseerisid kiriku liigset rikkust ning rõhutasid lihtsama ja vaesema kristliku eluviisi vajadust. Samuti seadsid nad kahtluse alla mitmeid ametlikke kirikuõpetusi, näiteks [[transsubstantsiatsioon]]i (õpetust, mille kohaselt armulaualeib ja -vein muutuvad Kristuse ihuks ja vereks), ning pidasid oluliseks [[Piibel|Piibli]] kättesaadavust emakeeles. [[Kategooria:Protestantism]] nl6z6vxjuvvu1x1m25ve6ubkg7y8afs 0 715750 7168200 7162581 2026-06-06T08:21:03Z Kuriuss 38125 7168200 wikitext text/x-wiki [[File: Rathlefi haud.jpg|thumb|Emil Rathlefi haud Põltsamaa saksa kalmistul (2023)]] '''Carl Georg Emil Rathlef''' ([[10. mai]] [[1811]] [[Holstre mõis]] – [[23. aprill]] [[1876]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst, [[Viljandi]] kreisivalitsuse vanemarst ja [[Valga]] kreisiarst. Carl Georg Emil Rathlef sündis Holstre kroonumõisas, mille tema [[Hannover]]ist pärit isa oli võtnud rendile. Ta õppis Hollander-Holsti erakoolis (Hollander-Holstsche Anstalt) [[Viljandi]]s ja [[Tartu Kubermangugümnaasium]]is. Aastatel 1829–1837 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust ning sai 1840. aastal I järgu arstiks.<ref name="Brennsohn"/> Rathlef alustas arstipraksist [[Pärnu]]s. Mõni aeg hiljem siirdus [[Põltsamaa]]le. Seal määrati ta algul [[Viljandi kreis]]i valitsuse nooremarstiks ja hiljem vanemarstiks. Aastatel 1846–1847 elas Carl Georg Emil Rathlef lühikest aega [[Valgas]], kus teenis [[Valga kreisiarst|kreisiarstina]].<ref name="Brennsohn"/> ==Isiklikku== Carl Georg Emil Rathlef oli abielus ülemõpetaja [[Paul Conrad Martin Sokolowski]] tütre Julie Dorotheaga. Nende poeg [[James Emil Rathlef]] (1849–1928) oli jurist, poeg [[Paul Eduard Rathlef]] (1845–1877) oli arst, poeg Georg William (Wilhelm) Rathlef (1846–1880) oli õpetaja ja poeg [[Emil Henri Rathlef|Emil Henry Rathlef]] (1851–1933) oli kirikuõpetaja.<ref name="GENI"/> Carl Georg Emil Rathlef on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Brennsohn">Carl Georg Emil Rathlef. 1905. Brennsohn, Isidorus. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart, lk 326</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Georg-Emil-Rathlef/6000000018579549055 Carl Georg Emil Rathlef]. GENI. Vaadatud 28.05.2026</ref> }} {{JÄRJESTA:Rathlef, Carl Georg Emil}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1811]] [[Kategooria:Surnud 1876]] ilfalqp1gs2yg35wmhwmfkxrkxgux56 0 715755 7168076 7162603 2026-06-05T21:00:09Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Surnud 1384]]; ±[[Kategooria:14. sajandi inimesed]]→[[Kategooria:Sündinud 1320. aastatel]] 7168076 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = John Wyclif | pilt = Wycliffe by Kirby.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Thomas Kirkby hilisem portree Wyclifist | sünniaeg = u 1330 tõenäoliselt Yorkshire, Inglismaa | surmaaeg = 31. detsember 1384, Lutterworth, Leicestershire | alma mater = Oxfordi Ülikool | tegevusala = teoloog, filosoof, preester, reformija }} '''John Wyclif''' või '''John Wycliffe''' (u 1330 või pärast 1331 – 31. detsember 1384) oli Inglise skolastiline filosoof, teoloog, preester ja reformatsiooni-eelne reformaator. Ta kuulus 14. sajandi teise poole [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi]] mõjukamate mõtlejate hulka ning oli hiliskeskaja üks tähtsamaid Rooma kiriku kriitikuid.<ref name="Conti">Alessandro Conti, [[https://plato.stanford.edu/entries/wyclif/](https://plato.stanford.edu/entries/wyclif/) „John Wyclif”], ''Stanford Encyclopedia of Philosophy'', vaadatud 28.05.2026.</ref><ref name="Lahey2009">Stephen E. Lahey, ''John Wyclif'', Oxford: Oxford University Press, 2009.</ref> Teda nimetatakse sageli reformatsiooni eelkäijaks, kuid tema mõttemaailm ei olnud lihtsalt 16. sajandi protestantismi varasem vorm. Wyclif oli eeskätt hiliskeskaja ülikooliteoloog ja realistlik metafüüsik, kelle kirikukriitika kasvas välja tema arusaamast Jumala valitsemisest, Pühakirja autoriteedist, predestinatsioonist ja sakramentidest.<ref name="LevyCompanion">Ian Christopher Levy (toim), ''A Companion to John Wyclif: Late Medieval Theologian'', Leiden: Brill, 2006.</ref><ref name="Robson">J. A. Robson, ''Wyclif and the Oxford Schools: The Relation of the “Summa de Ente” to Scholastic Debates at Oxford in the Later Fourteenth Century'', Cambridge: Cambridge University Press, 1961.</ref> Wyclif oli oma eluajal teravaid vaidlusi tekitanud tegelane. Senimaani kuni ta ründas peamiselt vaimulikkonna rikkust ja paavstivõimu poliitilisi pretensioone, leidus tal toetajaid Inglise õukonna ja aadli hulgas. Kui ta aga hakkas ründama transsubstantsiatsiooni õpetust ning laiendas oma kriitikat paavstluse, kloostrite ja kirikliku hierarhia vastu, kaotas ta osa varasematest kaitsjatest.<ref name="Hudson">Anne Hudson, ''The Premature Reformation: Wycliffite Texts and Lollard History'', Oxford: Clarendon Press, 1988.</ref><ref name="Leff">Gordon Leff, ''Heresy in the Later Middle Ages: The Relation of Heterodoxy to Dissent c. 1250–c. 1450'', Manchester: Manchester University Press, 1967.</ref> Tema õpetuse mõningaid jooni levitasid hiljem [[Lollardid|lollardid]] ning tema ladinakeelsed teosed mõjutasid [[Jan Hus|Jan Husi]] ja Böömimaa reformiliikumist.<ref name="LevyCompanion"/><ref name="Hudson"/> == Nimi ja varasem käsitus == Tema nime kirjutati keskajal mitmeti: ''Wyclif'', ''Wycliffe'', ''Wiclif'', ''Wicliffe'', ''Wickliffe'' ja ladina keeles ''Ioannes Wiclefus''.<ref name="Conti"/> Inglisekeelne levinuim nimekuju on ''Wycliffe''. Wyclifi uurimisel tuleb eristada temale kindlalt omistatavaid ladinakeelseid traktaate, hilisemaid ingliskeelseid lollardlikke tekste ning reformatsiooniaegset protestantlikku mälupilti.<ref name="Hudson"/><ref name="Ghosh">Kantik Ghosh, ''The Wycliffite Heresy: Authority and the Interpretation of Texts'', Cambridge: Cambridge University Press, 2002.</ref> Osa talle omistatud rahvakeelseid kirjutisi on hilisema päritoluga või ebakindla autorlusega. Seetõttu on nüüdisaegne uurimus Wyclifi suhtes ettevaatlikum kui varasem heroiseeriv käsitlus, mis kujutas teda peaaegu otsese 16. sajandi protestandina.<ref name="Lahey2009"/><ref name="Hudson"/> == Elu ja haridus == Wyclif sündis [[Yorkshire|Yorkshire'is]], tõenäoliselt Richmondi piirkonnas. Tema täpne sünniaasta ei ole kindel, kuid seda paigutatakse tavaliselt 1320. aastate lõppu või 1330. aastate algusse.<ref name="Conti"/><ref name="DNB">Reginald Lane Poole, [[https://en.wikisource.org/wiki/Dictionary_of_National_Biography,_1885-1900/Wycliffe,_John](https://en.wikisource.org/wiki/Dictionary_of_National_Biography,_1885-1900/Wycliffe,_John) „Wycliffe, John”], ''Dictionary of National Biography'', 1885–1900, vaadatud 28.05.2026.</ref> Tema seost Yorkshire'i Wycliffe'i või Hipswelli piirkonnaga on kaua korratud, kuid täpsem sünnikoht jääb allikakriitiliselt ebakindlaks.<ref name="DNB"/> Ta ordineeriti 1351. aastal ning suurem osa tema haridus- ja õpetajateest möödus Oxfordis.<ref name="Conti"/> Ta oli 1356. aastal Mertoni kolledži lõpetaja ning 1360. aastal omandas ta magistri Ballioli kolledžist, saades 1372/1373 ka teoloogiadoktoriks.<ref name="Lahey2009"/><ref name="DNB"/> Oxford oli Wyclifi kujunemisel määrava tähtsusega. Seal tegeles ta loogika, ontoloogia, [[Universaalid|universaalide]], predestinatsiooni, kirikuõiguse ja sakramenditeoloogiaga.<ref name="Robson"/><ref name="Conti"/> Wyclif oli filosoofiliselt realist: ta omistas universaalidele reaalse staatuse ning sidus oma metafüüsilised eeldused ka teoloogia ja kirikupoliitikaga.<ref name="Robson"/><ref name="Conti"/> See eristab teda paljudest hiliskeskaja autoritest, kelle poliitilised seisukohad ei olnud niivõrd otseselt ontoloogiaga seotud. Alessandro Conti on kirjeldanud Wyclifi kui üht olulisemat hiliskeskaja inglise mõtlejat, kelle loogika ja metafüüsika ei olnud tema reformikavast eraldatavad.<ref name="Conti"/> Wyclif töötas mitmel kiriklikul ametikohal. 1361. aastal sai temast Fillinghami vikaar, hiljem vahetas ta selle Ludgershalli vastu, mis asus Oxfordile lähemal. 1374. aastal määrati ta Lutterworthi rektoriks [[Leicestershire|Leicestershire'is]].<ref name="Lahey2009"/><ref name="DNB"/> Seal veetis ta oma elu viimased aastad ning suri 31. detsembril 1384.<ref name="Conti"/> == Poliitiline tegevus ja vaidlused Roomaga == 1370. aastatel sattus Wyclif Inglise krooni ja paavstivõimu vaheliste konfliktide keskmesse. 1374. aastal osales ta Inglise delegatsioonis [[Brugge|Brugges]], kus arutati Inglismaa ja Rooma vahelisi vaidlusi, sealhulgas paavstlikke makse ja kirikukohtade määramist.<ref name="Lahey2009"/><ref name="DNB"/> 1377. aastal küsiti temalt parlamendi ja kuninga poolt, kas Inglismaa võib keelduda raha saatmisest Rooma, millele Wyclif vastas jaatavalt.<ref name="DNB"/><ref name="Boreczky">Elemér Boreczky, ''John Wyclif’s Discourse on Dominion in Community'', Leiden: Brill, 2007.</ref> Samal ajal kujunes tema õpetus ''dominium'''ist ehk valitsemisest ja omandist. Teostes ''De dominio divino'' ja ''De civili dominio'' arendas ta mõtet, et kogu õiglane valitsemine ja omand lähtub Jumalast ning on moraalselt seotud armu ja õiglusega.<ref name="Boreczky"/><ref name="Leff"/> Surelik, patune, isik omab võimu vaid näiliselt, mitte täies moraalses mõttes. Sellest järeldas Wyclif, et kui kirik on patus ja kasutab varasid vääralt, võib ilmalik valitseja temalt vara ära võtta ning sundida vaimulikkonda evangeelse kasinuse juurde tagasi pöörduma.<ref name="Boreczky"/><ref name="Leff"/> Need seisukohad tegid Wyclifist kasuliku liitlase [[Genti John|Genti Johnile]], Lancasteri hertsogile, kes vastandus vaimulikkonna rikkusele ja poliitilisele mõjule.<ref name="DNB"/><ref name="Lahey2009"/> Kuid Wyclifi motiivid ei olnud üksnes poliitilised. Ta nägi kiriku rikkuses, priiskamises ja ilmalikus võimus korruptsiooni ning vaimulike ülesannete reetmist, pidades vaimulikkonna ülesandeks eeskätt Kristuse ning tema nõuete kuulutamist.<ref name="Hudson"/><ref name="LevyCompanion"/> 1377. aastal andis paavst [[Gregorius XI]] välja viis bullat, milles mõisteti hukka Wyclifi seisukohad ja nõuti tema vahistamist.<ref name="DNB"/><ref name="Leff"/> Oxford ei kiirustanud oma maineka õpetlase hukkamõistmisega. Wyclif jäi mõneks ajaks kaitstuks, kuid tema positsioon muutus üha ebakindlamaks.<ref name="Lahey2009"/> == Piiblikäsitus == [[Fail:Wycliffe John Gospel.jpg|pisi|Johannese evangeeliumi algus hiliskeskaegses Wyclifi piiblitõlke käsikirjas]] Wyclifi ideede keskmes kiriku reformimisest oli Pühakiri. Teoses ''De veritate sacrae scripturae'' („Püha Kirja tõest”) väitis ta, et kiriku ja riigi seadused on õiguspärased üksnes niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas [[Piibel|Pühakirjaga]].<ref name="LevyScripture">Ian Christopher Levy, „John Wyclif’s Theology of Scripture”, teoses Ian Christopher Levy (toim), ''A Companion to John Wyclif: Late Medieval Theologian'', Leiden: Brill, 2006.</ref><ref name="Ghosh"/> Tema järgi ei kuulu Piibli tähendus üksnes vaimuliku eliidi valdusse, vaid seda tuleb jutlustamise kaudu teha teatavaks ka ilmikutele ehk nö tavalistele inimestele.<ref name="Hudson"/><ref name="Ghosh"/> Wyclifile omistatud iseloomulik tees kõlab ladina keeles: ''omnis veritas est ex scriptura, et ut necessarior est expressior'' – „kogu [usuks vajalik] tõde on Pühakirjast, ning mida vajalikum see on, seda selgemini on see väljendatud”.<ref name="LevyScripture"/> Sama piiblikäsituse teine oluline sõnastus on ''tota scriptura sacra est unum dei verbum'' – „kogu Pühakiri on üks Jumala sõna”.<ref name="LevyScripture"/> Need väited väljendavad Wyclifi veendumust, et Pühakirjal on üheainsa Jumala näol üksainus autor ja et kõige vajalikumad tõed ei sõltu kirikliku hierarhia, suuresti saladuses hoitud, tõlgendusmonopolist. Wyclifi piiblikäsitust ei saa anakronistlikult samastada modernse individualismiga. Ta ei eitanud õpetust, pärimust, vaimulikku juhatust ega kiriklikku kuulutust.<ref name="Ghosh"/> Tema vaidlus puudutas otseselt autoriteeti: kas kiriklikud määrused, paavstlikud dekreedid ja teoloogilised õpetused võivad siduda kristlast, kui need ei ole kooskõlas Pühakirjaga. Selles mõttes asetas Wyclif Pühakirja kiriku institutsionaalse autoriteedi üle, paigutades Piibli üleüldse kõrgemale kõigist teistest autoriteetidest. Kuigi oleks anakronistlik väita, et Wyclif lähtus nn ''[[Sola scriptura|sola scriptura]]'' (pühakiri kui ainus ilmeksimatu norm) põhimõttest, saab teda mõtteloo raames siiski pidada selle üheks, kuid sugugi mitte ainsaks, eelkäijaks, keda hiljem rakendati [[Protestantism|protestantide]] poolt ühe eeskujuna.<ref name="LevyScripture"/><ref name="Hudson"/> == Wyclifi piibel ja rahvakeelne õpetus == Wyclifi nimi on tihedalt seotud esimese täieliku ingliskeelse piiblitõlkega. Traditsiooniliselt on teda peetud tõlke algatajaks või suunajaks, kuid nüüdisaegne uurimus on ettevaatlikum: tõlked valmisid tõenäoliselt mitme õpetlase tööna ning osa neist võis valmida pärast Wyclifi surma.<ref name="Dove">Mary Dove, ''The First English Bible: The Text and Context of the Wycliffite Versions'', Cambridge: Cambridge University Press, 2007.</ref><ref name="Wilks">Michael Wilks, „Misleading Manuscripts: Wyclif and the Non-Wycliffite Bible”, ''Studies in Church History'' 11, 1975, lk 147–161.</ref> Seetõttu räägitakse sageli „Wyclifi piiblist” või „wycliflikest piiblitõlgetest”, mitte tingimata Wyclifi isiklikust tõlkest. Wyclifiga seotud tõlked lähtusid ladinakeelsest Vulgatast, mitte [[Koinee|kreeka]] ega heebrea algtekstist.<ref name="Dove"/> Säilinud on üle 250 käsikirja või käsikirjafragmendi, kuid ainult osa neist on täiemahulised piiblid. Paljud sisaldavad üksnes Uut Testamenti, evangeeliume, lektsionaare või vaid osakesi piiblist.<ref name="Dove"/><ref name="Parker">[[https://parker.stanford.edu/parker/catalog/hc524fk1795](https://parker.stanford.edu/parker/catalog/hc524fk1795) „Cambridge, Corpus Christi College, MS 147: Wycliffite Bible”], ''Parker Library on the Web'', vaadatud 28.05.2026.</ref> Corpus Christi College'i MS 147 on näiteks üks väheseid täielikke hilisema versiooni Wyclifi piibli käsikirju, millel on ka sissejuhatus.<ref name="Parker"/> See näitab, et rahvakeelne piiblitekst levis 15. sajandi Inglismaal märkimisväärselt laialt, kuigi selle kasutus ei olnud alati lihtsasti samastatav organiseeritud lollardlusega.<ref name="Dove"/><ref name="Hudson"/> Wyclifi ja tema ringkonna jaoks oli rahvakeelne Pühakiri seotud jutlustamise ja ilmikute õpetamisega.<ref name="Ghosh"/><ref name="Hudson"/> Hilisem lollardlik traditsioon rõhutas, et Kristuse seadus peab olema rahvale arusaadavas keeles esitatav. Sageli Wyclifile omistatud mõte „inglased õpivad Kristuse seadust kõige paremini inglise keeles” väljendab hästi lollardite liikumise hoiakut, kuigi konkreetsete rahvakeelsete lausete autorlus vajab allikakriitilist kontrolli.<ref name="Ghosh"/><ref name="Dove"/> == Õpetus kirikust ja teoloogia == Wyclif oli, sarnaselt paljudele teistele keskaja teoloogidele, [[Augustinus|augustiinliku]] kallakuga ning nö predestinatsionistlik. Ta määratles tõelise kiriku mitte esmalt nähtava institutsioonina, vaid kõigi Jumala poolt päästeks ettemääratute koguna.<ref name="Schaeufele">Wolf-Friedrich Schäufele, „Defecit Ecclesia: Studien zur Verfallsidee in der Kirchengeschichtsanschauung des Mittelalters”, teoses Ian Christopher Levy (toim), ''A Companion to John Wyclif: Late Medieval Theologian'', Leiden: Brill, 2006.</ref><ref name="Leff"/> Tõelisse kirikusse, mida ehitab Jumal ning millest põrguväravad jagu ei saa, kuuluvad kõik, kes olid enne maailma rajamist valitud, olgu nad surnud, elavad ja/või veel sündimata. Need, kes ei ole päästeks ette määratud, võivad küll olla nähtavas kirikus kui institutsioonis (nt osaleda teenistustel, talitustel, teha muid kiriklikke toimetusi), kuid nad ei kuulu "kirikusse" selle sügavamas ja tõelises tähenduses.<ref name="Leff"/><ref name="Hudson"/> See eristus oli plahvatusohtlik. Kui tõeline kirik ei kattu nähtava Rooma kirikuga, siis ei saa paavsti, kardinalide ega preestrite institutsionaalset staatust samastada automaatselt Kristuse kiriku autoriteediga.<ref name="Leff"/> Wyclif eristas kirikus olemist ja kirikust olemist: inimene võib viibida kirikliku institutsiooni sees, kuid mitte kuuluda tõelisse Kristuse ihusse.<ref name="Schaeufele"/> Sellest ei järeldanud Wyclif, et nähtav kirik on tarbetu. Kuid ta ründas mõtet, nagu oleks nähtava hierarhia väline kuju iseenesest piisav tõend vaimulikust autoriteedist.<ref name="Hudson"/> Paavst võis tema hinnangul olla kirikujuht ainult niivõrd, kuivõrd ta järgib Kristust, sest kui ta elab Kristuse seaduse vastu, võis paavsti puhul olla tegemist hoopis antikristliku võimukandjaga.<ref name="Leff"/><ref name="Lahey2009"/> == Vaimulikkond, jutlustamine ja „vaesed preestrid” == Wyclif pidas jutlustamist vaimuliku ameti keskseks ülesandeks. Tema jaoks oli preestri kõrgeim teenistus Jumala seaduse kuulutamine.<ref name="Hudson"/><ref name="Ghosh"/> Sellest tulenes terav kriitika vaimulike vastu, kes kogusid tulusid, pidasid ilmalikke ameteid, elasid luksuses või jätsid rahva õpetamata.<ref name="Leff"/><ref name="Boreczky"/> Wyclifiga seostatakse „vaeseid preestreid” ehk jutlustajaid, kes pidid liikuma rahva hulgas ja kuulutama Pühakirja lihtsas keeles.<ref name="Hudson"/> Ajalooliselt on keeruline täpselt määrata, kui organiseeritud oli see võrgustik Wyclifi enda eluajal ja kui palju sellest kujunes välja hilisemas lollardlikus traditsioonis.<ref name="Hudson"/><ref name="Ghosh"/> Ometi on selge, et Wyclifi ideaal oli vaene, õpetav ja Pühakirjale allutatud vaimulikkond, mitte kasuahne ja privileege nautiv kiriklik seisus.<ref name="Lahey2009"/><ref name="Leff"/> Tema vaen kloostrite ja kerjusmungaordude vastu muutus eriti teravaks. Ta süüdistas kerjusmunki selles, et nad moonutavad evangeelset vaesust, sekkuvad koguduseellu, petavad rahvast ning rajavad oma autoriteedi inimlikele privileegidele, mitte Kristuse seadusele.<ref name="Lahey2009"/><ref name="Leff"/> Tema poleemiline keel oli sageli raevukas ja halastamatu isegi 14. sajandi vaidluskirjanduse mõõdupuu järgi (mis oli niigi sageli küllaltki tuline).<ref name="Hudson"/> == Armulaud ja transsubstantsiatsioon == Wyclifi kõige saatuslikum õpetuslik konflikt puudutas [[Armulaua sakrament|armulauda]]. Keskaegse läänekiriku ametlik õpetus, mille [[Lateraani IV kirikukogu|Lateraani IV]] kirikukogu oli 1215. aastal sõnastanud [[Transsubstantsiatsioon|transsubstantsiatsioonina]], väitis, et pühitsemisel muutub leiva ja veini substants Kristuse ihuks ja vereks, samal ajal kui välised omadused ehk [[Aktsidents|aktsidentsid]] jäävad alles. Aristotelese metafüüsikat rakendades kinnitati sellega õpetus, kus leiva olemuslik substants kaob/hävib, asendudes Jeesuse liha substantsiga; ning samatviisi kaob/hävib veini puhul veini substants, asendudes Jeesuse vere substantsiga. Mõlema hävimise-asendumise puhul õpetati, et väline kuju jääb vaatamata substantside muundumisele samaks.<ref name="Leff"/><ref name="LaheySacraments">Stephen E. Lahey, „Wyclif and the Sacraments”, teoses Ian Christopher Levy (toim), ''A Companion to John Wyclif: Late Medieval Theologian'', Leiden: Brill, 2006.</ref> Wyclif ründas seda õpetust nii filosoofiliselt kui piibellikult. Tema realistlik metafüüsika ei lubanud tal hõlpsasti aktsepteerida mõtet, et leiva substants hävitatakse, samal ajal kui selle omadused jäävad iseseisvalt püsima.<ref name="Robson"/><ref name="LaheySacraments"/> Ta pidas seda mõistuslikult absurdseks ja Pühakirjaga vastuolus olevaks. Wyclifi alternatiivi kohaselt jääb leib pärast pühitsemist tõeliselt leivaks, kuid Kristuse ihu on sakramendis reaalselt kohal mitte-lihalikul viisil.<ref name="LaheySacraments"/><ref name="Leff"/> Selle vaate tuntud kokkuvõte on: „See on tõeline leib pärast pühitsemist” (''This is very bread after the consecration'').<ref name="Hudson"/> Wyclifi armulauakäsitus ei olnud tühjalt kohalt tekkinud. Keskaja raames oli 9. sajandil [[Ratramnus|Ratramnus Corbie’st]] esitanud [[Charles II Paljaspea|kuningas Charles II]] palvel õpetuse vaimulikust armulauast, kus substantsid säilivad, kuid kus Kristus on tõeliselt kohal. Ratramnus rõhutas, et pühitsetud annid on „loomuse poolest ihulikud”, kuid oma „väe” või toime poolest on need vaimulikult Kristuse ihu ja vere müsteeriumid. [[Johannes Scotus Eriugena|John Scotus Eriugena]] väljendas samalaadset vaimulikku mõistmist vormeliga, et armulaual süüakse leiba ja veini „mõistuse, mitte hambaga” (''mente non dente''). 11. sajandil tugines [[Berengar Tours’ist]] suuresti Ratramnusele, eitades leiva ja veini substantside hävimist ehk hilisemas skolastilises mõttes transsubstantsiatsiooni, aga 11. sajandil oli armulaua raames Kristuse vaimuliku reaalpresentsi käsitlus selgelt vähemuse ning väga taunitav seisukoht.<ref>„Berengarius of Tours”, ''Encyclopedia.com''; „Berengar of Tours”, ''Encyclopaedia Britannica''.</ref><ref>Philip Schaff, ''History of the Christian Church'', IV, § 127; Ratramnus, ''De corpore et sanguine Domini'', ptk 88–89; John Scotus Eriugena, ''Commentary on John'', tsit. Dermot Moran, „John Scottus Eriugena”, 2017, lk 1–2; „Berengarius of Tours”, ''Catholic Encyclopedia''.</ref> Igatahes võõrandas Wyclifi seisukoht armulauast osa tema varasematest toetajatest. Kiriku rikkuse kritiseerimine võis sobida Inglise poliitiliste huvidega ent Rooma armulauaõpetuse ründamine puudutas aga kõrg- ja hiliskeskaja ladinakeelse kiriku sakramendikäsituse keset.<ref name="Leff"/><ref name="Lahey2009"/> Seetõttu oli Wyclifi euharistiline õpetus üks peamisi põhjusi, miks teda hakati pidama võimude poolt pigem ohtlikuks hereetikuks.<ref name="Hudson"/> == Hukkamõist ja elu lõpp == 1381. aasta talurahvaülestõus tekitas Inglismaal hirmu igasuguse radikaalse õpetuse suhtes. Kuigi Wyclifi ei saa otseselt pidada ülestõusu juhiks, süüdistasid vastased tema õpetust ühiskondliku korra õõnestamises.<ref name="Hudson"/><ref name="Leff"/> 1382. aastal mõistis Canterbury peapiiskop William Courtenay juhitud Londoni sinod, mida on maavärina tõttu nimetatud ka „maavärina sinodiks”, hukka Wyclifiga seostatud väited. Osa neist kuulutati hereetilisteks, osa ekslikeks.<ref name="Hudson"/><ref name="DNB"/> Wyclif lahkus Oxfordist ja jäi Lutterworthi. Ta jätkas kirjutamist, sealhulgas teose ''Trialogus'' koostamist, milles ta esitas oma küpsema teoloogilise süsteemi dialoogivormis.<ref name="Trialogus">John Wyclif, ''Trialogus'', toim Stephen E. Lahey, Cambridge: Cambridge University Press, 2012.</ref> Ta suri 31. detsembril 1384 pärast insulti.<ref name="Conti"/><ref name="DNB"/> Wyclifi surm ei lõpetanud tema vastu suunatud kiriklikku vaenu. [[Konstanzi kirikukogu]] 1415. aastal mõistis ühes [[Jan Hus|Jan Husi]] elusalt põletamisega hukka ka Wyclifi kirjutised hukka ja käskis tema luud pühitsetud maast välja kaevata ning põletada.<ref name="Hudson"/><ref name="Leff"/> See käsk viidi täide alles 1428. aastal. Wyclifi säilmed kaevati Lutterworthis välja, põletati ja tuhk heideti Swifti jõkke.<ref name="DNB"/> Hilisem protestantlik mälutraditsioon muutis selle sündmuse mõjukaks sümboliks: Rooma võis põletada luud, kuid ei suutnud peatada õpetuse levikut. [[Fail:Exhumation of John Wycliffe.jpg|pisi|Wyclifi säilmete väljakaevamine ja põletamine]] == Lollardid ja mõju == Wyclifi ideed levisid pärast tema surma lollardliku liikumise kaudu. Sõna „[[Lollardid|lollard]]” oli algselt halvustav nimetus ning selle täpne [[Etümoloogia|etümoloogiline]] päritolu on vaieldav.<ref name="Hudson"/><ref name="Ghosh"/> Lollardide õpetus ei olnud täielikult ühtne, kuid nendega seostati rahvakeelse Piibli kasutamist, jutlustamise rõhutamist, kriitikat vaimulikkonna rikkuse suunas, kahtlust pühakute austamise ja palverännakute suhtes, transsubstantsiatsionistliku armulauaõpetuse ümbertõlgendamist ning paavstivõimu eitamist.<ref name="Hudson"/><ref name="Ghosh"/> Wyclifi ladinakeelsed teosed jõudsid [[Böömimaa kuningriik|Böömimaale]] ja mõjutasid [[Jan Hus|Jan Husi]].<ref name="LevyCompanion"/><ref name="Hudson"/> Hus ei võtnud kõiki Wyclifi seisukohti üle, eriti mitte kõiki tema euharistialaseid järeldusi, kuid Wyclifi kiriku- ja autoriteedikriitika kujunes tšehhide seas levinud reformiliikumise oluliseks lähtekohaks.<ref name="Leff"/> Konstanzi kirikukogul mõisteti hukka nii Wyclifi õpetus kui ka Hus, kes põletati elusalt 1415. aastal.<ref name="Leff"/> 16. sajandi [[Reformatsioon|reformatsiooni]] ajal nähti Wyclifis üha enam reformatsiooni eelkäijat. Hilisem inglise protestantlik traditsioon nimetas teda „reformatsiooni koidutäheks”.<ref name="DNB"/> See nimetus väljendab tema järelmõju, kuid võib olla eksitav, kui see teeb temast lihtsalt [[Martin Luther|Lutheri]] või [[William Tyndale|Tyndale’i]] varasema versiooni. Wyclif jäi paljuski keskaegseks skolastikuks: tema mõtteviis, metafüüsika ja argumentatsioon kuuluvad hiliskeskaja ülikooliteoloogiasse, isegi kui tema järeldused ületasid ladinakeelse läänekiriku tavapäraseid piire.<ref name="Lahey2009"/><ref name="Conti"/> == Wyclif ajaloos == Wyclif oli vastuoluline ja sageli järsk poleemik, kuid tema tähendus ei seisne pelgalt akadeemilises mässumeelsuses. Ta sidus metafüüsika, predestinatsiooni, autoriteediküsimuse, kirikukriitika ja poliitilise teooria üheks tervikuks.<ref name="Robson"/><ref name="Boreczky"/><ref name="Conti"/> Ta ei olnud lihtne „rahvamees”, vaid Oxfordi skolastik, kelle keerukad ladinakeelsed traktaadid nõudsid lugejalt kõrgtasemel teoloogilist ja filosoofilist ettevalmistust. Samas viis just tema piiblikeskne ja kirikukriitiline mõtlemine hiljem järelduseni, et Kristuse seadust ei tohi hoida üksnes vaimuliku eliidi kontrolli all, vaid tuleb kuulutada rahvale.<ref name="Ghosh"/><ref name="Hudson"/> Tema pärand on seetõttu kahetine. Ühelt poolt oli ta keskaegse realistliku skolastika üks mõjukamaid ja olulisemaid inglise esindajaid.<ref name="Robson"/><ref name="Conti"/> Teisalt tallas ta kiriku ja pühakirja autoriteedi küsimuses sisse tee, mida protestantlikud reformaatorid hiljem edasi arendasid.<ref name="Hudson"/><ref name="LevyCompanion"/> Wyclif ei olnud veel reformatsiooni teoloog selle hilisemas mõttes, kuid ta oli üks neist hiliskeskaja teaduritest, kelle mõju ja vaidlused näitasid, kui sügavalt oli läänekiriku autoriteet 14. sajandi lõpuks intellektuaalselt ja moraalselt vaidlustatud. == Teosed == Wyclifi olulisemateks teosteks peetakse muu hulgas:<ref name="Conti"/><ref name="Lahey2009"/> * ''De logica'' * ''De universalibus'' * ''De dominio divino'' * ''De civili dominio'' * ''De veritate sacrae scripturae'' * ''De ecclesia'' * ''De eucharistia'' * ''De apostasia'' * ''Trialogus'' == Viited == <references /> == Kirjandus == * Boreczky, Elemér. ''John Wyclif’s Discourse on Dominion in Community''. Leiden: Brill, 2007. * Conti, Alessandro. „John Wyclif”. ''Stanford Encyclopedia of Philosophy''. * Dove, Mary. ''The First English Bible: The Text and Context of the Wycliffite Versions''. Cambridge: Cambridge University Press, 2007. * Ghosh, Kantik. ''The Wycliffite Heresy: Authority and the Interpretation of Texts''. Cambridge: Cambridge University Press, 2002. * Hudson, Anne. ''The Premature Reformation: Wycliffite Texts and Lollard History''. Oxford: Clarendon Press, 1988. * Lahey, Stephen E. ''John Wyclif''. Oxford: Oxford University Press, 2009. * Leff, Gordon. ''Heresy in the Later Middle Ages: The Relation of Heterodoxy to Dissent c. 1250–c. 1450''. Manchester: Manchester University Press, 1967. * Levy, Ian Christopher, toim. ''A Companion to John Wyclif: Late Medieval Theologian''. Leiden: Brill, 2006. * Robson, J. A. ''Wyclif and the Oxford Schools''. Cambridge: Cambridge University Press, 1961. * Wilks, Michael. „Misleading Manuscripts: Wyclif and the Non-Wycliffite Bible”. ''Studies in Church History'' 11 (1975): 147–161. == Välislingid == * [[https://plato.stanford.edu/entries/wyclif/](https://plato.stanford.edu/entries/wyclif/) John Wyclif] – ''Stanford Encyclopedia of Philosophy'' * [[https://commons.wikimedia.org/wiki/File](https://commons.wikimedia.org/wiki/File):Wycliffe_by_Kirby.jpg Wyclifi portree Wikimedia Commonsis] * [[https://commons.wikimedia.org/wiki/File](https://commons.wikimedia.org/wiki/File):Wycliffe_John_Gospel.jpg Wyclifi piiblitõlke käsikirjapilt Wikimedia Commonsis] * [[https://parker.stanford.edu/parker/catalog/hc524fk1795](https://parker.stanford.edu/parker/catalog/hc524fk1795) Corpus Christi College, MS 147: Wycliffite Bible] {{JÄRJESTA:Wyclif, John}} [[Kategooria:Inglise teoloogid]] [[Kategooria:Inglise filosoofid]] [[Kategooria:Kirikureformaatorid]] [[Kategooria:Skolastikud]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1320. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 1384]] hcxgzzgtlt0aemtbmvc6pwuvw1pnb5d 0 716139 7168086 7167052 2026-06-05T21:42:46Z Metsavend 738 /* Poliitiline karjäär */ 7168086 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast ametiisik | nimi = Maria Walsh | pilt = 1718798569044 20240618 WALSH Maria IE 002.jpg | pildiallkiri = Maria Walsh (2024) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 2. juuli 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Maria Walsh | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|06|11}} | sünnikoht = [[Boston]], [[Massachusetts]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Fine Gael]] – [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Maria Walsh''' (sündinud [[11. juuni]]l [[1987]] [[Boston]]is USA-s) on [[Iirimaa]] poliitik, kes on alates 2019. aasta juulist olnud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] (MEP) liige Iirimaalt Midlandsi-Loode-Iirimaa valimisringkonnast. Ta valiti teiseks viieaastaseks ametiajaks tagasi 2024. aasta juunis. Ta on [[Fine Gael]]i liige, mis kuulub Euroopa Rahvapartei parteisse. Väljaspool poliitikat on ta tuntud 2014. aasta Tralee Roosi iludusvõistluse võidu poolest. ==Varane elu ja haridus== Ta sündis 1987. aastal USA-s [[Boston]]is. Tema ema Noreen kasvas üles Iirimaal [[Galway krahvkond|Galway krahvkonnas]] [[Leitir Móir]]i kükas, samas kui tema isa Vincent on pärit Roundfortist [[Mayo krahvkond|Mayo krahvkonnast]]. Vincent emigreerus Ameerika Ühendriikidesse [[1973]]. aastal, et töötada puusepana Bostoni lähedal, kus ta kohtus Noreeniga. Neil oli neli last, kaks poega ja kaks tütart, kes kõik sündisid Ameerika Ühendriikides. Perekond kolis 1994. aastal [[Iirimaa]]le Mayo krahvkonda [[Shrule]]'isse, olles seal ostnud 60-aakrise talu. Maria Walsh õppis ajakirjandust Dublinis [[Griffith College Dublin|Griffithi kolledžis]], mille järel kolis ta New Yorki. Ta kolis [[Philadelphia]]sse 2011. aastal. Aastatel 2017–2019 teenis Walsh Iirimaa armee reservis ratsaväekorpuse (1. soomusratsaväe eskadrill) sõdurina, mis asus kaitseväe väljaõppekeskuses Curraghi laagris. == 2014. aasta Tralee roos == 2014. aasta Tralee roos oli iga-aastane Iirimaa rahvusvaheline festival, mis toimus 15.–19. augustil 2014. Võistluse rahvusvahelist finaali kanti otseülekandes üle RTÉ One televisioonis 18.–19. augustil. Maria Walsh, kes võistles Philadelphia roosina, krooniti võistluse võitjaks 19. augustil. Ta oli sel ajal 27-aastane ja kolis Philadelphiasse 2011. aastal. Ta oli olnud kihlveokontorite favoriit, Paddy Power pakkus tema võidule koefitsienti 2/5. Valitseva Tralee Rose'i ajal kohtus Walsh [[2015]]. aasta [[Püha Patricku päev]]al [[Valge Maja|Valges Majas]] USA presidendi [[Barack Obama]]ga. == Poliitiline karjäär == Ta astus valimispoliitikasse esmakordselt [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]]. Kampaania ajal loodi veebisait, mis „nägi välja nagu Walshi kandidatuuri toetav kampaanialeht“, et seista vastu tema kampaaniale ja „homoseksuaalsele eluviisile“. Veebisait edastas reklaame Google'is ja Facebookis. Pärast seda, kui [[Fine Gael]] palus nii Google'il kui ka Facebookil reklaamid eemaldada, keeldus Facebook seda tegemast, väites, et reklaamid „ei riku kogukonna standardeid“. Sellest hoolimata valiti Walsh nendel valimistel Euroopa Parlamendi liikmeks Midlandsi-Loode-Iirimaa valimisringkonnast Fine Gaeli ja Euroopa Rahvapartei liikmena. Ta oli neljast edukast kandidaadist kolmas; Walsh asetas oma Fine Gaeli kolleegi [[Mairead McGuinness]]i ja sõltumatu partei esindaja [[Luke Flanagan|Luke "Ming" Flanagani]] taha ning edestas Sinn Féini esindajat [[Matt Carthy]]t. Erinevalt Walshist olid kolm ülejäänud edukat kandidaati juba valimisringkonna Euroopa Parlamendi liikmed. Ta valiti tagasi 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, saades 71 476 (10,5%) esimese eelistuse häält. == Euroopa Parlamendis == [[2019]]. aasta oktoobris hääletas ta koos [[Fine Gael]]i kaasliikmete [[Mairead McGuinness]]i, [[Frances Fitzgerald]]i ja [[Seán Kelly]]ga ELi resolutsiooni vastu, millega suurendati Vahemerel otsingu- ja päästeoperatsioone teostavate laevade arvu. Walsh ütles, et ta toetab tegelikult Vahemerel otsingu- ja päästeoperatsioonide arvu suurendamist, kuid viitas resolutsiooni lisatud muudatusettepanekule, mis oleks nõudnud radariinfo jagamist kõigi Vahemerel asuvate laevade vahel – säte, mis tema arvates annaks tagasilöögi, andes vihjeid inimsmugeldajatele ja aidates neil võimuesindajaid vältida. Resolutsioon lükati kahe häälega tagasi. Kahekordse USA ja Iirimaa kodakondsusena oli Walshil õigus hääletada 2020. aasta USA presidendivalimistel ja ta tegi seda, andes oma hääle [[Joe Biden]]ile. [[2020]]. aasta veebruaris lahkus ta [[Euroopa Rahvapartei]] (Euroopa Parlamendi partei, kuhu [[Fine Gael]] kuulub) ridadest, et toetada vetoõigust mitmete energiatootmisprojektide ehitamisele üle Euroopa, sealhulgas 55 fossiilkütuste projektile. Walsh oli üks ainult kolmest Euroopa Rahvapartei liikmest, kes seda tegi. Üks 55 kõnealusest kütuseprojektist on veeldatud maagaasijaam [[Ballylongford]]is [[Kerry krahvkond|Kerry krahvkonnas]], mida kriitikute arvates võiks kasutada imporditud hüdraulilise purustamise gaasi toomiseks Iirimaale USA-st ja Kanadast. Oma hääletuse põhjuseid kirjeldades rõhutas Walsh oma vastuseisu hüdraulilise purustamise vastu. Veto ei läinud läbi, kuid Iirimaa parlamendiliikmed, näiteks Rohelise Partei liige [[Ciarán Cuffe]], kiitsid teda tema tegude eest. 2021. aasta juunis Euroopa Parlamendis kõneledes kutsus ta üles pöörama hariduses rohkem tähelepanu seksuaal- ja reproduktiivõigustele pärast seda, kui EL avaldas aruande, milles nõuti naistele suuremaid õigusi kõigis liikmesriikides. 2021. aasta juulis toetas Walsh Euroopa Komisjoni kohtumenetlust [[Ungari]] ja [[Poola]] vastu seoses nende katsetega kehtestada seal [[LGBT]]-kogukonda puudutavaid seadusi. Walsh teatas: „Kahe aasta jooksul, mil mind on valitud, oleme vastu võtnud mitu resolutsiooni: üks neist on suunatud Poola tegevuse vastu [[LGBT-vaba tsoon|LGBT-vabade tsoonide]] loomisel. Jällegi ja viimati Ungari muudatuste kohta oma seadusandluses, mis on vastuolus kõigega, mida EL väärtuste ja põhimõtete osas esindab, näiteks kõigi võrdse ja õiglase kohtlemise osas. Kuid lõppkokkuvõttes vajame nüüd, et komisjon tagaks, et kui seda kahekuulist rikkumismenetluste perioodi ei järgita, ei saa me olukorda enam edasi lükata. Peame tegutsema. Orbánil on järgmisel aastal ees uued valimised ja on oluline, et mina ja teised Euroopa Parlamendi liikmed jätkaksime tema töö hukkamõistmist.“ Walsh teatas ka, et osaleb Budapestis uhkusmarsil eesmärgiga näidata Ungari LGBT-kogukonnale, et EL toetab neid. Walsh valiti tagasi [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], saades 71 476 (10,5%) esimese eelistuse häält. == Isiklik elu == Walsh tunnistas oma [[lesbi]]lisust avalikult pärast Tralee roosi võitmist 2014. aastal. Ta väitis, et oli oma vanematele oma lesbilisuse tunnistanud enam kui kaks aastat varem, pärast kohtumist oma esimese tüdruksõbraga. 2016. aastal alustas ta suhet Emmyle nomineeritud teleprodutsendi Shauna Keogh'iga. Walsh teatas 2017. aastal, et tahab Keogh'ga abielluda, kuid paar lõpetas suhte järgmisel aastal. 2017. aastal asutas ta pulmade planeerimise ettevõtte Juniper & Ruby, mis keskendus peamiselt [[LGBT]] pulmadele. Ta ei tarbi alates 12. eluaastast enam alkoholi. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/197863/MARIA_WALSH/home Maria Walsh Euroopa Parlamendi kodulehel] * [https://www.finegael.ie/our-people/meps/midlands-north-west/maria-walsh/ Maria Walsh Fine Gaeli kodulehel] * [https://mariawalsh.eu/ Maria Walshi kodulehekülg] {{JÄRJESTA:Walsh, Maria}} [[Kategooria:Iirimaa poliitikud]] [[Kategooria:Iirimaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] dxyzt3stlaju1s7dki13o2vt3nm571v 0 716143 7168042 7166852 2026-06-05T19:40:02Z Evlper 104506 7168042 wikitext text/x-wiki [[File:Goldblattkreuz.jpg|thumb|Itaaliast eri haudadest leitud kuldplekkristid Saksamaa Rahvusmuuseumis Nürnbergis. '''6''': kaks ladina risti kujulist risti [[Monza]]st monogrammiga ASRX keskel ja alfa ning oomega kujuliste [[pendilia]]tega. '''7''': ladina rist Monzast monogrammiga CRX. '''8''': kreeka rist [[Novara]]st [[Justinus II]] [[tremissis]]'e jäljendiga. '''9''': ladina rist ladina risti kujutistega ristiharudel, leitud teadmata kohast Itaalias. '''10''': Kreeka rist [[Cividale del Friuli]]st. '''11''': Rist [[Lucca]]st väätide ja [[greif]]idega [[medaljon]]ides. '''12''': inimkujutisega rist [[Lodi Vecchio]]st. '''13''': Rist [[Varese]]st linnukujutisega medaljoni sees keskel. '''14''': rist Cividale del Friulist. '''15''': Rist [[Benevento]]st [[Leo III (keiser)|Leo III]] ''tremessis''e jäljendiga.]] '''Kuldfooliumristid''' (saksa keeles ''Goldblattkreuz'') on väga õhukesest [[kuld|kulla]]lehest valmistatud [[Rist (kristlus)|rist]]id, mida kasutati [[Varakristlik kunst|varakristlike]] [[hauapanus]]tena [[alemannid]]e, [[bajuvaarid]]e ja [[langobardid]]e haudades [[6. sajand]]ist kuni [[8. sajand]]i alguseni.<ref>[https://www.bavarikon.de/object/bav:ASM-OBJ-0000000000000053?lang=de Goldblattkreuz. - Archäologische Staatssammlung]</ref> Arvatakse, et need olid mõeldud surnu ja tema sugulaste [[Kristlus|kristliku]] usu demonstreerimiseks<ref>[https://www.khm.at/kunstwerke/goldblattkreuz-71080 Goldblattkreuz. - Kunsthistorisches Museum]</ref>, aga ka ''[[apotropaion]]''{{'}}ina kurja peletamiseks<ref>[https://www.academia.edu/18419111/Goldm%C3%BCnze_und_Goldblattkreuz_Die_Obolus_Beigabe_in_fr%C3%BChmittelalterlichen_Bestattungen_als_Zeugnis_der_Christianisierung Michael Odenweller. Goldmünze und Goldblattkreuz. Die Obolus-Beigabe in frühmittelalterlichen Bestattungen als Zeugnis der Christianisierung. - 2014, Frühmittelalterliche Studien]</ref>. == Kirjeldus == Teadaolevate kuldfooliumristide suurus on 2,1–14,2 cm, kõige levinum suurus on 5–10 cm vahemikus. Üks [[Ülem-Baieri ringkond|Ülem-Baierist]] [[Walda]]st pärit rist on 17 × 17 cm suurune<ref>[https://www.bavarikon.de/object/bav:ASM-OBJ-0000000000001438?p=1&lang=en Goldblattkreuz, Riemenzunge. - Archäologische Staatssammlung]</ref>. Ristid lõigati õhukesest [[kuldfoolium]]ist välja suurte [[käärid]]ega. Ristide valmistamiseks kasutatud kulla puhtus on sageli madalam kui teistes varakeskaja ehetes ja üksikjuhtudel kasutati peale kulla ka muid materjale ([[hõbe]], [[Kuldamine|kullatud]] hõbe, [[pronks]], [[vask]]). Kuldfooliumristide kuju võib veidi varieeruda. Enamasti on see [[Kreeka rist]]i, harvemini [[ladina rist]]i kujuga, ja valdavalt on tegemist kergelt laienevate harudega [[käpprist]]iga. Käppristi kuju esineb Alpidest põhja pool umbes pooltel juhtudel ja Alpidest lõuna pool enamasti. Osa riste on valmistatud ühest lehest, eriti kehtib see [[Itaalia]]st leitud ristide kohta, osa kahest või enamast kattuvast ribast. Sageli on need ristid kaunistatud [[Reljeef (kunst)|reljeef]]sete kujundite või mustritega, mis tõenäoliselt kanti peale enne risti kuju väljalõikamist. Langobardide asustusaladel täiendav 60% ning alemannide ja bajuvaaride aladel 43% esemetel. Mustrite tegemiseks võidi vormina kasutada teisi pronksesemeid (ühel [[Spötting]]ist pärit ristil on kasutatud [[rihmakeel]]t või [[pannal]]t)<ref>[https://www.bavarikon.de/object/bav:ASM-OBJ-0000000000000053?lang=de Goldblattkreuz. - Archäologische Staatssammlung]</ref> või stantsidena münte, kuid kujutised võidi ka puntsida või kujundati need vabakäeliselt. Kuldfooliumist ristide selgelt kristliku sisuga dekoor on väiksematel ristidel keskel või harudel; habemega mehe pead, mis vormiti ristile keiserlike müntidega või vabakäeliselt, võib-olla samuti mündiportreede eeskujul<ref>[https://bawue.museum-digital.de/object/2509 Goldblattkreuz. -museum-digital baden-württemberg]</ref>, on tõlgendatud [[Kristus]]e kujutistena<ref>[https://www.bavarikon.de/object/bav:ASM-OBJ-0000000000000053?lang=de Goldblattkreuz. - Archäologische Staatssammlung]</ref><ref>[https://bawue.museum-digital.de/object/36 Goldblattkreuz und zwei Adlerfiguren aus Giengen an der Brenz. - museum-digital baden-württemberg]</ref>. Lisaks kasutati ka geomeetrilist ornamenti, [[põimornament]]i<ref>[https://bawue.museum-digital.de/object/36 Goldblattkreuz und zwei Adlerfiguren aus Giengen an der Brenz. - museum-digital baden-württemberg]</ref> ja Põhja-Alpide piirkonnast on leitud ristidelt isegi sisuliselt [[Paganlus|paganlikke]] [[loomastiil]]is motiive<ref>[https://www.academia.edu/18419111/Goldm%C3%BCnze_und_Goldblattkreuz_Die_Obolus_Beigabe_in_fr%C3%BChmittelalterlichen_Bestattungen_als_Zeugnis_der_Christianisierung Michael Odenweller. Goldmünze und Goldblattkreuz. Die Obolus-Beigabe in frühmittelalterlichen Bestattungen als Zeugnis der Christianisierung. - 2014, Frühmittelalterliche Studien]</ref>. == Leiukontekst == Kuldfooliumristidel on nelja haru otstes ja aeg-ajalt ka servades või keskel väikesed augud, mille abil need olid ilmselt tekstiilidele õmmeldud.<ref>[https://www.bavarikon.de/object/bav:ASM-OBJ-0000000000000053?lang=de Goldblattkreuz. - Archäologische Staatssammlung]</ref> Riste leidub sageli surnu otsaesisel ja suu piirkonnas,<ref>[https://www.bavarikon.de/object/bav:ASM-OBJ-0000000000000053?lang=de Goldblattkreuz. - Archäologische Staatssammlung]</ref> mistõttu on arvatud, et need õmmeldi surnu näole asetatud rätiku külge<ref>[https://www.ellwangen-tourismus.de/gaeste/entdecken-erleben/museen/alamannenmuseum/aktuelles/2009/aussergewoehnliches-museumsexponat-das-goldblattkreuz-aus-lauchheim-grab-0 Außergewöhnliches Museumsexponat: Das Goldblattkreuz aus Lauchheim, Grab 0. - Stadt Ellwangen]</ref>. Arvestades suhteliselt hooletut teostust – risti dekoratiivsed motiivid on sageli külgedelt lõigatud või paigutvad ristil ebakorrapäraselt –, paistavad need olevat valmistatud kiiresti pärast surma ilma kunstilise taotluseta ja asetatud surnu juurde. Mõnikord on kuldfooliumist risti kinnitamise auguke rebenenud ja uus auk tehtud selle kõrvale; oletatud on risti lahtirebenemist matuserituaali ajal. Esemetel pole mingeid kulumisjälgi, mis viitaksid pikaajalisele kasutamisele surnu eluajal. Arheoloogias nimetatakse kuldfooliumriste nn "[[tabu]]panusteks", sest vaatamata nende materjali väärtusele ei võtnud hauaröövlid neid sageli kaasa, vaid need jäid oma sakraalse tähenduse tõttu surnukeha juurde. Ristid on haudades üldjuhul üksikult, vaid harva leitakse ühest hauast mitu tükki.<ref>[https://www.khm.at/kunstwerke/goldblattkreuz-71080 Goldblattkreuz. - Kunsthistorisches Museum]</ref> Näiteks kahes Lauchheim-Mittelhofeni alemanni asula matuses leiti viis lihtsat kuldfooliumristi õmmelduna surnukeha katnud riidele mustrina nagu täpid täringu viietahulisel pinnal. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eelromaani kunst]] [[Kategooria:Kullassepataiesed]] rk3u25w0wvjxfys8myiaqlgchd9igiu 0 716193 7167869 7167856 2026-06-05T12:18:57Z Evlper 104506 /* Ehitusmaterjalid */ 7167869 wikitext text/x-wiki [[File:Ziggurat of UrInbound1427286134917083377.jpg|thumb|[[Uri tsikuraat]]]] [[File:Ishtar gate in Pergamon museum in Berlin..jpg|thumb|[[Ištari värav|Ištari väravate]] [[rekonstruktsioon]] [[Pergamoni muuseum]]is [[Berliin]]is]] '''Mesopotaamia arhitektuur''' hõlmab [[Mesopotaamia]]s ([[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i jõgede vahele ja ümber jäävas piirkonnas) [[vanaaeg|vanaajal]] [[8. aastatuhat eKr|8. aastatuhandest eKr]] kuni [[6. sajand eKr|6. sajandini eKr]] püstitatud ehitisi. Mesopotaamia arhitektuur on oma pika ajaloo jooksul seotud mitme eri kultuuriga eri perioodidel. Mesopotaamia arhitektuuri peamiste saavutuste hulka kuulub [[Linnaplaneerimine|linnaplaneerimise]] algus, [[siseõu]]ega [[maja]]tüüp ja [[tsikuraat]]ide püstitamine. [[Arhitekt]]ide rollis olid kirjatundjad, kes kavandasid hooneid [[valitsus]]e, [[ülik]]ute või kuningliku perekonna jaoks ja juhtisid ehitustöid. Mesopotaamia vanaaja arhitektuuri uurimine põhineb peamiselt [[arheoloogia]]l, hoonete kujutistel [[Kujutav kunst|kujutavas kunstis]] ja ehitustavasid käsitlevatel tekstidel. [[Uruki periood]]ist pärinevatest piltkujutistest on loetud välja, et kivi oli vähe, see lõigati plokkideks ja pitsatiteks. Tellis oli tavaline ehitusmaterjal ja sellest ehitati [[linn]]u, [[kindlus]]i, [[Tempel|templeid]] ja [[maja|maju]]. Linn oli [[torn]]idega ja see asus kunstlikul [[platvorm]]il; ka majal oli tornilaadne välimus. Majal oli [[uks]], mis liikus [[Hing (detail)|hingedel]] ja mida sai avada teatud võtmega; linna[[värav]] oli suurem ja näis olevat kahepoolne. Rohkem on uuritud templite, [[palee]]de, [[linnamüür]]ide, väravate ning muude monumentaalsete hoonete arhitektuuri, kuid aeg-ajalt leiab käsitlusi ka elamuarhitektuuri kohta. Arheoloogilised kaevamised on võimaldanud uurida ka linnaehitust Mesopotaamia varajastes linnades. == Ehitusmaterjalid == [[File:Model of a "plano-convex" brick MET DP270685.jpg|thumb|Bituminoossest lubjakivist valmistatud lamekumera tellise mudel, u 2112–2004 eKr]] [[Sumeri arhitektuur|Sumeri ehitiste]] [[müüritis]] oli tavaliselt mördita, kuigi mõnikord kasutati looduslikku [[bituumen]]it. Eri perioodidel on kasutatud erisuguseid telliseid: * Hilisel [[Uruki periood]]il (3600–3200 eKr) ruudukujulised tellised 16×16 cm ja pikad tellised 80×40×15 cm mõõdus; * [[Varane dünastiline periood|Varadünastilisel perioodil]] (3100–2300 eKr) lamekumerad tellised 10x19x34 cm mõõdus. Lamekumeraid telliseid eelistati, sest neid oli võimalus kiiresti valmistada ja nende korrapäratu pind hoidis viimistlus[[krohv]]i paremini kui muude telliste sile pind. Ebakorrapärasusega kaasneva ebastabiilsuse ületamiseks laoti iga paari tellisera järel risti paigutatud tellistest rida. Tellised kuivatati kõvaks päikese käes. Taolised on vähem vastupidavad kui ahjus põletatud tellised, mistõttu hooned lagunesid aja jooksul. Neid ka perioodiliselt hävitati, tasandati ja ehitati samale kohale uuesti üles. See planeeritud ehitustsükkel tõstis pikkamisi linnade tasapinda, nii et need hakkasid ümbritsevast tasandikust kõrgemal paiknema. Neid künkaid nimetatakse [[tell]]ideks ja neid leidub kogu [[Vana-Lähis-Ida]]s. Avalike hoonete lagunemise vältimiseks kasutati värvilisest kivist koonuseid, [[terrakota]]paneele ja savinaelu, mis andsid savitellistest fassaadile kaunistava ja kaitsva kesta. Eriti hinnatud olid imporditud ehitusmaterjalid, nagu [[seeder|seedripuit]] [[Liibanon]]ist, [[dioriit]] [[Araabia]]st ja [[lapis lazuli]] [[India]]st. [[Babüloonia]] templid olid massiivsed toortellistest ehitised, mida toetasid [[tugipiilar]]id ja millelt vihmavesi juhiti ära [[drenaaž]]itorude abil. Üks selline leitud drenaažitoru [[Ur]]is oli tehtud [[plii]]st. Tellistest püstitati varajased [[pilaster|pilastrid]] ja [[sammas|sambad]], seintele loodi [[seinamaaling]]ud ja paigutati [[glasuur]]itud saviplaadid. Seinad olid erksalt värvitud ja mõnikord kaetud [[tsink|tsingi]] või [[kuld|kullaga]], samuti keraamiliste plaatidega. Vahel olid krohvi sisse müüritud terrakotast koonusjad hoidikud tõrvikute jaoks. [[Assüüria]] jäljendades Babüloonia arhitektuuri ehitas oma paleed ja templid samuti tellistest. Isegi kui kivi oli riigis looduslikult kättesaadav ehitusmaterjal, säilitati seal konservatiivselt ehitiste tellisplatvorm, mis oli olnud vajalik Babüloonia soisel pinnasel, kuid põhja pool kivisemal pinnasel ebavajalik. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Mesopotaamia]] t6om240xoqqis09xfvquofjd9mmt13j 0 716237 7167858 2026-06-05T11:59:51Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast relv | nimi = Bell UH-1Y Venom | pilt = UH-1Y Venom.jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[Mitmeotstarbeline helikopter]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = jah | on_rakett = jah <...' 7167858 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Bell UH-1Y Venom | pilt = UH-1Y Venom.jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[Mitmeotstarbeline helikopter]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = jah | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 2008– | kasutajad = ''[[Bell UH-1Y Venom#Kasutajad|Loend]]'' | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = [[Bell Textron]] | ühiku_hind = | tootmises = 2001– | toodetud = 160 | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 5,4 t | pikkus = 17,8 m | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = 4,5 m | läbimõõt = 14,9 m | meeskond = 2 | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = 2 kinnitit [[rakett]]idele [[Hydra 70]] või [[Advanced Precision Kill Weapon System|APKWS II]] <br/> 2 7,62-mm [[kuulipilduja]]t [[M240|M240D]], [[M134 Minigun|GAU-17A]] või 12,7-mm [[kuulipilduja]]t [[M2 Browning|GAU-21]] | muu_relvastus = | mootor = 2 [[turbovõllmootor]]it [[General Electric T700|General Electric T700-GE-401C]] | mootori_võimsus = Mõlemad 1363 kW | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = 3 t | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = 240 km | kiirus = 304 km/h | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = 6,1 km | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''Bell UH-1Y Venom''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[mitmeotstarbeline helikopter]].<ref name="dod">{{cite web |title=Model Designation of Military Vehicles |url=http://www.dtic.mil/whs/directives/corres/pdf/412015l.pdf |website=U.S. DoD Defense Technical Information Center |archive-url=https://web.archive.org/web/20071025181044/http://www.dtic.mil/whs/directives/corres/pdf/412015l.pdf |archive-date=25 October 2007 |date=12 May 2004 |url-status=dead}}</ref> Seda toodab ettevõte [[Bell Textron]]. See on [[Belli Huey perekond|Huey seeria]] üks uuematest mudelitest. UH-1Y Venom on kahe mootori, nelja labaga ning keskmises suurusklassis. Bell UH-1Y Venom jõudis [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|Ameerika Ühendriikide merejalaväe]] teenistusse aastal 2008, samal aastal algas ka masstootmine.<ref name="Navy_built new">{{cite web |title=UH-1Ys to be built new starting in 06 |url=https://www.navair.navy.mil/node/14481 |website=Naval Air Systems Command |archive-url=https://archive.today/20240124210650/https://www.navair.navy.mil/node/14481 |archive-date=24 January 2024 |date=22 April 2005 |url-status=live}}</ref> Venomiga asendati seitsmekümendatest pärit mudel [[Bell UH-1N Twin Huey]]. ==Kasutajad== * {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} * {{pisilipp|Tšehhi}} ==Vaata ka== * [[Kasutuselolevate Ameerika Ühendriikide sõjalennukite loend]] * [[Ameerika Ühendriikide merejalaväe lennuvägi]] * [[Bell 212]] * [[Bell 412]] * [[Bell UH-1N Twin Huey]] * [[Bell AH-1Z Viper]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjalennukid]] [[Kategooria:Sõjaväehelikopterid]] 9k0mcs6qlckbs6y43z8nwuztp3rlv2x 0 716238 7167862 2026-06-05T12:07:24Z Metsaleht 76786 Uus artikkel. 7167862 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Susanna Viktoria Mõtsmees | pilt = Susanna Viktoria Mõtsmees portrait 2024.jpg | pildiallkiri = Susanna Viktoria Mõtsmees 2024 | alias = Susanna Viktoria | taust = solo_artist | päritolu = [[Eesti]] | stiil = [[folktroonika]], [[pärimusmuusika]], [[elektrooniline muusika]] | tegev = alates 2018 | URL = {{URL|https://susannaviktoria.ee/}} }} '''Susanna Viktoria Mõtsmees''' (sündinud 13. mail 1998) on eesti muusik. Tema looming ühendab pärimusmuusika elektroonilise muusikaga žanris, mida ta nimetab folktroonikaks. Tema peamised pillid on flööt ja Eesti torupill. == Tegevus == Susanna Viktoria Mõtsmees avastas muusika lapsepõlves – juba seitsmeaastasena teadis ta, et helikunst on tema kutsumus.<ref name="postimees" /> Ta on muusikat õppinud nii Eestis kui ka välismaal. 2018. aastal ilmus tema esimene singel „Igav iluta". Debüütsooloalbum ''Piibelehed'' ilmus 2023. aasta veebruaris ning teine sooloalbum ''Mõtsmees'' juunis 2024. Viimane kasutab arhiivimaterjali – vanaisa Leonhard Mõtsmehe 36 laulu, mille ta laulis [[Korporatsioon Revelia]] liikmena.<ref name="err" /> Album pälvis kolm [[Etnokulp|Etnokulbi]] nominatsiooni: aasta artist, aasta album ja aasta uusfolk.<ref name="muusikaplaneet" /> 2025. aastal ilmus EP ''Vaarikad'', mis põhineb vanavanaema Ella Volteini laulikutel. Singlid „Hoia kinni" ja „Ilm udune tülidest" valiti [[Raadio 2]] nädaladebüüdiks. Lisaks sooloprojektile tegutseb Mõtsmees folk-rock ansamblis [[Fylgja (ansambel)|Fylgja]] (asutajaliige) ja torupilli kvintettis EstPipes (koos [[Cätlin Mägi]]ga).<ref name="mooste" /> Erinevate koosseisudega on ta esinenud [[Viljandi pärimusmuusika festival]]il, Mooste Elohelü festivalil, festivalil Võnge ning Glasgow ülemaailmsel torupillifestivalil [[Piping Live]]. Ta on osalenud muusikuna ka [[Teater Vanemuine]] lavastustes, sealhulgas lasteetenduses „Paberist muinasjutt" ja ooperis „Libahunt", ning [[Teet Kask|Teet Kase]] lavastuses, [[Timo Steiner|Timo Steineri]] ja [[Sander Mölder|Sander Mölderi]] muusikaga balletis „Kurat ja Jumal" (2024). == Diskograafia == === Albumid === * ''Piibelehed'' (2023) * ''Mõtsmees'' (2024) === EP-d === * ''Vaarikad'' (2025) === Singlid (valik) === * „Igav iluta" (2018) * „Unistades" (2020) * „Viimane unelaul" (2022, koos Rosenthaliga) * „Nuta inimene" (2022, koos Rosenthaliga) * „Hoia kinni" (2024) * „Kui mul mure kipub" (2024) * „Pulmad" (2024) * „Sirelisinine" (2025, koos aapeerikuga) * „Kuula mind ära" (2026) == Tunnustus == * 2024 [[Etnokulp]]: nominatsioon kategooriates aasta artist, aasta album (''Mõtsmees'') ja aasta uusfolk<ref name="muusikaplaneet" /> * 2025 [[Etnokulp]]: nominatsioon kategoorias aasta uusfolk (''Vaarikad'')<ref name="etnokulp2025" /> * 2024 [[Raadio 2]] nädaladebüüt singlitega „Hoia kinni" ja „Ilm udune tülidest" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="err">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1609794752/parimusmuusik-susanna-viktoria-motsmees-loimib-muusikasse-esivanemate-loomingut |Pealkiri=Pärimusmuusik Susanna Viktoria Mõtsmees lõimib muusikasse esivanemate loomingut |Väljaanne=[[ERR]] |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="postimees">{{Netiviide |URL=https://tartu.postimees.ee/8263027/parimusmuusik-tutvus-tanu-lauludele-oma-vanavanaisaga |Pealkiri=Pärimusmuusik tutvus tänu lauludele oma vanavanaisaga |Väljaanne=[[Postimees]] |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="mooste">{{Netiviide |URL=https://moostefolk.ee/susanna-viktoria/ |Pealkiri=Susanna Viktoria |Väljaanne=Mooste Elohelü |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="muusikaplaneet">{{Netiviide |URL=https://muusikaplaneet.ee/2024/09/10/etnokulp24-2/ |Pealkiri=Algas Etnokulp 2024 publikuhääletus |Väljaanne=MuusikaPlaneet |Aeg=10. september 2024 |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="etnokulp2025">{{Netiviide |URL=https://kultuur.err.ee/1609790697/selgusid-etnokulpide-nominendid |Pealkiri=Selgusid Etnokulpide nominendid |Väljaanne=[[ERR]] |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> }} == Välislingid == * [https://susannaviktoria.ee/ Susanna Viktoria ametlik veebisait] * [https://open.spotify.com/artist/4xE5qyTassbWl423qIhpaj Susanna Viktoria] [[Spotify|Spotifys]] * [https://www.instagram.com/susannaviktoriam Susanna Viktoria] [[Instagram]]is [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] 52bvb2iqrxq81lre9tc5eomdtjrlpd8 7167864 7167862 2026-06-05T12:10:24Z Velirand 67997 7167864 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Susanna Viktoria Mõtsmees | pilt = Susanna Viktoria Mõtsmees portrait 2024.jpg | pildiallkiri = Susanna Viktoria Mõtsmees 2024 | alias = Susanna Viktoria | taust = solo_artist | päritolu = [[Eesti]] | stiil = [[folktroonika]], [[pärimusmuusika]], [[elektrooniline muusika]] | tegev = alates 2018 | URL = {{URL|https://susannaviktoria.ee/}} }} '''Susanna Viktoria Mõtsmees''' (sündinud 13. mail 1998) on eesti muusik. Tema looming ühendab pärimusmuusika elektroonilise muusikaga žanris, mida ta nimetab folktroonikaks. Tema peamised pillid on flööt ja Eesti torupill. == Tegevus == Susanna Viktoria Mõtsmees avastas muusika lapsepõlves – juba seitsmeaastasena teadis ta, et helikunst on tema kutsumus.<ref name="postimees" /> Ta on muusikat õppinud nii Eestis kui ka välismaal. 2018. aastal ilmus tema esimene singel „Igav iluta". Debüütsooloalbum ''Piibelehed'' ilmus 2023. aasta veebruaris ning teine sooloalbum ''Mõtsmees'' juunis 2024. Viimane kasutab arhiivimaterjali – vanaisa Leonhard Mõtsmehe 36 laulu, mille ta laulis [[Korporatsioon Revelia]] liikmena.<ref name="err" /> Album pälvis kolm [[Etnokulp|Etnokulbi]] nominatsiooni: aasta artist, aasta album ja aasta uusfolk.<ref name="muusikaplaneet" /> 2025. aastal ilmus EP ''Vaarikad'', mis põhineb vanavanaema Ella Volteini laulikutel. Singlid „Hoia kinni" ja „Ilm udune tülidest" valiti [[Raadio 2]] nädaladebüüdiks. Lisaks sooloprojektile tegutseb Mõtsmees folk-rock ansamblis [[Fylgja (ansambel)|Fylgja]] (asutajaliige) ja torupilli kvintettis EstPipes (koos [[Cätlin Mägi]]ga).<ref name="mooste" /> Erinevate koosseisudega on ta esinenud [[Viljandi pärimusmuusika festival]]il, Mooste Elohelü festivalil, festivalil Võnge ning Glasgow ülemaailmsel torupillifestivalil [[Piping Live]]. Ta on osalenud muusikuna ka [[Teater Vanemuine]] lavastustes, sealhulgas lasteetenduses „Paberist muinasjutt" ja ooperis „Libahunt", ning [[Teet Kask|Teet Kase]] lavastuses, [[Timo Steiner|Timo Steineri]] ja [[Sander Mölder|Sander Mölderi]] muusikaga balletis „Kurat ja Jumal" (2024). == Diskograafia == === Albumid === * ''Piibelehed'' (2023) * ''Mõtsmees'' (2024) === EP-d === * ''Vaarikad'' (2025) === Singlid (valik) === * „Igav iluta" (2018) * „Unistades" (2020) * „Viimane unelaul" (2022, koos Rosenthaliga) * „Nuta inimene" (2022, koos Rosenthaliga) * „Hoia kinni" (2024) * „Kui mul mure kipub" (2024) * „Pulmad" (2024) * „Sirelisinine" (2025, koos aapeerikuga) * „Kuula mind ära" (2026) == Tunnustus == * 2024 [[Etnokulp]]: nominatsioon kategooriates aasta artist, aasta album (''Mõtsmees'') ja aasta uusfolk<ref name="muusikaplaneet" /> * 2025 [[Etnokulp]]: nominatsioon kategoorias aasta uusfolk (''Vaarikad'')<ref name="etnokulp2025" /> * 2024 [[Raadio 2]] nädaladebüüt singlitega „Hoia kinni" ja „Ilm udune tülidest" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="err">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1609794752/parimusmuusik-susanna-viktoria-motsmees-loimib-muusikasse-esivanemate-loomingut |Pealkiri=Pärimusmuusik Susanna Viktoria Mõtsmees lõimib muusikasse esivanemate loomingut |Väljaanne=[[ERR]] |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="postimees">{{Netiviide |URL=https://tartu.postimees.ee/8263027/parimusmuusik-tutvus-tanu-lauludele-oma-vanavanaisaga |Pealkiri=Pärimusmuusik tutvus tänu lauludele oma vanavanaisaga |Väljaanne=[[Postimees]] |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="mooste">{{Netiviide |URL=https://moostefolk.ee/susanna-viktoria/ |Pealkiri=Susanna Viktoria |Väljaanne=Mooste Elohelü |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="muusikaplaneet">{{Netiviide |URL=https://muusikaplaneet.ee/2024/09/10/etnokulp24-2/ |Pealkiri=Algas Etnokulp 2024 publikuhääletus |Väljaanne=MuusikaPlaneet |Aeg=10. september 2024 |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="etnokulp2025">{{Netiviide |URL=https://kultuur.err.ee/1609790697/selgusid-etnokulpide-nominendid |Pealkiri=Selgusid Etnokulpide nominendid |Väljaanne=[[ERR]] |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> }} == Välislingid == * [https://susannaviktoria.ee/ Susanna Viktoria ametlik veebisait] * [https://open.spotify.com/artist/4xE5qyTassbWl423qIhpaj Susanna Viktoria] [[Spotify|Spotifys]] * [https://www.instagram.com/susannaviktoriam Susanna Viktoria] [[Instagram]]is {{JÄRJESTA:Mõtsmees, Susanna Viktoria}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] tc3s86lyl239buyzv6c2wf987q4wiwx 7167865 7167864 2026-06-05T12:11:07Z Velirand 67997 + kategooria 7167865 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Susanna Viktoria Mõtsmees | pilt = Susanna Viktoria Mõtsmees portrait 2024.jpg | pildiallkiri = Susanna Viktoria Mõtsmees 2024 | alias = Susanna Viktoria | taust = solo_artist | päritolu = [[Eesti]] | stiil = [[folktroonika]], [[pärimusmuusika]], [[elektrooniline muusika]] | tegev = alates 2018 | URL = {{URL|https://susannaviktoria.ee/}} }} '''Susanna Viktoria Mõtsmees''' (sündinud 13. mail 1998) on eesti muusik. Tema looming ühendab pärimusmuusika elektroonilise muusikaga žanris, mida ta nimetab folktroonikaks. Tema peamised pillid on flööt ja Eesti torupill. == Tegevus == Susanna Viktoria Mõtsmees avastas muusika lapsepõlves – juba seitsmeaastasena teadis ta, et helikunst on tema kutsumus.<ref name="postimees" /> Ta on muusikat õppinud nii Eestis kui ka välismaal. 2018. aastal ilmus tema esimene singel „Igav iluta". Debüütsooloalbum ''Piibelehed'' ilmus 2023. aasta veebruaris ning teine sooloalbum ''Mõtsmees'' juunis 2024. Viimane kasutab arhiivimaterjali – vanaisa Leonhard Mõtsmehe 36 laulu, mille ta laulis [[Korporatsioon Revelia]] liikmena.<ref name="err" /> Album pälvis kolm [[Etnokulp|Etnokulbi]] nominatsiooni: aasta artist, aasta album ja aasta uusfolk.<ref name="muusikaplaneet" /> 2025. aastal ilmus EP ''Vaarikad'', mis põhineb vanavanaema Ella Volteini laulikutel. Singlid „Hoia kinni" ja „Ilm udune tülidest" valiti [[Raadio 2]] nädaladebüüdiks. Lisaks sooloprojektile tegutseb Mõtsmees folk-rock ansamblis [[Fylgja (ansambel)|Fylgja]] (asutajaliige) ja torupilli kvintettis EstPipes (koos [[Cätlin Mägi]]ga).<ref name="mooste" /> Erinevate koosseisudega on ta esinenud [[Viljandi pärimusmuusika festival]]il, Mooste Elohelü festivalil, festivalil Võnge ning Glasgow ülemaailmsel torupillifestivalil [[Piping Live]]. Ta on osalenud muusikuna ka [[Teater Vanemuine]] lavastustes, sealhulgas lasteetenduses „Paberist muinasjutt" ja ooperis „Libahunt", ning [[Teet Kask|Teet Kase]] lavastuses, [[Timo Steiner|Timo Steineri]] ja [[Sander Mölder|Sander Mölderi]] muusikaga balletis „Kurat ja Jumal" (2024). == Diskograafia == === Albumid === * ''Piibelehed'' (2023) * ''Mõtsmees'' (2024) === EP-d === * ''Vaarikad'' (2025) === Singlid (valik) === * „Igav iluta" (2018) * „Unistades" (2020) * „Viimane unelaul" (2022, koos Rosenthaliga) * „Nuta inimene" (2022, koos Rosenthaliga) * „Hoia kinni" (2024) * „Kui mul mure kipub" (2024) * „Pulmad" (2024) * „Sirelisinine" (2025, koos aapeerikuga) * „Kuula mind ära" (2026) == Tunnustus == * 2024 [[Etnokulp]]: nominatsioon kategooriates aasta artist, aasta album (''Mõtsmees'') ja aasta uusfolk<ref name="muusikaplaneet" /> * 2025 [[Etnokulp]]: nominatsioon kategoorias aasta uusfolk (''Vaarikad'')<ref name="etnokulp2025" /> * 2024 [[Raadio 2]] nädaladebüüt singlitega „Hoia kinni" ja „Ilm udune tülidest" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="err">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1609794752/parimusmuusik-susanna-viktoria-motsmees-loimib-muusikasse-esivanemate-loomingut |Pealkiri=Pärimusmuusik Susanna Viktoria Mõtsmees lõimib muusikasse esivanemate loomingut |Väljaanne=[[ERR]] |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="postimees">{{Netiviide |URL=https://tartu.postimees.ee/8263027/parimusmuusik-tutvus-tanu-lauludele-oma-vanavanaisaga |Pealkiri=Pärimusmuusik tutvus tänu lauludele oma vanavanaisaga |Väljaanne=[[Postimees]] |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="mooste">{{Netiviide |URL=https://moostefolk.ee/susanna-viktoria/ |Pealkiri=Susanna Viktoria |Väljaanne=Mooste Elohelü |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="muusikaplaneet">{{Netiviide |URL=https://muusikaplaneet.ee/2024/09/10/etnokulp24-2/ |Pealkiri=Algas Etnokulp 2024 publikuhääletus |Väljaanne=MuusikaPlaneet |Aeg=10. september 2024 |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="etnokulp2025">{{Netiviide |URL=https://kultuur.err.ee/1609790697/selgusid-etnokulpide-nominendid |Pealkiri=Selgusid Etnokulpide nominendid |Väljaanne=[[ERR]] |Kasutatud=5. juuni 2026}}</ref> }} == Välislingid == * [https://susannaviktoria.ee/ Susanna Viktoria ametlik veebisait] * [https://open.spotify.com/artist/4xE5qyTassbWl423qIhpaj Susanna Viktoria] [[Spotify|Spotifys]] * [https://www.instagram.com/susannaviktoriam Susanna Viktoria] [[Instagram]]is {{JÄRJESTA:Mõtsmees, Susanna Viktoria}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] 4dwhowz2gbfmdlfejmpk2d1x3i96f8m 0 716239 7167870 2026-06-05T12:23:23Z ~2026-33360-43 231055 lisasin teabe allika info 7167870 wikitext text/x-wiki Anu Karjatse on eesti kalligraaf kirjakunstnik. Ta juhendab 2018 aastast Tallinna Rahvaülikooli Kalligraafiastuudios kauni kirja õpetust. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Anu Karjatse |url=https://kultuur.ee/koolitaja/anu-karjatse/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Tallinna Rahvaülikool |keel=et}}</ref> Anu Karjatse on lõpetanud kalligraaf Heino Kivihalli Kalligraafiakooli ja täiendanud end Brody Neuenschwanderi, Olga Varlamova, Svetlana Molodchenko meistriklassides.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anu Karjatse |url=https://kultuur.ee/koolitaja/anu-karjatse/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Tallinna Rahvaülikool |keel=et}}</ref> Tema isiku- ja ühisnäituseid on olnud nii Eestis kui Soomes. Olulised kujundustööd on Kuusalu ja Jõelähtme valla laulu- ja tantsupeod. Ta on kujundanud logosid, postreid, kutseid jpm, samuti on ta kujundanud/ küljendanud mitmeid raamatuid. Ta on osalenud kodukandis Kolga Muuseumi tegemistes - arendamises. mzkm85mc7cisprjmzqm5h08gp3rf9p2 7167932 7167870 2026-06-05T14:49:45Z Kruusamägi 1530 7167932 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Anu Karjatse''' on eesti kalligraaf, kirjakunstnik. Ta juhendab 2018. aastast [[Tallinna Rahvaülikool]]i Kalligraafiastuudios kauni kirja õpetust. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Anu Karjatse |url=https://kultuur.ee/koolitaja/anu-karjatse/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Tallinna Rahvaülikool |keel=et}}</ref> Anu Karjatse on lõpetanud kalligraaf Heino Kivihalli Kalligraafiakooli ja täiendanud end Brody Neuenschwanderi, Olga Varlamova, Svetlana Molodchenko meistriklassides.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anu Karjatse |url=https://kultuur.ee/koolitaja/anu-karjatse/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Tallinna Rahvaülikool |keel=et}}</ref> Tema isiku- ja ühisnäituseid on olnud nii Eestis kui Soomes. Olulised kujundustööd on Kuusalu ja Jõelähtme valla laulu- ja tantsupeod. Ta on kujundanud logosid, postreid, kutseid jpm, samuti on ta kujundanud/ küljendanud mitmeid raamatuid. Ta on osalenud kodukandis Kolga Muuseumi tegemistes - arendamises. == Viited == {{Viited}} evl6ov2watnvcugvxt8tkqjzg0vohdu 0 716240 7167889 2026-06-05T13:18:07Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Tert-butüüldimetüülsilüülkloriid]] 7167889 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tert-butüüldimetüülsilüülkloriid]] 65ke8hm3ggjj7oj3vorzcgve882losb 102 716241 7167912 2026-06-05T14:27:32Z Rasmus Saare 225711 Rasmus Saare teisaldas lehekülje [[Mustand:PE-toru]] pealkirja [[PE-toru]] alla 7167912 wikitext text/x-wiki #suuna [[PE-toru]] qoxcw0lhedwwiegw5hu57er081y4iik 1 716242 7167977 2026-06-05T16:41:11Z Velirand 67997 Uus lehekülg: 'Siia ei tule linke. ~~~~' 7167977 wikitext text/x-wiki Siia ei tule linke. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 19:41 (EEST) eh2x1wym8d9gpyxris5vwzyl111du5k 1 716243 7167978 2026-06-05T16:43:42Z Nimelik 60716 /* Helilaine energia muundumine */ uus alaosa 7167978 wikitext text/x-wiki == Helilaine energia muundumine == Helilaine energia muundub helineeldumise tulemusena aine soojusenergiaks? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 19:43 (EEST) 2wpwi9z5civfbpb2k0hvpm2ntrkj1wt 0 716244 7168016 2026-06-05T18:31:12Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Hebeloma subconcolor'' | värvus = seened | pilt = Hebeloma subconcolor.jpg | pildi_seletus = ''Hebeloma subconcolor'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''Hymenogastrac...' 7168016 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Hebeloma subconcolor'' | värvus = seened | pilt = Hebeloma subconcolor.jpg | pildi_seletus = ''Hebeloma subconcolor'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Hymenogastraceae]]'' | perekond = [[Hebel]] ''Hebeloma'' | liik = '''''Hebeloma subconcolor''''' }} '''''Hebeloma subconcolor''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seene leidis esimest korda Eestist aastal 2025 Sven Pruul. == Välislingid == * {{Elurikkus|150380}} [[Kategooria:Hymenogastraceae]] 1uesyoa95jshlssa0uq59fp8ozco0aa 7168079 7168016 2026-06-05T21:26:52Z Metsavend 738 7168079 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Hebeloma subconcolor'' | värvus = seened | pilt = Hebeloma subconcolor.jpg | pildi_seletus = ''Hebeloma subconcolor'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Hymenogastraceae]]'' | perekond = [[Hebel]] ''Hebeloma'' | liik = '''''Hebeloma subconcolor''''' }} '''''Hebeloma subconcolor''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seene leidis esimest korda Eestist aastal 2025 Sven Pruul.{{lisa viide}} == Välislingid == * {{Elurikkus|150380}} [[Kategooria:Hymenogastraceae]] 8j5wiet27orgoo5apor9wdde2a3qijh 0 716245 7168052 2026-06-05T20:28:29Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Tell Barri 1.jpg|thumb|Tell Barri Põhja-Süürias]] '''Tell''' (araabia keeles تَلّ‎, ''tall'', ka ''tel'' 'küngas', 'väike kõrgendik') on Lähis-Ida arheoloogias madal pinnakõrgendik, mis tähistab iidse linna asukohta.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> Tell on tavaliselt väga lameda tüvikoonuse kujuline. Tellind tekkimise taga on asjaolu, et [[Vana-Lähis-Ida]]s ehitati hooneid [[mudatellis]]test...' 7168052 wikitext text/x-wiki [[File:Tell Barri 1.jpg|thumb|Tell Barri Põhja-Süürias]] '''Tell''' (araabia keeles تَلّ‎, ''tall'', ka ''tel'' 'küngas', 'väike kõrgendik') on Lähis-Ida arheoloogias madal pinnakõrgendik, mis tähistab iidse linna asukohta.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> Tell on tavaliselt väga lameda tüvikoonuse kujuline. Tellind tekkimise taga on asjaolu, et [[Vana-Lähis-Ida]]s ehitati hooneid [[mudatellis]]test, [[toorsavitellis]]test või päikesekuivatatud tellistest, mis olid tugevdatud õlgede, kruusa või potikildudega. Mudatellis või põletamata savitellis pole ilmastikule vastupidav ehitusmaterjal ning nõudis sagedasti ümber- või uuestiehitamist. Tavaline praktika oli tasandada lagunenud ehitiste rusud maha ja ehitada selle peale uued hooned. Enamik telle on kihistunud, kusjuures alumised kihid on tavaliselt vanemad kui nende kohal olevad.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> Tellid enamasti seostatud Vana-Lähis-Ida asulakohtadega, ent neid leidub ka Põhja-Aafrikas, Lõuna-Euroopas ja kohati Kesk-Euroopas nagu Bulgaarias või Ungaris. Euraasia tellid pärinevad neoliitikumist, kalkoliitikumist, pronksi- ja rauaajast. Lähis-Idas on need vähem kõrbelistes piirkondades Ülem-Mesopotaamias, Lõuna-Levandis, Anatoolias ja Iraanis, kus oli pikaajalisem püsiasustus. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arheoloogia]] rwzvv0bi48fe1aqqdijj2xqi99e4163 7168053 7168052 2026-06-05T20:29:48Z Evlper 104506 7168053 wikitext text/x-wiki [[File:Tell Barri 1.jpg|thumb|Tell Barri Põhja-Süürias]] '''Tell''' (araabia keeles تَلّ‎, ''tall'', ka ''tel'' 'küngas', 'väike kõrgendik') on Lähis-Ida arheoloogias madal pinnakõrgendik, mis tähistab iidse linna asukohta.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> Tell on tavaliselt väga lameda tüvikoonuse kujuline. Tellide tekkimise taga on asjaolu, et [[Vana-Lähis-Ida]]s ehitati hooneid [[mudatellis]]test, [[toorsavitellis]]test või päikesekuivatatud tellistest, mis olid tugevdatud õlgede, kruusa või potikildudega. Mudatellis või põletamata savitellis pole ilmastikule vastupidav ehitusmaterjal ning nõudis sagedasti ümber- või uuestiehitamist. Tavaline praktika oli tasandada lagunenud ehitiste rusud maha ja ehitada selle peale uued hooned. Enamik telle on kihistunud, kusjuures alumised kihid on tavaliselt vanemad kui nende kohal olevad.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> Tellid enamasti seostatud Vana-Lähis-Ida asulakohtadega, ent neid leidub ka Põhja-Aafrikas, Lõuna-Euroopas ja kohati Kesk-Euroopas nagu Bulgaarias või Ungaris. Euraasia tellid pärinevad neoliitikumist, kalkoliitikumist, pronksi- ja rauaajast. Lähis-Idas on need vähem kõrbelistes piirkondades Ülem-Mesopotaamias, Lõuna-Levandis, Anatoolias ja Iraanis, kus oli pikaajalisem püsiasustus. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arheoloogia]] dcc3cc2bryuec688or6xvfkiizzowqc 7168055 7168053 2026-06-05T20:33:13Z Evlper 104506 7168055 wikitext text/x-wiki [[File:Tell Barri 1.jpg|thumb|Tell Barri Põhja-Süürias]] '''Tell''' (araabia keeles تَلّ‎, ''tall'', ka ''tel'' 'küngas', 'väike kõrgendik') on [[Lähis-Ida]] [[arheoloogia]]s madal pinnakõrgendik, mis tähistab iidse linna asukohta.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> Tell on tavaliselt väga lameda [[tüvikoonus]]e kujuline. Tellide tekkimise taga on asjaolu, et [[Vana-Lähis-Ida]]s ehitati hooneid [[mudatellis]]test, [[toorsavitellis]]test või päikesekuivatatud tellistest, mis olid tugevdatud õlgede, kruusa või potikildudega. Mudatellis või põletamata savitellis pole ilmastikule vastupidav ehitusmaterjal ning nõudis sagedasti ümber- või uuestiehitamist. Tavaline praktika oli tasandada lagunenud ehitiste rusud maha ja ehitada selle peale uued hooned. Enamik telle on kihistunud, kusjuures alumised kihid on tavaliselt vanemad kui nende kohal olevad.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> Tellid enamasti seostatud Vana-Lähis-Ida asulakohtadega, ent neid leidub ka [[Põhja-Aafrika]]s, [[Lõuna-Euroopa]]s ja kohati [[Kesk-Euroopa]]s nagu [[Bulgaaria]]s või [[Ungari]]s. Euraasia tellid pärinevad [[neoliitikum]]ist, [[kalkoliitikum]]ist, [[Pronksiaeg|pronksi-]] ja [[Rauaaeg|rauaajast]]. Lähis-Idas on need vähem kõrbelistes piirkondades Ülem-[[Mesopotaamia]]s, Lõuna-[[Levant|Levandis]], [[Anatoolia]]s ja [[Iraan]]is, kus oli pikaajalisem püsiasustus. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arheoloogia]] 17bcj9fowffhz3w07a8kvklik1yzl1s 7168056 7168055 2026-06-05T20:34:36Z Evlper 104506 7168056 wikitext text/x-wiki [[File:Tell Barri 1.jpg|thumb|Tell Barri Põhja-Süürias]] [[File:Citadel of Aleppo.jpg|thumb|[[Aleppo]] [[tsitadell]] on püstitatud telli harjale]] '''Tell''' (araabia keeles تَلّ‎, ''tall'', ka ''tel'' 'küngas', 'väike kõrgendik') on [[Lähis-Ida]] [[arheoloogia]]s madal pinnakõrgendik, mis tähistab iidse linna asukohta.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> Tell on tavaliselt väga lameda [[tüvikoonus]]e kujuline. Tellide tekkimise taga on asjaolu, et [[Vana-Lähis-Ida]]s ehitati hooneid [[mudatellis]]test, [[toorsavitellis]]test või päikesekuivatatud tellistest, mis olid tugevdatud õlgede, kruusa või potikildudega. Mudatellis või põletamata savitellis pole ilmastikule vastupidav ehitusmaterjal ning nõudis sagedasti ümber- või uuestiehitamist. Tavaline praktika oli tasandada lagunenud ehitiste rusud maha ja ehitada selle peale uued hooned. Enamik telle on kihistunud, kusjuures alumised kihid on tavaliselt vanemad kui nende kohal olevad.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> Tellid enamasti seostatud Vana-Lähis-Ida asulakohtadega, ent neid leidub ka [[Põhja-Aafrika]]s, [[Lõuna-Euroopa]]s ja kohati [[Kesk-Euroopa]]s nagu [[Bulgaaria]]s või [[Ungari]]s. Euraasia tellid pärinevad [[neoliitikum]]ist, [[kalkoliitikum]]ist, [[Pronksiaeg|pronksi-]] ja [[Rauaaeg|rauaajast]]. Lähis-Idas on need vähem kõrbelistes piirkondades Ülem-[[Mesopotaamia]]s, Lõuna-[[Levant|Levandis]], [[Anatoolia]]s ja [[Iraan]]is, kus oli pikaajalisem püsiasustus. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arheoloogia]] bjqe7xba1xbdgjq1srk0dxt5qy5bby2 7168060 7168056 2026-06-05T20:36:58Z Evlper 104506 7168060 wikitext text/x-wiki [[File:Tell Barri 1.jpg|thumb|Tell Barri Põhja-Süürias]] [[File:Citadel of Aleppo.jpg|thumb|[[Aleppo]] [[tsitadell]] on püstitatud telli harjale]] '''Tell''' (araabia keeles تَلّ‎, ''tall'', ka ''tel'' 'küngas', 'väike kõrgendik') on [[Lähis-Ida]] [[arheoloogia]]s madal pinnakõrgendik, mis tähistab iidse linna asukohta.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> Tell on tavaliselt väga lameda [[tüvikoonus]]e kujuline. Tellide tekkimise taga on asjaolu, et [[Vana-Lähis-Ida]]s ehitati hooneid [[mudatellis]]test, [[toorsavitellis]]test või päikesekuivatatud tellistest, mis olid tugevdatud õlgede, kruusa või potikildudega. Mudatellis või põletamata savitellis pole ilmastikule vastupidav ehitusmaterjal ning nõudis sagedasti ümber- või uuestiehitamist. Tavaline praktika oli tasandada lagunenud ehitiste rusud maha ja ehitada selle peale uued hooned. Enamik telle on kihistunud, kusjuures alumised kihid on tavaliselt vanemad kui nende kohal olevad.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> Tellid enamasti seostatud Vana-Lähis-Ida asulakohtadega, ent neid leidub ka [[Põhja-Aafrika]]s, [[Lõuna-Euroopa]]s ja kohati [[Kesk-Euroopa]]s nagu [[Bulgaaria]]s või [[Ungari]]s. Euraasia tellid pärinevad [[neoliitikum]]ist, [[eneoliitikum]]ist, [[Pronksiaeg|pronksi-]] ja [[Rauaaeg|rauaajast]]. Lähis-Idas on need vähem kõrbelistes piirkondades Ülem-[[Mesopotaamia]]s, Lõuna-[[Levant|Levandis]], [[Anatoolia]]s ja [[Iraan]]is, kus oli pikaajalisem püsiasustus. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arheoloogia]] skeocbfz7gc5aytvsvbx1blbnkq9k1r 7168074 7168060 2026-06-05T20:58:49Z Evlper 104506 7168074 wikitext text/x-wiki [[File:Tell Barri 1.jpg|thumb|Tell Barri Põhja-Süürias]] [[File:Citadel of Aleppo.jpg|thumb|[[Aleppo]] [[tsitadell]] on püstitatud telli harjale]] '''Tell''' (araabia keeles تَلّ‎, ''tall'', ka ''tel'' 'küngas', 'väike kõrgendik') on [[Lähis-Ida]] [[arheoloogia]]s madal pinnakõrgendik, mis tähistab iidse linna asukohta.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> Tell on tavaliselt väga lameda [[tüvikoonus]]e kujuline. Tellide tekkimise taga on asjaolu, et [[Vana-Lähis-Ida]]s ehitati hooneid [[mudatellis]]test, [[toorsavitellis]]test või päikesekuivatatud tellistest, mis olid tugevdatud õlgede, kruusa või potikildudega. Mudatellis või põletamata savitellis pole ilmastikule vastupidav ehitusmaterjal ning hooned nõudsid sagedasti ümber- või uuestiehitamist. Tavaline praktika oli tasandada lagunenud ehitiste rusud maha ja ehitada selle peale uued hooned. Enamik telle on kihistunud, kusjuures alumised kihid on tavaliselt vanemad kui nende kohal olevad.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> Tellid enamasti seostatud Vana-Lähis-Ida asulakohtadega, ent neid leidub ka [[Põhja-Aafrika]]s, [[Lõuna-Euroopa]]s ja kohati [[Kesk-Euroopa]]s nagu [[Bulgaaria]]s või [[Ungari]]s. Euraasia tellid pärinevad [[neoliitikum]]ist, [[eneoliitikum]]ist, [[Pronksiaeg|pronksi-]] ja [[Rauaaeg|rauaajast]]. Lähis-Idas on need vähem kõrbelistes piirkondades Ülem-[[Mesopotaamia]]s, Lõuna-[[Levant|Levandis]], [[Anatoolia]]s ja [[Iraan]]is, kus oli pikaajalisem püsiasustus. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arheoloogia]] 74qdoz8jfhbkya89879db6ugwzsrn7j 7168132 7168074 2026-06-06T05:40:07Z Evlper 104506 7168132 wikitext text/x-wiki [[File:Tell Barri 1.jpg|thumb|Tell Barri Põhja-Süürias]] [[File:Citadel of Aleppo.jpg|thumb|[[Aleppo]] [[tsitadell]] on püstitatud telli harjale]] '''''Tell''''' (araabia keeles تَلّ‎, ''tall'', ka ''tel'' 'küngas', 'väike kõrgendik') on [[Lähis-Ida]] [[arheoloogia]]s madal pinnakõrgendik, mis tähistab iidse linna asukohta.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> ''Tell'' on tavaliselt väga lameda [[tüvikoonus]]e kujuline. Nende tekkimise taga on asjaolu, et [[Vana-Lähis-Ida]]s ehitati hooneid [[mudatellis]]test, [[toorsavitellis]]test või päikesekuivatatud tellistest, mis olid tugevdatud õlgede, kruusa või potikildudega. Mudatellis või põletamata savitellis pole ilmastikule vastupidav ehitusmaterjal ning hooned nõudsid sagedasti ümber- või uuestiehitamist. Tavaline praktika oli tasandada lagunenud ehitiste rusud maha ja ehitada selle peale uued hooned. Enamik ''tell''{{'}}e on kihistunud, kusjuures alumised kihid on tavaliselt vanemad kui nende kohal olevad.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> ''Tell''{{'}}id enamasti seostatud Vana-Lähis-Ida asulakohtadega, ent neid leidub ka [[Põhja-Aafrika]]s, [[Lõuna-Euroopa]]s ja kohati [[Kesk-Euroopa]]s nagu [[Bulgaaria]]s või [[Ungari]]s. Euraasia ''tell''{{'}}id pärinevad [[neoliitikum]]ist, [[eneoliitikum]]ist, [[Pronksiaeg|pronksi-]] ja [[Rauaaeg|rauaajast]]. Lähis-Idas on need vähem kõrbelistes piirkondades Ülem-[[Mesopotaamia]]s, Lõuna-[[Levant|Levandis]], [[Anatoolia]]s ja [[Iraan]]is, kus oli pikaajalisem püsiasustus. == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Arheoloogia]] 9uihktotzp4ha8fnz7509m753avt8zj 7168135 7168132 2026-06-06T05:55:11Z Evlper 104506 7168135 wikitext text/x-wiki [[File:Tell Barri 1.jpg|thumb|Tell Barri Põhja-Süürias]] [[File:Citadel of Aleppo.jpg|thumb|[[Aleppo]] [[tsitadell]] on püstitatud telli harjale]] '''''Tell''''' (araabia keeles تَلّ‎, ''tall'', ka ''tel'' 'küngas', 'väike kõrgendik'<ref>[[https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo]]</ref>) on [[Lähis-Ida]] [[arheoloogia]]s madal pinnakõrgendik, mis tähistab iidse linna asukohta.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> ''Tell'' on tavaliselt väga lameda [[tüvikoonus]]e kujuline. Nende tekkimise taga on asjaolu, et [[Vana-Lähis-Ida]]s ehitati hooneid [[mudatellis]]test, [[toorsavitellis]]test või päikesekuivatatud tellistest, mis olid tugevdatud õlgede, kruusa või potikildudega. Mudatellis või põletamata savitellis pole ilmastikule (ega ka inimtegevusele, näiteks sõdadele) vastupidav ehitusmaterjal ning hooned nõudsid sagedasti ümber- või uuestiehitamist. Tavaline praktika oli tasandada lagunenud ehitiste rusud maha ja ehitada selle peale uued hooned. Enamik ''tell''{{'}}e on kihistunud, kusjuures alumised kihid on tavaliselt vanemad kui nende kohal olevad.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> ''Tell''{{'}}ide läbimõõt ulatub 30 meetrist kuni ühe kilomeetrini ja kõrgus ühest meetrist kuni enam kui 43 meetrini. Neoliitikumiperioodil 8000–6000 eKr küladena alguse saanud asulad võisid olla enam-vähem pidevalt asustatud kuni varase pronksiajani, 3000–1000 eKr.<ref>[[https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo]]</ref> ''Tell''{{'}}id enamasti seostatud Vana-Lähis-Ida asulakohtadega, ent neid leidub ka [[Põhja-Aafrika]]s, [[Lõuna-Euroopa]]s ja kohati [[Kesk-Euroopa]]s nagu [[Bulgaaria]]s või [[Ungari]]s. Euraasia ''tell''{{'}}id pärinevad [[neoliitikum]]ist, [[eneoliitikum]]ist, [[Pronksiaeg|pronksi-]] ja [[Rauaaeg|rauaajast]]. Lähis-Idas on need vähem kõrbelistes piirkondades Ülem-[[Mesopotaamia]]s, Lõuna-[[Levant|Levandis]], [[Anatoolia]]s ja [[Iraan]]is, kus oli pikaajalisem püsiasustus. Sama tähendusega sõnad on [[Farsi keel|farsikeelne]] "chogha" või "tepe" ja [[Türgi keel|türgikeelne]] "höyük", mis sageli esinevad nende keelepiirkondade kohanimedes.<ref>[[https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo]]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo] {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Arheoloogia]] at6cy1efuxov2sr4i2jzxeagkr6gk4r 7168136 7168135 2026-06-06T05:56:40Z Evlper 104506 7168136 wikitext text/x-wiki [[File:Tell Barri 1.jpg|thumb|Tell Barri Põhja-Süürias]] [[File:Citadel of Aleppo.jpg|thumb|[[Aleppo]] [[tsitadell]] on püstitatud telli harjale]] '''''Tell''''' (araabia keeles تَلّ‎, ''tall'', ka ''tel'' 'küngas', 'väike kõrgendik'<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo]</ref>) on [[Lähis-Ida]] [[arheoloogia]]s madal pinnakõrgendik, mis tähistab iidse linna asukohta.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> ''Tell'' on tavaliselt väga lameda [[tüvikoonus]]e kujuline. Nende tekkimise taga on asjaolu, et [[Vana-Lähis-Ida]]s ehitati hooneid [[mudatellis]]test, [[toorsavitellis]]test või päikesekuivatatud tellistest, mis olid tugevdatud õlgede, kruusa või potikildudega. Mudatellis või põletamata savitellis pole ilmastikule (ega ka inimtegevusele, näiteks sõdadele) vastupidav ehitusmaterjal ning hooned nõudsid sagedasti ümber- või uuestiehitamist. Tavaline praktika oli tasandada lagunenud ehitiste rusud maha ja ehitada selle peale uued hooned. Enamik ''tell''{{'}}e on kihistunud, kusjuures alumised kihid on tavaliselt vanemad kui nende kohal olevad.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> ''Tell''{{'}}ide läbimõõt ulatub 30 meetrist kuni ühe kilomeetrini ja kõrgus ühest meetrist kuni enam kui 43 meetrini. Neoliitikumiperioodil 8000–6000 eKr küladena alguse saanud asulad võisid olla enam-vähem pidevalt asustatud kuni varase pronksiajani, 3000–1000 eKr.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo]</ref> ''Tell''{{'}}id enamasti seostatud Vana-Lähis-Ida asulakohtadega, ent neid leidub ka [[Põhja-Aafrika]]s, [[Lõuna-Euroopa]]s ja kohati [[Kesk-Euroopa]]s nagu [[Bulgaaria]]s või [[Ungari]]s. Euraasia ''tell''{{'}}id pärinevad [[neoliitikum]]ist, [[eneoliitikum]]ist, [[Pronksiaeg|pronksi-]] ja [[Rauaaeg|rauaajast]]. Lähis-Idas on need vähem kõrbelistes piirkondades Ülem-[[Mesopotaamia]]s, Lõuna-[[Levant|Levandis]], [[Anatoolia]]s ja [[Iraan]]is, kus oli pikaajalisem püsiasustus. Sama tähendusega sõnad on [[Farsi keel|farsikeelne]] "chogha" või "tepe" ja [[Türgi keel|türgikeelne]] "höyük", mis sageli esinevad nende keelepiirkondade kohanimedes.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo] {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Arheoloogia]] anpfg653kijullce3eu3ri00st5vhrk 7168149 7168136 2026-06-06T06:49:27Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7168149 wikitext text/x-wiki [[File:Tell Barri 1.jpg|thumb|Tell Barri Põhja-Süürias]] [[File:Citadel of Aleppo.jpg|thumb|[[Aleppo]] [[tsitadell]] on püstitatud telli harjale]] '''''Tell''''' (araabia keeles تَلّ‎, ''tall'', ka ''tel'' 'küngas', 'väike kõrgendik'<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo]</ref>) on [[Lähis-Ida]] [[arheoloogia]]s madal pinnakõrgendik, mis tähistab iidse linna asukohta.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> ''Tell'' on tavaliselt väga lameda [[tüvikoonus]]e kujuline. Nende tekkimise taga on asjaolu, et [[Vana-Lähis-Ida]]s ehitati hooneid [[mudatellis]]test, [[toorsavitellis]]test või päikesekuivatatud tellistest, mis olid tugevdatud õlgede, kruusa või potikildudega. Mudatellis või põletamata savitellis pole ilmastikule (ega ka inimtegevusele, näiteks sõdadele) vastupidav ehitusmaterjal ning hooned nõudsid sagedasti ümber- või uuestiehitamist. Tavaline praktika oli tasandada lagunenud ehitiste rusud maha ja ehitada selle peale uued hooned. Enamik ''tell''{{'}}e on kihistunud, kusjuures alumised kihid on tavaliselt vanemad kui nende kohal olevad.<ref>[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]</ref> ''Tell''{{'}}ide läbimõõt ulatub 30 meetrist kuni ühe kilomeetrini ja kõrgus ühest meetrist kuni enam kui 43 meetrini. Neoliitikumiperioodil 8000–6000 eKr küladena alguse saanud asulad võisid olla enam-vähem pidevalt asustatud kuni varase pronksiajani, 3000–1000 eKr.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo]</ref> ''Tell''{{'}}id enamasti seostatud Vana-Lähis-Ida asulakohtadega, ent neid leidub ka [[Põhja-Aafrika]]s, [[Lõuna-Euroopa]]s ja kohati [[Kesk-Euroopa]]s nagu [[Bulgaaria]]s või [[Ungari]]s. Euraasia ''tell''{{'}}id pärinevad [[neoliitikum]]ist, [[eneoliitikum]]ist, [[Pronksiaeg|pronksi-]] ja [[Rauaaeg|rauaajast]]. Lähis-Idas on need vähem kõrbelistes piirkondades Ülem-[[Mesopotaamia]]s, Lõuna-[[Levant|Levandis]], [[Anatoolia]]s ja [[Iraan]]is, kus oli pikaajalisem püsiasustus. Sama tähendusega sõnad on [[Farsi keel|farsikeelne]] "chogha" või "tepe" ja [[Türgi keel|türgikeelne]] "höyük", mis sageli esinevad nende keelepiirkondade kohanimedes.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo] {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Arheoloogia]] [[Kategooria:Muistised]] r7ym6dice3s6dtfg6qrz4ncvb6o3qo2 1 716246 7168115 2026-06-06T03:36:22Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Ma kahtlen selles, et see on eesti keele sõna. Arvan, et seda tuleb kasutada tsitaatsõnana kursiivis. --~~~~' 7168115 wikitext text/x-wiki Ma kahtlen selles, et see on eesti keele sõna. Arvan, et seda tuleb kasutada tsitaatsõnana kursiivis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 06:36 (EEST) 29ywdeqt32cfrqjij7hnw59nyccxzd7 7168133 7168115 2026-06-06T05:40:49Z Evlper 104506 /* */ Vastus 7168133 wikitext text/x-wiki Ma kahtlen selles, et see on eesti keele sõna. Arvan, et seda tuleb kasutada tsitaatsõnana kursiivis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 06:36 (EEST) :See on nii eesti keele pärane, et ei tekkinud mõtetki, aga muidugi saan kursiivi panna. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) 0zfzcgwf5h4sj9c32qee76a9o5xm26x 0 716247 7168116 2026-06-06T03:48:24Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Vesisulg]] 7168116 wikitext text/x-wiki #suuna [[vesisulg]] 9szarekgki4z1w8jkq081zjanuhr64m 1 716248 7168124 2026-06-06T04:20:03Z Andres 5 Uus lehekülg: '''dotsent aastatel 1969-1968 :Siin on midagi valesti. --~~~~ ---- Artiklist ei selgu, et ta oleks teinud uurimistööd matemaatika alal. --~~~~' 7168124 wikitext text/x-wiki ''dotsent aastatel 1969-1968 :Siin on midagi valesti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 07:20 (EEST) ---- Artiklist ei selgu, et ta oleks teinud uurimistööd matemaatika alal. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 07:20 (EEST) tno902f4nsx7dkqw3b1i0r25ejgkfj8 0 716249 7168127 2026-06-06T04:31:40Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Ülemjuhataja]] 7168127 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ülemjuhataja]] 2uojhbft4e3ub0yt1y93m4c1n4a21zq 0 716250 7168128 2026-06-06T04:32:08Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: ':''Loendit vaata leheküljelt [[Serbia presidentide loend]].'' {{infokast ametikoht | nimetus = Serbia president | omakeelne_nimetus = Председник Србије | embleem = | embleemiallkiri = | lipp = Flag of the President of Serbia.svg | lipuallkiri = | pilt = Aleksandar Vučić 2025 (cropped).jpg | pildilaius = | ametis = [[Aleksandar Vučić]] | ametisalates = 31. maist 2017 | üksu...' 7168128 wikitext text/x-wiki :''Loendit vaata leheküljelt [[Serbia presidentide loend]].'' {{infokast ametikoht | nimetus = Serbia president | omakeelne_nimetus = Председник Србије | embleem = | embleemiallkiri = | lipp = Flag of the President of Serbia.svg | lipuallkiri = | pilt = Aleksandar Vučić 2025 (cropped).jpg | pildilaius = | ametis = [[Aleksandar Vučić]] | ametisalates = 31. maist 2017 | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = [[Riigipea]] | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = [[Belgrad]] | asukoht = [[Novi Dvor]], [[Belgrad]] | esitaja = | nimetaja = [[Otsevalimised]] | võimujärglus = | ametiaeg = 5 aastat, <br/> pikendatav korra | dokument = [[Serbia põhiseadus|Põhiseadus]] | moodustatud = 1991 ({{aega tagasi|1991}}) | esimene = [[Slobodan Milošević]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = [[Serbia Rahvuskogu president|Rahvuskogu president]] | palk = 240 497 [[Serbia dinaar|RSD]] kuus <br/> (u 2100€) | veebileht = [https://www.predsednik.rs/ www.predsednik.rs] }} '''Serbia president''' ([[serbia keel]]es Председник Србије (''Predsednik Srbije'')) on [[Serbia Vabariik|Serbia Vabariigi]] [[riigipea]]. Ta on ühtlasi [[vägede ülemjuhataja]] ning riigi esindaja nii kodus kui võõrsil. President teostab täidesaatvat võimu koos [[Serbia peaminister|peaministri]] juhitud [[Serbia valitsus|valitsusega]]. Serbia president valitakse rahva poolt viieks aastaks. Kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus üle 50% häältest, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine voor. Üks inimene saab ametis olla kuni kaks ametiaega. Serbia president on aastast 2017 [[Aleksandar Vučić]] ([[Serbia Progressiivne Partei]]). ==Vaata ka== * [[Serbia poliitika]] * [[Serbia peaminister]] ==Välislingid== * [https://www.predsednik.rs/ Koduleht] [[Kategooria:Serbia presidendid| ]] o9cnxafdy2ghaz26osdc5pf64a6xoud 1 716251 7168173 2026-06-06T07:35:08Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Küla lõunapoolses osas on kuus aedlinna'' – sõna "aedlinn" kasutamine küla osa nimetusena kõlab üsnagi erandlikult ning vajab minu arvates täpsemat seletust (miks ja millal on seda sõna hakatud sealses kontekstis nii kasutama). ~~~~' 7168173 wikitext text/x-wiki ''Küla lõunapoolses osas on kuus aedlinna'' – sõna "aedlinn" kasutamine küla osa nimetusena kõlab üsnagi erandlikult ning vajab minu arvates täpsemat seletust (miks ja millal on seda sõna hakatud sealses kontekstis nii kasutama). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 10:35 (EEST) gtd6jvzgngkudls0gzh7s3lslrvpyap 0 716252 7168183 2026-06-06T07:51:05Z Metsavend 738 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Ayabe | hääldus = | nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 綾部市 | nimi1_latin = Ayabe-shi | lipp = Flag of Ayabe, Kyoto.svg | lipu_link = Ayabe lipp | vapp = Emblem of Ayabe, Kyoto.svg | vapi_link = Ayabe sümbol | pindala = 347,1 | elanikke = | asendikaart = Jaapan }} '''Ayabe''' (jaapani 綾部) on linn [[Jaapan]]is [[Kyōto prefektuur]]is. Asub sisemaal mägedevahelises orus, umbes 60 km kaugusel Kyōtost. Läbi linna voolab [[Yura jõgi]]. Ay...' 7168183 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ayabe | hääldus = | nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 綾部市 | nimi1_latin = Ayabe-shi | lipp = Flag of Ayabe, Kyoto.svg | lipu_link = Ayabe lipp | vapp = Emblem of Ayabe, Kyoto.svg | vapi_link = Ayabe sümbol | pindala = 347,1 | elanikke = | asendikaart = Jaapan }} '''Ayabe''' (jaapani 綾部) on linn [[Jaapan]]is [[Kyōto prefektuur]]is. Asub sisemaal mägedevahelises orus, umbes 60 km kaugusel Kyōtost. Läbi linna voolab [[Yura jõgi]]. Ayabe sai linnaks 1950. aastal 7 valla liitumise teel. 1. mai 2026 seisuga oli linnas 29 520 elanikku. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Ayabe, Kyoto}} *[http://www.city.ayabe.lg.jp/ Ayabe koduleht] [[Kategooria:Jaapani linnad]] 6afqiqedum8gqql5po7ud9jhigpnwnx 7168184 7168183 2026-06-06T07:52:13Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kyōto prefektuur]] 7168184 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ayabe | hääldus = | nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 綾部市 | nimi1_latin = Ayabe-shi | lipp = Flag of Ayabe, Kyoto.svg | lipu_link = Ayabe lipp | vapp = Emblem of Ayabe, Kyoto.svg | vapi_link = Ayabe sümbol | pindala = 347,1 | elanikke = | asendikaart = Jaapan }} '''Ayabe''' (jaapani 綾部) on linn [[Jaapan]]is [[Kyōto prefektuur]]is. Asub sisemaal mägedevahelises orus, umbes 60 km kaugusel Kyōtost. Läbi linna voolab [[Yura jõgi]]. Ayabe sai linnaks 1950. aastal 7 valla liitumise teel. 1. mai 2026 seisuga oli linnas 29 520 elanikku. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Ayabe, Kyoto}} *[http://www.city.ayabe.lg.jp/ Ayabe koduleht] [[Kategooria:Jaapani linnad]] [[Kategooria:Kyōto prefektuur]] 564vxwa75257cd3uez155unds62xch7 0 716253 7168190 2026-06-06T08:09:42Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Johan Bernhard Virgin]] 7168190 wikitext text/x-wiki #suuna [[Johan Bernhard Virgin]] alr6nbou74hs12ea7lm29k2ogd4uml0 0 716254 7168191 2026-06-06T08:10:52Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Johan Bernhard Virgin]] 7168191 wikitext text/x-wiki #suuna [[Johan Bernhard Virgin]] alr6nbou74hs12ea7lm29k2ogd4uml0 1 716255 7168216 2026-06-06T08:43:50Z Velirand 67997 Uus lehekülg: 'Siia ei tule linke. ~~~~' 7168216 wikitext text/x-wiki Siia ei tule linke. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 11:43 (EEST) 8n50xq8xgwmsj97tv5ugv9joqhui9wt 1 716256 7168220 2026-06-06T08:50:42Z Velirand 67997 Uus lehekülg: 'Artiklil oleks siis mõtet, kui seda pidevalt uuendada. ~~~~' 7168220 wikitext text/x-wiki Artiklil oleks siis mõtet, kui seda pidevalt uuendada. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 11:50 (EEST) kge9k95d0f1qi8ujr3k3h7v0tzpzeu9 0 716257 7168222 2026-06-06T08:53:06Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Mac DeMarco]] 7168222 wikitext text/x-wiki #suuna [[Mac DeMarco]] 98474jqhjhyioyj0bp2h0ns155toczz 0 716258 7168224 2026-06-06T08:54:24Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Mac DeMarco]] 7168224 wikitext text/x-wiki #suuna [[Mac DeMarco]] 98474jqhjhyioyj0bp2h0ns155toczz 0 716259 7168233 2026-06-06T09:05:00Z ~2026-33486-06 231101 Uus lehekülg: 'Peter Koch (1757-1816) oli Jõhvi ja Alutaguse pastor, ordineeritud Jõhvi juuni lõpus 1721. Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal Jena ülikoolis 1774-1778. Peter Kochi sõber oli Johann Joachim Bellermann, sündinud 1754. aastal Saksamaal Erfurdis villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse, Bellermann oli alates 1778 vabahärra Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi perekonna koduõpetaja Kloodi mõisas. <ref>{{Raa...' 7168233 wikitext text/x-wiki Peter Koch (1757-1816) oli Jõhvi ja Alutaguse pastor, ordineeritud Jõhvi juuni lõpus 1721. Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal Jena ülikoolis 1774-1778. Peter Kochi sõber oli Johann Joachim Bellermann, sündinud 1754. aastal Saksamaal Erfurdis villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse, Bellermann oli alates 1778 vabahärra Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi perekonna koduõpetaja Kloodi mõisas. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-86 |keel=eesti}}</ref> fgs13logo1ekgzelie8p84utsbmn079 7168242 7168233 2026-06-06T09:37:51Z ~2026-33486-06 231101 7168242 wikitext text/x-wiki '''Peter Johann Koch''' (1757 Tallinn - 1814 Tallinn) oli [[Jõhvi]] ja [[Alutaguse vald|Alutaguse]] pastor, ordineeritud Jõhvi juuni lõpus 1721. Kochi sünnikanne registreeriti Olevistes, tema isa oli Paides sündinud '''Berend Heinrich Koch''' (1722-1780) ja ema 1734 Tallinnas sündinud '''Gertrutha Thomasia Koch''', neiupõlvenimega '''Saleman'''. Peter Koch oli abielus ja tal oli 9 last.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.geni.com/people/Peter-Johann-Koch/6000000033889902580}}</ref> Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal [[Jena ülikool|Jena ülikoolis]] 1774-1778. Peter Kochi sõber oli '''[[Johann Joachim Bellermann]]''', sündinud 1754. aastal Saksamaal [[Erfurt|Erfurdis]] villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse 1778. aastal, Bellermann oli alates 1778 vabahärra [[Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi]] perekonna koduõpetaja [[Kloodi mõis|Kloodi mõisas]]. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-86 |keel=eesti}}</ref> q2wedub2qff994zpk0vm04lj5hosppw 0 716260 7168240 2026-06-06T09:14:02Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Mel Mermelstein]] 7168240 wikitext text/x-wiki #suuna [[Mel Mermelstein]] b0d633phpn6gxrhp2v2mnbgbnt2igjw 0 716261 7168241 2026-06-06T09:14:52Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Mel Mermelstein]] 7168241 wikitext text/x-wiki #suuna [[Mel Mermelstein]] b0d633phpn6gxrhp2v2mnbgbnt2igjw 0 716262 7168250 2026-06-06T10:02:37Z Neptuunium 58653 hädapärane algus, sest see materjal segab tänase scoutspataljoni artiklit 7168250 wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = Scouts-väeosa | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = [[1918]] | lõpuaeg = [[1940]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]] | kuuluvus = [[Eesti sõjavägi]] | haru = [[Eesti maavägi]] | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[pataljon]]/[[polk]] | alluv = | garnison = [[2. diviis]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis =E Pluribus Unum | värvid =Kuldne, tumesinine | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[21. detsember]] | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]:<br>[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]] <br> [[Viru rinne]], [[Krasnaja Gorka operatsioon]] | lahingusilt = | aumärgid =PIKKSAARE lint lipul | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = Ranno Raudsik | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]]<br>leitnant [[Herbert Voldemar Raidna|Herbert Voldemar Freiberg]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Scouts-väeosa''', hiljem '''Scoutspolk''', '''Scoutsrügement''' (''Scouts Rügement''), '''Scoutsrood''' ja '''Scouts üksik jalaväepataljon''', oli Eesti Vabariigi kaitseväe struktuuriüksus aastatel 1918–1940. See taasmoodustati 2001. aastal [[Scoutspataljon]]ina. == Ajalugu == === Moodustamine === [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]]. Pinka määrati 30. jaanuaril 1919 Scouts-väeosa I pataljoni ülemaks, 25. märtsil 1919 Scouts-väeosa lahingutegevuse juhiks kuni haavatasaamiseni 23. juulil 1919 [[Ostrov]]i lähedal (paranemise ajal asendas teda Pinka parem käsi leitnant Freiberg), ning rügemendi ülem sai Pinkast 9. detsembril 1919.<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> Scoutspolgu moodustamise algatas Ameerikast naasnud mereväe kaugsõidukapten [[Henry C. Reissar]] (sündinud 1870 Viljandis), kes lubas ise rahastada "ühe [[kompanii]] sõjaväge, kes Eesti sõjaväe ülema komando alla seisab", sõlmides 17. detsembril 1918 [[Sõjaministeerium]]iga vastava kirjaliku lepingu, kuhu sõjaministri eest kirjutas alla hr Jürine; ministeeriumi loal koguneski 18. detsembril 1918 Viljandisse grupp ohvitsere: staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]], tema vend leitnant [[Herbert Pinka]] (kes hiljem suri sõbraliku tule läbi saadud haavadesse), Reissari usaldusalune leitnant [[Elmar Urm]] ja lipnik [[Anton Allik]], koos esialgse relvastusega. Lepingus seisis, et roodus teenivad isikud on sund[[mobilisatsioon]]ist vabastatud ja et "roodu 'Eesti Scout' liikmed võivad igal ajal sõjariistu kanda".<ref name="digar.ee"/> Järgnenud päevadel võis Viljandi kuulutustulpadelt lugeda üleskutset astuda Scouts-väeossa. Esimesel [[jõulupüha]]l hakkasid skaudid tegutsema [[Viljandi loss|Viljandi lossis]], kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusevande Eesti riigile.<ref>[https://web.archive.org/web/20131227070911/http://www.mil.ee/et/arhiiv/6563/scoutspataljon-s%C3%B5itis-kevadtormile-s%C3%BCnnilinna-viljandi-kaudu Scoutspataljon sõitis Kevadtormile sünnilinna Viljandi kaudu]. [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] pressiteade. 11. mai 2010.</ref> Algselt moodustati Scouts-väeosa A-kompanii, mille 48 meest<ref>[https://dea.digar.ee/page/laaneeluew/1932/12/24/3 Scoutspataljon 14-aastane. 21. detsembril s. a. möödus 14 aastat sellest päevast, mil alus pandi „Eesti Scout“ kompaniile.], Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 24 detsember 1932</ref> väljusid lahingutegevusse Viljandist 3. jaanuaril 1919 pealetungivate Punaarmee vägede vastu. A kompanii III rühma ülemaks sai 4. jaanuaril 1919 omal soovil Scouts-väeossa ilmunud seni Sõjaministeeriumis sideohvitseriks olnud leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]] (alates 1936 Raidna), kellest 25. veebruaril 1919 sai Scouts-väeosa operatiivadjutant, 25. märtsil 1919 Scouts-väeosa lahingutegevuse juhi Friedrich-Karl Pinka abi, 15. augustil 1919 Scouts-väeosa jalamaakuulajate komando ülem, 8. septembril 1919 pataljoni ülema abi ja 9. detsembril 1919 Scouts-väeosa ülema Friedrich-Karl Pinka abi.<ref name="digar.ee"/> Pinka, Freiberg/Raidna ja Ingermann/Hirvelaan jäid headeks perekonnatuttavateks ka hiljem rahuajal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erik-Herbert Pinka|pealkiri=Isa mälestades. Kolonel Friedrich-Karl Pinka.|aasta=1997|koht=Saku|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> === Vabadussõda === [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] osales scoutide salk kapten Pinka juhatusel. 4. jaanuaril alanud pealetungil, 5. jaanuari hommikul vallutati [[Karksi]] ja 6. jaanuari õhtul hoogsa käsigranaatide rünnakuga [[Taagepera mõis]]. 10. jaanuaril tungiti edasi [[Helme]] suunas, et ära lõigata [[Kärstna mõis]]a alt taganeva vaenlase taandumistee Helme ja [[Tõrva]] juures. Helme vallutati, Tõrva vallutamine ei õnnestunud. Pärast esmaseid kaitselahinguid liideti 17. jaanuaril A kompanii [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] dessantmeeskonnaks ning osales kuni 20. märtsini pealetungilahingutes [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Põhja-Läti]] suunal. 17. jaanuari õhtul asuti, teele [[Mõisaküla|Mõisakül]]la, algas Valga vallutamise operatsioon, milles Kitsarööpmelisek soomusrongil nr 2 oli täita raske ülesanne. Vallutati jaam jaama järele, kus scoutidel tuli lüüa ägedaid lahinguid. Eriti nimetamisväärne oli [[Pikksaare raudteejaam]]a vallutamine 21. jaanuaril, kus 47 scouti kapten ja leitnant Pinkade juhatusel hävitas vaenlase väegrupi peaaegu täielikult. [[Härgmäe]]lt kihutasid 1. veebruari hommikul 14 scouti I leitnant Freibergi ja II leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermanni]] juhatusel [[dresiin]]adel Valka, kuhu jõudsid samal ajal, mil põhjast tungisid Valka soomlased ja kuperjanovlased. 19. jaanuariks 1919 oli Scouts-väeosa nimekirjas juba 6 ohvitseri ja 162 sõdurit. See arv ületas ettenähtud kompanii organisatsiooni – 144 meest ning tekkis vajadus väeosa suurendamiseks. Kapten Reissar sai ka Sõjaministeeriumilt loa suurenda kompanii "Eesti Scout" rügemendiks, kus kompaniid kandsid tähelist nimetust, nagu A-, B-, C-, D-, E- jne kompaniid (mingil põhjusel jäi C-kompanii esialgu loomata). Üldse oli rügemendis maksev Ameerika sõjaväe organisatsioon ja auastmete nimetused, nagu ''[[lance-corporal]]'', ''[[corporal]]'', ''[[sergeant]]'', II leitnant jne. 29. jaanuaril ilmunud väeosa päevakäsuga pandi alus rügemendile. Lisaks lahingukompaniide formeerimisele koostati ka staabi, töökompanii, ratsamaakuulajate komando, sidekomando, sidumispunkti ja jalamaakuulajate komandode koosseisud. Tallinnas asus ka tagavara kompanii. A-kompanii formeerimine lõpetati 22. jaanuaril ja kompanii saadeti tervena [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] ja [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 3|KRSR nr 3]]. peale 30. jaanuaril. Formeeritud B-kompanii saadeti 1. veebruaril Viljandi õppusele, kust ta saadeti väeliinile 17. veebruaril Ruhja alla 6. polgu operatiivalluvusse. 23. märtsil viidi Scoutsrügement Valka, kust 27. märtsil saadeti väeliinile iseseisvana [[Orava mõis]]a alla. 19. juulil lõpetas [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[Johan Laidoner]] kapten Reissari ja Sõjaministeeriumi vahel sõlmitud lepingu, Ülemjuhataja käsul formeeriti rügement ümber üksiku jalaväe pataljoni koosseisu järele ja pandi maksma [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] auastmed ja organisatsiooninimetused. Sõjavägede Ülemjuhataja käsul 9. detsembril 1919 formeeriti Scoutspataljon Scoutspolguks. === Reformeerimised pärast Vabadussõda === Hiljem formeeriti Scoutsrügementi veel mitu korda ümber. Pärast polgu likvideerimist, s. o. 16. jaan. 1921. a. olid scoudid [[6. Jalaväepolk|6.]], [[5. Jalaväepolk|5.]] ja [[10. jalaväepolk]]ude koosseisus Scouts roodu nime all. 1922. aasta suvel formeeriti [[Tallinna Vahipataljon]]ist, Scoutspataljonist ja [[Kalevi pataljon|Kalevi Pataljon]]ist alampolkovnik [[Jakob Vende]] juhtimisel, [[10. jalaväepolk]]. [[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel. 8. jaanuaril 1924. aastal nimetati 10. jalaväerügemendi II pataljon Vabadussõja Scouts-väeosa nime jäädvustamiseks Scoutspataljoniks, mille põhikompaniiks määrati 10. jalaväerügemendi Kalevi pataljoni Scouts-kompanii. [[10. jalaväerügement|10. jalaväerügemendi]] likvideerimisel 1. oktoobril 1928. aastal formeeriti 10. jalaväe[[Rügement|rügemen]]di [[pataljon]]idest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt: *Kalevi pataljonist – [[Kalevlaste Maleva|Kalevi üksik jalaväepataljon]], *Scoutspataljonist – ''Scouts üksik jalaväepataljon'', *III pataljonist – [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. üksik jalaväepataljon]]. Vastavalt 27. aprillil 1928 välja antud [[kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]]e § 31 kohaselt oli Igas [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikus jalaväe pataljonis]]: staap, kolm [[kompanii]]d, side-rühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Igasse kompaniisse kuulus on kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm. Scouts üksik jalaväepataljoni ülem oli 1938–1939 oli kolonelleitnant [[Johannes Lippus]]. Scouts üksik jalaväepataljon paiknes Tallinnas [[Juhkentali]]s [[Dünaburgi kasarmud|Ülemiste kasarmutes]]. === Mälestuse jäädvustamine === 1928. aasta sügisel, kui formeeriti Scouts üksik jalaväepataljon, tõstatas selle ülema kohusetäitja kolonelleitnant [[Egbert-Michael Jürima]] Scouts-väeosa Vabadussõja ajaloo koostamise küsimuse. Selleks moodustati alles 1931. aasta sügisel Pataljoni Ajaloo Komisjon ja komisjoni liikmeina määrati ajalugu koostama leitnandid Võting ja Elken. Pärast eeltööde tegemist jäeti ajalugu koostama üksnes [[Aarne Võting]].<ref name="digar.ee"/> 27. märtsil 1934 asutasid Tallinnas [[Kaitseliidu Tallinna Malev]]a majas [[Kaarli tänav]] 10 Scoutsrügemendi ridades Vabadussõjas võidelnud 27 ohvitseri asutajaliikmete kolonel [[Friedrich-Karl Pinka]], kolonelleitnant Herbert Voldemar Freibergi (alates 1936 [[Herbert Raidna|Raidna]]), kapten Hans Ingermanni (alates 1935 [[Hans Hirvelaan|Hirvelaan]]) ja [[Johannes Animägi]] eestvedamisel [[Selts Scouts Rügement]], mille eesmärgiks oli põhikirja järgi "koondada Scouts Rügemendis teeninud kodanikke, jäädvustada väärikalt rügemendi tegevust, koguda ja avaldada dokumente ja mälestusi rügemendi sõjaaegsest tegevusest". 1936. aastal andiski selts "Scouts Rügement" välja [[Ajalooraamat "Scouts Rügement Vabadussõjas"|ajalooraamatu "Scouts Rügement Vabadussõjas"]], mille ametlikuks koostajaks oli seltsi poolt määratud leitnant [[Aarne Võting]], kuid mille valmimisele aitasid jõudumööda kaasa paljud ise Vabadussõjas osalenud ja Scoutsrügemendis teeninud ohvitserid ja sõdurid. Seltsi tegevliikmeteks võisid olla "kõik Scouts Rügemendis ja ta järglases Scouts Üksikus pataljonis teeninud ja teenivad ohvitserid, arstid, kaitseväe ametnikud, üleajateenijad ja sõdurid". Seltsi algatusel avati jaanuaris 1935 Viljandis rügemendi esimestele Vabadussõtta suundunud scoutidele mälestustahvel, avamistseremooniale oli kutsutud ka vägede ülemjuhataja Laidoner. Selts "Scouts Rügement" tähistas Scoutsrügemendi sünniaastapäevana 21. detsembrit, korraldas ekskursioone rügemendi vanadesse lahingupaikadesse ja hoidis tihedat sidet Scouts üksik jalaväepataljoniga, keda pidas Scoutsrügemendi otseseks järglaseks. Seltsil oli oma pitsat ja rinnamärk. 1935. aastal oli seltsi nimekirjas 93 liiget, seltsi lõpupäevadel oli liikmemaksu maksjaid üle 150. Selts Scouts Rügement tegutses 1934–1940, selle esimees oli kõik need aastad [[Friedrich-Karl Pinka]], selts likvideeriti 1940 ja selle dokumendid anti üle [[Riigiarhiiv]]ile <ref>(seltsi põhikiri ERA.796.1.1; protokolliraamat ERA.796.1.2; kirjavahetus ERA.796.1.9)</ref>. == Koosseis ja ülemad == *17. detsember 1918 – mai 1919, USA armee kapten [[Henry C. Reissar]], Scouts väeosa ülem *mai 1919 – 28. juuli 2019, staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]] kuni haavata saamiseni (kapten Reissar määrati diviisiülema käsuga ainult rügemendi tagavarapataljoni eest vastutavaks)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Võting |eesnimi=Aarne |pealkiri=Scouts rügement vabadussõjas |kirjastus=Seltsi "Scouts-rügement" kirjastus |aasta=1936 |koht=Tallinn |lehekülg=226 |keel=eesti}}</ref> *1. august 1919 – 14. november 1919, alampolkovnik [[Adolf Aalberg]], Scouts väeosa ülem *8. detsember 1919 – 1920, staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]], Scouts väeosa ülem * ? - major [[Rudolf Rokk]] * ? kolonelleitnant [[Egbert Jürman]] * 1928–1932 kt. kolonelleitnant [[Egbert-Michael Jürima]] * 1932–1934 kolonelleitnant [[Oskar Pajusson]] * 1934–1937 kolonelleitnant [[Rudolf Krappe]] * 1938–1939, kolonelleitnant [[Johannes Lippus]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1939/01/20/70 Kuulsusrikas väeosa pühitseb juubelit. Scouts üksik Jalaväepataljon 20-aastane.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 8, 20 jaanuar 1939</ref> * 1939–1940 major [[Kaarel Männi]] === Scouts-väeosa struktuur === *Scoutsrügemendi I [[Pataljon]], [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]], **A-[[kompanii]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ülema kt [[Paul Arras]]<ref>[https://www.kalmistud.ee/g338/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=26&filter_hauaplats_hauaplats=23LgWblPkay1 Paul Arras (1892 – 1980) farmatseut, VR II/3 Kultuurilooline haud, Tallinna Pärnamäe kalmistu]</ref> ***I [[Rühm (sõjandus)|rühm]]/[[rood]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ***II rühm, ***III rühm **B-kompanii, ***IV rühm, ülem [[Jaan Tõllasson]] ***V rühm, ülem [[Paul Arras]] ***VI rühm **D-kompanii, ***VII rühm, ülem leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermann]] ***VII rühm ***IX rühm **E-kompanii, ülema kt [[Jaan Tõllasson]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.rattaklubi.ee/est/jaan-tollassaare-synnikoht-2017 |pealkiri=„Eesti Vabaduse Risti kavalerid“, Viljandi 2016. |vaadatud=2019-11-22 |arhiivimisaeg=2021-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210116135831/http://www.rattaklubi.ee/est/jaan-tollassaare-synnikoht-2017 |url-olek=ei tööta }}</ref> ***kuulipildujate rood, [[Kaarel Kasemaa|Karl Krudenbrunn]] ***ratsamaakuulajate komando, ***sidekomando, ***jalamaakuulajate komando, **töökompanii. == Viited == {{Viited}} lxvrtaclj8f07q49udhxy5svxa3va04 7168253 7168250 2026-06-06T10:03:20Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti endised väeüksused]] 7168253 wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = Scouts-väeosa | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = [[1918]] | lõpuaeg = [[1940]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]] | kuuluvus = [[Eesti sõjavägi]] | haru = [[Eesti maavägi]] | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[pataljon]]/[[polk]] | alluv = | garnison = [[2. diviis]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis =E Pluribus Unum | värvid =Kuldne, tumesinine | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[21. detsember]] | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]:<br>[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]] <br> [[Viru rinne]], [[Krasnaja Gorka operatsioon]] | lahingusilt = | aumärgid =PIKKSAARE lint lipul | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = Ranno Raudsik | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]]<br>leitnant [[Herbert Voldemar Raidna|Herbert Voldemar Freiberg]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Scouts-väeosa''', hiljem '''Scoutspolk''', '''Scoutsrügement''' (''Scouts Rügement''), '''Scoutsrood''' ja '''Scouts üksik jalaväepataljon''', oli Eesti Vabariigi kaitseväe struktuuriüksus aastatel 1918–1940. See taasmoodustati 2001. aastal [[Scoutspataljon]]ina. == Ajalugu == === Moodustamine === [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]]. Pinka määrati 30. jaanuaril 1919 Scouts-väeosa I pataljoni ülemaks, 25. märtsil 1919 Scouts-väeosa lahingutegevuse juhiks kuni haavatasaamiseni 23. juulil 1919 [[Ostrov]]i lähedal (paranemise ajal asendas teda Pinka parem käsi leitnant Freiberg), ning rügemendi ülem sai Pinkast 9. detsembril 1919.<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> Scoutspolgu moodustamise algatas Ameerikast naasnud mereväe kaugsõidukapten [[Henry C. Reissar]] (sündinud 1870 Viljandis), kes lubas ise rahastada "ühe [[kompanii]] sõjaväge, kes Eesti sõjaväe ülema komando alla seisab", sõlmides 17. detsembril 1918 [[Sõjaministeerium]]iga vastava kirjaliku lepingu, kuhu sõjaministri eest kirjutas alla hr Jürine; ministeeriumi loal koguneski 18. detsembril 1918 Viljandisse grupp ohvitsere: staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]], tema vend leitnant [[Herbert Pinka]] (kes hiljem suri sõbraliku tule läbi saadud haavadesse), Reissari usaldusalune leitnant [[Elmar Urm]] ja lipnik [[Anton Allik]], koos esialgse relvastusega. Lepingus seisis, et roodus teenivad isikud on sund[[mobilisatsioon]]ist vabastatud ja et "roodu 'Eesti Scout' liikmed võivad igal ajal sõjariistu kanda".<ref name="digar.ee"/> Järgnenud päevadel võis Viljandi kuulutustulpadelt lugeda üleskutset astuda Scouts-väeossa. Esimesel [[jõulupüha]]l hakkasid skaudid tegutsema [[Viljandi loss|Viljandi lossis]], kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusevande Eesti riigile.<ref>[https://web.archive.org/web/20131227070911/http://www.mil.ee/et/arhiiv/6563/scoutspataljon-s%C3%B5itis-kevadtormile-s%C3%BCnnilinna-viljandi-kaudu Scoutspataljon sõitis Kevadtormile sünnilinna Viljandi kaudu]. [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] pressiteade. 11. mai 2010.</ref> Algselt moodustati Scouts-väeosa A-kompanii, mille 48 meest<ref>[https://dea.digar.ee/page/laaneeluew/1932/12/24/3 Scoutspataljon 14-aastane. 21. detsembril s. a. möödus 14 aastat sellest päevast, mil alus pandi „Eesti Scout“ kompaniile.], Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 24 detsember 1932</ref> väljusid lahingutegevusse Viljandist 3. jaanuaril 1919 pealetungivate Punaarmee vägede vastu. A kompanii III rühma ülemaks sai 4. jaanuaril 1919 omal soovil Scouts-väeossa ilmunud seni Sõjaministeeriumis sideohvitseriks olnud leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]] (alates 1936 Raidna), kellest 25. veebruaril 1919 sai Scouts-väeosa operatiivadjutant, 25. märtsil 1919 Scouts-väeosa lahingutegevuse juhi Friedrich-Karl Pinka abi, 15. augustil 1919 Scouts-väeosa jalamaakuulajate komando ülem, 8. septembril 1919 pataljoni ülema abi ja 9. detsembril 1919 Scouts-väeosa ülema Friedrich-Karl Pinka abi.<ref name="digar.ee"/> Pinka, Freiberg/Raidna ja Ingermann/Hirvelaan jäid headeks perekonnatuttavateks ka hiljem rahuajal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erik-Herbert Pinka|pealkiri=Isa mälestades. Kolonel Friedrich-Karl Pinka.|aasta=1997|koht=Saku|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> === Vabadussõda === [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] osales scoutide salk kapten Pinka juhatusel. 4. jaanuaril alanud pealetungil, 5. jaanuari hommikul vallutati [[Karksi]] ja 6. jaanuari õhtul hoogsa käsigranaatide rünnakuga [[Taagepera mõis]]. 10. jaanuaril tungiti edasi [[Helme]] suunas, et ära lõigata [[Kärstna mõis]]a alt taganeva vaenlase taandumistee Helme ja [[Tõrva]] juures. Helme vallutati, Tõrva vallutamine ei õnnestunud. Pärast esmaseid kaitselahinguid liideti 17. jaanuaril A kompanii [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] dessantmeeskonnaks ning osales kuni 20. märtsini pealetungilahingutes [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Põhja-Läti]] suunal. 17. jaanuari õhtul asuti, teele [[Mõisaküla|Mõisakül]]la, algas Valga vallutamise operatsioon, milles Kitsarööpmelisek soomusrongil nr 2 oli täita raske ülesanne. Vallutati jaam jaama järele, kus scoutidel tuli lüüa ägedaid lahinguid. Eriti nimetamisväärne oli [[Pikksaare raudteejaam]]a vallutamine 21. jaanuaril, kus 47 scouti kapten ja leitnant Pinkade juhatusel hävitas vaenlase väegrupi peaaegu täielikult. [[Härgmäe]]lt kihutasid 1. veebruari hommikul 14 scouti I leitnant Freibergi ja II leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermanni]] juhatusel [[dresiin]]adel Valka, kuhu jõudsid samal ajal, mil põhjast tungisid Valka soomlased ja kuperjanovlased. 19. jaanuariks 1919 oli Scouts-väeosa nimekirjas juba 6 ohvitseri ja 162 sõdurit. See arv ületas ettenähtud kompanii organisatsiooni – 144 meest ning tekkis vajadus väeosa suurendamiseks. Kapten Reissar sai ka Sõjaministeeriumilt loa suurenda kompanii "Eesti Scout" rügemendiks, kus kompaniid kandsid tähelist nimetust, nagu A-, B-, C-, D-, E- jne kompaniid (mingil põhjusel jäi C-kompanii esialgu loomata). Üldse oli rügemendis maksev Ameerika sõjaväe organisatsioon ja auastmete nimetused, nagu ''[[lance-corporal]]'', ''[[corporal]]'', ''[[sergeant]]'', II leitnant jne. 29. jaanuaril ilmunud väeosa päevakäsuga pandi alus rügemendile. Lisaks lahingukompaniide formeerimisele koostati ka staabi, töökompanii, ratsamaakuulajate komando, sidekomando, sidumispunkti ja jalamaakuulajate komandode koosseisud. Tallinnas asus ka tagavara kompanii. A-kompanii formeerimine lõpetati 22. jaanuaril ja kompanii saadeti tervena [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] ja [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 3|KRSR nr 3]]. peale 30. jaanuaril. Formeeritud B-kompanii saadeti 1. veebruaril Viljandi õppusele, kust ta saadeti väeliinile 17. veebruaril Ruhja alla 6. polgu operatiivalluvusse. 23. märtsil viidi Scoutsrügement Valka, kust 27. märtsil saadeti väeliinile iseseisvana [[Orava mõis]]a alla. 19. juulil lõpetas [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[Johan Laidoner]] kapten Reissari ja Sõjaministeeriumi vahel sõlmitud lepingu, Ülemjuhataja käsul formeeriti rügement ümber üksiku jalaväe pataljoni koosseisu järele ja pandi maksma [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] auastmed ja organisatsiooninimetused. Sõjavägede Ülemjuhataja käsul 9. detsembril 1919 formeeriti Scoutspataljon Scoutspolguks. === Reformeerimised pärast Vabadussõda === Hiljem formeeriti Scoutsrügementi veel mitu korda ümber. Pärast polgu likvideerimist, s. o. 16. jaan. 1921. a. olid scoudid [[6. Jalaväepolk|6.]], [[5. Jalaväepolk|5.]] ja [[10. jalaväepolk]]ude koosseisus Scouts roodu nime all. 1922. aasta suvel formeeriti [[Tallinna Vahipataljon]]ist, Scoutspataljonist ja [[Kalevi pataljon|Kalevi Pataljon]]ist alampolkovnik [[Jakob Vende]] juhtimisel, [[10. jalaväepolk]]. [[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel. 8. jaanuaril 1924. aastal nimetati 10. jalaväerügemendi II pataljon Vabadussõja Scouts-väeosa nime jäädvustamiseks Scoutspataljoniks, mille põhikompaniiks määrati 10. jalaväerügemendi Kalevi pataljoni Scouts-kompanii. [[10. jalaväerügement|10. jalaväerügemendi]] likvideerimisel 1. oktoobril 1928. aastal formeeriti 10. jalaväe[[Rügement|rügemen]]di [[pataljon]]idest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt: *Kalevi pataljonist – [[Kalevlaste Maleva|Kalevi üksik jalaväepataljon]], *Scoutspataljonist – ''Scouts üksik jalaväepataljon'', *III pataljonist – [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. üksik jalaväepataljon]]. Vastavalt 27. aprillil 1928 välja antud [[kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]]e § 31 kohaselt oli Igas [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikus jalaväe pataljonis]]: staap, kolm [[kompanii]]d, side-rühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Igasse kompaniisse kuulus on kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm. Scouts üksik jalaväepataljoni ülem oli 1938–1939 oli kolonelleitnant [[Johannes Lippus]]. Scouts üksik jalaväepataljon paiknes Tallinnas [[Juhkentali]]s [[Dünaburgi kasarmud|Ülemiste kasarmutes]]. === Mälestuse jäädvustamine === 1928. aasta sügisel, kui formeeriti Scouts üksik jalaväepataljon, tõstatas selle ülema kohusetäitja kolonelleitnant [[Egbert-Michael Jürima]] Scouts-väeosa Vabadussõja ajaloo koostamise küsimuse. Selleks moodustati alles 1931. aasta sügisel Pataljoni Ajaloo Komisjon ja komisjoni liikmeina määrati ajalugu koostama leitnandid Võting ja Elken. Pärast eeltööde tegemist jäeti ajalugu koostama üksnes [[Aarne Võting]].<ref name="digar.ee"/> 27. märtsil 1934 asutasid Tallinnas [[Kaitseliidu Tallinna Malev]]a majas [[Kaarli tänav]] 10 Scoutsrügemendi ridades Vabadussõjas võidelnud 27 ohvitseri asutajaliikmete kolonel [[Friedrich-Karl Pinka]], kolonelleitnant Herbert Voldemar Freibergi (alates 1936 [[Herbert Raidna|Raidna]]), kapten Hans Ingermanni (alates 1935 [[Hans Hirvelaan|Hirvelaan]]) ja [[Johannes Animägi]] eestvedamisel [[Selts Scouts Rügement]], mille eesmärgiks oli põhikirja järgi "koondada Scouts Rügemendis teeninud kodanikke, jäädvustada väärikalt rügemendi tegevust, koguda ja avaldada dokumente ja mälestusi rügemendi sõjaaegsest tegevusest". 1936. aastal andiski selts "Scouts Rügement" välja [[Ajalooraamat "Scouts Rügement Vabadussõjas"|ajalooraamatu "Scouts Rügement Vabadussõjas"]], mille ametlikuks koostajaks oli seltsi poolt määratud leitnant [[Aarne Võting]], kuid mille valmimisele aitasid jõudumööda kaasa paljud ise Vabadussõjas osalenud ja Scoutsrügemendis teeninud ohvitserid ja sõdurid. Seltsi tegevliikmeteks võisid olla "kõik Scouts Rügemendis ja ta järglases Scouts Üksikus pataljonis teeninud ja teenivad ohvitserid, arstid, kaitseväe ametnikud, üleajateenijad ja sõdurid". Seltsi algatusel avati jaanuaris 1935 Viljandis rügemendi esimestele Vabadussõtta suundunud scoutidele mälestustahvel, avamistseremooniale oli kutsutud ka vägede ülemjuhataja Laidoner. Selts "Scouts Rügement" tähistas Scoutsrügemendi sünniaastapäevana 21. detsembrit, korraldas ekskursioone rügemendi vanadesse lahingupaikadesse ja hoidis tihedat sidet Scouts üksik jalaväepataljoniga, keda pidas Scoutsrügemendi otseseks järglaseks. Seltsil oli oma pitsat ja rinnamärk. 1935. aastal oli seltsi nimekirjas 93 liiget, seltsi lõpupäevadel oli liikmemaksu maksjaid üle 150. Selts Scouts Rügement tegutses 1934–1940, selle esimees oli kõik need aastad [[Friedrich-Karl Pinka]], selts likvideeriti 1940 ja selle dokumendid anti üle [[Riigiarhiiv]]ile <ref>(seltsi põhikiri ERA.796.1.1; protokolliraamat ERA.796.1.2; kirjavahetus ERA.796.1.9)</ref>. == Koosseis ja ülemad == *17. detsember 1918 – mai 1919, USA armee kapten [[Henry C. Reissar]], Scouts väeosa ülem *mai 1919 – 28. juuli 2019, staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]] kuni haavata saamiseni (kapten Reissar määrati diviisiülema käsuga ainult rügemendi tagavarapataljoni eest vastutavaks)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Võting |eesnimi=Aarne |pealkiri=Scouts rügement vabadussõjas |kirjastus=Seltsi "Scouts-rügement" kirjastus |aasta=1936 |koht=Tallinn |lehekülg=226 |keel=eesti}}</ref> *1. august 1919 – 14. november 1919, alampolkovnik [[Adolf Aalberg]], Scouts väeosa ülem *8. detsember 1919 – 1920, staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]], Scouts väeosa ülem * ? - major [[Rudolf Rokk]] * ? kolonelleitnant [[Egbert Jürman]] * 1928–1932 kt. kolonelleitnant [[Egbert-Michael Jürima]] * 1932–1934 kolonelleitnant [[Oskar Pajusson]] * 1934–1937 kolonelleitnant [[Rudolf Krappe]] * 1938–1939, kolonelleitnant [[Johannes Lippus]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1939/01/20/70 Kuulsusrikas väeosa pühitseb juubelit. Scouts üksik Jalaväepataljon 20-aastane.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 8, 20 jaanuar 1939</ref> * 1939–1940 major [[Kaarel Männi]] === Scouts-väeosa struktuur === *Scoutsrügemendi I [[Pataljon]], [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]], **A-[[kompanii]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ülema kt [[Paul Arras]]<ref>[https://www.kalmistud.ee/g338/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=26&filter_hauaplats_hauaplats=23LgWblPkay1 Paul Arras (1892 – 1980) farmatseut, VR II/3 Kultuurilooline haud, Tallinna Pärnamäe kalmistu]</ref> ***I [[Rühm (sõjandus)|rühm]]/[[rood]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ***II rühm, ***III rühm **B-kompanii, ***IV rühm, ülem [[Jaan Tõllasson]] ***V rühm, ülem [[Paul Arras]] ***VI rühm **D-kompanii, ***VII rühm, ülem leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermann]] ***VII rühm ***IX rühm **E-kompanii, ülema kt [[Jaan Tõllasson]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.rattaklubi.ee/est/jaan-tollassaare-synnikoht-2017 |pealkiri=„Eesti Vabaduse Risti kavalerid“, Viljandi 2016. |vaadatud=2019-11-22 |arhiivimisaeg=2021-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210116135831/http://www.rattaklubi.ee/est/jaan-tollassaare-synnikoht-2017 |url-olek=ei tööta }}</ref> ***kuulipildujate rood, [[Kaarel Kasemaa|Karl Krudenbrunn]] ***ratsamaakuulajate komando, ***sidekomando, ***jalamaakuulajate komando, **töökompanii. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti endised väeüksused]] tte3h7n2k4w0uu997un79cbdijlkq7n 0 716263 7168256 2026-06-06T10:11:47Z ~2026-33486-06 231101 Uus lehekülg: ' '''Johann Joachim Bellermann''' (1754 Erfurt - 1842 Berliin), kirikuõpetaja, kirjanik ja rännumees, [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini ülikooli]] teoloogia professor. Bellermann sündis Saksamaal Erfurdis villakaupmehe pojana 1754. aasta septembris. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-104 |keel=eesti}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Wikip...' 7168256 wikitext text/x-wiki '''Johann Joachim Bellermann''' (1754 Erfurt - 1842 Berliin), kirikuõpetaja, kirjanik ja rännumees, [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini ülikooli]] teoloogia professor. Bellermann sündis Saksamaal Erfurdis villakaupmehe pojana 1754. aasta septembris. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-104 |keel=eesti}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Wikipedia |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Joachim_Bellermann |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Õppis evangeelses koolis, seejärel 1768-1772 augustiinlaste kloostris, järgnesid õpingud teoloogias ja filosoofias Erfurdi ülikoolis kuni 1775. Sooritas kirikuõpetaja eksami, lahkus Göttingeni ülikoolist 1778 ja suundus koos Tallinnas sündinud sõbra Peter Kochiga Eestimaale, algul [[Kloodi mõis|Kloodi mõisa]] koduõpetajaks. On oma kirjades kirjeldanud 18. sajandi lõpu Eestimaa paiku, näiteks Jõhvit ja Narvat.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-94 |keel=eesti}}</ref> gyjswi16lv6139lpazglvoudcsoxat9 0 716264 7168258 2026-06-06T10:13:54Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Infokast sportlane | nimi = Pedro Acosta | pilt = Pedro Acosta at the 2025 Italian motorcycle Grand Prix.jpg | pildiallkiri = Pedro Acosta (2025) | riik = Hispaania | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2004|5|25}} | sünnikoht = Mazarrón, Hispaania | pikkus = 171cm | kaal = 63kg | spordiala = [[MotoGP]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 37 | isiklik_rekord = [[Moto3]]<br>6 võitu, 1 MM-tiitel<br>[[Moto2]]<br>10 võitu, 1 MM-tiitel<br>[[MotoGP]]<br>12 poodiumit }...' 7168258 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Pedro Acosta | pilt = Pedro Acosta at the 2025 Italian motorcycle Grand Prix.jpg | pildiallkiri = Pedro Acosta (2025) | riik = Hispaania | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2004|5|25}} | sünnikoht = Mazarrón, Hispaania | pikkus = 171cm | kaal = 63kg | spordiala = [[MotoGP]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 37 | isiklik_rekord = [[Moto3]]<br>6 võitu, 1 MM-tiitel<br>[[Moto2]]<br>10 võitu, 1 MM-tiitel<br>[[MotoGP]]<br>12 poodiumit }} '''Pedro Acosta Sánchez''' (sündinud [[25. mai|25. mail]] [[2004]]) on Hispaania [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]], kes võistleb MotoGP-s [[Red Bull KTM Factory Racing]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pedro Acosta MotoGP 2026 Season {{!}} KTM Racing {{!}} KTM |url=https://www.ktm.com/en-int/racing/our-heroes/pedro-acosta.html |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.ktm.com |keel=en}}</ref> Acosta võitis oma teise Moto3 võidusõidu pärast boksiteelt startimist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-04-04 |pealkiri=2021 Doha Moto3 Grand Prix, Losail, Qatar - Race Results {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/moto3/results/974688/1/doha-moto3-grand-prix-losail-qatar-race-results |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Hiljem sel hooajal tuli ta [[2021. aasta Moto3 hooaeg|2021. aasta Moto3 maailmameistriks]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=The World of Motorcycling- News detail |url=https://www.fim-moto.com/en/news/news-detail/article/pedro-acosta-2021-moto3-world-champion |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.fim-moto.com}}</ref> ning esimeseks 125cc/Moto3 uustulnukana tulnud maailmameistriks pärast [[Loris Capirossi|Loris Capirossit]] 1990. aastal. 2023. aastal tuli Acosta [[Moto2]] maailmameistriks kaks etappi enne hooaja lõppu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-12 |pealkiri=New Moto2™ World Champion Acosta continues his world title blaze {{!}} KTM |url=https://www.ktm.com/en-int/racing/racing-news/new-moto2--world-champion-acosta-continues-his-world-title-blaze.html |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.ktm.com |keel=en}}</ref> == Tulemused == === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="text-align:right;" ! scope="col" |Hooaeg ! scope="col" |Klass ! scope="col" |Tootja ! scope="col" |Võistkond ! scope="col" |Sõite ! scope="col" |Võite ! scope="col" |Poodiume ! scope="col" |{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} ! scope="col" |{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} ! scope="col" |Punkte ! scope="col" |Koht |- ! scope="row" |2021 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Ajo Motorsport|Red Bull KTM Ajo]] |18 |6 |8 |1 |1 |259 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- ! scope="row" |2022 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Ajo Motorsport|Red Bull KTM Ajo]] |18 |3 |5 |1 |1 |177 |5. |- ! scope="row" |2023 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Ajo Motorsport|Red Bull KTM Ajo]] |20 |7 |14 |3 |8 |332.5 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- ! scope="row" |2024 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Tech3 Racing|Red Bull GasGas Tech3]] |19 |0 |5 |1 |2 |215 |6. |- !2025 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Red Bull KTM Factory Racing]] |22 |0 |5 |0 |1 |307 |4. |- !2026 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Red Bull KTM Factory Racing]] |6* |0* |2* |1* |0* |92* |4. |- ! colspan="4" scope="row" |Kokku |'''103''' |'''16''' |'''39''' |'''7''' |'''13''' |'''1382.5''' | |} 9b4htwpoc9fib51n3mzjrvi6eevo3nr 7168259 7168258 2026-06-06T10:14:05Z Kasparkelk 204517 7168259 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Pedro Acosta | pilt = Pedro Acosta at the 2025 Italian motorcycle Grand Prix.jpg | pildiallkiri = Pedro Acosta (2025) | riik = Hispaania | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2004|5|25}} | sünnikoht = Mazarrón, Hispaania | pikkus = 171cm | kaal = 63kg | spordiala = [[MotoGP]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 37 | isiklik_rekord = [[Moto3]]<br>6 võitu, 1 MM-tiitel<br>[[Moto2]]<br>10 võitu, 1 MM-tiitel<br>[[MotoGP]]<br>12 poodiumit }} '''Pedro Acosta Sánchez''' (sündinud [[25. mai|25. mail]] [[2004]]) on Hispaania [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]], kes võistleb MotoGP-s [[Red Bull KTM Factory Racing]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pedro Acosta MotoGP 2026 Season {{!}} KTM Racing {{!}} KTM |url=https://www.ktm.com/en-int/racing/our-heroes/pedro-acosta.html |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.ktm.com |keel=en}}</ref> Acosta võitis oma teise Moto3 võidusõidu pärast boksiteelt startimist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-04-04 |pealkiri=2021 Doha Moto3 Grand Prix, Losail, Qatar - Race Results {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/moto3/results/974688/1/doha-moto3-grand-prix-losail-qatar-race-results |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Hiljem sel hooajal tuli ta [[2021. aasta Moto3 hooaeg|2021. aasta Moto3 maailmameistriks]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=The World of Motorcycling- News detail |url=https://www.fim-moto.com/en/news/news-detail/article/pedro-acosta-2021-moto3-world-champion |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.fim-moto.com}}</ref> ning esimeseks 125cc/Moto3 uustulnukana tulnud maailmameistriks pärast [[Loris Capirossi|Loris Capirossit]] 1990. aastal. 2023. aastal tuli Acosta [[Moto2]] maailmameistriks kaks etappi enne hooaja lõppu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-12 |pealkiri=New Moto2™ World Champion Acosta continues his world title blaze {{!}} KTM |url=https://www.ktm.com/en-int/racing/racing-news/new-moto2--world-champion-acosta-continues-his-world-title-blaze.html |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.ktm.com |keel=en}}</ref> == Tulemused == === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="text-align:right;" ! scope="col" |Hooaeg ! scope="col" |Klass ! scope="col" |Tootja ! scope="col" |Võistkond ! scope="col" |Sõite ! scope="col" |Võite ! scope="col" |Poodiume ! scope="col" |{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} ! scope="col" |{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} ! scope="col" |Punkte ! scope="col" |Koht |- ! scope="row" |2021 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Ajo Motorsport|Red Bull KTM Ajo]] |18 |6 |8 |1 |1 |259 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- ! scope="row" |2022 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Ajo Motorsport|Red Bull KTM Ajo]] |18 |3 |5 |1 |1 |177 |5. |- ! scope="row" |2023 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Ajo Motorsport|Red Bull KTM Ajo]] |20 |7 |14 |3 |8 |332.5 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- ! scope="row" |2024 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Tech3 Racing|Red Bull GasGas Tech3]] |19 |0 |5 |1 |2 |215 |6. |- !2025 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Red Bull KTM Factory Racing]] |22 |0 |5 |0 |1 |307 |4. |- !2026 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Red Bull KTM Factory Racing]] |6* |0* |2* |1* |0* |92* |4. |- ! colspan="4" scope="row" |Kokku |'''103''' |'''16''' |'''39''' |'''7''' |'''13''' |'''1382.5''' | |} == Viited == k43kpkknvlgg1bbq67mspygt26nan73 0 716265 7168279 2026-06-06T10:30:00Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Pedro Acosta]] 7168279 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pedro Acosta]] 4u7dthyuenxm9s6dpc5uppsaib6xwyh 0 716266 7168283 2026-06-06T10:34:48Z Ojassaar 206682 Uus lehekülg: '{{taksonitabel | nimi = Pruunpelikan | värvus = linnud | pilt = Pelecanus occidentalis Caye Caulker 03.JPG | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Pelecanus occidentalis | ID = 22733989 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes'' | sugukond = P...' 7168283 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Pruunpelikan | värvus = linnud | pilt = Pelecanus occidentalis Caye Caulker 03.JPG | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Pelecanus occidentalis | ID = 22733989 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes'' | sugukond = [[Pelikanlased]] ''Pelecanidae'' | perekond = [[Pelikan (perekond)|Pelikan]] ''Pelecanus'' | liik = '''Pruunpelikan''' | binaarne = ''Pelecanus occidentalis'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1766 | levikukaart = Pelecanus occidentalis map.svg | levikukaardi_seletus = Pruunpelikani levila<br/>{{värviruut|#5f8dd3}} – talvitusala<br/>{{värviruut|#8d5fd3}} – aasta läbi }} '''Pruunpelikan''' (''Pelecanus occidentalis'') on [[pelikanlased|pelikanlaste]] sugukonda kuuluv linnuliik. ==Välimus== Puhkesulestikus on pea ja kael valged, otsaesine on kollane. Väiksed ja keskmised pealtiiva kattesuled ning õla- ja seljasuled on helehallid tumepruunide servadega. Labahoosuled on mustad. Küünrahoosuled ja tüürsuled on hallid. Alapool on pruun. Nokatüvik on hall, nokaots oranž. Nokapaun on hallikasroheline. Jalad on tumehallid.<ref name='Johnsgard'/> Hundsulestikus on kukal ja kael tumepruun. Nokatüvik on hall või hallikasroheline. Nokaots on kollane, oranž või punane. Nokapaun on must või tumepruun, ''P. o. californicus''<nowiki/>'el erepunaste triipudega. Jalad on mustad.<ref name='Johnsgard'/> Noorlinnu ülapool on pruun, alapool on valge.<ref name='Johnsgard'/> Vastkoorunud pojad on sulgedeta. 10 päevaga kasvavad neile valged udusuled.<ref name='Johnsgard'/> ==Alamliigid ja levik== Liigil on viis alamliiki:<ref name='IOC'/> *''P. o. californicus'' <small>[[Robert Ridgway|Ridgway]], 1884</small> – [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikul Lõuna-[[California]]st [[Mehhiko]] keskosani *''P. o. carolinensis'' <small>[[Johann Friedrich Gmelin|Gmelin]], 1789</small> – [[Atlandi ookean]]i rannikul [[Maryland]]ist [[Panama]]ni *''P. o. murphyi'' <small>[[Alexander Wetmore|Wetmore]], 1945</small> – Lääne-[[Colombia]]s ja [[Ecuador]]is *''P. o. occidentalis'' <small>[[Linnaeus]], 1766</small> – [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]] *''P. o. urinator'' <small>Wetmore, 1945</small> – [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] [[Guaanopelikan]] arvati varem pruunpelikani alamliigiks ''P. o. thagus''.<ref name='del Hoyo'/> Pruunpelikanid elavad rannikul. Eelistavad [[laht]]esid ja [[lehtersuue|lehtersuudmeid]], väldivad [[avameri|avamerd]]. Pesitsevad väikestel saartel ja rannikul. Erinevalt teistest pelikanidest on pruunpelikanid täielikult merelise eluviisiga. Sisemaal kohatakse neid harva.<ref name='del Hoyo'/> ==Toitumine== Pruunpelikanid toituvad peamiselt [[kalifornia anšoovis|kalifornia]] ja [[peruu anšoovis]]test ning [[sardinops]]idest kuid ka [[menheden]]idest, [[krevetilised|krevettidest]], [[haigurlased|haigru]]<nowiki/>poegadest ning raibetest.<ref name='del Hoyo'/> Tänu [[soolanäärmed|soolanäärmetele]] saavad pruunpelikanid juua merevett.<ref name='Schmidt-Nielsen'/> Pruunpalikanid püüavad kala sukeldudes. Kui vees on vähem kalu, sukelduvad nad kõrgemalt.<ref name='Arnquist'/> Tavaliselt toituvad nad lehtersuuetes madalas vees, kuid neid on nähtud toitumas ka kaldast 60 km kaugusel. Toituvad varahommikul ja hilisel pärastlõunal.<ref name='Johnsgard'/> ==Pesitsemine== Pruunpelikanid pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]]. Pesa asub maapinnal või puu otsas. Pesa ehitamiseks kulub 7–10 päeva.<ref name='del Hoyo'/> Kurnas on 2–3 muna mõõtmetega 75 × 50 mm. Muna kaalub 103 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 30–31 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 11–12 nädala vanuselt.<ref name='Johnsgard'/> ==Looduslikud vaenlased== Pruunpelikani mune ja poegi söövad [[lõunakajakas|lõuna-]], [[peruu kajakas|peruu]] ja [[kiltkajakas|kiltkajakad]], [[ronk|rongad]], [[kalavares]]ed ning [[kalkunkondor]]id.<ref name='Johnsgard'/> ==Eluiga== Pruunpelikanid võivad vangistuses elada 31-aastaseks.<ref name='del Hoyo'/> ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=311 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='Johnsgard'>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Johnsgard |eesnimi=Paul A. |url=https://archive.org/details/cormorantsdarter0000john |pealkiri=Cormorants, darters and pelicans of the world |kuupäev=1993 |kirjastus=Smithsonian institution press |isbn=978-1-56098-216-6 |lehekülg=387–397}}</ref> <ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans |url=https://www.worldbirdnames.org/bow/pelicans/ |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='Arnquist'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Brown Pelican Foraging Success Related to Age and Height of Dive |ajakiri=Condor |perekonnanimi=Arnquist |eesnimi=Goran |kuupäev=1992 |url=https://digitalcommons.usf.edu/condor/vol94/iss2/21 |aastakäik=92 |üksiknumber=4}}</ref> <ref name='Schmidt-Nielsen'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=The Function of the Salt Gland in the Brown Pelican |ajakiri=The Auk |perekonnanimi=Schmidt-Nielsen |eesnimi=Knut |kuupäev=1958 |url=https://web.archive.org/web/20171023230659/http://cescos.fau.edu/gawliklab/papers/Schmidt-NielsenKandRFange1958.pdf |aastakäik=75 |üksiknumber=3 |lehekülg=282–289 |perekonnanimi2=Fange |eesnimi2=Ragnar |doi=10.2307/4081974}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Pelecanus occidentalis}} [[Kategooria:Pelikanlased]] rbiokgqz7nasvulv41g7a2q9w7eojju 0 716267 7168284 2026-06-06T10:35:59Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Pruunpelikan]] 7168284 wikitext text/x-wiki #suuna[[pruunpelikan]] lzltgtmiaqw8wuk3ud326q4un7rk1it